ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 152

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
7. juuni 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 834/2006, 6. juuni 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 835/2006, 6. juuni 2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 836/2006, 6. juuni 2006, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksamaa sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

6

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 837/2006, 6. juuni 2006, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük ICES IIa püügipiirkonnas (EÜ veed) ning püügipiirkondades IV ja VI (EÜ ja rahvusvahelised veed)

9

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/51/EÜ, 6. juuni 2006, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ I lisa ja direktiivi 2005/78/EÜ IV ja V lisa sõidukites kasutatava heitekontrollisüsteemi nõuete ja gaasimootoritega seotud erandite suhtes ( 1 )

11

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 30. mai 2006, ühenduse rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2006. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2062 all)

22

 

*

Komisjoni otsus, 31. mai 2006, milles käsitletakse ühenduse referentlabori määramist suu- ja sõrataudi jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2069 all)  ( 1 )

31

 

*

Komisjoni otsus, 31. mai 2006, millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet Slovakkia teatavate liha- ja kalasektori ettevõtete suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2073 all)  ( 1 )

32

 

*

Komisjoni otsus, 1. juuni 2006, millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja tootmisrühmadega (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2097 all)  ( 1 )

34

 

*

Komisjoni otsus, 2. juuni 2006, millega muudetakse otsust 2005/710/EÜ teatavate kaitsemeetmete suhtes seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Rumeenias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 2137 all)  ( 1 )

36

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 834/2006,

6. juuni 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. juunil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 6. juuni 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

51,0

204

42,5

999

46,8

0707 00 05

052

79,7

999

79,7

0709 90 70

052

89,9

999

89,9

0805 50 10

388

59,0

508

56,7

528

41,1

999

52,3

0808 10 80

388

86,1

400

113,6

404

107,1

508

80,4

512

86,2

528

94,1

720

83,5

804

103,3

999

94,3

0809 10 00

052

194,4

999

194,4

0809 20 95

068

115,5

999

115,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 835/2006,

6. juuni 2006,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)

Poola käsutuses on suured pehme nisu sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(3)

Võttes arvesse turutingimusi, eelkõige hinnasurvet, tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Poola sekkumisameti valduses olevad pehme nisu varud.

(4)

Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Lisaks tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(5)

Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Poola sekkumisamet.

(6)

Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektroonilisel kujul.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Poola sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 150 000 tonni pehme nisu müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük toimub vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)

koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)

määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 7. juunil 2006 kell 15 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg igal komapäeval kell 15 (Brüsseli aja järgi).

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 28. juunil 2006 kell 15 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Poola sekkumisametile järgmisel aadressil:

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Produktów Roślinnych

Dzial Zbóż

ul. Nowy Świat 6/12

PL-00-400 Warszawa

Telefon: (48) 22 661 78 10

Faks: (48) 22 661 78 26.

Artikkel 5

Poola sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon kinnitab madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast suurema üldkoguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).


LISA

Alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva 150 000 tonni pehme nisu edasimüümiseks

Vorm (1)

(Määrus (EÜ) nr 835/2006)

1

2

3

4

Pakkuja number

Partii number

Kogus

(t)

Pakkumishind

(EUR/t)

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

jne

 

 

 


(1)  Edastada põllumajanduse peadirektoraadile (D2).


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 836/2006,

6. juuni 2006,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksamaa sekkumisameti valduses oleva pehme nisu edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)

Saksamaa käsutuses on suured pehme nisu sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(3)

Võttes arvesse turutingimusi, eelkõige hinnasurvet, tuleks siseturul muuta kättesaadavaks Saksamaa sekkumisameti valduses olevad pehme nisu varud.

(4)

Võtmaks arvesse olukorda ühenduse turul tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Lisaks tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(5)

Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Saksamaa sekkumisamet.

(6)

Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektroonilisel kujul.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Saksamaa sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 100 000 tonni pehme nisu müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük toimub määruse (EMÜ) nr 2131/93 kohaselt.

Erandina nimetatud määrusest

a)

koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)

määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ega tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4 määratakse pakkumistagatiseks kümme eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 7. juunil 2006 kell 15 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg igal kolmapäeval kell 15 (Brüsseli aja järgi).

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 28. juunil 2006 kell 15 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Saksamaa sekkumisametile järgmisel aadressil:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE)

Deichmannsaue 29

D-53179 Bonn

1. faks: (49-228) 6845 3985

2. faks: (49-228) 6845 3276

Artikkel 5

Saksamaa sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel lisas esitatud vormiga.

Artikkel 6

Komisjon kinnitab madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast suurema üldkoguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).


LISA

Alaline pakkumismenetlus Saksamaa sekkumisameti valduses oleva 100 000 tonni pehme nisu edasimüümiseks

Vorm (1)

(Määrus (EÜ) nr 836/2006)

1

2

3

4

Pakkuja number

Partii number

Kogus

(t)

Pakkumishind

(EUR/t)

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

jne

 

 

 


(1)  Edastada põllumajanduse peadirektoraadile (D2).


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 837/2006,

6. juuni 2006,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvalesta püük ICES IIa püügipiirkonnas (EÜ veed) ning püügipiirkondades IV ja VI (EÜ ja rahvusvahelised veed)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2006. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2006. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2006. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvoot loetakse ammendunuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda kõnesolevas lisas osutatud kalavaru alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevast. Kõnesolevatel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida ja lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnesolevat kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2006

Komisjoni nimel

kalanduse ja merenduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 742/2006 (ELT L 130, 18.5.2006, lk 7).


LISA

Nr

06

Liikmesriik

HISPAANIA

Kalavaru

GLH/2A-C46

Liik

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Piirkond

IIa (EÜ veed), IV, VI (EÜ ja rahvusvahelised veed)

Kuupäev

3. mai 2006


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/11


KOMISJONI DIREKTIIV 2006/51/EÜ,

6. juuni 2006,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ I lisa ja direktiivi 2005/78/EÜ IV ja V lisa sõidukites kasutatava heitekontrollisüsteemi nõuete ja gaasimootoritega seotud erandite suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 2 teist taanet,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/55/EÜ liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu, (2) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiv 2005/55/EÜ on üks direktiivis 70/156/EMÜ sätestatud ühenduse tüübikinnitusmenetlust käsitlevatest üksikdirektiividest.

(2)

Komisjoni 14. novembri 2005. aasta direktiiviga 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu) ja muudetakse selle I, II, III, IV ja VI lisa, kehtestati muudatused ja rakendusmeetmed seoses uute raskeveokite ja raskeveokite mootorite heitekontrollisüsteemide vastupidavusega, kasutusomaduste nõuetekohasusega kindlaksmääratud kasuliku tööea jooksul ning pardadiagnostikasüsteemidega (OBD-süsteemid).

(3)

Tehnika arengut arvestades on asjakohane kehtestada uued nõuded heitekontrollisüsteemi katsetamiseks ning selle töötingimuste ja häirete kontrollimiseks tüübikinnituse ajal.

(4)

On oluline tagada, et heitekontrollisüsteemi töötamist ei takista katkestusstrateegia.

(5)

Gaasimootorites ei kasutata praegu kehtivate NOx heitenormide järgimiseks heitgaasitagastuse või valikulise katalüütilise redutseerimise tehnoloogiat. Seega tuleks praeguses staadiumis teha gaasimootorite ja gaasil töötavate sõidukite suhtes erand nimetatud nõuetest, et tagada NOx kontrollimeetmete nõuetekohane toimimine. Erandi võib tühistada, arvestades edasisi heitestaadiume.

(6)

On asjakohane kohandada direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktide 6.5.3, 6.5.4 ja 6.5.5 kohaldamise kuupäeva uute tüübikinnituste puhul.

(7)

Komisjon kavatseb OBD-piirväärtused üle vaadata, et kohandada neid tehnika arenguga.

(8)

Seepärast tuleks direktiive 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/55/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 8. novembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 9. novembrist 2006. Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nende normide ametliku avaldamise korral nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. juuni 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/28/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 27).

(2)  ELT L 275, 20.10.2005, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2005/78/EÜ (ELT L 313, 29.11.2005, lk 1).


I LISA

DIREKTIIVI 2005/55/EÜ MUUDATUSED

I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 2.1 muudetakse järgmiselt:

a)

termini “katkestusstrateegia” määratlus asendatakse järgmisega:

“katkestusstrateegia:

AECS, mis vähendab BECSi heitekontrolli tõhusust olukorras, mis võib kergesti tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel ja kasutamisel, või

BECS, mis eristab töötamist standardiseeritud tüübikatsetuse ajal töötamisest muudes olukordades ning alandab heitkoguste kontrolli taset nende tingimuste puhul, mis ei ole kohaldatava tüübikatsetuse jaoks määrava tähtsusega,

OBD või heitekontrollistrateegia, mis eristab töötamist standardiseeritud tüübikatsetuse ajal töötamisest muudes olukordades ning vähendab (õigeaegse ja täpse) seiresuutlikkuse taset nende tingimuste puhul, mis ei ole kohaldatava tüübikatsetuse jaoks määrava tähtsusega;”

b)

termini “heidete reguleerimise juhtseadme püsiseisund” määratluses asendatakse sõnad “heidete reguleerimise juhtseadme püsiseisund” sõnadega “heidete reguleerimise juhtseadme seisund”;

c)

lisatakse järgmine määratlus:

“heitekontrollisüsteem – süsteem, mis tagab NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise mootorisüsteemis vastavalt I lisa punkti 6.5 nõuetele.”;

2.

punkti 6.1.5.6 teises taandes asendatakse sõnad “heidete reguleerimise juhtseadme püsiseisundid” sõnadega “heidete reguleerimise juhtseadme seisundid”;

3.

punkt 6.5 asendatakse järgmisega:

“6.5.   Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks

6.5.1.   Üldosa

6.5.1.1.   Käesolevat punkti kohaldatakse kõikide diiselmootorisüsteemide suhtes, hoolimata tehnoloogiast, mida kasutatakse punkti 6.2.1 tabelites esitatud heitkoguste piirväärtustest kinnipidamiseks.

6.5.1.2.   Kohaldamiskuupäevad

Punktide 6.5.3, 6.5.4 ja 6.5.5 nõudeid hakatakse uute tüübikinnituste puhul kohaldama alates 9. novembrist 2006 ja kõikide uute sõidukite registreerimise puhul alates 1. oktoobrist 2007.

6.5.1.3.   Kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et need vastaksid nõuetele kogu kasutusaja jooksul.

6.5.1.4.   Tootja esitab II lisas käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemi talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe.

6.5.1.5.   Kui mootorisüsteemis on vaja kasutada reaktiive, peab tootja täpsustama tüübikinnitustaotluses kõikide heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatud reaktiivide omadusi, nt liiki ja kontsentratsioone, töötemperatuuritingimusi ning andma viiteid rahvusvahelistele standarditele jms.

6.5.1.6.   Punktis 6.1 esitatud nõuete kohaselt peavad kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid säilitama heitkoguste kontrollifunktsiooni kõikide ühenduse territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti ümbritseva õhu madalate temperatuuride puhul.

6.5.1.7.   Tüübikinnituse jaoks tõestab tootja tehnilisele talitusele, et reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul ei ületa ammoniaagi heidete hulk kohaldatava heidete katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm.

6.5.1.8.   Reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul on iga sõidukile eraldi paigaldatud reaktiivipaagi juures ka vedelikuproovi võtmiseks vajalikud vahendid. Proovivõtukoht on kergesti juurdepääsetav ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata.

6.5.2.   Hooldusnõuded

6.5.2.1.   Tootja annab uute raskeveokite või raskeveokite mootorite omanikele kirjaliku juhendi või korraldab sellise juhendi edastamise, milles on märgitud, et kui sõiduki heitekontrollisüsteem ei tööta korralikult, annab rikkeindikaator (MI) sellest juhile märku ning mootor hakkab seejärel töötama alatalitlusel.

6.5.2.2.   Juhendis on kirjas sõiduki nõuetekohase kasutamise ja hoolduse nõuded, sealhulgas vajadusel ka tarbitavate reaktiivide kasutamise nõuded.

6.5.2.3.   Juhendid peavad olema kirjutatud arusaadavas ja mittetehnilises keeles ning selle riigi keeles, kus raskeveokit või raskeveokite mootorit müüakse või registreeritakse.

6.5.2.4.   Juhendites täpsustatakse, kas sõiduki käitaja peab reaktiive lisama tavapäraste hoolduskordade vahel, ning esitatakse vastava raskesõiduki tüübi tõenäoline reaktiivikulu.

6.5.2.5.   Juhenditega nähakse ette, et nõuetekohaste omadustega reaktiivi kasutamine ja nende lisamine näidustuste olemasolul on kohustuslik, et sõiduk vastaks asjaomasele sõiduki- või mootoritüübile välja antud vastavustunnistusele.

6.5.2.6.   Juhendites on kirjas, et sellise sõiduki kasutamine, mis ei tarbi ühtegi reaktiivi, kuigi see on saasteainete heidete vähendamise seisukohalt nõutav, võib olla kriminaalkorras karistatav ning et selle tõttu võivad sõiduki registreerinud riigis või mõnes teises riigis, kus sõidukit kasutatakse, muutuda kehtetuks sõidukite ostmiseks või kasutamiseks kehtestatud soodustingimused.

6.5.3.   Mootorisüsteemi NOx heidete kontroll

6.5.3.1.   Mootorisüsteemi NOx heidete kontrolli mittenõuetekohane töötamine (näiteks nõutava reaktiivi puudumise, heitgaasi mittenõuetekohase tagastusvoolu või heitgaasitagastuse deaktiveerimise tõttu) tehakse kindlaks, jälgides heitgaasivoogu paigutatud sensorite abil NOx taset.

6.5.3.2.   Kui NOx tase ületab I lisa punkti 6.2.1 tabelis 1 esitatud kohaldatava piirväärtuse rohkem kui 1,5 g/kWh, antakse sõidukijuhile sellest teada MI aktiveerumisega, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 3.6.5.

6.5.3.3.   Lisaks sellele salvestatakse vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 arvutimällu vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood, mis aitab tuvastada, miks NOx tase ületas punktis 6.5.3.2 täpsustatud taseme.

NOx taseme ületamise põhjustest peab vajaduse korral olema võimalik kindlaks teha vähemalt järgmiseid: tühi reaktiivipaak, reaktiivi doseerimise katkemine, reaktiivi halb kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine. Muudel juhtudel annavad veakoodid teate “kõrge NOx tase – põhjus teadmata”.

6.5.3.4.   Kui NOx tase ületab artikli 4 lõikes 3 esitatud tabelis antud OBD-piirväärtused, vähendab pöördemomendi piiraja mootori talitlust vastavalt punkti 6.5.5 nõuetele nii, et sõidukijuht seda kindlasti märkab. Kui pöördemomendi piiraja on aktiveerunud, jätkub juhi teavitamine vastavalt punkti 6.5.3.2 nõuetele ja kustutamiskindel veakood salvestatakse vastavalt punktile 6.5.3.3.

6.5.3.5.   Üksnes heitgaasitagastust ja mitte ühtegi muud NOx heitgaasi järeltöötlussüsteemi kasutavate mootorisüsteemide puhul võib tootja kasutada punkti 6.5.3.1 nõuete kohaseks NOx taseme kindlakstegemiseks alternatiivset meetodit. Tüübikinnituse ajal tõestab tootja, et NOx taseme kindlakstegemise alternatiivne meetod on punktis 6.5.3.1 esitatud nõuetega võrreldes sama õigeaegne ja täpne ning toob kaasa punktides 6.5.3.2, 6.5.3.3 ja 6.5.3.4 kirjeldatud tagajärjed.

6.5.4.   Reaktiivide kontroll

6.5.4.1.   Sõidukite puhul, milles tuleb käesoleva punkti nõuete täitmiseks kasutada reaktiive, teavitatakse juhti reaktiivi hulgast sõidukile paigaldatud reaktiivipaagis spetsiaalse, sõiduki armatuurlaual asuva mehaanilise või elektroonilise näidiku abil. Hoiatus antakse ka juhul, kui reaktiivi on:

vähem kui 10 % – tootja valikul võib see protsent olla suurem – paagi mahust, või

vähem kogusest, mis vastab teekonna pikkusele, mida on võimalik läbida tootja poolt täpsustatud kütusetagavaraga.

Reaktiivi näidik paigaldatakse kütusenäidiku vahetusse lähedusse.

6.5.4.2.   Juhti teavitatakse vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.6.5, kui reaktiivipaak on tühi.

6.5.4.3.   Niipea kui reaktiivipaak saab tühjaks, kohaldatakse lisaks punkti 6.5.4.2 nõuetele ka punkti 6.5.5 nõudeid.

6.5.4.4.   Tootja võib alternatiivina punkti 6.5.3 nõuete täitmisele valida punktide 6.5.4.5–6.5.4.12 nõuete täitmise.

6.5.4.5.   Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega tehakse kindlaks, kas sõidukis on tootja poolt kinnitatud ja käesoleva direktiivi II lisas esitatud reaktiivi omadustele vastav vedelik.

6.5.4.6.   Kui reaktiivipaagis olev vedelik ei vasta tootja poolt kinnitatud ja käesoleva direktiivi II lisas esitatud miinimumnõuetele, kohaldatakse punktis 6.5.4.12 esitatud lisanõudeid.

6.5.4.7.   Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega tehakse kindlaks reaktiivi kulu ning võimaldatakse sõidukiväline juurdepääs kuluandmetele.

6.5.4.8.   Standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu on võimalik teada saada reaktiivi keskmine kulu ja keskmine nõutav reaktiivikulu mootorisüsteemis kas mootori eelneva 48tunnise tööaja jooksul või aja jooksul, mis kulus vähemalt 15liitrise nõutava kulu saavutamiseks, olenevalt sellest, kumb periood on pikem, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 6.8.3.

6.5.4.9.   Reaktiivi kulu jälgimiseks tuleb jälgida vähemalt järgmisi mootori parameetreid:

reaktiivi kogus sõidukil asuvas paagis,

reaktiivivool või reaktiivi sissepritse heitgaasi järeltöötlussüsteemi sissepritsekohale nii lähedalt kui tehniliselt võimalik.

6.5.4.10.   Kui punktis 6.5.4.8 määratletud perioodi jooksul on reaktiivi keskmise kulu ja keskmise nõutava reaktiivikulu kõrvalekalle rohkem kui 50 %, rakendatakse punktis 6.5.4.12 sätestatud meetmeid.

6.5.4.11.   Kui reaktiivi doseerimine katkeb, rakendatakse punktis 6.5.4.12 sätestatud meetmeid. Meetmeid ei rakendata, kui katkestuse kutsub esile mootori elektronjuhtseade, kuna mootori töötingimused on sellised, et reaktiivi doseerimine pole heitkoguste seisukohalt nõutav, tingimusel, et tootja on tüübikinnitusasutust selgesõnaliselt teavitanud, millal selliseid töötingimusi kohaldatakse.

6.5.4.12.   Mis tahes kõrvalekalded punktide 6.5.4.6, 6.5.4.10 või 6.5.4.11 nõuetele vastavusest peavad põhjustama samasuguseid tagajärgi kui need, millele on viidatud punktides 6.5.3.2, 6.5.3.3 ja 6.5.3.4.

6.5.5.   Meetmed heitkoguste järelkontrollisüsteemi loata muutmise vältimiseks

6.5.5.1.   Käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid on varustatud pöördemomendi piirajaga, mis teavitab sõidukijuhti, kui mootorisüsteem ei tööta nõuetekohaselt või sõidukit käitatakse nõuetele mittevastavalt, ning julgustab seega viga(vigu) viivitamata kõrvaldama.

6.5.5.2.   Pöördemomendi piiraja aktiveerub, kui sõiduk peatub esimest korda pärast seda, kui on ilmnenud punktides 6.5.3.4, 6.5.4.3, 6.5.4.6, 6.5.4.10 või 6.5.4.11 kirjeldatud tingimused.

6.5.5.3.   Kui pöördemomendi piiraja aktiveerub, ei ületa mootori pöördemoment ühelgi juhul konstantset väärtust, milleks on:

sõidukikategooriate N3 > 16 tonni, M1 > 7,5 tonni, M3/III ja M3/B > 7,5 tonni puhul 60 % mootori maksimaalsest pöördemomendist,

sõidukikategooriate N1, N2, N3 ≤ 16 tonni, 3,5 tonni < M1 ≤ 7,5 tonni, M2, M3/I, M3/II, M3/A ja M3/B ≤ 7,5 tonni puhul 75 % mootori maksimaalsest pöördemomendist.

6.5.5.4.   Dokumentide ja pöördemomendi piiraja suhtes kehtivad nõuded on esitatud punktides 6.5.5.5–6.5.5.8.

6.5.5.5.   Üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad heitekontrollisüsteemi ja pöördemomendi piiraja töökarakteristikute täielikku kirjeldust, täpsustatakse vastavalt dokumente käsitlevatele nõuetele, mis on esitatud punktis 6.1.7.1. Tootja esitab teabe mootori elektronjuhtseadmes kasutatavate punkti 6.5.6.5 kohaste algoritmide kohta, mille abil seostatakse ETC katses NOx kontsentratsiooni konkreetse NOx heitkogusega (g/kWh).

6.5.5.6.   Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse mootori tühikäigul, kui selle aktiveerumise esile kutsunud tingimused on lakanud eksisteerimast. Pöördemomendi piirajat ei deaktiveerita automaatselt, kui selle aktiveerumise põhjused pole kõrvaldatud.

6.5.5.7.   Pöördemomendi piirajat ei ole võimalik deaktiveerida lüliti või hooldustööriista abil.

6.5.5.8.   Pöördemomendi piirajat ei tarvitata kaitseväes, päästeteenistuses ja tuletõrjeteenistuses kasutatavate sõidukite ja kiirabiautode puhul. Pöördemomendi võib püsivalt deaktiveerida ainult mootori või sõiduki tootja ning nõuetekohaseks identifitseerimiseks määratakse samasse mootoritüüpkonda kuuluv spetsiaalne mootoritüüp.

6.5.6.   Heitekontrollisüsteemi töötingimused

6.5.6.1.   Heitekontrollisüsteem peab töötama, kui

ümbritseva keskkonna temperatuur on vahemikus 266K–308K (– 7 °C–35 °C),

ta asub kuni 1 600 m kõrgusel merepinnast,

mootorijahutusvedeliku temperatuur on üle 343 K (70 °C).

Käesolevat punkti ei kohaldata reaktiivipaagi reaktiivitaseme seire puhul, mida teostatakse igasuguste kasutustingimuste korral.

6.5.6.2.   Heitekontrollisüsteemi võib deaktiveerida, kui mitterežiimne strateegia on aktiivne ja tulemuseks on pöördemomendi vähenemine madalama tasemeni kui punktis 6.5.5.3 vastavale sõidukikategooriale määratud tasemed.

6.5.6.3.   Kui heidete reguleerimise juhtseadme seisund on aktiivne, jätkab heitekontrollisüsteem tööd ja vastab punkti 6.5 sätetele.

6.5.6.4.   NOx kontrolli meetmete nõuetele mittevastav toimimine tuvastatakse nelja OBD-katsetsükli käigus, nagu viidatud direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa 1. liite punktis 6.1 esitatud määratluses.

6.5.6.5.   Algoritme, mida kasutatakse elektronjuhtseadmes NOx kontsentratsiooni konkreetse NOx heitkogusega seostamiseks (g/kWh) ETC katses, ei käsitata katkestusstrateegiana.

6.5.6.6.   Kui käivitub AECS, mis on tüübikinnitusega tegelevalt asutuselt saanud punkti 6.1.5 kohase tüübikinnituse, kohaldatakse igasuguse AECS tööst tingitud NOx taseme tõusu suhtes punktis 6.5.3.2 osutatud asjaomaseid piirväärtusi. Kõigil sellistel juhtudel kirjeldatakse AECSi mõju NOx tasemele vastavalt punktile 6.5.5.5.

6.5.7.   Heitekontrollisüsteemi häire

6.5.7.1.   Heitekontrollisüsteemi puhul seiratakse elektrihäireid ja mis tahes sensorite eemaldamist või deaktiveerumist, mis takistavad süsteemil punktide 6.5.3.2 ja 6.5.3.4 kohaselt heitkoguse suurenemist tuvastada.

Diagnostikavõimet mõjutavad sensorid on näiteks sensorid, mis mõõdavad otseselt NOx kontsentratsiooni, karbamiidi kvaliteedi sensorid ja sensorid, mida kasutatakse reaktiivi doseerimise, reaktiivitaseme, reaktiivikulu või heitgaasitagastuse määra seireks.

6.5.7.2.   Kui heitekontrollisüsteemi häire on kindlaks tehtud, teavitatakse juhti viivitamata hoiatussignaali aktiveerimisega vastavalt IV lisa punktile 3.6.5.

6.5.7.3.   Pöördemomendi piiraja aktiveeritakse vastavalt punktile 6.5.5, kui häiret ei kõrvaldata 50 mootori töötunni jooksul.

Esimeses alalõigus sätestatud aega vähendatakse 36 tunnile alates artikli 2 lõigetes 7 ja 8 täpsustatud kuupäevadest.

6.5.7.4.   Kui heitekontrollisüsteem on teinud kindlaks, et häire on kõrvaldatud, võib kõnealuse häirega seotud veakoodi süsteemi mälust kustutada, välja arvatud punktis 6.5.7.5 osutatud juhtudel, ning vajaduse korral deaktiveeritakse pöördemomendi piiraja vastavalt punktile 6.5.5.6.

Heitekontrollisüsteemi häirega seotud veakoodi või -koode ei tohi olla võimalik mis tahes skänneri abil süsteemi mälust kustutada.

6.5.7.5.   Heitekontrollisüsteemi eemaldamise või deaktiveerumise korral vastavalt punktile 6.5.7.1 salvestatakse arvuti mällu vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood.

6.5.8.   Heitekontrollisüsteemi töö demonstreerimine

6.5.8.1.   Punktiga 3 ettenähtud tüübikinnituse taotluse osana demonstreerib tootja vastavust nimetatud punkti sätetele mootori dünamomeetril läbiviidavate katsetega vastavalt punktidele 6.5.8.2–6.5.8.7.

6.5.8.2.   Mootoritüüpkonna või OBD-mootoritüüpkonna vastavust nimetatud punkti nõuetele võib demonstreerida tüüpkonna ühe mootori (algmootori) heitekontrollisüsteemi katsetades tingimusel, et tootja tõestab tüübikinnitusasutusele, et kogu mootoritüüpkonna heitekontrollisüsteemid on sarnased.

Demonstreerimisel võib esitada tüübikinnitusasutusele näiteks algoritme, funktsionaalseid analüüse jms.

Algmootori valib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.

6.5.8.3.   Heitekontrollisüsteemi katsetamine koosneb järgmisest kolmest etapist.

 

Valik:

asutus valib tootja esitatud toimimisvigade nimekirjast NOx kontrollimeetmete toimimisvea või heitekontrollisüsteemi häire.

 

Kvalifikatsioon:

toimimisvea mõju kontrollitakse, mõõtes NOx taset ETC-katsega mootori katsestendil.

 

Demonstreerimine:

süsteemi reaktsiooni (pöördemomendi vähenemine, hoiatussignaal jne) demonstreeritakse, katsetades mootorit nelja OBD-katsetsükli käigus.

6.5.8.3.1.   Valikuetapi jaoks esitab tootja tüübikinnitusasutusele nende seirestrateegiate kirjelduse, mida kasutatakse, et kindlaks teha mis tahes NOx kontrollimeetme võimalik toimimisviga või heitekontrollisüsteemi võimalik häire, mille tulemusena aktiveeruks pöördemomendi piiraja või üksnes hoiatussignaal.

Kõnealusesse nimekirja kuuluvate toimimisvigade tüüpilised näited on tühi reaktiivipaak, toimimisviga, mille tulemuseks on reaktiivi doseerimise katkemine, ebapiisav reaktiivi kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine.

Tüübikinnitusasutus valib antud nimekirjast vähemalt kaks ja maksimaalselt kolm NOx kontrollisüsteemi toimimisviga või heitekontrollisüsteemi häiret.

6.5.8.3.2.   Kvalifikatsioonietapi jaoks mõõdetakse NOx heitkoguseid ETC-katsetsükli käigus vastavalt III lisa 2. liite sätetele. ETC-katse tulemust kasutatakse, et määrata kindlaks, milline on NOx kontrollisüsteemi eeldatav reaktsioon demonstratsiooni käigus (pöördemomendi vähenemine ja/või hoiatussignaal). Häire simuleeritakse nii, et NOx tase ei ületaks ühtki punktides 6.5.3.2 või 6.5.3.4 antud piirväärtust rohkem kui 1 g/kWh võrra.

Heidete kvalifikatsioon ei ole nõutav tühja reaktiivipaagi korral või kui demonstreeritakse heitekontrollisüsteemi häiret.

Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse kvalifikatsiooniprotsessi käigus.

6.5.8.3.3.   Demonstreerimisetapi jaoks katsetatakse mootorit maksimaalselt nelja OBD-katsetsükli käigus.

Võivad esineda ainult demonstratsiooniks valitud häired.

6.5.8.3.4.   Enne punktis 6.5.8.3.3 nimetatud katseseeria käivitamist seatakse heitekontrollisüsteem seisundisse “häired puuduvad”.

6.5.8.3.5.   Olenevalt valitud NOx tasemest aktiveerib süsteem hoiatussignaali ja vajaduse korral pöördemomendi piiraja mis tahes ajahetkel enne katseseeria lõppu. Katseseeria võib peatada, kui NOx kontrollisüsteem on nõuetekohaselt reageerinud.

6.5.8.4.   Heitekontrollisüsteemi puhul, mis põhineb peamiselt heitevoos paiknevate sensorite abil NOx taseme seirel, võib tootja nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks otsustada teatavate süsteemi funktsioonide (nt doseerimise katkemine, suletud tagastusvooluklapp) otsese seire kasuks. Sel juhul demonstreeritakse valitud süsteemi funktsioone.

6.5.8.5.   Punktiga 6.5.5.3 ettenähtud tase, mille pöördemomendi piiraja peab pöördemomendi vähendamisel saavutama, kinnitatakse koos mootori üldise talitluse kinnitamisega vastavalt direktiivile 80/1269/EMÜ. Demonstreerimisel tõestab tootja tüübikinnitusasutusele, et mootori elektronjuhtseadmesse on lisatud nõuetekohane pöördemomendi piiraja. Eraldi pöördemomendi mõõtmine demonstreerimise ajal ei ole nõutav.

6.5.8.6.   Alternatiivina punktidele 6.5.8.3.3–6.5.8.3.5 võib heitekontrollisüsteemi ja pöördemomendi piiraja tööd demonstreerida sõidukit katsetades. Sõidukiga sõidetakse teel või katserajal, kusjuures valitud heitekontrollisüsteemi toimimisvead või häired aitavad demonstreerida, et hoiatussignaali ja pöördemomendi piiraja aktiveerimine toimub vastavalt punkti 6.5 ja eriti punktide 6.5.5.2. ja 6.5.5.3 nõuetele.

6.5.8.7.   Kui punkti 6.5 nõuete täitmiseks on vajalik kustutamiskindla veakoodi salvestamine arvutimällu, peavad demonstratsiooniseeria lõpuks olema täidetud järgmised kolm tingimust:

OBD skänneri abil on võimalik kinnitada punktis 6.5.3.3 kirjeldatud sobiva kustutamiskindla veakoodi olemasolu OBD arvutimälus ning tüübikinnitusasutusele on võimalik tõestada, et skänner ei saa seda koodi kustutada, ning

direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktis 3.9.2 nimetatud kustutamiskindla loendaja abil on võimalik kindlaks määrata aeg, mille jooksul hoiatussignaal oli katseseeria ajal aktiivne, ja on võimalik tõestada, et skänner ei saa seda koodi kustutada, ning

tüübikinnitusasutus on kinnitanud konstruktsioonielemendid, mis näitavad, et kõnealune kustutamiskindel teave on salvestatud arvutimällu vastavalt direktiivi 2005/78/EÜ IV lisa punktile 3.9.2 vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks.”


II LISA

DIREKTIIVI 2005/78/EÜ MUUDATUSED

1.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 3.6.4 asendatakse sõnad “heidete reguleerimise juhtseadme püsiseisund” sõnadega “heidete reguleerimise juhtseadme seisund”;

b)

punkti 3.7 teises taandes asendatakse sõnad “heidete reguleerimise juhtseadme püsiseisund” sõnadega “heidete reguleerimise juhtseadme seisund”;

c)

punkt 3.8.3 asendatakse järgmisega:

“3.8.3

Kui rikkeindikaatori aktiveerumise põhjustab NOx kontrollimeetmetega seotud mootorisüsteemi toimimisviga või nõuetele mittevastav reaktiivikulu ja doseerimistegevus, võib rikkeindikaatori lülitada aktiveerimiseelsesse asendisse, kui direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktides 6.5.3, 6.5.4 ja 6.5.7 esitatud tingimused ei ole enam täidetud.”;

d)

punkt 3.9.2 asendatakse järgmisega:

“3.9.2

Alates 9. novembrist 2006 uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2007 mis tahes registreerimiste puhul, kui kustutamiskindel veakood on tekitatud direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktide 6.5.3 või 6.5.4 kohaselt, säilitab OBD-süsteem veakoodi registreeringu ja mootori töötunnid rikkeindikaatori aktiveeritud oleku ajal vähemalt 400 päeva või 9 600 mootori töötunni ulatuses.

Ühtegi veakoodi ega sellele vastavat mootori töötundide arvu, mil rikkeindikaator oli aktiveeritud, ei saa kustutada ühegi välise diagnostikaseadme ega muu käesoleva lisa punktis 6.8.3 nimetatud tööriista abil.”

2.

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.

Näide käesolevas direktiivis ja direktiivis 2005/55/EÜ sätestatud nõuete kohaldamise kohta Ühendkuningriigis välja antud kolmanda tüübikinnituse suhtes (esialgu ilma laienduseta), mis koos OBD-süsteemi esimese etapiga vastab kohaldamiskuupäevale B1:

e11*2005/55*2005/78B*0003*00”;

b)

punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga:

“3.

Näide direktiivis 2005/55/EÜ ja seda muutvas direktiivis 2006/51/EÜ sätestatud nõuete kohaldamise kohta Saksamaal välja antud neljanda tüübikinnituse suhtes (esialgu ilma laienduseta), mis koos OBD-süsteemi teise etapiga vastab kohaldamiskuupäevale B2:

e1*2005/55*2006/51F*0004*02”;

c)

lisatakse järgmine punkt 4:

“4.

Tabel tähtsümbolite kasutamise kohta vastavalt direktiivis 2005/55/EÜ sätestatud eri kohaldamiskuupäevadele

Tähtsümbol

Rida (1)

OBD I etapp (2)

OBD II etapp

Vastupidavus ja kasutustingimused

NOx heidete kontroll (3)

A

A

B

B1(2005)

JAH

JAH

C

B1(2005)

JAH

JAH

JAH

D

B2(2008)

JAH

JAH

E

B2(2008)

JAH

JAH

JAH

F

B2(2008)

JAH

JAH

G

B2(2008)

JAH

JAH

JAH

H

C

JAH

JAH

I

C

JAH

JAH

JAH

J

C

JAH

JAH

K

C

JAH

JAH

JAH


(1)  Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punkti 6 I tabelile.

(2)  Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ artiklile 4 jäetakse OBD I etapis välja gaasimootorid.

(3)  Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktile 6.5.”


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/22


KOMISJONI OTSUS,

30. mai 2006,

ühenduse rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2006. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2062 all)

(2006/392/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsust 2004/465/EÜ liikmesriikide kalanduse kontrollprogrammidele eraldatava ühenduse rahalise toetuse kohta, (1) muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta otsusega 2006/2/EÜ, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid on komisjonile edastanud oma 2006. aasta kalanduse kontrolli programmid koos taotlustega ühenduse rahalise toetuse saamiseks, et katta programmides sisalduvate projektide elluviimise kulusid.

(2)

Ühenduse rahalist toetust võivad saada nõukogu otsuse 2004/465/EÜ artiklis 4 loetletud tegevustega seotud taotlused.

(3)

On asjakohane määrata kindlaks ühenduse rahalise toetuse maksimaalsed summad ja toetuse määrad ning toetuse andmise tingimused.

(4)

Toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta. (3)

(5)

Vastavalt nõukogu otsuse 2004/465/EÜ artiklile 8 peavad liikmesriigid võtma oma kulukohustused 12 kuu jooksul alates selle aasta lõpust, mil neid teavitatakse käesolevast otsusest. Nad peavad ühtlasi järgima otsuse 2004/465/EÜ sätteid projektide alustamise ja hüvitustaotluste esitamise kohta.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas otsuses sätestatakse ühenduse rahaline toetus otsuse 2004/465/EÜ artiklis 4 nimetatud tegevustele 2006. aastal. Otsusega määratakse kindlaks igale liikmesriigile antava ühenduse rahalise toetuse summa, ühenduse rahalise toetuse määr ja toetuse andmise tingimused.

Artikkel 2

Uued tehnoloogiad ja IT-võrgud

Kulud, mis on seotud arvutitehnika ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga ning IT-võrkude loomisega, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, kvalifitseeruvad rahalisele toetusele, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, jäädes I lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 3

Automaatsed lokaliseerimisseadmed

1.   Kalapüügi seirekeskuses laevaseiresüsteemi (VMS) kaudu laevade kaugseiret võimaldavate automaatsete lokaliseerimisseadmete ostmise ja pardale paigaldamise kulud kvalifitseeruvad maksimaalselt 4 500 euro suurusele rahalisele toetusele laeva kohta II lisas sätestatud piirides.

2.   Lõikega 1 ette nähtud 4 500 euro piires on esimese 1 500-eurose abikõlbliku kuluosa toetuse määr 100 %.

3.   Rahaline toetus abikõlbliku kulu puhul, mis ulatub 1 500 eurost kuni 4 500 euroni laeva kohta, on kuni 50 % sellisest kulust.

4.   Toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama määruse (EÜ) nr 2244/2003 nõuetele.

Artikkel 4

Uute tehnoloogiate katseprojektid

Kalapüügi seire kvaliteedi parandamist võimaldavate uute tehnoloogiate rakendamise katseprojektide kulud kvalifitseeruvad rahalisele toetusele, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, jäädes III lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 5

Koolitus

Kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve ülesannete eest vastutavate riigiametnike koolitus- ja vahetusprogrammide kulud kvalifitseeruvad rahalisele toetusele, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, jäädes IV lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 6

Kulude hindamine

Ühenduse kalanduspoliitika kontrolli kulude hindamissüsteemi rakendamise kulud kvalifitseeruvad rahalisele toetusele, mis katab 50 % abikõlblikest kuludest, jäädes V lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 7

Seminarid ja meediavahendid

Kulud algatustele, sealhulgas seminaridele ja meediavahenditele, mis on suunatud kalurite ja teiste osapoolte, näiteks inspektorite, prokuröride ja kohtunike, aga ka üldsuse teadlikkuse tõstmisele võitluses vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügi vastu ning eesmärgiga tutvustada ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamist, kvalifitseeruvad rahalisele toetusele, mis katab 75 % abikõlblikest kuludest, jäädes VI lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 8

Patrull-laevad ja -õhusõidukid

Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kalapüügi inspekteerimiseks ja järelevalveks kasutatavate laevade ja õhusõidukite soetamise ja kaasajastamise kulud kvalifitseeruvad VII lisas sätestatud piirides rahalisele toetusele, mis ei ületa:

50 % 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide abikõlblikest kuludest;

25 % teiste liikmesriikide abikõlblikest kuludest.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  ELT L 157, 30.4.2004, lk 114; parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 36.

(2)  ELT L 2, 5.1.2006, lk 4.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.


I LISA

UUED TEHNOLOOGIAD JA IT-VÕRGUD

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

1 333 334

666 667

Saksamaa

210 000

105 000

Eesti

229 217

114 609

Kreeka

2 250 000

1 125 000

Hispaania

 

 

Prantsusmaa

935 000

467 500

Iirimaa

250 000

125 000

Itaalia

4 000 000

2 000 000

Küpros

83 000

41 500

Läti

 

 

Leedu

30 000

15 000

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

 

 

Madalmaad

470 505

235 253

Austria

 

 

Poola

 

 

Portugal

735 230

333 895

Sloveenia

250 354

125 177

Slovakkia

 

 

Soome

402 000

201 000

Rootsi

120 000

60 000

Ühendkuningriik

838 148

419 074

Kokku

12 136 788

6 034 675


II LISA

AUTOMAATSED LOKALISEERIMISSEADMED

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

 

 

Saksamaa

 

 

Eesti

 

 

Kreeka

 

 

Hispaania

 

 

Prantsusmaa

 

 

Iirimaa

 

 

Itaalia

 

 

Küpros

 

 

Läti

 

 

Leedu

 

 

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

190 944

132 972

Madalmaad

 

 

Austria

 

 

Poola

 

 

Portugal

 

 

Sloveenia

25 760

18 880

Slovakkia

 

 

Soome

33 000

22 820

Rootsi

 

 

Ühendkuningriik

 

 

Kokku

249 704

174 672


III LISA

UUTE TEHNOLOOGIATE KATSEPROJEKTID

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

275 000

137 500

Saksamaa

 

 

Eesti

 

 

Kreeka

 

 

Hispaania

 

 

Prantsusmaa

 

 

Iirimaa

 

 

Itaalia

 

 

Küpros

 

 

Läti

 

 

Leedu

 

 

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

 

 

Madalmaad

 

 

Austria

 

 

Poola

150 000

75 000

Portugal

249 700

124 850

Sloveenia

 

 

Slovakkia

 

 

Soome

 

 

Rootsi

130 000

65 000

Ühendkuningriik

 

 

Kokku

804 700

402 350


IV LISA

KOOLITUS

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

10 000

5 000

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

523 199

261 600

Saksamaa

64 000

32 000

Eesti

13 195

6 598

Kreeka

 

 

Hispaania

86 640

43 320

Prantsusmaa

58 350

29 175

Iirimaa

200 000

100 000

Itaalia

1 000 000

500 000

Küpros

15 000

7 500

Läti

23 300

11 650

Leedu

11 000

5 500

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

8 196

4 098

Madalmaad

144 093

72 047

Austria

 

 

Poola

 

 

Portugal

25 600

12 800

Sloveenia

35 808

17 904

Slovakkia

 

 

Soome

24 200

12 100

Rootsi

22 000

11 000

Ühendkuningriik

160 305

80 153

Kokku

2 424 886

1 212 445


V LISA

KULUDE ANALÜÜS JA HINDAMINE

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

93 333

46 667

Saksamaa

 

 

Eesti

 

 

Kreeka

 

 

Hispaania

 

 

Prantsusmaa

 

 

Iirimaa

 

 

Itaalia

 

 

Küpros

 

 

Läti

 

 

Leedu

 

 

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

 

 

Madalmaad

 

 

Austria

 

 

Poola

 

 

Portugal

 

 

Sloveenia

 

 

Slovakkia

 

 

Soome

 

 

Rootsi

 

 

Ühendkuningriik

 

 

Kokku

93 333

46 667


VI LISA

SEMINARID JA MEEDIAVAHENDID

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

5 000

3 750

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

 

 

Saksamaa

 

 

Eesti

 

 

Kreeka

660 860

495 645

Hispaania

 

 

Prantsusmaa

 

 

Iirimaa

 

 

Itaalia

 

 

Küpros

 

 

Läti

 

 

Leedu

9 000

6 750

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

 

 

Madalmaad

 

 

Austria

 

 

Poola

200 000

150 000

Portugal

68 750

51 563

Sloveenia

6 008

4 506

Slovakkia

 

 

Soome

 

 

Rootsi

210 000

157 500

Ühendkuningriik

37 299

27 974

Kokku

1 196 917

897 688


VII LISA

PATRULL-LAEVAD JA ÕHUSÕIDUKID

(EUR)

Liikmesriik

Riiklikus kalanduse kontrolli programmis kavandatud kulud

Ühenduse toetus

Belgia

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

Taani

 

 

Saksamaa

1 200 000

225 000

Eesti

751 761

150 352

Kreeka

2 789 140

575 328

Hispaania

24 683 674

6 170 918

Prantsusmaa

 

 

Iirimaa

 

 

Itaalia

 

 

Küpros

2 300 000

1 150 000

Läti

 

 

Leedu

500 000

250 000

Luksemburg

 

 

Ungari

 

 

Malta

 

 

Madalmaad

565 000

141 250

Austria

 

 

Poola

 

 

Portugal

23 234 908

4 110 537

Sloveenia

50 792

25 396

Slovakkia

 

 

Soome

 

 

Rootsi

72 000 000

4 500 000

Ühendkuningriik

17 611 065

4 402 766

Kokku

145 686 340

21 701 547


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/31


KOMISJONI OTSUS,

31. mai 2006,

milles käsitletakse ühenduse referentlabori määramist suu- ja sõrataudi jaoks

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2069 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/393/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2003/85/EÜ nähakse ette ühenduse referentlabori määramine suu- ja sõrataudi jaoks. Komisjon on tihedas koostöös liikmesriikidega korraldanud pakkumise ühenduse asjaomase referentlabori valimiseks, võttes arvesse teaduslik-tehnilise pädevuse kriteeriume ja töötajate erialateadmisi.

(2)

Arvesse võeti ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (2) artikli 12 lõikes 2 sätestatud lisanõudmisi ametlike laborite määramiseks.

(3)

Pärast valikumenetluse lõpetamist tuleks edukaks osutunud labor – loomatervishoiu instituudi Pirbright’i labor, mida spondeerib biotehnoloogia ja bioloogiateaduste teadusuuringute nõukogu (BBSRC) – määrata viieks aastaks ühenduse referentlaboriks suu- ja sõrataudi jaoks.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Ühendkuningriigi biotehnoloogia ja bioloogiateaduste teadusuuringute nõukogu (BBSRC) loomatervishoiu instituudi Pirbright’i labor on määratud ühenduse referentlaboriks suu- ja sõrataudi jaoks viieks aastaks alates käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

2.   Lõikes 1 viidatud ühenduse tugilabori funktsioonid ja kohustused on sätestatud direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 306, 22.11.2003, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2005/615/EÜ (ELT L 213, 18.8.2005, lk 14).

(2)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 776/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 3).


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/32


KOMISJONI OTSUS,

31. mai 2006,

millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet Slovakkia teatavate liha- ja kalasektori ettevõtete suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2073 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/394/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle XIV lisa 5. peatüki B-jao punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavatele 2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liites (1) loetletud Slovakkia ettevõtetele on võimaldatud üleminekuperiood.

(2)

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet on muudetud komisjoni otsustega 2004/463/EÜ, (2) 2005/189/EÜ (3) ja 2005/661/EÜ. (4)

(3)

Slovakkia pädeva asutuse ametliku deklaratsiooni kohaselt on üks lihatootmisettevõte ajakohastamisprotsessi lõpule viinud ja täidab nüüd täielikult ühenduse õigusakte. Üks üleminekujärgus olevate ettevõtete nimekirja kantud lihatootmisettevõte on oma tegevuse osaliselt lõpetanud. Üks kalatootmisettevõte on suletud. Seepärast tuleks need ettevõtted üleminekujärgus olevate ettevõtete nimekirjast kustutada.

(4)

Seepärast tuleks 2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealune liide asendada.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmetest on teavitatud toiduahela ja loomatervishoiu alalist komiteed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liide asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT C 227 E, 23.9.2003, lk 1654.

(2)  ELT L 156, 30.4.2004, lk 138.

(3)  ELT L 62, 9.3.2005, lk 34.

(4)  ELT L 245, 21.9.2005, lk 18.


LISA

“Liide

millele on osutatud XIV lisa 5. peatüki B-jaos (1)

Ettevõtete nimekiri koos puuduste ja nende kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaegadega

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

Puudujäägid

Nõuete täieliku täitmise tähtaeg

GA 6-2

Sered'ský MP a.s., Bratislavská 385, Sered'

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

 

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b ja g

 

I lisa I peatüki punkt 11

 

I lisa II peatüki punkti 14 alapunkt a

31.12.2006


(1)  XIV lisa teksti vt ELT L 236, 23.9.2003, lk 915.”


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/34


KOMISJONI OTSUS,

1. juuni 2006,

millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja tootmisrühmadega

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2097 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/395/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuli 1992. aasta otsuses 92/452/EMÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide heakskiidetud embrüokogumisrühmade ja embrüotootmisrühmade nimekirjad veiste embrüote ekspordiks ühendusse, (2) on sätestatud, et liikmesriigid võivad importida embrüoid kolmandatest riikidest vaid siis, kui need on kogunud, töödelnud ja ladustanud nimetatud otsuses esitatud nimekirjadesse kantud embrüokogumisrühmad.

(2)

Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse muudatuste tegemiseks kõnealustes nimekirjades oma riigi teatavaid embrüokogumis- ja -tootmisrühmi käsitlevates kannetes.

(3)

Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised direktiivi 89/556/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning nimetatud riigi veterinaarteenistused on asjaomased embrüokogumisrühmad embrüote ühendusse eksportimiseks ametlikult heaks kiitnud.

(4)

Seepärast tuleks otsust 92/452/EMÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 92/452/EMÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates kolmandast päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(2)  EÜT L 250, 29.8.1992, lk 40. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/270/EÜ (ELT L 99, 7.4.2006, lk 27).


LISA

Otsuse 92/452/EMÜ lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised Ameerika Ühendriikide rühmi käsitlevad read:

“US

 

06UT122

E870

 

Canyon Breeze Genetics

327 W 800 N

Minersville, UT 84752

Dr John M Conrad

US

 

06OH121

E1612

 

Nathan Steiner

10369 Fulton Road

Marshalville, OH 44645

Dr Nathan Steiner

US

 

06MT122

E608

 

Trans Ova Genetics

9033 Walker Rd

Belgrade, MT 59714

Dr Jon Schmidt

US

 

03FL101

E948

 

Sacramento Farms

104 Crandon Blvd, Suite 420

Key Biscayne, FL 33149

Dr Richard Castleberry”

b)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 91KS028 rida asendatakse järgmisega:

“US

 

91KS028

E726

 

Sun Valley Embryo Transfer, PA

3104 West Pleasant Hill Rd

Salina, KS 67401

Dr Glenn Engelland”

c)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 94OH071 rida asendatakse järgmisega:

“US

 

94OH071

E563

 

Moulton Embryos

14318 Moulton-Ft. Amanda Rd

Wapakoneta, OH

Dr Virgil J Brown”


7.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/36


KOMISJONI OTSUS,

2. juuni 2006,

millega muudetakse otsust 2005/710/EÜ teatavate kaitsemeetmete suhtes seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Rumeenias

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2137 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/396/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 22 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast kõrge patogeensusega viirusetüve H5N1 põhjustatud lindude gripi puhkemist Kagu-Aasias 2003. aasta detsembris võttis komisjon nimetatud haiguse vastu mitmed kaitsemeetmed, eelkõige komisjoni 13. oktoobri 2005. aasta otsuse 2005/710/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses väga patogeense lindude gripi kahtlusega Rumeenias. (3)

(2)

Otsusega 2005/710/EÜ nähakse ette elusate kodulindude, elusate silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate ja looduslike jahilindude, muude eluslindude kui kodulindude, sealhulgas lemmiklindude, kõnealuste liikide haudemunade ja teatavate muude lindudest valmistatud toodete impordi peatamine Rumeeniast.

(3)

Rumeenia on nüüd teavitanud komisjoni mitmest kõrge patogeensusega linnugripi kinnitust leidnud juhust ja mitmest vastavast kahtlusest Brasovi piirkonnas, mis ei kuulu otsuses 2005/710/EÜ loetletud Rumeenia piirkondade hulka. Rumeenia on edastanud teabe selle kohta, et nakatatud piirkonnas on võetud likvideerimis- ja tõrjemeetmed. Kõigis 42 Rumeenia piirkonnas kehtivad täiendavad bio-ohutusmeetmed.

(4)

Seoses praeguse haigusolukorraga Rumeenias tuleb laiendada Rumeenia ala, millest lähtuv asjakohane import ühendusse peatatakse.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2005/710/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2005/710/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Liikmesriigid teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. juuni 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1); parandatud versioon (ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).

(3)  ELT L 269, 14.10.2005, lk 42. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/321/EÜ (ELT L 118, 3.5.2006, lk 18).


LISA

“LISA

Artikli 1 punktides a ja b osutatud Rumeenia territooriumi osad

A   OSA

ISO riigikood

Riigi nimi

Territooriumi kirjeldus

RO

Rumeenia

Kogu Rumeenia territoorium


B   OSA

ISO riigikood

Riigi nimi

Territooriumi kirjeldus

RO

Rumeenia

Järgmised Rumeenia piirkonnad:

Arges

Bacau

Botosani

Braila

Brasov

Bucuresti

Buzau

Calarasi

Constanta

Covasna

Dimbovita

Dolj

Galati

Giurgiu

Gorj

Harghita

Ialomita

Iasi

Ilfov

Mehedinti

Mures

Neamt

Olt

Prahova

Sibiu

Suceava

Teleorman

Tulcea

Vaslui

Vilcea

Vrancea”