8.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 154/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 838/2006,

20. märts 2006,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, rakendamist ja millega muudetakse ja täiendatakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist,

(1)	Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (1) on kehtestatud kaupade nomenklatuur (edaspidi “kombineeritud nomenklatuur”) ning kindlaks määratud ühise tollitariifistiku kokkuleppelised tollimaksumäärad.

(2)

20. märtsi 2006. aasta otsusega 2006/398/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (2) kiitis nõukogu ühenduse nimel heaks eespool nimetatud lepingu eesmärgiga lõpetada vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 alustatud läbirääkimised.

(3)	Määrust (EMÜ) nr 2658/87 tuleks seetõttu vastavalt muuta ja täiendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	teise osa – “Tollimaksude loend” – tollimaksumäärasid muudetakse käesoleva määruse lisa punkti a) kohaselt;

b)	kolmanda osa III jao lisa 7 – “WTO tariifikvoodid, mis avatakse ühenduse pädevate ametiasutuste poolt” – muudetakse tollimaksude osas ja täiendatakse kogustega, mis vastavad käesoleva määruse lisa punktis b) osutatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti b) hakatakse kohaldama kuus nädalat pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. märts 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 486/2006 (ELT L 88, 25.3.2006, lk 1).

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22.

LISA

Kombineeritud nomenklatuuri tõlgendusreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus esitatud ainult selgituseks ning kontsessioonid on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmisel kehtivate CN-koodide raames. Kui osutatud on ex CN-koodidele, tuleb kontsessioonid kindlaks määrata CN-koodi ja asjakohase kirjelduse kohaldamisega.

Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa – “Tollimaksude loend” – tollimaksumäärad on järgmised:

CN-kood	Kirjeldus	Maksumäär
Tariifiartikli number 0304 20 85	Vaikse ookeani mintai külmutatud fileed (Theragra chalcogramma)	Seotud tollimaks 13,7 %
Tariifiartikli number 6402 19 00	Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega	Seotud tollimaks 16,9 %
Tariifiartikli number 6402 91 00	Muud jalatsid säärisega, mis katab pahkluu, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega	Seotud tollimaks 16,9 %
Tariifiartikli number 6402 99	Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega	Seotud tollimaks 16,8 %
Tariifiartikli number 6404 11 00	Spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid	Seotud tollimaks 16,9 %
Tariifiartikli number 6404 19 10	Tuhvlid jm toajalatsid	Seotud tollimaks 16,9 %
Tariifiartikli number 8482 91 90	Muud kuulid, nõelad, rullid	Seotud tollimaks 7,7 %
Tariifiartikli number 8521 90 00	Muud videosalvestus- või taasesitusseadmed, kas videotuuneriga või ilma	Seotud tollimaks 13,9 %
Tariifiartikli number 8712 00 30	Jalgrattad, mootorita	Seotud tollimaks 14 %

Lisa 7 – “WTO tariifikvoodid, mis avatakse ühenduse pädevate ametiasutuste poolt” – määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kolmanda osa III jagu, muud tingimused on järgmised:

CN-kood	Kirjeldus	Muud tingimused
Tariifiartikli number 0703 20 00	Küüslauk, värske või jahutatud	Lisada Hiinale eraldatud EÜ tariifikvoodile 20 500 tonni
Tariifiartikli number 1006 10	Koorimata riis	Rakendada nõukogu määruse (EÜ) nr 683/2006 (1) kaudu
Tariifiartikli number 1006 20	Kooritud riis	Rakendada nõukogu määruse (EÜ) nr 683/2006 kaudu
Tariifiartikli number 1006 30	Kroovitud ja poolkroovitud riis	Rakendada nõukogu määruse (EÜ) nr 683/2006 kaudu
Tariifiartikli number 1006 40	Purustatud riis	Rakendada nõukogu määruse (EÜ) nr 683/2006 kaudu
Tariifiartikli number 2003 10 30	Seened perekonnast Agaricus: toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata	Lisada Hiinale eraldatud EÜ tariifikvoodile 5 200 tonni (netokaal nõrutatult)
Tariifiartikli number 2003 10 20	Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud või konserveeritud ilma äädikata
Tariifiartikli number 0711 51 00
Tariifiartikli numbrid (2)	Konserveeritud ananassid, tsitrusviljad, pirnid, aprikoosid, virsikud ja maasikad	Avada tariifikvoot 2 838 tonni (erga omnes), kvoodijärgne tariif 20 %. Kohaldatakse kehtivaid kvoodiväliseid tariife

(1) ELT L 120, 5.5.2006, lk 1.

(2)

2008 20 11: 25,6 + 2,5 EUR 100 kg/net

2008 20 19: 25,6

2008 20 31: 25,6 + 2,5 EUR 100 kg/net

2008 20 39: 25,6

2008 20 71: 20,8

2008 30 11: 25,6

2008 30 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 30 31: 24

2008 30 39: 25,6

2008 30 79: 20,8

2008 40 11: 25,6

2008 40 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 40 21: 24

2008 40 29: 25,6

2008 40 31: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 40 39: 25,6

2008 50 11: 25,6

2008 50 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 50 31: 24

2008 50 39: 25,6

2008 50 51: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 50 59: 25,6

2008 50 71: 20,8

2008 60 11: 25,6

2008 60 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 60 31: 24

2008 60 39: 25,6

2008 60 60: 20,8

2008 70 11: 25,6

2008 79 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 70 31: 24

2008 70 39: 25,6

2008 70 51: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 70 59: 25,6

2008 80 11: 25,6

2008 80 19: 25,6 + 4,2 EUR 100 kg/net

2008 80 31: 24

2008 80 39: 25,6

2008 80 70: 20,8

8.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 154/11

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/53/EÜ,

7. juuni 2006,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ seoses fenbutatiinoksiidi, fenheksamiidi, tsüasofamiidi, linurooni, triadimefooni/triadimenooli, pümetrosiini ja püraklostrobiini jääkide piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ vastutavad teatavate põllukultuuride puhul kasutatavate taimekaitsevahendite kasutusloa andmise eest liikmesriigid. Selliste kasutuslubade aluseks peab olema inimeste ja loomade tervist ning keskkonda mõjutavate tegurite hinnang. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kasutajate ja kõrvalseisjate kokkupuuteid ja mõju maismaa-, vee- ja õhukeskkonnale, samuti töödeldud põllukultuurides sisalduvate jääkainete tarbimise mõju inimestele ja loomadele.

(2)	Jääkide piirnormid kajastavad tegeliku taimekaitse saavutamiseks vajalikku pestitsiidide miinimumkogust, mida kasutatakse selliselt, et jääkaine kogus on võimalikult väike ja toksikoloogiliselt vastuvõetav, eelkõige hinnangulist toidu kaudu omastamist arvesse võttes.

(3)

Direktiivis 90/642/EMÜ käsitletud jääkide piirnorme tuleb pidevalt läbi vaadata ja neid võib muuta, arvestades uut või muutunud kasutust. Komisjonile on esitatud teave fenbutatiinoksiidi, fenheksamiidi, tsüasofamiidi, linurooni, triadimefooni/triadimenooli, pümetrosiini ja püraklostrobiini uue või muudetud kasutuse kohta.

(4)

Tarbijate eluaegset kokkupuudet kõnealuste pestitsiididega selliste toiduainete kaudu, mis võivad sisaldada nende pestitsiidide jääke, on hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. (3) Kõnealuste kontrollide ja hinnangute alusel tuleks nende pestitsiidijääkide piirnormid kindlaks määrata nii, et aktsepteeritavat päevadoosi ei ületata.

(5)

Pümetrosiini, linurooni, triadimenooli, püraklostrobiini ja fenbutatiinoksiidi puhul, millel on olemas akuutne standarddoos (ARfD), on tarbijate akuutset kokkupuudet iga toiduaine kaudu, mis võib sisaldada kõnealuste pestitsiidide jääke, hinnatud ja mõõdetud vastavalt Euroopa Ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. Taimede teaduskomitee arvamusi, eriti nõuandeid ja soovitusi pestitsiididega töödeldud toiduainete tarbijate kaitse kohta, (4) on arvesse võetud. Hinnangute alusel pümetrosiini, linurooni, triadimenooli, püraklostrobiini ja fenbutatiinoksiidi omastatavuse kohta tuleks neile viiele pestitsiidile kehtestada jääkide piirnormid nii, et akuutset standarddoosi ei ületata. Muude ainete puhul on kättesaadava teabe hindamine näidanud, et akuutset standarddoosi ei nõuta ja seetõttu ei ole lühiajaline hinnang vajalik.

(6)

Jääkide piirnormiks tuleks määrata alumine määramispiir, kui taimekaitsevahendite lubatud kasutamise tagajärjel ei leita toiduaines või selle pinnal märkimisväärselt pestitsiidijääke või kui nende kasutamine ei ole lubatud või kui liikmesriikide poolt lubatud kasutamiseks ei esitatud vajalikke andmeid või kui kolmandates riikides kasutamiseks ei esitatud asjaomaseid andmeid ning selle tagajärjel leidub ühenduse turul ringlusse lastavates toiduainetes või nende pinnal pestitsiidide jääke.

(7)	Seetõttu on asjakohane kehtestada nende pestitsiidide jääkide uued piirnormid.

(8)

Jääkide ajutiste piirnormide kehtestamine või muutmine ühenduse tasemel ei takista liikmesriikidel kehtestada fenheksamiidi, tsüasofamiidi, linurooni, pümetrosiini ja püraklostrobiini jääkide ajutisi piirnorme vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f ja nimetatud direktiivi VI lisale. Nelja aastat peetakse kõnealuste ainete edasiste kasutusviiside lubamiseks piisavaks. Pärast seda peaksid jääkide piirnormid ühenduses muutuma lõplikuks.

(9)	Seepärast tuleks direktiivi 90/642/EMÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva direktiivi kohaselt võetavad meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 90/642/EMÜ I lisa tooterühma “2. Köögiviljad, värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud, v) Lehtköögiviljad ja värsked maitsetaimed, a) Salatid jms” lisatakse kannete “Eskariool” ja “Muud” vahele kanded “Kapsalehed ja -varred” ning “Põld-võõrkapsas”.

Artikkel 2

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 8. detsembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 9. detsembrist 2006, välja arvatud püraklostrobiin, mille puhul kohaldatakse norme alates 21. aprillist 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale direktiivile kohandatud tähtsamate õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/30/EÜ (ELT L 75, 14.3.2006, lk 7).

(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/45/EÜ (ELT L 130, 18.5.2006, lk 27).

(3) Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omandamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös Codexi pestitsiidijääkide komiteega, avaldanud Maailma Terviseorganisatsioon 1997. aastal (WHO/FSF/FOS.97.7).

(4) Arvamus nõukogu direktiivide 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ lisade muutmisega seotud küsimuste kohta (taimede teaduskomitee avaldatud arvamus, 14. juuli 1998). Arvamus seoses erinevate pestitsiidijääkidega puu- ja köögiviljades (taimede teaduskomitee avaldatud arvamus, 14. juuli 1998). http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scp/outcome_ppp_en.html

LISA

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A-osas asendatakse fenbutatiinoksiidi, fenheksamiidi, tsüasofamiidi, linurooni, triadimefoon/triadimenooli, pümetrosiini ja püraklostrobiini veerud järgmisega:

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Tooterühmad ja üksiktooted, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Fenbutatiinoksiid

Fenheksamiid

Tsüasofamiid

Linuroon

Triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa)

Pümetrotsiin

Püraklostrobiin

“1.	Värsked, kuivatatud või külmutamise teel säilitatud kuumtöötlemata suhkrulisandita puuviljad; pähklid

0,05 (1) (2)

i)	TSITRUSVILJAD

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,3 (2)

1 (2)

Greibid

Sidrunid

Laimid

Mandariinid (sh klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

Apelsinid

Pomelod

Muud

ii)	PÄHKLIPUUDE VILJAD (koortega või koorteta)

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,2 (1)

0,02 (1) (2)

Mandlid

Brasiilia pähklid

Kažupähklid

Kastanid

Kookospähklid

Sarapuupähklid

Makadaamiapähklid

Pekani pähklid

Piiniapähklid

Pistaatsiapähklid

1 (2)

Kreeka pähklid

Muud

0,02 (1) (2)

iii)

ÕUNVILJAD

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,3 (2)

Õunad

0,2

Pirnid

Küdooniad

Muud

0,1 (1)

iv)

LUUVILJAD

0,05 (1)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

Aprikoosid

5 (2)

0,05 (2)

0,2 (2)

Kirsid

5 (2)

0,2 (2)

Virsikud (sh nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

5 (2)

0,05 (2)

0,2 (2)

Ploomid

1 (2)

0,1 (2)

Muud

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

v)	MARJAD JA VÄIKESED PUUVILJAD

0,02 (1) (2)

a)	Laua- ja veiniviinamarjad

5 (2)

0,5 (2)

Lauaviinamarjad

1 (2)

Veiniviinamarjad

2 (2)

b)	Maasikad (v.a metsmaasikad)

5 (2)

0,01 (1) (2)

0,5

0,5 (2)

c)	Koguviljad (v.a metsamarjad)

10 (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

Murakad

Põldmurakad

Logani murakad

Vaarikad

Muud

0,05 (1)

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad (v.a metsamarjad)

0,05 (1)

5 (2)

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Mustikad

Jõhvikad

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

Karusmarjad

Muud

e)	Looduses kasvavad marjad ja puuviljad

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

vi)	MUUD VILJAD

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Avokaadod

Banaanid

0,2

Datlid

Viigimarjad

Kiivid

10 (2)

Kääbusapelsinid

Litšid

Mangod

0,05 (2)

Oliivid

Papaiad

0,05 (2)

Kannatuslille viljad

Ananassid

Granaatõunad

Muud

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

Köögiviljad: värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

i)	JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

Söögipeet

Porgand

0,2 (2)

0,1 (2)

Maniokk

Juurseller

0,5 (2)

Mädarõigas

0,3 (2)

Maapirn

Pastinaak

0,2 (2)

0,3 (2)

Juurpetersell

0,2 (2)

Redis

Aed-piimjuur

Maguskartul

Kaalikas

Naeris

Jamss

Muud

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

ii)	SIBULKÖÖGIVILJAD

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Küüslauk

0,2 (2)

Sibul

0,5

0,2 (2)

Pesasibul

0,2 (2)

Talisibul

Muud

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

iii)	VILIKÖÖGIVILJAD

0,05 (1) (2)

a)	Maavitsalised

Tomatid

1 (2)

0,2 (2)

0,3

0,5 (2)

0,2 (2)

Paprikad

2 (2)

0,5

1 (2)

0,5 (2)

Baklažaanid

1 (2)

0,5 (2)

0,2 (2)

Muud

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

1 (2)

0,1 (2)

0,1 (1)

0,5 (2)

0,02 (1) (2)

Kurgid

0,5

Kornišonid

Kabatšokid

0,5

Muud

0,05 (1)

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,1 (2)

0,1 (1)

0,2 (2)

0,02 (1) (2)

Melon

Patissonid

Arbuus

Muud

0,05 (1) (2)

d)	Suhkrumais

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

iv)	KAPSASKÖÖGIVILJAD

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

a)	Õisik-kapsad

0,02 (1) (2)

0,1 (2)

Spargelkapsas (sh asparkapsas)

Lillkapsas

Muud

Peakapsad

Rooskapsas

0,2 (2)

Peakapsas

0,05 (2)

0,2 (2)

Muud

0,02 (1) (2)

c)	Lehtkapsad

0,2 (2)

0,02 (1) (2)

Hiina kapsas

Lehtkapsas

Muud

Nuikapsas

0,02 (1) (2)

v)	LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED MAITSETAIMED

0,05 (1)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

Salat jms

30 (2)

0,05 (1) (2)

2 (2)

Salatkress

Põldkännak

Salat

Eskariool (laialehine endiivia)

Põld-võõrkapsas

Kapsalehed ja -varred

Muud

b)	Spinat jms

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Spinat

Lehtpeet (mangold)

Muud

c)	Ürt-allikkress

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

d)	Harilik sigur

0,05 (1) (2)

0,02 (1) (2)

e)	Maitsetaimed

30 (2)

1 (2)

2 (2)

Aed-harakputk

Murulauk

Petersell

Lehtseller

Muud

vi)	KAUNVILJAD (värsked)

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,1 (1)

1 (2)

0,02 (1) (2)

Oad (kaunadega)

Oad (kaunadeta)

0,1 (2)

Herned (kaunadega)

Herned (kaunadeta)

0,1 (2)

Muud

0,05 (1) (2)

vii)	VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,02 (1) (2)

Spargel

Hispaania artišokk

Seller

0,1 (2)

Apteegitill

Kera-artišokk

Porrulauk

0,5 (2)

Rabarber

Muud

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

viii)

SEENED

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

a)	Kultuurseened

b)	Looduses kasvavad seened

3.	Kaunviljad

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

0,3 (2)

Oad

Läätsed

Herned

Muud

4.	Õliseemned

0,05 (1)

0,1 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,2 (1)

0,02 (1) (2)

Linaseemned

Maapähklid

Mooniseemned

Seesamiseemned

Päevalilleseemned

Rapsiseemned

Sojaoad

Sinepiseemned

Puuvillaseemned

0,05 (2)

Muud

0,02 (1) (2)

Kartulid

0,05 (1)

0,05 (1) (2)

0,01 (1) (2)

0,05 (1) (2)

0,1 (1)

0,02 (1) (2)

Varajane kartul

Säilituskartul

6.	Tee (kuivatatud lehed ja varred, kääritatud või muul viisil töödeldud, Camellia sinensis)

0,1 (1)

0,1 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,1 (1) (2)

0,2 (1)

0,1 (1) (2)

0,05 (1) (2)

7.	Humal (kuivatatud), sh humalakäbigraanulid ja kontsentreerimata pulber

0,1 (1)

0,1 (1) (2)

0,02 (1) (2)

0,1 (1) (2)

15 (2)

10 (2)

(1) Väljendab alumist määramispiiri.

(2) Näitab, et jääkide piirnormid on kehtestatud ajutiselt vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f.”

8.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 154/22

NÕUKOGU OTSUS,

20. märts 2006,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus

(2006/398/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. märtsil 2004 andis nõukogu komisjonile loa alustada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõike 6 kohaseid läbirääkimisi teatavate teiste WTO liikmetega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi, konsulteerides asutamislepingu artikli 133 alusel loodud komiteega ning vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele.

(3)	Komisjon on viinud lõpule läbirääkimised kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel. Kõnealune leping tuleks heaks kiita.

(4)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (1)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon võtab kirjavahetuse vormis lepingu rakendamise üksikasjalikud eeskirjad vastu käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 3

1. Komisjoni abistab nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) artikliga 25 asutatud teraviljaturu korralduskomitee või asjaomase tooteturu ühist korraldust käsitleva määruse vastava artikliga asutatud asjakohane komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks on üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (3)

Brüssel, 20. märts 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(3) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

KIRJAVAHETUSE VORMIS LEPING

Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus

Brüssel, 3. aprill 2006

Lugupeetud härra,

Pärast läbirääkimiste alustamist Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, et muuta kontsessioone Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, on EÜ ja Hiina Rahvavabariik – eesmärgiga lõpetada läbirääkimised, mida alustati pärast EÜ poolt 19. jaanuaril 2004 Maailma Kaubandusorganisatsioonile GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 kohase teate esitamist – kokku leppinud järgmises:

EÜ nõustub EÜ25 tolliterritooriumi loendisse inkorporeerima eelmises loendis sisaldunud kontsessioonid.

EÜ nõustub EÜ25 loendisse inkorporeerima käesoleva lepingu lisas sisalduvad kontsessioonid.

Käesolev leping jõustub päeval, mil EÜ saab Hiina Rahvavabariigilt nõuetekohaselt vormistatud heakskiitmiskirja, pärast seda, kui pooled on kooskõlas oma menetlustega lepingut kaalunud. EÜ annab oma parima, et kehtestada asjakohased rakendusmeetmed enne 1. jaanuari 2006 ja mitte mingil juhul hiljem kui 1. juulil 2006.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

LISA

0304 20 85 (vaikse ookeani mintai külmutatud fileed): vähendada kehtivat 15 % EÜ seotud tollimaksu 13,7 %ni.

Suurendada Hiinale eraldatud EÜ tariifikvooti 20 500 tonni küüslaugu võrra (värske või jahutatud), tariifiartikli number 0703 20 00, kvoodijärgne tariif 9,6 %, kvoodiväline tariif 9,6 + 120,0 eurot/100 kg/net.

Lisada EÜ tariifikvoodile 5 200 tonni (kuivatatud netokaal) seeni perekonnast Agaricus, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata (tariifiartikli number 2003 10 30, kvoodiväline tariif 18,4 + 222,0 eurot/100 kg/net nõrutatult) ja seeni perekonnast Agaricus lühiajaliseks säilitamiseks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata (tariifiartikli number 2003 10 20, kvoodiväline tariif 18,4 + 191,0 eurot/100 kg/net nõrutatult), kvoodijärgne tariif 23 %; kvoot sisaldab tariifirea 0711 90 40 (kvoodiväline tariif 9,6 + 191 eurot/100 kg/net nõrutatult).

6402 19 00 (spordijalatsid): vähendada kehtivat 17,0 % EÜ seotud tollimaksu 16,9 %ni.

6402 91 00 (jalatsid, mis katavad pahkluu): vähendada kehtivat 17,0 % EÜ seotud tollimaksu 16,9 %ni.

6404 11 00 (spordijalatsid): vähendada kehtivat 17 % EÜ seotud tollimaksu 16,9 %ni.

6404 19 10 (tuhvlid ja muud toajalatsid): vähendada kehtivat 17 % EÜ seotud tollimaksu 16,9 %ni.

6402 99 (kategooria: muud jalatsid): vähendada kehtivat 17 % EÜ seotud tollimaksu 16,8 %ni.

8482 91 90 (kuulid, nõelad ja rullid): vähendada kehtivat 8,0 % EÜ seotud tollimaksu 7,7 %ni.

8521 90 00 (videosalvestusseadmed, muu): vähendada kehtivat 14 % EÜ seotud tollimaksu 13,9 %ni.

8712 00 30 (jalgrattad, mootorita): vähendada kehtivat 15 % EÜ seotud tollimaksu 14,0 %ni.

Avada tariifikvoot 7 tonni (erga omnes) koorimata riisile (tariifiartikli number 1006 10), kvoodijärgne tariif 15 %, kvoodiväline tariif 211 eurot/tonn.

Avada tariifikvoot 1 634 tonni (erga omnes) kooritud riisile (tariifiartikli number 1006 20), kvoodijärgne tariif 15 %, kvoodiväline tariif 65 eurot/tonn.

Lisada 25 516 tonni (erga omnes) kroovitud ja poolkroovitud riisi (tariifiartikli number 1006 30) EÜ tariifikvoodile, kvoodijärgne tariif 0 %, kvoodiväline tariif 175 eurot/tonn.

Lisada 31 788 tonni (erga omnes) purustatud riisi (tariifiartikli number 1006 40) EÜ tariifikvoodile, kvoodijärgne tariif 0 %, kvoodiväline tariif 128 eurot/tonn.

Avada tariifikvoot 2 838 tonni (erga omnes) konserveeritud ananassidele, tsitrusviljadele, pirnidele, aprikoosidele, kirssidele, virsikutele ja maasikatele, kvoodijärgne tariif 20 %. Tariifiartikli numbrid ja kvoodivälised tariifid on järgmised:

2008 20 11: 25,6 + 2,5 eurot/100 kg/net

2008 20 19: 25,6

2008 20 31: 25,6 + 2,5 eurot/100 kg/net

2008 20 39: 25,6

2008 20 71: 20,8

2008 30 11: 25,6

2008 30 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 30 31: 24

2008 30 39: 25,6

2008 30 79: 20,8

2008 40 11: 25,6

2008 40 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 40 21: 24

2008 40 29: 25,6

2008 40 31: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 40 39: 25,6

2008 50 11: 25,6

2008 50 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 50 31: 24

2008 50 39: 25,6

2008 50 51: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 50 59: 25,6

2008 50 71: 20,8

2008 60 11: 25,6

2008 60 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 60 31: 24

2008 60 39: 25,6

2008 60 60: 20,8

2008 70 11: 25,6

2008 79 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 70 31: 24

2008 70 39: 25,6

2008 70 51: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 70 59: 25,6

2008 80 11: 25,6

2008 80 19: 25,6 + 4,2 eurot/100 kg/net

2008 80 31: 24

2008 80 39: 25,6

2008 80 70: 20,8

Kõigi eespool toodud tariifiridade suhtes kohaldatakse täpset EÜ15 tariifistiku kirjeldust.

Peking, 13. aprill 2006

Lugupeetud härra,

Viidates Teie kirjale, milles öeldakse järgmist:

“Pärast läbirääkimiste alustamist Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt GATT 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII, et muuta kontsessioone Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, on EÜ ja Hiina Rahvavabariik – eesmärgiga lõpetada läbirääkimised, mida alustati pärast EÜ poolt 19. jaanuaril 2004 Maailma Kaubandusorganisatsioonile GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 kohase teate esitamist – kokku leppinud järgmises:

EÜ nõustub EÜ25 tolliterritooriumi loendisse inkorporeerima eelmises loendis sisaldunud kontsessioonid.

EÜ nõustub EÜ25 loendisse inkorporeerima käesoleva lepingu lisas sisalduvad kontsessioonid.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus on sellega nõus.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Hiina Rahvavabariigi nimel

8.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 154/27

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

nr 15/04/COL,

18. veebruar 2004,

riigiabi käsitlevate menetlus- ja sisuliste eeskirjade neljakümne teiseks muutmiseks lisades uue peatüki 9C: ametisaladus riigiabi otsustes

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

Võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli 26.

Võttes arvesse EFTA riikide vahelist, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (2) ja eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 3 I osa artiklit 1. (3)

Arvestades, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.

Arvestades, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab EFTA järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab.

Meenutades riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille EFTA järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994.

Arvestades, et Euroopa Komisjon avaldas 1. detsembril 2003. aastal uue teatise K(2003) 4582 ametisaladuse kohta riigiabi otsustes. (5)

Arvestades, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes.

Arvestades, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

Arvestades, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “Üldist” punkti II kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte.

Olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga.

Meenutades, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 3. veebruaril 2004 toimunud mitmepoolsel kohtumisel.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Riigiabi suuniseid muudetakse lisades uue peatüki 9C pealkirjaga “Ametisaladus riigiabi otsustes”.

2.	Riigiabi suuniste uus peatükk 9C sisaldub käesoleva otsuse lisas.

3.	EFTA riike teavitatakse käesolevast otsusest kirjaga, lisades otsuse ja selle lisa koopia.

4.	Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates selle otsuse ja selle lisa koopia.

5.	Käesolev otsus koos lisaga avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

6.	Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 18. veebruar 2004

EFTA järelevalveameti nimel,

president

Hannes HAFSTEIN

kolleegiumi liige

Bernd HAMMERMANN

(1) Edaspidi “EMP leping”.

(2) Edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”.

(3) Tuleb märkida, et järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 muudatused vastavalt EFTA riikide vahelisele 10. detsembri 2001. aasta kokkuleppele, millega muudeti EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3, jõustusid 28. augustil 2003. aastal. Need muudatused kaasasid protokolli nr 3 nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks.

(4) Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks, mis võeti vastu ning avaldati EFTA järelevalveameti poolt 19. jaanuaril 1994. aastal, EÜT L 231, 3.9.1994, EMP kaasanne nr 32, viimati muudetud ameti 5. novembri 2003. aasta otsusega nr 198/03/COL, seni avaldamata. Edaspidi “riigiabi suunised”.

(5) Komisjoni 1. detsembri 2003. aasta teatis K(2003) 4582 ametisaladusest riigiabi otsustes, avaldatud ELT C 297, 9.12.2003, lk 6.

LISA

9C. AMETISALADUS RIIGIABI OTSUSTES

9C.1. Sissejuhatus

(1)	Käesolevas teatises sätestatakse, kuidas EFTA järelevalveamet kavatseb käsitleda EFTA riikide kui riigiabi otsuste adressaatide taotlusi pidada selliste otsuste osi ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks ning mitte avalikustada neid otsuse avaldamisel.

(2)

Sellel on kaks aspekti, nimelt:

a)	ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluda võiva teabe tuvastamine ning

b)	selliste taotluste käsitlemise kord.

9C.2. Õiguslik raamistik

(1)

EMP lepingu artiklis 122, mis vastab sõnastuselt EÜ asutamislepingu artiklile 287, sätestatakse, et: “Lepingupoolte esindajatelt, delegaatidelt ja asjatundjatelt, samuti ametnikelt ja muudelt teenistujatelt, kes tegutsevad käesoleva lepingu kohaselt, ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada mingisugust ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab majandustegevuses osalejaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente”.

(2)	Seda peegeldavad ka järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 osa II artiklid 24 ja 25, milles käsitletakse EFTA järelevalveameti ülesandeid ja volitusi riigiabi valdkonnas. (1)

(3)	Järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 16 on sätestatud: “EFTA järelevalveameti otsustes peavad olema esitatud põhjused, millel need põhinevad”.

(4)

Artikli 6 lõikes 1, järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 esimeses lauses sätestatakse lisaks ametlike uurimismenetluste algatamise kohta: “Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatakse kokkuvõtlikult asjakohased faktid ja õigusküsimused ning see sisaldab komisjoni esialgset hinnangut selle kohta, kas kavandatud meede kujutab endast abi, ja kahtlusi selle ühisturuga kokkusobivuse kohta […]”.

9C.3. Teabe tuvastamine, mis võib kuuluda ametisaladuse alla

(1)	Euroopa Kohus on sätestanud, et ehkki EÜ asutamislepingu artikkel 287 viitab esmajoones ettevõtjatelt kogutud teabele, näitab sõna “iseäranis”, et kõnealune põhimõte on üldine ning see kehtib ka muu konfidentsiaalse teabe kohta. (2)

(2)	Sellest järeldub, et ametisaladus hõlmab nii ärisaladusi kui ka muud konfidentsiaalset teavet.

(3)

Puudub igasugune põhjus ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe mõistet monopolivastaste ja ühinemismeetmete kontekstis neile terminitele antud tähendusest erinevalt tõlgendada. Asjaolu, et monopolivastastes ja ühinemismeetmetes on ameti otsused suunatud ettevõtjatele, kuna riigiabi menetlustes on adressaatideks EFTA riigid, ei ole takistuseks ühtsele lähenemisele tuvastamisel, mis on ärisaladus või muu konfidentsiaalne teave.

9C.3.1. Ärisaladused

(1)

Ärisaladuseks võib olla vaid ärialane teave, millel on tegelik või potentsiaalne majanduslik väärtus, ja mille avalikustamine või kasutamine võib anda muudele äriühingutele majanduslikke eeliseid. Tüüpiliseks näiteks on tootmis- ja turustamiskulude hindamismeetodid, tootmissaladused (s.o saladus, äriliselt väärtuslik plaan, valem, protsess või seade, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks, ettevalmistamiseks, tervikuks ühendamiseks või töötlemiseks, mida võib nimetada uuenduslikkuse või märkimisväärse jõupingutuse lõpp-produktiks) ja protsessid, varustamisallikad, toodetud ja müüdud kogused, turuosad, klientide ja turustajate nimekirjad, turunduskavad, omahinna struktuur, müügipoliitika ning teave ettevõtte sisemise ülesehituse kohta.

(2)

Võib paista, et põhimõtteliselt võib ärisaladusi siduda vaid abi saajaga (või kolmanda poolega) ning need võivad olla seotud EFTA riigi (või kolmanda poole) esitatud teabega. Seega ei kuulu ameti enda avaldused (näiteks kahtluse väljendamine ümberkorralduskava teostatavuse kohta) ametisaladuse hoidmise kohustuse alla.

(3)

Lihtsalt väide, et teabe avalikustamine võib äriettevõtet kahjustada, ei ole iseenesest piisav alus sellise teabe ärisaladuseks pidamiseks. Näiteks ameti otsus algatada ümberkorraldusabi puhul ametlik uurimismenetlus võib heita kahtlusevarju ümberkorralduskava teatavatele tahkudele, arvestades teavet, mida amet on saanud. Selline otsus võib (veelgi) alandada äriettevõtte krediidikõlblikkust. Siiski ei viiks see tingimata järeldusele, et teavet, millel see otsus põhineb, tuleks pidada ärisaladuseks.

(4)

Üldjuhul kohaldab amet alljärgnevat mittetäielikku kriteeriumite nimekirja, et määrata kindlaks, kas teavet saab pidada ärisaladuseks:

a)	mil määral on see teave teada väljaspool äriühingut;

b)	mil määral on võetud meetmeid teabe kaitsmiseks äriühingu sees, näiteks töötajatele või agentidele kohaldatavate konkurentsikeelu sätete või mitte-avalikustamislepingute kaudu jne;

c)	teabe väärtus äriühingule ja tema konkurentidele;

d)	jõupingutused või investeeringud, mida ettevõtjal on tulnud teabe hankimiseks teha;

e)	jõupingutused, mida teised peaksid tegema, et saada teabest koopiat;

f)	kaitse tase, mida asjaomase EFTA riigi seadused sellisele teabele pakuvad.

(5)

Põhimõtteliselt on amet seisukohal, et alljärgnev teave ei kuulu tavaliselt ametisaladuse hoidmise kohustuse alla:

üldsusele kättesaadav teave, k.a teave, mis on kättesaadav vaid maksu eest spetsialiseeritud teabeteenistuste kaudu, või teave, mis on oma ala asjatundjate (näiteks inseneride või arstide) hulgas üldteada. Samuti ei peeta käivet tavaliselt ärisaladuseks, sest see avaldatakse aastaaruannetes või on muidu turul teada. Käibeandmete, mis ei ole avalik teave, konfidentsiaalsustaotlused peavad olema põhjendatud ning neid tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi. Asjaolu, et teave ei ole üldsusele kättesaadav, ei tähenda tingimata, et teavet võib pidada ärisaladuseks;

b)	ajalooline teave, eriti vähemalt viie aasta vanune teave;

c)	statistiline või koondteave;

d)	abisaajate nimed, tegevusvaldkond, abi eesmärk ja summa jne.

(6)	Nendest põhimõtetest erandjuhtudel erandite tegemise taotlemisel tuleb esitada üksikasjalikud põhjendused.

9C.3.2. Muu konfidentsiaalne teave

(1)

Monopolivastastel ja ühinemisjuhtudel kuulub konfidentsiaalse teabe hulka ametile konfidentsiaalsuse järgimise tingimusel edastatav kindlat liiki teave (näiteks ettevõtja tellitud turu-uuring, mis on menetluskorra osa ning kuulub tema vara hulka). Näib, et samasugust lähenemist võiks kasutada riigiabi otsuste puhul.

(2)

Riigiabi valdkonnas võib siiski olla mingit liiki konfidentsiaalset teavet, mida monopolivastastes ja ühinemismeetmetes tingimata ei ole, viidates konkreetselt riigi saladustele või muule konfidentsiaalsele teabele selle organisatsioonilisele tegevusele. Üldiselt, arvestades läbipaistvuse nõuet ning ameti kohustust oma otsuseid põhjendada, võib selline teave vaid väga erandlikel asjaoludel kuuluda ametisaladuse hoidmise kohustuse alla. Näiteks avalike teenuste organiseerimise ja kulude kohta käivat teavet ei peeta tavaliselt “muuks konfidentsiaalseks teabeks” (ehkki see võib olla ärisaladus, kui on täidetud lõigus 9C.3.1 loetletud kriteeriumid).

9C.4. Kohaldatav menetluskord

9C.4.1. Üldpõhimõtted

(1)	Ameti peaülesanne on ühitada kaks vastandlikku kohustust, nimelt nõue põhjendada oma otsuseid järelevalve- ja kohtulepingu artikli 16 kohaselt ning seetõttu tagada, et otsused sisaldaksid olulisi elemente, millel need põhinevad, ning ametisaladuse hoidmise kohustus.

(2)

Peale põhilise kohustuse otsuseid põhjendada peab amet arvestama vajadust rakendada tõhusalt riigiabi reegleid (m.h andes EFTA riikidele, abi saajatele ja huvitatud pooltele võimaluse otsuseid kommenteerida või neid vaidlustada) ning oma poliitika läbipaistvuse järele. Seega on ülim huvi avalikustada otsuste täielik sisu. Üldpõhimõttena saab konfidentsiaalse kohtlemise taotlusi rahuldada vaid juhul, kui see on hädavajalik ärisaladuste või muu samaväärset kaitset vääriva konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

(3)

Ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave ei pälvi täielikku kaitset: see tähendab näiteks, et neid võib avaldada, kui see on ametile otsuste põhjendamiseks hädavajalik. See tähendab, et abimeetme ja abi saaja tuvastamiseks vajalik teave ei tohi kuuluda ametisaladuse hoidmise kohustuse alla. Samamoodi ei tohi ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluda teave, mis on vajalik näitamiseks, et EMP lepingu artikli 61 tingimused on täidetud. Kuid amet peab hoolikalt kaaluma, kas avaldamisvajadus on juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades olulisem kui asjaomasele EFTA riigile või ettevõtjale tekkida võiv kahju.

(4)

Ameti otsuse avalikust versioonist võib võrreldes vastuvõetud versiooniga midagi välja jätta vaid ametisaladuse põhjendusel. Lõikusid ei tohi ümber paigutada, ühtki lauset ei tohi lisada ega muuta. Kui amet arvab, et teatavat teavet ei tohi avalikustada, võib lisada joonealuse viite, milles sõnastatakse avalikustamata teave ümber või, kui see on vajalik otsuse arusaadavuse ja sidususe tagamiseks, osutatakse selle suurusjärgule või suurusele.

(5)	Ei tohi rahuldada taotlusi mitte avalikustada täielikku teksti või selle olulist osa, mis muudaks arusaamatuks ameti põhjendused otsuse vastuvõtmiseks.

(6)

Kaebuse puhul arvestab amet kaebaja huvidega põhjuste kindlakstegemisel, miks amet konkreetse otsuse vastu võttis, ilma vajaduseta kohtumenetluse järele. (3) Seetõttu peavad EFTA riikide taotlused kuulutada otsuste osad, mis käsitlevad kurtjate muresid, ametisaladuse hoidmise kohustuse alla käivaks olema eriti hästi põhjendatud ja veenvad. Teisest küljest ei kaldu amet tavaliselt avalikustama väidetavalt ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, kui on kahtlus, et kaebus on esitatud esmajoones juurdepääsu saamiseks teabele.

(7)

EFTA riigid ei tohi kasutada ametisaladust ettekäändena, et keelduda andmast ametile teavet, mida amet peab vajalikuks abimeetmete läbivaatamiseks. Selles suhtes viidatakse järelevalve- ja kohtulepingu protokollis nr 3 (eriti protokolli nr 3 II osa artikli 2 lõikes 2, artiklites 5, 10 ja 16) sätestatud menetluskorrale.

9C.4.2. Menetluskord

(1)

Praegu teavitab amet oma otsustest asjaomast EFTA riiki viivitamatult ning annab viimasele võimaluse tavaliselt 15 tööpäeva jooksul osutada, millist teavet riik peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks. Seda ajavahemikku võib ameti ja asjaomase EFTA riigi omavahelisel kokkuleppel pikendada.

(2)	Kui asjaomane EFTA riik ei osuta ameti poolt ettekirjutatud aja jooksul, millist teavet ta peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks, avalikustatakse otsus tavaliselt täielikult.

(3)	Kui asjaomane EFTA riik soovib, et teatav teave kuuluks ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, peab ta osutama, milliseid osi ta peab sellega hõlmatuks, ning esitama põhjendused iga osa kohta, mille avaldamise ärahoidmist taotletakse.

(4)

Amet vaatab EFTA riigi taotluse läbi viivitamata. Kui amet ei nõustu, et otsuse teatavad osad kuuluvad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, esitab ta oma põhjendused, miks tema arvates ei saa neid osi otsuse avalikust versioonist välja jätta. Kui EFTA riik oma taotlust ei põhjenda (s.o ei esita põhjendust, mis ei ole ilmselt asjassepuutumatu ega väär), ei pea amet peale põhjenduse puudumise täiendavalt täpsustama põhjuseid, miks neid osi ei saa otsuse avalikust versioonist välja jätta.

(5)

Kui amet otsustab nõustuda, et teatavad osad kuuluvad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, nõustumata sealjuures EFTA riigi taotlusega täielikult, teavitab ta oma otsusest EFTA riiki, saates viimasele uue kavandi, milles on tähistatud välja jäetud osad. Kui amet nõustub, et EFTA riigi poolt osutatud osad kuuluvad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, avaldatakse otsuse tekst kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikliga 26, jättes välja ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvad osad. Sellised kärped tähistatakse tekstis. (4)

(6)	EFTA riigil on pärast ameti otsuse kättesaamist, milles viimane esitab oma põhjused keeldumiseks teatavate osade mitteavalikustamisest, 15 tööpäeva aega reageerida ja esitada täiendavaid üksikasju oma taotluse põhjendamiseks.

(7)	Kui asjaomane EFTA riik ameti poolt antud tähtaja jooksul ei reageeri, avaldab amet tavaliselt otsuse sellisel kujul, nagu see oli esitatud tema vastuses EFTA riigi algsele taotlusele.

(8)	Kui asjaomane EFTA riik esitab ettenähtud aja jooksul täiendavaid üksikasju, vaatab amet need viivitamatult läbi. Kui amet nõustub, et EFTA riigi osutatud osad kuuluvad ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, avaldatakse otsuse tekst nagu eespool sätestatud.

(9)

Juhul, kui ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, avaldab amet oma otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta koheselt. Sellised otsused peavad võtma kokku olulised faktid ja seadused, sisaldama eelhinnangut pakutud abimeetme iseloomu kohta ning esitama kahtlused selle ühilduvuse kohta ühisturuga. Et kolmandad osapooled ja muud EFTA riigid saaks esitada kasulikke märkusi, peab otsus esitama selgesti teatavat olulist teavet. Ameti kohustus sellist olulist teavet pakkuda kaalub tavaliselt üle iga nõude kaitsta ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet. Pealegi on võimalikult kiire juurdepääs sellisele otsusele nii abi saaja kui huvitatud osapoolte huvides. Igasuguste viivituste lubamine selles suhtes paneks ohtu riigiabi järelevalve korra.

(10)

Juhul, kui ei ole võimalik jõuda kokkuleppele taotluste suhtes kuulutada teatav vastuväidete esitamatajätmise ja ametliku uurimismenetluse lõpetamisotsustes sisalduv teave ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks, teavitab amet EFTA riiki oma lõplikust otsusest koos tekstiga, mida ta kavatseb avaldada, andes EFTA riigile veel 15 tööpäeva reageerimiseks. Ameti meelest asjakohase vastuse laekumatajäämisel avaldab amet tavaliselt teksti.

(11)

Amet vaatab parajasti läbi riigiabist teavitamise vorme. Et vältida ebavajalikku kirjavahetust EFTA riikidega ja viivitusi otsuste avaldamisel, kavatseb ta tulevikus lisada vormile küsimuse, kas teatis sisaldab teavet, mida ei tohiks avaldada, ning millistel põhjendustel. Amet astuks EFTA riigiga konkreetse juhtumi asjus kirjavahetusse vaid juhul, kui nimetatud küsimusele on vastatud jaatavalt. Ka juhul, kui amet vajab täiendavat teavet, peab EFTA riik teatama nõutud teabe esitamisel, kui nad ei soovi sellise teabe avaldamist, ning millised oleks mitteavaldamise põhjused. Kui amet kasutab EFTA riigi poolt niimoodi tähistatud teavet oma otsuses, saadab ta vastuvõetud otsuse EFTA riigile, selgitades eespool selgitatud viisil põhjusi, miks tema meelest neid osi ei saa otsuse avalikust versioonist välja jätta.

(12)	Kui amet on otsustanud, millise teksti ta avaldab, ning on teavitanud EFTA riiki oma lõplikust otsusest, peab EFTA riik otsustama, kas kasutada või mitte järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 36 tagatud aja jooksul mingit talle kättesaadavat õiguslikku menetlust, k.a igasugused ajutised meetmed.

9C.4.3. Kolmandad osapooled

(1)	Kui kolmandad osapooled peale asjaomase EFTA riigi (näiteks muud kaebajad peale EFTA riikide ja abi saaja) esitavad riigiabi menetluskorda puudutavat teavet, tuleb käesolevaid suuniseid kohaldada mutatis mutandis.

9C.4.4. Õigeaegne kohaldamine

(1)

Käesolevad suunised ei saa kehtestada siduvaid õigusnorme ning neil ei ole ka sellist eesmärki. Nad sätestavad vaid sujuva haldamise huvides viisi, millega amet kavatseb lahendada konfidentsiaalsuse küsimusi riigiabi menetluskorras. Reeglina võib juhul, kui kokkulepet ei saavutata, kohaldada ameti avaldamisotsuse suhtes konkreetset kohtulikku läbivaatusmenetlust. Et käesolevad suunised käsitlevad vaid menetluskorda (ning sätestavad suurel määral juba käibivad tavad), kohaldatakse neid koheselt, s.h enne järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 muudatuste (5) jõustumist vastu võetud otsustele mitte esitada vastuväiteid, (6) millele kolmandad osapooled juurdepääsu taotlevad.

(1) Tuleb märkida, et järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 muudatused vastavalt EFTA riikide vahelisele kokkuleppele 10. detsembrist 2001, millega muudeti EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3, jõustusid 28. augustil 2003. aastal. Need muudatused kaasasid protokolli nr 3 nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks.

(2) Juhtum 145/83 Adams v Komisjon [1985] EKL 3539, lõige 34, ja juhtum T-353/94 Postbank v Komisjon [1996] EKL II-921, lõige 86.

(3) Juhtum C-367/95 P Komisjon v Sytraval [EKL] 1998, I-1719, lõige 64.

(4) Kasutades nurksulge […] ning viidates joonealuses märkuses “kuulub ametisaladuse hoidmise kohustuse alla”.

(5) Vt joonealust märkust 1.

(6) Enne seda kuupäeva vastu võetud ametliku uurimismenetluse algatamisotsused ja lõplikud otsused olid juba avaldatud Euroopa Ühenduste Teataja (alates Nice’i lepingu jõustumisest nimetatud ümber Euroopa Liidu Teatajaks) EMP osas. Enne avaldamist said EFTA riigid näidata, kas mistahes teave kuulus ametisaladuse hoidmise kohustuse alla.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 154

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 8. juuni 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 838/2006, 20. märts 2006, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, rakendamist ja millega muudetakse ja täiendatakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 839/2006, 7. juuni 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 840/2006, 7. juuni 2006, millega kehtestatakse töötlemiseks ettenähtud virsikute puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 kohaselt makstava abi suurus 2006/2007. turustusaastal	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 841/2006, 7. juuni 2006, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	8
	*	Komisjoni direktiiv 2006/53/EÜ, 7. juuni 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ seoses fenbutatiinoksiidi, fenheksamiidi, tsüasofamiidi, linurooni, triadimefooni/triadimenooli, pümetrosiini ja püraklostrobiini jääkide piirnormidega ( 1 )	11

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Euroopa Parlament ja nõukogu
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 27. aprill 2006, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 7. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rahastamise kohta, millega täiendatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta) punktile 3	20
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 20. märts 2006, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus	22
	Kirjavahetuse vormis leping Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus	24
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti otsus, nr 15/04/COL, 18. veebruar 2004, riigiabi käsitlevate menetlus- ja sisuliste eeskirjade neljakümne teiseks muutmiseks lisades uue peatüki 9C: ametisaladus riigiabi otsustes	27

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	75,8
	204	35,9
	999	55,9
0707 00 05	052	77,7
0707 00 05	999	77,7
0709 90 70	052	97,8
0709 90 70	999	97,8
0805 50 10	388	58,4
	508	56,7
	528	51,6
	999	55,6
0808 10 80	388	84,0
	400	107,6
	404	100,5
	508	75,2
	512	82,7
	524	35,7
	528	109,6
	720	82,5
	804	99,1
	999	86,3
0809 10 00	052	227,1
0809 10 00	999	227,1
0809 20 95	052	325,1
	068	95,0
	999	210,1

Riik	29.5.2006–2.6.2006: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	0	Saavutatud
Kongo	100
Fidži	0	Saavutatud
Guyana	100
Inde	0	Saavutatud
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	16,4086	Saavutatud
Madagaskar	100
Malawi	0	Saavutatud
Mauritius	0	Saavutatud
Mosambiik	100
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	0	Saavutatud
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	100