ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 139

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
25. mai 2006


Sisukord

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Lehekülg

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

 

EFTA järelevalveamet

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 262/02/COL, 18. detsember 2002, millega kolmekümne viiendat korda muudetakse riigiabi menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades neile luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodikat käsitlevad suunised

1

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 263/02/COL, 18. detsember 2002, millega kolmekümnekuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 26A: Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele

8

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 264/02/COL, 18. detsember 2002, millega muudetakse kolmekümne seitsmendat korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades peatüki 22: Terasesektoris antav päästmis- ja ümberkorraldamisabi ning tegevuse lõpetamise abi

24

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 196/03/COL, 5. november 2003, millega kolmekümnekaheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 9B: Kaebused – vorm kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta

28

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 197/03/COL, 5. november 2003, millega kolmekümneüheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 34: Ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavad viitemäärad, diskontomäärad ja intressimäärad

33

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 195/04/COL, 14. juuli 2004, EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta

37

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EFTA järelevalveamet

25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/1


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 262/02/COL,

18. detsember 2002,

millega kolmekümne viiendat korda muudetakse riigiabi menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades neile luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodikat käsitlevad suunised

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61 – 63,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (2) eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3 artiklit 1,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt väljastab EFTA järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet peab seda vajalikuks,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (3) mille EFTA järelevalveamet võttis vastu 19. jaanuaril 1994. (4)

ARVESTADES, et Euroopa Komisjon võttis 26. juulil 2001 vastu teatise, (5) milles käsitletakse elektrisektoris tekkinud luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodikat,

ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “ÜLDINE” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte, et tagada võrdsed konkurentsitingimused,

OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal pidanud nõu EFTA riikidega 19. oktoobril 2001 toimunud mitmepoolsel kohtumisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades peatüki 21 “Luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodika”, mille tekst on käesoleva otsuse I lisas.

2.

EFTA riike teavitatakse kirjaga, millele on lisatud käesoleva otsuse ja selle I lisa eksemplar. EFTA riike palutakse jooksul teatada nõustumisest I lisas esitatud asjakohaste meetmetega (21. peatüki artikli 4 lõike 5 punktis c esitatud teatamise kohustus) 20 tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist.

3.

Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates otsuse ja selle I lisa eksemplari.

4.

Otsus ja selle I lisa avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osas ja selle EMP kaasaandes pärast EFTA riikidelt teate saamist asjakohaste meetmetega nõustumise kohta.

5.

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 18. detsember 2002

EFTA järelevalveameti nimel

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

Hannes HAFSTEIN


(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Edaspidi “riigiabi suunised”.

(4)  Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994 EMP lisas nr 32.

(5)  http://europa.eu.int/comm/competition/state_aid/legislation/stranded_costs/en.pdf


LISA

“21.   LUHTUNUD KULUDEGA SEOTUD RIIGIABI ANALÜÜSIMISE METOODIKA

21.1   SISSEJUHATUS

(1)

Euroopa elektritööstuses konkurentsi võimaldamise põhimõtted on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/92/EÜ (1) elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (edaspidi “direktiiv” või “direktiiv 96/92/EÜ”).

(2)

Nimetatud direktiiv muudeti EMP ühiskomitee aasta otsusega 168/1999 (2) EMP lepingu osaks.

(3)

Tugevalt piiratud konkurentsi järkjärguline asendamine tegeliku konkurentsiga EMPs peab toimuma vastuvõetavatel majanduslikel tingimustel, mille puhul arvestatakse elektritööstuse eripära. Probleemi on direktiivi tekstis suurel määral juba kajastatud.

(4)

Selleks et EFTA riikidel oleks võimalik lahendada mitmeid eriolukordi, on neil direktiivi artikliga 24 lubatud üleminekuperioodi kestel edasi lükata direktiivi teatavate sätete kohaldamist. Riigiabi mehhanismid, mis on välja töötatud eesmärgiga võimaldada elektriettevõtjatele soodsaid tingimusi konkurentsiga kohanemiseks, ei kuulu artiklis 24 sätestatud erandite hulka.

(5)

Käesolevate suuniste eesmärk on selgitada, kuidas järelevalveamet kavatseb kohaldada EMP lepingus esitatud eeskirju luhtunud kuludega seotud riigiabi suhtes, arvestades direktiivi 96/92/EÜ. Suunised ei piira muudest raamistikest, suunistest ja teatistest tulenevate riigiabi eeskirjade kohaldamist. Järelevalveamet annab endiselt oma heakskiidu regionaalabile ja keskkonnaabile vastavalt asjakohastele suunistele. Abi, mida ei saa heaks kiita EMP lepingu artikli 61 alusel, võib kohasel juhul käsitleda EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel.

21.2.   ÜLEMINEKUMEETMED JA RIIGIABI

(1)

Direktiivi 96/92/EÜ artiklis 24, mida on kohandatud EMP ühiskomitee 26. novembri 1999. aasta otsusega nr 168/1999 on sätestatud järelevalveameti pädevus lubada direktiivist ajutise erandi moodustavate üleminekumeetmete võtmist: (3)

“Need EFTA riigid, kus enne EMP ühiskomitee 26. novembri otsuse 168/1999 jõustumist on võetud kohustusi või antud tegevusgarantiisid ei tohi käesoleva otsuse sätete tõttu täita, võivad vastavalt artikli 24 lõigetele 1 ja 2 taotleda üleminekukorda. Üleminekuperioodi kehtestamise taotlusest tuleb teatada EFTA järelevalveametile kuue kuu jooksul pärast EMP ühiskomitee 26. novembri otsuse nr 168/1999 jõustumist.”

(2)

Käesolevas olukorras on järelevalveamet seisukohal, et ta võib artikli 24 alusel tehtavate otsustega kehtestada üleminekukorra vaid juhul, kui juba varem on kindlaks tehtud, et EFTA liikmesriigi eelnimetatud artikli alusel teatatud meetmed ei vasta direktiivi IV, V, VI ja VII peatükile. Direktiivi artikli 24 kohaselt võib ainult järelevalveamet lubada erandite tegemist eespool toodud sätetest.

(3)

EFTA riigis sellekohase fondi kaudu kehtestatud maksude süsteem, mille eesmärk on kompenseerida neid kohustustest või antud garantiidest tulenevaid kulutusi, mida otsuse 168/1999 alusel ei ole võimalik täita, ei kujuta endast meedet, mille võtmiseks tuleb järelevalveameti otsusega kehtestada üleminekukord vastavalt direktiivi 96/92/EÜ artiklile 24. Niisuguse meetme võtmiseks ei tule teha erandit direktiivi asjaomaste peatükkide kohaldamisest. Kuid eespool nimetatud süsteem võib olla riigiabi, mida antakse vastavalt EMP lepingu artiklile 61 ja EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule lisatud protokollile nr 3.

(4)

Käesolevate suuniste eesmärk on näidata, kuidas järelevalveamet kavatseb kohaldada EMP lepingus esitatud riigiabi eeskirju niisuguste riigiabimeetmete puhul, mille eesmärk on kompenseerida kulusid, mis tekivad seoses kohustuste ja garantiidega, mille täitmine otsuse 168/1999 jõustumise järel ei ole enam võimalik. Suunised ei kehti meetmete suhtes, mis ei ole riigiabi vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1.

21.3.   ABIKÕLBLIKE LUHTUNUD KULUDE MÄÄRATLUS

(1)

Selliseid kohustusi või antud tegevusgarantiisid nimetatakse tavaliselt luhtunud kuludeks. Need võivad esineda mitmel kujul: pika tähtajaga ostulepinguna, eeldatava või selgesõnalise müügigarantii tingimusel tehtud investeeringuna, väljapool tavapärast tegevusala tehtud investeeringuna jne. Selleks et järelevalveamet saaks võetud kohustusi ja antud garantiisid tunnustada abikõlblike luhtunud kuludena, peavad need vastama järgmistele kriteeriumitele:

(a)

luhtunud kulusid põhjustavad kohustused peavad olema võetud või tegevusgarantiid antud enne 27. novembrit 1999, kui jõustus otsus 168/1999;

(b)

kohustused ja garantiid peavad rajanema õiguslikul ja lepingulisel alusel ning peavad olema põhjendatavad selles õiguslikus kontekstis, mille raames nad võeti või anti;

(c)

kohustuste ja tegevusgarantiide suhtes peab esinema oht, et vastavalt direktiivile 96/92/EÜ ei ole neid võimalik täita. Selleks, et neid saaks käsitleda luhtunud kuludena, peavad kohustused ja garantiid olema muutunud direktiivi jõustumise tõttu majanduslikult kahjulikuks ja nad peavad oluliselt mõjutama ettevõtja konkurentsivõimet. Eeltoodu tulemusena peab ettevõte muu hulgas tegema raamatupidamisarvestusse kohustuse või garantii ettenähtavat mõju kajastavaid kandeid (näiteks eraldised).

Kohustused või garantiid peavad vastama eelmises lõigus sätestatud nõuetele eriti juhul, kui kõnealuste kohustuste või garantiide mõjul võib ettevõtjate elujõulisus abi või üleminekumeetmete puudumise tõttu ohtu sattuda.

Nende kohustuste ja garantiide konkurentsile ja ettevõtjatele avaldatavat mõju hinnatakse kokkuvõtvalt. Selleks et kohustusi ja garantiisid saaks pidada luhtunud kuludeks, peab olema võimalik kindlaks teha põhjuslik seos otsuse 168/1999 jõustumise ning asjaomaste ettevõtjate kohustuste ja garantiide täitmisel ilmnevate raskuste vahel. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks, võtab järelevalveamet arvesse elektri hinna langust ja asjaomaste ettevõtjate turuosa kaotust. Täitmata kohustused ja garantiid, mille täitmine ei sõltu otsuse 168/1999 jõustumistest, ei ole luhtunud kulud;

(d)

kohustused ja garantiid peavad olema tühistamatud. Abikõlblike luhtunud kulude arvutamisel arvestatakse ka kohustusi ja garantiisid, mida ettevõtjal on võimalik tasu eest tühistada või muuta;

(e)

samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi kohustusi ja garantiisid ei käsitleta reeglina luhtunud kuludena;

(f)

luhtunud kulud on majandustegevuse kulud, mis peavad vastama kohustuste ja garantiide alusel tegelikult investeeritud, makstud või makstavatele summadele. Seepärast järelevalveamet ei tunnusta kindlasummalisi arvestusi, välja arvatud juhul, kui saab tõestada, et need vastavad tegelikule majandusolukorrale;

(g)

luhtunud kulud näidatakse netokuluna ilma kohustustest ja garantiidest tuleneva tulu, kasumi ja lisandväärtuseta;

(h)

luhtunud kulude suuruse kindlaksmääramisel ei arvestata vastavate varadega seoses saadud või saada olevat abi. Kui kohustus on võetud või tegevusgarantii antud seoses investeeringuga, mille tegemiseks on antud riigiabi, tuleb kohustuse või garantiiga põhjustatud luhtunud kulude suurust vähendada abisumma võrra;

(i)

kui luhtunud kulud tulenevad kohustustest või garantiidest, mille täitmisel on tekkinud raskused otsuse 168/1999 jõustumise tõttu, võetakse abikõlblike luhtunud kulude suuruse arvutamisel arvesse nii riigi kui ka ühise elektrituru majandus- ja konkurentsitingimuste tegelik muutumine. Kui kohustused ja garantiid on luhtunud kulud elektrihinna ennustatava languse tõttu, tuleb luhtunud kulude arvutamisel arvestada elektrihinna tegelikke muutusi;

(j)

enne otsuse 168/1999 siseriiklikku õigusesse ülevõtmist amortiseeritud kulusid ei käsitleta luhtunud kuludena. Kuid eraldised või varad, mille amortisatsioon on kantud ettevõtja bilanssi eesmärgiga võtta arvesse otsuse ettenähtavaid mõjusid, võivad vastata luhtunud kulude tingimustele;

(k)

abikõlblikud luhtunud kulud ei või olla suuremad miinimummäärast, mida ettevõtjal on vaja nende kohustuste ja antud garantiide täitmiseks, mille täitmine sattus kahtluse alla otsuse 168/1999 jõustumise tagajärjel. (4) Järelikult tuleb kulude arvutamisel pidada silmas asjaomase ettevõtja jaoks majanduslikult kõige kasulikumat lahendust (kui abi ei anta). See võib muu hulgas tähendada võetud selliste võetud kohustuste või antud garantiide ülesütlemist, mille tulemuseks on luhtunud kulud või sellise vara osalist või täielikku likvideerimist, millest tuleneb luhtunud kulusid (eeldusel, et ei satuta vastuollu kohustuse või garantii põhimõttega);

(l)

kulud, mis mõnel ettevõtjal tuleb kanda pärast direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtaega (26. november 2006), ei ole reeglina selle metoodika järgi abikõlblikud luhtunud kulud. (5) Vajaduse korral võib järelevalveamet neid kohustusi ja garantiisid sobival hetkel arvesse võtta ja käsitleda neid abikõlblike luhtunud kuludena ühise elektrituru avamise järgmisel etapil;

(m)

EFTA riikide puhul, kes avavad turu varem kui on ette nähtud EMP ühiskomitee otsusega 168/1999, võib järelevalveamet käesoleva metoodika kohaselt nõustuda käsitlema abikõlblike luhtunud kuludena kulusid, mis mõnel ettevõtjal võivad tekkida ka pärast direktiivi artiklis 26 sätestatud ajapiiri, kui kulud tekivad seoses kohustuste või garantiidega, mis vastavad 21. peatüki lõike 3 punktides a – l loetletud tingimustele, eeldusel, et need kulud ei teki hiljem kui 31. detsembril 2010.

21.4.   LUHTNUD KULUD JA RIIGIABI

(1)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt on riigiabi andmine keelatud. Kuid sama artikli lõigetes 2 ja 3 on sellest reeglist sätestatud hulk erandeid. EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt kehtivad EMP lepingus esitatud eeskirjad, sealhulgas konkurentsieeskirjad, “ettevõtjate, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on finantsmonopolid” suhtes, kui nende eeskirjade kohaldamine ei takista neile antud ülesande täitmist õiguslikult ega praktiliselt. Mingil juhul ei tohi see kahjustada kaubandust lepingupoolte huvide vastaselt.

(2)

Abikõlblike luhtunud kulude suunistele vastava riigiabi andmise eesmärk on soodustada elektriettevõtjate kohanemist konkurentsil põhineva elektrituruga. Järelevalveamet võib selleks antava abi heaks kiita niisuguses ulatuses, et abi andmisest saadav kasu tasakaalustaks konkurentsimoonutuse, kuna võimaldab saavutada ühise eesmärgi, mida turujõud saavutada ei suuda. Konkurentsi moonutamine, mis tuleneb abi andmisest elektriettevõtjale eesmärgiga soodustada ta siirdumist enam-vähem suletud turult osaliselt liberaliseeritud turule, ei saa olla vastuolus ühiste huvidega, kui abi andmise kestus ja mõju on piiratud, kuna elektrituru liberaliseerimine vastab EMP üldhuvidele ja on üks siseturu kujundamise meetmetest. Lisaks on järelevalveamet seisukohal, et abi andmine seoses luhtunud kuludega vähendab elektriettevõtjate minevikus võetud kohustustest või tehtud investeeringutest tulenevaid riske ja soodustab seega investeeringute jätkumist. Kui luhtunud kulusid ei kompenseeritaks, suureneks oht, et ettevõtjad kannavad majanduslikult kahjulikest kohustustest tekkivad kulud üle neist sõltuvatele tarbijatele.

(3)

Elektritööstuse luhtunud kulude kompenseerimiseks antavat abi saab teiste liberaliseeritud sektoritega võrreldes põhjendada ka asjaoluga, et elektrituru liberaliseerimisega ei ole kaasnenud ei tehnilise progressi kiirenemist ega nõudluse kasvu ning sellega, et keskkonnakaitse, elektrivarustuse kindluse ja EMP riikide majanduse sujuva toimimise huvides oleks raske mõista, kui riigi abi andmise võimalust hakataks arutama alles siis, kui elektriettevõtjatel tekivad raskused.

(4)

Eespool esitatu taustal on järelevalveamet seisukohal, et abi andmine luhtunud kulude kompenseerimiseks moodustab tavaliselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandi juhul, kui abiga soodustatakse teatud majandustegevust ilma kaubandustingimusi ühiste huvide vastaselt kahjustamata.

(5)

Ilma et sellega piirataks järelevalveameti suunistest tulenevate EMP riigiabi, sealhulgas keskkonnakaitse alast riigiabi käsitlevatele ühenduse suuniste (6) ja muude konkreetsete õigusaktide täitmist, võib järelevalveamet abikõlblike luhtunud kulude kompenseerimiseks antava abi tunnistada põhimõtteliselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c vastavaks, kui abi vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

abi tuleb kasutada kindlalt välja selgitatud ja selgelt määratletud abikõlblike luhtunud kulude kompenseerimiseks. Abi ei tohi mingil juhul olla abikõlblike luhtunud kulude summast suurem;

(b)

abi andmise kord peab võimaldama arvestada konkurentsi edaspidise arenguga. Konkurentsi arengut hinnatakse mõõdetavate tegurite (hinnad, turuosa, muud EFTA riigi näidatud asjakohased tegurid) abil. Kuna konkurentsitingimuste muutumine avaldab mõju abikõlblikele luhtunud kuludele, tuleb abi summa seada sõltuvusse tegeliku konkurentsi arengust. Aja jooksul makstud abi arvutamisel tuleb arvestada konkurentsi mõjutavate asjakohaste tegurite muutumist;

(c)

EFTA riik peab võtma kohustuse esitada järelevalveametile aastaaruanne, milles kirjeldatakse konkurentsi arengut elektriturul ja muu hulgas näidatakse asjakohaste mõõdetavate tegurite muutused. Aastaaruandes seletatakse vastava aasta luhtunud kulude arvutust ja esitatakse makstud abisumma;

(d)

hinnangu andmisel soosib järelevalveamet järk-järgult kahaneva abi andmist luhtunud kulude kompenseerimiseks, kuna abi järkjärguline kahanemine soodustab asjaomast ettevõtjat kiirendama ettevalmistuste tegemist liberaliseeritud turuga kohanemiseks;

(e)

ettevõtjale luhtunud kulude kompenseerimiseks makstava abi ülempiir tuleb eelnevalt kindlaks määrata. Ülempiiri määramisel tuleb arvestada ettevõtja äriühing tootlikkuse suurenemisest saadavat tulu.

Eelnevalt tuleb selgelt kindlaks määrata ka luhtunud kulude kompenseerimiseks antava abi suuruse arvutamise ja abi rahastamise üksikasjalik kord ning abi maksmise piiraeg. Teatises abi andmise kohta esitatakse üksikasjalikud andmed selle kohta, kuidas luhtunud kulude arvutamisel on arvestatud punktis b loetletud tegurite muutumist;

(f)

abi kumuleerumise vältimiseks võtab EFTA riik eelkohustuse mitte maksta päästmis- või ümberkorraldusabi ettevõtjatele, kes saavad abi seoses luhtunud kuludega. Järelevalveamet on seisukohal, et pikaajalise elujõuta varadesse tehtud investeeringutega seotud luhtunud kulude eest kompensatsiooni maksmine ei soodusta elektritööstuse üleminekut liberaliseeritud elektriturule. Seega ei vasta niisuguse kompensatsiooni maksmine EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandi tegemise tingimustele.

(6)

Järelevalveametil on väga tõsiseid kahtlusi luhtunud kulude kompenseerimiseks antava abi suhtes, mis ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele või mis võib põhjustada ühiste huvide vastaseid konkurentsimoonutusi. Kahtluste põhjused on järgmised:

(a)

abi ei ole seotud eespool esitatud määratluse kohaselt abikõlblike luhtunud kuludega või seda antakse luhtunud kuludele, mis on selgelt ja antud juhtumi kohaselt määratlemata või abi summa on abikõlblikest luhtunud kulude summast suurem;

(b)

abi on ette nähtud osa või kogu otsuse 168/1999 jõustumise eelsest ajast pärineva sissetuleku osaliseks või täielikuks tagamiseks ja arvesse ei ole võetud ainult konkurentsi tekkimisest tulenevad luhtuvad abikõlblikud kulud;

(c)

abisumma kohandamist, mis tuleneb erinevusest luhtunud kulude suuruse arvutamisel esialgselt eeldatud majandus- ja turuolukorra ning tegeliku olukorra vahel, ei ole ette nähtud.

21.5.   LUHTUNUD KULUDE KOMPENSEERIMISEKS ANTAVA ABI RAHASTAMISE VIISID

(1)

EFTA riigid võivad valida neile kõige sobivama viisi luhtunud kulude kompenseerimiseks antava abi rahastamiseks. Abi andmise lubamiseks teeb järelevalveamet kindlaks, kas rahastamiskord ei põhjusta vastuolusid direktiivi 96/92/EÜ eesmärkide või lepingupoolte huvidega. Lepingupooled võtavad muu hulgas arvesse tarbijakaitset, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning konkurentsi.

(2)

Rahastamise kord ei tohi takistada väliste ega uute ettevõtjate tulekut siseriiklikule või piirkondlikule turule. Luhtunud kulude kompenseerimiseks ettenähtud abi ei tohi rahastada EMP riikide vahelise elektritransiidi maksustamise või tootja ja tarbija omavahelisest kaugusest sõltuva maksu kehtestamise teel.

(3)

Järelevalveamet jälgib, et luhtunud kulude kompenseerimiseks antava abi rahastamise kord tagaks nii abikõlblike kui ka abikõlbmatute tarbijate õiglase kohtlemise. Selleks tuleb 21. peatüki 4. lõike punktis c nimetatud aastaaruandes esitada luhtunud kulude kompenseerimiseks ettenähtud rahastamisallikate jaotus abikõlblike kui ka abikõlbmatute tarbijate vahel. Selgelt tuleb näidata abikõlbmatute tarbijate otsene osalemine luhtunud kulude rahastamises elektri ostutariifi kaudu. Kummagi rühma (abikõlblikud ja abikõlbmatud tarbijad) osa luhtunud kulude rahastamise proportsioonis ei tohi olla suurem rühma turuosast.

(4)

Luhtunud kulude abimehhanismide rahastamiseks eraettevõtjate kogutud vahendite haldamine peab olema selgelt lahus nende ettevõtjate muude vahendite haldamisest. Selliseid investeeringuid haldavad ettevõtjad ei tohi neist vahenditest kasu saada.

21.6.   MUUD HINNATAVAD TEGURID

(1)

Luhtunud kulude kompenseerimiseks antava riigiabi kava läbivaatamisel pöörab järelevalveamet erilist tähelepanu asjaomase võrgu suurusele ja sisemistele seostele ning elektritööstuse struktuurile. Abi andmine teiste EMPs olevate võrkudega vähe seotud väikesele võrgule ei põhjusta tõenäoliselt olulisi konkurentsimoonutusi.

(2)

Käesoleva luhtunud kulude metoodika kasutamine ei piira regionaalabi suuniste (7) kohaldamist EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile a vastavates piirkondades. EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt võib EMP lepingus esitatud konkurentsieeskirjade kohaldamisest teha erandeid, kui nimetatud eeskirjade kohaldamine takistab ettevõtjatel, kes osutavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid või kes on kasumit taotlevad monopolid, õiguslikult või praktiliselt neile antud ülesande täitmist. Erandeid võib teha juhul, kui see ei kahjusta kaubandust lepingupoolte huvide vastaselt.

(3)

Käesolevast otsusest 168/1999 tulenevas luhtunud kulude kompenseerimiseks ettenähtud riigiabi analüüsimise metoodika dokumendis kehtestatud eeskirju kohaldatakse nii riigi kui ka eraomandis olevate ettevõtjate suhtes.”


(1)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(2)  EÜT L 61, 1.3.2001, lk 23 ja EMP kaasaanne nr 11, 1.3.2001, lk. 221.

(3)  Otsuse 168/1999 artiklis 3 on sätestatud: “Käesolev otsus jõustub 27. novembril 1999, juhul kui EMP ühendkomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated.”

(4)  Seepärast arvutatakse pika tähtajaga müügi- või ostulepingu puhul luhtunud kulusid võrdluses tingimustega, mille kohaselt ettevõtja saaks müüa või osta võrreldavat toodet vabaturul, eeldusel, et kõik tingimused on võrdsed.

(5)  Seda tuleb mõista nii, et investeeringuid, mida elektri siseturu vabakslaskmise tulemusel ei saa ümber korraldada või mis ei ole majanduslikult tasuvad, võib selle metoodika kohaselt käsitleda luhtunud kuludena ka juhul, kui nad jätkuvad pärast 2006. aastat. Lisaks võivad selle metoodika kohaselt abikõlblikud luhtunud kulud olla tagatised või garantiid, mis peavad pärast 26. novembrit 2006 kindlasti edasi kestma, kuna vastasel korral tekib oht keskkonnakaitsele, ühiskonna turvalisusele, töötajate sotsiaalkaitsele või elektrivõrgu turvalisusele.

(6)  EÜT L 237, 6.9.2001, lk 16.

(7)  EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasaanne nr 18. Selle kohta vt lähemalt riigiabi suuniste 25. peatükki.


25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/8


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 263/02/COL,

18. detsember 2002,

millega kolmekümnekuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 26A: “Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele”

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61-63,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu loomist käsitlevat lepingut (2) ja eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3 artiklit 1,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt EFTA järelevalveamet jõustab Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt EFTA järelevalveamet väljastab teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus niimoodi sätestatakse või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (3) mille EFTA järelevalveamet (4) kiitis heaks 19. jaanuaril 1994, eriti peatükis 26 sisaldunud sätteid (mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi (endine: piirkondlik abi) andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele),

ARVESTADES, et Euroopa Komisjon avaldas 7. märtsil 2002. aastal uue teatise (5) põhimõtete kohta, mille alusel hinnatakse suurtele investeerimisprojektidele antava regionaalabi kokkusobivust asutamislepinguga,

ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “ÜLDSÄTTED” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast EÜ komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 19. oktoobril 2001 toiminud mitmepoolsel kohtumisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki 26A: mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, mis on käesoleva otsuse I lisas.

2.

Praegustest riigiabi suunistest jäetakse välja sünteeskiutööstusele antavat abi käsitlev peatükk 22 ja mootorsõidukitööstusele antavat abi käsitlev peatükk 23.

3.

EFTA riike teavitatakse otsusest kirjaga, millele on lisatud otsuse ja I lisa koopia. EFTA riigid peavad oma nõusolekust kavandatavate asjaomaste meetmetega teatama vastavalt I lisas sätestatule 20 tööpäeva jooksul, vt. ka I lisa lõiget 26A.9.

4.

Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates selle otsuse ja selle lisa koopia.

5.

Käesolev otsus koos I lisaga avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osas ja EMP kaasandes pärast seda, kui EFTA-riigid on teatanud oma nõusolekust asjaomaste meetmetega.

6.

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 18. detsember 2002

EFTA järelevalveameti nimel

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

Hannes HAFSTEIN


(1)  Edaspidi “EMPi leping”.

(2)  Edaspidi “Järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Edaspidi “riigiabi suunised”.

(4)  Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, EMP kaasandes nr 32.

(5)  EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.


LISA

“26A.   MITUT VALDKONDA HÕLMAV RAAMPROGRAMM REGIONAALABI ANDMISEKS ULATUSLIKELE INVESTEERIMISPROJEKTIDELE

26A.1.   SISSEJUHATUS: MEETME REGULEERIMISALA

(1)

Järelevalveamet võttis 4. novembril 1998. aastal vastu dokumendi “Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele”. (1) Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm kehtestati 1. jaanuaril 1999 esialgu kolmeaastaseks katseperioodiks. 2001. aastal pikendati selle kehtivusaega 31. detsembrini 2002.

(2)

Käesolevat raamprogrammi kohaldatakse ainult regionaalabi suhtes, nagu see on määratletud “Regionaalabi suunistes”, (2) mille eesmärk kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidega a ja c on soodustada esialgseid investeeringuid, sealhulgas esialgsete investeeringutega seotud uute töökohtade loomist. Käesolev raamprogramm ei piira abiettepanekute hindamist EMP lepingu muude sätete, näiteks artikli 61 lõike 3 punkti b alusel. Terasetööstuses ja sünteeskiutööstuses kohaldatakse käesolevat raamprogrammi ka suurte üksiktoetuste suhtes, mida antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis ei ole saanud erandit teiste sätete alusel. Raamprogrammi ei kohaldata ümberkorraldamisabi suhtes, mida reguleerivad jätkuvalt järelevalveameti suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (3) Raamprogramm ei mõjuta ka olemasolevaid horisontaalseid raamprogramme, nagu näiteks järelevalveameti raamprogrammi riigiabi andmise kohta uurimis- ja arendustegevusele (4) ja järelevalveameti suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta. (5)

(3)

Sellise investeeringuteks ettenähtud regionaalabi määrade suhtes, mis ei ole vabastatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, kehtestatakse piirangud käesolevas raamprogrammis sätestatud kriteeriumide alusel.

(4)

Käesoleva raamprogrammi puhul ei pea ette teatama suurtele investeerimisprojektidele antavast abist, kui see on teatud künnisest madalam ja määratakse kooskõlas järelevalveameti heaks kiidetud abikavaga. Käesolev raamprogramm ei mõjuta siiski liikmesriikide kohustust teatada uuest individuaalsest (sihtotstarbelisest) abist, mis ei ole vabastatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest. Käesolevas raamprogrammis sätestatud eeskirju kohaldatakse ka selliste individuaalsete (sihtotstarbeliste) riigiabimeetmete hindamise suhtes.

26A.2.   MEETME VAJALIKKUS

(1)

Järelevalveamet määrab regionaalabi saamiseks kõlblikele piirkondadele antava abi ülemmäärad üldjuhul selleks, et luua toetatavate piirkondade arengut piisavalt soodustav keskkond. Kuna tegemist on ühtse määraga, hüvitatakse piirkondlikud ebasoodsad tingimused ulatuslike projektide puhul üldjuhul ülemääraselt. Käesoleva raamprogrammi eesmärk on piirata ulatuslikele projektidele antavate soodustuste taset nii, et saaks võimalikult palju vältida tarbetuid konkurentsimoonutusi.

(2)

Suurinvesteeringud võivad tõhusalt soodustada regionaalarengut, kaasates piirkonda muid äriühinguid, võttes kasutusele kõrgtasemel tehnoloogia ja aidates kaasa töötajate koolitusele. Vähemal määral mõjutavad selliseid investeeringuid ebasoodsate alade olulised piirkondlikud probleemid. Esiteks aitavad suured investeeringud saavutada majanduslikku kokkuhoidu, mis vähendavad tootmiskohaga seotud esialgseid kulusid. Teiseks tuleks märkida, et investeeringud ei ole mitmes suhtes seotud piirkonnaga, kus need tegelikult tehakse. Suurte investeeringute jaoks on kerge saada kapitali ja krediiti ülemaailmselt turult ning neid ei takista asjaolu, et teatud ebasoodsas piirkonnas pakutavate finantsteenuste hulk on piiratud. Peale selle on suuri investeeringuid tegevatele äriühingutele kättesaadav geograafiliselt suurem tööjõuturg ja neil on hõlpsam viia kvalifitseeritud tööjõud väljavalitud tootmiskohta.

(3)

Kui suured investeeringud saavad piirkondlike ülemmäärade alusel ulatuslikku riigiabi, suureneb siiski oht, et see mõjutab kaubandust ning moonutab konkurentsi teistes EMP riikides tegutsevate konkurentidega. Selle tingib asjaolu, et abisaaja omandab asjaomasel turul tõenäoliselt olulise osa ning investeering, mille jaoks abi antakse, võib muuta kõnealusel turul valitsevaid konkurentsitingimusi.

(4)

Peale selle omavad suuri investeeringuid tegevad äriühingud tavaliselt märkimisväärset läbirääkimisjõudu suhetes abi andvate asutustega. Ulatuslikesse projektidesse investeerijad kaaluvad sageli eri EMP riikides asuvate erinevate tootmiskohtade vahel, mis võib viia üha suuremate abipakkumisteni, mille tase võib olla palju kõrgem kui oleks piirkondlike ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks vajalik.

(5)

Selliste toetuse “enampakkumiste” tulemusel ületab suurtele investeeringutele antava abi määr tõenäoliselt lisakulud, mis kaasnevad investeeringu tegemisega ebasoodsal alal.

(6)

Abi, mis ületab piirkondliku halvemuse hüvitamiseks vajaliku miinimummäära, võib väga tõenäoliselt avaldada negatiivset mõju (tootmiskoha ebatõhus valik), süvendada konkurentsimoonutusi ning, kuna abi maksumaksjalt abisaajale ülekandmine on kulukas, suurendada ka heaolu netokahjumit.

(7)

Viimasel ajal saadud kogemused on näidanud, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi saavad ulatuslikud investeerimisprojektid on väiksema mahuga investeerimisprojektidest kapitalimahukamad. Seetõttu tähendab väikesemahuliste investeerimisprojektide soodsam kohtlemine seda, et toetatavates piirkondades koheldakse soodsamatel tingimustel töömahukamaid projekte, mis aitavad kaasa uute töökohtade loomisele ja tööpuuduse vähendamisele.

(8)

Teatud liiki investeeringuid võivad põhjustada tõsiseid konkurentsimoonutusi ning seetõttu on küsitav, kas need mõjuvad asjaomasele piirkonnale kasulikult. See väide kehtib eelkõige investeeringute kohta valdkondades, kus ühel äriühingul on suur turuosa või kus olemasolev tootmisvõimsus suureneb märkimisväärselt, kuid vaatlusaluste toodete nõudlus ei kasva. Seega võib konkurentsi moonutamist üldiselt esineda struktuuriliste probleemide all kannatavates valdkondades, kus juba olemasolev tootmisvõimsus ületab vaatlusaluse toote nõudluse turul või vaatlusaluste toodete nõudlus väheneb pidevalt.

26A.3.   ULATUSLIKE INVESTEERIMISPROJEKTIDE ABIMÄÄRADE VÄHENDAMINE

(1)

Ilma et see piiraks regionaalabi suunistes sätestatud vastavuskriteeriumide, lõike 26A.3. punktis 4 sätestatud teatamiskohustuse või lõikes 26A.8. sätestatud üleminekueeskirjade kohaldamist, kohaldatakse järgnevalt esitatud piirmäärade ulatuses abikõlblikke kulutusi (6) hõlmavatele investeeringutele antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes regionaalabi madalamat kohandatud ülemmäära vastavalt järgmisele jaotusele:

Abikõlblikud kulutused

Abi kohandatud ülemmäär

Kuni 50 miljonit eurot

100 % piirkondlikust ülemmäärast

Summa vahemikus 50 kuni 100 miljonit eurot

50 % piirkondlikust ülemmäärast

Üle 100 miljoni euro

34 % piirkondlikust ülemmäärast

(2)

Seega arvutatakse rohkem kui 50 miljonit eurot maksvale projektile lubatav abisumma järgmise valemi alusel: suurim abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C); kus R tähistab kohandamata piirkondlikku ülemmäära, B tähistab abikõlblikke kulutusi vahemikus 50 miljonit kuni 100 miljonit eurot ja C tähistab võimalikke abikõlblikke kulutusi, mis ületavad 100 miljonit eurot, kui selliseid on olemas. (7)

(3)

Näiteks suure äriühingu puhul, mis investeerib 80 miljonit eurot toetatavasse piirkonda, mille regionaalabi kohandamata ülemmäär on 25 % toetuse netoekvivalenti, on suurim lubatav abisumma 16,25 miljonit eurot toetuse netoekvivalenti, mis vastab abimäärale suurusega 20,3 % toetuse netoekvivalenti. Kui suur äriühing investeerib samasse piirkonda 160 miljonit eurot, on suurim lubatav abisumma 23,85 miljonit eurot toetuse netoekvivalenti, mis vastab abimäärale suurusega 14,9 % toetuse netoekvivalenti.

(4)

EFTA riigid peavad siiski teatama kõigist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmise juhtudest, kui ettepandud abi ületab lõike 26A.3. punktis 1 sätestatud jaotuses ja eeskirjades 100 miljoni euro suuruse investeeringu suhtes kehtestatud suurima lubatava abisumma. (8) Projektid, millest teatatakse eraldi, ei saa investeerimisabi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)

abisaaja arvele langeb üle 25 % kõnealuse toote müügist enne investeeringu tegemist või tema osa pärast investeeringu tegemist on üle 25 %;

(b)

projektiga saavutatud tootmisvõimsus mõõdetuna kõnealuse toote nähtavat tarbimist käsitlevate andmete alusel on üle 5 % turu suurusest, välja arvatud juhul, kui nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär viimasel viiel aastal ületab Euroopa Majanduspiirkonna SKT keskmise aastase kasvumäära.

EFTA riik peab esitama tõendid, et punktides a ja b kirjeldatud tingimused ei ole täidetud. (9) Punktide a ja b kohaldamisel määratletakse nähtav tarbimine EMP territooriumil PRODCOMi klassifikatsiooni (10) asjakohasel tasemel või, kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on asjaomaste toodete puhul üldtunnustatud ja mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad.

26A.4.   ABI KEELAMINE TERASETÖÖSTUSE INVESTEERIMISPROJEKTIDELE

(1)

Käesoleva raamprogrammi B lisas määratletud terasetööstuse (11) kohta märgib järelevalveamet, et ESTÜ terasetööstuse ettevõtted on pika aja jooksul tegutsenud ilma investeerimisabita, mis oli kättesaadav ülejäänud tööstussektoritele. Terasetööstuse ettevõtted on oma tegevusstrateegiates seda asjaolu arvesse võtnud ja sellega harjunud. Arvestades terasetööstuse eripära (eelkõige selle struktuuri, liigset tootmisvõimsust nii Euroopas kui ka üle maailma, selle ülimalt kapitalimahukat olemust, asjaolu, et terasetööstustehased asuvad valdavalt regionaalabi saamiseks kõlblikes piirkondades, märkimisväärset hulka riiklikke vahendeid, mis on suunatud terasetööstuse restruktureerimiseks, ja terasetootmispiirkondade ümberkorraldamist) ning seni leebemate riigiabieeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi, tundub olevat õigustatud keelata kõnealuses valdkonnas jätkuvalt igasuguses suuruses investeerimisabi. Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et terasetööstusele antav regionaalabi ei sobi kokku ühisturuga. Ühisturuga kokkusobimatud on ka suured üksiktoetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, millele ei ole sama määrusega tehtud erandit.

26A.5.   INVESTEERIMISPROJEKTID MUUDES STRUKTUURILISTE PROBLEEMIDEGA VALDKONDADES (VÄLJA ARVATUD TERASETÖÖSTUS)

(1)

Järelevalveamet on seni olnud seisukohal, et investeeringud valdkondadesse, mis kannatavad või võivad kannatada liigse tootmisvõimuse või nõudluse pideva vähenemise all, suurendavad konkurentsimoonutuste ohtu, toomata samal ajal asjaomasele piirkonnale vajalikku tasakaalustavat kasu. Selleks, et võtta asjakohasel viisil arvesse, et sellised investeeringud on piirkondlikust seisukohast vähem kasutoovad, tuleb struktuuriliste probleemide all kannatavates valdkondades vähendada projektidele antavat investeerimisabi tasemeni, mis on teistes valdkondades lubatavast abimäärast madalam.

(2)

Seni on mitmes tundlikus tööstussektoris kohaldatud rangemaid riigiabi erieeskirju. (12) Eelmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi lõike 26.1 punkti 3 kohaselt jätkatakse nende valdkondlike erieeskirjade kohaldamist.

(3)

Eelmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi üks eesmärk oli anda võimalus asendada olemasolevad valdkondlikud eeskirjad ühtse instrumendiga. Vastavalt lõikes 26A.8 sätestatud üleminekueeskirjadele soovib järelevalveamet käesoleva läbivaatamise kaudu koondada käesolevasse raamprogrammi ka need tundlikud tööstussektorid.

(4)

Struktuuriliste probleemide all kannatavad valdkonnad määratletakse 31. detsembriks 2003 raamprogrammi lisas esitatud valdkondade loetelus. Käesoleva jao sätete kohaselt ei ole nendes valdkondades lubatud anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi.

(5)

Valdkondade loetelu koostamisel hinnatakse tõsiseid struktuurilisi probleeme nähtavat tarbimist käsitlevate andmete alusel CPA klassifikatsiooni (13) asjakohasel tasemel EMP territooriumil või, kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on vaatlusaluste toodete puhul üldtunnustatud ja mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad. Tõsised struktuurilised probleemid loetakse olemasolevaks, kui asjaomase valdkonna suurus väheneb. (14) Valdkondade loetelu ajakohastatakse regulaarselt ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks loetelu koostamisel.

(6)

Alates 1. jaanuarist 2004 tuleb järelevalveametile teatada eraldi igasugusest investeeringuteks ettenähtud regionaalabist, mida antakse tõsiste struktuuriliste probleemide all kannatavate valdkondade loetellu kuuluvates valdkondades investeerimisprojektile, mis hõlmab abikõlblikke kulutusi suuremal määral kui järelevalveameti poolt valdkondade loetelu koostamisel (15) ette nähtud. Järelevalveamet kontrollib kõnealused teatised järgmiste eeskirjade alusel: esiteks, abiprojekt peab vastama regionaalabi andmise suunistes sätestatud üldistele hindamiskriteeriumidele; teiseks, lõike 26A.11 punktiga 3 määratletud abikõlblikud kulutused, mis ületavad järelevalveameti valdkondade loetelu koostamise ajal määratletud summat, ei ole abikõlblikud saama investeerimisabi, välja arvatud lõike 26A.5 punktis 7 viidatud juhtumitel.

(7)

Erandina lõike 26A.5 punktist 6 võib järelevalveamet lubada valdkondade loetellu kuuluvates valdkondades investeerimisabi käesoleva raamprogrammi lõikes 26A.3. sätestatud toetusmäärade alusel, kui liikmesriik tõendab, et valdkonna suuruse arvatavast vähenemisest hoolimata toimub vaatlusaluse toote turul kiire kasv. (16)

26A.6.   JÄRELKONTROLL

(1)

Käesoleva raamprogrammi koostamisel on järelevalveamet püüdnud tagada, et see oleks võimalikult selge, üheselt mõistetav, prognoositav ja tõhus ning sellega kaasnev täiendav halduskoormus oleks võimalikult väike.

(2)

Läbipaistvuse ja tõhusa kontrolli tagamiseks on vaja kehtestada kindel vorm, milles EFTA riigid peaksid järelevalveametile esitama kokkuvõtliku teabe A lisas esitatud kujul juhul, kui käesoleva raamprogrammi alusel antakse abi investeeringuteks, mille suurus ületab 50 miljonit eurot. Käesoleva raamprogrammiga hõlmatud abi rakendamisel peavad EFTA riigid edastama järelevalveametile kõnealuse kokkuvõtliku teabe 20 tööpäeva jooksul alates päevast, mil pädev asutus tegi otsuse abi andmise kohta.

(3)

EFTA riigid säilitavad üksikasjalikud andmed käesoleva raamprogrammi alusel antud üksiktoetuste kohta. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas raamprogrammis sätestatud abi ülemmäärast on kinni peetud. EFTA riigid peavad säilitama üksiktoetust käsitlevad andmed 10 aasta jooksul alates toetuse andmisest. Asjaomane EFTA riik peab esitama järelevalveametile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida järelevalveamet peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva raamprogrammi sätteid on järgitud.

26A.7.   RAAMPROGRAMMI KEHTIVUSAEG

(1)

Käesolevat raamprogrammi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009. Järelevalveamet hindab raamprogrammi enne 31. detsembrit 2009. Järelevalveamet võib käesolevat raamprogrammi muuta enne 31. detsembrit 2009, lähtudes konkurentsipoliitikaga seotud olulistest kaalutlustest või selleks, et võtta arvesse muid EMPi tegevuspõhimõtteid või rahvusvahelisi kohustusi. Raamprogrammi läbivaatamine ei mõjuta siiski investeeringuabi keelamist terasetööstusele.

(2)

B lisas määratletud terasetööstuse suhtes kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2003. Sellest kuupäevast lõpetatakse teatud ESTÜ asutamislepinguga (17) mittehõlmatud terasetööstuse sektoreid reguleerivate olemasolevate valdkondlike erieeskirjade kohaldamine. C-lisas määratletud mootorsõidukitööstuse ja D lisas määratletud sünteeskiutööstuse suhtes kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2003. Mootorsõidukitööstust ja sünteeskiutööstust käsitlevad teatised, mille järelevalveamet registreeris enne 1. jaanuari 2003, vaadatakse siiski läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(3)

Muudes valdkondades, mida lõike 26A.7 punktis 2 ei nimetata, kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2004. Eelmise mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2003. Teatised, mille järelevalveamet registreerib enne 1. jaanuari 2004, vaadatakse siiski läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(4)

Järelevalveamet hindab tema loata antud investeerimisabi kokkusobivust EMP lepinguga:

(a)

käesolevas raamprogrammis sätestatud kriteeriumide alusel, kui abi on antud:

alates 1. jaanuarist 2003 investeerimisabina terasetööstusele,

alates 1. jaanuarist 2003 investeerimisabina mootorsõidukitööstusele ja sünteeskiutööstusele;

alates 1. jaanuarist 2004 investeerimisabina kõigile teistele käesoleva raamprogrammiga hõlmatud valdkondadele;

(b)

kõigil muudel juhtudel abi andmise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

26A.8.   ÜLEMINEKUSÄTTED

(1)

Kuni 26A.5 jao punktis 4 osutatud valdkondade loetelu kohaldamise alguseni kehtib järgmine kord:

(a)

C-lisas määratletud mootorsõidukitööstuses on projektidele, milles abikõlblike kulutuste summa ületab 50 miljonit eurot või abisumma ületab toetuse brutoekvivalendina väljendatult 5 miljonit eurot, heakskiidetud abikava alusel antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ülemmäär 30 % vastava regionaalabi ülemmäärast; (18)

(b)

investeerimisabi ei saa D-lisas määratletud sünteeskiutööstuse investeerimisprojektide raames tehtavad kulutused.

(2)

Enne lõike 26A.5 punktis 4 osutatud valdkondade loetelu kohaldamise algust otsustab järelevalveamet, kas ja mil määral valdkondade loetelu hõlmab C-lisas määratletud mootorsõidukitööstust ja D-lisas määratletud sünteeskiutööstust.

(3)

Laevaehitustööstuse suhtes kehtivad EMP ühiskomisjoni otsuses nr 12/99 sätestatud olemasolevad eeskirjad kuni 31. detsembrini 2003. Enne seda kuupäeva otsustab järelevalveamet, kas käesolev raamprogramm ja valdkondade loetelu peaksid hõlmama laevaehitustööstusele antavat abi.

26A.9.   ASJAKOHASED MEETMED

(1)

Selleks, et tagada käesolevas raamprogrammis sätestatud eeskirjade rakendamine, teeb järelevalveamet ettepaneku järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikele 1 vastavate asjakohaste meetmete vastuvõtmiseks. Asjakohased meetmed hõlmavad järgmist:

(a)

regionaalabi kaardi muutmine, kohandades:

alates 1. jaanuarist 2003 regionaalabi kehtivaid ülemmäärasid käesoleva raamprogrammi lõikes 26A.4. sätestatud eeskirjadest tulenevate toetusmääradega,

alates 1. jaanuarist 2003 regionaalabi kehtivaid ülemmäärasid lõikes 26A.8. sätestatud eeskirjadest tulenevate toetusmääradega;

alates 1. jaanuarist 2004 regionaalabi kehtivaid ülemmäärasid lõikes 26A.3. sätestatud eeskirjadest tulenevate toetusmääradega

(b)

kõigi olemasolevate, regionaalabi suunistes määratletud regionaalabi kavade, sealhulgas grupierandit käsitleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud abikavade kohandamine tagamaks, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul:

(i)

järgitakse punkti a kohaselt kohandatud regionaalabi kaartidel alates 1. jaanuarist 2004 ettenähtud regionaalabi ülemmäärasid valdkondade suhtes, mida lõike 26.A.7 punktis 2 ei nimetata;

(ii)

nähakse ette eraldi teatise esitamine investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kohta, kui abi ületab käesoleva raamprogrammi lõike 26A.3 punktis 1 sätestatud jaotuses 100 miljoni euro suuruse investeeringu suhtes alates 1. jaanuarist 2004 kehtestatud suurima lubatava abisumma;

(iii)

ei hõlma regionaalabi kavad alates 1. jaanuarist 2003 terasetööstusele antavat abi;

iv)

ei hõlma regionaalabi kavad alates 1. jaanuarist 2003 ja kuni valdkondade loetelu jõustumiseni sünteeskiutööstusele antavat abi;

(v)

kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2003 kuni valdkondade loetelu jõustumiseni C-lisas määratletud mootorsõidukitööstuse projektidele, milles abikõlblike kulutuste summa ületab 50 miljonit eurot või abisumma ületab toetuse brutoekvivalendina väljendatult 5 miljonit eurot, antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ülemmääraks 30 % vastava regionaalabi ülemmäärast;

(c)

tagada lõike 26A.6 punktis 2 nimetatud vormide edastamine järelevalveametile pärast käesoleva raamprogrammi jõustumist;

(d)

tagada lõike 26A.6 punktis 3 nimetatud andmete edastamine järelevalveametile pärast käesoleva raamprogrammi jõustumist;

(e)

ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmiseks ettenähtud eelmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi eeskirjade, eelkõige neis sätestatud teatamisnõude järgimine kuni 31. detsembrini 2003.

(2)

EFTA riigid peavad tegema vajalikud muudatused hiljemalt 31. detsembriks 2003, välja arvatud terasetööstust käsitlevates meetmetes, kus tuleb muudatused teha enne 1. jaanuari 2003, ning sünteeskiutööstuse ja mootorsõidukitööstuse sektoris, kus tuleb muudatused teha enne 1. jaanuari 2003. EFTA riigid peavad väljendama oma selgesõnalist nõusolekut kavandatud asjakohaste meetmetega 20 tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist. Kui liikmesriik ei vasta, eeldab järelevalveamet, et kõnealune EFTA riik ei ole kavandatud meetmetega nõus.

26A.10   TEATAMISKOHUSTUS

(1)

Käesoleva raamprogrammi kohastest abiettepanekutest teatamisel peavad EFTA riigid kasutama käesolevale raamprogrammile lisatud teatise vormi (E-lisa).

26A.11   KASUTATUD MÕISTED

(1)

Käesolevas raamprogrammis kasutatakse järgmisi mõisteid.

Investeerimisprojekt

(2)

Investeerimisprojekt – regionaalabi suuniste lõikes 25.4. nimetatud esialgne investeering. Investeerimisprojekti ei tohi kunstlikult jagada allprojektideks, et vältida käesoleva raamprogrammi sätete järgimist. Käesoleva raamprogrammi kohaselt hõlmab investeerimisprojekt kõiki tootmiskohas ühe või mitme ettevõtja poolt kolme aasta jooksul tehtavaid kindlaksmääratud investeeringuid. Käesoleva raamprogrammi kohaselt on tootmiskoht majanduslikult jagamatu põhivara kogum, millel on kindel tehniline ülesanne, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt seotud ja millel on selgelt määratletud eesmärgid, näiteks kindla toote valmistamine. Kui kaht või enamat toodet valmistatakse samast toorainest, käsitletakse selliste toodete tootmisüksusi üheainsa tootmiskohana.

Abikõlblikud kulud

(3)

Abikõlblikud kulud – määratakse kindlaks kooskõlas regionaalabi suunistes sätestatud asjakohaste eeskirjadega.

Regionaalabi ülemmäär

(4)

Regionaalabi ülemmäär – asjaomase toetatava piirkonna suurtele äriühingutele lubatava abi ülemmäär abi andmise ajal.

Abi ülemmäärad kehtestatakse kooskõlas regionaalabi suunistega järelevalveameti heakskiidetud regionaalabi kaardi alusel.

Vaatlusalune toode

(5)

Vaatlusalune toode – investeerimisprojektis ettenähtud toode ning, kui see on asjakohane, tooted, mis on tarbija arvates (toote omadustest, hindadest ja kavandatud kasutusest lähtuvalt) või tootja arvates (tootmisrajatiste paindlikkusest lähtuvalt) sellist toodet asendavad tooted. Kui projekt käsitleb vahetoodet, mida turul praktiliselt ei müüda, hõlmab vaatlusalune toode ka tootmisahela järgmise etapi tooteid.

Nähtav tarbimine

(6)

Nähtav tarbimine – kõnealuse toote nähtav tarbimine on toodangu ja impordi summa, millest arvatakse maha eksport.

(7)

Kui järelevalveamet määrab käesoleva raamprogrammi kohaselt kindlaks vaatlusaluse toote nähtava tarbimise keskmise aastase kasvu, võtab ta vajaduse korral arvesse kasvusuundumuses toimunud märkimisväärseid muudatusi.

(8)

Kui investeerimisprojekt on seotud teenindussektoriga, kasutab järelevalveamet turu suuruse ja arengu hindamiseks nähtava tarbimise asemel asjaomaste teenuste käivet, lähtudes nende teenuste puhul üldtunnustatud turu segmentimisest, mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad.

MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI A-LISA

(JÄRELKONTROLLI VORM)

Abikava nimetus (või märkus selle kohta, et tegemist on sihtotstarbelise abiga)

Abi andev avalik-õiguslik üksus

Kui abi andmise õiguslik alus on järelevalveameti heaks kiidetud abikava, märkida heakskiitmise kuupäev ja riigiabi viitenumber

Piirkond ja haldusüksus

Äriühingu nimi, andmed selle kohta, kas tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtte või suure äriühinguga, ning võimaliku emaettevõtja nimi

Projekti liik, andmed selle kohta, kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga

Projekti kestuse ajal investeeritavate kapitalikulude kogusumma ja abikõlblike kulutuste summa

Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent

Ettepandava abi maksmise võimalikud eeltingimused

Asjaomased tooted ja teenused ja nende PRODCOM nomenklatuur või, teenusesektorite puhul, CPA-nomenklatuur

MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI B-LISA

TERASETÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS

Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kontekstis hõlmab terasetööstus ettevõtjaid, mis tegelevad järgmiste terasetoodete valmistamisega.

Toode

Koondnomenklatuuri kood (19)

Malm

7201

Rauasulamid

7202 11 20; 7202 11 80; 7202 99 11

Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud

7203

Raud ja legeerimata teras

7206

Pooltooted rauast või legeerimata terasest:

7207 11 11; 7207 11 14; 7207 11 16; 7207 12 10; 7207 19 11; 7207 19 14; 7207 19 16; 7207 19 31; 7207 20 11; 7207 20 15; 7207 20 17; 7207 20 32; 7207 20 51; 7207 20 55; 7207 20 57; 7207 20 71

Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest

7208 10 00; 7208 25 00; 7208 26 00; 7208 27 00; 7208 36 00; 7208 37; 7208 38; 7208 39; 7208 40; 7208 51; 7208 52; 7208 53; 7208 54; 7208 90 10; 7209 15 00; 7209 16; 7209 17; 7209 18; 7209 25 00; 7209 26; 7209 27; 7209 28; 7209 90 10; 7210 11 10; 7210 12 11; 7210 12 19; 7210 20 10; 7210 30 10; 7210 41 10; 7210 49 10; 7210 50 10; 7210 61 10; 7210 69 10; 7210 70 31; 7210 70 39; 7210 90 31; 7210 90 33; 7210 90 38; 7211 13 00; 7211 14; 7211 19; 7211 23 10; 7211 23 51; 7211 29 20; 7211 90 11; 7212 10 10; 7212 10 91; 7212 20 11; 7212 30 11; 7212 40 10; 7212 40 91; 7212 50 31; 7212 50 51; 7212 60 11; 7212 60 91

Kuumvaltsitud vardad ja latid rauast või legeerimata terasest, wound coils, of iron or non alloy steelkorrapäratult kokku keritud

7213 10 00; 7213 20 00; 7213 91; 7213 99

Muud vardad ja latid rauast või legeerimata terasest

7214 20 00; 7214 30 00; 7214 91; 7214 99; 7215 90 10

Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest

7216 10 00; 7216 21 00; 7216 22 00; 7216 31; 7216 32; 7216 33; 7216 40; 7216 50; 7216 99 10

Roostevaba teras

7218 10 00; 7218 91 11; 7218 91 19; 7218 99 11; 7218 99 20

Roostevabast terasest lehtvaltstooted

7219 11 00; 7219 12; 7219 13; 7219 14; 7219 21; 7219 22; 7219 23 00; 7219 24 00; 7219 31 00; 7219 32; 7219 33; 7219 34; 7219 35; 7219 90 10; 7220 11 00; 7220 12 00; 7220 20 10; 7220 90 11; 7220 90 31

Vardad ja latid roostevabast terasest

7221 00; 7222 11; 7222 19; 7222 30 10; 7222 40 10; 7222 40 30

Lehtvaltstooted muust legeerterasest

7225 11 00; 7225 19; 7225 20 20; 7225 30 00; 7225 40; 7225 50 00; 7225 91 10; 7225 92 10; 7225 99 10; 7226 11 10; 7226 19 10; 7226 19 30; 7226 20 20; 7226 91; 7226 92 10; 7226 93 20; 7226 94 20; 7226 99 20

Vardad ja latid muust legeerterasest

7224 10 00; 7224 90 01; 7224 90 05; 7224 90 08; 7224 90 15; 7224 90 31; 7224 90 39; 7227 10 00; 7227 20 00; 7227 90; 7228 10 10; 7228 10 30; 7228 20 11; 7228 20 19; 7228 20 30; 7228 30 20; 7228 30 41; 7228 30 49; 7228 30 61; 7228 30 69; 7228 30 70; 7228 30 89; 7228 60 10; 7228 70 10; 7228 70 31; 7228 80

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

Rööpad ja liiprid

7302 10 31; 7302 10 39; 7302 10 90; 7302 20 00; 7302 40 10; 7302 10 20

Õmblusteta torud ja õõnesprofiilid

7303; 7304

Rauast või terasest keevistorud, välisläbimõõduga üle 406,4 mm

7305

MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI C-LISA

MOOTORSÕIDUKITÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS

Mootorsõidukitööstus tähendab mootorsõidukite, mootorsõidukite mootorite ning selliste sõidukite või mootorite jaoks ettenähtud moodulite või allsüsteemide arendamist, tootmist ja kokkupanemist kas otseselt tootja või, koondprojekti raames, esmatasandi tarnija poolt.

(a)

Mootorsõidukid

Mootorsõidukid – sõiduautod, kaubikud, veoautod, sadulvedukid, reisibussid, autobussid ja muud kommertsveokid. Mõiste ei hõlma võidusõiduautosid, maastikusõidukeid (nt lumeautod ja golfiautod), mootorrattaid, haagiseid, põllumajandus- ja metsatraktoreid, haagiselamuid, erisõidukeid (nt tuletõrjeautod, liikuvad töökojad), kallurautosid, veokärusid (nt kahvellaadurid, kärutõstukid ja madalautod) ning sõjaväesõidukeid.

(b)

Mootorsõidukite mootorid

Mootorsõidukite mootorid - mootorsõidukitel kasutatavad diisel- ja ottomootorid, elektri-, turbiin- ja gaasimootorid, kombineeritud mootorid ning muud mootorid.

(c)

Moodulid ja allsüsteemid

Moodul või allsüsteem – kogum, mis hõlmab mootorsõiduki või mootori esmatähtsaid komponente, mille on tootnud, kokku pannud või paigaldanud esmatasandi tarnija ning mis tarnitakse elektroonilise tellimissüsteemi kaudu või täppisajastatult (just-in-time basis). Moodulite ja allsüsteemidena tuleks liigitada ka logistilised ladustus- ja tarnesüsteemid ning tootmisahelasse kuuluvad allhankelised tervikoperatsioonid (näiteks alakoostide värvimine).

(d)

Esmatasandi tarnijad

Esmatasandi tarnija – tootjast sõltumatu või tootjaga seotud tarnija, kes jagab kavandamise ja arendamisega seotud vastutust12 ning valmistab, monteerib või tarnib mootorsõiduki tootja jaoks tootmis- või monteerimisetapis alakooste või mooduleid. Tööstuspartneritena on tarnijad sageli tootjaga seotud lepingu alusel, mille kehtivusaeg võrdub ligikaudselt tootemudeli kasutusajaga (nt kuni tootemudeli uuendamiseni). Esmatasandi tarnija võib pakkuda ka teenuseid, eelkõige logistikateenuseid, nagu näiteks tarnekeskuse haldamine.

(e)

Koondprojekt

Tootja võib koondada tegelikku investeerimiskohta või geograafiliselt lähedal asuvasse13 ühte või mitmesse tööstusparki esmatasandi tarnija ühe või mitu projekti, mille eesmärk on toodetavate sõidukite või mootorite moodulite või allsüsteemide tarnimine. Kõik sellised projektid on hõlmatud koondprojektiga. Koondprojekti kestus vastab sõidukitootja investeerimisprojekti kestusele. Koondprojekti määratlus hõlmab esmatasandi tarnija investeeringut juhul, kui vähemalt pool sellest investeeringust tulenevast toodangust tarnitakse asjaomase tootja kõnealusesse tootmisettevõttesse.

MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI D-LISA

SÜNTEESKIUTÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS

Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kontekstis hõlmab sünteeskiutööstus järgmist:

polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamine ekstrusiooni/tekstureerimise teel olenemata nende lõppkasutusest

või

polümerisatsiooni (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist,

või

kõik täiendavad menetlused, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse äritegevuse puhul selle tootmisvõimsusega integreeritud kasutatavate seadmete kaudu.

MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI E-LISA

TEATISE VORM (20)

1. JAGU – EFTA RIIK

Andmed teatise esitanud asutuse kohta

1.1.2.   Teatise esitaja nimi ja aadress

1.1.3.   Lisateavet andva(te) isiku(te) nimi, telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress ning ametikoht

Andmed alalises esinduses töötava kontaktisiku kohta

1.2.1.   Lisateavet andva isiku nimi, telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress ning ametikoht

2. JAGU – ABISAAJA

Projekti investeeriva äriühingu/investeerivate äriühingute struktuur

2.1.1.   Abisaaja andmed

2.1.2.   Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, selgitada erinevusi

2.1.3.   Andmed abisaaja emakontserni kohta ning iga emaettevõtja kontsernistruktuuri ja omandistruktuuri kirjeldus

Projekti investeeriva(te) äriühingu(te) osas esitada viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed

2.2.1.   Käive kogu maailmas, käive EMPs, käive asjaomastes EFTA riikides

2.2.2.   Kasum pärast maksustamist ja rahavoog (konsolideeritud alusel)

2.2.3.   Tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomastes EFTA riikides

2.2.4.   Müügituru jagunemine asjaomases liikmesriigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi

2.2.5.   Viimase kolme aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja majandusaasta aruanded

Kui investeering tehakse olemasolevasse tootmisrajatisse, esitada kõnealuse üksuse viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed

2.3.1.   Kogukäive

2.3.2.   Kasum pärast maksustamist ja rahavoog

2.3.3.   Tööhõive

2.3.4.   Müügituru jagunemine: asjaomases EFTA riigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi

3. JAGU – RIIGIABI ANDMINE

Iga kavandatud riigiabimeetme kohta esita tavad andmed

Üksikasjad

3.1.1.   Abikava nimetus (või märkus selle kohta, et tegemist on sihtotstarbelise abiga)

3.1.2.   Õiguslik alus (seadus, seadlus, jne)

3.1.3.   Abi andev avalik-õiguslik üksus

3.1.4.   Kui abi andmise õiguslik alus on järelevalveameti heaks kiidetud abikava, märkida heakskiitmise kuupäev ja riigiabi viitenumber

Ettepandava abi vorm

3.2.1.   Kas ettepandav abi on toetus, intressitoetus, sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine, maksu ümberarvutus (maksevabastus), osalus aktsiakapitalis, võla ümberarvestamine või kustutamine, sooduslaen, maksude tasumise edasilükkamine, tagamisskeemiga hõlmatud summa, jne

3.2.2.   Ettepandava abi maksmise eeltingimused

Ettepandava abi summa

3.3.1.   Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent

3.3.2.   Kas abimeede maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (või mõne muu otsese maksuga)? Kui osaliselt, siis mil määral?

3.3.3.   Ettepandud abi täielik maksegraafik. Ettepandud riigiabi paketi kohta esitada järgmised andmed

Abimeetmete kirjeldus

3.4.1.   Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid? Jaatava vastuse korral täpsustage

3.4.2.   Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Esitada põhjendus(ed)

3.5.   Kas sama projekti jaoks taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest? Kui vastus on jaatav, siis mil määral?

Riigiabimeetmete kumuleerimine

3.6.1.   Abimeetmete hinnanguline toetuse brutoekvivalent kokku (enne maksustamist)

3.6.2.   Abimeetmete hinnanguline toetuse netoekvivalent kokku (pärast maksustamist)

4. JAGU – TOETATAV PROJEKT

Projekti asukoht

4.1.1.   Piirkond, haldusüksus ja aadress

Projekti kestus

4.2.1.   Investeerimisprojekti alguskuupäev ja investeeringu lõppkuupäev

4.2.2.   Uue tootmise kavandatav alguskuupäev ning aasta, mil tootmine saavutab eeldatavalt täisvõimsuse

Projekti kirjeldus

4.3.1.   Projekti liik, andmed selle kohta, kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga

4.3.2.   Projekti üldine lühikirjeldus

Projektikulude jaotus

4.4.1.   Projekti kestuse ajal investeeritavate ja kulumina maha arvestatud kapitalikulude kogusumma

4.4.2.   Investeerimisprojektiga seotud kapitalikulude ja muude kulude2 üksikasjalik jaotus

Projekti kogumaksumuse rahastamine

4.5.1.   Andmed investeerimisprojekti kogumaksumuse rahastamise kohta

5. JAGU – TOOTE- JA TURUKIRJELDUS

Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus

5.1.1.   Toetatavas tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode/toodetavad tooted ning asjaomane allsektor/asjaomased allsektorid, kuhu toode kuulub/tooted kuuluvad (märkida PRODCOMi kood või, teenusesektorite puhul, CPA nomenklatuur)

5.1.2.   Millist toodet/milliseid tooteid uus toode asendab? Kui asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkida nende praegune tootmiskoht

5.1.3.   Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samade vahendite abil väheste lisakuludega või lisakuludeta?

Tootmisvõimsus

5.2.1.   Kvantifitseerida projekti mõju abisaaja olemasolevale koguvõimsusele EMPs (ka kontserni tasandil) iga vaatlusaluse toote/kõigi vaatlusaluse toodete puhul (ühikutes aasta kohta investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal)

5.2.2.   Kõigi EMP tootjate prognoositav koguvõimsus iga asjaomase toote kohta

Turuinfo

5.3.1.   Andmed vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise kohta viimasel kuuel majandusaastal. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate poolt koostatud statistika

5.3.2.   Vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise arenguprognoos järgmiseks kolmeks majandusaastaks. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks sõltumatute allikate poolt koostatud statistika

5.3.3.   Kas asjaomane turuosa väheneb ja miks?

5.3.4.   Abisaaja või kontserni, kuhu abisaaja kuulub, turuosade prognoos (väärtusena) investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal.


(1)  EÜT L 111, 29.4.1999 ja samal kuupäeval avaldatud EMP kaasanne nr 18.

(2)  Vt kõnealuste suuniste peatükki 25.

(3)  Vt kõnealuste suuniste peatükki 16.

(4)  Vt kõnealuste suuniste peatükki 14.

(5)  Vt kõnealuste suuniste peatükki 15.

(6)  Regionaalabi suuniste kohaselt määratletakse regionaalabi abikõlblikud kulutused suuniste peatüki 25.4. lõigetes 8–12 sätestatud eeskirjade alusel (I võimalus)või peatüki 25.4. lõikes 24 sätestatud eeskirjade alusel (II võimalus). Kooskõlas regionaalabi suuniste peatüki 25.4. lõikega 30 võib I võimaluse alusel arvutatud abi (investeerimisabi) ühendada II võimaluse alusel arvutatud abiga (abi töökohtade loomiseks) tingimusel, et abi kogumäär ei ületa regionaalabi ülemmäära ja kahest võimalikust suuremate võimalike abikõlblike kulutuste korrutist. Kõnealuse eeskirja kohaselt määratletakse konkreetse investeerimisprojekti abikõlblikud kulutused käesoleva raamprogrammi kontekstis selle võimaluse alusel, mille tulemusel saadakse suurem summa. Abikõlblike kulutuste summa määratakse kindlaks nii, et see ei ületaks suuremat investeeringusummat neist kahest, mis tulenevad töökohtade loomisel põhinevast meetodist ja esialgsetel investeeringutel põhinevast meetodist, kooskõlas asjaomase piirkonna suhtes kehtestatud abi ülemmääraga.

(7)  Järgnevas tabelis näidatakse, kui suured abimäärad on abi vähendamist käsitleva jaotuse alusel lubatud abikõlblike kulutuste ja piirkondlike ülemmäärade eri tasanditel.

Abikõlblikud kulutused

Regionaalabi ülemmäär

15 %

20 %

25 %

30 %

35 %

40 %

50 miljonit eurot

15,00 %

20,00 %

25,00 %

30,00 %

35,00 %

40,00 %

100 miljonit eurot

11,25 %

15,00 %

18,75 %

22,50 %

26,25 %

30,00 %

200 miljonit eurot

8,18 %

10,90 %

13,63 %

16,35 %

19,08 %

21,80 %

500 miljonit eurot

6,33 %

8,44 %

10,55 %

12,66 %

14,77 %

16,88 %

(8)  Sihtotstarbelise abi andmise ettepanekutest tuleb igal juhul teatada ning neid hinnatakse raamprogrammi peatükis 26.3 sätestatud eeskirjade alusel kooskõlas regionaalabi suunistes sätestatud üldiste hindamiskriteeriumidega.

(9)  Kui EFTA riik tõendab, et abisaaja loob tõeliste uuenduste kaudu uue kaubaturu, siis ei tule rakendada punktides a ja b viidatud hinnanguid, ning abi antakse tabelis sätestatud jaotuse alusel.

(10)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1) Määrus lisati EMP lepingusse (XXI lisa) ühiskomitee otsusega nr 7/94.

(11)  Hõlmab praegu ESTÜ asutamislepinguga reguleeritud terasetööstuse sektoreid ning õmblusteta ja suuri keevistorusid tootvaid allsektoreid, mida ESTÜ asutamisleping praegu ei hõlma, kuid mis kuuluvad integreeritud tootmisprotsessi ja millel on ESTÜ asutamislepinguga reguleeritud terasetööstuse sektoritega sarnased omadused.

(12)  Laevaehitustööstusele antavat abi reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 1540/98, millega kehtestatakse uued eeskirjad laevaehitusele antava abi kohta, mida kohandati EMP lepingu jaoks EMP ühiskomitee otsusega nr 12/99, edaspidi laevaehitusmäärus (vt ka Riigiabi suuniste peatükki 31).

(13)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, 29. oktoober 1993, tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) kohta Euroopa Majandusühenduses (EÜT L 342, 31.12.1993, lk 1); mida viimati muudeti komisjoni määrusega (EÜ) nr 204/2002 (EÜT L 36, 6.2.2002, lk 1). Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1). Määrus (EMÜ) nr 3696/93 lisati EMP lepingusse (XXI lisa) ühiskomitee otsusega nr 7/94.

(14)  Valdkonna suuruse vähenemist eeldatakse põhjendatult juhul, kui nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär EMPs on viimase viie aasta jooksul olnud negatiivne.

(15)  Selleks summaks võib põhimõtteliselt määrata 25 miljonit eurot, kuid see võib olla valdkonniti erinev.

(16)  Vaatlusaluse toote turgu peetakse kiiresti kasvavaks, kui nähtava tarbimise väärtus PRODCOM klassifikatsiooni asjakohasel tasemel EMP territooriumil või kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on vaatlusaluste toodete puhul üldtunnustatud ja mille statistilised andmed on kergesti kättesaadavad, on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt sellises tempos, mis on vähemalt võrdne EMPi SKT keskmise kasvumääraga.

(17)  Vt kõnealuste suuniste peatükki 24.

(18)  Sihtotstarbelise abi andmise ettepanekutest tuleb igal juhul teatada ning neid hinnatakse kõnealuse eeskirja alusel ja kooskõlas regionaalabi andmise suunistes sätestatud üldiste hindamiskriteeriumidega.

(19)  EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1.

(20)  Kinnitatud abikavade väliselt antava abi kohta peavad EFTA riigid esitama üksikasjaliku teabe abi kasuliku mõju kohta asjaomasele toetatavale piirkonnale.


25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/24


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 264/02/COL,

18. detsember 2002,

millega muudetakse kolmekümne seitsmendat korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades peatüki 22: “Terasesektoris antav päästmis- ja ümberkorraldamisabi ning tegevuse lõpetamise abi”

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (2) eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3 artiklit 1,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt väljastab EFTA järelevalveamet teateid ja suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (3) mille EFTA järelevalveamet võttis vastu 19. jaanuaril 1994, (4)

ARVESTADES, et 7. märtsil 2002 võttis Euroopa Komisjon vastu uue teatise, (5) milles esitatud põhimõtete kohaselt ta hindab terasesektorile antavat pääste- ja ümberkorraldusabi ning tegevuse lõpetamise abi,

ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “ÜLDINE” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte, et tagada võrdseid konkurentsitingimusi,

OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 19. oktoobril 2001 toimunud mitmepoolsel kohtumisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki 22: “Terasesektoris antav päästmis- ja ümberkorraldamisabi ning tegevuse lõpetamise abi”, mille tekst on käesoleva otsuse I lisas.

2.

EFTA riike teavitatakse kirjaga, millele on lisatud käesoleva otsuse ja selle I lisa eksemplar. EFTA riike palutakse 20 tööpäeva jooksul teatada nõustumisest I lisas esitatud asjakohaste meetmetega, vt ka I lisa punkti 22.4.

3.

Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates otsuse ja selle I lisa eksemplari.

4.

Otsus ja selle I lisa avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osas ja selle EMP kaasaandes pärast EFTA riikidelt teate saamist asjakohaste meetmetega nõustumise kohta.

5.

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 18. detsember 2002

EFTA järelevalveameti nimel

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

Hannes HAFSTEIN


(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Edaspidi “riigiabi suunised”.

(4)  Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994 EMP kaasaandes nr 32.

(5)  EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.


LISA

“22.   TERASESEKTORIS ANTAV PÄÄSTMIS- JA ÜMBERKORRALDAMISABI NING TEGEVUSE LÕPETAMISE ABI

22.1.   PÄÄSTMIS- JA ÜMBERKORRALDAMISABI RASKUSTES OLEVATELE ÄRIÜHINGUTELE

Päästmis- ja ümberkorraldusabi andmine raskustes olevatele terasesektori äriühingutele, mis on määratud ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmist käsitleva mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B-lisas, ei sobi kokku ühisturuga.

22.2.   TEGEVUSE LÕPETAMISE ABI

(1)

Abi andmist teatud majandustegevuse soodustamiseks võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Ühisturuga kokkusobivaks võib pidada järgmist abi, mida antakse mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B-lisas määratletud terasetööstuse äriühingutele.

(2)

Abi maksete katteks, mida teraseäriühingud teevad koondatavatele või ennetähtaegselt pensionile jäävatele töötajatele, kui

terasetootmistehaste tegevuse osalisest või täielikust lõpetamisest on tingitud selliste maksete tegemine, mida ei ole abi heakskiitmisel veel arvesse võetud,

maksed ei ületa EFTA riikides kehtivate eeskirjade kohaseid tavapäraseid makseid ning

abi osatähtsus kõnealustes maksetes ei ületa 50 %.

(3)

Abi terasetoodete tootmisest lõplikult loobuvatele teraseäriühingutele, kui

äriühing registreeriti juriidilise isikuna enne 1. jaanuari 2002,

nad on pidevalt tegelnud terasetoodete tootmisega kuni kõnealusest abist teatamise kuupäevani,

nad ei ole alates 1. jaanuarist 2002 oma tootmist või tehaste struktuuri ümber korraldanud,

nad sulgevad ja kõrvaldavad terasetoodete valmistamisel kasutatud seadmed kuue kuu jooksul alates tootmise lõpetamisest või järelevalveameti poolt abi heakskiitmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem,

nendele kuuluvate tehaste sulgemist ei ole abi heakskiitmisel juba arvesse võetud ning

abisumma ei ületa suletavate tehase arvestuslikku jääkväärtust, kusjuures arvesse ei võeta riigi inflatsioonimäära ületavat osa ümberhindamistest, mis tehakse alates 1. jaanuarist 2002.

(4)

Abi teraseäriühingutele, mis vastavad punktis 22.2(3) sätestatud tingimustele, kuid mida otseselt või kaudselt kontrollib teraseäriühinguna käsitletav äriühing või mis ise otseselt või kaudselt kontrollivad sellist äriühingut, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui

tegevust lõpetav äriühing on olnud äriühingu struktuurist tegelikult ja seaduslikult eraldiseisev üksus vähemalt kuus kuud enne abi maksmist,

järelevalveameti poolt heaks kiidetud sõltumatu audiitor on kinnitanud, et suletava äriühingu raamatupidamine annab tõese ja täpse ülevaate äriühingu varast ja kohustustest ning

tegemist on tõelise ja kontrollitava tootmisvõimsuse vähendamisega, millest kogu tootmisharu saab märkimisväärset pikaajalist kasu, kuna terasetoodete tootmise võimsus väheneb viie aasta jooksul alates toetust saanud tegevuse lõpetamisest või käesoleva punkti alusel heaks kiidetud abi raames tehtud viimasest maksest, kui see kuupäev on hilisem. Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohastest abiettepanekutest teatamisel peavad EFTA riigid kasutama raamprogrammile lisatud teatise vormi (E-lisa).

22.3.   TEATAMISKOHUSTUS

Kõigist kavadest anda päästmis- või ümberkorraldamisabi raskustes olevatele terasetööstuse äriühingutele ning kavadest anda kõnealuses sektoris tegevuse lõpetamise abi, tuleb eraldi teatada.

22.4.   KOHASED MEETMED

(1)

Järelevalveamet teeb vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikele 1 ettepaneku asjakohase meetme kohta, mille kohaselt jäetakse alates 1. jaanuarist 2003 raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates järelevalveameti suunistes (16. peatükk) määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks mõeldud olemasolevatest abikavadest välja abi, mida antakse mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi B lisas määratletud terasesektori äriühingutele.

(2)

EFTA riike palutakse anda selgesõnaline nõusolek kavandatud asjakohaste meetmetega 20 tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist. Kui liikmesriik ei vasta, eeldab järelevalveamet, et ta ei ole kavandatud meetmetega nõus.

22.5.   KÄESOLEVA RAAMISTIKU KOHALDAMINE

Käesolevat raamistikku kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2009.

22.6.   TERASETÖÖSTUSELE ANTUD ABI, MILLEST EI OLE TEATATUD

Järelevalveamet uurib terasetööstusele ilma tema loata antud abi ühisturuga kokkusobivust, lähtudes abi määramise ajal kehtinud kriteeriumitest.”


25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/28


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 196/03/COL,

5. november 2003,

millega kolmekümnekaheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 9B: “Kaebused – vorm kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta”

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ning selle protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomise kohta (2) ja eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ning protokolli nr 3 I osa artiklit 1, (3)

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt EFTA järelevalveamet jõustab Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigiabi käsitlevaid sätteid,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt EFTA järelevalveamet väljastab teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida käsitletakse EMP lepingus, kui kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus niimoodi sätestatakse või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille EFTA järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994. aastal, (5)

ARVESTADES, et 16. mail 2003. aastal avaldas komisjon uue vormi kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, (6)

ARVESTADES, et kõnealune vorm on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “Üldsätted” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast EÜ komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 20. juunil 2003 toimunud mitmepoolsel kohtumisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki 9B: “Kaebused – vorm kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta”.

2.

Riigiabi suuniste I lisasse lisatakse III punkt “Vorm kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta”.

3.

Riigiabi suuniste peatüki 9B ja I lisa III punkti leiab käesoleva otsuse lisast.

4.

EFTA riike teavitatakse otsusest kirjaga, millele on lisatud käesoleva otsuse ja I lisa koopia.

5.

Euroopa Komisjoni teavitatakse otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates käesoleva otsuse ja selle lisa koopia.

6.

Käesolev otsus ja selle lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes.

7.

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 5. november 2003

EFTA järelevalveameti nimel

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

Hannes HAFSTEIN


(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “Järelevalve- ja kohtuleping.”

(3)  Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokoll, mida EFTA riigid muutsid 10. detsembril 2001. Kõnealune muudatus jõustus 28. augustil 2003.

(4)  Edaspidi “riigiabi suunised”.

(5)  Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, EMP sama kuupäeva kaasandes nr 32, viimati muudetud kolleegiumi otsusega nr 264/02COL, 18.12.2002, mida ei ole veel avaldatud.

(6)  Vorm kaebuste esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta (ELT C 116, 16.5.2003, lk 3).


LISA

“9B KAEBUSED – VORM KAEBUSTE ESITAMISEKS VÄIDETAVA EBASEADUSLIKU RIIGIABI KORRAL

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikes 3 ja II osa artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et EFTA järelevalveametit tuleb piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmisest või abi muutmise kavast, et järelevalveametil oleks võimalik esitada märkusi. Asjaomane EFTA riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist.

Eespool esitatud sätetega vastuolus antud abi on ebaseaduslik abi.

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 10 punktile 1, kui EFTA järelevalveamet saab mistahes allikast teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, tuleb järelevalveametil seda teavet viivitamata kontrollida.

Lisaks võib vastavalt kõnealuse protokolli II osa artikli 20 lõike 2 kohaselt iga huvitatud isik teavitada EFTA järelevalveametit igasugusest väidetavast ebaseaduslikust abist ja abi väidetavast väärkasutamisest (edaspidi “kaebus”).

Iga isik või ettevõte võib EFTA järelevalveametile kaebuse esitada. Menetlus on tasuta. Kaebuste uurimisel on EFTA järelevalveamet kohustatud järgima järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokollis sätestatud menetluskorda, eriti asjaomase EFTA riigi õigusi kaitsele.

Lisaks kaebuse esitamisele EFTA järelevalveametile saavad kolmandad pooled, kelle huvisid on ebaseadusliku abi andmisega rikutud, asja kaevata siseriiklikusse kohtusse.

Kuid EFTA järelevalveamet ei anna nõu üksikjuhtumite puhul kohaldatavate siseriiklike menetluste kohta.

Kõnealuste suuniste I lisa III osas esitatud kaebuse vorm sisaldab teavet, mida EFTA järelevalveamet vajab väidetava ebaseadusliku abi või abi väärkasutamise kohta esitatud kaebuse kontrollimiseks. Kui vormis nõutud kogu teavet ei ole võimalik esitada, tuleb esitamata jätmist põhjendada.

Vorm asub internetis EFTA järelevalveameti serveris aadressil: http://www.eftasurv.int.

Lisaks sisaldab EFTA järelevalveameti veebisait olulist teavet Euroopa Majanduspiirkonnas kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohta, mis võivad aidata kaebuse esitajatel või nende nõuandjatel vormi täita.

Vorm tuleb saata järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Competition and State Aid Directorate

74, Rue de Trèves

B-1040 Brussels.

III OSA

Vorm kaebuse esitamiseks väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta

Vorm tuleb saata järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

Competition and State Aid Directorate

74, Rue de Trèves

B-1040 Brussels

I.A.   Teave kaebuse esitaja kohta

I.1.   Kaebuse esitaja perekonnanimi ja eesnimi või ärinimi

I.2.   Aadress või registreeritud asukoht

I.3.   Telefon, faks, elektronposti aadress

I.4.   Kontaktisiku nimi, telefon, faks ja elektronposti aadress

I.5.   Kui kaebuse esitaja on ettevõte, lisada ettevõtte lühikirjeldus, tegevusala(d) ja tegevuskoht(-kohad)

I.6.   Lisada kokkuvõte sellest, kuidas väidetava abi andmine mõjutab kaebuse esitaja huve.

I.B.   Teave kaebuse esitaja esindaja kohta

I.7.   Kui kaebus esitatakse isiku või ettevõtte nimel, lisada esindaja nimi, aadress, faks ja elektronpositi aadress ning lisada kirjalik dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

II.   Teave EFTA riigi kohta

II.1.   EFTA riik:

II.2.   Väidetava ebaseadusliku riigiabi andmise tasand:

keskvalitsus,

regioon (täpsustada),

muu (täpsustada).

III.   Teave väidetavate abimeetmete kohta, mille kohta kaebus esitati

III.1.   Kas te esitate kaebuse väidetava abikava või üksikabi kohta?

III.2.   Millal väidetav abi anti või väidetavat abikava rakendati? Milline on väidetava abikava kestus (kui teada)?

III.3.   Millis(t)es majandusharu(de)s väidetavat abi kohaldatakse?

III.4.   Kui suur on väidetav abisumma? Millises vormis abi antakse (laenud, toetused, garantiid, maksusoodustused või maksuvabastus, jne)?

III.5.   Kes on abisaaja? Abikava puhul: kellel on õigus kõnealust abi saada?

Esitada võimalikult palju teavet, sealhulgas asjaomaste ettevõtete põhitegevuse kirjeldus.

III.6.   Mis eesmärgil väidetavat abi anti (kui teada)?

IV.   Kaebuse põhjused

Palun selgitage üksikasjalikult kaebuse esitamise alus, tooge kaebuse esitamise põhjused, viidake Euroopa Majanduspiirkonna õiguse eeskirjadele, mida kõnealuse abi andmisega on teie arvates rikutud ning näidake, kuidas abi on mõjutanud konkurentsitingimusi ja lepinguosaliste vahelist kaubavahetust Euroopa Majanduspiirkonnas.

Kui väidetav abi on kahjustanud teie ärihuve, siis kuidas?

V.   Teave teiste menetluste kohta

V.1.   Üksikasjad EFTA järelevalveametile tehtud pöördumiste kohta (kui võimalik, lisada kirjavahetuse koopiad)

V.2.   Üksikasjad Euroopa Komisjoni talitustele tehtud pöördumiste kohta (kui võimalik, lisada kirjavahetuse koopiad)

V.3.   Üksikasjad riigiasutustele tehtud pöördumiste kohta (näiteks kesksed, regionalsed või kohalikud valitsusasutused, ombudsman jne: kui võimalik, lisada kirjavahetuse koopiad)

V.4.   Pöördumine siseriiklike kohtute poole või muud menetlused (näiteks vahekohtumenetlus või lepitusmenetlus). (Näidake, kui otsus on juba langetatud ning lisage selle koopia, kui see on olemas)

VI.   Tõendavad dokumendid

Loetlege kõik dokumendid ja tõendid, mis on esitatud kaebuse toetuseks ning lisage nende koopiad. Kui võimalik, esitage koopia siseriiklikust õigusaktist või muudest meetmetest, mis moodustavad väidetava abi väljamaksmiseks õigusliku aluse.

VII.   Konfidentsiaalsus

Selleks et tagada asjaomase EFTA riigi õigus kaitsele, võib EFTA järelevalveametilt nõuda teie identiteedi, tõendavate dokumentide või nende sisu avalikustamist EFTA riigile. Palun märkige, kui te ei soovi oma identiteedi, teatavate dokumentide või teabe avalikustamist ning märgistage selgelt dokumentide konfidentsiaalsed osad, tuues põhjendused.

Kaebuse esitaja asukoht, kuupäev ja allkiri”


25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/33


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 197/03/COL,

5. november 2003,

millega kolmekümneüheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 34: “Ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavad viitemäärad, diskontomäärad ja intressimäärad”

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61-63 ning protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomise kohta, (2) eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ning 3. protokolli I osa artiklit 1, (3)

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt EFTA järelevalveamet jõustab Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigiabi käsitlevaid sätteid,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt EFTA järelevalveamet väljastab teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida käsitletakse EMP lepingus, kui kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus niimoodi sätestatakse või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille EFTA järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994. aastal, (5)

ARVESTADES, et 8. mail 2003. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue teatise ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavate intressimäärade kohta, (6)

ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “ÜLDSÄTTED” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast EÜ komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

ARVESTADES, et intressi viitemäärasid käsitleva riigiabi suuniste endises peatükis 33.2 käsitletakse ka intressimäärasid ning seepärast peab kõnealune peatükk saama selle peatüki osaks, kuhu kuuluvad sätted ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavate intressimäärade kohta,

OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 20. juunil 2003 toimunud mitmepoolsel kohtumisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki 34 “Ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavad viitemäärad, diskontomäärad ja intressimäärad”.

2.

Riigiabi suuniste peatükk 33.2 muudetakse peatükiks 34.1. Peatükk 33.2 jäetakse välja.

3.

Peatüki 33 pealkiri “muud sätted” asendatakse peatüki 33.1 pealkirjaga “Riikide rahaühikute ja euro vahelised vahetuskursid”. Kõnealuses peatükis esinevaid kõiki viiteid eküüle tuleks käsitada viidetena eurole. Peatüki 33.1 pealkiri jäetakse välja.

4.

Uus peatükk 34 on esitatud käesoleva otsuse lisas.

5.

EFTA riike teavitatakse otsusest kirjaga, millele on lisatud käesoleva otsuse ja lisa koopia.

6.

Euroopa Komisjoni teavitatakse otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates käesoleva otsuse ja selle lisa koopia.

7.

Käesolev otsus ja selle lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes.

8.

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 5. november 2003

EFTA järelevalveameti nimel

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

Hannes HAFSTEIN


(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “Järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokoll, mida EFTA riigid muutsid 10. detsembril 2001. Kõnealune muudatus jõustus 28. augustil 2003.

(4)  Edaspidi “riigiabi suunised”.

(5)  Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994 ja EMP sama kuupäeva kaasandes nr 32, viimati muudetud kolleegiumi otsusega nr 196/03/COL, 5.11.2003, mida ei ole veel avaldatud.

(6)  Komisjoni teatis ebaseaduslikult antud abi tagasinõudmisel kohaldatavate intressimäärade kohta (ELT C 110, 8.5.2003, lk 21, parandus ELT C 150, 27.6. 2003, lk 3).


LISA

“34.   EBASEADUSLIKULT ANTUD RIIGIABI TAGASINÕUDMISEL KOHALDATAVAD VIITEMÄÄRAD, DISKONTOMÄÄRAD JA INTRESSIMÄÄRAD

34.1.   INTRESSI VIITEMÄÄRAD (1)

(1)

Selleks et teostada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohast järelevalvet riigiabi suhtes, kasutab EFTA järelevalveamet erinevaid näitajaid, sealhulgas viite- ja diskontomäärasid.

(2)

Neid määrasid kasutatakse mitme osamaksena antava abi toetusekvivalendi mõõtmiseks ning abielemendi arvutamiseks, kui laenude puhul on antud intressitoetust. Samuti kasutatakse kõnealuseid määrasid vähese tähtsuse reegli kohaldamisel ja ebaseadusliku abi tagasimaksmisel.

(3)

Viitemäärad peegeldavad keskmisi intressimäärasid, mis kehtivad Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevates EFTA riikides keskimiste ja pikaajaliste laenude puhul (5-10 aastat), mis on tagatud tavalise tagatisega.

(4)

Alates 1. aprillist 2000 kehtestatakse järgmised viitemäärad:

soovituslik määr on viieaastase tähtajaga riigi võlakirjade tulu asjakohases omavääringus, millele lisatakse 25 baaspunkti,

viitemäär on on võrdne soovituslike määradega, mis arvutati eelnevate kuude septembri, oktoobri ja novembri keskmisest,

alates 2001. aastast ja edaspidi fikseeritakse viitemäär alates 1. jaanuarist,

viitemäära korrigeeritakse aasta jooksul, kui see erineb üle 15 % soovituslike määrade viimase kolme kuu keskmisest.

LISKAKS TULEB MÄRKIDA, ET

viitemäär on miinimummäär, mida võib suurendada olukordades, mis sisaldavad tõsist riski (näiteks, raskustes oleva ettevõtte või pankade nõutava tagatise esitamata jätmise puhul),

kui teatavate juhtumite uurimiseks vaja, jätab EFTA järelevalveamet endale õiguse viieaastase tähtajaga riigi võlakirjade tulu asemel kasutada lühiajalist baasmäära (näiteks ühe aasta Liborit) või pikaajalist baasmäära (näiteks kümneaastase tähtajaga võlakirjade määra).

(5)

EFTA järelevalveamet avaldab viitemäärad internetis järgmisel aadressil: www.eftasurv.int

34.2.   EBASEADUSLIKULT ANTUD RIIGIABI TAGASINÕUDMISEL KOHALDATAVAD INTRESSIMÄÄRAD (2)

(1)

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 14 sätestatakse, et kui ebaseadusliku riigiabi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab EFTA järelevalveamet, et asjaomane EFTA riik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mille kohase määra kinnitab EFTA järelevelveamet. Intressi makstakse ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses, kuni selle tagastamise kuupäevani.

(2)

Euroopa Komisjon oma 22. veebruari 1995. aasta kirjas Euroopa Liidu liikmesriikidele võttis seisukoha, et abi andmisele eelnenud olukorra taastamiseks on ebaseaduslikult antud abiga kaasneva eelise puhul turukursside kohaldamine parem meede kui ametlike määrade kasutamine. Sellega seoses teavitas Euroopa Komisjon ELi liikmesriike sellest, et igas otsuses, milles komisjon nõuab ebaseaduslikult antud abi tagastamist, kohaldab komisjon turukursi alusena viitemäära, mida kasutati regionaalabi meetmete toetuse netoekvivalendi arvutamisel. Seega on viimaste aastate jooksul olnud Euroopa Komisjoni üldine tava lisada abi tagasamise otsustesse klausel, mille kohaselt tuleb intressi arvestada selle viitemäära alusel, mida kasutati regionaalabi toetuse netoekvivalendi arvutamisel. 9. septembril 1997. aastal võttis komisjon vastu teatise, milles sätestati edasised üksikasjad viitemäärade kohta, mida kasutatakse ebaseadusliku abi tagasimaksete arvutamisel ning muudel eesmärkidel, (3) ning mille EFTA järelevalveamet integreeris osaliselt riigiabi suunistesse, vt peatükki 34.1. (4) Tekkis küsimus, kas kõnealuse intressimäära aluseks tuleks võtta lihtintress või liitintress. (5)

(3)

Vastavalt ühenduse kohtu hulgalistele otsustele (6) on ebaseadusliku abi tagastamine loogiline samm. Tagastamise eesmärk on kehtestada abi andmisele eelnenud olukord. Abi tagastamisega minetatakse abisaaja ebaõiglane turueelis teiste konkurentide ees ning taastatakse konkurentsitingimused, mis kehtisid enne abi andmist. Praktikas arvutatakse üldjuhul lihtintressi, kui abisaaja ei saa intressisummat kasutada enne perioodi lõppu, näiteks kui intressi makstakse ainult perioodi lõpus. Üldjuhul arvutatakse liitintressi, kui on võimalik näidata, et intressisumma on abisaajale makstud igal aastal (perioodil) ning et kõnealune summa lisandub algsele kapitalile. Sellisel juhul teenib abisaaja iga perioodi eest makstud intresside pealt intressitulu.

(4)

Praktikas võivad määratud abi liigid ja abisaaja olukord olla erinevad. Kui abi puhul on tegemist ülemäärase hüvitamisega, saab sellest tekkinud ettevõtte kasu käsitleda samalaadsena liitintressi teeniva hoiusega. Kui tegemist oli teatava abikõlbliku kulu jaoks antud investeerimisabiga, võis abi asendada mõne alternatiivse rahastamisallika, millelt üldjuhul arvutatakse liitintressi turukursi alusel. Kui tegemist oli tegevusabiga, oleks abi otse mõjutanud kasumiaruannet ning seega ka bilanssi, mille tulemusena oleks tekkinud hoiustamiseks vabu vahendeid. Hoolimata olukordade erinevustest saab täheldada, et ebaseadusliku abi mõju seisneb selles, et abisaajale antakse vahendeid samaväärsetel tingimustel kui keskmise tähtajaga intressita laenude puhul. Seepärast tundub liitintressi kasutamine vajalik, et tagada kõnealuse olukorraga kaasnevate finantseeliste täielik neutraliseerimine.

(5)

Sellega seoses soovib EFTA järelevalveamet teavitada EFTA riike ja huvitatud isikuid sellest, et tulevastes otsustes, milles järelevalveamet nõuab ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist, kohaldatakse seda viitemäära, mida kasutati regionaalabi toetuse netoekvivalendi arvutamisel, kasutades liitintressi. Vastavalt üldisele turutavale peaks intresside arvestamine toimuma igal aastal. Seepärast loodab EFTA järelevalveamet, et EFTA riigid kasutaksid liitintressi pooleliolevate abi tagastamisotsuste täitmisel, kui see ei ole vastuolus Euroopa Majanduspiirkonna õiguse põhimõtetega.”


(1)  Käesolev alapeatükk kattub osaliselt komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta, (EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3), riigiabi suuniste endine peatükk 33.2.

(2)  Käesolev alapeatükk kattub osaliselt komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3), riigiabi suuniste endine peatükk 33.2.

(3)  Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta, vt joonealune märkus 1.

(4)  Sellele järgnev komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi tehniliste muudatuste kohta (EÜT C 241, 26.8.1999, lk 9), mis on seotud majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusega 1. jaanuaril 1999, ning mis ei olnud asjakohane Euroopa Majanduspiirkonna jaoks.

(5)  Lihtintressi arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: intress = (kapital × intressimäär × aastate arv).

Liitintressi arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: intress = (kapital (1 + intressimäär) aastate arv) - kapital.

(6)  Vaata asja C-24/95 Land Rheinland-Pfalz v. Alcan, 1997, EKL I-1591 ja asja T-459/93 Siemens v Commission, 1995 EKL II-1675.


25.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/37


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 195/04/COL,

14. juuli 2004,

EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a, artiklit 24 ning 3. protokolli II osa artiklit 27, (3)

OLLES KONSULTEERINUD riigiabi nõuandekomiteega vastavalt 8. juulil 2004. aastal järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 29 kehtestatud menetlusele

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

(1)

21. aprillil 2004 võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EÜ) nr 794/2004 (4) millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/99, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu (endise) artikli 93 (praegune artikkel 88) (5) üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

30. aprillil 2004. aastal avaldas Euroopa Komisjon aegumise teatise teatava riigiabipoliitikat käsitleva dokumendi kohta, mille kohaldamine on kavas lõpetada. (6)

(3)

EMP riigiabi eeskirjade ühtne rakendamine tuleb tagada kogu Euroopa majanduspiirkonnas.

(4)

Selleks, et hõlbustada EFTA riikidel riigiabi teatiste ettevalmistamist ja järelevalveametil nende hindamist, on soovitav kehtestada teatise kohustuslik vorm.

(5)

Nii teatise tüüpvorm kui ka kokkuvõtliku teabe leht ja täiendava teabe lehed hõlmavad riigiabi valdkonna kõiki suuniseid.

(6)

Määratud abi muutmiseks tuleks sätestada lihtsustatud teatamissüsteem. Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui asjassepuutuva määratud abi rakendamisest on komisjoni korrapäraselt teavitatud.

(7)

Õiguskindluse huvides on vaja selgitada, et abikava algsest eelarvest eelkõige inflatsiooni mõjul kuni 20 % moodustavatest väikestest suurenemistest ei ole vaja ametit teavitada, sest kui abikava muid tingimusi ei muudeta, ei mõjuta need tõenäoliselt ameti algset kokkusobivuse hinnangut.

(8)

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 21 nõutakse EFTA riikidelt, et nad peavad ametile esitama aastaaruanded, mis käsitlevad olemasolevaid abikavasid või väljaspool heakskiidetud abikava antud üksiktoetusi, mille kohta ei ole tingimusliku otsusega kehtestatud konkreetseid aruandmiskohustusi.

(9)

Et amet saaks täita oma kohustusi abi kontrollimisel, peavad EFTA riigid talle edastama täpsed andmed abi nende liikide ja summade kohta, mida nad on olemasolevate abikavade alusel saanud.

(10)

Aastaaruannetes nõutud teabe eesmärk on võimaldada ametil jälgida abi üldmäära ja kujundada üldpilt erinevate toetuste mõjust konkurentsile. Selleks võib amet vajaduse korral paluda EFTA riikidel esitada valitud teemade kohta täiendavaid andmeid. Teema valikut arutatakse eelnevalt EFTA riikidega.

(11)

Käesolevas otsuses sätestatud teatamist ja aruandlust kohaldatakse üksnes abi suhtes valdkondades, mida hõlmab EMP leping ja mis on ameti pädevuses.

(12)

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli kohaldamisel tuleb tähtajad arvutada EMP lepingu XVI lisa punktis 6 viidatud õigusakti (edaspidi: “Tähtaegade õigusakt”) (7) kohaselt, mida on täiendatud käesoleva otsuse erieeskirjaga. Eelkõige on vaja kindlaks teha sündmused, mis määravad riigiabimenetlustes kohaldatava tähtaja alguse. Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada varem kehtinud tähtaegade puhul, mis otsuse jõustumise ajaks ei ole aegunud.

(13)

Tagasinõudmise eesmärk on taastada olukord, mis valitses enne abi ebaseaduslikku andmist. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks eeliseid hinnata objektiivselt alates sellest hetkest, kui abi on seda saavale ettevõttele kättesaadav, sõltumata nimetatud ettevõtte hiljem tehtud äriotsustest.

(14)

Üldiste finantstavade alusel on asjakohane kindlaks määrata tagastamise intressimäär p.a.

(15)

Pankadevaheliste ülekannete mahu ja sageduse alusel kujuneb järjekindlalt mõõdetav ning statistiliselt oluline intressimäär, mis peaks olema tagastamise intressimäära alus. Pankadevahelist valuutatehingute vahetuskurssi (swap-kurss) tuleks siiski kohandada nii, et see kajastaks pangandussektorist väljaspool valitseva suurenenud äririski üldist määra. Pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskurssi käsitleva teabe põhjal peaks amet kõikidele EFTA riikidele kehtestama ühtse tagastamise intressimäära. Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise huvides on asjakohane kinnitada täpne meetod, mille alusel tuleb intressimäära arvutada, ja avaldada nii konkreetsel hetkel kohaldatav tagastamise intressimäär kui ka eelnevalt kohaldatud asjaomased määrad.

(16)

Riigiabi vähendab kõigi eelduste kohaselt abi saava ettevõtte rahastamisvajadust keskpikas ajavahemikus. Neil eesmärkidel ja kooskõlas üldiste finantstavadega võib keskpikaks ajaks pidada viit aastat. Tagastamise intressimäär peaks seepärast olema kooskõlas viieks aastaks kindlaks määratud aastase protsendimääraga.

(17)

Arvestades eesmärki taastada olukord, mis kehtis enne abi ebaseaduslikku andmist, ja kooskõlas üldiste finantstavadega, tuleks igal aastal liita tagastamise intressimäärad, mis amet kindlaks määrab. Samadel põhjustel tuleks kohaldada esimesel viiel tagasimaksmise aastal tagastamise intressimäära, mida kohaldatakse esimesel tagasimaksmise aastal, ja järgneval viiel aastal tuleks kohaldada kuuendal tagasimaksmise aastal kohaldatavat tagastamise intressimäära jne.

(18)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada tagastamisotsuste korral, millest on teatatud pärast otsuse jõustumiskuupäeva,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Otsuses sätestatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osas viidatud teadete ja aastaaruannete vormi, sisu ning muud üksikasjad. Samuti sätestatakse kõikide riigiabimenetluste tähtaegade ja intressimäärade arvutamine ebaseadusliku abi tagastamisel.

2.   Otsust kohaldatakse abi suhtes kõikides valdkondades, mis on EMP lepinguga hõlmatud ja ameti pädevuses.

Artikkel 2

Teatise vorm

Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 2 lõike 1 kohaseid teatisi käesoleva otsuse I lisas sätestatud teatise vormis. Täiendav teave, mis on vajalik meetme hindamiseks juhul, kui riigiabi suhtes kohaldatakse teisi eeskirju, esitatakse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel. Kui suuniseid muudetakse või asendatakse, kohandab amet vastavalt I lisa III osas esitatud asjakohaseid teabelehti.

Artikkel 3

Teatiste edastamine

1.   Euroopa Liidu juures asuv asjaomase EFTA riigi esindus edastab ametile teatise. See adresseeritakse ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadile. Ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraat võib teatiste vastuvõtmiseks nimetada kontaktisikud.

2.   Kogu järgnev kirjavahetus saadetakse vastutavale konkurentsi ja riigiabi direktoraadile või nimetatud kontaktisikule.

3.   Amet saadab oma kirjavahetuse Euroopa Liidu juures asuvale asjaomase EFTA riigi esindusele või kõnealuse EFTA riigi määratud aadressil.

4.   Kuni 31. detsembrini 2005 esitatakse teatised ametile paberkandjal. Võimaluse korral edastab EFTA riik ka teatise elektroonilise koopia. Alates 1. jaanuarist 2006 edastatakse teatised elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui amet ja teatist esitav EFTA riik lepivad kokku teisiti. Samuti edastatakse elektrooniliselt kogu kirjavahetus, mis on seotud teatisega, mis on esitatud elektrooniliselt pärast 1. jaanuari 2006.

5.   Vastuvõtva poole määratud numbril saadetud faksi edastamiskuupäeva käsitatakse paberkoopia edastamiskuupäevana, kui allkirjastatud originaal saadakse kätte hiljemalt kümne päeva jooksul pärast faksi saatmist.

6.   Pärast konsulteerimist EFTA riikidega avaldab amet hiljemalt 30. septembriks 2005Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes üksikasjad teatiste elektrooniliseks edastamiseks, sealhulgas aadressid ja konfidentsiaalse teabe kaitset käsitleva korra.

Artikkel 4

Lihtsustatud teatamise kord teatavate muudatuste tegemisel olemasolevas abis

1.   Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 1 lõike c kohaldamisel on olemasoleva abi muutmine igasugune muudatus, välja arvatud üksnes formaalset või halduslikku laadi, mis ei mõjuta abimeetme ühisturuga kokkusobivuse hindamist. Olemasoleva abikava algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta olemasoleva abi muutmiseks.

2.   Erandina artiklist 2 teatatakse käesoleva otsuse II lisas sätestatud lihtsustatud teatise vormis järgmistest muudatustest olemasolevas abis:

(a)

heakskiidetud abikava eelarve kasv üle 20 %;

(b)

heakskiidetud abikava pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;

(c)

heakskiidetud abikava kohaldamiskriteeriumide karmistamine, abi osatähtsuse vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.

Amet annab endast parima, et ühe kuu jooksul vastu võtta otsus abi kohta, millest on teatatud lihtsustatud teatise vormis.

3.   Lihtsustatud teatamise korda ei kasutata abikavade sellistest muudatustest teatamiseks, mille kohta EFTA riigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt aastaaruandeid, välja arvatud juhul, kui aastaaruanded aastate kohta, millal abi on antud, esitatakse teatisega koos.

Artikkel 5

Aastaaruannete vorm ja sisu

1.   Ilma et see piiraks järelevalve -ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud tingimusliku otsuse konkreetseid täiendavaid nõudeid aruannetele või asjaomaste EFTA riikide abi heakskiitmise otsusega seoses võetud kohustusi, koostavad EFTA riigid järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 21 lõikes 1 nimetatud olemasoleva abikava aastaaruande, mis on käesoleva otsuse III lisas sätestatud aruandluse standardvormi kohane iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, millal abi kohaldatakse.

2.   Amet võib paluda EFTA riikidel esitada täiendavaid andmeid valitud teemade kohta, mida tuleb eelnevalt arutada EFTA riikidega.

Artikkel 6

Aastaaruannete edastamine ja avaldamine

1.   Iga EFTA riik edastab oma aastaaruande ametile elektroonilisel kujul hiljemalt aruandes käsitletud aastale järgneva aasta 30. juuniks. Põhjendatud juhtudel võivad EFTA riigid esitada hinnangulised andmed, tingimusel et tegelikud andmed edastatakse hiljemalt koos järgmist aastat käsitlevate andmetega.

2.   Igal aastal avaldab amet riigiabi käsitleva ülevaate, milles on kokkuvõte eelmisel aastal esitatud aastaaruannete teabest.

Artikkel 7

Aastaaruannete õiguslik seisund

Aastaaruannete edastamist ei käsitata abi meetmetest teatamise kohustuse täitmisena enne, kui need meetmed jõustatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt, ning selline edastamine ei piira mingil viisil järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa III jaos sätestatud menetluse kohaselt läbiviidud väidetavalt ebaseaduslikku abi käsitleva uurimise tulemust.

Artikkel 8

Tähtaegade arvutamine

1.   Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osas ja käesolevas otsuses sätestatud või ameti järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtajad arvutatakse tähtaegasid käsitlevas õigusaktis (8) ja käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud erieeskirjade kohaselt. Vastuolude ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid.

2.   Tähtajad määratakse kuudes või tööpäevades.

3.   Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse ameti tegevuse suhtes kehtestatud tähtaegu alates käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 kohase teatise või sellega seotud kirjavahetuse tegelikust kättesaamisest. Pärast 31. detsembrit 2005 edastatud teatiste ja neid käsitleva kirjavahetuse puhul aga alates Euroopa Liidu Teataja EMP osas või EMP-kaasandes avaldatud vastaval aadressil saadetud elektroonilise teatise või teadaande tegelikust kättesaamisest.

4.   Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse EFTA riikide tegevuse suhtes kehtestatud tähtaegu alates käesoleva otsuse artikli 3 lõike 3 kohase ameti teatise või tema kirjavahetuse tegelikust kättesaamisest.

5.   Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse tähtaegu, mis on kehtestatud kolmandate poolte suhtes ja selliste EFTA riikide suhtes, kes ei ole menetlusega otseselt seotud, ja kes esitavad märkusi pärast järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 6 lõikes 1 osutatud ametliku uurimismenetluse alustamist, alates uurimismenetluse alustamisteate avaldamisest Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes.

6.   Kõik tähtaja pikendamise taotlused peavad olema põhjendatud ja kirjalikult esitatud tähtaega kinnitava osapoole määratud aadressil vähemalt kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu.

Artikkel 9

Intressimäära fikseerimise meetod

1.   Kui eriotsuses ei sätestata teisiti, kehtestatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva riigiabi tagastamiseks iga kalendriaasta kohta fikseeritud aastane intressimäär. See arvutatakse pankadevaheliste viie aasta valuutatehingute vahetuskursside (eelneva aasta septembri, oktoobri ja novembri) keskmise põhjal, millele lisatakse 75 baaspunkti. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon ühe või mitme EFTA riigi määra suurendada rohkem kui 75 baaspunkti.

2.   Kui pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskursside viie aasta viimase kolme kuu keskmine, millele on lisatud 75 baaspunkti, erineb rohkem kui 15 % riigiabi tagastamisel kehtivast intressimäärast, arvutab amet intressimäära ümber. Uus määr kehtib ameti ümberarvestusele järgneva kuu esimesest päevast. Amet teatab ümberarvestusest ja selle kohaldamiskuupäevast EFTA riikidele kirja teel.

3.   Intressimäär määratakse kindlaks iga EFTA riigi jaoks eraldi või kahe või enama EFTA riigi jaoks ühiselt.

4.   Usaldusväärsete või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib amet tihedas koostöös kõnealuse EFTA riigi või riikidega määrata riigiabi tagastamise intressimäära ühe või enama EFTA riigi jaoks erineva meetodi alusel ja talle kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 10

Avaldamine

Amet avaldab kehtivad ja varasemad asjaomased riigiabi tagastamise intressimäärad Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes ning teadmiseks Internetis.

Artikkel 11

Intressi arvutamise meetod

1.   Kohaldatakse intressimäära, mis kehtis sellel kuupäeval, kui ebaseaduslik abi anti esmakordselt selle saaja käsutusse.

2.   Intressimäära rakendatakse liitintressina kuni abi tagastamise kuupäevani. Varasemal aastal kogunenud intressilt arvutatakse intressi igal järgneval aastal.

3.   Punktis 1 nimetatud intressimäära rakendatakse kogu aja jooksul kuni tagastamise päevani. Kui tagastamise päevast on ebaseadusliku abi esmakordsest andmisest saaja käsutusse möödunud rohkem kui viis aastat, arvutatakse intressimäär uuesti iga viie aasta kohta, võttes aluseks määrad, mis kehtivad ümberarvutamise päeval.

Artikkel 12

Läbivaatamine

Amet vaatab EFTA riikidega nõu pidades käesoleva otsuse kohaldamise läbi nelja aasta jooksul selle jõustumisest alates.

Artikkel 13

Ameti riigiabi suuniste osade aegumine

Ameti riigiabi suuniseid (eelkõige peatükid 3–8, 32 ja 34), (9) mis võivad erineda käesoleva otsuse sätetest, muutuvad kehtetuks pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile, Liechtensteini Vürstiriigile ja Norra Kuningriigile.

2.   Käesolev otsus jõustub ameti poolt otsuse vastuvõtmisele järgneval päeval.

3.   Artikleid 2–4 kohaldatakse teatiste puhul, mis on ametile edastatud viie kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

4.   Artikleid 5–7 kohaldatakse aastaaruannete puhul, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2003 antud abi.

5.   Artiklit 8 kohaldatakse iga tähtaja puhul, mis on kindlaks määratud, kuid ei ole otsuse jõustumise kuupäevaks lõppenud.

6.   Artikleid 9 ja 11 kohaldatakse iga tagastamisotsuse puhul, millest teatatakse pärast otsuse jõustumise kuupäeva.

7.   Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 14. juuli 2004

EFTA järelevalveameti nimel

president

Hannes HAFSTEIN

kolleegiumi liige

Einar M. BULL


(1)  Edaspidi: “EMP leping”.

(2)  Edaspidi: “järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokoll, mida muutsid EFTA riigid 10. detsembril 2001. Muudatused jõustusid 28. augustil 2003.

(4)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(6)  ELT C 115, 30.4.2004, lk 1.

(7)  3. juuni 1971. aasta nõukogu määrus (EMÜ, EURATOM) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(8)  3. juuni 1971. aasta nõukogu määrus (EMÜ, EURATOM) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad; avaldatud EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1, EMP lepingusse inkorporeeritud EMP lepingu XVI lisa punkti 6 põhjal.

(9)  Niivõrd, kui käesoleva otsuse artiklite 9 kuni 11 sätted kohalduvad EFTA riikidele üksnes pärast käesoleva otsuse jõustumist teavitatud ebaseadusliku abi tagastamise korraldustele, kehtib EFTA riikide poolt enne nimetatud kuupäeva teavitatud tagastamise korralduste täitmisel järelevalveameti riigiabi suuniste 34. peatükk, mis käsitleb ebaseadusliku riigiabi tagastamise korral kohaldatavaid intressimäärasid.


I LISA

STANDARDVORM RIIGIABIST TEATAMISEKS JÄRELEVALVE- JA KOHTULEPINGU 3. PROTOKOLLI I OSA ARTIKLI 1 LÕIKE 3 KOHASELT NING EBASEADUSLIKKU RIIGIABI KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS

Käesolevat vormi kasutavad EFTA riigid uutest abikavadest ja individuaalsest abist teatamiseks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt. Õiguskindluse huvides kasutatakse seda ka ameti teavitamiseks meetmetest, mida ei käsitleta abina.

EFTA riikidel palutakse käesolevat vormi kasutada ka siis, kui amet nõuab väidetava ebaseadusliku abi kohta põhjalikku teavet.

Vorm koosneb kolmest osast:

I.

Üldteave: täidetakse alati

II.

Kokkuvõtlik teave Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks

III.

Täiendava teabe leht olenevalt abi liigist

Palun pöörake tähelepanu sellele, et valesti täidetud vormi käsitatakse puudulikuna ja teatis võidakse tagasi saata. Täidetud vormi edastab asjaomase EFTA riigi esindus või EMP kooskõlastamisüksus ametile paberil. See adresseeritakse ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadile.

Kui EFTA riik soovib ära kasutada teistes riigiabile kohaldatavates eeskirjades sätestatud erimenetlusi, tuleb teatise koopia saata ka ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadi direktorile.

I OSA

ÜLDTEAVE

TEATISE STAATUS

Kas käesolevas vormis edastatud teave seondub jängnurega:

järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohase teatisega;

võimaliku ebaseadusliku abiga. (1)

Kui jah, siis palun täpsustage abi jõustamise kuupäev. Palun täitke nii käesolev vorm kui ka asjakohased täiendavad vormid;

meetmega, mida ei käsitata abina, ja millest teavitatakse ametit õiguskindluse huvides?

Allpool palun märkige põhjused, miks teatist esitav EFTA riik leiab, et meede ei kujuta endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Täitke palun käesoleva vormi asjakohased osad ja esitage kõik vajalikud tõendavad dokumendid.

Meede ei kujuta endast riigiabi, kui EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud üks tingimustest ei ole täidetud. Esitage palun täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas järgmisi kriteeriume ja keskendudes eelkõige sellele kriteeriumile, mida teie arvates ei ole täidetud:

ei kanta üle riigiressursse (näiteks kui Teie arvates ei ole tegu riigi meetmega või kui võetakse kasutusele reguleerivad meetmed ilma riigiressursside ülekandmiseta),

eeliste puudumine (näiteks turumajanduse erainvestori põhimõtte järgimise korral),

valikulisuse puudumine (näiteks kui meede on territoriaalsete piiranguteta ja otsustusõiguseta kättesaadav kõigile ettevõtetele kõigis majandusharudes),

konkurentsi ei ole kahjustatud / EMP-sisest kaubandust ei ole mõjutatud (näiteks kui tegevus ei ole majanduslikku laadi või kui majandustegevus on üksnes kohalik).

1.   Toetuse andja

1.1.   Asjaomane EFTA riik …

1.2.   Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral) …

1.3.   Vastutav ametiasutus …

Vastutav kontaktisik

Nimi: …

Aadress: …

Telefon: …

Faks: …

E-post: …

1.4.   Vastutav kontaktisik esinduse või EMP kooskõlastusüksuse juures

Nimi: …

Telefon: …

Faks: …

E-post: …

1.5.   Kui soovite, et amet edastaks koopia EFTA riikidele saadetud ametlikust kirjavahetusest ka teistele riigisisestele ametiasutustele, märkige nende nimi ja aadress.

Nimi: …

Aadress:

1.6.   Märkige EFTA riik, mille soovite lisada ameti saadetud kirjavahetuse saajate hulka.

2.   Abi

2.1.   Abi nimetus (individuaalse abi korral abisaaja äriühingu nimi)

2.2.   Abi eesmärgi lühikirjeldus.

Märkige peamine eesmärk ja vajaduse korral lisaeesmärk või -eesmärgid:

 

Peamine eesmärk

(tehke rist ainult ühte kasti)

Lisaeesmärk (2)

Regionaalareng

Uurimis- ja arendustegevus

Keskkonnakaitse

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Raskustes olevate ettevõtete ümberstruktureerimine

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Tööhõive

Koolitus

Riskikapital

Ekspordi ja rahvusvahelise tegevuse edendamine

Üldist majandushuvi esindavad teenused

Valdkondlik arendustegevus (3)

Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele

Loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine

Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Kultuuripärandi säilitamine

Kultuur

Kava – Individuaalne abi (4)

2.3.1.   Kas teatis on seotud abikavaga?  Jah  Ei

Kui jah, kas kavaga muudetakse olemasolevat abikava?  Jah  Ei

Kui jah, kas EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artikli 4 lõike 2 kohase lihtsustatud teatamismenetluse tingimused on täidetud?

Jah

Ei

Kui jah, kasutage palun lihtsustatud teatise vormi ja täitke see seal nõutud teabega (vaata II lisa).

Kui ei, jätkake palun käesoleva vormi täitmist ja täpsustage, kas esialgsest kavast, mida muudetakse, on ametit teavitatud.

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage

abi number: …

kuupäev, millal amet selle heaks kiitis (viide ameti otsusele (otsus nr …/…/…)): …

algse kava kestus: …

Täpsustage, milliseid algse kava tingimusi muudetakse ja miks:

2.3.2.   Kas teatis on seotud individuaalse abiga?  Jah  Ei

Kui jah, tehke rist sobivasse kasti.

Abi, mis põhineb kaval, millest tuleb eraldi teavitada.

Kinnitatud kava andmed

Nimetus: …

Abi number: …

Ameti heakskiitev otsus: …

Individuaalne abi, mis ei põhine kaval.

2.3.3.   Kas teatis on seotud individuaalse abiga või kavaga, millest on teatatud erandeid käsitleva määruse kohaselt? Kui jah, tehke sobivasse kasti rist.

Komisjoni 12. jaanuari 2001 määrus EÜ nr 70/2001 , mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (5) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. (6) Palun täitke III.1 osas esitatud täiendava teabe leht.

Komisjoni 12. jaanuari 2001 määrus EÜ nr 68/2001 , mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, (7) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. (8) Palun täitke III.2 osas esitatud täiendava teabe leht.

Komisjoni 12. detsembri 2002 määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (9) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003. (10) Palun täitke III.3 osas esitatud täiendava teabe leht.

3.   Riiklik õiguslik alus

3.1.   Nimetage rakendussätted ja nende viiteallikad ning muu riiklik õiguslik alus.

Nimetus:

Viide (vajaduse korral):

3.2.   Nimetage teatisele lisatud dokument (dokumendid)

Koopia õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink)

Koopia õigusliku aluse eelnõu(de) teksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja olemasolu korral veebilink)

3.3.   Kui tegu on lõpliku tekstiga, siis kas see sisaldab klauslit, mille kohaselt saab abiandev asutus abi anda ainult pärast seda, kui amet on abi kinnitanud (meetmete rakendamiskeeld)?

Jah

Ei

4.   Abisaajad

4.1.   Abisaaja(te) asukoht

Piirkonnas (piirkondades), mida ei toetata

Piirkonnas (piirkondades), mis EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punkti a alusel on abikõlblik(ud) (NUTS 3. või madalam)

Piirkonnas (piirkondades), mis artikli 61 lõike 3 punkti a alusel on abikõlblikud (NUTS 2. või madalam)

Segapiirkonnas (täpsustage): …

4.2.   Abisaaja(te) tegevusala(d)

Konkreetne tegevusala puudub

B

Mäetööstus

10.1

Söekaevandus

C

Töötlev tööstus

 

17

Tekstiil

 

21

Tselluloosi- ja paberitööstus

 

24

Keemia- ja farmaatsiatööstus

 

24.7

Keemilised kiud

 

27.1

Teras (11)

 

29

Tööstusseadmed

 

DL

Elektri- ja optikaseadmed

 

34.1

Mootorsõidukid

 

35.1

Laevaehitus

 

Muu tootmisvaldkond (täpsustage): …

D

Elektri-, gaasi- ja veevarustus

E

Ehitus

52

Jaemüügiteenused

F

Hotellid ja restoranid (turism)

G

Transport

 

60

Maismaatransport ja torutransport

 

60.1

Raudteed

 

60.2

Muu maismaatransport

 

61.1

Mere- ja rannaveotransport

 

61.2

Siseveetransport

 

62

Õhutransport

64

Post ja telekommunikatsioon

H

Finantsvahendus

72

Arvutid ja nendega seotud tegevus

92

Meelelahutus, kultuur ja sport

Muu, täpsustage NACE rev. 1.1 klassifikaatori (12) kohaselt: …

4.3.   Individuaalse abi korral

Abisaaja nimi: …

Abisaaja liik: …

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Töötajate arv: …

Aastakäive: …

Aastabilanss …

Sõltumatus …

(Lisage deklaratsioon, mis on kooskõlas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva EÜ Komisjoni soovitusega, (13) või esitage mõni muu tõend eespool esitatud kriteeriumide kohta):

Suur ettevõte

Raskustes olev ettevõte (14)

4.4.   Abikava puhul

Abisaaja liik

Kõik ettevõtted (suured ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted)

Ainult suured ettevõtted

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Keskmise suurusega ettevõtted

Väikesed ettevõtted

Mikroettevõtted

Järgmised abisaajad: …

Abisaajate hinnanguline arv

Vähem kui 10

11–50

51–100

101–500

501–1 000

Enam kui 1 000

5.   Abi maht / aastane kulu

Individuaalse abi korral märkige kõigi asjaomaste meetmete üldmaht: …

Kava korral märkige eelarve ettenähtud aastane maht ja üldmaht (omavääringus): …

Maksumeetmete puhul märkige maksusoodustustest tingitud hinnanguline maksude alalaekumine aastas ja kokku ajavahemikul, mida teatis hõlmab: …

Kui eelarvet ei võeta vastu igal aastal, täpsustage millist perioodi see hõlmab: …

Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, kajastage teatises esitatud kavas tehtavate muudatuste mõju eelarvele:

6.   Abi vorm ja rahastamisvahendid

Täpsustage abisaajale antud abi vorm (kui see on vajalik, siis iga meetme kohta)

Otsetoetus

Sooduslaen (sealhulgas laenu tagamise üksikasjad)

Intressitoetus

Maksusoodustus (nt maksutoetus, maksubaasi vähendamine, maksumäära vähendamine, maksude ajatamine). Täpsustage: …

Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine

Riskikapitali eraldamine

Võla mahakandmine

Garantii (sealhulgas teave laenu või mõne muu finantstehingu kohta, mis hõlmab garantiid, nõutud kindlustust või makstavat preemiat)

Muu (täpsustage): …

Iga abimeetme puhul kirjeldage palun täpselt selle kohaldamisreegleid ja -tingimusi, eelkõige toetuse määra, toetuse maksustamist ja kas abi antakse kindlate objektiivsete kriteeriumide täitmise korral automaatselt (kui jah, märkige see kriteerium) või kas abi andvad ametiasutused kasutavad oma kaalutlusõigust.

Täpsustage abi rahastamine: kui abi ei rahastata riigi/piirkonna/haldusüksuse üldeelarvest, selgitage, kuidas seda rahastatakse:

Maksuiseloomuga lõivudest või maksudest, mille saaja ei ole riik. Palun esitage kõik üksikasjad lõivude ja toodete/tegevuste kohta, millelt neid tasutakse. Täpsustage eelkõige, kas toodetelt, mida imporditakse EMP teistest riikidest, tuleb tasuda neid lõive. Lisage koopia lõivude kehtestamise õiguslikust alusest.

Kogunenud reservidest

Riigi- või kohaliku omavalitsuse ettevõtete vahenditest

Muul viisil (täpsustage) …

7.   Kestus

7.1.   Individuaalse abi korral

Märkige kuupäev, millal abi jõustatakse (Kui abi antakse osakaupa, märkige iga osa eraldamise kuupäev)

Vajaduse korral märkige abimeetme kestus

7.2.   Kava korral

Märkige kuupäev, millest alates võib abi anda …

Märkige viimane kuupäev, milleni abi võib anda …

Kui abi kestus ületab kuut aastat, näidake palun miks on pikem ajavahemik kava eesmärkide saavutamiseks hädavajalik: …

8.   Erinevat liiki abide kumulatsioon

Kas samade abikõlblike kulude katmiseks saab abi liita teiste kohalike, riiklike ja ühenduse kavade alusel antava abiga?

Jah

Ei

Kui jah, kuidas tagatakse kumulatsioonireeglite järgimine:

9.   Ametisaladus

Kas teatis sisaldab konfidentsiaalset teavet, mida ei tohi avaldada kolmandatele isikutele?

Jah

Ei

Kui jah, märkige, millised osad on konfidentsiaalsed, ja selgitage, miks:

Kui ei, avaldab amet oma otsuse EFTA riigilt luba küsimata.

10.   Abi kokkusobivus

Palun täpsustage, milline olemasolevatest riigiabi suhtes kohaldatavatest eeskirjadest moodustab abi kinnitamiseks sõnaselge õigusliku aluse (vajaduse korral iga meetme kohta) ja täitke III osas toodud asjaomane täiendava teabe leht.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi

Individuaalse abi teatis, mis on EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 lisatud määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 6 (15) kohane

Teatis õiguskindluse huvides

Koolitusabi

Individuaalse abi teatis, mis on EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 lisatud määruse (EÜ) nr 68/2001 artikli 5 (16) kohane

Teatis õiguskindluse huvides

Tööhõivealane abi

Individuaalse abi teatis, mis on EMP lepingusse EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003 lisatud määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 9 (17) kohane

Kava teatis, mis on EMP lepingusse EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003 lisatud määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 9 (17) kohane

Teatis õiguskindluse huvides

Piirkondlik abi

Mitut valdkonda hõlmav piirkondliku abi raamprogramm suurte investeerimisprojektide puhul

Uurimis- ja arendustegevuse abi

Raskustes olevate ettevõtete päästmisabi

Raskustes olevate ettevõtete ümberstruktureerimisabi

Abi audiovisuaalsete toodete tootmisele

Abi keskkonnakaitsele

Riskikapitali abi

Abi transpordi valdkonnas

Abi laevaehituses

Kui olemasolevad riigiabi suhtes kohaldatavad eeskirjad ei anna sõnaselget alust selles vormis esitatud abi kinnitamiseks, esitage palun põhjendatud kaalutlus, miks võib abi pidada EMP lepinguga kokkusobivaks, viidates EMP lepingu kohaldatavatele eranditele (artikli 59 lõige 2, artikli 61 lõike 2 punkt a või b, artikli 61 lõike 3 punktid a, b ja c) ja teistele erisätetele, mis käsitlevad transporti.

11.   Täitmata tagastamiskorraldused

Kui tegemist on individuaalse abiga, kas mõni potentsiaalne abisaaja on saanud riigiabi, mille kohta amet on esitanud tagastamiskorralduse, mida ei ole täidetud?

Jah

Ei

Kui jah, esitage palun üksikasjad:

12.   Muu teave

Palun märkige siia igasugune muu teave, mida peate riigiabi eeskirjades käsitletud meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

13.   Manused

Siin loetlege palun kõik teatisele lisatud dokumendid ja esitage nende paberkoopiad või otselingid asjaomastele dokumentidele internetis.

14.   Deklaratsioon

Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja manustes esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik.

Allkirjastamise aeg ja koht …

Allkiri:

Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht

II OSA

EUROOPA LIIDU TEATAJAS AVALDATAV KOKKUVÕTLIK TEAVE

Abi number:

(täidab järelevalveamet)

EFTA riik:

 

Piirkond:

 

Abikava nimetus ja eesmärk või individuaalset abi saava äriühingu nimi (abi, mis põhineb kaval, kuid millest tuleb eraldi teatada, ja abi, mis ei põhine kaval):

 

Õiguslik alus:

 

Kavas ettenähtud aastased kulud või antud individuaalse abi üldsumma (omavääringus):

Abikava

Ettenähtud aastased kulud:

… miljonit eurot

 

Üldsumma:

… miljonit eurot

Individuaalne abi

Iga meetme üldsumma:

… miljonit eurot

Kestus:

 

 

Individuaalse abi või abikava suurim abi osatähtsus:

 

 

Majandusharud:

Kõik tegevusalad:

 

või piirdutakse konkreetsete tegevusaladega, mida käsitletakse “Üldteabes” (I osa, lõige 4.2.)

 

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Nimi:

III OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT

Täidetakse vajaduse korral, olenevalt asjaomase abi liigist.

1.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi

2.

Koolitusabi

3.

Tööhõivealane abi

4.

Piirkondlik abi

5.

Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alla kuuluv abi

6.

Uurimis- ja arendustegevuse alane abi

a)

kava korral

b)

individuaalse abi korral

7.

Raskustes olevate ettevõtete päästeabi

a)

kava korral

b)

individuaalse abi korral

8.

Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamisabi

a)

kava korral

b)

individuaalse abi korral

9.

Abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks

10.

Abi keskkonnakaitsele

11.

Riskikapitali abi

12.

Abi transpordi valdkonnas

a)

Individuaalne abi lennunduse raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks

b)

Transpordi infrastruktuuri abi

c)

Meretranspordi abi

d)

Kombineeritud transpordi abi

III.1 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002.  (18) EMP lepingusse lisatud määruse (EÜ) nr 70/2001  (19) artikli 6 kohasest igasugusest individuaalsest abist teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast.

1.   Individuaalse abi või kava liik

Kas individuaalne abi või kava on seotud

investeeringuabiga.

nõustamise, messidel osalemise ning muude teenuste või tegevustega.

uurimis- ja arendustegevuse kuluga? (20)

Jah

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavast uurimis- ja arendustegevuse abist teatamise puhul täitke

abikava korral uurimis- ja arendustegevuse täiendava teabe leht 6a,

individuaalse abi korral uurimis- ja arendustegevuse täiendava teabe leht 6b.

2.   Abi esialgseks investeeringuks

2.1.   Kas abi põhikapitali investeerimiseks on seotud

uue ettevõtte loomisega,

olemasoleva ettevõtte laiendamisega,

uue tegevusega, millega kaasneb põhjalik muudatus olemasoleva ettevõtte toodangus või tootmisprotsessis (täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel),

sellise ettevõtte ostmisega, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud?

Kas asendusinvesteering on välistatud?  Jah  Ei

2.2.   Kas abi arvutatakse protsendina

investeeringu abikõlblikest kuludest,

investeeringu abil loodud töökohtade palgakuludest (abi töökohtade loomiseks).

Investeerimine materiaalsesse põhivarasse: …

Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendina järgmiste tegurite põhjal:

maa,

ehitised,

tehas/masinad (seadmed)?

Kirjeldage lühidalt.

Kui ettevõtte peamine majandustegevus on seotud transpordiga, kas transpordivahendid ja -seadmed on abikõlblike kulude hulgast välistatud (välja arvatud raudteeveerem)?

Jah

Ei

Kui ei, täpsustage, millised transpordivahendid või -seadmed on abikõlblikud.

Tegevuse lõpetanud või ostmata jäämise korral tegevuse lõpetada võiva ettevõtte ostuhind

Mittemateriaalne investeering

Mittemateriaalse põhivara investeeringute abikõlblikeks kuludeks peetakse tehnoloogia soetamise kulusid.

Patendiõigused

Tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid

Patenteerimata oskusteave (tehnilised teadmised)

Kirjeldage lühidalt. (21)

Palgakulud: …

Kas abi summa on esitatud protsendina loodud töökohtade kahe aasta palgakuludest?

Jah

Ei

Abi osatähtsus

2.4.1.   Artikli 61 lõike 3 punkti c ja artikli 61 lõike 3 punkti a kohased väljapoole abisaavaid piirkondi jäävate investeerimisprojektide objektid on

väikesed ettevõtted

keskmise suurusega ettevõtted

Kui suur on investeerimisprojektide abi brutoosatähtsus? …

Täpsustage: …

2.4.2.   Artikli 61 lõike 3 punkti c ja artikli 61 lõike 3 punkti a kohased abisaavasse piirkonda jäävate investeerimisprojektide objektid on

väikesed ettevõtted

keskmise suurusega ettevõtted

Kui suur on investeerimisprojektide abi brutoosatähtsus? …

Täpsustage: …

3.   Abi kumuleerumine

3.1.   Kui suur on kumuleerunud abi ülemmäär? …

Täpsustage: …

4.   Eritingimused töökohtade loomise abile

4.1.   Kas abi andmisel on tagatud, et abi töökohtade loomiseks on seotud algsete investeeringutega materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse?

Jah

Ei

4.2.   Kas abi andmisel on tagatud, et abi töökohtade loomiseks on seotud töökohtade loomisega kolme aasta jooksul investeerimisest alates?

Jah

Ei

Kui üks kahest eelnevast küsimusest on saanud eitava vastuse, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused neid nõudeid täita.

4.3.   Kas loodud tegelike töökohtade arv asjaomases käitises suureneb eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega võrreldes?

Jah

Ei

4.4.   Kas abi andmisel on tagatud, et abikõlblikus piirkonnas loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat?

Jah

Ei

Kui jah, millised on tagatised? …

4.5.   Kas abi andmisel on tagatud, et võrdlusperioodil kaotatud töökohtade arv on lahutatud sama perioodi jooksul loodud töökohtade arvust?

Jah

Ei

5.   Suuremat abi saavate piirkondade investeerimisprojektide eritingimused

5.1.   Kas abi antakse tingimusel, et abisaaja annab koguinvesteeringu rahastamiseks vähemalt 25 % ja kõnealune summa on igasuguse abi hulgast välja arvatud?

Jah

Ei

5.2.   Kuidas tagatakse algsete investeeringute (nii materiaalsesse kui ka mittemateriaalsesse põhivarasse) abi tingimuse täitmine, mille kohaselt investeeringut ei võeta välja vähemalt viie aasta jooksul?

6.   Abi nõustamiseks ja muudeks teenusteks

6.1.   Kas abikõlblikud kulud piirduvad

väliste konsultantide ja muude teenusepakkujate teenuste kuludega? Täpsustage, kui kõnealuste teenuste kasutamine ei ole pidev või korrapärane ega seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega, nagu tavapärased maksukonsultatsioonid, korrapärased õigusabiteenused või reklaam.

messidel ja näitustel osalevate ettevõtete kuludega? Täpsustage, kui abi on seotud täiendavate kuludega, mis on tekkinud väljapanekukoha üürimise, ülespaneku ja haldamise tõttu. …

Kas messil või näitusel osalemine on esmakordne?

Jah

Ei

Muude kuludega (eelkõige juhtudel, kus abi antakse otse teenus(t)e osutaja(te)le või konsultandile (konsultantidele)). Täpsustage, milliste tingimuste korral. …

6.2.   Märkige abi brutoosatähtsuse ülemmäär. …

Kui abi brutoosatähtsus ületab 50 %, näidake üksikasjalikult, miks on vaja abi sellist osatähtsust.

6.3.   Märkige abi kumuleerumise ülemmäär. …

7.   Abi vajalikkus

7.1.   Kas abi korral nähakse ette abitaotluse esitamine enne projektiga alustamist?

Jah

Ei

7.2.   Kui ei, kas EFTA riik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus abi saamiseks objektiivsete kriteeriumide kohaselt, ilma et EFTA riik peaks täiendavalt kasutama oma kaalutlusõigust?

Jah

Ei

8.   Muu teave

Märkige siia muu teave, mida peate EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (22) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 70/2001 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.

III.2 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – KOOLITUSABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002  (23) EMP lepingusse lisatud määruse (EÜ) nr 68/2001  (24) artikli 5 kohasest individuaalsest abist teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast.

1.   Individuaalse abi või kava ulatus

1.1.   Kas abi andmine meretranspordi valdkonnale on ette nähtud?

Jah

Ei

Kui jah, vastake järgnevatele küsimustele.

Kas koolitatav on pardal mittekooseisuline töötaja ega ole laevapere tegevliige?

Jah

Ei

Kas koolitus toimub EMP riikides registreeritud laevade pardal?

Jah

Ei

1.2.   Kui suur on abi brutoosatähtsus? Täpsustage.

2.   Abikava või individuaalse abi liik

Kas kava või individuaalne abi on seotud

2.1.   erikoolitusega:  Jah  Ei

Kui jah, siis kirjeldage erikoolitusega seotud meedet. …

2.2.   üldkoolitusega:  Jah  Ei

Kui jah, siis kirjeldage üldkoolitusega seotud meedet. …

2.3.   abiga ebasoodsas olukorras töötajate koolitamiseks:  Jah  Ei

Kui jah, siis kirjeldage ebasoodsas olukorras olevate töötajatega seotud meedet. …

Abi osatähtsus

Abi üldkoolituseks

Eraldatud väljaspool abisaavat piirkonda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus

suurtele ettevõtetele: …

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: …

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …

Eraldatud abisaavas piirkonnas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus

suurtele ettevõtetele: …

väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele: …

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …

Abi erikoolituseks

Eraldatud väljaspool abisaavat piirkonda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus

suurtele ettevõtetele: …

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: …

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …

Eraldatud abisaavas piirkonnas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus

suurtele ettevõtetele: …

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: …

Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …

3.   Abikõlblikud kulud

Millised kulud on abikava kohaselt või individuaalse abi jaoks abikõlblikud?

Koolitajate tööjõukulu

Koolitajate ja koolitatavate sõidukulud

Muud jooksvad kulud, näiteks kulud õppevahenditele ja tarvikutele

Tööriistade ja varustuse kulum niivõrd, kuivõrd neid kasutatakse üksnes koolituseks

Koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus

Koolitatavate tööjõukulu

Kaudsed kulud (haldus-, rendi-, üld-, transpordi- ja osalejate õppekulud)

Programmi alusel antud ajutise individuaalse abi korral esitage kõikide abikõlblike kulude kohta läbipaistvad ja liigendatud dokumentaalsed tõendid.

4.   Kumuleerumine

Kas kavas ettenähtud või individuaalne abi võib kumuleeruda?

Jah

Ei

Kui jah, kas selline kumuleerumine võib ületada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (25) EMP lepingusse lisatud määruse nr 68/2001 artiklis 4 sätestatud abi osatähtsust?

Jah

Ei

5.   Muu teave

Märkige siia muu teave, mida peate EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (25) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 68/2001 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.

III.3 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – TÖÖHÕIVEALANE ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003  (26) EMP lepinguss lisatud määruse (EÜ) nr 2204/2002  (27) artikli 9 kohasest igasugusest individuaalsest abist või abikavast teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast. Seda täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka transpordivaldkonda jäävast tööhõivealasest abist teatamiseks (mida antakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva määruse  (28) artikli 4 lõike 6 või ameti piirkondliku abi suuniste kohaselt).

1.   Töökohtade loomine

1.1.   Kas abi osatähtsuse arvutamisel on arvestatud loodud töökohtade palgakulusid kahe aasta jooksul?

Jah

Ei

Kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele luuakse töökohti väljapool EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c ja artikli 61 lõike 3 punkt a kohaseid abisaavaid piirkondi või valdkondi?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage brutoosatähtsuse määr.

Kas töökohti luuakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c ja artikli 61 lõike 3 punktí a kohastes abisaavates piirkondades või valdkondades?

Jah

Ei

1.2.1.   Kas abi määratakse osatähtsusena standardsete võrdluskulude kohaselt?

Jah

Ei

Kas abi maksustatakse?

Jah

Ei

Kui suur on abi netoosatähtsus?

Kas seepärast, et abi või abikava saab kohaldada ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, suurendatakse selle ülemmäära?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage, kui suur on brutomääras väljendatud suurenemine. …

1.2.2.   Kas abi saaja peab tegema omafinantseeringu, mille eest toetust ei maksta ja mis moodustab vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest?

Jah

Ei

1.2.3.   Kas suurte ettevõtete puhul on abi saamise eelduseks töökohtade säilitamine vähemalt kolme aasta jooksul?

Jah

Ei

Kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on abi saamise eeldus see, et piirkondliku abi saamiseks kehtestatud piirkondades või valdkondades asuvaid töökohti säilitatakse vähemalt kaks aastat?

Jah

Ei

Kui jah, siis kuidas tagatakse algse investeeringuga seotud või sidumata abi saamiseks töökohtade säilitamine kahe või kolme aasta jooksul?

1.2.4.   Kas loodud töökohtade tõttu suureneb eelnenud 12 kuu keskmisega võrreldes nii asjaomase käitise kui ka asjaomase ettevõtte töötajate arv?

Jah

Ei

1.2.5.   Kas tööle võetud uutel töötajatel ei ole kunagi tööd olnud, nad on töö kaotanud või eelmist tööd kaotamas?

Jah

Ei

1.2.6.   Kas kava puhul tuleb abitaotlus esitada enne asjaomaste töökohtade loomist?

Jah

Ei

Kui ei, kas siis EFTA riik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus abi saamiseks objektiivsete kriteeriumide alusel, ilma et EFTA riik peaks täiendavalt kasutama oma kaalutlusõigust?

Jah

Ei

1.2.7.   Kas juhul, kui töökohti luuakse materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse investeerimise projekti elluviimiseks kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest alates (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on kolm aastat lühim ajavahemik), tuleb abitaotlus esitada enne investeerimisprojekti alustamist?

Jah

Ei

2.   Ebasoodsas olukorras olevate või puudega isikute töölevõtmine

2.1.   Kas abi osatähtsuse arvutamisel arvestatakse loodud töökohtade palgakulusid ühe aasta jooksul?

Jah

Ei

Kas ebasoodsas olukorras olevate ja puudega inimeste töölevõtmisega seotud kogu abi brutoosatähtsus ületab vastavalt 50 % või 60 %?

Jah

Ei

2.2.   Kas töölevõtmise tulemusena suureneb asjaomase käitise töötajate arv?

Jah

Ei

Kui ei, kas ametikoht või kohad on vabanenud vabatahtliku lahkumise, vanaduspensionile jäämise, tööaja vabatahtliku lühendamise või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamise, mitte aga koondamise tõttu?

Jah

Ei

2.3.   Kas abi piirdub artikli 2 punktis f nimetatud ebasoodsas olukorras olevate töötajatega?

Jah

Ei

2.4.   Kas abi piirdub artikli 2 punktis g nimetatud puudega töötajatega?

Jah

Ei

Kui abi ei piirdu artikli 2 punktides f ja g nimetatud ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajatega, selgitage üksikasjalikult, miks peaks teie arvates töötajate sihtkategooriaid käsitama ebasoodsas olukorras olevatena. …

3.   Puudega töötajate töölevõtmise lisakulud

3.1.   Kas abi on seotud üksikute puudega inimeste töölevõtmise ja lisakuludega selle tõttu?

Jah

Ei

Kui jah, näidake, et artikli 6 lõike 2 tingimused on täidetud. …

3.2.   Kas abi on seotud kaitstud töökohaga?

Jah

Ei

Kui jah, näidake, et abi ei ületa asjaomase käitise ehitamise, sisseseadmise või laiendamise kulusid ning haldus- ja transpordikulusid puudega töötajate töölevõtmise tõttu. …

4.   Kumuleerumine

4.1.   Kas artiklites 4, 5 ja 6 määratud abi ülemmäärasid kohaldatakse olenemata sellest, et abi rahastatakse täielikult riigisisestest vahenditest või osaliselt ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?

Jah

Ei

4.2.   Kas uute töökohtade loomiseks ettenähtud abi, millest teatatakse, tohib palgakulude puhul kumuleeruda EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabi või muude vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?

Jah

Ei

Kui jah, kas abi kumuleerumise tulemusel tohib abi osatähtsus ületada artikli 4 lõigetes 2 ja 3 määratud abi osatähtsust (ebasoodsas olukorras ja puudega töötajate abi arvesse võtmata)?

Jah

Ei

4.3.   Kas kõnealuse määruse artiklis 4 nimetatud abi töökohtade loomiseks, millest teavitatakse, tohib kumuleeruda EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabiga sellise investeeringu korral, millega loodud töökohad on seotud ja mis ei ole töökohtade loomise ajal veel lõpetatud või mis lõpetati töökohtade loomisele eelneva kolme aasta jooksul?

Jah

Ei

Kui jah, kas siis kumuleerunud abi osatähtsus ületab asjaomast piirkondliku investeerimisabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud piirkondlikku investeerimisabi käsitlevates suunistes ja ameti igale EFTA riigile kehtestatud kaardil või EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 70/2001, mis reguleerib vabastust, kehtestatud ülemmäära? (29)

Jah

Ei

4.4.   Kas artiklites 5 ja 6 sätestatud ebasoodsas olukorras ja puudega isikute töölevõtmise abi tohib samade palgakulude korral kumuleeruda artikli 4 kohaselt töökohtade loomise abiga ja/või vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?

Jah

Ei

Kui jah, kuidas siis tagatakse, et kõnealuse kumuleerumise tulemusel ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajavahemikul, milleks töötaja või töötajad on tööle võetud?

4.5.   Kas määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud ebasoodsas olukorras ja puudega isikute töölevõtmise abi tohib samade palgakulude korral muudel eesmärkidel kui töökohtade loomiseks määruse artikli 4 kohaselt kumuleeruda muu riigiabi ja/või vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?

Jah

Ei

Kui jah, selgitage, millised on “muud eesmärgid”. …

Kui jah, kas siis on tagatud, et kõnealuse kumuleerumise tulemusel ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajavahemikul, milleks töötaja või töötajad on tööle võetud?

Jah

Ei

5.   Muu teave

Märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega EÜ nr 83/2003 (30) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 2204/2002 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel.

III.4 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – PIIRKONDLIK ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada ameti riigiabi suuniste kohasest igasugusest individuaalsest abist või abikavast teatamiseks.  (31)

Käesolevat lisa ei saa siiski kasutada uutest piirkondliku abi kaartidest teavitamiseks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete.  (32) ning tööhõiveabi  (33) grupierandeid käsitlevate määruste reguleerimisalasse kuuluv individuaalne abi või kavad on loomulikult vabastatud teatamiskohustusest. Seepärast palutakse EFTA riikidel selgeks teha oma teatise reguleerimisala; kui see hõlmab nii suuri ettevõtteid kui ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, võivad nad abi kinnitamist taotleda ainult esimese osas.

Piirkondlik abi on suuniste kohaselt abi erivorm, sest see on mõeldud konkreetsetel piirkonnale. Piirkondlik abi on mõeldud vähemsoodsate piirkondade arendamiseks, mis soodustab investeeringute ja töökohtade loomisega jätkusuutlikkust.

Piirkondliku abi korral võib EMP lepingu kokkusobimatuse põhimõttest teha erandeid üksnes juhul, kui on tagatud sellest tulenevate konkurentsikahjustuste ja arengueeliste tasakaal.

1.   Abikava või individuaalse abi liik

Abikava või individuaalne abi on seotud

Algse investeeringuga

Abi arvutatakse protsendina investeeringu väärtusest

Abi arvutatakse protsendina palgatud isikute palgakuludest

Tegevusabiga

Mõlemaga

1.4.   Abi antakse:

automaatselt, kui kavale esitatud tingimused on täidetud

ametiasutuste otsuse põhjal kaalutlusõigust kasutades

Kui abi antakse iga üksikjuhtumi korral eraldi, esitage järgitavate kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andmiseks kohaldatavate haldusnormide kohta.

1.5.   Kas abi andmise puhul järgitakse abi andmise ajal kehtiva piirkondliku abi kaardi kohaseid piirkondlikke ülemmäärasid, sealhulgas neid, mis tulenevad mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi meetmetest? (34)

Jah

Ei

Kas kava hõlmab viidet kehtivatele piirkondliku abi kaartidele?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage. …

2.   Abi alginvesteeringuks (35)

2.1.   Kas abikava hõlmab investeeringuid põhikapitali või töökohtade loomiseks ning on seotud

uue käitise rajamisega

olemasoleva käitise laiendamisega

uue tegevusega, millega kaasneb põhjalik muutus olemasoleva käitise toodangus või tootmisprotsessis (täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel)

sellise käitise ostmisega, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud?

2.2.   Kas abi antakse tingimusel, et abisaaja annab koguinvesteeringu rahastamiseks vähemalt 25 % ja kõnealune summa on igasuguse abi hulgast välja arvatud?

Jah

Ei

2.3.   Kas abi puhul nähakse ette abitaotluse esitamist enne projekti alustamist?

Jah

Ei

Kui mõni neist punktidest eespool on täitmata, selgitage, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused järgida neid tingimusi.

Kas abikavas määratakse abi suurus suhtena võrdlushinda?

Jah

Ei

Kas abi maksustatakse?

Jah

Ei

Kui suur on abi brutoosatähtsus?

Milliste näitajate alusel abi osatähtsus arvutatakse?

Toetus

Kehtiv kulumi käsitlus: …

Ettevõtte kasumile kehtestatud maksumäära vähendamine: …

Madala intressiga laenud ja intressitoetused

Intressitoetuse ülemmäär: …

Pikim laenutähtaeg: …

Suurim laenuga hõlmatud investeeringu osa: (36)

Pikim maksepuhkuse periood: …

Madala intressiga laenude korral täpsustage palun väikseim intressimäär: …

Riigilaenu korral

Kas see on kaetud hõlmatud tagatistega? …

Milline on viivise määr? …

Kas konkreetse riskiga olukordade korral suurendatakse viitemäära? …

Garantiisüsteem

Märkige laenude liigid, mille eest garantiid võib anda ja määratud tasud (vrd eelmise punktiga).

Milline on viivise määr? …

Esitage teave, mille alusel arvutatakse garantiidena antava abi osatähtsus, sealhulgas kestus, osa ja maht.

2.5.   Kas asendusinvesteeringud jäävad kavast välja? (37)

Jah

Ei

Kui ei, palutakse ametiasutustel täita tegevusabi osa.

2.6.   Kas raskustes olevate ettevõtete abistamine (38) ja/või finantsalane ümberstruktureerimine jäävad kavast välja?

Jah

Ei

Kui sellele küsimusele vastatakse eitavalt, kas siis teavitatakse eraldi suurele ettevõttele investeeringuks antavast abist ümberstruktureerimise ajal?

Jah

Ei

Kas kava kohased abikõlblikud kulud on seotud

materiaalsesse põhivarasse tehtava investeeringuga?

Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendina järgmiste mõjurite põhjal: (39)

maa

ehitised

masinad või seadmed (varustus)?

Kirjeldage lühidalt. (40)

Kas sellise käitise ostmise korral, milleks investeerimisabi ette on nähtud, on tagatud, et asjaomane käitis ei kuulu raskustes olevate ettevõtete hulka?

Jah

Ei

Kas on tagatud, et varade omandamiseks minevikus antud abi on piirkondliku abi juhendi punkti 4.5. kohaselt arvesse võetud või maha arvatud?

Jah

Ei

Kas on tagatud, et tehingud toimuvad turu tingimuste kohaselt?

Jah

Ei

Kui ühele eelnevatest küsimustest vastati eitavalt, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused järgida vajalikke tingimusi.

Immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud

Investeeringute väärtus arvutatakse kulude põhjal järgmise tehnoloogiasiirdega seotud vara omandamiseks:

patendid

tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid

patenteerimata oskusteave

Kirjeldage lühidalt. (41)

Kas kavas on klausel, mille kohaselt abikõlblikud kulud immateriaalsesse põhivarasse investeerimiseks ei tohi suurte ettevõtete puhul ületada 25 % normikohasest alusest?

Jah

Ei

Kui ei, siis selgitage, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealust nõuet järgida. …

Kas kavaga tagatakse, et suurte ettevõtete puhul

kasutatakse abikõlblikke varasid eranditult abisaavas käitises

käsitatakse abikõlblikke varasid amortiseeritava varana

ostetakse abikõlblikke varasid kolmandatelt isikutel turu tingimuste kohaselt?

Kui ükski neist tingimustest ei ole kavas sõnaselgelt kajastatud, esitage selle põhjused ja kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abikõlblikud immateriaalsed varad jäävad abisaavasse piirkonda ja neid ei siirata teistesse piirkondadesse, mis sellest kasu saaks.

Kuidas tagatakse, et täidetakse alginvesteeringuks (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse) ettenähtud abi tingimus, mille kohaselt investeeringut ei võeta välja vähemalt viie aasta jooksul?

2.8.   Kui abi algse investeeringu tegemiseks on seotud tööhõiveabiga, kas siis ametiasutus tagab kumulatsioonireeglite järgimise?

Abi alginvesteeringuga seotud töökohtade loomiseks

2.9.1.   Kas meetmega tagatakse, et abi töökohtade loomiseks on seotud algsete investeeringute projekti elluviimisega?

Jah

Ei

Kas meetmega tagatakse, et töökohad luuakse kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest alates?

Jah

Ei

Kui ühele eelnevatest küsimustest vastati eitavalt, siis selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid nõudeid järgida.

Kui investeering ei ole seotud uue käitise loomisega, selgitage, millist võrdlusperioodi kasutatakse loodud töökohtade arvu leidmiseks.

2.9.2.   Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomine tähendab konkreetse käitise töötajate arvu suurenemist perioodi keskmisega võrreldes?

Jah

Ei

Kas meetmega tagatakse, et võrdlusperioodi jooksul kaotatud töökohad arvatakse sama perioodi jooksul loodud töökohtade arvust maha? (42)

Jah

Ei

Kui ühele eelnevatest küsimustest vastatakse eitavalt, siis selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid nõudeid järgida.

2.9.3.   Kas abi arvutatakse

protsendina palgakuludest loodud töökoha kohta

kindla summa põhjal loodud töökoha kohta

muu põhjal (nt kasvav määr loodud töökoha kohta)? Palun täpsustage. …

Selgitage, milliseid näitajaid abi osatähtsuse arvutamiseks kasutatakse.

2.9.4.   Kas meetmega tagatakse, et loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat?

3.   Tegevusabi

3.1.   Milline on tegevusabi osa piirkondlikus arengus?

3.2.   Millist struktuurilist halvemust püütakse tegevusabiga heastada?

3.3.   Kuidas tagatakse, et abi laad ja määr on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mida üritatakse leevendada?

3.4.   Mida on tehtud abi järkjärguliseks vähendamiseks ja ajaliseks piiratuseks?

4.   Äärealade või väikese rahvastikutihedusega piirkondade eriküsimused

Kui abi järk-järgult ei vähendata ja ajaliselt ei piirata, siis täpsustage, kas järgmised tingimused on täidetud.

4.1.1.   Kas abi toob kasu äärealale või väikese rahvastikutihedusega piirkonnale?

Jah

Ei

4.1.2.   Kas abi on ette nähtud täiendavate veokulude osaliseks hüvitamiseks?

Jah

Ei

Esitage tõendid täiendavate kulude ja nende määra kindlakstegemiseks kasutatava arvutusmeetodi kohta. (43)

Märkige, kui suur on abi ülemmäär (“abi ühe kilomeetri kohta” või “abi ühe kilomeetri ja abi ühe massiühiku kohta”) ja täiendavate kulude protsent, mille ulatuses abi antakse.

5.   Kava kohaldamisala

5.1.   Kas kava kohaldatakse transpordivaldkonnas?

Jah

Ei

Kui vastus sellel küsimusele on jaatav, kas siis on kavas sätestatud, et transpordivahendid (vallasvara) on abikõlblikest investeerimiskuludest välja arvatud? (44)

Jah

Ei

6.   Valdkondlike ja mitut valdkonda hõlmavate raamprogrammide sätetest kinnipidamine

6.1.   Kas kava järgib erisätteid, näiteks keeldu anda abi terasesektorile (45) ja/või sünteeskiudude toomiseks (46)?

Jah

Ei

6.2.   Pärast 1. jaanuari 2003. aastal antud abi kohta: kas kava näeb ette 2002. aastal mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 26A alapunkti 3.1 sätestatud eraldi teatamise kohustuse järgimist? (47)

Jah

Ei

6.3.   Enne 1. jaanuari 2004. aastal antud abi kohta: kas kavas on säte, mille kohaselt ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast igasugusest abist tuleb teavitada eraldi?

Jah

Ei

Kui ühele neist küsimustest vastati eitavalt, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused täita vajalikke tingimusi.

7.   Muu teave

Märkige siia muu teave, mida peate EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi juhendi alusel asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.

III.5 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – ABI MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI ALUSEL (48)

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast piirkondlikust abist teavitamiseks.  (49)

1.   Täiendavad andmed abisaajate kohta

Projekti investeeriva(te) äriühingu(te) struktuur

1.1.1.   Abisaaja

1.1.2.   Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, selgitage erinevusi.

1.1.3.   Esitage andmed abisaaja emakontserni kohta ning kirjeldage iga emaettevõtja kontsernistruktuuri ja omandistruktuuri.

Esitage projekti investeeriva(te) äriühingu(te) viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed.

1.2.1.   Käive kogu maailmas, käive EMPs, käive asjaomastes EFTA riikides: …

1.2.2.   Kasum pärast maksustamist ja rahavoog (konsolideeritud alusel): …

1.2.3.   Tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomastes EFTA riikides: …

1.2.4.   Müügituru jagunemine asjaomases EFTA riigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi: …

1.2.5.   Viimase kolme aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja majandusaasta aruanded: …

Kui investeering tehakse olemasolevasse tootmisrajatisse, esitage kõnealuse üksuse viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed.

1.3.1.   Kogukäive: …

1.3.2.   Kasum pärast maksustamist ja rahavoog: …

1.3.3.   Tööhõive: …

1.3.4.   Müügituru jagunemine: asjaomases EFTA riigis, EMP ülejäänud territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi: …

2.   Abi

Esitage iga abi kohta järgmine teave.

Summa

2.1.1.   Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent: …

2.1.2.   Kas abimeede maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (või mõne muu otsese maksuga)? Kui osaliselt, siis mil määral? …

2.1.3.   Esitage pakutud abi täielik maksegraafik. Pakutud riigiabi paketi kohta esitage järgmised andmed:

Abimeetmete kirjeldus:

2.2.1.   Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid?

Jah

Ei

Kui jah, palun täpsustage: …

2.2.2.   Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Esitage põhjendus(ed).

Rahastamine ühenduse vahenditest (EIP, ESTÜ vahendid, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad)

2.3.1.   Kas mõningaid eespool nimetatud meetmetest kaasrahastatakse ühenduse programmidest? Selgitage.

2.3.2.   Kas samale projektile taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest?

Jah

Ei

Kui jah, siis mil määral? …

3.   Toetatav projekt

3.1.   Projekti kestus (uue tootmise kavandatav alguskuupäev ning aasta, millal tootmine saavutab eeldatavalt täisvõimsuse): …

Projekti kirjeldus

3.2.1.   Täpsustage projekti liik ja kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga.

3.2.2.   Kirjeldage projekti lühidalt.

Projektikulude jaotus

3.3.1.   Esitage projekti kestuse ajal investeeritavate ja kulumina maha arvestatud kapitalikulude kogusumma.

3.3.2.   Esitage investeerimisprojektiga seotud kapitalikulude ja muude kulude üksikasjalik jaotus.

3.4.   Projekti kogumaksumuse rahastamine

4.   Toote- ja turukirjeldus

Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus:

4.1.1.   Täpsustage toetatavas tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode või tooted ning asjaomane allharu või -harud, kuhu toode või tooted kuuluvad (märkida PRODCOM-kood, teenusesektorite puhul CPA-nomenklatuur).

4.1.2.   Millist toodet või tooteid uus toode asendab? Kui asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkige nende praegune tootmiskoht.

4.1.3.   Millist muud toodet või tooteid saab valmistada samade uute vahendite abil väheste lisakuludega või lisakuludeta?

Tootmisvõimsus

4.2.1.   Määrake projekti mõju abisaaja olemasolevale koguvõimsusele EMPs (ka kontserni tasandil) iga vaatlusaluse toote või toodete puhul (ühikutes aasta kohta investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal).

4.2.2.   Esitage kõigi EMP tootjate prognoositav koguvõimsus iga asjaomase toote kohta.

Andmed turu kohta

4.3.1.   Esitage andmed vaatlusaluse toote või toodete tarbimise kohta viimasel kuuel majandusaastal. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate koostatud statistika.

4.3.2.   Esitage vaatlusaluse toote või toodete tarbimise arenguprognoos järgmiseks kolmeks majandusaastaks. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks sõltumatute allikate koostatud statistika.

4.3.3.   Kas asjaomane turuosa väheneb ja miks?

4.3.4.   Abisaaja või kontserni, kuhu abisaaja kuulub, turuosade prognoos (väärtusena) investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal.

5.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.

III.6.a OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – ABI UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS: ABIKAVAD

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevate ameti riigiabi suuniste kohasest igasugusest abikavast teavitamiseks.  (50) Seda tuleb kasutada ka niisugustele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uurimis- ja arendustegevuseks antavast abist teavitamiseks, mida ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete grupierandi määruses käsitletud.  (51)

1.   Uurimisetapp

Uurimis- ja arendustegevuse abikõlblikud etapid

1.1.   Teostatavuse uuringud:  Jah  Ei

Kui jah, siis millisele uurimisetapile uuring viitab?

Alusuuringule

Tööstusuuringule

Konkurentsieelsele arendustegevusele

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.2.   Alusuuring:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.3.   Tööstusuuring:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.4.   Konkurentsieelne arendustegevus:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.5.   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja nende uuendamine:  Jah  Ei

Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?

Alusuuringut

Tööstusuuringut

Konkurentsieelset arendustegevust

2.   Täiendav teave abisaaja kohta

2.1.   Kõrgkoolid või uurimisasutused

Jah

Ei

Kui jah, esitage asutuste hinnanguline arv. …

Kui jah, märkige, kas muud ettevõtted saavad abi.  Jah  Ei

Kas nimetatud kõrgkoolid ja uurimisasutused on avalikus sektoris?

Jah

Ei

2.2.   Muud (täpsustage): …

3.   Ühised uurimisprojektid

Selleks, et amet saaks kontrollida, kas avalik-õiguslike uurimisasutuste panus uurimis- ja arendustegevuse projekti kujutab endast abi, vastake palun järgmistele küsimustele.

3.1.   Kas projekti tingimuseks on see, et avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid teevad uuringu tööstuse nimel või koostöös tööstusega?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage.

Kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turuhinna alusel?

Jah

Ei

või

kas tööstuse esindajad kannavad kõik projekti kulud

Jah

Ei

või

kui võib levitada uurimistulemusi, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õiguse teke, kas siis avalik-õiguslikele mittetulunduslikele asutustele on antud intellektuaalse omandi õigused,

Jah

Ei

või

Kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstuse esindajatelt (kes on uurimisprojekti käigus tekkiva intellektuaalse omandi õiguse omanik) nende hüvitist õiguste ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigusi ja mida võib laialdaselt levitada asjast huvitatud kolmandatele isikutele?

Jah

Ei

3.2.   Kas projekte viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?

Jah

Ei

Kui jah, siis millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused? …

4.   Uurimistegevus, mille tulemuse omandab riik

4.1.   Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt tellida uurimis- ja arendustegevust?

Jah

Ei

Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust?  Jah  Ei

4.2.   Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt osta uurimis- ja arendustegevust?

Jah

Ei

Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust?  Jah  Ei

5.   Abi liik

Tööstusettevõttega sõlmitud uurimis- ja arendustegevust käsitleva lepinguga seotud abi (täpsustage): …

Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (täpsustage tagasimakse summa ja maksmise kord ning eelkõige “edu” mõõtmise kriteeriumid): …

Muu (täpsustage): …

6.   Abikõlblikud kulud

Eranditult uurimistegevuseks tööle võetud personali kulud: …

Põhivara kestva kasutamise kulud niivõrd, kui need on seotud uurimisprojektiga (vahendid ja seadmed): …

Maa ja ehitiste kestva kasutamise kulud niivõrd, kui need on seotud uurimisprojektiga (välja arvatud nende üleminek kaubanduslikul eesmärgil): …

Kulutused uurimistulemustele, tehnilistele teadmistele, patentidele jne, mis ostetakse välisallikatest, ja konsultatsiooniteenustele ning muudele samaväärsetele teenustele, mida kasutatakse üksnes uurimistegevuseks: …

Otseselt uurimistegevuse tulemusel tekkinud üldkulud:

Vajaduse korral esitage uurimistegevuse kulude jaotus abi saava ning abi mittesaava uurimis- ja arendustegevuse lõikes.

Esitage eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel.

Muud pidevad kulutused (materjalide, varude jms toodetega seotud kulutused, mis tekivad otseselt uurimistegevuse tulemusena)

7.   Abi osatähtsus

7.1.   Abi brutoosatähtsus

Määratlusetapp või teostatavuse uuringud: …

Alusuuring: …

Tööstusuuring: …

Konkurentsieelne arendustegevus: …

7.2.   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele patendi taotlemiseks ja selle uuendamiseks antava abi puhul märkige uurimistegevus, mille tulemusena anti esmakordselt välja asjaomane patent: …

Planeeritud osatähtsus: …

7.3.   Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab mitut uurimisetappi?

Jah

Ei

Kui jah, siis milliseid? …

Milline on rakendatud abi osatähtsus: …

7.4.   Kohaldatavad soodustused (nende olemasolu korral)

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul märkige kohaldatav soodustus (selle olemasolu korral): …

Kas uurimistegevused on kooskõlas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga?

Jah

Ei

Kui jah, siis millist soodustus kohaldatakse? …

Märkige ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskava täpne nimetus, kasutades võimaluse korral “pakkumiskutse tunnust” või CORDISe veebilehte: www.cordis.lu).

Kas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga kooskõlas olev projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste või vähemalt kahe sõltumatu partneri piiriülest koostööd vähemalt kahes riigis, kus projekti tulemusi laialt levitatakse ja avaldatakse?

Jah

Ei

Kui jah, siis millist soodustust kohaldatakse? …

Kas abi määramise ajal toimub uurimis- ja arendustegevus, millele abi antakse, EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punktides a ja c nimetatud abikõlblikes piirkondades?

Jah

Ei

Märkige kohaldatav soodustus. …

Kui uurimistegevused ei ole ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või programmiga kooskõlas, selgitage, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

projekt hõlmab vähemalt kahe kahes riigis asuva sõltumatu partneri tegelikku piiriülest koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel

Jah

Ei

projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste tegelikku koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel

Jah

Ei

projekti tulemusi levitatakse laialt ning avaldatakse, antakse patendilitsentse või tehakse midagi muud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendustegevuse tulemuste levitamise tingimuste kohaselt

Jah

Ei

Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkige kohaldatav soodustus. …

7.5.   Kui abile lisanduvad soodustused, märkige abi osatähtsuse ülemmäär, mida iga uurimisetapi korral kohaldatakse. …

8.   Abi ergutav mõju

8.1.   Esitage teave, mis võimaldaks meil hinnata abi ergutavat mõju suurtele ettevõtetele.

8.2.   Kas kavas on sätestatud, et suurte ettevõtete korral kirjeldatakse rakendamist käsitlevas aastaaruandes abi ergutavat mõju pärast iga üksiku kava rakendamist?

Jah

Ei

9.   Rahvusvaheline külg

9.1.   Kas projektidel (kava/programm) on rahvusvahelisi külgi?

Jah

Ei

Kui jah, siis täpsustage. …

9.2.   Kas uurimis- ja arendustegevuse projektid hõlmavad koostööd partneritega teistest riikidest?

Jah

Ei

Kui jah, siis märkige:

a)

millisest teisest EMP riigist või millistest teistest EMP riikidest: …

b)

millisest kolmandast riigist või millistest kolmandatest riikidest: …

c)

millise teise riigi ettevõttega või milliste teiste riikide ettevõtetega: …

9.3.   Esitage partneri kogukulude jaotus: …

10.   Juurdepääs tulemustele

Kellele kuuluvad kõnealuse uurimis- ja arendustegevuse tulemused?

10.1.   Kas litsentside andmine sõltub tulemustest?

10.2.   Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemuste üldine avaldamine või levitamine on reguleeritud eeskirjadega?

Jah

Ei

10.3.   Kirjeldage tulemuste kasutamiseks või arenduseks kavandatud meetmeid: …

10.4.   Kas riiklikult rahastatud uurimis- ja arendustegevuse projektide tulemused tuleb asjakohaste sätete alusel EMP siseselt tööstusele kättesaadavaks teha võrdsetel alustel?

Jah

Ei

11.   Teabe- ja kontrollimeetmed

11.1.   Märkige teabe- ja kontrollimeetmed, mille kasutamine tagab, et abi saavad projektid on kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.

11.2.   Täpsustage kord, mille alusel teavitatakse ametit kohaldatavast kavast.

11.3.   Loodud või säilitatud töökohtade arv ja muu kasulik teave.

12.   Muu teave

Palun märkige muu teave, mida peate uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.6.b OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE INDIVIDUAALNE ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada uurimis- ja arendustegevuse riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest igasugusest abikavast teavitamiseks.  (52) Seda tuleb kasutada ka sellisest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse individuaalsest abist teavitamiseks, mida ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete grupierandi määruses käsitletud.  (53)

1.   Uurimisetapp

Uurimis- ja arendustegevuse abikõlblikud etapid

1.1.   Teostatavuse uuringud:  Jah  Ei

Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?

Alusuuringut

Tööstusuuringut

Konkurentsieelset arendustegevust

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.2.   Alusuuring:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.3.   Tööstusuuring:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.4.   Konkurentsieelne arendustegevus:  Jah  Ei

Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …

1.5.   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja nende uuendamine:  Jah  Ei

Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?

Alusuuringut

Tööstusuuringut

Konkurentsieelset arendustegevust

2.   Täiendav teave abisaaja kohta

2.1.   Kõrgkoolid või uurimisasutused

Jah

Ei

Kui jah, esitage asutuste hinnanguline arv. …

Kui jah, märkige, kas muud ettevõtted saavad abi:  Jah  Ei

Kas nimetatud kõrgkoolid ja uurimisasutused on avalikus sektoris?

Jah

Ei

2.2.   Muud (täpsustage): …

3.   Ühised uurimisprojektid

Selleks, et amet saaks kontrollida, kas avalik-õiguslike uurimisasutuste panus uurimis- ja arendustegevuse projekti kujutab endast abi, vastake järgmistele küsimustele,

3.1.   Kas projekti tingimus on, et avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid korraldavad uuringu tööstuse nimel või koostöös tööstusega?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage

kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turuhinna alusel

Jah

Ei

või

kas tööstuse esindajad kannavad kõik projekti kulud

Jah

Ei

või

kui võib levitada uurimistulemusi, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õiguse teke, kas siis intellektuaalse omandi õigused omistatakse täielikult avalik-õiguslikele mittetulunduslikele asutustele

Jah

Ei

või

kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstuse esindajatelt (kellele kuulub uurimisprojekti käigus tekkiva intellektuaalse omandi õigus) hüvitist nende õiguste ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigusi ja mida võib laialdaselt levitada asjast huvitatud kolmandatele isikutele?

Jah

Ei

3.2.   Kas projektid viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?

Jah

Ei

Kui jah, siis millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused? …

4.   Uurimistegevus, mille tulemuse omandab riik

4.1.   Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt tellida uurimis- ja arendustegevust?

Jah

Ei

Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust?  Jah  Ei

4.2.   Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt osta uurimis- ja arendustegevust?

Jah

Ei

Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust?

Jah

Ei

5.   Abi liik

Tööstusettevõttega sõlmitud uurimis- ja arendustegevust käsitleva lepinguga seotud abi (täpsustage). …

Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (täpsustage tagasimakse summa ja maksmise kord ning eelkõige “edu” mõõtmise tingimused). …

Muu (täpsustage). …

6.   Abikõlblikud kulud

Ainult uurimistegevuseks tööle võetud personali kulud: …

Püsivarade kestva kasutamise kulud, mis on ainult uurimisprojektiga seotud (vahendid ja seadmed): …

Maa ja ehitiste kestva kasutamise kulud, mis on ainult uurimisprojektiga seotud (välja arvatud nende üleminek kaubanduslikul eesmärgil): …

Kulutused uurimistegevusele, tehnilistele teadmistele, patentidele jne, mis ostetakse välisallikatest, ja konsultatsiooniteenustele ning muudele samaväärsetele teenustele, mida kasutatakse üksnes uurimistegevuseks: …

Otseselt uurimistegevuse tulemusel tekkinud üldkulud: …

Vajaduse korral esitage uurimistegevuse kulude jaotus abistatava ning abi mittesaava uurimis- ja arendustegevuse lõikes.

Esitage eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel.

7.   Abi osatähtsus

7.1.   Abi brutoosatähtsus

Määratlusetapp või teostatavuse uuringud: …

Alusuuring: …

Tööstusuuring: …

Konkurentsieelne arendustegevus: …

7.2.   Abi puhul väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele patendi taotlemiseks ja uuendamiseks märkige uurimistegevus, mille tulemusena anti esmakordselt välja asjaomane patent: …

Planeeritud osatähtsus: …

7.3.   Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab mitut uurimisetappi?

Jah

Ei

Kui jah, siis milliseid? …

Milline on määratud abi osatähtsus: …

7.4.   Kohaldatavad soodustused (nende olemasolu korral)

Abi korral väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele märkige kohaldatav soodustus (selle olemasolu korral). …

Kas uurimistegevused on kooskõlas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga?

Jah

Ei

Kui jah, siis milline on kohaldatav soodustus? …

Esitage ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskava täpne nimetus, kasutades võimaluse korral “pakkumiskutse tunnust” või CORDISe veebilehte: www.cordis.lu).

Kas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga kooskõlas olev projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste või vähemalt kahe sõltumatu partneri piiriülest koostööd vähemalt kahes riigis, kus projekti tulemusi laialt levitatakse ja avaldatakse?

Jah

Ei

Kui jah, siis milline on kohaldatav soodustus? …

Kas abi määramise ajal toimub uurimis- ja arendustegevus, millele abi antakse, EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punktides a ja c nimetatud abikõlblikes piirkondades?

61 lg 3 p a

61 lg 3 p c

Märkige kohaldatav soodustus. …

Kui uurimistegevused ei ole ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või programmiga kooskõlas, selgitage, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

projekt hõlmab vähemalt kahe kahes riigis asuva sõltumatu partneri tegelikku piiriülest koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel,

Jah

Ei

projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste tegelikku koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel,

Jah

Ei

projekti tulemusi levitatakse laialt ning avaldatakse, antakse patendilitsentse või tehakse midagi muud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendustegevuse tulemuste levitamise tingimuste kohaselt.

Jah

Ei

Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkige kohaldatav soodustus. …

Kui abile lisanduvad soodustused, märkige abi osatähtsuse ülemmäär, mida iga uurimisetapi korral kohaldatakse. …

8.   Abi ergutav mõju

8.1.   Kuivõrd on uurimis-ja arendustegevuse kulud suurenenud või vähenenud?

8.2.   Kas abi kasutatakse abisaaja tavapärastest tegevustest erinevateks uurimis- ja arendustegevuseks?

Jah

Ei

8.3.   Kas abi kasutatakse teaduslike ja/või tehnoloogiaalaste uurimis- ja arendustegevuste alustamiseks?

Jah

Ei

8.4.   Kuidas on uurimis- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv muutunud?

8.5.   Kas loodi töökohti, mis on seotud uurimis- ja arendustegevusega?

Jah

Ei

Kui jah, siis märkige loodud töökohtade arv. …

8.6.   Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemusel on töökohti säilitatud?

Jah

Ei

8.7.   Kui suur on ettevõtte käive? …

8.8.   Kas täiendavad kulud on seotud piiriülese koostööga?

Jah

Ei

8.9.   Kirjeldage uurimistöö tulemuste täielikuks või osaliseks kasutamiseks kavandatud meetmeid.

8.10.   Kas on kavas võtta meetmeid, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel programmis osaleda?

Jah

Ei

Kui jah, siis milliseid? …

8.11.   Muud ergutavad tegurid, näiteks äri- ja tehnoloogiline risk: …

8.12.   Mida on uurimis- ja arendustegevusele abi ergutava mõju tagamiseks arvesse võetud suurettevõtete üksikute, turutingimustele lähedaste uurimisprojektide korral?

8.13.   Näidake, et abitaotlus on esitatud enne uurimis- ja arendustegevuse alustamist.

9.   Rahvusvaheline külg

9.1.   Kas projektidel (kava või programm) on rahvusvahelisi külgi?

Jah

Ei

Kui jah, siis täpsustage. …

9.2.   Kas uurimis- ja arendustegevuse projektid hõlmavad koostööd partneritega teistest riikidest?

Jah

Ei

Kui jah, siis märkige

a)

millisest teisest EMP riigist või millistest teistest EMP riikidest: …

b)

millisest kolmandast riigist või millistest kolmandatest riikidest: …

c)

millise teise riigi ettevõttega või milliste teiste riikide ettevõtetega: …

9.3.   Märkige partneri kogukulude jaotus: …

10.   Ligipääs tulemustele

10.1.   Kellele kuuluvad kõnealused uurimis- ja arendustegevuse tulemused?

10.2.   Kas litsentside andmine sõltub tulemustest?

10.3.   Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemuste üldine avaldamine või levitamine on reguleeritud eeskirjadega?

Jah

Ei

10.4.   Kirjeldage tulemuste järgnevaks kasutamiseks või arenduseks kavandatud meetmeid: …

10.5.   Kas riiklikult rahastatud uurimis- ja arendustegevuse projektide tulemused tuleb asjakohaste sätete alusel EMP-siseselt tööstusele kättesaadavaks teha võrdsetel alustel?

Jah

Ei

11.   Teabe- ja kontrollimeetmed

11.1.   Märkige teabe- ja kontrollimeetmed, mille kasutamine tagab, et abi saavad projektid on kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.

11.2.   Täpsustage kord, mille alusel ametit teavitatakse kohaldatavast kavast.

Loodud või säilitatud töökohtade arv ja muu kasulik teave:

12.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate uurimis- ja arendustegevuse abi käsitlevate ameti riigiabi suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.7.a OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE PÄÄSTMISABI: ABIKAVAD

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest päästmisabi kavast teavitamiseks.  (54)

1.   Abikõlblikkus

Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis vastavad vähemalt ühele allpool toodud abikõlblikkuse tingimusele?

1.1.1.   Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis on kaotanud üle poole registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.1.2.   Kas äriühingud on piiramatu vastutusega äriühingud, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.1.3.   Kas äriühingud vastavad siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?

Jah

Ei

1.2.   Kas kava piirdub selliste raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete päästmisega, mis vastavad EMP väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele?

Jah

Ei

2.   Abi vorm

2.1.   Kas abi antakse kava alusel laenugarantiide või laenu kujul?

Jah

Ei

2.2.   Kui jah, kas siis laenu intressimäära saab võrrelda heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige ameti vastuvõetud viiteintressiga?

Jah

Ei

Esitage üksikasjalik teave.

2.3.   Kas abi kava alusel on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist kõnealusele äriühingule?

Jah

Ei

3.   Muud üksikasjad

3.1.   Kas abi andmist kava alusel saab põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Põhjendage.

3.2.   Kas kava alusel antava abi korral on välistatud lubamatu kõrvalmõju teistele riikidele? Palun Põhjendage

3.3.   Selgitage, miks teie arvates piirdub abikava miinimumiga (s.t abi piirdub summaga, mida on vaja äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. See ei tohi ületada kuute kuud).

3.4.   Kas kinnitate, et kuue kuu jooksul pärast abi andmist kiidate ümberkorraldamis- või likvideerimiskava heaks või nõuate abisaajalt laenu ning riskimakse suuruse abi väljamaksmist?

Jah

Ei

Täpsustage päästmistoimingu osana äriühingule antava abi ülemmäär. …

3.5.   Esitage kogu asjakohane teave abi kohta, mida antakse päästmisabi kõlblikele ettevõtetele samal ajavahemikul.

4.   Aastaaruanne

4.1.   Kas olete kohustatud vähemalt kord aastas esitama kava rakendamise kohta aruande teabega, mis on täpsustatud ameti juhendis ühtsete aruannete kohta?

Jah

Ei

4.2.   Kas olete kohustatud esitama kõnealustes aruannetes lisaks abisaavate äriühingute loetelule vähemalt järgmist teavet:

(a)

ärinimi;

(b)

valdkonnakood, kasutades NACE (55) kahenumbrilisi valdkonna klassifikatsioonikoode;

(c)

töötajate arv;

(d)

aastakäive ja bilansiline maksumus;

(e)

antud abi suurus;

(f)

vajaduse korral äriühingule varem antud ümberkorraldamisabi või muu asjakohane toetus;

(g)

teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.

Jah

Ei

5.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.7.b OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE INDIVIDUAALNE PÄÄSTMISABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest individuaalsest päästmisabist teavitamiseks.  (56)

1.   Abikõlblikkus

1.1.   Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.2.   Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.3.   Kas äriühingud vastavad riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?

Jah

Ei

Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu uurimist riigisisese äriühinguõiguse kohaselt).

Kui te olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage palun tõendid selle kohta, et äriühing on raskustes ja päästmisabi kõlblik.

1.4.   Millal äriühing loodi? …

1.5.   Mis ajast alates äriühing tegutseb? …

1.6.   Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?

Jah

Ei

Kui vastus oli jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline ülesehitus liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.7.   Kas äriühing (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem päästmisabi saanud?

Jah

Ei

Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele jne).

2.   Abi vorm

2.1.   Kas abi antakse kava alusel laenugarantiide või laenu kujul? Esitage ka asjakohaste dokumentide koopiad.

Jah

Ei

2.2.   Kui jah, kas siis laenu intressimäär on võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige ameti vastuvõetud viiteintressiga?

Jah

Ei

Esitage üksikasjalik teave.

2.3.   Kas abi kava alusel on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist kõnealusele äriühingule?

Jah

Ei

3.   Muud üksikasjad

3.1.   Kas abi kava alusel saab põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Põhjendage.

3.2.   Kas kava alusel antava abi korral on välistatud lubamatu kõrvalmõju teistele riikidele? Põhjendage.

3.3.   Selgitage, miks teie arvates piirdub abikava miinimumiga (s.t abi piirdub summaga, mida on vaja äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud). Võrdlus tuleb teha kuue järgmise kuu likviidsusplaani ning viimase 12 kuu tegevus- ja finantseerimiskulude põhjal.

3.4.   Kas olete kohustatud esitama ametile kuue kuu jooksul pärast päästmisabi meetme määramist ümberkorraldamis- või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise ja/või garantii lõppemise kohta?

Jah

Ei

4.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.8.a OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISABI: ABIKAVAD

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest ümberkorraldamisabi kavast teavitamiseks.  (57)

1.   Abikõlblikkus

Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis vastavad vähemalt ühele allpool toodud abikõlblikkuse tingimusele?

1.1.1.   Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.1.2.   Kas äriühingud on piiramatu vastutusega äriühingud, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.1.3.   Kas äriühingud vastavad riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?

Jah

Ei

1.2.   Kas kava piirdub selliste raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ümberkorraldamisega, mis vastavad EMP väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele?

Jah

Ei

2.   Elujõulisuse taastamine

Tuleb rakendada ümberkorraldamiskava, mis tagab elujõulisuse taastamise. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet.

2.1.   Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.   Põhjus(t)e analüüs selle kohta, miks äriühing raskustesse sattus.

2.3.   Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja kuidas see taastab elujõulisuse.

2.4.   Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumusest.

2.5.   Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.6.   Teave äriühingu tootmisvõimsuse ja eelkõige selle kasutamise ning vähendamise kohta.

2.7.   Ümberkorraldamise rahastamise täpne kirjeldus, sealhulgas

olemasoleva kapitali kasutamine;

tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist;

aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad);

sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajadus.

2.8.   Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.

2.9.   Ümberkorraldamiskava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.

3.   Põhjendamatu konkurentsi kahjustamise vältimine

Kas kavas on sätestatud, et abisaaja äriühing ei tohi ümberkorraldamiskava kohaldamise jooksul võimsust suurendada?

Jah

Ei

4.   Vajaliku miinimumini piiratud abi

Kirjeldage, kuidas tagatakse, et abi kava alusel piirdub vajaliku miinimumiga.

5.   Ühekordse abi põhimõte

Kas on tagatud, et äriühingud saavad ümberkorraldamisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul?

Jah

Ei

Kõikidest juhtudest, kus seda põhimõtet ei järgita, tuleb teavitada eraldi.

6.   Abi määr

6.1.   Täpsustage äriühingule ümberkorraldamistoimingu osana antava abi ülemmäär. …

6.2.   Esitage kogu asjakohane teave abi kohta, mida antakse ümberkorraldamisabi kõlblikutele äriühingutele.

7.   Aastaaruanne

7.1.   Kas kinnitate, et esitate vähemalt kord aastas kava rakendamise kohta aruande teabega, mis on täpsustatud ameti juhendis ühtsete aruannete kohta?

Jah

Ei

7.2.   Kas kinnitate, et esitate kõnealustes aruannetes lisaks abisaavate äriühingute loetelule vähemalt järgmist teavet:

(a)

ärinimi;

(b)

valdkonnakood, kasutades NACE (58) kahenumbrilisi valdkonna klassifikatsioonikoode;

(c)

töötajate arv;

(d)

aastakäive ja bilansiline maksumus;

(e)

antud abi suurus;

(f)

vajaduse korral äriühingule varem antud ümberkorraldamisabi või muu asjakohane toetus;

(g)

teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus?

Jah

Ei

8.   Muu teave

Palun märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.8.b OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE INDIVIDUAALNE ÜMBERKORRALDAMISABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest individuaalsest ümberkorraldamisabist teavitamiseks.  (59)

1.   Abikõlblikkus

1.1.   Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.2.   Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.3.   Kas äriühing vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?

Jah

Ei

Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu uurimist riigisisese äriühinguõiguse kohaselt).

Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage tõendid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja on ümberkorraldamisabi kõlblik.

1.4.   Millal äriühing asutati? …

1.5.   Mis ajast alates äriühing tegutseb? …

1.6.   Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?

Jah

Ei

Kui vastus oli jaatav, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline ülesehitus liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.7.   Kas äriühing (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem ümberkorraldamisabi saanud?

Jah

Ei

Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele nr xx/xx/COL jne). …

2.   Ümberkorraldamise kava

Esitage koopia turuülevaatest (turgude ülevaatest), kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada järgmine teave.

2.1.1.   Toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus.

2.1.2.   Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, EMP või siseturust.

2.1.3.   Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.

2.1.4.   Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta EMP tasandil ning järeldus ülevõimsuse olemasolu kohta turul.

2.1.5.   Prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta EMPs järgmisel viiel aastal.

Lisage palun ümberkorraldamiskava. See peab sisaldama vähemalt järgnevat teavet:

2.2.1.   Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.2.   Põhjus(t)e analüüs, miks äriühing raskustesse sattus.

2.2.3.   Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja kuidas see taastab äriühingu elujõulisuse.

2.2.4.   Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumusest.

2.2.5.   Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamise kava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.2.6.   Teave äriühingu tootmisvõimsuse ja eelkõige selle kasutamise ning vähendamise kohta.

2.2.7.   Ümberkorraldamise rahastamise täpne kirjeldus, sealhulgas

olemasoleva kapitali kasutamine;

tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist;

aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad);

sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajadus.

2.2.8.   Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.

2.2.9.   Ümberkorraldamise kava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.

2.3.   Kirjeldage EMP tasandil konkurentsi kahjustava mõju leevendamiseks kavandatud kompensatsioonimeetmeid.

2.4.   Esitage kogu asjakohane teave abi (kava alusel või ilma kavata) kohta, mis antakse ümberkorraldamisabi saavale äriühingule enne ümberkorraldamise lõppemist.

3.   Muu teave

Palun märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.9 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – AUDIOVISUAALSE TOODANGU VALMISTAMISE ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalsete teoste loomise abist teavitamiseks.  (60)

1.   Abikava

1.1.   Palun kirjeldage võimalikult täpselt abi eesmärki ja kohaldamisala, vajaduse korral iga meetme kohta.

1.2.   Kas abist saab vahetult kasu kultuuriteos (kino või televisioon)?

Jah

Ei

1.3.   Kas mõnes õigusaktis on säte, mis tagab, et abi antakse kultuuri toetamiseks?

1.4.   Kas abi toetab tööstuslikku investeeringut?

Jah

Ei

2.   Abikõlblikkuse tingimused

2.1.   Märkige kavandatud abi abikõlblikkuse tingimused …

Abisaajad

2.2.1.   Kas kavas eristatakse abisaajate kategooriaid (nt füüsiline või juriidiline isik, sõltuv või sõltumatu filmitootja või ringhäälinguorganisatsioon jne)?

2.2.2.   Kas kavas eristatakse abisaajaid kodakondsuse või elukoha järgi?

2.2.3.   Kui tegevus toimub EMP riigi territooriumil, kas siis peavad abisaajad vastama ka mõnele muule tingimusele lisaks sellele, et neid peab esindama püsiv esindus? Pange tähele, et asukoht peab olema määratud EMP riigi territooriumi, mitte nimetatud riigi osaga.

2.2.4.   Kui abi on maksustatud, kas siis tuleb abisaajal täita muid kohustusi ja tingimusi lisaks sellele, et maksustatav kasum peab asuma EMP riigi territooriumil?

3.   Territoriaalne hõlmatus

3.1.   Kas mõnes õigusaktis on sätestatud kohustused, et kulutusi tuleb teha EMP riigi territooriumil või selle ühes osas.

3.2.   Kas abikõlblikkuse tingimus on minimaalne territoriaalne hõlmatus?

Jah

Ei

3.3.   Kas nõutav territoriaalne hõlmatus arvutatakse filmi üldeelarve või abi määra põhjal?

Jah

Ei

3.4.   Kas territoriaalse hõlmatuse tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes?

Jah

Ei

3.5.   Kas abi absoluutsummat saab võrdeliselt kohandada EFTA riigi territooriumil tehtud kulutustega?

Jah

Ei

3.6.   Kas abi osatähtsus on otseselt seotud tegeliku territoriaalse hõlmatusega?

Jah

Ei

3.7.   Kas abi saab võrdeliselt kohandada nõutava territoriaalse hõlmatusega?

Jah

Ei

4.   Abikõlblikud kulud

4.1.   Täpsustage kulud, mida abi summa määramisel võidakse arvesse võtta. …

4.2.   Kas abikõlblikud kulud on vahetult seotud kinematograafiateose või audiovisuaalse teose loomisega?

Jah

Ei

5.   Abi osatähtsus

5.1.   Näidake, kas kavas kasutatakse keeruka ja väikese eelarvega filmi mõistet abi saamiseks, mille osatähtsus ületab 50 % tootmiseelarvest.

5.2.   Kui jah, siis märkige filmide kategooriad, mida see mõiste hõlmab.

5.3.   Palun märkige, kas abiga võib liita teisi abikavasid (“abi kumuleerumine”) või teisi abi käsitlevaid sätteid. Kui jah, siis kuidas on kumulatsioon piiratud või tagatud, et kumulatsiooni korral ei ületa abi osatähtsus selle ülemmäära.

6.   Kokkusobivus

6.1.   Tõendage, et abi sobib komisjoni teatise põhimõtetega, mis käsitleb kinematograafiateoste ja audiovisuaalsete teoste õiguslikke külgi.

7.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate asjakohaseks kinematograafiateoste ja audiovisuaalsete teoste õiguslikke külgi käsitleva teatise alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel.

III.10 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – KESKKONNAKAITSE ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitse riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest abist teavitamiseks.  (61)

1.   Abi eesmärk

1.1.   Milliseid keskkonnakaitsealaseid eesmärke soovitakse saavutada? Esitage kava iga osa üksikasjalik kirjeldus.

Kui kõnealust meedet on varem juba kohaldatud, siis milliseid keskkonnaalaseid tulemusi on saadud?

1.2.   Kui meede on uus, siis milliseid keskkonnaalaseid tulemusi ja mis aja jooksul oodatakse?

2.   Uute normatiividega kohanemise või olemasolevate ületamise investeerimisabi

Ühenduse uute normatiividega kohanemise abi

2.1.1.   Kas abi antakse ühenduse nende normatiivide täitmiseks, mis on vastu võetud teatamise ajaks?

Jah

Ei

Kui vastus oli jaatav, siis millised on kõnealused normatiivid?

Täpsustage kuupäev, millal EMP pädev asutus normatiivid vastu võttis: …

Kinnitage, et abi ei anta suurtele ettevõtetele ühenduse vastuvõetud, kuid veel jõustumata normatiivide täitmiseks:

Jah

Ei

Kui ühenduse normatiivid on sätestatud direktiivis, siis millal on nende ülevõtmise tähtaeg?

2.1.2.   Millised on abikõlblikud kulud?

Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel ja kuidas võetakse arvesse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokku hoitud kulusid.

Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?

2.1.3.   Kui suur on kavandatud abi puhul brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Riigiabi ühenduse normatiivide ületamiseks või nende puudumise korral.

2.2.1.   Kui ühenduse normatiivid on kehtestatud, kirjeldage neid.

Kui ühenduse normatiive ei ole kehtestatud, kas siis on sätestatud riiklikud normatiivid?

Jah

Ei

Kui jah, lisage asjakohaste tekstide koopiad.

Kinnitage, et ettevõttele antakse abi tema tegevuse kooskõlla viimiseks riigisiseste normatiividega, mis on ühenduse normatiividest rangemad, või vastu võetud ühenduse normatiivide puudumise tõttu üksnes siis, kui ettevõte vastab kõnealustele normatiividele riigisisestes meetmetes sätestatud lõpptähtajaks.

Tooge näiteid abikõlblike investeeringute kohta. …

Kui tegemist on riigisiseste normatiividega, kas need on siis rangemad kui ühenduse normatiivid?

Jah

Ei

Kui jah, siis täpsustage palun: …

2.2.2.   Millised on abikõlblikud kulud? …

Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel, ja kuidas arvestatakse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulusid.

Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?

2.2.3.   Esitage kavandatud meetme kohta abi brutoosatähtsuse ülemmäär. …

Milline on kavandatud meetme tavapärane abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikus piirkonnas?

Jah

Ei

Kui jah, siis millised soodustused on ette nähtud? …

Kas abikavas on sätestatud soodustused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, esitage üksikasjad. …

Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, kirjeldage kumuleerumise määra. …

3.   Energeetika valdkonna investeerimisabi

Energia säästmiseks investeerimise abi

3.1.1.   Kui suur on energiasääst, mida eeldatakse abi tulemusena ajutise abi või abikava alusel?

Kas eeldatava säästu suurust hindab sõltumatu ekspert? Tooge näiteid abikõlblike investeeringute kohta.

3.1.2.   Kui suur on CO2 sääst, mida eeldatakse abi tulemusel ajutise abi või abikava alusel?

3.1.3.   Millised on abikõlblikud kulud? …

Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel, ja kuidas arvestatakse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulusid.

Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?

Kui suur on kavandatud abi puhul brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Kas projektis on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikus piirkonnas?

Jah

Ei

Kui jah, millised soodustused on ette nähtud? …

Kas abikavas on sätestatud soodustuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, siis millised soodustused? …

Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, siis milliste tingimuste korral? …

Soojuse ja elektri ühistootmise abi

3.2.1.   Millist primaarenergia allikat kasutatakse tootmisprotsessis?

3.2.2.   Milline on kõnealusest meetmest tulenev kasu keskkonnale?

Kui energia muundamise kasutegur on eriti suur, siis esitage võrreldav keskmine.

Milline on abikõlblike kombineeritud elektri- ja küttejaamade väikseim energia muundamise kasutegur?

Kui meetmete rakendamine võimaldab energia tarbimist vähendada, siis kui palju?

Kas sätted töötas välja sõltumatu ekspert?

Kui tootmisprotsess kahjustab keskkonda vähem, siis mida ja kui palju?

3.2.3.   Millised on abikõlblikud kulud? …

Millised oleksid elektri tootmise rajatise (või kütte tootmise rajatise) paigaldamise investeerimiskulud sama mahuga energiasäästliku tootmisrajatise paigaldamise korral?

Kuidas võetakse suuremate investeerimiskulude vähendamiseks arvesse soojuse (kui rajatis on peamiselt mõeldud energia tootmiseks) või elektrienergia müümist (vastupidisel juhul)?

Kas olemasoleva rajatise asendamisel saadakse kasu tootmisvõimsuse suurendamise või kulude kokkuhoiu tõttu?

Kuidas seda kasu arvutatakse?

3.2.4.   Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Milline on kavandatud meetme tavapärane abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad abistatavas piirkonnas?

Jah

Ei

Kui jah, siis millised soodustused on ette nähtud? …

Kas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on ette nähtud soodustusi?

Jah

Ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad. …

Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, siis millistel tingimustel? …

Taastuvenergia tootmisse investeerimise abi

3.3.1.   Millised on kõnealuse energia liigid?

Kui investeeringute eesmärk on toota energiat kohalikule kogukonnale, piiritlege kogukond ning kirjeldage samaks otstarbeks varem kasutatud energialiike.

3.3.2.   Millised on abikõlblikud kulud? …

Millised oleksid investeerimiskulud elektri tootmise rajatise paigaldamiseks sama mahuga energiasäästliku tootmisrajatise paigaldamise korral?

3.3.3.   Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Kui abi võib anda kõikide abikõlblike kulude katmiseks, siis miks on selline abimäär hädavajalik?

Kuidas toodetud energiaga kaubeldakse, milliste turustajate kaudu ja milliste tariifidega, kui asjaolud oleksid samad?

Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikes piirkondades?

Jah

Ei

Kui jah, siis kui suur on soodustus? …

Kas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on ette nähtud soodustusi?

Jah

Ei

Kui jah, siis märkige üksikasjad: …

Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?

Jah

Ei

Kui jah, siis milliste tingimuste korral? …

Kas teatatav abi investeeringuteks võib kombineerida EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabiga või muude vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?

Jah

Ei

Kui jah, siis järgige keskkonnakaitse abi suunistes sätestatud abi osatähtsuse ülemmäära või muul otstarbel abi korral, mille abikõlblikud kulud on samad, kõige soodsamat abi ülemmäära. …

4.   Saastatud tööstusalade puhastamise abi

4.1.   Milline on kõnealune ala (ala kirjeldus) ja milline on saastatus?

Kas saaste olemust, määra ja ohtlikkust inimeste tervisele ning keskkonnale on hinnanud sõltumatu ekspert?

Jah

Ei

Kes? Lisage aruannete koopiad.

4.2.   Ühekordse abi puhul vastake palun järgmistele küsimustele.

Kas ala kuulub praegu avalik-õiguslikule omanikule või eraomanikule?

Kui ala kuulub praegu avalik-õiguslikule omanikule, kas siis ostis avaliku halduse organ ala selle puhastamiseks?

Jah

Ei

Kas ala saaste eest vastutav isik on kindlaks määratud?

Jah

Ei

Kui ei, kirjeldage lühidalt erandlikke asjaolusid, mis vabastavad saaste tekitaja vastutusest.

Kas saastatud ala väärtus (enne puhastamist) on määratud sõltumatu eksperdihinnanguga?

Jah

Ei

Kui suur on ala turuväärtus enne puhastamist?

Kui suured on puhastustöödeks arvestatud kulud? …

Millised on esmased kulud avalik-õiguslike ametiasutuste maa ja ehitiste müümisega seotud riigiabi osa käsitlevate ameti suuniste mõistes?

Kas ala väärtus pärast puhastamist määrati sõltumatu eksperdihinnanguga?

Jah

Ei

Kui suur on puhastatud ala hinnanguline turuväärtus?

Kas avaliku halduse organil on kavas maa kolme aasta jooksul pärast selle omandamist müüa?

Kuidas kavatsetakse saastatud maad kasutada pärast selle puhastamist?

Milline on kavandatud abi ulatus?

Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär?

4.3.   Abikava puhul selgitage palun

Milline on kavandatud abi ulatus?

Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …

Kas teie riigis on muude saastatud alade puhastamise rahastamiseks kohaldatud sarnaseid abikavasid? Selgitage, mitu ala on sarnaste abikavade alusel puhastatud ja kui suured olid selliste kavade summad?

5.   Ettevõtete ümberpaigutamise abi

5.1.   Kus asub ettevõte, mis saab kasu ümberpaigutamise abist?

Kui ettevõte asub Natura 2000 piirkonnas, siis milline õigusakt sätestab selle määratluse?

5.2.   Miks ümberpaigutamine toimub?

Kirjeldage põhjalikult keskkonna, sotsiaalseid või rahvatervise asjaolusid, mis tingivad ümberpaigutamise. Kas ettevõtte omanik vastutab (riigisiseste või EMP õigusaktide alusel) saaste või keskkonnaprobleemi eest?

5.3.   Kas ettevõtte ümberpaigutamist näeb ette haldus- või kohtuotsus?

Jah

Ei

Kui jah, lisage asjakohase otsuse koopia.

Kinnitage, et abisaaja järgib uues piirkonnas kohaldatavaid kõige rangemaid keskkonnanormatiive.

5.4.   Millist kasu võib ettevõte oodata mahajäänud territooriumide või rajatiste müügist, sundvõõrandamisest või rendileandmisest?

5.5.   Milliste kuludega tuleb arvestada mahajäänud rajatisega võrdse tootmisvõimsusega uue rajatise puhul?

Kas ümberpaigutamise tõttu tuleb maksta trahve territooriumi või ehitiste rendilepingu lõpetamise pärast?

Kas ümberpaigutamisega kaasneb uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis toob tulu?

Kas ümberpaigutamisega kaasneb arvestuslikku tulu, mis tuleneb rajatise paremast kasutamisest?

Milline on kavandatud abi osatähtsuse ülemmäär? …

6.   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskkonnaalaste nõustamisteenuste toetus

6.1.   Kes on võimalikud abisaajad?

Kas nad vastavad komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigiabi korral, lisas 1 nimetatud kõikidele tingimustele? (62)

Jah

Ei

6.2.   Kas nõustamisteenuseid osutavad välised äriühingud?

Jah

Ei

Kas välistel äriühingutel on abisaajatega finantssidemed?

Jah

Ei

Kirjeldage täpselt nõustamisteenuseid:

7.   Jäätmekäitluse ja energiasäästu edendamise tegevusabi

7.1.   Millised on tootmise lisakulud ja millisele osale neist kohaldatakse abi?

Kui abi on kahanev, täpsustage palun selle tingimused?

7.2.   Milline on taotletava abikava kohaldamise kavandatav kestus?

7.3.   Konkreetsed küsimused jäätmekäitluse edendamise abi puhul

Kuidas tagatakse, et abisaaja rahastab osutatavat teenust võrdeliselt toodetavate jäätmete koguse ja/või käitlemise kuludega?

Kas tööstusjäätmete käitluse abi reguleerivad EMP normatiivid?

Jah

Ei

Kui jah, siis kirjeldage. …

Kui EMP normatiivid puuduvad, kas siis on olemas riigisisesed normatiivid?

Jah

Ei

Kui jah, siis kirjeldage. …

Kui jah, kas riigisisesed normatiivid on rangemad kui EMP normatiivid?

Jah

Ei

Kui jah, siis kirjeldage. …

8.   Maksuvähenduse või maksuvabastuse vormis tegevusabi

Uue maksu kehtestamine

8.1.1.   EFTA riigi kehtestatud erandid, mille puhul maksumäär on ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast madalam

Millist maksu vähendatakse või millisest maksust vabastatakse?

Kuidas aitab maksustamine kaasa keskkonnakaitsele?

Milliseid tulemusi on maksustamisega saavutatud või tahetakse saavutada?

Miks on vaja kehtestada ühenduse õigusaktides sätestatud miinimummäärast madalamad määrad?

Kas maksuvähendusest kasu saavates valdkondades valitseb tugev EMP-sisene ja/või rahvusvaheline konkurents?

Kui palju ettevõtteid saab kasu sellest meetmest?

Kas kõnealused ettevõtted maksavad muid keskkonnakaitse makse?

8.1.2.   EFTA riigi kehtestatud maksuvähendus, mille puhul maksumäär on ühenduse õigusaktides sätestatud miinimummäärast madalam

Millist maksu vähendatakse või millisest maksust vabastatakse?

Kuidas aitab maksustamine kaasa keskkonnakaitsele?

Milliseid tulemusi on maksustamisega saavutatud või tahetakse saavutada?

Kas erandeid tehakse tingimusel, et abisaaja ettevõtja ja EFTA riik sõlmivad keskkonnakaitse parandamiseks lepingud?

Jah

Ei

Milline on nende lepingute olemus?

Kas lepingud on liitumiseks avatud maksumeetmest kasu saavate kõikide majandusharude ettevõtjatele?

Kui lepingu allkirjastamine on vabatahtlik ja maksusoodustuse saamine sellest ei sõltu, siis kui suur on maksusoodustuse saajate (eeldatav) arv, kes lepingutega ühinevad? …

Kes tagab järelevalve ettevõtjate sõlmitud lepingute täitmise üle?

Milliseid sanktsioone nähakse ette, kui lepingukohustusi ei täideta?

Lisage kõnealuste lepingute koopiad ja kirjeldage neid üksikasjalikult.

Kui riigisisestel eeskirjadel on kõnealuste lepingutega võrreldes sama mõju, esitage eeskirjade koopiad.

Kui selliseid lepinguid ettevõtjate ja EFTA riikide vahel ei sõlmita, siis kui palju ettevõtjad tegelikult pärast maksuvähendust maksavad ja kui suur on erinevus ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast?

8.1.3.   Ühenduse maksu puudumise korral kehtestatavale uuele maksule kohaldatav erand

Kas erandeid tehakse tingimusel, et ettevõtjad ja EFTA riik sõlmivad keskkonnakaitse parandamiseks vabatahtlikud või kohustuslikud lepingud?

Jah

Ei

Milline on selliste lepingute olemus?

Kas lepingud on liitumiseks avatud maksumeetmest kasu saavate kõikide majandusharude ettevõtjatele?

Jah

Ei

Kui lepingu allkirjastamine on vabatahtlik ja maksusoodustuse saamine sellest ei sõltu, siis kui suur on maksusoodustuse saajate (eeldatav) arv, kes lepingutega ühinevad?

Kes tagab ettevõtjate võetud kohustuste täitmise?

Milliseid sanktsioone nähakse ette, kui lepingukohustusi ei täideta?

Lisage võimaluse korral lepinguprojektide koopiad ja kirjeldage nende sisu.

Kui riigisisestel eeskirjadel on kõnealuste lepingutega võrreldes sama mõju, esitage eeskirjade koopiad.

Kui selliseid lepinguid ettevõtjate ja EFTA riikide vahel ei sõlmita, siis kui palju ettevõtjad tegelikult pärast maksuvähendust maksavad ja kui suur on erinevus ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast?

Esitage näitajad, mis võimaldavad ametil hinnata tegelikult makstud maksude osatähtsust.

Kui pikk on taotletava abikava kohaldamise kavandatav kestus?

8.1.4.   Maksudele kohaldatavad erandid

Milline on meetmega seonduva asjaomase maksu mõju keskkonnale?

Millal maks kehtestati? …

Milliste kasusaajate jaoks?

Kas maksumäära alandamise otsus käesoleva teatisega hõlmatud abisaajatele tehti maksu olulise tõstmise tõttu?

Jah

Ei

Kui jah, näidake asjakohase maksumäära tõusu aja jooksul hinnatingimustest sõltumata.

Kas vajadus erandite järele tekkis majandustingimuste olulise muutumise tõttu?

Kirjeldage muutust. …

Kas kõnealune muutus on iseloomulik ühele EFTA riigile või toimus kõikides EFTA riikides?

Kui suur on maksude tõus majandustingimuste muutumise tõttu?

Kui pikk on kavandatava abikava, millest teavitatakse, kohaldamise kestus?

8.1.5.   Energiatootmise ajakohastamise maksuvabastused, mille tagajärjel tõhustatakse energiakasutust

Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid kasutatakse energia tootmiseks?

Kui suur on kasutegur traditsioonilise energiatootmisega võrreldes?

Milliseid täiendavaid kulusid kavandatav tootmine tekitab?

9.   Taastuva energia tootmise tegevusabi

9.1.   Millised on kõnealuse energia liigid?

9.2.   Taastuva energia tootmiskulude ja turuhinna erinevuse kompenseerimise abi

Kas tegemist on uute jaamadega?  Jah  Ei

Millised on keskmised tootmiskulud ja erinevus keskmisest turuhinnast iga taastuva energiaallika puhul?

Kirjeldage täpset abisüsteemi ja eelkõige abisumma arvutamise meetodit

Kui pikk on jaamade ettenähtud amortisatsiooniperiood?

Näidake, et abi netonüüdisväärtus ei ületa elektrijaama või abist kasu saava elektrijaama-tüüpi jaama investeerimise kogukulude netonüüdisväärtust.

Kui abi antakse mitmeks aastaks, kuidas siis vaadatakse üle tootmiskulud ja turuhinnad?

Kas taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamadel on õigus saada ka investeerimisabi?

Jah

Ei

Kui jah, siis kui suures ulatuses? …

Kuidas võetakse tegevusabi vajaduse väljaselgitamisel arvesse investeerimisabi?

Kas abi sisaldab ka kapitalitasuvuse koostisosa?

Jah

Ei

Kui jah, siis mil määral? Selgitage, miks seda oluliseks peetakse. Kas biomassi valdkonnas võib abi investeeringuid ületada?

9.3.   Turumeetmete rakendamise abi

Kas tegemist on uute jaamadega?  Jah  Ei

Milline on kõnealustest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia keskmine tootmiskulu ja selle erinevus energia keskmisest turuhinnast?

Kuidas meedet rakendatakse?

Kuidas tagatakse, et kõnealune meede ei mõjuta taastuva energia tootjaid loobuma konkurentsivõime parandamise püüdlusest?

Kuidas võtab meede arvesse elektrienergia importi ja eksporti?

Kas roheliste sertifikaatide puhul sekkub EFTA riik otseselt või kaudselt hinnakujundusse?

Kas EFTA riik saab soovi korral uusi sertifikaate turule tuua või neid osta?

Jah

Ei

Kas süsteem näeb kohustuste täitmata jätmise korral ette trahvide maksmist?

Jah

Ei

Kui jah, siis kuidas seda raha kogutakse, hallatakse ja kasutatakse?

Kuidas tagatakse kontroll osalevate firmade ülemäärase hüvitamise vältimiseks?

9.4.   Kokkuhoitud väliskulude alusel arvutatud tegevusabi

Kas tegemist on uute jaamadega?  Jah  Ei

Kes ja kuidas arvutab kokkuhoitud väliskulusid? Esitage põhjendatud ja võrdlev kvantitatiivne kuluanalüüs ning konkureerivate energiatootjate ettevõtteväliste kulude hinnanguline arvestus.

Kui suur on abi ülemmäär kilovatt-tunni kohta? …

Kuidas tagatakse kontroll selle üle, et see osa abisummast, mis ületab 1. võimaluse alusel saadud abi, ka tegelikult taastuva energia allikatesse või valdkonda reinvesteeritakse?

10.   Soojuse ja elektri ühendatud tootmise tegevusabi

10.1.   Millist primaarenergia allikat tootmisprotsessis kasutatakse?

Milline on keskkonnakasu kavandatud meetmest?

Kui energia muundamise kasutegur on eriti kõrge, siis milline on võrreldav keskmine?

Kui suur on abikõlblike kombineeritud elektri- ja küttejaamade puhul energia muundamise väikseim kasutegur?

Kui üldse, siis mil määral arvestab meede energiatarbimise vähenemist?

Kas meetmeid on hinnanud sõltumatu ekspert?

Kui üldse, siis mille poolest ja mil määral kahjustab tootmisprotsess keskkonda vähem?

Millised on kavandatud abi üksikasjad?

Milline on toodetud energia keskmine tootmiskulu ja turuhind?

Kui suur on tavapärasel viisil toodetud energiaühiku keskmine turuhind?

Kui suur on kütte tootmisel saadud tulu soojuse ja elektrienergia ühendatud tööstuslikul tootmisel?

Kui abi antakse mitmeks aastaks, siis millised on tootmiskulude ja turuhindade kohandamise tingimused?

11.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate keskkonnakaitse riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.11 OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHT – RISKIKAPITALI ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada riigiabi ja riskikapitali käsitlevate ameti suuniste kohasest abikavast teatamiseks.  (63) Kui kava on muude suuniste kohane, tuleb sellest teatada kõnealuste suuniste kohast standardvormi kasutades.

1.   Abisaaja

Kes on kava kohaselt abisaaja või abisaajad (tehke rist sobivasse ruutu või ruutudesse)?

Investorid, kes loovad fondi või investeerivad äriühingu või äriühingute omakapitali

Täpsustage valikukriteeriumid.

Investeerimisfond või muu vahendaja

Täpsustage valikukriteeriumid.

Ettevõtted, kuhu investeeritakse

Täpsustage valikukriteeriumid.

2.   Abi vorm

2.1.   Kavas on ette nähtud järgmine meede või järgmised meetmed ja/või instrument või instrumendid (tehke rist sobivasse ruutu või ruutudesse).

Selliste investeerimisfondide (nt riskikapitalifondid) moodustamine, milles avalik-õiguslik ametiasutus on partner, investor või osaleb muul viisil

Täpsustage.

Investeerimisfondide (nt riskikapitalifondid) toetused, mis katavad osaliselt nende haldus- ja juhtimiskulud

Täpsustage.

Riskikapitali investorite või riskikapitali fondide tagatised, mis katavad osa investeerimiskahjust, või investorite või fondide riskikapitali investeeringute laenude tagatised.

Täpsustage.

Riskikapitali investoreid või riskikapitali fonde toetavad muud finantsinstrumendid, mis pakuvad täiendavat investeerimiskapitali.

Täpsustage.

Riskikapitali investeeringuteks investoritele antavad rahalised stiimulid.

Täpsustage.

2.2.   Eespool toodud meetme(te) ja/või instrumendi või instrumentide kombinatsioon ei too kaasa seda, et ettevõttele antakse kapitali ainult laenu vormis (sealhulgas allutatud laenud ja omakapitalilaenud) või muude instrumentidena, mis tagavad investorile või laenuandjale fondide või muude vahendite kaudu kindla miinimumkasumi.

Täpsustage.

3.   Turuprobleemid

Abikava alusel ettevõttele makstava abi suurim osamakse ei ületa

500 000 eurot

750 000 eurot, kui ettevõtted asuvad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohastes abikõlblikes piirkondades

1 miljon eurot, kui ettevõtted asuvad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohastes abikõlblikes piirkondades

Kui kava alusel ettevõtetele makstava abi suurimad osamaksed ületavad eespool nimetatud künnist, tuleb tõendada turul esinevaid probleeme asjakohases investeeringu valdkonnas.

Täpsustage, esitades tõendavad dokumendid.

4.   Abi peamised tunnused

4.1.   Riiklikud rahalised vahendid piirduvad eranditult või valdavalt omakapitali investeeringutega

ettevõtetesse, mis asuvad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja/või EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohastes abikõlblikes piirkondades;

mikro- või väikeettevõtetesse;

keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on asutamisetapis, arengu muudes algetappides või asuvad piirkondades, millele antakse toetust.

keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on asutamisetapi või arengu algetapid läbinud või ei asu toetust saavas piirkonnas, iga ettevõtte kohta kehtib meetme kaudu pakutava rahastamise piirmäär.

Täpsustage.

4.2.   Kava on suunatud riskikapitalituru probleemide lahendamisele ja sellega nähakse ette ettevõtete rahastamine põhiliselt omakapitali või kvaasikapitali kaudu.

Vajaduse korral täpsustage.

Investeerimisotsused on suunatud kasumile ning investeerimise tulemuste ja investeerimisotsuste eest vastutavatele isikutele makstava tasu vahel on seos, mis kajastub järgmises.

Kogu sihtrühma ettevõtetesse investeeritud kapital pärineb turutingimustes tegutsevatelt investoritelt

või

sihtrühma ettevõtetesse investeeritud kapitalist pärineb märkimisväärne osa turutingimustes tegutsevatelt investoritelt.

Täpsustage.

4.3.1.   Investeerimisfondide puhul kajastub kasumile suunatus järgmises (tehke palun rist sobivasse ruutu või ruutudesse).

Vähemalt 50 % fondi kapitalist pärineb erainvestoritelt.

Meetmete puhul, mida rakendatakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohastes piirkondades, pärineb vähemalt 30 % fondi kapitalist erainvestoritelt.

Muud tegurid, mis õigustavad erakapitali erinevat osalust.

Kirjeldage.

Professionaalse fondijuhi ja fondis osalejate vahel on kokkulepe, milles nähakse ette fondijuhi tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava

Turuinvestorid on otsuse tegemisel esindatud

Fondi juhtimisel rakendatakse parimaid kogemusi ja ametlikku järelevalvet.

Investorite ja investeerimisfondide konkurentsi kahjustamine on minimeeritud, mida näitab

pakkumismenetluste olemasolu, mille eesmärk on kindlaks teha erainvestoritele antud soodustingimused;

investeerimisfondi käivitamise korral avalik pakkumine investoritele;

see et kava (nt tagatiste kava) jääb avatuks kõigile uutele turuletulijatele.

Projekti elujõulisuse tagamiseks põhineb iga investeering üksikasjalikul äriplaanil.

Kavas on sätestatud selge loobumissüsteem.

Täpsustage.

Kas kavas on ette nähtud vahendite ümberjagamise võimalus kava siseselt?

Valdkondlik lähenemine. Sihtrühma ettevõtted tegutsevad ainult teatud majandusvaldkonnas või majandusvaldkondades. Täpsustage valdkond või valdkonnad ja põhjendage riikliku poliitika ning kaubanduspoliitika seisukohalt. …

5.   Abi kumuleerumine

Kui kavas sätestatakse abi andmine ettevõtetele, kuhu investeeritakse, siis kas nad saavad abi juba mõne muu abikava alusel, sealhulgas mõne muu kinnitatud abikava alusel?

Täpsustage.

Kui riskikapitalimeetme kaudu ettevõttele antavat kapitali kasutatakse alginvesteeringute, uurimis- ja arenduskulude või muude kulude katteks, mis on abikõlblikud teiste raamprogrammide alusel, kas siis asjakohaste abi ülemmäärade kohaldamisel võetakse arvesse ka riskikapitalimeetme abi?

Täpsustage.

6.   Muu teave

Märkige muu teave, mida peate riigiabi ja riskikapitali käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

III.12.a. OSA TTL (64)

LENNUNDUSE RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISABI

Lisa tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste  (65) ja lennunduse riigiabi käsitlevate ameti suuniste  (66) kohasest individuaalsest lennuliinide ümberkorraldamisabist teatamiseks.

1.   Abikõlblikkus

1.1.   Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole oma osa-või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.2.   Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?

Jah

Ei

1.3.   Kas äriühing on riigisisese õiguse alusel kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise nõuete kohane?

Jah

Ei

Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada riigisisese äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).

Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage tõendid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja on ümberkorraldamisabi kõlblik.

1.4.   Millal äriühing asutati? …

1.5.   Mis ajast alates äriühing tegutseb? …

1.6.   Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?

Jah

Ei

Kui vastus oli jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.7.   Kas äriühing (või kontsern, kuhu äriühing kuulub) on varem saanud ümberkorraldamisabi?

Jah

Ei

Kui jah, märkige kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele nr xx/xx/COL jne). …

2.   Ümberkorraldamise kava

Esitage koopia ülevaatest turu (turgude) kohta, kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada.

2.1.1.   Toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus.

2.1.2.   Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, EMP- või siseturust.

2.1.3.   Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.

2.1.4.   Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta EMP tasandil ning järeldus ülevõimsuse kohta turul.

2.1.5.   Turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade prognoosid EMPs järgmisel viiel aastal.

Lisage palun ümberkorraldamise kava. Abi peab moodustama osa kõikehõlmavast ümberkorraldusprogrammist, seetõttu peab teatis sisaldama vähemalt järgmist teavet:

2.2.1.   Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.

2.2.2.   Äriühingu raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.

2.2.3.   Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja, kuidas see taastab äriühingu elujõulisuse.

2.2.4.   Mitmesuguste kavandatud ümberkorralduste üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumuse kohta.

2.2.5.   Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamise kava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.

2.2.6.   Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eelkõige selle tootmisvõimsuse kasutamise ning vähendamise kohta, eeskätt juhul, kui neid on vaja äriühingu rahalise elujõulisuse ja/või olukorra taastamiseks turul.

2.2.7.   Ümberkorraldamise rahastamiskorra täpne kirjeldus, sealhulgas

olemasoleva kapitali kasutamine,

tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist,

aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad),

sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajaduse näitamine.

2.2.8.   Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.

2.2.9.   EFTA riigi ametiasutuste kohustus mitte anda äriühingule edasist abi.

2.2.10.   EFTA riigi ametiasutuste kohustus mitte sekkuda äriühingu juhtimisse muudel kui omandiõigusest lähtuvatel põhjustel ning võimaldada äriühingu juhtimist kaubanduspõhimõtete kohaselt.

2.2.11.   EFTA riigi ametiasutuste kohustus, mille eesmärk on piirata abi andmist ainult ümberkorraldamise kavaga ning vältida seda, et äriühing omandab ümberkorralduste ajal teiste lennuettevõtjate osalusi.

2.2.12.   Ümberkorraldamiskava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.

2.3.   Kirjeldage EMP tasandil kavandatud hüvitusmeetmeid konkurentsi kahjustava mõju leevendamiseks ja eelkõige äriühingu ümberkorraldamise kava veomahu ja pakkumise vähendamise mõju konkurentidele.

2.4.   Märkige kogu asjakohane teave abi (kava alusel või kavata) kohta, mida ümberkorraldamise abi saavale äriühingule antakse enne ümberkorraldamise lõppemist.

2.5.   Märkige kõik asjakohased andmed, mis kirjeldavad taotletava meetme kavandatavaid läbipaistvuse ja kontrolli üksikasju.

III.12.b. OSA TTL (67)

TRANSPORDI INFRASTRUKTUURI ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada transpordi infrastruktuuri individuaalsest abist või abikavast teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks individuaalsest abist või abikavast.

1.   Infrastruktuuri liik

1.1.   Täpsustage, milline infrastruktuuri liik on meetme alusel abikõlblik.

1.2.   Kas kõnealune infrastruktuur on avatud ja kõigile võimalikele kasutajatele kõiki võrdselt koheldes avatud või on see suunatud ühele või enamale kindlale ettevõttele?

1.3.   Kas infrastruktuur on üldkasutatav ja hoitakse sellisena käigus või hoiab seda käigus või haldab avalikust ametiasutusest eraldiolev üksus?

1.4.   Täpsustage, millistel tingimustel hoitakse infrastruktuuri käigus.

1.5.   Kas kava või üksikmeede on seotud uue infrastruktuuriga või infrastruktuuri laiendamisega või ajakohastamisega?

2.   Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus

2.1.   Kas kava või individuaalne meede on seotud

investeerimiskuludega

tegevuskuludega

muudega (palun täpsustage) …

2.2.   Millised on kõnealuse projekti kogukulud ja mis ulatuses katab saaja need ise?

2.3.   Kuidas on abisumma määratud, nt pakkumismenetluse, turu-uuringute vms teel?

2.4.   Põhjendage, miks avaliku sektori panust on vaja, ning selgitage, kuidas tagatakse avaliku sektori väikseim vajalik osalus.

3.   Abisaaja

3.1.   Kuidas abisaaja valiti?

3.2.   Kas abisaaja on ka infrastruktuuri operaator?

Jah

Ei

Kui ei, selgitage, kuidas operaator valiti. …

III.12.c. OSA TTL (68)

MERETRANSPORDI ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada meretranspordi abi käsitlevate ameti suuniste kohasest abikavast teavitamiseks.  (69)

1.   Kava liigid

Kas kava hõlmab järgmisi meetmeid:

a)

tonnaažil põhinev maks

b)

sotsiaalmaksude vähendamine

c)

meremeeste tulumaksu vähendamine

d)

kohalike maksude vähendamine

e)

registreerimistasude vähendamine

f)

koolitusabi

g)

veoautode maanteedelt mereteedele viimise abi

h)

avalike teenuste leping või selle sõlmimine

i)

sotsiaalset laadi abi

j)

muu (palun kirjeldage): …

2.   Abikõlblikkus

Punktide a, b, c, d, e, f, g puhul

2.1.   Millised on äriühingute abikõlblikkuse nõuded?

2.2.   Millised on laevade abikõlblikkuse nõuded, eelkõige lipuga seotud kohustused?

2.3.   Kui see on asjakohane, kirjeldage, millised on meremeeste abikõlblikkuse nõuded.

2.4.   Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu.

2.5.   Kas kord käsitleb

pukseerimist

süvendamist?

2.6.   Millised on kaitsemeetmed, et vältida abi ülekandumist sama äriühingu hilisematele tegevustele?

2.7.   Punkti h puhul: millised on avalike teenuste osutajate kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valimise põhjused?

2.8.   Punkti i puhul: millised on asjaomased marsruudid, kasutajate arv ja üksiktoetuste andmise tingimused?

3.   Abi osatähtsus

Punkti a puhul

3.1.   Milliste määrade põhjal arvutatakse maksustatav tulu 100 netotonni kohta?

Kuni 1 000 netotonni: …

1 001 kuni 10 000 netotonni: …

10 001 kuni 20 000 netotonni: …

Enam kui 20 001 netotonni: …

3.2.   Kas äriühingute abikõlblike ja abikõlbmatute tegevuste kohta kehtib eraldi raamatupidamise nõue?

3.3.   Kuidas tuleb käsitleda kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?

Punktide b, c, d, e puhul

3.4.   Kui suur on abi osatähtsus arvutatuna sotsiaalmaksude, riigimaksude, maksude või tasude põhjal, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud maksma?: … %.

3.5.   Millise kõrgeima tasemega on need maksed, tasud või maksud piiratud?

3.6.   Punkti f puhul: kui suur on abi osatähtsus koolituskulude või koolitatava palgakulude põhjal?

3.7.   Punkti g puhul: kui suur on abi määr tonnkilomeetri kohta? …

3.8.   Punkti i puhul: kui suur on üksiktoetuste määr? …

III.12.d. OSA TTL (70)

KOMBINEERITUD TRANSPORDI ABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada kombineeritud transpordi puhul kohaldatavast individuaalsest abist või abikavast teavitamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks individuaalsest abist või abikavast.

1.   Kava või meetme liik

Kas kava või üksikmeede on seotud:

1.1.   Kombineeritud transpordi varustuse omandamisega:

Jah

Ei

Kui jah, esitage abikõlblike varade nimekiri.

1.2.   Kombineeritud transpordi infrastruktuuri rajamisega:

Jah

Ei

Kui jah, kirjeldage meedet.

1.3.   Kombineeritud transpordi teenuste kättesaadavuse kulude vähendamise tagastamatute toetustega:

Jah

Ei

Kui jah, märkige kõnealuse meetme rakendamist põhjendav uuring.

1.4.   Muuga

2.   Abikõlblikud kulud

2.1.   Kas merekonteinerid (ISO 1) on kava põhjal abikõlblikud?

Jah

Ei

2.2.   Kas vagunid ja vedurid on kava põhjal abikõlblikud?

Jah

Ei

Kui jah, täpsustage abisaajad.

2.3.   Kas abikõlblikke vahendeid kasutatakse ainult kombineeritud transpordi toiminguteks?

Jah

Ei

2.4.   Muud individuaalse abi või abikava alusel abikõlblikud kulud.:

3.   Abi osatähtsus

3.1.   Kas kombineeritud transpordi varustuse abi osatähtsus ületab 30 % abikõlblikest kuludest?

Jah

Ei

3.2.   Kas transpordi infrastruktuuri abi osatähtsus ületab 50 % abikõlblikest kuludest?

Jah

Ei

Kui jah, märkige dokumendid, mis seda tõendavad.

Kombineeritud transporditeenuste kättesaadavuse kulude vähendamise toetuste korral esitage kavandatud abi osatähtsust põhjendav uuring.


(1)  Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli artikli 1 punkti f kohaselt tähendab “ebaseaduslik abi” uut abi, mis on jõustatud järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 3 rikkudes.

(2)  Lisaeesmärk on eesmärk, millele abi on lisaks peamisele eesmärgile eranditult suunatud. Näiteks kava puhul, mille peaeesmärk on uurimis- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, kui abi on eranditult suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui uurimis- ja arendustegevus toimub näiteks terasesektoris, võib lisaeesmärk olla ka valdkondlik.

(3)  Täpsustage tegevusala punktis 4.2.

(4)  Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 1 punkti e kohaselt on “individuaalne abi” see, mida ei anta ja millest ei teavitata abikava põhjal.

(5)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.Komisjoni määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (EÜT L 63, 28.2.2004, lk 22)) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.

(6)  EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.

(7)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.Komisjoni EÜ määruses nr 363/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20) muudatusi saab kohalda alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.

(8)  EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.

(9)  EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126.

(10)  ELT L 257, 9.10.2003, lk 39 ja EMP kaasanne nr 51, vrd EMP lepingu XV lisa punkt 1g.

(11)  EFTA järelevalveameti suuniste peatüki 26A, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, lisa B (ei ole veel avaldatud).

(12)  NACE Rev.1.1 on Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator.

(13)  Komisjoni 6. mai 2003 361/2003/EÜ. aasta soovitust, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36 ja Komisjoni määrust EÜ nr 364/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 70/2001 (seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)), kohaldatakse pärast nende lisamist EMP lepingusse.

(14)  Määratletud EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükis (EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 48).

(15)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.Komisjoni määrust EÜ nr 364/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 70/2001 kohaldamisala laiendamise tõttu abile uurimis- ja arendustegevuseks, kohaldatakse alles pärast EMP lepingusse lisamist.

(16)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d. Komisjoni määrus EÜ nr 363/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 68/2001 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta koolitusabi suhtes, kohaldatakse alles pärast EMP lepingusse lisamist.

(17)  ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd EMP lepingu XV lisa punkt 1g.

(18)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.

(19)  Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Kõnealust määrust on muudetud Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 kohaldamisala laiendamise tõttu uurimis- ja arendustegevuse abile, ELT L 63, 28.2.2004, lk 22. Seda saab kohaldada alles pärast EMP lepingusse lisamist.

(20)  Seda punkti saab kohaldada alles pärast uurimis- ja arendustegevuse abi kohaldamisala laiendamist käsitleva Komisjoni määruse EÜ nr 364/2004 lisamist EMP lepingusse.

(21)  See kirjeldus peaks näitama, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada EFTA järelevalveameti suuniste 25. peatüki, mis käsitleb piirkondlikku riigiabi, punktide 25.4. alapunktide 10 kuni 12 täitmist (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18), mille muudatused on avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP-kaasandes nr 26.

(22)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.

(23)  Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabile (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20). Komisjoni määruse EÜ nr 363/2004 (EÜT L 63, 28.2.2004, lk 20) muudatusi saab kohaldada alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.

(24)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.

(25)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.

(26)  ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g.

(27)  Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealasele riigiabile (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126).

(28)  EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 EMP lepingusse lisatud Komisjoni määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigiabile (EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49), vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f. EÜ Komisjoni määrusega nr 364/2004 (seoses kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuse abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.

(29)  EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.

(30)  ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g.

(31)  EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 25, mis sisaldab piirkondliku riigiabi suuniseid (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18, koos muudatustega avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 26).

(32)  Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus EÜ nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33)) on EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 lisatud EMP lepingusse (EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f). Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 (seoses kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada alles pärast määruse lisamist EMP lepingusse.

(33)  Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126), mis on EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003 EMP lepingusse lisatud (ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g).

(34)  EFTA järelevalveameti nõukogu 18. detsembri 2002. aasta otsus nr 263/02/COL peatüki 26A kohta, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele.

(35)  Seda tuleb mõista EFTA järelevalveameti suuniste riiklikku piirkondlikku abi käsitleva 25. peatüki punkti 4 alapunkt 1 tähenduses (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18), mille kohaselt “piirkondliku abi eesmärk on tagada tootlikud investeeringud (alginvesteeringud) või investeeringutega seotud töökohtade loomine. Seega ei eelista see meetod kapitali ega tööjõudu”.

(36)  Laenu suurus protsendina või osana abikõlblikust investeeringust.

(37)  Asendusinvesteering jääb tegevusabi kategooriasse ega ole seega alginvesteering.

(38)  Nagu on määratletud EFTA järelevalveameti juhendi peatükis 16, mis käsitleb raskustes olevate ettevõtete päästmist ja ümberstruktureerimist (EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 48).

(39)  Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.

(40)  Kirjelduses peaks kajastuma see, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada kooskõla EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi suuniste 25. peatüki punkti 25.4 alapunktidega 6 kuni 9 EÜT L 111, 29.4.1999.

(41)  Kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada kooskõla EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi suuniste 25. peatüki punkti 25.4 alapunktidega 10–12, EÜT L 111, 29.4.1999.

(42)  Töökohtade arv on aasta tööjõuühikute (ATÜ) arv ehk täistööajaga töötajate arv, kes on aasta jooksul tööl, osaaja- ja hooajatööd mõõdetakse ATÜ murdosades.

(43)  Kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abi antakse üksnes kaupade riigisisesel veol täiendavate veokulude korral, mis arvutatakse kõige säästlikuma veoliigi ja lühima vahemaa põhjal tootmis- ja turustamiskoha vahel, ning mida ei saa anda selliste ettevõtete toodete veoks, millel puudub alternatiivne asukoht.

(44)  Välja arvatud raudteeveerem Komisjoni määruse EÜ nr 70/2001 artikli 4 lõike 5 tähenduses, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33, mis on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 (seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada pärast määruse lisamist EMP lepingusse.

(45)  Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele käsitleva EFTA järelevalveameti juhendi peatüki 26A lisa B (ei ole veel avaldatud).

(46)  Mitut valdkonda hõlmavate raamprogrammide alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele käsitlev EFTA järelevalveameti juhendi peatüki 26A lisa D (ei ole veel avaldatud).

(47)  EFTA järelevalveameti suuniste peatüki 26A kohaselt, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele, “peavad EFTA riigid teatama kõigist piirkondliku investeerimisabi andmise juhtudest, kui ettepandud abi ületab punktis 26A alapunktis 3.1 sätestatud jaotuses ja eeskirjades investeeringule kehtestatud suurima lubatava abisumma”.

(48)  Väljaspool kinnitatud kavasid antava abi korral peab EFTA riik esitama teabe, mis kirjeldab üksikasjalikult abi mõju asjaomasele piirkonnale.

(49)  EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 26A, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele (ei ole veel ELTs avaldatud, kuid on kättesaadav järelevalveameti koduleheküljel).

(50)  EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 14. peatükk, mis käsitleb riigiabi uurimis- ja arendustegevuseks (EÜT L 245, 26.9.1996), EMP kaasanne nr 43 ja järgnevad muudatused (EÜT C 293, 28.11.2002), EMP kaasanne nr 59.

(51)  Määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33). Kõnealune grupierand on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56. Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuse abile) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.

(52)  EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 14. peatükk, mis käsitleb riigiabi uurimis- ja arendustegevuseks (EÜT L 245, 26.9.1996), EMP kaasanne nr 43 ja järgnevad muudatused (EÜT C 293, 28.11.2002), EMP kaasanne nr 59.

(53)  Määrus nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33). Kõnealune grupierand on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56). Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuse abile) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.

(54)  EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).

(55)  Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

(56)  EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).

(57)  EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).

(58)  Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

(59)  EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).

(60)  Vaata siinkohal komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb kinematograafiateoste ja teiste audiovisuaalsete teoste teatavaid õiguslikke aspekte (EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6).

(61)  EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 15, mis käsitleb keskkonnakaitse riigiabi (EÜT L 21, 24.1.2002, EMP kaasanne nr 6).

(62)  Määrus nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. See grupierandit käsitlev määrus on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56. EÜ Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse nr 364/2002 muudatusi kohaldatakse alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.

(63)  EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 10A, mis käsitleb riigiabi ja riskikapitali (EÜT L 140, 30.5.2002, EMP kaasanne nr 27).

(64)  Täiendava teabe leht.

(65)  EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 26).

(66)  EFTA järelevalveameti suuniste 30. peatükk, milles käsitletakse lennunduse riigiabi (EÜT L 124, 23.5.1996, EMP kaasanne nr 48).

(67)  Täiendava teabe leht.

(68)  Täiendava teabe leht.

(69)  EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 24A, milles käsitletakse meretranspordi abi, muudetud nõukogu otsusega 62/04/COL (ei ole veel avaldatud).

(70)  Täiendava teabe leht.


II LISA

LIHTSUSTATUD TEATISE VORM

Vormi võib kasutada lihtsustatud teatamiseks EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL, millega kohaldatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa, artikli 4 lõike 2 kohaselt.

1.   Eelnevalt kinnitatud abikava (1)

1.1.   Ameti määratud abi number: …

1.2.   Nimetus: …

1.3.   Kinnitamise kuupäev [viitega ameti kirjale]: …

1.4.   Euroopa Liidu Teatajas avaldamine: …

1.5.   Peamine eesmärk (täpsustage üks): …

1.6.   Õiguslik alus: …

1.7.   Üldeelarve: …

1.8.   Kestus: …

2.   Abinõu, millest teatatakse

Uus eelarve (täpsustage üldeelarve ja aastaeelarve suurus asjaomase riigi vääringus): …

Uus kestus (täpsustage kuupäev, millest alates abi võib anda ja kuupäev, milleni abi võib anda): …

Nõuete kitsendamine (näidake kas muudatused hõlmavad abi osatähtsuse või abikõlblike kulude vähendamist ja esitage üksikasjad): …

Lisage õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohaste väljavõtete koopia (või veebilink).


(1)  Kui abikavast on ametit teavitatud rohkem kui üks kord, esitage palun ameti viimase heakskiidetud teatise üksikasjad.


III A LISA

ANTUD RIIGIABI STANDARDTEATIS

Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse standardne aruandluskord aruannete iga-aastase uuendamisega. Amet saadab igal aastal 1. märtsiks EFTA riikidele eelvormindatud tabeli, kus on üksikasjalikud andmed kõikide abikavade ja individuaalsete abide kohta. EFTA riigid tagastavad tabeli komisjonile elektroonilisel kujul kõnealuse aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta. (1)

Suurema osa eelvormindatud tabelist täidab amet abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. EFTA riigid peavad iga kava või individuaalse abi andmeid kontrollima ja vajaduse korral muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks näitavad EFTA riigid, millised kavad on lõppenud või milliste kõik maksed on lõpetatud ning kas kava kaasrahastatakse ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad või ei osale.

Andmed, näiteks abi eesmärk, valdkond, millele abi on suunatud jms, viitavad abi kinnitamise ajale, mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamine eesmärk on abi andmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga abi kinnitamise ajal on kava avatud kõikidele ettevõtetele, ei peeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja antakse.

Tabelis on järgmised näitajad. Näitajad 1–3 ja 6–12 täidab amet ning EFTA riigid kontrollivad neid. Näitajad 4, 5 ja 13 täidavad EFTA riigid.

1)

Nimetus

2)

Abi number

3)

Kõik eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu)

4)

Lõpp

EFTA riikidel tuleb nimetada kavad, mis on lõppenud või mille maksed on lõppenud.

5)

Kaasrahastamine

Kuigi on välistatud rahastamine ühenduse programmidest, kus EFTA riigid osalevad, hõlmab iga EFTA riigi kogu riigiabi abimeetmeid, mida kaasrahastatakse ühenduse programmidest, kus EFTA riigid osalevad. Selleks, et määrata kindlaks, milliseid kavasid kaasrahastatakse, ning hinnata sellise abi osatähtsust kogu riigiabis, peavad EFTA riigid näitama, kas kava kaasrahastatakse või ei kaasrahastata, ning kaasrahastamise korral peab esitama selle protsentuaalse osa abist. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasrahastatava abi hinnanguline kogusumma.

6)

Valdkond

Valdkondade klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (2) (kolmenumbrilisel tasandil)

7)

Peamine eesmärk

8)

Lisaeesmärk

Lisaeesmärk on see, millele abi (või märkimisväärne osa abist) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile oli ette nähtud. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on uurimis- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla abi andmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille peamine eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad lisaeesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x % abist ette koolituseks ja y % tööhõiveks.

9)

Piirkond või piirkonnad

Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatavale piirkonnale või piirkondade rühmale. Asjakohasel juhul tuleb eristada artikli 61 lõike 3 punktis a ja artikli 61 lõike 3 punktis c nimetatud piirkondi. Kui abi on ette nähtud ühe konkreetse piirkonna jaoks, tuleb see määratleda NUTS-i (3) II tasandil.

10)

Abinõu või abinõude liigid

Eristatakse kuute liiki (toetus, maksumäära alandamine või maksuvabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksutähtaja pikendamine, tagatis).

11)

Abinõu kirjeldus riigikeeles

12)

Abi liik

Eristatakse kolme liiki: kava, kava individuaalne kohaldamine, individuaalne abi, mida antakse kavaväliselt (ajutine abi).

13)

Kulutused

Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksukulude korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abinõu kohta esitatakse arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta.


(1)  t on aasta, millal andmeid nõutakse.

(2)  NACE Rev.1.1 on Euroopa ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator.

(3)  NUTS on ühenduse territoriaalsete üksuste statistiline liigitus.


III B LISA

AMETILE ESITATAVA AASTAARUANDE TEAVE

Aruanded tuleb esitada elektroonilisel kujul. Neis peab olema järgmine teave:

1.

Abikava nimetus, ameti antud abi number ja viide ameti otsusele

2.

Kulutused. Summad peavad olema esitatud eurodes või vajaduse korral riigi vääringus. Maksukulude korral tuleb esitada iga-aastane saamata jäänud maksutulu. Kui täpseid näitajad ei ole võimalik saada, tuleb esitada hinnanguline saamata jäänud tulu. Aruandeaastal tuleb näidata kava iga abinõu (nt toetus, sooduslaen, garantii jms) eraldi.

2.1.

Uute abiprojektide kohustused, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- või muu tulu, andmed tagatiste jms kohta. Tagatiskava korral tuleb esitada antud uute tagatiste koguarv.

2.2.

Uute ja käimasolevate projektide tegelikud maksed, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- ja muu tulu, andmed tagatiste jm kohta. Tagatiskavade korral tuleb esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava töötulemus vaadeldaval aastal.

2.3.

Abistatavate projektide ja/või ettevõtete arv.

2.4.

Järgmised hinnangulised üldsummad:

kalalaevade kolmandatele riikidele üleandmise teel nende lõpliku kasutusest kõrvaldamise abi,

püügitegevuse ajutise katkestamise abi,

kalalaevade uuendamise abi,

kalalaevade ajakohastamise abi,

kasutatud laevade ostmise abi,

sotsiaalmajanduslike meetmete abi,

loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamise abi,

äärealade abi,

maksusarnastest lõivudest rahastatav abi.

2.5.

Punktis 2.1. kirjeldatud summade jaotus 1. eesmärgiga hõlmatud piirkondade ja muude piirkondade kaupa

3.

Muud andmed ja märkused