25.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 137/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 779/2006,

24. mai 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2005. aasta määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 5,

olles konsulteerinud Euroopa Lennundusohutusameti haldusnõukoguga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lennundusohutusameti poolt sertifitseerimistoimingute läbiviimiseks tehtud kogukulutuste ning temale makstavate lõivude kogusumma vahel tasakaalu säilitamiseks tuleb lõivumäärad igal aastal üle vaadata, tuginedes ameti majandustulemustele ja finantsprognoosidele.

(2)	Lõivude maksmisega seotud haldusprotsessid, mida rakendavad Euroopa Lennundusohutusamet ja taotlejad, ei tohiks aeglustada sertifitseerimistoiminguid.

(3)	Seepärast on vastavalt vaja muuta määrust (EÜ) nr 488/2005.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 488/2005 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 punkti g muudetakse järgmiselt:

“g)	kaudsed kulud – kindlaksmääratud osa ameti infrastruktuuri, organisatsiooni ja juhtimise üldkuludest (v.a otsesed ja erikulud), mis on vajalik sertifitseerimistoimingute läbiviimiseks, sealhulgas eeskirjadekohase dokumentatsiooni koostamise kulud;”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 12

1. Lõivu maksab taotleja. Lõiv makstakse eurodes.

2. Sertifikaadi või tunnustuse väljastamiseks, pikendamiseks või muutmiseks on vajalik kogu lõivusumma eelnev maksmine, kui amet ja taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Maksmata jätmise korral võib amet asjaomase sertifikaadi või tunnustuse tühistada, kui ta on taotlejat sellest eelnevalt teavitanud.

3. Ameti poolt kohaldatavate lõivude hinnakiri ning maksetingimused edastatakse taotlejale taotluse esitamise järel.

4. Kui sertifitseerimistoimingu puhul on ette nähtud muutuv lõivuosa, võib amet esitada taotlejale vastava nõude esitamise korral eelkalkulatsiooni. Juhul kui toimingu läbiviimine on lihtsam või vähem aeganõudev kui algselt prognoositud või, vastupidi, keerukam ning pikaajalisem, kui amet suutis mõistlikult prognoosida, muudab amet eelkalkulatsiooni.

5. Olemasolevate sertifikaatide või tunnustuste pikendamisega seotud lõivud tasutakse maksegraafikute kohaselt, mille amet koostab ning edastab sertifikaatide ja tunnustuste omanikele. Sellise maksegraafiku koostamisel tugineb amet kontrollile, mida ta viib läbi olemasolevate sertifikaatide ja tunnustuste kehtivuse kontrollimiseks.

6. Juhul kui amet pärast esialgset uurimist otsustab taotluse vastuvõtmisest keelduda, tagastatakse taotlejale kõik juba makstud lõivud, välja arvatud taotluse menetlemisega seotud halduskulude katteks vajalik summa. See summa vastab kindlaksmääratud lõivule D, mis on esitatud lisas.

7. Juhul kui amet peab sertifitseerimistoimingu katkestama, sest taotleja on makseraskustes või ei täida kehtivaid nõudeid, tuleb kogu ette nähtud lõivude jääk maksta kohe, kui amet peatab tööülesande täitmise.”

3.	Lisa punkte i, ii, v, vi, x, xii ja xiii muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva lisa punktis 3 esitatud tabelis sätestatud iga-aastasi lõivusid ning punktides 4, 5 ja 7 esitatud tabelites sätestatud järelevalvelõivusid kohaldatakse alates esimesest iga-aastasest osamaksest, mis kuulub tasumisele pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1643/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 7).

(2) ELT L 81, 30.3.2005, lk 7.

LISA

Määruse (EÜ) nr 488/2005 lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti i sissejuhatavasse osasse lisatakse järgmine neljas taane:

“—	Kõik määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 15 viidatud toimingud, mida amet sooritab otseselt või kaudselt sertifikaatide ja tunnustuste väljastamiseks, pikendamiseks ja muutmiseks, maksustatakse vastavalt käesoleva määruse II peatüki sätetele.”

Punktis ii esitatud tabel asendatakse järgmisega:

“Toote tüüp	Märkused	Kindlaks-määratud lõivu koefitsient
CS-25	Suured lennukid	—
	olulised	5
	ebaolulised	4
	ebaolulised, lihtsa konstruktsiooniga	2
CS-23.A	CS-23 artiklis 1.a.2 määratletud õhusõiduk (kohalike liinide õhusõiduk)	—
	olulised	5
	ebaolulised	4
CS-23.B	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on 2 000 kuni 5 670 kg	—
	olulised	3
	ebaolulised	2
CS-29	Suur tiivikõhusõiduk	—
	olulised	4
	ebaolulised	4
CS-27	Väike tiivikõhusõiduk	0,5
CS-E.T.A	Turbiinmootorid, mille stardijõud on 25 000 N või suurem või efektiivvõimsus 2 000 kW või suurem	—
	olulised	1
	ebaolulised	1
CS-E.T.B	Turbiinmootorid, mille stardijõud on alla 25 000 N või efektiivvõimsus alla 2 000 kW	0,5
CS-E.NT	Mitteturbiinmootorid	0,2

CS-23.C	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 2 000 kg	1
CS-22	Purilennukid ja motopurilennukid	0,2
CS-VLA	Ülikerge õhusõiduk	0,2
CS-VLR	Ülikerge tiivikõhusõiduk	0,2
CS-APU	Abijõuallikas	0,25
CS-P.A	Kasutamiseks CS-25 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,25
CS-P.B	Kasutamiseks CS-23, CS-VLA ja CS-22 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,15
CS-22.J	Kasutamiseks CS-22 alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,15
CS-22.H	Mitteturbiinmootorid	0,15
CS-ōhupallid	Ei ole veel kohaldatav	0,2
CS-ōhulaevad	Ei ole veel kohaldatav	0,5”

Punkti v muudetakse järgmiselt:

sissejuhatavas osas asendatakse esimene taane järgmisega:

“—	Iga-aastane lõiv nõutakse sisse kõigilt ameti tüübihindamistõendite, piiratud tüübihindamistõendite ja ETSO lubade omanikelt.”

esimene tabel asendatakse järgmisega:

“Toote tüüp (1)	Tüübihindamistõend ELi liikmesriigis konstrueeritud toode (eurodes)	Tüübihindamistõend Kolmkunias riigis konstrueeritud toode (eurodes)	Piiratud tüübihindamistõend ELi liikmesriigis konstrueeritud toode (eurodes)	Piiratud tüübihindamistõend Kolmandas riigis konstrueeritud toode (eurodes)
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on üle 50 tonni)	480 000	160 000	30 000	10 000
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on 22 kuni 50 tonni)	200 000	66 000	12 500	4 167
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on alla 22 tonni)	100 000	33 000	6 250	2 083
CS-23.A	12 000	4 000	3 000	1 000
CS-23.B	2 000	667	500	167
CS-23.C	1 000	333	250	100
CS-22	450	150	112,50	100
CS-VLA	450	150	112,50	100
CS-29	75 000	25 000	6 250	2 083
CS-27	20 000	6 667	5 000	1 667
CS-VLR	1 000	333	250	100
CS-APU	800	267	200	100
CS-P.A	1 500	500	375	125
CS-P.B	400	133	100	100
CS-22.J	150	100	100	100
CS-E.T.A	90 000	30 000	7 500	2 500
CS-E.T.B	15 000	5 000	3 750	1 250
CS-E.NT	1 000	333	250	100
CS-22.H	200	100	100	100
CS-õhupallid	300	100	100	100
CS-õhulaevad	500	167	125	100
CS-34	0	0	0	0
CS-36	0	0	0	0
CS-AWO	0	0	0	0

Seadme liik	ELi liikmesriigis projekteeritud osade ja seadmete luba (eurodes)	Kolmandas riigis projekteeritud osade ja seadmete luba (eurodes)
CS-ETSO.A (seadmete väärtus üle 20 000 euro)	2 000	666
CS-ETSO.B (seadmete väärtus 2 000 kuni 20 000 eurot)	1 000	333
CS-ETSO.C (seadmete väärtus alla 2 000 euro)	500	200”

Punktis vi esitatud tabel asendatakse järgmisega:

“Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (eurodes)	Koefitsient
alla 500 001	0,1
500 001 kuni 700 000	0,2
700 001 kuni 1 200 000	0,5
1 200 001 kuni 2 800 000	1
2 800 001 kuni 4 200 000	1,5
4 200 001 kuni 5 000 000	2,5
5 000 001 kuni 7 000 000	3
7 000 001 kuni 9 800 000	3,5
9 800 001 kuni 14 000 000	4,8
14 000 001 kuni 50 000 000	7
50 000 001 kuni 140 000 000	12,8
140 000 001 kuni 250 000 000	18
250 000 001 kuni 500 000 000	50
500 000 001 kuni 750 000 000	200
üle 750 000 000	600”

Punktis x esitatud tabel asendatakse järgmisega:

“Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (eurodes)	Koefitsient
alla 500 001	0,5
500 001 kuni 700 000	0,75
700 001 kuni 1 400 000	1
1 400 001 kuni 2 800 000	1,75
2 800 001 kuni 5 000 000	2,5
5 000 001 kuni 7 000 000	4
7 000 001 kuni 14 000 000	6
14 000 001 kuni 21 000 000	8
21 000 001 kuni 42 000 000	8,5
42 000 001 kuni 70 000 000	9
70 000 001 kuni 84 000 000	9,5
84 000 001 kuni 105 000 000	10
üle 105 000 000	10,5”

6.	Punkti xii pealkirja muudetakse järgmiselt:

Punktis xiii esitatud tabel asendatakse järgmisega:

“Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (eurodes)	Koefitsient
alla 500 001	0,5
500 001 kuni 700 000	0,75
700 001 kuni 1 400 000	1
1 400 001 kuni 2 800 000	1,75
2 800 001 kuni 5 000 000	2,5
5 000 001 kuni 7 000 000	4
7 000 001 kuni 14 000 000	6
14 000 001 kuni 21 000 000	8
21 000 001 kuni 42 000 000	9,5
42 000 001 kuni 84 000 000	10
üle 84 000 000	10,5”

(1) Kaubaveoks määratud õhusõidukite puhul kohaldatakse koefitsienti 0,85 samaväärse reisijateveoks ette nähtud õhusõiduki lõivust.

25.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 137/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 780/2006,

24. mai 2006,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) VI lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, (1) eriti selle artikli 13 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 5 lõike 8 kohaselt esitatakse kõnealuse artikli lõike 3 punktides c ja d ning lõike 5a punktides d ja e nimetatud ainete ja toodete piirangutega loetelud kõnealuse määruse VI lisa A- ja B-jaos. Kõnealuste koostisosade ja ainete kasutustingimused võib kindlaks määrata.

(2)	Lisaks määruses (EMÜ) nr 2092/91 sätestatud mahepõllundusliku loomakasvatuse ja loomakasvatussaaduste tootmise eeskirjadele on vaja kõnealuseid loetelusid kohandada, lisades neisse ained, mida kasutatakse loomset päritolu koostisaineid sisaldavate inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamiseks.

(3)	Lisaks on vaja määrata lisaained, mida võib kasutada puuviljaveinide valmistamisel, v.a veinid, mida käsitletakse nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta. (2)

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2092/91 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 14 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 699/2006 (ELT L 121, 6.5.2006, lk 36).

(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa muudetakse järgmiselt.

Pealkirjale “Üldpõhimõtted” järgnevat teksti muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

“A-, B- ja C-jagu hõlmavad koostisosi ja abiaineid, mida võib kasutada selliste toiduainete valmistamisel, mis koosnevad põhiliselt ühest või mitmest käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis b nimetatud taimsest ja/või loomsest koostisosast, v.a nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 (1) käsitletud veinid.

Mahepõllundusmeetoditele viitava märgisega loomseid saadusi, mis on seaduslikult toodetud enne komisjoni määruse (EÜ) nr 780/2006 (2) kohaldamiskuupäeva, võib turustada kuni varude ammendumiseni.

Teine lõik asendatakse järgmisega:

“Kui toiduaine koosneb taimsetest ja loomsetest koostisosadest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/2/EÜ (3) artiklis 3 sätestatud eeskirju.

Naatriumnitriti ja kaaliumnitraadi käsitlemine A.1. alajaos vaadatakse uuesti läbi enne 31. detsembrit 2007, pidades silmas kõnealuste lisaainete kasutamise piiramist või keelustamist.

A-jagu muudetakse järgmiselt:

A.1. alajagu asendatakse järgmisega:

“A.1. Lisaained, k.a kandeained

Kood	Nimetus	Taimsete toiduainete valmistamine	Loomsete toiduainete valmistamine	Eritingimused
E 153	Taimne süsi		X	Tuhakihiga kitsejuust Morbier’ juust
E 160b	Annaato, biksiin, norbiksiin		X	Red Leicesteri juust Double Gloucesteri juust Šoti Cheddari juust Mimolette’i juust
E 170	Kaltsiumkarbonaat	X	X	Ei kasutata toodete värvainena ega kaltsiumilisandina.
E 220 või	Vääveldioksiid	X	X	Suhkrulisandita puuviljaveinid (5) (k.a õuna- ja pirnisiider) või mõdu: 50 mg (4) Õuna- ja pirnisiider, millele pärast kääritamist lisatakse suhkrut või mahlakontsentraati: 100 mg (4)
E 224	Kaaliummetabisulfit	X	X
E 250 või	Naatriumnitrit		X	Lihatooted (8) E 250 soovituslik lisatav kogus, väljendatud NaNO2-na: 80 mg/kg E 252 soovituslik lisatav kogus, väljendatud NaNO3-na: 80 mg/kg E 250 jäägi piirnorm, väljendatud NaNO3-na: 50 mg/kg E 252 jäägi piirnorm, väljendatud NaNO3-na: 50 mg/kg
E 252	Kaaliumnitraat		X
E 270	Piimhape	X	X
E 290	Süsinikdioksiid	X	X
E 296	Õunhape	X
E 300	Askorbiinhape	X	X	Lihatooted (7)
E 301	Naatriumaskorbaat		X	Lihatoodetes koos nitritite või nitraatidega (7)
E 306	Tokoferoolikontsentraat	X	X	Rasvades ja õlides sisalduv antioksüdant
E 322	Letsitiinid	X	X	Piimatooted (7)
E 325	Naatriumlaktaat		X	Piimapõhised tooted ja lihatooted
E 330	Sidrunhape	X
E 331	Naatriumtsitraadid		X
E 333	Kaltsiumtsitraadid	X
E 334	L(+)–viinhape	X
E 335	Naatriumtartraadid	X
E 336	Kaaliumtartraadid	X
E 341 (i)	Monokaltsiumfosfaadid	X		Kergitusainet sisaldava jahu kergitusaine
E 400	Alghape	X	X	Piimapõhised tooted (7)
E 401	Naatriumalginaat	X	X	Piimapõhised tooted (7)
E 402	Kaaliumalginaat	X	X	Piimapõhised tooted (7)
E 406	Agar	X	X	Piimapõhised tooted ja lihatooted (7)
E 407	Karrageen	X	X	Piimapõhised tooted (7)
E 410	Jaanileivapuujahu	X	X
E 412	Guarkummi	X	X
E 414	Kummiaraabik	X	X
E 415	Ksantaankummi	X	X
E 422	Glütserool	X		Taimeekstraktid
E 440 (i)	Pektiin	X	X	Piimapõhised tooted (7)
E 464	Hüdroksüpropüülmetüültselluloos	X	X	Kapslite kapseldamise aine
E 500	Naatriumkarbonaadid	X	X	Dulce de leche (6) ja hapukoorevõi (7)
E 501	Kaaliumkarbonaadid	X
E 503	Ammooniumkarbonaadid	X
E 504	Magneesiumkarbonaadid	X
E 509	Kaltsiumkloriid		X	Piima kalgendamine
E 516	Kaltsiumsulfaat	X		Kandeaine
E 524	Naatriumhüdroksiid	X		Laugengebäcki pinnatöötlus
E 551	Ränidioksiid	X		Paakumisvastane aine vürtside ja maitsetaimede jaoks
E 553b	Talk	X	X	Glaseeraine lihatoodete jaoks
E 938	Argoon	X	X
E 939	Heelium	X	X
E 941	Lämmastik	X	X
E 948	Hapnik	X	X

b)	A.4. Alajagu asendatakse järgmisega: “A.4. Mikroorganismide preparaadid Toiduainete töötlemisel kasutatavad mikroorganismide preparaadid, v.a geneetiliselt muundatud mikroorganismid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (9) tähenduses.

c)	Lisatakse järgmine A.6 alajagu: “A.6. Teatavate värvainete kasutamine toodete tembeldamiseks Kui värvaineid kasutatakse munakoorte tembeldamiseks, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/36/EÜ (10) artikli 2 lõiget 9.

B-jagu asendatakse järgmisega:

“B-JAGU – ABIAINED JA MUUD TOOTED, MIDA VÕIB KASUTADA MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2092/91 ARTIKLI 5 LÕIKE 3 PUNKTIS D ja ARTIKLI 5 LÕIKE 5A PUNKTIS E NIMETATUD MAHEPÕLLUNDUSLIKULT TOODETUD PÕLLUMAJANDUSEST PÄRINEVATE KOOSTISOSADE TÖÖTLEMISEL

Nimetus	Taimsete toiduainete valmistamine	Loomsete toiduainete valmistamine	Eritingimused
Vesi	X	X	Joogivesi nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (12) tähenduses
Kaltsiumkloriid	X		Kalgendusaine
Kaltsiumkarbonaat	X
Kaltsiumhüdroksiid	X
Kaltsiumsulfaat	X		Kalgendusaine
Magneesiumkloriid (või nigari)	X		Kalgendusaine
Kaaliumkarbonaat	X		Viinamarjade kuivatamine
Naatriumkarbonaat	X		Suhkru(te) tootmine
Sidrunhape	X		Õli tootmine ja tärklise hüdrolüüs
Naatriumhüdroksiid	X		Suhkru(te) tootmine Õli tootmine rapsi (Brassica spp) seemnetest
Väävelhape	X		Suhkru(te) tootmine
Isopropanool (propaan-2-ool)	X		Kristalliseerimisprotsessis suhkru tootmisel; nõukogu direktiivi 88/344/EMÜ sätete kohaselt kuni 31.12.2006
Süsinikdioksiid	X	X
Lämmastik	X	X
Etanool	X	X	Lahusti
Parkhape	X		Filteraine
Ovoalbumiin	X
Kaseiin	X
Želatiin	X
Kalaliim	X
Taimeõlid	X	X	Määrdeained, õlitusained ja vahutamisvastased ained
Ränidioksiidgeel või kolloidlahus	X
Aktiivsüsi	X
Talk	X
Bentoniit	X	X	Mõdu selitusaine (11)
Kaoliin	X	X	Taruvaik (11)
Kobediatomiit	X
Perliit	X
Sarapuupähklikoored	X
Riisijahu	X
Mesilasvaha	X		Õlitusaine
Karnaubavaha	X		Õlitusaine

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(2) ELT L 137, 25.5.2006, lk 9.”

(3) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1.”

(4) Kõigi allikate summaarse koguse ülemmäär, väljendatud SO2-na (mg/l).

(5) Puuviljavein – vein, mis on tehtud muudest puuviljadest kui viinamarjad.

(6) Dulce de leche või Confiture de lait – magustatud paksendatud piimast valmistatud pehme magus pruun koor.

(7) Piirang puudutab ainult loomseid tooteid.

(8) Nimetatud lisaainet tohib kasutada üksnes juhul, kui pädevale asutusele on tõendatud, et ei ole ühtegi muud tehnilist lahendust, mis tagab samaväärse terviseohutuse ja/või toote eriomaduste säilimise.”

(9) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.”

(10) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13.”

(11) Piirang puudutab ainult loomseid tooteid.

Mikroorganismide preparaadid ja ensüümid:

Toiduainete töötlemisel tavaliselt abiainetena kasutatavad mikroorganismide preparaadid ja ensüümid, v.a geneetiliselt muundatud mikroorganismid ja geneetiliselt muundatud organismidest saadud ensüümid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ tähenduses.

(12) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.”

25.5.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 137/19

EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 59/05/COL,

5. aprill 2005,

loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli 1,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja Euroopa Kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli 1,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 31a viidatud õigusakti (nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted) (1)), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli 1 alusel, eriti selle artikli 22 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	EFTA riigid määrasid 2004. aastal kindlaks teatavad küsimused, mida tuleks 2005. aastal kontrollida kooskõlastatud programmi raames.

(2)

Kuigi EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 33 viidatud õigusaktiga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ ebasoovitavate ainete kohta loomasöödas, (2) mida on muudetud, sätestatakse aflatoksiin B1 maksimumsisaldus loomasöödas, puuduvad EMP eeskirjad teiste mükotoksiinide, nagu ohratoksiin A, zearalenooni, deoksünivalenooli ja fumonisiinide kohta. Teabe kogumine nende mükotoksiinide esinemise kohta pistelise proovivõtu meetodil võiks olla kasulik olukorra hindamiseks õigusaktide väljatöötamise eesmärgil. Lisaks esineb koristus-, ladustamis- ja transporditingimuste tõttu teatavate söödatoorainete, nagu teravilja ja õliseemnete puhul eriline mükotoksiinisaaste oht. Kuna mükotoksiinisisaldus erineb aastast aastasse, on asjakohane koguda andmeid järjestikuste aastate ning kõigi mainitud mükotoksiinide kohta.

(3)

Antibiootikume, välja arvatud koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid, võib turustada ja kasutada söödalisanditena ainult 31. detsembrini 2005. Eelmised kontrollimised antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatavates söötades, kus need ained ei ole lubatud, viitavad selliste rikkumiste jätkumisele. Selliste leidude sageduse ja kõnealuse küsimuse tundlikkuse tõttu on kontrollimiste jätkamine õigustatud. Oluline on tagada, et tõhusalt kohaldatakse asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas.

(4)

Norra ja Islandi osalemine programmides käesoleva soovituse II lisa reguleerimisalas käsitletud ainete osas, mida ei ole lubatud kasutada loomasöödana, tuleb hinnata EMP lepingu I lisa II peatüki, eriti EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 1a viidatud õigusakti erandite kohaselt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta).

(5)	Islandi osalemist programmides käesoleva soovituse III lisa reguleerimisalas, milles käsitletakse loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piiranguid, tuleb hinnata EMP lepingu I lisa I peatüki erandite kohaselt.

(6)

On asjakohane tagada, et sigadele ettenähtud segasööda mikroelementide vase- ja tsingisisaldus ei ületa maksimumsisaldust, mis on sätestatud EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 1zq viidatud muudetud õigusaktiga (komisjoni 25. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi. (3) Norra osalemine programmides IV lisa reguleerimisalas sätestatu osas tuleb hinnata EMP lepingu I lisa II peatüki erandite kohaselt.

(7)	Käesolevas soovituses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA taimede ja loomasööda komitee arvamusega, mis abistab EFTA järelevalveametit,

SOOVITAB JÄRGMIST:

EFTA riikidel soovitatakse 2005. aastal viia läbi kooskõlastatud kontrolliprogramm, et kontrollida järgmist:

mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool ja fumonisiinid) sisaldus loomasöödas, näidates analüüsimeetodi; proovivõtumeetod peaks hõlmama nii pistelisi kui plaanilisi proove; plaanilise proovivõtu korral peaksid proovideks olema söödatoorained, mille puhul kahtlustatakse kõrgemat mükotoksiinide sisaldust, nagu teraviljad, õliseemned, õlipuuviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused ning söödatoorained, mida on pikka aega ladustatud või pika maa tagant meritsi transporditud; aflatoksiin B1 puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ka lüpsiloomadele, v.a lüpsilehmadele ettenähtud segasöötadele; kontrollimiste tulemustest aru andes tuleks kasutada I lisas toodud näidist;

teatavate konkreetsete loomaliikide ja -kategooriate puhul lubatud või keelatud antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja/või histomonostaatikumid, mis esinevad sageli eelsegudes, mis ei ole ravimsöödad, ja segasöötades, milles need raviained ei ole lubatud; kontrollimiste eesmärgiks peaks olema leida kõnealuseid raviaineid eelsegudes ja segasöötades, kui pädev asutus peab eiramiste tuvastamist tõenäolisemaks; kontrollimiste tulemustest aru andes tuleks kasutada II lisas toodud näidist;

c)	piirangute rakendamine loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise suhtes, nagu on sätestatud III lisas;

d)	vase- ja tsingikogused sigadele ettenähtud segasöötades, nagu on sätestatud IV lisas.

EFTA riikidel soovitatakse lisada lõikes 1 sätestatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis tuleb edastada EFTA järelevalveametile 1. aprilliks 2006 kooskõlas EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 31a viidatud artikli 22 lõikega 2 (nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted) ning ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

Brüssel, 5. aprill 2005

EFTA järelevalveameti nimel

Niels FENGER

direktor

Bernd HAMMERMANN

kolleegiumi liige

(1) EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mida on viimati muudetud direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

(2) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/100/EÜ (ELT L 285, 1.11.2003, lk 33).

(3) ELT L 187, 26.7.2003, lk 11.

I LISA

Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool, fumonisiinid) sisaldus söötades

Kõigi kontrollitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a) nimetatud aruandenäidis

Söödad		Proovivõtt (pisteline või plaaniline)	Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg sööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)
Liik	Päritoluriik	Proovivõtt (pisteline või plaaniline)	Aflatoksiin B1	Ohratoksiin A	Zearalenoon	Deoksünivalenool	Fumonisiinid (1)

Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

—	aflatoksiini B1 maksimumkoguste ületamisel võetavad meetmed;

—	kasutatud analüüsimeetodid;

—	tuvastamispiirid.

(1) Fumonisiinisisaldus tähendab fumonisiinide B1, B2 ja B3 summat.

II LISA

Teatavate söödalisandina keelatud raviainete esinemine

Teatavad antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja muud raviained võivad ametlikult esineda teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud eelsegude ja segasöötade lisanditena, kui need vastavad EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 1a viidatud õigusakti artiklile 10 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta). (1)

Keelatud raviainete esinemist söötades käsitletakse rikkumisena.

Kontrollitavad raviained tuleks valida järgmisest loetelust:

Ainult teatavate loomaliikide või -kategooriate puhul söödalisandina kasutada lubatud raviained:

avilamütsiin

dekokinaat

diklasuriil

flavofosfolipool

halofuginoonhüdrobromiid

naatriumlasalotsiid A

maduramütsiinammoonium alfa

monensiinnaatrium

narasiin

narasiin-nikarbasiin

robenidiinhüdrokloriid

salinomütsiinnaatrium

semiduramütsiinnaatrium

Raviained, mida ei lubata enam kasutada söödalisanditena:

amproolium

amproolium/etopabaat

arprinotsiid

avopartsiin

karbadoks

dimetridasool

dinitolmiid

ipronidasool

metiklorpindool

metikloorpindool/metüülbensokaat

nikarbasiin

nifursool

olakvindoks

ronidasool

spiramütsiin

tetratsükliinid

tülosiinfosfaat

virginiamütsiin

tsinkbatsitratsiin

teised antimikroobikumid

Raviained, mida ei ole kunagi lubatud kasutada söödalisanditena:

muud ained

Kõigi mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b nimetatud aruande näidis

Sööda liik (loomaliik ja -kategooria)	Tuvastatud aine	Leitud sisaldus	Eiramise põhjus (2)	Võetud meetmed

Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

—	katseproovide koguarv;

—	uuritud ainete nimetused;

—	kasutatud analüüsimeetodid;

—	tuvastamispiirid.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Keelatud aine söödas esinemise põhjus pädeva asutuse uurimise järeldusena.

III LISA

Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

Ilma et see piiraks direktiivi 95/53/EÜ artiklite 3–13 ja artikli 15 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2005. aasta jooksul läbi viima kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et määratleda, kas loomse päritoluga söödatooraine tootmise ja kasutamise piiranguid on järgitud.

Veendumaks eelkõige, et tõhusalt kohaldatakse EMP lepingu I lisa I peatükis punktis 7.1.12 viidatud õigusakti IV lisas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (1)) sätestatud keeldu sööta töödeldud loomseid valke teatavatele loomadele, peaksid EFTA riigid rakendama konkreetset plaanilistel proovivõttudel põhinevat kontrolliprogrammi. Kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikliga 4 peaks kõnealune kontrolliprogramm põhinema riskistrateegial, mis hõlmab kõiki rajatiseliike, kus sööta toodetakse, käsitsetakse ja loomadele manustatakse. EFTA riigid peaksid pöörama erilist tähelepanu võimaliku riskiga seotud kriteeriumide määratlemisele. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrolli sagedus ja tegevuskohas analüüsitud proovide arv peaks olema vastavuses sellele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvesse võtta järgmisi näidistegevuskohti ja kriteeriume:

Tegevuskoht

Kriteeriumid

Kaalukus

Söödaveskid

—	Kahe liiniga söödaveskid, mis toodavad mäletsejaliste ning muude loomade kui mäletsejaliste segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomset valku

—	Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

—	Söödaveskid, milles töödeldakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega importsööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate

—	Söödaveskid, mille toodangust suure osa moodustab segajõusööt

—	Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisestest töökorraldusest (silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, ettevõttesisene labor, proovivõtumeetodid)

Piiripunktid ja muud sisenemiskohad ühendusse

—	Suur/väike sööda impordimaht

—	Kõrge valgusisaldusega söödad

Põllumajandusettevõtted

—	Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku

—	Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsaastumise oht)

—	Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta

Vahendajad

—	Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine

—	Pakendamata sööda suur kaubandusmaht

—	Välismaal toodetud segasööda vahendajad

Teisaldatavad segurid

—	Mäletsejalistele ja mittemäletsejalistele sööta tootvad segurid

—	Segurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

—	Kõrge valgusisaldusega sööta töötlevad segurid

—	Suuri söödakoguseid tootvad segurid

—	Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, ka mäletsejalisi pidavaid ettevõtteid teenindavad segurid

Transpordivahendid

—	Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid

—	Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Kõnealuste näidistegevuskohtade ja kriteeriumide asemel võivad EFTA riigid edastada EFTA järelevalveametile oma riskianalüüsi hiljemalt 31. märtsiks 2005.

Plaanilist proovivõtmist tuleks kasutada partiide või juhtude puhul, kui ristsaastumine keelatud töödeldud valkudega on kõige tõenäolisem (nt esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis on sisaldanud kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinide tehniliste probleemide või muudatuste korral, puistematerjali mahutite või silode muudatuste korral).

2005. aastal peaksid EFTA riigid keskenduma suhkrupeedilõikude ja imporditud söödatooraine analüüsimisele.

EFTA riigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks EFTA riigis võtta vähemalt 20 aastas 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Alternatiivmeetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimisel kasutada mikroskoopuurimist, nagu on kirjeldatud EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 31i viidatud õigusaktis (komisjoni direktiiv 2003/126/EÜ loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel (2)). Igasuguse loomse koostisosa sisaldust söödas tuleks pidada söödaga seotud keelu rikkumiseks.

Kontrolliprogrammide tulemused tuleks EFTA järelevalveametile edastada, kasutades järgmisi vorme:

Kokkuvõte loomse päritoluga sööda kasutamise piiranguid (keelatud loomsete valkude söötmist) käsitlevatest kontrollidest

A. Dokumenteeritud kontrollimised

Etapp	Nende kontrollimiste arv, mis hõlmavad töödeldud loomse valgu sisalduse kontrolli	Nende rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollimisel
Söödatooraine import
Söödatooraine ladustamine
Söödaveskid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Sööda vahendajad
Transpordivahendid
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi
Muud: ...

B. Söödatoorainetest ja segasöötadest proovi võtmine ja kontroll töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

Tegevuskoht	Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrolliks võetud ametlike proovide arv			Mittevastavate proovide arv
				Sisaldavad maismaaloomade töödeldud loomseid valke			Sisaldavad kalade töödeldud loomseid valke
	Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad
	Söödatoorained	Mäletsejalistele	Muudele kui mäletsejalistele	Söödatoorained	Mäletsejalistele	Muudele kui mäletsejalistele	Söödatoorained	Mäletsejalistele	Muudele kui mäletsejalistele
Import
Söödaveskid
Vaheladustamine/ladustamine
Transpordivahendid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Põllumajandusettevõtted
Muud: ...

C. Kokkuvõte mäletsejalistele ettenähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

	Proovivõtmise kuu	Saastatuse liik ja määr	Kohaldatud karistused (või muud meetmed)
1
2
3
4
5
…

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1993/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 12).

(2) ELT L 339, 24.12.2003, lk 78.

IV LISA

Sigadele ettenähtud segasöötade vase- ja tsingisisaldusega seotud kõikide proovide (nii vastavate kui mittevastavate) üksiktulemused

Segasööda liik (loomaliigid ja -kategooriad)	Mikroelement (vask või tsink)	Leitud sisaldus (mg/kg täissööta)	Maksimumsisalduse ületamise põhjus (1)	Võetud meetmed

(1) Pädeva asutuse läbiviidud uurimise järeldusena.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 137

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 25. mai 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 778/2006, 24. mai 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 779/2006, 24. mai 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 780/2006, 24. mai 2006, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) VI lisa	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 781/2006, 24. mai 2006, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	15

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti soovitus nr 59/05/COL, 5. aprill 2005, loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005	19

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	79,4
	204	36,2
	212	113,4
	999	76,3
0707 00 05	052	85,5
	628	151,2
	999	118,4
0709 90 70	052	116,5
0709 90 70	999	116,5
0805 10 20	052	36,5
	204	39,4
	220	38,6
	388	77,6
	624	52,2
	999	48,9
0805 50 10	052	42,5
	508	59,9
	528	56,4
	999	52,9
0808 10 80	388	88,6
	400	122,8
	404	110,3
	508	78,9
	512	82,4
	524	88,5
	528	86,0
	720	95,6
	804	104,9
	999	95,3


	(1) EMPs kohaldatav tekst