ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 99

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
7. aprill 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 564/2006, 6. aprill 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 565/2006, 6. aprill 2006, millega kehtestatakse teatavate eritähelepanu vajavate ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 566/2006, 6. aprill 2006, millega muudetakse ja kehtestatakse erand komisjoni määrusest (EÜ) nr 2014/2005 (ühendusse banaanide importimise korra raames väljastatavate litsentside kohta, ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud ja vabasse ringlusesse lubatud banaanide importimiseks) ning muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2006 (millega avatakse AKV riikidest pärit CN-koodi 08030019 alla kuuluvate banaanide importimiseks tariifikvoot ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2006 ning sätestatakse selle haldamine)

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 567/2006, 6. aprill 2006, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 7. aprillist 2006

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 568/2006, 6. aprill 2006, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 569/2006, 6. aprill 2006, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1138/2005 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 23. osaliseks pakkumismenetluseks

15

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 570/2006, 6. aprill 2006, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 571/2006, 6. aprill 2006, määruses (EÜ) nr 1058/2005 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

18

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 572/2006, 6. aprill 2006, millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetlusega

19

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 573/2006, 6. aprill 2006, määruses (EÜ) nr 2094/2005 osutatud pakkumiskutse raames sorgo importimiseks teatatud pakkumiste kohta

20

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 8. veebruar 2006, riigiabi C 22/2004 (endine N 648/2001) kutseliste kalurite maksusoodustuste kohta (Rootsi) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 265 all)  ( 1 )

21

 

*

Komisjoni otsus, 4. aprill 2006, millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1248 all)  ( 1 )

27

 

*

Komisjoni otsus, 5. aprill 2006, millega muudetakse otsust 2002/613/EÜ seoses Kanada heakskiidetud sigade spermakogumiskeskustega (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1258 all)  ( 1 )

29

 

*

Komisjoni otsus, 5. aprill 2006, millega muudetakse otsust 2004/453/EÜ Rootsi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1259 all)  ( 1 )

31

 

*

Komisjoni otsus, 6. aprill 2006, millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ kitsendustega tsoonide osas, mis on seotud lammaste katarraalse palavikuga Hispaanias (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1262 all)  ( 1 )

35

 

*

Komisjoni otsus, 6. aprill 2006, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/254/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1556 all)  ( 1 )

36

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 564/2006,

6. aprill 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 6. aprilli 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

98,8

204

75,3

212

129,8

624

88,4

999

98,1

0707 00 05

052

141,0

204

66,3

999

103,7

0709 90 70

052

117,4

204

52,0

999

84,7

0805 10 20

052

39,6

204

40,4

212

47,7

220

40,7

400

62,7

624

63,8

999

49,2

0805 50 10

624

64,7

999

64,7

0808 10 80

388

73,2

400

139,6

404

96,7

508

83,7

512

82,6

524

61,0

528

82,4

720

102,7

804

113,5

999

92,8

0808 20 50

388

83,6

512

78,8

528

62,9

720

44,1

999

67,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 565/2006,

6. aprill 2006,

millega kehtestatakse teatavate eritähelepanu vajavate ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Referendid, kelle liikmesriigid on määranud vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõikele 1, on hinnanud teavet, mida tootjad ja importijad on teatavate eritähelepanu vajavate ainete kohta esitanud. Pärast konsulteerimist tootjate ja importijatega on referendid otsustanud, et ohtlikkuse hindamiseks on vaja nõuda kõnealustelt tootjatelt ja importijatelt lisateabe esitamist ja lisakatsete tegemist.

(2)

Kõnesolevate ainete hindamiseks vajalikku teavet ei ole võimalik saada endistelt tootjatelt ega importijatelt. Tootjad ja importijad on kontrollinud, et loomkatseid ei ole võimalik asendada ega piirata muude meetodite kasutamisega.

(3)

Seetõttu on asjakohane nõuda, et eritähelepanu vajavate ainete tootjad ja importijad esitaksid kõnesolevate ainete kohta lisateavet ja teeksid nendega lisakatseid. Kõnealuste katsete läbiviimiseks tuleks kasutada protokolle, mis referendid on esitanud komisjonile.

(4)

Käesoleva määruse sätted on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud ainete tootjad ja importijad, kes on esitanud teabe kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artiklite 3, 4, 7 ja 9 nõuetega, koguvad lisas märgitud teavet ja teevad seal märgitud katsed ning esitavad tulemused asjakohastele referentidele.

Katsed tehakse vastavalt referentide poolt kindlaksmääratud protokollidele.

Tulemused esitatakse lisas ettenähtud tähtaja jooksul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


LISA

Nr

EINECSi nr

CASi nr

Aine nimetus

Referent

Katsete/teabe nõuded

Tähtaeg alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast

1

214-604-9

1163-19-5

bis(pentabromofenüül)eeter (1)

UK/F

Neurotoksilisus arengustaadiumis – uuring hiirtel või rottidel

24 kuud

Asjaomane inimese bioseire, sealhulgas rinnapiima ja vere uuringute kava, teatud ajavahemiku jooksul avalduvate trendide analüüsimine

Iga-aastased ettekanded 10 aasta jooksul

Keskkonna, sealhulgas lindude, reoveesette, põhjasetete ja õhu seire kava, et kümne aasta jooksul jälgida selle aine ning selle toksilisemate ja rohkem bioakumuleeruvate lagunemissaaduste tendentse

Iga-aastased ettekanded 10 aasta jooksul

2

237-158-7

13674-84-5

tris(2-kloro-metüületüül)fosfaat (2)

UK/IRL

Andmed vabanemise ja kasutusviiside kohta elutsükli teatud staadiumides

3 kuud

3

237-159-2

13674-87-8

tris[2-kloro-1-(klorometüül)etüül]fosfaat (2)

UK/IRL

Andmed vabanemise ja kasutusviiside kohta elutsükli teatud staadiumides

3 kuud

Sette-vee toksilisuskatse surusääsklastel (Chironomidae), kasutades tembitud setet (OECD 218)

6 kuud

Sette-vee toksilisuskatse rabeliimukal (Lumbriculus), kasutades tembitud setet

6 kuud

Sette-vee toksilisuskatse vähilisel Hyallella’l, kasutades tembitud setet

6 kuud

4

253-760-2

38051-10-4

2,2-bis(klorometüül)trimetüleenbis[bis(2-kloroetüül)fosfaat] (2)

UK/IRL

Andmed vabanemise ja kasutusviiside kohta elutsükli teatud staadiumides

3 kuud

5

231-111-4

232-104-9

222-068-2

231-743-0

236-068-5

7440-02-0

7786-81-4

3333-67-3

7718-54-9

13138-45-9

nikkel (3)

nikkelsulfaat (3)

nikkelkarbonaat (2)

nikkeldikloriid (2)

nikkeldinitraat (2)

DK

Laboriuuringutega saadav teave nikli ökotoksilisuse ja biosaadavuse kohta

3 kuud

Väliuuringutega saadav teave ökotoksilisuse, säilimise ja biosaadavuse kohta

6 kuud

Teave nikli toksilisuse kohta eri mullatüüpide puhul

6 kuud

Kroonilise biootilise ligandi mudeli väljatöötamine vikerforelli jaoks ja selle valideerimine

3 kuud

Kroonilise biootilise ligandi mudeli väljatöötamine vetikate ja selgrootute jaoks ja selle valideerimine

3 kuud

Teave kokkupuutumise kohta, et leida kohalikud ja piirkondlikud arvutussisaldused keskkonnas

6 kuud

Euroopa pinnaveekogude seireandmed

6 kuud

232-104-9

7786-81-4

nikkelsulfaat (3)

Kantserogeensus suukaudsel manustamisel kahe aasta jooksul – uuring rottidel (OECD 451 – B32)

30 kuud

231-111-4

7440-02-0

nikkel (3)

Kantserogeensus metalse nikli tolmu sissehingamisel kahe aasta jooksul – uuring rottidel (OECD 451 – B32)

30 kuud

6

221-221-0

3033-77-0

2,3-epoksüpropüültrimetüül-ammooniumkloriid (3)

FIN

Reovee aeroobne töötlemine aktiivmudaga – simulatsioonikatse (OECD 303A)

6 kuud

Teave keskkonna kokkupuute kohta

3 kuud

7

222-048-3

3327-22-8

(3-kloro-2-hüdroksüpropüül)trimetüül-ammooniumkloriid (3)

FIN

Reovee aeroobne töötlemine aktiivmudaga – simulatsioonikatse (OECD 303A)

6 kuud

Teave keskkonna kokkupuute kohta

3 kuud

8

202-453-1

95-80-7

4-metüül-m-fenüleendiamiin (1)

D

Sette-vee toksilisuskatse rabeliimukal (Lumbriculus), kasutades tembitud setet

6 kuud


(1)  Aine esineb komisjoni määruse (EÜ) nr 1179/94 lisas (EÜT L 131, 26.5.1994, lk 3; erinimekiri nr 1).

(2)  Aine esineb komisjoni määruse (EÜ) nr 2364/2000 lisas (EÜT L 273, 23.10.2000, lk 5; erinimekiri nr 4).

(3)  Aine esineb komisjoni määruse (EÜ) nr 143/97 lisas (EÜT L 25, 27.1.1997, lk 13; erinimekiri nr 3).


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 566/2006,

6. aprill 2006,

millega muudetakse ja kehtestatakse erand komisjoni määrusest (EÜ) nr 2014/2005 (ühendusse banaanide importimise korra raames väljastatavate litsentside kohta, ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud ja vabasse ringlusesse lubatud banaanide importimiseks) ning muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2006 (millega avatakse AKV riikidest pärit CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide importimiseks tariifikvoot ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2006 ning sätestatakse selle haldamine)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1964/2005 (1) banaanide tariifimäärade kohta, eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Banaanide ühendusse importimise asjakohase kontrolli tagamiseks nähakse komisjoni määruse (EÜ) nr 2014/2005 (2) artikli 1 lõikega 1 ette, et määruse (EÜ) nr 1964/2005 kohaselt kindlaks määratud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud banaanide vabasse ringlusesse lubamisel tuleb esitada impordilitsents. Eespool nimetatud määruse artikli 1 lõikega 5 kehtestatakse kõnealuste impordilitsentside kehtivusajaks kolm kuud.

(2)

Selleks et saada kiiremini teavet ühenduses vabasse ringlusse lubatud koguste kohta, tuleks lühendada litsentside kehtivusaega. Teabe saamiseks kalendriaastate kaupa tuleks ka litsentside kehtivusaeg lõpetada 31. detsembril.

(3)

Samadel põhjustel ning erandina komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (3) artikli 35 lõikest 4 tuleks lühendada ajavahemikku, mille jooksul ettevõtjad peavad pädevale asutusele esitama tõendavad dokumendid litsentside kasutamise kohta.

(4)

Selleks et saada andmeid määrusega (EÜ) nr 1964/2005 kehtestatud korra rakendamise täieliku ajavahemiku kohta, tuleks litsentside kasutamist tõendavate dokumentide edastamise ajavahemiku lühendamist kohaldada ka litsentside puhul, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2006, määruse (EÜ) nr 2014/2005 kohaldamise kuupäevast.

(5)

Ühenduses vabasse ringlusse lubatud banaanide päritolu märkimine on eriti oluline teave selleks, et teostada järelevalvet määruses (EÜ) nr 1964/2005 sätestatud korra alusel toimunud impordi suhtes. Kõnealuse teabe kättesaadavaks tegemiseks tuleks kehtestada impordilitsentside väljaandmine banaanide importimiseks kindlaks määratud päritoluriigist. Selleks tuleks eristada AKV riikidest pärit banaane muudest kolmandatest riikidest pärit banaanidest.

(6)

Samuti tuleks määrata kindlaks, millist teavet hindade ja turule lubatud koguste kohta peavad liikmesriigid turu asjakohaseks kontrolliks komisjonile edastama.

(7)

Ettevõtjate valetaotluste avastamiseks või ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid komisjonile edastama komisjoni määruse (EÜ) nr 219/2006 (4) ja komisjoni 9. detsembri 2005. aasta määruse 2015/2005 (nõukogu määrusega (EÜ) nr 1964/2005 avatud tariifikvootide raames AKV riikidest pärit banaanide impordi kohta 2006. aasta jaanuaris ja veebruaris) (5) kohaselt töötavate ettevõtete loetelu.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 219/2006 tühistati komisjoni määrus (EÜ) nr 896/2001, (6) kuid sellega nähakse siiski ette artiklite 21, 26 ja 27 ning lisa rakendamine määruse (EÜ) nr 219/2006 kohaselt toimuva impordi suhtes. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks kõnealused sätted lisada määruse (EÜ) nr 219/2006 teksti.

(9)

Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 2014/2005 ja (EÜ) nr 219/2006 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2014/2005 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Litsentsitaotluse lahtris 8 tuleb märkida, kas päritoluriikide rühm on “AKV” või “mitte-AKV” ning vastus “jah” tuleb märkida ristiga.”

b)

Lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

“Litsentsi lahtris 8 tuleb märkida, kas päritoluriikide rühm on “AKV” või “mitte-AKV” ning vastus “jah” tuleb märkida ristiga.”

c)

Lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:

“5.   Litsentsid kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses kuni väljaandmise kuule järgneva kuu lõpuni. Pärast väljaandmise aasta 31. detsembrit ei kehti ükski litsents.

Impordilitsentsid kehtivad ainult osutatud päritoluriikide rühmade puhul.”

d)

Lisatakse järgmine lõige:

“6.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõike 4 punkti a esimesest taandest tuleb kõnealuse määruse artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud impordilitsentsi kasutamise tõend edastada 30 päeva jooksul pärast impordilitsentsi kehtivusaja lõppu, välja arvatud vääramatu jõu korral.”

2.

Artikkel 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 2

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)

igal kolmapäeval komisjoni määruse (EÜ) nr 3223/94 (7) artiklis 3 osutatud tüüpilistel turgudel fikseeritud kollaste banaanide hulgihinnad päritoluriigi või päritoluriikide rühmade kaupa;

b)

hiljemalt iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks kogused, mille kohta eelmise kuu jooksul on impordilitsentse väljastatud;

c)

hiljemalt iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks päritoluriigi kaupa kogused, mida hõlmavad litsentsid on kasutatud ja tagastatud neid välja andnud asutustele eelmise kuu jooksul;

d)

komisjoni kirjalikul taotlusel toodangu- ja müügiprognoosi.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse komisjoni osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 219/2006 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Kõikide liikmesriikide pädevad asutused on loetletud lisas. Komisjon muudab kõnealust loetelu huvitatud liikmesriikide taotlusel.”

2.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)

alates aprillist 2006 kuni jaanuarini 2007 (kaasa arvatud) hiljemalt iga kuu 15. päevaks eelneva kuu jooksul vastavalt artikli 5 lõikele 3 väljaantud litsentside põhjal vabasse ringlusse lubatud banaanide kogused;

b)

nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 30. juuniks 2006 jaanuaris ja veebruaris 2006 määruse (EÜ) nr 2015/2005 artikli 6 lõike 3 kohaselt välja antud litsentside põhjal vabasse ringlusse lubatud banaanide kogused.

Lõigus 1 osutatud teave edastatakse komisjoni osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.”

b)

Lisatakse järgmine lõige:

“3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 28. aprilliks 2006 käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2015/2005 kohaselt töötavate ettevõtete loetelu.

Komisjon võib kõnealused loetelud edastada teistele liikmesriikidele.”

3.

Pärast artiklit 6 lisatakse järgmine artikkel 6a:

“Artikkel 6a

Vabasse ringlusse lubamisega seotud formaalsused

1.   Tolliasutused, kuhu esitatakse vabasse ringlusse lubatavate banaanide impordideklaratsioonid:

a)

säilitavad koopia igast litsentsist ja impordilitsentsi väljavõtte, mis on välja antud vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise puhul, ning

b)

edastavad igal viieteistkümnendal päeval kõnealuse litsentsi teise koopia ning impordilitsentsi väljavõtte käesoleva määruse lisas osutatud oma liikmesriigi asutustele.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud asutused edastavad saadud litsentside ja väljavõtete koopia iga viieteistkümne päeva järel liikmesriigi pädevatele asutustele, kes on kõnealused dokumendid välja andnud.

3.   Kui on kahtlusi litsentsi, väljavõtte või esitatud dokumentides sisalduvate märgete või neil olevate allkirjade ehtsuse suhtes või nende ettevõtjate suhtes, kes on täitnud vabasse ringlusse lubamise formaalsused või kelle eest kõnealused formaalsused on täidetud, ning kui kahtlustatakse eeskirjade eiramisi, teavitavad tolliasutused, kellele kõnealused dokumendid on esitatud, kahtlustest viivitamata oma liikmesriigi pädevaid asutusi. Pädevad asutused edastavad kõnealuse teabe koheselt dokumendid väljaandnud liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjonile põhjalikuks kontrollimiseks.

4.   Vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 saadud teabe põhjal teevad lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused vajalikke lisakontrolle tariifikvootide korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ja kontrollivad eelkõige kõnealuse korra alusel imporditud koguseid, põhjalikult võrreldes väljaantud ja kasutatud litsentse ja väljavõtteid. Selleks kontrollivad nad eelkõige kasutatud dokumentide ehtsust ja nõuetekohasust ning nende kasutamist ettevõtjate poolt.”

4.

Artikli 8 teine lause jäetakse välja.

5.

Käesoleva määruse lisa loetelu lisatakse lisana.

Artikkel 3

Erandina määruse (EÜ) nr 2014/2005 artikli 2 lõike 1 punktist c, nagu seda muudetakse käesoleva määrusega, edastatakse komisjonile seitsme päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist igasugune teave koguste kohta, mida hõlmati kasutatud litsentsidega, mis tagastati neid välja andnud asutustele jaanuaris ja veebruaris 2006.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõike 1 punkti d kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006 kehtivate litsentside puhul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

(2)  ELT L 324, 10.12.2005, lk 3.

(3)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).

(4)  ELT L 38, 9.2.2006, lk 22.

(5)  ELT L 324, 10.12.2005, lk 5.

(6)  ELT L 126, 8.5.2001, lk 6.

(7)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66.”


LISA

“LISA

Liikmesriikide pädevad asutused:

 

Belgia

Bureau d'intervention et de restitution belge/Belgisch Interventie- en Restitutiebureau

Rue de Trèves 82/Trierstraat 82

B-1040 Bruxelles/Brussel

 

Tšehhi Vabariik

Státní zemědělský intervenční fond

Ve Smečkách 33

CZ-110 00 Praha 1

 

Taani

Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

Direktoratet for FødevareErhverv; Eksportstøttekontoret

Nyropsgade 30

DK-1780 København V

 

Saksamaa

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung

Referat 322

Deichmanns Aue 29

D-53179 Bonn

 

Eesti

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Toetuste osakond, kaubandustoetuste büroo

Narva mnt 3

EE-51009 Tartu

 

Kreeka

OΡEΚEΡE (ex-GEDIDAGEP)

Directorate Fruits and Vegetables, Wine and Industrial Products

241, Acharnon Street

GR-104 46 Athens

ΟΠΕΚΕΠΕ Διεύθυνση Οπωροκηπευτικών, Αμπελοοινικών και Βιομηχανικών Προϊόντων

Αχαρνών 241

Τ.Κ. 104 46 Αθήνα

 

Hispaania

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Paseo de la Castellana, 162

E-28046 Madrid

 

Prantsusmaa

Office de développement de l'économie agricole des départements d'outre-mer (ODEADOM)

46-48, rue de Lagny

F-93104 Montreuil Cedex

 

Iirimaa

Department of Agriculture & Food

Crops Policy & State Bodies Division

Agriculture House (3W)

Kildare Street

Dublin 2

Ireland

 

Itaalia

Ministero delle Attività produttive

Direzione generale per la Politica commerciale — Div. II

Viale Boston, 25

I-00144 Roma

 

Küpros

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Μονάδα Αδειών Εισαγωγών — Εξαγωγών

CY 1421 Κύπρος

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

Import & Export Licensing Unit

CY 1421 Cyprus

 

Läti

Zemkopības ministrijas

Lauku atbalsta dienests

Tirdzniecības mehānismu departaments

Licenču daļa

Republikas laukums 2

Rīga, LV-1981

 

Leedu

Nacionalinė mokėjimo agentūra

Užsienio prekybos departamentas

Blindžių g. 17

LT-08111 Vilnius

 

Luksemburg

Ministère de l'agriculture

Administration des services techniques de l'agriculture

Service de l'horticulture

16, route d'Esch

Boîte postale 1904

L-1014 Luxembourg

 

Ungari

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

H-1024 Budapest

 

Malta

Ministeru ghall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent

Divizjoni tas-Servizzi Agrikoli u Zvilupp Rurali

Agenzija tal-Pagamenti

Trade Mechanisims

Centru Nazzjonali tas Servizzi Agrikoli u Zvilupp Rurali Ghammieri Marsa CMR 02 Malta

 

Madalmaad

Productschap Tuinbouw

Louis Pasteurlaan 6

Postbus 280

2700 AG Zoetermeer

Nederland

 

Austria

Agrarmarkt Austria

Dresdner Straße 70

A-1200 Wien

 

Poola

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Administrowania Obrotem Towarowym z Zagranicą

ul. Nowy Świat 6/12

PL-00-400 Warszawa

Polska

 

Portugal

Ministério das Finanças

Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo

Direcção de Serviços de Licenciamento

Rua do Terreiro do Trigo — Edifício da Alfândega

P-1149-060 Lisboa

 

Sloveenia

Agencija RS za kmetijske trge in razvoj podeželja

Oddelek za zunanjo trgovino

Dunajska cesta 160

SI-1000 Ljubljana

 

Slovakkia

Pôdohospodárska platobná agentúra

Dobrovičova 12

SK-815 26 Bratislava

 

Soome

Maa- ja Metsätalousministeriö

PL 30

FIN-00023 Valtioneuvosto

 

Rootsi

Jordbruksverket

Interventionsenheten

S-551 82 Jönköping

 

Ühendkuningriik

Rural Payment Agency

External Trade Division

Lancaster House

Hampshire Court

Newcastle Upon Tyne

NE4 7YH

United Kingdom”


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 567/2006,

6. aprill 2006,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 7. aprillist 2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(3)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/95.


LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 7. aprillist 2006

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1)

1703 10 00 (2)

11,42

0

1703 90 00 (2)

11,42

0


(1)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.

(2)  Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 568/2006,

6. aprill 2006,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.


LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 7. APRILLIST 2006 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

21,97 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

23,48 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

21,97 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

23,48 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,2389

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

23,89

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

25,52

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

25,52

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,2389

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 569/2006,

6. aprill 2006,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1138/2005 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 23. osaliseks pakkumismenetluseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1138/2005 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2005/2006 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1138/2005 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1138/2005 seoses valge suhkruga avatud 23. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 28,797 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 185, 16.7.2005, lk 3.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 570/2006,

6. aprill 2006,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


LISA

Komisjoni 6. aprilli 2006. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

EUR/t

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

0

1001 90 91 9000

EUR/t

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

0

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

0

1003 00 10 9000

EUR/t

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

0

1004 00 00 9200

EUR/t

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

0

1005 10 90 9000

EUR/t

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

0

1007 00 90 9000

EUR/t

1008 20 00 9000

EUR/t

1101 00 11 9000

EUR/t

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

5,48

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

5,12

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

4,72

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

4,36

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

4,08

1101 00 15 9190

EUR/t

1101 00 90 9000

EUR/t

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9900

EUR/t

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9900

EUR/t

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 90 9800

EUR/t

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 571/2006,

6. aprill 2006,

määruses (EÜ) nr 1058/2005 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1058/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 1058/2005 avatud pakkumismenetluse alusel 31. märtsist–6. aprillini 2006 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 174, 7.7.2005, lk 12.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 572/2006,

6. aprill 2006,

millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1059/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 31. märtsist–6. aprillini 2006 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 4,00 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 174, 7.7.2005, lk 15.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 573/2006,

6. aprill 2006,

määruses (EÜ) nr 2094/2005 osutatud pakkumiskutse raames sorgo importimiseks teatatud pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) ja eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2094/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 ja teatatud pakkumiste alusel võib komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklile 25 otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume, ei tuleks tollimaksuvähenduse ülemmäära kinnitada.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2094/2005 osutatud imporditava sorgo tollimaksu vähendamise pakkumiskutse raames 31. märtsist–6. aprillini 2006 teatatud pakkumisi ei arvestata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. aprillil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 335, 21.12.2005, lk 4.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1558/2005 (ELT L 249, 24.9.2005, lk 6).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/21


KOMISJONI OTSUS,

8. veebruar 2006,

riigiabi C 22/2004 (endine N 648/2001) kutseliste kalurite maksusoodustuste kohta (Rootsi)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 265 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/269/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 14,

olles kutsunud huvitatud isikuid vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 esimesele lõigule esitama oma tähelepanekuid,

ning arvestades järgmist:

(1)

4. septembril 2001. aastal teatasid Rootsi ametivõimud komisjonile tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust (1999:1229). Komisjon palus 10. detsembri 2001. aasta, 25. aprilli 2002. aasta, 23. juuli 2002. aasta, 4. oktoobri 2002. aasta, 11. märtsi 2003. aasta, 24. juuli 2003. aasta ja 3. veebruari 2004. aasta kirjadega seaduse kohta täpsemat teavet, millele Rootsi ametivõimud vastasid vastavalt 26. veebruari 2002. aasta, 7. juuni 2002. aasta, 29. juuli 2002. aasta, 19. detsembri 2002. aasta, 19. mai 2003. aasta, 19. detsembri 2003. aasta ja 8. märtsi 2004. aasta kirjadega.

(2)

Komisjon teavitas Rootsit 16. juuni 2004. aasta kirjaga otsusest algatada seaduse eelnõu suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlik uurimismenetlus.

(3)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati 20. oktoobril 2004 Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama juhtumi kohta oma tähelepanekuid. Rootsi ametivõimud vastasid 9. novembril 2004. aastal kirja teel. Muid märkusi ei esitatud.

(4)

Teatavaks tehtud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1999:1229) eesmärk on hüvitada kõikidele litsentsitud kaluritele kalastamisega kaasnevad kulud. See muudab olemasolevat maksusoodustussüsteemi.

(5)

2002. aastal esitas Rootsi riiklik maksuamet uue kutseliste kalurite maksusoodustuste üldsoovituse, mida kohaldatakse tänaseni ja mis põhimõtteliselt seisneb muudele sektoritele kohaldatava üldise maksusüsteemi kohaldamises ka kalandussektorile. Seepärast ei käsitata alates kõnealusest aastast kaluritele kehtivaid maksusoodustusi abina.

(6)

2002. aasta soovituse kohaselt saab kalur maksusoodustust kasutada siis, kui kalapüügiretk sisaldas kodust eemal veedetud ööd, kuna kodust eemal veedetud öö on üldise maksusüsteemi üldine tingimus. Soovituse kohaselt võivad kalurid teha samasuguseid elukalliduse tõusuga seotud mahaarvamisi samade summade ulatuses kui teised füüsilisest isikust ettevõtjad. Rootsi ametivõimud märgivad, et 99 % Rootsi kutselistest kaluritest on füüsilisest isikust ettevõtjad ehk ühemehe-ettevõtted.

(7)

Praegu kehtivad samad majutuskulude eeskirjad nii kaluritele kui füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tavaliselt lubatakse maksudest maha arvata kõik kodust eemal veedetud ööd. See tähendab, et kalurid ega teised ei pea päevas 95 Rootsi krooni suuruse tavapärase soodustuse kasutamiseks esitama konkreetseid kulutõendeid.

(8)

Muude sektorite füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma suurenenud kulude kohta esitama rahuldava seletuse, sealhulgas kuupäevad, lähetuse eesmärgi ja sihtkoha ning sinna ja tagasi reisi ajad.

(9)

Kalurid sellist seletust esitama ei pea, kuid maksusoodustust saab kasutada vaid siis, kui kalapüügiretk sisaldab kodust eemal veedetud ööd. Et maksuhaldur saaks kaluritele võimaldatava tavapärase soodustuse suuruse välja arvutada, tuleb kaluril esitada kalapüügiretke kuupäevad ja kestus. Et mitte maksusüsteemi ja selle kohaldamist keeruliseks muuta, on Rootsi ametivõimud otsustanud selle kriteeriumi kasuks, kuna kalapüügiretked ongi oma olemuselt kaluri ettevõtlus.

(10)

Kui elukalliduse tõus loetakse suuremaks kui kindlaksmääratud 95 Rootsi krooni päevas, siis võivad nii kalurid kui füüsilisest isikust ettevõtjad valida võimaluse tõestada, et nende elukalliduse tõus on suurem kui tavapärane soodustus, esitades kogu maksuaasta kõikide lähetuste aruande. Kui selline võimalus valitakse, siis kohaldatakse seda valikut kogu aastale ja seega ei ole võimalik sama maksuaasta jooksul osa reiside eest taotleda kindlaksmääratud summat ja teiste eest tegelikke kulusid.

(11)

Komisjonile teatavaks tehtud uue kava kohaselt ei pea elukalliduse tõusu mahaarvamiseks enam ööd kodust eemal veetma. Seega asetab see ainult kalurite suhtes kohaldatav kava maksustamise seisukohalt võrdsele alusele kalurid, kes ei veeda ööd kodust eemal, ja need, kes veedavad.

(12)

Teatavaks tehtud kava eesmärk on ühtlustada Rootsi, Taani ja Norra kalurite konkurentsitingimusi ning kaotada tasakaalustamatus nende kalurite vahel, kes praegu saavad maksusoodustust, ja nende vahel, kes seda ei saa.

(13)

Lisaks langeb ka kalurite ja maksuhalduri halduskoormus, kuna sissetuleku alusel teatud protsendi mahaarvamist loetakse kergemini hallatavaks ja kontrollitavaks kui püügipäevade alusel tehtud mahaarvamist.

(14)

Uue kava eesmärk on võimaldada rannakaluritel ja järvedest kala püüdvatel kaluritel kasutada maksusoodustust, mida nad praegu ei saa. Seega on uus kava nendele kaluritele kasulik, sest sellega ei nähta ette, et kalur peab öö kodust eemal veetma (ja võibolla ka kulusid kandma), kuna mahaarvamise ainuke tingimus on, et tegemist peab olema kutselise kaluri litsentsiga kaluriga.

(15)

Nagu ka praegu kõigile sektoritele kohaldatav kava ette näeb, ei saaks kalurid, kes kasutavad teatavaks tehtud kava, kasutada muid elukalliduse tõusuga seotud maksusoodustusi.

(16)

Praeguse kava kohaselt kõigile kaluritele ettenähtud 95 Rootsi krooni suurust maksusoodustust päevas muudetakse. Seda hakatakse arvutama protsendina sissetulekust ja see ei või ületada 40 000 Rootsi krooni (4 444 eurot) aastas. Lisaks sellele ei või mahaarvamine ületada 20 % aastasest sissetulekust. Näiteks tähendab see, et 100 000 Rootsi krooni (11 111 euro) suuruse aastase sissetuleku juures arvatakse maha 20 000 Rootsi krooni (2 222 eurot) ja maksimaalset mahaarvamist võib kasutada ainult siis, kui aasta sissetulek on 200 000 Rootsi krooni (22 222 eurot) või rohkem.

(17)

4. oktoobri 2002. aasta kirjas küsis komisjon Rootsi ametivõimudelt, kas nad võiksid esitada prognoosi selle kohta, kui paljud 2 000 kutselisest kalurist, kelle suhtes kõnealuse seaduse sätteid kohaldatakse, võivad kasutada maksimaalset lubatud mahaarvamist 40 000 Rootsi krooni, st kalurid, kelle aastane sissetulek on vähemalt 200 000 Rootsi krooni.

(18)

19. detsembri 2002. aasta kirjaga vastasid Rootsi ametivõimud, et üksnes kalapüügist sissetulekut saavate kutseliste kalurite sissetuleku kohta ei ole statistikat, seega ei olnud sellele konkreetsele küsimusele võimalik vastata.

(19)

Vastavalt teadetes esitatud andmetele vähenevad teatavaks tehtud kava vastuvõtmisel Rootsi riigi tulud aastas 34 400 000 Rootsi krooni (3 822 222 euro) võrra ehk riiklikku sotsiaalmaksu laekub 18 200 000 Rootsi krooni (2 022 222 euro) võrra vähem ja piirkondlikud maksutulud vähenevad 16 200 000 Rootsi krooni (1 800 000 euro) võrra iga asjaomase piirkonna kohta.

(20)

Rootsis on ligikaudu 3 000 kutselist litsentsitud kalurit ja nendest ligikaudu 2 000 on praegu tegutsevad. Ametliku uurimismenetluse algatamise ajal ei olnud Rootsi ametivõimudel andmeid selle kohta, kui palju 2 000 tegutsevast litsentsitud kalurist tegi kalapüügiretki, mis sisaldasid kodust eemal veedetud ööd. Seepärast ei olnud võimalik hinnata, kui paljud kalurid said praegu kehtivat kalurite maksusoodustust kasutada.

(21)

Komisjon oli seisukohal, et kehtivat maksusoodustuste süsteemi kohaldati kõikides majandussektorites võrdselt ja seega ei olnud tegemist kalandussektori valikulise soodustusega, vaid üldise meetmega. Komisjon oli seisukohal, et kui kalurid saaksid maksusoodustust ka juhul, kui nad ei veeda ööd kodust eemal, kujutaks teatavaks tehtud süsteem endast kalandussektori valikulist soodustust, mis muude sektorite puhul puudub. Tundus, et soodustusega ei kaasne abisaajatele mingeid kohustusi. Seepärast tundusid meetmed tegevusabina, mille eesmärk on parandada äriühingute olukorda, suurendada nende likviidsust ja abisaaja tulu, mis on ühisturuga kokkusobimatu.

(22)

Rootsi ametivõimude sõnul on kõnealune meede esitatud selleks, et kaotada tasakaalustamatus nende kalurite vahel, kes praegu saavad maksusoodustust (st need, kes veedavad öö kodust eemal) ja nende vahel, kes seda ei saa (rannakalurid ja järvedest kala püüdvad kalurid) ning viia kohaldatav maksusüsteem vastavusse naaberriikide maksusüsteemidega.

(23)

Rootsi ametivõimud prognoosivad, et 2 000 praegu tegutsevast litsentsitud kalurist teevad 1 500 kalapüügiretki, mis sisaldavad kodust eemal veedetud ööd, seepärast saavad esitatud kavast kasu 500 kalurit, kes praegu maksusoodustust kasutada ei saa.

(24)

Praeguse süsteemi kohaselt saavad kalurid maha arvata kindla summa toidult ja väikekuludelt ja majutuskuludelt. Nagu eespool märgitud, väidavad Rootsi ametivõimud, et paljud Rootsi kutselised kalurid teevad pikki kalapüügiretki, mis praeguse maksusoodustuste süsteemi kohaselt tähendab maksuhaldurile palju juhtumeid, kus seoses kalapüügiretkedega tuleb teha elukalliduse tõusuga seotud mahaarvamisi.

(25)

Rootsi ametivõimud väidavad, et kõnealust kava tuleks lubada, kuna see võrdsustab sarnaste kulude osas selliste kutseliste kalurite maksupositsiooni, kes veedavad öö kodust eemal, nende omaga, kes seda ei tee, ja seepärast on mõistlik kohelda maksustamise mõttes neid kahte rühma võrdselt.

(26)

Rootsi ametivõimud väidavad ka, et erilisi maksusätteid õigustab kutselistele kaluritele esitatavate nõuete eriline olemus ning kuna kalurid tegutsevad tavaliselt väiksemahuliselt, siis mahaarvamiste lihtsustamine teeb haldamise lihtsamaks nii maksuhalduri kui kalurite endi jaoks. Seepärast väidavad Rootsi ametivõimud, et esitatud määrus on vajalik Rootsi maksusüsteemi tõhusaks toimimiseks ja seda põhjendatakse Rootsi maksusüsteemi olemuse ehk üldise kavaga.

(27)

Lõpuks väidavad Rootsi ametivõimud seoses eelarvega, et alalaekumine Rootsi riigile on arvutatud valesti ning mõju peaks olema marginaalne. Nad väidavad, et praeguse kava järgi jääb laekumata 41 100 000 Rootsi krooni (4 566 667 eurot) ja kui kõik kutselised kalurid peaksid uut teatavaks tehtud kava kasutama, siis jääks laekumata kokku ainult 34 300 000 Rootsi krooni (3 811 111 eurot). Enamgi veel, kuna kava oleks osale praegu kehtivaid eeskirju kasutavatele kaluritele ebasoodne, siis usutakse, et ligikaudu 500 kalurit ei kasutaks uut kava ning jätkaks praeguste eeskirjade järgi.

(28)

Selle põhjal on Rootsi ametivõimud arvutanud, et 2005. aastal oleks mõju riigi rahandusele 49 700 000 Rootsi krooni (5 522 222 eurot), mis võrdub mahaarvamistes 41 100 000 Rootsi krooniga (4 566 667 euroga) praeguse kava kohaselt ning 8 600 000 Rootsi krooniga (955 556 euroga) esitatud kava kohaselt.

A.   Riigiabi olemasolu

(29)

Et tegemist oleks riigiabiga, peab meede andma esiteks abisaajatele soodustuse, mis vabastab nad tavaliselt eelarvest makstavatest maksudest. Selliseks soodustuseks võib olla maksukoormuse vähendamine näiteks maksubaasi vähendamise kaudu, nagu kõnealuses teatavaks tehtud kavas.

(30)

Teiseks peab soodustuse andma riik või see peab tulema riigi ressurssidest. Maksutulud vähenevad niivõrd, kuivõrd riigi ressursse kasutatakse maksustamiskuludeks. Nii on see ka kõnealuses teatavaks tehtud kavas.

(31)

Kolmandaks peab meede mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust ning kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. Teatud sektori eelistamisel kahjustab või ähvardab konkurentsi kahjustada mis tahes kujul antav abi. Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on olemas, kui nende riikide vaheline kaubandus asjaomases sektoris jätkub; kalandussektori puhul see nii ongi.

(32)

Asjaolu, et meetmega viiakse asjassepuutuva sektori maksud rohkem kooskõlla teiste liikmesriikide konkurentide maksudega, ei muuda tõsiasja, et tegemist on abiga. (3)

(33)

Lõpuks peab meede olema konkreetne või valikuline selles suhtes, et soositakse teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Valikulist soodustust võib siiski põhjendada süsteemi olemuse või üldise kavaga. Põhjenduse peab esitama liikmesriik.

(34)

Esiteks tuleb selgitada, et olemasolevat maksusoodustuste süsteemi kohaldatakse võrdselt kõigis majandusharudes. Seega ei ole tegemist kalandussektori valikulise soodustusega ja seepärast ei ole see riigiabi, vaid üldmeede.

(35)

Mahaarvamise lubamine ilma, et kalurilt nõutaks kodust eemal veedetud ööd, tähendab, et teatavaks tehtud kavaga antakse kalandussektorile valikuline soodustus, mis teistele sektoritele ei laiene, seepärast kujutab kava endast riigiabi.

B.   Ühisturuga kokkusobivus

(36)

Kuna teatavaks tehtud meede kujutab endast riigiabi, siis on vaja kindlaks määrata, kas selline abi sobib kokku artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ühisturu eranditega.

(37)

Käesoleval juhul ei saa kohaldada ühtki EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandit, kuna maksusüsteemi reformimine ei ole selles nimekirjas loetletud eesmärkide hulgas.

(38)

Sarnaselt ei saa kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkte a, b või d, sest abi ei ole suunatud piirkonda, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine vaeghõive. Selle eesmärk ei ole üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine või mõne Rootsi majanduse tõsise häire kõrvaldamine, samuti ei ole see mõeldud kultuuri edendamiseks või kultuuripärandi säilitamiseks.

(39)

Meedet tuleb vaadelda ka kalandus- ja põllumajandussektoris riigiabi kontrollimise suuniseid silmas pidades. (4) Nende suuniste punkti 1 alapunkti 2 kohaselt on riigiabi, mida antakse ilma, et sellega kaasneks abisaajatele mingeid kohustusi ning mille eesmärk on parandada äriühingute olukorda, suurendada nende likviidsust ja abisaaja tulu, tegevusabina ühisturuga kokkusobimatu.

(40)

Ühisturuga kokkusobivuse määramise eesmärgil on Euroopa Kohus otsustanud, et komisjonil tuleb järgida komisjoni enda avaldatud riigiabi kontrollimise suuniseid ja teadaandeid, kui need ei erine asutamislepingu eeskirjadest ja liikmesriigid on neid aktsepteerinud. (5) Teiseks tuleb komisjonil vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 253 põhjendada oma otsuseid, sealhulgas otsuseid, millega vastavalt asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktile c (6) ei tunnistata abi ühisturuga kokkusobivaks. Kuna Rootsi on esitanud täiendavaid põhjendusi, vaatab komisjon need põhjendused kava vastavuse hindamise käigus vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud kohustustele läbi.

(41)

Rootsi ametivõimude sõnul on meede esitatud selleks, et kaotada ebavõrdsus nende kalurite vahel, kes saavad maksusoodustust (st need, kes veedavad öö kodust eemal) ja nende vahel, kes seda ei saa (rannakalurid ja järvedest kala püüdvad kalurid). Kava asetab maksustamise seisukohalt võrdsele alusele need kalurid, kes veedavad öö kodust eemal, ja need, kes ei veeda. Teiste sektorite jaoks jäävad elukalliduse tõusuga seotud maksustamise olemasolevad eeskirjad samaks.

(42)

Rootsi ametivõimud on seisukohal, et kaluritel, kes oma kalapüügiretkedel ei veeda ööd kodust eemal, ei ole üldiselt madalamad kulud, kui nendel kutselistel kaluritel, kes võtavad ette pikemaid kalapüügiretki, mis sisaldavad eemalveedetud ööd. Seepärast on ametivõimud seisukohal, et nende kahe rühma võrdne kohtlemine maksustamise seisukohast on põhjendatud.

(43)

Kuigi see oli teatavaks tehtud kava üks põhilisi argumente, suutsid Rootsi ametivõimud esitada vaid ligikaudse prognoosi selle kohta, kui palju 2 000 tegutsevast litsentsitud kalurist teevad kalapüügiretki, mis sisaldavad kodust eemal veedetud ööd. Veelgi olulisem on see, et nad ei suuda esitada mingeid andmeid kulude kohta, mida nende kahe kalurite rühma puhul võrrelda saaks.

(44)

Omamata andmeid, mis näitaksid, et mõlema kutseliste kalurite rühma kulud on tegelikult samad, olenemata sellest, kas nende kalapüügiretked sisaldavad kodust eemal veedetud ööd, tuleb esitatud süsteemi käsitleda kui süsteemi, mis mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi Rootsi kalandussektoris ja ei ole seega vastavuses EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c.

(45)

Väide, nagu ühtlustaks uus süsteem Rootsi, Taani ja Norra kalurite konkurentsitingimusi, on antud juhul ebaoluline, kuna kava iseenesest mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi Rootsi kalandussektoris.

(46)

Rootsi ametivõimude väide, et paljud Rootsi kutselised kalurid teevad pikki kalapüügiretki osaliselt seepärast, et Rootsi on geograafiliselt pikk maa, pika rannajoonega nii Põhjameres kui ka eelkõige Läänemeres, ei toeta väidet, et süsteem kaotaks ebavõrdse olukorra rannakalurite ja järvedest kala püüdvate kalurite juurdepääsul mahaarvamiste süsteemile. Vastupidi, see asjaolu näitab, et nende kahe rühma kalurite kalapüügiga seotud tegevuse vahel on olulised erinevused, mis õigustaksid nende erinevat maksualast kohtlemist.

(47)

Lõpuks väidavad Rootsi ametivõimud, et esitatud maksusoodustusesüsteem võimaldab haldusvahendite paremat kasutamist, sest enam ei oleks vaja arvutada mahaarvamisi püügipäevade arvu alusel, selle asemel kohaldataks aastas kindlat summat, mis on arvutatud kalapüügist saadud aastase sissetuleku alusel.

(48)

Võib tõesti eeldada, et aasta kindla summa süsteem võimaldab haldusvahendeid kasutada paremini kui päeva alusel arvutatud kindel summa. Samas ei kehti kutseliste kalurite raamatupidamisele konkreetseid eeskirju ja Rootsi ametivõimud ei ole suutnud esitada statistikat kutseliste kalurite ainult kalapüügist saadud sissetulekute kohta. Arvestades asjaolu, et enamik kalureid saab sissetulekut enam kui ainult ühest kutsetegevusest, oleks kalandusest teenitud aastasel sissetulekul põhineva kindla aastasumma arvutamine keeruline. Arvestades eriti, et vastavalt ühise kalanduspoliitika sätetele kuulub püügipäevade arv registreerimisele ja on seega kergesti kättesaadav, ei näe komisjon, milles seisneb aastasel sissetulekul põhineva arvestusega süsteemi kohaldamise eelis.

(49)

Lisaks väidavad Rootsi ametivõimud 9. novembri 2004 kirjas, et ligikaudu 1 500 kaluri jaoks võiks tegelike kulude mahaarvamine olla soodsam, nagu viidatud punktis 10. Seega kohaldataks uut süsteemi tõenäoliselt ainult 500 kalurile, kes praeguse kava alusel neid kulusid maha arvata ei saa. Kuigi see süsteem võib olla isegi tõhusam, suurendaks see halduskoormust võrreldes praeguse olukorraga, kui nendele kaluritele sellist mahaarvamist ei lubata.

(50)

Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune kava kujutab endast riigiabi, mis ei ole vastavuses EÜ asutamislepingu artikliga 87.

(51)

IV jaos antud hinnangut silmas pidades leiab komisjon, et see abikava on ühisturuga kokkusobimatu sel määral, kui sellega võimaldatakse kutselistele kaluritele teatavaid maksusoodustusi seoses elukalliduse tõusuga, olenemata sellest, kas nende püügitegevus sisaldab kodust eemal veedetud öid või mitte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rootsi esitatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1999:1229) “Maksusoodustused kutselistele kaluritele” on ühisturuga kokkusobimatu.

Rootsi ei tohi esimeses lõigus mainitud abikava kohaldada.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 8. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  ELT C 258, 20.10.2004, lk 2.

(3)  Kohtuasi 173/73, Itaalia v komisjon [1974] ECR, lk 709, lõige 17.

(4)  EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(5)  Kohtuasi C 313/90 Keemiliste Kiudude Rahvusvaheline Komitee v komisjon [1993] ECR I-1125.

(6)  Kohtuasi C 482/99 Prantsusmaa v komisjon [2003] ECR I-1487.


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/27


KOMISJONI OTSUS,

4. aprill 2006,

millega muudetakse otsust 92/452/EMÜ seoses Ameerika Ühendriikide teatavate embrüokogumis- ja -tootmisrühmadega

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1248 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/270/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuli 1992. aasta otsuses 92/452/EMÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide heakskiidetud embrüokogumisrühmade ja embrüotootmisrühmade nimekirjad veiste embrüote ekspordiks ühendusse, (2) on sätestatud, et liikmesriigid võivad importida embrüoid kolmandatest riikidest vaid siis, kui need on kogutud, töödeldud ja ladustatud kõnealuses otsuses esitatud nimekirjadesse kantud embrüokogumisrühmade poolt.

(2)

Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse muudatuste tegemiseks kõnealustes nimekirjades oma riigi teatavaid embrüokogumis- ja -tootmisrühmi käsitlevates kannetes.

(3)

Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised direktiivi 89/556/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning nimetatud riigi veterinaarteenistused on asjaomased embrüokogumisrühmad embrüote ühendusse eksportimiseks ametlikult heaks kiitnud.

(4)

Seepärast tuleks otsust 92/452/EMÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 92/452/EMÜ lisa on muudetud vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 10. aprillist 2006.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(2)  EÜT L 250, 29.8.1992, lk 40. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/85/EÜ (ELT L 40, 11.2.2006, lk 24).


LISA

Otsuse 92/452/EMÜ lisa muudetakse järgmiselt:

a)

järgmine Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma käsitlev rida kustutatakse:

“US

 

98ID103

E1127

 

Pat Richards, DVM

1215 F 2000 S

Bliss, ID

Dr Pat Richards”

b)

lisatakse järgmine Ameerika Ühendriikide rühma käsitlev rida:

“US

 

05IA120

E608

05IA120

IVF

Trans Ova Genetics

2938 380th St

Sioux Center, IA 51250

Dr Jon Schmidt”

c)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 91IA029 rida asendatakse järgmisega:

“US

 

91IA029

E544

 

Westwood Embryo Services

1760 Dakota Ave

Waverly, IA 50677

Dr James West”

d)

Ameerika Ühendriikide embrüokogumisrühma nr 96CO084 rida asendatakse järgmisega:

“US

 

96CO084

E964

 

Genetics West

17890 Weld County Road 5

Berthoud, CO 80513

Dr Thomas L. Rea”


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/29


KOMISJONI OTSUS,

5. aprill 2006,

millega muudetakse otsust 2002/613/EÜ seoses Kanada heakskiidetud sigade spermakogumiskeskustega

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1258 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/271/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. juuli 2002. aasta otsuses 2002/613/EÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma importimise tingimused, (2) on esitatud nende kolmandate riikide (sh Kanada) loetelu, kust liikmesriikidel tuleb lubada kodusigade sperma importi.

(2)

Kanada taotles muudatuse tegemist otsusega 2002/613/EÜ heakskiidetud spermakogumiskeskuste loetelus seoses kõnealuse riigi kannetega.

(3)

Kanada on esitanud tagatised direktiivi 90/429/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning kõnealuse riigi veterinaarteenistused on ametlikult heaks kiitnud loetelule lisatava uue, sperma ühendusse eksportimisega tegeleva keskuse.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2002/613/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2002/613/EÜ V lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 10. aprillist 2006.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 45. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/456/EÜ (ELT L 156, 30.4.2004, lk 49).


LISA

Otsuse 2002/613/EÜ V lisasse lisatakse Kanada nimekirjale järgmine rida:

“CA

4-AI-29

CIA des Castors

317 Rang Ile aux Castors

Ile Dupas

Québec

J0K 2P0”


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/31


KOMISJONI OTSUS,

5. aprill 2006,

millega muudetakse otsust 2004/453/EÜ Rootsi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osas

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1259 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/272/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 3 ja artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuses 2004/453/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ seoses teatavate akvakultuurloomadel esinevate haiguste vastu võetavate meetmetega, (3) sätestati lisatagatised teatavatele kalahaigustele.

(2)

Otsuse 2004/453/EÜ I lisas sätestatud nõuetele tuginedes tunnistati kogu Rootsi territoorium vabaks nakkuslikust pankrease nekroosist (IPN).

(3)

Alates otsuse 2004/453/EÜ vastuvõtmisest on Rootsi teatanud IPNi puhangutest rannikualadel. On teatatud ühest haiguspuhangust looduslikel kaladel. On teatatud ka ühest haiguspuhangust kasvatatud kaladel, mille puhul vastavalt epidemioloogilisele aruandele kõige tõenäolisemaks nakkusallikaks olid looduslikud kalad. Sellest tulenevalt ei vasta Rootsi rannikualad enam nimetatud otsuse I lisas sätestatud IPN-vaba staatuse nõuetele. Territooriumi mandriosa jääb haigusvabaks.

(4)

Need kaks haiguspuhangut ei tohiks takistada enne otsuse 2004/453/EÜ vastuvõtmist komisjonile esitatud kavale vastava Rootsi IPN-programmi jätkamist rannikualadel ning likvideerimismeetmete kehtestamist, kui kasvatatud või looduslikel kaladel on diagnoositud IPN.

(5)

Otsuses 2004/453/EÜ nõutakse, et liikmesriikides, kus ainult osa territooriumist on kuulutatud haigusvabaks, säilitataks haigusvabaks kuulutatud piirkondades ettenähtud järelevalve. Nimetatud nõude vastuvõtmisel ei osatud ette näha eriolukorda, kus Iirimaa ja Põhja-Iirimaa tunnistati vabaks haigusest või haigustest, samal ajal kui Ühendkuningriigi mõnesid osasid ei tunnistatud samadest haigustest vabaks.

(6)

Oluline on lubada Ühendkuningriigil lõpetada ettenähtud järelevalve nende teatavate haiguste üle, millest Põhja-Iirimaa on vabaks tunnistatud, eeldusel et ka Iirimaa on samast haigusest vabaks tunnistatud.

(7)

Seepärast tuleks otsust 2004/453/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2004/453/EÜ I, II ja V lisa muudetakse järgmiselt.

1.

I lisa II peatükk asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga.

2.

II lisa II peatükk asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

3.

V lisas asendatakse punkt A.5 järgmisega:

“5.

Kui vaid osa liikmesriigist (mitte kogu territoorium) on tunnistatud haigusest vabaks I lisa II peatüki kohaselt, tuleb haigusest vabaks tunnistatud aladel jätkata ettenähtud järelevalvet II lisa I peatüki punkti 4 kohaselt.

Ühendkuningriik võib Põhja-Iirimaal lõpetada ettenähtud järelevalve nende haiguste osas, millest Põhja-Iirimaa on vabaks tunnistatud, eeldusel et kogu Iirimaa territoorium on vastavalt I lisa II peatükile sellest haigusest vabaks tunnistatud.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3)  ELT L 156, 30.4.2004, lk 5.


I LISA

“II PEATÜKK

Territooriumid, mis on tunnistatud vabaks teatavatest nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ A-lisa 1. veeru III loetelus osutatud haigustest

Haigus

Liikmesriik

Territoorium või territooriumi osad

Karpkalade kevadvireemia (SVC)

Taani

Kogu territoorium

Soome

Kogu territoorium; Vuoksi jõe valglat tuleks käsitada puhvervööndina

Iirimaa

Kogu territoorium

Rootsi

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Põhja-Iirimaa, Mani saar, Jersey ja Guernsey

Bakteriaalne neeruhaigus (BKD)

Iirimaa

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey

Nakkuslik pankrease nekroos (IPN)

Soome

Territooriumi mandriosa; Vuoksi jõe valglat ja Kemijoki jõe valglat tuleks käsitada puhvervöönditena

Rootsi

Territooriumi mandriosa

Ühendkuningriik

Mani saar

Gyrodactylus salaris’e nakkus

Soome

Tenojoki jõe valgla ja Näätämönjoki jõe valgla; Paatsjoki jõe, Luttojoki jõe ja Kemijoki jõe valglaid tuleks käsitada puhvervöönditena

Iirimaa

Kogu territoorium

Ühendkuningriik

Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Mani saar, Jersey ja Guernsey”


II LISA

“II PEATÜKK

Territooriumid, mille puhul on olemas teatavate nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ A-lisa 1. veeru III loetelus osutatud haiguste tõrje- ja kontrolliprogrammid

Haigus

Liikmesriik

Territoorium või territooriumi osad

Karpkalade kevadvireemia

Ühendkuningriik

Suurbritannia territoorium

Bakteriaalne neeruhaigus

Soome

Territooriumi mandriosa

Rootsi

Territooriumi mandriosa

Ühendkuningriik

Suurbritannia territoorium

Nakkuslik pankrease nekroos

Rootsi

Territooriumi mandriosa”


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/35


KOMISJONI OTSUS,

6. aprill 2006,

millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ kitsendustega tsoonide osas, mis on seotud lammaste katarraalse palavikuga Hispaanias

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1262 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/273/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, milles kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 punkti c ja artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2000/75/EÜ on kehtestatud eeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks ühenduses, sealhulgas ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamine ning loomade kõnealustest tsoonidest väljaviimise keeld.

(2)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta (2) on ette nähtud selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (kitsendustega tsoonid).

(3)

Hispaania on komisjoni teavitanud sellest, et Baleaaridel ei ole ükski viirus rohkem kui kahe aasta jooksul levinud.

(4)

Sellest tulenevalt tuleks kõnealust geograafilist piirkonda käsitada lammaste katarraalsest palavikust vabana ning jätta see Hispaania põhjendatud taotluse alusel välja kitsendatud tsoonidena loetletud piirkondade hulgast.

(5)

Seepärast tuleks otsust 2005/393/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2005/393/EÜ I lisas tsooni C hõlmava rea tekst

“Hispaania

Islas Baleares (kus puudub serotüüp 16)”

jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

(2)  ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/828/EÜ (ELT L 311, 26.11.2005, lk 37).


7.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/36


KOMISJONI OTSUS,

6. aprill 2006,

milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/254/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1556 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/274/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Saksamaal on esinenud sigade katku puhanguid.

(2)

Elussigade ja teatavate sigadest saadud toodetega kauplemist silmas pidades võivad kõnealused puhangud ohustada teiste liikmesriikide karju.

(3)

Komisjon võttis 28. märtsil 2006. aastal vastu otsuse 2006/254/EÜ (milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal), (2) et tõhustada Saksamaa võetud meetmeid vastavalt nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivile 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks. (3)

(4)

Loomatervishoiunõuded ja elussigadega kauplemise sertifitseerimisnõuded on sätestatud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/4327EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta). (4)

(5)

Loomatervishoiunõuded ja seaspermaga kauplemise sertifitseerimisnõuded on sätestatud nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivis 90/429/EMÜ (millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded). (5)

(6)

Loomatervishoiunõuded ja sigade munarakkude ja embrüotega kauplemise sertifitseerimisnõuded on sätestatud komisjoni 9. novembri 1995. aasta otsuses 95/483/EÜ (milles määratakse kindlaks ühendusesisesel sigade munarakkude ja embrüotega kauplemisel kasutatavate veterinaarsertifikaatide näidis). (6)

(7)

Komisjoni 1. veebruari 2002. aasta otsusega 2002/106/EÜ (millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks) (7) on ette nähtud järelevalveprotokollid, mis on kohandatud ohule.

(8)

Saksamaa esitatud teabe põhjal on asjakohane Saksamaal jätkata kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga nii kaua, kui vajalikud uuringud on lõpetatud.

(9)

Vajalik on ka laiendada meetmeid, et vähendada kokkupuuteid seakasvatusettevõtetega ja seakasvatusettevõtete vahel teatavates Saksamaa osades, ning nõuda sigadega seotud teatud teenuste piirkondlikku piirangut, et ennetada haiguse levikut.

(10)

Otsus 2006/254/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Saksamaa tagab, et tema territooriumilt ei lähetata sigu teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

2.   Erandina lõikest 1 võib Saksamaa lubada tapasigade transporti otse väljaspool Saksamaad asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, tingimusel et sead on vähemalt 60 päeva – või alates sünnist, kui sead on nooremad kui 60 päeva – asunud ühes ettevõttes, mis

a)

asub väljaspool I lisas loetletud alasid, ja

b)

kuhu ei ole toodud sigu vahetult kõnealuste sigade lähetamisele eelnenud 60 päeva jooksul, ning

c)

kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 3 kohaselt läbiviidud uuringud on negatiivsete tulemustega.

3.   Saksamaa pädev veterinaarasutus tagab, et sihtliikmesriigi ja mis tahes transiidiliikmesriigi kesk- ja kohalikku veterinaarasutust on teavitatud sigade lähetamisest vähemalt kolm päeva enne lähetamist.

Artikkel 2

1.   Ilma et see piiraks direktiivis 2001/89/EÜ ning eriti selle artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud meetmeid, tagab Saksamaa, et:

a)

sigu ei transpordita ettevõtetest ega ettevõtetesse, mis asuvad I lisas loetletud aladel;

b)

väljaspool I lisas loetletud ala asuvast ettevõttest pärit sigade transport tapamajadesse, mis asuvad kõnealustel aladel ja sigade transport läbi nende alade on lubatud ainult:

i)

suurematel maanteedel või raudteel; ning

ii)

vastavalt pädeva asutuse üksikasjalikele juhenditele, et transpordil ennetada kõnealuste sigade otseseid või kaudseid kokkupuuteid teiste sigadega.

2.   Erandina lõike 1 punktist a ja mitte varem kui kümme päeva pärast käesoleva otsuse jõustumist võib pädev asutus lubada sigade transporti ettevõttest, mis asub I lisas loetletud aladel:

a)

otse tapamajja, mis asub kõnealustel aladel; või

b)

erandjuhul koheseks tapmiseks selleks määratud tapamajadesse, mis asuvad väljaspool kõnealust ala, tingimusel et sead lähetatakse ettevõttest, kus otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punkti D lõike 3 kohaselt läbiviidud uuringud on negatiivsete tulemustega.

Artikkel 3

Saksamaa tagab, et teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse ei lähetata järgmiste toodete saadetisi:

a)

seasperma, kui sperma ei pärine kultidelt, keda hoitakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ artikli 3 punktis a märgitud kogumiskeskuses, mis asub väljaspool I lisas loetletud alasid;

b)

sigade munarakud ja embrüod, kui need munarakud ja embrüod ei ole pärit sigadelt, keda hoitakse ettevõttes, mis asub väljaspool I lisas loetletud alasid.

Artikkel 4

Saksamaa tagab, et veterinaarsertifikaati, mis on ette nähtud:

a)

direktiiviga 64/432/EMÜ ja mis on kaasas Saksamaalt lähetatud sigadega, täiendatakse järgmiselt:

“Loomad vastavalt komisjoni 6. aprilli 2006 otsusele 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal.”

b)

direktiiviga 90/429/EMÜ ja mis on kaasas Saksamaalt lähetatud kuldispermaga, täiendatakse järgmiselt:

“Sperma vastavalt komisjoni 6. aprilli 2006 otsusele 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal.”

c)

otsusega 95/483/EÜ ja mis on kaasas Saksamaalt lähetatud sigade munarakkude ja embrüotega, täiendatakse järgmiselt:

“Munarakud/embrüod (mittevajalik maha tõmmata) vastavalt komisjoni 6. aprilli 2006 otsusele 2006/274/EÜ, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses klassikalise sigade katkuga Saksamaal.”

Artikkel 5

Saksamaa tagab, et:

1.

pädevad asutused määratlevad I lisas loetletud aladel ohustatud tsoonid ja et vähemalt need teenused, mida osutavad sigadega kokku puutuvad isikud või mis nõuavad sealautadesse sisenemist ning toidu, sõnniku või surnud loomade transpordiks sõidukite kasutamist seakasvatusettevõtetesse ja seakasvatusettevõtetest, mis asuvad I lisas loetletud aladel, on piiratud asjaomaste tsoonidega ja neid ei viida muudesse ühenduse osadesse, välja arvatud pärast sõidukite, varustuse ja muude nakkuselevitajate põhjalikku puhastamist ja desinfitseerimist ning juhul, kui need ei puutu vähemalt kolm päeva kokku teiste sigade ja seakasvatusettevõtetega;

2.

I lisas loetletud aladel rakendatakse järelevalvemeetmeid vastavalt II lisas kehtestatud põhimõtetega;

3.

vajadusel kohaldatakse ennetavaid haigustõrjemeetmeid kooskõlas nõukogu direktiivi 2001/89/EÜ artikli 4 lõike 3 punktiga a;

4.

asjakohane teabekampaania on edastatud seakasvatajatele.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid ei saada sigu I lisas loetletud aladel asuvatesse tapamajadesse.

2.   Liikmesriigid tagavad, et:

a)

sõidukid, mida on Saksamaal kasutatud sigade transpordiks või mis on viibinud ettevõttes, kus peetakse sigu, puhastatakse ja desinfitseeritakse kaks korda pärast iga vedu ja neid ei kasutata sigade transpordiks vähemalt 3 päeva;

b)

vedaja esitab pädevale veterinaarasutusele tõendusmaterjali kõnealuse desinfitseerimise kohta.

Artikkel 7

Liikmesriigid muudavad kaubanduse suhtes kohaldatavaid meetmeid, et viia need vastavusse käesoleva otsusega, ning avalikustavad võetud meetmed kohe. Nad teavitad komisjoni sellest viivitamata.

Artikkel 8

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. maini 2006.

Artikkel 9

Otsus 2006/254/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. aprill 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2)  ELT L 91, 29.3.2006, lk 61.

(3)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(5)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 275, 18.11.1995, lk 30.

(7)  EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71.


I LISA

Artiklites 1, 2, 3, 5 ja 6 osutatud Saksamaa piirkonnad:

kogu Nordrhein-Westfaleni liidumaa territoorium.


II LISA

Kooskõlas artikli 5 lõikega 2 tagab Saksamaa, et I lisas loetletud aladel rakendatakse järgmisi järelevalvemeetmeid:

a)

antibiootikumiga või muu antibakteriaalse ravimiga ravitava nakkushaiguse iga juhtumi kohta esitatakse viivitamata ja enne ravi alustamist aruanne pädevatele veterinaarasutustele.

b)

punktis a osutatud seakasvatusettevõtetes teostab ja rakendab veterinaararst viivitamata komisjoni otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatüki punktis A sätestatud kliinilised läbivaatused ja proovivõtumeetodid.