ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 168
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
21. juuni 2006

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 904/2006, 20. juuni 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 905/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 835/2006 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 906/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 836/2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 907/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle III ja VII lisa kohandamiseks ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 908/2006, 20. juuni 2006, millega kehtestatakse ühenduse tüüpiliste sealihaturgude loetelu

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 909/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses) I ja II lisa ( 1 )

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 910/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2006, 20. juuni 2006, impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

28

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 912/2006, 20. juuni 2006, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

30

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 19. juuni 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2337 all)  ( 1 )

33

 

*

Komisjoni otsus, 20. juuni 2006, Rumeeniast pärit ränikarbiidi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta

37

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 904/2006,

20. juuni 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 20. juuni 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

73,6

204

44,5

999

59,1

0707 00 05

052

71,1

068

46,6

999

58,9

0709 90 70

052

82,3

999

82,3

0805 50 10

052

54,6

388

59,1

528

51,5

999

55,1

0808 10 80

388

99,3

400

102,2

404

101,4

508

81,6

512

87,6

524

88,5

528

81,6

720

112,6

804

104,9

999

95,5

0809 10 00

052

230,8

204

61,1

624

217,3

999

169,7

0809 20 95

052

315,9

068

127,8

999

221,9

0809 40 05

624

194,4

999

194,4

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 905/2006,

20. juuni 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 835/2006 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 835/2006 (2) on välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva 150 000 tonni pehme nisu edasimüümiseks siseturul.

(2)

Võttes arvesse praegust olukorda turul, tuleks suurendada Poola sekkumisameti poolt alalise pakkumismenetluse teel siseturul müüki pandava pehme nisu kogust 250 000 tonnini.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 835/2006 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 835/2006 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklis 1 asendatakse sõnad “150 000 tonni” sõnadega “250 000 tonni”.

2.

Lisa pealkirjas asendatakse sõnad “150 000 tonni” sõnadega “250 000 tonni”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 152, 7.6.2006, lk 3.

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 906/2006,

20. juuni 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 836/2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 836/2006 (2) on välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva tonni pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul.

(2)

Arvestades turunõudlust ja Saksamaa sekkumisameti valduses olevaid koguseid, teavitas Saksamaa komisjoni oma sekkumisameti kavatsusest suurendada pakkumismenetluses olevat kogust 50 000 tonni võrra. Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks Saksamaa taotlus vastu võtta.

(3)

Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 836/2006.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 836/2006 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklis 1 asendatakse kogus “100 000” tonni kogusega “150 000 tonni”.

2.

Lisa pealkirjas asendatakse sõnad “100 000 tonni” sõnadega “150 000 tonni”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 152, 7.6.2006, lk 6.

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 907/2006,

20. juuni 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle III ja VII lisa kohandamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, (1) eelkõige selle artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta tagab detergentide vaba ringluse siseturul ning keskkonna ja inimeste tervise tõhusa kaitse, sätestades detergentide pindaktiivsete ainete lõpliku biolagundatavuse ja detergentide koostisosade märgistamise eeskirjad.

(2)

Mõned määruse (EÜ) nr 648/2004 III lisas sätestatud meetodid, nt ISO 14593 standardmeetod, sobivad samuti vees halvasti lahustuvate ainete katsetamiseks, kui tagatakse aine asjakohane dispersioon. Halvasti lahustuvate ainete katsetamise kohta on täiendavad juhised meetodis ISO 10634. Siiski tuleks kasutusele võtta täiendav katsemeetod, mida kasutatakse vees halvasti lahustuvate pindaktiivsete ainete puhul. Kavandatav täiendav katsemeetod on ISO standard 10708:1997 “Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas”. Euroopa Komisjoni tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) jõudis järeldusele, et ISO 10708 standard vastab oma tasemelt määruse III lisas nimetatud juba kasutusel olevatele katsemeetoditele, ja kiitis selle kasutuse heaks.

(3)

Kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks tuleks teave detergentide koostise kohta teha tarbijatele hõlpsasti kättesaadavaks. Seepärast peaks detergendi pakendil olema veebilehe aadress, kust määruse (EÜ) nr 648/2004 VII lisa punktis D olev koostisosade loetelu oleks kergesti kättesaadav.

(4)

Allergeensete lõhnaainete deklareerimine on nõutav, kui need on lisatud puhaste ainetena. Nende deklareerimine ei ole siiski nõutav, kui need on lisatud selliste keeruliste koostisosade nagu eeterlike õlide või parfüümide komponentidena. Selgema teabe tagamiseks tarbijatele tuleb detergentides olevaid allergeenseid lõhnaineid deklareerida, sõltumata nende detergendile lisamise viisist.

(5)

Tarbijatele suunatud koostisosade loeteluga, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 648/2004 VII lisa punktis D, nõutakse spetsiifilise teadusliku nomenklatuuri kasutamist, mis võib tarbijaid pigem takistada kui aidata. Lisaks esineb tarbijatele kättesaadavaks tehtava teabe ja sama lisa punkti C kohaselt meditsiinilisele personalile mõeldud teabe vahel mõningane vastuolu. Tarbijatele mõeldud teave koostisosade kohta tuleks muuta kergemini arusaadavaks, kasutades kosmeetikatoodete koostisosade puhul juba kasutusel olevat INCI nomenklatuuri, ja punktid C ja D peaksid olema kooskõlas.

(6)

Määruses esineva mõiste “detergent” määratlusest ilmneb selgelt, et märgistamise eeskirju kohaldatakse kõikide detergentide suhtes, hoolimata sellest, kas need sisaldavad pindaktiivseid aineid või ei. Määruse (EÜ) nr 648/2004 VII lisa punktis D sätestatakse siiski erinevad eeskirjad nendele tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele detergentidele, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid, ja nendele, mis neid ei sisalda. Nendeks märgistamisnõuete erinevusteks ei ole praktilist vajadust ja need tuleks kaotada.

(7)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 648/2004 III ja VII lisa. Selguse mõttes oleks asjakohane need lisad asendada.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas detergentide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 648/2004 muudetakse järgmiselt.

1.

III lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2.

VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse alates kuue kuu möödumisest pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1)  ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

I LISA

“III LISA

LÕPLIKU BIOLAGUNDATAVUSE (MINERALISATSIOONI) KATSEMEETODID DETERGENTIDES SISALDUVATE PINDAKTIIVSETE AINETE JAOKS

A.

Referentsmeetod pindaktiivse aine lõpliku biolagundatavuse laboratoorseks katsetamiseks käesoleva määruse alusel põhineb standardil EN ISO 14593:1999 (CO2 gaasifaasi analüüs).

Detergentides sisalduvaid pindaktiivseid aineid loetakse biolagunevaks, kui biolagundatavuse (mineralisatsiooni) tase, mille mõõtmiseks kasutatakse ühte järgmisest meetodist, (1) on kahekümne kaheksa päeva jooksul vähemalt 60 %:

1.

EN ISO standard 14593:1999. Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Anorgaanilise süsiniku analüüsimeetod hermeetilistes anumates (CO2 gaasifaasi katse). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata (referentsmeetod).

2.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-C esitatud meetod (süsinikdioksiidi (CO2) eraldumise modifitseeritud Sturmi katse). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata.

3.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-E esitatud meetod (suletud pudel). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata.

4.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-D esitatud meetod (manomeetriline respiromeetria). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata.

5.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-D esitatud meetod (Jaapani rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse ministeerium, MITI). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata.

6.

ISO 10708:1997. Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Biokeemilise hapnikutarbe määramine kahefaasilise suletud pudeli katsega. Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata.

B.

Sõltuvalt pindaktiivse aine füüsikalistest omadustest võib kasutada ühte allpool loetletud meetoditest, kui see on põhjendatud. (2) Tuleb märkida, et nende meetodite läbimistingimustele loetakse vastavaks vähemalt 70 %, mida peetakse samaväärseks osas A loetletud meetodite vähemalt 60-protsendilise vastavuskriteeriumiga. Allpool loetletud meetodite valiku adekvaatsuse üle otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi vastavalt käesoleva määruse artiklile 5.

1.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-A esitatud meetod (lahustunud orgaanilise süsiniku DOC kadumine). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata. Biolagundatavuse vastavuskriteeriumiks on vähemalt 70 % kahekümne kaheksa päeva jooksul.

2.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisa osas C.4-B esitatud meetod (modifitseeritud OECD DOC kadumise sõeluuring). Eelnevat kohandamist ei kasutata. 10-päevase akna põhimõtet ei kohaldata. Biolagundatavuse vastavuskriteeriumiks on vähemalt 70 % kahekümne kaheksa päeva jooksul.

NB! Need eespool nimetatud meetodid, mis pärinevad nõukogu direktiivist 67/548/EMÜ, on esitatud ka trükise “Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine Euroopa Liidus” II osas “Katsemeetodid”, Euroopa Komisjon 1997, ISBN 92-828-0076-8.

(1)  Nimetatud katsemeetodeid peetakse pindaktiivsete ainete jaoks kõige sobivamateks.

(2)  DOC meetodid võiksid anda tulemusi eemaldumise, mitte lõpliku biolagundatavuse kohta. Manomeetriline respiromeetria ning MITI ja kaheetapiline biokeemilise hapnikutarbe meetod ei ole mõnel juhul asjakohased, sest katse kõrge algkontsentratsioon võib olla inhibeeriv.”

II LISA

“VII LISA

MÄRGISTAMINE JA KOOSTISOSADE ANDMELEHT

A.   Koostise märgistamine

Tarbijatele müüdavate detergentide pakendi märgistamisel kohaldatakse järgmisi sätteid.

Järgmisi massiprotsentide vahemikke:

—

alla 5 %,

—

5 % või rohkem, kuid alla 15 %,

—

15 % või rohkem, kuid alla 30 %,

—

30 % ja rohkem

kasutatakse järgmiste allpool loetletud koostisosade sisalduse näitamiseks, kui neid on lisatud kontsentratsioonis üle 0,2 massiprotsendi:

—

fosfaadid,

—

fosfonaadid,

—

anioonsed pindaktiivsed ained,

—

katioonsed pindaktiivsed ained,

—

amfoteersed pindaktiivsed ained,

—

mitteioonsed pindaktiivsed ained,

—

hapnikupõhised pleegitusained,

—

klooripõhised pleegitusained,

—

EDTA ja selle soolad,

—

NTA (nitrilotriäädikhape) ja selle soolad,

—

fenoolid ja halogeenitud fenoolid,

—

paradiklorobenseen,

—

aromaatsed süsivesinikud,

—

alifaatsed süsivesinikud,

—

halogeenitud süsivesinikud,

—

seep,

—

tseoliidid,

—

polükarboksülaadid.

Olenemata kontsentratsioonist, märgitakse pakendile järgmiste komponentide klassid:

—

ensüümid,

—

desinfektsioonivahendid,

—

optilised valgendid,

—

parfüümid.

Kui on lisatud säilitusaineid, loetletakse need sõltumata kontsentratsioonist, kasutades võimalusel nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ (liikmesriikide kosmeetikatooteid käsitlevate seaduste ühtlustamise kohta) (1) artiklis 8 kehtestatud ühtset nomenklatuuri.

Kui lisatakse kontsentratsioonis üle 0,01 % massiprotsendi allergeenseid lõhnaaineid, mis on direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. osas esitatud ainete loetelus selle direktiivi muutmise tulemusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/15/EÜ (2) allergeensete parfüümkomponentide lisamiseks algselt kosmeetikatoodete ja toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee (SCCNFP) poolt tema arvamuses SCCNFP/0017/98 esitatud loetelust, loetletakse need kõnealuse direktiivi nomenklatuuri kasutades, nagu ka mis tahes muud allergeensed lõhnaained, mis on hiljem lisatud direktiivi 76/768/EMÜ III lisa 1. ossa selle lisa kohandamisel tehnika arenguga.

Kui SCCNFP kehtestab edaspidi lõhnaainetest allergeenide jaoks individuaalsed riskil põhinevad kontsentratsioonipiirid, teeb komisjon kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ettepaneku eespool mainitud 0,01 % piiri asendamiseks nende piiridega.

Pakendil märgitakse ära veebilehe aadress, kust võib leida VII lisa punktis D nimetatud koostisosade loetelu.

Selliste detergentide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes tööstussektoris ja asutustes ning on tavatarbijatele kättesaamatud, ei pea eespool mainitud nõudeid täitma, kui samaväärne teave esitatakse tehnilistel andmelehtedel, ohutuskaartidel või muul samalaadsel viisil.

B.   Doseerimisteave märgistuses

Vastavalt artikli 11 lõikes 4 sätestatule kehtivad tarbijatele müüdavate detergentide pakendite suhtes järgmised märgistusnõuded. Tarbijatele müüdavate pesupesemiseks mõeldud detergentide pakenditel peab olema järgmine teave:

—

pesumasina ühe tavalise töökorra jaoks soovitatav kogus milliliitrites või grammides ja/või doseerimisõpetus pehme, keskmise ja kareda vee jaoks, kusjuures nähakse ette ühe- või kahetsükliline pesemine,

—

tugevatoimeliste detergentide puhul pesumasina tavaliste töökordade arv “normaalselt määrdunud” pesu pesemisel ja õrnade kangaste jaoks ette nähtud detergentide puhul pesumasina tavaliste töökordade arv kergelt määrdunud pesu pesemisel, mille jaoks jätkub pakendi sisust, kui kasutada keskmise karedusega vett, mis vastab 2,5 millimoolile CaCO3/l,

—

kui on lisatud mõõteanum, peab olema näidatud selle maht milliliitrites või grammides, ning tähistatud pesumasina tavalise töökorra jaoks sobivad detergendidoosid pehme, keskmise või kareda vee korral.

Pesumasina tavalise töökorra koormuseks on 4,5 kg kuiva pesu tugevatoimeliste detergentide korral ja 2,5 kg kuiva pesu õrnatoimeliste detergentide korral, mis on kooskõlas määratlustega komisjoni 10. juuni 1999. aasta otsuses 1999/476/EÜ, millega kehtestatakse ökoloogilised kriteeriumid ühenduse ökomärgise andmisel pesupulbritele. (3) Detergenti käsitatakse tugevatoimelisena, välja arvatud juhul, kui tootja väidab, et detergent on mõeldud erihoolt vajava pesu pesemiseks (nt madalatemperatuuriline pesemine, õrnad kiud ja värvid).

C.   Koostisosade andmeleht

Artikli 9 lõikes 3 osutatud andmelehe koostisosade loetelu suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid.

Andmelehele märgitakse detergendi ja tootja nimi.

Loetelus peavad olema kõik koostisosad. Kõik koostisosad loetletakse massi vähenemise järjekorras ning loetelu jaotatakse järgmisteks massiprotsentides väljendatud vahemikeks:

—

10 % või rohkem,

—

1 % või rohkem, kuid alla 10 %,

—

0,1 % või rohkem, kuid alla 1 %,

—

alla 0,1 %.

Lisandeid ei käsitleta koostisosadena.

“Koostisosa” tähendab mis tahes looduslikku või sünteetilist keemilist ainet, mis on lisatud detergendi koostisesse sihipäraselt. Käesoleva lisa alusel käsitletakse parfüümi, eeterlikku õli või värvainet ühe koostisosana ja neis sisalduvaid aineid ei loetleta, välja arvatud allergeensed lõhnaained, mis on direktiivi 76/768/EMÜ I osa III lisa ainete loetelus, kui detergendis sisalduvate allergeensete lõhnaainete üldkontsentratsioon ületab punktis A märgitud piirtaseme.

Iga koostisosa kohta esitatakse kas tavapärane keemiline nimetus või IUPACi nimetus (4) ja kui see on olemas, siis INCI nimetus, (5) CASi number ning Euroopa farmakopöa nimetus.

D.   Koostisosade loetelu avaldamine

Tootjad teevad veebilehel kättesaadavaks eespool nimetatud koostisosade andmelehe, välja arvatud järgmise teabe osas:

—

teave massiprotsentides väljendatud vahemike kohta ei ole nõutav,

—

CASi numbrid ei ole nõutavad,

—

koostisosade nimetused peavad olema antud INCI nomenklatuuris või kui see ei ole võimalik, siis peaks olema antud Euroopa farmakopöas esinev nimetus. Kui mitte kumbki nimetus ei ole kättesaadav, tuleks selle asemel kasutada kemikaali tavapärast nimetust või IUPACi nimetust. Parfüümi kohta kasutatakse sõna “parfum” ning värvaine kohta sõna “colorant”. Parfüümi, eeterlikku õli või värvainet käsitletakse ühe koostisosana ja neis sisalduvaid aineid ei loetleta, välja arvatud allergeensed lõhnaained, mis on direktiivi 76/768/EMÜ I osa III lisa ainete loetelus, kui detergendis sisalduvate allergeensete lõhnaainete üldkontsentratsioon ületab punktis A märgitud piirtaseme.

Juurdepääsu veebisaidile ei tohi piirata mingite kitsenduste ega tingimustega ja veebisaidi sisu peab olema ajakohane. Veebisaidil peab olema link komisjoni veebisaidile Pharmacos või mis tahes muule asjakohasele veebisaidile, millel on esitatud INCI nimetuste, Euroopa farmakopöa ja CASi numbrite vastavustabel.

See kohustus ei kehti tööstuslike või asutustes kasutatavate detergentide suhtes ega tööstuslike või asutustes kasutatavate detergentide pindaktiivsete ainete suhtes, mille kohta on kättesaadav tehniline andmeleht või ohutuskaart.

(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/80/EÜ (ELT L 303, 22.11.2005, lk 32).

(2)  ELT L 66, 11.3.2003, lk 26.

(3)  EÜT L 187, 20.7.1999, lk 52. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/200/EÜ (ELT L 76, 22.3.2003, lk 25).

(4)  Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit.

(5)  Kosmeetikatoodete koostisosade rahvusvaheline nomenklatuur.”

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 908/2006,

20. juuni 2006,

millega kehtestatakse ühenduse tüüpiliste sealihaturgude loetelu

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 (1) sealihaturu ühise korralduse kohta, eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. juuli 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 2123/89, millega kehtestatakse ühenduse tüüpiliste sealihaturgude loetelu, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2759/75 nähakse ette tapetud sigade ühenduse turuhinna kindlaksmääramine tüüpilistel turgudel registreeritud hindade järgi.

(3)

Võimaldamaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaldamist tuleb koostada tüüpiliste turgude loetelu. Searümpade hindade kinnitamisel tuleb viidata nii otse turgudelt või tapamajadest saadud noteeringutele kui ka noteerimiskeskustes kehtestatud noteeringutele, mis oma kogumis moodustavad iga liikmesriigi tüüpilise turu.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tüüpilised turud määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 4 lõike 2 tähenduses on käesoleva määruse I lisas loetletud turud.

Artikkel 2

Määrus (EMÜ) nr 2123/89 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2)  EÜT L 203, 15.7.1989, lk 23. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1901/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 71).

(3)  Vt II lisa.

I LISA

Liikmesriik

Tüüpilise turu liik

Turg/noteerimiskeskus

Belgia

Järgmine noteerimiskeskus

Brussel/Bruxelles

Tšehhi Vabariik

Järgmine turg

Praha

Taani

Järgmine noteerimiskeskus

København

Saksamaa

Järgmised noteerimiskeskused

Kiel, Hamburg, Oldenburg, Münster, Düsseldorf, Trier, Gießen, Stuttgart, München, Bützow, Potsdam, Magdeburg, Erfurt ja Dresden

Eesti

Järgmine noteerimiskeskus

Tallinn

Kreeka

Järgmised noteerimiskeskused

Preveza, Chalkida, Korinthos, Agrinio, Drama, Larissa ja Verria

Hispaania

Järgmised noteerimiskeskused

Ebro, Mercolleida, Campillos, Segovia, Segura, Silleda

ja järgmine turgude rühm

Murcia, Malaga, Barcelona, Huesca, Burgos, Lleida, Navarra, Pontevedra, Segovia ja Ciudad Real

Prantsusmaa

Järgmised noteerimiskeskused

Rennes, Nantes, Metz, Lyon ja Toulouse

Iirimaa

Järgmine turgude rühm

Waterford ja Edenderry

Itaalia

Järgmine turgude rühm

Milano, Cremona, Mantova, Modena, Parma, Reggio Emilia ja Perugia

Küpros

Järgmine turg

Nicosia

Läti

Järgmine turg

Rīga

Leedu

Järgmine noteerimiskeskus

Vilnius

Luksemburg

Järgmine turgude rühm

Esch-sur-Alzette, Ettelbruck, Mersch ja Wecker

Ungari

Järgmine noteerimiskeskus

Budapest

Malta

Järgmine noteerimiskeskus

Marsa

Holland

Järgmine noteerimiskeskus

Zoetermeer

Austria

Järgmine noteerimiskeskus

Wien

Poola

Järgmine noteerimiskeskus

Warszawa

Portugal

Järgmine turgude rühm

Famalicão, Coimbra, Leiria, Montijo, Póvoa da Galega ja Rio Maior

Sloveenia

Järgmine noteerimiskeskus

Ljubljana

Slovakkia

Järgmine noteerimiskeskus

Bratislava

Soome

Järgmine noteerimiskeskus

Helsinki

Rootsi

Järgmine turgude rühm

Helsingborg, Trelleborg, Skövde, Skara, Kalmar, Uppsala, Visby ja Kristianstad

Ühendkuningriik

Milton Keynesi noteerimiskeskus, mis hõlmab järgmisi piirkondi

Scotland, Northern Ireland, Northern England ja Eastern England

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2123/89

(EÜT L 203, 15.7.1989, lk 23)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1786/90

(EÜT L 163, 29.6.1990, lk 54)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3787/90

(EÜT L 364, 28.12.1990, lk 26)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 3236/94

(EÜT L 338, 28.12.1994, lk 18)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1448/95

(EÜT L 143, 27.6.1995, lk 47)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 426/96

(EÜT L 60, 9.3.1996, lk 3)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 532/96

(EÜT L 78, 28.3.1996, lk 14)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1285/98

(EÜT L 178, 23.6.1998, lk 5)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2712/2000

(EÜT L 313, 13.12.2000, lk 4)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1901/2004

(ELT L 328, 30.10.2004, lk 71)

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2123/89

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

—

—

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Lisa

Lisa I

—

Lisa II

—

Lisa III

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 909/2006,

20. juuni 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses) I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses, (1) eelkõige selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 I ja II lisas sätestatakse metoodika ja andmete edastusprogramm põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (PAP). Euroopa arvepidamissüsteemis (ESA 95) tehtud muudatuste tagajärjel, mis käsitlevad kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM), tuleks PAP-metoodikat ajakohastada, et säiliks järjepidevus ESAga (keskne rahvamajanduse arvepidamine).

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 138/2004 vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (2) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 138/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 138/2004 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1)  ELT L 33, 5.2.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 306/2005 (ELT L 52, 25.2.2005, lk 9).

(2)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 138/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkt 2.096 jäetakse välja.

2.

Punkti 2.107 järele lisatakse järgmine punkt:

“j)   Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

2.107.1.

Vastavalt ESA 95-le tuleks põllumajandustööstuses kasutatavate kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste väärtus võtta arvele põllumajandustööstuse vahetarbimisena (vt ESA 95, I lisa).”

3.

Punkti 2.108 pealkiri asendatakse järgmisega:

“k)   Muud kaubad ja teenused”.

4.

Punkti 2.108 alapunkt i asendatakse järgmisega:

“i)

Kõik makstud pangakulud (kuid mitte pangalaenude intressid)”.

5.

Punkt 3.079 asendatakse järgmisega:

“3.079.

Kuna finantsvahendajate osutatud teenuste väärtus jaotub erinevate klientide vahel, tuleb finantsvahendajate tehtud ja saadud tegelikke intressimakseid või -laekumisi kohandada, et kõrvaldada finantsvahendajate kaudsetest teenustasudest tulenevad marginaalid. Nende kulude hinnanguline väärtus tuleks lahutada laenuvõtjate poolt finantsvahendajatele makstud intressidest ning lisada hoiustajatele kogunenud intressidele. Kõnealuseid kulusid käsitatakse tasuna finantsteenuste pakkujate poolt oma klientidele osutatud teenuste eest, mitte aga intressimaksetena (vt 2.107.1 ja 2.108 alapunkt i; ESA 95, I lisa, 4.51).”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 138/2004 II lisa punkt 19.10 “Muud kaubad ja teenused” asendatakse kahe järgmise punktiga:

Punkt

Muutujate loend

Andmed vaatlusaasta n kohta

november

aasta n

(prognoosid)

jaanuar

aasta n + 1

(prognoosid)

september

aasta n + 1

(prognoosid)

“19.10

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

X

X

X

19.11

Muud kaubad ja teenused

X

X

X”

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 910/2006,

20. juuni 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 22. märtsil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (2)

(2)

Vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 2 ja komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 473/2006 (millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) (3) artiklile 2 teatasid mõned liikmesriigid komisjonile veel lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse nende territooriumidel tegevuskeeldu, koos kõnealuse keelu kehtestamise põhjuste ja muu asjakohase teabega.

(3)

Vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 3 edastasid liikmesriigid komisjonile teabe, mis on oluline ühenduse nimekirja ajakohastamiseks. Selle alusel peaks komisjon omal algatusel või liikmesriikide taotlusel vastu võtma ühenduse nimekirja ajakohastamise otsuse.

(4)

Vastavalt algmääruse artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artiklile 4 teavitas komisjon kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või kui see ei olnud asjakohane, siis nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu, esitades olulised asjaolud ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld.

(5)

Vastavalt algmääruse artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 437/2006 artiklile 4 andis komisjon asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse uurida liikmesriikide esitatud dokumente, teha kirjalikke märkusi ning esitada komisjonile 10 tööpäeva jooksul suuline ettekanne ning samuti esitada suuline ettekanne lennuohutuskomiteele. (4)

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artiklile 3 konsulteerisid komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(7)

Buraq Air on esitanud tõendeid, et määruse (EÜ) nr 474/2006 B-lisasse kandmise põhjuseks olnud lastimistoimingud on lõppenud.

(8)

Lennuettevõtja Buraq Air regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused kinnitasid, et lennuettevõtja Buraq Air’i tegevus vastab asjakohastele ohutusstandarditele.

(9)

Seetõttu tuleks ühiste kriteeriumide alusel ning ilma et see piiraks vastavuse kontrollimist piisava seisuplatsil tehtava kontrollimise kaudu, lubada lennuettevõtjal Buraq Air teostada lende ühenduse piires ja jätta ta seepärast B-lisast välja.

(10)

Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) koodiregistri viimases versioonis osutatakse regulatiivse järelevalve eest vastutavate Kongo Demokraatliku Vabariigi, Ekvatoriaal-Guinea, Libeeria, Sierra Leone ja Svaasimaa ametiasutuste poolt sertifitseeritud lennuettevõtjatele, kes ei ole eraldi ühenduse nimekirja kantud.

(11)

Kõnealuste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate Kongo Demokraatliku Vabariigi, Libeeria, Sierra Leone ja Svaasimaa ametiasutused ei ole komisjoni järelepärimisele esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealused ettevõtjad on lõpetanud oma tegevuse.

(12)

Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused on teavitanud komisjoni edusammudest lennuettevõtja sertifikaatide kehtetuks tunnistamisel lennuvõtjate suhtes, kes ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele. Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused peavad siiski esitama täiendavaid tehnilisi andmeid, et komisjon saaks kõnealused lennuettevõtjad A-lisast välja jätta.

(13)

Lisaks on Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused teavitanud komisjoni parandusmeetmete kava koostamisest asjaomaste ohutusstandardite rakendamiseks ja jõustamiseks vastavalt Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele ning piisava ohutusjärelevalve korraldamiseks Ekvatoriaal-Guineas sertifitseeritud lennuettevõtjate üle. Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused on teatanud, et parandusmeetmete kava täielikuks rakendamiseks on vaja lisaaega.

(14)

Seetõttu tuleks läbipaistvuse ja järjepidevuse suurendamiseks kõik Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ekvatoriaal-Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Svaasimaal sertifitseeritud lennuettevõtjad, kes on nimetatud ICAO koodiregistri viimases versioonis, kanda A-lisasse.

(15)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke Sudaanis sertifitseeritud lennuettevõtjal Air West Co. Ltd tema eritoimingute osas. Need puudujäägid on kindlaks teinud Saksamaa SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (5)

(16)

Vastuseks Saksamaa tsiviillennuameti järelepärimisele teatas Air West Co. Ltd, et seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus avastatud puudujääkide kõrvaldamiseks on kehtestatud tegevuskava. Siiani puuduvad tõendid asjakohase tegevuskava rakendamise kohta eritoimingute suhtes, mille puhul ohutuspuudujäägid tuvastati.

(17)

Lennuettevõtja Air West Co. Ltd regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused ei ole esitanud Saksamaa ja komisjoni järelepärimistele piisavat teavet kõnealuste lennuettevõtja Air West Co. eritoimingute kohta.

(18)

Hiljuti Saksamaa korraldatud kontrollimise käigus ei tuvastatud registreerimisnumbriga ST-EWX õhusõidukil IL-76 tõsiseid puudujääke. (6)

(19)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et Air West Co. Ltd ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele, välja arvatud õhusõidukiga IL-76 (registreerimisnumber ST-EWX) teostatavad lennud, ning tuleks seepärast kanda B-lisasse, eelkõige seoses mis tahes muu tegevusega.

(20)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei ole täidetud teatud ohutusnõuded, mis on kehtestatud Chicago konventsiooniga. Need puudujäägid on kindlaks teinud Prantsusmaa SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (7)

(21)

Blue Wing Airlines ei vastanud nõuetekohaselt Prantsusmaa tsiviillennuameti ja komisjoni järelepärimisele tema tegevuse ohutuse kohta.

(22)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Blue Wing Airlines ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele.

(23)

Kuigi lennuettevõtja Sky Gate International Aviation lennuettevõtja sertifikaadi on välja andnud Kirgiisi Vabariik, on olemas tõendid, mille kohaselt ei ole kõnealuse lennuettevõtja põhitegevuskoht Kõrgõzstanis, nagu on teatanud Kõrgõzstani tsiviillennundusamet, ning see on vastuolus Chicago konventsiooni 6. lisa nõuetega.

(24)

Sky Gate International Aviation ei vastanud nõuetekohaselt Ühendkuningriigi tsiviillennuameti ja komisjoni järelepärimistele tema põhitegevuskoha kohta.

(25)

Lennuettevõtja Sky Gate International Aviation regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused ei ole tõestanud oma suutlikkust teostada ohutusjärelevalvet kõnealuse lennuettevõtja tegevuse üle.

(26)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Sky Gate International Aviation ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele.

(27)

Kuigi lennuettevõtja Star Jet lennuettevõtja sertifikaadi on välja andnud Kirgiisi Vabariik, on olemas tõendid, mille kohaselt ei ole kõnealuse lennuettevõtja põhitegevuskoht Kõrgõzstanis, ning see on vastuolus Chicago konventsiooni 6. lisa nõuetega.

(28)

Star-Jet kasutab kolme õhusõidukit Lockheed L-1011 Tristar, mille seerianumbrid langevad kokku regulatiivse järelevalve eest vastutavate Sierra Leone ametiasutuste poolt sertifitseeritud lennuettevõtja Star Air kolme õhusõiduki seerianumbritega, mille suhtes on ühenduses kehtestatud tegevuskeeld.

(29)

Star Jet ei vastanud nõuetekohaselt Ühendkuningriigi tsiviillennuameti ja komisjoni järelepärimistele tema põhitegevuskoha kohta.

(30)

Lennuettevõtja Star Jet regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused ei ole tõestanud oma suutlikkust teostada ohutusjärelevalvet kõnealuse lennuettevõtja tegevuse üle.

(31)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Star Jet ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele.

(32)

Lennuettevõtja GST Aero Air Company regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused on esitanud Itaaliale andmed kolme õhusõiduki kohta, millel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ja mis on varustatud vajalike ohutusseadmetega. Lisaks on kõnealused ametiasutused teavitanud Itaaliat, et Itaalia poolt lennuettevõtja GST Aero Company (8) üle seisuplatsil korraldatud kontrollimise käigus avastatud puudujääkide kõrvaldamiseks on kehtestatud tegevuskava.

(33)

Seni puuduvad tõendid selle kohta, et lennuettevõtja GST Aero Air Company töökorralduses tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks rakendatakse asjakohast tegevuskava.

(34)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja GST Aero Air Company ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele ning peaks seepärast jääma A-lisasse.

(35)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 474/2006 põhjendusele 99 oleks lennuettevõtja Air Mauritanie regulatiivse järelevalve eest vastutavate Mauritaania ametiasutuste ja nende vastutusalasse kuuluvate ettevõtjate hindamine pidanud toimuma enne 23. maid 2006. 22. mail 2006. aastal sõitis rühm Euroopa eksperte Mauritaaniasse olukorda hindama. Rühma aruandest nähtub, et algmääruse lisa ühised kriteeriumid ei ole täidetud. Seetõttu ei tohiks lennuettevõtjat Air Mauritanie kanda lennuettevõtjate nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

(36)

Mauritaania tsiviillennundussektoris on tehtud märkimisväärseid muudatusi, eelkõige on vastu võetud uued lennundusalased õigusaktid. Edasine hindamine uute õigusaktide, nõuete ja korra rakendamise kohta tehakse 2007. aasta esimesel poolel.

(37)

Hoolimata komisjoni nõudmistest ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 24. märtsil 2006. aastal koostatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada tegevuskeeldu.

(38)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1.

A-lisa asendatakse käesoleva määruse A-lisaga.

2.

B-lisa asendatakse käesoleva määruse B-lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2)  ELT L 84, 23.3.2006, lk 14.

(3)  ELT L 84, 23.3.2006, lk 8.

(4)  Komitee on asutatud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) artikliga 12 (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4).

(5)  LBA/D-2006-94, LBA/D-2006-97.

(6)  LBA/D-2006-294.

(7)  0367-06-DAC AG.

(8)  ENAC-IT-2005-166, ENAC-IT-2005-370.

A-LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number või tegevusloa number

Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Lennuettevõtja riik

Air Koryo

Teadmata

KOR

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Air Service Comores

Teadmata

Teadmata

Komoorid

Ariana Afghan Airlines (2)

009

AFG

Afganistan

BGB Air

AK-0194-04

POI

Kasahstan

Blue Wing Airlines

SRSH-01/2002

BWI

Suriname

GST Aero Air Company

AK-020304

BMK

Kasahstan

Phoenix Aviation

02

PHG

Kõrgõzstan

Phuket Airlines

07/2544

VAP

Tai

Reem Air

07

REK

Kõrgõzstan

Silverback Cargo Freighters

Teadmata

VRB

Ruanda

Sky Gate International Aviation

14

SGD

Kõrgõzstan

Star Jet

30

SJB

Kõrgõzstan

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas

 

—

Kongo Demokraatlik Vabariik

Africa One

409/CAB/MIN/TC/017/2005

CFR

Kongo Demokraatlik Vabariik

AFRICAN BUSINESS AND TRANSPORTATIONS

Teadmata

ABB

Kongo Demokraatlik Vabariik

AFRICAN COMPANY AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/017/2005

FPY

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIGLE AVIATION

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR BOYOMA

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR CHARTER SERVICES (ACS)

Teadmata

CHR

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KASAI

409/CAB/MIN/TC/010/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR NAVETTE

409/CAB/MIN/TC/015/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR PLAN INTERNATIONAL

Teadmata

APV

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR TRANSPORT SERVICE

Teadmata

ATS

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR TROPIQUES SPRL

409/CAB/MIN/TC/007/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

ATO — Air Transport Office

Teadmata

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BLUE AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/038/2005

BUL

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUSINESS AVIATION SPRL

409/CAB/MIN/TC/012/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUTEMBO AIRLINES

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CAA — Compagnie Africaine d’Aviation

409/CAB/MIN/TC/016/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CARGO BULL AVIATION

409/CAB/MIN/TC/032/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CENTRAL AIR EXPRESS

409/CAB/MIN/TC/011/2005

CAX

Kongo Demokraatlik Vabariik

CETRACA AVIATION SERVICE

409/CAB/MIN/TC/037/2005

CER

Kongo Demokraatlik Vabariik

CHC STELAVIA

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMAIR

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION

409/CAB/MIN/TC/016/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CONGO AIR

Teadmata

CAK

Kongo Demokraatlik Vabariik

C0-ZA AIRWAYS

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

DAHLA AIRLINES

Teadmata

DHA

Kongo Demokraatlik Vabariik

DAS AIRLINES

Teadmata

RKC

Kongo Demokraatlik Vabariik

DOREN AIRCARGO

409/CAB/MIN/TC/0168/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

ENTERPRISE WORLD AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/031/2005

EWS

Kongo Demokraatlik Vabariik

ESPACE AVIATION SERVICES

Teadmata

EPC

Kongo Demokraatlik Vabariik

FILAIR

409/CAB/MIN/TC/014/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

FREE AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/MNL/CM/014/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

FUNTSHI AVIATION SERVICE

Teadmata

FUN

Kongo Demokraatlik Vabariik

GALAXY CORPORATION

409/CAB/MIN/TC/0002/MNL/CM/014/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GR AVIATION

409/CAB/MIN/TC/0403/TW/TK/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GLOBAL AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/029/2005

BSP

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMA EXPRESS

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GREAT LAKE BUSINESS COMPANY

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

ITAB — International Trans Air Business

409/CAB/MIN/TC/0022/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

Jetair — Jet Aero Services, SPRL

Teadmata

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KINSHASA AIRWAYS, SPRL

Teadmata

KNS

Kongo Demokraatlik Vabariik

KIVU AIR

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

LAC — Lignes Aériennes Congolaises

Teadmata

LCG

Kongo Demokraatlik Vabariik

MALU AVIATION

409/CAB/MIN/TC/013/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

Malila Airlift

409/CAB/MIN/TC/008/2005

MLC

Kongo Demokraatlik Vabariik

MANGO MAT

Ministri luba

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

OKAPI AIRWAYS

Teadmata

OKP

Kongo Demokraatlik Vabariik

RWABIKA “BUSHI EXPRESS”

Teadmata

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SAFARI LOGISTICS

409/CAB/MIN/TC/0760/V/KK/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SCIBE AIRLIFT

Teadmata

SBZ

Kongo Demokraatlik Vabariik

SERVICES AIR

409/CAB/MIN/TC/034/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SHABAIR

Teadmata

SHB

Kongo Demokraatlik Vabariik

TEMBO AIR SERVICES

409/CAB/VC-MIN/TC/0405/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

THOM’S AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/0033/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TMK AIR COMMUTER

409/CAB/MIN/TC/020/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRACEP

Teadmata

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANS AIR CARGO SERVICES

409/CAB/MIN/TC/035/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANSPORTS AERIENNES CONGOLAIS (TRACO)

409/CAB/MIN/TC/034/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANS SERVICE AIRLIFT

Teadmata

TSR

Kongo Demokraatlik Vabariik

UHURU AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/039/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

VIRUNGA AIR CHARTER

409/CAB/MIN/TC/018/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

WALTAIR AVIATION

409/CAB/MIN/TC/036/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

WIMBI DIRI AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/005/2005

WDA

Kongo Demokraatlik Vabariik

ZAIRE AERO SERVICE

Teadmata

ZAI

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas

 

 

Ekvatoriaal-Guinea

AIR BAS

Teadmata

RBS

Ekvatoriaal-Guinea

Air Consul SA

Teadmata

RCS

Ekvatoriaal-Guinea

AIR MAKEN

Teadmata

AKE

Ekvatoriaal-Guinea

AIR SERVICES GUINEA ECUATORIAL

Teadmata

SVG

Ekvatoriaal-Guinea

AVIAGE

Teadmata

VGG

Ekvatoriaal-Guinea

Avirex Guinee Equatoriale

Teadmata

AXG

Ekvatoriaal-Guinea

CARGO PLUS AVIATION

Teadmata

CGP

Ekvatoriaal-Guinea

CESS

Teadmata

CSS

Ekvatoriaal-Guinea

CET AVIATION

Teadmata

CVN

Ekvatoriaal-Guinea

COAGE — Compagnie Aeree de Guinee Equatorial

Teadmata

COG

Ekvatoriaal-Guinea

COMPANIA AEREA LINEAS ECUATOGUINEANAS DE AVIACION SA (LEASA)

Teadmata

LAS

Ekvatoriaal-Guinea

DUCOR WORLD AIRLINES

Teadmata

DWA

Ekvatoriaal-Guinea

Ecuato Guineana de Aviacion

Teadmata

ECV

Ekvatoriaal-Guinea

ECUATORIAL EXPRESS AIRLINES

Teadmata

EEB

Ekvatoriaal-Guinea

Ecuatorial Cargo

Teadmata

EQC

Ekvatoriaal-Guinea

EQUATAIR

Teadmata

EQR

Ekvatoriaal-Guinea

EQUATORIAL AIRLINES, SA

Teadmata

EQT

Ekvatoriaal-Guinea

EUROGUINEANA DE AVIACION

Teadmata

EUG

Ekvatoriaal-Guinea

FEDERAL AIR GE AIRLINES

Teadmata

FGE

Ekvatoriaal-Guinea

GEASA — Guinea Ecuatorial Airlines SA

Teadmata

GEA

Ekvatoriaal-Guinea

GETRA — Guinea Ecuatorial de Transportes Aereos

Teadmata

GET

Ekvatoriaal-Guinea

GUINEA CARGO

Teadmata

GNC

Ekvatoriaal-Guinea

Jetline Inc.

Teadmata

JLE

Ekvatoriaal-Guinea

KNG Transavia Cargo

Teadmata

VCG

Ekvatoriaal-Guinea

LITORAL AIRLINES, COMPANIA, (COLAIR)

Teadmata

CLO

Ekvatoriaal-Guinea

LOTUS INTERNATIONAL AIR

Teadmata

LUS

Ekvatoriaal-Guinea

NAGESA, COMPANIA AEREA

Teadmata

NGS

Ekvatoriaal-Guinea

PRESIDENCIA DE LA REPUBLICA DE GUINEA ECUATORIAL

Teadmata

ONM

Ekvatoriaal-Guinea

PROMPT AIR GE SA

Teadmata

POM

Ekvatoriaal-Guinea

SKIMASTER GUINEA ECUATORIAL

Teadmata

KIM

Ekvatoriaal-Guinea

Skymasters

Teadmata

SYM

Ekvatoriaal-Guinea

SOUTHERN GATEWAY

Teadmata

SGE

Ekvatoriaal-Guinea

SPACE CARGO INC.

Teadmata

SGO

Ekvatoriaal-Guinea

TRANS AFRICA AIRWAYS GESA

Teadmata

TFR

Ekvatoriaal-Guinea

UNIFLY

Teadmata

UFL

Ekvatoriaal-Guinea

UTAGE — UNION DE TRANSPORT AEREO DE GUINEA ECUATORIAL

Teadmata

UTG

Ekvatoriaal-Guinea

VICTORIA AIR

Teadmata

VIT

Ekvatoriaal-Guinea

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused, sealhulgas

 

—

Libeeria

AIR CARGO PLUS

Teadmata

ACH

Libeeria

AIR CESS (LIBERIA), INC.

Teadmata

ACS

Libeeria

AIR LIBERIA

Teadmata

ALI

Libeeria

ATLANTIC AVIATION SERVICES

Teadmata

AAN

Libeeria

BRIDGE AIRLINES

Teadmata

BGE

Libeeria

EXCEL AIR SERVICES, INC.

Teadmata

EXI

Libeeria

INTERNATIONAL AIR SERVICES

Teadmata

IAX

Libeeria

JET CARGO-LIBERIA

Teadmata

JCL

Libeeria

LIBERIA AIRWAYS, INC.

Teadmata

LBA

Libeeria

LIBERIAN WORLD AIRLINES INC.

Teadmata

LWA

Libeeria

LONESTAR AIRWAYS

Teadmata

LOA

Libeeria

MIDAIR LIMITED INC.

Teadmata

MLR

Libeeria

OCCIDENTAL AIRLINES

Teadmata

OCC

Libeeria

OCCIDENTAL AIRLINES (LIBERIA) INC.

Teadmata

OCT

Libeeria

SANTA CRUISE IMPERIAL AIRLINES

Teadmata

SNZ

Libeeria

SATGUR AIR TRANSPORT, CORP.

Teadmata

TGR

Libeeria

SIMON AIR

Teadmata

SIQ

Libeeria

SOSOLISO AIRLINES

Teadmata

SSA

Libeeria

TRANS-AFRICAN AIRWAYS INC.

Teadmata

TSF

Libeeria

TRANSWAY AIR SERVICES, INC.

Teadmata

TAW

Libeeria

UNITED AFRICA AIRLINE (LIBERIA), INC.

Teadmata

UFR

Libeeria

WEASUA AIR TRANSPORT, CO. LTD

Teadmata

WTC

Libeeria

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas

—

—

Sierra Leone

AEROLIFT, CO. LTD

Teadmata

LFT

Sierra Leone

AFRIK AIR LINKS

Teadmata

AFK

Sierra Leone

AIR LEONE, LTD

Teadmata

RLL

Sierra Leone

AIR RUM, LTD

Teadmata

RUM

Sierra Leone

AIR SALONE, LTD

Teadmata

RNE

Sierra Leone

AIR SULTAN LIMITED

Teadmata

SSL

Sierra Leone

AIR UNIVERSAL, LTD

00007

UVS

Sierra Leone

BELLVIEW AIRLINES (S/L) LTD

Teadmata

BVU

Sierra Leone

CENTRAL AIRWAYS LIMITED

Teadmata

CNY

Sierra Leone

DESTINY AIR SERVICES, LTD

Teadmata

DTY

Sierra Leone

FIRST LINE AIR (SL), LTD

Teadmata

FIR

Sierra Leone

HEAVYLIFT CARGO

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

INTER TROPIC AIRLINES (SL) LTD

Teadmata

NTT

Sierra Leone

MOUNTAIN AIR COMPANY LTD

Teadmata

MTC

Sierra Leone

ORANGE AIR SERVICES LIMITED

Teadmata

ORD

Sierra Leone

ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD

Teadmata

ORJ

Sierra Leone

PAN AFRICAN AIR SERVICES LIMITED

Teadmata

PFN

Sierra Leone

PARAMOUNT AIRLINES, LTD

Teadmata

PRR

Sierra Leone

SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD

Teadmata

SVT

Sierra Leone

SIERRA NATIONAL AIRLINES

Teadmata

SLA

Sierra Leone

SKY AVIATION LTD

Teadmata

SSY

Sierra Leone

STAR AIR, LTD

Teadmata

SIM

Sierra Leone

TEEBAH AIRWAYS

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

TRANSPORT AFRICA LIMITED

Teadmata

TLF

Sierra Leone

TRANS ATLANTIC AIRLINES LTD

Teadmata

TLL

Sierra Leone

WEST COAST AIRWAYS LTD

Teadmata

WCA

Sierra Leone

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas

—

—

Svaasimaa

AERO AFRICA (PTY) LTD

Teadmata

RFC

Svaasimaa

AFRICAN INTERNATIONAL AIRWAYS, (PTY) LTD

Teadmata

Teadmata

Svaasimaa

AIRLINK SWAZILAND, LTD

Teadmata

SZL

Svaasimaa

AIR SWAZI CARGO (PTY) LTD

Teadmata

CWS

Svaasimaa

EAST WESTERN AIRWAYS (PTY) LTD

Teadmata

Teadmata

Svaasimaa

GALAXY AVION (PTY) LTD

Teadmata

Teadmata

Svaasimaa

INTERFLIGHT (PTY) LTD

Teadmata

JMV

Svaasimaa

JET AFRICA SWAZILAND

Teadmata

OSW

Svaasimaa

NORTHEAST AIRLINES, (PTY) LTD

Teadmata

NEY

Svaasimaa

OCEAN AIR (PTY) LTD

Teadmata

JFZ

Svaasimaa

ROYAL SWAZI NATIONAL AIRWAYS CORPORATION

Teadmata

RSN

Svaasimaa

SCAN AIR CHARTER, LTD

Teadmata

Teadmata

Svaasimaa

SKYGATE INTERNATIONAL (PTY) LTD

Teadmata

SGJ

Svaasimaa

SWAZI AIR CHARTER (PTY) LTD

Teadmata

HWK

Svaasimaa

SWAZI EXPRESS AIRWAYS

Teadmata

SWX

Svaasimaa

VOLGA ATLANTIC AIRLINES

Teadmata

VAA

Svaasimaa

(1)  A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2)  Tegevuskeeldu lennuettevõtja Ariana Afghan Airlines suhtes kohaldatakse kõnealuse lennuettevõtja kõikide õhusõidukite, välja arvatud järgmise õhusõiduki puhul: A310 registreerimisnumbriga F-GYYY.

B-LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number

Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Lennuettevõtja riik

Õhusõiduki liik

Registreerimisnumber ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber

Õhusõiduki registreerinud riik

Air Bangladesh

17

BGD

Bangladesh

B747-269B

S2-ADT

Bangladesh

Air West Co. Ltd

004/A

AWZ

Sudaan

Kõik õhusõidukid, v.a IL-76

Kõik õhusõidukid, v.a ST-EWX (seerianumber 1013409282)

Sudaan

Hewa Bora Airways (HBA) (2)

416/dac/tc/sec/087/2005

ALX

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a L-101

Kõik õhusõidukid, v.a 9Q-CHC (seerianumber 193H-1206)

Kongo Demokraatlik Vabariik

(1)  B-lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2)  Lennuettevõtjal Hewa Bora Airways lubatakse Euroopa Ühenduse piires kasutada ainult teatavaid nimetatud õhusõidukeid.

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 911/2006,

20. juuni 2006,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98, (2)

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. juunil 2006 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)

Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. juulist 2006, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)

Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. juunil 2006 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

 

Saksamaa:

—

120 t, mis on pärit Botswanast,

—

450 t, mis on pärit Namiibiast.

 

Ühendkuningriik:

—

422 t, mis on pärit Namiibiast.

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt esitada 2006. aasta juuli esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:

17 609 t,

Keenia:

142 t,

Madagaskar:

7 579 t,

Svaasimaa:

3 363 t,

Zimbabwe:

9 100 t,

Namiibia:

9 807 t.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 912/2006,

20. juuni 2006,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)

Ajavahemikus 12.–16. juuni 2006 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)

Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 12.–16. juuni 2006 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 987/2005 (ELT L 167, 29.6.2005, lk 12).

(2)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik

12.–16.6.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents

Piirmäär

Barbados

100

 

Belize

100

Saavutatud

Kongo

100

 

Fidži

100

Saavutatud

Guyana

100

Saavutatud

India

0

Saavutatud

Côte d’Ivoire

100

 

Jamaica

100

Saavutatud

Keenia

99,6083

Saavutatud

Madagaskar

100

 

Malawi

100

 

Mauritius

93,6575

Saavutatud

Mosambiik

100

Saavutatud

Saint Kitts ja Nevis

0

Saavutatud

Svaasimaa

100

Saavutatud

Tansaania

100

 

Trinidad ja Tobago

100

 

Sambia

100

 

Zimbabwe

100

Saavutatud


Turustusaasta 2006/2007

Riik

12.–16.6.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents

Piirmäär

Barbados

100

 

Belize

100

 

Kongo

100

 

Fidži

100

 

Guyana

100

 

India

100

 

Côte d’Ivoire

100

 

Jamaica

100

 

Keenia

100

 

Madagaskar

100

 

Malawi

100

 

Mauritius

100

 

Mosambiik

100

 

Saint Kitts ja Nevis

100

 

Svaasimaa

100

 

Tansaania

100

 

Trinidad ja Tobago

100

 

Sambia

100

 

Zimbabwe

100

 

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik

12.–16.6.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents

Piirmäär

India

0

Saavutatud

Muud

100

 


CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2005/2006

Riik

12.–16.6.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents

Piirmäär

Brasiilia

0

Saavutatud

Kuuba

100

 

Muud kolmandad riigid

0

Saavutatud

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/33

KOMISJONI OTSUS,

19. juuni 2006,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2337 all)

(Ainult soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/422/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,

võttes arvesse Soome Vabariigi 20. veebruaril 2006. aastal e-kirja teel esitatud taotlust ning lisateavet, mida komisjoni talitused soovisid 10. märtsi 2006. aasta e-kirjas ning mille Soome Vabariik saatis e-kirjaga 23. märtsil 2006. aastal,

võttes arvesse sõltumatu riikliku ametiasutuse Kilpailuvirasto (konkurentsiamet) järeldust, mille alusel on tingimused direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamiseks täidetud,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiravaks, kui liikmesriik on rakendanud vastavad ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta. (2) Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ), (3) milles nõutakse veelgi suuremat turu avatust.

(2)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 62 punktis 2 on sätestatud, et kõnealuse direktiivi III jaotist ei kohaldata ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse sellise tegevuse läbiviimiseks asjaomases liikmesriigis, mille puhul komisjoni otsusega on kehtestatud artikli 30 lõike 1 kohaldatavus või mille puhul seda peetakse kohaldatavaks artikli 30 lõike 4 teise või kolmanda lõigu või lõike 5 neljanda lõigu alusel.

(3)

Soome Vabariigi esitatud taotlus käsitleb elektri tootmist, kaasa arvatud koostootmist, samuti elektri müüki (hulgi- ja jaemüüki). Soome hulgimüügiturg on suures osas integreeritud Põhjamaade energiaturuga [Taani, Norra, Rootsi ja Soome]. Vastav turg koosneb kahepoolsest turust ühelt poolt tootjate ja teiselt poolt tarnijate ja tööstusettevõtete vahel ning vabatahtlikust Põhjamaade elektribörsist Nord Pool, kuhu kuuluvad hetketurg ja forvardturg. Seetõttu suundutakse selgelt piirkondliku hulgimüügituru suunas, kuigi jaotusvõrgu pudelikaelad jaotavad turu mõnikord geograafilisteks hinnapiirkondadeks, millest Soome on üks. Soome ametiasutuste ja Soome Nord Pooli andmetel oli Soome eraldiseisev hinnapiirkond 9,3 % koguajast 2005. aastal. (4) Ka elektrienergia tootmine areneb piirkondliku turu suunas, kuigi jaotusvõrgu pudelikaelad ning Soome võrkude ja muude ühenduse piirkondade ning Venemaa võrkude ühenduste piiratud võimsus (5) võib ajutiselt piirata turu Soome territooriumiga, välja arvatud Ahvenamaa. Jaemüügiturg on Soome territoorium, välja arvatud Ahvenamaa, sest nagu Soome ametiasutused on kinnitanud, ei ole teised Põhjamaade elektritarnijad, kes ei asu Soomes, veel tõeliseks alternatiiviks tarbijatele ja väikestele või keskmise suurusega klientidele.

(4)

See hinnang ning kõik muud käesolevas otsuses olevad hinnangud on tehtud ainuüksi direktiivi 2004/17/EÜ silmas pidades ja ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(5)

Soome on rakendanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiivi 2003/54/EÜ ja kohaldab neid ning on valinud ülekandevõrgu omandisuhete täieliku eristamise ja jaotusvõrgu õigusliku ja funktsioonilise eristamise, välja arvatud väikeste äriühingute puhul. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule tuleb juurdepääsu lugeda mittepiiratuks.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata erinevate näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav.

(7)

Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edenemise kohta” (6) (edaspidi “2005. aasta aruanne”) tõdes komisjon, et paljudel riigisisestel turgudel on suur tööstuse kontsentratsioon, mis takistab tõhusa konkurentsi arengut. (7) Sellest tulenevalt leidis komisjon, et elektritootmise puhul on üks riikide turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja koguturuosa. (8) Vastavalt “Tehnilisele lisale” (9) on kolme suurima elektritootja turuosa Põhjamaade turu kogutoodangust 40 %, (10) mis on piisavalt madal tase. Soome territooriumil on kolme suurima elektritootja koguturuosa loomulikult suurem. (11) Perioode, mil Soome turg on eraldatud, on siiski vähe. (12) Seetõttu on turul konkurentsisurve märkimisväärsel osal aastast, sest elektrit on võimalik saada väljastpoolt Soome territooriumi, seda enam, et Põhjamaade vahel ei küsita ülekandetasusid. Kuna ülekoormus on ajutine, ei saa Soome territooriumil teha investeeringuid, arvestamata muid Põhjamaade tootjaid. Neid tegureid tuleb seetõttu pidada tootmisturu otsese konkurentsile avatuse näitajateks nii Soome siseturu kui areneva piirkondliku turu puhul.

(8)

Elektrienergia hulgimüügiturul on headeks konkurentsi kirjeldavateks näitajateks ka kontsentratsioon ja likviidsus. Eespool kolmandas põhjenduses nimetatud Põhjamaade vabatahtliku elektribörsi Nord Pool Spot ASi turuosa oli 2004. aastal 42 % Põhjamaade füüsilisest tarnimisest. (13) Kuna tegemist on piirkondliku turuga, on see tase piisav. Lisaks mõjutab elektri hulgimüügi konkurentsitingimusi turul toimuv elektri finantskaubandus, mis Nord Pooli vahendusel oli mahult 1,5 korda suurem Põhjamaade elektritarbimise mahust (14) (ning kui kaasata muud tuvastatavad tehingud, nagu börsivälised tehingud või otsemüük, siis neli korda suurem). (15) Nagu tehnilises lisas nenditakse, (16) võib sellist likviidsuse astet pidada piisavaks, st see näitab, et piirkondlik turg toimib hästi ja seal on konkurents. Nagu eespool nimetatud, tuleb konkurentsisituatsiooni uurida ka ainult Soome territooriumist lähtuvalt. Esiteks tuleb uuesti rõhutada, et eespool nimetatud “pudelikaela” probleemid ei ole pidevad, vaid ainult ajutised. Seetõttu on turul pidev konkurentsisurve, sest elektrit on võimalik saada väljastpoolt Soome territooriumi, seda enam, et Põhjamaade vahel ei küsita ülekandetasusid. Lisaks kehtestab elektri hulgimüügi hinnad Soomes Nord Pool. Neid tegureid tuleb seetõttu pidada hulgimüügituru otsese konkurentsile avatuse näitajateks nii Soome siseturu kui areneva piirkondliku turu puhul.

(9)

Arvestades riigi suurust, on ettevõtete arv jaemüügiturul suhteliselt suur (üle 60, millest märkimisväärne osa pakub teenuseid kogu riigi territooriumil), samuti on suur nende ettevõtete arv, kelle turuosa on üle 5 %. Vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele on kolme suurima elektritootja koguturuosa tarnimisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning väikestele äritarbijatele ja kodutarbijatele piisavalt madalal tasemel (35–40 %). (17) Neid tegureid tuleb seetõttu pidada turu otsese konkurentsile avatuse näitajateks.

(10)

Näitajaks tuleb pidada ka tasakaalustavate turgude toimimist, mitte ainult tootmisturu, vaid ka hulgi- ja jaemüügituru puhul. Tegelikult riskib iga turuosaline, kes ei suuda oma tootmist kohandada oma tarbijate vajadustele, suure vahega hindades, millega põhivõrguettevõtja müüb tasakaalustamata energiat ja millega ta ostab tagasi ülemäärase toodangu. Need hinnad võib reguleeriv asutus määrata põhivõrguettevõtjale otse või kasutatakse turuseadustel põhinevat mehhanismi, mille puhul määratakse hind kindlaks teiste tootjate pakkumise põhjal, kes reguleerivad tootmist vastavalt üles või alla; väikeste turuosaliste suurim probleem kerkib esile siis, kui vahe põhivõrguettevõtja müügi- ja ostuhindade vahel on suur. Seda juhtub paljudes liikmesriikides ning see on tõenäoliselt konkurentsi arengule kahjulik. Suur hinnavahe võib olla vähese konkurentsi näitajaks tasakaalustaval turul, kus tõenäoliselt domineerivad üks või kaks põhilist tootjat. Olukord halveneb veelgi, kui võrgukasutajad ei saa oma positsioone kohandada võimalikult reaalajas. (18) Põhjamaades on integreeritud tasakaalustav turg, mis tarnib tasakaalustavat energiat ja mille peamised tunnused (turupõhine hind, tunnised turu sulgemised ja vähene hinnaerinevus) viitavad sellele, et turg on otseselt konkurentsile avatud.

(11)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektrienergia) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, omavad hinnakonkurents ja hinnakujundus elektrituru konkurentsi hindamisel suuremat tähtsust. Tarnijat vahetavate klientide arv on tõelise hinnakonkurentsi näitaja ja kaudselt ka konkurentsi tõhususe loomulik näitaja. Kui tarnijat vahetavad vähesed kliendid, siis on turu toimimisega tõenäoliselt probleeme, isegi kui eeliseid, mis tulenevad võimalusest varasema tarnijaga uuesti läbi rääkida, ei tohiks arvestamata jätta. (19) Lisaks sellele on reguleeritud lõpptarbija hinnad tarbijakäitumise määrav tegur. Kuigi üleminekuperioodil võib kontrolli säilitamine olla õigustatud, põhjustab kontroll järjest rohkem moonutusi, niipea kui investeeringuvajadus kasvab. (20)

(12)

Soomes on suurtest ja väga suurtest tööstustarbijatest ning väikese ja keskmise suurusega tööstustarbijatest ja ettevõtetest vahetanud tarnijat üle 75 %, samas kui kolmandas kategoorias, kuhu kuuluvad väikeettevõtted ja kodutarbijad, on see määr 30 %; (21) lõpptarbija hinnakontrolli ei kohaldata, (22) st hinnad on ettevõtjate enda määrata ning hindu ei pea eelnevalt heaks kiitma vastavad asutused. Tarnija vahetamise ja lõpptarbija hinnakontrolli seisukohast on olukord Soomes rahuldav ning seda tuleb pidada märgiks, et turg on konkurentsile otseselt avatud.

(13)

Arvestades eespool nimetatud näitajaid ja sektori üldpilti Soomes, eelkõige tootjate/tarnijate eraldatust jaotusvõrgust ja jaotusvõrgule juurdepääsu tulemuslikku reguleerimist, mis ilmneb Soome Vabariigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast, võib direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimusi lugeda Soome (välja arvatud Ahvenamaa) elektrienergia tootmise puhul täidetuks. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 5, võib tegevusalale vaba juurdepääsu tingimust lugeda täidetuks. Sellest tulenevalt ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ juhul, kui tellijad sõlmivad lepinguid, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmist või müüki nendes geograafilistes piirkondades, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks.

(14)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul situatsioonil 2006. aasta veebruaris, nagu see ilmneb Soome Vabariigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused tegelikus või õiguslikus situatsioonis põhjustavad olukorra, kus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud tellijad ja mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmist või müüki Soomes, välja arvatud Ahvenamaal.

Artikkel 2

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul situatsioonil 2006. aasta veebruaris, nagu see ilmneb Soome Vabariigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused tegelikus või õiguslikus situatsioonis põhjustavad olukorra, kus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 19. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

(2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/85/EÜ (ELT L 236, 7.7.2004, lk 10).

(4)  Andmed on kooskõlas gaasi- ja elektrituru valdkonna konkurentsi käsitleva uuringu esialgse aruande (edaspidi “esialgne aruanne”) B-lisa leheküljel 197 esitatud tulemustega, mis näitavad, et Rootsi ja Soome vaheliste ühenduste ülekoormuse aste oli 2005. aasta esimese kaheksa kuu jooksul ligikaudu 8 %.

(5)  Ligikaudu 28 % tippnõudlusest.

(6)  KOM(2005) 568 (lõplik).

(7)  2005. aasta aruanne lk 2.

(8)  2005. aasta aruanne, lk 7.

(9)  Komisjoni personali töödokument, 2005. aasta aruande tehniline lisa, SEK(2005) 1448.

(10)  Tehniline lisa, lk 44, tabel 4.1.

(11)  Vastavalt esialgse aruande C-lisale, lk 201, oli koguturuosa 2004. aastal 73,6 %.

(12)  9,3 % koguajast 2005. aastal, vt põhjendus 3.

(13)  Tehniline lisa, lk 124.

(14)  Esialgne aruanne, lk 112.

(15)  Vt Soome ametasutuste antud teavet ja tehnilist lisa, lk 44, tabel 4.1.

(16)  Tehniline lisa, lk 44–45.

(17)  Soome taotlus ja tehniline lisa, lk 45.

(18)  Tehniline lisa, lk 67–68.

(19)  2005. aasta aruanne, lk 9.

(20)  Tehniline lisa, lk 17.

(21)  2005. aasta aruanne, lk 10.

(22)  Tehniline lisa, lk 124.

21.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/37

KOMISJONI OTSUS,

20. juuni 2006,

Rumeeniast pärit ränikarbiidi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta

(2006/423/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

17. mail 2005. aastal sai komisjon kaebuse Rumeeniast pärit ränikarbiidi impordi väidetava kahjustava dumpingu kohta.

(2)

Kaebuse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse ränikarbiidi kogutoodangust, vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4.

(3)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena dumpinguvastase menetluse algatamiseks.

(4)

Sellest johtuvalt algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (2) (“algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse Rumeeniast pärit ränikarbiidi (CN-koodiga 2849 20 00) impordi suhtes ühendusse.

(5)

Komisjon tegi uurimise algatamise ametlikult teatavaks eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud importijate või eksportijate ühendustele, asjaomase ekspordiriigi esindajatele, kasutajatele, tarbijaorganisatsioonidele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul ning kõikidele asjaomastele isikutele saadeti küsimustikud.

B.   KAEBUSE TAGASIVÕTMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE

(6)

1. märtsil 2006. aastal võttis CEFIC oma kaebuse ametlikult tagasi.

(7)

Algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus tagasi võetakse ja kui lõpetamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

(8)

Komisjon otsustas käesoleva menetluse lõpetada, sest uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega. Huvitatud isikuid teavitati sellest ja neile anti võimalus esitada oma märkused. Komisjonile ei saabunud ühtegi märkust selle kohta, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(9)

Seepärast leidis komisjon, et dumpinguvastane menetlus Rumeeniast pärit ränikarbiidi impordi suhtes ühendusse lõpetatakse dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastane menetlus Rumeeniast pärit ränikarbiidi impordi suhtes, mida praegu liigitatakse CN-koodi 2849 20 00 alla.

Brüssel, 20. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  ELT C 159, 30.6.2005, lk 4.