9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 398/2006,

8. märts 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 8. märtsi 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	105,7
	204	52,2
	212	102,0
	624	92,6
	999	88,1
0707 00 05	052	152,0
	204	59,0
	999	105,5
0709 10 00	220	46,4
	624	102,5
	999	74,5
0709 90 70	052	130,2
	204	62,6
	999	96,4
0805 10 20	052	56,4
	204	44,3
	212	42,3
	220	39,2
	400	61,3
	448	41,1
	512	33,1
	624	65,9
	999	48,0
0805 50 10	052	74,2
	624	68,8
	999	71,5
0808 10 80	400	124,3
	404	90,2
	512	71,5
	524	62,6
	528	72,0
	720	78,2
	999	83,1
0808 20 50	388	80,9
	400	74,8
	512	65,4
	528	70,8
	720	45,0
	999	67,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 399/2006,

7. märts 2006,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)	Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. märts 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, liik, teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

37,30

21,44

1 063,95

278,34

583,64

9 492,14

128,79

25,96

16,01

141,80

8 933,73

1 386,13

352,88

25,55

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

32,33

18,58

922,15

241,24

505,85

8 227,02

111,63

22,50

13,88

122,90

7 743,03

1 201,38

305,85

22,15

1.40

Küüslauk

0703 20 00

175,09

100,63

4 994,14

1 306,50

2 739,59

44 555,58

604,56

121,86

75,17

665,61

41 934,46

6 506,41

1 656,42

119,94

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

73,93

42,49

2 108,59

551,62

1 156,69

18 811,90

255,25

51,45

31,74

281,03

17 705,23

2 747,08

699,36

50,64

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

—

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

46,87

26,94

1 336,87

349,73

733,36

11 927,01

161,83

32,62

20,12

178,18

11 225,36

1 741,69

443,40

32,11

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

—

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

101,11

58,11

2 883,96

754,46

1 582,03

25 729,46

349,11

70,37

43,41

384,37

24 215,85

3 757,25

956,53

69,26

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

—

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

47,87

27,51

1 365,40

357,20

749,00

12 181,48

165,29

33,32

20,55

181,98

11 464,86

1 778,85

452,86

32,79

1.140

Redised

ex 0706 90 90

80,59

46,32

2 298,73

601,36

1 260,99

20 508,30

278,27

56,09

34,60

306,37

19 301,83

2 994,81

762,43

55,21

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

363,62

208,97

10 371,63

2 713,29

5 689,47

92 531,25

1 255,52

253,08

156,10

1 382,31

87 087,80

13 512,25

3 439,99

249,08

1.170

Oad:

1.170.1

—	oad (Vigna spp., Phaseolus spp.) ex 0708 20 00

120,53

69,27

3 437,79

899,35

1 885,84

30 670,48

416,16

83,89

51,74

458,18

28 866,19

4 478,78

1 140,22

82,56

1.170.2

—	oad (Phaseolus spp., vulgaris var. compressus Savi) ex 0708 20 00

202,00

116,09

5 761,65

1 507,28

3 160,61

51 402,94

697,47

140,59

86,72

767,90

48 379,00

7 506,32

1 910,98

138,37

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

—

1.190

Artišokid

0709 10 00

—

1.200

Spargel:

1.200.1

—	roheline ex 0709 20 00

287,72

165,35

8 206,75

2 146,94

4 501,90

73 217,10

993,45

200,26

123,52

1 093,78

68 909,87

10 691,82

2 721,95

197,09

1.200.2

—	muud ex 0709 20 00

491,72

282,59

14 025,26

3 669,10

7 693,71

125 127,40

1 697,80

342,24

211,09

1 869,26

117 766,39

18 272,23

4 651,80

336,83

1.210

Baklažaan

0709 30 00

163,50

93,96

4 663,51

1 220,00

2 558,22

41 605,85

564,53

113,80

70,19

621,55

39 158,25

6 075,66

1 546,76

112,00

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

61,51

35,35

1 754,39

458,96

962,39

15 651,92

212,37

42,81

26,41

233,82

14 731,14

2 285,63

581,88

42,13

1.230

Kukeseened

0709 59 10

334,34

192,15

9 536,38

2 494,78

5 231,28

85 079,50

1 154,41

232,70

143,53

1 270,99

80 074,43

12 424,07

3 162,96

229,02

1.240

Maguspipar

0709 60 10

179,16

102,97

5 110,31

1 336,89

2 803,31

45 591,96

618,62

124,70

76,92

681,09

42 909,87

6 657,75

1 694,95

122,73

1.250

Apteegitill

0709 90 50

—

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

108,61

62,42

3 098,01

810,46

1 699,45

27 639,13

375,02

75,60

46,63

412,90

26 013,17

4 036,11

1 027,53

74,40

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

—

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

64,85

37,27

1 849,85

483,93

1 014,76

16 503,60

223,93

45,14

27,84

246,55

15 532,72

2 410,00

613,55

44,43

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

183,60

105,51

5 236,79

1 369,88

2 872,70

46 720,41

633,93

127,78

78,82

697,95

43 971,94

6 822,54

1 736,90

125,77

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

—

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

2.60.1

—	veri- ja poolveriapelsinid ex 0805 10 20

—

2.60.2

—	sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin ex 0805 10 20

—

2.60.3

—	muud ex 0805 10 20

—

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

2.70.1

—	klementiinid ex 0805 20 10

82,40

47,35

2 350,26

614,84

1 289,26

20 968,05

284,51

57,35

35,37

313,24

19 734,54

3 061,94

779,52

56,44

2.70.2

—	monrealid ja satsumad ex 0805 20 30

131,58

75,62

3 753,06

981,82

2 058,78

33 483,16

454,32

91,58

56,49

500,20

31 513,41

4 889,51

1 244,79

90,13

2.70.3

—	mandariinid ja vilkingid ex 0805 20 50

55,49

31,89

1 582,75

414,06

868,23

14 120,59

191,60

38,62

23,82

210,95

13 289,90

2 062,02

524,95

38,01

2.70.4

—	tangeriinid ja muud ex 0805 20 70 ex 0805 20 90

57,91

33,28

1 651,75

432,11

906,09

14 736,21

199,95

40,30

24,86

220,14

13 869,30

2 151,91

547,84

39,67

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

81,87

47,05

2 335,05

610,86

1 280,92

20 832,34

282,67

56,98

35,14

311,21

19 606,81

3 042,13

774,47

56,08

2.90

Greipfruudid, värsked:

2.90.1

—	valged ex 0805 40 00

65,73

37,77

1 874,73

490,44

1 028,40

16 725,52

226,94

45,75

28,22

249,86

15 741,59

2 442,41

621,80

45,02

2.90.2

—	roosad ex 0805 40 00

81,29

46,72

2 318,65

606,57

1 271,92

20 685,97

280,68

56,58

34,90

309,03

19 469,05

3 020,75

769,03

55,68

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

152,10

87,41

4 338,43

1 134,96

2 379,89

38 705,65

525,18

105,86

65,30

578,22

36 428,67

5 652,15

1 438,94

104,19

2.110

Arbuusid

0807 11 00

59,49

34,19

1 696,83

443,90

930,82

15 138,42

205,41

41,41

24,54

226,15

14 247,86

2 210,65

562,79

40,75

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

2.120.1

—	sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro ex 0807 19 00

66,18

38,03

1 887,58

493,80

1 035,45

16 840,21

228,50

46,06

28,41

251,57

15 849,54

2 459,16

626,06

45,33

2.120.2

—	muud ex 0807 19 00

62,76

36,07

1 790,22

468,33

982,05

15 971,61

216,71

43,68

26,94

238,60

15 032,03

2 332,32

593,77

42,99

2.140

pirnid:

2.140.1

—	pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia). ex 0808 20 50

—

2.140.2

—	muud ex 0808 20 50

—

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

149,08

85,68

4 252,21

1 112,41

2 332,60

37 936,39

514,74

103,76

64,00

566,73

35 704,66

5 539,81

1 410,34

102,12

2.160

Kirsid

0809 20 05

0809 20 95

137,39

78,96

3 918,77

1 025,18

2 149,69

34 961,63

474,39

95,62

58,98

522,29

32 904,90

5 105,41

1 299,75

94,11

2.170

Virsikud

0809 30 90

121,07

69,58

3 453,15

903,37

1 894,26

30 807,54

418,01

84,26

51,97

460,23

28 995,19

4 498,79

1 145,32

82,93

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

132,53

76,17

3 780,20

988,92

2 073,67

33 725,32

457,61

92,24

56,90

503,82

31 741,32

4 924,87

1 253,79

90,78

2.190

Ploomid

0809 40 05

151,05

86,81

4 308,38

1 127,10

2 363,41

38 437,57

521,54

105,13

64,85

574,21

36 176,36

5 613,00

1 428,97

103,47

2.200

Maasikad

0810 10 00

235,92

135,58

6 729,05

1 760,36

3 691,29

60 033,67

814,57

164,20

101,28

896,84

56 502,00

8 776,66

2 231,84

161,60

2.205

Vaarikad

0810 20 10

530,81

305,06

15 140,29

3 960,80

8 305,37

135 075,22

1 832,78

369,44

227,88

2 017,87

127 128,99

19 724,90

5 021,62

363,60

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

978,68

562,45

27 914,89

7 302,71

15 313,01

249 044,70

3 379,19

681,16

420,15

3 720,45

234 393,86

36 367,75

9 258,61

670,40

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

178,63

102,66

5 095,06

1 332,90

2 794,95

45 455,98

616,77

124,33

76,69

679,06

42 781,89

6 637,89

1 689,89

122,36

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

184,95

106,26

5 275,33

1 380,06

2 893,84

47 064,23

638,60

128,73

79,40

703,09

44 295,52

6 872,74

1 749,68

126,69

2.240

Kakiploomid (sh sharon)

ex 0810 90 95

161,38

92,75

4 603,14

1 204,21

2 525,10

41 067,26

557,22

112,32

69,28

613,50

38 651,35

5 997,01

1 526,74

110,55

2.250

Litšid

ex 0810 90

—

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 400/2006,

8. märts 2006,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel klassifitseerida 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiteabe saaja kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikega 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiteabele kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiteabele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse sätetega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 267/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 1).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Jaemüügiks pakendatud komplekt, millesse kuuluvad:

—	kaasaskantav patareidel töötav digitaalne helisalvestus- ja taasesitusseade, mis koosneb järgmistest ühes korpuses paiknevatest komponentidest: digitaal-/analoogmuunduriga elektrooniline signaalsüsteem, välkmälu, juhtnupud, patareipesa, USB-pistik ja kõrvaklappide pistmik,

—	patareitoitel töötav kõrvaklappidega raadiovastuvõtja koos ühenduskaabliga,

—	USB-kaabel,

—

CD-ROM ja

—	kasutusjuhend.

Digitaalne helisalvestus- ja taasesitusseade salvestab heli MP3-formaadis. Selle võib USB-pordi abil arvutiga ühendada, et laadida alla või üles MP3- või muid formaate. Sellega saab teha ka kõnesalvestust.

Andmesalvestusmaht on 128 MB.

Raadiovastuvõtja võib töötada iseseisvalt.

8520 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 8520 ja 8520 90 00 sõnastusega.

Digitaalne helisalvestus- ja taasesitusseade määrab kogu komplekti põhiolemuse.

Kaasaskantav patareidel töötav aparaat raadiosaadete vastuvõtmiseks koos samas korpuses paikneva helisalvestus- ja taasesitusseadmega. Aparaat koosneb järgmistest osadest:

—

välkmälu,

—	mikroprotsessor integraallülitusena (mikrokiibid),

—	elektrooniline süsteem koos helisagedusvõimendiga,

—	LCD-ekraan,

—

tuuner ja

—	juhtnupud.

Mikroprotsessor on programmeeritud MP3-formaadi kasutamiseks.

Seade on varustatud stereo- ja kõrvaklapipistmike ning kaugjuhtimispuldi ühendusega.

Selle võib USB-pordi abil ühendada arvutiga, et laadida alla või üles MP3- või muid formaate. Sellega saab teha ka kõnesalvestust.

Andmesalvestusmaht on 128 MB.

8527 13 99

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8527, 8527 13 ja 8527 13 99 sõnastusega.

Klassifikatsioon põhineb CN-koodi 8527 sõnastusel; raadiosaadete vastuvõtmise aparaadid samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või taasesitusseadmetega või ilma nendeta.

Mootoriga, ratastel liikuv golfikäru, millel on alumiiniumtorust raam, iste käru kasutamiseks seisuajal ning juhtraud. Käru on jalakäija poolt juhitav.

Golfikäru juhtimisseadmed paiknevad juhtraual.

Käru maksimumkiirus on 6,5 km/h ja see on varustatud 24voldise patareitoitel töötava mootoriga.

Golfikäruga on võimalik vedada üht golfikeppide kotti.

(Vt foto) (1)

8704 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8704 ja 8704 90 00 sõnastusega.

Golfikäru ei kuulu rubriiki 8703, kuna sellega ei ole võimalik inimesi vedada.

Samuti ei kuulu see rubriiki 8709, kuna ei ole ette nähtud tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades toimuvateks lühikesteks kaubavedudeks.

Seda kasutatakse üksnes golfivarustuse vedamiseks golfiväljakutel.

Mitmeotstarbeline seade, millel on järgmised funktsioonid:

—	skannimine,

—	laserprintimine,

—	laserkopeerimine (kaudne protsess).

Seadmel on mitu paberisalve ja selle paljundamiskiirus on kuni 40 A4-formaadis lehte minutis.

Seade töötab kas iseseisvalt (koopiamasinana), koos arvutiga või arvutivõrgus (printerina, skannerina ja koopiamasinana).

9009 12 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3c ja 6, grupi 84 märkuse 5 punktiga E ning CN-koodide 9009 ja 9009 12 00 sõnastusega.

Seadmel on mitu erinevat funktsiooni, millest ühtki ei peeta toote põhifunktsiooniks.

(1) Foto on esitatud üksnes illustratsiooniks.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 401/2006,

23. veebruar 2006,

milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 466/2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) sätestab teatavate mükotoksiinide piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)	Partiis harilikult väga ebaühtlaselt jaotunud mükotoksiinide sisalduse määramise täpsus sõltub oluliselt proovide võtmisest. Seepärast on vaja kindlaks määrata üldised kriteeriumid, millele proovivõtumeetod peaks vastama.

(3)	Samuti on vaja kindlaks määrata kriteeriumid, millele analüüsimeetod peaks vastama ning millega tagatakse, et kontroll-laborid kasutavad võrreldava tulemuslikkusega analüüsimeetodeid.

(4)

Komisjoni 16. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/53/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid teatavate saasteainete sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, (3) kehtestatakse proovivõtumeetodid ja analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid, mida tuleb kasutada aflotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes.

(5)

Komisjoni 13. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/26/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid ohratoksiin A sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, (4) komisjoni 11. augusti 2003. aasta direktiiviga 2003/78/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid patuliinisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, (5) ning komisjoni 6. juuni 2005. aasta direktiiviga 2005/38/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid fusariotoksiinisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, (6) kehtestatakse samamoodi proovivõtumeetodid ja tulemuslikkuse kriteeriumid vastavalt ohratoksiin A, patuliini ja fusariotoksiini sisalduse ametlikuks kontrolliks.

(6)

Kui võimalik, on mükotoksiinisisalduse kontrolliks asjakohane kohaldada sama toote suhtes sama proovivõtumeetodit. Seepärast tuleks kõikide mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks kasutatavad proovivõtumeetodid ja analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid koondada üheks õigusaktiks, et lihtsustada nende kohaldamist.

(7)

Aflotoksiinid on partiis väga ebaühtlaselt jaotunud, seda eriti partiides, kus tooted koosnevad suurtest osakestest, näiteks kuivatatud viigimarjad ja maapähklid. Et partiide korral, kus tooted koosnevad suurtest osakestest oleks tagatud partiide esinduslikkus, peaks nende lähteproovi mass olema suurem kui väikestest osakestest koosnevate toodete lähteproovil. Kuna mükotoksiinide jaotus töödeldud toodetes on üldiselt ühtlasem kui töötlemata toodetes, on töödeldud toodete puhul asjakohane sätestada lihtsamad proovivõtunõuded.

(8)	Seepärast tuleks direktiivid 98/53/EÜ, 2002/26/EÜ, 2003/78/EÜ ja 2005/38/EÜ kehtetuks tunnistada.

(9)	Oluline on, et käesoleva määruse kohaldamise kuupäev langeks kokku komisjoni 6. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 856/2005 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 seoses fusarium-toksiinidega) (7) kohaldamise kuupäevaga.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Proovide võtmine mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes toimub kooskõlas I lisas sätestatud meetoditega.

Artikkel 2

Proovide ettevalmistamine ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes vastavad II lisas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Direktiivid 98/53/EÜ, 2002/26/EÜ, 2003/78/EÜ ja 2005/38/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 34).

(3) EÜT L 201, 17.7.1998, lk 93. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/43/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 14).

(4) EÜT L 75, 16.3.2002, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/5/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 38).

(5) ELT L 203, 12.8.2003, lk 40.

(6) ELT L 143, 7.6.2005, lk 18.

(7) ELT L 143, 7.6.2005, lk 3.

I LISA (1)

PROOVIVÕTUMEETODID MÜKOTOKSIINIDE SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TOIDUAINETES

A. ÜLDSÄTTED

Ametlikud kontrollid viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 sätetega. Järgmisi üldsätteid kohaldatakse ilma, et need piiraks määruse (EÜ) nr 882/2004 sätete kohaldamist.

A.1. Eesmärk ja reguleerimisala

Toiduainete mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks ettenähtud proovid võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt saadud lähteproove käsitatakse tüüpilistena asjaomastele partiidele. Määrusega (EÜ) nr 466/2001 lubatud piirnormide järgimine tehakse kindlaks laboriproovides määratud sisalduse alusel.

A.2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

A.2.1. partii– samal ajal tarnitud eristatav toidukauba kogus, mille puhul ametnik on kindlaks teinud järgmised ühised omadused: päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused;

A.2.2. osapartii– teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav;

A.2.3. valim– partii või osapartii ühest kohast võetud proovikogus;

A.2.4. lähteproov– kõigi partiist või osapartiist võetud valimite koguhulk;

A.2.5. laboriproov– labori jaoks ettenähtud proov.

A.3. Üldsätted

A.3.1. Töötajad

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

A.3.2. Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist võetakse proovid eraldi. Vastavalt erinevate mükotoksiinide suhtes kohaldatavatele proovivõtu erisätetele jaotatakse suured partiid osapartiideks, millest võetakse proovid eraldi.

A.3.3. Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutusi, mis võivad

—	mõjutada mükotoksiinide sisaldust, analüüsitulemusi või muuta lähteproovid mittevastavaks,

—	mõjutada nendes partiides toidu kvaliteeti, millest proovid võetakse.

Samuti võetakse tarvitusele meetmed proove võtvate isikute ohutuse tagamiseks.

A.3.4. Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid ühtlaselt kogu partii või osapartii eri kohtadest. Kõrvalekaldumine sellest menetlusest märgitakse käesoleva I lisa punktis A.3.8 ettenähtud protokolli.

A.3.5. Lähteproovi ettevalmistamine

Lähteproov saadakse valimite kokkusegamise teel.

A.3.6. Paralleelproovid

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjades kajastatud toidukäitlejate õigustega, võetakse homogeniseeritud lähteproovist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

A.3.7. Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov asetatakse puhtasse inertsest materjalist nõusse, mis kaitseb piisavalt saastumise eest ja veo ajal tekkida võivate vigastuste eest. Veo või ladustamise ajal proovi koostises tekkida võivate muutuste vältimiseks võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud.

A.3.8. Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt liikmesriikide eeskirjadele.

Iga proovivõtu kohta täidetakse protokoll, mis võimaldab partiid üheselt kindlaks teha ja kuhu märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning muu lisateave, mis võib analüüsijale abiks olla.

A.4. Eri tüüpi partiid

Toidukaupu võib turustada jaemüügiks pakendamata, konteinerites ja üksikpakendites, näiteks kaubakottides, müügipakendites jms. Proovivõtumeetodit saab kohaldada kauba turustamise kõigi vormide puhul.

Ilma et see piiraks käesoleva lisa teiste osade erisätete kohaldamist, võib üksikpakenditena (nt kaubakotid, müügipakendid jms) turustatavatest partiidest proovide võtmisel juhinduda järgmisest valemist:

Formula

—	mass: kilogrammides,

—	proovivõtusagedus (PVS): iga n. kott, millest valim võetakse (kümnendkohad tuleks ümardada lähima täisarvuni).

B. TERAVILJA JA TERAVILJATOODETE PROOVIVÕTUMEETODID

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse aflatoksiin B1, aflatoksiinide summa, ohratoksiin A ja fusarium-toksiinide piirnormide ametlikuks kontrolliks teraviljas ja teraviljatoodetes.

B.1. Valimi mass

Kui I lisa käesolevas B osas ei ole määratud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 grammi.

Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

Suurema kui 100-grammise massiga müügipakendite puhul saadakse lähteproovid massiga üle 10 kg. Kui ühe müügipakendi mass on palju suurem kui 100 grammi, võetakse igast üksikust müügipakendist valimiks 100 grammi. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Juhtudel, kus selline proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga jne), võib kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui kallist toodet turustatakse 500 g või 1 kg müügipakendites, saadakse lähteproov väiksema hulga valimite kokkusegamisel kui on kajastatud tabelites 1 ja 2, tingimusel et lähteproovi mass vastab tabelites 1 ja 2 nõutud lähteproovi massile.

Kui müügipakendi mass on väiksem kui 100 grammi ning kui erinevus ei ole suur, tuleb ühte müügipakendit pidada üheks valimiks, millest saadakse lähteproov massiga vähem kui 10 kg. Kui müügipakendi mass on palju väiksem kui 100 grammi, koosneb üks valim kahest või enamast müügipakendist, kusjuures mass on võimalikult ligilähedane 100 grammile.

B.2. Teravilja ja teraviljatoodete proovivõtumeetodi üldülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Toidugrupp	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Teravili ja teraviljatooted	≥ 1 500	500 tonni	100	10
	> 300 ja < 1 500	3 osapartiid	100	10
	≥ 50 ja ≤ 300	100 tonni	100	10
	< 50	—	3–100 (2)	1–10

B.3. Teravilja ja teraviljatoodete (partiid ≥ 50 tonni) proovivõtumeetod

—

Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %. Kui partiid ei tohi või ei saa füüsiliselt osapartiideks eraldada, võetakse partiist vähemalt 100 valimit.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg.

—

Juhul, kui käesolevas punktis kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et see on võimalikult tüüpiline ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse. Teistsugust proovivõtumeetodit võib kohaldada ka juhtudel, kus eespool kirjeldatud proovivõtumeetodit on tegelikult võimatu kohaldada. See võib osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui suuri teraviljapartiisid hoitakse ladudes või silohoidlates. (3)

B.4. Teravilja ja teraviljatoodete (partiid < 50 tonni) proovivõtumeetod

Väiksemate kui 50tonniste teravilja ja teraviljatoodete partiide puhul kasutatakse proovivõtukava, mille käigus võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, mis annab lähteproovi massiks 1–10 kg. Väga väikeste partiide (≤ 0,5 tonni) puhul võib võtta ka vähem valimeid, kuid kõiki valimeid sisaldav lähteproovi mass peab ka sel juhul olema vähemalt 1 kg.

Valimite arvu määramiseks võib kasutada tabelit 2.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt teravilja ja teraviljatoodete partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,05	3	1
> 0,05–≤ 0,5	5	1
> 0,5–≤ 1	10	1
> 1–≤ 3	20	2
> 3–≤ 10	40	4
> 10–≤ 20	60	6
> 20–≤ 50	100	10

B.5. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb toiduainetest proove võtta võimaluse korral vastavalt I lisa käesolevas B osas esitatud sätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et lähteproov annab kontrollitavast partiist piisava läbilõike ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse. Igal juhul on lähteproovi mass vähemalt 1 kg. (4)

B.6. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

C. KUIVATATUD PUUVILJADE, SEALHULGAS KUIVATATUD VIINAMARJADE JA NENDEST VALMISTATUD TOODETE, VÄLJA ARVATUD KUIVATATUD VIIGIMARJAD, PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse järgmiste mükotoksiinide piirnormide ametlikuks kontrolliks:

—	aflatoksiin B1 ja aflatoksiinide summa kuivatatud puuviljades, välja arvatud kuivatatud viigimarjad,

—	ohratoksiin A kuivatatud viinamarjades (korindid, rosinad ja sultanrosinad).

C.1. Valimi mass

Kui I lisa käesolevas C osas ei ole määratud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 grammi.

Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

Suurema kui 100-grammise massiga müügipakendite puhul saadakse lähteproovid massiga üle 10 kg. Kui ühe müügipakendi mass on palju suurem kui 100 grammi, võetakse igast üksikust müügipakendist valimiks 100 grammi. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Juhtudel, kus selline proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga jms), võib kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui kallist toodet turustatakse 500 g või 1 kg müügipakendites, saadakse lähteproov väiksema hulga valimite kokkusegamisel kui on kajastatud tabelites 1 ja 2, tingimusel et lähteproovi mass vastab tabelites 1 ja 2 nõutud lähteproovi massile.

C.2. Kuivatatud puuviljade, välja arvatud viigimarjad, proovivõtumeetodi üldülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Toidugrupp	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud puuviljad	≥ 15	15–30 tonni	100	10
Kuivatatud puuviljad	< 15	—	10–100 (5)	1–10

C.3. Kuivatatud puuviljade (partiid ≥ 15 tonni), välja arvatud viigimarjad, proovivõtumeetod

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg.

—

Juhul kui eespool kirjeldatud proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga vms), võib kohaldada teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et see on võimalikult tüüpiline ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse.

C.4. Kuivatatud puuviljade (partiid < 15 tonni), välja arvatud viigimarjad, proovivõtumeetod

Väiksemate kui 15-tonniste kuivatatud puuviljade partiide (välja arvatud viigimarjad) puhul kasutatakse proovivõtukava, mille käigus võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, mis annab lähteproovi massiks 1–10 kg.

Valimite arvu määramiseks võib kasutada järgmist tabelit.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt kuivatatud puuviljade partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,1	10	1
> 0,1–≤ 0,2	15	1,5
> 0,2–≤ 0,5	20	2
> 0,5–≤ 1,0	30	3
> 1,0–≤ 2,0	40	4
> 2,0–≤ 5,0	60	6
> 5,0–≤ 10,0	80	8
> 10,0–≤ 15,0	100	10

C.5. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

C.6. Vaakumpakendites turustatavate kuivatatud puuviljade, välja arvatud kuivatatud viigimarjad, proovivõtu erimeetod

15-tonniste või suuremate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, mis annab lähteproovi massiks 10 kg; väiksemate kui 15-tonniste partiide puhul on valimite arv 25 % tabelis 2 kajastatud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

C.7. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

D. KUIVATATUD VIIGIMARJADE, MAAPÄHKLITE JA PÄHKLITE PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse aflatoksiin B1 ja aflatoksiinide summa piirnormide ametlikuks kontrolliks kuivatatud viigimarjades, maapähklites ja pähklites.

D.1. Valimi mass

Kui I lisa D osas ei ole määratud teisiti, on valimi mass ligikaudu 300 grammi.

Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

Suurema kui 300-grammise massiga müügipakendite puhul saadakse lähteproovid massiga üle 30 kg. Kui ühe müügipakendi mass on palju suurem kui 300 grammi, võetakse igast üksikust müügipakendist valimiks 300 grammi. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Juhtudel, kus selline proovivõtumeetodi kasutamine tooks partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga jms), võib kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui kallist toodet turustatakse 500 g või 1 kg müügipakendites, saadakse lähteproov väiksema hulga valimite kokkusegamisel kui on kajastatud tabelites 1, 2 ja 3, tingimusel et lähteproovi mass vastab tabelites 1, 2 või 3 nõutud lähteproovi massile.

Kui müügipakendi mass on väiksem kui 300 grammi ning kui erinevus ei ole suur, tuleb ühte müügipakendit pidada üheks valimiks, millest saadakse lähteproov massiga vähem kui 30 kg. Kui müügipakendi mass on palju väiksem kui 300 grammi, koosneb üks valim kahest või enamast müügipakendist, kusjuures saadava valimi mass on võimalikult ligilähedane 300 grammile.

D.2. Kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite proovivõtumeetodi üldülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Toidugrupp	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	lähteproovi mass (kg)
Kuivatatud viigimarjad	≥ 15	15–30 tonni	100	30
Kuivatatud viigimarjad	< 15	—	10–100 (7)	≤ 30
Maapähklid, pistaatsiapähklid, brasiilia pähklid ja muud pähklid	≥ 500	100 tonni	100	30
	> 125 ja < 500	5 osapartiid	100	30
	≥ 15 ja ≤ 125	25 tonni	100	30
	< 15	—	10–100 (7)	≤ 30

D.3. Kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite (partiid ≥ 15 tonni) proovivõtumeetod

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100.

—

Lähteproovi mass = 30 kg, mis segatakse kokku ja jagatakse enne peenestamist kolmeks võrdseks 10 kg kaaluvaks laboriprooviks (lähteproovi ei ole vaja jaotada kolmeks laboriprooviks maapähklite ja pähklite puhul, mis on ette nähtud hilisemaks sorteerimiseks või muud laadi füüsiliseks töötlemiseks, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeniseerida 30 kg kaaluvat proovi).

—	Iga 10 kg kaaluv laboriproov peenestatakse eraldi ja segatakse kokku lõplikuks homogeniseerimiseks, võttes arvesse II lisa tingimusi.

—

D.4. Kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite (partiid < 15 tonni) proovivõtumeetod

Valimite arv on 10–100 sõltuvalt partii massist.

Valimite arvu määramiseks ja sellele järgnevaks lähteproovi jaotamiseks võib kasutada tabelit 2.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt partii massist ja lähteproovi jaotuste arvust

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg) (müügipakendite puhul võib lähteproovi mass erineda – vt punkt D.1)	Lähteproovist saadavate laboriproovide arv
≤ 0,1	10	3	1 (ühes jaos)
> 0,1–≤ 0,2	15	4,5	1 (ühes jaos)
> 0,2–≤ 0,5	20	6	1 (ühes jaos)
> 0,5–≤ 1,0	30	9 (– < 12 kg)	1 (ühes jaos)
> 1,0–≤ 2,0	40	12	2
> 2,0–≤ 5,0	60	18 (– < 24 kg)	2
> 5,0–≤ 10,0	80	24	3
> 10,0–≤ 15,0	100	30	3

—

Lähteproov massiga ≤ 30 kg segatakse kokku ja jagatakse enne peenestamist kaheks või kolmeks võrdseks laboriprooviks massiga ≤ 10 kg (lähteproovi ei ole vaja jaotada kaheks või kolmeks laboriprooviks kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite puhul, mis on ette nähtud hilisemaks sorteerimiseks või muud laadi füüsiliseks töötlemiseks, ning kui on olemas seadmed, mis võimaldavad homogeniseerida 30 kg kaaluvat proovi).

Kui lähteproovi mass on väiksem kui 30 kg, jagatakse lähteproov laboriproovideks järgmiselt:

—	< 12 kg: ei jaotata laboriproovideks,

—	≥ 12 kuni < 24 kg: jaotatakse kaheks laboriprooviks,

—	24 kg: jaotatakse kolmeks laboriprooviks.

—	Iga laboriproov peenestatakse eraldi ja segatakse kokku lõplikuks homogeniseerimiseks, võttes arvesse II lisa tingimusi.

—

D.5. Toodete ja liittoidu proovivõtumeetod

D.5.1. Tooted, mis koosnevad väga väikestest osakestest, nt jahu, maapähklivõi (aflatoksiini jaotus ühtlane)

—

Valimite arv – 100; väiksemate kui 50-tonniste partiide puhul võetakse valimeid 10–100 sõltuvalt partii massist (vt tabel 3).

Tabel 3

Valimite arv sõltuvalt partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Koondproovi mass (kg)
≤ 1	10	1
> 1–≤ 3	20	2
> 3–≤ 10	40	4
> 10–≤ 20	60	6
> 20–≤ 50	100	10

—	Valimi mass on ligikaudu 100 grammi. Müügipakendis partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

—	Lähteproovi mass = 1–10 kg, piisavalt segatud.

D.5.2. Muud tooted, mis koosnevad suhteliselt suurtest osakestest (aflatoksiini jaotus ebaühtlane)

Kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite proovivõtumeetod vt D.3 ja D.4.

D.6. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsuguseid proovivõtumeetodeid, tingimusel et lähteproov annab kontrollitavast partiist piisava läbilõike ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja dokumenteeritakse. Igal juhul on lähteproovi mass vähemalt 1 kg. (8)

D.7. Vaakumpakendites turustatavate maapähklite, pähklite, kuivatatud viigimarjade ja nendest valmistatud toodete proovivõtu erimeetod

D.7.1. Pistaatsiapähklid, maapähklid, brasiilia pähklid ja kuivatatud viigimarjad

15-tonniste ja suuremate partiide puhul võetakse vähemalt 50 valimit, mis annab lähteproovimassiks 30 kg; väiksemate kui 15-tonniste partiide puhul on valimite arv 50 % tabelis 2 kajastatud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

D.7.2. Pähklid, v.a pistaatsiapähklid ja brasiilia pähklid

15-tonniste ja suuremate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, mis annab lähteproovimassiks 30 kg; väiksemate kui 15-tonniste partiide puhul on valimite arv 25 % tabelis 2 kajastatud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

D.7.3. Pähklitest, viigimarjadest ja maapähklitest valmistatud tooted, mis koosnevad väikestest osakestest

50-tonniste ja suuremate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, mis annab lähteproovimassiks 10 kg; väiksemate kui 50-tonniste partiide puhul on valimite arv 25 % tabelis 3 kajastatud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 3).

D.8. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—

Kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite puhul, mis on ette nähtud sorteerimiseks või muud laadi füüsiliseks töötlemiseks:

—	loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus lähteproovis või laboriproovide keskmises tulemuses ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust,

—	loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus lähteproovis või laboriproovide keskmises ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—

Otseselt inimtoiduks mõeldud kuivatatud viigimarjade, maapähklite ja pähklite puhul:

—	loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus üheski laboriproovides ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust,

—	loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus ühes või enamas laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—

Kui lähteproov on 12 kg või väiksem:

—	loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust,

—	loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

E. VÜRTSIDE PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse aflatoksiin B1 ja aflatoksiinide summa piirnormide ametlikuks kontrolliks vürtsides.

E.1. Valimi mass

Kui I lisa käesolevas E osas ei ole määratud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 grammi.

Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

E.2. Vürtside proovivõtumeetodi üldülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Toidugrupp	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Vürtsid	≥ 15	25 tonni	100	10
Vürtsid	< 15	—	5–100 (9)	0,5–10

E.3. Vürtside (partiid ≥ 15 tonni) proovivõtumeetod

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100. Lähteproovi mass = 10 kg.

—

E.4. Vürtside (partiid < 15 tonni) proovivõtumeetod

Väiksemate kui 15-tonniste vürtsipartiide puhul kasutatakse proovivõtukava, mille käigus võetakse sõltuvalt partii massist 5–100 valimit, mis annab lähteproovi massiks 0,5–10 kg.

Valimite arvu määramiseks võib kasutada järgmist tabelit.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt vürtside partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,01	5	0,5
> 0,01–≤ 0,1	10	1
> 0,1–≤ 0,2	15	1,5
> 0,2–≤ 0,5	20	2
> 0,5–≤ 1,0	30	3
> 1,0–≤ 2,0	40	4
> 2,0–≤ 5,0	60	6
> 5,0–≤ 10,0	80	8
> 10,0–≤ 15,0	100	10

E.5. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

E.6. Vaakumpakendites turustatavate vürtside proovivõtu erimeetod

E.7. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiinide sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiinide sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

F. PIIMA JA PIIMATOODEETE, IMIKU PIIMASEGUDE JA JÄTKUPIIMASEGUDE, SEALHULGAS IMIKUPIIMA JA JÄTKUPIIMA PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse aflatoksiin M1 piirnormide ametlikuks kontrolliks piimas ja piimatoodetes, imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes, sealhulgas imikupiimas ja jätkupiimas ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoitudes, mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele.

F.1. Piima ja piimatoodete, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude, sealhulgas imikupiima ja jätkupiima proovivõtumeetod

Lähteproovi kaal on vähemalt 1 kg või 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, nt kui proov koosneb ühest pudelist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1. Määratud valimite arv sõltub asjaomase toote tavapärasest turustamisviisist. Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi, jälgides et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et aflatoksiin M1 jaotus partiis on ühtlane. Seetõttu piisab, kui partiist võetakse lähteprooviks kolm valimit.

Valimid, mis võivad tihtipeale koosneda ühest pudelist või pakendist, peavad olema ühesuguse kaaluga. Valimi mass on vähemalt 100 grammi, mis annab lähteproovi kaaluga 1 kg või 1 liiter. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse I lisa punktis A.3.8 ettenähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Turustamisviis	Partii kaal (liitrites või kg)	Valimite miinimumarv	Lähteproovi miinimumkaal (liitrites või kg)
Müügipakendita	—	3–5	1
Pudelid/pakendid	≤ 50	3	1
Pudelid/pakendid	50–500	5	1
Pudelid/pakendid	> 500	10	1

F.2. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

F.3. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust (või määramispiiri – vt II lisa punkt 4.4).

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiinide sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust (või määramispiiri – vt II lisa punkt 4.4).

G. KOHVI JA KOHVITOODETE PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse ohratoksiin A piirnormide ametlikuks kontrolliks röstitud kohviubades, jahvatatud röstitud kohvis ja lahustuvas kohvis.

G.1. Valimi mass

Kui käesolevas I lisa G osas ei ole määratud teisiti, on valimi mass ligikaudu 100 grammi.

Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

Suurema kui 100-grammise massiga müügipakendite puhul saadakse lähteproovid massiga üle 10 kg. Kui ühe müügipakendi mass on palju suurem kui 100 grammi, võetakse igast üksikust müügipakendist valimiks 100 grammi. Seda võib teha nii proovi võtmise ajal kui ka laboris. Juhtudel, kus selline proovivõtumeetodi kasutamine toob partii kahjustamise tõttu kaasa vastuvõetamatud kaubanduslikud tagajärjed (seoses pakkimismeetodiga, transpordivahendiga jms), võib kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit. Näiteks kui kallist toodet turustatakse 500 g või 1 kg müügipakendites, saadakse lähteproov väiksema hulga valimite kokkusegamisel kui on kajastatud tabelites 1 ja 2, tingimusel et lähteproovi mass vastab tabelites 1 või 2 nõutud lähteproovi massile.

G.2. Röstitud kohvi proovivõtumeetodi üldülevaade

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Toidugrupp	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
Röstitud kohvioad, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuv kohvi	≥ 15	15–30 tonni	100	10
	< 15	—	10–100 (12)	1–10

G.3. Röstitud kohviubade, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuva kohvi (partiid ≥ 15 tonni) proovivõtumeetod

—	Kui osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada, jaotatakse iga partii osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass erineda ettenähtud massist kuni 20 %.

—	Igast osapartiist võetakse proovid eraldi.

—	Valimite arv: 100.

—	Lähteproovi mass = 10 kg.

—

G.4. Röstitud kohviubade, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuva kohvi (partiid < 15 tonni) proovivõtumeetod

Röstitud kohviubade, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuva kohvi partiide puhul, mis on väiksemad kui 15 tonni, kasutatakse proovivõtukava, mille käigus võetakse sõltuvalt partii massist 10–100 valimit, mis annab lähteproovi massiks 1–10 kg.

Valimite arvu määramiseks võib kasutada järgmist tabelit.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt röstitud kohviubade, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuva kohvi partii massist

Partii mass (tonnides)	Valimite arv	Lähteproovi mass (kg)
≤ 0,1	10	1
> 0,1–≤ 0,2	15	1,5
> 0,2–≤ 0,5	20	2
> 0,5–≤ 1,0	30	3
> 1,0–≤ 2,0	40	4
> 2,0–≤ 5,0	60	6
> 5,0–≤ 10,0	80	8
> 10,0–≤ 15,0	100	10

G.5. Vaakumpakendites turustatavate röstitud kohviubade, jahvatatud röstitud kohvi ja lahustuva kohvi proovivõtu erimeetod

15-tonniste või suuremate partiide puhul võetakse vähemalt 25 valimit, mis annab lähteproovi massiks 10 kg; ning väiksemate kui 15-tonniste partiide puhul on valimite arv 25 % tabelis 2 kajastatud valimite arvust ning saadava lähteproovi mass vastab kontrollitava partii massile (vt tabel 2).

G.6. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud proovivõtusätetele.

G.7. Partii või osapartii heakskiitmine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

H. PUUVILJAMAHLADE, SEALHULGAS VIINAMARJAMAHLA, VIINAMARJAVIRDE, SIIDRI JA VEINI PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse järgmiste mükotoksiinide piirnormide ametlikuks kontrolliks:

—	ohratoksiin A veinis, viinamarjamahlas ja viinamarjavirdes,

—	patuliin puuviljamahlades, puuviljanektarites, piiritusjookides, siidris ja teistes õuntest valmistatud või õunamahla sisaldavates kääritatud jookides.

H.1. Proovivõtumeetod

Lähteproovi maht on vähemalt 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, näiteks kui proov koosneb ühest pudelist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1. Määratud valimite arv sõltub toote tavapärasest turustamisviisist. Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi, jälgides et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et ohratoksiin A ja patuliini jaotus partiis on ühtlane. Seetõttu piisab, kui partiist võetakse lähteprooviks kolm valimit.

Valimid, mis võivad tihti koosneda ühest pudelist või pakendist, peavad olema ühesuguse kaaluga. Valimi mass on vähemalt 100 grammi, mis annab lähteproovi kaaluks 1 liiter. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse I lisa punktis A.3.8 ettenähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Turustusviis	Partii maht (liitrites)	Valimite miinimumarv	Lähteproovi miinimummaht (liitrites)
Müügipakendita (puuviljamahl, piiritusjoogid, siider, vein)	—	3	1
Pudelid/pakendid (puuviljamahl, piiritusjoogid, siider)	≤ 50	3	1
Pudelid/pakendid (puuviljamahl, piiritusjoogid, siider)	50–500	5	1
Pudelid/pakendid (puuviljamahl, piiritusjoogid, siider)	> 500	10	1
Pudelid/pakendid (vein)	≤ 50	1	1
Pudelid/pakendid (vein)	50–500	2	1
Pudelid/pakendid (vein)	> 500	3	1

H.2. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele. (14)

H.3. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

I. VILJALIHA SISALDAVATE ÕUNATOODETE NING IMIKUTELE JA VÄIKELASTELE MÕELDUD ÕUNAMAHLA JA VILJALIHA SISALDAVATE ÕUNATOODETE PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse patuliini piirnormide ametlikuks kontrolliks viljaliha sisaldavates õunatoodetes ning imikutele ja väikelastele mõeldud õunamahlas ja viljaliha sisaldavates õunatoodetes.

I.1. Proovivõtumeetod

Lähteproov on vähemalt massiga 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, näiteks kui proov on võetud üksikpakendist.

Partiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 1. Vedelate toodete puhul segatakse partii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi. Sel juhul võib eeldada, et patuliini jaotus partiis ühtlane. Seetõttu piisab, kui partiist võetakse lähteprooviks kolm valimit.

Valimid peavad olema ühesuguse massiga. Valimi mass on vähemalt 100 grammi, mis annab lähteproovi massiks 1 kg. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse I lisa punktis A.3.8 ettenähtud protokolli.

Tabel 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Partii mass (kg)	Valimite miinimumarv	Lähteproovi mass (kg)
< 50	3	1
50–500	5	1
> 500	10	1

Kui partii koosneb üksikpakenditest, on lähteproovi pakendite arv esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Koondproovi saamiseks võetavate pakendite (valimite) arv, kui partii koosneb üksikpakenditest

Pakendite või ühikute arv partiis	Võetavate pakendite või ühikute arv	Lähteproovi mass (kg)
1–25	1 pakend või ühik	1
26–100	ligikaudu 5 %, vähemalt 2 pakendit või ühikut	1
> 100	ligikaudu 5 %, maksimaalselt 10 pakendit või ühikut	1

I.2. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

I.3. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiinide sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

J. IMIKUTOITUDE NING IMIKUTELE JA VÄIKELASTELE MÕELDUD TÖÖDELDUD TERAVILJAPÕHISTE TOITUDE PROOVIVÕTUMEETOD

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse järgmiste mükotoksiinide piirnormide ametlikuks kontrolliks:

—	aflatoksiinid, ohratoksiin A ja fusario-toksiinid imikutoitudes ning imikutele ja väikelastele mõeldud töödeldud teraviljapõhistes toitudes,

—	aflatoksiinid ja ohratoksiin A meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoitudes, mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele (muud kui piim ja piimatooted),

—	patuliin muudes imikutoitudes kui imikutele ja väikelastele mõeldud töödeldud teraviljapõhistes toitudes. Patuliini piirnormide ametlikuks kontrolliks imikutele ja väikelastele mõeldud õunamahlas ja viljaliha sisaldavates õunatoodetes kohaldatakse I lisa I osas kirjeldatud proovivõtumeetodit.

J.1. Proovivõtumeetod

—

Imikutele ja väikelastele mõeldud toidu suhtes kohaldatakse I lisa punktis B.4 teravilja ja teraviljatoodete jaoks sätestatud proovivõtumeetodit. Seega on valimite arv 10–100 sõltuvalt partii massist vastavalt I lisa punkti B.4 tabelile 2. Väga väikeste partiide (≤ 0,5 tonni) korral võib võtta ka vähem valimeid, kuid lähteproovi mass on ka sel juhul vähemalt 1 kg.

—

Valimi mass on ligikaudu 100 grammi. Müügipakendites turustatavate partiide korral sõltub valimi mass müügipakendi massist ning väga väikeste partiide (≤ 0,5 tonni) korral võetakse valimit nii, et lähteproov saadakse vähemalt massiga 1 kg. Kõrvalekaldumine sellest meetodist märgitakse punktis A.3.8 ettenähtud protokolli.

—	Lähteproovi mass – 1–10 kg, piisavalt segatud.

J.2. Proovide võtmine jaemüügietapil

Jaemüügietapil tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta vastavalt I lisa käesolevas osas esitatud sätetele.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapil kohaldada ka teistsugust proovivõtumeetodit, tingimusel et võetud lähteproov tagab kontrollitava partii piisava esinduslikkuse ning et kogu meetodit kirjeldatakse ja see dokumenteeritakse. (16)

J.3. Partii või osapartii nõuetekohasuse hindamine

—	Loetakse nõuetekohaseks, kui mükotoksiini sisaldus laboriproovis ei ületa piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

—	Loetakse nõuetele mittevastavaks, kui mükotoksiinide sisaldus laboriproovis ületab kahtlusteta piirnormi, võttes arvesse saagise parandust ja mõõtemääramatust.

(1) Juhend pädevatele asutustele aflatoksiine käsitlevate ELi õigusaktide järgimise kontrollimiseks on saadaval aadressil http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/aflatoxin_guidance_et.pdf. Juhend annab täiendavat praktilist teavet, mille suhtes kehtivad siiski käesoleva määruse sätted.

(2) Sõltuvalt partii massist – vt tabel 2.

(3) Sellistest partiidest proovide võtmise suunised on alates 1. juulist 2006 avaldatud järgmisel veebilehel: http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/index_en.htm

(4) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(5) Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva lisa käesoleva osa tabel 2.

(6) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(7) Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva lisa käesoleva osa tabel 2.

(8) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(9) Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva lisa käesoleva osa tabel 2.

(10) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 0,5 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 0,5 kg.

(11) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(12) Sõltuvalt partii massist – vt käesoleva lisa käesoleva osas tabel 2.

(13) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(14) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi mahuga 1 liiter, võib lähteproovi maht jääda ka alla 1 liitri.

(15) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

(16) Kui proov on nii väike, et sellest ei saa lähteproovi massiga 1 kg, võib lähteproovi mass jääda ka alla 1 kg.

II LISA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMISE JA KASUTATAVATE ANALÜÜSIMEETODITE KRITEERIUMID MÜKOTOKSIINIDE SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TOIDUAINETES

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ettevaatusabinõud

Kuna üldiselt ei ole mükotoksiinide jaotuvus proovis ühtlane, tuleb proove ette valmistada ja homogeniseerida eriti hoolikalt.

Kogu laborisse saabuv proov homogeniseeritakse, juhul kui homogeniseerimine viiakse läbi laboris.

Aflatoksiinide analüüsil tuleks võimaluse korral vältida päevavalgust, kuna ultraviolettvalguse mõjul laguneb aflatoksiin järk-järgult.

1.2. Tervete pähklite koorte ja tuumade suhte arvutamine

Määruses (EÜ) nr 466/2001 kindlaksmääratud aflatoksiinide piirnorme kohaldatakse söödava osa suhtes. Aflatoksiinisisaldust söödavas osas saab määrata järgmiselt:

—	koorega pähklite proovidest eraldatakse koored ja määratakse söödava osa aflatoksiinisisaldus;

—

koorega pähklite puhul võidakse kasutada proovide ettevalmistuse menetlust. Proovivõtu- ja analüüsimeetodiga määratakse pähklituumade mass lähteproovis. Pähklituumade mass lähteproovis määratakse pärast seda, kui on kindlaks määratud sobiv tegur pähklikoorte ja pähklituumade suhte leidmiseks tervetes pähklites. Selle suhte abil määratakse kindlaks pähklituumade kogus ettevalmistatavas ja analüüsitavas lähteproovis.

Partiist või igast lähteproovist võetakse eraldi juhuslikult umbes 100 tervet pähklit. Suhte saamiseks iga laboriproovi puhul võidakse terved pähklid kaaluda, seejärel koorida ning kaaluda koored ja tuumad uuesti.

Koorte ja tuumade suhte võib teatava arvu proovide põhjal kindlaks määrata ka labor ning seda võib kasutada hilisemate analüüside puhul. Kui konkreetse laboriproovi puhul leitakse, et see on mõne piirnormiga vastuolus, määratakse suhe selle proovi puhul proovist võetud umbes 100 pähkli alusel.

2. LABORISSE SAABUNUD PROOVI TÖÖTLEMINE

Iga lähteproov jahvatatakse peeneks ja segatakse hoolikalt, kasutades sealjuures meetodit, mille puhul on tõestatud, et see tagab täieliku homogeniseerumise.

Kui piirnorme kohaldatakse kuivaine suhtes, määratakse homogeniseeritud proovi ühe osa põhjal kindlaks toote kuivainesisaldus, kasutades selleks meetodit, mille puhul on tõestatud, et see määrab täpse kuivainesisalduse.

3. PARALLEELPROOVID

Tingimusel et see on kooskõlas liikmesriikide eeskirjades kajastatud toidukäitlejate õigustega, võetakse homogeniseeritud materjalist paralleelproovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

4. LABORI KASUTATAV ANALÜÜSIMEETOD JA LABORI KONTROLLINÕUDED

4.1. Mõisted

Järgnevalt esitatakse mõned enim kasutatavad mõisted, mida labor peab kasutama:

r	=	korratavus – näitaja, millest allpool jääb korratavuse tingimustel (sama proov, sama määraja, samad seadmed, sama laboratoorium, sama aeg) läbiviidud kahe üksikkatse tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %), ja seega r = 2,8 × sr,
sr	=	standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal,
RSDr	=	suhteline standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sr / ) × 100],
R	=	reprodutseeritavus – näitaja, millest allpool jääb reprodutseeritavuse tingimustel (sama katsematerjal, eri laborid, eri sooritajad, eri seadmed, standardmeetod) läbiviidud üksikkatsete tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %); R = 2,8 × sR,
sR	=	standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal,
RSDR	=	suhteline standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sR / ) × 100].

4.2. Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid vastavad määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa lõigete 1 ja 2 sätetele.

4.3. Erinõuded

4.3.1. Suutlikkusnäitajad

Kui mükotoksiinide sisalduse määramiseks toiduainetes ei ole ühenduse õigusaktides ette nähtud erimeetodeid, võivad laborid valida mis tahes meetodi, mille puhul on täidetud järgmised suutlikkusnäitajad:

suutlikkusnäitajad aflatoksiinide puhul

Suutlikkusnäitaja

Kontsentratsioonivahemik

Soovitatav väärtus

Maksimaalne lubatud väärtus

Pimekatsed

Kõik

Tähtsusetu

—

Saagis – aflatoksiin M1

0,01–0,05 μg/kg

60–120 %

> 0,05 μg/kg

70–110 %

Saagis – aflatoksiinid – 1, B2, G1, G2

< 1,0 μg/kg

50–120 %

1-10 μg/kg

70–110 %

> 10 μg/kg

80–110 %

RSDR täpsus

Kõik

Arvestatakse Horwitzi võrrandi järgi

2 × Horwitzi võrrandi järgi arvutatud väärtus

RSDr täpsuse arvutamiseks võib korrutada RSDR täpsuse vastava kontsentratsiooni juures 0,66ga.

—	Väärtusi kohaldatakse nii B1 kui ka summa B1 + B2 + G1 + G2 puhul.

—	Kui tuleb esitada üksikute aflatoksiinide summa B1 + B2 + G1 + G2, peavad kõikide aflatoksiinide reaktsioonid analüüsisüsteemile olema teada või samaväärsed.

suutlikkusnäitajad ohratoksiin A puhul

Sisaldus μg/kg	Ohratoksiin A
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
< 1	≤ 40	≤ 60	50–120
1–10	≤ 20	≤ 30	70–110

suutlikkusnäitajad patuliini puhul

Sisaldus μg/kg	Patuliin
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
< 20	≤ 30	≤ 40	50–120
20–50	≤ 20	≤ 30	70–105
> 50	≤ 15	≤ 25	75–105

suutlikkusnäitajad deoksünivalenooli puhul

Sisaldus μg/kg	Deoksünivalenool
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
> 100–≤ 500	≤ 20	≤ 40	60–110
> 500	≤ 20	≤ 40	70–120

suutlikkusnäitajad zearalenooni puhul

Sisaldus μg/kg	Zearalenoon
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
≤ 50	≤ 40	≤ 50	60–120
> 50	≤ 25	≤ 40	70–120

suutlikkusnäitajad fumonisiin B1 and B2 puhul

Sisaldus μg/kg	Fumonisiin B1 või B2
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
≤ 500	≤ 30	≤ 60	60–120
> 500	≤ 20	≤ 30	70–110

suutlikkusnäitajad T-2 ja HT-2 toksiini puhul

Sisaldus μg/kg	T-2 toksiin
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
50–250	≤ 40	≤ 60	60–130
> 250	≤ 30	≤ 50	60–130

Sisaldus μg/kg	HT-2 toksiin
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
100–200	≤ 40	≤ 60	60–130
> 200	≤ 30	≤ 50	60–130

Mükotoksiinide tulemuslikkuse kriteeriumide märkused

—	Kasutatavate meetodite avastamispiire ei ole märgitud, kuna on esitatud täpsusväärtused iga vaadeldava kontsentratsiooni puhul.

—

Täpsusväärtused arvutatakse Horwitzi võrrandist:

RSDR = 2(1-0,5logC)

kus

—	RSDR on suhteline standardhälve, mis arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal [(sR/) × 100],

—	C on kontsentratsioonimäär (s.t 1 = 100 g/100 g, 0,001 = 1 000 mg/kg).

See on üldine täpsusvõrrand, mille puhul on leitud, et see on enim kasutatavate analüüsimeetodite puhul sõltumatu analüüsist ja maatriksist, sõltudes üksnes kontsentratsioonist.

4.3.2. Sobivus ettenähtud otstarbeks

Kui täielikult tunnustatud analüüsimeetodeid on piiratud arv, võib kasutada ka lähenemist, mis järgib sobivust ettenähtud otstarbeks, määratledes ühe parameetri – sobivusfunktsiooni –, et hinnata analüüsimeetodite vastuvõetavust. Sobivusfunktsioon on määramatuse funktsioon, mis teeb kindlaks määramatuse piirnormid, mida peetakse ettenähtud otstarbeks sobivaks.

Arvestades ühiskatsetega täielikult tunnustatud analüüsimeetodite piiratud arvuga, eriti T-2 ja HT-2 toksiini sisalduse määramiseks, võib labori kasutatava analüüsimeetodi sobivuse (sobivus ettenähtud otstarbeks) hindamiseks kasutada ka määramatuse funktsiooni, mis teeb kindlaks maksimaalse vastuvõetava määramatuse taseme. Labor võib kasutada meetodit, mis annab maksimaalse standardmääramatuse piiridesse jäävad tulemused. Maksimaalset standardmääramatust saab arvutada järgmise valemi abil:

Formula

kus

—	Uf on maksimaalne standardmääramatus (μg/kg),

—	LOD on meetodi avastamispiir (μg/kg),

—	α on konstant, numbriline tegur, mida kasutatakse sõltuvalt C väärtusest. Kasutatavad väärtused on kajastatud järgnevas tabelis,

—	C on vaadeldav kontsentratsioon (μg/kg).

Kui analüüsimeetod annab tulemusi, mille määramatus jääb alla maksimaalset standardmääramatust, käsitatakse meetodit sama sobivana kui meetodit, mis vastab punktis 4.3.1 kajastatud suutlikkusnäitajatele.

Tabel

Käesolevas punktis esitatud valemis konstandi α jaoks kasutavad numbrilised väärtused vaadeldavast kontsentratsioonist sõltuvalt

C (μg/kg)	α
≤ 50	0,2
51–500	0,18
501–1 000	0,15
1 001–10 000	0,12
> 10 000	0,1

4.4. Mõõtemääramatuse hindamine, saagise arvutamine ja tulemuste esitamine (1)

Analüüsitulemus esitatakse saagisega parandatult või parandamata, märkides nii esitamise viisi kui ka saagise väärtuse. Piirnormile vastavuse kontrollimiseks kasutatakse saagisega parandatud analüüsitulemust.

Analüüsitulemus tuleb esitada kujul x+/–U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendmääramatus.

Laiendmääramatuse U puhul kasutatakse kattetegurit väärtusega 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 %.

Loomset päritolu toidu puhul saab mõõtemääramatuse arvestamisel lähtuda ka määramispiirist (CCa) vastavalt komisjoni otsuses 2002/657/EÜ (2) (lisa punkt 3.1.2.5 – ained, mille jaoks on lubatud piirmäärad kehtestatud) toodust.

Olemasolevaid analüüsitulemuse tõlgenduseeskirju partii nõuetekohasuse hindamisel kohaldatakse ametliku kontrolli käigus võetud proovide analüüsitulemuste puhul. Kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside suhtes kohaldatakse riigisiseseid eeskirju.

4.5. Laborite kvaliteedinõuded

Labor peab vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (3) artikli 12 sätetele.

(1) Lisateavet mõõtemääramatuse hindamise ja saagise arvutamise kohta saab dokumendist “Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (“Aruanne analüüsitulemuste, mõõtemääramatuse, saagisetegurite ja EÜ toidu ja sööda õigusaktide sätete vahelise seose kohta”): http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf

(2) EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/25/EÜ (ELT L 6, 10.1.2004, lk 38).

(3) Lisateavet leiate komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2076/2005 (milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamise üleminekukorraldus ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004) (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83) artikli 18 üleminekusätetest.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 402/2006,

8. märts 2006,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pidades silmas kogemusi, mis on saadud pärast seda, kui jõustus komisjoni 20. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 89/97, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (2) tuleb määrata kindlaks meetodid, mida kasutatakse värskete banaanide netokaalu määramiseks. Need meetodid peaksid hõlmama värskete banaanide kaalumist, et määrata nende netokaal, ning seda kaalu kinnitavate banaanide kaalumissertifikaatide koostamist tolliasutuse volitatud ettevõtjate poolt. Tuleks määrata mistahes veovahendiga transporditavates banaanisaadetistes sisalduvate värskete banaanide netokaal.

(2)	Selleks et anda liikmesriikidele ja ettevõtjatele piisavalt aega valmistumaks kaalujatele volituse andmiseks, kohaldatakse meetmeid värskete banaanide kaalumise ja banaanide kaalumissertifikaatide koostamise kohta alates 1. juunist 2006.

(3)

Kombineeritud nomenklatuuri peatükkidesse 84 ja 85 kuuluvate teatud elektronlülituste impordi suhtes kehtestati tasakaalustavad tollimaksud nõukogu 11. augusti 2003. aasta määrusega nr 1480/2003, millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks. (3) Nimetatud tasakaalustavate tollimaksude ühtse kohaldamise tagamiseks on nimetatud määrusega hõlmatud kaupadele vaja eri päritolureeglit.

(4)	Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93 (4) vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt.

1.	Pärast artiklit 290 lisatakse järgmine tekst:

Artikkel 290a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 290a

Käesolevas peatükis ning lisades 38b ja 38c kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) volitatud kaaluja– ettevõtja, kellele tolliasutus on andnud volituse kaaluda värskeid banaane;

b) taotleja dokumendid– kõik dokumendid, mis on seotud värskete banaanide kaalumisega;

c) värskete banaanide netokaal– banaanide kaal ilma mis tahes pakkematerjalide ja pakenditeta;

d) värskete banaanide saadetis– ühte veovahendisse laaditud värskete banaanide üldkogus, mida üks eksportija lähetab ühele või mitmele kaubasaajale;

e) mahalaadimiskoht– mistahes koht, kuhu värskete banaanide saadetist võib maha laadida või kuhu seda võib mingi tolliprotseduuri raames saata või, juhul kui tegemist on veoga konteinerites, tähendab see kohta, kus konteiner laaditakse maha laevalt või õhusõidukilt või muult peamiselt veovahendilt, või kohta, kus banaanid konteinerist välja võetakse.”

Lisatakse artikkel 290b:

“Artikkel 290b

1. Iga tolliasutus võib anda taotluse alusel volitatud kaaluja staatuse ettevõtjatele, kes osalevad värskete banaanide impordil, veol, ladustamisel või käitlemisel, juhul kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	taotleja tagab, et kaalumine teostatakse nõuetekohaselt;

b)	taotlejal on olemas sobivad kaalumisseadmed;

c)	taotleja dokumendid võimaldavad tolliasutustel teostada tõhusaid kontrolle.

Tolliasutus keeldub volitatud kaaluja staatuse andmisest, kui taotleja on tõsiselt või korduvalt rikkunud tollieeskirju.

Volitus piirdub värskete banaanide kaalumisega volitava tolliasutuse valve all olevas kohas.

2. Volitav tolliasutus tühistab volitatud kaaluja staatuse, kui volitatud kaaluja ei täida enam lõikes 1 sätestatud tingimusi.”

Lisatakse artikkel 290c:

“Artikkel 290c

1. Netokaalu kontrollimiseks CN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate värskete banaanide ühendusse importimise puhul peab vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga olema kaasas banaanide kaalumissertifikaat, millele on märgitud asjaomase värskete banaanide saadetise netokaal pakendiliigi ja päritolu kaupa.

Banaanide kaalumissertifikaadi koostab volitatud kaaluja lisas 38b sätestatud korras ning kasutades lisas 38c esitatud vormi.

Tolliasutuse sätestatud tingimustel võib kõnealuse sertifikaadi esitada tolliasutusele elektrooniliselt.

2. Volitatud kaaluja teatab tolliasutusele ette värskete banaanide saadetise kaalumisest banaanide kaalumissertifikaadi koostamise eesmärgil, esitades andmed pakendiliigi, päritolu ning aja ja koha kohta.

3. Tolliasutused kontrollivad banaanide kaalumissertifikaatidesse märgitud värskete banaanide netokaalu riskianalüüsi põhjal, kontrollides vähemalt 5 % igal aastal esitatud sertifikaatidest, viibides volitatud kaaluja poolt läbiviidava representatiivsete proovide kaalumise juures või lisa 38b punktides 1–3 sätestatud korras representatiivseid proove ise kaaludes.”

5.	Lisatakse artikkel 290d: “Artikkel 290d Liikmesriigid edastavad komisjonile volitatud kaalujate nimekirja ning kõik sellesse tehtud hilisemad muudatused. Komisjon edastab sellise teabe teistele liikmesriikidele.”

6.	Lisa 11 muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

7.	Lisa 38b asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

8.	Lisa 38c lisatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Siiski, artikli 1 punkte 4, 7 ja 8 kohaldatakse alates 1. juunist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2) EÜT L 17, 21.1.1997, lk 28.

(3) ELT L 212, 22.8.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2116/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 7).

(4) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 215/2006 (ELT L 38, 9.2.2006, lk 11).

I LISA

Lisa 11 muudetakse järgmiselt:

CN-koodide “ex 7117” ja “ex 8482” alla klassifitseeritud tooteid käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine tekst:

“ex 8473 30 10 ja ex 8473 50 10

Dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud elektroonilised mikrolülitused

Valmistamine, milles töötamise ja töötlemise ning vajaduse korral valmistajariigist pärinevate osade lisamise tulemusena lisanduv väärtus moodustab vähemalt 45 % DRAM-valmistoodete tehasehinnast.

Kui 45 % reegel ei ole täidetud, pärinevad DRAMid riigist, kust on pärit väärtuseliselt suurem osa kasutatud materjalidest”

CN-koodide “ex 8542” ja “ex 9009” alla klassifitseeritud tooteid käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine tekst:

“ex 8548 90 10

Dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud elektroonilised mikrolülitused

Kui 45 % reegel ei ole täidetud, pärinevad DRAMid riigist, kust on pärit väärtuseliselt suurem osa kasutatud materjalidest”

II LISA

“LISA 38b

Artikli 290c lõikes 1 osutatud kord

Artikli 290c kohaldamisel määrab volitatud kaaluja kõikide värskete banaanide saadetiste netokaalu igas mahalaadimiskohas järgmise korra kohaselt

Iga pakendiliigi ja päritolukoha kohta võetakse banaanide pakkeühikutest proov. Banaanide pakkeühikute kaalumisele kuuluv proov on värskete banaanide saadetise representatiivne proov. See sisaldab vähemalt allpool osutatud koguseid:

Banaanide pakkeühikute arv (pakendiliigi ja päritolu kaupa)	Kontrollitav banaanide pakkeühikute arv
— kuni 400	5
— 401 kuni 700	7
— 701 kuni 1 000	10
— 1 001 kuni 2 000	13
— 2 001 kuni 4 000	15
— 4 001 kuni 6 000	18
— üle 6 000	21

Netokaal määratakse järgmiselt:

a)	kaalutakse iga kontrollitav banaanide pakkeühik (brutokaal);

b)	avatakse vähemalt üks banaanide pakkeühik ning arvutatakse pakendi kaal;

c)	selle pakendi kaalu aktsepteeritakse kõikide sama liiki ja sama päritolukohaga pakendite puhul ning see arvatakse maha kõikide kaalutud banaanide pakkeühikute kaalust;

d)	sellisel viisil kindlaks määratud keskmine netokaal banaanide pakkeühiku kohta iga liigi ja päritolukoha puhul, mis põhineb kontrollitud proovide kaalul, võetakse aluseks värskete banaanide saadetise netokaalu määramisel.

3.	Juhul kui tolliasutus ei kontrolli samal ajal kaalumissertifikaate, aktsepteerib tolliasutus kaalumissertifikaadis deklareeritud netokaalu, tingimusel et deklareeritud netokaal ei erine rohkem ega vähem kui 1 % võrra keskmisest netokaalust, mille määras kindlaks tolliasutus.

4.	Banaanide kaalumissertifikaat esitatakse tolliasutusele, kellele esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon. Tolliasutus kohaldab banaanide kaalumissertifikaadil esitatud proovi tulemusi kogu värskete banaanide saadetise suhtes, millega kõnealune sertifikaat on seotud.”

III LISA

Lisatakse lisa 38c:

“LISA 38c

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/40

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 403/2006,

8. märts 2006,

millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 3 kolmas taane,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 33 nähakse ette, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni määrustes (EMÜ) nr 32/82, (2) (EMÜ) nr 1964/82, (3) (EMÜ) nr 2388/84, (4) (EMÜ) nr 2973/79 (5) ja (EÜ) nr 2051/96 (6) sätestatakse teatavate veise- ja vasikaliha jaotustükkide ning teatavate veise- ja vasikalihakonservide puhul ekspordi eritoetuse andmise tingimused ning teatavate sihtkohtade puhul toetuse andmise tingimused.

(3)	Veise- ja vasikaliha kasvav puudus ühenduse turul on tõstnud hinnad märkimisväärselt kõrgemale määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 26 lõikes 1 osutatud baashinnast, mis väljendab soovitavat ühenduse turu toetuse taset.

(4)

Üldsusele teeb üha suuremat muret selliste loomade heaolu, keda veetakse väga pikki vahemaid ja kelle humaanset kohtlemist ei saa täielikult tagada, eriti kui neid tarnitakse kolmandatesse riikidesse. Kuigi elusloomade transpordi suhtes kehtivad ulatuslikud materiaalsete tingimuste, korra- ja kontrollinõuded, mida tugevdati 2003. aastal, on kogemused näidanud, et loomade heaolu ei ole alati tagatud. Lisaks on loomade heaolu nõuded sihtriikides sageli madalamad kui ühenduses.

(5)

Tapaloomade eksport tähendab ühenduse jaoks madalamat lisandväärtust ning nende loomade eksportimiseks toetuse andmisega kaasnevad suuremad loomade heaolutingimuste järelevalve ja kontrolliga seonduvad kulud. Seetõttu ei peaks tasakaalu, siseturuhindade ja sisekaubanduse loomuliku arengu ning loomade heaolu tagamiseks enam soodustama tapaloomade eksporti kolmandatesse riikidesse eksporditoetuste andmisega.

(6)	Paljundamiseks ettenähtud elusloomade puhul tuleks kuritarvitamise vältimiseks anda tõupuhaste aretusloomade eksporditoetust ainult kuni 30 kuu vanuste mullikate ja lehmade puhul.

(7)	Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2147/2005, millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused, (7) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(8)	Teatavate ühenduse veise- ja vasikalihatoodete müügi võimaldamiseks rahvusvahelisel turul tuleks eksportitoetust anda teatavate KN-koodide 0201, 0202 ja 1602 50 alla kuuluvate toodete eksportimisel teatavatesse sihtkohtadesse.

(9)	Teatavate veise- ja vasikalihatoodete kategooriate puhul ei ole eksporditoetust märkimisväärselt kasutatud. Samasugune olukord valitseb ka teatavate sihtkohtade puhul, mis asuvad ühenduse territooriumi vahetus läheduses. Selliste kategooriate puhul ei tuleks eksporditoetusi enam määrata.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud eksporditoetused on määratud kindlaks komisjoni 17. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks) (8) vastu võetud nomenklatuuris määratletud tootekoodide põhjal.

(11)	Kõikide külmutatud jaotustükkide toetused peavad olema vastavuses värskete või jahutatud jaotustükkide, v.a täiskasvanud isasveistelt saadud jaotustükkide toetustega.

(12)

Tuleks tõhustada kontrolli KN-koodiga 1602 50 hõlmatud toodete üle, sätestades, et kõnealustele toodetele toetuse andmise tingimuseks on nende valmistamine nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodete eksporditoetuste ettemaksete kohta) (9) artiklis 4 sätestatud korras.

(13)

Toetust tuleks anda ainult nende toodete osas, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses. Seetõttu peavad tooted toetuse saamise tingimustele vastamiseks kandma vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/433/EMÜ (ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta), (10) nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivis 77/99/EMÜ (ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) (11) ja nõukogu 14. detsembri 1994. aasta direktiivis 94/65/EÜ (milles sätestatakse hakkliha ja lihavalmististe tootmise ja turuleviimise nõuded) (12) ettenähtud tervisemärki.

(14)	Vastavalt määruse (EMÜ) nr 1964/82 artikli 6 lõike 2 kolmandale lõigule vähendatakse eritoetust juhul, kui eksporditava kondita liha kogus moodustab vähem kui 95 %, kuid mitte vähem kui 85 % konditustamisel saadud jaotustükkide kogumassist.

(15)

Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada. Eksporditoetuste kaotamine ei tohiks siiski kaasa tuua diferentseeritud toetuse kohaldamist teistesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes.

(16)	Veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Loetelu toodetest, mille puhul antakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 33 osutatud eksporditoetust, ja kõnealuse toetuse suurus ning asjaomased sihtkohad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

2. Tooted peavad vastama tervisemärkide suhtes kehtestatud asjaomastele nõutele, mis on ette nähtud:

—	direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis,

—	direktiivi 77/99/EMÜ B lisa VI peatükis,

—	direktiivi 94/65/EÜ I lisa VI peatükis.

Artikkel 2

Määruse (EMÜ) nr 1964/82 artikli 6 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 10 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 3

Asjaolu, et Rumeenia ja Bulgaaria osas ei ole eksporditoetust kindlaks määratud, ei peeta toetuse diferentseerimiseks.

Artikkel 4

Määrus (EÜ) nr 2147/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 4, 8.1.1982, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 744/2000 (EÜT L 89, 11.4.2000, lk 3).

(3) EÜT L 212, 21.7.1982, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2772/2000 (EÜT L 321, 19.12.2000, lk 35).

(4) EÜT L 221, 18.8.1984, lk 28. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3661/92 (EÜT L 370, 19.12.1992, lk 16).

(5) EÜT L 336, 29.12.1979, lk 44. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3434/87 (EÜT L 327, 18.11.1987, lk 7).

(6) EÜT L 274, 26.10.1996, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2333/96 (EÜT L 317, 6.12.1996, lk 13).

(7) ELT L 342, 24.12.2005, lk 12.

(8) EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 558/2005 (ELT L 94, 13.4.2005, lk 22).

(9) EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2003 (ELT L 67, 12.3.2003, lk 3).

(10) EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(12) EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

LISA

Komisjoni 8. märtsi 2006. aasta määrusele, millega kinnitatakse eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa (7)

0102 10 10 9140

B00

EUR/100 kg eluskaal

33,3

0102 10 30 9140

B00

EUR/100 kg eluskaal

33,3

0201 10 00 9110 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

47,1

B03

EUR/100 kg netomass

27,7

0201 10 00 9130 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

62,8

B03

EUR/100 kg netomass

37,0

0201 20 20 9110 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

62,8

B03

EUR/100 kg netomass

37,0

0201 20 30 9110 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

47,1

B03

EUR/100 kg netomass

27,7

0201 20 50 9110 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

78,5

B03

EUR/100 kg netomass

46,2

0201 20 50 9130 (1)

B02

EUR/100 kg netomass

47,1

B03

EUR/100 kg netomass

27,7

0201 30 00 9050

US (3)

EUR/100 kg netomass

15,2

CA (4)

EUR/100 kg netomass

15,2

0201 30 00 9060 (6)

B02

EUR/100 kg netomass

29,1

B03

EUR/100 kg netomass

9,7

0201 30 00 9100 (2) (6)

B04

EUR/100 kg netomass

109,1

B03

EUR/100 kg netomass

64,2

EUR/100 kg netomass

133,1

0201 30 00 9120 (2) (6)

B04

EUR/100 kg netomass

65,4

B03

EUR/100 kg netomass

38,5

EUR/100 kg netomass

79,8

0202 10 00 9100

B02

EUR/100 kg netomass

20,9

B03

EUR/100 kg netomass

7,0

0202 20 30 9000

B02

EUR/100 kg netomass

20,9

B03

EUR/100 kg netomass

7,0

0202 20 50 9900

B02

EUR/100 kg netomass

20,9

B03

EUR/100 kg netomass

7,0

0202 20 90 9100

B02

EUR/100 kg netomass

20,9

B03

EUR/100 kg netomass

7,0

0202 30 90 9100

US (3)

EUR/100 kg netomass

15,2

CA (4)

EUR/100 kg netomass

15,2

0202 30 90 9200 (6)

B02

EUR/100 kg netomass

29,1

B03

EUR/100 kg netomass

9,7

1602 50 31 9125 (5)

B00

EUR/100 kg netomass

55,1

1602 50 31 9325 (5)

B00

EUR/100 kg netomass

49,0

1602 50 39 9125 (5)

B00

EUR/100 kg netomass

55,1

1602 50 39 9325 (5)

B00

EUR/100 kg netomass

49,0

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Tähestikulis-numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

B00	:	kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Rumeenia ja Bulgaaria.
B02	:	B04 ja sihtkoht EG.
B03	:	Albaania, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni muudetud määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artiklites 36 ja 45 ja, kui asjakohane, artiklis 44).
B04	:	Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Prince, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.

(1) Kande tegemisel sellesse alamrubriiki tuleb esitada tunnistus, mis on esitatud komisjoni muudetud määruse (EMÜ) nr 32/82 lisas.

(2) Toetust antakse muudetud määruses (EMÜ) nr 1964/82 sätestatud tingimuste täitmise korral.

(3) Viiakse läbi vastavalt muudetud määrusele (EMÜ) nr 2973/79.

(4) Viiakse läbi vastavalt muudetud määrusele (EÜ) nr 2051/96.

(5) Toetust antakse muudetud määruses (EMÜ) nr 2388/84 sätestatud tingimuste täitmise korral.

(6) Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras. Mõiste “keskmine sisaldus” osutab määruse (EMÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.

(7) Muudetud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 33 lõike 10 alusel ei määrata toetust kolmandatest riikidest imporditud toodete ekspordiks ja reekspordiks kolmandatesse riikidesse.

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Tähestikulis-numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

B00	:	kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Rumeenia ja Bulgaaria.
B02	:	B04 ja sihtkoht EG.
B03	:	Albaania, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni muudetud määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artiklites 36 ja 45 ja, kui asjakohane, artiklis 44).
B04	:	Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Prince, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/44

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 404/2006,

8. märts 2006,

millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust sealihaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2759/75 artiklis 13 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 13 lõikes 3 on sätestatud, et määruse (EMÜ) nr 2759/75 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (4) nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikliga 13 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimusele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärkidega varustamise nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

LISA

Sealihasektori eksporditoetused alates 9. märtsist 2006

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0210 11 31 9110

P08

EUR/100 kg

54,20

0210 11 31 9910

P08

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9100

P08

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9300

P08

EUR/100 kg

54,20

1601 00 91 9120

P08

EUR/100 kg

19,50

1601 00 99 9110

P08

EUR/100 kg

15,20

1602 41 10 9110

P08

EUR/100 kg

29,00

1602 41 10 9130

P08

EUR/100 kg

17,10

1602 42 10 9110

P08

EUR/100 kg

22,80

1602 42 10 9130

P08

EUR/100 kg

17,10

1602 49 19 9130

P08

EUR/100 kg

17,10

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

P08	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 405/2006,

8. märts 2006,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(3) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 224/2006 (ELT L 38, 9.2.2006, lk 32).

LISA

Komisjoni 8. märtsi 2006. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

“I LISA

CN-kood	Tootekirjeldus	Tüüpiline hind (EUR/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	108,2	3	01
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	95,8	7	02
0207 14 10	Kanade kondita jaotustükid, külmutatud	190,7	35	01
		221,6	24	02
		277,8	7	03
0207 25 10	Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud	170,0	0	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	247,4	15	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	261,8	11	03
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	179,7	34	01
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	167,9	40	02

(1) Impordi päritolu:

01	Brasiilia
02	Argentina
03	Tšiili.”

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/48

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 406/2006,

8. märts 2006,

millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda, tuleks seepärast kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 8 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega kindlaks määrata eksporditoetused.

(3)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikliga 8 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud tingimusele.

2. Lõike 1 kohaselt peavad toetuse saamise tingimustele vastavad tooted vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ette nähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. märtsil 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

LISA

Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 9. märtsist 2006

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0105 11 11 9000

A02

EUR/100 pcs

0,80

0105 11 19 9000

A02

EUR/100 pcs

0,80

0105 11 91 9000

A02

EUR/100 pcs

0,80

0105 11 99 9000

A02

EUR/100 pcs

0,80

0105 12 00 9000

A02

EUR/100 pcs

1,60

0105 19 20 9000

A02

EUR/100 pcs

1,60

0207 12 10 9900

V03

EUR/100 kg

40,00

0207 12 90 9190

V03

EUR/100 kg

40,00

0207 12 90 9990

V03

EUR/100 kg

40,00

0207 14 20 9900

V03

EUR/100 kg

20,00

0207 14 60 9900

V03

EUR/100 kg

20,00

0207 14 70 9190

V03

EUR/100 kg

20,00

0207 14 70 9290

V03

EUR/100 kg

20,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

V03	A24, Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/50

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/29/EÜ,

8. märts 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/12/EÜ, eelkõige seoses teatavate institutsioonide kohaldamisalast väljaarvamise või kohaldamisalasse lisamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (1) eriti selle artikli 60 lõike 2 viiendat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõikes 3 on loetletud institutsioonid, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisalast selgesõnaliselt välja arvatud.

(2)

Taani majandusministeerium ning Taani sise- ja tervishoiuministeerium on esitanud taotluse omavalitsuste hüpoteeklaenuliidu (KommuneKredit) lisamiseks direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõikes 3 esitatud loetellu, millega KommuneKredit arvataks direktiivi kohaldamisalast välja. Arvestades KommuneKrediti õiguslikku seisundit ja struktuuri, on selle lisamine artikli 2 lõikes 3 esitatud loetellu õigustatud.

(3)	Soome rahandusministeerium uuendas oma taotlust lisada artikli 2 lõikes 3 esitatud loetellu Kera OY/Kera Ab asemel FinnveraOyj/Finnvera Abp. Finnvera Plc loodi Kera Plc ja Soome riikliku garantiikeskuse ühinemise tulemusena. Finnvera Plc jätkab oma eelkäija Kera Plc tegevust.

(4)

Kreeka majandus- ja rahandusministeerium on esitanud taotluse arvata artikli 2 lõikes 3 esitatud loetelust välja Elliniki Trapeza Viomichanikis Anaptyxeos ja Tachidromiko Tamieftirio. Esimene lõpetas oma tegevuse pärast ühinemist kommertspangaga ning viimane kavatseb alustada tegevust krediidiasutusena vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõike 3 neljas taane asendatakse järgmisega:

“—	Taanis “Dansk Eksportfinansieringsfond”, “Danmarks Skibskreditfond”, “Dansk Landbrugs Realkreditfond” ja “KommuneKredit”.”

Artikkel 2

Direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõike 3 kuues taane asendatakse järgmisega:

“—	Kreekas “Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων” (Tamio Parakatathikon kai Danion).”

Artikkel 3

Direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõike 3 neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:

“—	Soomes “Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB” ja “Finnvera Oyj/Finnvera Abp”.”

Artikkel 4

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2006. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/52

AKV–EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE OTSUS nr 5/2004,

17. detsember 2004,

ettevõtluse arenduskeskuse finantsmääruse kohta

(2006/192/EÜ)

AKV–EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE,

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (1) (edaspidi “leping”), eriti selle III lisa artikli 2 lõiget 6,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. septembri 2000. aasta siselepingut ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt lepingu finantsprotokollile,

võttes arvesse üheksanda Euroopa Arengufondi (9. EAF) suhtes kohaldatavat finantsmäärust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Suursaadikute komitee peaks pärast lepingule allakirjutamist kehtestama ettevõtluse arenduskeskuse (edaspidi “keskus”) finantsmääruse.

(2)	Suursaadikute komitee peaks kehtestama keskuse eelarve vastuvõtmise korra,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I. ÜLDPÕHIMÕTTED

ÜHTSUSE, EELARVE ÕIGSUSE, TASAKAALU JA ARVESTUSÜHIKU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. Kõik keskuse tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma eelkalkulatsioonides, mis põhinevad igaks eelarveaastaks koostataval kulude kalkulatsiooni sisaldaval aastasel tööprogrammil, ja need tuleb kirjendada eelarvesse.

2. Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Artikkel 2

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisarvestus tehakse eurodes. Rahavoogude osas võivad peaarvepidaja ja, kui tegemist on avansikontodega, avansikontode haldajad teha tehinguid AKV ja ELi riikide omavääringutes.

Artikkel 3

1. Tulu hõlmab EAFi osamaksu, keskuse poolt makstavatele palkadele, töötasudele ja muudele rahalistele tasudele kehtestatud makse ning mitmesuguseid muid sissetulekuid.

2. Tulu hõlmab ka teiste rahastajate sissemakseid keskuse eelarvesse.

3. Vastavalt oma põhikirja ja töökorra artikli 4 lõikele 3 võib keskus lepingus sätestatud toimingute teostamiseks hallata vahendeid ka kolmandate isikute nimel. Nende vahendite haldamisele kohaldatavad finantseeskirjad on sätestatud käesoleva finantsmääruse artiklis 37.

Artikkel 4

Kulude kalkulatsioon hõlmab tegevus- ja sekkumiskulusid. Need tuleb üksteisest selgelt eristada.

AASTASUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 5

1. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Eelarvesse kavandatud assigneeringud kinnitatakse üheks eelarveaastaks.

a)	Eelarveaastal nõuetekohaselt määratud assigneeringud, mis jäävad 31. detsembriks välja maksmata, kantakse siiski automaatselt üle (ainult) järgmisesse eelarveaastasse. Selliselt üle kantud assigneeringud kajastatakse selgelt jooksva aasta raamatupidamises.

Teatud tingimustel, mida kohaldatakse pikaajaliste projektide suhtes, võib direktor kinnitada assigneeringute ülekandmise teise järjestikusesse aastasse. Sel viisil ülekantud assigneeringud märgitakse raamatupidamisarvestuses eraldi. Direktor teavitab oma otsusest juhatust selle järgmisel koosolekul.

Lepingu iga finantsprotokolli kehtivuse lõppedes kantakse kõik määratud, ent välja maksmata jäänud assigneeringud automaatselt üle lepingu järgmisesse finantsprotokolli. Lepingu lõppedes kantakse määratud, ent veel välja maksmata assigneeringud üle, aga seda ainult kahe lepingu vahelise üleminekuperioodi või vajaduse korral aastase likvideerimisperioodi jooksul.

d)	Kooskõlas eelarve koostamisele kohaldatavate eeskirjadega võib ühe eelarveaasta lõpuks sulgunud assigneeringuid kasutada järgmistes eelarvetes.

3. Kui eelarve ei ole vastava eelarveaasta alguseks veel lõplikult vastu võetud, annab direktor keskuse järjepideva toimimise tagamiseks loa igakuiste haldus- ja tegevuskulude määramiseks, eraldamiseks ja maksmiseks vastavalt käesolevas finantsmääruses sätestatud menetlusele. Sellised igakuised kulutused jooksval aastal ei tohi olla suuremad kui üks kaheteistkümnendik vastavatest artiklite kaupa määratud assigneeringutest, mis kiideti heaks eelnenud aasta eelarves.

USALDUSVÄÄRSE FINANTSHALDUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 6

1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtte kohaselt ehk siis säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

2. Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida keskus oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal, ning et nende kogus ja laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3. Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja direktor esitab juhatusele vastava teabe. See teave esitatakse igal aastal hiljemalt dokumentides, mis lisatakse esialgsele eelarveprojektile, ning see tuleks lisada dokumentidele, mis esitatakse komisjonile keskuse poolt Euroopa Arengufondist taotletud aastase summa põhjenduseks.

4. Otsustamise tõhustamiseks teostab keskus vastavalt komisjoniga kooskõlastatud mitmeaastasele hindamisprogrammile regulaarselt programmide või meetmete eel- ja järelhindamist. Hindamistulemused lisatakse dokumentidesse, mis esitatakse komisjonile keskuse poolt Euroopa Arengufondist taotletud aastase summa põhjenduseks.

II. EELARVE KOOSTAMINE

Artikkel 7

1. Finantsprotokolliga keskusele määratud ja teiste rahastajate võimalike annetuste kaudu täiendatud kogueelarve raames kavandab direktor aasta tööprogrammi eelnõu ja sellega seotud eelarve projekti, toetudes komitee poolt heakskiidetud strateegiaga kehtestatud suunistele. Tööprogrammi eelnõu ja eelarve projekt edastatakse juhatusele hiljemalt nende täitmisele eelneva aasta 15. juuliks.

Aastane tööprogramm ja sellega seotud eelarve kiidetakse juhatuse poolt heaks hiljemalt 31. juulil ja esitatakse vastuvõtmiseks suursaadikute komiteele. Eelarve edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile (edaspidi “komisjon”), kes alustab Euroopa Arengufondist taotletud summa saamiseks ühenduses kehtivat menetlust selleks otstarbeks ette nähtud spetsiaalse eraldise põhjal.

2. Eelarvesse kavandatud maksekohustusi saab täita alles alates kuupäevast, mil ühenduse pädev asutus teeb Euroopa Arengufondile esitatud taotluse suhtes rahastamisotsuse. Keskusele antakse sellest otsusest teada.

3. Euroopa Arengufondist taotletud toetuse suhtes kohaldatavad tingimused määratakse kindlaks keskuse ja komisjoni vahel sõlmitavas rahastamislepingus.

4. Eelarve sisaldab teistelt rahastajatelt saadava tulu ligikaudseid kalkulatsioone.

Artikkel 8

1. Euroopa Arengufondist eraldatud toetuse maksmise kuupäevad määratakse kindlaks artikli 7 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingus. Sulgunud assigneeringutena käsitletav eelnevate eelarveaastate toetus arvatakse summast maha.

2. Eelarve liigendatakse jaotisteks (eelarvejagudeks), peatükkideks, artikliteks ja punktideks vastavalt tulu või kulu laadile või otstarbele.

Artikkel 9

Vajaduse korral esitab direktor lisa- või paranduseelarve projekti, mis vaadatakse läbi ja kiidetakse heaks samal kujul ja sama menetluse korras kui esialgseid kalkulatsioone sisaldav eelarve.

III. EELARVE TÄITMINE

Artikkel 10

1. Direktor täidab eelarvet omal vastutusel vastavalt I jaos sätestatud põhimõtetele ja heakskiidetud assigneeringute piires. Ta annab eelarve haldamisest aru juhatusele.

2. Kinnitatud assigneeringuid kasutatakse ainult kooskõlas käesolevas finantsmääruses sätestatud põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige artiklis 6 kirjeldatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 11

1. Ühtegi tulu ei tohi sisse nõuda ega ühtegi kulu maksta neid vastavasse eelarveartiklisse kandmata.

Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad vastavaks eelarveaastaks kinnitatud või eelnevatest eelarveaastatest üle kantud assigneeringuid.

2. Tulud ja kulud kirjendatakse kontodele täies mahus ja vastastikku korrigeerimata.

—

Selle reegli erandina lahutatakse eraldatud summadest:

a)	lepingupoolele määratud trahvid;

b)	valesti makstud summade tasaarveldus, mida saab teha mahaarvamise kaudu järgnevast maksest, mis tehakse samal eelarveaastal samast peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse on tehtud;

c)	sõidukite, tarvikute ja sisseseade väärtus, kui need on võetud tagasi osalise tasuna uute samalaadsete artiklite ostmisel; varude hindamiseks kirjendatakse ostu netohind kontodele soetusmaksumusena.

—

Selle reegli erandina võib uuesti kasutada:

a)	valesti makstud summade tagasimakseid;

b)	laekunud kindlustusmakseid;

c)	laekumisi uuendatavate sõidukite, tarvikute ja sisseseade müügist;

d)	laekumisi keskuse väljaannete müügist.

Artikkel 12

1. Vahendite paigutamise ühest jaost teise otsustab direktor, välja arvatud juhul, kui ümberpaigutusi tehakse artiklist või artiklisse, mis on seotud töötajatele määratud rahaliste tasudega. Direktor teavitab oma otsustest juhatust selle järgmisel koosolekul.

Vahendite paigutamise ühest jaost teise, kui see hõlmab artikleid, mis on seotud töötajatele määratud rahaliste tasudega, otsustab juhatus direktori ettepaneku alusel.

2. Vahendite paigutamise ühest peatükist teise ja peatükkide sees otsustab direktor, teavitades sellest juhatust.

Artikkel 13

Keskuse tulud kantakse ühele või mitmele keskuse nimel avatud pangakontole.

IV. FINANTSKONTROLL

Artikkel 14

1. Finantskontrolli teostavad finantskontrolör ja vajaduse korral üks või mitu abikontrolöri, kellel peab olema kogemus rahvusvaheliste organisatsioonide finantseeskirjade alal.

2. Kontrolör annab halduseesmärgil vahetult aru direktorile, abikontrolörid vahetult kontrolörile.

3. Kontrolöri ja abikontrolörid nimetab ametisse juhatus. Kontrolöri ja abikontrolöride suhtes on siduvad kehtivad personalieeskirjad. Meetmed, mis on seotud distsiplinaarvastutuse, töösuhte peatamise, selle lõpetamise või kohtumenetlusega, kiidab direktori põhjendatud ettepaneku alusel heaks juhatus.

4. Enne, kui eelarvevahendite käsutaja kiidab heaks mõne toimingu, kontrollib finantskontrolör selle teostus- ja finantsaspekte. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks, et:

a)	kulu on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

b)	kohaldatud on artiklis 6 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Kontrolli tulemusena nõusolek kinnitatakse või keeldutakse seda andmast.

Finantskontroll keeldub oma nõusolekut andmast, kui eespool nimetatud tingimused ei ole tema arvates täidetud. Iga kord, kui keeldutakse nõusolekut andmast, koostab finantskontroll asjakohaseid põhjendusi sisaldava kirjaliku aruande ja teavitab direktorit.

Direktor võib sellise keeldumise asjakohaselt põhjendatud otsusega omal vastutusel tühistada, välja arvatud juhul, kui assigneeringute kättesaadavus on küsitav. See otsus on lõplik ja siduv ning sellest teatatakse finantskontrollile. Igast sellisest otsusest teatab direktor kirjalikult ka juhatusele selle järgmisel koosolekul.

Finantskontrollil peab olema juurdepääs kõigile tõendavatele dokumentidele ja teistele kontrollitavate kulude ja tuludega seotud dokumentidele. Ta võib teostada kohapealseid kontrollimisi.

5. Kontrolör ja abikontrolörid on oma kohustuste täitmisel sõltumatud. Oma ametissenimetamisest tulenevaid, käesoleva finantsmäärusega neile määratud kohustusi täites ei võta nad vastu juhiseid ja nende suhtes ei kehti mingid piirangud.

6. Direktor võib taotleda, et finantskontroll avaldaks arvamust keskuse sisekorra hindamise, toimimise või parandamisega seotud küsimustes. Samuti võib direktor selleks, et välja selgitada, kas eelarvest rahastatud toimingud on tehtud nõuetekohaselt, paluda finantskontrollil teostada dokumentide kontrolli ja vajaduse korral sooritada kohapealseid kontrollimisi.

7. Iga eelarveaasta lõpus, hiljemalt järgmise aasta 30. aprilliks koostab finantskontroll tegevusaruande, milles avaldatakse arvamust keskuse finantsjuhtimise ja eelarve täitmise kohta. Aruanne esitatakse direktorile, kes edastab selle juhatusele selle järgmisel koosolekul ja lisab vajaduse korral oma märkused.

Artikkel 15

Välisaudiitorid, kellele viidatakse artiklis 27, esitavad haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta oma sõltumatu arvamuse.

V. EELARVE HALDAMINE

Artikkel 16

1. Keskuse eelarve haldamisel järgitakse põhimõtet, et eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja on eri isikud.

2. Eelarvevahendite käsutaja, kontrolöri ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

3. Assigneeringute haldamise eest vastutab eelarvevahendite käsutaja, kes võib ainuisikuliselt võtta kulutustega seotud kohustusi, määrata kindlaks sissenõutavaid summasid ning väljastada sissenõude- ja maksekorraldusi. Sissenõude- ja maksetoiminguid teeb peaarvepidaja.

Artikkel 17

1. Kõigi meetmete kohta, millega võib kaasneda keskuse makstav kulu, peab eelarvevahendite käsutaja tegema eelnevalt ettepaneku. Ettepanek, millele lisatakse tõendavad originaaldokumendid, saadetakse eelnevaks kontrolliks finantskontrolörile.

2. Jooksvate kulude osas võib võtta esialgseid kulukohustusi.

3. Kohustuste ja maksekorralduste kohta peetakse raamatupidamisarvestust.

Artikkel 18

1. Eelarvevahendite käsutaja tehtava kulude tõendamise eesmärk on:

a)	kontrollida võlausaldaja nõude õigsust;

b)	määrata kindlaks võlasumma olemasolu ja suurus või seda kontrollida;

c)	kontrollida tingimusi, mille korral võib nõuda makse tegemist.

2. Iga kulutuse tõendamiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, millest nähtuvad võlausaldaja nõue ja vajaduse korral ka osutatud teenus.

Artikkel 19

1. Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega käsu maksta välja tõendatud kuluartikkel.

2. Maksekorraldusele lisatakse tõendavate dokumentide originaalid, millele tuleb märkida või lisada eelarvevahendite käsutaja nõusolek, milles kinnitatakse, et makstavad summad on õiged, et kaup on kätte saadud või et teenus on osutatud.

3. Tõendavate dokumentide originaalid võib mõningatel juhtudel asendada eelarvevahendite käsutaja poolt tõestatud koopiatega.

4. Maksekorraldused saadetakse eelneva kontrolli teostamiseks finantskontrollile.

Artikkel 20

1. Maksmine on viimane toiming, mis vabastab keskuse oma kohustustest võlausaldajate ees.

2. Peaarvepidaja teeb makse kasutatavate vahendite piires.

3. Sisuliste vigade ilmnemise, väljamakse kehtivuse vaidlustamise või käesolevas finantsmääruses ette nähtud vorminõuete eiramise korral teavitab peaarvepidaja sellest kohe eelarvevahendite käsutajat ja finantskontrolli. Direktor võib kirjalikult ja omal vastutusel nõuda makse sooritamist. Igast sellisest otsusest teatab direktor kirjalikult juhatusele selle järgmisel koosolekul.

Artikkel 21

1. Makseid tehakse üldjuhul pangakonto kaudu, eelistatavalt pangaülekandega, aga põhjendatud juhtudel ka pangatšekiga. Tehingute vääring on euro. Erandjuhtudel ja vajaduse korral võib kasutada ka muid vääringuid.

2. Tšekkidel ja pangaülekandekorraldustel peab olema kaks allkirja, üks neist peaarvepidaja oma.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib direktor anda loa sularahamaksete tegemiseks. Nende maksete kohta tuleb võtta kviitung.

4. Kehtivate vahetuskursside puudumise korral kasutatakse AKV riikide omavääringutes tehtavate maksete või sissenõutud tulu puhul summade eurodeks ümber arvestamisel Euroopa Keskpanga ümberarvestuskursse, mis kehtivad toimingu tähtaja kuu esimesel tööpäeval.

Artikkel 22

1. Teatavate kululiikide maksmiseks võib keskuse kehtestatud tingimuste kohaselt avada avansikontosid.

2. Iga avansikonto avamise otsuse teeb direktor antud valdkonna eest vastutava töötaja ettepaneku põhjal. Iga ettepaneku peab enne direktorile esitamist heaks kiitma peaarvepidaja ja sellele peab oma nõusoleku andma finantskontroll.

3. Igas otsuses on kindlaks määratud:

—	avansikonto haldaja nimi,

—	haldaja vastutus,

—	ettemakse ülemmäär,

—	ettemakse kasutamise kestus,

—	tõendavate dokumentide esitamise vajadus ja esitamise tähtaeg,

—	iga kuluartikli laad ja suurim lubatud summa.

4. Igale ettemaksele peab eelnema kulukohustus.

5. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja võtavad meetmeid, et tagada lubatud ettemaksete tegemine õiges suuruses ja sobivas ajavahemikus.

Artikkel 23

1. Keskuse eelarvesse kirjendatud assigneeringute puhul on eelarvevahendite käsutajaks direktor.

2. Direktor võib mõned oma kohustustest delegeerida talle alluvatele töötajatele. Igas volituste delegeerimise otsuses tuleb märkida töötaja volituste kestus ja ulatus.

3. Direktor võib delegeerida teatud eelarve täitmisega seotud kohustused hoolikalt valitud asjaomastele kolmandatele isikutele.

Artikkel 24

1. Direktor nimetab juhatuse heakskiidul ametisse peaarvepidaja.

2. Peaarvepidaja vastutab keskuses:

a)	maksete nõuetekohase sooritamise, tulude kogumise ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmise eest;

b)	raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise eest kooskõlas artikliga 26;

c)	raamatupidamisarvestuse pidamise eest kooskõlas artikliga 26;

d)	artikli 26 kohase raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamise eest kooskõlas komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud sätetega;

e)	raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamise ja heakskiitmise eest ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide kehtestamise eest, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f)	sularahahalduse eest.

3. Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja keskuse varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab sellise teabe usaldusväärsuse.

4. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 ja artiklile 22 on ainult peaarvepidajal õigus hallata raha ja muud vara. Ta vastutab nende säilitamise eest.

5. Kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik, võib peaarvepidaja delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6. Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.

Artikkel 25

1. Keskusele makstava mis tahes summa sissenõudmiseks väljastab eelarvevahendite käsutaja sissenõudekorralduse. Sissenõudekorraldused esitatakse eelneva kontrolli teostamiseks sisekontrolliorganile.

2. Peaarvepidaja vastutab talle eelarvevahendite käsutaja poolt edastatud sissenõudekorralduste eest.

3. Kõigi peaarvepidajale või avansikontode haldajale tehtud sularahamaksete kohta väljastatakse kviitung.

VI. RAAMATUPIDAMINE, RAAMATUPIDAMISARUANNE, AUDIT, KONTROLLIKODA, EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET (OLAF)

Artikkel 26

1. Raamatupidamine toimub eurodes kahekordse kirjendamise meetodil ja kalendriaasta alusel. Aruannetes kajastuvad iga aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini laekunud tulud ja tehtud kulud ning neisse lisatakse tõendavate dokumentide originaalid.

Eelarveaasta lõpus suletakse kontod keskuse raamatupidamisaruande koostamise eesmärgil.

2. Kirjed tehakse raamatupidamissüsteemi alusel, mille liigenduses eristatakse selgelt kontosid, mis võimaldavad koostada bilanssi, ja kontosid, mis võimaldavad koostada tulude ja kulude aruannet. Need kirjed võib salvestada arvutipõhisesse süsteemi, mille abil on võimalik koostada üldine kuubilanss. Kõik avansikontod kirjendatakse vahekontole ja tasaarvestatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta lõpuks, välja arvatud püsiavansi korral.

3. Keskus võib kasutada elektroonilist andmetöötlust, kui eelarvevahendite käsutaja, kontrolör ja peaarvepidaja on ühisel arvamusel, et süsteem vastab turvalisuse nõuetele.

4. Artiklis 37 ette nähtud kolmandate isikute nimel hallatavate vahendite kohta peetud eraldi arvestus liidetakse keskuse bilansi ning tulude ja kulude aruandega.

5. Keskus koostab bilansi ning tulude ja kulude aruande hiljemalt aasta N + 1 31. märtsiks.

Bilansis kajastuvad keskuse varad ja kohustused N aasta 31. detsembri seisuga.

Tulude ja kulude aruandes on:

tulude tabel, mis sisaldab:

—	Euroopa Arengufondist oodatavaid tulusid, mis põhinevad jooksval aastal määratud ja eelmisest aastast ülekantud kulukohustustel,

—	palkadelt makstavatest maksudest ja teenitud intressidest saadavaid tulusid,

—	teisi tegelikke laekumisi;

kulude tabel, mis sisaldab:

—	eelmistest eelarveaastatest ülekantud kulukohustustel põhinevaid tegelikke makseid,

—	N aasta eelarvesse kirjendatud tegelikke makseid või kohustusi,

—	koondtabelit, milles näidatakse tegelikke makseid mööbli, tarvikute ja muu inventari eest,

—	kohustusi, mida on lubatud üle kanda järgmisesse eelarveaastasse;

märkused raamatupidamisaruande kohta, mis sisaldavad:

—	kohaldatud raamatupidamispõhimõtteid,

—	eelmistel aastatel ja jooksval aastal eraldatud, makstud, tühistatud või üle kantud assigneeringute koondtabeleid,

—	aruande üksikute punktide toetuseks esitatavaid põhjalikke märkusi ja arvutusi.

6. Igas kvartalis koostatakse aruanne, milles kajastub jooksva eelarve täitmise ja ülekantud assigneeringute kasutamise seis; aruannet tõendab finantskontroll ja pärast seda edastatakse see juhatusele.

Artikkel 27

1. Juhatus määrab kolmeks aastaks keskuse raamatupidamisaruannet auditeerima rahvusvaheliselt tuntud audiitorühingu; valik tehakse nimekirja põhjal, milles on esitatud vähemalt kolm ühingut. Sama audiitorühingut ei saa määrata kauemaks kui kolmeks järjestikuseks aastaks.

2. Audiitorid kontrollivad arveraamatuid ja keskuse kassajääki, teevad kindlaks, kas inventarinimestikud ja bilansid on tehtud nõuetekohaselt ja heas usus vastavalt ettenähtud raamatupidamise korrale, ning tagavad keskuse raamatupidamisega seotud teabe õigsuse.

Auditi eesmärk on kindlaks teha, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja nõuetekohaselt ning kas finantshaldus on olnud laitmatu.

Audiitorid tõendavad, et raamatupidamisaruanne on koostatud nõuetekohasel viisil vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, ning et see annab keskuse finantsseisundist tõese ja erapooletu ülevaate.

3. Audiitorid nõustavad keskust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas parandada toimingute teostamise tingimusi ja edendada usaldusväärset finantshaldust.

Audiitorite kohustused on järgmised:

a)	hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning keskuse tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest, ning

b)	hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrollisüsteemide sobivust ja taset.

4. Audiitorite tegevusvaldkond hõlmab kõiki keskuse toiminguid ja üksusi. Neil on täielik ja piiramatu juurdepääs igasugusele teabele, mis on nende ülesannete täitmiseks vajalik.

5. Iga eelarveaasta lõppedes koostavad audiitorid aruande hiljemalt 30. juuniks. Aruanne esitatakse direktorile, kes edastab selle juhatusele selle järgmisel koosolekul ja lisab vajaduse korral oma märkused. Juhatus edastab aruande komiteele, lisades sellele oma soovitused.

Selle aruande ja raamatupidamisaruande põhjal kiidab komitee heaks direktori tegevuse eelarve täitmisel.

Artikkel 28

Komisjon, kontrollikoda ja Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) võivad kontrollida vahendite kasutamist, mille keskus sai Euroopa Arengufondist vastavalt fondi finantsmäärusele. Kontrollikoda võib kontrollida, kas tulu on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikult ja nõuetekohaselt ning kas lepingu ja üheksanda Euroopa Arengufondi (9. EAF) finantsmääruse sätetest on kinni peetud.

VII. EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJATE, PEAARVEPIDAJA, PEAARVEPIDAJA ABIDE JA AVANSIKONTODE HALDAJATE VASTUTUS

Artikkel 29

Kui eelarvevahendite käsutajad määravad kindlaks sissenõutavaid makse, väljastavad sissenõudekorraldusi, võtavad kulukohustusi või allkirjastavad maksekorraldusi käesoleva finantsmääruse vastaselt, kannavad nad distsiplinaarvastutust ning peavad vajaduse korral kahju hüvitama. Sama kord kehtib ka siis, kui eelarvevahendite käsutajad ei dokumenteeri võlanõuet või ei väljasta sissenõudekorraldust või teevad seda ilma mõjuva põhjuseta hilinemisega. Sellisele vastutusele saab võtta ainult juhul, kui rikkumised pandi toime tahtlikult või need leidsid aset raske hooletuse tulemusena.

Artikkel 30

1. Peaarvepidaja ja peaarvepidaja abid kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad vajaduse korral hüvitama kahju, kui nad on teinud makseid, mis on vastuolus artikliga 19.

Nad kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad hüvitama kahju nende vastutusel oleva raha, vara ja dokumentide kadumise või kahjustumise korral, kui kadumine või kahjustumine põhjustati tahtlikult või leidis aset raske hooletuse tulemusena.

Samadel tingimustel kannavad nad vastutust ka pangakontode kasutamise ja haldamise kohta saadud korralduste ebakorrektse täitmise puhul, eelkõige juhul, kui:

a)	nad nõuavad sisse või maksavad summasid, mis ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

b)	nad teevad makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada.

2. Avansikontode haldajad kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad vajaduse korral hüvitama kahju, kui:

a)	nad ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

b)	nad teevad makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada.

Avansikontode haldajad kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad hüvitama kahju nende vastutusel oleva raha, vara ja dokumentide kadumise või kahjustumise korral, kui kadumine või kahjustumine põhjustati tahtlikult või leidis aset raske hooletuse tulemusena.

Artikkel 31

1. Peaarvepidaja, peaarvepidaja abid ja avansikontode haldajad peavad olema kindlustatud nende kohustustest tulenevate riskide vastu.

Keskus kannab vajalikud kindlustuskulud. Ta määrab kindlaks peaarvepidajana, arvepidaja abina ja avansikontode haldajana töötavate teenistujate kategooriad, samuti tingimused, mille alusel kaetakse nimetatud teenistujate kindlustuskulud, kindlustades neid nende kohustustest tulenevate riskide vastu.

2. Peaarvepidajale, peaarvepidaja abidele ja avansikontode haldajatele antakse erihüvitisi. Nende hüvitiste suurus kehtestatakse keskuses koostatud määrusega. Nendele hüvitistele vastavad summad kantakse iga kuu kontole, mille keskus on iga töötaja nimel avanud, et luua tagatisfond mis tahes puudujäägi katteks, mille eest nimetatud isik võib olla vastutav, ning kui neid puudujääke ei kata kindlustusseltside tagasimaksed.

Nende garantiikontode krediitsaldo makstakse peaarvepidajale, peaarvepidaja abile või avansikontode haldajale välja pärast tema ametikohustuste lõppemist ja pärast seda, kui ta on lõplikult vabastatud tööga seotud vastutusest.

3. Peaarvepidaja, peaarvepidaja abid ja avansikontode haldajad vabastab kahe aasta jooksul pärast asjaomase eelarveaasta lõppu vastutusest direktor, kes toetub välisaudiitori aruandele.

Artikkel 32

Eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja, peaarvepidaja abide ja avansikontode haldajate kohustus hüvitada kahju ja nende distsiplinaarvastutus määratakse kindlaks kooskõlas keskuse personalieeskirjadega.

VIII. HANKEMENETLUSED JA MUUD SÄTTED

Artikkel 33

Hankelepingute sõlmimist keskuse varustamiseks kaupade ja teenustega reguleeritakse käesoleva artikli sätetega, vajaduse korral täiendavalt ka lepingu ja selle põhjal AKV–EÜ ministrite nõukogu vastuvõetud üldeeskirjade sätetega, ning samuti Euroopa Arengufondile kohaldatava finantsmääruse hankelepingute sõlmimist käsitlevate sätetega; s.t kandidaadid peavad olema ühenduse liikmesriikide või AKV riikide kodanikud, välja arvatud direktori nõusolekul piisavalt põhjendatud juhtudel.

Vastuolude puhul kohaldatakse A jaos märgitud eeskirju.

Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. otsekokkulepe– pakkumismenetlus, mille raames keskus konsulteerib väljavalitud kandidaadiga ja peab temaga läbirääkimisi lepingutingimuste üle;

2. lihtsustatud pakkumismenetlus– eelneva väljakuulutamise ja hankekirjelduse avaldamiseta pakkumismenetlus, mille raames võivad oma pakkumise esitada ainult keskuse väljavalitud kandidaadid (vähemalt kolm);

3. läbirääkimistega pakkumismenetlus– eelneva väljakuulutamise ja hankekirjelduse avaldamiseta pakkumismenetlus, mille raames keskus konsulteerib väljavalitud kandidaadi või kandidaatidega ja peab tema või nendega läbirääkimisi lepingutingimuste üle. Üks või mitu C jao lõike 1 punktis e sätestatud tingimustest peavad olema täidetud;

4. väljakuulutamiseta piiratud pakkumiskutse– pakkumismenetlus, mille raames võivad vastuseks keskuse poolt ettevalmistatud hankekirjeldusele esitada oma pakkumise ainult kandidaadid, kelle keskus valib välja oma hankijate andmekogu põhjal;

5. väljakuulutamisega piiratud pakkumiskutse– pakkumismenetlus, mille raames võivad vastuseks keskuse avaldatud kuulutusele ja hankekirjeldusele oma pakkumise esitada ainult keskuse väljavalitud kandidaadid;

6. avatud pakkumine– pakkumismenetlus, mille raames võib vastuseks keskuse avaldatud kuulutusele ja hankekirjeldusele oma pakkumise esitada iga füüsiline ja juriidiline isik või rühm.

Tarnelepingud

a)	Varustuse, tarvikute ja vallasvara ostu- ja rendilepingud sõlmitakse avatud pakkumise tulemusena. Kandidaadid peavad olema ühenduse liikmesriikide või AKV riikide kodanikud, välja arvatud direktori nõusolekul piisavalt põhjendatud juhtudel.

b)	Lepingud võib sõlmida otsekokkuleppel (hange ühelt pakkujalt), kui tarne kogusumma ei ületa 4 999 eurot.

c)	Need sõlmitakse lihtsustatud pakkumismenetluse korras (võttes pakkumised vähemalt kolmelt kandidaadilt), kui tarne kogusumma on 5 000 kuni 29 999 eurot.

d)	Need sõlmitakse pärast väljakuulutamiseta piiratud pakkumiskutse esitamist vähemalt kolmele kandidaadile, kui tarne kogusumma on 30 000 kuni 149 999 eurot.

Need võidakse direktori nõusolekul ja nõuetekohaselt põhjendatud dokumentide põhjal sõlmida läbirääkimistega pakkumismenetluse korras, kui tarne kogusumma ületab 4 999 eurot ning täidetud on üks või mitu järgmistest tingimustest:

—	olukorra kiireloomulisus, mis ei sõltu keskusest,

—	erilised tehnilised põhjused, mis on nõuetekohaselt põhjendatud,

—	leping hõlmab lisavarustust, lisateenuseid või lisatöid, mida ei ole tehnilistel põhjustel võimalik põhilepingust eraldada,

—	pakkumiskutse ei olnud edukas.

Tingimused, mille alusel võidakse heaks kiita punktis e loetletud erandid, määratakse keskuse sisedirektiivis, mille koostab juhatus, keda tuleb kohe teavitada igast sellisest otsusest.

Teenuste osutamise lepingud

a)	Teenuste osutamise lepingud sõlmitakse vähemalt kolmele kandidaadile esitatud piiratud pakkumiskutse tulemusena. Kandidaadid peavad olema ühenduse liikmesriikide või AKV riikide kodanikud, välja arvatud direktori nõusolekul piisavalt põhjendatud juhtudel.

b)	Lepingud võib sõlmida otsekokkuleppel, kui keskusele osutatavate teenuste kogumaksumus ei ületa 4 999 eurot.

Lepingud sõlmitakse lihtsustatud pakkumismenetluse korras (võttes pakkumised vähemalt kolmelt kandidaadilt), kui keskusele osutatavate teenuste kogumaksumus on 5 000 kuni 199 999 eurot. Kui teenuste kogumaksumus jääb vahemikku 150 000 kuni 199 999 eurot, võetakse vastu ainult põhjaliku hankekirjelduse alusel tehtud pakkumisi.

d)	Lepingud võib direktori nõusolekul ja nõuetekohaselt põhjendatud dokumentide põhjal sõlmida läbirääkimistega pakkumismenetluse korras, kui teenuste kogumaksumus ületab 4 999 eurot ning täidetud on üks või mitu C jao lõike 1 punktis e loetletud tingimustest.

3.	Hankija valitakse pakkumises märgitud hinna, tõendatud ametialase pädevuse, ametialase kogemuse, majandusliku usaldatavuse ja lepingu täitmiseks pakutud aja põhjal.

4.	Lepingu vääringuks on eranditult euro.

5.	Kui lõigetega 1 ja 2 hõlmatud teenused on jaotatud mitmesse lepingusse, tuleb käesoleva artikli kohaldamisel arvesse võtta teenuste kogumaksumust.

Erijuhtudel võib keskus delegeerida lihtsustatud pakkumismenetluste ja hankekonkursside korraldamise mõnele organisatsioonivälisele asutusele, tingimusel et pakkumiskutsele vastanud ettevõtete valik, hankekirjelduse koostamine ja lõplik hankija valik jäävad keskuse pädevusse või kaasfinantseerimise korral keskuse ja teiste kaasfinantseerijate pädevusse.

Artikkel 34

Keskus võib rahaliselt toetada ettevõtete, ettevõtjate, vahendajate ja teenuste osutajate algatusi.

Keskus võib osaleda teenustega seotud kulude katmisel abikõlblike projektide puhul, mille rahastamise ja juhtimise eest vastutab ühenduse liikmesriigi või AKV riigi kodanikust füüsiline isik või ühenduse liikmesriigi või AKV riigis registreeritud juriidiline isik, kes on keskusele esitanud abitaotluse.

Keskus hindab teenuste maksumust, teenuste osutajate valikut, tõendeid nende ametialase pädevuse kohta, ametialast kogemust, majanduslikku usaldatavust, töö teostamiseks pakutud aega ja abisaaja pakutud programmi eeldatavat mõju. Selleks kasutab keskus oma eesmärkidega kohandatud hindamiskriteeriumide loetelu, mis sarnaneb komisjoni poolt Euroopa Arengufondi haldamisel kasutatava loeteluga.

3.	Kui abisaaja teostab allhankeid, peab ta järgima artiklit 33.

4.	Lepingute vääringuks on eranditult euro.

5.	Selliste toetuste rakendamise meetodid sätestatakse sise-eeskirjades.

Artikkel 35

1. Kogu keskusele kuuluv vallas- ja kinnisvara kantakse jooksvasse inventarinimestikku. Nimestikku kantakse ainult selline vallasvara, mille väärtus on 350 eurot või üle selle. Igale arvele märgitakse enne selle maksmist eseme inventarinumber.

2. Igasugusest vallasvara ja tarvikute müügist, kui nende väärtus ühiku kohta ületab 1 000 eurot, tuleb vastavalt direktori koostatud sisedirektiivile nõuetekohaselt teatada.

3. Inventarinimestikku kantud vara võõrandamisel, mahakandmisel või selle puudumise kindlakstegemisel, kui puudumine on tingitud kaotsiminekust, varastamisest või mõnest muust põhjusest, koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla direktor ja varustuse eest vastutav isik ning mille kinnitab sisekontroll.

4. Keskus peab nii tegelikku kui arvestuslikku inventarinimestikku, mida viiakse üksteisega korrapäraselt vastavusse. Sellist vastavusseviimist teostab sisekontrolliorgan.

Artikkel 36

Käesolevat finantsmäärust kohaldatakse täielikult keskuse detsentraliseeritud struktuuride suhtes.

IX. VAHENDITE HALDAMINE KOLMANDATE ISIKUTE NIMEL

Artikkel 37

1. Lepingus sätestatud toimingute teostamiseks võib keskus hallata vahendeid ka kolmandate isikute nimel. Nende vahendite nimekiri esitatakse keskuse eelarve lisas.

2. Käesolevat finantsmäärust kohaldatakse nende vahendite haldamise suhtes.

Teiste, komisjoni antavate vahendite haldamine reguleeritakse finantssätetega, mis kehtestatakse komisjoni ja keskuse vahel sõlmitavas kokkuleppes. Kui kõnealused sätted puuduvad, kohaldatakse käesolevat finantsmäärust.

3. Keskuse eelarvele lisatakse ka nõuetekohane kalkulatsioon kulude kohta, mida on plaanis nende vahenditega rahastada. Selgelt tuleb eristada tegevuskulusid ja sekkumiskulusid.

4. Kolmandate isikute nimel hallatavate vahendite kohta peetakse eraldi arvestust.

5. Iga keskuse poolt kolmandate isikute nimel hallatava fondi raamatupidamisaruanne sisaldab bilanssi ning tulude ja kulude aruannet, mis kajastavad vastava eelarveaasta finantsseisundit 31. detsembri seisuga. Need kinnitatakse vastavalt keskuse ja rahastaja vahel sõlmitud kokkuleppe sätetele.

Kui sellised sätted puuduvad, kinnitab aruanded keskuse finantskontroll.

6. Need aruanded esitatakse keskuse raamatupidamisaruande lisana.

Artikkel 38

AKV riigid, ühenduse liikmesriigid ja ühendus kohustuvad igaüks endaga seonduvas osas võtma meetmeid käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 39

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2005.

Brüssel, 17. detsember 2004

AKV-EÜ suursaadikute komitee nimel

eesistuja

T. J. A. M. de BRUIJN

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/63

KOMISJONI OTSUS,

1. märts 2006,

millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 alusel eeskirjad veopakenditel ja kolmandastel pakenditel EMASi logo kasutamise erandjuhtude kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 306 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/193/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMASi logo näitab avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele, et EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonil on olemas toimiv keskkonnajuhtimissüsteem kooskõlas määruse (EÜ) nr 761/2001 nõuetega.

(2)	EMASi logo ei või kasutada toodetel või nende pakenditel, või seoses muude toodete, tegevuste ja teenuste võrdlevate väidetega. Määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 15 lõikega 3 ette nähtud hindamise alusel vaatab komisjon siiski läbi, millistel erandjuhtudel võib EMASi logo kasutada.

(3)	Teatavad EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid on väljendanud huvi kasutada EMASi logo veopakenditel või kolmandastel pakenditel eesmärgiga edastada huvigruppidele tõhusalt keskkonnateavet.

(4)

Komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 15 lõikele 3 logo kasutamise, tunnustamise ja tõlgendamise kohta läbi viidud hindamisest järeldati, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivis 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) (2) määratletud veopakendite ja kolmandaste pakendite puhul on tegemist määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 8 lõikes 3 ette nähtud erandliku asjaoluga, arvestades et sellised pakendid ei ole otseselt seotud toodetega ning seepärast on EMASi logo kasutamine sellistel pakenditel lubatav.

(5)

Selleks et välistada võimalus ajada logo segamini ökomärgisega ning avalikkuse ja teiste huvitatud isikute selgeks teavitamiseks, et logo kasutamine ei ole mingil viisil seotud veopakendisse või kolmandatesse pakenditesse pakitud toodete või toodete omadustega, vaid registreeritud organisatsioonide kohaldatava keskkonnajuhtimissüsteemiga, tuleks logole lisada täiendav teave.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 14 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid võivad kasutada määruse (EÜ) nr 761/2001 IV lisas sätestatud EMASi logo kahte versiooni oma veopakenditel või kolmandastel pakenditel direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 tähenduses.

Sel juhul täiendatakse EMASi logo järgmise tekstiga: “[EMASi liikmeks registreeritud organisatsiooni nimi] on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) liikmeks registreeritud organisatsioon”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 196/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 4).

(2) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/20/EÜ (EÜT L 70, 16.3.2005, lk 17).

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/65

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2006,

millega kehtestatakse küsimustik seoses nõukogu direktiiviga 91/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 598 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/194/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Küsimustik, mida liikmesriigid kasutavad direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) rakendamise aruande koostamiseks, peaks aitama üksikasjalikult kindlaks teha liikmesriikides kohaldatavad direktiivis sätestatud põhimeetmed.

(2)

Võttes arvesse direktiivi 96/61/EÜ rakendamise käigus omandatud kogemusi ja varasemate küsimustike kasutamist (komisjoni 31. mai 1999. aasta otsus 1999/391/EÜ küsimustiku kohta, mis on seotud nõukogu direktiiviga 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (IPPC) (nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ rakendamine)), (2) on vaja kohandada aastateks 2006–2008 ettenähtud küsimustikku. Selguse huvides tuleks otsus 1999/391/EÜ asendada.

(3)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/692/EMÜ (3) artikli 6 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kehtestatakse käesolevale otsusele lisatud küsimustik, mis on seotud direktiiviga 96/61/EÜ.

Liikmesriigid võtavad küsimustiku aluseks direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõike 3 kohaselt komisjonile esitatava aruande jaoks, mis koostatakse ajavahemiku 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2008 kohta.

Artikkel 2

Otsus 1999/391/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2) EÜT L 148, 15.6.1999, lk 39. Otsust on muudetud otsusega 2003/241/EÜ (ELT L 89, 5.4.2003, lk 17).

(3) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

1. OSA

KÜSIMUSTIK DIREKTIIVI 96/61/EÜ (SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA KONTROLLI KOHTA) RAKENDAMISE KOHTA

Üldised märkused

Kolmas direktiivi 96/61/EÜ põhjal koostatud küsimustik hõlmab ajavahemikku 2006–2008. Võttes arvesse direktiivi rakendamisel omandatud kogemusi, esimese küsimustikuga saadud ja teise küsimustikuga täiendatud teavet, keskendutakse käesolevas küsimustikus direktiivi tegelikul rakendamisel liikmesriikides tehtud muudatustele ja edusammudele. Komisjon teeb ka edaspidi kõik vajaliku, et tagada direktiivi täielik ja nõuetekohane ülevõtmine liikmesriikides, eriti rikkumismenetluste hoolika järelkontrolli kaudu.

Kui küsimused sarnanevad eelmiste küsimustike küsimustele, võib olukorra muutumatuna püsimisel viidata varasematele vastustele. Loomulikult ei saa nii toimida liikmesriigid, kellele käesolev aruandlusperiood on esimene. Kui on tehtud uusi edusamme, tuleb neid vastustes kirjeldada. Lugejale on oluline saada küsimustele täielikke vastuseid, seetõttu tuleks korrata ka varasemate vastuste teksti, kui nendele on viidatud, välja arvatud juhul, kui esineb mõni praktiline takistus.

Vastates küsimustele üldiste siduvate eeskirjade või haldusasutuste väljastatud ametlike juhendite kohta, tuleb anda ülevaade eeskirja või juhendi liigi kohta ning võimaluse korral veebiaadress või muu neile ligipääsemise võimalus.

1. Üldkirjeldus

1.1.	Kas alates viimasest aruandlusperioodist (2003–2005) on tehtud märkimisväärseid muudatusi direktiivi 96/61/EÜ riigisisestes või piirkondlikes rakendusaktides ja loasüsteemi(de)s? Kui jah, kirjeldada muudatusi ja nende põhjusi ning viidata uutele õigusaktidele.

1.2.	Kas liikmesriikides on direktiivi 96/61/EÜ rakendamisel esinenud personali olemasolu ja jõudlusega seotud probleeme? Kui jah, kirjeldada probleeme, näitlikustades neid andmetega olemasolevate vahendite kohta. Kirjeldada, kuidas on kavas probleemid lahendada (näiteks tööjõudlust tõstes).

2. Käitiste ja lubade arv (artikli 2 lõiked 3 ja 4, artikkel 4)

2.1.	Esitada direktiivis 96/61/EÜ määratud uute ja olemasolevate käitiste (IPPC käitised) ja lubade arv tegevusalade kaupa, viidates 2. osas kehtestatud vormile ja märkustele.

3. Olemasolevad käitised (artikkel 5)

3.1.	Kirjeldada õiguslikult siduvaid meetmeid või halduskava, mis on kehtestatud, et tagada artikli 5 lõike 1 nõuete täitmine 30. oktoobriks 2007. Kas käitajad on kohustatud esitama või kas pädevad asutused võivad nõuda käitajatelt sel eesmärgil loataotlusi?

4. Loataotlused (artikkel 6)

4.1.	Kirjeldada üldisi siduvaid eeskirju, juhenddokumente ja taotlusvorme, mis tagavad, et taotlused sisaldaksid kogu artiklis 6 nõutavat teavet, kas üld- või eriküsimustes (näiteks käitiste märkimisväärsete heitkoguste hindamise metoodika).

5. Loamenetluse ja -tingimuste kooskõlastamine (artiklid 7–8)

5.1.	Kirjeldada viimasest aruandlusperioodist alates tehtud muudatusi loamenetluste korralduses (eri tasandi asutused, pädevuse jaotus jne).

5.2.	Kas loamenetluse ja -tingimuste kooskõlastamisel esineb erilisi raskusi, eriti kui osaleb mitu pädevat asutust, nagu sätestatud artiklis 7? Kirjeldada kõnealuse küsimusega seoses väljatöötatud õigusakte või juhenddokumente.

5.3.	Milliste õigusnormide, menetluste ja juhendite abil tagatakse direktiivi 96/61/EÜ nõuetele mittevastavatele käitistele loa andmisest keeldumine? Võimalusel teatada mitu korda ja millistel asjaoludel on loa andmisest keeldutud.

6. Loatingimuste ajakohasus ja piisavus (artikli 3 punktid d ja f, artikkel 9, artikli 16 lõiked 1 ja 2)

6.1.

Kirjeldada üldisi siduvaid eeskirju või pädevatele asutustele antud erijuhendeid järgmistes küsimustes:

1.	menetlused ja kriteeriumid heite piirväärtuste ja teiste loatingimuste sätestamiseks;

2.	parima võimaliku tehnika kindlaksmääramise üldpõhimõtted;

3.	artikli 9 lõike 4 rakendamine.

6.2.

Küsimused seoses parima võimaliku tehnika viitedokumentidega, mis koostatakse vastavalt direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikele 2.

1.	Kuidas võetakse arvesse komisjoni artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel üld- ja erijuhtudel? Kuidas viitedokumente loatingimuste sätestamisel konkreetselt kasutatakse? Kas viitedokumendid (või osa neist) on tõlgitud?

2.	Kui vajalik on komisjoni artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teave, lähtudes parimast võimalikust tehnikast, heite piirväärtuste, samaväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete kindlaksmääramise teabeallikana? Kuidas saaks olukorda parandada?

6.3.

Muud loatingimustega seotud küsimused.

1.	Kas loatingimuste sätestamisel on arvesse võetud keskkonnajuhtimissüsteeme? Kui jah, siis kuidas?

2.	Mis liiki loatingimusi ja muid meetmeid on üldjuhul kohaldatud artikli 3 punkti f täitmiseks (tegevuskoha taastamine pärast tegevuse täielikku lõpetamist) ja kuidas neid praktikas on rakendatud?

3.	Mis liiki loatingimusi on üldjuhul määratud energiatõhususele (artikli 3 punkt d)? Kuidas on kasutatud artikli 9 lõikes 3 sätestatud võimalust mitte esitada energiatõhususe nõuet?

7. Olemasolevad representatiivsed andmed (artikli 16 lõige 1)

7.1.

Esitada olemasolevad representatiivsed andmed sätestatud piirväärtuste kohta konkreetsete tegevusalade kaupa vastavalt direktiivi 96/61/EÜ I lisale ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud. Kirjeldada, kuidas need andmed on valitud ja kogutud. Komisjon võib enne aruandlusperioodi algust või selle jooksul anda juhiseid sellele küsimusele vastamiseks, pidades silmas kahte konkreetset sektorit. Edastatud andmeid (heite piirväärtuste ja keskkonnaalaste saavutuste kohta) hinnatakse, et võrrelda nii palju kui võimalik sätestatud piirväärtusi tegelikega. Seejärel saab teha võrdluse parima võimaliku tehnikaga seotud piirväärtustega viitedokumentides.

8. Üldised siduvad eeskirjad (artikli 9 lõige 8)

8.1.

Milliste käitiseliikide kohta ja missuguseid artikli 9 lõike 8 kohaseid nõudeid on kehtestatud üldiste siduvate eeskirjadega? Viidata üldistele siduvatele eeskirjadele. Millises vormis need eeskirjad on esitatud (näiteks: kes neid kehtestab ja milline õiguslik seisund neil on)? Kas kõnealuste eeskirjade kohaldamisel võetakse arvesse kohalikke olusid (ära märgitud artikli 9 lõikes 4)?

8.2.	Kui on teada, siis kui mitme käitise puhul (kas absoluutarv või protsent) kohaldati kõnealuseid eeskirju aruandlusperioodi lõpuks?

9. Keskkonnakvaliteedi standardid (artikkel 10)

9.1.	Kas on esinenud juhtumeid, mil kohaldatakse artiklit 10 ja mil parima võimaliku tehnika kasutamisest ei piisa ühenduse õigusaktides ettenähtud keskkonnakvaliteedi standardi nõuete täitmiseks (nagu määratud artikli 2 lõikes 7)? Kui jah, esitada selliste juhtumite ja võetud lisameetmete näited.

10. Parima võimaliku tehnika täiendamine (artikkel 11)

10.1.

Kas on võetud meetmed tagamaks, et kooskõlas artikliga 11 jälgib pädev asutus parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast sellest teavitada? Kui jah, esitada üksikasjad. Kui ei, siis mida on kavas ette võtta selle nõude täitmiseks?

11. Muudatused käitistes (artikkel 12, artikli 2 lõige 10)

11.1.

Kuidas pädevad asutused vastavalt artiklile 12 praktikas otsustavad, kas “muudatus tegevuses” võib keskkonda mõjutada (artikli 2 lõike 10 punkt a) ja kas niisugune muudatus on “oluline muudatus”, mis võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda (artikli 2 lõike 10 punkt b)? Viidata asjakohastele õigusnormidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

11.2.

Mitu “olulise muudatuse” taotlust laekus aruandlusperioodil? Esitada andmed tegevusalade kaupa, tuginedes 2. osas sätestatud vormile ja märkustele.

12. Loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine (artikkel 13)

12.1.

Kas riigisiseste õigusaktidega on sätestatud loatingimuste läbivaatamise sagedus ja vajaduse korral ajakohastamine (artikkel 13) või määratakse see muul viisil, nagu lubade ajaline kehtivus? Kui jah, millised on kõnealused muud viisid? Viidata asjakohastele õigusaktidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

12.2.

Milline on loatingimuste läbivaatamise tüüpiline sagedus (või eeldatav tüüpiline sagedus)? Kui käitiste või sektorite vahel on erinevusi, esitada võimalusel illustratiivne teave.

12.3.

Milles seisneb loatingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine? Kuidas rakendatakse loatingimuste läbivaatamise sätet oluliste muutuste korral parimas võimalikus tehnikas? Viidata asjakohastele õigusaktidele, juhenddokumentidele ja menetlustele.

13. Loatingimuste täitmine (artikkel 14)

13.1.

Kuidas rakendatakse praktikas artikli 14 nõuet, mille kohaselt käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest? Viidata konkreetsetele määrustele, menetlustele ja pädevate asutuste jaoks ettenähtud juhenditele. Kas käitajad esitavad seirearuandeid korrapäraselt? Nimetada kõnealuse teabe esitamise tüüpiline sagedus. Kui sektorites esineb erinevusi, esitada olemasolev teave.

13.2.

Kui teavet pole esitatud liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumide soovituse kohases aruandes, esitada olemasolev representatiivne teave direktiivi 96/61/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kohta järgmistes küsimustes:

—	kohapealse kontrolli läbiviimine käitistes ja proovide võtmine (liik, arv, sagedus),

—	õnnetuste, vahejuhtumite ja loatingimuste mittetäitmise korral rakendatavad meetmed ja nende arv (näiteks sanktsioonid ja muud meetmed).

14. Teavitamine ja üldsuse osalemine (artiklid 15, 15a)

14.1.

Kas ja missugused märkimisväärsed muutused on alates viimasest aruandlusperioodist aset leidnud teavitamist ja üldsuse osalemist loa andmise menetluses käsitlevate õigusaktide ülevõtmises, nagu on nõutud direktiivis 96/61/EÜ (artiklid 15 ja 15a), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (1)? Missugust mõju on muudetud nõuded avaldanud pädevatele asutustele, loa taotlejatele ja asjaomasele üldsusele?

15. Piiriülene koostöö (artikkel 17)

15.1.

Kas aruandlusperioodil on esitatud artikli 17 kohaseid nõudeid teabe saamiseks seoses piiriülese teabe ja koostööga? Esitada näited illustreerimaks kasutatud üldisi menetlusi.

16. Seos ühenduse muude õigusaktidega

16.1.

Mida arvavad liikmesriigid direktiivi 96/61/EÜ tõhususest, võrreldes seda näiteks ühenduse muude keskkonnaalaste õigusaktidega? Esitada direktiivi 96/61/EÜ rakendamise keskkonnaalased hinnangulised tulud ja kulud (sealhulgas haldus- ja täitmiskulud), toetudes võimaluse korral asjakohastele uurimustele ja analüüsidele. Viidata kõnealustele uurimustele ja analüüsidele.

16.2.

Missugune on teie praktiline kogemus direktiivi 96/61/EÜ loanõuete ja direktiivi 96/61/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate käitiste suhtes kehtivate ühenduse muude õigusaktide nõuete vastastikusest mõjust? Milliseid meetmeid on võetud riigisisestes ja piirkondlikes õigusaktides või haldusasutuste töökorralduses, et suurendada sidusust direktiivi 96/61/EÜ ja ühenduse muude õigusaktide rakendamisel? Näited ühenduse muudest õigusaktidest, mis kõnealust küsimust käsitlevad:

—	nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (2)

—	nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, (3)

—	nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, (4)

—	nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, (5)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (6)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta, (7)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest väljuvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta, (8)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteem, (9)

—	määrus (EÜ) nr 166/2006.

16.3.

Kas riigisisesel või piirkondlikul tasandil on võetud meetmeid, mis hõlbustaksid pädevate asutuste poolt direktiivi 96/61/EÜ ja ühenduse teiste õigusaktide alusel käitlejatelt nõutavat aruandlust? Võimaluse korral esitada viited taolistele meetmetele ja võimalustele ELi nõuete parandamiseks kõnealuses valdkonnas.

17. Üldised tähelepanekud

17.1.

Kas on rakendamisega seotud eriomaseid küsimusi, mis valmistavad muret teie liikmesriigis? Kui jah, siis täpsustada.

2. OSA

KÜSIMUSELE 2.1 VASTAMISE VORM

Märkused

Üldine märkus: käesolev vorm on andmete kogumiseks artikli 2 lõikes 3 määratud käitiste arvu ja artikli 2 lõikes 9 määratud lubade arvu kohta. Käitiste ja lubade arv ei pea tingimata olema ühesugune, sest vastavalt artikli 2 lõikele 9 võib luba hõlmata käitise osa, kogu käitist või mitut käitist. Edasised juhised ja selgitused tabelites 1 ja 2 nõutavate andmete kohta on esitatud märkustes 1.–9. Liikmesriikidel palutakse täita tabelit 1 nii palju kui võimalik. Liikmesriigid võivad soovi korral lisada kommentaare (näiteks tegevuskoha taastamise kohta), kui need on vajalikud tabelites 1 ja 2 esitatud andmete selgitamiseks. Lubade arv peab sisaldama kõiki lube, mis väljastati peale direktiivi 96/61/EÜ ülevõtmise kuupäeva (30. oktoober 1999) käitistele, mis tegutsevad veel 2008. aasta lõpus.

Iga 1.–10. veeru puhul antakse tabelis 1 vorm I lisa käitise tegevusalal põhinevate andmete kogumiseks. Võimaluse korral tuleb teave esitada I lisa alapealkirjade järgi (1.1, 2.3.a, 6.4.b jne). Vasakpoolses veerus on seega asjakohase I lisa alapealkirja number ja kokkuvõtte vastava tegevusala kirjeldusest (täispikkuses kirjelduste ja künniste jaoks vt direktiivi 96/61/EÜ I lisa). Tabelit 1 täites tuleb olla tähelepanelik, et mitte loendada sama käitist või luba rohkem kui üks kord, isegi kui käitisel on mitu tegevusala. Kui käitis või luba hõlmab kahte või enamat tegevusala I lisa kategooriates, tuleb käitis või luba paigutada seega ainult ühe I lisa kategooria alla (näiteks kategooriasse, mis kõige paremini käitist või luba iseloomustab).

2.	1. ja 3. veerus peab aruandlusperioodi lõpus tegutsenud uute ja olemasolevate käitiste arvu I lisa iga peamise tegevusala kohta loetlema. Olemasolevad käitised on määratud direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 4 ja uued käitised on kõik ülejäänud. 8. veerus on 1. ja 3. tulba arvude summa.

3.	2. veergu koondatakse andmed uutele käitistele kooskõlas artikliga 4 väljastatud lubade arvu kohta aruandlusperioodi lõpuks. Nagu eespool üldises märkuses öeldud, ei pruugi lubade arv tingimata olla sama mis käitiste arv, isegi kui kõigile uutele käitistele on täieõiguslik luba väljastatud.

4.–6. veerus kajastatakse mitmesuguseid viise, kuidas olemasolevaid käitisi kohandada direktiivi 96/61/EÜ nõuetele vastavatele lubadele. Need on järgmised:

a)	loa andmine kooskõlas artiklites 6 ja 8 sätestatud menetlusega. 4. veerus viidatakse sellisele loale kui uuele loale. Arvud kajastavad iga sellist uut luba, mis on antud olulise muudatuse tagajärjel.

Alternatiivina artiklites 6 ja 8 sätestatud menetluse kohaldamisele lubatakse artikli 5 lõikes 1 pädeval asutusel viia olemasolevad käitised nõuetega vastavusse käitise suhtes kehtinud tingimuste uue läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil, näiteks kasutades n.ö eel-IPPC luba (s.t luba, mis väljastati enne direktiivi 96/61/EÜ rakendamist kehtinud õigusaktidele). 5. veergu koondatakse andmed juhtumite kohta, kus taolise eel-IPPC loa tingimused vaadati uuesti läbi, kuid neid ei ajakohastatud, sest leiti, et tingimused vastasid juba direktiivi 96/61/EÜ nõuetele.

c)	6. veergu koondatakse andmed juhtumite kohta, kus eel-IPPC loa tingimused vaadati uuesti läbi ja neid uuendati, et tingimused vastaksid direktiivi 96/61/EÜ nõuetele. See hõlmab kõiki lubasid, mille puhul läbivaatamine ja ajakohastamine leidis aset olulise muudatuse tagajärjel.

5.	7. veergu koondatakse andmed olemasolevate käitiste lubade kohta, mis aruandlusperioodi lõpus tuleks veel väljastada või vajaduse korral läbi vaadata või ajakohastada, mis on vastuolus artikli 5 lõike 1 nõuetega. Liikmesriikidel tuleb kirjeldada, kuidas nad selliste väljastamata lubadega tegelevad.

9. veergu koondatakse andmeid olemasolevate ja uute käitiste käitajatelt pärinevate loataotluste (või loa ajakohastamise taotluste) arvu kohta, mis on seotud käesoleval aruandlusperioodil määratletud olulise muudatuse ettepanekuga artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses. See hõlmab käitiste olulisi muudatusi, mida on juba tehtud direktiivi 96/61/EÜ nõuetega vastavusse viimiseks.

10. veergu koondatakse andmed olemasolevate käitiste lubade kohta, mis 2007. aasta oktoobri lõpus tuleks veel väljastada või vajaduse korral läbi vaadata või ajakohastada, mis on vastuolus artikli 5 lõike 1 nõuetega. Liikmesriikidel tuleb kirjeldada, kuidas nad selliste väljastamata lubadega tegelevad.

Ehkki liikmesriikidel palutakse aruanne nii suures osas kui võimalik esitada tabelis 1 esitatud põhitegevusalade kaupa, tunnistatakse asjaolu, et keemiatööstuse valdkond on kõnealuses küsimuses eriti keerukas ja mitmed keemiatööstusettevõtted tegelevad rohkem kui ühe 4. pealkirja alapealkirjades loetletud tegevusalaga. Liikmesriikidel palutakse seega koostada aruanne alapealkirjade kaupa, kui teave on kättesaadav, vastasel korral esitada andmed üldarvudena 4. pealkirja kohta (s.t eraldi alapealkirjade all arvud puuduvad).

9.	Tabeli 2 eesmärk on anda nõuetele vastavate ja väljastamata lubade koguarv aruandlusperioodi lõpus. Esimene veerg annab Tabeli 1 2., 4., 5., ja 6. veeru koguarvude summa. Teine veerg annab tabeli 1 7. veeru kogusumma.

Tabel 1

Käitise tüüp vastavalt direktiivi 96/61/EÜ I lisale (vt märkust 1)

Load UUTELE KÄITISTELE (artikkel 4)

Load OLEMASOLEVATELE KÄITISTELE (artikli 5 lõige 1)

1.	Tegutsevate käitiste arv 2008. aasta lõpus (vt märkust 2)

2.	Väljastatud lubade arv 2008. aasta lõpuks (vt märkust 3)

3.	Tegutsevate olemasolevate käitiste arv 2008. aasta lõpus (vt märkust 2)

4.	Artiklite 6 ja 8 kohaselt väljastatud uute lubade arv 2008. aasta lõpuks (vt märkust 4a)

5.	Läbivaadatud, kuid uuendamata eel-IPPC lubade arv 2008. aasta lõpuks (vt märkust 4b)

6.	Läbivaadatud ja uuendatud eel-IPPC lubade arv 2008. aasta lõpuks (vt märkust 4c)

7.	Väljastamata lubade arv, kui neid esineb, 2008. aasta lõpuks (vastuolus direktiivi nõuetega), (vt märkust 5)

8.	Käitiste arv (1+3)

9.	Aruandlusperioodil laekunud “oluliste muudatuste” taotluste arv (vt märkust 6)

10.	Väljastamata lubade arv, kui neid esineb, 2007. aasta okt. lõpuks (vastuolus direktiivi nõuetega) (vt märkust 7)

Energia

1.1.	Põletuskäitised

1.2.	Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

1.3.	Koksiahjud

1.4.	Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased

Mustmetallid

2.1.	Metallimaakide särdamis- ja paagutamisahjud

2.2.	Malmi ja terase tootmise käitised

2.3. a)

Kuumvaltsimine

2.3. b)

Vasaraga sepistamine

2.3. c)

Kaitsvate sulatatud metallpindade paigaldamine

2.4.	Mustmetallide valukojad

2.5. a)

Muude toormetallide kui raua tootmise käitised

2.5. b)

Mitteraudmetallide sulatamise käitised

2.6.	Metallide ja plastide pinnatöötluse käitised

Mineraalained

3.1.	Tsemendi ja lubja tootmise käitised

3.2.	Asbesti tootmise käitised

3.3.	Klaasi tootmise käitised

3.4.	Mineraalainete sulatamise käitised

3.5.	Keraamiliste toodete valmistamise käitised

Keemiatööstus (vt märkust 8)

4.1.	Üldorgaaniliste ainete tootmise keemiatööstus-ettevõtted

4.2.	Üldanorgaaniliste ainete tootmise keemiatööstus-ettevõtted

4.3.	Väetiste tootmise keemiatööstusettevõtted

4.4.	Põhiliste taimekaitsevahendite/biotsiidide tootmise keemiatööstus-ettevõtted

4.5.	Põhifarmaatsia-toodete tootmise käitised

4.6.	Lõhkeainete tootmise keemiatööstus-ettevõtted

Jäätmehooldus

5.1.	Ohtlike jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise käitised

5.2.	Olmejäätmete põletamise käitised

5.3.	Tavajäätmete kõrvaldamise käitised

5.4.

Prügilad

Muud tegevusalad

6.1. a)

Paberimassi tootmise käitised

6.1. b)

Paberi ja papi tootmise käitised

6.2.	Kiudude ja tekstiili eeltöötluse ja värvimise käitised

6.3.	Nahaparkimis-käitised

6.4. a)

Tapamajad

6.4. b)

Toiduainete töötlemise ja ümbertöötlemise käitised

6.4. c)

Piima töötlemise ja ümbertöötlemise käitised

6.5.	Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise käitised

6.6. a)

Lindude intensiivkasvatus

6.6. b)

Nuumsigade intensiivkasvatus

6.6. c)

Emiste intensiivkasvatus

6.7.	Pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamise käitised

6.8.	Grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmise käitised

Kokku

Tabel 2

Kokku (vt märkust 9)

Nõuetele vastavate lubade arv kokku

(Tabeli 1 veerud 2 + 4 + 5 + 6)

Väljastamata lubade arv kokku, kui neid esineb, 2008. aasta lõpuks (vastuolus direktiivi nõuetega)

(Tabeli 1 veerg 7)

(1) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

(2) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(3) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

(4) EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

(5) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(7) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(8) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

(9) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/78

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2006,

ühenduse 2006. aasta finantsabi kohta ühenduse teatud tugilaboritele, mis tegelevad veterinaarsete bioloogiliste riskidega rahvatervisele

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 604 all)

(Ainult hollandi-, itaalia-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentne)

(2006/195/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 90/424/EMÜ nähakse ette, et ühendus peab kaasa aitama veterinaarkontrollide tõhususe parandamisele, andes finantsabi tugilaboritele. Iga tugilaboriks nimetatud labor võib ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide kohaselt teatud tingimustel ühenduselt finantsabi saada.

(2)

Komisjoni 29. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 156/2004, mis käsitleb otsuse 90/424/EMÜ (2) artikli 28 kohaselt ühenduse tugilaboritele antavat ühenduse finantsabi, nähakse ette, et ühendus annab finantsabi, kui kinnitatud tööprogrammid on tõhusalt ellu viidud ja abisaajad esitavad sätestatud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(3)	Komisjon on andnud hinnangu tööprogrammidele ja vastavatele eelarve projektidele, mis ühenduse asjaomased tugilaborid on 2006. aastaks esitanud.

(4)

Sellele vastavalt tuleks määratud ühenduse tugilaboritele anda ühenduse finantsabi nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks, mis on sätestatud nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivis 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ). (3)

(5)	Täiendavat abi tuleks anda seminaride korraldamiseks valdkondades, mis kuuluvad ühenduse tugilaborite vastutusalasse.

(6)

Vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika kohta) (4) artikli 3 lõikele 2 rahastab Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu ühenduse eeskirjade kohaselt võetud veterinaar- ja taimetervisemeetmeid. Finantskontrolli suhtes kehtivad käesoleva otsuse kohta määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklid 8 ja 9.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab Saksamaale finantsabi direktiivi 96/23/EÜ V lisa 2. peatükis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks (teatud ainejääkide avastamiseks), mida teostab Saksamaal Berliinis asuv Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (endine Bundesinstitut für gesundheitlichen Verbraucherschutz und Veterinärmedizin (BGVV)).

Ajavahemikuks 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 antav finantsabi ei ületa 425 000 eurot.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud ülemmäärale annab ühendus Prantsusmaale finantsabi, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks organiseerida seminari. Nimetatud finantsabi ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 2

1. Ühendus annab Prantsusmaale finantsabi direktiivi 96/23/EÜ V lisa 2. peatükis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks (teatud ainejääkide avastamiseks), mida teostab Prantsusmaal Fougères'is asuv Laboratoire L’Agence Française de Sécurité Sanitaire des aliments (endine Laboratoire des médicaments veterinaries (CNEVA-LMV)).

Ajavahemikuks 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 antav finantsabi ei ületa 425 000 eurot.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud ülemmäärale annab ühendus Prantsusmaale finantsabi, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks organiseerida seminari. Nimetatud finantsabi ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 3

1. Ühendus annab Itaaliale finantsabi direktiivi 96/23/EÜ V lisa 2. peatükis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks (teatud ainejääkide avastamiseks), mida teostab Itaalias Roomas asuv Instituto Superiore di Sanità.

Ajavahemikuks 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 antav finantsabi ei ületa 255 000 eurot.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud ülemmäärale annab ühendus Itaaliale finantsabi, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks organiseerida seminari. Nimetatud finantsabi ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 4

1. Ühendus annab Hollandile finantsabi direktiivi 96/23/EÜ V lisa 2. peatükis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks (teatud ainejääkide avastamiseks), mida teostab Hollandis Bilthovenis asuv Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieuhygiëne (RIVM).

Ajavahemikuks 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 antav finantsabi ei ületa 425 000 eurot.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud ülemmäärale annab ühendus Hollandile finantsabi, et lõikes 1 viidatud labor saaks organiseerida seminari. Nimetatud finantsabi ei ületa 30 000 eurot.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile ja Madalamaade Kuningriigile.

Brüssel, 2. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(2) ELT L 27, 30.1.2004, lk 5.

(3) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(4) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/80

KOMISJONI OTSUS,

3. märts 2006,

millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liidet seoses Poola teatavate liha- ja piimasektori ettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 609 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/196/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle XII lisa 6. peatüki B jao I alajao punkti 1 alapunkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Poolale on antud üleminekuperiood teatavate 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liites (1) loetletud ettevõtete osas.

(2)	2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liidet on muudetud komisjoni otsustega 2004/458/EÜ, (2) 2004/471/EÜ, (3) 2004/474/EÜ, (4) 2005/271/EÜ, (5) 2005/591/EÜ, (6) 2005/854/EÜ (7) ja 2006/14/EÜ. (8)

(3)

Poola pädeva asutuse ametliku avalduse kohaselt on teatavad liha- ja piimasektori ettevõtted lõpetanud oma ajakohastamisprotsessi ja täidavad nüüd täielikult ühenduse õigusnorme. Lisaks on teatavad ettevõtted lõpetanud tegevuse. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted kustutada üleminekuperioodi rakendavate ettevõtete loetelust.

(4)	Seepärast tuleks 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liidet vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmetest on teatatud toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud ettevõtted kustutatakse 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liitest.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT C 227 E, 23.9.2003, lk 1392.

(2) ELT L 156, 30.4.2004, lk 53.

(3) ELT L 160, 30.4.2004, lk 56.

(4) ELT L 160, 30.4.2004, lk 73.

(5) ELT L 86, 5.4.2005, lk 13.

(6) ELT L 200, 30.7.2005, lk 96.

(7) ELT L 316, 2.12.2005, lk 17.

(8) ELT L 10, 14.1.2006, lk 66.

LISA

Loetelu ettevõtete kohta, mis kustutatakse 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liitest

Lihatootmisettevõtted

Esialgne loetelu

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi
35.	08040206	AGROMAS Sp. z o.o.
71.	12160208	Wojnickie Zakłady Mięsne “MEAT COMPANY”
99.	14370101	Ubojnia Trzody i Bydła “WILPOL”
155.	24610323	“Basco” s.c.
181.	24170301	Zakład Przetwórstwa Mięsnego B.Wisniewska
186.	26040209	“Wir” Szproch I Przetwórstwo Mięsa SJ.
209.	30090103	Firma Handlowo Usługowa – Andrzej Mejsner
239.	30280102	PHU ROMEX Grażyna Pachela, Ubojnia Bydła
243.	30290201	Rzeźnictwo Kujawa, Maik s.j.
246.	30300112	Ubój Trzody Mariusz Marciniak

Kodulinnuliha tootvad ettevõtted

Esialgne loetelu

Veterinaarloa number

Ettevõtte nimi

31.

18630501

Jedynka Spółka z o.o.

Zakład Produkcyjny

34.

24610602

Szerwal 2000 Sp. z o.o.

Piimasektori ettevõtted

Esialgne loetelu

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi
57.	20111601	OSM Dąbrowa Białostocka
66.	24781601	OSM w Zabrzu
68.	24061602	OSM Krzepice
74.	24161602	OSM “Rokitnianka” w Szczekocinach
101.	30151601	OSM “Top-Tomyśl”
103.	30201601	OSM Kowalew – Dobrzyca Zakład Kowalew
107.	30231601	SM Udziałowców
110.	30281601	ZPM “Mlecz” Wolsztyn, Oddział Damasławek
111.	30301601	SM Września

9.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 70/82

KOMISJONI OTSUS,

3. märts 2006,

millega lubatakse liini 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) geneetiliselt muundatud maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidukaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(2006/197/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (2) artikliga 4 esitasid Pioneer Overseas Corporation ja Dow AgroSciences Europe 15. veebruaril 2001 ühiselt Hollandi pädevale asutusele taotluse liini 1507 geneetiliselt muundatud maisist toodetud toidukaupade ja toidukaupade koostisosade (edaspidi “tooted”) turuleviimiseks uuendtoiduna või toidu uuendkoostisosadena.

(2)	Hollandi pädev toiduhindamisasutus jõudis 4. novembri 2003. aasta esialgses hindamisaruandes järeldusele, et tooted on sama ohutud kui toidukaubad ja toidukaupade koostisosad, mis on toodetud tavapärastest maisiliinidest, ning neid võib kasutada samal viisil.

(3)	Komisjon edastas esialgse hindamisaruande 10. novembril 2003 kõikidele liikmesriikidele. Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60 päeva jooksul esitati kooskõlas nimetatud sättega põhjendatud vastuväiteid toodete turuleviimise kohta. Seetõttu tuli koostada täiendav hindamisaruanne.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 (edaspidi “määrus”) artikli 46 lõikes 1 on sätestatud, et enne määruse kohaldamiskuupäeva, s.o 2004. aasta 18. aprilli, määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 alusel esitatud taotlused muudetakse määruse II peatüki 1. jao kohasteks taotlusteks, juhul kui määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 3 või 4 kohaselt on nõutav täiendav hindamisaruanne.

(5)	Määruse (EÜ) nr 258/97 reguleerimisala on piiratud uuendtoidu ja uuendtoidu koostisosade turuleviimisega ühenduses. Seega ei hõlma käesolev otsus liini 1507 maisi sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud sööda turuleviimist.

(6)

Liini 1507 geneetiliselt muundatud maisi turuleviimisel maisina või osana mõnest tootest, sealhulgas kõnealust maisi sisaldavad või sellest koosnevad söödad, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (teatavate liblikaliste taimekahjurite suhtes resistentse ja glufosinaatammooniumherbitsiidide suhtes kõrgendatud taluvusega geneetiliselt muundatud maisitoote Zea mays L., liini 1507 turuleviimise kohta) kooskõlas tehtud komisjoni 3. novembri 2005. aasta otsust 2005/772/EÜ. (3)

(7)

Liini 1507 maisist toodetud sööta on turule viidud enne määruse kohaldamiskuupäeva, s.o 2004. aasta 18. aprilli. Seetõttu kohaldatakse selle suhtes määruse artiklis 20 sätestatud nõudeid ning nimetatud sööta võib turule viia ja kasutada vastavalt geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registris sätestatud tingimustele.

(8)

Kooskõlas määruse artikliga 6 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 3. märtsil 2005 oma arvamuse, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et toodete turuleviimine võiks mõjuda inimeste või loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult. (4) EFSA kaalus oma arvamuse esitamisel kõiki liikmesriikide tõstatatud konkreetseid küsimusi ja muresid.

(9)

Sellest tulenevalt leiab EFSA, et ei ole vaja täiendavaid nõudeid lisaks määruse artikli 13 lõikes 1 ette nähtud märgistamise erinõuetele. Samuti leidis EFSA, et ei ole vaja rakendada määruse artikli 6 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ja kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ning eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide/konkreetse keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)	EFSA jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosnes üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete sihtotstarbega.

(11)	Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleks luba anda.

(12)	Liini 1507 maisile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks. (5)

(13)	Kogu käesoleva otsuse lisas sisalduv teave toodete lubade kohta tuleks vastavalt määrusele sisestada geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

(14)	Vastavalt määruse artikli 4 lõikele 2 on toodete lubamise tingimused siduvad kõigile tooteid turule viivatele isikutele.

(15)

Käesolevast otsusest tuleks bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (6) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(16)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole esitanud oma arvamust; seepärast esitas komisjon ettepaneku nõukogule 5. oktoobril 2005 vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artikli 5 lõikele 4 ning nõukogult nõuti otsuse tegemist kolme kuu jooksul.

(17)	Nõukogu ei ole nõutud ajavahemiku jooksul otsust siiski teinud; komisjon peaks selle otsuse nüüd vastu võtma,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Tooted

Käesolev otsus käsitleb liini 1507 geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) sisaldavaid, sellest koosnevaid või toodetud toidukaupu ja toidukaupade koostisosi, mida on täpsemalt kirjeldatud käesoleva otsuse lisas (edaspidi “tooted”) ja millele on vastavalt määrusele (EÜ) nr 65/2004 määratud kordumatu tunnus DAS-Ø15Ø7-1.

Artikkel 2

Turuleviimine

Toodete turuleviimiseks vastavalt käesolevas otsuses ja selle lisas sätestatud tingimustele antakse luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 3

Märgistamine

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistamise erinõuete kohaldamisel on “organismi nimetus”“mais”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1. Loaomanikud tagavad käesoleva otsuse lisas nimetatud keskkonnamõjude seirekava koostamise ja rakendamise.

2. Loaomanikud esitavad komisjonile iga-aastased aruanded seiretegevuse rakendamise ja tulemuste kohta.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklile 30 tuleb aruandes anda selgelt teada, milliseid osi aruannetest tuleb pidada konfidentsiaalseks, esitades selle kohta kontrollitava põhjenduse.

Aruannete konfidentsiaalsed osad tuleb esitada eraldi dokumentidena.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas sisalduv teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loaomanikud

Loaomanikud on:

a)	Pioneer Overseas Corporation, Belgia, kes esindab ettevõtet Pioneer Hi-Bred International, USA, ja

b)	Dow AgroSciences Europe, Ühendkuningriik, kes esindab ettevõtet Mycogen Seeds, USA,

kes mõlemad vastutavad loaomanikele käesolevas otsuses ja määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud kohustuste täitmise eest.

Artikkel 7

Kehtivusaeg

Käesolev otsus kehtib 10 aastat alates selle vastuvõtmise kuupäevast.

Brüssel, 3. märts 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3) ELT L 291, 5.11.2005, lk 42.

(4) http://www.efsa.eu.int/science/gmo/gm_ff_applications/more_info/503/op_gm07_ej182_1507_opinion_nl_doc2_en1.pdf

(5) ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(6) ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

a) Taotlejad ja loaomanikud:

nimi: Pioneer Overseas Corporation

aadress: Avenue des Arts 44, B-1040 Brüssel, Belgia,

järgmise ettevõtte nimel: Pioneer Hi-Bred International, Inc., 400 Locus Street, Suite 800, Des Moines, IA50309, USA,

ning

nimi: Dow AgroSciences Europe Ltd.

aadress: European Development Centre, 3 Milton Park, Abingdon, Oxon OX14 4RN, Ühendkuningriik,

järgmise ettevõtte nimel: Mycogen Seeds c/o Dow AgroSciences LLC, 9330 Zionsville Road, Indianapolis, IN 46268-1054, USA.

b) Toote nimetus ja kirjeldus: Taotluses kirjeldatud Euroopa varreleediku (Ostrinia nubilalis) ja teatavate teiste liblikaliste taimekahjurite suhtes resistentset ning herbitsiid glufosinaatammooniumi taluvat geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L., liin 1507) DAS-Ø15Ø7-1 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toidukaubad ja toidukaupade koostisosad. Geneetiliselt muundatud mais DAS-Ø15Ø7-1 sisaldab järgmisi DNA järjestusi kahes ahelas:

Bacillus thuringiensis subsp. Aizawai’st saadud kärbitud cry1F geeni sünteetiline versioon, mis annab resistentsuse Euroopa varreleediku (Ostrinia nubilalis) ja teatavate teiste liblikaliste taimekahjurite suhtes ning mida kontrollivad Zea mays L.-ist saadud ubikvitiini promootor ubiZM1(2) ja Agrobacterium tumefaciens pTi15955 stoppkoodon ORF25PolyA;

Streptomyces viridochromogenes’i tüvest Tü494 saadud pat-geeni sünteetiline versioon, mis annab herbitsiid glufosinaatammooniumi taluvuse ning mida kontrollivad lillkapsa mosaiikviiruse 35S promootor ja stoppkoodon.

c) Nimetus: Ei kohaldata muid kui määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 sätestatud erinõudeid.

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõike 1 kohaldamisel on “organismi nimetus”“mais”.

d) Tuvastusmeetod:

—	Sündmusspetsiifiline reaalajaline kvantitatiivne PCR-põhine meetod geneetiliselt muundatud maisi DAS-Ø15Ø7-1 jaoks.

—	Valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse tugilabor; avaldatud veebilehel: http://gmo-crl.jrc.it/detectionmethods/TC1507-WEB-Protocol-Validation.pdf

—	Etalonaine: ERM®-BF418, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudist (IRMM) aadressil: http://www.irmm.jrc.be/html/reference_materials_catalogue/index.htm

e) Kordumatu tunnus: DAS-Ø15Ø7-1.

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave: Bioloogilise ohutuse teabevõrgustik, sissekande identifitseerimisnumber: vt otsust 2006/197/EÜ.

g) Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud: Ei ole nõutud.

h) Seirekava: Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastav keskkonnamõjude seirekava

http://gmo-crl.jrc.it/detectionmethods/TC1507-WEB-Protocol-Validation.pdf

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduks: Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse avalikkusele kättesaadavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri uuendamisega.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 70

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 9. märts 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 398/2006, 8. märts 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 399/2006, 7. märts 2006, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 400/2006, 8. märts 2006, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes ( 1 )	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 402/2006, 8. märts 2006, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 1 )	35
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 403/2006, 8. märts 2006, millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused	40
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 404/2006, 8. märts 2006, millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused	44
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 405/2006, 8. märts 2006, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95	46
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 406/2006, 8. märts 2006, millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused	48
	*	Komisjoni direktiiv 2006/29/EÜ, 8. märts 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/12/EÜ, eelkõige seoses teatavate institutsioonide kohaldamisalast väljaarvamise või kohaldamisalasse lisamisega	50

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	AKV–EÜ suursaadikute komitee otsus nr 5/2004, 17. detsember 2004, ettevõtluse arenduskeskuse finantsmääruse kohta	52
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 1. märts 2006, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 alusel eeskirjad veopakenditel ja kolmandastel pakenditel EMASi logo kasutamise erandjuhtude kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 306 all) ( 1 )	63
*	Komisjoni otsus, 2. märts 2006, millega kehtestatakse küsimustik seoses nõukogu direktiiviga 91/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 598 all) ( 1 )	65
*	Komisjoni otsus, 2. märts 2006, ühenduse 2006. aasta finantsabi kohta ühenduse teatud tugilaboritele, mis tegelevad veterinaarsete bioloogiliste riskidega rahvatervisele (teatavaks tehtud numbri K(2006) 604 all)	78
*	Komisjoni otsus, 3. märts 2006, millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti XII lisa B liidet seoses Poola teatavate liha- ja piimasektori ettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2006) 609 all) ( 1 )	80
*	Komisjoni otsus, 3. märts 2006, millega lubatakse liini 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) geneetiliselt muundatud maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidukaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003	82