ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 33
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
4. veebruar 2006

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 167/2006/EÜ, 18. jaanuar 2006, teatavate kolmandate riikide tegevuse kohta kaubalaevanduse valdkonnas (kodifitseeritud versioon)

18

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ, 18. jaanuar 2006, elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta ( 1 )

22

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/90/EÜ, 18. jaanuar 2006, millega muudetakse 29. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained — k/m/r) turustamise ja kasutamise piirangutega ( 1 )

28

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

82

 

 

Parandus

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2110/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta) parandus (ELT L 344, 27.12.2005)

86

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) parandus (ELT L 255, 30.9.2005)

87

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/84/EÜ (millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)) parandus (ELT L 344, 27.12.2005)

88

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 166/2006,

18. jaanuar 2006,

mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades, et:

(1)

Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, (3) nõutakse toetust avalikkusele juurdepääsetava teabe pakkumisele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta seostatult sotsiaal-majanduslike ja tervisesuundumustega, samuti üldise keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist.

(2)

Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO-EMK konventsioonis (edaspidi “Århusi konventsioon”), mille Euroopa Ühendus allkirjastas 25. juunil 1998, tunnustatakse, et kasvav üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ja sellise teabe levitamine aitavad kaasa suuremale keskkonnaalasele teadlikkusele, vabale arvamusvahetusele, üldsuse tõhusamale osalemisele otsuste tegemises ja lõpuks ka keskkonna parenemisele.

(3)

Saasteainete heite- ja ülekanderegistrid on tasuv vahend keskkonnamõjude parandamiseks, avaliku juurdepääsu võimaldamiseks teabele, mis käsitleb saasteainete heiteid ning saasteainete ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, ning suundumuste jälgimiseks, saaste vähendamise edusammude demonstreerimiseks, teatavate rahvusvaheliste lepingute täitmise jälgimiseks, ühenduse ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ja programmide abil saavutatud edusammude hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks.

(4)

Täielik ja ühtne saasteainete heite- ja ülekanderegister pakub üldsusele, tööstusringkondadele, teadlastele, kindlustusseltsidele, kohaliku omavalitsuse asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele otsustajatele usaldusväärset andmebaasi võrdlusteks ja tulevaste keskkonnaalaste otsuste tegemiseks.

(5)

21. mail 2003. aastal allkirjastas Euroopa Ühendus ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”). Kui ühendus nimetatud protokolli sõlmib, peavad ühenduse õigusaktide sätted olema sellega vastavuses.

(6)

Euroopa saasteainete heitkoguste register (edaspidi “ESHR”) kehtestati komisjoni otsusega 2000/479/EÜ. (4) Protokoll rajaneb samadel põhimõtetel, mis saasteainete heitekoguste register, kuid on täielikum, sisaldades andmeid suurema arvu saasteainete, suurema arvu meetmete ning lisaks maismaaheidete, hajureostusallikate ja tegevuskohaväliste jäätmeülekannete kohta.

(7)

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärke on võimalik saavutada ainult usaldusväärsete ja võrreldavate andmete olemasolul. Seetõttu tuleb andmete kogumise ja edastamise süsteemi piisavalt ühtlustada, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus. Kooskõlas protokolliga tuleks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandada selliselt, üldsusel oleks sellele maksimaalselt hõlbus juurdepääs Interneti teel. Heited ja ülekanded peaksid olema summeeritud ja summeerimata kujul esitatudandmetes hõlpsasti identifitseeritavad, et mõistliku ajaga võiks saada maksimaalselt teavet.

(8)

Selleks, et jätkuvalt edendada kodanikele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta juurdepääsetava teabe pakkumist ja tõsta üldist keskkonnaalast teadlikkust, peaks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama linke teistele sarnastele andmebaasidele liikmesriikides, kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(9)

Kooskõlas protokolliga peaks ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama teavet jäätmete kõrvaldamise eritoimingute kohta, mida näidatakse aruannetes heidetena maismaale; taaskasutamistoiminguid, nagu setete ja sõnniku laotamine, selle kategooria all ei kajastata.

(10)

Selleks, et saavutada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärk pakkuda üldsusele usaldusväärset teavet ja võimaldada langetada teadmuspõhiseid otsuseid, tuleb ette näha mõistlikud, kuid ranged andmete kogumise ja aruannete esitamise tähtajad; see on eriti oluline liikmesriikide komisjonile esitatavate aruannete puhul.

(11)

Aruannete esitamine heidete kohta tööstusrajatistest, kuigi mitte alati veel järjekindel, täielik või võrreldav, on paljudes liikmesriikides süsteemselt rakendatav toiming. Vajadusel tuleks täiustada aruannete esitamist heidete kohta hajureostusallikatest, et võimaldada otsustajatel neid heiteid paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(12)

Liikmesriikide esitatud andmed peaksid olema kõrgekvaliteedilised, eelkõige mis puudutab nende terviklikkust, järjekindlust ja usaldusväärsust. Ääretult oluline on koordineerida nii käitajate kui ka liikmesriikide tulevasi pingutusi esitatud andmete kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu algatab komisjon koos liikmesriikidega töö kvaliteeditagamise alal.

(13)

Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks üldsusele võimaldada juurdepääs Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ilma nõudeta huvi põhjendada, eelkõige tagades registrile vahetu elektroonilise juurdepääsu Interneti kaudu.

(14)

Juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ei tohiks piirata ja erandeid sellest reeglist tuleks lubada ainult siis, kui need on kehtivates ühenduse õigusaktides selgelt sõnastatud.

(15)

Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks tagada üldsuse osalemine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, luues varaseid ja tõhusaid võimalusi otsustamisprotsessi tarbeks kommentaaride, teabe, analüüsi või asjakohaste arvamuste esitamiseks. Avalduse esitajail peaks olema võimalik nõuetega seoses taotleda ametivõimude tegevuse või tegevusetuse läbivaatamist kohtu- või haldusasutuse poolt.

(16)

Saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasuteguri ja mõju suurendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisel, üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi pakkumisel.

(17)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(18)

Kuna rakendatava meetme eesmärki, nimelt keskkonnateabe avaliku juurdepääsetavuse parandamist tervikliku, ühtse üleühenduselise elektroonilise andmebaasi loomise kaudu ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest kõikide liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuse astet, ning need eesmärgid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Andmeesitusnõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks muuta nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (6) ning nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. (7)

(20)

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärgiks on muuhulgas üldsuse teavitamine direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tegevustest tingitud väljapaiskuvatest saasteainetest. Seetõttu tuleb käesoleva määruse kohaselt üldsust teavitada kõnealuse direktiivi I lisaga hõlmatud käitistest tulenevatest heitmetest.

(21)

Et vähendada kattuvat andmeesitust võivad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemid, vastavalt protokollile olla integreeritud tasemele, mis on teostatav olemasolevate teabeallikatega nagu litsentseeritud või tegevusloaga aruandesüsteemid. Vastavalt protokollile ei tohiks käesoleva määruse sätted mõjutada liikmesriikide õigust säilitada või sisse viia laiaulatuslikumat või avalikult kergemini juurdepääsetavat saasteainete heite- ja ülekanderegistri kui protokoll ette näeb,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse terviklik saasteainete heite- ja ülekanderegister ühenduse tasandil (edaspidi “Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister”) avalikult juurdepääsetava elektroonilise andmebaasi vormis ning sätestatakse selle toimimiseeskirjad, ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”) rakendamiseks ja lihtsustatakse üldsuse osalemist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessis, samuti antakse panus keskkonna reostamise ennetamisse ja vähendamisse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt riigi õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

2)

pädev asutus – riigi asutus või asutused või mis tahes muu pädev organ või organid, mille liikmesriigid on määranud;

3)

käitis – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4)

objekt – üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida käitavad samad füüsilised või juriidilised isikud;

5)

tegevuskoht – rajatise geograafiline asukoht;

6)

käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist või kontrollib selle tööd või kellele on riigi õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;

7)

aruandeaasta – kalendriaasta, mille kohta tuleb koguda andmed saasteainete heidete ja liikumise kohta väljapoole objekti piire;

8)

aine – mis tahes keemiline element ja selle ühendid, v.a radioaktiivsed ained;

9)

saasteaine – aine või ainete rühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

10)

heide – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;

11)

ülekanne väljapoole tegevuskohta – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole tegevuskoha piire;

12)

hajureostusallikas – sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

13)

jäätmed – mis tahes aine või objekt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (8) artikli 1 punkti a määratluses;

14)

ohtlikud jäätmed – mis tahes aine või objekt direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 määratluses;

15)

reovesi – linna-, olme- ja tööstusreovesi nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ, mis käsitleb linnareovee töötlemist, (9) artikli 2 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses ja mis tahes muu kasutatud vesi, mille suhtes kehtivad seoses ühenduse õigusaktid selles sisalduvate ainete või objektidega;

16)

kõrvaldamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas sätestatud tegevus;

17)

taaskasutamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa B osas sätestatud tegevus.

Artikkel 3

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri sisu

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab järgmist teavet:

a)

artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud saasteainete heited, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;

b)

artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud saasteainete kohta reovees, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;

c)

võimaluse korral artikli 8 lõikes 1 osutatud hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta.

Artikkel 4

Põhimõtted ja ülesehitus

1.   Komisjon avaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri, esitades andmed nii kokkuvõtlikult kui eraldi, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja määratleda järgmiste tegurite alusel:

a)

objekt, sh asjakohasel juhul objekti emaettevõtjat, ja selle geograafiline asukoht, k.a vesikond;

b)

tegevus;

c)

ilmingud liikmesriigi või ühenduse tasandil;

d)

saasteaine või jäätmed, vastavalt vajadusele;

e)

iga keskkonnaelement (õhk, vesi, maa), kuhu saasteaine heitmine toimub;

f)

jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ja nende sihtkoht, vastavalt vajadusele;

g)

reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;

h)

hajureostusallikad;

i)

objekti omanik või operaator.

2.   Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandatakse üldsusele maksimaalselt lihtsa juurdepääsuga, et teave oleks normaaltingimustel Interneti ja muude elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja kergesti avalikult juurdepääsetav. Kavandamisel võetakse arvesse selle laienemise võimalust tulevikus ning tagatakse, et selles sisalduvad eelmiste aruandeaastate andmed, vähemalt kümne viimase aruandeaasta kohta.

3.   Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab linke järgmistele veebielementidele:

a)

liikmesriikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;

b)

muud asjakohased olemasolevad avalikult juurdepääsetavad andmebaasid, mis on seotud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite valdkonnaga, sealhulgas teiste protokolliosaliste saasteainete heite- ja ülekanderegistrid ja, kui see on otstarbekas, siis teiste riikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;

c)

objektide veebileheküljed, kui need on olemas ja objektid linke vabatahtlikult pakuvad.

Artikkel 5

Käitajate andmeesitus

1.   Iga sellise objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust, ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, annab kogustest korra aastas aru pädevale asutusele, näidates ühtlasi, kas teave põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel, järgmistes küsimustes:

a)

heited õhku, vette ja maismaale mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine puhul, kui II lisas täpsustatud rakendatav künnisväärtus on ületatud;

b)

ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta, üle 2 tonni aastas, või muude jäätmete puhul üle 2 000 tonni aastas, mis tahes taaskasutus- või kõrvaldamistegevuse puhul, välja arvatud artiklis 6 toodud kõrvaldamistoimingute puhul nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral märkides lisaks jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nime ja aadressi ning tegeliku taaskasutamise või kõrvaldamise koha, kuhu jäätmed üle kanti;

c)

II lisas täpsustatud mis tahes saasteaine ülekanded väljapoole tegevuskohta reovette, mis suunatakse reoveepuhastusseadmesse, kui ülekande puhul on ületatud II lisa 1b tulbas täpsustatud künnisväärtus.

Iga objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, edastab pädevale asutuse objekti kindlakstegemiseks teabe vastavalt III lisale, välja arvatud juhul kui sellealane teave on pädevale asutusele juba kättesaadav.

Juhul kui on näidatud, et andmete aluseks on mõõtmine või arvutus, tuleb ära näidata ka analüüsimeetod ja/või arvutusmeetod.

Vastavalt käesoleva lõike punktile a edastatud II lisas nimetatud heited sisaldavad kõiki I lisas nimetatud heiteid kõikidest allikatest käitise territooriumil.

2.   Lõikes 1 osutatud teave peab sisaldama teavet heidete ja ülekannete kohta kõigi tahtmatute, juhuslike, rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste kokkuvõttes.

Selle teabe edastamisel täpsustavad käitajad võimalusel andmeid, mis on seotud juhuslike heidetega.

3.   Iga objekti käitaja kogub asjakohase sagedusega teavet, mis on vajalik selleks, et kindlaks määrata, milliste objekti heidete ja väljapoole tegevuskohta ülekannete puhul tuleb järgida lõike 1 kohaseid andmeesitusnõudeid.

4.   Aruannet ette valmistades kasutab asjaomane käitaja parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid kooskõlas artikli 9 lõikega 1 ning rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega, kui need on kättesaadavad.

5.   Iga asjaomase objekti käitaja hoiab viie aasta jooksul alates asjaomase aruandeaasta lõpust liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavana dokumentatsiooni andmetega, millest lähtudes koostati aruanded. Selles dokumentatsioonis tuleb ühtlasi kirjeldada andmete kogumisel kasutatud metoodikat.

Artikkel 6

Heited maismaale

Jäätmeid, mille suhtes rakendatakse selliseid direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas täpsustatud kõrvaldamistoiminguid nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, näidatakse aruandes ainult heited tekitanud objekti käitaja heidetena maismaale.

Artikkel 7

Liikmesriikide andmeesitus

1.   Liikmesriigid määravad käitajate jaoks kuupäeva kõigi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete ning artikli 5 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe esitamiseks oma pädevale asutusele, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

2.   Liikmesriigid edastavad kõik artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed komisjonile elektroonilisel teel, vastavalt III lisas esitatud vormile ning järgmisele ajakavale:

a)

esimese aruandeaasta puhul 18 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;

b)

kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 15 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

Esimene aruandeaasta on aasta 2007.

3.   Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, sisestab liikmesriikide aruannetes sisalduva teabe Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt järgmistele tähtaegadele:

a)

esimese aruandeaasta puhul 21 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;

b)

kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 16 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

Artikkel 8

Heited hajureostusallikatest

1.   Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur toob Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris välja teabe hajareostusallikate heidete kohta, kui see teave on olemas ja liikmesriikide poolt juba edastatud.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave organiseeritakse selliselt, et võimaldada kasutajail otsida ja identifitseerida heiteid hajureostusallikatest piisava ruumilise jaotuse alusel ning sisaldab teavet andmete tuletamise metoodika kohta.

3.   Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, võtab komisjon meetmeid andmeesituse alustamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele, rakendades vajadusel rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

Artikkel 9

Kvaliteedi tagamine ja hindamine

1.   Iga objekti käitaja, kellele kohaldatakse artiklis 5 sätestatud andmeesitusnõudeid, tagab tema poolt edastatava teabe kvaliteedi.

2.   Pädevad asutused kontrollivad lõikes 1 osutatud objekti käitajate esitatud andmeid, eelkõige nende õigeaegsust, terviklikkust, lõplikkust, võrreldavust, järjepidevust ja usaldusväärsust.

3.   Komisjon koordineerib kvaliteedi tagamise ja hindamise alast tööd, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 osutatud komiteega.

4.   Komisjon võib võtta vastu suuniseid heidete seireks ja andmeesituseks kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud korraga. Käesolevad suunised on vajadusel vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega ning kooskõlas muude ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 10

Juurdepääs teabele

1.   Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, teeb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri avalikult ja tasuta juurdepääsetavaks internetis vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud ajakavale.

2.   Kohtades, kus Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv teave pole avalikult hõlpsasti juurdepääsetav otsesel elektroonilisel teel, hõlbustavad asjaomane liikmesriik ja komisjon elektroonilist juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile avalikult juurdepääsetavates kohtades.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriik peab teavet konfidentsiaalseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (10) artiklile 4, näitab liikmesriik oma aruandes vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2 iga aruandeaasta kohta eraldi iga konfidentsiaalsust taotleva objekti puhul, avaldamata jäetud teabe tüübi ja avaldamata jätmise põhjuse.

Artikkel 12

Üldsuse osalemine

1.   Komisjon pakub üldsusele aegsasti ja tõhusaid võimalusi osaleda Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, sh suutlikkuse tõstmises ja käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamises.

2.   Üldsusel peab olema võimalus esitada asjakohaseid märkusi, teavet, analüüse või arvamusi mõistliku aja jooksul.

3.   Komisjon võtab sellist osalust asjakohaselt arvesse ja teavitab üldsust osalemise tulemustest.

Artikkel 13

Õiguskaitse kättesaadavus

Õiguskaitse kättesaadavus seoses avaliku juurdepääsuga keskkonnateabele tagatakse vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artiklile 6 ning ühenduse institutsioonide puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (11) artiklitele 6, 7 ja 8.

Artikkel 14

Suunised

1.   Komisjon töötab võimalikult kiiresti välja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavad suunised, kuid hiljemalt neli kuud enne esimese aruandeaasta algust, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteega.

2.   Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavates suunistes käsitletakse eelkõige järgmisi üksikasju:

a)

andmeesituskord;

b)

esitatavad andmed;

c)

kvaliteedi tagamine ja hindamine;

d)

konfidentsiaalsete andmete puhul: avaldamata jäetud andmete tüüp ja avaldamata jätmise põhjused;

e)

viited rahvusvaheliselt tunnustatud heidete määratlemise ja analüüsimeetoditele, valimivõtu metoodikatele;

f)

viited emaettevõtjatele;

g)

tegevusalade koodid vastavalt käesoleva määruse I lisale ja direktiivile 96/61/EÜ.

Artikkel 15

Teadlikkuse tõstmine

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad igati üldsuse teadlikkust Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist ning tagavad abi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile juurdepääsul ning selles sisalduva teabe mõistmisel ja kasutamisel.

Artikkel 16

Liikmesriikidelt täiendavalt nõutav teave

1.   Ühtses aruandes, mis põhineb kolme viimase aruandeaasta andmetel ja esitatakse iga kolme aasta järel koos vastavalt artiklile 7 esitatavate andmetega, teavitavad liikmesriigid komisjoni praktilisest kogemusest ja võetud meetmetest järgneva suhtes:

a)

nõudmised vastavalt artiklile 5;

b)

kvaliteedi tagamine ja hindamine vastavalt artiklile 9;

c)

juurdepääs teabele vastavalt artikli 10 lõikele 2;

d)

teadlikkuse tõstmise meetmed vastavalt artiklile 15;

e)

teabe konfidentsiaalsus vastavalt artiklile 11;

f)

vastavalt artiklile 20 kehtestatud karistused ja nende kohaldamisest saadud kogemused.

2.   Et lihtsustada lõikes 1 nimetatud aruande esitamist liikmesriikide poolt, esitab komisjon ettepaneku küsimustiku kohta, mis võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 17

Komisjoni poolne läbi vaatamine ja muudatusettepanekud

1.   Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud teabe läbi vastavalt artiklile 7 ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist ning avaldab iga kolme aasta tagant aruande eelnenud kolme aruandeaasta kättesaadava teabe põhjal kuus kuud pärast nimetatud teabe avaldamist internetis.

2.   See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos hinnanguga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri tegevuse kohta.

Artikkel 18

Lisade muutmine

Kõik muudatused, mis on vajalikud, et kohandada:

a)

käesoleva määruse II või III lisa teaduse ja tehnika arengule

või

b)

käesoleva määruse II ja III lisa protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel,

võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Viite puhul käesolevale lõikele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks määratakse kolm kuud.

Artikkel 20

Karistused

1.   Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.

Artikkel 21

Direktiivide 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ muudatused

1.   Direktiivi 91/689/EMÜ artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.

2.   Direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. jaanuar 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER

(1)  6. aprilli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

(7)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(9)  EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(10)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(11)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

I LISA

Tegevused

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

1.

Energiasektor

 

a)

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

* (1)

b)

Utmiskäitised

*

c)

Soojuselektrijaamad ja muud põletuskäitised

soojustootlikkusega 50 megavatti (MW)

d)

Koksiahjud

*

e)

Kivisöe trummelveskid

tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis

f)

Käitised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks

*

2.

Metallide tootmine ja töötlemine

 

a)

Käitised metallimaakide (sealhulgas sulfiidsed maagid) särdamiseks või paagutamiseks

*

b)

Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu

Tootmisvõimsusega 2,5 tonni tunnis

c)

Käitised mustmetallide töötlemiseks:

 

i)

kuumvaltsimisseadmed

Tootmisvõimsusega 20 tonni toorterast tunnis

ii)

sepistamine sepikodades

Löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW

iii)

kaitsvate pinnakatete pealekandmine

Toorterase kuluga 2 tonni tunnis

d)

Mustmetalli valukojad

Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

e)

Käitised:

 

i)

värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt

*

ii)

värviliste metallide sulatamiseks ja legeerimiseks, sh taaskasutatavad tooted (rafineerimine, valu jne.)

Sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni muid metalle ööpäevas

f)

Käitised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks

Töötlemisvannide kogumahuga 30 m3

3.

Mineraalitööstus

 

a)

Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud

*

b)

Pealmaakaevandamine ja kivimurrud

Maa-ala pindala, kus tegelik kaevandamine toimub, hõlmab 25 ha

c)

Käitised:

 

i)

tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

Tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas

ii)

lubja tootmiseks pöördahjudes

Tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

iii)

tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

Tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Käitised asbesti ja asbestipõhiste toodete valmistamiseks

*

e)

Käitised klaasi (kaasa arvatud klaaskiu) tootmiseks

Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

f)

Käitised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks

Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

g)

Käitised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste; kahhelkivide, keraamika või portselani tootmiseks

Tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas, või ahjude mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta.

4.

Keemiatööstus

 

a)

Keemiatehased orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks:

i)

lihtsüsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

ii)

orgaanilised hapnikühendid, näiteks alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

iii)

väävelorgaanilised ühendid

iv)

lämmastikorgaanilised ühendid, nagu amiinid, amiidid, lämmastikku sisaldavad ühendid, nitroühendid või nitraadid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

v)

fosfororgaanilised ühendid

vi)

halogeenitud süsivesinikud

vii)

metallorgaanilised ühendid

viii)

põhilised plastid (polümeerid, sünteetilised kiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

ix)

sünteetilised kummid

x)

värvained ja pigmendid

xi)

pindaktiivsed ained

*

b)

Keemiatehased anorgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks:

i)

gaasid, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid

ii)

happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape

iii)

alused, näiteks ammoniaakhüdraat, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

iv)

soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraadid, hõbenitraat

v)

mittemetallid, metallioksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

*

c)

Keemiatehased fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- ja liitväetised) tööstuslikuks tootmiseks

*

d)

Keemiatehased põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tööstuslikuks tootmiseks

*

e)

Käitised, mis kasutavad keemilist või bioloogilist protsessi põhiliste farmaatsiatoodete tootmiseks tööstuslikes kogustes

*

f)

Käitised lõhkeainete ja pürotehniliste toodete toomiseks tööstuslikes kogustes

*

5.

Jäätme- ja reoveekäitlus

 

a)

Rajatised ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks

Jõudlusega 10 tonni ööpäevas

b)

Rajatised tavajäätmete põletamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (2) alusel

Võimsusega 3 tonni tunnis

c)

Rajatised tavajäätmete ladestamiseks

Võimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine ja prügilad mis suleti lõplikult enne 16.7.2001 või mille pädeva ametiasutuse nõudmisel vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (3) artiklile 13 teostatud järelhooldusfaas on möödunud)

Jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni

e)

Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

Jõudlusega 10 tonni päevas

f)

Olmereoveepuhastid

Võimsusega 100 000 inimekvivalenti

g)

Iseseisvalt käitatavad tööstusreoveepuhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust

Võimsusega 10 000 m3 ööpäevas (4)

6.

Paberi ja puidu tootmine ja töötlemine

 

a)

Tööstusettevõtted tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest

*

b)

Tööstusettevõtted paberi, papi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaast- ja kiudplaat ning vineer)

Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

c)

Tööstusettevõtted puidu ja puidutoodete töötlemiseks kemikaalidega

Tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas

7.

Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

 

a)

Kodulindude ja sigade intensiivkasvatus

i)

40 000 linnukohta

ii)

2 000 tarbeseakohta (kaaluga üle 30 kg)

iii)

750 emise kohta

b)

Intensiivne vesiviljelus

Tootmisvõimsusega 1 000 tonni kalu või koorikloomi aastas

8.

Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduaine- ja joogitööstuses

 

a)

Tapamajad

Tootmisvõimsusega 50 tonni rümpasid ööpäevas

b)

Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja ümbertöötamine

 

i)

loomsest toormest (v.a piim)

Tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

ii)

taimsest toormest

Tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus)

c)

Piima töötlemine ja ümbertöötamine

Piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine)

9.

Muu tegevus

 

a)

Ettevõtted kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemine, pleegitamine, merseriseerimine)

Töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas

b)

Toornahkade ja nahkade parkimise ettevõtted

Töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas

c)

Käitised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasvatustamiseks, veekindlaks muutmiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks

Lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas

d)

Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafiidistamise teel

*

e)

Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks

Tootmisvõimsusega 100 m pikkuste laevade jaoks

(1)  Asteriskiga * tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künniseid ei rakendata (kõik objektid peavad esitama aruanded).

(2)  ELT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(3)  EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4)  Hiljemalt aastal 2010 vaadatakse võimsuse künnis esimese aruandetsükli tulemuste valguses läbi.

II LISA

Saasteained (1)

Nr

CAS number

Saasteaine (2)

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Õhku

(tulp 1a)

kg/aastas

Vette

(tulp 1b)

kg/aastas

Maismaale

(tulp 1c)

kg/aastas

1

74-82-8

Metaan (CH4)

100 000

— (3)

—

2

630-08-0

Süsinikmonooksiid (CO)

500 000

—

—

3

124-38-9

Süsinikdioksiid (CO2)

100 miljonit

—

—

4

 

Fluorosüsivesinikud (HFCd) (4)

100

—

—

5

10024-97-2

Dilämmastik(mono)oksiid (N2O)

10 000

—

—

6

7664-41-7

Ammoniaak (NH3)

10 000

—

—

7

 

Muud lenduvad orgaanilised ühendid lisaks metaanile (NMVOC)

100 000

—

—

8

 

Lämmastikoksiidid (NOx/NO2)

100 000

—

—

9

 

Perfluorosüsivesinikud (PFCd) (5)

100

—

—

10

2551-62-4

Väävelheksafluoriid (SF6)

50

—

—

11

 

Vääveloksiidid (SOx/SO2)

150 000

—

—

12

 

Üldlämmastik

—

50 000

50 000

13

 

Üldfosfor

—

5 000

5 000

14

 

Fluoroklorosüsivesinikud (HCFCd) (6)

1

—

—

15

 

Fluoroklorosüsinikud (CFCd) (7)

1

—

—

16

 

Haloonid (8)

1

—

—

17

 

Arseen ja selle ühendid (arseenina) (9)

20

5

5

18

 

Kaadmium ja selle ühendid (kaadmiumina) (9)

10

5

5

19

 

Kroom ja selle ühendid (kroomina) (9)

100

50

50

20

 

Vask ja selle ühendid (vasena) (9)

100

50

50

21

 

Elavhõbe ja selle ühendid (elavhõbedana) (9)

10

1

1

22

 

Nikkel ja selle ühendid (niklina) (9)

50

20

20

23

 

Plii ja selle ühendid (pliina) (9)

200

20

20

24

 

Tsink ja selle ühendid (tsingina) (9)

200

100

100

25

15972-60-8

Alakloor

—

1

1

26

309-00-2

Aldriin

1

1

1

27

1912-24-9

Atratsiin

—

1

1

28

57-74-9

Klordaan

1

1

1

29

143-50-0

Kloordekoon

1

1

1

30

470-90-6

Kloorfenvinfoss

—

1

1

31

85535-84-8

Kloroalkaanid, C10-C13

—

1

1

32

2921-88-2

Kloorpürifoss

—

1

1

33

50-29-3

DDT

1

1

1

34

107-06-2

1,2-dikloroetaan (EDC)

1 000

10

10

35

75-09-2

Diklorometaan (DCM)

1 000

10

10

36

60-57-1

Dieldriin

1

1

1

37

330-54-1

Diuroon

—

1

1

38

115-29-7

Endosulfaan

—

1

1

39

72-20-8

Endriin

1

1

1

40

 

Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina) (10)

—

1 000

1 000

41

76-44-8

Heptakloor

1

1

1

42

118-74-1

Heksaklorobenseen (HCB)

10

1

1

43

87-68-3

Heksaklorobutadieen (HCBD)

—

1

1

44

608-73-1

1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH)

10

1

1

45

58-89-9

Lindaan

1

1

1

46

2385-85-5

Mirex

1

1

1

47

 

PCDD+PCDF (dioksiinid+ furaanid) (Teq) (11)

0,0001

0,0001

0,0001

48

608-93-5

Pentaklorobenseen

1

1

1

49

87-86-5

Pentaklorofenool (PCP)

10

1

1

50

1336-36-3

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

0,1

0,1

0,1

51

122-34-9

Simasiin

—

1

1

52

127-18-4

Tetrakloroetüleen (PER)

2 000

10

—

53

56-23-5

Tetraklorometaan (TCM)

100

1

—

54

12002-48-1

Triklorobenseenid (TCBd) (kõik isomeerid)

10

1

—

55

71-55-6

1,1,1-trikloroetaan

100

—

—

56

79-34-5

1,1,2,2-tetrakloroetaan

50

—

—

57

79-01-6

Trikloroetüleen

2 000

10

—

58

67-66-3

Triklorometaan

500

10

—

59

8001-35-2

Toksafeen

1

1

1

60

75-01-4

Vinüülkloriid

1 000

10

10

61

120-12-7

Antratseen

50

1

1

62

71-43-2

Benseen

1 000

200

(BTEX-ina) (12)

200

(BTEX-ina) (12)

63

 

Broomitud difenüüleetrid (PBDE) (13)

—

1

1

64

 

Nonüülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained

—

1

1

65

100-41-4

Etüülbenseen

—

200

(BTEX-ina) (12)

200

(BTEX-ina) (12)

66

75-21-8

Etüleenoksiid

1 000

10

10

67

34123-59-6

Isoproturoon

—

1

1

68

91-20-3

Naftaleen

100

10

10

69

 

Tinaorgaanilised ühendid (Snüld)

—

50

50

70

117-81-7

Di-(2-etüül heksüül) ftalaat (DEHP)

10

1

1

71

108-95-2

Fenoolid (Cüld) (14)

—

20

20

72

 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) (15)

50

5

5

73

108-88-3

Tolueen

—

200

(BTEX-ina) (12)

200

(BTEX-ina) (12)

74

 

Tributüültina ja ühendid (16)

—

1

1

75

 

Trifenüültina ja ühendid (17)

—

1

1

76

 

Orgaaniline üldsüsinik (TOC) (kas Cüld või COD/3)

—

50 000

—

77

1582-09-8

Trifluraliin

—

1

1

78

1330-20-7

Ksüleenid (18)

—

200

(BTEX-ina) (12)

200

(BTEX-ina) (12)

79

 

Kloriidid (Clüld)

—

2 miljonit

2 miljonit

80

 

Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina)

10 000

—

—

81

1332-21-4

Asbest

1

1

1

82

 

Tsüaniidid (CNüld)

—

50

50

83

 

Fluoriidid (Füld)

—

2 000

2 000

84

 

Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina)

5 000

—

—

85

74-90-8

Vesiniktsüaniid (HCN)

200

—

—

86

 

Tahked osakesed (PM10)

50 000

—

—

87

1806-26-4

Oktüülfenoolid ja oktüülfenooletoksülaadid

—

1

—

88

206-44-0

Fluoranteen

—

1

—

89

465-73-6

Isodriin

—

1

—

90

36355-1-8

Heksabromobifenüül

0,1

0,1

0,1

91

191-24-2

Benso(g,h,i)perüleen

 

1

 

(1)  Saasteainete heidetest, mis langevad mitmesse saasteainete kategooriasse, tuleb teatada kõikide asjassepuutuvate kategooriate raames.

(2)  Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine kohta esitada aruanne selle saasteaine kogumassi või, kui saasteaineks on ainete rühm, rühma kogumassi kohta.

(3)  Sidekriips (—) näitab, et kõnealuse parameeteri ja elemendi kohta ei ole vaja aruannet esitada.

(4)  Fluorosüsivesinike kogumass: HFC23, HFC32, HFC41, HFC4310mee, HFC125, HFC134, HFC134a, HFC152a, HFC143, HFC143a, HFC227ea, HFC236fa, HFC245ca, HFC365mfc summa.

(5)  Perfluorosüsivesinike kogumass: CF4, C2F6, C3F8, C4F10, c-C4F8, C5F12, C6F14 summa.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osooni kahandavate ainete kohta (EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1) I lisa VIII rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2003 (ELT L 265, 16.10.2003, lk 1).

(7)  Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa I ja II rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(8)  Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa III ja VI rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(9)  Kõigi metallide kohta esitatakse aruandes elemendi kõigi heites sisalduvate keemiliste vormide kogumass.

(10)  Kloriidina väljendatud halogeenitud orgaanilised ühendid, mida on võimalik adsorbeerida aktiivsöel.

(11)  Väljendatud I-TEQ-na.

(12)  Üksikute saasteainete kohta antakse aru siis, kui ületatakse BTEX-i künnis (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter).

(13)  Järgmiste broomitud difenüüleetrite kogumass: penta-BDE, okta-BDE ja deka-BDE.

(14)  Üldsüsinikuna väljendatud fenooli ja lihtasendatud fenoolide kogumass.

(15)  Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heiteid õhku tuleb mõõta benso(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 229, 29.6.2004, lk 5)).

(16)  Tributüültina ühendite kogumass, väljendatud tributüültina massina.

(17)  Trifenüültina ühendite kogumass, väljendatud trifenüültina massina.

(18)  Ksüleeni kogumass (orto-ksüleen, meta-ksüleen, para-ksüleen).

III LISA

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatava heite- ja ülekandeandmete aruande vorm

Võrdlusaasta

 

Käitise andmed

 

Emaettevõtja nimetus

Käitise (käitaja) nimetus

Käitise ID

Aadress

Linn/asula

Postiindeks

Riik

Asukoha koordinaadid

Jõe valgala piirkond (1)

NACE-kood (4 -kohaline)

Majanduslik põhitegevus

Tootmismaht (valikuline)

Rajatiste arv (valikuline)

Käitustundide arv aastas (valikuline)

Töötajate arv (valikuline)

Tekstiväli või objekti või emaettevõtja esitatud tekstiteabe või veebisaidi aadressi esitamiseks (valikuline)

 

Kõik objekti tegevused I lisa alusel (võimalusel vastavalt I lisas esitatud koodisüsteemile ja IPPC koodile)

 

Tegevus 1 (I lisa põhitegevus)

Tegevus 2

Tegevus N

 

Andmed objekti heidete kohta õhku iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited õhku

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Andmed objekti heidete kohta vette iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited vette

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Andmed objekti heidete kohta maismaale iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited maismaale

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Iga reoveetöötlusele suunatava, künnisväärtust ületava saasteaine ülekanded väljapoole objekti (vastavalt II lisale)

 

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

kg/aastas

Künnisväärtust ületavate ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5)

Riigisiseselt:

Taaskasutamiseks (R)

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Riigisiseselt:

Kõrvaldamiseks (D)

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Teistesse riikidesse:

Taaskasutamiseks (R)

Taaskasutaja nimi

Taaskasutaja aadress

Ülekannet vastu võtva tegeliku taaskasutuskoha aadress

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Teistesse riikidesse:

Kõrvaldamiseks (D)

Kõrvaldaja nimetus

Kõrvaldaja aadress

Ülekannet vastu võtva tegeliku kõrvaldamiskoha aadress

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Künnisväärtust ületavate tavajäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5)

Taaskasutamiseks (R)

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Kõrvaldamiseks (D)

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

tonni/aastas

Üldsuse küsimustele vastav pädev asutus:

Nimi

Aadress

Linn/asula

Telefon

Faks

E-post

 

(1)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestati ühenduse veepoliitika meetmete raamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1), artikli 3 lõikele 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/18

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 167/2006/EÜ,

18. jaanuar 2006,

teatavate kolmandate riikide tegevuse kohta kaubalaevanduse valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. septembri 1978. aasta otsust 78/774/EMÜ teatavate kolmandate riikide tegevuse kohta kaubalaevanduse valdkonnas (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Tuleks kehtestada teabesüsteemid, mis võimaldavad ühenduse institutsioonidel olla teadlikud kolmandate riikide laevastike tegevusest, kelle tavad kahjustavad liikmesriikide laevandushuve, eriti niivõrd, kuivõrd see tegevus kahjustab liikmesriikide laevastike konkurentsivõimelist osalust rahvusvahelises merekaubanduses; need teabesüsteemid peavad hõlbustama konsulteerimist ühenduse tasandil.

(3)

Sätestada tuleks võimalus võtta vastu ühenduse tasandil vajalikud meetmed liikmesriikide volituste ühiseks kasutamiseks, et võtta vastu teatavate kolmandate riikide kaubalaevandustegevuse suhtes vastumeetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iga liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed süsteemi kehtestamiseks, mis võimaldab tal koguda teavet kolmandate riikide laevastike tegevuse kohta, kelle tavad on kahjulikud liikmesriikide laevandushuvidele, eriti niivõrd, kuivõrd see tegevus kahjustab liikmesriikide laevastike konkurentsivõimelist osalust rahvusvahelises merekaubanduses.

Süsteem peab võimaldama igal liikmesriigil esimeses lõigus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikul määral koguda järgmist teavet:

a)

pakutavate kaubalaevandusteenuste tase;

b)

kaupade laad, maht, väärtus, päritolu ja sihtkoht, mida neid teenuseid pakkuvad laevad liikmesriikides lastivad või lossivad,

ja

c)

selliste teenuste eest nõutavate tasude tase.

Artikkel 2

1.   Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega, milliste kolmandate riikide laevastike suhtes kohaldatakse ühiselt teabesüsteemi.

2.   Lõikes 1 nimetatud otsuses täpsustatakse kaubalaevanduse tüüp, mille suhtes teabesüsteemi kohaldatakse, selle kehtestamise kuupäev, teabe esitamise tähtajad ning artikli 1 teises lõigus loetletud teabe tüüpide hulgast need, mida kogutakse.

3.   Iga liikmesriik edastab komisjonile korrapäraselt või komisjoni taotlusel oma teabesüsteemi antud teabe.

4.   Komisjon kogub liikmesriikide saadetud andmed kokku. Teabe suhtes kohaldatakse nõukogu 13. septembri 1977. aasta otsuse 77/587/EMÜ liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi suhteid meretranspordi küsimustes ning nende küsimustega seotud meetmeid rahvusvahelistes organisatsioonides käsitleva konsulteerimiskorra loomise kohta (5) artiklit 4.

Artikkel 3

Liikmesriigid ja komisjon vaatavad korrapäraselt üle otsusega 77/587/EMÜ kehtestatud konsulteerimiskorra raames ning muu hulgas artiklis 1 nimetatud teabesüsteemi antud teabe alusel artikli 2 lõikes 1 nimetatud otsustega täpsustatud kolmandate riikide laevastiku tegevuse.

Artikkel 4

Nõukogu võib ühehäälselt otsustada, et liikmesriigid peavad ühiselt vastu võtma oma siseriiklikku õigusesse kuuluvad sobivad vastumeetmed sellise kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma suhtes, mille kohta on tehtud artikli 2 lõikes 1 nimetatud otsus.

Artikkel 5

Liikmesriigid säilitavad õiguse kohaldada oma riiklikke teabesüsteeme ja vastumeetmeid ühepoolselt.

Artikkel 6

Otsus 78/774/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses kõnealuse otsuse rakendustähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 18. jaanuar 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER

(1)  ELT C 110, 30.4.2004, lk 14.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 107) ja nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 258, 21.9.1978, lk 35. Otsust on muudetud otsusega 89/242/EMÜ (EÜT L 97, 11.4.1989, lk 47).

(4)  Vt I lisa.

(5)  EÜT L 239, 17.9.1977, lk 23.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatusega

Nõukogu otsus 78/774/EMÜ

(EÜT L 258, 21.9.1978, lk 35)

Nõukogu otsus 89/242/EMÜ

(EÜT L 97, 11.4.1989, lk 47)

II LISA

Vastavustabel

Otsus 78/774/EMÜ

Käesolev otsus

Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, esimene lõik

Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav osa

Artikkel 1, teine lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 1, lõige 2, esimene taane

Artikkel 1, teine lõik, punkt a

Artikkel 1, lõige 2, teine taane

Artikkel 1, teine lõik, punkt b

Artikkel 1, lõige 2, kolmas taane

Artikkel 1, teine lõik, punkt c

Artiklid 2 kuni 5

Artiklid 2 kuni 5

Artikkel 6

—

—

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

—

I lisa

—

II lisa

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/22

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/89/EÜ,

18. jaanuar 2006,

elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, (3) on andnud elektrienergia siseturu loomisse väga olulise panuse. Siseturu eduka toimimise põhieesmärgiks on elektri varustuskindluse kõrge taseme tagamine ning käesolev direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada elektriettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, muu hulgas ka varustuskindluse tagamise kohustused. Need avalike teenuste osutamise kohustused tuleks määratleda nii täpselt ja rangelt kui võimalik ning need ei tohiks esile kutsuda selliste tootmisseadmete rajamist, mille võimsus ületab lõpptarbijatele põhjendamatu elektrikatkestuse vältimiseks vajalikku tootmisvõimsust.

(2)

Elektrienergia nõudlus on tavaliselt prognoositav keskpikaks ajavahemikuks liikmesriigi taotlusel koostatud põhivõrguettevõtjate või teiste selleks suuteliste organisatsioonide poolt välja töötatud stsenaariumite alusel.

(3)

EL konkurentsivõimelise ühtse elektrienergia turu tõttu on vaja turuga kokkusobivat elektrienergia varustuskindlust käsitlevat poliitikat. Sellise poliitika puudumine üksikutes liikmesriikides või liikmesriikide poliitikate olulised erinevused tooksid kaasa konkurentsi moonutamise. Seetõttu on pädevate asutuste ja liikmesriikide endi ja kõigi asjaomaste turul osalejate ülesannete ja kohustuste selge määratlemine elektrienergia varustuskindluse ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks äärmiselt oluline, vältides samal ajal uute turule tulijate nagu äriühingud, kes toodavad või tarnivad elektrit liikmesriigis ja on alustanud hiljuti tegevust selles liikmesriigis, tegevuse takistamist ja vältides elektrienergia siseturu moonutusi või märkimisväärseid raskusi turul osalejatele, sealhulgas väikese turuosaga äriühingutele, nagu tootja või tarnija, kellel on asjaomasel ühenduse turul väga väike turuosa.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1229/2003/EÜ (4) sätestatakse rida suuniseid üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva ühenduse poliitika kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, (5) sätestatakse muu hulgas ülekoormuse juhtimise põhialused ja üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamisel on võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamiseks vaja tagada seonduva reservvõimsuse olemasolu, kui see on tehniliselt vajalik.

(6)

Ühenduse keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks ja imporditavast energiast sõltuvuse vähendamiseks on oluline võtta arvesse elektrienergia nõudluse kasvu pikaajalisi mõjusid.

(7)

Tõrgeteta toimiva siseturu väljatöötamiseks on äärmiselt oluline siseriiklike põhivõrguettevõtjate koostöö võrgu turvalisusega seotud küsimustes, sealhulgas läbilaskevõimsuse määratlemise, teabe edastamise ja võrgu modelleerimisega seotud küsimustes, ning seda võiks veelgi parandada. Võrgu turvalisusega seotud küsimuste puudulik kooskõlastamine kahjustab võrdsete konkurentsitingimuste arengut.

(8)

Asjaomaste tehniliste eeskirjade ja soovituste, näiteks “Union for the Co-ordination of Transmission of Electricity” (UCTE) tegevusjuhendis sisalduvate, ning NORDELi, Balti riikide võrgueeskirja ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa võrgueeskirjade ja soovituste peamiseks eesmärgiks on toetada ühendatud võrgu tehnilist toimimist, aidates seega kaasa vajadusele tagada võrgu jätkuv toimimine süsteemi rikete korral nii võrgu üksikus punktis kui ka mitmes punktis, ning vähendades selliste varustushäirete leevendamisega seonduvaid kulutusi.

(9)

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt tuleks nõuda voolukatkestuste sageduse ja kestuse osas kõrgetasemelise teenuse pakkumist lõpptarbijale.

(10)

Meetmed, mida võib elektritootmise reservvõimsuse asjakohase taseme säilimise tagamiseks kasutada, peaksid olema turupõhised ja mittediskrimineerivad ning võivad hõlmata meetmeid nagu näiteks lepingulised tagatised ja kokkulepped, võimsusoptsioonid või -kohustused. Nimetatud meetmeid võib samuti täiendada teiste selliste mittediskrimineerivate vahenditega nagu näiteks võimsustasu maksed.

(11)

Asjakohase eelneva teabe kättesaadavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid teavitama olemasolevaid ja võimalikke elektritootmise investoreid ning elektritarbijaid pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitamiseks võetavatest meetmetest.

(12)

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 86, 87 ja 88 kohaldamist, on oluline, et liikmesriigid sätestavad üheselt mõistetava, asjakohase ja stabiilse raamistiku, mis tõstab elektrienergia varustuskindlust ning soodustab investeeringuid elektritootmisvõimsusesse ja koormuse juhtimismeetodite väljaarendamisse. Samuti on oluline, et võetakse asjakohaseid meetmeid reguleeriva raamistiku tagamiseks, mis soodustab investeeringuid uude võrkudevahelisse ühendusse, eelkõige liikmesriikide vahel.

(13)

Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel 15. ja 16. märtsil 2002 lepiti kokku liikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste tase. Võrkudevaheliste ühenduste madal tase killustab turgu ja takistab konkurentsi arengut. Piisava vastastikuse ülekande ühendusvõimsuse, olgu tegemist piiriülese võimsusega või mitte, olemasolu on oluline, kuid mitte piisav tingimus konkurentsi täiel määral toimimiseks. Lõpptarbijate huvides peaks võrkudevaheliste uute ühenduste projektide potentsiaalsete tulude ja kulude vaheline suhe olema mõistlikus tasakaalus.

(14)

On oluline määrata kindlaks maksimaalsed olemasolevad edastamisvõimsused, mis on võimalikud võrgusüsteemi ohutusnõudeid rikkumata, kuid samas on oluline tagada ka põhivõrgus võimsuse arvestamise ja jaotamise menetluse täielik läbipaistvus. Sel viisil saaks olemasolevat võimsust paremini kasutada ja turule ei saadeta valesid signaale puuduse kohta, mis aitab kaasa direktiivis 2003/54/EÜ ette nähtud täielikult konkurentsivõimelise siseturu saavutamisele.

(15)

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad vajavad asjakohast ja stabiilset investeeringuid ning võrkude hooldamist ja uuendamist reguleerivat raamistikku.

(16)

Direktiivi 2003/54/EÜ artiklis 4 nõutakse, et liikmesriigid teostaksid elektrienergia varustuskindluse järelevalvet ja esitaksid selle kohta aruande. Nimetatud aruanded peaksid hõlmama varustuskindluse seisukohalt olulisi lühiajalisi, keskpikki ja pikaajalisi tegureid, sealhulgas põhivõrguettevõtjate kavatsust võrku investeerida. Kõnealuste aruannete koostamisel peaksid liikmesriigid toetuma teabele ja hindamistele, mida põhivõrguettevõtjad juba individuaalselt ja kollektiivselt, sealhulgas Euroopa tasandil, korraldavad.

(17)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise.

(18)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ausal konkurentsil põhineva elektrienergia varustuskindluse ja täies ulatuses toimiva elektrienergia siseturu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolev direktiiv kehtestab meetmed, mille eesmärgiks on tagada elektrienergia varustuskindlus ja selle tulemusena elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimine ja tagada:

a)

elektritootmisvõimsuse piisav tase;

b)

nõudluse ja pakkumise piisav tasakaal

ning

c)

siseturu arenguks vajalik liikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste asjakohane tase.

2.   Direktiiv kehtestab raamistiku, mille piires liikmesriigid määratlevad läbipaistvad, stabiilsed ja mittediskrimineerivad elektrienergia varustuskindluse poliitikad, mis vastavad elektrienergia konkurentsivõimelise siseturu nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse mõisted, mis on esitatud direktiivi 2003/54/EÜ artiklis 2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

reguleeriv asutus – vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artiklile 23 määratud reguleerivad asutused liikmesriikides;

b)

elektrienergia varustuskindlus – elektrisüsteemi võime varustada lõppkasutajaid elektrienergiaga vastavalt käesolevale direktiivile;

c)

võrgu talitluskindlus – põhivõrgu ja vajaduse korral jaotusvõrgu jätkuv talitlemine etteaimatavate asjaolude esinemisel;

d)

pakkumise ja nõudluse tasakaal – tarbijate elektrienergia tarbimise prognoositava nõudluse rahuldamine ilma vajaduseta jõustada tarbimist piiravaid meetmeid.

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Liikmesriigid tagavad elektrienergia varustuskindluse kõrge taseme, võttes stabiilsete investeerimisolude loomiseks vajalikke meetmeid ning määratledes pädevate asutuste, sealhulgas vajaduse korral reguleerivate asutuste ja kõigi asjaomaste turul osalejate ülesanded ja kohustused ning avaldades selle kohta teavet. Asjaomased turul osalejad on muu hulgas: põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad, tootjad, tarnijad ja lõpptarbijad.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisel võtavad liikmesriigid arvesse:

a)

elektrivarustuspidevuse tagamise tähtsust;

b)

läbipaistva ja stabiilse reguleeriva raamistiku tähtsust;

c)

siseturgu ja võimalusi piiriüleseks koostööks elektrienergia varustuskindluse osas;

d)

korrapärase hoolduse ja vajaduse korral uuendamise vajadust põhi- ja jaotusvõrgu toimivuse säilimiseks;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, (7) õige rakendamise tagamise tähtsust, kuivõrd nende sätted käsitlevad elektrienergia varustuskindlust;

f)

stabiilseks talitluseks piisava ülekande ja tootmise reservvõimsuse tagamise vajadust

ning

g)

likviidse hulgituru loomise ergutamise tähtsust.

3.   Lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisel võivad liikmesriigid samuti arvesse võtta:

a)

elektritootmise mitmekesisuse astet riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;

b)

elektrienergia nõudluse kasvu pikaajaliste mõjude vähendamise tähtsust;

c)

tõhusama energiakasutuse soodustamise ja uute tehnoloogiate, eelkõige koormuse juhtimise, taastuvate energiaallikate tehnoloogiate ja hajustootmise kasutuselevõtmise tähtsust,

ning

d)

infrastruktuuri ja tootmisvõimsusesse investeerimist pidurdavate haldustõkete kõrvaldamise tähtsust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud meetmed on mittediskrimineerivad ning ei koorma põhjendamatult turul osalejaid, k.a turule tulijaid ega väikese turuosaga äriühinguid. Liikmesriigid võtavad enne meetmete vastuvõtmist samuti arvesse nende mõju lõpptarbijate poolt tasutavale elektrienergia hinnale.

5.   Artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud liikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste asjakohase taseme tagamisel pööratakse erilist tähelepanu:

a)

iga liikmesriigi spetsiifilisele geograafilisele asukohale;

b)

uute võrkudevaheliste ühenduste rajamiskulude ja lõpptarbijate kasu vahelise mõistliku tasakaalu säilitamisele

ja

c)

olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimalikult tõhusa kasutamise tagamisele.

Artikkel 4

Võrgu talitluskindlus

1.

a)

Liikmesriigid või pädevad asutused tagavad, et põhivõrguettevõtjad koostavad võrgu talitluskindluse miinimumnõuded.

Enne nimetatud nõuete koostamist konsulteerivad nad asjaomaste osapooltega nendest riikidest, millega neil on võrkudevaheline ühendus olemas;

b)

olenemata punkti a esimesest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et põhivõrguettevõtjad esitavad nimetatud nõuded pädevale asutusele heakskiitmiseks;

c)

liikmesriigid tagavad, et põhivõrguettevõtjad ja vajaduse korral ka jaotusvõrguettevõtjad täidavad võrgu talitluskindluse miinimumnõudeid;

d)

liikmesriigid nõuavad, et põhivõrguettevõtjad tagavad võrgu talitluskindluse asjakohase taseme.

Seepärast hoiavad põhivõrguettevõtjad võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikku tehnilist reservvõimsust ning teevad koostööd põhivõrguettevõtjatega, kellega neil on võrkudevaheline ühendus.

Etteaimatavad asjaolud, mille esinemisel tuleb talitluskindlus tagada, on määratletud võrgu talitluskindluse eeskirjades;

e)

liikmesriigid tagavad eelkõige, et põhivõrguettevõtjad ja vajaduse korral ka jaotusvõrguettevõtjad, kes omavad võrkudevahelisi ühendusi, vahetavad õigeaegselt ja tõhusalt võrkude talitlusega seotud teavet kooskõlas võrgu talitluskindluse miinimumnõuetega. Samad nõuded kehtivad vajaduse korral põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate suhtes, kellel on võrkudevaheline ühendus väljaspool ühendust asuvate võrguettevõtjatega.

2.   Liikmesriigid või pädevad asutused tagavad, et põhivõrguettevõtjad ja vajaduse korral ka jaotusvõrguettevõtjad sätestavad varustuskindluse kvaliteedi ja võrgu talitluskindluse eesmärgid ning saavutavad need. Liikmesriigid või pädevad asutused peavad nimetatud eesmärgid heaks kiitma ning teostama nende rakendamise järelevalvet. Eesmärgid peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning nad tuleb avaldada.

3.   Võttes direktiivi 2003/54/EÜ artiklis 24 ja määruse (EÜ) nr 1228/2003 artiklis 6 osutatud meetmeid, ei tee liikmesriigid vahet piiriülestel lepingutel ja riigisisestel lepingutel.

4.   Liikmesriigid tagavad, et eriolukorras elektrivarustuse piirangute rakendamisel järgitakse eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mille alusel põhivõrguettevõtjad ebabilanssi haldavad. Kaitsemeetmed võetakse tihedas koostöös teiste asjaomaste põhivõrguettevõtjatega, kooskõlas vastavate kahepoolsete lepingutega, sealhulgas teabevahetuse lepingutega.

Artikkel 5

Pakkumise ja nõudluse tasakaalu säilitamine

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et säilitada elektrienergia nõudluse ja tootmisvõimsuste olemasolu vahelist tasakaalu.

Eelkõige liikmesriigid:

a)

soodustavad, ilma et see piiraks väikeste eraldatud võrkude erivajadusi, sellise hulgituru raamistiku loomist, mis annab elektrienergia tootjatele ja tarbijatele sobivaid hinnasignaale;

b)

nõuavad põhivõrguettevõtjatelt, et nad tagavad bilansi hoidmiseks vajaliku tootmisvõimsuse reservi olemasolu ja/või võtavad samaväärseid turupõhiseid meetmeid.

2.   Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, võivad liikmesriigid samuti võtta lisameetmeid, sealhulgas:

a)

kehtestada uute tootmisvõimsuste rajamist ja uute elektrienergia tootmisettevõtjate turule sisenemist hõlbustavaid sätteid;

b)

kõrvaldada katkestatavate lepingute kasutamist takistavad tõkked;

c)

kõrvaldada tootjatel ja tarbijatel erineva pikkusega lepingute sõlmimist takistavad tõkked;

d)

koormuse reaalajas juhtimise tehnoloogiate edendamiseks, näiteks nüüdisaegsete mõõtesüsteemide kasutuselevõtmine;

e)

energia säästumeetmete edendamiseks;

f)

korraldada direktiivi 2003/54/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaseid pakkumismenetlusi või menetlusi, mis läbipaistvust ja mittediskrimineerimist silmas pidades on samaväärsed.

3.   Liikmesriigid avaldavad käesoleva artikli alusel võetavad meetmed ja tagavad selle teabe võimalikult laiaulatusliku levitamise.

Artikkel 6

Investeeringud elektrivõrkudesse

1.   Liikmesriigid kehtestavad reguleeriva raamistiku, mis:

a)

annab nii põhi- kui jaotusvõrguettevõtjatele võrkude arendamiseks vajalikke investeerimissignaale, et rahuldada turu prognoositavat nõudlust,

ja

b)

hõlbustab nende võrkude hooldust ja vajaduse korral uuendamist.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1228/2003 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kaubanduslikke investeeringuid võrkudevaheliste ühenduste rajamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et võrkudevaheliste ühenduste rajamiseks tehtavate investeeringute otsused võetakse vastu asjaomaste põhivõrguettevõtjate tihedas koostöös.

Artikkel 7

Aruandlus

1.   Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2003/54/EÜ artiklis 4 osutatud aruanne käsitleb elektrisüsteemi üldist valmisolekut praeguse ja prognoositava elektrienergia nõudluse rahuldamiseks ning hõlmab järgmisi aspekte:

a)

võrgu talitluskindlus;

b)

pakkumise ja nõudluse prognoos järgmise viie aasta kohta;

c)

eeldatav elektrienergia varustuskindluse olukord ajavahemikuks 5 kuni 15 aastat alates aruande kuupäevast;

d)

põhivõrguettevõtjate ja neile teada olevad teise osapoole investeerimisplaanid järgmiseks viieks või enamaks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise osas.

2.   Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad aruande tihedas koostöös põhivõrguettevõtjatega. Põhivõrguettevõtjad konsulteerivad vajaduse korral naaber-põhivõrguettevõtjatega.

3.   Lõike 1 punktis d osutatud aruande osa, mis käsitleb võrkudevaheliste ühenduste rajamiseks tehtavaid investeerimisplaane, võtab arvesse:

a)

määruses (EÜ) nr 1228/2003 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;

b)

olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;

c)

eeldatavaid elektrienergia tootmise, tarnimise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist,

ja

d)

piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide osas, mis on otsuse nr 1229/2003/EÜ I lisas sätestatud esmatähtsate projektide telgede osad.

Liikmesriigid tagavad, et põhivõrguettevõtjad annavad teavet oma investeerimisplaanide või neile teada olevate teise osapoole investeerimisplaanide kohta võrkudevaheliste ühenduste rajamise osas.

Liikmesriigid võivad põhivõrguettevõtjatelt samuti nõuda teavet nende siseriiklike liinide rajamisega seotud investeeringute kohta, mis oluliselt mõjutavad piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamist.

4.   Liikmesriigid või pädevad asutused tagavad, et põhivõrguettevõtjate ja/või pädevate asutuste juurdepääsu selle ülesande täitmiseks vajalikele asjaomastele andmetele lihtsustatakse.

Tagatakse konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmine.

5.   Pädevatelt asutustelt saadud lõike 1 punktis d nimetatud teabe alusel esitab komisjon liikmesriikidele, pädevatele asutustele ning komisjoni otsusega 2003/796/EÜ (8) loodud elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühmale aruande kavandatavatest investeeringutest ja nende panusest artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Nimetatud aruande võib ühte liita direktiivi 2003/54/EÜ artikli 28 lõike 1 punktis c ettenähtud aruandlusega ja need tuleb avaldada.

Artikkel 8

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24. veebruariks 2008. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti 1. detsembriks 2007.

Artikkel 9

Aruandlus

Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab arenguaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 24. veebruariks 2010.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 18. jaanuar 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER

(1)  ELT C 120, 20.5.2005, lk 119.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 1. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/85/EÜ (ELT L 236, 7.7.2004, lk 10).

(4)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 11.

(5)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1223/2004 (ELT L 233, 2.7.2004, lk 3).

(6)  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7)  ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(8)  ELT L 296, 14.11.2003, lk 34.

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/28

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/90/EÜ,

18. jaanuar 2006,

millega muudetakse 29. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained — k/m/r) turustamise ja kasutamise piirangutega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed kuuluvad tegevuskava raamesse, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008). (3) Kõnealuse otsuse kohaselt on ühendus võtnud endale ülesandeks edendada ja parandada tervist, ennetada haigusi ning võidelda terviseohtude vastu, et vähendada välditavat haigestumust ja enneaegset suremust ning tegutsemisvabadust piiravat invaliidsust.

(2)

Ained, mis on kantud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (4) I lisasse ja klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenideks, võivad põhjustada vähki. Ained, mis on kantud direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse ja klassifitseeritud 1. või 2. kategooria mutageenideks, võivad põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi. Ained, mis on kantud direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse ja klassifitseeritud 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks, võivad põhjustada sünnikahjustusi või kahjustada viljakust.

(3)

Selleks et parandada inimeste tervise kaitset ja tarbijate ohutust, tuleks uute 1. või 2. kategooria kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ainete kasutamist reguleerida ning neid sisaldavate ainete ja valmististe turustamisel piirata müüki elanikkonnale.

(4)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) (5) sätestab piirangud teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamisele ja kasutamisele eesmärgiga muu hulgas parandada inimeste tervise kaitset ja tarbijate ohutust.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/60/EÜ, (6) millega muudeti 14. korda direktiivi 76/769/EMÜ, kehtestati direktiivi 76/769/EMÜ I lisa liitena loetelu 1. ja 2. kategooria kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritavatest ainetest. Neid sisaldavate ainete ja valmististe müüki elanikkonnale tuleks piirata.

(6)

Direktiiv 94/60//EÜ näeb ette, et hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse direktiivi 67/548/EMÜ I lisa tehnika arenguga kohandamine, mis hõlmab 1. või 2. kategooria kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis reguleerib neid uusi klassifitseeritud aineid, et ajakohastada direktiivi 76/769/EMÜ I lisa liidet. Kõnealuses komisjoni ettepanekus võetakse arvesse uute klassifitseeritud ainete ohte ja eeliseid ning ühenduse õigusakte riskianalüüsi kohta.

(7)

Komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse 29. korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ja eelkõige selle I lisa, lisati 1. kategooria kantserogeenideks klassifitseeritud ainete hulka 146 uut kannet, 2. kategooria kantserogeenideks klassifitseeritud ainete hulka 21 uut kannet, 2. kategooria mutageenideks klassifitseeritud ainete hulka 152 uut kannet ja 2. kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka 24 uut kannet.

(8)

Direktiiviga 2004/73/EÜ muudetakse identifitseerimist, klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevaid märkusi, mis on lisatud neljale 1. kategooria kantserogeeniks klassifitseeritud ainele, kolmekümne kuuele kandele, mis hõlmavad 2. kategooria mutageenideks klassifitseeritud aineid, kahele kandele, mis hõlmavad 1. kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, ja kolmele kandele, mis hõlmavad 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid. Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa liites esitatud loetelusid tuleks vastavalt muuta.

(9)

Arvesse on võetud direktiiviga 2004/73/EÜ esmakordselt 1. või 2. kategooria kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ainetega seotud ohte ja eeliseid, eelkõige neid, mis seonduvad ainetega, mille suhtes ei ole veel kehtestatud elanikkonnale müügiks turustatavates ainetes ja valmististes kasutamise piiranguid (varasema klassifikatsiooni tõttu). Selle analüüsi käigus jõuti järeldusele, et kõnealused uued klassifitseeritud ained võiks lisada direktiivi 76/769/EMÜ I lisa liitesse.

(10)

Käesoleva direktiivi kohaldamisega ei tohiks piirata töötajate kaitse miinimumnõudeid sätestavate ühenduse õigusnormide kohaldamist, mis sisalduvad nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (7) ning sellel põhinevates üksikdirektiivides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, (8)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa liidet muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 veebruaril 2007. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti ning kõnealuste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid hakkavad neid meetmeid kohaldama 24 augustil 2007.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile oma käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 18. jaanuar 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER

(1)  ELT C 255, 14.10.2005, lk 33.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(4)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/98/EÜ (ELT L 305, 1.10.2004, lk 63).

(6)  EÜT L 365, 31.12.1994, lk 1.

(7)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(8)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

LISA

1.

Eessõna rubriiki “Märkused” muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmised märkused:

“Märkus A

Aine nimetus esitatakse märgistusel ühe direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud nimetusena (vt artikli 23 lõike 2 punkt a).

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas kasutatakse mõnikord üldkirjeldusi, näiteks “…ühendid” või “…soolad”. Sellisel juhul peab tootja või muu isik, kes sellist ainet turustab, esitama märgistusel korrektse nimetuse, võttes täpselt arvesse eessõna peatükki “Nomenklatuur”.

Samuti nõuab direktiiv 67/548/EMÜ, et iga aine kohta kasutatavad ohusümbolid, nende tähendused ning R- ja S-laused oleksid samad, mis on esitatud I lisas (artikli 23 lõike 2 punktid c, d ja e).

Mõnda direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse kantud konkreetsesse ainerühma kuuluvate ainete puhul kasutatavad ohusümbolid ja nende tähendused ning R- ja S-laused peavad olema samad, mis on esitatud I lisa asjakohaste kannete all.

Rohkem kui ühte direktiivi 67/548/EMÜ I lisaga hõlmatud ainerühma kuuluvate ainete puhul kasutatavad ohusümbolid, nende tähendused ning R- ja S-laused peavad olema samad, mis on esitatud I lisa mõlema asjakohase kande all. Juhul kui sama ohu puhul on kahes kandes märgitud kaks eri klassifikatsiooni, kasutatakse seda klassifikatsiooni, mis peegeldab tõsisemaid ohte.”

“Märkus D

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeeruda või laguneda, turustatakse tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellel kujul on need loetletud ka direktiivi 67/548/EMÜ I lisas.

Siiski turustatakse neid aineid mõnikord ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tootja või muu isik, kes sellist ainet turustab, esitama märgistusel aine nimetuse ja selle järele sõna “stabiliseerimata”.”

“Märkus E

Inimeste tervisele spetsiifilise mõjuga ainetele (vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 4. peatükki), mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeeniks, mutageeniks ja/või reproduktiivtoksiliseks aineks, lisatakse märkus E, kui need on klassifitseeritud väga mürgiseks (T+), mürgiseks (T) või kahjulikuks (Xn). Nende ainete puhul eelneb riskilausetele R20, R21, R22, R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R68 (kahjulik), R48 ja R65 ning kõikidele nende riskilausete kombinatsioonidele sõna “samuti”.”

“Märkus H

Selle aine klassifikatsiooni ja märgistust kasutatakse ohtliku omaduse/ohtlike omaduste puhul, mida tähistatakse riskilause(te)ga koos näidatud ohtlikkuse kategooria(te)ga. Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 6 nõudeid kõnealuse aine tootjatele, levitajatele ja importijatele kohaldatakse ka kõikide muude klassifitseerimise ja märgistamise aspektide suhtes. Lõplik märgistus peab vastama direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 7. jaos esitatud nõuetele.

Käesolev märkus kehtib teatavate söest ja naftast saadud ainete kohta ning teatavate direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud ainerühmade kannete kohta.”

“Märkus S

Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 23 kohaselt ei ole selle aine jaoks märgistust vaja (vt VI lisa 8. jagu).”

b)

Märkus K asendatakse järgmise tekstiga:

“Märkus K

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi 1,3-butadieeni (EINECSi nr 203-450-8). Kui ainet ei klassifitseerita kantserogeenseks ega mutageenseks, kohaldatakse selle suhtes vähemalt S-lauseid (2-)9-16. Käesolev märkus kehtib ka direktiivi 67/548/EMÜ I lisa teatavate naftast saadud komplekssete ainete kohta.”

2.

Pealkirja “Punkt 29. Kantserogeenid: 1. kategooria” all esitatud loetelu muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmised kanded:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Trietüülarsenaat

601-067-00-4

427-700-2

15606-95-8

 

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C2–C4, valdavalt C3)

649-062-00-6

270-755-0

68477-73-6

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-063-00-1

270-756-6

68477-74-7

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise krakkimise seadmest, C1–5-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C6, valdavalt C1–C5)

649-064-00-7

270-757-1

68477-75-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2–4-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C2–C6, valdavalt C2–C4)

649-065-00-2

270-758-7

68477-76-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1–4-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C6, valdavalt C1–C4)

649-066-00-8

270-760-8

68477-79-2

H, K

Gaasid (nafta), C3–5 olefiin-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas

(Süsinikuarvuga C3–C5 olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri)

649-067-00-3

270-765-5

68477-83-8

H, K

Gaasid (nafta), C4-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C4)

649-068-00-9

270-767-6

68477-85-0

H, K

Gaasid (nafta), etaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt etaani ja eteeni)

649-069-00-4

270-768-1

68477-86-1

H, K

Gaasid (nafta), isobutaanieralduskolonni tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib butaani-buteenivoo destilleerimisel atmosfäärirõhul. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-070-00-X

270-769-7

68477-87-2

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme gaas, kuiv, propeenirikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt propeeni, ka etaani ja propaani)

649-071-00-5

270-772-3

68477-90-7

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-072-00-0

270-773-9

68477-91-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiregenereerimistehase propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb valdavalt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4, valdavalt propaanist)

649-073-00-6

270-777-0

68477-94-1

H, K

Gaasid (nafta), girbatolseadme toide; naftagaas

(Süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatolseadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-074-00-1

270-778-6

68477-95-2

H, K

Gaasid (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniv destillatsioon, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

649-075-00-7

270-782-8

68477-99-6

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-076-00-2

270-802-5

68478-21-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-077-00-8

270-803-0

68478-22-8

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformimise ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-078-00-3

270-804-6

68478-24-0

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioonimise seadme stabilisaatorist; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-079-00-9

270-806-7

68478-26-2

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist)

649-080-00-4

270-813-5

68478-32-0

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumise tehasest, C1–2-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse destillaadi jääkgaasi, otsedestillatsiooni tööstusbensiini ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C5, valdavalt metaanist ja etaanist)

649-081-00-X

270-814-0

68478-33-1

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsioonijääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-082-00-5

270-815-6

68478-34-2

H, K

Süsivesinikud, C3–4-rikkad, nafta otsedestillatsiooni heitgaas; naftagaas

Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C3–C4)

649-083-00-0

270-990-9

68512-91-4

H, K

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini heksaanieralduskolonni eelfraktsioon; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni tööstusbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C6)

649-084-00-6

271-000-8

68513-15-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikurikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4. Võib sisaldada vähesel hulgal vesinikku ja vesiniksulfiidi)

649-085-00-1

271-001-3

68513-16-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimise seadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C6)

649-086-00-7

271-002-9

68513-17-7

H, K

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas

(Kompleksne jääk mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C4–C5, valdavalt butaanist, keemispiiridega umbes –11,7 °C…27,8 °C)

649-087-00-2

271-010-2

68513-66-6

H, K

Süsivesinikud, C1–4; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidel ning toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4 ja keemispiiridega – 164 °C…–0,5 °C)

649-088-00-8

271-032-2

68514-31-8

H, K

Süsivesinikud, C1–4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4 ja keemispiiridega umbes – 164 °C…–0,5 °C)

649-089-00-3

271-038-5

68514-36-3

H, K

Süsivesinikud, C1–3; naftagaas

Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3 ja keemispiiridega umbes – 164 °C…–42 °C)

649-090-00-9

271-259-7

68527-16-2

H, K

Süsivesinikud, C1–4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas

649-091-00-4

271-261-8

68527-19-5

H, K

Gaasid (nafta), C1–5, märjad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-092-00-X

271-624-0

68602-83-5

H, K

Süsivesinikud, C2–4; naftagaas

649-093-00-5

271-734-9

68606-25-7

H, K

Süsivesinikud, C3; naftagaas

649-094-00-0

271-735-4

68606-26-8

H, K

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-095-00-6

271-737-5

68606-27-9

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb valdavalt butaanist, isobutaanist ja butadieenist)

649-096-00-1

271-742-2

68606-34-8

H, K

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas

(Segu, mis saadakse mitmesugustest protsessidest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-097-00-7

272-183-7

68783-07-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5)

649-098-00-2

272-203-4

68783-64-2

H, K

Gaasid (nafta), C2–4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4 ja keemispiiridega umbes –51 °C…–34 °C)

649-099-00-8

272-205-5

68783-65-3

H, K

Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-100-00-1

272-871-7

68918-99-0

H, K

Gaasid (nafta), heksaanieralduskolonni heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud tööstusbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-101-00-7

272-872-2

68919-00-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-102-00-2

272-878-5

68919-05-1

H, K

Gaasid (nafta), tööstusbensiini unifitseeriva desulfureerimisdesorberi heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib tööstusbensiini unifitseeriva desulfurisatsiooni protsessil ning eraldatakse saadud tööstusbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-103-00-8

272-879-0

68919-06-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist)

649-104-00-3

272-882-7

68919-09-5

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C3–C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3 süsivesinikest)

649-105-00-9

272-893-7

68919-20-0

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimise seadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-106-00-4

272-883-2

68919-10-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-107-00-X

273-169-3

68952-76-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–C4)

649-108-00-5

273-170-9

68952-77-2

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja tööstusbensiini lahutamise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, tööstusbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-109-00-0

273-175-6

68952-81-8

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamise protsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-110-00-6

273-176-1

68952-82-9

H, K

Gaasid (nafta), kergelt aurufaasis krakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4)

649-111-00-1

273-265-5

68955-28-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-112-00-7

273-270-2

68955-34-0

H, K

Süsivesinikud, C4; naftagaas

649-113-00-2

289-339-5

87741-01-3

H, K

Alkaanid, C1–4, C3-rikkad; naftagaas

649-114-00-8

292-456-4

90622-55-2

H, K

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib aurkrakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt propeenist, vähese propaanisisaldusega, keemispiiridega umbes –70 °C…0 °C)

649-115-00-3

295-404-9

92045-22-2

H, K

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C4, valdavalt 1-buteenist ja 2-buteenist, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes –12 °C…5 °C)

649-116-00-9

295-405-4

92045-23-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastunud ja küllastumata süsivesinikest)

649-117-00-4

295-463-0

92045-80-2

H, K, S

Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadi lahusega, C3–5 ja C3–5 küllastumata butadieenivabad; naftagaas

649-119 -00-5

307-769-4

97722-19-5

H, K

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas

(Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ja alifaatseid süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-120-00-0

270-746-1

68477-65-6

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfuraatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ja süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C6, sealhulgas benseeni)

649-121-00-6

270-747-7

68477-66-7

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on C1–C6)

649-122-00-1

270-748-2

68477-67-8

H, K

Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-123-00-7

270-749-8

68477-68-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-124-00-2

270-759-2

68477-77-0

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka väikest kogust süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-125-00-8

270-761-3

68477-80-5

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C5 ja vesinikust)

649-126-00-3

270-762-9

68477-81-6

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

649-127-00-9

270-763-4

68477-82-7

H, K

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja eteeniga. Sisaldab peamiselt süsivesinikke, nagu metaan, etaan ja eteen, koos väikese koguse vesiniku, lämmastiku ja süsinikmonooksiidiga)

649-128-00-4

270-766-0

68477-84-9

H, K

Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas gaasikontsentreerimisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Kuivade gaaside segu gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-129-00-X

270-774-4

68477-92-9

H, K

Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C3)

649-130-00-5

270-776-5

68477-93-0

H, K

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos väikese koguse C2 süsivesinikega)

649-131-00-0

270-779-1

68477-96-3

H, K

Gaasid (nafta), vesinikurikkad; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaasidest jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2 süsivesinikega)

649-132-00-6

270-780-7

68477-97-4

H, K

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikkad; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-133-00-1

270-781-2

68477-98-5

H, K

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on C1–C5)

649-134-00-7

270-783-3

68478-00-2

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Reforminguseadmetest saadav segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-135-00-2

270-784-9

68478-01-3

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos väikese koguse vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C3–C5)

649-136-00-8

270-785-4

68478-02-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas, vesiniku- ja metaanirikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C2–C5)

649-137-00-3

270-787-5

68478-03-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-138-00-9

270-788-0

68478-04-6

H, K

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-139-00-4

270-789-6

68478-05-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise produktide refraktsioneerimisabsorberist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimisprotsessi produktide refraktsioneerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-140-00-X

270-805-1

68478-25-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-141-00-5

270-807-2

68478-27-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-142-00-0

270-808-8

68478-28-4

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimise seadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-143-00-6

270-809-3

68478-29-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-144-00-1

270-810-9

68478-30-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-145-00-7

270-999-8

68513-14-4

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse metaani, etaani ja propaaniga)

649-146-00-2

271-003-4

68513-18-8

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse metaani, etaani ja propaaniga)

649-147-00-8

271-005-5

68513-19-9

H, K

Gaasid (nafta), naftatöötlemise gaaside destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke süsinikuarvuga C1–C6, või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist)

649-148-00-3

271-258-1

68527-15-1

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori pentaanieraldamisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib benseeniseadme toite hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul ning seejärel pentaani eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C6. Võib sisaldada benseenijälgi)

649-149-00-9

271-623-5

68602-82-4

H, K

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-150-00-4

271-625-6

68602-84-6

H, K

Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas

(Segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse metaani, etaani ja propaaniga)

649-151-00 -X

271-750-6

68607-11-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedeliku-auru eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-152-00-5

272-182-1

68783-06-2

H, K

Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisprotsessidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-153-00-0

272-338-9

68814-67-5

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme evaporaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-154-00-6

272-343-6

68814-90-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieraldamisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos väikese koguse lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C4–C5)

649-155-00-1

272-775-5

68911-58-0

H, K

Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimise seadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos väikese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C2–C5)

649-156-00-7

272-776-0

68911-59-1

H, K

Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliserimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-157-00-2

272-873-8

68919-01-7

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-158-00-8

272-874-3

68919-02-8

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-159-00-3

272-875-9

68919-03-9

H, K

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-160-00-9

272-876-4

68919-04-0

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-161-00-4

272-880-6

68919-07-3

H, K

Gaasid (nafta), toornafta atmosfääridestillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib toornafta destilleerimisel esimesest kolonnist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-162-00-X

272-881-1

68919-08-4

H, K

Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimisel saadud gaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse destilleeritud toornafta fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-163-00-5

272-884-8

68919-11-9

H, K

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel)

649-164-00-0

272-885-3

68919-12-0

H, K

Jääkgaas (nafta), tööstusbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-165-00-6

273-173-5

68952-79-4

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-166-00-1

273-174-0

68952-80-7

H, K

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-167-00-7

273-269-7

68955-33-9

H, K

Gaasid (nafta), toornafta destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-168-00-2

273-563-5

68989-88-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-169-00-8

295-397-2

92045-15-3

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelikust vedelfaasi eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-170-00-3

295-398-8

92045-16-4

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas

(Gaasisegu, mis saadakse reforminguseadmest ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-171-00-9

295-399-3

92045-17-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-172-00-4

295-400-7

92045-18-6

H, K

Gaasid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise kõrgrõhukrakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse tööstusbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5, millesse võib olla segatud ka looduslikku gaasi)

649-173-00-X

295-401-2

92045-19-7

H, K

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-174-00-5

295-402-8

92045-20-0

H, K

Gaasid (nafta), C3–4; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C4, valdavalt propaanist ja propeenist, keemispiiridega umbes –51 °C…–1 °C)

649-177-00-1

268-629-5

68131-75-9

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu katalüütiliselt krakitud destillaatide ja katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4)

649-178-00-7

269-617-2

68307-98-2

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4)

649-179-00-2

269-618-8

68307-99-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-180-00-8

269-619-3

68308-00-9

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-181-00-3

269-620-9

68308-01-0

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-182-00-9

269-630-3

68308-10-1

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–C5)

649-183-00-4

269-623-5

68308-03-2

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–C5)

649-184-00-X

269-624-0

68308-04-3

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaanieraldamisseadmetest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-185-00-5

269-625-6

68308-05-4

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini destilaatsioonikolonnist, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini ja destilleeritud süsivesinikevoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt vahemikus C1–C5)

649-186-00-0

269-626-1

68308-06-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-187-00-6

269-627-7

68308-07-6

H, K

Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-188-00-1

269-629-8

68308-09-8

H, K

Jääkgaas (nafta), alküülimisseadme propaan-propeentoite etaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propeeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-189-00-7

269-631-9

68308-11-2

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-190-00-2

269-632-4

68308-12-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5 ja keemispiiridega umbes –48 °C…32 °C)

649-191-00-8

270-071-2

68409-99-4

H, K

Alkaanid, C1–2; naftagaas

649-193-00-9

270-651-5

68475-57-0

H, K

Alkaanid, C2–3; naftagaas

649-194-00-4

270-652-0

68475-58-1

H, K

Alkaanid, C3–4; naftagaas

649-195-00-X

270-653-6

68475-59-2

H, K

Alkaanid, C4–5; naftagaas

649-196-00-5

270-654-1

68475-60-5

H, K

Küttegaasid; naftagaas

(Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest)

649-197-00-0

270-667-2

68476-26-6

H, K

Küttegaasid, toorõli destillaat; naftagaas

(Kergete gaaside segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4 ning keemispiiridega umbes – 217 °C…–12 °C)

649-198-00-6

270-670-9

68476-29-9

H, K

Süsivesinikud, C3–4; naftagaas

649-199-00-1

270-681-9

68476-40-4

H, K

Süsivesinikud, C4–5; naftagaas

649-200-00-5

270-682-4

68476-42-6

H, K

Süsivesinikud, C2–4, C3-rikkad; naftagaas

649-201-00-0

270-689-2

68476-49-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C7 ja keemispiiridega umbes –40 °C…80 °C)

649-202-00-6

270-704-2

68476-85-7

H, K, S

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C7 ja keemispiiridega umbes –40 °C…80 °C)

649-203-00-1

270-705-8

68476-86-8

H, K, S

Gaasid (nafta), C3–4, isobutaanirikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsinikuarvuga C3–C6 küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C4, valdavalt isobutaanist)

649-204-00-7

270-724-1

68477-33-8

H, K

Destillaadid (nafta), C3–6, piperüleenirikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsinikuarvuga C3–C6 küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C6, valdavalt piperüleenidest)

649-205-00-2

270-726-2

68477-35-0

H, K

Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produkt; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-206-00-8

270-750-3

68477-69-0

H, K

Gaasid (nafta), C2–3; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt etaanist, eteenist, propaanist ja propeenist)

649-207-00-3

270-751-9

68477-70-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieraldamisseadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning töödeldakse vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C4)

649-208-00-9

270-752-4

68477-71-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieraldamisseadme gaas, C3–5-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5)

649-209-00-4

270-754-5

68477-72-5

H, K

Jääkgaas (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni produktidest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-210-00-X

269-628-2

68308-08-7

H, K”

b)

Kanded indeksinumbriga 024-001-00-0, 601-020-00-8, 612-022-00-3 ja 612-042-00-2 asendatakse järgmistega:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Kroom(VI)trioksiid

024-001-00-0

215-607-8

1333-82-0

E

Benseen

601-020-00-8

200-753-7

71-43-2

E

2-naftüülamiin; β-naftüülamiin

612-022-00-3

202-080-4

91-59-8

E

Bensidiin; 4,4′-diaminobifenüül; bifenüül-4,4′-üleendiamiin 1,1′-bifenüül-4,4′-diamiin

612-042-00-2

202-199-1

92-87-5

E”

3.

Pealkirja “Punkt 29. Kantserogeenid: 2. kategooria” all esitatud loetelu muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmised kanded:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Isobutüülnitrit

007-017-00-2

208-819-7

542-56-3

E

Kaadmiumsulfiid

048-010-00-4

215-147-8

1306-23-6

E

Kaadmium (pürofoorne)

048-011-00-X

231-152-8

7440-43-9

E

Isopreen (stabiliseeritud)

2-metüül-1,3-butadieen

601-014-00-5

201-143-3

78-79-5

D

Kloropreen (stabiliseeritud)

2-klorobuta-1,3-dieen

602-036-00-8

204-818-0

126-99-8

D, E

1,2,3-trikloropropaan

602-062-00-X

202-486-1

96-18-4

D

α, α, α, 4-tetraklorotolueen

p-klorobensotrikloriid

602-093-00-9

226-009-1

5216-25-1

E

4,4'-bis(dimetüülamino)-bensofenoon

Michleri ketoon

606-073-00-0

202-027-5

90-94-8

 

Oksiraanmetanool, 4-metüülbenseen-sulfonaat, (S)-

607-411-00-x

417-210-7

70987-78-9

 

2-nitrotolueen

609-065-00-5

201-853-3

88-72-2

E

(Metüleenbis(4,1-fenüleenaso(1-(3-(dimetüülamino)propüül)-1,2-dihüdro-6-hüdroksü-4-metüül-2-oksopüridiin-5,3-diüül)))-1,1'-dipüridiiniumdikloriiddihürdokloriid

611-099-00-0

401-500-5

—

 

Diaminotolueen, tehniline – [2] ja [3] segu

metüül-fenüleendiamiin [1]

4-metüül-m-fenüleendiamiin [2]

2-metüül-m-fenüleendiamiin [3]

612-151-00-5

246-910-3[1]

202-453-1 [2]

212-513-9 [3]

25376-45-8 [1]

95-80-7 [2]

823-40-5 [3]

E

4-kloro-o-toluidiin [1]

4-kloro-o-toluidiinhüdrokloriid [2]

612-196-00-0

202-441-6 [1]

221-627-8 [2]

95-69-2 [1]

3165-93-3 [2]

E

2,4,5-trimetüülaniliin [1]

2,4,5-trimetüülaniliinhüdrokloriid [2]

612-197-00-6

205-282-0 [1]-[2]

137-17-7 [1]

21436-97-5 [2]

E

4,4'-tiodianiliin [1] ja selle soolad

612-198-00-1

205-370-9 [1]

139-65-1 [1]

E

4,4'-oksüdianiliin [1] ja selle soolad

p-aminofenüüleeter [1]

612-199-00-7

202-977-0 [1]

101-80-4 [1]

E

2,4-diaminoanisool [1]

4-metoksü-m-fenüleendiamiin

2,4-diaminoanisoolsulfaat [2]

612-200-00-0

210-406-1 [1]

254-323-9 [2]

615-05-4 [1]

39156-41-7 [2]

 

N,N,N′,N′-tetrametüül-4,4′-metüleendianiliin

612-201-00-6

202-959-2

101-61-1

 

C.I. aluseline violett 3, mis sisaldab ≥ 0,1 % Michleri ketooni (EÜ nr 202-027-5)

612-205-00-8

208-953-6

548-62-9

E

6-metoksü-m-toluidiin

p-kresidiin

612-209-00-X

204-419-1

120-71-8

E

Segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon;

3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu

613-199-00-X

421-550-1

—

 

Kreosootõli, atsenafteenifraktsioon

Pesuõli

648-098-00-X

292-605-3

90640-84-9

H

Kreosootõli

648-099-00-5

263-047-8

61789-28-4

H

Kreosoot

648-101-00-4

232-287-5

8001-58-9

H”

b)

Kanded indeksinumbriga 007-008-00-3, 007-013-00-0, 016-023-00-4, 024-002-00-6, 024-003-00-1, 024-004-00-7, 024-004-01-4, 027-004-00-5, 027-005-00-0, 048-002-00-0, 048-006-00-2, 048-008-00-3, 048-009-00-9, 602-010-00-6, 602-073-00-X, 603-063-00-8, 605-020-00-9, 608-003-00-4, 609-007-00-9, 609-049-00-8, 611-001-00-6, 611-063-00-4, 612-035-00-4, 612-051-00-1, 612-077-00-3, 613-033-00-6, 648-043-00-X, 648-080-00-1, 648-100-00-9, 648-102-00-X, 648-138-00-6, 649-001-00-3, 649-002-00-9, 649-003-00-4, 649-004-00-X, 649-005-00-5 ja 649-006-00-0 asendatakse järgmisega:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Hüdrasiin

007-008-00-3

206-114-9

302-01-2

E

1,2-dimetüülhüdrasiin

007-013-00-0

—

540-73-8

E

Dimetüülsulfaat

016-023-00-4

201-058-1

77-78-1

E

Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaatanhüdraat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaatdihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Koobaltdikloriid

027-004-00-5

231-589-4

7646-79-9

E

Koobaltsulfaat

027-005-00-0

233-334-2

10124-43-3

E

Kaadmiumoksiid

048-002-00-0

215-146-2

1306-19-0

E

Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

1,2-dibromoetaan; etüleendibromiid

602-010-00-6

203-444-5

106-93-4

E

1,4-diklorobut-2-een

602-073-00-X

212-121-8

764-41-0

E

2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool oksiraanmetanool

603-063-00-8

209-128-3

556-52-5

E

5-allüül-1,3-bensodioksool; safrool

605-020-00-9

202-345-4

94-59-7

E

Akrüülnitriil

608-003-00-4

203-466-5

107-13-1

D, E

2,4-dinitrotolueen; dinitrotolueen, tehnilise puhtusega [1] dinitrotolueen [2];

609-007-00-9

204-450-0 [1]

246-836-1 [2]

121-14-2 [1]

25321-14-6 [2]

E

2,6-dinitrotolueen

609-049-00-8

210-106-0

606-20-2

E

Asobenseen

611-001-00-6

203-102-5

103-33-3

E

Trinaatrium-[4′-(8-atsetüülamino-3,6-disulfo-nato-2-naftüülaso)-4′′-(6-bensoüülamino-3-sulfonato-2-naftüülaso)bifenüül-1,3′,3′′, 1′′′-tetraolato-O, O′, O′′, O′′′]vask(II)

611-063-00-4

413-590-3

—

 

2-metoksüaniliin; o-anisidiin

612-035-00-4

201-963-1

90-04-0

E

4,4′-diaminodifenüülmetaan; 4,4′-metüleendianiliin

612-051-00-1

202-974-4

101-77-9

E

N-nitrosodimetüülamiin; dimetüülnitrosamiin

612-077-00-3

200-549-8

62-75-9

E

2-metüülasiridiin; propüleenimiin

613-033-00-6

200-878-7

75-55-8

E

Kreosootõli, atsenafteenifraktsioon, atsenafteenivaba; pesuõli redestillaat

(Õli, mis jääb pärast seda, kui kristallisatsiooniprotsessis on kivisöetõrvast saadud atsenafteeniõlist eemaldatud atsenafteen. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest)

648-043-00-X

292-606-9

90640-85-0

H

Jäägid (kivisöetõrv), kreosootõli destillaat; pesuõli redestillaat

(Pesuõli fraktsiooniva destillatsiooni jääk keemispiiridega umbes 270 °C…330 °C. Koosneb peamiselt kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest)

648-080-00-1

295-506-3

92061-93-3

H

Kreosootõli, kõrgkeev destillaat; pesuõli

(Kõrgkeev destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel, mis edasi puhastatakse üleliigsetest kristalsetest sooladest. Koosneb peamiselt kreosootõlist, kust on eemaldatud mõned kivisöetõrva destillaatide koostises olevad normaalsed mitmetuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 5 °C juures)

648-100-00-9

274-565-9

70321-79-8

H

Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), happeline kreosootõli; pesuõli ekstraktsioonijääk

(Süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonifraktsioonist, mis on alustest vabastatud; keemispiiridega umbes 250 °C…280 °C. Koostises peamiselt bifenüül ja isomeersed difenüülnaftaleenid)

648-102-00-X

310-189-4

122384-77-4

H

Kreosootõli, kergkeev destillaat; pesuõli

(Kergkeev destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel, mis edasi puhastatakse üleliigsetest kristalsetest sooladest. Koostiselt peamiselt kreosootõli, millest on eraldatud mõned kivisöetõrva destillaadi koostises olevad normaalsed mitmetuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 38 °C juures)

648-138-00-6

274-566-4

70321-80-1

H

Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti

649-001-00-3

265-102-1

64742-03-6

H

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti

649-002-00-9

265-103-7

64742-04-7

H

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti

649-003-00-4

265-104-2

64742-05-8

H

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti

649-004-00-X

265-111-0

64742-11-6

H

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti

649-005-00-5

295-341-7

91995-78-7

H

Süsivesinikud C26–55, aromaatikarikkad

649-006-00-0

307-753-7

97722-04-8

H”

c)

Kandes indeksinumbriga 611-063-00-4 lisatakse veergu “CASi number” number “164058-22-4”.

d)

Kanded indeksinumbriga 649-062-00-6, 649-063-00-1, 649-064-00-7, 649-065-00-2, 649-066-00-8, 649-067-00-3, 649-068-00-9, 649-069-00-4, 649-070-00-X, 649-071-00-5, 649-072-00-0, 649-073-00-6, 649-074-00-1, 649-075-00-7, 649-076-00-2, 649-077-00-8, 649-078-00-3, 649-079-00-9, 649-080-00-4, 649-081-00-X, 649-082-00-5, 649-083-00-0, 649-084-00-6, 649-085-00-1, 649-086-00-7, 649-087-00-2, 649-089-00-3, 649-090-00-9, 649-091-00-4, 649-092-00-X, 649-093-00-5, 649-094-00-0, 649-095-00-6, 649-096-00-1, 649-097-00-7, 649-098-00-2, 649-099-00-8, 649-100-00-1, 649-101-00-7, 649-102-00-2, 649-103-00-8, 649-104-00-3, 649-105-00-9, 649-106-00-4, 649-107-00-X, 649-108-00-5, 649-109-00-0, 649-110-00-6, 649-111-00-1, 649-112-00-7, 649-113-00-2, 649-114-00-8, 649-115-00-3, 649-116-00-9, 649-117-00-4, 649-119-00-5, 649-120-00-0, 649-121-00-6, 649-122-00-1, 649-123-00-7, 649-124-00-2, 649-125-00-8, 649-126-00-3, 649-127-00-9, 649-128-00-4, 649-129-00-X, 649-130-00-5, 649-131-00-0, 649-132-00-6, 649-133-00-1, 649-134-00-7, 649-135-00-2, 649-136-00-8, 649-137-00-3, 649-138-00-9, 649-139-00-4, 649-140-00-X, 649-141-00-5, 649-142-00-0, 649-143-00-6, 649-144-00-1, 649-145-00-7, 649-146-00-2, 649-147-00-8, 649-148-00-3, 649-149-00-9, 649-150-00-4, 649-151-0-X, 649-152-00-5, 649-153-00-0, 649-154-00-6, 649-155-00-1, 649-156-00-7, 649-157-00-2, 649-158-00-8, 649-159-00-3, 649-160-00-9, 649-161-00-4, 649-162-00-X, 649-163-00-5, 649-164-00-0, 649-165-00-6, 649-166-00-1, 649-167-00-7, 649-168-00-2, 649-169-00-8, 649-170-00-3, 649-171-00-9, 649-172-00-4, 649-173-00-X, 649-174-00-5, 649-177-00-1, 649-178-00-7, 649-179-00-2, 649-180-00-8, 649-181-00-3, 649-182-00-9, 649-183-00-4, 649-184-00-X, 649-185-00-5, 649-186-00-0, 649-187-00-6, 649-188-00-1, 649-189-00-7, 649-190-00-2, 649-191-00-8, 649-193-00-9, 649-194-00-4, 649-195-00-X, 649-196-00-5, 649-197-00-0, 649-198-00-6, 649-199-00-1, 649-200-00-5, 649-201-00-0, 649-202-00-6, 649-203-00-1, 649-204-00-7, 649-205-00-2, 649-206-00-8, 649-207-00-3, 649-208-00-9, 649-209-00-4 ja 649-210-00-X jäetakse välja.

4.

Pealkirja “Punkt 30. Mutageenid: 2. kategooria” all esitatud loetelu muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmised kanded:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Kroom(VI)trioksiid

024-001-00-0

215-607-8

1333-82-0

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

Benseen

601-020-00-8

200-753-7

71-43-2

E

2-nitrotolueen

609-065-00-5

201-853-3

88-72-2

E

4,4'-oksüdianiliin [1] ja selle soolad

p-aminofenüüleeter [1]

612-199-00-7

202-977-0 [1]

101-80-4 [1]

E

Karbendasiim (ISO)

metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat

613-048-00-8

234-232-0

10605-21-7

 

Benomüül (ISO)

metüül-1-(butüülkarbamoüül)bensimidasool-2-üülkarbamaat

613-049-00-3

241-775-7

17804-35-2

 

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C2–C4, valdavalt C3)

649-062-00-6

270-755-0

68477-73-6

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-063-00-1

270-756-6

68477-74-7

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise krakkimise seadmest, C1–5-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C6, valdavalt C1–C5)

649-064-00-7

270-757-1

68477-75-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2–4-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C2–C6, valdavalt C2–C4)

649-065-00-2

270-758-7

68477-76-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1–4-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C6, valdavalt C1–C4)

649-066-00-8

270-760-8

68477-79-2

H, K

Gaasid (nafta), C3–5 olefiin-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas

(Olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsinikuarvuga C3–C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri)

649-067-00-3

270-765-5

68477-83-8

H, K

Gaasid (nafta), C4-rikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C4)

649-068-00-9

270-767-6

68477-85-0

H, K

Gaasid (nafta), etaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt etaani ja eteeni)

649-069-00-4

270-768-1

68477-86-1

H, K

Gaasid (nafta), isobutaanieraldamiskolonni tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib butaani-buteeni voo destilleerimisel atmosfäärirõhul. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-070-00-X

270-769-7

68477-87-2

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme gaas, kuiv, propeenirikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt propeeni, ka etaani ja propaani)

649-071-00-5

270-772-3

68477-90-7

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-072-00-0

270-773-9

68477-91-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiregenereerimistehase propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4, valdavalt propaanist)

649-073-00-6

270-777-0

68477-94-1

H, K

Gaasid (nafta), girbatolseadme toide; naftagaas

(Süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatolseadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-074-00-1

270-778-6

68477-95-2

H, K

Gaasid (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniv destillatsioon, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

649-075-00-7

270-782-8

68477-99-6

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-076-00-2

270-802-5

68478-21-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-077-00-8

270-803-0

68478-22-8

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformimise ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-078-00-3

270-804-6

68478-24-0

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioonimisseadme stabilisaatorist; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-079-00-9

270-806-7

68478-26-2

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist)

649-080-00-4

270-813-5

68478-32-0

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehasest, C1-2-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse destillaadi jääkgaasi, otsedestillatsiooni tööstusbensiini ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C5, valdavalt metaanist ja etaanist)

649-081-00-X

270-814-0

68478-33-1

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsioonijääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-082-00-5

270-815-6

68478-34-2

H, K

Süsivesinikud, C3–4-rikkad, nafta otsedestillatsiooni heitgaas; naftagaas

Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C3–C4)

649-083-00-0

270-990-9

68512-91-4

H, K

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini heksaanieralduskolonni eelfraktsioon; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C6)

649-084-00-6

271-000-8

68513-15-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikurikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4. Võib sisaldada vähesel hulgal vesinikku ja vesiniksulfiidi)

649-085-00-1

271-001-3

68513-16-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C6)

649-086-00-7

271-002-9

68513-17-7

H, K

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas

(Jääk mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C4–C5, valdavalt butaanist, keemispiiridega umbes –11,7 °C…27,8 °C)

649-087-00-2

271-010-2

68513-66-6

H, K

Süsivesinikud, C1–4; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidel ning toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4, keemispiiridega – 164 °C…–0,5 °C)

649-088-00-8

271-032-2

68514-31-8

H, K

Süsivesinikud, C1–4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4 ja keemispiiridega umbes – 164 °C…–0,5 °C)

649-089-00-3

271-038-5

68514-36-3

H, K

Süsivesinikud, C1–3; naftagaas

(Segu süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3 ja keemispiiridega umbes – 164 °C…–42 °C)

649-090-00-9

271-259-7

68527-16-2

H, K

Süsivesinikud, C1–4, butaanieraldusseadme fraktsioon; naftagaas

649-091-00-4

271-261-8

68527-19-5

H, K

Gaasid (nafta), C1–5, märjad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-092-00-X

271-624-0

68602-83-5

H, K

Süsivesinikud, C2–4; naftagaas

649-093-00-5

271-734-9

68606-25-7

H, K

Süsivesinikud, C3; naftagaas

649-094-00-0

271-735-4

68606-26-8

H, K

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-095-00-6

271-737-5

68606-27-9

H, K

Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist)

649-096-00-1

271-742-2

68606-34-8

H, K

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas

(Segu, mis saadakse mitmesugustest protsessidest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-097-00-7

272-183-7

68783-07-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5)

649-098-00-2

272-203-4

68783-64-2

H, K

Gaasid (nafta), C2–4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4 ja keemispiiridega umbes –51 °C…–34 °C)

649-099-00-8

272-205-5

68783-65-3

H, K

Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse toornafta fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-100-00-1

272-871-7

68918-99-0

H, K

Gaasid (nafta), heksaanieraldamisseadme heitgaasid; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud tööstusbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-101-00-7

272-872-2

68919-00-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-102-00-2

272-878-5

68919-05-1

H, K

Gaasid (nafta), tööstusbensiini unifitseeriva desulfureerimisdesorberi heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib tööstusbensiini unifitseeriva desulfurisatsiooni protsessil ning eraldatakse saadud tööstusbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-103-00-8

272-879-0

68919-06-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist)

649-104-00-3

272-882-7

68919-09-5

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C3–C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3 süsivesinikest)

649-105-00-9

272-893-7

68919-20-0

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-106-00-4

272-883-2

68919-10-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-107-00-X

273-169-3

68952-76-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-108-00-5

273-170-9

68952-77-2

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja tööstusbensiini lahutusseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, tööstusbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-109-00-0

273-175-6

68952-81-8

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamise protsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-110-00-6

273-176-1

68952-82-9

H, K

Gaasid (nafta), kergelt aurufaasis krakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C4)

649-111-00-1

273-265-5

68955-28-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-112-00-7

273-270-2

68955-34-0

H, K

Süsivesinikud, C4; naftagaas

649-113-00-2

289-339-5

87741-01-3

H, K

Alkaanid, C1–4, C3-rikkad; naftagaas

649-114-00-8

292-456-4

90622-55-2

H, K

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib aurkrakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt propeenist, vähese propaanisisaldusega, keemispiiridega umbes –70 °C…0 °C)

649-115-00-3

295-404-9

92045-22-2

H, K

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C4, valdavalt 1-buteenist ja 2-buteenist, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes –12 °C…5 °C)

649-116-00-9

295-405-4

92045-23-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastunud ja küllastumata süsivesinikest)

649-117-00-4

295-463-0

92045-80-2

H, K, S

Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadi lahusega, C3–5 ja C3–5 küllastumata butadieenivabad; naftagaas

649-119 -00-5

307-769-4

97722-19-5

H, K

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas

(Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ja alifaatseid süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-120-00-0

270-746-1

68477-65-6

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfuraatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ja süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C6, sealhulgas benseeni)

649-121-00-6

270-747-7

68477-66-7

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on C1–C6)

649-122-00-1

270-748-2

68477-67-8

H, K

Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-123-00-7

270-749-8

68477-68-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-124-00-2

270-759-2

68477-77-0

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka väikest kogust süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-125-00-8

270-761-3

68477-80-5

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C5 ja vesinikust)

649-126-00-3

270-762-9

68477-81-6

H, K

Gaasid (nafta), C6–8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

649-127-00-9

270-763-4

68477-82-7

H, K

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja eteeniga. Sisaldab valdavalt süsivesinikke, nagu metaan, etaan ja eteen, ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi)

649-128-00-4

270-766-0

68477-84-9

H, K

Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas gaasikontsentreerimisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Kuivade gaaside segu gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-129-00-X

270-774-4

68477-92-9

H, K

Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis tekib gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C3)

649-130-00-5

270-776-5

68477-93-0

H, K

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi gaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimsel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos väikese koguse C2 süsivesinikega)

649-131-00-0

270-779-1

68477-96-3

H, K

Gaasid (nafta), vesinikurikkad; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaasidest jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2 süsivesinikega)

649-132-00-6

270-780-7

68477-97-4

H, K

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikkad; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-133-00-1

270-781-2

68477-98-5

H, K

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on C1–C5)

649-134-00-7

270-783-3

68478-00-2

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Reforminguseadmetest saadav segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-135-00-2

270-784-9

68478-01-3

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos väikese koguse vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C3–C5)

649-136-00-8

270-785-4

68478-02-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas, vesiniku- ja metaanirikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos väikese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C2–C5)

649-137-00-3

270-787-5

68478-03-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse reformivast hüdrogeenimisprotsessist. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C5)

649-138-00-9

270-788-0

68478-04-6

H, K

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-139-00-4

270-789-6

68478-05-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise produktide refraktsioneerimisabsorberist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimisprotsessi produktide refraktsioneerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-140-00-X

270-805-1

68478-25-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-141-00-5

270-807-2

68478-27-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-142-00-0

270-808-8

68478-28-4

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-143-00-6

270-809-3

68478-29-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-144-00-1

270-810-9

68478-30-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-145-00-7

270-999-8

68513-14-4

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse metaani, etaani ja propaaniga)

649-146-00-2

271-003-4

68513-18-8

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga)

649-147-00-8

271-005-5

68513-19-9

H, K

Gaasid (nafta), nafta destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke süsinikuarvuga C1–C6, või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist)

649-148-00-3

271-258-1

68527-15-1

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori pentaanieraldamisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib benseeniseadme toite hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul ning seejärel pentaani eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C1–C6. Võib sisaldada benseenijälgi)

649-149-00-9

271-623-5

68602-82-4

H, K

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-150-00-4

271-625-6

68602-84-6

H, K

Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas

(Segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse metaani, etaani ja propaaniga)

649-151-00 -X

271-750-6

68607-11-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedeliku-auru eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-152-00-5

272-182-1

68783-06-2

H, K

Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisprotsessidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-153-00-0

272-338-9

68814-67-5

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme evaporaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C2–C4)

649-154-00-6

272-343-6

68814-90-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieraldamisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos väikese koguse lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C4–C5)

649-155-00-1

272-775-5

68911-58-0

H, K

Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimise seadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsinikuarv on valdavalt C2–C5)

649-156-00-7

272-776-0

68911-59-1

H, K

Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-157-00-2

272-873-8

68919-01-7

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-158-00-8

272-874-3

68919-02-8

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-159-00-3

272-875-9

68919-03-9

H, K

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-160-00-9

272-876-4

68919-04-0

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-161-00-4

272-880-6

68919-07-3

H, K

Gaasid (nafta), toornafta atmosfääridestillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib toornafta destilleerimisel esimesest kolonnist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-162-00-X

272-881-1

68919-08-4

H, K

Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimisel saadud gaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse destilleeritud toornafta fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-163-00-5

272-884-8

68919-11-9

H, K

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel)

649-164-00-0

272-885-3

68919-12-0

H, K

Jääkgaas (nafta), tööstusbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist)

649-165-00-6

273-173-5

68952-79-4

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-166-00-1

273-174-0

68952-80-7

H, K

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-167-00-7

273-269-7

68955-33-9

H, K

Gaasid (nafta), toornafta destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-168-00-2

273-563-5

68989-88-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-169-00-8

295-397-2

92045-15-3

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimisseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelikust vedelfaasi eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C3)

649-170-00-3

295-398-8

92045-16-4

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas

(Gaasisegu, mis saadakse reforminguseadmest ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-171-00-9

295-399-3

92045-17-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-172-00-4

295-400-7

92045-18-6

H, K

Gaasid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise kõrgsurvekrakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse tööstusbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5, millesse võib olla segatud ka looduslikku gaasi)

649-173-00-X

295-401-2

92045-19-7

H, K

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-174-00-5

295-402-8

92045-20-0

H, K

Gaasid (nafta), C3–4; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C4, valdavalt propaanist ja propeenist, keemispiiridega umbes –51 °C…–1 °C)

649-177-00-1

268-629-5

68131-75-9

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu katalüütiliselt krakitud destillaatide ja katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4)

649-178-00-7

269-617-2

68307-98-2

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga C1–C4)

649-179-00-2

269-618-8

68307-99-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-180-00-8

269-619-3

68308-00-9

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-181-00-3

269-620-9

68308-01-0

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-182-00-9

269-630-3

68308-10-1

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-183-00-4

269-623-5

68308-03-2

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-184-00-X

269-624-0

68308-04-3

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaanieraldamisseadmetest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-185-00-5

269-625-6

68308-05-4

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini destilaatsioonikolonnist, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini ja destilleeritud süsivesinikevoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-186-00-0

269-626-1

68308-06-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-187-00-6

269-627-7

68308-07-6

H, K

Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C5)

649-188-00-1

269-629-8

68308-09-8

H, K

Jääkgaas (nafta), alküülimisseadme propaan-propeentoite etaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propeeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-189-00-7

269-631-9

68308-11-2

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C6)

649-190-00-2

269-632-4

68308-12-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5 ja keemispiiridega umbes –48 °C…32 °C)

649-191-00-8

270-071-2

68409-99-4

H, K

Alkaanid, C1–2; naftagaas

649-193-00-9

270-651-5

68475-57-0

H, K

Alkaanid, C2–3; naftagaas

649-194-00-4

270-652-0

68475-58-1

H, K

Alkaanid, C3–4; naftagaas

649-195-00-X

270-653-6

68475-59-2

H, K

Alkaanid, C4–5; naftagaas

649-196-00-5

270-654-1

68475-60-5

H, K

Küttegaasid; naftagaas

(Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest)

649-197-00-0

270-667-2

68476-26-6

H, K

Küttegaasid, toorõli destillaat; naftagaas

(Kergete gaaside segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4 ja keemispiiridega umbes – 217 °C…–12 °C)

649-198-00-6

270-670-9

68476-29-9

H, K

Süsivesinikud, C3–4; naftagaas

649-199-00-1

270-681-9

68476-40-4

H, K

Süsivesinikud, C4–5; naftagaas

649-200-00-5

270-682-4

68476-42-6

H, K

Süsivesinikud, C2–4, C3-rikkad; naftagaas

649-201-00-0

270-689-2

68476-49-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib toornafta destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C7 ja keemispiiridega umbes –40 °C…80 °C)

649-202-00-6

270-704-2

68476-85-7

H, K, S

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C7 ja keemispiiridega umbes –40 °C…80 °C)

649-203-00-1

270-705-8

68476-86-8

H, K, S

Gaasid (nafta), C3–4, isobutaanirikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsinikuarvuga C3–C6 küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C4, valdavalt isobutaanist)

649-204-00-7

270-724-1

68477-33-8

H, K

Destillaadid (nafta), C3–6, piperüleenirikkad; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsinikuarvuga C3–C6 küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C6, valdavalt piperüleenidest)

649-205-00-2

270-726-2

68477-35-0

H, K

Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produkt; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C4)

649-206-00-8

270-750-3

68477-69-0

H, K

Gaasid (nafta), C2–3; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt etaanist, eteenist, propaanist ja propeenist)

649-207-00-3

270-751-9

68477-70-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieraldamisseadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning töödeldakse vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsinikuarvuga C3–C5, valdavalt C4)

649-208-00-9

270-752-4

68477-71-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieraldamisseadme gaas, C3–5-rikas; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C3–C5)

649-209-00-4

270-754-5

68477-72-5

H, K

Jääkgaas (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest; naftagaas

(Süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni produktidest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsinikuarvuga valdavalt C1–C4)

649-210-00-X

269-628-2

68308-08-7

H, K”

b)

Kanded indeksinumbriga 024-002-00-6, 024-003-00-1, 024-004-00-7, 024-004-01-4, 048-006-00-2 ja 048-008-00-3 asendatakse järgmistega:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaatanhüdraat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaatdihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E”

5.

Pealkirja “Punkt 31. Reproduktiivtoksilised ained: 1. kategooria” all esitatud loetelus asendatakse kanded indeksinumbriga 082-001-00-6 ja 082-002-00-1 järgmistega:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Pliiühendid, välja arvatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas nimetatud

082-001-00-6

—

—

A, E

Pliialküülid

082-002-00-1

—

—

A, E”

6.

Pealkirja “Punkt 31. Reproduktiivtoksilised ained: 2. kategooria” all esitatud loetelu muudetakse järgmiselt:

a)

Lisatakse järgmised kanded:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Linuroon (ISO)

3-(3,4-diklorofenüül)-1-metoksü-1-metüüluurea

006-021-00-1

206-356-5

330-55-2

E

Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaatanhüdraat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaatdihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Naatriumkromaat

024-018-00-3

231-889-5

7775-11-3

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

1-bromopropaan

Propüülbromiid

n-propüülbromiid

602-019-00-5

203-445-0

106-94-5

 

1,2,3-trikloropropaan

602-062-00-X

202-486-1

96-18-4

D

Difenüüleeter; oktabromoderivaat

602-094-00-4

251-087-9

32536-52-0

 

1,2-dimetoksüetaan

etüleenglükooli dimetüüleeter

EGDME

603-031-00-3

203-794-9

110-71-4

 

1,2-bis(2-metoksüetoksü)etaan

TEGDME;

Trietüleenglükooli dimetüüleeter;

Triglüüm

603-176-00-2

203-977-3

112-49-2

 

Tetrahüdrotiopüraan-3-karboksaldehüüd

606-062-00-0

407-330-8

61571-06-0

 

1,2-benseendikarboksüülhappe dipentüülester, hargnenud ja lineaarse ahelaga [1]

n-pentüül-isopentüülftalaat [2]

di-n-pentüülftalaat [3]

Diisopentüülftalaat [4]

607-426-00-1

284-032-2 [1]-[2]

205-017-9 [3]-[4]

84777-06-0 [1]-[2]

131-18-0 [3]

42925-80-4 [4]

 

Bensüülbutüülftalaat

BBP

607-430-00-3

201-622-7

85-68-7

 

1,2-benseendikarboksüülhape

hargnenud ja lineaarse ahelaga di-C7-11-alküülestrid

607-480-00-6

271-084-6

68515-42-4

 

Segu: dinaatrium-4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-hüdroksü-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat;

trinaatrium-4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-oksido-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat

607-487-00-4

402-660-9

—

 

Dinokap (ISO)

609-023-00-6

254-408-0

39300-45-3

E

2-[2-hüdroksü-3-(2-klorofenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]-7-[2-hüdroksü-3-(3-metüülfenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]fluoreen-9-oon

611-131-00-3

420-580-2

—

 

Asafenidiin

611-140-00-2

—

68049-83-2

 

Karbendasiim (ISO)

metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat

613-048-00-8

234-232-0

10605-21-7

 

Benomüül (ISO)

metüül-1-(butüülkarbamoüül)bensimidasool-2-üülkarbamaat

613-049-00-3

241-775-7

17804-35-2

 

3-etüül-2-metüül-2-(3-metüülbutüül)-1,3-oksasolidiin

613-191-00-6

421-150-7

143860-04-2

 

Segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon;

3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu

613-199-00-x

421-550-1

–”

 

b)

Kanded indeksinumbriga 048-006-00-2, 048-008-00-3 ja 603-063-00-8 asendatakse järgmistega:

Ained

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

“Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E

2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool

oksiraanmetanool

603-063-00-8

209-128-3

556-52-5

E”

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/82

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/1/EÜ,

18. jaanuar 2006,

ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 1984. aasta direktiivi 84/647/EMÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (3) on oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Makromajanduslikust seisukohast võimaldab renditud sõidukite kasutamine teatavates olukordades vahendeid optimaalsemalt jaotada, piirates tootmistegurite pillavat kasutamist.

(3)

Mikromajanduslikust seisukohast muudab see võimalus transpordikorraldust paindlikumaks ja suurendab asjaomaste ettevõtjate tootlikkust.

(4)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

sõiduk - üksnes kaupade veoks mõeldud mootorsõiduk, haagis, poolhaagis või autorong;

b)

renditud sõiduk - sõiduk, mis on sõidukeid kasutada andva ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel tasu eest ja kindlaksmääratud ajavahemikuks antud sellise ettevõtja käsutusse, kes tegeleb kaupade autoveoga rendi või tasu eest või omal kulul.

Artikkel 2

1.   Iga liikmesriik lubab liikmesriikidevaheliste vedude eesmärgil oma territooriumil selliste sõidukite kasutamist, mille on rentinud mõne teise liikmesriigi territooriumil asutatud ettevõtjad, tingimusel et:

a)

sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt viimati nimetatud liikmesriigi õigusaktidele;

b)

leping hõlmab ainult ilma juhita sõiduki rentimist ja sellega ei kaasne sama ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut, mis käsitleb juhi või muude töötajate palkamist;

c)

renditud sõiduk on rendilepingu kehtivusajal üksnes sõidukit kasutava ettevõtja käsutuses;

d)

renditud sõidukit juhib seda kasutava ettevõtja töötaja.

2.   Lõike 1 punktides a kuni d loetletud tingimuste täitmist tuleb tõendada järgmiste dokumentidega, mida tuleb hoida sõidukis:

a)

rendileping või lepingu tõestatud väljavõte, kus on kirjas eelkõige rendileandja nimi, rentniku nimi, lepingu kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimismärk;

b)

kui juht ei ole sõidukit rentiv isik, juhi tööleping või lepingu tõestatud väljavõte, kus on kirjas eelkõige tööandja nimi, töötaja nimi ning töölepingu kuupäev ja kehtivusaeg või hiljutine palgatõend.

Vajaduse korral võib punktides a ja b nimetatud dokumendid asendada liikmesriigi pädevate asutuste väljaantud samaväärsete dokumentidega.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et nende ettevõtjad võivad kaupade autoveoks kasutada nende riikide õigusaktide kohaselt registreeritud või kasutusele võetud renditud sõidukeid nende omanduses olevate sõidukitega samadel tingimustel, kui artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Liikmesriigid võivad lõike 1 sätetest välja jätta omal kulul üle 6tonnise registrimassiga sõidukitega teostatavad veod.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv ei mõjuta sellise liikmesriigi eeskirjade kohaldamist, kus nähakse renditud sõidukite kasutamiseks ette vähem kitsendavad tingimused kui need, mis on sätestatud artiklites 2 ja 3.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artiklite 2 ja 3 kohaldamist, ei mõjuta käesolev direktiiv nende eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad:

a)

rendi või tasu eest ja omal kulul toimuva kaupade autoveo turu korraldust, eelkõige turulepääsu ning eriti maanteede läbilaskevõimest tulenevaid piiranguid;

b)

kaupade autoveo hindu ja tingimusi;

c)

rendihindade kujundust;

d)

sõidukite importi;

e)

tingimusi, mis reguleerivad juurdepääsu maanteesõidukite rendileandjana tegutsemisele või sellele tegevusalale.

Artikkel 6

Direktiiv 84/647/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 18. jaanuar 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER

(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 56.

(2)  Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 66) ja nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 335, 22.12.1984, lk 72. Direktiivi on muudetud direktiiviga 90/398/EMÜ (EÜT L 202, 31.7.1990, lk 46).

(4)  Vt I lisa A osa.

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(artikkel 6)

Nõukogu direktiiv 84/647/EMÜ

(EÜT L 335, 22.12.1984, lk 72)

Nõukogu direktiiv 90/398/EMÜ

(EÜT L 202, 31.7.1990, lk 46)

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(artikkel 6)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Direktiiv 84/647/EMÜ

30. juuni 1986

Direktiiv 90/398/EMÜ

31. detsember 1990

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 84/647/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1, sissejuhatav osa

Artikkel 1, sissejuhatav osa

Artikkel 1, esimene taane

Artikkel 1, punkt a

Artikkel 1, teine taane

Artikkel 1, punkt b

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, lõige 1, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punktid 1 kuni 4

Artikkel 2, lõige 1, punktid a kuni d

Artikkel 2, punkt 5, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, sissejuhatav osa

Artikkel 2, punkt 5, esimene lõik, punktid a) ja b)

Artikkel 2, lõige 2, esimene lõik, punktid a) ja b)

Artikkel 2, punkt 5, teine lõik

Artikkel 2, lõige 2, teine lõik

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4, lõige 1

Artikkel 4

Artikkel 5, sissejuhatav osa

Artikkel 5, sissejuhatav osa

Artikkel 5, esimene taane

Artikkel 5, punkt a

Artikkel 5, teine taane

Artikkel 5, punkt b

Artikkel 5, kolmas taane

Artikkel 5, punkt c

Artikkel 5, neljas taane

Artikkel 5, punkt d

Artikkel 5, viies taane

Artikkel 5, punkt e

Artikkel 6

—

Artikkel 7

—

Artikkel 8

—

—

Artikkel 6

—

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

—

I lisa

—

II lisa

Parandus

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/86

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2110/2005

(ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 344, 27. detsember 2005 )

Leheküljel 1 esimeses volituses

asendada

“võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,”

järgmisega

“võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 179,”.

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/87

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 255, 30. september 2005 )

Leheküljel 15 artikli 16 esimeses lõigus

asendatakse

“Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. märtsiks 2007 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.”

järgmisega

“Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2007 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.”

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/88

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/84/EÜ (millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 344, 27. detsember 2005 )

Leheküljel 43 olevas lisas toodud ftalaatide nummerduses

asendatakse

“[XX.]” ja “[XXa.]”

järgmisega

“51.” ja “51a.”.