ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 171

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
23. juuni 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt

35

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega

90

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

23.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 883/2006,

21. juuni 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi liikmesriikide ja ühenduse halduskoostöö raames ühenduse eelarve kulude ja tulude haldamiseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD). Kõnealuses määruses on sätestatud tingimused ja üldeeskirjad, mida kohaldatakse makseasutuste raamatupidamisarvestuse ning kulude ja tulude deklareerimise suhtes ning samuti komisjoni poolt nende kulude hüvitamise suhtes. Neid eeskirju ja tingimusi peab täpsustama ning eristama ühised rakenduseeskirjad nendest, mis on eriomased fondidele eraldi.

(2)

Nende kahe fondi jaoks Euroopa Ühenduse eelarves ette nähtud vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks on vältimatult vajalik, et iga makseasutus peaks eraldi arveid ainult EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavate kulude kohta. Selleks peab makseasutuste raamatupidamisarvestus mõlema fondi kohta täpselt kajastama määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 4 ja 34 sätestatud kulusid ja tulusid ning võimaldama nende kulude ja tulude suhestamist makseasutustele ühenduse eelarvest eraldatud rahaliste vahenditega.

(3)

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine toimub eurodes, kuid eurotsooni mittekuuluvatel liikmesriikidel on lubatud teha makseid abisaajatele omavääringus. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks tuleb ette näha, et asjaomased makseasutused esitavad kulude ja tuludega seotud andmed nii eurodes kui ka selles vääringus, milles kulud on tehtud või tulud saadud.

(4)

Eelkõige seoses asjaoluga, et liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 osutatud kulude katmiseks oma finantsvahendeid või saavad artiklis 4 osutatud kulude jaoks ettemakseid enne, kui komisjon neid tehtud kulude hüvitamise teel finantseerib, tuleks rahavoogude nõuetekohase haldamise tagamiseks ette näha, et liikmesriigid koguksid hüvitamiseks vajaliku teabe ja annaksid selle komisjonile edasi kas järk-järgult kulude ja tulude tekkimisel või edastaksid teavet komisjonile perioodiliselt. Selles osas tuleb arvestada EAGFi ja EAFRD eriliste haldamisviisidega ning liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine tuleks korraldada kummagi fondi haldamisviisile vastava sagedusega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust esitada komisjonile kulude arengu kontrollimiseks vajalikku teavet.

(5)

Üldised makseasutuste raamatupidamisarvestusalased kohustused seonduvad ühenduse fondide haldamiseks ja nende kontrollimiseks nõutavate üksikasjalike andmetega, mis kulude hüvitamise seisukohast olulised ei ole. Seetõttu tuleks täpsustada, millist EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavaid kulusid käsitlevat teavet ja milliseid andmeid komisjonile perioodiliselt edastama peab.

(6)

Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab võimaldama komisjonil seda teavet EAGFi ja EAFRD kontode ning nendega seotud maksete haldamisel otseselt ja võimalikult tõhusalt kasutada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada, et igasugune liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabe esitamine ja teabevahetus toimuks elektroonilisel või digitaalsel kujul. Kuna võib vajalikuks osutuda teabe edastamine muul moel, tuleks siiski sätestada, millistel juhtudel on selline kohustus põhjendatud.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punktis c alapunktis i on sätestatud, et EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul tuleb komisjonile koos nõutava teabega edastada kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlusena. Selleks et liikmesriigid ja makseasutused saaksid kuludeklaratsioone koostada ühtlustatud eeskirjade kohaselt ja komisjon saaks maksetaotlusi arvesse võtta, tuleks kindlaks määrata, millistel tingimustel neid kulusid vastavalt EAGFi ja EAFRD eelarvete raames arvesse võtta saab ning milliseid eeskirju kohaldatakse kulude ja tulude, eelkõige sihtotstarbeliste tulude ja võimalike tehtavate paranduste, kirjendamisele ning nende tegelikule deklareerimisele.

(8)

Nõukogu 2. augusti 1978. aasta määruse (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust) (2) artikliga 4 on ette nähtud, et sekkumismeetme korral on rahastatav summa kindlaks määratud makseasutuste koostatavate aastaaruannete põhjal. Selles määruses on sätestatud ka nimetatud raamatupidamisaruandeid reguleerivad eeskirjad ja tingimused. Kuna määrusega (EÜ) nr 1290/2005 likvideeriti Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) ning asendati see Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF), tuleks täpsustada, millistel tingimustel paigutub EAGFi kaudu kõnealuste meetmete rahastamine kulude deklareerimise ja igakuiste maksete süsteemi.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et oktoobrikuu kulusid arvestatakse selle kuu omadena siis, kui need on tehtud selle kuu 1. kuni 15. päeval, ning novembrikuu omadena, kui need on tehtud 16. kuni 31. oktoobril. Riikliku ladustamisega seotud kulude osas võetakse siiski kõik oktoobris kirjendatud kulud arvesse eelarveaasta N+1 kuludena. Seetõttu tuleks sätestada, et EAGFi kaudu rahastatavad riikliku ladustamise toimingutest tulenevad kulud, mis on tehtud septembris, oleksid kirjendatud hiljemalt 15. oktoobril.

(10)

Kohaldatav vahetuskurss tuleb ette näha lähtuvalt sellest, kas rakendusjuht on põllumajandusalaste õigusaktidega kindlaks määratud või mitte. Selleks et vältida eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide poolt eri vahetuskursside kohaldamist, ühelt poolt saadud tulude ja abisaajatele antud abi kirjendamisel muus vääringus kui eurodes ja teiselt poolt makseasutuse poolt kuludeklaratsioonide koostamisel, tuleks ette näha, et asjaomased liikmesriigid kohaldavad oma EAGFiga seotud kuludeklaratsioonides sama vahetuskurssi, mida kasutati tulude sissenõudmisel või abisaajatele maksete tegemisel. Haldusformaalsuste lihtsustamiseks erinevate toimingutega seotud tagasimaksete puhul, tuleks nende kirjendamiseks ette näha ühtne vahetuskurss. See meede peab siiski piirnema toimingutega, mis on tehtud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(11)

Komisjon teeb igakuiseid või perioodilisi makseid liikmesriikidele nende poolt edastatud kuludeklaratsioonide alusel. Komisjon peab siiski arvestama makseasutuste poolt saadud ühenduse eelarvesse laekuvaid tulusid. Seetõttu tuleks kehtestada EAGFi ja EAFRD raames tehtud kulude ja saadud tulude vahelise tasaarvestuse tingimused.

(12)

Pärast igakuiste maksete kohta otsuse tegemist eraldab komisjon liikmesriikidele EAGFi ja EAFRD kaudu rahastatavate kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid vastavalt praktilisele korrale ja tingimustele, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe ja komisjoni kasutusele võetud arvutisüsteemide põhjal.

(13)

Kui ühenduse eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, on nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) artikli 13 lõike 2 teises lõigus sätestatud, et maksetoiminguid võib teostada iga kuu, peatükkide kaupa, 1/12 ulatuses eelnenud eelarveaastal kõnealuses peatükis eraldatud assigneeringutest. Et ettenähtud assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid ja EAFRD raames tehtavaid perioodilisi makseid teostataks teatud protsendi ulatuses peatüki kohta iga liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks tulevasteks igakuisteks või perioodilisteks makseteks.

(14)

Kui liikmesriikidelt EAGFi raames saadud kuludeklaratsioonide alusel arvutatud ettemaksete kogusumma, mis on lubatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 150 lõikega 3, ületab poolt käesoleva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon summasid vähendama. Nõuetekohaseks haldamiseks tuleb summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele. Et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid teostataks teatava protsendi ulatuses peatüki kohta iga liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks igakuisteks makseteks järgnevatel kuudel.

(15)

Ühenduse põllumajandusalastes õigusaktides on sätestatud EAGFi raames abisaajatele toetuste maksmiseks ajalised piirangud, mida liikmesriigid järgima peavad. Kõiki pärast neis õigusaktides sätestatud tähtaegu tehtud makseid, mille puhul hilinemine ei ole põhjendatud, tuleb käsitada nõuetele mittevastavate kuludena ning komisjon neid seetõttu ei hüvita. Rahalise mõju vastavusse viimiseks makse hilinemisega tuleks siiski sätestada, et komisjon vähendaks makseid järk-järgult, olenevalt registreeritud viivituse kestusest. Lisaks tuleb ette näha kindel ülemmäär, et vähendamist ei kohaldataks eelkõige juhul, kui maksete viivitused on tingitud kohtumenetlustest.

(16)

Ühtse põllumajanduspoliitika reformi raames ja seoses ühtse toetuskava kasutuselevõtuga, on finantsdistsipliini eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks esmatähtis maksete õigeaegne teostamine liikmesriikide poolt. Seega tuleks ette näha erieeskirjad, mis aitaksid võimalikult palju vältida ühenduse aastaeelarve ületamise ohtu.

(17)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklitele 17 ja 27 võib komisjon liikmesriikidele tehtavaid makseid vähendada või need peatada, kui liikmesriigid ei järgi maksete tegemiseks kehtestatud tähtaegu või kui nad ei edasta kuludega seotud andmeid või nende andmete sidususe kontrollimiseks kõnealuse määrusega ettenähtud teavet. Sama kehtib juhul, kui liikmesriigid ei esita EAFRD puhul nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (4) ja selle rakenduseeskirjades nõutud teavet, sealhulgas programmide hindamise vahearuannet. Seetõttu tuleks kehtestada vastavalt EAGFi ja EAFRD kuludega seotud vähendamiste ja peatamiste rakenduseeskirjad.

(18)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 180 on ette nähtud, et negatiivsed põllumajanduskulud asendatakse alates 1. jaanuarist 2007 sihtotstarbeliste tuludega, mis kantakse vastavalt päritolule EAGFi või EAFRD assigneeringutesse. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et makseasutuste poolt eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasinõutud summad kantakse viimaste poolt tulude hulka. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 32 osutatud eeskirjade eiramise või hooletusega seotud tulude hulka kuuluvad teatavad keskkonnanõuete eiramise või sellega kaasnenud maksete vähendamise tõttu saadud summad ning neid tuleb käsitleda sarnaselt eelnimetatutega. Seetõttu tuleks ette näha vastavate summade kirjendamine otseselt eespool nimetatud artiklis 32 sätestatud eeskirjade rikkumisest või eiramisest tulenevate tuludega samadel tingimustel.

(19)

EAFRD raames maaelu arengu toetamiseks ühenduse ja riiklikust eelarvest kaasfinantseeritavad kulud põhinevad meetmete kaupa koostatud üksikasjalikel kavadel. Seetõttu peab neid vastavalt jälgima ja kirjendama, et võimaldada kõigi ühte kava ja ühte meedet käsitlevate tehingute tuvastamist ning kulude ja eraldatud vahendite vahelise vastavuse kontrollimist. Selleks tuleks täpsustada, milliseid elemente peavad makseasutused arvesse võtma, ja eelkõige tuleks ette näha, et riiklike ja ühenduse vahendite päritolu oleks seoses rahastamisega raamatupidamisarvestuses selgelt kajastatud ning abisaajatelt tagasi saadavad summad, näiteks tagasinõutud summad, oleksid täpsustatud ja tuvastatud algsete toimingutega seostatult.

(20)

Kui EAFRD rahastatud maaelu arengu programmide raames makstakse summa välja või nõutakse sisse omavääringus, milleks ei ole euro, on vajalik vastavate summade ümberarvestamine eurodeks. Seetõttu tuleks ette näha ühtse vahetuskursi kohaldamine kõigi ühe kuu jooksul kirjendatud tehingute puhul ja selle vahetuskursi kasutamine kuludeklaratsioonides.

(21)

Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise seisukohast on komisjonile vajalik kalendriaasta jooksul EAFRD raames makstavate summade ning järgmise kalendriaasta rahastamistaotluste prognoosimine. Selleks et komisjon oma kohustusi täita saaks, peab talle vastava teabe esitama piisava aja jooksul, ent igal juhul kaks korda aastas, hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril ja 31. juulil.

(22)

Selleks et komisjon saaks kinnitada kõigi maaelu arengu programmide rahastamiskavad, teha neis vajaduse korral muudatusi ja teostada vajalikku kontrolli, peab talle esitatama vastavat teavet. Selleks et komisjonil oleks võimalik määrata EAFRD maksimaalse toetuse summa, selle aastane jaotus, jaotus telgede ja meetmete kaupa ning iga telje puhul kohaldatavad kaasfinantseerimise määrad, on oluline, et iga programme koordineeriv asutus sisestab nõutavad andmed EAFRD ühisesse arvutisüsteemi. Samuti tuleks kehtestada tingimused koondsummade kandmiseks ühisesse arvutisüsteemi.

(23)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõikele 6 peab komisjon kindlaks määrama EAFRD raames teostatud toimingutega seotud kuludeklaratsioonide esitamise sageduse. Arvestades EAFRD puhul kehtivate raamatupidamiseeskirjade erisusi, ettemaksete kasutamist ja meetmete finantseerimist kalendriaastate kaupa, tuleks sätestada, et nende kulude deklareerimise sagedus vastaks nendele erilistele tingimustele.

(24)

Teabe ja dokumentide vahetamine komisjoni ja liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine toimub üldjuhul elektrooniliselt või digitaalselt. Selleks et EAGFi ja EAFRD raames seda teabevahetust paremini korraldada ja kasutatavamaks muuta, on vajalik olemasolevate arvutisüsteemide kohandamine või uute rakendamine. Tuleks ette näha, et neid meetmeid teostaks komisjon ja et neid rakendataks pärast liikmesriikide teavitamist põllumajandusfondide komitee kaudu.

(25)

Andmete töötlemine neis arvutisüsteemides ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt edastamisele kuuluvate dokumentide sisu ja vorm vajavad õigusaktide või haldamisega seotud vajaduste muutumise tõttu sagedast kohandamist. Samuti osutub vajalikuks liikmesriikide poolt esitamisele kuuluvate dokumentide ühetaoline vormistamine. Nende eesmärkide saavutamiseks ja menetluse lihtsustamiseks ning võimaldamaks asjaomaseid arvutisüsteeme kohe kasutada, on soovitav määratleda dokumentide vorm ja sisu näidiste alusel ning sätestada, et nende muudatused ja uuendused teeb komisjon põllumajandusfondide komitee edastatud teabe põhjal.

(26)

EAGFi ja EAFRD kulude haldamine ja õiguspärasuse kontroll on makseasutuste pädevuses. Seetõttu peab finantstehinguid käsitlevate andmete edastamine või arvutisüsteemi sisestamine ja nende ajakohastamine toimuma makseasutuse vastutusel kas makseasutuse enda või selleks volitatud asutuse poolt, vajadusel akrediteeritud koordineerivate asutuste kaudu.

(27)

Teatavad määruses (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakenduseeskirjades sätestatud dokumendid ja protseduurid nõuavad volitatud isiku allkirja või isiku nõusolekut ühe või mitme asjaomase protseduuri etapi läbiviimiseks. Sel juhul peavad nende dokumentide edastamiseks loodud arvutisüsteemid võimaldama iga isikut selgelt identifitseerida ja tagama piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas protseduuri etapid, jääksid muutumatuks. Nii peab see olema ka määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktides i ja iii osutatud kuludeklaratsioonide ja raamatupidamise aastaaruandele lisatud kinnitavate avalduste ning nende protseduuride raames elektrooniliselt edastatavate dokumentide osas.

(28)

Ühenduse tasandil on kehtestatud elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide eeskirjad, mis hõlmavad dokumentide edastamise korda, nende kehtivuse tingimusi komisjoni tarbeks ning dokumentide säilitamise, terviklikkuse ja loetavuse tingimusi aja jooksul. Kuna ühenduse eelarve ühine haldamine EAGFi ja EAFRD raames hõlmab nii komisjoni või makseasutuste koostatud või saadud dokumente kui ka ühise põllumajanduspoliitika rahastamise raames teostatud protseduure, tuleks sätestada ühenduse õigusaktide kohaldamine käesoleva määruse raames esitatavate elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide edastamise suhtes ning kehtestada elektrooniliste ja digitaalsete dokumentide säilitamise tähtajad.

(29)

Teatavates olukordades võib teabe edastamine elektrooniliselt osutuda võimatuks. Arvutisüsteemi võimalike talitushäirete või püsiva ühenduse puudumise korral peab liikmesriik saama edastada dokumente muus vormis, mille tingimused tuleks kindlaks määrata.

(30)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab pärast maksesummade vabatahtlikku vähendamist või tühistamist liikmesriigi poolt vastavalt komisjoni 22. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1655/2004 (millega sätestatakse eeskirjad ülemineku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklis 4 kehtestatud vabatahtlikult toetuse muutmise süsteemilt nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kohustuslikule toetuse muutmise süsteemile) (5) artiklile 1 või karistuse raames vastavalt nõukogu 17. maid 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1259/1999 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad) (6) artiklitele 3, 4 ja 5 kõnealune liikmesriik kasutama 1. jaanuaril 2007 tema valduses olevaid rahalisi vahendeid maaelu arengu meetmete rahastamiseks. Kui liikmesriigid ei kasuta kõnealuseid rahalisi vahendeid teatava tähtaja jooksul, makstakse vastavad summad tagasi EAGFi eelarvesse. Nende meetmete kohaldamistingimuste kehtestamiseks tuleb kindlaks määrata makseasutustepoolse kirjendamise ja summade haldamise tingimused ning see, kuidas komisjon neid makseotsuste tegemisel arvesse võtab.

(31)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktile a võib komisjon enne 1. maid 2004. aastat Euroopa Liitu kuulunud liikmesriikidele põhjendatud juhtudel ja vastavalt kõnealuses punktis sätestatud teatavatel tingimustel anda loa aastate 2000–2006 maaelu arengu programmidega seotud maksete tegemiseks kuni 31. detsembrini 2006. Sellise erandi kohaldamiseks tuleks kindlaks määrata järgitav kord ja tähtajad, mida liikmesriigid järgima peavad, ning selle elluviimise tingimused.

(32)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 296/96 (liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise ning määruse (EMÜ) nr 2776/88 kehtetuks tunnistamise kohta) (7) ning komisjoni 26. aprilli 2004. aasta otsus C/2004/1723 (millega määratakse kindlaks dokumentide näidisvormid, mille liikmesriigid edastavad EAGGFi tagatisrahastu poolt rahastatavate kuludega seotud kande tegemiseks). (8)

(33)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

EAGFI JA EAFRD ÜHISED SÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse teatavad tingimused ja erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 raames toimuva Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kulude ja tulude ühise haldamise, raamatupidamisarvestuse ning makseasutuste esitatavate kulu- ja tuludeklaratsioonide ning komisjonipoolse kulude hüvitamise suhtes.

Artikkel 2

Makseasutuste raamatupidamisarvestus

1.   Iga makseasutus peab raamatupidamisarvestust, milles kajastatakse eranditult määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 ning artiklites 4 ja 34 sätestatud kulud ja tulud ning talle vastavate kulude maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist. Kõnealune raamatupidamisarvestus peab võimaldama eraldada ning esitada EAGFi ja EAFRD finantsandmeid eraldi.

2.   Eurotsooni mittekuuluvate riikide makseasutused peavad raamatupidamisarvestuses summasid selles vääringus, milles kulud on tehtud või tulud saadud. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks peavad nad siiski esitama vastavad andmed nii omavääringus kui ka eurodes.

Liikmesriigid, kes ei suuda muude kui määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 45 lõikes 2 osutatud EAGFi tulude ja kulude osas nendele kriteeriumidele vastavat raamatupidamisarvestust 16. oktoobriks 2006 sisse seada, võivad pärast komisjoni teavitamist hiljemalt 15. septembriks 2006 kõnealuse tähtaja siiski edasi lükata 16. oktoobriks 2007.

2. PEATÜKK

EAGFI RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 3

Teabe kättesaadavaks tegemine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid koguvad andmeid ja teevad igal nädalal komisjonile kättesaadavaks tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe järgmiselt:

a)

hiljemalt iga nädala kolmandal tööpäeval kuu algusest kuni eelmise nädala lõpuni tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe;

b)

kui nädal jaotub kahe kuu vahel, siis hiljemalt kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe.

Artikkel 4

Liikmesriikide teated

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktiga i ja punkti c alapunktiga ii edastavad liikmesriigid käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud korras komisjonile elektrooniliselt järgmise teabe ja dokumendid:

a)

hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe vastavalt I lisas esitatud näidisele ning kogu teabe, mis selgitab olulisi erinevusi käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt koostatud prognooside ja tegelikult tehtud kulude või saadud sihtotstarbeliste tulude vahel;

b)

hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõikes 2 osutatud kuludeklaratsiooni, mis sisaldab eelmise kuu jooksul tehtud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude, samuti riikliku ladustamisega seotud kulude ja tulude kogusummat vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud näidisele. Andmed ajavahemikul 1.–15. oktoobrini tehtud kulude ja saadud sihtsotstarbeliste tulude kohta edastatakse siiski hiljemalt sama kuu 25. kuupäevaks.

Kuludeklaratsioonides liigendatakse kulud ja sihtotstarbelised tulud Euroopa ühenduste eelarve liigenduse artiklite kaupa ning põllumajanduskulude auditi peatükkide ning sihtotstarbeliste tulude puhul täiendavalt punktide kaupa. Eelarve järelevalve eritingimuste korral võib komisjon nõuda üksikasjalikumat liigendust.

c)

hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks dokumendid, mis võimaldavad eelmisel kuul makseasutuse poolt tehtud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud kirjendada ühenduse eelarvesse, välja arvatud 1.–15. oktoobrini tehtud kulusid kirjendada võimaldavad dokumendid, mis esitatakse hiljemalt 10. novembriks;

d)

hiljemalt iga aasta 20. maiks ja 10. novembriks, lisaks punktis c osutatud dokumentidele, vastavalt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 5 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 3 lõikele 1 kinnipeetud ja kasutatud summad.

2.   Lõike 1 punktis c osutatud dokumentide hulka kuuluvad:

a)

iga makseasutuse koostatud aruanne (T 104, esitatud V lisas), mis on liigendatud vastavalt Euroopa ühenduste eelarve liigendusele ning kulu- ja tululiikide järgi liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud üksikasjaliku liigenduse põhjal, mis hõlmab:

i)

eelmise kuu jooksul tehtud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud,

ii)

eelarveaasta algusest kuni eelmise kuu lõpuni tehtud kulud ja saadud sihtotstarbeliste tulude üldsumma,

iii)

kulude ja sihtotstarbeliste tulude prognoosid, mis hõlmavad vastavalt:

ainult jooksvat kuud ja kaht järgmist kuud;

jooksvat kuud, kaht järgmist kuud ja ajavahemikku eelarveaasta lõpuni;

b)

punktis a osutatud andmete kokkuvõte (T103, toodud IV lisas) liikmesriigi lõikes kõigi selle makseasutuste kohta;

c)

aruannet võimaliku lahknevuse kohta (T 101, toodud III lisas) lõike 1 punkti b ning käesoleva lõike punkti a kohaselt deklareeritud kulude vahel, vajadusel koos lahknevuse põhjendusega;

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (9) artikli 10 lõikes 2 osutatud riikliku ladustamisega seotud kulude ja tulude arvestust tabeli kujul (Tabel e.faudit) vastavalt kõnealuse määruse III lisale;

e)

punktides a ja b osutatut täiendavad tabeleid (T 106 kuni T109, toodud VI, VII, VIII ja IX lisas) lõike 1 punktis d osutatud 20. mai ja 10. novembri teatiste kohta; need tabelid näitavad kontode seisu aprillikuu ning eelarveaasta lõpus ja koosnevad:

teatisest iga makseasutuse poolt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 3 ja 4 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 1 kohaselt kinnipeetud summade, sealhulgas võimalike intresside kohta (T 106 ja T 107),

iga makseasutuse poolt vastavate summade kasutamise aruandest vastavalt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 5 lõikele 2 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 3 lõikele 1 (T 108),

üldisest kokkuvõtvast aruandest käesoleva punkti esimeses ja teises taandes osutatud andmete ja kasutamata vahenditelt saadud intresside kohta iga liikmesriigi tasandil (T 109).

3.   Lõike 2 punktis b sätestatud kokkuvõttev aruanne (T 103) esitatakse komisjonile ka paberil.

4.   Kogu käesolevas artiklis nõutav rahandusalane teave esitatakse eurodes.

Siiski:

lõike 2 punktis e osutatud tabelite puhul kasutavad liikmesriigid sama vääringut, mida kasutati eelarveaastal, mil summad kinni peeti.

kuludeklaratsioonide ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punktides a ja b osutatud mahaarvamiste puhul kasutavad liikmesriigid omavääringut.

Muu kui määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 45 lõikes 2 osutatud rahandusalase teabe 2007. eelarveaasta kohta edastavad käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 teises lõigus osutatud liikmesriigid omavääringus.

Artikkel 5

Kulu- ja sihtotstarbeliste tulude deklaratsioonide suhtes kohaldatavad üldsätted

1.   Ilma et see piiraks artiklis 6 osutatud riiklikku ladustamist käsitlevaid kulu- ja tuludeklaratsioonide erisätteid, vastavad makseasutuste vastava kuu kohta deklareeritud kulud ja sihtotstarbelised tulud selle kuu jooksul tegelikult toimunud maksetele või laekumistele.

Need kulud ja tulud võetakse EAGFi eelarves arvesse N. eelarveaasta raames alates N–1. aasta 16. oktoobrist kuni N. aasta 15. oktoobrini.

Siiski:

a)

võib kulusid, mida saab maksta enne, kui jõustub säte, mis võimaldab neid osaliselt või täielikult katta EAGFi kaudu, deklareerida üksnes:

kõnealuse sätte kohaldamisega samal kuul

või

kõnealuse sätte kohaldamisele järgneval kuul;

b)

liikmesriigi poolt komisjonile võlgnetavad sihtotstarbelised tulud deklareeritakse sellel kuul, mille jooksul lõpeb ühenduse õigusaktidega ettenähtud vastavate summade maksmise tähtaeg;

c)

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli raames komisjoni poolt otsustatud korrektsioonid arvab komisjon otse maha või lisab igakuistele maksetele vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (10) artikli 10 lõikele 2 või artikli 11 lõikele 4. Liikmesriigid lisavad nendele korrektsioonidele vastavad summad siiski selle kuu kohta koostatud deklaratsiooni, mil korrektsioonid tehakse.

2.   Kulud ja sihtotstarbelised tulud võetakse arvesse makseasutuse konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval. Maksete puhul võib siiski arvestada ka kuupäeva, millal asjaomane asutus on maksedokumendi rahandusasutusele või abisaajale väljastanud ja saatnud. Iga makseasutus kasutab kogu eelarveaasta jooksul sama meetodit.

3.   Deklareeritavate kulude puhul ei võeta arvesse määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 1 kohast summade vähendamist.

4.   Lõike 1 kohaselt deklareeritavad kulud ja sihtotstarbelised tulud võivad sisaldada sama eelarveaasta varasemate kuude kohta deklareeritud andmete parandusi.

Kui sihtotstarbeliste tulude parandused tingivad makseasutuse tasandil eelarverea kohta kulude negatiivse deklareerimise, kantakse ülemäärased parandused järgmisesse kuusse. Need korrigeeritakse vajaduse korral vastava aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

5.   Täitmata jäänud maksekorraldused ning kontole debiteeritud, kuid hiljem uuesti krediteeritud maksed näidatakse raamatupidamisarvestuses mahaarvamistena selle kuu kuludest, mille jooksul on makseasutusele täitmatajäämisest või tühistamisest teatatud.

6.   Kui EAGFi kaudu tehtavad maksed on koormatud nõuetega, loetakse need lõike 1 kohaselt täielikult sooritatuks:

a)

abisaajale veel võlgnetava summa tasumise kuupäeval, kui nõue on tasutud kuludest väiksem;

b)

hüvitamise kuupäeval, kui kulu on nõudest väiksem või võrdub sellega.

7.   Kulude ja sihtotstarbeliste tuludega seotud kumulatiivseid andmeid, mida võib seostada konkreetse eelarveaastaga ja mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt 10. novembriks, võib parandada ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktile iii.

Artikkel 6

Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide suhtes kohaldatavad erinormid

Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide koostamisel võetakse arvesse need kuu lõpuks makseasutuse raamatupidamisaruandes kajastatud toimingud, mis on teostatud määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõike 3 punktis a kindlaksmääratud eelarveaasta algusest kuni nimetatud kuu lõpuni.

See kuludeklaratsioon sisaldab makseasutuse poolt toimingute teostamise kuule järgneva kuu jooksul kirjendatud, määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklites 6, 7 ja 9 määratud väärtusi ja summasid.

Siiski:

a)

septembri jooksul teostatud toimingute puhul kirjendavad makseasutused väärtused ja summad hiljemalt 15. oktoobriks;

b)

määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud väärtuse vähenemise korral kirjendatakse summad nende kohta käivas otsuses näidatud kuupäeval.

Artikkel 7

Kulu- ja tuludeklaratsioonide koostamisel kasutatav vahetuskurss

1.   Kuludeklaratsioonide koostamisel kasutavad eurotsooni mittekuuluvad liikmesriigid sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid abisaajatele maksete tegemisel või tulude saamisel vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2808/98 (11) ja põllumajandusalastele sektoripõhistele õigusaktidele.

2.   Muudel kui esimeses lõikes osutatud juhtudel, eelkõige toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega kindlaks määratud, kohaldatakse kulu või sihtotstarbeliste tulude deklareerimisele eelneva kuu jooksul kehtinud Euroopa Keskpanga kehtestatud viimast vahetuskurssi.

3.   Lõikes 2 osutatud vahetuskurssi kohaldatakse samuti nende tagasimaksete puhul, mis tehti ühiselt erinevate enne 16. oktoobrit 2006 tehtud toimingute jaoks või artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel enne 16. oktoobrit 2007 tehtud toimingute jaoks.

Artikkel 8

Komisjoni makseotsus

1.   Komisjon võtab vastu otsuseid maksete kohta ja teeb igakuiseid makseid artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud andmete alusel, ilma et see piiraks eelnevate otsuste arvessevõtmist ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 17 sätete kohaldamist.

2.   Kui ühenduse eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse igakuised maksed teatud protsendi ulatuses liikmesriigi poolt iga peatüki kohta esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 13 sätestatud piirides. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

3.   Kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 150 lõikes 3 osutatud esialgsed kulukohustused ületavad poole kõigist jooksva eelarveaasta vastavatest assigneeringutest, tehakse igakuised maksed teatud protsendi ulatuses liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

Artikkel 9

Maksete vähendamine komisjoni poolt

1.   Pärast ettenähtud tähtaja möödumist tehtud kulude puhul vähendatakse igakuiseid makseid järgmiselt:

a)

kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 4 % tähtaegselt tehtud kuludest, summat ei vähendata;

b)

4 % künnise ületamisel vähendatakse summat vastavalt tähtaja ületamise pikkusele:

tähtaja ületamise korral kuni ühe kuu võrra vähendatakse summat 10 %,

tähtaja ületamise korral kuni kahe kuu võrra vähendatakse summat 25 %,

tähtaja ületamise korral kuni kolme kuu võrra vähendatakse summat 45 %,

tähtaja ületamise korral kuni nelja kuu võrra vähendatakse summat 70 %,

tähtaja ületamise korral üle nelja kuu vähendatakse summat 100 %.

2.   Erandina lõikes 1 sätestatust kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (12) artiklis 12 ja III jaotises või vajaduse korral IVa jaotises osutatud otsetoetuste puhul, mis makstakse välja N. aasta jooksul pärast ettenähtud tähtaegu ja pärast 15. oktoobrit aastal N+1, järgmisi tingimusi:

a)

kui lõike 1 punktis a ettenähtud 4 % künnist pole täielikult kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal N+1 teostatud makseteks ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 %ni;

b)

igal juhul on eelarveaasta N+2 ja järgmiste aastate jooksul tehtud maksed asjaomase riigi jaoks abikõlblikud ainult tema siseriikliku künnise piires vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII ja VIIIa lisas ettenähtule, või tema aastase eelarve piires, mis on koostatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 143b lõikele 3 jooksvale eelarveaastale eelneva aasta osas, mille jooksul makseid tehti, millele vajaduse korral lisatakse piimatoetusega seotud summad ning kõnealuse määruse artiklites 95 ja 96 sätestatud täiendavad maksed, samuti nagu kõnealuse määruse artiklis 12 sätestatud täiendavad toetussummad, ning mida vähendatakse kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud protsendimäärade võrra ja korrigeeritakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud viisil, arvestades kõnealuse määruse artiklit 12a ja komisjoni määruse (EÜ) nr 188/2005 (13) artikliga 4 ette nähtud summasid;

c)

pärast punktis a osutatud künniste kasutamist vähendatakse käesolevas lõikes käsitletud summasid 100 %.

3.   Kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevat ajagraafikut ja/või ettenähtust väiksemaid määrasid või jätab need kohaldamata.

Lõikes 2 osutatud maksete puhul kohaldatakse siiski käesoleva lõike esimest lõiku künniste piires, millele on osutatud kõnealuse lõike 2 punktis b.

4.   Kirjendatud kulude alusel igakuiste maksete maksmise tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse igal aruandeaastal kaks korda:

31. märtsiks tehtud kulude suhtes,

31. juuliks tehtud kulude suhtes.

Võimalikke tähtaja ületamisi augustis, septembris ja oktoobris võetakse arvesse määruse (EÜ) 1290/2005 artiklis 30 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

5.   Komisjon võib pärast asjaomaste liikmesriikide teavitamist igakuiste maksete maksmise liikmesriikidele edasi lükata, nagu ettenähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõigetega 2 ja 3, kui käesoleva määruse artiklis 4 osutatud teated hilinevad või sisaldavad vasturääkivusi, mis tingib täiendava kontrollimise.

6.   Käesolevas artiklis osutatud vähendamisi ja muid määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklist 17 tulenevaid võimalikke vähendamisi kohaldatakse, kui kõnelause määruse artiklis 31 osutatud hilisemast raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise otsusest ei tulene teisiti.

Artikkel 10

Sihtotstarbeliste tulude kirjendamine ja sissenõudmine

1.   Käesolevas määruses osutatud sihtotstarbeliste tulude kirjendamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikleid 150 ja 151.

2.   Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõike 2 kohaste otsuste tegemisel igakuiste maksete kohta lähtub komisjon iga liikmesriigi poolt deklareeritud väljamakstud kulude jäägist, mida on vähendatud sama liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonis toodud sihtotstarbeliste tulude võrra. Sellist tasaarvestust peetakse võrdväärseks vastavate tulude sissenõudmisega.

3.   Sihtotstarbelistest tuludest pärinevad kulukohustuste ja maksete assigneeringud avatakse alates nende tulude suunamisest eelarveridadele. Suunamine toimub sihtotstarbeliste tulude kirjendamise hetkel kaks kuud pärast liikmesriikidelt lõikes 1 sätestatud nõuete kohaste aruannete saamist.

Artikkel 11

Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikidele

1.   Pärast otsuse tegemist igakuiste maksete kohta annab komisjon liikmesriikide käsutusse eelarveassigneeringute piires EAGFi kaudu rahastatavate kulude katteks vajalikud rahalised vahendid, millest on maha arvatud sihtotstarbelistele tuludele vastav summa, kandes need iga liikmesriigi poolt avatud kontole.

Kui sihtotstarbeliste tulude mahaarvamine komisjoni poolt makstavast summast toob liikmesriigi tasandil kaasa negatiivse summa, kantakse ülemäärase mahaarvamise summad järgmistesse kuudesse.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viimase poolt antud vormis lõikes 1 osutatud konto nimetuse ja numbri.

3.   Kui artikli 2 lõike 2 teises lõigus osutatud liikmesriik jätkab 2007. eelarveaasta kuludeklaratsioonide koostamist omavääringus, kohaldab komisjon vastavate maksete puhul vahetuskurssi, mis kehtis deklaratsiooni koostamise kuu 10. päeval või kui selle kuupäeva kohta on noteering määramata, siis kursi noteerimisele eelneva päeva kurssi.

Artikkel 12

Sihtotstarbeliste tuludena käsitletavad summad

1.   Sihtotstarbeliste tuludena, samuti määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise või hooletuse tulemusena kogutud summadena käsitletakse:

a)

ühenduse eelarvesse makstavaid summasid, mis on saadud karistuse või sanktsiooni tulemusena vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud erieeskirjadele;

b)

summasid, mille võrra makseid määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 1. peatükis sätestatud nõuetele vastavust käsitlevate normide alusel vähendatakse või välistatakse.

2.   Muude kui lõikes 1 osutatud sihtotstarbeliste tulude kohta ettenähtud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis. Kui lõike 1 punktis a osutatud summad peeti kinni enne eeskirjade eiramise või hooletusega seotud toetuse maksmist, arvatakse need siiski vastavatest kuludest maha.

3. PEATÜKK

EAFRD RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 13

Maaelu arengu programmide raamatupidamisarvestus

1.   Iga maaelu arengu programmi makseasutus peab toimingute kohta raamatupidamisarvestust programmide ja meetmete kaupa. See arvestus hõlmab eelkõige:

a)

nõutavate riiklike kulude ja ühenduse poolt makstud toetuse summat iga toimingu kohta;

b)

abisaajatelt sissenõutavad summasid seoses tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletusega;

c)

sissenõutud summasid koos algse toimingu tuvastamisega.

2.   Kuludeklaratsioonide koostamisel eurodes kohaldavad eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide makseasutused raamatupidamisarvestuses iga väljamakse või tagasinõude puhul eelviimast Euroopa keskpanga vahetuskurssi enne kuud, mil toiming makseasutuse raamatupidamises kajastati.

Artikkel 14

Rahastamisvajaduse prognoosid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktiga ii edastavad liikmesriigid komisjonile iga maaelu arengu programmi kohta vastavalt käesoleva määruse X lisas esitatud näidisele kaks korda aastas koos hiljemalt 31. jaanuariks ja 31. juuliks esitatavate kuludeklaratsioonidega oma prognoosid jooksval aastal EAFRD kaudu rahastatavate summade kohta ning ajakohastatud prognoosi nende järgmise aasta rahastamistaotluse kohta.

Artikkel 15

Maaelu arengu programmide rahastamiskava

Iga maaelu arengu programmi rahastamise kavaga määratakse kindlaks EAFRD osaluse maksimummäär, iga-aastane jaotus, jaotus telgede ja meetmete kaupa ning iga telje puhul kohaldatavad kaasrahastamise määrad.

Kõnealune rahastamiskava jõustub pärast seda, kui komisjon on maaelu arengu programmi vastu võtnud. Kava hilisema muutmise korral jõustuvad muudatused, mille puhul ei ole komisjoni uue otsuse vastuvõtmine vajalik, pärast vastavate muudatuste heakskiitmist komisjoni ja liimesriikidevahelise turvalise teabe- ja dokumentide vahetussüsteemi kaudu, mis on sisse seatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamise eesmärgil. Rahastamiskava muudatused, mille puhul on komisjoni uue otsuse vastuvõtmine vajalik, jõustuvad pärast uue otsuse vastuvõtmist.

Iga maaelu arengu programmi rahastamiskava ning kõik selle muudatused sisestab kõnealuse programmi haldusasutus teises lõigus osutatud turvalisse teabevahetussüsteemi.

Artikkel 16

Kuludeklaratsioonid

1.   Makseasutused esitavad kuludeklaratsioonid iga maaelu arengu programmi kohta. Need deklaratsioonid kajastavad iga maaelu arengu meetme lõikes abikõlblike riiklike kulude summat, mille jaoks makseasutus arvestusperioodi jooksul vastava EAFRD toetuse andnud on.

2.   Kui programm on heaks kiidetud, edastavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktiga i komisjonile käesoleva määruse artiklis 18 kehtestatud tingimustel oma kuludeklaratsioonid elektrooniliselt järgmisteks tähtaegadeks:

a)

hiljemalt 30. aprillil kulude kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

b)

hiljemalt 31. juulil kulude kohta ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. juunini;

c)

hiljemalt 10. novembriks kulude kohta ajavahemikul 1. juulist kuni 15. oktoobrini;

d)

hiljemalt 31. jaanuariks kulude kohta ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

Arvestusperioodil deklareeritud kulud võivad sisaldada sama eelarveaasta eelnevate aruandeperioodide andmete parandusi.

Kui komisjon ei ole maaelu arengu programmi 31. märtsiks 2007 heaks kiitnud, tuleb makseasutuse poolt tema omal vastutusel enne programmi heakskiitmist tehtud kulud komisjonile esitada esimeses kuludeklaratsioonis pärast programmi vastuvõtmist.

3.   Kuludeklaratsioonid koostatakse vastavalt XI lisas esitatud näidisele. Nende maaelu arengu programmide osas, mis hõlmavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõigetele 3 ja 4 erinevate kaasfinantseerimise määradega piirkondi, tuleb iga piirkonnaliigi kohta esitada eraldi kulutabel.

4.   Kui seoses arvestusperioodi kuludeklaratsioonidega tuvastatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 ja selle rakenduseeskirjades nõutud teabevahetuse puudulikkusest tingitud mittevastavusi, tõlgenduserinevusi või vasturääkivusi ning need vajavad täiendavat kontrollimist, palutakse asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavaid andmeid. Need andmed esitatakse turvalise teabevahetussüsteemi kaudu, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 15 teises lõigus.

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõikes 5 sätestatud tähtaja võib maksetaotluse kogu summa või osa suhtes katkestada alates andmete esitamise taotluse edastamise kuupäevast kuni nõutud teabe saamiseni ja hiljemalt kuni järgmise perioodi kulude deklareerimiseni.

Kui selle tähtaja jooksul lahendust ei leita, võib komisjon maksed vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 27 lõikele 3 peatada või neid vähendada.

5.   Kulude ja sihtotstarbeliste tuludega seotud kumulatiivseid andmeid, mida võib seostada konkreetse eelarveaastaga ja mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt 10. novembriks, võib parandada ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktile iii.

Artikkel 17

Väljamakstava summa arvutamine

1.   Maksmisele kuuluv ühenduse toetus seoses iga käsitletava arvestusperioodi kohta iga telje lõikes deklareeritud abikõlblike riiklike kuludega arvutatakse selle perioodi esimesel päeval kehtiva rahastamiskava alusel.

2.   EAFRD toetuste summad, mis on asjaomase maaelu arengu programmi raames iga arvestusperioodi jooksul abisaajatelt tagasi nõutud, arvestatakse vastava perioodi kuludeklaratsioonis EAFRD kaudu makstavast summast maha.

3.   Üle- või puudujäävad summad, mis on tingitud määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 10 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt teostatud raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest ning mida saab maaelu arengu programmis uuesti kasutada, lisatakse EAFRD toetuse summale või arvestatakse sellest maha esimeses deklaratsioonis, mis pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist koostatakse.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 24 lõikes 4 sätestatud piirmäära, kui kuludeklaratsioonide kogusumma ületab maaelu arengu programmi vastava telje jaoks kavandatud kogusummat, on makstava summa piirmääraks vastava telje jaoks kavandatud summa. Sellega seoses katmata jäävad riiklikud kulud võidakse arvesse võtta järgmisel kuludeklaratsiooni esitamisel, tingimusel et liikmesriik on esitanud muudetud rahastamiskava ja komisjon on selle heaks kiitnud.

5.   Komisjon kannab ühenduse toetuse eelarveassigneeringute piires iga liikmesriigi poolt avatud konto(de)le.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viimase poolt antud vormis osutatud konto nimetuse või numbri.

4. PEATÜKK

EAGFI JA EAFRD ÜHISED SÄTTED

Artikkel 18

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

1.   Määruses (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakenduseeskirjades sätestatud teabevahetuse jaoks loob komisjon arvutisüsteemid, mis võimaldavad teabe ja dokumentide vahetamist elektrooniliselt komisjoni ja liikmesriikide vahel. Komisjon teavitab liikmesriike nende süsteemide rakendamise üldtingimustest põllumajandusfondide komitee kaudu.

2.   Lõikes 1 sätestatud arvutisüsteemid võimaldavad eelkõige töödelda:

a)

andmeid, mis on vajalikud finantstehinguteks, eriti mis seonduvad makseasutuste igakuise ja iga-aastase raamatupidamisarvestusega, kulu- ja tuludeklaratsioonidega ning käesoleva määruse artiklites 5, 11, 15 ja 17, määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklis 6 ning määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklites 2, 10 ja 11 sätestatud teabe ja dokumentide edastamisega;

b)

ühist huvi pakkuvaid dokumente, mis võimaldavad kontode kontrollimist ja konsulteerimist teabe ja dokumentidega, mille makseasutus peab komisjonile esitama;

c)

ühenduse tekste ja komisjoni suuniseid ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 akrediteeritud ja määratud asutuste poolt ning samuti asjaomaste õigusaktide ühtse kohaldamisega seotud suuniseid.

3.   Käesoleva määruse artiklites 4, 14 ja 17, määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 7 lõike 1 puntides a, b ja d ning määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklites 10 ja 11 osutatud dokumentide vormi ja sisu määrab komisjon vastavalt käesoleva määruse II kuni XI lisas, määruse (EÜ) nr 885/2006 II ja III lisas ning määruse (EÜ) nr 884/2006 III lisas esitatud näidistele.

Komisjon muudab ja ajakohastab neid näidiseid põllumajandusfondide komitee edastatud teabe põhjal.

4.   Lõikes 1 sätestatud arvutisüsteemid võivad sisaldada andmete sisestamiseks ning komisjoni poolt EAGFi ja EAFRD kontode haldamiseks vajalikke vahendeid, samuti vahendeid kindlaksmääratud maksete arvestamiseks või selliste maksete arvestamiseks, mis nõuavad ühtsete meetodite kasutamist, eelkõige finantstehingute kulud ja väärtuse langemine.

5.   Andmed finantstehingute kohta lõikes 1 osutatud arvutisüsteemis edastab, sisestab ja ajakohastab makseasutuse vastutusel kas makseasutus ise või selleks volitatud asutus, vajadusel määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaselt akrediteeritud koordineeriva asutuse vahendusel.

6.   Kui määruses (EÜ) nr 1290/2005 või selle rakenduseeskirjades sätestatud dokument või protseduur nõuab volitatud isiku allkirja või on isiku nõusolek vajalik menetluse üheks või mitmeks etapiks, peavad nende dokumentide vahetamiseks loodud arvutisüsteemid võimaldama isikut selgelt identifitseerida ja tagama piisava kindluse kooskõlas ühenduse õigusega, et nende dokumentide sisu, sealhulgas protseduuri etapid, jäävad muutmatuks. Kuludeklaratsioonide ja aastaruannetele lisatud kinnitavate avalduste osas, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktides i ja iii, säilitavad makseasutused või vajadusel kõnelause määruse artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt akrediteeritud koordineerivad asutused esitatud dokumendid nende algses vormis ka elektrooniliselt.

7.   Elektroonilised ja digitaalsed dokumendid tuleb säilitada määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklist 9 tuleneva tähtaja jooksul.

8.   Arvutisüsteemi mittetoimimise või püsiva ühenduse puudumise korral võib liikmesriik, olles eelnevalt komisjoniga kokku leppinud, saata dokumendid muus komisjoni poolt kindlaksmääratud vormis.

5. PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Toetuste ümbersuunamisest või keskkonnanõuete täitmisest tulenevate vahendite kirjendamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 3 ja 4 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 1 kohaselt kinnipeetud summad kannab liikmesriik iga makseasutuse avatud erikontole või liikmesriigi tasandil avatud erikontole. Raamatupidamine peab võimaldama teha kindlaks abisaajale teostatud asjaomase toetusmakse päritolu.

2.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kogutud summad omal valikul makseasutustele kasutamiseks ümber jaotada. Need summad krediteeritakse lõikes 1 osutatud kontole või kontodele ja kasutatakse üksnes määruse (EÜ) nr 1259/1999 artikli 5 lõikes 2 sätestatud ühenduse täiendava abi rahastamiseks või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 1 lõikes 3 osutatud kaasnevateks meetmeteks.

Kui kasutamata summadelt on saadud intressi, suurendatakse iga eelarveaasta lõpus nende võrra olemasolevat jääki ja seda kasutatakse samade meetmete rahastamiseks.

3.   Lõikes 2 osutatud meetmetega seonduvate kulude osas peetakse makseasutuste raamatupidamisarvestust muudest maaelu arenguga seotud kuludest eraldi ja iga makse puhul eristatakse arvestuslikult riiklikke vahendeid ja määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 3 ja 4 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 1 kohaldamisest tulenevaid vahendeid.

4.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklitele 3 ja 4 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklile 1 kinnipeetud summad ja neilt saadavad intressid, mis ei ole makstud kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 963/2001 (14) artikliga 1 või määruse (EÜ) nr 1655/2004 artikli 3 lõikega 1, arvatakse igakuisest maksest maha, kui komisjon võtab vastu otsuse vastavalt komisjon määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 15 lõikele 2 asjaomase eelarveaasta oktoobrikuu kulude kohta. Vajaduse korral kasutatakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud vahetuskurssi.

Artikkel 20

EAGFi tagatisrahastu kulud maaelu arendamisele ajavahemikus 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2006

Kui liikmesriik on aastate 2000–2006 maaelu arengu programmide raames ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 1 punkti a teise lausega kavandanud makseid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) tagatisrahastust kuni 31. detsembrini 2006, teeb see liikmesriik selle kohta komisjonile taotluse, esitades vastavad põhjendused hiljemalt 1. juuliks 2006. Taotluses täpsustatakse asjaomane programm või programmid ja meetmed.

Esimeses lõigus sätestatud juhul teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks 2007 iga programmi ja iga meetme kohta EAGF tagatisrahastust tehtud maksete tegemise kuupäeva.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 296/96 ja 26. aprilli 2004. aasta otsus C/2004/1723 tunnistatakse kehtetuks alates 16. oktoobrist 2006.

Määrust (EÜ) nr 296/96, välja arvatud artikli 3 lõike 6a punkti a, ja otsust C/2004/1723 kohaldatakse siiski kõigile liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) tagatisrahastust tehtud kuludele kuni 15. oktoobrini 2006.

Kehtetuks tunnistatud määrusele ja otsusele tehtud viited loetakse viideteks käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2006 EAGFi ja EAFRD raames liikmesriikide poolt 2007. ja järgmiste eelarveaastate kohta saadud tuludele ja tehtud kuludele. Artiklit 20 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2006.

Komisjoni nimel.

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(2)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 695/2005 (ELT L 114, 4.5.2005, lk 1).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(5)  ELT L 298, 23.9.2004, lk 3.

(6)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 113. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1607/2005 (ELT L 256, 1.10.2005, lk 12).

(8)  Teatavaks tehtud 26. aprillil 2004, viimati muudetud 30. septembril 2005. aastal teatavaks tehtud otsusega C/2005/3741.

(9)  Vt käesoleva ELT lk. 35.

(10)  Vt käesoleva ELT lk. 90.

(11)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 36.

(12)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(13)  ELT L 31, 4.2.2005, lk 6.

(14)  EÜT L 136, 18.5.2001, lk 4.


LISADE LOETELU

I LISA

KUU JOOKSUL TEHTUD KULUDE JA SAADUD SIHTOTSTARBELISTE TULUDE KOGUSUMMA (ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT A)

II LISA

EAGFI IGAKUINE KULUDEKLARATSIOON (ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT B)

III LISA

T 101 – LAHKNEVUSARUANNE (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT C)

IV LISA

T 103 – KOKKUVÕTE (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT B)

V LISA

T 104 – EUROOPA ÜHENDUSTE EELARVE LIIGENDUSE NING VASTAVATE KULU- JA TULULIIKIDE JÄRGI LIIGENDATUD ANDMED (ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT A)

VI LISA

T 106 – MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 3 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMAD (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT E)

VII LISA

T 107 – MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMAD (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT E)

VIII LISA

T 108 – MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLITE 3 JA 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMADE KASUTAMINE (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT E)

IX LISA

T 109 – KOKKUVÕTE MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 3 JA 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMADE KASUTAMISEST (ARTIKLI 4 LÕIKE 2 PUNKT E)

X LISA

EAFRD KULUDE PROGNOOS (ARTIKKEL 14)

XI LISA

EAFRD KULUDE DEKLARATSIOON (ARTIKKEL 17)

XII LISA

VASTAVUSTABEL

I LISA

KUU JOOKSUL TEHTUD KULUDE JA SAADUD SIHTOTSTARBELISTE TULUDE KOGUSUMMA (ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT A)

IDES

Deklaratsiooni sisu

Deklaratsiooni päis

Deklaratsiooni päis sisaldab järgmist:

Teate liigi ning teadet edastava liikmesriigi tunnus. Selle tunnuse edastab teile komisjon.

Deklaratsiooniga hõlmatud periood.

Asjaomase perioodi kulusid ja tulusid käsitlevad üksikasjad:

Kogusumma enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist

Prognoosid enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Riikliku ladustamisega seotud teave

Deklaratsiooni põhiosa

Deklaratsiooni põhiosa sisaldab järgmist:

Artikli või punkti tähis

Deklareeritud summad ning prognoosid

Prognoosidega võrreldes tekkinud erinevuste selgitus.

Lõpposa

Deklaratsiooni lõpposas tuuakse ära kontrollsumma, mis saadakse kõigi päises ja deklaratsiooni põhiosas deklareeritud summade liitmisel.

Teate süntaks

<I>[IDENTIFICATION]

<C>010<V>[BEGINDATE]/[ENDDATE] <C>020<V>[EXPENDITURE]

<C>030<V>[FORECAST]

<C>040<V>[CLEARANCE]

<C>050<V>[PUBLIC STORAGE]

<C>060<V>[ITEM]

<C>070<V>[AMOUNT]/[FORECAST]

<C>080<V>[DIFF1]/[DIFF2]/[DIFF3]/[DIFF4]

<C>060<V>[ITEM]

<C>070<V>[AMOUNT]/[FORECAST]

<C>080<V>[DIFF1]/[DIFF2]/[DIFF3]/[DIFF4]

<C>090<V>[CHECKSUM]

Väljade kirjeldus

Nimi

Vorming

Kirjeldus

Deklaratsiooni päis: andmete paikapidavus on 1

[IDENTIFICATION] *

 

Komisjoni antud tunnuskood

[BEGINDATE] *

Kuupäev (PPKKAAAA)

Deklareerimisperioodi algus

[ENDDATE] *

Kuupäev (PPKKAAAA)

Deklareerimisperioodi lõpp

[EXPENDITURE]*

Arv(30.2)

Kuu kogusumma enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist

[FORECAST] *

Arv(30.2)

Prognoosid

[CLEARANCE] *

Arv(30.2)

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

[PUBLIC STORAGE]*

Arv(30.2)

Riikliku ladustamise kulud

Deklaratsiooni põhiosa: andmete paikapidavus on 1 kuni n

[ITEM]

Arv(8)

Eelarverida (punkt või artikkel)

[AMOUNT]

Arv(30.2)

Kulude/tulude summa

[FORECAST]

Arv(30.2)

Prognooside summa

[DIFF1]

Arv(30.2)

Erinevus võrreldes möödunud kuudega

[DIFF2]

Arv(30.2)

Järgmistesse kuudesse üleviidava erinevuse prognoos

[DIFF3]

Arv(30.2)

Erinevus võrreldes järgmiste kuudega

[DIFF4]

Arv(30.2)

Prognoosivead

Lõpposa: andmete paikapidavus on 1

[CHECKSUM] *

Arv(30.2)

Kontrollväärtus: kõik teates esitatud summad kokku

Tärniga * tähistatud väljad on kohustuslikud

Näide

<I>AGRWDMT1

<C>010<V>16102005

<C>020<V>135454513.93

<C>030<V>163388000

<C>040<V>0

<C>050<V>2801326.91

<C>060<V>050201

<C>070<V>5462115.83/21358000

<C>080<V>0/-15835484.17/0/0

<C>060<V>050202

<C>070<V>0/0

<C>080<V>0/0/0/0

<C>090<V>157894562

E-AGREX

Liikmesriik

Edastamise kuupäev

(Kontaktisik:

Telefon:

E-posti aadress:

Kulud perioodil … kuni …

eurodes

Kuu kogusumma enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist (1):

Prognoosid enne raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist (2):

Lahknevus = (1)-(2):

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine:

Kuu kogusumma pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist:

millest riikliku ladustamise kulud (kategooria 2)

 

 

 

 


Kohustuslik kuu viimase iganädalase faksi kohta või komisjoni otsese taotluse korral

Vastav nomenklatuur

Kulud/tulud (1)

Prognoosid (2)

Lahknevus = (1)-(2)

Peamiste lahknevuste selgitused (miljonit eurot)

Eelnevatest kuudest tulenev

Järgmistesse kuudesse ülekantav

Järgmistest kuudest tulenev

Prognoosiviga

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

II LISA

EAGFI IGAKUINE KULUDEKLARATSIOON (ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKT B)

Deklaratsiooni sisu

Deklaratsiooni päis

Deklaratsiooni päis sisaldab järgmist:

Teate liigi ning teadet edastava liikmesriigi tunnus. Tegemist on komisjoni tunnustatava numbriga, mis võimaldab saadetud deklaratsiooni tüübi ja vastava liikmesriigi tuvastamist. (Märkus: selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et deklaratsiooni esitav kasutaja oleks vastava liikmesriigi nimel deklaratsiooni esitamiseks volitatud.) Selle tunnuse edastab teile komisjon.

Kuluperiood, mida deklaratsiooniga käsitletakse. Näide: 1105 kuluperioodi 11-2005 ja 10.12.2005 deklaratsiooni puhul.

Deklaratsiooni esitamise eest vastutava isiku nimi, telefon, faks ja e-posti aadress

Deklaratsiooni põhiosa

Deklaratsiooni põhiosa sisaldab iga EAGGFi nomenklatuuri artikli kohta järgmist:

Artikli (näiteks 050201) või punkti tähis

Deklareeritud summa eurodes.

Lõpposa

Kokkuvõtvas osas esitatakse järgmised andmed:

Deklareeritud kogusumma eurodes

Märkuste osa

Teade lõpeb märkuste väljaga, mis sisaldab tekstiridu nullist kuni sajani. Välja kasutatakse komisjoni konkreetsete taotlustega seotud täiendava teabe esitamiseks.

Teate süntaks

<I>[IDENTIFICATION]

<C>001<V>[PERIOD]

<C>004<V>[RESPNAME]

<C>005<V>[RESPPHONE]

<C>006<V>[RESPFAX]

<C>007<V>[RESPEMAIL]

<C>010<V>[ITEM]/[AMOUNT]

<C>010<V>[ITEM]/[AMOUNT]

<C>010<V>TOTALS/[TOT AMOUNT]

<C>999<V>[COMMENT]

<C>999<V>[COMMENT]

Väljade kirjeldus

Nimi

Vorming

Kirjeldus

Deklaratsiooni päis: andmete paikapidavus on 1

[IDENTIFICATION] *

 

Põllumajanduse peadirektoraadi antud tunnuskood

[PERIOD] *

Kuupäev (KKAA)

Periood, millele faksiga osutatakse

[RESPNAME] *

Vaba tekst (250 tähemärki)

Deklaratsiooni eest vastutava isiku nimi ja eesnimi

[RESPPHONE]

Vaba tekst (50 tähemärki)

Deklaratsiooni eest vastutava isiku telefoninumber

[RESPFAX]

Vaba tekst (50 tähemärki)

Deklaratsiooni eest vastutava isiku faksinumber

[RESPEMAIL]

Vaba tekst (50 tähemärki)

Deklaratsiooni eest vastutava isiku e-posti aadress

Deklaratsiooni põhiosa: andmete paikapidavus on 1 kuni n

[ITEM]

Tekst (8 tähemärki)

Punkt või peatükk, mille kohta deklaratsioon esitatakse

[AMOUNT]

Arv(15.2)

Summa eurodes

Lõpposa: andmete paikapidavus on 1

[TOT AMOUNT]

Arv(15.2)

Deklaratsiooni kogusumma eurodes

Kommentaaride osa: andmete paikapidavus on 1 kuni n

[COMMENT]

Vaba tekst (200 tähemärki)

Vaba märkus

Tärniga * tähistatud väljad on kohustuslikud

Näide

<I>FAX10IE

<C>001<V>1105

<C>004<V>John Smith

<C>005<V>00 32 2 2994789

<C>006<V>00 32 2 2994789

<C>007<V>John.Smith@gmail.com

<C>010<V>050201/23986.21

<C>010<V>050202/0

<C>010<V>050203/3898153.27

<C>010<V>050401/3656976.04

<C>010<V>05070108/0

<C>010<V>05070109/0

<C>010<V>TOTALS/23154379.29

<C>999<V>Siin on kommentaar – Esimene rida

<C>999<V>Siin on kommentaar – Teine rida

Trükiformaat

Image

EAGF 10. kuupäev deklaratsioon: Kulud ja tulud

 

Liikmesriik:

 

 

 

Vastustav isik:

 

 

 

Telefoninumber:

 

 

 

Faksinumber:

 

 

 

E-posti aadress:

 

 

 

Kuu:

 

 

Lehekülg 1: summad

 

kuupäev

Kulud ja tulud

 

EURODES

artikkel või punkt 1

sõnastus

 

artikkel või punkt 2

sõnastus

 

 

 

 

 

 

artikkel või punkt n

sõnastus

 

 

SISESTATAV KOGUSUMMA

 

 

KONTROLLIVÄLI

 

 

ARVUTATUD KOGUSUMMA

0,00

Lehekülg 2: Kommentaarid

III LISA

 

Juurdepääsu ei ole

 

Täita

LIIKMESRIIK:

TABEL 101

EELARVEAASTA

EDASTATUD ANDMETE KOKKUSOBIVUS

Eurodes

 

1) Kogukulud ja sihtotstarbelised tulud … kuu jooksul on

 

2) Kulud ja sihtotstarbelised tulud sama kuu kohta teatatud … on

 

3) Lahkenvus = (1) - (2)

0,00

PÕHJENDUS PUNKTIS 3) ESITATUD LAHKNEVUSE KOHTA

 

1) Kulude eelarveread:

 

2) Sihtotstarbeliste tulude eelarveread:

 


Kuupäev:

 

Vastutav ametnik:

 

IV LISA

 

Juurdepääsu ei ole

 

Täita


TABEL 103

ÜKSIKASJALIKUD ANDMED KULUDE JA SIHTOTSTARBELISTE TULUDE KOHTA NING PROGNOSS KOKKUVÕTE

LIIKMESRIIK:

Eelarveaasta

eurodes

Makseasutus

Deklareeritud kumulatiivsed kulud n-1

Kulud … kuu kohta

Kulud alates 16.10.2005 kuni …

Kumulatiivsete kulude kontroll

Kulude prognoos

kuu n+1

kuu n+2 ja n+3

n+4 kuni 15. oktoober

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGUSUMMA (TÄITA)

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma kontroll

 

 

 

 

 

 

 

ARVUTATUD KOGUSUMMA

0,00

0,00

0,00

 

0,00

0,00

0,00


Makseasutus

Deklareeritud sihotstarbelised tulud n-1

Sihtotstarbelised tulud … kuu kohta

Sihtotstarbelised tulud alates 16.10.2005 kuni …

Kumulatiivsete tulude kontroll

Sihtotstarbeliste tulude prognoos

kuu n+1

kuu n+2 ja n+3

n+4 kuni 15. oktoober

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGUSUMMA (TÄITA)

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma kontroll

 

 

 

 

 

 

 

ARVUTATUD KOGUSUMMA

0,00

0,00

0,00

 

0,00

0,00

0,00


Makseasutus

Deklareeritud kumulatiivsed kulud ja sihtotstarbelised tulud n-1

Kulud ja sihtotstarbelised tulud … kuu kohta

Kulud ja sihtotstarbelised tulud alates 16.10.2005 kuni …

Kumulatiivsete tulude ja kulude kontroll

Kulude ja sihtotstarbeliste tulude prognoos

kuu n+1

kuu n+2 ja n+3

n+4 kuni 15. oktoober

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGUSUMMA (TÄITA)

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma kontroll

 

 

 

 

 

 

 

ARVUTATUD KOGUSUMMA

0,00

0,00

0,00

 

0,00

0,00

0,00

Kuupäev:

 

Volitatud isik:

 

Tempel (1):

 


(1)  Kohaldatav ainult juhul, kui tabel esitatakse paberil.

V LISA

T 104 – EUROOPA ÜHENDUSTE EELARVE LIIGENDUSE NING VASTAVATE KULU- JA TULULIIKIDE JÄRGI LIIGENDATUD ANDMED

Deklaratsiooni sisu

Deklaratsiooni päis

Deklaratsiooni päis sisaldab järgmist:

Teate liigi ning teadet edastava liikmesriigi tunnus. (Märkus: selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et deklaratsiooni esitav kasutaja oleks vastava liikmesriigi nimel deklaratsiooni esitamiseks volitatud.) Selle tunnuse edastab teile komisjon.

Kuluperiood, mida deklaratsiooniga käsitletakse. Näide: 200511 kuluperioodi 11-2005 ja 20.12.2005 T104 puhul.

Deklaratsiooni keel:

Deklaratsiooni põhiosa

Deklaratsiooni põhiosa sisaldab iga EAGFi nomenklatuuri alapunkti kohta järgmist:

Alapunkti tähis (näiteks 050201043010001 ja tundmatu alapunkti korral 050201049999999).

Alapunkti sõnastus deklaratsiooni päises valitud keeles.

Asjaomasel perioodil (N) deklareeritud summa, eelarveaasta algusest alates deklareeritud kumulatiivne summa, prognoosid perioodideks N+1, N+2… N+3 ja N+4… eelarveaasta lõpp. Kõik summad tuleb esitada eurodes.

Lõpposa

Pärast kõigi alapunktide loetelu esitatakse:

Asjaomasel perioodil (N) deklareeritud kogusumma, eelarveaasta algusest alates deklareeritud kogu kumulatiivne summa, kogusummade prognoosid perioodideks N+1, N+2… N+3 ja N+4… eelarveaasta lõpp.

Alapunktide “9999999” kasutamise selgitus.

Vaba kommentaari väli.

Teate süntaks

<I>[IDENTIFICATION]

<C>001<V>[PERIOD]

<C>011<V>[LANGUAGE]

<C>002<V>[SUBITEM]

<C>012<V>[DESCRIPTION]

<C>003<V>[AMOUNT]/[AMOUNT CUMUL]/[PRE1]/[PRE2]/[PRE3]

<C>002<V>[SUBITEM]

<C>012<V>[DESCRIPTION]

<C>003<V>[AMOUNT]/[AMOUNT CUMUL]/[PRE1]/[PRE2]/[PRE3]

<C>004<V>[AMOUNT TOT]/[AMOUNT CUMUL TOT]/[PRE1 TOT]/[PRE2 TOT]/PRE3 TOT]

<C>005<V>[EXPLANATION]

<C>006<V>[COMMENT]

Väljade kirjeldus

Nimi

Vorming

Kirjeldus

Deklaratsiooni päis: andmete paikapidavus on 1

[IDENTIFICATION] *

 

Põllumajanduse peadirektoraadi antud tunnuskood

[PERIOD] *

Kuupäev (AAAAMM)

Kuluperiood

[LANGUAGE] *

2 tähemärki

Keele ISO kood

Deklaratsiooni põhiosa: andmete paikapidavus on 1 kuni n

[SUBITEM] *

Arv(15)

Alapunkt

[DESCRIPTION] *

Vaba tekst (600)

Alapunkti sõnastus

[AMOUNT] *

Arv(15.2)

Deklareeritud summa

[AMOUNT CUMUL] *

Arv(15.2)

Kumuleerunud summa

[PRE1] *

Arv(15.2)

Järgmise perioodi prognooside summa

[PRE2] *

Arv(15.2)

Perioodide N+2… N+3 prognooside summa

[PRE3] *

Arv(15.2)

Perioodide N+4… eelarveaasta lõpp prognooside summa

Lõpposa: andmete paikapidavus on 1

[AMOUNT TOT] *

Arv(15.2)

Deklareeritud summad kokku

[AMOUNT CUMUL TOT] *

Arv(15.2)

Kumulatiivsed summad kokku

[PRE1 TOT] *

Arv(15.2)

Järgmise perioodi prognooside summad kokku

[PRE2 TOT] *

Arv(15.2)

Perioodide N+2… N+3 prognooside summa kokku

[PRE3 TOT] *

Arv(15.2)

Perioodide N+4… eelarveaasta lõpp prognooside summa kokku

[EXPLANATION]

Vaba tekst (80)

Alapunktide 9999999 selgitused

[COMMENT]

Vaba tekst (80)

Kommentaarid

Tärniga * tähistatud väljad on kohustuslikud

Näide

<I>AGRCYP1T3

<C>001<V>200510

<C>011<V>EN

<C>002<V>050203003011001

<C>012<V>Sugar and isoglucose

<C>003<V>0,00/0,00/0,00/30000,00/0,00

<C>002<V>050208011500001

<C>012<V>Export refunds — fresh fruits & vegetables

<C>003<V>32417,34/32417,34/2500,00/2500,00/0,00

<C>002<V>050301020000002

<C>012<V>Single area payment scheme — new Member States — R.1782/03, Art.143b) — year 2005

<C>003<V>0,00/0,00/8357983,69/0,00/0,00

<C>004<V>478378,38/478378,38/9393593,69/330246,00/1400000,00

<C>006<V>No Comment

VI LISA

TABEL 106

MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 3 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMAD

(alates 16.10.N-1 kuni …)

LIIKMESRIIK:

 

EELARVEAASTA:

N

MAKSEASUTUS:

 

 

 


Rahaühik:

 


Eelarve alapunkt

Pealkiri

Summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelarveaasta (N-1, -2, …) korrektsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

0,00


Kuupäev:

 

Volitatud isik:

 

VII LISA

TABEL 107

MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMAD

(alates 16.10.N-1 kuni …)

LIIKMESRIIK:

 

EELARVEAASTA:

N

MAKSEASUTUS:

 

 

 


Rahaühik:

 


Eelarve alapunkt

Rubriik

Summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelarveaasta (N-1, -2, …) korrektsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

0,00


Kuupäev:

 

Volitatud isik:

 

VIII LISA

TABEL 108

MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/1999 ARTIKLITE 3 JA 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMADE KASUTAMINE

(alates 16.10.N-1 kuni …)

KINNIPIDAMISE AASTA N

LIIKMESRIIK:

 

MAKSEASUTUS:

 


Rahaühik:

 


 

 

Eelarveaastatel tehtud kulud

EELARVEPUNKT

Jaotis

N

N+1

N+2

N+3

KOGUSUMMA

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

0,00

Kasutatud summad kokku

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00


Kuupäev:

 

Volitatud isik:

 

IX LISA

TABEL 109

KOKKUVÕTE MÄÄRUSE (EÜ) NR 1259/99 ARTIKLI 3 JA 4 VÕI MÄÄRUSE (EÜ) NR 1655/2004 ARTIKLI 1 KOHASELT KINNIPEETUD SUMMADE KASUTAMISEST

(alates 16.10.N-1 kuni …)

KINNIPIDAMISE AASTA N

LIIKMESRIIK:

 


Rahaühik:

 


 

EELARVEAASTAL N (1) KINNIPEETUD SUMMAD

 

 

Eelarveaastatel tehtud kulud

MAKSEASUTUS

N

N+1

N+2

N+3

KOGUSUMMA

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

0,00

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

Korrektsioon kinnipeetud summade kohta

 

 

 

 

0,00

Kasutamata summadelt teenitud intress

 

 

 

 

0,00

Saldo

 

 

 

 

0,00


Date:

 

Authorised Signatory:

 


(1)  See summa peab olema võrdne … koostatud tabelite 106 ja 107 kogusummaga

X LISA

A)

EAFRD KAUDU MAKSTAVATE SUMMADE PROGNOOS, MIS TULEB ESITADA HILJEMALT 31. JAANUARIKS

N aastal EAFRD kaudu makstavate summade prognoos eurodes:

Programmi number

Jaanuar – märts

Aprill – juuni

Juuli – oktoober

 

 

 

 

N+1 aastal EAFRD kaudu makstavate summade prognoos eurodes:

Oktoober – detsember

Jaanuar – märts

Aprill – juuni

Juuli – oktoober

 

 

 

 

B)

EAFRD KAUDU MAKSTAVATE SUMMADE PROGNOOS, MIS TULEB ESITADA HILJEMALT 31. JUULIKS

N aastal EAFRD kaudu makstavate summade prognoos eurodes:

Programmi number

Jaanuar – märts

Aprill – juuni

Juuli – oktoober

 

XXXXXXXXXX

XXXXXXXXXX

 

N+1 aastal EAFRD kaudu makstavate summade prognoos eurodes:

Oktoober – detsember

Jaanuar – märts

Aprill – juuni

Juuli – oktoober

 

 

 

 

XI LISA

A)   KULUDEKLARATSIOON

Maaelu arenguprogramm ________________ nr CCI ______________

Ülevaade toimingutest, millele makseasutus on ajavahemikul __/__/__ kuni __/__/__ ühenduse toetust maksnud

Telg/Meede

Ühenduse kaasfinantseerimisega riiklikud kulutused

Meede 111

(summa eurodes)

Meede 112

(summa eurodes)

 

Meede 1xy

(summa eurodes)

I telg kokku

(automaatne liitmine)

Meede 211

(summa eurodes)

Meede 212

(summa eurodes)

 

Meede 2xy

(summa eurodes)

II telg kokku

(automaatne liitmine)

Meede 311

(summa eurodes)

Meede 312

(summa eurodes)

 

Meede 3xy

(summa eurodes)

III telg kokku

(automaatne liitmine)

Leader-tüüpi tegevused, I telg (411)

(summa eurodes)

Leader-tüüpi tegevused, II telg (412)

(summa eurodes)

Leader-tüüpi tegevused, III telg (413)

(summa eurodes)

Koostööprojektid (421)

(summa eurodes)

Kohalikud tegevusrühmad (431)

(summa eurodes)

Leader-telg kokku

(automaatne liitmine)

Meetmed kokku

(automaatne liitmine)

Tehniline abi

(summa eurodes)

KOKKU

(automaatne liitmine)

B)   RIIKLIKE KULUTUSTE KOKKUVÕTE

Eelistelg

Riiklikud kulud kokku

Kaasfinantseerimise määr

Riiklik toetus

Riigipoolne

Ühendusepoolne

I telg

(automaatne liitmine)

(programmis määratud)

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

II telg

(automaatne liitmine)

(programmis määratud)

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

III telg

(automaatne liitmine)

(programmis määratud)

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

LEADERI telg

(automaatne liitmine)

(programmis määratud)

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

As. Tehniline abi

(automaatne liitmine)

(programmis määratud)

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

KOKKU

(automaatne liitmine)

 

(automaatne liitmine)

(automaatne liitmine)

C)   MAKSETAOTLUS

Kogu EAFRD toetus vastavalt deklareeritud kuludele

(automaatne liitmine)

Deklareerimisperioodil tagasi saadud summad (-)

eurodes

Varasema deklaratsiooni ülempiiri kohaldamine või vähendamine (+)

eurodes

x aasta raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise otsuse jääk (+/-)

eurodes

EAFRD'lt taotletavad summad kokku

eurodes

Makseasutuse puhul kuupäev, deklaratsiooni koostanud isiku nimi ja ametikoht

Koordineeriva asutuse puhul kuupäev, komisjonile edastamise heaks kiitnud isiku nimi ja ametikoht

XII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus 296/96 (EÜ)

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 19 lõige 1

Artikli 2 lõige 3

Artikli 19 lõike 2 esimene lõik

Artikli 2 lõige 4

Artikli 19 lõike 2 teine lõik

Artikli 2 lõige 5

Artikli 19 lõige 3

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 3

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõige 3

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõige 3a

Artikli 18 lõige 8

Artikli 3 lõige 4

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

Artikli 3 lõige 5

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 6 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 3 lõike 6 punkt b

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 3 lõike 6 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 3 lõike 6 punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 3 lõike 6a punkt a

Kustutatud

Artikli 3 lõike 6a punkt b

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 3 lõige 7

Kustutatud

Artikli 3 lõige 8

Kustutatud

Article 3, paragraphe 9

Artikli 1 lõige 2

Artikli 3 lõige 10

Kustutatud

Artikli 3 lõige 11

Artikkel 7

Artikli 4 lõige 1

Artikkel 8

Artikli 4 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 9 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 9 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 9 lõige 3

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Kustutatud

Artikli 4 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

Artikli 4 lõige 4

Artikli 9 lõige 6

Artikli 4 lõige 5

Artikli 9 lõige 5

Artikli 4 lõige 6

Kustutatud

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 19 lõige 4

Artikli 7 lõige 1

Artikli 5 lõiked 1, 3 ja 4

Artikli 7 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 5 lõige 5

Artikli 7 lõige 4

Artikli 5 lõige 6

Artikli 7 lõige 5

Artikli 5 lõige 7

Artikli 7 lõige 6

Kustutatud

Artikkel 8

Artikkel 18

Artikkel 9

Artikkel 21

Artikkel 10

Artikkel 22


23.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/35


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 884/2006,

21. juuni 2006,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 1883/78, millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust, (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaseks põllumajandusturgude reguleerimiseks ettenähtud sekkumismeetmete rahastamise tagab ühendus põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete puhul nähakse määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikliga 4 ette, et ühenduse rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste koostatud aastaaruannete põhjal. Sama määrusega on kindlaks määratud nende aruannete koostamise eeskirjad ja tingimused. Pärast seda, kui määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), mis vahetas välja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu, tuleb ette näha vastavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Riikliku ladustamist hõlmavaid meetmeid on võimalik rahastada üksnes juhul, kui neid on vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 10 teinud liikmesriikide määratud makseasutused. Seejuures on selle määruse artikli 6 lõike 1 teise lõigu kohaselt võimalik delegeerida sellega seotud ülesandeid, eelkõige haldus- või kontrollitoiminguid, kuid mitte toetuste maksmist. Neid ülesandeid võivad täita ka mitu makseasutust. Lisaks tuleb ette näha, et teatavate riikliku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise võib makseasutuse vastutusel usaldada kolmandatele riigi- või eraettevõtetele. Seetõttu tuleks täpsustada makseasutuste vastutuse ulatust antud valdkonnas, täpsustada nende asutuste kohustusi ning määrata kindlaks, millistel tingimustel ja milliste eeskirjade kohaselt võib teatavate riikliku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise usaldada kolmandatele riigi- või eraettevõtetele. Viimasel juhul tuleb samuti ette näha, et asjaomaste isikute tegevus toimuks lepingute raames ja käesolevas määruses määratletud kohustuste ja üldpõhimõtete alusel.

(3)

Riiklikku ladustamist hõlmavate meetmetega seotud kulutused võivad olla erinevat laadi. Järelikult tuleks iga toiminguliigi puhul täpsustada, milliste kulude osas on ühenduse rahastamine võimalik ning millistel tingimustel on neid kulusid võimalik katta, määrates seejuures ära nende kulude abikõlblikkuse tingimused ja arvestamise metoodika. Tuleks täpsustada, millal peab kulusid arvestama makseasutuste poolt tegelikult kasutatud vahendite alusel ja millal komisjoni poolt kindlaksmääratud kokkuleppeliste summade alusel.

(4)

Selleks et võimaldada eurotsooni mittekuuluvatel liikmesriikidel konsolideerida oma kulusid ja väljaminekuid ühtlustatud tingimustel nii omavääringus kui ka eurodes, tuleks ette näha riikliku ladustamisega seotud toimingute raamatupidamises kajastamise tingimused ning kasutatav vahetuskurss.

(5)

Et määrata kindlaks, millises ulatuses riikliku ladustamisega seotud kulusid ühenduse vahenditest rahastatakse, tuleks asjaomaste meetmete väga erinevat laadi ning ühtlustatud rakendusjuhtude puudumist arvesse võttes määrata kindlaks ühtne rakendusjuht, mis põhineks makseasutuse peetaval arvestusel, mis hõlmab vastavalt debiteerimise ja krediteerimise korrale andmeid makseasutuste tuvastatud tulude ja kulude kohta.

(6)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 (makseasutuste aruannete koostamise, kulude ja tulude deklareerimise ja kulude hüvitamise tingimuste kohta EAGFi ja EAFRD raames) (3) artikli 6 kohaselt peavad makseasutused, selleks et taotleda riikliku ladustamisega seotud kulude hüvitamist, esitama riiklikku ladustamisega seotud toimingute kohta järgneva kuu jooksul kuludeklaratsiooni nende toimingutega seotud väljamakstud väärtuste ja summade kohta. Selle menetluse nõuetekohaseks kulgemiseks tuleks määrata kindlaks kulude ja väljaminekute arvestamiseks vajaliku teabe komisjonile edastamise tingimused.

(7)

Sekkumisvaruna hoitavate riiklikult ladustatud toodete raamatupidamisarvestus peab võimaldama määrata kindlaks ühenduse rahastamise ulatuse ning samaaegselt ka sekkumisvaruna hoitavate toodete laoseisu. Seepärast tuleks makseasutustelt nõuda eraldi materiaalsete väärtuste arvestust ja rahalist arvestust, mis hõlmavad vajalikke andmeid ladude järelevaatuseks ja riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmetest tulenevate kulude ja tulude haldust.

(8)

Makseasutuste peetav raamatupidamisarvestus koguste, väärtuste ja teatavate keskmiste väärtuste osas on kohustuslik. Seejuures ei tule teatavaid toiminguid või kulusid raamatupidamisarvestuses teatavate eriolukordade tõttu arvesse võtta või tuleb seda teha eraldi eeskirjadest lähtuvalt. Selleks et vältida erinevat kohtlemist ja tagada ühenduse finantshuvide kaitse, tuleks täpsustada sellised eriolukorrad ja -tingimused ning nendega seotud raamatupidamisarvestuse meetodid.

(9)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete eri kulu- ja tuluartiklite raamatupidamisarvestuse tähtajad sõltuvad konkreetsete toimingute laadist ning seda on võimalik kindlaks määrata sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ette näha üldine reegel, et nende andmete raamatupidamisarvestus tuleb teha sekkumismeetmest tuleneva materiaalse toimingu tähtajaks, samuti tuleks kehtestada erijuhud, mida tuleks arvesse võtta.

(10)

Makseasutused peavad oma üldisest vastutusest tulenevalt regulaarselt ja perioodiliselt kontrollima sekkumisvaruna hoitavaid tooteid. Et tagada selle kohustuse ühtlane täitmine kõikide makseasutuste poolt, tuleks ette näha kontrollide ja inventuuride suhtes kohaldatav perioodilisus ja üldpõhimõtted.

(11)

Riikliku ladustamisega seotud toimingute maksumuse hindamine sõltub ka nende toimingute laadist ning seda on võimalik kindlaks määrata kehtivate sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ette näha üldpõhimõte, mille kohaselt kokkuostetud ja müüdud koguste väärtus võrdub materiaalsete toimingute käigus välja makstud või laekunud summaga, ning näha ette ka erieeskirjad või eriolukorrad, mida tuleb seejuures silmas pidada.

(12)

Tuleb kindlaks määrata, missuguse vormi ja sisuga dokumente nõutakse riiklikku ladustamist hõlmavate meetmete puhul, samuti nende edastamise või säilitamise tingimused ja viisid liikmesriikide poolt. Et tagada sidusus ühise põllumajanduspoliitika rahastamisega seotud teistes valdkondades kehtestatud eeskirjadega, peab käesoleva määrusega ettenähtud teatiste saatmine ja teabevahetus toimuma sellistel tingimustel ja sellise korra kohaselt, mis vastab määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 18 sätestatule.

(13)

Käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega asendatakse sätted, mis kehtestati komisjoni 12. veebruari 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 411/88 kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta, (4) komisjoni 12. juuni 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 1643/89, milles määratakse kindlaks põllumajandussaaduste ja -toodete riiklikust ladustamisest tulenevate materiaalsete toimingute finantseerimiseks kasutatavad standardsummad, (5) komisjoni 8. septembri 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2734/89 tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 37 lõike 2 kohaldamisest tulenevate ja EAGGF tagatisrahastu finantseeritavate kulude kindlaksmääramisel, (6) nõukogu 27. novembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3492/90, millega nähakse ette tegurid, mida tuleb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust riikliku ladustamise kujul finantseeritavate sekkumismeetmete raamatupidamise aastaaruannetes arvesse võtta, (7) komisjoni 12. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3597/90 sekkumisametite poolt põllumajandustoodete kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavaid sekkumismeetmeid käsitlevate raamatupidamiseeskirjade kohta, (8) komisjoni 22. jaanuari 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 147/91, millega määratletakse ja kinnitatakse lubatud hälve riikliku sekkumise raames ladustatud põllumajandustoodete kadude puhul (9) ja komisjoni 8. novembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2148/96, millega kehtestatakse põllumajandustoodete riiklike sekkumisvarude hindamis- ja kontrollieeskirjad. (10)

(14)

Seetõttu tuleks määrused (EMÜ) nr 411/88, (EMÜ) nr 1643/89, (EMÜ) nr 2734/89, (EMÜ) nr 3492/90, (EMÜ) 3597/90, (EMÜ) nr 147/91 ja (EÜ) nr 2148/96 tunnistada kehtetuks.

(15)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

RIIKLIKKU LADUSTAMIST HÕLMAVAD SEKKUMISMEETMED

Artikkel 1

Teema

Käesoleva määrusega sätestatakse nõuded ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamisel, asjaomaste toimingute haldamisel ja kontrollimisel makseasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 6, EAGFi asjaomaste kulude ja tulude raamatupidamisarvestuses, samuti komisjonile teabe ja vastavate dokumentide edastamisel.

Artikkel 2

Makseasutuse vastutus ja kohustused

1.   Makseasutused tagavad riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmetega seotud toimingute haldamise ja kontrolli käesoleva määruse I lisas määratletud tingimustel või vajadusel sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide alusel, lähtudes eelkõige nimetatud lisas sätestatud minimaalsetest protsendimääradest.

Makseasutused võivad volitada oma pädevuses olevaid toiminguid teostama selleks komisjoni (11) määruse (EÜ) nr 885/2006 I lisa punkti 1 alapunktis c kindlaks määratud tunnustamise tingimustele vastavaid sekkumisasutusi või teisi makseasutusi.

2.   Ilma et see piiraks nende üldist vastutust riikliku ladustamise valdkonnas, võivad makseasutused või sekkumisasutused:

a)

usaldada teatavate riikliku ladustamise toimingute teostamise füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ladustavad sekkumiseks mõeldud põllumajandustooteid ja keda edaspidi nimetatakse “ladustajateks”. Sel juhul peab selle toimingu haldus toimuma ladustamislepingu alusel, lähtuvalt II lisas esitatud kohustustest ja üldpõhimõtetest.

b)

volitada füüsilisi või juriidilisi isikuid täitma teatavaid sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud ülesandeid.

3.   Makseasutuste kohustused riikliku ladustamise valdkonnas on eelkõige järgmised:

a)

pidada materiaalsete väärtuste raamatupidamisarvestust ja rahalist arvestust iga toote osas, mis on riiklikku ladustamist hõlmava sekkumismeetme objektiks, võttes arvestuse aluseks ajavahemikul alates 1. oktoobrist kuni järgneva aasta 30. septembrini teostatavad toimingud, seda ajavahemikku nimetatakse edaspidi “aruandeaastaks”;

b)

koostada ajakohastatud nimekiri ladustajate kohta, kellega on sõlmitud riikliku ladustamise leping. See nimekiri hõlmab andmeid, mis võimaldavad täpselt määrata kindlaks ladustamispunktid, nende mahu, laohoonete, külmhoonete või silotornide numbrid ning nende plaanid ja skeemid;

c)

anda komisjoni käsutusse riikliku ladustamise jaoks kasutatavad tüüplepingud ning teave toodete arvelevõtmise, ladustamise ja toodete laost väljastamise eeskirjade kohta, samuti eeskirjad, mida kohaldatakse ladustajate vastutuse suhtes;

d)

pidada tsentraliseeritud arvutipõhist raamatupidamisarvestust materiaalsete väärtuste laoseisu kohta, mis hõlmab kõiki ladustamiskohti, kõiki tooteid, eri toodete koguseid ja kvaliteeti, täpsustades iga toote kaalu (vajadusel eraldi brutokaalu ja netokaalu) või mahu;

e)

teostada kõik toodete ladustamise, säilitamise, transpordi ja üleviimisega seotud toimingud vastavalt ühenduse ja riiklikele õigusaktidele, ilma et see piiraks ostjate, muude nende toimingute raames sekkuvate makseasutuste või selleks volitatud isikute omavastutust;

f)

teostada ladustamiskohtades aastaringseid kontrollitoiminguid sekkumisvarude üle. Kontrolle korraldatakse ebakorrapärase sagedusega ja ootamatult. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt teatada, piirdudes rangelt minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Selline etteteatamine ei ületa 24 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

g)

viia artiklis 8 sätestatud tingimustel läbi iga-aastane inventuur.

Kui liikmesriigis haldab ühe või mitme toote riiklikku ladustamist mitu makseasutust, konsolideeritakse punktides a ja d osutatud materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite arvestus liikmesriigi tasandil enne vastava teabe esitamist komisjonile.

4.   Makseasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada:

a)

ühenduse sekkumise objektiks olevate toodete nõuetekohane säilitamine. Ladustatud toodete kvaliteeti tuleb kontrollida vähemalt üks kord aastas;

b)

sekkumisvarude puutumatus.

5.   Makseasutused teavitavad komisjoni viivitamatult:

a)

olukordadest, kus toote ladustamisperioodi pikendamine võib tuua kaasa toote riknemise;

b)

toote koguselistest kadudest või riknemisest loodusjõudude mõjul.

Kui komisjonile teatatakse punktide a ja b all viidatud juhtumitest, võetakse vastu asjaomased otsused:

a)

punktis a osutatud juhtudel nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 (12) artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt või vajadusel teiste põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites sätestatud menetluste kohaselt;

b)

punktis b osutatud juhtudel määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 sätestatud menetluste kohaselt.

6.   Makseasutused kannavad rahalise kahju, mis tuleneb ühenduse sekkumise objektiks oleva toote halvast säilitamisest, eelkõige kahjud, mis tulenevad sobimatutest ladustamismeetoditest. Makseasutused kannavad rahalist vastutust ja neil on õigus alustada kohtumenetlusi ladustajate suhtes, kui need ei täida oma lepingulisi kohustusi või sõlmitud kokkuleppeid.

7.   Makseasutus võimaldab komisjoni töötajatele ja volitatud isikutele pideva juurdepääsu riikliku ladustamisega seotud kontodele ja kõikidele sekkumise raames koostatud või saadud dokumentidele, lepingutele ja toimikutele. Juurdepääs võimaldatakse kas elektroonilisel kujul või kohapeal makseasutuse kontoris.

8.   Makseasutused edastavad:

a)

komisjoni nõudel lõikes 7 viidatud dokumendid ja täiendavad siseriiklikud haldussätted, mis on seoses sekkumismeetmete rakendamise ja haldusega vastu võetud;

b)

Käesoleva määruse III lisas esitatud näidise kohaselt teabe riikliku ladustamise kohta määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud sagedusega.

Artikkel 3

Riiklikku ladustamist hõlmavad sekkumismeetmed

Riiklikku ladustamist hõlmavad sekkumismeetmed võivad hõlmata põllumajandustoodete ostu-, ladustamis-, transpordi- ja ladude ümberpaigutamise toiminguid ning müügi- ja muid kaubandustoiminguid tingimustel, mis on ette nähtud kehtivate põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide ja käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamine

1.   Kui vastavad kulutused ei ole määratud kindlaks põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide raames, rahastab EAGF sekkumise raames tehtavaid artiklis 3 nimetatud riikliku ladustamise toimingutega seotud alljärgnevaid kulutusi:

a)

liikmesriikides käivitatud fondide rahalised kulutused toodete ostmiseks, vastavalt IV lisas esitatud arvestusmetoodikale;

b)

kulutused, mis tulenevad toodetega tehtavatest materiaalsetest ostu-, müügi- või mis tahes muudest üleandmistoimingutest (toodete riiklikule ladustamisele panemine, hoidmine ja äravõtmine), mis on esitatud V lisas, kusjuures summad põhinevad ühenduses kehtestatud ühtsetel kokkuleppelistel summadel ja nende arvestuse aluseks on VI lisas esitatud metoodika;

c)

kulutused, mis on seotud materiaalsete toimingutega, mis ei ole tingimata seotud toodete ostu-, müügi- või mis tahes muu üleandmistoiminguga, kokkuleppeliste või mittekokkuleppeliste summade alusel vastavalt komisjoni poolt kehtestatud ja nendele toodetele laienevatele sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide sätetele ja vastavalt VII lisale;

d)

ladustatud toodete väärtuse vähenemine, vastavalt VIII lisas sätestatud arvestusmetoodikale;

e)

erinevused (positiivsed ja negatiivsed) toodete raamatupidamishinna ja müügihinna vahel või muude asjaoludega seotud erinevused.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse lisades või põllumajandusega seotud õigusaktides, eriti komisjoni määruse (EÜ) nr 2808/98 (13) artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud eeskirjade ja eri rakenduseeskirjade kohaldamist, tuleb eurotsooni mittekuuluvates liikmesriikides käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c nimetatud ning kindlaksmääratud summade alusel eurodes arvestatavad kulud, või käesoleva määruse kohaselt omavääringus arvestatavad tulud ja kulud konverteerida vastavalt vajadusele omavääringusse või eurodesse, kasutades selleks Euroopa Keskpanga poolt kindlaks määratud viimast vahetuskurssi enne majandusaastat, mil vastavad toimingud kajastuvad makseasutuse arvetes. Seda vahetuskurssi kasutatakse ka arveldamiseks mitmete käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 käsitletavate erijuhtude puhul.

2007. majandusaastal kohaldatakse määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide suhtes käesoleva määruse artiklis 13 osutatud vahetuskurssi.

2. PEATÜKK

RIIKLIKU LADUSTAMISE TOIMINGUTE RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 5

Makseasutuste peetava riiklike varude raamatupidamisarvestuse sisu

1.   Artikli 2 lõike 3 punktis a ette nähtud materiaalsete väärtuste raamatupidamisarvestuses tuleb eraldi välja tuua järgmised andmete kategooriad:

a)

toodete kogused nende ladustamisele võtmise ja sellelt mahaarvamise hetkel, sõltumata sellest, kas tooteid füüsiliselt ümber paigutati või mitte;

b)

kogused, mida kasutati enim puudustkannatavatele isikutele tasuta jagamise korra alusel vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3730/87 (14) ja mille raamatupidamisarvestus toimub vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 3149/92 (15) artikli 5 sätetele, eristades koguseid, mis kantakse üle teise liikmesriiki;

c)

kogused, mida kasutati proovide võtmiseks, eristades ostja võetud proove;

d)

kogused, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna ning mis müüakse lepingu alusel;

e)

kindlaksmääratavatel või määratletamatutel põhjustel puuduolevad kogused, sealhulgas need, mis ei ületa ametlikult lubatud hälvet;

f)

riknenud kogused;

g)

ülemäärased kogused;

h)

lubatavast hälbest suuremad puuduolevad kogused;

i)

ladudesse saabunud toodete kogused, mis ei vasta kehtestatud nõuetele ja mille arvelevõtmisest on keeldutud;

j)

netokogused, mis on ladustatud iga kuu või majandusaasta lõpul ja mille mahaarvamine peab toimuma vastavalt järgmise kuu või majandusaasta jooksul.

2.   Artikli 2 lõike 3 punktis a viidatud rahaline arvestus hõlmab:

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud koguste väärtust, eristades ostetud ja müüdud koguste väärtust;

b)

käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tasuta jagamise korra alusel kasutatud või arvelevõetud koguste raamatupidamisväärtust;

c)

artikli 4 lõike 1 punktis a viidatud rahalisi kulutusi;

d)

artikli 4 lõike 1 punktides b ja c viidatud materiaalsete toimingutega seotud kulusid;

e)

artikli 4 lõike 1 punktis d viidatud väärtuse vähenemisega seotud summasid;

f)

müüjatelt, ostjatelt või ladustajatelt sissenõutud või tagasi saadud summad, mida ei ole nimetatud artikli 11 lõikes 2;

g)

pärast aastainventuuri või pärast toodete sekkumisvahendina arvelevõtmise kontrolli toimuva otseturustamise tulusid;

h)

tulusid ja kulusid, mis tekivad toodete väljastamisel ja on seotud käesoleva lõike punktis e viidatud väärtuse vähenemisega;

i)

muid kulu- ja tuluallikaid, eelkõige neid, mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja g osutatud kogustele;

j)

keskmist raamatupidamisväärtust, väljendatuna vastavalt vajadusele kas tonni või hektoliitri kohta.

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestus

1.   Artiklis 5 viidatud elementide raamatupidamisarvestus toimub vastavalt makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud koguste, väärtuste, summade ja keskmiste väärtuste alusel või vastavalt komisjoni poolt kehtestatud kokkuleppeliste summade alusel toimuvale arvestusele.

2.   Lõikes 1 osutatud tuvastamise ja arvestuste puhul peab kohaldama järgmisi reegleid:

a)

vastavalt X ja XII lisas osutatud eeskirjadele tuvastatud puuduvate või riknenud koguste laost väljaviimise kulusid võetakse arvesse ainult nende koguste ulatuses, mis tegelikult laost väljastati ja müüki suunati;

b)

ühest liikmesriigist teise transportimisel kadunud koguseid ei käsitata sihtliikmesriigis ladustatuna ja seega ei vasta nad standardsete sissetoomiskulude tingimustele;

c)

toodete transportimise või üleviimise puhul kirjendatakse selleks kinnitatud määraga kehtestatud ladustamise ja laost väljaviimise kulud, kui nimetatud kulusid ei peeta ühenduse eeskirjade kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks;

d)

riknenud toodete müügist saadavaid võimalikke summasid ning teisi selle tehingu raames saadavaid võimalikke summasid EAGFi raamatupidamises arvesse ei võeta, kui selle kohta ei ole kehtestatud ühenduse õigusaktidega eraldi sätteid;

e)

ülemäärased kogused, mis võidakse tuvastada, kirjendatakse laoarvestusse miinusmärgiga koos puuduvate kogustega. Nimetatud koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel;

f)

nende proovide raamatupidamisarvestus, mida ei ole võtnud ostjad, toimub XII lisa punkti 2 alapunkti a alusel.

3.   Komisjoni tehtavatest parandustest artiklis 5 viidatud andmete osas jooksva majandusaasta kohta tuleb teavitada põllumajandusfondide komiteed. Nendest parandustest võib liikmesriike teavitada seoses igakuise makseotsuse tegemise või selle puudumisel seoses raamatupidamisarvestuse kontrolli- ja heakskiitmismenetlusega. Makseasutused märgivad parandused raamatupidamisarvestusse mainitud otsuses sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Tulude ja kulude ning toodete liikumise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevad

1.   Eri kulu- ja tuluartiklite raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetmega seotud materiaalse toimingu kuupäev.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)

ladustamislepingu alguskuupäev, millele viidatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1262/2001 (16) artikli 9 lõikes 2, valge suhkru ja toorsuhkru osas koguste puhul, mis võetakse arvele teenusepakkuja ja makseasutuse vahelise ladustamislepingu alusel, mis on sõlmitud enne toodete tegelikku ümberpaigutamist;

b)

arvelduskuupäev sissetulevate või väljaminevate summade puhul vastavalt artikli 5 lõike 2 punktidele f ja g;

c)

tegeliku maksmise kuupäev materiaalsete toimingutega seotud kulude puhul, kui neid kulusid ei kaeta kokkuleppeliste summade alusel.

2.   Toodete liikumise ja varude haldamise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetmega seotud materiaalse toimingu kuupäev.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)

toodete arvelevõtmise kuupäev makseasutuse poolt, vastavalt asjaomase toote turu ühisele korraldusele, nende koguste osas, mis kuuluvad riiklikule ladustamisele ilma nende ladustamiskohta muutmata;

b)

asjaolude tuvastamise kuupäev puuduolevate, riknenud ja ülemääraste koguste puhul;

c)

toodete laost tegeliku väljastamise kuupäev toodete lepingu alusel müügi korral selliste toodete puhul, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna;

d)

majandusaasta lõpp võimalike lubatud hälbest suuremate kadude puhul.

Artikkel 8

Inventuur

1.   Makseasutused viivad iga majandusaasta jooksul läbi inventuuri iga ühenduse sekkumise objektiks olnud toote kohta.

Nad võrdlevad selle inventuuri tulemusi raamatupidamisandmetega. Kontrollimise käigus tuvastatud koguselised erinevused ja nende koguseliste erinevustega seotud summade raamatupidamisarvestuses kajastamine toimub vastavalt artikli 9 lõike 1 punktidele b ja c.

2.   Tavaliste ladustamistoimingutega seotud puuduvate koguste puhul arvestatakse XI lisas esitatud lubatavaid hälbeid ning need puudujäägid peavad olema vastavuses arvestuslikus laoseisus esitatud teoreetilise varu ja lõikes 1 ettenähtud inventuuri kohaselt tegelikult laos oleva varu vahega või raamatupidamises kajastuva allesjäänud varuga, kui tegelikult laos olnud varud on ammendatud.

3. PEATÜKK

MAKSUMUSE MÄÄRAMINE

Artikkel 9

Riikliku ladustamisega seotud toimingute maksumuse määramine

1.   Müükide ja ostude väärtus võrdub materiaalsete toimingute puhul väljamakstud või laekunud summadega, välja arvatud mõningatel käesolevas artiklis käsitletud juhtudel ning juhtudel, mida käsitletakse:

a)

IX lisas seoses destilleerimisproduktidega (alkoholisegu),

b)

X lisas seoses puuduolevate kogustega,

c)

XII lisas seoses riknenud või hävinud toodetega,

d)

XIII lisas seoses ladustatud toodetega, mille arvelevõtmisest on keeldutud.

2.   Ladustatavate toodete ostuväärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hinna tõstmisi, hinnaalandusi, mahahindlusi, protsente ja paranduskoefitsiente, mida sekkumishinna puhul toote ostmisel kohaldatakse, vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides määratletud kriteeriumitele.

Samas ei võeta arvesse hinna tõstmisi, hinnaalandusi, mahahindlusi, protsente ja paranduskoefitsiente X lisas ja XII lisa punkti 2 alapunktides a ja c sätestatud juhtudel ja olukordades.

3.   Artikli 4 lõike 1 punktis c viidatud materiaalsete toimingutega seotud ja ühenduse õigusaktide alusel toodete ostmisel makstud summad või kantud kulud võetakse arvesse tehniliste kulude või tuludena ostuhinnast eraldi.

4.   Artikli 5 lõikes 2 osutatud rahalise arvestuse puhul hinnatakse koguseid, mis on majandusaasta lõppedes laos ja mis kuuluvad üleviimisele järgmisesse majandusaastasse nende keskmise raamatupidamisväärtuse (ülekandehinna) alusel, mis määratakse kindlaks majandusaasta viimase kuu arvelduse põhjal.

5.   Lattu saabunud koguste puhul, mis ei vasta ladustamiseks esitatud nõuetele, märgitakse need raamatupidamisarvestusse, näidates neid koguseid lattu saabumise hetkel ostuhinnaga müüdud toodetena.

Samas, kui toote laost füüsilise väljastamise hetkel ei ole X lisa punkti b rakendamiseks vajalikud nõuded täidetud, tuleb enne kauba laost väljastamist küsida nõu komisjonilt.

6.   Kui arvelduse tulemusena tekib positiivne saldo, arvatakse see jooksva majandusaasta kulude poolelt maha.

7.   Kui kokkuleppelisi summasid, maksetähtaegu, intressimäärasid või teisi arvestuse aluseks olevaid parameetreid muudetakse pärast kuu esimest kuupäeva, rakendatakse neid muudetud elemente materiaalsete toimingute puhul alates järgnevast kuust.

4. PEATÜKK

RAHASTAMISE ULATUS NING KULUDE JA TULUDE DEKLAREERIMINE

Artikkel 10

Rahastamise ulatus

1.   Artiklis 3 osutatud sekkumismeetmete rahastamise ulatus määratakse vastavalt artikli 2 lõike 3 punktile a kindlaks makseasutuste peetava arvestuse alusel ning see hõlmab vastavalt debiteerimise ja krediteerimise korrale mitmeid artiklis 5 osutatud andmeid tulude ja kulude kohta, vajadusel võetakse arvesse ka kulusid, mis on määratud kindlaks otseselt sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktidega.

2.   Makseasutus edastab komisjonile elektroonilisel teel iga kuu ja iga aasta andmed, mis on vajalikud riikliku ladustamise kulude rahastamiseks, ning riikliku ladustamisega seotud kulusid ja tulusid tõendavad arved, Selliseks teavitamiseks kasutatakse tabeleid (e-FAUDIT tabelid), mille näidised on esitatud käesoleva määruse III lisas, vastav teave esitatakse tähtaegade jooksul, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 4 lõike 1 punktis c ja määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 7 lõikes 2.

Artikkel 11

Kulude ja tulude deklareerimine

1.   EAGFi rahastamine võrdub kantud kuludega ning seda arvestatakse lähtuvalt makseasutuse edastatavatest andmetest, millest arvatakse maha sekkumismeetmetest tulenevad võimalikud tulud, need andmed kinnitatakse komisjoni rakendatud infosüsteemi vahendusel ning esitatakse samuti makseasutuse poolt edastatavas kuludeklaratsioonis, mis koostatakse vastavalt määruse nr 883/2006 artiklile 6.

2.   Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasinõutud summad ning müüjate, ostjate või ladustajate saadud või väljamakstud summad, mis vastavad määruse (EÜ) nr 883/2006 artikliga 12 kindlaks määratud kriteeriumitele deklareeritakse EAGFi eelarves nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 punktis a ette nähtud tingimustel.

5. PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA DOKUMENTATSIOON

Artikkel 12

Infosüsteemid

Käesoleva määruse alusel toimuv side ja teabevahetus ning dokumentide koostamine, mille näidised on esitatud III lisas, toimub turvalist teabevahetust võimaldavate infosüsteemide vahendusel ning vastavalt tingimustele ja meetoditele, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 18.

6. PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Üleminekumeetmed

1.   Eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide puhul vahetatakse 2006. majandusaastast 2007. majandusaastasse ülekantavate koguste netoväärtus, millest lahutatakse 2006. majandusaasta lõpu teine tarbimisväärtuse vähendamine, eurodeks Euroopa Keskpanga poolt enne 2007. majandusaastat kindlaks määratud viimase vahetuskursi alusel.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohaselt eurotsooni mittekuuluv liikmesriik peab 2007. majandusaastal raamatupidamisarvestust endiselt omavääringus, on majandusaasta lõpus kohaldatav vahetuskurss järgmine:

a)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2007. majandusaastat kindlaks määratud viimane vahetuskurss, et vahetada omavääringusse järgmisi summasid:

käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktides b ja c viidatud kuludega seotud kokkuleppelised summad;

puuduolevate koguste väärtused, mis ületavad käesoleva määruse X lisa punktis a osutatud ladustamise ja töötlemise kohta kehtestatud lubatavaid hälbeid;

käesoleva määruse XII lisa punkti 2 alapunktis a osutatud õnnetuste tagajärjel riknenud või hävinenud koguste väärtused;

käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud selliste proovide väärtused, mida ei ole võtnud ostjad;

käesoleva määruse XIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b osutatud kokkuleppelised summad koguste puhul, mille arvelevõtmisest on keeldutud;

b)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2007. majandusaasta iga kvartali esimest päeva kindlaks määratud viimane vahetuskurss alates 1. oktoobrist 2006, et vahetada omavääringusse järgmisi summasid:

käesoleva määruse X lisa punktis a osutatud puuduolevate koguste väärtused, mis tulenevad vargusest või muudest tuvastatavatest põhjustest;

käesoleva määruse X lisa punktis c osutatud puuduolevate koguste väärtused, mis tuvastatakse pärast üleviimist või transporti;

käesoleva määruse XII lisa punkti 2 alapunktis c osutatud halbade säilitustingimuste tagajärjel riknenud või hävinenud koguste väärtused;

c)

Euroopa Keskpanga poolt enne 2008. majandusaastat kindlaks määratud viimane vahetuskurss, et vahetada omavääringusse selliste koguste netoväärtus, mis kantakse 2007. majandusaastast 2008. majandusaastasse ning millest lahutatakse 2007. majandusaasta lõpu teine tarbimisväärtuse vähendamine.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 411/88, (EMÜ) nr 1643/89, (EMÜ) nr 2734/89, (EMÜ) nr 3492/90, (EMÜ) 3597/90, (EMÜ) nr 147/91 ja (EÜ) nr 2148/96 tunnistatakse kehtetuks alates 1. oktoobrist 2006.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt XVI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2006.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 695/2005 (ELT L 114, 4.5.2005, lk 1).

(2)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(3)  Vt käesoleva ELT lk. 1.

(4)  EÜT L 40, 13.2.1988, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 956/2005 (ELT L 164, 24.6.2005, lk 8).

(5)  EÜT L 162, 13.6.1989, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 269/91 (EÜT L 28, 2.2.1991, lk 22).

(6)  EÜT L 263, 9.9.1989, lk 16.

(7)  EÜT L 337, 4.12.1990, lk 3.

(8)  EÜT L 350, 14.12.1990, lk 43. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1392/97 (EÜT L 190, 19.7.1997, lk 22).

(9)  EÜT L 17, 23.1.1991, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 652/92 (EÜT L 70, 17.3.1992, lk 5).

(10)  EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 808/1999 (ELT L 102, 17.4.1999, lk 70).

(11)  Vt käesoleva ELT lk. 90.

(12)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(13)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 36.

(14)  EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1.

(15)  EÜT L 313, 30.10.1992, lk 50.

(16)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 48.


LISADE TABEL

I LISA

MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED JA FÜÜSILISE KONTROLLI KORD vastavalt artikli 2 lõikele 3

II LISA

LAOPIDAJATE VASTUTUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED JA ÜLDPÕHIMÕTTED, MIS PEAVAD SISALDUMA MAKSEASUTUSE JA LAOPIDAJA VAHEL SÕLMITUD LADUSTAMISLEPINGUS vastavalt artikli 2 lõikele 2

III LISA

LIIKMESRIIKIDE POOLT ARTIKLIS 12 OSUTATUD INFOSÜSTEEMI VAHENDUSEL EDASTATAV TEAVE vastavalt artikli 10 lõikele 2 (e-FAUDIT tabelid)

IV LISA

RAHASTAMISKULUDE ARVESTUS vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile a ning liide, milles on esitatud intressi viitemäärad

V LISA

Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud KOKKULEPPELISTE SUMMADEGA HÕLMATUD MATERIAALSED TOIMINGUD

VI LISA

ÜHENDUSE KOKKULEPPELISED SUMMAD vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile b

VII LISA

TEATAVATE TOODETEGA SEOTUD TULUDE JA KULUDE OSAS ARVESSE VÕETAVAD TÄIENDAVAD ASJAOLUD

VIII LISA

LADUSTATUD TOODETE TARBIMISVÄÄRTUSE VÄHENEMINE vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile d

IX LISA

DESTILLEERIMISSAADUSTE (ALKOHOLISEGU) VARUDE MAKSUMUSE MÄÄRAMINE

X LISA

PUUDUVATE KOGUSTE MAKSUMUSE MÄÄRAMINE

XI LISA

LUBATAV HÄLVE

XII LISA

RIKNENUD VÕI HÄVINENUD KOGUSTE MAKSUMUSE MÄÄRAMINE

XIII LISA

RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD, MIDA KOHALDATAKSE LADUSTATUD TOODETELE, MILLE ARVELEVÕTMISEST ON KEELDUTUD

XIV LISA

LAOPIDAJA POOLT MAKSEASUTUSELE ESITATAVA IGAKUISE ARUANDE NÄIDIS

XV LISA

LAOPIDAJA POOLT MAKSEASUTUSELE ESITATAVA IGA-AASTASE ARUANDE NÄIDIS

XVI LISA

VASTAVUSTABEL

I LISA

MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED JA FÜÜSILISE KONTROLLI KORD (artikli 2 lõige 3)

A.   MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED

I.   Kontrollitoimingud

1.   Sagedus ja representatiivsus

Vähemalt üks kord aastas viiakse kõikides ladustamiskohtades läbi kontroll vastavalt punktis B esitatud sätetele, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu:

riiklikku ladustamist puudutavate andmete kogumise korrale;

laopidaja kohapealse dokumentatsiooni ja makseasutusele saadetud andmete vastavusele;

laopidaja poolt dokumentatsiooni alusel viimases kuuaruandes esitatud koguste füüsilist laosolekut, mida hinnatakse visuaalselt, kahtluse või vaidluse korral kaalutakse või mõõdetakse.

ladustatud toodete ohutusele, seaduslikkusele ja kaubanduslikkusele.

Füüsiline laosolek määratakse kindlaks piisavalt representatiivse füüsilise kontrolli abil, mis hõlmab vähemalt punktis B sätestatud protsentuaalse osa ning võimaldab veenduda, et kõik varude arvestuses esitatud kogused on tegelikult olemas.

Kvaliteedikontrollid on visuaalsed, olfaktoorsed ja/või organoleptilised ning kahtluse korral tehakse põhjalikud analüüsid.

2.   Täiendavad kontrollid

Kui füüsilise kontrolli käigus avastatakse kõrvalekalle, tuleb ülejäänud protsentuaalset osa kontrollida sama metoodika alusel. Vajaduse korral võib kontrollimisel üle kaaluda kõik partiisse kuuluvad või laos olevad kontrollitavad tooted.

II.   Kontrolliaktid

1.   Makseasutuse sisekontrolliosakond või makseasutuse poolt volitatud sisekontrolliasutus koostab akti iga kontrollimise ja füüsilise kontrolli kohta.

2.   Akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

laopidaja nimi, kontrollitud lao aadress ja kontrollitud partiide kirjeldus;

b)

kontrolli alguse ja lõpetamise kuupäev ning kellaaeg;

c)

kontrolli tegemise koht ja ladustamise, pakendamise ning ligipääsetavuse kirjeldus;

d)

kontrollivate isikute täielikud andmed, ametikoht ja volitused;

e)

kasutatud kontrollivõtted ja mahu kindlaksmääramise menetlused, nagu mõõtmismeetodid, arvutused, vahe- ja lõpptulemused ning tehtud järeldused;

f)

iga ladustatud partii kogus või kvaliteet makseasutuse dokumentatsioonis ja lao dokumentatsioonis ning nende kahe vahelised erinevused;

g)

iga füüsiliselt kontrollitud partii või kvaliteedi kohta punktis f nimetatud andmed ja kohapeal tõendatud kogused ning erinevused, partii või kvaliteedi number, kaubaalused, kastid, silohoidlad, vaadid või muud kasutatud anumad, kaal (vajaduse korral neto- ja brutokaal) või maht;

h)

laopidaja koostatud aruanded, kui esineb kõrvalekaldeid või erinevusi;

i)

akti koostamise koht ja kuupäev ning koostaja ja laopidaja või tema esindaja allkiri;

j)

kõrvalekallete ilmnemisel tehtud laiendatud kontroll, täpsustades kontrollitud ladustatud koguste protsentuaalse osa, avastatud kõrvalekalded ja antud seletused.

3.   Aktid saadetakse viivitamatult makseasutuse raamatupidamisarvestusega tegeleva teenistuse juhatajale. Vahetult pärast akti kättesaamist korrigeerib makseasutus oma raamatupidamisandmeid avastatud kõrvalekallete ja erinevuste alusel

4.   Akte hoitakse makseasutuse peakontoris ja need on kättesaadavad komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud isikutele

5.   Makseasutus koostab kokkuvõtliku dokumendi, milles näidatakse ära:

teostatud kontrollid, eristades nende hulgas füüsilisi kontrolle (inventarinimestiku kontrollimisi);

kontrollitud kogused;

tuvastatud kõrvalekalded ning põhjused, miks on kõnealused kõrvalekalded võrreldes kuu- ja aastaaruannetega tekkinud.

Kontrollitud kogused ning tuvastatud kõrvalekalded näidatakse ära iga asjaomase toote puhul kas kaalu- või mahuühikutes ning protsendina kõikidest ladustatud kogustest.

Selles kokkuvõtlikus dokumendis käsitletakse eraldi kontrollitoiminguid ladustatud toodete kvaliteedi kontrollimiseks. Kõnealune dokument edastatakse komisjonile samaaegselt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punktis c iii osutatud aastaaruannetega.

Kokkuvõtlik dokument koostatakse ja saadetakse komisjonile esmakordselt 2006. majandusaasta kohta.

B.   PUNKTIGA A ETTENÄHTUD KONTROLLIMISTE RAAMES TEOSTATAVA FÜÜSILISE KONTROLLI MENETLUS ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA SEKTORITE LÕIKES

I.   Või

1.   Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.   Valitud partiide olemasolu ja partiide koostise kontroll kohapeal toimub järgmiselt:

partiide ja kastide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

kaubaaluste (üks kümnest) ja kastide (üks kaubaaluse kohta) kaalumine;

kasti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

pakendi seisukord.

3.   Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus ning ilmnenud kõrvalekalded esitatakse inventeerimisaktis.

II.   Lõssipulber

1.   Kontrolliks valitavad partiid peavad esindama vähemalt 5 % riiklikult ladustatud kogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.   Valitud partiide olemasolu ja partiide koostise kontroll kohapeal toimub järgmiselt:

tootepartiide ja kottide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

kaubaaluste (üks kümnest) ja kottide (üks kümnest) kaalumine;

koti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

pakendi seisukord.

3.   Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus ning ilmnenud kõrvalekalded esitatakse inventeerimisaktis.

III.   Teravili

1.   Füüsilise kontrolli menetlus

a)

Mahutite või laoruumide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud teravilja või riisi üldkogusest.

Valik tehakse makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

b)

Füüsiline kontroll:

teravilja või riisi olemasolu kontrollimine väljavalitud mahutites või laoruumides;

teravilja või riisi identifitseerimine;

ladustamistingimuste kontroll ning kontrollimine, et ladustatud toodete kvaliteet vastaks Komisjoni Määrus (EÜ) nr 824/2000 (1) artikli 10 lõikes 2 sätestatule teravilja osas ning Komisjoni Määrus (EÜ) nr 708/1998 (2) artiklis 11 sätestatule konkreetselt riisi osas;

ladustamiskoha ja teravilja või riisi identifitseerimiste võrdlemine laodokumentidega;

ladustatud koguste hindamine makseasutuse poolt eelnevalt kinnitatud meetodi kohaselt, mille kirjeldus tuleb esitada sekkumisasutuse peakontorisse.

c)

Lao plaan ja iga silohoidla või laoruumi mõõdud peavad olema igas ladustamiskohas kättesaadavad.

Kõikides ladudes peab teravili või riis olema ladustatud nii, et nende mahtu saab kontrollida.

2.   Menetlus kõrvalekallete avastamise korral

Toodete mahu kontrollimisel on teatav hälve lubatud.

II lisa punktis II sätestatud eeskirju kohaldatakse juhul, kui silohoidlas või põrandal ladustamise korral erineb füüsilise kontrolli käigus tuvastatud ladustatud toodete kaal laodokumentides registreeritud kaalust üle 5 % teravilja puhul ja üle 6 % riisi puhul.

Kui teravilja või riisi ladustatakse laos, võib registreerida lattu saabumisel kaalutud kogused, kui mahu hindamise tulemuste usaldusväärsusaste ei ole piisav ja kui kahe numbri vaheline erinevus ei ole liiga suur.

Makseasutus kasutab seda võimalust oma vastutusel, hinnates iga üksikjuhtumi korral selle põhjendatust. Sekkumisamet teeb selle kohta oma aktis märkuse järgmise näidise põhjal:

(näidis)

TERAVILI – VARUDE KONTROLL

Toode

Laopidaja:

Ladu, silohoidla:

Mahuti number:

Kuupäev:

Partii

Laodokumentidesse kantud kogus:


A.   Ladustamine silohoidlas

Laoruumi number:

Nominaalmahtm3 (A)

Vaba mahtm3 (B)

Ladustatud teravilja maht m3 (A–B)

Kindlaks tehtud erikaal kg/hl = 100

Teravilja või riisi kaal

 

 

 

 

 

 

 

Kokku (A): …


B.   Ladustamine põrandal

 

Ruum nr

Ruum nr

Ruum nr

Pindala …

… m2

… m3

… m2

… m3

… m2

… m3

Kõrgus: …

… m

… m

… m

Parandused.: …

 

… m3

 

… m3

 

… m3

Maht: …

… m3

… m3

… m3

Erikaal: …

… kg/hl

… kg/hl

… kg/hl

Kogukaal: …

… tonni

… tonni

… tonni

 

Kokku (B): …

 

Kogukaal laos: …

 

Erinevus laodokumentidesse kantud kaalust: …

 

Protsentides …

… , …

 

 

Makseasutuse inspektor:

(tempel ja allkiri)

IV.   Alkohol

1.   Kontrollitavate vaatide väljavalimine, mis peavad esindama vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.   Tollitõkendite kontroll, kui need on ette nähtud riiklike eeskirjadega;

3.   Vaatide olemasolu ja nende sisu kontroll kohapeal hõlmab järgmist:

vaatide identifitseerimine nende numbrite ja alkoholi liigi alusel;

vaatide samasuse ja nende sisu võrdlemine laoarvestuse andmetega ja makseasutuse raamatupidamisdokumentidega;

alkoholi olemasolu, alkoholi liigi ja vaadis oleva koguse organoleptiline kontroll;

ladustamistingimuste kontroll teiste vaatide visuaalse vaatlemise abil.

4.   Füüsiliselt kontrollitud vaatide ning kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

V.   Veiseliha

1.   Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

2.   Valitud partiide olemasolu ja partiide koosseisu kontroll kohapeal toimub konditustatud liha puhul järgmiselt:

partiide ja kaubaaluste identifitseerimine ning kastide arvu kontrollimine;

10 % kaubaaluste või konteinerite kaalu kontrollimine;

10 % kastide kaalu kontrollimine igalt kaalutud kaubaaluselt;

kastide sisu visuaalne kontrollimine ja pakendi seisukorra kontroll igas kastis.

Kaubaaluste valikul tuleb arvesse võtta laos olevaid eri jaotustükke.

3.   Füüsiliselt kontrollitud partiide ning kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

VI   Lahtine Suhkur (3)

1.   Füüsilise kontrolli menetlus riiklikes ladudes säilitatava suhkru puhul alates 2006/07. turustusaastast:

a)

Selliste mahutite või laoruumide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud lahtise suhkru kogusest.

Valik tehakse makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

b)

Füüsiline kontroll:

lahtise suhkru olemasolu kontrollimine väljavalitud hoidlates, mahutites või laoruumides,

ladustaja ja makseasutuse raamatupidamisandmete võrdlemine,

lahtise suhkru identifitseerimine,

ladustamistingimuste vaatlus ning ladustamiskoha ja lahtise suhkru identifitseerimise tulemuste võrdlemine laopidaja raamatupidamisandmetega,

ladustatud koguste hindamine makseasutuse poolt eelnevalt kinnitatud meetodi kohaselt, mille täpne kirjeldus tuleb esitada makseasutuse peakontorisse.

c)

Lao plaan ja iga silohoidla või laoruumi mõõdud peavad olema igas ladustamiskohas kättesaadavad.

Lahtine suhkur tuleb ladustada nii, et selle mahtu oleks võimalik kontrollida.

2.   Füüsilise kontrolli menetlus riiklikes ladudes säilitatava suhkru puhul alates 2004/05. ja 2005/06. turustusaastast:

a)

Juhul kui ei ole võimalik kasutada punktis 1 kirjeldatud kontrollimenetlusi, plommib makseasutus ametlikult kõik silohoidla või ladustamiskoha sisse- ja väljapääsud. Makseasutus kontrollib plommide puutumatust iga kuu aja tagant. Neid kontrolle tuleb täpselt kirjeldada. Juurdepääs varudele ilma makseasutuse esindaja juuresolekuta ei ole lubatud.

Liikmesriik tagab plommimismenetluse, mis kindlustab riiklikult ladustatavate toodete puutumatuse.

b)

Vähemalt üks kord aastas peab toimuma ladustamistingimuste ja toodete nõuetekohase säilitamise kontroll.

3.   Menetlus kõrvalekallete avastamise korral

Koguste kontrollimisel kohaldatakse lubatud hälvet.

Kui silohoidlas või põrandal ladustatud toodete puhul erineb füüsilise kontrolli (mahu kontroll) ajal registreeritud mass laodokumentides registreeritud massist 5 % või rohkem, kohaldatakse II lisas sätestatut.

Kui lahtist suhkrut ladustatakse silohoidlas/laos, võib mahu hindamise tulemuste asemel registreerida lattu saabumisel kaalutud kogused, kui mahu hindamise tulemuste täpsusaste ei ole piisav ja kui kahe näitaja vaheline erinevus ei ole liiga suur.

Makseasutus kasutab lõikes 3 osutatud võimalust oma vastutusel, hinnates iga üksikjuhtumi korral selle põhjendatust. Makseasutus teeb selle kohta oma aktis märkuse.

VII   Pakendatud Suhkur (4)

1.   Füüsilise kontrolli menetlus riiklikes ladudes säilitatava suhkru puhul alates 2006/07. turustusaastast

a)

Partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavate partiide valik tehakse enne lao külastamist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid laopidajat sellest eelnevalt ei teavitata.

b)

Valitud partiide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal:

tootepartiide ja kottide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel,

ladustaja ja makseasutuse raamatupidamisandmete võrdlemine,

pakendi seisukord.

50-kilostesse kottidesse pakitud suhkru puhul:

kaubaaluste (üks kahekümnest) ja kottide (üks kaubaaluse kohta) kaalumine,

koti (üks kümne kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine.

Suurtesse kottidesse pakitud suhkru puhul:

iga kahekümnenda koti kaalumine,

koti (üks kahekümne kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine.

c)

Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus inventeerimisaktis ja ilmnenud kõrvalekalded/puudujäägid.

2.   Füüsilise kontrolli menetlus riiklikes ladudes säilitatava suhkru puhul alates 2004/2005. ja 2005/06. turustusaastast:

a)

Juhul kui ei ole võimalik kasutada punktis 1 kirjeldatud kontrollimenetlusi, plommib makseasutus ametlikult kõik ladustamiskoha sisse- ja väljapääsud. Makseasutus kontrollib plommide puutumatust iga kuu aja tagant. Neid kontrolle tuleb täpselt kirjeldada. Juurdepääs varudele ilma makseasutuse esindaja juuresolekuta ei ole lubatud.

Liikmesriik tagab plommimismenetluse, mis kindlustab riiklikult ladustatavate toodete puutumatuse.

b)

Vähemalt üks kord aastas peab toimuma ladustamistingimuste ja toodete nõuetekohase säilitamise kontroll.


(1)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud komisjoni (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

(2)  EÜT L 98, 31.3.1998, lk 21. Määrust on muudetud komisjoni (EÜ) nr 1107/2004 (EÜT L 211, 12.6.2004, lk 14).

(3)  Kontrollitakse koguseid, mille kohta on sõlmitud ladustamisleping.

(4)  Kontrollitakse koguseid, mille kohta on sõlmitud ladustamisleping.

II LISA

LAOPIDAJATE VASTUTUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED JA ÜLDPÕHIMÕTTED, MIS PEAVAD SISALDUMA MAKSEASUTUSE JA LAOPIDAJA VAHEL SÕLMITUD LADUSTAMISLEPINGUS (artikli 2 lõige 2)

Laopidaja vastutab ühenduse sekkumismeetme objektiks olevate toodete nõuetekohase säilitamise eest. Ta kannab rahalised kulud, mis tulenevad toodete ebaõigest säilitamisest.

I.   Toodete kvaliteet

Ladustatud sekkumistoodete kvaliteedi halvenemise korral, mis on seotud halbade või ebakohaste ladustamistingimustega, kannab vastavad kahjud laopidaja ja need kirjendatakse riikliku ladustamise kontodele kui kaod seoses toote kvaliteedi halvenemisega ladustamistingimuste tõttu (tabeli 53 rida 900.001).

II.   Puuduvad kogused

1.   Laopidaja vastutab kõigi erinevuste eest, mis on avastatud ladustatud koguste ja makseasutusele varude kohta saadetud aruannete vahel.

2.   Kui puuduvad kogused ületavad artikli 8 lõikes 2, I. lisa punkti B alapunkti III alapunktis 2 ja IX lisas või põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega sätestatud lubatud hälbe või hälbed, arvestatakse seda kui laopidajale tekkinud selgitamata põhjustega kadu. Kui laopidaja vaidlustab puuduvad kogused, võib ta nõuda toodete kaalumist või mõõtmist, kusjuures ta peab ise kandma selle toiminguga seotud kulud, välja arvatud siis, kui ilmneb, et väidetavalt puuduvad kogused on tegelikult olemas või vahe ei ületa kohaldatavat lubatud hälvet, mis puhul kannab kaalumise ja mõõtmise kulud makseasutus.

I. lisa punkti B alapunkti III alapunktiga 2 ja punkti B alapunkti VI alapunktiga 3 ette nähtud lubatud hälvet kohaldatakse ilma, et see piiraks esimeses lõigus nimetatud muude lubatud hälvete kohaldamist.

III.   Tõendavad dokumendid ja kuu- ning aastaaruanded

1.   Tõendavad dokumendid ja kuuaruanne

a.

Dokumendid, mis on seotud toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega ning mis on iga-aastase raamatupidamise aastaaruande aluseks, peavad olema laopidaja valduses ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

ladustamiskoht (vajaduse korral andmed mahuti või vaadi kohta);

eelmisest kuust ülekantud kogused;

partiide lattu saabumine ja laost väljaviimine;

varu ajavahemiku lõpus.

Need dokumendid peavad võimaldama laos olevad koguseid mis tahes ajahetkel täpselt identifitseerida, võttes arvesse ostu- ja müügitehinguid, kaasa arvatud eeskätt kokkulepitud ost ja müük, mille kohta vastavaid lattu saabumise või laost väljaviimise kandeid ei ole veel tehtud.

b.

Laopidaja saadab makseasutusele vähemalt üks kord kuus toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud kuuaruanded, koos varude igakuise aruandega. Need dokumendid peavad olema makseasutuse käsutuses enne nendes käsitletavale kuule järgneva kuu 10. kuupäeva.

c.

Varude igakuise aruande näidis on esitatud XIV lisas. Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektroonilisel kujul.

2.   Aastaaruanne

a.

Laopidaja koostab varude aastaaruande punktis 1 kirjeldatud igakuiste aruannete põhjal. Aruanne edastatakse makseasutusele hiljemalt käsitletava majandusaastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

b.

Varude aastaaruanne hõlmab ladustatud koguste kokkuvõtlikku ülevaadet toodete ning ladustamiskohtade kaupa, kusjuures iga toote osas näidatakse ära laosolevad kogused, partiide numbrid (välja arvatud teravilja puhul), lattu saabumise aasta (välja arvatud alkoholi puhul) ja võimalike tuvastatud kõrvalekallete selgitused.

c.

Varude aastaaruande näidis on esitatud XV lisas. Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektroonilisel kujul.

IV.   Elektroonilise andmetöötluse kasutamine ja teabe kättesaadavaks tegemine

Makseasutuse ja laopidaja vahelises riikliku ladustamise lepingus nähakse ette sätted, mis võimaldavad tagada ühenduse eeskirjadest kinnipidamise.

See leping hõlmab eeskätt järgmist:

elektroonilise andmetöötluse kasutamine sekkumisvarude ladudes;

jooksva inventuuri andmete otsene ja kiire kättesaadavaks tegemine;

toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud dokumentide, raamatupidamisdokumentide ja käesoleva määruse kohaldamisega seotud laopidaja poolt koostatavate aktide mis tahes ajahetkel kättesaadavaks tegemine;

makseasutuse ja komisjoni töötajatele ning nende poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele pideva juurdepääsu võimaldamine kõnealustele dokumentidele.

V.   Makseasutustele edastatavate dokumentide vorm ja sisu

Punkti III alapunktides 1 ja 2 viidatud dokumentide vorm ja sisu on määratud kindlaks määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklis 18 sätestatud nõuete ja metoodika kohaselt.

VI.   Dokumentide säilitamine

Riikliku ladustamisega seotud toiminguid tõendavaid dokumente säilitab laopidaja kogu ajavahemiku jooksul, mis nähakse ette määruse (EÜ) nr 885/2006 artikliga 9, kahjustamata sealjuures riiklikke eeskirju.

III LISA

LIIKMESRIIKIDE POOLT ARTIKLIS 12 OSUTATUD INFOSÜSTEEMIDE VAHENDUSEL EDASTATAV TEAVE

E-FAUDIT TABELID (1)

(artikli 10 lõige 2)

1

Igakuine ja iga-aastane riikliku ladustamisega seotud müügikadudega ja tarbimisväärtuse vähenemisega seotud summade kindlaksmääramine

2

Hinnavahed ja muud andmed

3

Tehniliste kulude arvestus

4

Rahastamiskulude arvestus

8

Riiklike ladude varud ja nende muutumine

9

Konditustamisega seotud lubatavaid kadusid ületavate kadude väärtuse arvestamine (veiseliha puhul)

13

Kaubast keeldumisest tulenevate kulude hüvitamine (tehnilised kulud) – XIII lisa

14

Kaubast keeldumisest tulenevate kulude hüvitamine (rahastamiskulud) – XIII lisa

28

Teistest liikmesriikidest pärinevate vahendite ümberpaigutamise põhjendus

52

Kokkuvõtlik tabel igakuiste kirjendatavate summade kindlaksmääramiseks

53

Müügi üksikasjalik kirjeldus

54

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete tarnimisega (määrus (EMÜ) nr 3730/87) - Mitte veiseliha korral

55

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete tarnimisega (määrus (EMÜ) nr 3730/87) - Veiseliha

56

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud toiduainete tasuta tarnimisega

99

Ülekantava väärtuse kindlaksmääramine majandusaasta alguses

Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 1

Igakuine ja iga-aastane riikliku ladustamisega seotud müügikadudega ja tarbimisväärtuse vähenemisega seotud summade kindlaksmääramine

Eurodes — tonnides

Rea number

Arvutusmeetod või viited teistele tabelitele

Kirjeldus

Kogused (t või hl)

Määr ühiku kohta

Väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

001

T99/010 ja 050

Eelmisest aastast ülekantud kogused vastavalt nende kokkuostuhinnale

0,000

0,00

002

Erakorraline tarbimisväärtuse vähenemine

Eelarverubriik

0,00

003

= 001e - 002e

Ladustatud toodete koguväärtus eelarveaasta alguses

0,00

004

Vaadeldava perioodi jooksul ostetud kogused ja nende väärtused

005

= 004e × koefitsient

Väärtuse vähenemine ostmisel (=>T52/030e) (VIII lisa punkt 1)

0,00

006

T28/910

Kuni kuu lõpuni pärast ülekandeid vastuvõetud kogused

0,000

008

T28/910

Kirjendatav väärtus pärast üleviimist

0,00

009

=001c + 004c +006c

Ülekantud, ostetud ja üleviidud toodete kogused

0,000

010

=003e + 004e -005e +008e

Kirjendatav koguväärtus

0,00

011

=010e/009c

Keskmine kirjendatav väärtus

0,00

020

T53/997

Kuni … müüdud kogused (sh määratlemata kaod)

0,000

021

T53/999

Kuni … müüdud kogustest tulenev tulu (sh määratlemata kaod)

0,00

025

=009c - 020c

Varud … kuu lõpul

0,000

031

=011d ajavahemik 12

Kirjendatav ülekandeväärtus (eelarveaasta viimase kuu ülekandeväärtus)

0,00

034

= 025c × 031d

Ülekantavate koguste teoreetiline väärtus

0,00

050

Täiendav tarbimisväärtuse vähenemine (VIII lisa punkt 3 ja 4)

Eelarverubriik:

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 2

Hinnavahed ja muud andmed

Eurodes — tonnides

Rea number

Arvutusmeetod või viited teistele tabelitele

Kirjeldus

Kogused (t või hl)

Määr ühiku kohta

Ümberarvestuskurss

Koefitsient või %

Väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f

g

KULUD

001

Tab. 001 – rida 9

Ülekantud, ostetud ja üleviidud toodete kogused

0,000

002

Tab. 001 – rida 10

Ülekantud, ostetud ja üleviidud toodete koguste väärtus

0,00

003

Muud kuluartiklid

004

KULUD KOKKU

0,00

TULUD

005

T53/993

Müüdud kogused ja nende väärtus, sh kulud seoses õnnetustega ja määratletavad kulud

0,000

0,00

006

= 1c-5c-9c

Tuvastatud mittemääratletavad kulud

0,000

007

= 1c × % hälve

Lubatav hälve

0,000

0,050

008

= 6c-7c

Kogused, mis ületavad lubatava hälbe

0,000

0,000

1,000000

1,050

0,00

009

Tab. 001 – read 025 ja 034

Ülekantavad kogused ja nende väärtus

0,000

0,00

010

Laekunud summad ja saadud tagatised

011

Tab. 016, 017

Kulude hüvitamine ja trahvide laekumine

012

Tab. 028 – rida 990

Üleviimise tulemusena vastuvõetud kogused

0,00

013

Tab. 053 või 007 – rida 998

Teistesse liikmesriikidesse üleviimisel tuvastatud kaod

0,00

014

Tab. 009 – rida 600

Lubatavate hälvete ületamine töötlusel

0,00

015

Muud krediitkirjed

016

TULUD KOKKU

0,00

017

= 4g-16g

DEEBET-/KREEDITSALDO

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 3

Tehniliste kulude arvestus

Eurodes — tonnides

Rea number

Kirjeldus

Alates (pp.kk.aaaa)

Kuni (pp.kk.aaaa)

Kogused (t või hl)

Määr ühiku kohta eurodes

Ümberarvestuskurss

Väärtus

a

b

c

d

e

f

g

h = e×f×g

A.   

Standardkulud

010

Lattu toomise kulud toodete füüsilise ümberpaigutamisega (T08/c+h)

010.001

0,000

0,00

1,000000

0,00

030

Lattu toomise kulud ilma toodete füüsilise ümberpaigutamiseta (T08/d)

030.001

0,000

0,00

1,000000

0,00

050

Laost väljaviimise kulud ilma toodete füüsilise ümberpaigutamiseta (T08/e)

050.001

0,000

0,00

1,000000

0,00

070

Laost väljaviimise kulud ilma toodete füüsilise ümberpaigutamiseta (T08/f)

070.001

0,000

0,00

1,000000

0,00

090

Ladustamise kulud (Tab. 008 – cfr keskmine laoseis)

090.001

0,000

0,00

1,000000

0,00

130

Denatureerimise või värvimise kulud (ainult hinnatõus)

130.001

1,000000

0,00

160

Etikettide paigaldamise ja markeerimise kulud (ainult hinnatõus)

160.001

0,00

1,000000

0,00

180

Laost ajutise väljaviimise ja lattu tagasivõtmise kulud

180.001

0,00

1,000000

0,00

500

Kokkuleppelised transpordikulud (Tab. 020 või 021)

560

Kõrvaldatud koguste tehniliste kulude hüvitus (T13/100)×(–1)

0,00

B.   

Mittestandardsed kulud

600.1

Esmase müügitranspordi tegelikud kulud – positiivne

600.2

Esmase müügitranspordi tegelikud kulud – negatiivne

601.1

Ekspordi transpordikulud – positiivne

601.2

Ekspordi transpordikulud – negatiivne

602.1

Teise liikmesriiki üleviimise kulud – positiivne

602.2

Teise liikmesriiki üleviimise kulud – negatiivne

603.1

Transpordikulud pärast sekkumist – positiivne

603.2

Transpordikulud pärast sekkumist – negatiivne

610.1

Töötluskulud – positiivne

610.2

Töötluskulud – negatiivne

620.1

Muud kulud – positiivne

620.2

Muud kulud – negatiivne

999

TEHNILISED KULUD KOKKU (T52/030b)

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 4

Rahastamiskulude arvestus

Eurodes — tonnides

Rea number

Ajavahemik

Varu kokku iga kuu alguses

Varu kokku iga kuu lõpus

Keskmine varu

Perioodi ostud

Mahaarvamine seoses maksetähtaja saabumisega

Eelnev negatiivne keskmine varu

Arvestatav keskmine varu

Varude keskmine arvestuslik väärtus

Intressimäär %

Rahastamiskulud

alates (kk/aaaa)

kuni (kk/aaaa)

Tulp

a1

a2

b

c

d

e

f

g

h

i

i1

j

001.001

 

 

0,000

0,000

0,000

0,000

 

0,000

0,000

0,00

2,300

0,00

100

RAHASTAMISKULUDE VAHESUMMA

0,00

105

Mahaarvamine seoses kõrvaldamisega (T14/050)

0,00

110

Mahaarvamine seoses äraviimisega pärast müüdud koguste eest tasumist

[IV lisa (III) punkt 1]

0,000

120

Kasv seoses maksetähtaja saabumisega pärast müüdud koguste äraviimist

[IV lisa (III) punkt 2]

0,000

130

RAHASTAMISKULUD KOKKU (=>T52/030c)

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 8

Riiklike ladude varud ja nende muutumine

Tonnides

Rea number

Kuu Aasta (kk/aaaa)

Varu iga kuu alguses

LATTU TULNUD KOGUSED

LAOST VÄLJASTATUD KOGUSED

Perioodi ülekanne Vastuvõetud kogused

Varu iga kuu lõpul koos ülekannetega

Varu iga kuu lõpul ilma ülekannetega

Füüsilise ümber-paiknemisega

Ilma füüsilise ümber-paiknemiseta

Füüsilise ümber-paiknemisega + näidised

Ilma füüsilise ümber-paiknemiseta

Puuduvad määratletud või määratlemata kogused (vargus, õnnetused, …) + väljastatud tähtaja saabumisel teravilja ja riisi puhul

Tulp

a

b

c

d

e

f

g

h

i = b+c+ d-e-f-g+h

j = b+c+d-e-f-g

1

 

 

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

2

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

3

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

4

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

5

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

6

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

7

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

8

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

9

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

10

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

11

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

12

 

0,000

 

 

 

 

 

0,000

0,000

0,000

99

Kokku

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000

0,000


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 9

Konditustamisega seotud lubatavaid kadusid ületavate kadude väärtuse arvestamine (veiseliha puhul)

Eurodes — tonnides

Rea number

Ajavahemikud

Kasutatavad kogused (tegelik kaal) (2)

Toodetud kogused (tegelik kaal) (2)

Koefitsient või %

Sekkumishind

Ümberarvestuskurss

EAGGFile maksavad summad

Tulp

a

b

c

d

e

f

g

100

Eelneval eelarveaastal kasutatud ja käeoleval eelarveaastal töödeldud kogused

200

Jooksval eelarveaastal kasutatud ja töödeldud kogused

300

Kasutatud ja toodetud koguste summa

= 100 + 200

0,000

0,000

400

Ettenähtud minimaalne tulusus

= 300 tulp (b) × { 1–400 tulp (d) }

0,000

1,00

500

Minimaalset tulusust ületav kadu

= 300–400

0,000

600

EAGGFile makstav summa

= T009/500/c (kui < 0) × T009/600d × T009/600/e × T009/600/f

1,00

0,00

1,000000

0,00

700

Kasutatavad kogused, mille töötlemine ei ole eelarveaasta lõpus lõpetatud (konditustatud veiseliha kohta)


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 13

Kulude hüvitamine kaupade kõrvaldamisel (tehnilised kulud) – (XIII lisa punktid 1a ja 1b)

Eurodes — tonnides

A.   

LATTU TOOMISE JA LAOST VÄLJAVIIMISE KULUD

Rea number

Väljaviimise kuu/aasta (kk/aaaa)

Kõrvaldatud kogus tonnides

Koodid 1 või 2 või 3 või 4 (3)

Määrad ühiku kohta, mis kehtivad väljaviimise kuul (eurot/t)

Standardsummade jaoks kehtiv ümberarvestuskurss

Väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f = b×d×e

001.001

 

 

 

 

1,000000

0,00

050 Vahesumma

0,000

0,00

B.   

LADUSTAMISKULUD

Rea number

Väljaviimise kuu/aasta (kk/aaaa)

Ladustamise kuude arv

Kõrvaldatud kogus tonnides

Määrad ühiku kohta, mis kehtivad väljaviimise kuul (eurot/t)

Standardsummade jaoks kehtiv ümberarvestuskurss

Väärtus

051.001

 

 

 

0,00

1,000000

0,00

099 Vahesumma

0,000

0,00

100 KOKKU

(=> T03/560)

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 14

Kulude hüvitamine kaupade kõrvaldamisel (rahastamiskulud ja väärtused) – (XIII lisa punkt 1c ja artikli 9 lõige 5)

Eurodes — tonnides

1.   

RAHASTAMISKULUD

Rea number

Väljaviimise kuu/aasta (kk/aaaa)

Kõrvaldatud kogus tonnides

Ladustamise kuude arv

Makseaja kuude arv lattu toomisel

Arvutamisel arvessevõetavate kuude arv

Keskmine ülekandeväärtus

Rahastamiskulude arvutamise intressimäär, %

Väärtused

Tulp

a

b

c

d

e = c-d

f

g

h = b×e×f×(g/12)

001.001

 

 

 

0

0

 

0,000

 

050 Vahesumma

0,000

(=> T04/105)

0,00

2.   

OSTUDE VÄÄRTUSED (enne ostmisel toimuvat tarbimisväärtuse vähendamist)

Rea number

Kõrvaldatud kogus tonnides

Ostu/tonni väärtus

Koguväärtus

051.001

 

 

0,00

200 Vahesumma

0,000

(=> T53/950)

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 28

Teistest liikmesriikidest pärinevate vahendite ümberpaigutamise põhjendus

Eurodes — tonnides

Rea number

Kuu ja aasta

Päritoluriik

Määrus (EÜ)

Perioodi lõpul vastuvõetud kogused (t või hl)

Hind

Ümberarvestuskursid

Väärtused

Tulp

a

b

c

d

e

f

g

ÜLEKANDED EELMISE EELARVEAASTA VIIMASEST KUUST

001.001

 

 

 

0,00

1,000000

0,00

JOOKSVA EELARVEAASTA ÜLEKANDED

002.001

 

 

 

0,00

1,000000

0,00

JOOKSVA PERIOODI ÜLEKANDED

003.001

 

 

 

0,00

1,000000

0,00

910

ilma jooksva perioodita

[TABEL 001 rida 6]

0,00

[T01 rida 8]

0,00

990 KOKKU

ilma 001ta

[TABEL 002 rida 12]

0,00

[TABEL 052 rida 40]

0,00

Kui tegemist on eelarveaasta viimase kuuga, kantakse kogused ja väärtused üle järgmise eelarveaasta tabelisse 28.


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 52

Kokkuvõtlik tabel igakuiste kirjendatavate summade kindlaksmääramiseks

Eurodes — tonnides

Rea number

KIRJELDUS

Tehnilised kulud

Rahastamiskulud

Erinevad kulud

Tarbimis-väärtuse vähenemine ostmisel

Tulp

a

b

c

d

e

020

Artikli 6 lõike 3 parandus, otsus …

0

0

0

0

030

Materiaalsete toimingutega ajavahemikul … kuni … seotud kulud

0,00

0,00

0,00

0,00

052

Tasuta jaotamiseks tehtud ümberpaigutuse järel saadud koguste väärtus (T54,55/390f)

053

Ülekantud koguste negatiivne väärtus (T99/065)

0,00

400

Kirjendatavad kogusummad kuni …

0,00

0,00

0,00

0,00

410

Kuni eelneva kuu … lõpuni kirjendatavad summad

 

 

 

 

420

Kirjendatavad kulud …

0,00

0,00

0,00

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 53

Müügi üksikasjalik kirjeldus

Eurodes — tonnides

Rea number

Müügi liik

Kuu (kk/aaaa)

Vajalik lisateave

Päritoluriik

Sihtriik

Müügi kogused (t või hl)

Koefitsient

Sekkumishind

Ümberarvestuskurss

Müüdud koguste väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f

g

h

i

j = f×g×h×i

001.001

Tavatingimustel toimunud müük

201.001

Erimeetmed

400

Toiduabi

500

Pakkumise korraldajate võetavad proovid

501.001

Proovid (muud)

0,00

0,00

1,000000

0,00

502

Inventuuri käigus toimuv kokkuleppeline müük (artikli 5 lõige 2g ja artikli 7 lõige 2c)

851

Tasuta jagamine (T54,55/400, tasand 1,2)

860

Kiireloomulised toimingud. Kokkuvõte. (T56/400, tasand 1,2)

900.001

Toote kvaliteedi halvenemine ladustamistingimuste tõttu

0,00

0,00

1,000000

0,00

910.001

Toote kvaliteedi halvenemine liiga pika ladustamisaja tõttu

920.001

Loodusõnnetused

930.001

Määratlemata kaod

0,00

0,00

1,000000

0,00

940.001

Õnnetused

0,00

0,00

1,000000

0,00

950

Kõrvaldamine pärast kvaliteedikontrolli (T14/200)

0,000

0,00

991.001

Üleviimine teistesse liikmesriikidesse tasuta jaotamiseks

0

0

0,00

992.001

Üleviimine teistesse liikmesriikidesse. Muud üleviimised

0

0

0,00

993

Vahesumma 001 kuni 992 (=>T02/005c,e)

0,000

0,00

996.001

Tuvastatud mittemääratletavad kulud

0,00

0,00

1,000000

0,00

997

Vahesumma 993 + 996 (kogustes)

0,000

998.001

Üleviimiskaod (tasuta jaotamine või teistesse liikmesriikidesse üleviimine) T02/013

0,00

0,00

1,000000

0,00

999

KOKKU (=>T01/021e) (ainult väärtused)

0,00


Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 

Tabel 54

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete tarnimisega (määrus (EMÜ) nr 3730/87) (mitte veiseliha korral)

Eurodes — Tonnides

Lähtuvalt teie laost:

Aastaplaan:


Rea number

Kirjeldus

Kuupäev

Müüdud kogused tonnides

Sekkumishind

Ümberarvestuskurss

Müüdud koguste väärtus B013100005

Tulp

a

b

c

d

e

f = c × d × e

002

Artikli 6 lõike 3 parandus, otsus

030.001

0,00

300

Kokku (030):

0,00

310

Muud deebetkirjendid (positiivne)

320

Muud kreeditkirjendid (negatiivne, kanda sisse miinusmärgiga)

330

Minetatud tagatised

390

Kokku (300 + 310 + 320 + 330):

0,00

400

Müüdud kogused ja kirjendatavad summad kuni (001 + 002 + 390):

0,00

410

Kuni eelneva kuu (…) lõpuni kirjendatavad summad

0,00

420

(400 – 410) Kirjendatavad summad

0,00

Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 

Tabel 55

Veiseliha

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete tarnimisega (määrus (EMÜ) nr3730/87)

Eurodes — tonnides

Lähtuvalt teie laost:

Aastaplaan:


Rea number

Kirjeldus

Kuupäev

Müüdud kogused tonnides

Koefitsient

Sekkumishind

Ümberarvestuskurss

Müüdud koguste väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f

g = c × d × e × f

002

Artikli 6 lõike 3 parandus, otsus …

030.010

Eesveerandid

0,35

0,00

1,000000

0,00

030.020

Tagaveerandid

0,50

0,00

1,000000

0,00

300

Kokku (030):

0,000

0,00


Rea number

Kirjeldus

Kuupäev alates/kuni

Müüdud kogused tonnides

Sekkumishind

Vahetuskurss

Müüdud koguste väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f

310

Muud deebetkirjendid (positiivne)

320

Muud kreeditkirjendid (negatiivne, kanda sisse miinusmärgiga)

330

Minetatud tagatised

390

Kokku (300 + 310 + 320 + 330):

0,00

400

Müüdud kogused ja kirjendatavad summad kuni (001 + 002 + 390):

0,000

0,00

410

Kuni eelneva kuu (…) lõpuni kirjendatavad summad

0,00

420

(400–410) Kirjendatavad summad

0,00

Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

 

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 

Tabel 56

Igakuine kadude kindlaksmääramine, mis on seotud toiduainete tasuta tarnimisega

Eurodes — tonnides

Sihtkoht:

Määrus:

Lähtuvalt teie laost:

Aastaplaan:


Rea number

Kirjeldus

Kuupäev

Müüdud kogused tonnides

Sekkumishind

Ümberarvestuskurss

Müüdud koguste väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f = 2 × d × e

002

Artikli 6 lõike 3 parandus, otsus …

030.001

 

 

0,00

1,000000

0,00

300

Vahesumma 30 kuni 200

0,000

0,00


Rea number

Kirjeldus

Kuupäev alates/kuni

Müüdud kogused tonnides

Sekkumishind

Tariif

Müüdud koguste väärtus

Tulp

a

b

c

d

e

f

310

Muud deebetkirjendid (positiivne)

320

Muud kreeditkirjendid (negatiivne, kanda sisse miinusmärgiga)

330

Minetatud tagatised

390

= 300 + 310 + 320 + 330/vahesumma

0,00

400

...= 1 + 2 + 390 Müüdud kogused ja kirjendatavad summad kuni

0,000

0,00

410

Kuni eelneva kuu lõpuni kirjendatavad summad

0,00

420

= 400–410 .../Kirjendatavad summad

0,00

Liikmesriik

Eelarveaasta

Lubatud hälbega

X

Toode

TEHINGUD ALATES

KUNI

Lubatud hälbeta

 


Tabel 99

Ülekantava väärtuse kindlaksmääramine eelarveaasta alguses

Eurodes — tonnides

Rea number

Arvutusmeetod või viited teistele tabelitele

Kirjeldus

Kogused (t või hl)

Väärtus

Tulp

a

b

c

d

010

T01/025c eelmine eelarveaasta

Ladustatud kogused eelmise eelarveaasta lõpul (=>T01/001)

0,000

020

T01/025c eelmine eelarveaasta

Keskmine arvestuslik väärtus (eelmise eelarveaasta 10. novembri deklaratsioon) (eurodes)

030

= 010c×020d

Käesoleval eelarveaastal ülekantud koguste teoreetiline väärtus (mln)

0,00

040

Täiendav väärtuse vähendamine. VIII lisa lõiked 3 ja 4 (eelmise eelarveaasta lõpp) (eurodes)

0,00

050

Käesolevasse eelarveaastasse ülekantud koguste väärtus (eurodes)

0,00

055

Käesolevasse eelarveaastasse ülekantud koguste väärtus (eurodes) ==> T01/001

0,00

057

Eelmise eelarveaasta arvestuslik väärtus (eurodes) => T14/001f

060

Käesolevasse eelarveaastasse ülekantud koguste negatiivne väärtus (eurodes)

0,00

065

Käesolevasse eelarveaastasse ülekantud koguste negatiivne väärtus (eurodes) =>T52/053

0,00


(1)  Käesolevas lisas esitatud põhitabelite vorm ja sisu võivad e-FAUDITI rakendamisel eri toodete ja ajavahemike puhul erineda.

(2)  Kogused väljendatakse tonnides täpsusastmega kolm kohta pärast koma.

(3)  kood

1 = Lattu toomine ja väljaviimine füüsilise ümberpaigutusega,

2 = Lattu vastuvõtmine ja väljaviimine ilma füüsilise ümberpaigutuseta

3 = Lattu vastuvõtmine füüsilise ümberpaigutusega ja väljaviimine ilma ümberpaigutuseta

4 = Lattu vastuvõtmine ilma füüsilise ümberpaigutuseta ja

väljaviimine füüsilise ümberpaigutusega

IV LISA

RAHASTAMISKULUDE ARVESTUS

vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile a

I.   Kohaldatavad intressimäärad

1.   EAGFi poolt liikmesriikide fondidele sekkumisostudeks makstavate summadega seoses kantavate rahastamiskulude arvestamiseks määrab komisjon kindlaks iga majandusaasta alguses ühenduse ühtse intressimäära. See ühtne intressimäär vastab EURIBORi käesoleva punkti lõikes 2 viidatud liikmesriikide teatisele eelneva kuue kuu jooksul fikseeritud kolme kuu ja kaheteistkümne kuu keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku.

2.   Majandusaasta jooksul kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile viimase nõudel taotlusele eelneva kuuekuulise võrdlusperioodi ajal kasutatud tegeliku intressimäära.

Kui liikmesriigi poolt edastatav intressimäär on kõrgem kui võrdlusperioodiks määratud ühenduse ühtne intressimäär, kohaldatakse ühtset intressimäära. Kui liikmesriigi poolt edastatav intressimäär on madalam kui võrdlusperioodiks kinnitatud ühenduse ühtne intressimäär, määratakse selle liikmesriigi jaoks teatatud intressimääraga võrdne määr.

Kui liikmesriik vastavat teadet ei esita, kohaldatakse komisjoni määratud ühtset intressimäära. Kuid kui komisjon tuvastab, et intressimäärade tase selle liikmesriigi jaoks on madalam määratud ühtsest intressimäärast, määrab komisjon selle liikmesriigi jaoks selle madalama intressimäära. Selline tuvastamine põhineb käesoleva lisa liites esitatud võrdlusintressimääradel esimeses lõigus viidatud võrdlusperioodi jooksul, mida on suurendatud ühe protsendipunkti võrra. Kui võrdlusintressimäärad ei ole kättesaadavad kogu võrdlusperioodi osas, kasutatakse selle perioodi jaoks kättesaadavaid intressimäärasid.

II.   Rahastamiskulude arvestus

1.   Rahastamiskulude arvestus jaguneb vastavalt komisjoni määratud intressimäärade kehtivusperioodidele, vastavalt punktis I esitatud eeskirjadele.

2.   Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud intressikulude arvutamisel kohaldatakse sekkumise objektiks olnud toote ühe tonni keskmise väärtuse suhtes liikmesriigi intressimäära ning saadud arv korrutatakse majandusaasta keskmise varu suurusega.

3.   Alapunkti 2 kohaldamiseks kasutatakse järgmisi määratlusi:

toote ühe tonni keskmise väärtuse arvutamiseks jagatakse majandusaasta esimesel päeval laos olnud toodete väärtuse ja kõnealuse majandusaasta jooksul kokkuostetud toodete väärtuse summa majandusaasta esimesel päeval laos olnud toodete hulga ja kõnealuse majandusaasta jooksul kokkuostetud toodete hulga summaga;

majandusaasta keskmise varu arvutamiseks liidetakse iga kuu alguse koguvarule iga kuu lõpu koguvaru ja saadud summa jagatakse majandusaasta kahekordse kuude arvuga.

4.   Toote puhul, millele kohaldatakse VIII lisa punkti 1 kohaselt tarbimisväärtuse vähenemise koefitsienti, arvestatakse majandusaasta jooksul ostetud toodete väärtus, lahutades ostuhinnast nimetatud koefitsiendist tulenevale väärtuse vähenemisele vastav summa.

5.   Toodete puhul, millele kohaldatakse VIII lisa punkti 3 teises lõigus sätestatud teist tarbimisväärtuse vähendamist, arvutatakse keskmine varu välja enne keskmise väärtuse puhul arvessevõetava iga väärtuse vähenemise jõustumiskuupäeva.

6.   Kui ühist turukorraldust reguleerivate eeskirjadega on ette nähtud, et makseasutuse kokkuostetud toodete eest ei tasuta enne, kui tarne vastuvõtmise kuupäevast on möödunud vähemalt üks kuu, vähendatakse keskmist arvestuslikku varu summa võrra, mis leitakse järgmise tehte abil:

Formula

kus

Q

=

majandusaasta jooksul kokkuostetud kogused,

N

=

minimaalse maksetähtaja kuude arv.

Kõnealuse arvutuse puhul loetakse eeskirjades sätestatud miinimumaega maksetähtajaks. Kuu pikkuseks loetakse 30 päeva. Iga kuu osa, mis on pikem kui 15 päeva, loetakse terveks kuuks; kuni 15 päeva pikkust kuu osa ei võeta kõnealuste arvutuste tegemisel arvesse.

Kui aasta lõpus arvutatud keskmine varu on pärast esimeses lõigus osutatud vähendamist negatiivne, lahutatakse kõnealune summa järgmise majandusaasta keskmise varu arvutamisel.

III.   Makseasutuste vastutusala erijuhud

1.   Kui makseasutuste teostatava toodete müügi puhul sätestatakse ühist turukorraldust reguleerivates eeskirjades või kõnealuseks müügiks avaldatud ühenduse pakkumiskutses teatav aeg, mille jooksul selliste toodete ostja peab pärast tasumist tooted ära viima, ja kui see aeg on pikem kui 30 päeva, vähendatakse punktis II esitatud sätete kohaselt makseasutuste poolt arvutatud rahastamiskulusid summa võrra, mille suurus arvutatakse alljärgneva valemi abil:

Formula

kus

V

=

ostja makstud summa,

J

=

makse laekumise ja toodete äraviimise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30,

i

=

majandusaasta jooksul kohaldatav intressimäär.

2.   Kui konkreetsete ühenduse eeskirjade alusel makseasutuste teostatava põllumajandustoodete müügi puhul on toodete äraviimisele järgnev tegelik maksetähtaeg pikem kui 30 päeva, suurendatakse punktis II esitatud sätete kohaselt makseasutuste poolt arvutatud rahastamiskulusid summa võrra, mille suurus arvutatakse alljärgneva valemi abil:

Formula

kus

M

=

ostja makstav summa,

D

=

toodete äraviimise ja makse laekumise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30 päeva,

i

=

majandusaasta jooksul kohaldatav intressimäär.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud rahastamiskulud kirjendatakse majandusaasta lõpus kõnealuse majandusaasta kontodele kõnealuse kuupäevani arvestatud päevade suhtes ja ülejäänu kirjendatakse järgmise majandusaasta kontole.

LIIDE

IV lisas osutatud VÕRDLUSINTRESSIMÄÄRAD

1.

Tšehhi Vabariik

kolme kuu Prague interbank borrowing offered rate (PRIBOR)

2.

Taani

kolme kuu Copenhagen interbank borrowing offered rate (CIBOR)

3.

Eesti

kolme kuu Talin interbank borrowing offered rate (TALIBOR)

4.

Küpros

kolme kuu Nicosia interbank borrowing offered rate (NIBOR)

5.

Läti

kolme kuu Riga interbank borrowing offered rate (RIGIBOR)

6.

Leedu

kolme kuu Vilnius interbank borrowing offered rate (VILIBOR)

7.

Ungari

kolme kuu Budapest interbank borrowing offered rate (BUBOR)

8.

Malta

kolme kuu Malta interbank borrowing offered rate (MIBOR)

9.

Poola

kolme kuu Warszawa interbank borrowing offered rate (WIBOR)

10.

Sloveenia

kolme kuu Interbank borrowing offered rate (SITIBOR)

11.

Slovakkia

kolme kuu Bratislava interbank borrowing offered rate (BRIBOR)

12.

Rootsi

kolme kuu Stockholm interbank borrowing offered rate (STIBOR)

13.

Ühendkuningriik

kolme kuu London interbank borrowing offered rate (LIBOR)

14.

Teiste liikmesriikide jaoks

kolme kuu Euro interbank borrowing offered rate (EURIBOR)

V LISA

Artikli 4 Lõike 1 Punktis B

OSUTATUD KOKKULEPPELISTE SUMMADEGA HÕLMATUD MATERIAALSED TOIMINGUD

TERAVILJA JA RIISI SEKTOR

I.   KOKKULEPPELINE SUMMA LATTUTOOMISEKS

a)

Teravilja toomine transpordivahendist hoidlasse (silohoidlasse või laoruumi) – esimene üleandmine;

b)

kaalumine;

c)

proovide võtmine/analüüsimine/kvaliteedi määramine.

II.   KOKKULEPPELINE SUMMA LADUSTAMISEKS

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

kahjuritõrjemeetmed (kui need pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

e)

vajaduse korral ventilatsioon (kui see pole hõlmatud punktiga a).

III.   KOKKULEPPELINE SUMMA LAOST VÄLJAVIIMISEKS

a)

Teravilja kaalumine;

b)

proovide võtmine/analüüsimine (kui see on sekkumistegevuse puhul kohustuslik);

c)

teravilja väljaviimine ja esimesele transpordivahendile laadimine.

SUHKRUSEKTOR

I.   KOKKULEPPELINE SUMMA LATTUTOOMISEKS

a)

Suhkru füüsiline ümberpaigutamine transpordivahendist hoidlasse (silohoidlasse või laoruumi) – esimene ümberlaadimine;

b)

kaalumine;

c)

proovide võtmine/analüüsimine/kvaliteedi määramine.

d)

suhkru pakkimine kottidesse (vajaduse korral).

II.   KOKKULEPPELINE LISASUMMA TRANSPORDIKS

a)

last veokauguste kaupa.

III.   KOKKULEPPELINE SUMMA LADUSTAMISEKS

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

kahjuritõrjemeetmed (kui need pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

IV.   KOKKULEPPELINE SUMMA LAOST VÄLJAVIIMISEKS

a)

Kaalumine;

b)

proovide võtmine/analüüsimine (kui see on sekkumistegevuse puhul kohustuslik);

c)

suhkru väljaviimine ja esimesele transpordivahendile laadimine.

VEISELIHA SEKTOR

I.   VASTUVÕTMINE, KONDITUSTAMINE JA LATTU SAABUMINE (KONDITUSTATUD LIHA)

a)

Kondiga liha kvaliteedikontroll;

b)

kondiga liha kaalumine;

c)

käitlemine;

d)

konditustamise lepingujärgsed kulud, sealhulgas:

esialgne jahutamine,

transportimine sekkumiskeskusest lõikamishoonesse (kui müüja ei tarni kaupa lõikamishoonesse),

konditustamine, korrastamine, kaalumine, pakendamine ja kiirkülmutamine,

jaotustükkide ajutine ladustamine; pealelaadimine, vedu ja taasladustamine sekkumiskeskuse külmhoones,

kulutused pakkematerjalile: kilekotid, kastid, stokinett-materjal

lõikamishoonesse jäänud kontide, rasvkoetükkide ja muude lihalõikmete väärtus (kuludest mahaarvatavad tulud).

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Kaalumine;

b)

kvaliteedikontroll (kui selle eest vastutavad sekkumisasutused);

c)

liha viimine külmhoonest lao laadimisplatvormile.

PIIMATOODETE SEKTOR: VÕI

I.   VASTUVÕTMINE JA LATTU SAABUMINE

a)

Või viimine transpordivahendist hoidlasse pärast laopaika saabumist;

b)

kaubapakkide kaalumine ja identifitseerimine;

c)

proovide võtmine/kvaliteedikontroll;

d)

ladustamine külmhoones ja külmutamine;

e)

teistkordne proovide võtmine/kvaliteedikontroll katseperioodi lõpus.

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Kaubapakkide kaalumine, identifitseerimine;

b)

või viimine külmhoonest lao laadimisplatvormile, kui transpordivahendiks on konteiner, või laadimine laoplatvormile, kui transpordivahendiks on veoauto või raudteevagun.

IV.   ETIKETTIMINE VÕI ERIMÄRGISTAMINE

Kui see on kohustuslik toodete realiseerimist käsitleva EMÜ määruse kohaselt.

PIIMATOODETE SEKTOR: LÕSSIPULBER

I.   VASTUVÕTMINE JA LATTU SAABUMINE

a)

Lõssipulbri viimine transpordivahendist hoidlasse pärast laopaika saabumist;

b)

kaalumine;

c)

proovide võtmine/kvaliteedikontroll;

d)

märgistamise ja pakendamise kontrollimine.

II.   LADUSTAMINE

a)

Ruumide rent või lepingujärgne hind;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

Kaalumine;

b)

kaubaproovide võtmine/kauba ülevaatus (kui selle eest vastutavad sekkumisasutused);

c)

lõssipulbri viimine lao laadimisplatsile ja transpordivahendisse laadimine, kui tegemist on veoauto või raudteevaguniga, välja arvatud lastimine. Lõssipulbri viimine lao laadimisplatsile, kui tegemist on muude transpordivahenditega, näiteks konteineritega.

IV.   ERIMÄRGISTUS

Pakendamiseks kasutatud kottide erimärgistamine, kui lõssipulber müüakse võistupakkumisel erikasutuseks.

ALKOHOLISEKTOR (MÄÄRUS (EÜ) NR 1493/1999)

I.   VASTUVÕTMINE JA LATTU SAABUMINE

a)

Kontrollimine/koguse kontroll;

b)

proovide võtmine/kvaliteedikontroll;

c)

tsisternidesse paigutamine (välja arvatud juhtudel, kui kokkuostmiseks pole alkoholi vaja liigutada).

II.   LADUSTAMINE

a)

Tsisternide lepingujärgne hind või rent;

b)

kindlustuskulud (kui need pole hõlmatud punktiga a);

c)

temperatuuri kontrollimine (kui see pole hõlmatud punktiga a);

d)

aastainventuur (kui see pole hõlmatud punktiga a).

III.   LAOST VÄLJAVIIMINE

a)

koguste kontrollimine;

b)

proovide võtmine/analüüsimine (kui selle eest vastutavad sekkumisasutused);

c)

laadimine liiklusvahendisse või ostja tsisterni.

VI LISA

ÜHENDUSE KOKKULEPPELISED SUMMAD

vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile b

I.   Kohaldatavad kokkuleppelised summad

1.   Ühenduse ühtsed kokkuleppelised summad on määratud tooteliikide kaupa vastavalt kõige madalamatele tegelikele tuvastatud kuludele võrdlusperioodi jooksul, mis algab aasta n 1. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta 30. aprillil.

2.   “Registreeritud tegelike kulude” all mõistetakse materiaalsete toimingute reaalseid kulusid, mida käsitletakse V lisas, mis tekivad võrdlusperioodi jooksul kas nende toimingute üksikute arvete summana või neid tulusid käsitleva sõlmitud lepingu alusel. Kui mingi konkreetse toote osas toimub võrdlusperioodi jooksul küll ladustamine, kuid ei toimu lattu vastuvõtmist ega laost väljaviimist, võib samuti kasutada viiteid kuludele, mis kajastuvad antud toote ladustamislepingus.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 10. maiks V lisas käsitletud toimingutega seotud ja võrdlusperioodi jooksul kantud tegelikest kuludest. Lõikes 1 osutatud kokkuleppelised summad määratakse kindlaks antud materiaalse toimingu puhul eurodes võrdlusperioodi jooksul vähemalt neljas kõige madalamate kuludega liikmesriigis tegelike kulude kaalutud keskmise väärtuse alusel, eeldusel, et need moodustavad vähemalt 33 % kõnealuse toote keskmisest varust võrdlusperioodi jooksul. Kui nimetatud protsendimäära ei saavutata, kaasatakse kaalumisse ka teiste liikmesriikide tegelikud kulud, kuni protsendimäär ulatub 33 % ladustatud kogustest.

4.   Kui teatava toote osas on riiklikku ladustamist teostavate liikmesriikide arv väiksem kui neli, määratakse kokkuleppelised summad selle toote osas asjaomastes liikmesriikides tuvastatud tegelike kulude põhjal.

5.   Kui teatava ladustatud toote osas ületavad liikmesriigi poolt deklareeritud kulud, mille alusel toimub alapunktis 3 osutatud arvestus, enam kui kaks korda teiste liikmesriikide poolt deklareeritud tegelike kulude aritmeetilise keskmise, viiakse nimetatud kulud selle keskmise väärtuse tasemele.

6.   Tegelikke alapunktides 3 ja 4 viidatud arvestuses kasutatavaid kulusid kaalutakse lähtuvalt asjaomastes liikmesriikides ladustatud kogustest.

7.   Eurotsooni mittekuuluvate liikmesriikide puhul teisendatakse tegelikud deklareeritud kulud eurodesse lähtuvalt vastava riigi omavääringu keskmisest vahetuskursist alapunktis 1 osutatud võrdlusperioodi jooksul.

II.   Erisätted

1.   Kokkuleppelisi summasid võib suurendada tingimusel, et liikmesriik teatab, et ta ei kohalda kogu asjaomase perioodi ega kogu kõnealuse toote varu suhtes artikli 8 lõikes 2 osutatud lubatud hälvet ning tagab üldkoguse säilimise.

Teade saadetakse komisjonile ja see tuleks edastada enne, kui komisjonile laekub asjaomase majandusaasta esimene igakuine aruanne, või juhul kui toode ei ole majandusaasta alguses sekkumislaos, hiljemalt toote esmakordse ladustamise kuule järgneval kuul.

Esimeses lõigus nimetatud suurendamine arvutatakse asjaomase toote sekkumishinna korrutamise teel antud toote jaoks artikli 8 lõikes 2 ettenähtud lubatud hälbega.

2.   Kõikide ladustatud toodete jaoks, välja arvatud veiseliha, vähendatakse lattu võtmise ja laost väljaviimise kulusid, kui asjaomaseid koguseid füüsiliselt ümber ei paigutata. Seda kulude vähendamist arvestab komisjon proportsionaalselt, võttes aluseks komisjoni poolt eelmise majandusaasta jaoks kinnitatud kokkuleppeliste summade vähendamise otsuse.

3.   Komisjon võib säilitada varem kindlaks määratud kokkuleppelised summad teatud toote osas, kui selle toote riiklikku ladustamist ei toimunud või kui ladustamist ei toimu jooksva majandusaasta jooksul.

VII LISA

TEATAVATE TOODETEGA SEOTUD TULUDE JA KULUDE OSAS ARVESSE VÕETAVAD TÄIENDAVAD ASJAOLUD

I.   TERAVILI

Kuivatamine

Lisakulud, mis tulenevad standardkvaliteediga ettenähtust madalama niiskusesisalduse saavutamiseks mõeldud kuivatamisest, kirjendatakse materiaalse toiminguna tingimusel, et sellise toimingu vajalikkus on kinnitatud määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuivatamisel tekkinud kadusid säilitamise puhul lubatud hälbe arvutamisel ei arvestata.

II.   VEINIST SAADUD ETÜÜLALKOHOL

1.

Kokkuostetud koguste väärtused

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu kohaselt arvatakse destilleerijale makstava toetusega samaväärne summa sekkumisasutuse makstavast kokkuostuhinnast maha ja kirjendatakse destilleerimist käsitlevas eelarverubriigis. Kokkuostetud alkoholi väärtus pärast toetuse mahaarvamist kirjendatakse vaadeldaval perioodil arvelevõetud ostetud koguste ja väärtustena (tabeli 1 rida 004). Mahaarvami