28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 90/1

NÕUKOGU OTSUS,

27. veebruar 2006,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu statistikaalase koostöö kohta, jõustumist

(2006/233/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis komisjonile 20. juulil 2000. aastal volituse pidada Šveitsi Konföderatsiooniga ühenduse nimel läbirääkimisi statistikaalast koostööd käsitleva lepingu sõlmimise üle.

(2)	Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta otsusele ja eeldusel, et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kirjutati sellele Euroopa Ühenduse nimel alla 26. oktoobril 2004.

(3)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping statistikaalase koostöö kohta.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Ühendust esindab lepingu artikli 3 alusel loodud ühiskomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide esindajad.

Nõukogu võtab ühenduse seisukoha ühiskomitee otsuste suhtes vastu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega küsimustes, mis on seotud Šveitsi osamaksuga ja ühenduse õigusaktide reguleerimisala Šveitsile laiendamist käsitlevate oluliste eranditega. Kõikide muude ühiskomitee otsuste ja soovituste puhul võtab ühenduse seisukoha vastu komisjon.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikliga 13 ettenähtud teate. (2)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) Arvamus on esitatud 14. detsembril 2004. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA ÜHENDUSE JA

Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Statistikaalase koostöö kohta

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”

edaspidi “lepinguosalised”,

SOOVIDES tõhustada ühenduse ja Šveitsi vahelist statistikaalast koostööd ja määratleda selleks käesoleva lepingu abil kõnealust koostööd reguleerivad põhimõtted ja tingimused,

VÕTTES ARVESSE, et tuleks ette näha asjakohased meetmed, millega järk-järgult ühtlustada statistikaga seotud andmekogumist, klassifitseerimist, määratlusi ja meetodeid käsitlev õiguslik raamistik ning tagada selle ühtne areng,

VÕTTES ARVESSE, et statistika koostamiseks ühenduse ja Šveitsi territooriumil tuleks kehtestada ühised eeskirjad,

NÕUSTUDES, et on asjakohane võtta nende eeskirjade aluseks ühenduses kehtivad õigusaktid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Objekt

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse lepinguosaliste vahelise statistikaalase koostöö suhtes, et tagada kahepoolse koostöö seisukohast asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide kirjeldamiseks ja vaatlemiseks ettenähtud ühtse ja võrreldava statistilise teabe koostamine ja levitamine.

2. Sellel eesmärgil arendavad ja kasutavad lepinguosalised ühtlustatud meetodeid, määratlusi ja klassifikatsioone, samuti ühiseid programme ja menetlusi, mille kaudu korraldatakse statistilist tööd vajalikul haldustasemel ja kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

3. Lepinguosaliste statistika koostamine on kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistiliste andmete konfidentsiaalsusega; see ei too majandustegevuses osalejatele kaasa ülemäärast koormust.

Artikkel 2

Statistikaalased õigusaktid

Käesoleva lepinguga kohandatud ja A lisas nimetatud õigusaktid on lepinguosalistele siduvad.

Artikkel 3

Ühiskomitee

1. Luuakse ühenduse ja Šveitsi esindajatest koosnev statistikakomitee (edaspidi ühiskomitee), .

Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu haldamise eest ja tagab selle nõuetekohase rakendamise. Sel eesmärgil annab ühiskomitee käesolevas lepingus sätestatud juhtudel soovitusi ja teeb otsuseid. Ühiskomitee tegutseb vastastikusel kokkuleppel. Ühiskomitee otsus on lepinguosalistele siduv.

2. Ühiskomitee ja nõukogu 19. juuni 1989. aasta otsusega 89/382 (EMÜ/Euratom) loodud statistikaprogrammi komitee jagavad käesolevast lepingust tulenevad ülesanded ühistel koosolekutel.

3. Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muude sätete hulgas sätteid koosoleku kokkukutsumise, esimehe nimetamise ja tema pädevusvaldkonna määramise korda.

4. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Kumbki lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist. Ühiskomitee otsusega võib asutada allkomiteesid või töörühmi, mis abistaksid komiteed tema ülesannete täitmisel.

5. Lepinguosaline võib igal ajal tõstatada probleeme ühiskomitee tasandil.

6. Iga otsuse puhul tuleb nimetada selle rakendamise kuupäev. Otsused esitatakse vajaduse korral lepinguosalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks vastavalt nende menetlustele ja lepinguosalised rakendavad otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

Artikkel 4

Uued õigusaktid

1. Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust muuta ühepoolselt oma õigusakte käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates punktides tingimusel, et järgitakse käesoleva lepingu sätteid.

2. Uue õigusakti ametlikule vastuvõtmisele eelneva aja jooksul teavitavad lepinguosalised üksteist ja konsulteerivad omavahel võimalikult sageli. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

3. Niipea kui üks lepinguosaline on võtnud vastu oma õigusakti muudatuse, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

4. Ühiskomitee:

—	teeb otsuse A lisa ja/või B lisa ülevaatamiseks või vajaduse korral teeb ettepaneku käesoleva lepingu sätete ülevaatamiseks, et inkorporeerida sellesse, vajaduse korral vastastikkuse põhimõttel, kõnealuse õigusakti muudatused;

—	või teeb otsuse selle kohta, et kõnealuses õigusaktis tehtud muudatused loetakse käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevaks;

—	või teeb otsuse mis tahes muu meetme kohta, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

Artikkel 5

Statistikaalane koostöö

1. Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) II peatükis nimetatud ühenduse statistikaprogramm, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega regulaarselt vastu võetakse, moodustab nende statistikaalaste meetmete raamistiku, mida Šveits iga programmi kehtivusaja jooksul rakendab. Kõiki ühenduse statistikaprogrammi peamisi valdkondi loetakse ühenduse ja Šveitsi statistikaalase koostöö seisukohast oluliseks ja Šveits võib neis täiel määral osaleda.

2. Igal aastal töötatakse välja spetsiifiline ühenduse ja Šveitsi iga-aastane statistikaprogramm, mis on osa iga-aastasest tööprogrammist, mille komisjon koostab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, millega luuakse spetsiifiline asjaomane ühenduse statistikaprogramm. Iga ühenduse ja Šveitsi iga-aastane statistikaprogramm esitatakse läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ühiskomiteele. Programmis tuuakse eelkõige välja need programmi valdkonda kuuluvad meetmed, mis on programmi kehtivusaja jooksul ühenduse ja Šveitsi vahelise statistikaalase koostöö seisukohast asjakohased ja prioriteetsed.

3. Šveitsi esitatud statistiline teave edastatakse Eurostatile säilitamiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks. Sel eesmärgil teeb Šveitsi riiklik statistikaamet Eurostatiga tihedat koostööd, et tagada Šveitsilt saadud teabe nõuetekohane edastamine ja levitamine erinevatele kasutajarühmadele tavapäraste kanalite kaudu ühenduse ja Šveitsi statistika osana.

Šveitsilt saadud statistika käsitlemisele kohaldatakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta.

4. Ühiskomitee kontrollib ühenduse ja Šveitsi statistikaalaste meetmete raames tehtud edusamme. Eelkõige hinnatakse, kas on saavutatud või läbi viidud käesoleva leppe esimeseks kolmeks kohaldamisaastaks kavandatud eesmärgid, prioriteedid ja tegevused. Samuti hinnatakse, kas A lisas järgitakse piisavalt artikli 1 punktis 1 nimetatud asjakohasuse põhimõtet.

Artikkel 6

Osalemine

1. Šveitsis asutatud üksused võivad osaleda Eurostati juhitavates spetsiifilistes ühenduse programmides ja neil on samasugused lepingulised õigused ja kohustused nagu ühenduses asutatud üksustel. Siiski ei ole Šveitsis asutatud üksustel õigus saada Eurostatilt rahalist toetust.

2. Šveitsi võib Eurostati lähetada oma siseriiklikke eksperte. Šveitsi siseriiklike ekspertide Eurostati lähetamisega seotud kulud, sealhulgas palgad, sotsiaalkindlustuskulud, pensionieraldised, päeva- ja sõidurahad, kannab täielikult Šveits.

3. Ühenduses asutatud üksused võivad osaleda Šveitsi riikliku statistikaameti juhitavates spetsiifilistes programmides ja neil on samasugused lepingulised õigused ja kohustused nagu Šveitsis asutatud üksustel.

Artikkel 7

Muud koostöövormid

1. Šveitsi riikliku statistikaameti ja Eurojusti vaheline statistikaalane tehnoloogiasiire võib toimuda vastastikusel kokkuleppel.

2. Lepinguosalised võivad statistika vallas vahetada mis tahes teavet.

3. Lepinguosaliste statistikateenistused võivad korraldada ametnike vahetusi. Ühenduse liikmesriikide statistikateenistused võivad ametnikke vahetada ka Šveitsiga. Ametnike vahetuse tingimustes lepivad kokku asjaomased statistikateenistused omavahel.

Artikkel 8

Finantssätted

1. Oma osaluskulude täielikuks katmiseks osaleb Šveits ühenduse statistikaprogrammi rahastamises iga-aastaselt alates käesoleva lepingu jõustumisest.

2. Šveitsi osamakset käsitlevad eeskirjad on sätestatud B lisas.

Artikkel 9

Diskrimineerimisest hoidumine

Käesoleva lepingu kohaldamisalas on piiramata selle erisätete kohaldamist keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Artikkel 10

Kohustuste täitmine

Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 11

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa

Artikkel 12

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma menetluste kohaselt. Leping jõustub selle aasta jaanuari esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks. Kui kuus kuud enne kõnealuse ajavahemiku möödumist ei ole lõpetamise kohta esitatud kirjalikku teadet, loetakse käesolev leping pikendatuks määramata ajaks .

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 14

Autentsed tekstid

1. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

A LISA

ARTIKLIS 2 NIMETATUD STATISTIKAALASED ÕIGUSAKTID

VALDKONDLIK KOHANDUS

1.	Käesolevas lisas nimetatud õigusaktides esinevat mõistet “liikmesriik (liikmesriigid)” käsitletakse selliselt, et see hõlmab lisaks asjaomaste ühenduse õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.

2.	Sätteid, millega nähakse ette, kes kannab vaatluste korraldamise ja muud samalaadsed kulud, käesoleva lepingu suhtes ei kohaldata.

NIMETATUD ÕIGUSAKTID

ETTEVÕTLUSSTATISTIKA

—

397 R 0058: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97, 20. detsember 1996, struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta (EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 0410: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 410/98, 16. veebruar 1998 (EÜT L 52, 21.2.1998, lk 1),

—	32002 R 2056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002, 5. november 2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Esimesed vaatlusaastad, mille kohta Šveits peab statistika koostama, on järgmised.

—	1. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 11. jagu (üleminekuperiood): kalendriaasta 2002,

—

2. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 10. jagu (üleminekuperiood): iga-aastane statistika – kalendriaasta 2002, kahe aasta tagant esitatavad näitajad 20210–20310 – kalendriaasta 2003, kolme aasta tagant esitatav näitaja 23110 – kalendriaasta 2002, nelja aasta tagant esitatav näitaja 16135 – kalendriaasta 2004, nelja aasta tagant esitatavad näitajad 15420, 15441 ja 15442 – kalendriaasta 2003,

—

3. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 10. jagu (üleminekuperiood): iga-aastane statistika – kalendriaasta 2002, viie aasta tagant esitatavad rühmaga 52 seotud näitajad – kalendriaasta 2002, viie aasta tagant esitatavad rühmaga 51 seotud näitajad – kalendriaasta 2003, viie aasta tagant esitatavad rühmaga 50 seotud näitajad – kalendriaasta 2005,

—

4. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 10. jagu (üleminekuperiood): iga-aastane statistika – kalendriaasta 2002, kahe aasta tagant esitatavad näitajad 20210–20310 – kalendriaasta 2003, nelja aasta tagant esitatavad näitajad 16131–16132 – kalendriaasta 2002, kolme aasta tagant esitatavad näitajad 23110, 23120, 15420, 15441 ja 15442 – kalendriaasta 2003,

—	5. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 9. jagu (üleminekuperiood): kalendriaasta 2002,

—	6. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 10. jagu (üleminekuperiood): kalendriaasta 2004,

—	7. lisa 5. jagu (esimene vaatlusaasta) ja 10. jagu (üleminekuperiood): kalendriaasta 2003,

b)	1.–7. lisa kohaldamisel ei ületa üleminekuperiood nelja aastat alates statistika kogumist käsitleva lisa 5. jaos nimetatud ja punkti a kohaselt muudetud esimestest vaatlusaastatest;

c)	1., 2., 3. 4. ja 5. lisa puhul on Šveits vabastatud punkti a kohaselt muudetud andmete esitamisest aastate 2002, 2003, 2004 ja 2005 kohta;

d)	6. ja 7. lisa puhul on Šveits vabastatud punkti a kohaselt muudetud andmete esitamisest aastate 2003, 2004, 2005 ja 2006 kohta;

e)	Šveits ei ole kohustatud järgima kõnealuses määruses nõutavat andmete piirkondlikku jaotust;

f)	Šveits on vabastatud andmete esitamisest NACE REV 1 neljanumbrilisel tasemel;

g)	Šveits on vabastatud kõnealuse määrusega nõutavate andmete esitamisest tegevusalaüksuste kaupa.

—

398 R 2700: komisjoni määrus (EÜ) nr 2700/98, 17. detsember 1998, struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate tunnuste määratluste kohta (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32002 R 2056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002, 5. november 2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1).

—

398 R 2701: komisjoni määrus (EÜ) nr 2701/98, 17. detsember 1998, mis käsitleb struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavaid andmesarju (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 81), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32002 R 2056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002, 5. november 2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1).

—

398 R 2702: komisjoni määrus (EÜ) nr 2702/98, 17. detsember 1998, mis käsitleb struktuurilise ettevõtlusstatistika edastamise tehnilist vormingut (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 102), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32002 R 2056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002, 5. november 2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1).

—	399 R 1618: komisjoni määrus (EÜ) nr 1618/1999, 23. juuli 1999, struktuurilise ettevõtlusstatistika kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 11).

—	399 R 1225: komisjoni määrus (EÜ) nr 1225/99, 27. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika näitajate määratlusi (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 1).

—	399 R 1227: komisjoni määrus (EÜ) nr 1227/99, 28. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika edastamise tehnilist vormingut (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 75).

—	399 R 1228: komisjoni määrus (EÜ) nr 1228/99, 28. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika jaoks koostatavaid andmesarju (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 91).

—

398 R 1165: komisjoni määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta (EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1), mida on rakendatud järgmiste aktidega:

—	32001 R 0586: komisjoni määrus (EÜ) nr 586/2001, 26. märts 2001, kiirstatistikat käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamise kohta tööstuse põhirühmade määratluse puhul (EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11),

—	32001 R 0588: komisjoni määrus (EÜ) nr 588/2001, 26. märts 2001 (EÜT L 86, 27.3.2001, lk 18) kiirstatistikat käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamise kohta muutujate määratluste puhul,

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits esitab andmed alates 2007. aasta esimesest kvartalist;

b)	Šveits on vabastatud andmete esitamisest NACE REV 1 neljanumbrilisel tasemel.

—

393 R 2186: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93, 22. juuli 1993, statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühendusesisese koordineerimise kohta (EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits jõustab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed 1. jaanuariks 2006;

b)	Šveitsi suhtes ei kohaldata määruse II lisa punkti I alapunkti k.

TRANSPORTI JA TURISMI KÄSITLEV STATISTIKA

—

398 R 1172: nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/98, 25. mai 1998, kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	399 R 2691: komisjoni määrus (EÜ) nr 2691/99, 17. detsember 1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 39).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumist hiljemalt alates 2006. aastast.

—	32001 R 2163: komisjoni määrus (EÜ) nr 2163/2001, 7. november 2001, kaupade autoveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta (EÜT L 291, 8.11.2001, lk 13).

—	32003 R 0006: komisjoni määrus (EÜ) nr 6/2003, 30. detsember 2002, kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 45).

—

32003 R 0091: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 1192: komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2003, 3. juuli 2003 (EÜT L 167, 4.7.2003, lk 13).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumist hiljemalt alates 2006. aastast.

—	380 L 1119: nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ, 17. november 1980, kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 339, 15.12.1980, lk 30).

—

395 L 0064: nõukogu direktiiv 95/64/EÜ, 8. detsember 1995, kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 320, 30.12.1995, lk 25), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 D 0385: komisjoni otsus 98/385/EÜ, 13. mai 1998 (EÜT L 174, 18.6.1998, lk 1),

—	32000 D 0363: komisjoni otsus 363/2000/EÜ, 28. aprill 2000 (EÜT L 132, 5.6.2000, lk 1).

—	32001 D 0423: komisjoni otsus 2001/423/EÜ, 22. mai 2001, vastavalt nõukogu direktiivile 95/64/EÜ kaupade ja reisijate mereveo statistiliste aruannete kohta kogutud statistiliste andmete avaldamise või levitamise korra kohta (EÜT L 151, 7.6.2001, lk 41).

—

32003 R 0437: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta, (EÜT L 66, 11.3.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 1358: komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2003, 31. juuli 2003 (EÜT L 194, 1.8.2003, lk 9).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumist hiljemalt alates 2006. aastast.

—	393 D 0704: nõukogu otsus 93/704/EÜ, 30. november 1993, ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta (EÜT L 30.12.1993, lk 63).

—

395 L 0057: nõukogu direktiiv 95/57/EÜ, 23. november 1995, turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32).

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva direktiiviga nõutavate andmete kogumist hiljemalt alates 2007. aastast.

—	399 D 0035: komisjoni otsus 1999/35/EÜ, 9. detsember 1998, nõukogu direktiivi 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta) rakendamiskorra kohta (EÜT L 9, 15.1.1999, lk 23).

VÄLISKAUBANDUSSTATISTIKA

—

395 R 1172: nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95, 22. mai 1995, ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta (EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	397 R 0476: nõukogu määrus (EÜ) nr 476/97, 13. märts 1997 (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 1),

—	398 R 0374: nõukogu määrus (EÜ) nr 374/98, 12. veebruar 1998 (EÜT L 48, 19.2.1998, lk 6).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveitsi puhul hõlmab statistiline territoorium tolliterritooriumi;

b)	Šveits ei ole kohustatud koostama statistikat Šveitsi ja Liechtensteini vahelise kaubanduse kohta;

c)	Artikli 8 lõikes 2 nimetatud liigitus tehakse vähemalt esimese kuue numbrini;

d)	Artikli 10 lõike 1 punkte h ja j ei kohaldata;

e)	Artikli 10 lõike 1 punkt i: Piiri ületava veovahendi riikkondsus on kohaldatav üksnes autotranspordi suhtes.

—

32000 R 1917: komisjoni määrus (EÜ) nr 1917/2000, 7. september 2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes (EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32001 R 1669: komisjoni määrus (EÜ) nr 1669/2001, 20. august 2001 (EÜT L 224, 21.8.2001, lk 3).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Artikli 6 lõike 1 viidet määrusele (EÜ) nr 2454/96 ei kohaldata;

b)	Artikli 7 lõike 1 punktile a lisatakse järgmine lõik: “Šveitsi puhul tähendab “päritoluriik” riiki, kust kaup pärineb, vastavate siseriiklike päritolureeglite tähenduses.”;

c)	Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: “Šveitsi puhul määratletakse “tolliväärtus” asjakohaste siseriiklike eeskirjade kohaselt.”;

d)	Artikli 11 lõiget 2 ei kohaldata;

e)	2. jaotist (artiklid 16–19) ei kohaldata.

—	32002 R 1779: komisjoni määrus (EÜ) nr 1779/2002, 4. oktoober 2002, ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubandusstatistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 6).

STATISTILISED PÕHIMÕTTED JA KONFIDENTSIAALSUS

—

390 R 1588: nõukogu määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90, 11. juuni 1990, konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:

11.	“EFTA statistikanõuniku büroo töötajad: EÜSA ruumes töötavad EFTA sekretariaadi töötajad.”;

b)	Artikli 5 lõike 1 teises lauses asendatakse termin “EÜSA” sõnadega “EÜSA ja EFTA statistikanõuniku büroo”;

c)	Artikli 5 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: “EÜSAle EFTA statistikanõuniku büroo kaudu edastatud konfidentsiaalsed statistilised andmed on kättesaadavad ka kõnealuse büroo töötajatele.”;

d)	Seetõttu loetakse, et artiklis 6 hõlmab termin “EÜSA” ka EFTA statistikanõuniku bürood.

—	397 R 0322: nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

—	32002 R 0831: komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002, 17. mai 2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7).

RAHVASTIKU- JA SOTSIAALSTATISTIKA

—	376 R 0311: nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76, 9. veebruar 1976, võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 1).

—

398 R 0577: nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, 9. märts 1998, tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1991: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1991/2002, 8. oktoober 2002 (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 1),

—	32002 R 2104: komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002, 28. november 2002 (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Artikli 1 sätetest sõltumata võib Šveits teha iga-aastaseid vaatlusi kuni aastani 2007;

b)	Artikli 2 lõike 4 sätetest sõltumata on Šveitsi puhul uuritav objekt üksikisik ja teisi leibkonna liikmeid käsitlev teave võib sisaldada vähemalt artikli 4 lõikes 1 nimetatud andmeid.

—	32000 R 1575: nõukogu määrus (EÜ) nr 1575/2000, 19. juuli 2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses alates aastast 2001 edastatavate andmete kodifitseerimise osas (EÜT L 181, 20.7.2000, lk 16).

—	32000 R 1897: komisjoni määrus (EÜ) nr 1897/2000, 7. september 2000, millega kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) tööpuuduse mõiste osas (EÜT L 228, 8.9.2000, lk 18).

—

32002 R 2104: komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002, 28. november 2002, millega kohandatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1575/2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 hariduse ja koolituse muutujate nimekirja ja alates aastast 2003 andmeedastuses kasutatava kõnealuste muutujate kodifitseerimise osas (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14).

—	32003 R 0246: komisjoni määrus (EÜ) nr 246/2003, 10. veebruar 2003, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2004–2006 (EÜT L 34, 11.2.2003, lk 3).

—

399 R 0530: nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits kogub käesoleva määrusega nõutavad andmed esimest korda 2008. aastal tööjõukulude taseme ja koosseisu statistika kohta ja 2006. aastal töötasude struktuuri ja jaotumist käsitleva statistika kohta;

b)	2006. ja 2008. aasta kohta võib Šveits esitada artikli 6 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis b nõutavad andmed ettevõtete põhjal.

—	32000 R 0452: komisjoni määrus (EÜ) nr 452/2000, 28. veebruar 2000, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulude statistika kvaliteedi hindamisega (EÜT L 55, 29.2.2000, lk 53).

—

32000 R 1916: komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega (EÜT L 229, 9.9.2000, lk 3).

—

399 R 1726: komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 28).

—	32002 R 0072: komisjoni määrus (EÜ) nr 72/2002, 16. jaanuar 2002, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 rakendamine seoses töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 7).

—

32003 R 0450: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta (EÜT L 69, 13.3.2003, lk 1), mida on rakendatud järgmise aktiga:

—	32003 R 1216: komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003 (EÜT L 169, 8.7.2003, lk 37), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumist 2007. aasta alguses ja teeb seda seejärel iga kvartali kohta.

—

32003 R 1177: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta (EÜT L 165, 3.7.2003, lk 1)

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits alustab käesoleva määrusega nõutavate andmete kogumist hiljemalt alates 2007. aastast.

MAJANDUSSTATISTIKA

—	32003 R 1287: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

—

395 R 2494: nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, ühtlustatud tarbijahinnaindeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

Šveitsi puhul kohaldatakse määrust tarbijahinnaindeksite ühtlustamiseks rahvusvaheliste võrdluste eesmärgil. See ei puuduta ühtlustatud tarbijahinnaindeksite arvutamist konkreetselt majandus- ja rahaliidu kontekstis.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Artikli 2 punkti c, samuti artikli 8 lõikes 1 ja artiklis 11 esinevaid viiteid rahaliidu tarbijahinnaindeksile ei kohaldata;

b)	Artikli 5 lõike 1 punkti a ei kohaldata;

c)	Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata;

d)	Artikli 5 lõikes 3 nimetatud ERIga nõupidamise kohustust ei kohaldata;

e)	Šveits esitab käesoleva määrusega nõutavad andmed hiljemalt 1997. aasta jaanuari indeksist alates.

—

396 R 1749: komisjoni määrus (EÜ) nr 1749/96, 9. september 1996, ühtlustatud tarbijahinnaindekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 1687: nõukogu määrus (EÜ) nr 1687/98, 20. juuli 1998 (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12).

—	398 R 1688: nõukogu määrus (EÜ) nr 1688/98, 20. juuli 1998 (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 23).

—

396 R 2214: komisjoni määrus (EÜ) nr 2214/96, 20. november 1996, ühtlustatud tarbijahinnaindeksite kohta: ÜTHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	399 R 1617: komisjoni määrus (EÜ) nr 1617/1999, 23. juuli 1999 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

—	399 R 1749: komisjoni määrus (EÜ) nr 1749/1999, 23. juuli 1999 (EÜT L 214, 13.8.1999, lk 1), parandatud EÜT L 267, 15.10.1999, lk 59.

—	32001 R 1920: komisjoni määrus (EÜ) nr 1920/2001, 28. september 2001 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

396 R 2223: nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96, 25. juuni 1996, ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 0448: nõukogu määrus (EÜ) nr 448/98, 16. veebruar 1998 (EÜT L 58, 27.2.1998, lk 1).

—	32000 R 1500: komisjoni määrus (EÜ) nr 1500/2000, 10. juuli 2000 (EÜT L 172, 12.7.2000, lk 3).

—	32000 R 2516: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2516/2000, 7. november 2000 (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 1).

—	32001 R 0995: komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001, 22. mai 2001 (EÜT L 139, 23.05.2001, lk 3).

—	32001 R 2558: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2558/2001, 3. detsember 2001 (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 1).

—	32002 R 0113: komisjoni määrus (EÜ) nr 113/2002, 23. jaanuar 2002 (EÜT L 21, 24.1.2002, lk 3)

—	32002 R 1889: komisjoni määrus (EÜ) nr 1889/2002, 23. oktoober 2002 (EÜT L 286, 24.10.2002, lk 1)

—	32003 R 1267: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/2003, 16. juuni 2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits võib koguda andmeid institutsiooniliste üksuste kaupa, kui käesoleva määruse sätetes viidatakse tööstusele;

b)	Šveits ei ole kohustatud järgima kõnealuses määruses nõutavat andmete piirkondlikku jaotust;

c)	Šveitsi jaoks ei ole siduv käesoleva määrusega nõutav teenuste ekspordi ja impordi jaotus EL ja kolmandate riikide kaupa;

d)	Šveits rakendab kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste eraldamiseks vajalikud meetmed hiljemalt alates 2006. aastast;

B lisas “ESA 95 riigikohase küsimustiku raames esitatavaid tabeleid käsitlevad erandid” lisatakse punkti 15 (Island) järele järgmine tekst:

“16. ŠVEITS

16.1

Tabelitega seotud erandid

Tabeli nr	Tabel	Erand	Kehtivusaeg
1	Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed	Edastatakse alates 1990. aastast
2	Valitsemissektori peamised koondnäitajad	Edastamise tähtaja pikendamine: t+8 kuud Ajavahemik: igal aastal Edastatakse alates 1990. aastast	Piiramata Piiramata
3	Tabelid majandusharude kaupa	Edastatakse alates 1990. aastast
4	EL ja kolmandate riikide eksport ja import	Edastatakse alates 1998. aastast
5	Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi	Edastatakse alates 1990. aastast
6	Finantskontod institutsiooniliste sektorite kaupa	Edastatakse alates 1998. aastast	2006
7	Finantsvara ja -kohustuste bilanss	Edastatakse alates 1998. aastast	2006
8	Muud kontod kui finantskontod institutsiooniliste sektorite kaupa	Edastamise tähtaja pikendamine: t+18 kuud Edastatakse alates 1990. aastast	Piiramata
9	Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksude laekumine sektorite kaupa	Edastamise tähtaja pikendamine: t+18 kuud Edastatakse alates 1998. aastast	Piiramata
10	Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17	Piirkondade kaupa jaotus puudub
11	Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes	Edastatakse alates 2005. aastast Tagasiulatuvaid arvutusi ei tehta	2007
12	Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3	Piirkondade kaupa jaotus puudub
13	Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II	Piirkondade kaupa jaotus puudub
14-22	Kooskõlas käesoleva määruse erandiga a vabastatakse Šveits lahtrites 14-22 nõutava teabe esitamisest.”

—

398 D 0715: komisjoni otsus, 30. november 1998, milles selgitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) lisa A seoses hindade ja mahtude mõõtmise põhimõtetega (EÜT L 340, 16.12.1998, lk 33).

Käesolevas lepingus loetakse selle otsuse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklit 3 (meetodite liigitamine toodete kaupa) ei kohaldata Šveitsi suhtes.

—	397 D 0178: komisjoni otsus 97/178/EÜ, Euratom, 10. veebruar 1997, millega määratletakse menetlused üleminekuks Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemilt (ESA teine väljaanne) Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (ESA 95) (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 44).

—	397 R 2454: komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97, 10. detsember 1997, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahinnaindeksite (ÜTHIde) kaalumise kvaliteedi miinimumstandardid (EÜT L 340, 11.12.1997, lk 24).

—	398 R 2646: komisjoni määrus (EÜ) nr 2646/98, 9. detsember 1998, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).

—

399 R 1617: komisjoni määrus (EÜ) nr 1617/1999, 23. juuli 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksis kindlustuse käsitlemise vähimate nõuete osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

—

399 R 2166: nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/1999, 8. oktoober 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete ühtlustatud tarbijahinnaindeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).

—

399 D 0622: komisjoni otsus 1999/622/EÜ, Euratom, 8. september 1999, selle kohta, kuidas käsitleda käibemaksu tagasimaksmist mittemaksukohustuslastele ja maksukohustuslastele nende käibemaksust vabastatud tegevuse puhul, selleks et rakendada nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta (EÜT L 245, 17.9.1999, lk 51).

—	32000 R 2601: komisjoni määrus (EÜ) nr 2601/2000, 17. november 2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).

—

32000 R 2602: komisjoni määrus (EÜ) nr 2602/2000, 17. november 2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1921: komisjoni määrus (EÜ) nr 1921/2001, 28. september 2001 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

32001 R 1920: komisjoni määrus (EÜ) nr 1920/2001, 28. september 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahinnaindeksites protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

32001 R 1921: komisjoni määrus (EÜ) nr 1921/2001, 28. september 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahinnaindeksite läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49), parandatud EÜT L 295, 13.11. 2001, p. 34.

NOMENKLATUURID

—

390 R 3037: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	393 R 0761: komisjoni määrus (EMÜ) nr 761/93, 24. märts 1993 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

—	32002 R 0029: komisjoni määrus (EÜ) nr 29/2002, 19. detsember 2001 (EÜT L 6, 10.1.2002, lk 3).

—	393 R 0696: nõukogu määrus (EMÜ) nr 696/93, 15. märts 1993, statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

—

393 R 3696: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, 29. oktoober 1993, tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) kohta Euroopa Majandusühenduses (EÜT L 342, 31.12.1993, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 1232: komisjoni määrus (EÜ) nr 1232/98, 17. juuni 1998 (EÜT L 177, 22.6.1998, lk 1).

—	32002 R 0204: komisjoni määrus (EÜ) nr 204/2002, 19. detsember 2001 (EÜT L 36, 6.2.2002, lk 1).

—	32003 R 1059: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (EÜT L 154, 21.6.2003, lk 1).

PÕLLUMAJANDUSSTATISTIKA

—

396 L 0016: nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta (EÜT L 78, 28.3.1996, lk 27).

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

Šveits ei ole kohustatud järgima käesolevas direktiivis nõutavat andmete piirkondlikku jaotust.

—

397 D 0080: komisjoni otsus 97/80/EÜ, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (EÜT L 24, 25.1.1997, lk 26), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	398 D 0582: nõukogu otsus 98/582/EÜ, 6. oktoober 1998 (EÜT L 281, 17.10.1998, lk 36).

—

388 R 0571: nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatluste korraldamise kohta (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	396 R 2467: nõukogu määrus (EÜ) nr 2467/96, 17. detsember 1996 (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 3),

—	32002 R 143: komisjoni määrus (EÜ) nr 143/2002, 24. jaanuar 2002 (EÜT L 24, 26.1.2002, lk 16).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Artikli 4 teksti alates sõnadest “ja juhul, kui need on kohalikul tasandil olulised…” kuni sõnadeni “tehnilis-majanduslikud erisuunitlused samas otsuses määratletud tähenduses” ei kohaldata;

b)	Artikli 6 lõikes 2 asendatakse tekst “standardsest brutomarginaalist otsuses 85/377/EMÜ määratletud tähenduses” tekstiga: “standardsest brutomarginaalist otsuses 85/377/EMÜ määratletud tähenduses või kogu põllumajandustoodangu väärtusest”;

c)	Artikleid 10, 12 ja 13 ning II lisa ei kohaldata;

d)	Šveits ei ole kohustatud järgima käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 9 ning I lisas nimetatud liigitust. Šveits edastab siiski vajaliku lisateabe, mis võimaldab ümberliigitamist nimetatud liigituse alusel;

e)	Kõnealuse määruse sätetest sõltumata võib Šveits teha vaatluse mais ja esitada andmed hiljemalt 18 kuud pärast seda.

—	390 R 0837: nõukogu määrus (EMÜ) nr 837/90, 26. märts 1990, mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid (EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1).

—

393 R 0959: nõukogu määrus (EMÜ) nr 959/93, 5. aprill 1993, mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid (EÜT L 98, 24.4.1993, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 0296: komisjoni määrus (EÜ) nr 296/2003, 17. veebruar 2003 (EÜT L 43, 18.2.2003, lk 18).

KALANDUSSTATISTIKA

—

391 R 1382: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91, 21. mai 1991, andmete esitamise kohta seoses kalapüügitoodete lossimisega liikmesriikides (EÜT L 133, 28.5.1991, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	393 R 2104: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2104/93, 22. juuli 1993 (EÜT L 191, 31.7.1993, lk 1).

—

391 R 3880: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3880/91, 17. detsember 1991, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1637: komisjoni määrus (EÜ) nr 1637/2001, 23. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 20).

—

393 R 2018: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2018/93, 30. juuni 1993, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1636: komisjoni määrus (EÜ) nr 1636/2001, 23. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 1).

—

395 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/95, 23. oktoober 1995, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1638: komisjoni määrus (EÜ) nr 1638/2001, 24. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 29).

—	396 R 0788: nõukogu määrus (EÜ) nr 788/96, 22. aprill 1996, liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta (EÜT L 108, 1.5.1996, lk 1).

ENERGEETIKAT KÄSITLEV STATISTIKA

—

390 L 0377: nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ, 29. juuni 1990, ühenduse menetluste kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits hakkab käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikke meetmeid rakendama alates 1. jaanuarist 2006.

B LISA

FINANTSEESKIRJAD ARTIKLIS 8 NIMETATUD ŠVEITSI OSAMAKSE KOHTA

1. Finantsosaluse määramine

1.1.	Šveits osaleb iga-aastaselt ühenduse statistikaprogrammi rahastamises.

1.2.

Kõnealune osamakse põhineb kolmel teguril:

—	Eurostati üldkulud [Cost]

—	Euroopa Liidu liikmesriikide arv [# Members]

—	statistikaprogrammi osa, milles Šveits osaleb [prop]

1.3.	Osamakse arvutatakse järgmiselt: [Cost] * [prop]/[# Members]

1.4.

Kõnealused tegurid määratletakse järgmiselt:

1.4.1.

Eurostati üldkulud on Euroopa Liidu eelarve statistika poliitikavaldkonna (29. jaotis) tegevuspõhise eelarvestamise nomenklatuuri kohaselt esitatud kulukohustuste assigneeringud. Üldkulud hõlmavad statistika poliitikavaldkonna haldus- ja tugikulusid (alalise personaliga seotud kulud, mittekoosseisulise personaliga seotud kulud ja muud halduskulud, hooned ja nendega seotud kulud ning meetmete tugikulud) ja statistilise teabe koostamisega seotud finantssekkumist. [Cost]

1.4.2.

Liikmesriikide arv on Euroopa Liidu liikmesriikide arv asjaomase aasta 1. jaanuari seisuga. [# Members]

1.4.3.

Statistikaprogrammi osa, milles Šveits osaleb, on Eurostati prognoositav osa Euroopa Liidu eelarve artikli 29 02 01 või sellele järgneva artikli kohaselt komisjoni iga-aastase statistikaprogrammi nendele moodulitele eraldatud vahendites, milles Šveits osaleb ning mis jagatakse artiklile 29 02 01 või sellele järgnevale artiklile eraldatud koguvahenditega. [prop]

1.5.	Osamakse esialgne kalkulatsioon tehakse kohe pärast Euroopa Liidu esialgse eelarveprojekti vastuvõtmist asjaomaseks aastaks. Lõplik kalkulatsioon tehakse kohe pärast asjaomase aasta eelarve vastuvõtmist.

2. Maksekord

2.1.

Hiljemalt iga eelarveaasta 15. märtsil ja 15. juunil esitab komisjon Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab käesolevast lepingust tulenevale Šveitsi osamaksele. Kõnealuses rahastamisnõudes nähakse vastavalt ette järgmiste summade tasumine:

kuus kaheteistkümnendikku Šveitsi osamaksest hiljemalt 20. aprilliks ja

kuus kaheteistkümnendikku Šveitsi osamaksest hiljemalt 15. juuliks.

2.2.	Šveitsi osamakse väljendatakse ja makstakse eurodes.

2.3.

Šveits tasub oma käesolevast lepingust tuleneva osamakse lõike 2 punktis 1 esitatud ajakava kohaselt. Igasuguse makseviivituse korral tuleb maksta intressi, mille määr on võrdne maksekuupäeval Telerate'i leheküljel 248 eurodes esitatud ühekuulise pankadevahelise laenuintressimääraga (EURIBOR). Seda määra suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra iga viivitatud kuu eest. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes. Intressi tuleb siiski maksta üksnes siis, kui osamakse makstakse rohkem kui 30 päeva pärast punktis 2.1 osutatud ajakavakohaseid maksekuupäevi.

2.4.

Komisjon ei hüvita käesoleva lepingu kohaselt komisjoni poolt kokkukutsutud koosolekutel osalevate Šveitsi esindajate ja ekspertide kantud kulusid. Vastavalt artikli 6 lõikele 2 kannab Šveitsi riigi ekspertide Eurostati saatmisega seotud kulud täielikult Šveits.

Vastavalt Eurostati ja Šveitsi riikliku statistikaameti vahelisele kokkuleppele võib Šveits riigi ekspertide saatmisega seotud kulud maha arvata oma osamaksest. Iga ametniku puhul mahaarvatav maksimumsumma ei või ületada EMP lepingu kohaselt Eurostati saadetud EMP-EFTA riikide ametnike puhul mahaarvatavat maksimumsummat. Kõnealuses summas lepitakse kokku igal aastal.

2.5.	Šveitsi tehtud makseid loetakse eelarvetuluks, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve tulude kalkulatsiooni vastavale eelarvereale. Assigneeringute haldamisel kohaldatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust.

3. Rakendamistingimused

3.1.	Artiklile 8 vastavat Šveitsi osamakset asjaomase eelarveaasta jooksul tavaliselt ei muudeta.

3.2.

Iga eelarveaasta (n) kontode sulgemise ajal täpsustab komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Šveitsi osalusega seotud kontosid, võttes arvesse muudatusi, mis on eelarveaasta jooksul toimunud ülekannete, maksete tühistamiste, üleviimiste või lisa- ja paranduseelarvete tagajärjel. See toimub järgmise aasta (n+2) eelarve koostamise raames ja seda tuleb rahastamisnõuete puhul arvesse võtta.

4. Teave

4.1.	Hiljemalt iga eelarveaasta (n+1) 31. mail koostatakse ja esitatakse Šveitsile teadmiseks Eurostati tegevuse ja haldamisega seotud rahalistele kulutustele vastavate assigneeringute aruanne eelnenud eelarveaasta (n) kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis.

4.2.	Komisjon edastab Šveitsile kõik muud EMP-EFTA riikidele kättesaadavad Eurostatiga seotud üldised finantsandmed.

LÕPPAKT

EUROOPA ÜHENDUSE

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

täievolilised esindajad,

kes on kokku tulnud 26. oktoobril 2004. aastal, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule statistikaalase koostöö kohta, on võtnud vastu järgmise käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsiooni:

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon A lisa ja B lisa ülevaatamise kohta ühiskomitee poolt.

Nad on samuti võtnud teatavaks järgmise käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Nõukogu deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON

A lisa ja B lisa ülevaatamise kohta ühiskomitee poolt

Ühiskomitee koguneb niipea kui võimalik pärast käesoleva lepingu jõustumist A lisa ülevaatamise ettevalmistamiseks, et kaasajastada selles sisalduv õigusaktide nimekiri ja hõlmata hetkel kehtiv ühenduse statistikaprogramm. Ühiskomitee kaasajastab ja pikendab A lisa ja B lisa ka igakordse artikli 5 lõikes 1 osutatud mitmeaastase statistikaprogrammi jõustumise ajal, et lisada viited sellele programmile ja võtta arvesse selle programmi eripärasid, kaasa arvatud finantsosaluse korraldamist.

NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu nõustub, et Šveitsi esindajad osalevad neid puudutavates küsimustes käesoleva lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud programmide ja tegevustega seotud koostöö algusest peale täiel määral, kuid ilma hääleõiguseta, komiteedes ja muudes organites, mis aitavad Euroopa Ühenduste Komisjoni kõnealuste programmide ja tegevuste haldamisel ja väljaarendamisel.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud ühenduse acquis või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 täpsustatud viisil.

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 90/22

NÕUKOGU OTSUS,

27. veebruar 2006,

ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepingu, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides “Media Plus” ja “Media–Training”, ja selle lõppakti sõlmimise kohta

(2006/234/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 150 lõiget 4 ja artikli 157 lõiget 3 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lause ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi lepingu üle, mis võimaldaks Šveitsi Konföderatsioonil osaleda ühenduse programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training, samuti selle lõppakti üle.

(2)	Leping ja selle lõppakt allkirjastati ühenduse nimel 26. oktoobril 2004, võimalusega sõlmida need hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping ja selle lõppakt tuleks ühenduse poolt heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline audiovisuaalvaldkonda käsitlev leping, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides Media Plus ja Media-Training, ja selle lõppakt.

Lepingu ja selle lõppakti tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon esindab ühendust lepingu artikliga 8 asutatud ühiskomitees.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artiklis 13 sätestatud teate. (2)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi

VAHELINE

audiovisuaalvaldkonda käsitlev leping, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides “Media Plus” ja “Media-Training”

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

teiselt poolt,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE, ET vastavalt oma 20. detsembri 2000. aasta otsusele nr 2000/821/EÜ ning 19. jaanuari 2001. aasta otsusele nr 2001/163/EÜ, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 846/2004/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 845/2004/EÜ, kehtestas ühendus Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi ning Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (edaspidi “MEDIA programm”);

VÕTTES ARVESSE, ET MEDIA programm näeb teatud tingimustel ette, et lisaassigneeringute alusel ja kooskõlas asjaomaste osapoolte vahel sõlmitavates lepingutes sätestatud tingimustega võivad programmis osaleda ka riigid, mis on Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni lepinguosalised, kuid ei ole EFTA riigid, EMP lepinguga liitunud riigid ega Euroopa Liidu kandidaatriigid;

VÕTTES ARVESSE, ET eelpoolnimetatud sätted näevad ette, et enne programmide alustamist kolmandates riikides tuleb kontrollida nende siseriiklike õigusaktide vastavust asjakohasele ühenduse acquis'le;

VÕTTES ARVESSE, ET Šveits ja ühendus on 21. juunil 1999. aasta seitsme lepingu lõppakti juurde kuuluvas tulevasi täiendavaid läbirääkimisi käsitlevas ühisdeklaratsioonis väljendanud huvi arutada Šveitsi osalust neis programmides;

VÕTTES ARVESSE, ET Šveits võtab kohustuse täiendada oma õigusakte, et viia need vajalikul määral vastavusse ühenduse acquis'ga, ning et seega vastab Šveits käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks eelpoolnimetatud otsustega sätestatud osalemistingimustele;

VÕTTES ARVESSE, ET Šveitsi ja ühenduse vaheline koostöö MEDIA programmi eesmärkide saavutamisel Šveitsi ja ühendust siduva riikidevahelise koostöö raames kannab eesmärki suurendada selle programmiga seotud erinevate tegevuste mõju ning tõsta ühenduse ja Šveitsi vastava eriala töötajate kvalifikatsiooni;

VÕTTES ARVESSE, ET audiovisuaalsete programmide tootmine ja arendamine Euroopas laiema koostöö raames on lepinguosaliste ühistes huvides;

VÕTTES ARVESSE lepingupoolte lootusi saada mõlemapoolset kasu Šveitsi osalemisest MEDIA programmis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingu objekt

Käesoleva lepinguga ühenduse ja Šveitsi vahel sisse seatud koostöö eesmärk on Šveitsi osalemine kõikides MEDIA programmi tegevustes ning, kui ei ole sätestatud teisiti, järgides I lisas toodud programme käsitlevates õigusaktides nimetatud eesmärke, kriteeriume, menetlust ja tähtaegu.

Artikkel 2

Õiguslike raamistike vastavus

Selleks, et tagada vastavus eelpoolmainitud otsustega sätestatud osalemistingimustele käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, rakendab Šveits II lisas nimetatud meetmeid Šveitsi õigusliku raamistiku täiendamiseks, et tagada nõutav vastavus ühenduse acquis'ga.

Artikkel 3

Osalemistingimused

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti:

1.	Šveitsi organisatsioonide ja eraisikute osalemistingimused tegevustes on samad, mis ühenduse liikmesriikide organisatsioonidel ja eraisikutel.

2.	Šveitsi asutuste, organisatsioonide ja eraisikute õigust osaleda reguleerivad I lisas nimetatud programme käsitlevate õigusaktide sätted.

Selleks, et tagada programmide ühenduse dimensioon, peavad kõik projektid ja tegevused, mille puhul on nõutav Euroopa partnerlus, selleks, et vastata ühenduselt rahalise toetuse saamise tingimustele, kaasama vähemalt ühe ühenduse liikmesriigis asuva partneri. Muudel projektidel ja tegevustel peab olema selge Euroopa ja ühenduse dimensioon.

Artikkel 4

Menetlus

1. Šveitsi institutsioonide, organisatsioonide ja eraisikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse ühenduse institutsioonide, organisatsioonide ja eraisikute suhtes.

2. Kooskõlas I lisas nimetatud õigusaktide asjakohaste sätetega võib Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi “komisjon”) teda projektide hindamisel abistavaid sõltumatuid eksperte nimetades arvestada Šveitsi ekspertidega.

3. Komisjoniga suhtlemisel on taotluste, lepingute, aruannete ja muude programmidega seotud haldusküsimuste lahendamisel kasutatavaks keeleks mõni ühenduse ametlik keel.

Artikkel 5

Siseriiklikud struktuurid

1. Šveits loob siseriiklikul tasandil vastavad struktuurid ja mehhanismid ning võtab vajalikud meetmed, et juhtida MEDIA programmi siseriiklikul tasandil elluviimist ja organiseerimist vastavalt I lisas nimetatud õigusaktide asjakohastele sätetele. Šveits kohustub eelkõige looma MEDIA Desk'i koostöös komisjoniga.

2. Suurim võimalik rahaline toetus, mida programmide raames on võimalik MEDIA Desk'i tegevustele määrata, ei tohi ületada 50 % tegevuste kogueelarvest.

Artikkel 6

Finantssätted

MEDIA programmides osalemise kulude katmiseks tasub Šveits igal aastal Euroopa Ühenduste üldeelarvesse rahalise osamakse vastavalt III lisas nimetatud tingimustele.

Artikkel 7

Finantsjärelevalve

Eeskirjad Šveitsi poolsete MEDIA programmis osalejate finantsjärelevalve kohta on täpsustatud IV lisas.

Artikkel 8

Ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse ühiskomitee.

2. Ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Šveitsi esindajad. Ühiskomitee tegutseb vastastikusel kokkuleppel.

3. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest.

4. Ühe või teise lepinguosalise taotlusel vahetavad lepinguosalised teavet ning peavad ühiskomitees nõu käesoleva lepinguga hõlmatud tegevuste ja nendega seotud finantsküsimuste üle.

5. Selleks, et arutada käesoleva lepingu tõhusat toimimist, koguneb ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel. Komitee võtab vastu oma töökorra ning võib moodustada töörühmi, mis aitavad teda tema ülesannete täitmisel.

6. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu täitmisel või tõlgendamisel tekkivad vaidlused esitada lahendamiseks ühiskomiteele. Ühiskomitee võib tekkinud vaidluse lahendada. Ühiskomiteele esitatakse kogu vajalik teave kujunenud olukorra täpseks hindamiseks ja sellele vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Ühiskomitee kaalub kõiki võimalusi, mis tagaksid käesoleva lepingu tõhusa toimimise.

7. Ühiskomitee vaatab regulaarselt läbi käesoleva lepingu lisad ning võib ühe või teise lepinguosalise taotlusel lisades muudatusi teha.

Artikkel 9

Järelevalve, hindamine ja aruanded

Ilma et see piiraks ühenduse kohustusi seoses programmi järelevalve ja hindamisega vastavalt programme käsitlevate ja I lisas nimetatud õigusaktide sätetele, kontrollitakse ühenduse ja Šveitsi vahelise partnerluse raames pidevalt Šveitsi osalemist MEDIA programmis. Et aidata ühendusel koostada aruandeid programmi rakendamisel saadud kogemuste kohta, esitab Šveits ühendusele ülevaate selles valdkonnas tema poolt siseriiklikul tasandil võetud meetmete kohta. Šveits võtab osa teistest ühenduse poolt ettenähtud konkreetsetest meetmetest.

Artikkel 10

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 12

Kehtivusaeg ja denonsseerimine

1. Käesolev leping on sõlmitud MEDIA programmi kehtivusajaks.

2. Kui ühendus käivitab muid mitmeaastaseid programme Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks või Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitamiseks, võib käesolevat lepingut uuendada või muuta vastavalt ühiselt kokku lepitud tingimustele.

3. Ühendus või Šveits võivad käesoleva lepingu denonsseerida, teavitades oma otsusest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse 12 kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Denonsseerimise otsusest teatamise ajal pooleli olevad projektid ja meetmed viiakse lõpuni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad muud võimalikud lepingu denonsseerimise tagajärjed ühisel kokkuleppel.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad oma vastavate menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 14

Keeled

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

I LISA

Media programmi käsitlevate õigusaktide nimekiri

Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus nr 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001-2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsus nr 2001/163/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-Training) rakendamise kohta (2001-2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

Nõukogu 26 aprilli 2004. aasta määrus nr (EÜ) 885/2004, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1334/2000, (EÜ) nr 2157/2001, (EÜ) nr 152/2002, (EÜ) nr 1499/2002, (EÜ) nr 1500/2003 ja (EÜ) nr 1798/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseid nr 1719/1999/EÜ, nr 1720/1999/EÜ, nr 253/2000/EÜ, nr 508/2000/EÜ, nr 1031/2000/EÜ, nr 163/2001/EÜ, nr 2235/2002/EÜ ja nr 291/2003/EÜ ja nõukogu otsuseid 1999/382/EÜ, 2000/821/EÜ, 2003/17/EÜ ja 2003/893/EÜ kaupade vaba liikumise, äriühinguõiguse, põllumajanduse, maksustamise, hariduse ja koolituse, kultuuri ja audiovisuaalpoliitika ning välissuhete valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 845/2004/EÜ, millega muudetakse otsust nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-Training) rakendamise kohta (2001-2005) (ELT L 157, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 846/2004/EÜ, millega muudetakse nõukogu otsust nr 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001-2005) (ELT L 157, 30.4.2004, lk 4).

II LISA

Artikkel 1

Vastuvõtmis- ja taasedastamisvabadus ringhäälingus

1. Šveits tagab oma territooriumil Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooniga ühinenud ühenduse liikmesriikide telesaadetele vastuvõtmis- ja taasedastamisvabaduse kooskõlas nimetatud konventsiooni sätetega.

2. Muudel kui lõikes 1 nimetud juhtudel tagab Šveits oma territooriumil vastuvõtu- ja taasedastamisvabaduse ühenduse liikmesriigi telesaadetele (vastavalt nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivile nr 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, edaspidi nimetatud “piiriülese televisiooni direktiiv”, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 97/36/EÜ) järgmiselt:

Šveitsile jääb õigus:

a)	katkestada ühenduse liikmesriigi jurisdiktsioonile alluva ringhäälinguorgani saadete ülekandmine, kui see ilmselgelt ja tõsiselt rikub alaealiste ja inimväärikuse kaitse eeskirju, nagu need on sätestatud “piiriülese televisiooni” direktiivi artiklites 22 ja 22a;

võtta meetmed teleringhäälinguorganisatsioonide suhtes, mille asukoht on mõnes ühenduse liikmesriigis, kuid tegevus on täielikult või peamiselt suunatud Šveitsi territooriumile, juhul kui asukoha valiku on tinginud soov vältida eeskirju, mida oleks organisatsiooni suhtes kohaldatud juhul kui see oleks asutatud Šveitsi territooriumil. Neid tingimusi tõlgendatakse vastavalt Euroopa Ühenduse Kohtu asjakohasele praktikale (otsused kohtuasjades 33/74: Van Binsbergen v. Bestuur van de Bedrijfsvereniging, EKL 1974, lk 1299 ja C-23/93: TV10 SA v. Commissariaat voor de Media, EKL 1994, lk I-4795).

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel võetakse meetmed pärast käesoleva lepinguga asutatud ühiskomitees toimunud arutelu.

Artikkel 2

Teleprogrammide levitamise ja tootmise edendamine

1. Šveits kohaldab analoogia põhjal nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga nr 97/36/EÜ) artikleid 4 ja 5, ning jälgib, et neid rakendaksid ka tema asutuste jurisdiktsioonile alluvad ringhäälinguorganisatsioonid.

2. Eelmise lõike rakendamisel kohaldatakse mõistet “Euroopa päritoluga teos” vastavalt nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga nr 97/36/EÜ) artiklile 6.

3. Šveits jälgib, et ühenduse liikmesriikidest pärit teosed ei satuks käesoleva lepingu raames ja selle kehtivuse jooksul piiravate meetmete alla.

4. Nende kohustuste täitmise menetlus määratletakse Šveitsi teleringhäälingu suhtes kohaldatavates eeskirjades ning see on õiguslikult siduv alates käesoleva lepingu jõustumisest. Nimetatud eeskirjad seavad ringhäälinguorganisatsioonidele kohustuse saavutada direktiiviga 89/552/EMÜ sätestatud osakaalud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2, ning lisaks kohustuse esitada Šveitsi reguleerivale asutusele iga-aastane ülevaade saavutatud osakaaludest ning vajadusel põhjendused, miks osakaalusid ei saavutatud. Kui osakaalud on vaid osaliselt saavutatud ja esitatud põhjendused ei ole piisavad, võtab pädev asutus asjakohased meetmed. Igal juhul peavad ringhäälinguorganisatsioonid pürgima direktiivis ette nähtud osakaalude täitmise poole.

III LISA

Šveitsi rahaline osamaksE osalemiseks programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training

Šveitsi poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstav rahaline osamakse osalemiseks programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training, mis jaotatakse proportsionaalselt vastavate programmieelarvete vahel, on järgmine (miljonit eurot):

2005. aasta	2006. aasta
4,2	4,2

2.	Ühenduse üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust kohaldatakse eeskätt Šveitsi osamakse haldamisel.

3.	Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad komisjoni korraldatud ja programmide rakendamisega seotud kohtumistel osalemiseks hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse ühenduse ekspertide suhtes.

4.	Pärast käesoleva lepingu jõustumist ja iga järgmise aasta alguses edastab komisjon Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab Šveitsi osamaksele programmide eelarves vastavalt käesolevale lepingule. Osamakse väljendatakse eurodes ja see tasutakse komisjoni eurokontole.

Šveits tasub osamakse 1. aprilliks, kui komisjon esitab rahastamisnõude enne 1. märtsi, või hiljemalt 30 päeva pärast rahastamisnõude esitamist, kui komisjon teeb seda hiljem.

Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma intresse laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intress on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurotehingute puhul kehtiv intress, millele lisandub 3,5 protsendipunkti.

IV LISA

Finantsjärelevalve Šveitsi poolsete osalejate üle Media programmis

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Programmis osalejatega, kes on asutatud Šveitsis ja nende alltöövõtjatega suhtleb komisjon otse. Nimetatud isikud võivad komisjonile otse edastada asjakohase teabe ja dokumendid, mille edastamine on käesolevas lepingus osutatud õigusaktidega ette nähtud, samuti lepingud, mis on sõlmitud nende õigusaktide rakendamiseks.

Artikkel 2

Kontroll

1. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ning teistele käesolevas lepingus nimetatud määrustele, võib Šveitsis asuvate programmis osalejatega sõlmitud lepingutes sätestada, et komisjoni ametnikud või muud komisjoni volitatud esindajad võivad igal ajal programmis osalejate või nende alltöövõtjate ruumides läbi viia teadus-, finants-, tehnika- või muid kontrolle.

2. Komisjoni ametnikele või komisjoni volitatud esindajatele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See ligipääs sätestatakse selgelt käesolevas lepingus nimetatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingutes.

3. Euroopa Kontrollikojal on komisjoniga võrdsed õigused.

4. Kontrollid võivad toimuda ka peale programmi ja käesoleva lepingu lõppemist, vastavalt asjakohaste lepingute tingimustele.

5. Šveitsi riigikontrolli (Contrôle fédéral des finances) teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest kontrollidest. Teavitamine ei ole kontrolli läbiviimise õiguslikuks eeltingimuseks.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva lepingu raames on komisjonil (Euroopa Pettustevastane Amet, OLAF) õigus teostada Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) tingimustele.

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või teiste pädevate, Šveitsi riigikontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal läbi viidavas kontrollis ja inspekteerimises.

3. Šveitsi vastavate asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi komisjoniga ühiselt.

4. Kui MEDIA programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5. Komisjon teavitab võimalikult kiiresti Šveitsi riigikontrolli kontrolli või inspekteerimise käigus tuvastatud rikkumistest või kahtlustest. Igal juhul on komisjon kohustatud nimetatud asutust teavitama kontrolli ja inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teave ja nõupidamised

1. Käesolevas lisas esitatud nõuete edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused edastavad komisjonile viivitamata igasuguse teabe, mis viitab rikkumistele seoses käesolevas lepingus osutatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingute või konventsioonide sõlmimise või rakendamisega.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja ühenduse institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Nimetatud teavet võib avaldada vaid isikutele, kes peavad seda teadma seoses oma ametiülesannetega ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis, ning nimetatud teavet võib kasutada vaid lepinguosaliste majandushuvide tõhusa kaitse eesmärgil.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Komisjoni otsused, mis on tehtud MEDIA programmi suhtes käesoleva lepingu raames ning mis kehtestavad rahalise kohustuse muudele isikutele kui riigid, on täitmisele pööratavad Šveitsis. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud ja komisjonile teada antud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitmisele pööramise otsuse seaduspärasust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.

LÕPPAKT

EUROOPA ÜHENDUSE

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

täievolilised esindajad,

kes on kokku tulnud Luxemburg dne26. oktoobril 2004. aastal Luxembourgis, et alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele audiovisuaalvaldkonda käsitlevale lepingule, millega kehtestatakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemise tingimused ühenduse programmides MEDIA Plus ja MEDIA-Training, on vastu võtnud järgmise ühisdeklaratsiooni, mis on lisatud käesolevale lõppaktile:

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon kahepoolselt kasuliku dialoogi arendamise kohta audiovisuaalpoliitika valdkonnas.

Lepinguosalised võtsid teadmiseks järgmise, käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Nõukogu deklaratsioon Šveitsi osaluse kohta komiteedes

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Lepinguosaliste

ÜHISDEKLARATSIOON

kahepoolselt kasuliku dialoogi arendamise kohta audiovisuaalpoliitika valdkonnas

Lepinguosalised deklareerivad, et lepingu laitmatu toimimise ja koostöö tugevdamise tagamiseks audiovisuaalpoliitika valdkonnas on dialoogi arendamine nimetatud valdkonnas mõlema lepinguosalise huvides.

Lepinguosalised deklareerivad, et dialoogi arendatakse nii seoses lepingu raames asutatava ühiskomiteega kui ka muudel puhkudel, kui see osutub kohaseks ja vajalikuks. Lepinguosalised deklareerivad, et sel eesmärgil võib Šveitsi esindajaid kutsuda osa võtma ka muudest kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga nr 97/36/EÜ (millega muudetakse direktiivi nr 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) sisse seatud kontaktkomitee koosolekutest.

NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Šveitsi osaluse kohta komiteedes

Nõukogu nõustub, et Šveitsi esindajad osalevad vaatlejatena MEDIA programmi raames toimuvatel komiteede ja ekspertrühmade koosolekutel, kus arutatakse Šveitsi osalust käsitlevaid teemasid. Nimetatud komiteed ja ekspertrühmad kogunevad hääletama ilma Šveitsi esindajate osaluseta.

28.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 90/36

NÕUKOGU OTSUS,

27. veebruar 2006,

lepingu Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus, ühenduse nimel sõlmimise kohta

(2006/235/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause, artikli 300 lõike 3 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades, et:

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 1210/90 Nõukogu (2) asutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu tegevus on juba ulatunud teistesse Euroopa riikidesse ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu, arvestades keskkonnateemade piiriülest olemust ning rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas.

(2)	20. juulil 2000 volitas nõukogu komisjoni pidama Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi lepingu üle, mis käsitleb osalemist Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja –vaatlusvõrgus.

(3)	Leping allkirjastati Euroopa Ühenduse nimel 26. oktoobril 2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(4)	Ühendus peaks lepingu heaks kiitma.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artiklis 20 sätestatud teate. (3)

Artikkel 3

Komisjon esindab ühendust lepingu artikliga 16 moodustatud ühiskomitees.

Ühenduse seisukoha ühiskomitee otsuste suhtes võtab vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal küsimustes, mis käsitlevad Šveitsi osamaksu ja olulisi erandeid ühenduse õigusaktide I lisasse inkorporeerimisel, ja III lisa muutmist.

Kõigi teiste ühiskomitee otsuste, sealhulgas ühenduse õigusaktide regulaarset inkorporeerimist I lisasse käsitlevate otsuste, mida tuleb tehniliselt kohandada, ja ühiskomitee sisemise toimimisega seotud küsimuste osas võtab ühenduse seisukoha vastu komisjon.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) ELT L 120, 11.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003 (EÜT L 245, 29.9.2003, lk. 1).

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni

VAHELINE

leping Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

mõlemad edaspidi “lepinguosalised”,

TUNNISTADES keskkonnaprobleemide piiriülest olemust ja rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu asutamise kohta, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 933/1999 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu tegevus on juba laienenud teistesse Euroopa riikidesse Euroopa Ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Šveits osaleb täielikult Euroopa Keskkonnaagentuuris, edaspidi “agentuur”, ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus (EIONET) ning kohaldab I lisas loetletud õigusakte.

Artikkel 2

Šveits annab rahalise panuse artiklis 1 viidatud tegevustesse (agentuur ja EIONET) kooskõlas järgnevaga:

a)	Iga-aastane osamakse jooksva aasta kohta arvutatakse ühenduse toetuse alusel agentuuri eelarvesse antud jooksva aasta kohta ning see on jagatud ühenduse liikmesriikide arvuga.

b)	Šveitsi rahalise panuse täiendavad tingimused on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Šveits osaleb täielikult, kuid ilma hääleõiguseta, agentuuri juhatuses ning on seotud tööga agentuuri teaduskomitees.

Artikkel 4

Šveits teavitab agentuuri oma siseriikliku infovõrgustiku peamistest koostiselementidest, nagu nad on sätestatud I lisas loetletud õigusaktides, kuue kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 5

Šveits määrab artiklis 4 viidatud institutsioonide seast või teiste tema territooriumil asutatud organisatsioonide seast siseriikliku teabekeskuse, eesmärgiga koordineerida ja/või edastada riiklikul tasemel infot agentuurile ja teistele EIONET-i kuuluvatele institutsioonidele või organitele, k.a artiklis 6 viidatud teemakeskused.

Artikkel 6

Šveits võib samuti artiklis 4 toodud ajavahemiku jooksul määratleda institutsioonid või muud tema territooriumil asutatud organisatsioonid, kes on eriti usaldusväärsed ning kellele võib anda ülesande teha agentuuriga koostööd teatavatel erilist huvi pakkuvatel teemadel. Sel moel määratletud institutsioon peaks olema volitatud sõlmima agentuuriga lepingu, mis võimaldab tal tegutseda eriliste ülesannete puhul võrgustiku teemakeskusena. Nimetatud keskused teevad koostööd teiste võrgustikku kuuluvate institutsioonidega.

Artikkel 7

Kuue kuu jooksul alates artiklites 4, 5 ja 6 viidatud informatsiooni kättesaamisest vaatab agentuuri haldusnõukogu üle võrgustiku peamised elemendid, et võtta arvesse Šveitsi osalemist.

Artikkel 8

Tingimusel, et konfidentsiaalsus on tagatud, peab Šveits esitama andmed kooskõlas agentuuri tööprogrammis kehtestatud kohustuste ja praktikaga.

Artikkel 9

Agentuur võib Šveitsi poolt määratud institutsioonide või organitega, mis kuuluvad artiklites 4, 5 ja 6 viidatud võrgustikku, kokku leppida vajalikes ettevalmistustes (eriti mis puudutab lepinguid), et edukalt viia ellu neile agentuuri poolt usaldatud ülesanded.

Artikkel 10

Agentuurile saadetud või agentuurist väljuv keskkonnaalane teave võib olla avaldatud ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks eeldusel, et konfidentsiaalset teavet kaitstakse Šveitsis samal määral kui ühenduses.

Artikkel 11

Agentuuril on Šveitsis iseseisev õigusvõime ning ta omab seal kõige laialdasemat õigus- ja teovõimet, mida Šveitsi seaduste järgi on võimalik anda juriidilistele isikutele.

Artikkel 12

Šveits kohaldab agentuuri suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud III lisas.

Artikkel 13

Erandina nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse nr 259/68 (mis käsitleb Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi) artikli 12 lõike 2 punktist a võivad Šveitsi kodanikud, kellel on kõik Šveitsi kodaniku õigused, tegutseda agentuuri raames agentuuri tegevdirektori nimel sõlmitud lepingu alusel.

Artikkel 14

Sätted, mis käsitlevad ühenduse finantskontrolli Šveitsis ning kehtivad agentuuri või EIONET-i tegevuses osalejate kohta, on esitatud IV lisas.

Artikkel 15

Lepinguosalised võtavad kasutusse mis tahes üldiseid või erimeetmeid, mis on vajalikud nende lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Nad seisavad hea selle eest, et käesolevas lepingus kavandatud eesmärgid saavutatakse.

Artikkel 16

1. Lepinguosaliste esindajatest moodustatud ühiskomitee tagab käesoleva lepingu täieliku kohaldamise. Ühiskomitee tuleb kokku lepinguosalise nõudmisel.

2. Ühiskomitee korraldab arvamustevahetusi selliste uute ühenduse õigusaktide mõju kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90, või muud käesolevas lepingus osutatud õigusakti, samuti vahetatakse arvamusi kõigi käesoleva lepingu artiklis 2 ja selle II lisas kajastatud rahalise osalusega seotud oodatavate mõjude kohta.

3. Kooskõlas lepinguosaliste vastavatele oma sisemiste menetlustega, võib ühiskomitee vastu võtta otsuse, millega muudetakse käesoleva lepingu lisasid või otsustada rakendada muid meetmeid, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

4. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel.

Artikkel 17

Käesoleva lepingu lisad, kaasa arvatud nende liited, moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 18

Artikkel 19

Käesolev leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 20

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad oma vastavate menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21

1. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

I LISA

Kohaldatavad õigusaktid

Kus iganes käesolevas lisas määratletud õigusaktides sisalduvad viited Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nõuded viimastega seotuse kohta, loetakse et käesoleva lepingu tähenduses kehtivad need viited võrdselt ka Šveitsile või Šveitsiga seotuse nõudele.

—

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90, 7. mai 1990, Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu asutamise kohta (EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1), mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 933/1999, 29. aprill 1999, (EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1641/2003, 22. juuli 2003, (ELT L 245, 29.9.2003, lk 1).

II LISA

Šveitsi rahaline osalus Euroopa keskkonnaagentuuris

1.	Šveitsi poolt Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluv agentuuris osalemise iga-aastane osamakse arvutatakse antud aastal agentuuri eelarvesse laekuva ühenduse toetuse alusel ning see jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikide arvuga.

2.	Šveitsi osamakset käsitletakse kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatava finantsmäärusega.

3.	Šveitsi esindajate ja ekspertide reisi- ja elamiskulud agentuuri tegevustes osalemiseks või agentuuri töökava rakendamisega seotud koosolekutest osavõtmiseks kaetakse agentuuri poolt samadel alustel ja kooskõlas ühenduse liikmesriikide ekspertidele kohaldatavate kehtivate menetlustega.

Iga käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta alguses saadab Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi “komisjon”, Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab viimase käesolevast lepingust tulenevale osamaksele agentuuris. Osalemise esimese kalendriaasta eest maksab Šveits osamakse, mis on arvutatud proportsionaalselt alates osalemise alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgnevatel aastatel on osamakse suurus vastavuses käesoleva lepinguga.

Nimetatud osamakse väljendatakse eurodes ning tasutakse komisjoni euro pangakontole.

Šveits maksab oma osamakse vastavalt rahastamisnõudele 1. maiks eeldusel, et komisjon on saatnud rahastamisnõude enne 1. aprilli, või hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude saatmist.

Iga viivitus Šveitsi osamakse tasumisel tekitab kohustuse tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab määrale, mida rakendab Euroopa Keskpank antud päeval oma eurotehingutele ning seda suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra.

III LISA

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artikliga 28 on kõnealustel ühendustel ja Euroopa Investeerimispangal liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse kõnealusele lepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduse arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ühendused teevad ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul ühenduste piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes laadi valuutat ning hallata oma arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduste institutsioonide presidendid võivad ühenduste institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjas ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)	nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, kinni pidada ega kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Parlamendiliikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduste institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti ühenduste konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. See immuniteet säilib pärast nende ametist lahkumist;

b)	teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturu l valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida ühendused neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et ühenduste ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende ühenduste teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ühenduste huvides.

Iga ühenduste institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad ühenduste institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12–15 ja 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artiklid 12–15 on kohaldatavad Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja nõunike suhtes, ilma et eelöeldu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Kõnealust panka ja selle institutsioonide põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, piiramata Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Kõnealuse panga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool olevad sätted kehtivad ka Euroopa Rahainstituudi suhtes. Tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine ei loo alust mingiks maksustamiseks.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud ühe tuhande üheksasaja kuuekümne viienda aasta aprillikuu kaheksandal päeval Brüsselis.

III lisa liide

Menetlus Privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldamiseks Šveitsis

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi “protokoll”) tuleb mõista nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevad sätted ei näe ette teisiti.

2. Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Toodetele ja teenustele, mida Šveitsist eksporditakse, ei kohaldata Šveitsi käibemaksu (VAT). Kui tegemist on toodete ja teenustega, mida tarnitakse Šveitsi agentuurile ametlikuks kasutamiseks, vabastatakse need käibemaksust tagastamise teel vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 2. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Föderaalse Maksuameti käibemaksu põhiosakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

3. Agentuuri personaliga seotud reeglite kohaldamistingimused

Protokolli artikli 13 lõike 2 osas vabastab Šveits, vastavalt oma siseriikliku õiguse põhimõtetele, agentuuri ametnikud ja teised teenistujad 25. märtsi 1969. aasta määruse nr 549/69 (EÜT L 74, 23.7.1969, lk 1) artikli 2 mõistes, föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mis on makstud ühenduse poolt ja millele kohaldatakse ühenduse kasuks ühendusesisest maksu.

Protokolli artikli 14 kohaldamisel ei käsitleta Šveitsi liikmesriigina ülaltoodud punkti 1 tähenduses.

Agentuuri ametnikel ja teistele teenistujatel ning nende pereliikmetel, kes on ühenduse ametnikele ja teistele teenistujatele kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi liikmed, ei ole kohustust liituda Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigis agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid puudutavates küsimustes nõukogu määruse (ESTÜ/EÜ/Euratom) nr 259/68 ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi kehtestavate sätete osas.

IV LISA

Šveitsi poolsete euroopa keskkonnaagentuuri ja eionet'i tegevuses osalejate finantskontroll

Artikkel 1

Otsene teavitamine

Agentuur ja komisjon suhtlevad otse kõigi isikute või Šveitsis asutatud üksustega, kes osalevad agentuuri või EIONET'i tegevuses, seda kas lepinguosalisena, agentuuri programmis osalejana, isikuna, kellele on teostatud makseid agentuuri või komisjoni eelarvest või alltöövõtjana. Need isikud võivad edastada komisjonile või agentuurile otse kogu asjakohase teabe ja kõik asjakohased dokumendid, mida nad peavad edastama käesolevas lepingus osutatud õigusaktide ning sõlmitud lepingute ja nende raames vastuvõetud otsuste alusel.

Artikkel 2

Kontroll

1. Vastavalt 25. juuni 2002. a määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja agentuuri haldusnõukogu poolt 26. märtsil 2003. a vastu võetud finantseeskirjale, vastavalt 23. detsembri 2002. a määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätetele ja teistele määrustele, millele käesolev leping tugineb, võivad Šveitsis asutatud üksustega sõlmitud lepingud ja nende suhtes vastuvõetud otsused ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud kontrollimised, mida viivad läbi agentuuri või komisjoni töötajad või teised viimase poolt volitatud isikud.

2. Agentuuri või komisjoni ametnikele ja muudele agentuuri volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See ligipääs sätestatakse selgelt käesolevas lepingus nimetatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingutes.

3. Euroopa Kontrollikojal on komisjoniga võrdsed õigused.

4. Kontrollid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva lepingu lõppemist või vastavalt sõlmitud lepingutes ja võetud otsustes ettenähtud tingimustele.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

3. Šveitsi asjaomaste asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi komisjoniga ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi riigikontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teave ja nõupidamised

1. Käesolevas lisas edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused edastavad agentuurile ja komisjonile viivitamata kõik neile teatavaks saanud asjaolud ja kahtlused, mis viitavad rikkumistele seoses käesolevas lepingus osutatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingute või konventsioonide sõlmimise või rakendamisega.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib agentuur või komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Agentuuri ja komisjoni poolt käesoleva lepingu kohaldamisalas vastuvõetud otsused, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele kui riigid, on täitmisele pööratavad Šveitsis. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest agentuuri ja komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitmisele pööramise otsuse seaduspärasust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 90

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 28. märts 2006

Sisukord		II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		Nõukogu
	*	Nõukogu otsus, 27. veebruar 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu statistikaalase koostöö kohta, jõustumist	1
		Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Statistikaalase koostöö kohta	2
		Lõppakt	18
	*	Teave lepingu jõustumise kohta – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping statistikaalase koostöö kohta	21
	*	Nõukogu otsus, 27. veebruar 2006, ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepingu, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides “Media Plus” ja “Media–Training”, ja selle lõppakti sõlmimise kohta	22
		Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline audiovisuaalvaldkonda käsitlev leping, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides Media Plus ja Media-Training	23
		Lõppakt	32
	*	Teave lepingu jõustumise kohta – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline audiovisuaalvaldkonda käsitlev leping, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmides “Media Plus” ja “Media-Training”	35
	*	Nõukogu otsus, 27. veebruar 2006, lepingu Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus, ühenduse nimel sõlmimise kohta	36
		Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni Vaheline leping Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus	37
	*	Teave lepingu jõustumise kohta – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb Šveitsi osalemist Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus	48