4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 196/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004, ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/265/EÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a ja artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa standardi EN ISO 14001:1996 4. jaos esitatud nõuded kujutavad endast määruse (EÜ) nr 761/2001 nõudeid keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks, mis on esitatud nimetatud määruse I lisa A osas.

(2)	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) keskkonnajuhtimissüsteemi alase komitee TC207/SC1 töö tulemusel muudeti 2004. aastal rahvusvahelist standardit ISO 14001:1996, et parandada ISO 14001 ühtivust ISO 9001ga ja muuta selgemaks ISO 14001 senist teksti, lisamata uusi täiendavaid nõudmisi.

(3)	ISO avaldas hiljem rahvusvahelise standardi ISO 14001:2004 ja Euroopa standardi EN ISO 14001:2004 puhul uue, läbivaadatud versiooni.

(4)	Määruse (EÜ) nr 761/2001 I A lisa tuleks muuta, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 761/2001 vastavalt muuta.

(6)	Süsteemi EMAS raames juba registreerunud organisatsioonide jaoks on vaja üleminekukorda.

(7)	Komisjoni otsus 97/265/EÜ (2) rahvusvahelise standardi ISO 14001:1996 ja Euroopa standardi EN ISO 14001:1996 tunnustamise kohta tuleks tunnistada kehtetuks.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 14 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa A osa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse jõustumise ajal EMASi registrisse kantud organisatsioonid jäävad EMASi registrisse, kuid nende puhul rakendatakse lõikes 2 osutatud kontrollimist.

2. Organisatsiooni järgmise kontrollimise ajal kontrollitakse käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 761/2001 nõuete täitmist.

Kui järgmine kontrollimine tuleb teha enne, kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud kuus kuud, võib järgmise kontrollimise tähtaega kuue kuu võrra pikendada keskkonnatõendaja ja pädeva asutuse nõusolekul.

Artikkel 3

Otsus 97/265/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 104, 22.4.1997, lk 37.

LISA

“I LISA

A. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI NÕUDED

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) osalevad organisatsioonid täidavad EN ISO 14001:2004 nõudeid, mis on kirjeldatud Euroopa standardi (1) 4. jaos ja esitatud täielikult allpool.

I-A. Keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded

I-A.1. Üldnõuded

Organisatsioon peab sisse seadma, dokumenteerima, ellu viima, toimivana hoidma ja pidevalt parendama keskkonnajuhtimissüsteemi kooskõlas käesoleva rahvusvahelise standardi nõuetega ja määrama kindlaks, kuidas ta need nõuded täidab.

Organisatsioon peab määratlema ja dokumenteerima oma keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala.

I-A.2. Keskkonnapoliitika

Tippjuhtkond peab määratlema organisatsiooni keskkonnapoliitika ja tagama, et see keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud käsitlusala piires

a)	sobib kokku tema tegevuste laadi, ulatuse ja keskkonnamõjudega ning toodete ja teenustega,

b)	sisaldab pideva parendamise ja saastamise vältimise kohustumust,

c)	sisaldab kohustumust järgida organisatsioonile kohaldatavaid õigusaktide ja teisi tema poolt tunnustatavaid nõudeid, mis seonduvad tema keskkonnaaspektidega,

d)	annab raamistiku keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamiseks ning ülevaatamiseks,

e)	on dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud,

f)	on kõigile organisatsiooni heaks või nimel töötavatele isikutele teatavaks tehtud,

g)	on avalikkusele kättesaadav.

I-A.3. Planeerimine

I-A.3.1. Keskkonnaaspektid

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et

a)	välja selgitada keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud käsitlusala piires oma tegevuste, toodete ja teenuste keskkonnaaspektid, mida organisatsioon saab ohjata, ja need, mida ta saab mõjutada, võttes arvesse planeeritavaid või uusi arendusi või uusi või muudetud tegevusi, tooteid ja teenuseid;

b)	määrata kindlaks need aspektid, millel on või võib (võivad) olla keskkonnale oluline (olulised) mõju(d) (st olulised keskkonnaspektid).

Organisatsioon peab selle informatsiooni dokumenteerima ja ajakohasena hoidma.

Organisatsioon peab tagama, et tema keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmisel, elluviimisel ja toimivana hoidmisel võetakse arvesse olulisi keskkonnaaspekte.

I-A.3.2. Õigusaktide ja muud nõuded

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et

a)	selgitada välja ning omada juurdepääsu kohaldatavatele õigusaktide nõuetele ja muudele nõuetele, mida organisatsioon tunnustab seonduvalt oma keskkonnaaspektidega, ning

b)	määrata kindlaks, kuidas neid nõudeid rakendatakse organisatsiooni keskkonnaaspektide suhtes.

Organisatsioon peab tagama, et tema keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmisel, elluviimisel ja toimivana hoidmisel võetakse arvesse kohaldatavaid õigusaktide ja muid nõudeid, mida organisatsioon tunnustab.

I-A.3.3. Eesmärgid, ülesanded ja kava(d)

Organisatsioon peab asjassepuutuvate talituste ja tasandite jaoks sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma dokumenteeritud keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded.

Eesmärgid ja ülesanded peavad olema mõõdetavad, kus võimalik, ning kooskõlas keskkonnapoliitikaga, kaasa arvatud saastamise vältimise kohustumus, kohaldatavate õigusaktide ja organisatsiooni poolt tunnustatavate muude nõuete järgimise kohustumus ning pideva parendamise kohustumus.

Oma eesmärke ja ülesandeid püstitades ning üle vaadates peab organisatsioon arvesse võtma kohaldatavaid õigusaktide ja muid nõudeid, mida organisatsioon tunnustab, ning oma olulisi keskkonnaaspekte. Samuti peab ta arvestama oma tehnoloogilisi võimalusi, finants-, tegevus- ja ärinõudeid ning huvitatud osapoolte seisukohti.

Organisatsioon peab oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma kava(d). Kava(d) peab (peavad) sisaldama

a)	organisatsiooni asjassepuutuvatele talitustele ja tasanditele eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vastutuse määramist ning

b)	eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise meetmeid ja ajakava.

I-A.4. Elluviimine ja toimimine

I-A.4.1. Ressursid, rollid, vastutused ja volitused

Juhtkond peab tagama keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmiseks, elluviimiseks, toimivana hoidmiseks ja pidevaks parendamiseks vajalike ressursside olemasolu. Ressursside hulka kuuluvad inimressursid ja erioskused, organisatsiooniline infrastruktuur, tehnoloogia ja finantsressursid.

Mõjusa keskkonnajuhtimise hõlbustamiseks tuleb rollid, vastutused ja volitused määratleda, dokumenteerida ning teatavaks teha.

Organisatsiooni tippjuhtkond peab määrama juhtkonna esindaja (esindajad), kellel muudest vastutustest sõltumata peab olema kindlaks määratud roll, vastutused ja volitused selleks, et

a)	tagada käesoleva standardi nõuetele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmine, elluviimine, toimivana hoidmine,

b)	anda tippjuhtkonnale ülevaatuse jaoks aru keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest, kaasa arvatud parendamissoovitused.

I-A.4.2. Pädevus, koolitus ja teadlikkus

Organisatsioon peab tagama, et mis tahes tema heaks või nimel tegutsev(ad) isik(ud), kelle tegevus (tegevused) võib (võivad) põhjustada organisatsiooni poolt kindlaksmääratud olulist (olulisi) keskkonnamõju(sid), on pädev (pädevad) asjakohase hariduse, koolituse või kogemuse alusel, ning säilitama sellega seonduvad tõendusdokumendid.

Organisatsioon peab välja selgitama oma keskkonnaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud koolitusvajaduse. Ta peab võimaldama koolitust või rakendama muid meetmeid selle vajaduse rahuldamiseks ning säilitama seonduvad tõendusdokumendid.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduurid, et tema heaks või nimel töötavad isikud oleksid teadlikud

a)	keskkonnapoliitika ja -protseduuride ning keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetega vastavuses oleku tähtsusest,

b)	olulistest keskkonnaaspektidest ja oma töö tegelikest või võimalikest mõjudest nendega seonduvalt ning töötaja isikliku tegevuse tulemuslikkuse suurenemisest tingitud soodsast mõjust keskkonnale,

c)	oma rollidest ja vastutusest keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetega vastavuse saavutamisel ning

d)	kindlaksmääratud protseduurireeglitest kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest.

I-A.4.3. Teabevahetus

Vastavalt oma keskkonnaaspektidele ja keskkonnajuhtimissüsteemile peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduurid, mida ta järgib

a)	erinevate tasemete ja talituste vahelisel organisatsioonisisesel teabe vahetamisel,

b)	organisatsioonivälistelt huvipooltelt saadud teabe vastuvõtmisel, dokumenteerimisel ning vastuste koostamisel.

Organisatsioon peab otsustama, kas teha oma olulised keskkonnaaspektid teatavaks väljaspool oma organisatsiooni, ning oma otsuse dokumenteerima. Kui on otsustatud teatavaks teha, peab organisatsioon sisse seadma ja ellu viima organisatsioonivälise teabevahetuse viisi(d).

I-A.4.4. Dokumentatsioon

Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab sisaldama

a)	keskkonnapoliitikat, -eesmärke ja -ülesandeid,

b)	keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala kirjeldust,

c)	keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide, nende vastastikuse mõju kirjeldust ja viiteid seonduvatele dokumentidele,

d)	käesolevas standardis nõutud dokumente, sealhulgas tõendusdokumente, ning

e)	organisatsiooni poolt kindlaks määratud dokumente, sealhulgas tõendusdokumente, mida on vaja tema oluliste keskkonnaaspektidega seonduvate protsesside mõjusa planeerimise, toimimise ja ohjamise tagamiseks.

I-A.4.5. Dokumendiohje

Keskkonnajuhtimissüsteemiga ja käesoleva standardiga nõutavaid dokumente tuleb ohjata. Tõendusdokumendid on eri dokumendiliik ja neid tuleb ohjata vastavalt A.5.4 esitatud nõuetele.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d)

a)	dokumentide adekvaatsuse kinnitamiseks enne väljaandmist,

b)	dokumentide ülevaatuseks, vajaduse korral ajakohastamiseks ja taaskinnitamiseks,

c)	tagamaks, et muudatused ja dokumentide ülevaatuse seisund on identifitseeritavad,

d)	tagamaks, et kehtivate dokumentide asjakohased versioonid on kasutuskohtades kättesaadavad,

e)	tagamaks, et dokumendid jäävad loetavaks ja on kergesti identifitseeritavad,

f)	tagamaks, et välise päritoluga dokumendid, mida organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimise ja toimimise seisukohast vajalikuks, identifitseeritakse ja nende levikut ohjatakse, ning

g)	vältimaks vananenud dokumentide tahtmatut kasutamist ning rakendama sobivat märgistust, kui neid mis tahes eesmärkidel säilitatakse.

I-A.4.6. Toimimisohje

Organisatsioon peab kooskõlas oma keskkonnapoliitika, -eesmärkide ja -ülesannetega määratlema ning planeerima olulisteks tunnistatud keskkonnaaspektidega seostuvad toimingud, et tagada nende toimumine kindlaksmääratud tingimustes. Selleks tuleb

a)	sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida protseduuri(d) nende olukordade ohjamiseks, kus nende puudumine võiks viia kõrvalekaldumiseni keskkonnapoliitikast, -eesmärkidest ja -ülesannetest,

b)	sätestada protseduuri(de)s toimimiskriteeriumid,

c)	sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida protseduurid, mis on seotud organisatsiooni poolt kasutatavate kaupade ja teenuste oluliseks tunnistatud keskkonnaaspektidega, ning teavitada tarnijaid, kaasa arvatud lepingupartnerid, asjakohastest protseduuridest ning nõuetest.

I-A.4.7. Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et selgitada välja võimaliku keskkonnamõjuga hädaolukorrad ja õnnetused ning kuidas ta nende korral tegutseb.

Organisatsioon peab tegutsema vastavalt tegelikele hädaolukordadele ja õnnetustele ning ennetama või leevendama nendega kaasnevaid ebasoodsaid keskkonnamõjusid.

Organisatsioon peab perioodiliselt, eriti pärast õnnetusi või hädaolukordi, üle vaatama oma hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise protseduurid ning vajaduse korral neis muudatusi tegema.

Samuti peab organisatsioon neid protseduure perioodiliselt katsetama seal, kus see on teostatav.

I-A.5. Kontrollimine

I-A.5.1. Seire ja mõõtmine

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) oma keskkonnale olulist mõju avaldada võivate toimingute võtmenäitajate korrapäraseks seireks ja mõõtmiseks. Protseduur(id) peab (peavad) sisaldama sellise informatsiooni dokumenteerimist, mis võimaldab jälgida tulemuslikkust, asjakohaseid toimimisohjeid ning kooskõla organisatsiooni keskkonnaeesmärkide ja -ülesannetega.

Organisatsioon peab tagama, et kasutatavad seire- ja mõõtevahendid on kalibreeritud või taadeldud ning töökorras hoitud, ja säilitama seonduvad tõendusdokumendid.

I-A.5.2. Vastavuse hindamine

I-A.5.2.1. Kooskõlas oma vastavuse tagamise kohustumusega peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) kohaldatavatele õigusaktide nõuetele vastavuse perioodiliseks hindamiseks.

Organisatsioon peab säilitama tõendusdokumendid perioodiliste hindamiste tulemuste kohta.

I-A.5.2.2. Organisatsioon peab hindama vastavust muudele nõuetele, mida ta tunnustab. Organisatsioon võib soovi korral ühendada selle hindamise eelnevalt kirjeldatud (A.5.2.1) õigusaktide nõuetele vastavuse hindamisega või seada sisse eraldi protseduuri(d).

Organisatsioon peab säilitama tõendusdokumendid perioodiliste hindamiste tulemuste kohta.

I-A.5.3. Mittevastavus, korrigeeriv ja ennetav tegevus

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) tegelike ja võimalike mittevastavuste puhul tegutsemiseks ning korrigeeriva ja ennetava tegevuse rakendamiseks. Protseduuri(de)ga peab määratlema nõuded

a)	mittevastavus(t)e kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks ning tegevus(t)e algatamiseks selle (nende) keskkonnamõjude leevendamiseks,

b)	mittevastavus(t)e uurimiseks, selle (nende) põhjus(t)e kindlakstegemiseks ja tegevuste rakendamiseks selle (nende) kordumise vältimiseks,

c)	mittevastavust (mittevastavusi) ennetava(te) tegevus(t)e vajaduse hindamiseks ja mittevastavus(t)e esinemise ärahoidmiseks sobivate tegevuste rakendamiseks,

d)	ettevõetud korrigeeriva(te) ja ennetava(te) tegevus(t)e tulemuste registreerimiseks ning

e)	korrigeeriva(te) ja ennetava(te) tegevus(t)e mõjususe ülevaatuseks. Ettevõetud tegevused peavad vastama probleemide suurusele ja võimalikule keskkonnamõjule.

Organisatsioon peab tagama, et mis tahes vajalikud muudatused oleksid keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsiooni sisse viidud.

I-A.5.4. Tõendusdokumentide ohje

Organisatsioon peab sisse seadma ja korras hoidma tõendusdokumendid määral, mis on vajalik keskkonnajuhtimissüsteemi ja käesoleva standardi nõuetele vastavuse ning saavutatud tulemuste tõendamiseks.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) tõendusdokumentide identifitseerimiseks, hoidmiseks, kaitseks, leidmiseks, säilitamiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks.

Tõendusdokumendid peavad olema loetavad, identifitseeritavad ja jälgitavad ning sellisteks ka jääma.

I-A.5.5. Siseaudit

Organisatsioon peab tagama, et keskkonnajuhtimissüsteemi siseauditeid korraldataks plaanitud ajavahemike järel, et

määrata kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem

—	on vastavuses planeeritud keskkonnajuhtimismeetmetega, sealhulgas käesoleva standardi nõuetega, ning

—	on korralikult ellu viidud ja toimivana hoitud, ning

b)	hankida juhtkonnale informatsiooni auditeerimise tulemuste kohta. Organisatsioon peab planeerima, sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma auditi programmi(d), võttes arvesse vaadeldava(te) tegevus(t)e keskkonnaalast tähtsust ja eelmiste auditite tulemusi.

Tuleb sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida auditi protseduur(id), mis käsitleks(id)

—	auditi planeerimise, läbiviimise, tulemustest aruandmise ja seonduvate tõendusmaterjalide säilitamise vastutusi ja nõudeid,

—	auditi kriteeriume, käsitlusala, sagedust ja meetodeid.

Audiitorite valik ja auditite läbiviimine peavad tagama auditi protsessi objektiivsuse ja erapooletuse.

I-A.6. Juhtkonnapoolne ülevaatus

Tippjuhtkond peab organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi planeeritud ajavahemike järel üle vaatama, et tagada selle jätkuv sobivus, adekvaatsus ja mõjusus. Ülevaatused peavad sisaldama parendusvõimaluste ja keskkonnajuhtimissüsteemi, sh keskkonnapoliitika, -eesmärkide ja -ülesannete muutmise vajaduse hindamist.

Juhtkonnapoolsete ülevaatuste tõendusdokumendid tuleb säilitada.

Juhtkonnapoolsete ülevaatuste sisend peab sisaldama

a)	siseauditite tulemusi ja hinnanguid õigusaktide ja organisatsiooni poolt tunnustatud muudele nõuetele vastavuse kohta,

b)	teabevahetust väliste huvitatud osapooltega, sealhulgas kaebusi,

c)	organisatsiooni keskkonnaalast tulemuslikkust,

d)	eesmärkide ja ülesannete täidetuse määra,

e)	korrigeerivate ja ennetavate tegevuste seisundit,

f)	eelnevate juhtkonnapoolsete ülevaatuste järeltegevusi,

g)	muutuvaid asjaolusid, sealhulgas arenguid keskkonnaaspektidega seotud õigusaktides ja muudes nõuetes, ning

h)	soovitusi parendamiseks.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse väljundid peavad hõlmama kõiki otsuseid ja tegevusi, mis on seotud keskkonnapoliitika, -eesmärkide, -ülesannete ja keskkonnajuhtimissüsteemi muude osade võimalike muudatustega, olles kooskõlas pideva parendamise kohustumusega.

RIIKIDE STANDARDIORGANISATSIOONIDE LOEND

BE	:	IBN/BIN (Institut belge de normalisation/Belgisch Instituut voor Normalisatie)
CZ	:	ČNI (Český normalizační institut)
DK	:	DS (Dansk Standard)
DE	:	DIN (Deutsches Institut für Normung e.V.)
EE	:	EVS (Eesti Standardikeskus)
EL	:	ELOT (Ελληνικός Οργανισμός Τυποποίησης)
ES	:	AENOR (Asociación Española de Normalización y Certificación)
FR	:	AFNOR (Association française de normalisation)
IEL	:	NSAI (National Standards Authority of Ireland)
IT	:	UNI (Ente Nazionale Italiano di Unificazione)
CY	:	Κυπριακός Οργανισμός Προώθησης Ποιότητας
LV	:	LVS (Latvijas Standarts)
LT	:	LST (Lietuvos standartizacijos departamentas)
LU	:	SEE (Service de l’Energie de l’Etat) (Luxembourg)
HU	:	MSZT (Magyar Szabványügyi Testület)
MT	:	MSA (Awtorità Maltija dwar l-Istandards/Malta Standards Authority)
NL	:	NEN (Nederlands Normalisatie-Instituut)
AT	:	ON (Österreichisches Normungsinstitut)
PL	:	PKN (Polski Komitet Normalizacyjny)
PT	:	IPQ (Instituto Português da Qualidade)
SI	:	SIST (Slovenski inštitut za standardizacijo)
SK	:	SÚTN (Slovenský ústav technickej normalizácie)
FI	:	SFS (Suomen Standardisoimisliitto ry.)
SE	:	SIS (Swedish Standards Institute)
UK	:	BSI (British Standards Institution).”

(1) Käesolevas lisas esitatud teksti on kasutatud Euroopa Standardikomitee loal. Tervikteksti võib osta riikide standardiorganisatsioonidelt, mille loend on esitatud käesolevas lisas. Käesolevat lisa ei ole lubatud reprodutseerida kaubanduslikel eesmärkidel.

4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 198/2006,

3. veebruar 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 4, artikli 10 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1552/2005 kehtestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika koostamise ühine raamistik.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1552/2005 rakendamiseks tuleks võtta meetmeid seoses valimile kehtestatud nõuetega, täpsusnõuetega ja valimi vajaliku suurusega vastamaks nendele nõuetele, ning üksikasjalike NACE ja suuruskategooriatega, kuhu tulemusi saab jagada.

(3)	Komisjon peaks määratlema konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ning kutseõppe erinevate vormide kohta.

(4)	Tuleks võtta rakendusmeetmeid seoses ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta kogutavate ja komisjonile statistilisel otstarbel edastatavate andmete kvaliteedinõuete, kvaliteediaruannete ülesehituse ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmetega.

(5)	Tuleks määrata kindlaks esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse.

(6)	Tuleks võtta vastu ka sätted asjakohase tehnilise vormingu ja elektroonilise edastamise andmevahetusstandardite kohta.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed määruse (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) rakendamiseks.

Artikkel 2

Esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse, on kalendriaasta 2005.

Artikkel 3

Spetsiifilised muutujad, mis edastatakse komisjonile (Eurostatile), määratletakse I lisas.

Artikkel 4

II lisas määratletakse valimile kehtestatud nõuded ja täpsusnõuded ning nendele nõuetele vastava valimi vajalik suurus, samuti üksikasjalikud NACE kategooriad ja suuruskategooriad, kuhu tulemusi saab jagada.

Artikkel 5

Liikmesriigid vastutavad andmete kontrollimise, vigade parandamise, arvestamise ja kaalumise eest.

Muutujate arvestamine ja kaalumine peab vastama III lisas sätestatud põhimõtetele. Nimetatud põhimõtetest kõrvalekaldumine peab olema täielikult põhjendatud ning see tuleb esitada kvaliteediaruandes.

Artikkel 6

Andmed tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) IV lisas määratletud vahenditega ja vormingus.

Artikkel 7

Iga liikmesriik peab kontrollima oma andmete kvaliteeti ja esitama selle kohta kvaliteediaruande. Kvaliteediaruanne tuleb koostada ja esitada komisjonile (Eurostatile) V lisas määratud vormis.

Artikkel 8

Uurimuse tulemuste kõrgetasemelise ühtlustamise saavutamiseks kõikides riikides annab komisjon (Eurostat) tihedas koostöös liikmesriikidega välja “Euroopa Liidu käsiraamatu” metoodiliste ja praktiliste soovituste ning juhistega uurimuse esitamiseks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

I LISA

MUUTUJAD

Märkused tabeli juurde

Tulbas “Muutuja rühm” leiduvate väärtuste “Tuumikmuutuja” ja “Võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas.

Väärtus “ID” tähistab määratud muutujat.

Tulbas “Muutuja liik” tähistab “QL” kvalitatiivset muutujat ja “QT” kvantitatiivset muutujat.

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja pikkus	Muutuja vorm	Muutuja kirjeldus	Märkus muutuja kohta
COUNTRY	ID		2	Tähed	Riigi kood	Ei või märkimata jätta – riigiti erinev
ENTERPR	ID		6	Numbrid	Ettevõtte registrikood	Ei või märkimata jätta – iga ettevõtte korral erinev
WEIGHT	ID		10	Numbrid	Kaks kohta pärast koma – eraldamiseks kasutada “.”	Ei või märkimata jätta
NACE_SP	ID		4	Numbrid	Valikukava NACE-kategooria, tegevusvaldkond	Ei või märkimata jätta
SIZE_SP	ID		1	Numbrid	Valikukava suuruskategooria	Ei või märkimata jätta
NSTRA_SP	ID		5	Numbrid	Valikukava – ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum	Ei või märkimata jätta
N_SP	ID		5	Numbrid	Valikukava – valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis	Ei või märkimata jätta
SUB_SP	ID		1	Numbrid	Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse	Ei või märkimata jätta
N_RESPST	ID		5	Numbrid	Vastanud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum	Ei või märkimata jätta
N_EMPREG	ID		6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile
RESPONSE	ID		1	Numbrid	Vastamise indikaator	Ei või märkimata jätta
PROC	ID		2	Numbrid	Andmete kogumise meetod	Ei või märkimata jätta
IDLANGUA	ID		2	Tähed	Keele määraja
IDREGION	ID		3	Tähed	Piirkonna määraja NUTS – tase 1	Ei või märkimata jätta
EXTRA1	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 1
EXTRA2	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 2
EXTRA3	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 3
A1	Core	QL	4	Numbrid	Kehtiv NACE KOOD	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
A2tot04	Key	QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2004	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta
A2tot05	Core	QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2005	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
A2m05		QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud meeste arv seisuga 31.12.2005
A2f05		QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud naiste arv seisuga 31.12.2005
A3a		QT	6	Numbrid	Alla 25-aastased tööga hõivatud isikud
A3b		QT	6	Numbrid	25-kuni 54-aastased tööga hõivatud isikud
A3c		QT	6	Numbrid	55-aastased ja vanemad tööga hõivatud isikud
A4	Key	QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
A4m		QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud meeste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Tundides
A4f		QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud naiste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Tundides
A5	Key	QT	12	Numbrid	Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal 2005	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
A6		QL	1	Numbrid	Uue tehnoloogiaarenduse käigus MÄRKIMISVÄÄRSELT paranenud tooted või teenused või tootmismeetodid või toodete või teenuste turustamine vaatlusaastal
B1a	Core	QL	1	Numbrid	Ettevõttesisesed täiendõppe kursused	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B1b	Core	QL	1	Numbrid	Ettevõttevälised täiendõppe kursused	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2aflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – töökohal läbiviidav õpe	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2a		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – töökohal läbiviidav õpe
B2bflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – tööalane rotatsioon	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2b		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – tööalane rotatsioon, töökoha vahetused, lähetused ja õppekülastused
B2cflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – õppe- ja kvaliteediringid	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2c		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – õppe- ja kvaliteediringid
B2dflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – iseõppimine	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2d		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – iseõppimine
B2eflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – konverentsidel osalemine jne	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2e		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – konverentsidel osalemine jne
B3a		QL	1	Numbrid	Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatud täiendõppe kursused
B3b		QL	1	Numbrid	Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatavad täiendõppe kursused
B4a		QL	1	Numbrid	Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid
B4b		QL	1	Numbrid	Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid
C1tot	Key	QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenute koguarv	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta
C1m		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud meeste arv
C1f		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud naiste arv
C2a		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud alla 25-aastaste arv
C2b		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud 25-kuni 54-aastaste arv
C2c		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud 55-aastaste ja vanemate arv
C3tot	Key	QT	10	Numbrid	Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
C3i		QT	10	Numbrid	Ettevõttesisestel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Tundides
C3e		QT	10	Numbrid	Ettevõttevälistel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Tundides
C4tot	Key	QT	10	Numbrid	Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
C4m		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – mehed	Tundides
C4f		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – naised	Tundides
C5a		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – keeled, võõrkeel (222) ja emakeel (223)	Tundides
C5b		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – müük (341) ja turundus (342)	Tundides
C5c		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – raamatupidamine (344) ja finantsala (343), haldus ja juhtimine (345) ja kontoritöö (346)	Tundides
C5d		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – isiklikud oskused/areng (090), tööelu (347)	Tundides
C5e		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – informaatika (481) ja arvutikasutus (482)	Tundides
C5f		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – tehnika, tootmine ja ehitus(5)	Tundides
C5g		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – keskkonnakaitse (850) ning töötervishoid ja -ohutus (862)	Tundides
C5h		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – isikuteenused (81), transporditeenused (84), vara ja isikute kaitse (861) ning sõjavägi (863)	Tundides
C5i		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – muud õppevaldkonnad	Tundides
C6a		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused	Tundides
C6b		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)	Tundides
C6c		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – eraõppeasutused	Tundides
C6d		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – eraettevõtted, mille põhitegevusala ei ole õppe korraldamine (varustuse tarnijad, ema-/sidusettevõtted)	Tundides
C6e		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused	Tundides
C6f		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – ametiühingud	Tundides
C6g		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – muud õppe pakkujad	Tundides
C7aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – tasud
C7a		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest	Eurodes
C7bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – reisikulud
C7b		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – reisi- ja elamiskulud	Eurodes
C7cflag		QL	1	Numbrid	Tähis – koolitajate töötasud
C7c		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – ettevõttesiseste koolitajate töötasud	Eurodes
C7dflag		QL	1	Numbrid	Tähis – koolituskeskus ja õppematerjalid jne
C7d		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – koolituskeskus või ruumid ja õppematerjalid täiendõppe kursuste läbiviimiseks	Eurodes
C7sflag		QL	1	Numbrid	Tähis – ainult vahesumma
C7sub	Key	QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud, vahesumma	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
PAC	Key	QT	10	Numbrid	Töötaja eemaloleku kulud – arvutatakse (PAC = C3tot * A5/A4)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
C8aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – maksed täiendõppe rahastamiseks
C8a		QT	10	Numbrid	Maksed täiendõppe rahastamiseks	Eurodes
C8bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – täiendõppe läbiviimiseks saadud summad
C8b		QT	10	Numbrid	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad	Eurodes
C7tot	Key	QT	10	Numbrid	Täiendõppe kogukulu – arvutatakse (C7sub + C8a – C8b)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
C9a1		QL	1	Numbrid	Sisserändajad ja rahvusvähemused – töötajad
C9a2		QL	1	Numbrid	Sisserändajad ja rahvusvähemused – erikursused
C9b1		QL	1	Numbrid	Puuetega inimesed – töötajad
C9b2		QL	1	Numbrid	Puuetega inimesed – erikursused
C9c1		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – töötajad
C9c2		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – erikursused
C9d1		QL	1	Numbrid	Töötus-/koondamisohus isikud – töötajad
C9d2		QL	1	Numbrid	Töötus-/koondamisohus isikud – erikursused
C10a1		QL	1	Numbrid	Osalise tööajaga töötavad isikud – töötajad
C10a2		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste korraldamine osalise tööajaga töötavatele isikutele
C10b1		QL	1	Numbrid	Tähtajalise lepinguga isikud – töötajad
C10b2		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste korraldamine tähtajaliste lepingutega isikutele
D1		QL	1	Numbrid	Oma või ühiskasutuses koolituskeskus
D2		QL	1	Numbrid	Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus
D3		QL	1	Numbrid	Ettevõte kasutab välist nõustamisteenust
D4		QL	1	Numbrid	Ettevõte rakendab regulaarselt ametlikku menetlust, mille eesmärk on hinnata ettevõtte tulevasi vajadusi oskustööjõu järele
D5		QL	1	Numbrid	Struktureeritud vestluste läbiviimine töötajatega nende konkreetsete koolitusvajaduste väljaselgitamiseks
D6		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil
D7		QL	1	Numbrid	Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele
D8		QL	1	Numbrid	Koolitusel osalenute rahulolu uurimine pärast koolitust
D9		QL	1	Numbrid	Koolitatute hindamine pärast koolitust selgitamaks, kas ettenähtud oskused on edukalt omandatud
D10		QL	1	Numbrid	Osalejate hindamine töökohal ja töötulemuste paranemise hindamine pärast koolitust ettevõtte poolt
D11		QL	1	Numbrid	Majandustulemustele avalduva koolituse mõju hindamine näitajate abil
D12		QL	1	Numbrid	Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis avaldasid mõju täiendõppe kavale, poliitikale ja läbiviimisele
D13		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri olemasolu
D13a		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – eesmärkide ja prioriteetide seadmine täiendõppe läbiviimisel
D13b		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – kriteeriumide kehtestamine sihtrühma valikuks, kes peaks osalema täiendõppes
D13c		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – täiendõppe sisu
D13d		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – täiendõppe eelarve koostamine
D13e		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – ettevõtteväliste täiendõppe pakkujate valimine
D13f		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – koolitustulemuste hindamine
D14a		QL	1	Numbrid	Avaliku sektori finantseeritav nõustamisteenus, mille eesmärk on koolitusvajaduse väljaselgitamine ja/või koolituskavade väljatöötamine
D14b		QL	1	Numbrid	Finantstoetus seoses töötajate koolitamise kuludega
D14c		QL	1	Numbrid	Maksuvabastus seoses töötajate koolitamise kuludega
D14d		QL	1	Numbrid	Menetlus, millega tagatakse koolitajate nõuetelevastavus (näiteks riiklikud registrid, hindamine jne)
D14e		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsiooni ja sertifitseerimise tunnustatud normide ja raamistiku olemasolu
D15a		QL	1	Numbrid	Täiendõppe suured kulud	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15b		QL	1	Numbrid	Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15c		QL	1	Numbrid	Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduse hindamisel	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15d		QL	1	Numbrid	Eelmisel aastal on täiendõppele pandud suurt rõhku	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15e		QL	1	Numbrid	Töötajate suur töökoormus ja ajapuudus	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15f		QL	1	Numbrid	Olemasolev koolituse tase vastab ettevõtte vajadustele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15g		QL	1	Numbrid	Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15h		QL	1	Numbrid	Muud põhjused	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1a		QL	1	Numbrid	Olemasolevad oskused ja pädevus vastavad ettevõtte praegustele vajadustele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1b		QL	1	Numbrid	Ettevõtte eelistatud strateegia oli palgata vajalike oskuste ja pädevusega inimesi	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1c		QL	1	Numbrid	Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduste hindamisel	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1d		QL	1	Numbrid	Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1e		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud olid ettevõtte jaoks liiga suured	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1f		QL	1	Numbrid	Ettevõte eelistas pöörata kutsealgõppele suuremat tähelepanu kui täiendõppele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1g		QL	1	Numbrid	Täiendõppesse investeeriti eelneval aastal ning 2005. aastal ei olnud seda vaja uuesti teha	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1h		QL	1	Numbrid	Töötajatel ei olnud aega täiendõppes osalemiseks	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1i		QL	1	Numbrid	Muud põhjused	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
F1tot05	Core	QT	6	Num	Kutsealgõppes osalenute koguarv ettevõttes 2005. aastal	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
F1m05		QT	6	Numbrid	Kutsealgõppes osalenud meeste koguarv ettevõttes 2005. aastal
F1f05		QT	6	Numbrid	Kutsealgõppes osalenud naiste koguarv ettevõttes 2005. aastal
F2aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe individuaalsed tööjõukulud
F2a		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – kutsealgõppele registreeritud isikute tööjõukulud	Eurodes
F2bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppega seonduvad muud kulud
F2b		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – muud kulud – koolitustasu, reisikulud, õppematerjalid, õppekeskuse kulud jne	Eurodes
F2cflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud	Mittekohustuslik muutuja
F2c		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud	Mittekohustuslik muutuja – eurodes
F3aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe rahastamine
F3a		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe rahastamine	Eurodes
F3bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe tulud
F3b		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe tulud	Eurodes
F2tot	Key	QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kogukulu (F2b + F3a – F3b)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

II LISA

VALIM

1.	Üldjuhul tuleb valikukava peamise allikana kasutada statistilist ettevõtlusregistrit, millele viidatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2186/93 (1) Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

Valim jagatakse kihtideks NACE kategooria ja suuruskategooria järgi vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

—	20 NACE rev1.1 kategooriad (C, D (15–16, 17–19, 21–22, 23–26, 27–28, 29–33, 34–35, 20 + 36–37), E, F, G (50, 51, 52), H, I (60–63, 64), J (65–66, 67), K + O),

—	3 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem).

3.	Valimi mahu määramisel peab tagama, et “koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95 %lise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis.

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

nh = 1/[c2 . teh + 1/Nh] / rh

kus:

nh	=	valimi ühikute arv kihis h
rh	=	arvatav vastuste määr kihis h
c	=	poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus
teh	=	arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h
Nh	=	ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h

(1) EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

III LISA

Arvestamise põhimõtted ja tulemuste kaalumine

Riigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne arvestamist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega arvestamine lubatud, on järgmised:

—	A1, A2tot05, B1a, B1b, B2aflag, B2bflag, B2cflag, B2dflag, B2eflag, F1tot05.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on arvestamine soovitatav, on järgmised:

—	A2tot04, A4, A5, C1tot, C3tot, C4tot, C7sub, C7tot, PAC, F2tot.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse arvestamist järgmistes üldistes piirides (liikmesriigi eksperdid peaksid asjaomaste eeskirjade kohaldamise kohta andma iga juhtumi korral oma professionaalse hinnangu):

1.	kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena;

2.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 %l vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest;

3.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %;

4.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Kõrvalekaldumine nimetatud põhimõtetest tuleb täielikult dokumenteerida ning seda peab põhjendama riigi kvaliteediaruandes.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaalu koos abimuutujatega, mida võidi kaalumisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajaduse korral tähistada kui muutuja EXTRA1, EXTRA2, EXTRA3. Kaalumismetoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.

IV LISA

Andmefaili vorming ja edastamiseeskirjad

Andmeid tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) elektroonilisel kujul komisjoni (Eurostati) turvalise andmeedastuse tarkvararakenduse (STADIUM/EDAMIS) vahendusel.

Riigid peavad edastama ESTATile kaks kontrollitud andmekogumit:

a)	enne arvestamist esialgselt kontrollitud andmekogumi;

b)	pärast arvestamist täielikult kontrollitud andmekogumi.

Mõlemad andmekogumid peavad sisaldama I lisas määratletud muutujaid.

Mõlemad failid tuleb esitada vormingus comma separated variable (.csv). Esimene kirje igas failis peab olema päis ning sisaldama muutujate nimetusi, nagu on määratletud I lisas. Järgnevad kirjed peavad kajastama üksikasjalikult muutujate väärtust iga vastanud ettevõtte kohta.

V LISA

KVALITEEDIARUANDE VORM

1. OLULISUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele.

—	Kasutajate kirjeldus ja klassifikatsioon.

—	Iga tarbijarühma vajadused.

—	Hinnang, kas ja mil määral on kõnealused vajadused täidetud.

2. TÄPSUS

2.1 Valikuvead

—	Valikukava ja võetud valimi kirjeldus.

—	Lõpliku kaalu arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid.

—	Kasutatud hinnangfunktsioon, näiteks Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon.

—	Hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest.

—	Tarkvara, mida kasutatakse dispersiooni hindamiseks.

—	Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaalu, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik.

—	Vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	valimi aluseks võetud ettevõtete arv,

—	valimiga hõlmatud ettevõtete arv.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—

Variatsioonikordajad (1) järgmise võtmestatistika korral:

—	töötajate koguarv,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

—	täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarv,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarv,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust,

—	täiendõppe kursuste kogukulud,

—	kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	kutsealgõppe kursustel osalenute koguarv,

—	kutsealgõppe kursuste kogukulud,

—	kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2 Valimist sõltumatu viga

2.2.1 Katvusvead

—	Valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus.

—	Registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus.

—	Vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead).

—	Teabe saamise meetodid.

—	Märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	ettevõtete arv,

—	selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga: ettevõtete arv valimi kihis. Näidata, kas tegevusala muutust on arvestatud.

2.2.2 Mõõtmisvead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud näiteks järgnevast:

—	küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid; küsitlusstrateegiad) – küsimustikud tuleb esitada lisas,

—

aruannet esitav üksus/vastaja (vastajate reageering):

—

mäluvead,

—	vastajate tähelepanematus,

—	vanuse, hariduse jne mõju,

—	vormide täitmisel tekkinud vead,

—	vastaja teabesüsteem ja haldusallikate kasutamine (halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus, näiteks vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus),

—	andmekogumise meetodid (erinevate andmekogumise meetodite võrdlus),

—

küsitleja näitajad ja käitumine:

—	sotsiaalmajanduslikud näitajad,

—	küsimustiku erinev haldamine,

—	vastajale osutatav erinev abi,

—	konkreetsed uuringud või meetodid vigade hindamiseks,

—	meetodid mõõtmisvigade arvu vähendamiseks,

—	üksikasjalikud märkused probleemide kohta seoses kogu küsimustikuga või üksikute küsimustega (märkused kõikide muutujate kohta),

—	meetmete kirjeldus ja hinnang neile meetmetele, mida võeti osalejate kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta.

2.2.3 Töötlusvead

Andmete redigeerimise protsessi kirjeldus:

—	töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid,

—	kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis-, tabulatsioonivead jne,

—	kvaliteedi kontroll makro-/mikrotasandil,

—	paranduste ja halva redigeerimise jaotus puuduvateks väärtusteks, vigadeks ja anomaaliateks.

2.2.4 Vastamatajätmisest tulenevad vead

—	Seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus.

—	Täieliku ja osalise vastamise osakaal.

—	Täieliku vastamatajätmise hindamine.

—	Osalise vastamatajätmise hindamine.

—	Terviklik aruanne arvestusprotsessi, sealhulgas arvestamisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta.

—	Metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	täieliku vastamise määr, (2)

—

osalise vastamise määr (3) alljärgneva kohta, võttes arvesse kõiki vastajaid:

—	töötundide koguarv kõigi vastanute kohta,

—	summeeritud tööjõukulud kõigi vastanute kohta,

—

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppe kursusi, järgnevate andmete osas:

—	täiendõppe kursused konkreetsetele vanuserühmadele täiendõpet pakkuvate ettevõtete osas,

—	kursustel osalejate koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	täiendõppe kursuste tundide koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	ettevõttesiseselt ja -väliselt korraldatud täiendõppe kursuste tundide arv täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	täiendõppe kursuste kogukulud täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad kutsealgõpet, järgnevate andmete osas:

—	kutsealgõppe kogukulud kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete kohta.

3. AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

—

Tabel, mis kajastab projekti kõikide etappide algus- ja lõppkuupäevi:

—	andmekogumine,

—	küsimustike väljasaatmine,

—	meeldetuletused ja järelmeetmed,

—	suulised küsitlused,

—	andmete kontrollimine ja redigeerimine,

—	täiendav kinnitamine ja arvestamine,

—	uuring vastamatajätnute kohta (vajaduse korral),

—	hinnangud,

—	andmete edastamine Eurostatile,

—	riigis saadud tulemuste levitamine.

4. KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

—	Millised tulemused saadeti või saadetakse ettevõtetele.

—	Tulemuste avaldamise kava.

—	Metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5. VÕRRELDAVUS

—

Kui see on vajalik ja asjakohane, peaksid riigid kommenteerima järgmist:

—	kõrvalekaldeid Euroopa küsimustikust,

—	kas uuring oli seotud mõne teise riigisisese uuringuga,

—	mil määral tehti uuring registrites leiduvate andmete põhjal,

—	mõisted ja soovitused.

6. KOHERENTSUS

—	Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega.

—	Töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE rühma ja suurusrühma kohta.

—	Töötajate arvu vanuselise jaotuse kooskõla hindamine (A3a, A3b, A3c) teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

—	Täiendõppel osalejate vanuselise jaotuse (C2a, C2b, C2c) kooskõla hindamine teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale (komisjoni määruse (EÜ) nr 2700/98 (4) kood 16 11 0),

—	tööga hõivatud isikute arv CVTS3 kaudu,

—	erinevuste osakaal protsentides (SBS – CVTS3)/SBS,

—	tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma A3a, A3b, A3c kohta,

—	tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

—	erinevuste osakaal (A3x – muud riigisisesed allikad A3x)/A3x (kus x = a, b, c),

—	täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma C2a, C2b, C2c kohta,

—	täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

—	täiendõppes osalevate isikute osakaal protsentides (C2x – muu riigisisene allikas C2x)/C2x (kus x = a, b, c).

7. KULU JA TASUVUS

—

Kulu ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse järgmist:

—	küsimustikule vastamiseks kulunud keskmine aeg,

—	probleemsed küsimused ja muutujad,

—	millised muutujad on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigisisesel tasandil,

—	riigisiseste andmetarbijate hinnanguline või tegelik rahulolu tase,

—	erinev kulu väikestele ja suurtele ettevõtetele,

—	koormuse vähendamiseks tehtud sammud.

(1) Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi.

(2) Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(3) Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).

(4) EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1670/2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).

4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/44

KOMISJONI DIREKTIIV 2006/13/EÜ,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I ja II lisa dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et on keelatud lasta ringlusse ja kasutada selliseid loomasöödaks ettenähtud tooteid, milles sisalduvate soovimatute ainete tase ületab direktiivi I lisas sätestatud piirnorme.

(2)

Termin “dioksiinid” käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte rühma: 12 analoogil on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinitaolisteks PCBdeks. Ülejäänud PCBdel ei ole dioksiinitaolist toksilisust, kuid neil on teistsuguseid toksikoloogilisi omadusi.

(3)

Igal dioksiini või dioksiinitaolise PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning ohuanalüüsi ja kontrolli võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. Niimoodi saab kõigi 17 dioksiini analoogi ja 12 dioksiinitaolise PCB analoogi analüüsitulemusi väljendada ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) kaudu.

(4)

30. mail 2001. aastal võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta, millega ajakohastati sama komitee 22. novembri 2000. aasta arvamus uute teaduslike andmete alusel, mis olid avaldatud pärast eelmise arvamuse vastuvõtmist. (2) Toidu teaduskomitee kinnitas dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde lubatud nädaladoosiks 14 pg WHO-TEQ kehamassi kilogrammi kohta. Hinnangute kohaselt saab märkimisväärne osa ühenduse rahvastikust neid aineid toidu kaudu üle lubatud nädaladoosi. Mõne riigi teatavad rahvastikurühmad võivad eriliste toitumistavade tõttu olla suuremas ohus.

(5)

Üle 90 % dioksiinidest ja dioksiinitaolistest PCBdest saavad inimesed toiduga. Loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80 % üldkogusest. Loomad saavad dioksiine ja dioksiinitaolisi PCBsid peamiselt söötadest. Seetõttu tuleb söötasid ja mõnel juhul pinnast käsitleda kui dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde võimalikke allikaid.

(6)

Söötade teaduskomiteelt paluti teavet söötade saastumise kohta dioksiinide ja PCBdega, sealhulgas dioksiinitaoliste PCBdega, toiduks kasutatavate loomade kokkupuute kohta dioksiinide ja PCBdega, nende ühendite ülekandumise kohta loomse päritoluga toiduainetesse ning söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde mõju kohta loomade tervisele. Söötade teaduskomitee võttis oma arvamuse vastu 6. novembril 2000. Selles tõsteti esile kalajahu ja kalaõli kui kõige enam saastunud söödamaterjale. Järgmise olulisel määral saastunud materjalina märgiti ära loomsed rasvad. Dioksiinisaastuse tase kõikides muudes loomsetes ja taimsetes söödatoorainetes on suhteliselt väike. Koresööt sisaldab erineval määral dioksiine sõltuvalt asukohast, pinnasega saastatuse astmest ja kokkupuutest õhusaaste allikatega. Muuhulgas soovitas söötade teaduskomitee panna üldise toidusaastuse vähendamisel peamise rõhu kõige saastunuma söödatooraine mõju vähendamisele.

(7)

Kuigi toksikoloogilisest seisukohast peaksid piirnormid kehtima nii dioksiinide kui ka dioksiinitaoliste PCBde suhtes, kehtestati piirnormid ainult dioksiinidele, mitte aga dioksiinitaolistele PCBdele, kuna tol ajal olid andmed dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta väga piiratud. Vahepeal on avaldatud rohkem andmeid dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta.

(8)	Direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt pidi komisjon dioksiine käsitlevad sätted esimest korda läbi vaatama 2004. aasta lõpuks, arvestades uusi andmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta, eelkõige selleks, et kehtestada piirnormid ka dioksiinitaolistele PCBdele.

(9)

Kõik toiduahela ettevõtjad peavad endiselt tegema kõik, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust loomasöödas ja toidus. Vastavalt sellele nähakse direktiiviga 2002/32/EÜ ette, et kohaldatavad piirnormid tuleks uuesti läbi vaadata hiljemalt 31. detsembriks 2006, et neid oluliselt vähendada. Arvestades, et seireandmete kogumine nende oluliselt madalamate piirnormide määramiseks võtab aega, tuleks seda tähtaega pikendada.

(10)

Tehakse ettepanek määrata piirnormid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summale, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF), kuna selline lähenemisviis on toksikoloogia seisukohast kõige kohasem. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks üleminekuperioodil lisaks uutele dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele kohaldada ka seniseid dioksiinide piirnorme. Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle perioodi jooksul peavad punktis 27a nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele. 31. detsembriks 2008 esitatakse kaalutlused, kas dioksiinide eraldi piirnormidest võiks loobuda.

(11)

On ülimalt oluline, et analüüsitulemusi esitataks ja tõlgendataks ühtmoodi, et tagada ühtne rakendamine kogu ühenduses. Komisjoni 26. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/70/EÜ, millega kehtestatakse nõuded dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taseme määramiseks söödas, (3) on sätestatud, et loomasööt tunnistatakse kehtestatud piirnormile mittevastavaks, kui kahe paralleelse analüüsiga kinnitatud ja vähemalt kahe eraldi mõõtmise keskmisena arvutatud analüüsitulemus mõõtemääramatust arvesse võttes kahtluseta ületab piirnorme. Laiendatud määramatuse hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid. (4)

(12)

Direktiiviga 2002/32/EÜ võimaldatakse kehtestada piirnormid söödalisandites leiduvatele soovimatutele ainetele. Kuna kõrget dioksiinide taset on leitud mikroelementides, tuleks dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnorm kehtestada kõigile mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvatele söödalisanditele ning piirnorme tuleks laiendada kõigile sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvatele söödalisanditele ja eelsegudele.

(13)

Toidus ja loomasöödas leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamise hoogustamiseks esitati komisjoni 4. märtsi 2002. aasta soovituses 2002/201/EÜ (dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus) häiretasemed. (5) Nende häiretasemete abil toovad pädevad asutused ja käitlejad esile juhtumid, mille puhul on kohane kindlaks teha saasteallikas ja rakendada meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Kuna dioksiinid ja dioksiinitaolised PCBd on pärit eri allikatest, tuleks määrata eri häiretasemed ühelt poolt dioksiinidele ja teiselt poolt dioksiinitaolistele PCBdele.

(14)	Direktiivis 2002/32/EÜ on ette nähtud häiretasemete määramise võimalus. Need häiretasemed tuleks soovitusest 2002/201/EÜ üle kanda direktiivi 2002/32/EÜ II lisasse.

(15)

Tarbijate kaitsmiseks on oluline ja vajalik vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kogust, mille inimesed saavad toiduga. Kuna toidu saastatus on otseselt seotud loomasööda saastatusega, tuleb kasutada ühtset lähenemisviisi, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemist terves toiduahelas, mis ulatub loomasöödaks ettenähtud toodetest toiduks kasutatavate loomade kaudu inimesteni. Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamisel loomasöödas ja toidus järgitakse tulevikuperspektiivi arvestavat lähenemisviisi ning sellest tulenevalt tuleks kohaldatavad piirnormid kindlaksmääratud aja jooksul läbi vaadata, et kehtestada madalamad tasemed. Seepärast esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008 kaalutlused dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta.

(16)

Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi, et suuta tõhusalt kõrvaldada dioksiine ja dioksiinitaolisi PCBsid kalaõlist. Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi ka selleks, et uurida eri võimalusi dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kõrvaldamiseks kalajahust ja kalavalgu hüdrolüsaadist. Kui tehnoloogia kalajahu ja kalavalgu hüdrolüsaadi puhastamiseks saastusest on välja töötatud, peavad ettevõtjad tegema jõupingutusi, et hankida oma ettevõtetesse piisavad saastusest puhastamise vahendid. 31. detsembriks 2008 esitatavad kaalutlused dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta kehtivad kalaõli, kalajahu ja kalavalgu hüdrolüsaadi jaoks ning põhinevad kõige tõhusamal ja majanduslikult soodsamal saastusest puhastamise meetodil. Kalasööda puhul määratakse see oluliselt madalam tase kalaõli ja kalajahu kõige tõhusama ja majanduslikult soodsama saastusest puhastamise meetodi tehniliste võimaluste põhjal.

(17)

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsil kasutatav ekstraheerimine mõjutab oluliselt analüüsitulemusi, eriti loomasöödaks ettenähtud mineraalsaaduste puhul, ja seepärast on asjakohane määrata enne kohaldamiskuupäeva kindlaks ekstraheerimismeetod, mida tuleb kasutada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsil.

(18)	Seetõttu tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(19)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. novembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/87/EÜ (ELT L 318, 6.12.2005, lk 19).

(2) Toidu teaduskomitee 30. mai 2001. aasta arvamus toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta – versioon, mille ajakohastamisel arvestati uusi teaduslikke andmeid, mis on avaldatud pärast toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmist (http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf).

(3) EÜT L 209, 6.8.2002, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/7/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 41).

(4) Laiendatud määramatuse hindamismeetodeid ja mõõtemääramatuse väärtusi on käsitletud ettekandes “Analüüsitulemused, mõõtemääramatus, saagisetegurid ning ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete tõlgendamine” – http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf

(5) EÜT L 67, 9.3.2002, lk 69.

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa punkt 27 asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

(1)

(2)

(3)

“27a.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (1)

a)	taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

b)	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

c)	mineraalsöödad

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

d)	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

2,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

e)	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

kalaõli

6,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

g)	kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat (4)

1,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

h)	kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

2,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

i)	sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

j)	mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

eelsegud

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

l)	segasöödad, välja arvatud karusloomasöödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

m)	kalasöödad, lemmikloomatoidud

2,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2) (3)

27b.

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (1)

a)	taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

1,25 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

b)	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

c)	mineraalsöödad

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

d)	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

3,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

e)	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

1,25 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

kalaõli

24,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

g)	kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat (4)

4,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

h)	kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

11,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

i)	sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

j)	mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

eelsegud

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

l)	segasöödad, välja arvatud karusloomasöödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

m)	kalasöödad, lemmikloomatoidud

7,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

Direktiivi 2002/32/EÜ II lisa asendatakse järgmisega:

“Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Häirekünnis sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad)

(1)

(2)

(3)

(4)

1.	Dioksiinisisaldus (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997)

a)	taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

b)	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

c)	mineraalsöödad

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

d)	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

e)	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted.

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

kalaõli

5,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

g)	kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

h)	kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

1,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

i)	sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

j)	mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

eelsegud

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

l)	segasöödad, välja arvatud karusloomade söödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

m)	kalasöödad, lemmikloomatoidud

1,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6) (7)

2.	Dioksiinitaoliste PCBde sisaldus (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (5)

a)	taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

b)	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

c)	mineraalsöödad

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

d)	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

0,75 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

e)	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

kalaõli

14,0 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

g)	kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

2,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

h)	kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

7,0 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

i)	sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

j)	mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

eelsegud

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

l)	segasöödad, välja arvatud karusloomade söödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

m)	kalasöödad, lemmikloomatoidud

3,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6) (7)

(1) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775)

(2) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(3) Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 27a nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele.

(4) Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitav kala vabastatakse piirnormist ning lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatavale värskele kalale rakendatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud.”

(5) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

(6) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(7) Komisjon vaatab need häiretasemed läbi hiljemalt 31. detsembriks 2008, samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega.”

4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/54

NÕUKOGU OTSUS,

2. detsember 2005,

mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

(2006/61/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga ning artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”) eesmärgiks on parandada üldsuse juurdepääsu teabele kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi “Århusi konventsioon”)

(2)	Ühendus allkirjastas Århusi konventsiooni 25. juunil 1998 ning kiitis selle heaks otsusega 2005/370/EÜ. (2)

(3)	Ühendus allkirjastas protokolli 21. mail 2003.

(4)	Protokoll on avatud ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks allakirjutanud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele.

(5)	Vastavalt protokolli tingimustele peab piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas ära märkima oma pädevuse ulatuse protokolliga reguleeritud küsimustes.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006 määrusega (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist, (3) on käesoleva protokolli sätted saanud ühenduse õiguse osaks.

(7)	Protokolli artiklis 20 nähakse ette lisadesse muudatuste tegemise lihtsustatud ja kiirendatud kord.

(8)	Seetõttu on asjakohane protokoll ühenduse nimel heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll.

Protokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse A lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule heakskiitmiskirja vastavalt protokolli artiklile 25.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel andma hoiule käesoleva otsuse B lisas sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4.

Artikkel 4

1. Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil vastavalt artiklile 20 lubatud ühenduse nimel heaks kiita protokolli lisade muudatused.

2. Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3. Lõikes 1 nimetatud luba piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist käsitlevate asjakohaste ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4. Kui protokolli lisade muudatust ei rakendata asjakohastes ühenduse õigusaktides kaheteistkümne kuu jooksul alates depositaari poolt teatamise kuupäevast, edastab komisjon depositaarile kõnealust muudatust hõlmava kirjaliku mittenõustumisteatise vastavalt protokolli artikli 20 lõikele 8 enne nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) 30. mai 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

(3) ELT L 33, 4.2.2006, lk. 1.

A LISA

TÕLGE

SAASTEAINETE HEITE- JA ÜLEKANDEREGISTRITE PROTOKOLL

Käesoleva protokolli osalised,

Meenutades 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 5 lõiget 9 ja artikli 10 lõiget 2;

Tõdedes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid loovad olulise mehhanismi ühisvastutuse suurendamiseks, saaste vähendamiseks ja säästva arengu soodustamiseks, nagu on märgitud Århusi konventsiooni osaliste esimesel kohtumisel vastuvõetud Lucca deklaratsioonis;

Võttes arvesse Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 10. põhimõtet;

Võttes samuti arvesse neid põhimõtteid ja kohustusi, mille suhtes lepiti kokku ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsil, eriti Agenda 21 19. peatüki sätteid;

Võttes teadmiseks Agenda 21 edasise rakendamise kava, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 19. eriistungil 1997. aastal, kus muu hulgas kutsuti üles suurendama nii siseriiklikku suutlikkust kui ka suutlikkust koguda, töödelda ja levitada infot ning hõlbustama üldsuse juurdepääsu ülemaailmseid keskkonnaprobleeme käsitlevale infole, rakendades selleks asjakohaseid meetmeid;

Võttes arvesse 2002. aasta säästva arengu tippkohtumisel vastuvõetud rakenduskava, milles kutsutakse üles koguma ühtset integreeritud infot kemikaalide kohta, näiteks saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite kaudu;

Võttes arvesse valitsustevahelise kemikaaliohutuse foorumi tööd, eriti 2000. aasta Bahia deklaratsiooni kemikaaliohutuse kohta, pärast 2000. aastat rakendatavaid prioriteetseid tegevusi ning tegevuskava saasteainete heite- ja ülekanderegistri/heitkoguste inventuuriks;

Võttes samuti arvesse organisatsioonidevahelise kemikaalide ohutu käitlemise programmi raames tehtut;

Võttes lisaks eelnevale arvesse veel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tööd, eriti selle nõukogu soovitust saasteainete heite- ja ülekanderegistrite rakendamise kohta, milles nõukogu kutsub liikmesriike looma saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid ning tegema need üldsusele kättesaadavaks;

Soovides luua mehhanismi, mis toetaks praeguse ja tulevaste põlvkondade iga liikme võimalust elada keskkonnas, mis nende tervise ja heaolu jaoks on piisav, tagades selleks üldsusele kättesaadavate keskkonnainfosüsteemide väljaarendamise;

Soovides samuti kindlustada, et selliste süsteemide väljaarendamisel võetakse arvesse selliseid säästvat arengut toetavaid põhimõtteid nagu ettevaatuse põhimõte, mis on sõnastatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes;

Tõdedes seost piisavate keskkonnainfosüsteemide ja Århusi konventsioonis sisalduvate õiguste teostamise vahel;

Märkides vajadust teha koostööd teiste saasteaineid ja jäätmeid käsitlevate rahvusvaheliste algatuste raames, sealhulgas 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni ja 1989. aasta ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni raames;

Tõdedes, et saastamise ja tööstusettevõtete ning teiste allikate tegevuse tagajärjel tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks rakendatava integreeritud lähenemise eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse ning säästev ja keskkonnasõbralik areng ning kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade tervist;

Olles veendunud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite kui majanduslikult tasuvate vahendite väärtuses, selles, et need ergutavad parandama keskkonnaalast tegevust, tagavad üldsuse juurdepääsu infole saasteaineheidete ja ülekande kohta asukondade kaudu ja asukondadesse ning on kasutatavad riikide poolt, et jälgida suundumusi, näidata saavutatud edu saastamise vähendamisel, jälgida konkreetsetest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist, seada prioriteete ning hinnata keskkonnapoliitika ja -programmide rakendamisel saavutatud edu;

Uskudes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid võivad saasteainete parema käitlemise tulemusena tuua tööstuse jaoks käegakatsutavat kasu;

Märkides, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrite andmete kasutamine koos tervise-, keskkonna-, demograafilise, majandusliku jm tüüpi asjakohase infoga aitab paremini mõista võimalikke probleeme, määrata kindlaks valupunkte, võtta ennetavaid ja leevendavaid meetmeid ning seada keskkonnajuhtimisealaseid prioriteete;

Tõdedes saasteainete heite- ja ülekanderegistritele esitatud info töötlemise käigus identifitseeritud või identifitseeritavate füüsiliste isikute privaatsuse kaitse tähtsust kooskõlas rakendatavate rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega;

Tõdedes ka rahvusvaheliselt kokkusobivate saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemide väljatöötamise tähtsust andmete võrreldavuse parandamise seisukohalt;

Märkides, et paljud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, Euroopa Ühendus ja Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalised koguvad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite jaoks andmeid erinevatest allikatest ning teevad need andmed üldsusele kättesaadavaks ning tõdedes mõnede riikide pikaajalisi ja väärtuslikke kogemusi eelkõige selles valdkonnas;

Võttes arvesse, et olemasolevaid saasteregistreid koostades on rakendatud erinevaid põhimõtteid ning seda, et on vaja vältida dubleerimist, ja tõdedes seetõttu, et teatud paindlikkus on vajalik;

Kutsudes tungivalt üles järk-järgult välja töötama saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid;

Kutsudes tungivalt üles ka looma ühenduslülisid saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite ning muid üldsusele huvipakkuvaid heitmeid käsitlevate infosüsteemide vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on hõlbustada üldsuse juurdepääsu infole, luues selleks kooskõlas käesoleva protokolli sätetega ühtsed, integreeritud, üleriigilised saasteainete heite- ja ülekanderegistrid, mis võimaldaks üldsusel osaleda nii keskkonnaalaste otsuste tegemisel kui ka aitaks kaasa keskkonna saastamise vältimisele ja vähendamisele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. protokolliosaline– riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, kellele viidatakse artiklis 24 ning kes on nõustunud siduma end käesoleva protokolliga ja kelle suhtes käesolev protokoll on jõus, kui tekstist ei tulene teisiti;

2. konventsioon– keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse keskkonnaasjade otsustamises osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis võeti vastu Taanis Århusis 25. juunil 1998. aastal;

3. üldsus– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

4. rajatis– üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida omab või käitab üks ja sama füüsiline või juriidiline isik;

5. pädev asutus– siseriiklik asutus või asutused või muu pädev organ või organid, mille protokolliosaline on määranud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemi juhtima;

6. saasteaine– aine või ainerühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

7. heide– saasteainete inimtegevuse tagajärjel keskkonda viimine, kas tahtlikult või avariiliselt, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende mahavoolamine, emiteerimine, heide veekogusse, maasse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine või kanalisatsioonisüsteemide kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;

8. ülekanne väljapoole objekti– kas kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ettenähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole rajatise piire;

9. hajureostusallikas– sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

10. siseriiklik ja üleriigiline– mõisted, mida käesolevast protokollist tulenevate kohustuste puhul tõlgendatakse nende osaliste suhtes, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kõnealuse piirkonna suhtes kohaldatavatena, kui tekstist ei tulene teisiti;

11. jäätmed– ained või esemed, mis:

a)kõrvaldatakse või taaskasutatakse;b)kavatsetakse kõrvaldada või taaskasutada võic)tuleb kõrvaldada või taaskasutada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

12. ohtlikud jäätmed– jäätmed, mis on siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikena;

13. muud jäätmed– jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed;

14. reovesi– kasutatud vesi, mis sisaldab aineid või esemeid ja mis jääb siseriiklike õigusaktide reguleerimisalasse.

Artikkel 3

Üldsätted

1. Iga protokolliosaline võtab käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, samuti asjakohaseid meetmeid selle täitmise tagamiseks.

2. Käesoleva protokolli sätted ei kahjusta protokolliosalise õigust säilitada või kasutusele võtta käesoleva protokolliga nõutavast ulatuslikumaid või üldsusele paremini kättesaadavaid saasteainete heite- ja ülekanderegistreid.

3. Iga protokolliosaline võtab vajalikke meetmeid nõudmaks, et rajatis ega ametivõimud ei karista, kiusa taga ega ahista rajatise töötajaid ja üldsuse esindajaid, kes teatavad ametivõimudele käesoleva protokolli rakendamiseks võetud siseriiklike õigusaktide rajatisepoolsest rikkumisest, kuna nad sellest teatasid.

4. Käesoleva protokolli rakendamisel juhindub iga protokolliosaline ettevaatuse põhimõttest, mis on sätestatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes.

5. Et vähendada aruandluse dubleerimist, võib saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi integreerida selliste olemasolevate infoallikatega nagu litsentsidest ja tegevuslubadest aruandmise mehhanismid niivõrd, kuivõrd see on otstarbekas.

6. Protokolliosalised püüavad ühitada saasteainete heite ja ülekande siseriiklikud registrid.

Artikkel 4

Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi põhielemendid

Vastavalt käesolevale protokollile loob ja peab iga protokolliosaline üldsusele kättesaadavat saasteainete heite ja ülekande siseriiklikku registrit, mis:

a)	punktreostusallikatest aruandmisel on rajatisepõhine;

b)	hõlmab aruandmist hajureostusallikatest;

c)	vastavalt vajadusele on kas saasteaine- või jäätmepõhine;

d)	hõlmab erinevaid keskkonnaelemente, eristades heiteid õhku, maismaale ja vette;

e)	sisaldab infot ülekannete kohta;

f)	põhineb kohustuslikul regulaarsel aruandmisel;

g)	sisaldab standarditud ja õigeaegseid andmeid, piiratud arvul aruande tarbeks standarditud künnisväärtusi ja kui üldse, siis üksnes piiratud hulgal konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid;

h)	on selge ning kavandatud kasutajasõbraliku ja avalikult kättesaadavana, sealhulgas elektrooniliselt;

i)	võimaldab üldsuse osalemist selle väljaarendamisel ja parandamisel ning

j)	on struktureeritud arvutipõhine andmebaas või koosneb mitmest üksteisega seotud andmebaasist, mida peab pädev asutus.

Artikkel 5

Ülesehitus ja struktuur

1. Iga protokolliosaline tagab, et artiklis 4 viidatud registris sisalduvad andmed esitatakse nii kokkuvõtlikult kui ka üksikasjalikult, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja kindlaks määrata:

a)	rajatise ja selle geograafilise asukoha järgi;

b)	tegevuse järgi;

c)	omaniku või käitaja ja vajaduse korral äriühingu järgi;

d)	vajaduse korral saasteaine või jäätmete põhjal;

e)	iga keskkonnaelemendi põhjal, kuhu saasteaine on heidetud, ning

f)	ülekande sihtpunkti ja vajaduse korral jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise koha järgi, nagu on märgitud artikli 7 lõikes 5.

2. Iga protokolliosaline tagab ka, et andmeid saab otsida ja kindlaks määrata registrisse kantud hajureostusallikate järgi.

3. Iga protokolliosaline võtab registri ülesehitamisel arvesse selle edasise laienemise võimalust ning tagab, et üldsusele on kättesaadavad vähemalt kümne viimase aruandeaasta aruannete andmed.

4. Register ehitatakse üles selliselt, et üldsusel oleks võimalikult lihtne sellele juurde pääseda niisuguste elektrooniliste vahendite kaudu nagu Internet. Normaaltingimustel võimaldab selline ülesehitus registris sisalduvat infot elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja viivitamata kätte saada.

5. Iga protokolliosaline peaks looma oma registrisse ühendused asjakohaste olemasolevate, üldsusele kättesaadavate, keskkonnakaitsega seotud andmebaasidega.

6. Iga protokolliosaline loob oma registrisse ühendused teiste käesoleva protokolli osaliste saasteaainete heite- ja ülekanderegistritega ning võimaluse korral teiste riikide vastavatesse registritega.

Artikkel 6

Registri ulatus

1. Iga protokolliosaline tagab, et tema register sisaldab infot:

a)	saasteainete heidete kohta, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)	ülekannete kohta väljapoole objekti, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2; ning

c)	hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta, mida nõutakse vastavalt artikli 7 lõikele 4.

2. Olles hinnanud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljaarendamisel ja käesoleva protokolli rakendamisel omandatud kogemusi ning võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi protsesse, vaatab protokolliosaliste kohtumine läbi käesoleva protokolli kohased aruandlusnõuded ja arvestab edasiarendamisel järgmisi küsimusi:

a)	I lisas loetletud tegevuste läbivaatamine;

b)	II lisas loetletud saasteainete läbivaatamine;

c)	I ja II lisas nimetatud künnisväärtuste läbivaatamine ning

d)	selliste muude asjakohaste aspektide lisamine nagu info objektisiseste ülekannete ja ladustamise kohta, hajureostusallikaid käsitleva aruandluse nõuete kindlaksmääramine või kriteeriumid saasteainete lisamiseks käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 7

Aruandlusnõuded

1. Iga protokolliosaline kas:

nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt, kes on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega, I lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat võimsuse/tootlikkuse künnist ja:

i)	viib keskkonda II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavaid künniseid;

ii)	kannab objekti piiridest välja II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 2. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist, juhul kui protokolliosaline on valinud heidete puhul saasteainepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iii)	kannab objekti piiridest välja ohtlikke jäätmeid rohkem kui 2 tonni aastas, või muid jäätmeid rohkem kui 2 000 tonni aastas, juhul kui protokolliosaline on valinud ülekannete puhul jäätmepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iv)	kannab reoveega, mida kavatsetakse puhastada, objekti piiridest välja II lisas kindlaksmääratud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1b veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist;

kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, või nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, kui ta on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega I lisa 3. veerus töötajate arvu suhtes kehtestatud künnise piires või seda ületades, ning toodab, töötleb või kasutab II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 3. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist.

2. Iga protokolliosaline nõuab rajatise omanikult või käitajalt, kellele viidatakse lõikes 1, lõigetes 5 ja 6 nimetatud info edastamist kooskõlas seal esitatud nõuetega nende saasteainete ja jäätmete kohta, mille puhul künniseid ületati.

3. Et saavutada käesoleva protokolli eesmärki, võib protokolliosaline konkreetse saasteaine puhul otsustada, kas kohaldada heitekünnist või tootmis-, töötlemis- või kasutamiskünnist, tingimusel et see suurendab registrist heidete või ülekannete kohta kättesaadava asjakohase info hulka.

4. Iga protokolliosaline tagab, et tema pädev asutus kogub, või nimetab ühe või mitu ametiasutust või pädevat asutust, kes koguvad tema registri jaoks infot saasteaineheidete kohta hajureostusallikatest, mis on kindlaks määratud lõigetes 7 ja 8.

5. Iga protokolliosaline nõuab nendelt rajatiste omanikelt või käitajatelt, kellel on aruandekohustus vastavalt lõikele 2, rajatise kohta alljärgneva info kogumist ja esitamist oma pädevale asutusele:

a)	rajatise nimetus, postiaadress, geograafiline asukoht, rajatise tegevusala või tegevusalad ning omaniku või käitaja nimi ja vajaduse korral äriühingu nimetus;

b)	nimetus ja numbriline identifikaator iga konkreetse saasteaine puhul, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2;

c)	iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ning mis aruandeaasta jooksul on rajatisest keskkonda viidud, märkides eraldi ära nii koguheite kui heited õhku, vette või maismaale, sealhulgas maasse pumpamise;

kas:

i)	iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades koguseid, mis on üle kantud taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, ning vastuvõtva rajatise nimi ja aadress, või

ii)

jäätmete kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades iga taaskasutuse või kõrvaldamise puhul, kas tegemist on ohtlike või muude jäätmetega ning märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on III lisa alusel suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nimi ja aadress ning tegelik taaskasutamise või kõrvaldamise objekt, kuhu jäätmed üle kanti;

e)	iga sellise saasteaine kogus reovees, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on kantud objekti piiridest väljapoole, ja

f)	punktides c–e viidatud info saamiseks vastavalt artikli 9 lõikele 2 kasutatud metoodika, näidates ära, kas info põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel.

6. Lõike 5 punktides c–e viidatud info sisaldab andmeid plaanipärasest ja erakorralisest tegevusest tulenevate heidete ja ülekannete kohta.

7. Iga protokolliosaline esitab oma registris piisava ruumilise jaotusega infot hajureostusallikatest pärinevate saasteaineheidete kohta, mille puhul kõnealune protokolliosaline otsustab, et andmeid kogub asjakohane asutus ja et neid on võimalik registrisse lisada. Kui protokolliosaline otsustab, et selliseid andmeid ei ole, võtab ta meetmeid, et algatada aruandmine vastavate saasteainete heidete kohta ühest või mitmest hajureostusallikast vastavalt siseriiklikele prioriteetidele.

8. Lõikes 7 viidatud info sisaldab andmeid selle saamiseks kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 8

Aruandetsükkel

1. Iga protokolliosaline tagab, et info, mis peab sisalduma tema registris, on üldsusele kättesaadav, koostatud ja registrisse kantud kalendriaastate kaupa. Aruandeaasta on kalendriaasta, mille kohta infot antakse. Iga protokolliosalise jaoks on esimeseks aruandeaastaks esimene kalendriaasta pärast käesoleva protokolli jõustumist tema suhtes. Aruandmist vastavalt artiklile 7 nõutakse igal aastal. Siiski võib teiseks aruandeaastaks olla teine kalendriaasta pärast esimest aruandeaastat.

2. Iga protokolliosaline, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et info lisatakse tema registrisse viieteistkümne kuu jooksul pärast iga aruandeaasta lõppu. Info esimese aruandeaasta kohta lisatakse tema registrisse kahe aasta jooksul pärast kõnealuse aruandeaasta lõppu.

3. Iga protokolliosaline, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et konkreetset aruandeaastat käsitlev info lisatakse tema registrisse kuus kuud pärast seda, kui seda peavad tegema need protokolliosalised, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid.

Artikkel 9

Andmete kogumine ja dokumentatsiooni säilitamine

1. Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, vajalike andmete kogumist, et vastavalt järgmisele lõikele 2 ja asjakohase sagedusega määrata kindlaks rajatisest pärinevad heited ja ülekanded väljapoole objekti piire, mille kohta tuleb aru anda vastavalt artiklile 7, ning teha pädevatele asutustele kättesaadavaks dokumentatsioon nende andmete kohta, kust saadi info aruandesse viieaastase perioodi kohta alates asjaomase aruandeaasta lõpust. Kõnealuses dokumentatsioonis on kirjeldatud ka andmete kogumisel kasutatud metoodika.

2. Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, et nad kasutaksid parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid. Vajaduse korral tuleks seda teha kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega.

Artikkel 10

Kvaliteedi hindamine

1. Iga protokolliosaline nõuab, et selliste rajatiste omanikud või käitlejad, kes vastavalt artikli 7 lõikele 1 on aruandekohustuslased, tagavad edastatava info kvaliteedi.

2. Iga protokolliosaline tagab, et pädev asutus hindab tema registris sisalduvate andmete kvaliteeti, eelkõige nende terviklikkust, järjepidevust ja usaldatavust, võttes arvesse kõiki protokolliosaliste kohtumisel väljatöötatud suuniseid.

Artikkel 11

Info kättesaadavus üldsusele

1. Iga protokolliosaline tagab, et saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv info on vastavalt käesoleva protokolli sätetele üldsusele kättesaadav, ilma et oleks vaja oma huvi tõendada, tagades eelkõige selle, et register võimaldab elektrooniliselt otse ligi pääseda infole avalike sidevõrkude kaudu.

2. Kui registris sisalduv info ei ole üldsusele kergesti kättesaadav otseste elektrooniliste vahendite kaudu, tagab iga protokolliosaline, et tema pädev asutus esitab nõudmisel selle info teisel tõhusal viisil nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

3. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, tagab iga protokolliosaline, et juurdepääs tema registris sisalduvale infole on tasuta.

4. Iga protokolliosaline võib lubada oma pädeval asutusel võtta lõikes 2 viidatud konkreetse info paljundamise ja postitamise eest tasu, kuid see tasu ei tohi ületada mõistlikku suurust.

5. Kui registrites sisalduv info ei ole üldsusele otseste elektrooniliste vahendite kaudu kergesti kättesaadav, hõlbustab iga protokolliosaline elektroonilist juurdepääsu registrile sellistes avalikult juurdepääsetavates kohtades nagu avalikud raamatukogud, kohalike omavalitsuste kontorid või muud asjakohased asutused.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1. Iga protokolliosaline võib volitada pädevat asutust hoidma registris peetavat infot konfidentsiaalsena, kui selle avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada:

a)	rahvusvahelisi suhteid, riigikaitset või avalikku julgeolekut;

b)	õigusemõistmist, isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või ametiasutuse suutlikkust viia läbi kriminaal- või distsiplinaaruurimist;

c)	äri- või tööstusinfo konfidentsiaalsust, kui seda kaitseb majanduslike huvide kaitse seadus;

d)	intellektuaalomandi õigusi või

e)	füüsilise isiku andmete ja failide konfidentsiaalsust, kui kõnealune isik ei ole nõus üldsusele infot teatavaks tegema ning kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku õigusega.

Eespool märgitud konfidentsiaalsuspõhjendusi tõlgendatakse kitsendavalt, arvestades seda, kas avalikustamine teenib üldsuse huve ja kas info puudutab heiteid keskkonda.

2. Lõike 1 punkti c raames kaalutakse heiteid käsitleva keskkonnakaitsealase info avalikustamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

3. Kui info konfidentsiaalsus säilitatakse vastavalt lõikele 1, näidatakse registris ära, missugust infot ei avalikustata, esitades võimaluse korral näiteks infot üldiste keemiliste omaduste ja mitteavalikustamise põhjuste kohta.

Artikkel 13

Üldsuse osalemine saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamises

1. Iga protokolliosaline tagab oma siseriiklike õigusaktidega üldsusele asjakohased võimalused osaleda saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamisel.

2. Lõike 1 kohaldamisel võimaldab iga protokolliosaline üldsusele tasuta juurdepääsu infole kavandatavate meetmete kohta, mis käsitlevad saasteainete heite ja ülekande siseriikliku registri väljatöötamist, samuti annab võimaluse esitada otsustamise käigus asjakohaseid märkusi, infot, analüüse või arvamusi ning asjaomane asutus võtab üldsuse sellist panust kohaselt arvesse.

3. Iga protokolliosaline tagab, et kui otsus registri loomise või selle ulatusliku muutmise kohta on vastu võetud, tehakse üldsusele õigeaegselt teatavaks nii info sellise otsuse kohta kui ka kaalutlused, mille alusel see otsus tehti.

Artikkel 14

Õigusabi kättesaadavus

1. Iga protokolliosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et igal isikul, kes leiab, et tema poolt vastavalt artikli 11 lõikele 2 esitatud infotaotlust on kas osaliselt või täielikult eiratud, see on ebaseaduslikult tagasi lükatud, sellele on ebapiisavalt vastatud või pole seda muul viisil käsitletud kooskõlas kõnealuse lõike sätetega, on õigus pöörduda kohtusse või mõne muu seaduse alusel loodud sõltumatu ja erapooletu asutuse poole.

2. Lõikes 1 esitatud nõuete kohaldamine ei piira protokolliosaliste vahel sõlmitud lepetest tulenevaid ja käesoleva artikli valdkonda käsitlevaid vastavaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 15

Suutlikkuse tõstmine

1. Iga protokolliosaline tõstab üldsuse teadlikkust saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohta ning tagab, et üldsusele osutatakse abi ja teda juhendatakse registrile juurdepääsul ning selles sisalduvast infost arusaamisel ja kasutamisel.

2. Iga protokolliosaline peaks piisavalt tõstma vastutavate ametivõimude ja asutuste suutlikkust, et aidata neil täita käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 16

Rahvusvaheline koostöö

1. Protokolliosalised teevad koostööd vastavalt vajadusele ja abistavad üksteist:

a)	käesoleva protokolli eesmärke toetavas rahvusvahelises tegevuses;

b)	vastavalt käesolevale protokollile loodavate või loodud siseriiklike süsteemide rakendamisel asjaomaste protokolliosaliste vahel sõlmitud vastastikuse kokkuleppe alusel;

c)	käesoleva protokolli kohase sellise info vahetamisel, mis käsitleb heiteid ja ülekandeid piirialadel;

d)	protokolliosaliste vahelist ülekannet käsitleva info vahetamisel käesoleva protokolli alusel.

2. Protokolliosalised soodustavad vajaduse korral omavahelist koostööd ja koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada:

a)	üldsuse teadlikkust rahvusvahelisel tasandil;

b)	tehnoloogiasiiret ning

c)	tehnilise abi osutamist käesoleva protokolliga seotud küsimustes sellistele protokolliosalistele, kes on arengumaad või üleminekumajandusega osalised.

Artikkel 17

Protokolliosaliste kohtumine

1. Käesolevaga sätestatakse protokolliosaliste kohtumine. Selle esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist. Seejärel korraldatakse protokolliosaliste kohtumise tavaistungeid järjestikuliselt või paralleelselt konventsiooniosaliste tavakohtumistega, kui käesoleva protokolli osalised pole otsustanud teisiti. Protokolliosaliste kohtumine peab erakorralise istungi, kui seda otsustatakse tavaistungil või mõne protokolliosalise kirjaliku taotluse põhjal, tingimusel et kuue kuu jooksul alates Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri poolt taotluse edastamisest kõikidele protokolliosalistele toetab seda vähemalt üks kolmandik kõnealustest osalistest.

2. Protokolliosaliste korrapäraste aruannete põhjal hoiab osaliste kohtumine käesoleva protokolli rakendamist ja arendamist pideva vaatluse all ning seda eesmärki silmas pidades:

a)	vaatab läbi saasteainete heite- ja ülekanderegistrite arendamise ning soodustab nende järkjärgulist tugevdamist ja lähendamist;

b)	koostab suunised, et hõlbustada protokolliosaliste aruandmist osaliste kohtumisele, pidades silmas vajadust vältida tööde dubleerimist;

c)	koostab töökava;

d)	kaalub meetmeid tugevdamaks rahvusvahelist koostööd vastavalt artiklile 16 ja võtab need vajaduse korral vastu;

e)	asutab vajalikuks peetavad abistavad asutused;

f)	otsustab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 20 vastu käesoleva protokolli ja selle lisade muutmisettepanekud, mis on vajalikud käesoleva protokolli kohaldamiseks;

g)	esimesel istungil otsustab ja võtab konsensuse alusel vastu oma ja abistavate asutuste istungite protseduurireeglid, võttes arvesse kõiki konventsiooniosaliste kohtumisel vastuvõetud protseduurireegleid;

h)	kaalub konsensuse alusel finantskorralduste tegemist ja tehnilise abi mehhanismide loomist, et hõlbustada käesoleva protokolli rakendamist;

i)	kasutab käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral teiste asjakohaste rahvusvaheliste asutuste teenuseid ning

j)	kaalub ja võtab endale lisameetmeid, mis võivad olla vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks, näiteks nagu protokolli rakendamist soodustavate suuniste ja soovituste vastuvõtmine.

3. Protokolliosaliste kohtumine hõlbustab info vahetamist seoses kogemustega, mis on saadud aruandmisel saasteainete ülekannete kohta, kasutades saasteaine- ja jäätmepõhist lähenemisviisi, ning vaatab need kogemused läbi, et uurida võimalust nende kahe lähenemisviisi lähendamiseks, võttes arvesse üldsuse huvi info vastu vastavalt artiklile 1 ning saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite üldist tõhusust.

4. ÜROl, tema spetsialiseeritud asutustel ja Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril, samuti igal riigil või piirkonna majanduskoostöö organisatsioonil, kellel vastavalt artiklile 24 on õigus sellele protokollile alla kirjutada, kuid kes ei ole käesoleva protokolli osaline, ning igal valitsustevahelisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas, on õigus osaleda osaliste kohtumise istungil vaatlejana. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu osaliste kohtumine.

5. Igal valitsusvälisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas ja kes on informeerinud Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri oma soovist olla esindatud osaliste kohtumise istungil, on õigus osaleda vaatlejana, välja arvatud juhul, kui üks kolmandik istungil osalevatest protokolliosalistest esitavad vastuväite. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu protokolliosaliste kohtumine.

Artikkel 18

Hääleõigus

1. Igal käesoleva protokolli osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel.

2. Piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid kasutavad oma pädevusse kuuluvates küsimustes õigust hääletada sellise arvu häältega, mis on võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on käesoleva protokolli osalised. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust ise, ja vastupidi.

Artikkel 19

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa ja viide käesolevale protokollile on samal ajal ka viide selle lisadele, välja arvatud juhul, kui on selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

Artikkel 20

Muutmine

1. Iga protokolliosaline võib teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevas protokollis.

2. Ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevasse protokolli kaalutakse protokolliosaliste kohtumisel.

3. Iga protokolli muudatusettepanek esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes teatab sellest vähemalt kuus kuud enne istungit, kus ettepanek kavatsetakse vastu võtta, kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

4. Protokolliosalised teevad kõik selleks, et jõuda konsensuse alusel kokkuleppele iga käesoleva protokolli muudatusettepaneku suhtes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on tehtud, kuid kokkuleppele pole jõutud, võetakse muudatusettepanek viimase abinõuna vastu kohalolevate ja hääletusel osalevate protokolliosaliste kolme neljandiku häälteenamusega.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “kohalolevad ja hääletusel osalevad protokolliosalised” osalisi, kes on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu.

6. Sekretariaat edastab käesoleva protokolli muudatusettepanekud, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 4, depositaarile, kes saadab need kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

7. Muudatus, v.a lisa muudatus, jõustub selle ratifitseerinud, vastuvõtnud või heakskiitnud osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad vähemalt kolmelt neljandikult osalistest, kes olid protokolliosalised selle muudatuse vastuvõtmise ajal. Seejärel jõustub muudatus kõigi teiste osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui see protokolliosaline on esitanud muudatuste kohta oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja.

8. Iga protokolliosaline, kes ei kiida heaks protokolli lisa muudatust, teatab sellest depositaarile kirjalikult kaheteistkümne kuu jooksul alates sellest teatamise kuupäevast depositaari poolt. Depositaar teatab viivitamatult kõikidele osalistele sellise teatise saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal mittenõustumisteatise tagasi võtta, misjärel lisa muudatus jõustub kõnealuse osalise suhtes.

9. Kaheteistkümne kuu möödumisel depositaari poolt teatamise kuupäevast vastavalt lõikele 6 jõustub lisa muudatus nende osaliste suhtes, kes ei ole esitanud depositaarile teatist vastavalt lõikele 8, tingimusel et selleks ajaks ei ole sellist teatist esitanud üle ühe kolmandiku osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal.

10. Kui lisa muudatus on otseselt seotud käesoleva protokolli muudatusega, ei jõustu see enne, kui on jõustunud käesoleva protokolli muudatus.

Artikkel 21

Sekretariaat

Käesoleva protokolli jaoks täidab Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretariaat järgmisi sekretariaadi ülesandeid:

a)	protokolliosaliste istungite ettevalmistamine ja teenindamine;

b)	protokolliosalistele aruannete ja muu info edastamine, mis on saabunud vastavalt käesoleva protokolli sätetele;

c)	aruandmine sekretariaadi tegevusest protokolliosaliste kohtumisele ning

d)	muud ülesanded, mis võidakse kindlaks määrata protokolliosaliste kohtumisel olemasolevate vahendite alusel.

Artikkel 22

Nõuete järgimise kontrollimine

Protokolliosaliste kohtumise esimesel istungil kehtestatakse konsensuse alusel vastasseisu ja kohtulahendeid vältivad konsultatiivse iseloomuga koostöömenetlused ja institutsiooniline kord, et hinnata ja edendada käesoleva protokolli sätete täitmist ja käsitleda nõuete täitmatajätmise juhtumeid. Kõnealuste menetluste ja korra kehtestamisel kaalub osaliste kohtumine muu hulgas seda, kas lubada käesoleva protokolliga seotud küsimustes üldsuselt saadud info vastuvõtmist.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine

1. Kui kahe või mitme protokolliosalise vahel tekib vaidlus käesoleva protokolli tõlgendamise või rakendamise küsimustes, püüavad nad leida lahendust läbirääkimiste teel või mõnel muul vaidluseosalistele vastuvõetaval vaidluste rahumeelse lahendamise viisil.

2. Käesoleva protokolli allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või igal ajal pärast seda võib riik depositaarile kirjalikult teatada, et vastavalt lõikele 1 lahendamata jäänud vaidluse korral tunnistab ta üht või mõlemat alljärgnevatest vaidluse lahendamise viisidest kui kohustuslikku iga protokolliosalise suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse:

a)	vaidluse esitamine rahvusvahelisele kohtule;

b)	vaidluse esitamine vahekohtule vastavalt IV lisas sätestatud menetlusele.

Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon võib koostada vahekohtu osas sarnase mõjuga deklaratsiooni kooskõlas punktis b viidatud menetlustega.

3. Kui vaidluseosalised on tunnistanud mõlemat vaidluse lahendamise viisi, mis on esitatud lõikes 2, võib vaidluse esitada ainult rahvusvahelisele kohtule, välja arvatud juhul, kui osalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 24

Allakirjutamine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Kiievis (Ukraina) 21.–23. mail 2003. aastal viiendal ministrite konverentsil “Keskkond Euroopa jaoks” ja pärast seda ÜRO peakorteris New Yorgis kuni 31. detsembrini 2003 kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes koosnevad suveräänsetest ÜRO liikmesriikidest, kellele nende liikmesriigid on üle kandnud oma pädevuse käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes, sealhulgas pädevuse sõlmida lepinguid nendes küsimustes.

Artikkel 25

Depositaar

Käesoleva protokolli depositaarina tegutseb ÜRO peasekretär.

Artikkel 26

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Käesoleva protokolli ratifitseerivad, võtavad vastu või kinnitavad sellele alla kirjutanud riigid ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kellele viidatakse artiklis 24.

2. Käesolev protokoll on avatud ühinemiseks artiklis 24 viidatud riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele alates 1. jaanuarist 2004.

3. Iga piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, kellele viidatakse artiklis 24 ja kellest saab käesoleva protokolli osaline, ilma et ükski selle liikmesriikidest oleks protokolliosaline, kehtivad kõik käesolevast protokollist tulenevad kohustused. Kui üks või mitu sellise organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva protokolli liikmesriigid, teevad organisatsioon ja selle liikmesriigid otsuse oma vastutuse kohta käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmisel. Sel juhul ei laiene organisatsioonile ega liikmesriikidele käesolevast protokollist tulenevad õigused üheaegselt.

4. Artiklis 24 viidatud piirkondlikud majanduskoostöö organisatsioonid teatavad ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjades oma pädevuse ulatuse käesoleva protokolliga reguleeritavates küsimustes. Samuti teavitavad kõnealused organisatsioonid depositaari oma pädevuse ulatuse olulistest muudatustest.

Artikkel 27

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

2. Lõike 1 kohaldamisel ei peeta piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiuleantud kirja selle organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud dokumente täiendavaks dokumendiks.

3. Iga riigi või majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, mis ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist, jõustub käesolev protokoll üheksakümnendal päeval pärast kõnesoleva riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

Artikkel 28

Erandid

Käesoleva protokolli suhtes ei või teha erandeid.

Artikkel 29

Väljaastumine

Igal ajal pärast kolme aasta möödumist käesoleva protokolli jõustumisest osalise suhtes, võib see protokolliosaline protokollist välja astuda, teatades sellest kirjalikult depositaarile. Väljaastumine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar saab sellekohase kirjaliku teatise.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Kiiev (Ukraina), kahekümne esimene mai, kahe tuhande kolmas aasta.

I LISA

TEGEVUSED

Jrk nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

(1. veerg)

Töötajate künnisarv

(2. veerg)

Energeetikasektor

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

10 töötajat

Utmisrajatised

Soojuselektrijaamad ja muud põletusseadmed

nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW)

Koksiahjud

Kivisöe trummelveskid

tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis

Rajatised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks

Metallide tootmine ja töötlemine

Rajatised metallimaakide (sealhulgas sulfiidmaak) särdamiseks või paagutamiseks

10 töötajat

Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu

tootmisvõimsusega 2,5 tonni tunnis

Rajatised mustmetallide töötlemiseks:

i)	kuumvaltsimisseadmed

tootmisvõimsusega 20 tonni toorterast tunnis

ii)	sepistamine sepikodades

löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW

iii)	pinnete pealesulatamine (mustmetallidele)

toorterase kuluga 2 tonni tunnis

Mustmetalli valukojad

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

Rajatised:

i)	värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt

ii)	värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme sulatamiseks, kaasa arvatud sulamite valmistamiseks (rafineerimise, valamise, jm eesmärgil)

sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

10 töötajat

Rajatised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks

kus töötlemisvannide kogumaht on võrdne 30 m3

Mineraalitööstus

Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud

10 töötajat

Lahtine kaevandamine

kus kaevandatava ala pindala on võrdne 25 ha

Rajatised:

i)	tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas

ii)	lubja tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

iii)	tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

Rajatised asbesti ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

Rajatised klaasi, kaasa arvatud klaaskiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

Rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

Rajatised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eriti katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamiseks

tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

Keemiatööstus

Keemiatööstuse seadmed selliste orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks nagu:

i)	lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

ii)	hapnikku sisaldavad süsivesinikud nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

iii)	väävlit sisaldavad süsivesinikud

iv)	lämmastikku sisaldavad süsivesinikud nagu amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

v)	fosforit sisaldavad süsivesinikud

vi)	halogeenitud süsivesinikud

vii)	metallorgaanilised ühendid

viii)

põhilised plastid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

ix)	sünteetilised kummid

x)	värvained ja pigmendid

xi)	pindaktiivsed ained

10 töötajat

Keemiatööstuse seadmed selliste anorgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks nagu:

i)	gaasilised ained nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid

ii)	happed nagu kroomhape, fluorvesinikhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape

iii)	alused nagu ammoonium hüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

iv)	soolad nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat

v)	mittemetallid, metalloksiidid või muud sellised anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

Keemiatööstuse seadmed fosfor-, lämmastik- või kaaliväetiste (liht- ja liitväetised) tootmiseks

Keemiatööstuse seadmed põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

Keemiatööstuse seadmed põhiliste ravimainete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste protsesside abil

Rajatised lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete tööstuslikuks tootmiseks

10 töötajat

Jäätme- ja reoveekäitlus

Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, pürolüüsiks, taaskasutamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks

jõudlusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

Seadmed olmejäätmete põletamiseks

võimsusega 3 tonni tunnis

Rajatised tavajäätmete kõrvaldamiseks

võimsusega 50 tonni ööpäevas

Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine)

jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni

Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

jõudlusega 10 tonni päevas

Olmereoveepuhastid

võimsusega 100 000 inimekvivalenti

Iseseisvalt käitatavad tööstusreovee puhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust

võimsusega 10 000 m3 ööpäevas

Paberi- ja puidu tootmine ja töötlemine

Tööstusseadmed tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest

10 töötajat

Tööstusseadmed paberi, pappi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaastplaat, kiud- ja vineerplaat)

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

Tööstusseadmed puidu ja puittoodete töötlemiseks kemikaalidega

tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas

Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

Lindude ja sigade intensiivkasvatus farmides

i)	40 000 linnu kohta

ii)	2 000 produktiivsea kohta (kehamassiga üle 30 kg)

iii)	750 emise kohta

10 töötajat

Intensiivne vesiviljelus

1 000 tonni kalu ja koorikloomi aastas

10 töötajat

Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduainete ja jookide tootmisel

Tapamajad

tootmisvõimsusega 50 tonni rümpasid ööpäevas

10 töötajat

Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja tootmine

i)	loomsest toormest (v.a piim)

tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

ii)	taimsest toormest

tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus)

Piima tootmine ja töötlemine

kus piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine)

Muu tegevus

Seadmed kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemiseks, pleegitamiseks, merseerimiseks)

töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

Nahaparkimisseadmed

töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas

Rajatised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasva ärastamiseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks

lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas

Seadmed grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise teel

Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks

tootmisvõimsusega 100 m pikkuste laevade jaoks

Selgitavad märkused:

1. veerg sisaldab võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis a.

Tärniga (*) tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi ei kohaldata (kõik rajatised peavad esitama aruanded).

2. veerg sisaldab töötajate künnisarvu, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b.

“10 töötajat” tähendab 10 täiskohaga töötaja ekvivalenti.

II LISA

SAASTEAINED

Jrk nr	CASi number	Saasteaine	Heidete künnisarvud (1. veerg)			Saasteainete objektiväliste ülekannete künnisarvud (2. veerg)	Tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvud (3. veerg)
			Õhku (1a allveerg)	Vette (1b allveerg)	Maale (1c allveerg)		Tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvud (3. veerg)
			kg/aastas	kg/aastas	kg/aastas	kg/aastas	kg/aastas
1	74-82-8	Metaan (CH4)	100 000	-	-	-	*
2	630-08-0	Süsinikmonoksiid (CO)	500 000	-	-	-	*
3	124-38-9	Süsinikdioksiid (CO2)	100 miljonit	-	-	-	*
4		Fluorosüsivesinikud (HFC-d)	100	-	-	-	*
5	10024-97-2	Dilämmastik(mono)oksiid (N2O)	10 000	-	-	-	*
6	7664-41-7	Ammoniaak (NH3)	10 000	-	-	-	10 000
7		Mittelenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)	100 000	-	-	-	*
8		Lämmastikoksiidid (NOx/NO2)	100 000	-	-	-	*
9		Perfluorosüsinikud (PFC-d)	100	-	-	-	*
10	2551-62-4	Väävelheksafluoriid (SF6)	50	-	-	-	*
11		Vääveloksiidid (SOx/SO2)	150 000	-	-	-	*
12		Üldlämmastik	-	50 000	50 000	10 000	10 000
13		Üldfosfor	-	5 000	5 000	10 000	10 000
14		Fluoroklorosüsivesinikud (HCFC-d)	1	-	-	100	10 000
15		Fluoroklorosüsinikud (CFC-d)	1	-	-	100	10 000
16		Haloonid	1	-	-	100	10 000
17	7440-38-2	Arseen ja selle ühendid (As-ina)	20	5	5	50	50
18	7440-43-9	Kaadmium ja selle ühendid (Cd-na)	10	5	5	5	5
19	7440-47-3	Kroom ja selle ühendid (Cr-ina)	100	50	50	200	10 000
20	7440-50-8	Vask ja selle ühendid (Cu-na)	100	50	50	500	10 000
21	7439-97-6	Elavhõbe ja selle ühendid (Hg-na)	10	1	1	5	5
22	7440-02-0	Nikkel ja selle ühendid (Ni-na)	50	20	20	500	10 000
23	7439-92-1	Plii ja selle ühendid (Pb-na)	200	20	20	50	50
24	7440-66-6	Tsink ja selle ühendid (Zn-na)	200	100	100	1 000	10 000
25	15972-60-8	Alakloor	-	1	1	5	10 000
26	309-00-2	Aldriin	1	1	1	1	1
27	1912-24-9	Atratsiin	-	1	1	5	10 000
28	57-74-9	Klordaan	1	1	1	1	1
29	143-50-0	Kloordekoon	1	1	1	1	1
30	470-90-6	Kloorfenvinfos	-	1	1	5	10 000
31	85535-84-8	Kloroalkaanid, C10-C13	-	1	1	10	10 000
32	2921-88-2	Kloorpürifos	-	1	1	5	10 000
33	50-29-3	DDT	1	1	1	1	1
34	107-06-2	1,2-dikloroetaan (EDC)	1 000	10	10	100	10 000
35	75-09-2	Diklorometaan (DCM)	1 000	10	10	100	10 000
36	60-57-1	Dieldriin	1	1	1	1	1
37	330-54-1	Diuroon	-	1	1	5	10 000
38	115-29-7	Endosulfaan	-	1	1	5	10 000
39	72-20-8	Endriin	1	1	1	1	1
40		Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina)	-	1 000	1 000	1 000	10 000
41	76-44-8	Heptakloor	1	1	1	1	1
42	118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)	10	1	1	1	5
43	87-68-3	Heksaklorobutadieen (HCBD)	-	1	1	5	10 000
44	608-73-1	1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH)	10	1	1	1	10
45	58-89-9	Lindaan	1	1	1	1	1
46	2385-85-5	Mireks C10Cl12	1	1	1	1	1
47		PCDD + PCDF (dioksiinid + furaanid) (Teq-ina)	0,001	0,001	0,001	0,001	0,001
48	608-93-5	Pentaklorobenseen	1	1	1	5	50
49	87-86-5	Pentaklorofenool (PCP)	10	1	1	5	10 000
50	1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCBd)	0,1	0,1	0,1	1	50
51	122-34-9	Simasiin	-	1	1	5	10 000
52	127-18-4	Tetrakloroetüleen (PER)	2 000	-	-	1 000	10 000
53	56-23-5	Tetraklorometaan (TCM)	100	-	-	1 000	10 000
54	12002-48-1	Triklorobenseenid (TCBd)	10	-	-	1 000	10 000
55	71-55-6	1,1,1-trikloroetaan	100	-	-	1 000	10 000
56	79-34-5	1,1,2,2-tetrakloroetaan	50	-	-	1 000	10 000
57	79-01-6	Trikloroetüleen	2 000	-	-	1 000	10 000
58	67-66-3	Triklorometaan	500	-	-	1 000	10 000
59	8001-35-2	Toksafeen	1	1	1	1	1
60	75-01-4	Vinüülkloriid	1 000	10	10	100	10 000
61	120-12-7	Antratseen	50	1	1	50	50
62	71-43-2	Benseen	1 000	200 (BTEX-ina) (1)	200 (BTEX-ina) (1)	2 000 (BTEX-ina) (1)	10 000
63		Broomitud difenüüleetrid (PBDE)	-	1	1	5	10 000
64		Nonülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained	-	1	1	5	10 000
65	100-41-4	Etüülbenseen	-	200 (BTEX-ina) (1)	200 (BTEX-ina) (1)	2 000 (BTEX-ina) (1)	10 000
66	75-21-8	Etüleenoksiid	1 000	10	10	100	10 000
67	34123-59-6	Isoproturoon	-	1	1	5	10 000
68	91-20-3	Naftaleen	100	10	10	100	10 000
69		Tinaorgaanilised ühendid (Snüld)	-	50	50	50	10 000
70	117-81-7	Di-(2-etüül heksüül) ftalaat (DEHP)	10	1	1	100	10 000
71	108-95-2	Fenoolid (Cüld)	-	20	20	200	10 000
72		Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHd) (2)	50	5	5	50	50
73	108-88-3	Tolueen	-	200 (BTEX-ina) (1)	200 (BTEX-ina) (1)	2 000 (BTEX-ina) (1)	10 000
74		Tributüültina ja ühendid	-	1	1	5	10 000
75		Trifenüültina ja ühendid	-	1	1	5	10 000
76		Orgaaniline üldsüsinik (TOC) (kas Cüld või COD/3)	-	50 000	-	-	**
77	1582-09-8	Trifluraliin	-	1	1	5	10 000
78	1330-20-7	Ksüleenid	-	200 (BTEX-ina) (1)	200 (BTEX-ina) (1)	2 000 (BTEX-ina) (1)	10 000
79		Kloriidid (Clüld)	-	2 miljonit	2 miljonit	2 miljonit	10 000 (3)
80		Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina)	10 000	-	-	-	10 000
81	1332-21-4	Asbest	1	1	1	10	10 000
82		Tsüaniidid (CNüld)	-	50	50	500	10 000
83		Fluoriidid (Füld)	-	2 000	2 000	10 000	10 000 (3)
84		Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina)	5 000	-	-	-	10 000
85	74-90-8	Vesiniktsüaniid (HCN)	200	-	-	-	10 000
86		Tahked osakesed (PM10)	50 000	-	-	-	*
Saasteaine CASi number tähendab keemiaalase referaatteeninduse (Chemical Abstracts Service) täpset registrinumbrit. 1. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iv. Kui allveerus (õhk, vesi või maa) toodud künnisarvu on ületatud, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a, aruande esitamist, sõltuvalt kõnealusest rajatisest, heidete või saasteainete kohta reovees, mis on suunatud reovee puhastamisele või ülekannete kohta allveerus viidatud keskkonnaelementidesse. 2. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktile ii, aruande esitamist selle saasteaine ülekandmise kohta väljapoole kõnesoleva rajatise territooriumi. 3. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile b, aruannet selle saasteaine heidete ja ülekande kohta väljapoole kõnealuse rajatise territooriumi. Sidekriips (-) näitab, et kõnealuse parameeteri kohta ei ole vaja aru anda. Tärn () näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1a allveerus märgitud heite künnisarvu. Kahekordne tärn (*) näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1b allveerus märgitud heite künnisarvu.

III LISA

A OSA

KÕRVALDAMISTOIMINGUD (“D”)

—	maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse),

—	pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate jäätmete biolagundamine pinnases),

—	maasse pumpamine (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse),

—	ladustamine pinnareservuaaridesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine karjääridesse, tiikidesse või biotiikidesse),

—	spetsiaalselt ehitatud prügilatesse (nt paigutamine eraldatud, vooderdatud kärgedesse, mis on kaetud ning isoleeritud üksteisest ja ka ümbritsevast keskkonnast),

—	heited veekogusse, v.a merre/ookeani,

—	heited merre/ookeani, sealhulgas sisestamine merepõhja,

—	bioloogiline käitlemine, mida ei ole käesolevas lisas mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil,

—	füüsikalis-keemiline töötlemine, mida käesolevas lisas ei ole mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil (nt aurustamine, kuivatamine, kaltsineerimine, neutraliseerimine, sadestamine),

—	põletamine maal,

—	põletamine merel,

—	püsiladustamine (nt konteinerite paigutamine kaevandusse),

—	jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

—	ümberpakkimine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

—	vaheladustamine käesolevas lisas määratletud toimingu ajal.

B OSA

TAASKASUTAMISTOIMINGUD (“R”)

—	kasutamine kütusena (v.a otsene põletamine) või muu energiaallikana,

—	lahusti taasväärtustamine/regenereerimine,

—	lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine,

—	metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine,

—	muude anorgaaniliste materjalide ringlussevõtt/taasväärtustamine,

—	hapete ja aluste regenereerimine,

—	reostustõrjeks kasutatud komponentide taaskasutamine,

—	katalüsaatorikomponentide taaskasutamine,

—	kasutatud naftasaaduste taasrafineerimine või korduskasutamine mõnel muul viisil,

—	pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks,

—	jääkmaterjalide kasutamine, mis on saadud käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoimingute tulemusena,

—	jäätmete vahetamine käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoiminguteks,

—	materjali kogumine, mida on kavas kasutada käesolevas osas määratletud toiminguteks.

IV LISA

VAHEKOHUS

Kui vaidlus antakse käesoleva protokolli artikli 23 lõike 2 kohaselt lahendamiseks vahekohtusse, teatab vaidluseosaline või teatavad vaidluseosalised diplomaatilisel teel teisele vaidluseosalisele või teistele vaidluseosalistele ning samuti sekretariaadile vaidluse sisu, viidates esmajoones protokolli nendele artiklitele, mille tõlgendamise või kohaldamise üle vaieldakse. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Vaidluses hagejaks olev osaline või olevad osalised ning vaidluse vastasosaline või -osalised määravad mõlemad vahekohtuniku ning need kaks nimetatud vahekohtunikku määravad vastastikusel kokkuleppel kolmanda, kes on vahekohtu esimees. Viimati nimetatud vahekohtunik ei või olla vaidluseosalise riigi kodanik, tema alaline elukoht ei või olla vaidluseosalise riigi territooriumil, ta ei tohi töötada vaidluseosalise heaks, ega või olla osalenud nimetatud vaidluse lahendamises muus ametis olles.

3.	Kui vahekohtu esimeest ei ole määratud teise vahekohtuniku määramisest alates kahe kuu jooksul, määrab esimehe Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär ükskõik kumma vaidluseosalise taotluse põhjal järgmise kahe kuu jooksul.

Kui üks vaidluseosaline ei määra kohtunikku lõikes 1 viidatud teatamisest alates kahe kuu jooksul, võib teine vaidluseosaline teatada sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab vahekohtu esimehe järgmise kahe kuu jooksul. Pärast määramist palub vahekohtu esimees vaidluseosalisel, kes ei ole vahekohtunikku määranud, määrata see kahe kuu jooksul. Kui ta ei ole seda nimetatud aja jooksul teinud, teavitab esimees sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri, kes määrab vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

5.	Vahekohus teeb oma otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja käesoleva protokolli sätetega.

6.	Käesoleva lisa sätete kohaselt moodustatud vahekohus koostab oma töökorra.

7.	Vahekohtu otsused menetluse korra ja sisu kohta võetakse vastu liikmete häälteenamusega.

8.	Faktide selgitamiseks võib vahekohus võtta kõiki vajalikke meetmeid.

Vaidluseosalised lihtsustavad vahekohtu tööd ning kasutades eelkõige kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid:

a)	esitavad talle kõik asjakohased dokumendid, vahendid ja info;

b)	võimaldavad tal vajaduse korral kutsuda tunnistajaid või eksperte ja saada neilt tunnistusi.

10.	Vaidluseosalised ja vahekohtunikud kaitsevad usaldusalustelt kohtumenetluse käigus saadud info konfidentsiaalsust.

11.	Vahekohus võib ühe vaidluseosalise taotlusel soovitada ajutiste kaitsemeetmete võtmist.

12.

Kui üks vaidluseosaline ei ilmu vahekohtusse või ei suuda end kohtuasjas kaitsta, võib teine vaidluseosaline taotleda vahekohtult menetluse jätkamist ja lõppotsuse tegemist. Ühe vaidluseosalise puudumine istungilt või vaidluseosalise ebaõnnestumine enda kaitsmisel ei takista menetlust. Vahekohus peab enne lõppotsuse tegemist veenduma, et hagi on nii faktiliselt kui juriidiliselt põhjendatud.

13.	Vahekohus võib ära kuulata otseselt vaidlusalusest asjast tekkiva vastunõude ja teha selle kohta otsuse.

14.	Vaidluseosalised tasuvad vahekohtu liikmete töötasu ja muud kulud võrdselt, kui kohus vaidluse asjaoludest tingituna ei otsusta teisiti. Vahekohus peab oma kulude arvestust ja koostab pooltele nende kohta lõpparuande.

15.	Protokolliosaline, kellel on vaidlusaluses asjas õiguslikke huvisid, mida asjas tehtud otsus võib mõjutada, võib menetlusse sekkuda vahekohtu nõusolekul.

16.	Vahekohus teeb otsuse viie kuu jooksul alates kohtu moodustamise päevast, kui ta ei pea vajalikuks pikendada tähtaega veel kuni viie kuu võrra.

17.	Vahekohtu otsusele lisatakse selle põhjendus. Otsus on lõplik ja vaidluseosalistele täitmiseks kohustuslik. Vahekohus saadab otsuse vaidluspooltele ja sekretariaadile. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

18.	Vaidluseosaliste vahel tekkinud otsuse tõlgendamise või täitmise vaidluse võib kumbki osaline esitada lahendamiseks asjas otsuse teinud vahekohtule või kui see on toimimise lõpetanud, siis teisele vahekohtule, mis on selleks otstarbeks moodustatud samal viisil kui esimene.

(1) Üksikute saasteainete kohta antakse aru BTEX-i künnisarvu (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter) ületamise korral.

(2) Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAHd) tuleb mõõta bens(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta).

(3) Anorgaanilised ühendid.

B LISA

Euroopa Ühenduse deklaratsioon kooskõlas ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli artikli 26 lõikega 4

Euroopa Ühendus deklareerib, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, eriti selle artikli 175 lõikele 1, on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

—	keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,

—	inimese tervise kaitse,

—	loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

—	meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Saasteainete heite- ja ülekanderegister on sobiv vahend, millega ergutada keskkonnaalase tegevuse parandamist, võimaldada üldsuse juurdepääsu saasteaine heitkoguste alasele teabele ning mida riigid saavad kasutada arengusuundade jälgimiseks, saasteainete vähendamise edusammude demonstreerimiseks, täitmise järelvalve toetamiseks ja edusammude hindamiseks, aidates sellega kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks deklareerib Euroopa Ühendus, et on juba võtnud vastu õigusaktid, mis on tema liikmetele siduvad ja mis hõlmavad käesoleva protokolliga reguleeritud küsimusi, ning et ta esitab nende õigusaktide nimekirja vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4 ja ajakohastab seda vajadusel.

Euroopa Ühendus vastutab selliste protokollist tulenevate nõuete täitmise eest, mida reguleerib ühenduse kehtiv õigus.

Ühenduse pädevus on oma loomult pidevalt arenev.

4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/82

KOMISJONI OTSUS,

26. november 2003,

abikava kohta, mida Itaalia Piemonte maakond kavatseb anda õhureostuse vähendamiseks oma territooriumil

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 3520 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/63/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1)

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi nimetatud artikli kohta,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

16. detsembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti komisjoni poolt 18. detsembril 2002. aastal (A/39321), ja 20. detsembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 31. detsembril 2002. aastal (A/39483), teatasid Itaalia ametiasutused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 Piemonte maakonna abikavast, mis käsitleb mootorkütusena kasutatava maagaasi müügiks mõeldud tanklavõrgustiku laiendamist.

(2)	3. veebruari 2003. aasta kirjas D/50722 palus komisjon teatatud abikava kohta lisateavet.

(3)	25. märtsi 2003. aasta kirjas A/32278, mis registreeriti 28. märtsil 2003. aastal, edastasid Itaalia ametiasutused lisateavet.

(4)	28. mai 2003. aasta kirjas SG(2003) D/229965 teatas komisjon Itaaliale otsusest algatada esitatud meetme suhtes menetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(5)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikele 1 kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama sätestatud tähtajaks (üks kuu) oma märkused.

(6)	Komisjon sai kolmandate isikute märkused kätte 29. augustil 2003. aastal (Bundesverband der deutschen Gas- und Wasserwirtschaft eV., BGW, Saksamaa), 1. septembril 2003. aastal (Bundesministerium der Finanzen, Saksamaa) ja 2. septembril 2003. aastal (OMV Erdgas, Austria).

(7)	Itaalia ametlik vastus – pärast seda, kui Itaalia ametiasutused olid 10. juulil 2003. aastal ja 5. augustil 2003. aastal palunud vastusele kahte pikendust etteantud tähtaja osas, ja mida komisjon võimaldas 7. augustil 2003. aastal – esitati 10. oktoobri 2003. aasta kirjas (A/37006).

2. ABIKAVA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Õiguslik alus ja abikava eesmärk

(8)

Teatatud abi põhineb järgmiste õigusaktide sätetel.

Peamine õigusakt

—

Maakonnanõukogu 11. novembri 2002. aasta otsus (DGR) nr 67-7675 “Sõidukimetaani müügivõrgu elujõulisemaks muutmise projekt. Rahaliste vahendite ülekandmine kommuunidele nende ettevõtete rahastamiseks, kes kavatsevad välja ehitada sõidukitele mõeldud metaanitanklad. Kandidaatide toimikute esitamise tähtaegade ja kandidaatide hindamise kriteeriumide kindlaksmääramine”.

Teisesed õigusaktid

—	9. detsembri 1998. aasta seadus nr 426 “Uued keskkonnameetmed”.

—	Ministri 22. detsembri 2000. aasta määrus “Riigi gaasijuhtmevõrgustiku kindlaksmääramine vastavalt 23. mai 2000. aasta seadusandliku dekreedi nr 164 artiklile 9”.

—	Ministri 17. juuli 1998. aasta määrus nr 256 “Metaanil või veeldatud naftagaasil töötavate sõidukite soodustamise normide kohta”.

—	Ministri 28. mai 1999. aasta määrus “Deposiit- ja Laenufondist kohalikele ettevõtetele laenu andmine 9. detsembri 1988. aasta seadusega nr 426 keskkonnameetmete rahastamiseks”.

—	Ministri 5. aprilli 2001. aasta määrus “Otsetoetused linnakodanikele elektrisõidukite ning metaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate sõidukite ostmiseks ning metaani- ja veeldatud naftagaasi seadmete paigaldamiseks”.

—	Maakonnanõukogu otsus nr 13-7622 “Metaani ja veeldatud naftagaasi, samuti teiste uuenduslike keskkonnasäästlike kütuste kasutamise laiendamine kommunaalteenuseid osutavas riigi autopargis. Fondide provintsidele jaotamise ja ülekandmise kriteeriumide määratlemine”.

—	Maakonnanõukogu otsus nr 62-6806 “Piemonte kohaliku ühistranspordi investeeringukava üldkriteeriumid ja tegutsemisviisid vastavalt seadusele 194/98. 9 009 895,07 euro suurune reserv regionaaltranspordi ametile, alapunkt 25192/2002”.

(9)

Kava puudutab sõidukite maagaasiga (metaan) tankimiseks mõeldud teenindusjaamavõrgustiku laiendamist. Praegu on Piemonte territooriumil ainult 12 sellist tanklat Emilia Romagna 80 ja Veneto 64 vastu. Ollakse arvamusel, et selline arv ei ole piisav, et järgida Kyoto eesmärki – vähendada CO2 heidet, mis on sätestatud siseriiklike ja piirkondlike õigusaktidega, ning selleks, et vähendada teiste atmosfääris olevate ohtlike ainete mõju keskkonnale, alandades maakonnas järgmiste saasteainete määra: a) lämmastikdioksiid, b) mikroosakesed ja c) benseen. Nimetatud saasteainete heite põhjustajaks on liiklusummikud ja traditsiooniliste kütuste teatava segu liigne kasutamine. Nimetatud põhjusel on Piemonte maakond oma tegevuse suunanud ühistranspordile ja erasõidukitele, seda nii liikluse/autopargi struktuuri kui ka kütuse jaotuse suhtes.

2.2. Meetme vorm

(10)	Abi antakse toetusena.

2.3. Abi osatähtsus, abisaajad ja abikõlblikud kulud

(11)	Abi summa on 150 000 eurot tankla kohta. Abi osatähtsus on jäetud märkimata. Abikõlblikud kulud ja abisaajad on ära toodud 4. osas “Itaalia märkused”.

2.4. Eelarve ja kestus

(12)	Eelarve summa on ligikaudu 5 miljonit eurot. Kava kestus sõltub aastateks 2002, 2003 ja 2004 ettenähtud eelarvedotatsioonist.

3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(13)	28. mai 2003. aasta otsuses (edaspidi “menetluse algatamise otsus”) väljendas komisjon oma kahtlusi teatatud kava erinevate aspektide suhtes.

3.1. Kahtlused abisumma suuruse suhtes

(14)

Komisjon märkis, et ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi kogusumma kolme aasta jooksul ületab komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (3) sätestatud 100 000 eurot, ning võttis teadmiseks, et Itaalia ametiasutused ei kavatsenud vähendada ühe tankla kohta ettenähtud 150 000 euro suurust abisummat, sest nimetatud summa näol oli tegemist minimaalse vajaliku soodustusega selleks, et edendada investeeringuid maakonna uutesse tanklatesse.

3.2. Kahtlused võrgustiku kauguse suhtes ühenduse sisepiiridest ja meetme võimaliku mõju suhtes ühendusesisesele kaubandusele, tingimusel et tegemist ei ole vähese tähtsusega meetmega

(15)	Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et esmapilgul võib meede kaubandusele mõju avaldada, sest maagaasiga kaubeldakse rahvusvaheliselt ja tanklad võiksid asuda piiri läheduses.

3.3. Kahtlused maagaasitanklate omaniku ja abisaajate identiteedi suhtes

(16)

Menetluse algatamise otsuses viitas komisjon samalaadse juhtumi puhul tehtud otsusele, täpsemalt 20. juuli 1999. aasta otsusele 1999/705/EÜ riigiabi kohta, mida Madalmaad andsid Saksamaa piiri lähedal asuvale 633 Hollandi tanklale. (4) Nimetatud otsust kinnitas Euroopa Kohus 13. juuni 2002. aasta otsuses. (5)

3.4. Kahtlused meetme keskkonnamõju suhtes

(17)	Komisjon märkis, et Itaalia ametiasutused ei ole teatises selgesõnaliselt näidanud, et kasu, mida keskkond oleks kavast saanud, oli reaalne.

(18)	Otsuses 1999/705/EÜ esitatud kaks punkti ja otsusele järgnenud Euroopa Kohtu otsuse C-382/99 on käesoleva juhtumi puhul eriti olulised.

(19)

Menetluse algatamise otsuses nõudis komisjon mõiste “abisaaja” täpset kindlaksmääramist, kuna abisaaja võib “tanklast” erineda ega pruugi sellega kokku langeda. Küsimus tekib näiteks juhul, kui a) üks ja sama omanik valdaks või haldaks erinevaid tanklaid või b) üks ja sama edasimüüja esitaks rohkem kui ühe abitaotluse. On ka võimalik, et suur kütuseettevõte säilitab tankla tegutsemise üle tegeliku kontrolli ainuõigusliku ostulepingu või muud tüüpi kokkuleppe põhjal.

(20)

Seepärast ning et kontrollida, et ei tekiks kokkusobimatu abi kumuleerumist, liigitas komisjon turustajad kuude kategooriasse, millest kolm peamist on järgmised:

a)	edasimüüjad/omanikud (“dealer-owned/dealer-operated”, edaspidi “Do/Do”), kus edasimüüja on tankla omanik, kes haldab seda omal vastutusel ja sõltub samal ajal kütuseettevõttest (tarnija) ainuõigusliku ostulepingu kaudu;

b)	edasimüüjad/rentnikud (“company-owned/dealer-operated”, edaspidi “Co/Do”), kus edasimüüja on tankla rentnik, kes haldab seda omal vastutusel ja sõltub samal ajal tarnijast ainuõigusliku ostulepingu kaudu;

c)	töövõtjad-edasimüüjad (“company-owned/company-operated”, edaspidi “Co/Co”), kus tanklat haldavad kütuseettevõtte töövõtjad või tütarettevõtted, kes ei kanna ärivastutust ja ei või tarnijat valida.

(21)

Tegeliku tanklaomaniku, samuti haldajat tarnija külge siduva lepingust tuleneva kitsenduse olemuse tõendamise kohustus jääb Itaalia ametiasutustele. Selleks esitas komisjon Itaalia ametiasutustele kaks nõuet: 1. ettepanek muuta kava viisil, et see oleks kooskõlas kõikide määruse (EÜ) nr 69/2001 (6) sätetega, ja 2. tanklate omandiline kuuluvus ning abi saavate ettevõtete suurus. Eriti soovib komisjon teada, kas kõik uued tanklad või mõned neist kuuluvad suurettevõtetele või rahvusvahelistele kütuseettevõtetele kuuluvasse müügivõrku.

(22)

Itaalia ametiasutuste vastused komisjoni ei rahuldanud. Ühelt poolt ei suutnud need tõesti välistada, et abitaotlusi võivad korduvalt esitada erinevad, kuid ühele ja samale suurettevõttele kuuluvad tanklad. Teiselt poolt ei ole nad tõendanud, et lepingusuhe (7) võib oma olemuselt olla niisugune, mis seob haldaja (operaator, kes tegutseb tanklas) tarnija külge, jätmata esimesele mingit otsustamisvõimalust.

3.5. Kahtlused abikõlblike kulude suhtes

(23)

Komisjon märkis, et investeeringuabi pole selgelt seotud ühegi abikõlbliku kuluga ühenduse suuniste keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (8) tähenduses ja eriti nimetatud suuniste punkti 37 tähenduses. Teiseks ei kuulu kõnealuse kava raames teatatud investeeringuabi käesoleval juhul ei keskkonnaabi käsitlevate suuniste punkti 29 (toetus ühenduse normatiividest rangemate normatiivide täitmiseks), 30 (energia säästmine), 31 (elektri- ja küttejaamad) ega 32 (abi taastuvate energiaallikate edendamiseks) alla. (9)

3.6. Järeldused

(24)	Hoolimata oma kahtlustest tunnistas komisjon, et esialgu võib eeldada, et võimalik konkurentsi moonutamine on kindlasti väike.

(25)	Komisjon märkis ühtlasi, et kava ei ole kooskõlas ka teiste suuniste ja raamistikega.

4. ITAALIA MÄRKUSED

4.1. Meetme keskkonnamõju kohta

(26)

Oma märkustes avaldavad Itaalia ametiasutused arvamust, et Kyoto eesmärkide järgimiseks – mida tunnustatakse nii ühenduse kui ka Itaalia õigusaktides – on vaja sekkuda ühte kõige rohkem saastet tekitavasse inimtegevusse, täpsemalt maanteetransporti (liiklus). CO2, PM10, PM2,5 ja NO2 on peamised nimetatud tegevusest tingitud saasteained ning metaangaas on parim alternatiiv traditsioonilistele kütustele. Selle levik peaks mõjutama nii ühistransporti, kommunaalteenusteks kasutatavat autoparki kui ka maanteekaubavedu (autoveod).

(27)	Lisaks on Piemontes autoliiklusel üle 10 000 elanikuga linnakeskustes piirangud. Seda arvestades võib metaangaas täita tähtsat rolli jätkusuutliku liiklemise eesmärgi saavutamisel.

(28)	Nimetatud toime saasteainete emissioonile leiab kinnitust Piemonte maakonnavõimude poolt esitatud statistilistes andmetes, mis peegeldavad traditsioonilisi kütuseid kasutavate liiklusvahendite (bussid, veoautod, furgoonautod jne) väljavahetamist metaangaasil töötavate liiklusvahenditega.

(29)	Komisjon ise pani ette maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse väljavahetamise alternatiivkütustega 20 % ulatuses ning maagaas määratleti üheks neist kütusteliikidest, mis aitavad märkimisväärselt nimetatud eesmärki saavutada.

4.2. Abi suuruse kohta

(30)

Oma märkustes on Itaalia ametiasutused seisukohal, et 150 000 euro suurune toetus tankla kohta on vajalik miinimumsumma selleks, et ergutada ja edendada investeeringuid infrastruktuuri elluviimisse, seda nii uue sõidukitele mõeldud metaanitankla kui ka olemasoleva tankla uue müügipunkti (infrastruktuuriga ühendatud jaotur või tankur) puhul. 150 000 euro suurune summa põhineb minimaalse toetuse hinnangul sektoris, kus kasumlikkust, seda nii pikaldase kapitali amortisatsiooni kui ka väga madalate kasumipiiride tõttu, peetakse turu normaaltingimustel veel nõrgaks. Seda tõestab asjaolu, et viimase 25 aasta jooksul on loodud vaid kuus müügipunkti.

(31)

Oma väidete toetuseks edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile keskmise tankla omaniku kogukasumi hinnangu, mis põhines niisuguse hüpoteetilise sõidukitele mõeldud metaanitankla kasumil, mis oli ühendatud 5–12baarise rõhuga metaanijuhtmega. Kogukasum, kuhu on kaasa arvatud muutuvad ja püsikulud, võrdub 0,069 euro/m3 müüdud gaasi kohta. Arvates välja muutuvad kulud, alaneb kasum kuni 0,040 euro/m3 (haldaja poolt rakendatud keskmine kasum), mis võib väheneda veelgi aastaste püsikulude tõttu (kulud isikkoosseisule, tankla hooldus- ja administratiivkulud), mida hinnatakse 10 000 eurole aastas.

(32)	Itaalia ametiasutuste poolt toodud näites omistatakse teenindustankla aastasest läbimüügist metaanile vaid 2,51 %.

4.3. Tanklate investeerimiskulude kohta

(33)

Oma vastuses edastasid Itaalia ametiasutused üksikasjaliku heakskiidetud investeerimiskulude nimekirja. Tegemist on üksnes gaasi etteandmiseks ja tankla ohutuseks vajalike masinate ja vahenditega, nagu:

—	mõõtekabiin,

—	kompressorid,

—	reguleerimissilindrid,

—	gaasi kontrollpaneelid ja juhtkilbid,

—	kompressorite mahutusstruktuurid,

—	jahutusseadmed,

—	elektrikabiinid,

—	kaaluvad kaksikjaoturid,

—	konsoolkatus metaanijaoturite katmiseks,

—	muud võimalikud tarvilikud vahendid metaani etteandmiseks ja tankla ohutuseks.

(34)	Eeltoodud, ainsate abikõlblike varade maksumus ulatub Itaalia ametiasutuste järgi keskmiselt 500 000 euroni, juhul kui vaadeldakse heakskiidetud kompressioonisüsteeme, mis sobivad 5–12 baarise väljumisrõhuga gaasi jaoks.

(35)

Teised mitteabikõlblikud kulud on: gaasivõrguga, elektrivõrguga ja teiste avalike teenustega ühendamine (ulatuvad keskmiselt umbes 100 000 euroni, mille kõikumine sõltub paljus maatüki kaugusest ja omadustest); maatükkide ost; ehitustööd (teeühendused); lisakulud (kavandamine, vajalike lubade ja soodustuste saamine). Nimetatud kulud tuleb tervenisti kanda investoril endal.

(36)

Hoolimata sellest, et praegu, mil võetakse vastu väljapakutud meedet puudutav abi välistav otsus ja pole vaja uuesti arutada Itaalia ametiasutuste poolt esitatud investeerimiskulude summasid, mis puudutavad maagaasi lisamüügipunkti juba olemasolevas tanklas, kiidab komisjon heaks teiste liikmesriikide turutingimuste põhjal gaasitankimispunkti väljaehitamise kuludeks maksimaalselt 300 000 euro suuruse summa.

4.4. Võrgu kauguse kohta ühenduse sisepiiridest ja meetme võimaliku mõju kohta liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(37)	Võttes arvesse siseriikliku pakkumise eristruktuuri ja arvestades varem tehtud strateegilisi valikuid pakkumise varieerimiseks ja selleks, et vähendada sõltuvust naftast, on Itaalias metaanil peamiste sõidukikütuste seas väga suur osakaal.

(38)

Järgmises tabelis võrreldakse Itaalias valitsevat olukorda teiste Euroopa riikidega. (10)

Riik	Veeldatud naftagaasi tanklad	Metaanitanklad
Austria	15	8
Belgia	625	8
Bulgaaria	36	0
Horvaatia	16	1
Taani	465	1
Soome	3	5
Prantsusmaa	1 962	12
Saksamaa	396	356 (väljaehitamisel 51)
Kreeka	35	andmed puuduvad
Iirimaa	150	2
Itaalia	2 126	402
Luksemburg	12	5
Norra	31	4
Madalmaad	2 200	9
Poola	3 300	8
Portugal	140	5
Inglismaa	1 254	13
Tšehhi	350	12
Venemaa	342	208
Slovakkia	25	4
Sloveenia	6	andmed puuduvad
Hispaania	39	10
Rootsi	11	23
Šveits	14	27
Türgi	181	3
Ukraina	n.a.	87
Ungari	40	3

(39)

Järgmises tabelis võrreldakse valitsevat olukorda erinevates Itaalia maakondades.

Maakond	Metaanitanklad
Valle d’Aosta	0
Piemonte	12 (11)
Liguria	7
Lombardia	29
Veneto	68
Friuli-Venezia Giulia	4
Trentino-Alto Adige	3
Emilia-Romagna	81
Marche	44
Abruzzo	12
Molise	3
Toscana	51
Umbria	16
Lazio	13
Puglia	20
Campania	19
Basilicata	3
Calabria	1
Sicilia	6
Sardegna	0
“Valged tankurid” (sõltumatud tanklad, maakonna tasandil üksikasjalikult välja toomata): iga tüüpi kütus	[976]
Itaalias kokku	392

(40)

1 974 (12) olemasolevate sõidukitele mõeldud kütusetanklate hulgas Piemonte maakonnas (1980. aastal oli neid 3 753) on ka metaani jaotamiseks heakskiidetud tanklaid 14, millest 12 on töökorras; viimati nimetatutest 6 on ehitatud viimase 25 aasta jooksul. Kõige suurem kvoot on Torino ja Alessandria provintsis (kummaski 6 tanklat), neile järgnevad Cuneo ja Novara, kummaski asub vaid üks tankla. Astis, Biellas, Verbanias ja Vercellis pole ühtegi tanklat.

(41)	Ettenähtud toetus võimaldab ainult 33 tankla väljaehitamist. Mis puudutab nõudlusesse, siis on Piemontes umbes 5 500 metaaniküttel sõidukit (0,16 % sõidukipargist). Samas on Itaalias metaani kasutavaid sõidukeid ligikaudu 330 000, mis on 0,80 % sõidukipargist.

(42)

Mis puudutab tanklate lähedust Prantsusmaa piirist ja võimalikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, siis väitsid Itaalia ametiasutused järgmist.

—	Metaaniküttel sõidukid saavad tankimata sõita umbes 300 km; seetõttu peab metaaniga tankimine toimuma kindlasti müügipunktide lahtiolekuaegadel (kehtiv Itaalia normatiiv välistab iseteenindusvõimaluse).

—

Metaanijuhtmete territoriaalne jaotus on tinginud tanklate paigutuse, mis majandusliku kasu toomiseks peavad olema paigutatud kõige lähema metaanijuhtme lähedusse. Piirkondlike ametiasutuste poolt pakutud kaardid märgistavad kahe Itaalia ja Prantsusmaa piirile lähima metaanijuhtme kulgemisteed: 1. metaanijuhe “Val di Susa” ühendab Oulx’i kaudu Salbertrandi Bardonecchiaga; 2. metaanijuhe “Val Chisone” järgib Roure ja Cesana Torinese vahelise oru liikumisteed, asudes poolel teel Sestrière’i ja Clavière’i vahel Prantsuse piiripoolel. Kaks metaanijuhet on omavahel ühendatud Sauze d’Oulx’i kaudu.

—

Piemonte kohalikud ametiasutused on seisukohal, et Itaalia metaanitanklad ei ole konkurentsis olemasolevate või tulevaste Prantsuse tanklatega ning et need ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi viisil, mis kahjustaks liikmesriikidevahelist kaubandust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1. Vastupidi, metaaniküttel sõidukite arvu prognoositav suurenemine Piemontes võib – seda tänu piirikaudse liiklusvoo kasvule – tekitada metaanimüügi suurenemise ka Itaaliale mittekuuluvates tanklates, mis asuvad Prantsusmaal ja teistes liikmesriikides.

(43)	Lõpuks välistab eelkirjeldatud olukord igasuguse Piemonte metaanitanklate negatiivse mõju piiri tasandil ja näitab praegu lihtsalt meetme piiritletud – täpsemalt maakondlikku – mõju ning potentsiaalset positiivset mõju tulevikus.

4.5. Metaanitanklate omanike kohta ja abisaajate identiteedi kohta (tarnija ja haldaja vahelise kokkuleppe olemus)

(44)	Kütuseturg (kütusejaotus) liberaliseeriti 1998. aastal. (13)

(45)

Kõikidel operaatoritel, kes evivad subjektiivseid ja objektiivseid nõudeid (ohutus, teenuse miinimumstandardid, keskkonnakaitse jne), on õigus saada luba. Loa annab pädev munitsipaalasutus. Meede ei tee vahet investorturu suuruse või mõjuvõimu vahel ning on suunatud suurtele kütuseettevõtetele ja turul olemasolevatele või turule sisenevatele sõltumatutele haldajatele. Eelarvepiirangud võimaldavad üksnes 33 tankla väljaehitamist; abisaajad valitakse välja avaliku enampakkumise (pakkumiskutse) teel.

(46)	Loa valdaja võib otsustada, kas hallata oma tanklat otse või usaldada see kasutamiseks kolmandatele (haldajatele) õiguste tasuta loovutamise lepingu alusel, mille kestuseks on vähemalt kuus aastat (seda võib pikendada), või kütusetarnelepingu alusel. (14)

(47)

Loa valdajad võivad olla kas oma kaubamärgiga (ERG, Tamoil) kütuse või sõltumatud operaatorid. Itaalia ametiasutuste poolt esitatud andmete põhjal moodustavad oma kaubamärgiga naftaettevõtted umbes 65 % Piemontes olemasolevate tanklate omanikest, samas kui sõltumatute operaatorite omanduses on ülejäänud 35 %.

(48)

Juhul kui loa valdajaks on naftaettevõte, siis levinuim mudel on – seda nii Piemonte maakonnas kui ka siseriiklikul tasandil – naftaettevõtte omanduses, kuid kolmanda isiku poolt (“Co/Do”) hallatavad tanklad, sellisel juhul võtab edasimüüja teenindusjaama rendile, tegutseb seal omal vastutusel ja on sõltuv tarnijast-litsentsiandjast ainuõigusliku ostulepingu (tarnimine) või õiguste tasuta loovutamise leppe (naftatagatis) (15) alusel. Sellisel juhul on tanklal struktuuri omanikust naftaettevõtte kaubamärk, kes sooritab kõik tankla teisendamiseks ja moderniseerimiseks vajalikud investeeringud. Haldaja ostab naftaettevõtte kütust, makstes kauba eest kolme-neljapäevase hilinemisega. Haldaja, kellest on saanud kütuse (metaan/veeldatud naftagaas) ainuomanik, müüb seda edasi vabalt sätestatud hinnaga, kuid ettevõte võib anda soovitusi müügihinna kohta ja/või nimetada selle maksimaalhinna.

(49)	Piemontes kasutatakse mudelit “Co/Co”, kus teenindusjaama omanikust naftaettevõte juhendab ka otseselt haldamist, vaid kümnel juhul. Ükski niisugune teenindusjaam ei müü metaani.

(50)	Naftaettevõtete (omanik-volituse valdaja) ja haldajate assotsiatsiooni vahel sõlmitud kokkulepped/lepingud on teatatud konkurentsiametile ja viimase poolt heaks kiidetud.

(51)	Ülejäänud 35 % tanklates – kus edasimüüjad on ka “Do/Do” omanikud – sõlmib haldaja naftaettevõttega lepingu, milles nähakse ette kaubamärgi kasutamist ja kütuse ainuõiguslikku ostmist. (16)

5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(52)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 (17) artikli 6 lõikele 1 märkusi edastanud huvitatud isikud nõustuvad üksmeelselt toetamast Piemonte maakonna seisukohta, mis puudutab vajadust edendada metaani kasutamist transpordisektoris keskkonnakaitse eesmärgil.

(53)

OMV Erdgas rõhutab positiivset mõju keskkonnale, mida nimetatud algatus peaks kaasa tooma keskkonna osas, samuti tähtsust edendada keskkonnapoliitika eesmärgina metaani kasutamist. Metaani kasutamine sõidukikütusena tõi kaasa Euroopa peamiste masinaehitusettevõtete (Fiat, Opel, Volvo, Renault, VW, Ford ja Mercedes) märkimisväärse jõupingutuse nende muutmisel ning avaldab tänapäeval tugevat mõju ka kaubasõidukisektorile. Siiski pole metaaniturg veel saavutanud edasijõudnud küpsusastet ja vajadust edasiste investeeringute järele. Esimene samm selles suunas tähendab teenindusjaamadele kohase infrastruktuuri arendamist, mis metaaniküttel sõidukite vähesust Euroopas arvestades ei ole veel tulus. 7. novembril 2001. aastal komisjoni poolt direktiivi kohta esitatud ettepaneku eesmärgiks oli tõsta aastaks 2020 metaani kasutamise sõidukikütusena võrdseks 10 % kütuseturust. (18) Seetõttu näib toetuse pakkumine metaani puudutava infrastruktuuri väljaehitamiseks vajalik ja õigustatud. OMV Erdgas rõhutab samuti Piemonte poolt pakutava kava kardinaalset erinevust Hollandi projektist, kus nähakse ette toetust Saksamaa piiri läheduses paiknevatele Hollandi teenindusjaamadele kompenseerimaks piirialadel rakendatud aktsiisivahet ja võimaldab selliselt Hollandi kütusetanklatel võistelda samadel tingimustel Saksa teenusjaamadega teisel pool piiri. Nimetatu ei leia aset Piemonte juhtumi puhul.

(54)

Ka Saksamaa Föderaalvalitsus toonitab oma tähelepanekutes Hollandi ja Itaalia juhtumite põhimõttelist erinevust. Esmajärjekorras on selge, et Piemonte maakonna poolt vastuvõetud meetme puhul ei leia rakendamist vähese tähtsusega abi reegel ja igasugune seda teemat puudutav vaidlus oleks kasutu. Teiselt poolt on Saksamaa valitsus seisukohal, et kõnealune meede siseneb ühenduse keskkonnakaitset käsitlevate riigiabi suuniste reguleerimisalasse ja peaks olema hinnatud selle valguses just selle sõnastatud eesmärgi pärast (mida tuleb hoida mõjust lahus). Teised Saksamaa valitsuse poolt esitatud väited ei erine OMV Erdgasi poolt edastatud väidetest. (19)

(55)

BGW (Bundesverband der deutschen Gas- und Wasserwirtschaft), Hüdro- ja Gaasitööstuse Föderaalne Assotsiatsioon kiidab heaks Piemonte maakonna algatuse ja kirjeldab Saksamaal algatatud analoogseid arenguid ja tegevusi, mille eesmärgiks on metaani sõidukikütuseturu ülesehitamine. Põhiväiteks on asjaolu, et Itaalias paiknevad metaanitanklad ei ole sugugi konkurentsis Saksa tanklatega ning ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi viisil, mis kahjustaks liikmesriikidevahelist kaubandust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1. Vastupidi, metaaniküttel sõidukite arvu prognoositav kasv Piemontes võiks – tänu piirikaudse liiklusvoo tõusule – tuua kaasa metaanimüügi tõusu ka Saksa teenusjaamades, mille puhul oleks õieti tegemist positiivse arenguga. Tasub märkida, et samu väiteid kasutasid Piemonte kohalike võimude poolt viidetega Prantsusmaale.

6. HINDAMINE

6.1. Abi õiguspärasus

(56)	Itaalia ametiasutused rahuldasid neile pandud kohustust vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 teatada abist komisjonile enne selle andmist.

6.2. Abi olemus artikli 87 lõike 1 tähenduses

(57)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 “on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(58)

Piemonte meede kujutab endast siseriiklike ressursside vahendusel võimaldatud eelist (toetused võrduvad 150 000 euroga Piemonte maakonna eelarvest) mõnede ettevõtete heaks (loa valdajad, teenindusjaamade omanikud). Seetõttu on meetmel selektiivne eesmärk. Siiski, komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele järgnenud Itaalia ametiasutuste poolsete tõenduste põhjal osutus mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 kehtetuks.

(59)

Siiski tuleb silmas pidada, et meede võib ohustada kaubavahetust, juhul kui Piemonte maakonnalt toetust saavad Itaalia kütusetanklad ja mõne teise liikmesriigi metaanitanklad oleksid omavahel konkurentsis. Selles kontekstis tasub toonitada, et ainuke liikmesriik, kellega Piemonte maakonnal on ühine piir, on Prantsusmaa. Suuremas osas jookseb piir mägedes, mille ületamine sõidukiga on võimalik ainult mäekurude kaudu või tasuliste kiirsõiduteede tunnelite kaudu. Lisaks peavad tanklad olema ühendatud olemasolevate gaasijuhtmetega maakonna piirideni; nagu juba öeldud, ületavad Piemonte ja Prantsusmaa vahelisele piirile kõige lähemal asuvad gaasijuhtmed Alpi mäestiku Bardonecchias ja Cesana Torineses, paigad, mis on Prantsusmaa poolt ligipääsetavad Frejus kiirteetunneli ja Montgenèvre’i mäekuru kaudu. Seda erinevalt otsuses 1999/705/EÜ käsitletud juhtumist, mistõttu pole mõeldav, et autojuht võiks ületada piiri eesmärgiga osta madalama hinnaga metaani; ka sellepärast, et metaaniküttel mootoriga auto võib tankimata sõita bensiiniküttel autost vähem (300 km 600 km vastu) ning metaaniga tankimine võib toimuda üksnes teenindusjaama lahtiolekuaegadel.

(60)

Samuti tuleb silmas pidada, et meede võib ohustada kaubavahetust juhul, kui üks ja sama ettevõte saab mitu subsiidiumi mitme metaanitankla väljaehitamiseks. Selles valguses antakse teada, et eelarve tõttu on ette nähtud üksnes 33 uue tankla ehitamine. Subsiidiumid jagatakse välja pärast avalikku enampakkumist. Sisuliselt saavad toetust üksnes juba olemasolevad teenindusjaamad, sest teenindusjaam, mis piirdub ainult metaani müümisega, poleks eales tasuv. 1 974 Piemonte maakonnas olemasolevast teenindusjaamast ainult 10 hallatakse otse omanikettevõtte (“CoCo”), täpsemalt naftaettevõtte enese poolt. Ülejäänud 1 964 tanklat haldavad omanikest edasimüüjad “Do/Do” (umbes 35 %), samas kui umbes 65 % kuulub naftaettevõttele, kuid on hallatud kolmanda isiku poolt (“Co/Do”). Käesoleval juhul ei eksisteeri hinnahaldussüsteemi sättele sarnanevat mehhanismi, mille põhjal läheb mudelite “Do/Do” ja “Co/Co” subsiidium naftaettevõtte kompenseerimiseks selliselt, nagu juhtus otsust 1999/705/EÜ puudutaval juhtumil. (20) Seetõttu võib nimetatud ettevõte saada erinevaid subsiidiume üksnes mudeli “Co/Co” puhul. Oletades, et 33 subsiidiumi jaotatakse proportsionaalselt olemasolevate “CoCo”, “DoDo” ja “CoDo” tanklatüüpide kvootidele, ei ole võimalik, et mõni naftaettevõte omandaks mitu subsiidiumi korraga. Lisaks tuleb märkida, et käesoleval hetkel ei ole ükski 14 metaani müüvast teenindusjaamast “Co/Co” tüüpi. Pealegi võtsid Itaalia ametiasutused endale kohustuse jätta seda tüüpi teenindusjaamadele abi andmata. Lähtuvalt niisugustest järeldustest on mõeldamatu, et naftaettevõte võiks omandada rohkem kui ühe subsiidiumi ja et see võiks mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1.

6.3. Kokkuvõte

(61)	Eeltoodu valguses on komisjon seisukohal, et Piemonte maakonna poolt teatatud abikava, mis käsitleb mootorkütusena kasutatava maagaasi müügiks mõeldud tanklavõrgustiku laiendamist, ei ole riigiabi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meetme puhul, mida Itaalia Piemonte maakond kavatseb maakonnanõukogu 11. novembri 2002. aasta otsusega nr 67-7675 rakendada selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, ei ole tegemist riigiabiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 26. november 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2) ELT C 183, 2.8.2003, lk 5.

(3) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(4) EÜT L 280, 30.10.1999, lk 87.

(5) Kohtuasi C-382/99 Madalmaad v. Euroopa Ühenduste Komisjoni, EKL 2002, lk I-5163.

(6) Vt märkust 4.

(7) Näiteks ainuõiguslik ostuleping või mõni muu kitsendav kokkulepe ning tarnijat ja tanklat siduvad võimalikud erisätted.

(8) EÜT C 37, 3.2.2001, lk 3.

(9) Ühenduse suuniste keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta punktides 68–71 viidatakse liikmesriikide ja ühenduse poolt allakirjutatud Kyoto protokollis ette nähtud kohustusele piirata või vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, samas kinnitatakse ka, et “veel ei ole õige aeg sätestada niisuguse abi (liikmesriikide poolt sel eesmärgil antava võimaliku abi) andmise tingimusi”.

(10) Assogasliquidi Consorzio ECOGAS.

(11) See arv suureneb Piemontes 14ni juhul, kui arvesse võtta ka 2 “valget tanklat”.

(12) 2003. aasta juuni seisuga.

(13) Pärast seadusandliku määruse nr 32/1998 väljaandmist.

(14) Vastavalt “tagatiskokkulepe” ja “tarnekokkulepe”.

(15) Viitega vaidlusele Hollandi pretsedendi puhul, vt punktid 17–22.

(16) Nimetatud “konventsioonileppeks”; sellistel lepetel on erinev, sageli üheaastane, kuid mitte rohkem kui viieaastane kestus.

(17) Vt märkust 2.

(18) Sellised märkused jäeti komisjoni poolt tõsisemalt arvesse võtmata kõnealuse meetmele kui abi välistava meetmele antud hinnangu valguses, hoolimata sellest, et komisjon ei jaganud neid täielikult.

(19) Saksamaa valitsus nimetab teisi komisjoni dokumente ja programme, mis toetavad tema seisukohta: komisjoni roheline raamat – Euroopa energiavarustuse turvastrateegia suunas. Direktiiv 1999/30/EÜ (mis käsitleb keskkonna õhukvaliteedi piirväärtusi erinevate ainete mikroosakeste osas); komisjoni valge raamat “Euroopa transpordipoliitika aastani 2010”; ühenduse teadus- ja arendusprogrammid CIVITAS I ja CIVITAS II (puhas linnatransport); komisjoni teatis alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise edendamise meetmed maanteetranspordis kohta (KOM(2001) 547 lõplik).

(20) Vt eriti otsuse punkti 85.

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 194/2006, 3. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 195/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1377/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Soome sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks ette nähtud kogusega	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 196/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004, ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/265/EÜ	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2006, 3. veebruar 2006, määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses endise toidu kogumise, transpordi, käitlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega ( 1 )	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 198/2006, 3. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 199/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes ( 1 )	34
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 200/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	39
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru suhtes määrusega (EÜ) nr 186/2006 kehtestatud eksporditoetusi	41
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 202/2006, 3. veebruar 2006, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	43
	*	Komisjoni direktiiv 2006/13/EÜ, 3. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I ja II lisa dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) suhtes ( 1 )	44

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	89,0
	204	50,3
	212	103,5
	624	111,0
	999	88,5
0707 00 05	052	105,4
	204	102,1
	628	167,7
	999	125,1
0709 10 00	220	66,1
0709 10 00	999	66,1
0709 90 70	052	161,6
	204	115,9
	999	138,8
0805 10 20	052	45,4
	204	48,8
	212	45,0
	220	49,4
	448	47,8
	624	81,8
	999	53,0
0805 20 10	204	87,4
0805 20 10	999	87,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	57,2
	204	112,0
	400	87,6
	464	135,7
	624	71,7
	662	36,9
	999	83,5
0805 50 10	052	61,9
0805 50 10	999	61,9
0808 10 80	400	125,0
	404	104,7
	720	82,0
	999	103,9
0808 20 50	388	92,4
	400	90,3
	720	57,9
	999	80,2

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	38,81	0,00
1701 11 90 (1)	38,81	3,26
1701 12 10 (1)	38,81	0,00
1701 12 90 (1)	38,81	2,96
1701 91 00 (2)	37,27	6,60
1701 99 10 (2)	37,27	3,16
1701 99 90 (2)	37,27	3,16
1702 90 99 (3)	0,37	0,30

1	2	3	4	5	6
240	Caltes S.A.	Paso de los Toros	Tacuarembó	CP, SH”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 32

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 4. veebruar 2006

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 2. detsember 2005, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel	54
*	Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2006, millega võimaldatakse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidel, samuti Venemaal, saada abi tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) raames	80
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 26. november 2003, abikava kohta, mida Itaalia Piemonte maakond kavatseb anda õhureostuse vähendamiseks oma territooriumil (teatavaks tehtud numbri K(2003) 3520 all) ( 1 )	82
*	Komisjoni otsus, 1. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ kitsendustega tsoonide osas, mis on seotud lammaste katarraalse palavikuga Hispaanias ja Portugalis (teatavaks tehtud numbri K(2006) 180 all) ( 1 )	91
*	Komisjoni otsus, 3. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 97/467/EÜ seoses ühe Uruguay ettevõtte lisamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida silerinnaliste lindude liha (teatavaks tehtud numbri K(2006) 233 all) ( 1 )	93