ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 32

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
4. veebruar 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 194/2006, 3. veebruar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 195/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1377/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Soome sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks ette nähtud kogusega

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 196/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004, ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/265/EÜ

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2006, 3. veebruar 2006, määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses endise toidu kogumise, transpordi, käitlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega ( 1 )

13

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 198/2006, 3. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta ( 1 )

15

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 199/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes ( 1 )

34

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 200/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

39

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2006, 3. veebruar 2006, millega muudetakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru suhtes määrusega (EÜ) nr 186/2006 kehtestatud eksporditoetusi

41

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 202/2006, 3. veebruar 2006, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

43

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/13/EÜ, 3. veebruar 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I ja II lisa dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) suhtes ( 1 )

44

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 2. detsember 2005, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

54

 

*

Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2006, millega võimaldatakse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidel, samuti Venemaal, saada abi tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) raames

80

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 26. november 2003, abikava kohta, mida Itaalia Piemonte maakond kavatseb anda õhureostuse vähendamiseks oma territooriumil (teatavaks tehtud numbri K(2003) 3520 all)  ( 1 )

82

 

*

Komisjoni otsus, 1. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2005/393/EÜ kitsendustega tsoonide osas, mis on seotud lammaste katarraalse palavikuga Hispaanias ja Portugalis (teatavaks tehtud numbri K(2006) 180 all)  ( 1 )

91

 

*

Komisjoni otsus, 3. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 97/467/EÜ seoses ühe Uruguay ettevõtte lisamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida silerinnaliste lindude liha (teatavaks tehtud numbri K(2006) 233 all)  ( 1 )

93

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 194/2006,

3. veebruar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 3. veebruari 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

89,0

204

50,3

212

103,5

624

111,0

999

88,5

0707 00 05

052

105,4

204

102,1

628

167,7

999

125,1

0709 10 00

220

66,1

999

66,1

0709 90 70

052

161,6

204

115,9

999

138,8

0805 10 20

052

45,4

204

48,8

212

45,0

220

49,4

448

47,8

624

81,8

999

53,0

0805 20 10

204

87,4

999

87,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

57,2

204

112,0

400

87,6

464

135,7

624

71,7

662

36,9

999

83,5

0805 50 10

052

61,9

999

61,9

0808 10 80

400

125,0

404

104,7

720

82,0

999

103,9

0808 20 50

388

92,4

400

90,3

720

57,9

999

80,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 195/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1377/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Soome sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks ette nähtud kogusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2131/93 (2) sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1377/2005 (3) on välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus Soome sekkumisameti valduses oleva 27 780 tonni odra eksportimiseks.

(3)

Soome teavitas komisjoni oma sekkumisameti kavatsusest suurendada 35 000 tonni võrra kogust, mille eksportimiseks on välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus. Arvestades seda avaldust, saadaolevat kogust ja turuolukorda tuleks Soome taotlus vastu võtta.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1377/2005 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1377/2005 artikkel 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 2

Pakkumismenetlus hõlmab kuni 62 780 tonni odra eksportimist kõikidesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaania, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Ameerika Ühendriigid, Liechtenstein, Mehhiko, Rumeenia, Serbia ja Montenegro (4) ning Šveits.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

(3)  ELT L 219, 24.8.2005, lk 21.

(4)  Sh Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.”


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 196/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004, ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/265/EÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a ja artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa standardi EN ISO 14001:1996 4. jaos esitatud nõuded kujutavad endast määruse (EÜ) nr 761/2001 nõudeid keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks, mis on esitatud nimetatud määruse I lisa A osas.

(2)

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) keskkonnajuhtimissüsteemi alase komitee TC207/SC1 töö tulemusel muudeti 2004. aastal rahvusvahelist standardit ISO 14001:1996, et parandada ISO 14001 ühtivust ISO 9001ga ja muuta selgemaks ISO 14001 senist teksti, lisamata uusi täiendavaid nõudmisi.

(3)

ISO avaldas hiljem rahvusvahelise standardi ISO 14001:2004 ja Euroopa standardi EN ISO 14001:2004 puhul uue, läbivaadatud versiooni.

(4)

Määruse (EÜ) nr 761/2001 I A lisa tuleks muuta, et võtta arvesse Euroopa standardit EN ISO 14001:2004.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 761/2001 vastavalt muuta.

(6)

Süsteemi EMAS raames juba registreerunud organisatsioonide jaoks on vaja üleminekukorda.

(7)

Komisjoni otsus 97/265/EÜ (2) rahvusvahelise standardi ISO 14001:1996 ja Euroopa standardi EN ISO 14001:1996 tunnustamise kohta tuleks tunnistada kehtetuks.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 761/2001 artikli 14 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 761/2001 I lisa A osa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

1.   Käesoleva määruse jõustumise ajal EMASi registrisse kantud organisatsioonid jäävad EMASi registrisse, kuid nende puhul rakendatakse lõikes 2 osutatud kontrollimist.

2.   Organisatsiooni järgmise kontrollimise ajal kontrollitakse käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 761/2001 nõuete täitmist.

Kui järgmine kontrollimine tuleb teha enne, kui käesoleva määruse jõustumisest on möödunud kuus kuud, võib järgmise kontrollimise tähtaega kuue kuu võrra pikendada keskkonnatõendaja ja pädeva asutuse nõusolekul.

Artikkel 3

Otsus 97/265/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 104, 22.4.1997, lk 37.


LISA

“I LISA

A.   KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI NÕUDED

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) osalevad organisatsioonid täidavad EN ISO 14001:2004 nõudeid, mis on kirjeldatud Euroopa standardi (1) 4. jaos ja esitatud täielikult allpool.

I-A.   Keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded

I-A.1.   Üldnõuded

Organisatsioon peab sisse seadma, dokumenteerima, ellu viima, toimivana hoidma ja pidevalt parendama keskkonnajuhtimissüsteemi kooskõlas käesoleva rahvusvahelise standardi nõuetega ja määrama kindlaks, kuidas ta need nõuded täidab.

Organisatsioon peab määratlema ja dokumenteerima oma keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala.

I-A.2.   Keskkonnapoliitika

Tippjuhtkond peab määratlema organisatsiooni keskkonnapoliitika ja tagama, et see keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud käsitlusala piires

a)

sobib kokku tema tegevuste laadi, ulatuse ja keskkonnamõjudega ning toodete ja teenustega,

b)

sisaldab pideva parendamise ja saastamise vältimise kohustumust,

c)

sisaldab kohustumust järgida organisatsioonile kohaldatavaid õigusaktide ja teisi tema poolt tunnustatavaid nõudeid, mis seonduvad tema keskkonnaaspektidega,

d)

annab raamistiku keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamiseks ning ülevaatamiseks,

e)

on dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud,

f)

on kõigile organisatsiooni heaks või nimel töötavatele isikutele teatavaks tehtud,

g)

on avalikkusele kättesaadav.

I-A.3.   Planeerimine

I-A.3.1.   Keskkonnaaspektid

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et

a)

välja selgitada keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud käsitlusala piires oma tegevuste, toodete ja teenuste keskkonnaaspektid, mida organisatsioon saab ohjata, ja need, mida ta saab mõjutada, võttes arvesse planeeritavaid või uusi arendusi või uusi või muudetud tegevusi, tooteid ja teenuseid;

b)

määrata kindlaks need aspektid, millel on või võib (võivad) olla keskkonnale oluline (olulised) mõju(d) (st olulised keskkonnaspektid).

Organisatsioon peab selle informatsiooni dokumenteerima ja ajakohasena hoidma.

Organisatsioon peab tagama, et tema keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmisel, elluviimisel ja toimivana hoidmisel võetakse arvesse olulisi keskkonnaaspekte.

I-A.3.2.   Õigusaktide ja muud nõuded

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et

a)

selgitada välja ning omada juurdepääsu kohaldatavatele õigusaktide nõuetele ja muudele nõuetele, mida organisatsioon tunnustab seonduvalt oma keskkonnaaspektidega, ning

b)

määrata kindlaks, kuidas neid nõudeid rakendatakse organisatsiooni keskkonnaaspektide suhtes.

Organisatsioon peab tagama, et tema keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmisel, elluviimisel ja toimivana hoidmisel võetakse arvesse kohaldatavaid õigusaktide ja muid nõudeid, mida organisatsioon tunnustab.

I-A.3.3.   Eesmärgid, ülesanded ja kava(d)

Organisatsioon peab asjassepuutuvate talituste ja tasandite jaoks sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma dokumenteeritud keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded.

Eesmärgid ja ülesanded peavad olema mõõdetavad, kus võimalik, ning kooskõlas keskkonnapoliitikaga, kaasa arvatud saastamise vältimise kohustumus, kohaldatavate õigusaktide ja organisatsiooni poolt tunnustatavate muude nõuete järgimise kohustumus ning pideva parendamise kohustumus.

Oma eesmärke ja ülesandeid püstitades ning üle vaadates peab organisatsioon arvesse võtma kohaldatavaid õigusaktide ja muid nõudeid, mida organisatsioon tunnustab, ning oma olulisi keskkonnaaspekte. Samuti peab ta arvestama oma tehnoloogilisi võimalusi, finants-, tegevus- ja ärinõudeid ning huvitatud osapoolte seisukohti.

Organisatsioon peab oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma kava(d). Kava(d) peab (peavad) sisaldama

a)

organisatsiooni asjassepuutuvatele talitustele ja tasanditele eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vastutuse määramist ning

b)

eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise meetmeid ja ajakava.

I-A.4.   Elluviimine ja toimimine

I-A.4.1.   Ressursid, rollid, vastutused ja volitused

Juhtkond peab tagama keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmiseks, elluviimiseks, toimivana hoidmiseks ja pidevaks parendamiseks vajalike ressursside olemasolu. Ressursside hulka kuuluvad inimressursid ja erioskused, organisatsiooniline infrastruktuur, tehnoloogia ja finantsressursid.

Mõjusa keskkonnajuhtimise hõlbustamiseks tuleb rollid, vastutused ja volitused määratleda, dokumenteerida ning teatavaks teha.

Organisatsiooni tippjuhtkond peab määrama juhtkonna esindaja (esindajad), kellel muudest vastutustest sõltumata peab olema kindlaks määratud roll, vastutused ja volitused selleks, et

a)

tagada käesoleva standardi nõuetele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmine, elluviimine, toimivana hoidmine,

b)

anda tippjuhtkonnale ülevaatuse jaoks aru keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest, kaasa arvatud parendamissoovitused.

I-A.4.2.   Pädevus, koolitus ja teadlikkus

Organisatsioon peab tagama, et mis tahes tema heaks või nimel tegutsev(ad) isik(ud), kelle tegevus (tegevused) võib (võivad) põhjustada organisatsiooni poolt kindlaksmääratud olulist (olulisi) keskkonnamõju(sid), on pädev (pädevad) asjakohase hariduse, koolituse või kogemuse alusel, ning säilitama sellega seonduvad tõendusdokumendid.

Organisatsioon peab välja selgitama oma keskkonnaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud koolitusvajaduse. Ta peab võimaldama koolitust või rakendama muid meetmeid selle vajaduse rahuldamiseks ning säilitama seonduvad tõendusdokumendid.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduurid, et tema heaks või nimel töötavad isikud oleksid teadlikud

a)

keskkonnapoliitika ja -protseduuride ning keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetega vastavuses oleku tähtsusest,

b)

olulistest keskkonnaaspektidest ja oma töö tegelikest või võimalikest mõjudest nendega seonduvalt ning töötaja isikliku tegevuse tulemuslikkuse suurenemisest tingitud soodsast mõjust keskkonnale,

c)

oma rollidest ja vastutusest keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetega vastavuse saavutamisel ning

d)

kindlaksmääratud protseduurireeglitest kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest.

I-A.4.3.   Teabevahetus

Vastavalt oma keskkonnaaspektidele ja keskkonnajuhtimissüsteemile peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduurid, mida ta järgib

a)

erinevate tasemete ja talituste vahelisel organisatsioonisisesel teabe vahetamisel,

b)

organisatsioonivälistelt huvipooltelt saadud teabe vastuvõtmisel, dokumenteerimisel ning vastuste koostamisel.

Organisatsioon peab otsustama, kas teha oma olulised keskkonnaaspektid teatavaks väljaspool oma organisatsiooni, ning oma otsuse dokumenteerima. Kui on otsustatud teatavaks teha, peab organisatsioon sisse seadma ja ellu viima organisatsioonivälise teabevahetuse viisi(d).

I-A.4.4.   Dokumentatsioon

Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab sisaldama

a)

keskkonnapoliitikat, -eesmärke ja -ülesandeid,

b)

keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala kirjeldust,

c)

keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide, nende vastastikuse mõju kirjeldust ja viiteid seonduvatele dokumentidele,

d)

käesolevas standardis nõutud dokumente, sealhulgas tõendusdokumente, ning

e)

organisatsiooni poolt kindlaks määratud dokumente, sealhulgas tõendusdokumente, mida on vaja tema oluliste keskkonnaaspektidega seonduvate protsesside mõjusa planeerimise, toimimise ja ohjamise tagamiseks.

I-A.4.5.   Dokumendiohje

Keskkonnajuhtimissüsteemiga ja käesoleva standardiga nõutavaid dokumente tuleb ohjata. Tõendusdokumendid on eri dokumendiliik ja neid tuleb ohjata vastavalt A.5.4 esitatud nõuetele.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d)

a)

dokumentide adekvaatsuse kinnitamiseks enne väljaandmist,

b)

dokumentide ülevaatuseks, vajaduse korral ajakohastamiseks ja taaskinnitamiseks,

c)

tagamaks, et muudatused ja dokumentide ülevaatuse seisund on identifitseeritavad,

d)

tagamaks, et kehtivate dokumentide asjakohased versioonid on kasutuskohtades kättesaadavad,

e)

tagamaks, et dokumendid jäävad loetavaks ja on kergesti identifitseeritavad,

f)

tagamaks, et välise päritoluga dokumendid, mida organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimise ja toimimise seisukohast vajalikuks, identifitseeritakse ja nende levikut ohjatakse, ning

g)

vältimaks vananenud dokumentide tahtmatut kasutamist ning rakendama sobivat märgistust, kui neid mis tahes eesmärkidel säilitatakse.

I-A.4.6.   Toimimisohje

Organisatsioon peab kooskõlas oma keskkonnapoliitika, -eesmärkide ja -ülesannetega määratlema ning planeerima olulisteks tunnistatud keskkonnaaspektidega seostuvad toimingud, et tagada nende toimumine kindlaksmääratud tingimustes. Selleks tuleb

a)

sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida protseduuri(d) nende olukordade ohjamiseks, kus nende puudumine võiks viia kõrvalekaldumiseni keskkonnapoliitikast, -eesmärkidest ja -ülesannetest,

b)

sätestada protseduuri(de)s toimimiskriteeriumid,

c)

sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida protseduurid, mis on seotud organisatsiooni poolt kasutatavate kaupade ja teenuste oluliseks tunnistatud keskkonnaaspektidega, ning teavitada tarnijaid, kaasa arvatud lepingupartnerid, asjakohastest protseduuridest ning nõuetest.

I-A.4.7.   Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d), et selgitada välja võimaliku keskkonnamõjuga hädaolukorrad ja õnnetused ning kuidas ta nende korral tegutseb.

Organisatsioon peab tegutsema vastavalt tegelikele hädaolukordadele ja õnnetustele ning ennetama või leevendama nendega kaasnevaid ebasoodsaid keskkonnamõjusid.

Organisatsioon peab perioodiliselt, eriti pärast õnnetusi või hädaolukordi, üle vaatama oma hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise protseduurid ning vajaduse korral neis muudatusi tegema.

Samuti peab organisatsioon neid protseduure perioodiliselt katsetama seal, kus see on teostatav.

I-A.5.   Kontrollimine

I-A.5.1.   Seire ja mõõtmine

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) oma keskkonnale olulist mõju avaldada võivate toimingute võtmenäitajate korrapäraseks seireks ja mõõtmiseks. Protseduur(id) peab (peavad) sisaldama sellise informatsiooni dokumenteerimist, mis võimaldab jälgida tulemuslikkust, asjakohaseid toimimisohjeid ning kooskõla organisatsiooni keskkonnaeesmärkide ja -ülesannetega.

Organisatsioon peab tagama, et kasutatavad seire- ja mõõtevahendid on kalibreeritud või taadeldud ning töökorras hoitud, ja säilitama seonduvad tõendusdokumendid.

I-A.5.2.   Vastavuse hindamine

I-A.5.2.1.   Kooskõlas oma vastavuse tagamise kohustumusega peab organisatsioon sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) kohaldatavatele õigusaktide nõuetele vastavuse perioodiliseks hindamiseks.

Organisatsioon peab säilitama tõendusdokumendid perioodiliste hindamiste tulemuste kohta.

I-A.5.2.2.   Organisatsioon peab hindama vastavust muudele nõuetele, mida ta tunnustab. Organisatsioon võib soovi korral ühendada selle hindamise eelnevalt kirjeldatud (A.5.2.1) õigusaktide nõuetele vastavuse hindamisega või seada sisse eraldi protseduuri(d).

Organisatsioon peab säilitama tõendusdokumendid perioodiliste hindamiste tulemuste kohta.

I-A.5.3.   Mittevastavus, korrigeeriv ja ennetav tegevus

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) tegelike ja võimalike mittevastavuste puhul tegutsemiseks ning korrigeeriva ja ennetava tegevuse rakendamiseks. Protseduuri(de)ga peab määratlema nõuded

a)

mittevastavus(t)e kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks ning tegevus(t)e algatamiseks selle (nende) keskkonnamõjude leevendamiseks,

b)

mittevastavus(t)e uurimiseks, selle (nende) põhjus(t)e kindlakstegemiseks ja tegevuste rakendamiseks selle (nende) kordumise vältimiseks,

c)

mittevastavust (mittevastavusi) ennetava(te) tegevus(t)e vajaduse hindamiseks ja mittevastavus(t)e esinemise ärahoidmiseks sobivate tegevuste rakendamiseks,

d)

ettevõetud korrigeeriva(te) ja ennetava(te) tegevus(t)e tulemuste registreerimiseks ning

e)

korrigeeriva(te) ja ennetava(te) tegevus(t)e mõjususe ülevaatuseks. Ettevõetud tegevused peavad vastama probleemide suurusele ja võimalikule keskkonnamõjule.

Organisatsioon peab tagama, et mis tahes vajalikud muudatused oleksid keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentatsiooni sisse viidud.

I-A.5.4.   Tõendusdokumentide ohje

Organisatsioon peab sisse seadma ja korras hoidma tõendusdokumendid määral, mis on vajalik keskkonnajuhtimissüsteemi ja käesoleva standardi nõuetele vastavuse ning saavutatud tulemuste tõendamiseks.

Organisatsioon peab sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma protseduuri(d) tõendusdokumentide identifitseerimiseks, hoidmiseks, kaitseks, leidmiseks, säilitamiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks.

Tõendusdokumendid peavad olema loetavad, identifitseeritavad ja jälgitavad ning sellisteks ka jääma.

I-A.5.5.   Siseaudit

Organisatsioon peab tagama, et keskkonnajuhtimissüsteemi siseauditeid korraldataks plaanitud ajavahemike järel, et

a)

määrata kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem

on vastavuses planeeritud keskkonnajuhtimismeetmetega, sealhulgas käesoleva standardi nõuetega, ning

on korralikult ellu viidud ja toimivana hoitud, ning

b)

hankida juhtkonnale informatsiooni auditeerimise tulemuste kohta.

Organisatsioon peab planeerima, sisse seadma, ellu viima ja toimivana hoidma auditi programmi(d), võttes arvesse vaadeldava(te) tegevus(t)e keskkonnaalast tähtsust ja eelmiste auditite tulemusi.

Tuleb sisse seada, ellu viia ja toimivana hoida auditi protseduur(id), mis käsitleks(id)

auditi planeerimise, läbiviimise, tulemustest aruandmise ja seonduvate tõendusmaterjalide säilitamise vastutusi ja nõudeid,

auditi kriteeriume, käsitlusala, sagedust ja meetodeid.

Audiitorite valik ja auditite läbiviimine peavad tagama auditi protsessi objektiivsuse ja erapooletuse.

I-A.6.   Juhtkonnapoolne ülevaatus

Tippjuhtkond peab organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi planeeritud ajavahemike järel üle vaatama, et tagada selle jätkuv sobivus, adekvaatsus ja mõjusus. Ülevaatused peavad sisaldama parendusvõimaluste ja keskkonnajuhtimissüsteemi, sh keskkonnapoliitika, -eesmärkide ja -ülesannete muutmise vajaduse hindamist.

Juhtkonnapoolsete ülevaatuste tõendusdokumendid tuleb säilitada.

Juhtkonnapoolsete ülevaatuste sisend peab sisaldama

a)

siseauditite tulemusi ja hinnanguid õigusaktide ja organisatsiooni poolt tunnustatud muudele nõuetele vastavuse kohta,

b)

teabevahetust väliste huvitatud osapooltega, sealhulgas kaebusi,

c)

organisatsiooni keskkonnaalast tulemuslikkust,

d)

eesmärkide ja ülesannete täidetuse määra,

e)

korrigeerivate ja ennetavate tegevuste seisundit,

f)

eelnevate juhtkonnapoolsete ülevaatuste järeltegevusi,

g)

muutuvaid asjaolusid, sealhulgas arenguid keskkonnaaspektidega seotud õigusaktides ja muudes nõuetes, ning

h)

soovitusi parendamiseks.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse väljundid peavad hõlmama kõiki otsuseid ja tegevusi, mis on seotud keskkonnapoliitika, -eesmärkide, -ülesannete ja keskkonnajuhtimissüsteemi muude osade võimalike muudatustega, olles kooskõlas pideva parendamise kohustumusega.

RIIKIDE STANDARDIORGANISATSIOONIDE LOEND

BE

:

IBN/BIN (Institut belge de normalisation/Belgisch Instituut voor Normalisatie)

CZ

:

ČNI (Český normalizační institut)

DK

:

DS (Dansk Standard)

DE

:

DIN (Deutsches Institut für Normung e.V.)

EE

:

EVS (Eesti Standardikeskus)

EL

:

ELOT (Ελληνικός Οργανισμός Τυποποίησης)

ES

:

AENOR (Asociación Española de Normalización y Certificación)

FR

:

AFNOR (Association française de normalisation)

IEL

:

NSAI (National Standards Authority of Ireland)

IT

:

UNI (Ente Nazionale Italiano di Unificazione)

CY

:

Κυπριακός Οργανισμός Προώθησης Ποιότητας

LV

:

LVS (Latvijas Standarts)

LT

:

LST (Lietuvos standartizacijos departamentas)

LU

:

SEE (Service de l’Energie de l’Etat) (Luxembourg)

HU

:

MSZT (Magyar Szabványügyi Testület)

MT

:

MSA (Awtorità Maltija dwar l-Istandards/Malta Standards Authority)

NL

:

NEN (Nederlands Normalisatie-Instituut)

AT

:

ON (Österreichisches Normungsinstitut)

PL

:

PKN (Polski Komitet Normalizacyjny)

PT

:

IPQ (Instituto Português da Qualidade)

SI

:

SIST (Slovenski inštitut za standardizacijo)

SK

:

SÚTN (Slovenský ústav technickej normalizácie)

FI

:

SFS (Suomen Standardisoimisliitto ry.)

SE

:

SIS (Swedish Standards Institute)

UK

:

BSI (British Standards Institution).”


(1)  Käesolevas lisas esitatud teksti on kasutatud Euroopa Standardikomitee loal. Tervikteksti võib osta riikide standardiorganisatsioonidelt, mille loend on esitatud käesolevas lisas. Käesolevat lisa ei ole lubatud reprodutseerida kaubanduslikel eesmärkidel.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 197/2006,

3. veebruar 2006,

määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses endise toidu kogumise, transpordi, käitlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate ühenduse eeskirjade täielik läbivaatamine, sealhulgas mitmete rangete nõuete kehtestamine. Lisaks on kõnealuse määrusega ette nähtud võimalus võtta asjakohaseid üleminekumeetmeid.

(2)

Kõnealuste nõuete ranguse tõttu tehti komisjoni 12. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 813/2003 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel võetavate üleminekumeetmete kohta seoses endise toidu kogumise, transpordi ja kõrvaldamisega) (2) liikmesriikidele erand, mis võimaldab neil lubada käitajatel jätkata siseriiklike eeskirjade kohaldamist loomse päritoluga endise toidu kogumisel, transportimisel ja kõrvaldamisel kuni 31. detsembrini 2005. Liikmesriigid on kaubandushäirete vältimiseks palunud erandi kehtivusaega täiendavaks ajavahemikuks pikendada. Sellest tulenevalt on erandi kehtivusaega vaja pikendada.

(3)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta (3) on sätestatud jäätmeladestusloa andmise ja jäätmete eri jäätmeladestuskohtadesse vastuvõtmise tingimused. Seoses sellega on asjakohane kohaldada kõnealuses direktiivis sätestatud meetmeid, kui pädev asutus leiab, et endise toidu ladestamine jäätmeladestuskohta ei ohusta inimeste või loomade tervist.

(4)

Teatavad endised toiduained, nagu näiteks leib, makaron-, pagari- ja sarnased tooted, ohustavad inimeste ja loomade tervist vähesel määral, kui need ei ole puutunud kokku loomse päritoluga toorainega, nagu näiteks toores liha, toored kalatooted, toored munad ja toorpiim. Sel juhul tuleks lubada pädeval asutusel võimaldada endist toitu kasutada söödatoorainena, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et see ei ohusta inimeste või loomade tervist. Pädeval asutusel peaks lisaks olema võimalus lubada endise toidu kasutamist muul otstarbel, näiteks väetisena, või selle käitlemist või kõrvaldamist muul moel, näiteks selliste biogaasi või komposteerimisettevõtete kaudu, mis ei ole saanud tunnustust vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklile 15.

(5)

Komisjon peab küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust võimalike ohtude kohta, mis on seotud praeguse pikendatud kehtivusajaga erandi muutmisega määruse (EÜ) 1774/2002 artikli 6 lõike 2 punkti i kohasteks rakendusmeetmeteks.

(6)

Selleks et vältida ohtu loomade ja inimeste tervisele, tuleks üleminekumeetmete kohaldamise ajal liikmesriikides säilitada asjakohased kontrollisüsteemid.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Endise toidu kogumist, transporti, käitlemist, kasutamist ja kõrvaldamist käsitlev erand

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 6 lõikest 2 ja artiklist 7 ning II lisa peatükkidest I–III ja V–VIII võivad liikmesriigid lubada kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punktis f nimetatud endise toidu (edaspidi “endine toit”) kogumist, transporti, käitlemist, kasutamist ja kõrvaldamist kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 2 ja 3, tingimusel et:

a)

need ei ole puutunud kokku määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklites 4 ja 5 ning artikli 6 lõike 1 punktides a–e ja g–k nimetatud loomsete kõrvalsaadustega või muu loomse päritoluga toorainega;

b)

see ei ohusta inimeste ega loomade tervist.

2.   Esimeses lõigus sätestatud erandit ei kohaldata loomse päritoluga tooraine suhtes.

Artikkel 2

Kogumine ja transport

Liikmesriigid võivad lubada endise toidu kogumist ja transporti, tingimusel et endise toidu lähetaja või transportija:

a)

tagab, et endine toit lähetatakse või transporditakse määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 6 lõikes 2 lubatud rajatisse või muusse kõrvaldamispaika või käesoleva määruse artikli 3 kohasesse rajatisse või muusse kõrvaldamispaika või jäätmeladestuskohta ning

b)

peab tõendamise eesmärgil saadetiste kohta arvestust vähemalt kaks aastat pärast saadetiste lähetamist või transporti ning teeb selle pädeva asutuse taotlusel kättesaadavaks.

Artikkel 3

Käitlemine, kasutamine ja kõrvaldamine

Liikmesriigid võivad lubada endist toitu:

a)

hävitada jäätmetena, ladestades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse;

b)

käidelda heakskiidetud alternatiivsetes süsteemides sellistes tingimustes, mille puhul oht loomade ja inimeste tervisele on minimeeritud, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

i)

tekkinud materjal saadetakse kõrvaldamiseks põletus- või koospõletusrajatisse vastavalt direktiivile 2000/76/EÜ (4) või jäätmeladestuskohta vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ ning

ii)

seda ei kasutata söödatoorainena või orgaanilise väetisena või mullaparandusainena;

või

c)

kasutada söödas ilma täiendava käitlemiseta või kasutada muul otstarbel ilma täiendava käitlemiseta, kui selline endine toit ei ole puutunud kokku loomse päritoluga toorainega ning kui pädev asutus on teinud kindlaks, et selline kasutamine ei ohusta inimeste või loomade tervist.

Artikkel 4

Kontrollimeetmed

Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida, kas käitajad järgivad käesolevat määrust.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2006 kuni 31. juulini 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(2)  ELT L 117, 13.5.2003, lk 22.

(3)  EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 198/2006,

3. veebruar 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 4, artikli 10 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1552/2005 kehtestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika koostamise ühine raamistik.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1552/2005 rakendamiseks tuleks võtta meetmeid seoses valimile kehtestatud nõuetega, täpsusnõuetega ja valimi vajaliku suurusega vastamaks nendele nõuetele, ning üksikasjalike NACE ja suuruskategooriatega, kuhu tulemusi saab jagada.

(3)

Komisjon peaks määratlema konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ning kutseõppe erinevate vormide kohta.

(4)

Tuleks võtta rakendusmeetmeid seoses ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta kogutavate ja komisjonile statistilisel otstarbel edastatavate andmete kvaliteedinõuete, kvaliteediaruannete ülesehituse ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmetega.

(5)

Tuleks määrata kindlaks esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse.

(6)

Tuleks võtta vastu ka sätted asjakohase tehnilise vormingu ja elektroonilise edastamise andmevahetusstandardite kohta.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed määruse (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) rakendamiseks.

Artikkel 2

Esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse, on kalendriaasta 2005.

Artikkel 3

Spetsiifilised muutujad, mis edastatakse komisjonile (Eurostatile), määratletakse I lisas.

Artikkel 4

II lisas määratletakse valimile kehtestatud nõuded ja täpsusnõuded ning nendele nõuetele vastava valimi vajalik suurus, samuti üksikasjalikud NACE kategooriad ja suuruskategooriad, kuhu tulemusi saab jagada.

Artikkel 5

Liikmesriigid vastutavad andmete kontrollimise, vigade parandamise, arvestamise ja kaalumise eest.

Muutujate arvestamine ja kaalumine peab vastama III lisas sätestatud põhimõtetele. Nimetatud põhimõtetest kõrvalekaldumine peab olema täielikult põhjendatud ning see tuleb esitada kvaliteediaruandes.

Artikkel 6

Andmed tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) IV lisas määratletud vahenditega ja vormingus.

Artikkel 7

Iga liikmesriik peab kontrollima oma andmete kvaliteeti ja esitama selle kohta kvaliteediaruande. Kvaliteediaruanne tuleb koostada ja esitada komisjonile (Eurostatile) V lisas määratud vormis.

Artikkel 8

Uurimuse tulemuste kõrgetasemelise ühtlustamise saavutamiseks kõikides riikides annab komisjon (Eurostat) tihedas koostöös liikmesriikidega välja “Euroopa Liidu käsiraamatu” metoodiliste ja praktiliste soovituste ning juhistega uurimuse esitamiseks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.


I LISA

MUUTUJAD

Märkused tabeli juurde

Tulbas “Muutuja rühm” leiduvate väärtuste “Tuumikmuutuja” ja “Võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas.

Väärtus “ID” tähistab määratud muutujat.

Tulbas “Muutuja liik” tähistab “QL” kvalitatiivset muutujat ja “QT” kvantitatiivset muutujat.


Muutuja nimetus

Muutuja rühm

Muutuja liik

Muutuja pikkus

Muutuja vorm

Muutuja kirjeldus

Märkus muutuja kohta

COUNTRY

ID

 

2

Tähed

Riigi kood

Ei või märkimata jätta – riigiti erinev

ENTERPR

ID

 

6

Numbrid

Ettevõtte registrikood

Ei või märkimata jätta – iga ettevõtte korral erinev

WEIGHT

ID

 

10

Numbrid

Kaks kohta pärast koma – eraldamiseks kasutada “.”

Ei või märkimata jätta

NACE_SP

ID

 

4

Numbrid

Valikukava NACE-kategooria, tegevusvaldkond

Ei või märkimata jätta

SIZE_SP

ID

 

1

Numbrid

Valikukava suuruskategooria

Ei või märkimata jätta

NSTRA_SP

ID

 

5

Numbrid

Valikukava – ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum

Ei või märkimata jätta

N_SP

ID

 

5

Numbrid

Valikukava – valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis

Ei või märkimata jätta

SUB_SP

ID

 

1

Numbrid

Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse

Ei või märkimata jätta

N_RESPST

ID

 

5

Numbrid

Vastanud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum

Ei või märkimata jätta

N_EMPREG

ID

 

6

Numbrid

Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile

 

RESPONSE

ID

 

1

Numbrid

Vastamise indikaator

Ei või märkimata jätta

PROC

ID

 

2

Numbrid

Andmete kogumise meetod

Ei või märkimata jätta

IDLANGUA

ID

 

2

Tähed

Keele määraja

 

IDREGION

ID

 

3

Tähed

Piirkonna määraja NUTS – tase 1

Ei või märkimata jätta

EXTRA1

ID

 

10

Numbrid

Lisamuutuja 1

 

EXTRA2

ID

 

10

Numbrid

Lisamuutuja 2

 

EXTRA3

ID

 

10

Numbrid

Lisamuutuja 3

 

A1

Core

QL

4

Numbrid

Kehtiv NACE KOOD

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

A2tot04

Key

QT

6

Numbrid

Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2004

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta

A2tot05

Core

QT

6

Numbrid

Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2005

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

A2m05

 

QT

6

Numbrid

Tööga hõivatud meeste arv seisuga 31.12.2005

 

A2f05

 

QT

6

Numbrid

Tööga hõivatud naiste arv seisuga 31.12.2005

 

A3a

 

QT

6

Numbrid

Alla 25-aastased tööga hõivatud isikud

 

A3b

 

QT

6

Numbrid

25-kuni 54-aastased tööga hõivatud isikud

 

A3c

 

QT

6

Numbrid

55-aastased ja vanemad tööga hõivatud isikud

 

A4

Key

QT

12

Numbrid

Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides

A4m

 

QT

12

Numbrid

Tööga hõivatud meeste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005

Tundides

A4f

 

QT

12

Numbrid

Tööga hõivatud naiste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005

Tundides

A5

Key

QT

12

Numbrid

Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal 2005

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

A6

 

QL

1

Numbrid

Uue tehnoloogiaarenduse käigus MÄRKIMISVÄÄRSELT paranenud tooted või teenused või tootmismeetodid või toodete või teenuste turustamine vaatlusaastal

 

B1a

Core

QL

1

Numbrid

Ettevõttesisesed täiendõppe kursused

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B1b

Core

QL

1

Numbrid

Ettevõttevälised täiendõppe kursused

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2aflag

Core

QL

1

Numbrid

Tähis – töökohal läbiviidav õpe

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2a

 

QT

6

Numbrid

Muus täiendõppe vormis osalejad – töökohal läbiviidav õpe

 

B2bflag

Core

QL

1

Numbrid

Tähis – tööalane rotatsioon

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2b

 

QT

6

Numbrid

Muus täiendõppe vormis osalejad – tööalane rotatsioon, töökoha vahetused, lähetused ja õppekülastused

 

B2cflag

Core

QL

1

Numbrid

Tähis – õppe- ja kvaliteediringid

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2c

 

QT

6

Numbrid

Muus täiendõppe vormis osalejad – õppe- ja kvaliteediringid

 

B2dflag

Core

QL

1

Numbrid

Tähis – iseõppimine

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2d

 

QT

6

Numbrid

Muus täiendõppe vormis osalejad – iseõppimine

 

B2eflag

Core

QL

1

Numbrid

Tähis – konverentsidel osalemine jne

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

B2e

 

QT

6

Numbrid

Muus täiendõppe vormis osalejad – konverentsidel osalemine jne

 

B3a

 

QL

1

Numbrid

Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatud täiendõppe kursused

 

B3b

 

QL

1

Numbrid

Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatavad täiendõppe kursused

 

B4a

 

QL

1

Numbrid

Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid

 

B4b

 

QL

1

Numbrid

Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid

 

C1tot

Key

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenute koguarv

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta

C1m

 

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenud meeste arv

 

C1f

 

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenud naiste arv

 

C2a

 

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenud alla 25-aastaste arv

 

C2b

 

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenud 25-kuni 54-aastaste arv

 

C2c

 

QT

6

Numbrid

Täiendõppe kursustel osalenud 55-aastaste ja vanemate arv

 

C3tot

Key

QT

10

Numbrid

Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides

C3i

 

QT

10

Numbrid

Ettevõttesisestel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

Tundides

C3e

 

QT

10

Numbrid

Ettevõttevälistel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

Tundides

C4tot

Key

QT

10

Numbrid

Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides

C4m

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – mehed

Tundides

C4f

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – naised

Tundides

C5a

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – keeled, võõrkeel (222) ja emakeel (223)

Tundides

C5b

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – müük (341) ja turundus (342)

Tundides

C5c

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – raamatupidamine (344) ja finantsala (343), haldus ja juhtimine (345) ja kontoritöö (346)

Tundides

C5d

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – isiklikud oskused/areng (090), tööelu (347)

Tundides

C5e

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – informaatika (481) ja arvutikasutus (482)

Tundides

C5f

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – tehnika, tootmine ja ehitus(5)

Tundides

C5g

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – keskkonnakaitse (850) ning töötervishoid ja -ohutus (862)

Tundides

C5h

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – isikuteenused (81), transporditeenused (84), vara ja isikute kaitse (861) ning sõjavägi (863)

Tundides

C5i

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg tundides – muud õppevaldkonnad

Tundides

C6a

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused

Tundides

C6b

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)

Tundides

C6c

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – eraõppeasutused

Tundides

C6d

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – eraettevõtted, mille põhitegevusala ei ole õppe korraldamine (varustuse tarnijad, ema-/sidusettevõtted)

Tundides

C6e

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused

Tundides

C6f

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – ametiühingud

Tundides

C6g

 

QT

10

Numbrid

Tasustatud tööaeg (tundides) – muud õppe pakkujad

Tundides

C7aflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – tasud

 

C7a

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud – tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest

Eurodes

C7bflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – reisikulud

 

C7b

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud – reisi- ja elamiskulud

Eurodes

C7cflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – koolitajate töötasud

 

C7c

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud – ettevõttesiseste koolitajate töötasud

Eurodes

C7dflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – koolituskeskus ja õppematerjalid jne

 

C7d

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud – koolituskeskus või ruumid ja õppematerjalid täiendõppe kursuste läbiviimiseks

Eurodes

C7sflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – ainult vahesumma

 

C7sub

Key

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud, vahesumma

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

PAC

Key

QT

10

Numbrid

Töötaja eemaloleku kulud – arvutatakse (PAC = C3tot * A5/A4)

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

C8aflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – maksed täiendõppe rahastamiseks

 

C8a

 

QT

10

Numbrid

Maksed täiendõppe rahastamiseks

Eurodes

C8bflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – täiendõppe läbiviimiseks saadud summad

 

C8b

 

QT

10

Numbrid

Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad

Eurodes

C7tot

Key

QT

10

Numbrid

Täiendõppe kogukulu – arvutatakse (C7sub + C8a – C8b)

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

C9a1

 

QL

1

Numbrid

Sisserändajad ja rahvusvähemused – töötajad

 

C9a2

 

QL

1

Numbrid

Sisserändajad ja rahvusvähemused – erikursused

 

C9b1

 

QL

1

Numbrid

Puuetega inimesed – töötajad

 

C9b2

 

QL

1

Numbrid

Puuetega inimesed – erikursused

 

C9c1

 

QL

1

Numbrid

Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – töötajad

 

C9c2

 

QL

1

Numbrid

Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – erikursused

 

C9d1

 

QL

1

Numbrid

Töötus-/koondamisohus isikud – töötajad

 

C9d2

 

QL

1

Numbrid

Töötus-/koondamisohus isikud – erikursused

 

C10a1

 

QL

1

Numbrid

Osalise tööajaga töötavad isikud – töötajad

 

C10a2

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppe kursuste korraldamine osalise tööajaga töötavatele isikutele

 

C10b1

 

QL

1

Numbrid

Tähtajalise lepinguga isikud – töötajad

 

C10b2

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppe kursuste korraldamine tähtajaliste lepingutega isikutele

 

D1

 

QL

1

Numbrid

Oma või ühiskasutuses koolituskeskus

 

D2

 

QL

1

Numbrid

Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus

 

D3

 

QL

1

Numbrid

Ettevõte kasutab välist nõustamisteenust

 

D4

 

QL

1

Numbrid

Ettevõte rakendab regulaarselt ametlikku menetlust, mille eesmärk on hinnata ettevõtte tulevasi vajadusi oskustööjõu järele

 

D5

 

QL

1

Numbrid

Struktureeritud vestluste läbiviimine töötajatega nende konkreetsete koolitusvajaduste väljaselgitamiseks

 

D6

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil

 

D7

 

QL

1

Numbrid

Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele

 

D8

 

QL

1

Numbrid

Koolitusel osalenute rahulolu uurimine pärast koolitust

 

D9

 

QL

1

Numbrid

Koolitatute hindamine pärast koolitust selgitamaks, kas ettenähtud oskused on edukalt omandatud

 

D10

 

QL

1

Numbrid

Osalejate hindamine töökohal ja töötulemuste paranemise hindamine pärast koolitust ettevõtte poolt

 

D11

 

QL

1

Numbrid

Majandustulemustele avalduva koolituse mõju hindamine näitajate abil

 

D12

 

QL

1

Numbrid

Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis avaldasid mõju täiendõppe kavale, poliitikale ja läbiviimisele

 

D13

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri olemasolu

 

D13a

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – eesmärkide ja prioriteetide seadmine täiendõppe läbiviimisel

 

D13b

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – kriteeriumide kehtestamine sihtrühma valikuks, kes peaks osalema täiendõppes

 

D13c

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – täiendõppe sisu

 

D13d

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – täiendõppe eelarve koostamine

 

D13e

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – ettevõtteväliste täiendõppe pakkujate valimine

 

D13f

 

QL

1

Numbrid

Ametliku struktuuri roll – koolitustulemuste hindamine

 

D14a

 

QL

1

Numbrid

Avaliku sektori finantseeritav nõustamisteenus, mille eesmärk on koolitusvajaduse väljaselgitamine ja/või koolituskavade väljatöötamine

 

D14b

 

QL

1

Numbrid

Finantstoetus seoses töötajate koolitamise kuludega

 

D14c

 

QL

1

Numbrid

Maksuvabastus seoses töötajate koolitamise kuludega

 

D14d

 

QL

1

Numbrid

Menetlus, millega tagatakse koolitajate nõuetelevastavus (näiteks riiklikud registrid, hindamine jne)

 

D14e

 

QL

1

Numbrid

Kvalifikatsiooni ja sertifitseerimise tunnustatud normide ja raamistiku olemasolu

 

D15a

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppe suured kulud

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15b

 

QL

1

Numbrid

Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15c

 

QL

1

Numbrid

Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduse hindamisel

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15d

 

QL

1

Numbrid

Eelmisel aastal on täiendõppele pandud suurt rõhku

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15e

 

QL

1

Numbrid

Töötajate suur töökoormus ja ajapuudus

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15f

 

QL

1

Numbrid

Olemasolev koolituse tase vastab ettevõtte vajadustele

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15g

 

QL

1

Numbrid

Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

D15h

 

QL

1

Numbrid

Muud põhjused

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1a

 

QL

1

Numbrid

Olemasolevad oskused ja pädevus vastavad ettevõtte praegustele vajadustele

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1b

 

QL

1

Numbrid

Ettevõtte eelistatud strateegia oli palgata vajalike oskuste ja pädevusega inimesi

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1c

 

QL

1

Numbrid

Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduste hindamisel

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1d

 

QL

1

Numbrid

Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1e

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppe kursuste kulud olid ettevõtte jaoks liiga suured

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1f

 

QL

1

Numbrid

Ettevõte eelistas pöörata kutsealgõppele suuremat tähelepanu kui täiendõppele

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1g

 

QL

1

Numbrid

Täiendõppesse investeeriti eelneval aastal ning 2005. aastal ei olnud seda vaja uuesti teha

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1h

 

QL

1

Numbrid

Töötajatel ei olnud aega täiendõppes osalemiseks

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

E1i

 

QL

1

Numbrid

Muud põhjused

Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras

F1tot05

Core

QT

6

Num

Kutsealgõppes osalenute koguarv ettevõttes 2005. aastal

Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata

F1m05

 

QT

6

Numbrid

Kutsealgõppes osalenud meeste koguarv ettevõttes 2005. aastal

 

F1f05

 

QT

6

Numbrid

Kutsealgõppes osalenud naiste koguarv ettevõttes 2005. aastal

 

F2aflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – kutsealgõppe individuaalsed tööjõukulud

 

F2a

 

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe kulud – kutsealgõppele registreeritud isikute tööjõukulud

Eurodes

F2bflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – kutsealgõppega seonduvad muud kulud

 

F2b

 

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe kulud – muud kulud – koolitustasu, reisikulud, õppematerjalid, õppekeskuse kulud jne

Eurodes

F2cflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud

Mittekohustuslik muutuja

F2c

 

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe kulud – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud

Mittekohustuslik muutuja – eurodes

F3aflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – kutsealgõppe rahastamine

 

F3a

 

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe rahastamine

Eurodes

F3bflag

 

QL

1

Numbrid

Tähis – kutsealgõppe tulud

 

F3b

 

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe tulud

Eurodes

F2tot

Key

QT

10

Numbrid

Kutsealgõppe kogukulu (F2b + F3a – F3b)

Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes


II LISA

VALIM

1.

Üldjuhul tuleb valikukava peamise allikana kasutada statistilist ettevõtlusregistrit, millele viidatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2186/93 (1) Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

2.

Valim jagatakse kihtideks NACE kategooria ja suuruskategooria järgi vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

20 NACE rev1.1 kategooriad (C, D (15–16, 17–19, 21–22, 23–26, 27–28, 29–33, 34–35, 20 + 36–37), E, F, G (50, 51, 52), H, I (60–63, 64), J (65–66, 67), K + O),

3 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem).

3.

Valimi mahu määramisel peab tagama, et “koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95 %lise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis.

4.

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

nh = 1/[c2 . teh + 1/Nh] / rh

kus:

nh

=

valimi ühikute arv kihis h

rh

=

arvatav vastuste määr kihis h

c

=

poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus

teh

=

arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h

Nh

=

ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h


(1)  EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


III LISA

Arvestamise põhimõtted ja tulemuste kaalumine

Riigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne arvestamist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega arvestamine lubatud, on järgmised:

A1, A2tot05, B1a, B1b, B2aflag, B2bflag, B2cflag, B2dflag, B2eflag, F1tot05.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on arvestamine soovitatav, on järgmised:

A2tot04, A4, A5, C1tot, C3tot, C4tot, C7sub, C7tot, PAC, F2tot.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse arvestamist järgmistes üldistes piirides (liikmesriigi eksperdid peaksid asjaomaste eeskirjade kohaldamise kohta andma iga juhtumi korral oma professionaalse hinnangu):

1.

kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena;

2.

eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 %l vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest;

3.

eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %;

4.

eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Kõrvalekaldumine nimetatud põhimõtetest tuleb täielikult dokumenteerida ning seda peab põhjendama riigi kvaliteediaruandes.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaalu koos abimuutujatega, mida võidi kaalumisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajaduse korral tähistada kui muutuja EXTRA1, EXTRA2, EXTRA3. Kaalumismetoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.


IV LISA

Andmefaili vorming ja edastamiseeskirjad

Andmeid tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) elektroonilisel kujul komisjoni (Eurostati) turvalise andmeedastuse tarkvararakenduse (STADIUM/EDAMIS) vahendusel.

Riigid peavad edastama ESTATile kaks kontrollitud andmekogumit:

a)

enne arvestamist esialgselt kontrollitud andmekogumi;

b)

pärast arvestamist täielikult kontrollitud andmekogumi.

Mõlemad andmekogumid peavad sisaldama I lisas määratletud muutujaid.

Mõlemad failid tuleb esitada vormingus comma separated variable (.csv). Esimene kirje igas failis peab olema päis ning sisaldama muutujate nimetusi, nagu on määratletud I lisas. Järgnevad kirjed peavad kajastama üksikasjalikult muutujate väärtust iga vastanud ettevõtte kohta.


V LISA

KVALITEEDIARUANDE VORM

1.   OLULISUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele.

Kasutajate kirjeldus ja klassifikatsioon.

Iga tarbijarühma vajadused.

Hinnang, kas ja mil määral on kõnealused vajadused täidetud.

2.   TÄPSUS

2.1   Valikuvead

Valikukava ja võetud valimi kirjeldus.

Lõpliku kaalu arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid.

Kasutatud hinnangfunktsioon, näiteks Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon.

Hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest.

Tarkvara, mida kasutatakse dispersiooni hindamiseks.

Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaalu, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik.

Vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

valimi aluseks võetud ettevõtete arv,

valimiga hõlmatud ettevõtete arv.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

Variatsioonikordajad (1) järgmise võtmestatistika korral:

töötajate koguarv,

täiendõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

täiendõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete koguarv,

täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarv,

täiendõppe kursustel osalenute koguarv,

täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust,

täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust,

täiendõppe kursuste kogukulud,

kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

kutsealgõppe kursustel osalenute koguarv,

kutsealgõppe kursuste kogukulud,

kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2   Valimist sõltumatu viga

2.2.1   Katvusvead

Valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus.

Registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus.

Vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead).

Teabe saamise meetodid.

Märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

ettevõtete arv,

selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga: ettevõtete arv valimi kihis. Näidata, kas tegevusala muutust on arvestatud.

2.2.2   Mõõtmisvead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud näiteks järgnevast:

küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid; küsitlusstrateegiad) – küsimustikud tuleb esitada lisas,

aruannet esitav üksus/vastaja (vastajate reageering):

mäluvead,

vastajate tähelepanematus,

vanuse, hariduse jne mõju,

vormide täitmisel tekkinud vead,

vastaja teabesüsteem ja haldusallikate kasutamine (halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus, näiteks vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus),

andmekogumise meetodid (erinevate andmekogumise meetodite võrdlus),

küsitleja näitajad ja käitumine:

sotsiaalmajanduslikud näitajad,

küsimustiku erinev haldamine,

vastajale osutatav erinev abi,

konkreetsed uuringud või meetodid vigade hindamiseks,

meetodid mõõtmisvigade arvu vähendamiseks,

üksikasjalikud märkused probleemide kohta seoses kogu küsimustikuga või üksikute küsimustega (märkused kõikide muutujate kohta),

meetmete kirjeldus ja hinnang neile meetmetele, mida võeti osalejate kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta.

2.2.3   Töötlusvead

Andmete redigeerimise protsessi kirjeldus:

töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid,

kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis-, tabulatsioonivead jne,

kvaliteedi kontroll makro-/mikrotasandil,

paranduste ja halva redigeerimise jaotus puuduvateks väärtusteks, vigadeks ja anomaaliateks.

2.2.4   Vastamatajätmisest tulenevad vead

Seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus.

Täieliku ja osalise vastamise osakaal.

Täieliku vastamatajätmise hindamine.

Osalise vastamatajätmise hindamine.

Terviklik aruanne arvestusprotsessi, sealhulgas arvestamisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta.

Metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

täieliku vastamise määr, (2)

osalise vastamise määr (3) alljärgneva kohta, võttes arvesse kõiki vastajaid:

töötundide koguarv kõigi vastanute kohta,

summeeritud tööjõukulud kõigi vastanute kohta,

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppe kursusi, järgnevate andmete osas:

täiendõppe kursused konkreetsetele vanuserühmadele täiendõpet pakkuvate ettevõtete osas,

kursustel osalejate koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

täiendõppe kursuste tundide koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

ettevõttesiseselt ja -väliselt korraldatud täiendõppe kursuste tundide arv täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

täiendõppe kursuste kogukulud täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad kutsealgõpet, järgnevate andmete osas:

kutsealgõppe kogukulud kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete kohta.

3.   AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Tabel, mis kajastab projekti kõikide etappide algus- ja lõppkuupäevi:

andmekogumine,

küsimustike väljasaatmine,

meeldetuletused ja järelmeetmed,

suulised küsitlused,

andmete kontrollimine ja redigeerimine,

täiendav kinnitamine ja arvestamine,

uuring vastamatajätnute kohta (vajaduse korral),

hinnangud,

andmete edastamine Eurostatile,

riigis saadud tulemuste levitamine.

4.   KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

Millised tulemused saadeti või saadetakse ettevõtetele.

Tulemuste avaldamise kava.

Metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5.   VÕRRELDAVUS

Kui see on vajalik ja asjakohane, peaksid riigid kommenteerima järgmist:

kõrvalekaldeid Euroopa küsimustikust,

kas uuring oli seotud mõne teise riigisisese uuringuga,

mil määral tehti uuring registrites leiduvate andmete põhjal,

mõisted ja soovitused.

6.   KOHERENTSUS

Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega.

Töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE rühma ja suurusrühma kohta.

Töötajate arvu vanuselise jaotuse kooskõla hindamine (A3a, A3b, A3c) teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

Täiendõppel osalejate vanuselise jaotuse (C2a, C2b, C2c) kooskõla hindamine teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale (komisjoni määruse (EÜ) nr 2700/98 (4) kood 16 11 0),

tööga hõivatud isikute arv CVTS3 kaudu,

erinevuste osakaal protsentides (SBS – CVTS3)/SBS,

tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma A3a, A3b, A3c kohta,

tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

erinevuste osakaal (A3x – muud riigisisesed allikad A3x)/A3x (kus x = a, b, c),

täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma C2a, C2b, C2c kohta,

täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

täiendõppes osalevate isikute osakaal protsentides (C2x – muu riigisisene allikas C2x)/C2x (kus x = a, b, c).

7.   KULU JA TASUVUS

Kulu ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse järgmist:

küsimustikule vastamiseks kulunud keskmine aeg,

probleemsed küsimused ja muutujad,

millised muutujad on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigisisesel tasandil,

riigisiseste andmetarbijate hinnanguline või tegelik rahulolu tase,

erinev kulu väikestele ja suurtele ettevõtetele,

koormuse vähendamiseks tehtud sammud.


(1)  Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi.

(2)  Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(3)  Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).

(4)  EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1670/2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 199/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 466/2001 (2) on sätestatud teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Termin “dioksiinid” käesoleva määruse tähenduses hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte gruppi: mõnel neist on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinitaolisteks PCBdeks. Enamikul neist ei ole dioksiinitaolist toksilisust, kuid neil on teistsuguseid toksikoloogilisi omadusi.

(3)

Igal dioksiini või dioksiinitaolise PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning ohuanalüüsi ja kontrolli võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. See tähendab, et analüüsi tulemused kõigi dioksiini analoogide ja dioksiinitaoliste PCB analoogide jaoks väljendatakse ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) alusel.

(4)

30. mail 2001. aastal võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta, millega ajakohastati sama komitee 22. novembri 2000. aasta arvamus uute teaduslike andmete alusel, mis olid avaldatud pärast eelmise arvamuse vastuvõtmist. (3) Toidu teaduskomitee kinnitas dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde lubatud nädaladoosiks 14 pg WHO-TEQ kehamassi kilogrammi kohta. Hinnangute kohaselt saab märkimisväärne osa ühenduse rahvastikust neid aineid toidu kaudu üle lubatud nädaladoosi. Mõne riigi teatavad rahvastikurühmad võivad eriliste toitumistavade tõttu olla suuremas ohus.

(5)

Kuigi toksikoloogilisest seisukohast peaks iga piirnorm kehtima nii dioksiinide kui ka dioksiinitaoliste PCBde suhtes, kehtestati 2001. aastal piirnormid ainult dioksiinidele, mitte aga dioksiinitaolistele PCBdele, kuna tol ajal olid andmed dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta väga piiratud. Vahepeal on avaldatud rohkem andmeid dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 466/2001 kohaselt pidi komisjon läbi vaatama dioksiine käsitlevad sätted, võttes arvesse uusi andmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta, eelkõige selleks, et kehtestada piirnormid ka dioksiinitaolistele PCBdele.

(7)

Kõik toiduahela ettevõtjad peavad endiselt tegema kõik, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust loomasöödas ja toidus. Vastavalt sellele on määrusega (EÜ) nr 466/2001 nähtud ette, et kohaldatavad piirnormid tuleks uuesti läbi vaadata hiljemalt 31. detsembriks 2006, et neid oluliselt vähendada ja võimaluse korral kehtestada piirnormid teiste toiduainete jaoks. Arvestades, et seireandmete kogumine nende oluliselt madalamate piirnormide määramiseks võtab aega, tuleks seda tähtaega pikendada.

(8)

Tehakse ettepanek määrata piirnormid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summale, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF), kuna selline lähenemisviis on toksikoloogia seisukohast kõige kohasem. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks üleminekuperioodil lisaks uutele dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele kohaldada ka seniseid dioksiinide piirnorme. Selle perioodi jooksul peavad I lisa 5. jaos osutatud toiduained vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele. 31. detsembriks 2008 esitatakse kaalutlused, kas dioksiinide eraldi piirnormidest võiks loobuda.

(9)

On ülimalt oluline, et analüüsitulemusi esitataks ja tõlgendataks ühtmoodi, et tagada ühtne rakendamine kogu ühenduses. Komisjoni 26. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/69/EÜ, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks toiduainetes, (4) on ette nähtud, et partii tunnistatakse kehtestatud piirnormile mittevastavaks, kui kahe paralleelse analüüsiga kinnitatud ja vähemalt kahe eraldi mõõtmise keskmisena arvutatud analüüsitulemus mõõtemääramatust arvesse võttes kahtluseta ületab piirnorme. Laiendatud määramatuse hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid. (5)

(10)

Toidus ja loomasöödas leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamise hoogustamiseks esitati komisjoni 4. märtsi 2002. aasta soovituses 2002/201/EÜ (dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus) (6) häiretasemed. Nende häiretasemete abil toovad pädevad asutused ja käitlejad esile juhtumid, mille puhul on kohane kindlaks teha saasteallikas ja rakendada meetmeid saaste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Kuna dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde allikad on erinevad, tuleks määrata eri häiretasemed ühelt poolt dioksiinidele ja teiselt poolt dioksiinitaolistele PCBdele. Seetõttu tuleks soovitust 2002/201/EÜ vastavalt muuta.

(11)

Erandid on lubatud Soome ja Rootsi puhul, kes võivad turule tuua nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud kala, mis on pärit Läänemere piirkonnast ja mille dioksiinisisaldus on kõrgem määruse (EÜ) nr 466/2001 I lisa 5. jao punktis 5.2 kehtestatud normidest. Kõnealused liikmesriigid on nõuetekohaselt edastanud tarbijaile teabe soovitatava toitumisviisi kohta. Soome ja Rootsi on igal aastal teatanud komisjonile Läänemere piirkonna kalade dioksiinisisalduse seire tulemused ja esitanud aruande, milliste meetmetega on vähendatud dioksiinikogust, mille saavad inimesed, kes tarvitavad toiduks Läänemerest püütud kala.

(12)

Arvestades Soome ja Rootsi tulemusi dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse seire alal, tuleks pikendada üleminekuaega, mille jooksul kohaldatakse kõnealustele riikidele lubatud erandeid, kuid need erandid peaksid piirduma teatavate kalaliikidega. Neid erandeid kohaldatakse määruse (EÜ) nr 466/2001 I lisa 5. jao punktis 5.2 kehtestatud dioksiinide piirnormide ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide suhtes.

(13)

arbijate kaitsmiseks on oluline ja vajalik vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kogust, mille inimesed saavad toiduga. Kuna toidu saastatus on otseselt seotud loomasööda saastatusega, tuleb kasutada ühtset lähenemisviisi, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemist terves toiduahelas, mis ulatub loomasööda toorainest toiduks kasutatavate loomade kaudu inimesteni. Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamisel loomasöödas ja toidus järgitakse tulevikuperspektiivi arvestavat lähenemisviisi ning sellest tulenevalt tuleks kohaldatavad piirnormid kindlaksmääratud aja jooksul läbi vaadata, et kehtestada madalamad tasemed. Seepärast esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008 kaalutlused dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta.

(14)

Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi, et suuta tõhusalt kõrvaldada dioksiine ja dioksiinitaolisi PCBsid kalaõlist. Oluliselt madalamad normid, mille suhtes esitatakse kaalutlused hiljemalt 31. detsembriks 2008, põhinevad saastusest puhastamise kõige tõhusama meetodi tehnilistel võimalustel.

(15)

Piirnormide kehtestamisel teiste toiduainete jaoks 31. detsembriks 2008 tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kehtestada madalamad dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnormid imiku- ja lastetoitude jaoks, arvestades andmeid, mis saadakse aastatel 2005, 2006 ja 2007 läbiviidavatest programmidest dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse jälgimiseks imiku- ja lastetoitudes.

(16)

Seega tuleks määrust (EÜ) nr 466/2001 vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 466/2001 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 1a asendatakse järgmisega:

“1a.   Erandina lõikest 1 lubatakse Soomel ja Rootsil kuni 31. detsembrini 2011 kestval üleminekuperioodil turule tuua nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit lõhet (Salmo salar), heeringat (Clupea harengus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), meriforelli (Salmo trutta), paaliat (Salvelinus spp.) ja euroopa rääbise (Coregonus albula) marja, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse summa on kõrgem I lisa 5. jao punktis 5.2 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonna kala kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele.

Iga aasta 31. märtsiks esitavad Soome ja Rootsi komisjonile andmed Läänemere piirkonnast eelmisel aastal püütud kalade dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kohta ja aruande võetud meetmetest, mille eesmärk on vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kogust, mille inimesed saavad Läänemere kala kasutamisel toiduks. Soome ja Rootsi rakendavad ka edaspidi meetmeid tagamaks, et teistes liikmesriikides ei toodaks turule kala ega kalatooteid, mis ei vasta I lisa 5. jao punktile 5.2.”

b)

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   I lisas sätestatud piirnorme kohaldatakse asjaomaste toiduainete söödava osa suhtes, kui nimetatud lisas pole ette nähtud teisiti.”

2.

Artikkel 4a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4a

I lisa 5. jaos nimetatud toodetes olevate dioksiinide ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summaga seoses on keelatud:

a)

piirnormidele vastavate toodete segamine neid piirnorme ületavate toodetega;

b)

piirnormidele mittevastavate toodete kasutamine koostisainetena teiste toiduainete tootmisel.”

3.

Artikli 5 lõige 3 jäetakse välja.

4.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 4. novembrist 2006.

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormi, mis on ette nähtud käesoleva määrusega, ei rakendata toodetele, mis on kohaldatavate sätete kohaselt toodud turule enne 4. novembrit 2006. Kohustus tõendada, millal tooted turule toodi, lasub käitlejal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 1822/2005 (ELT L 293, 9.11.2005, lk 11).

(3)  Toidu teaduskomitee 30. mai 2001. aasta arvamus toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta – ajakohastatud variant uue teadusliku teabe põhjal, mis on avaldatud pärast toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmist (http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf).

(4)  EÜT L 209, 6.8.2002, lk 5. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2004/44/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 17).

(5)  Teavet laiendatud mõõtemääramatuse hindamismeetodite ja mõõtemääramatuse väärtuse kohta võib leida ettekandest “Analüüsitulemused, mõõtemääramatus, saagisetegurid ning ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete tõlgendamine” – http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf

(6)  EÜT L 67, 9.3.2002, lk 69.


LISA

Määruse (EÜ) nr 466/2001 I lisa 5. jagu asendatakse järgmisega:

“5. jagu.   Dioksiinide(polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF (1997), ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB)) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF (1997). (1)

Toiduained

Piirnormid

Dioksiinide ja furaanide summa (WHO-PCDD/F-TEQ) (2)

Piirnormid

Dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde summa (WHO-PCDD/F-PCB-TEQ) (2)

Proovivõtu- ja analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid

5.1.1.

Liha ja lihatooted (3)

 

 

Direktiiv 2002/69/EÜ (5)

mäletsejalistest (veised, lambad)

3,0 pg/g rasva kohta (4)

4,5 pg /g rasva kohta (4)

kodulindudest ja tehistingimustes peetud ulukitest

2,0 pg/g rasva kohta (4)

4,0 pg/g rasva kohta (4)

sigadest

1,0 pg/g rasva kohta (4)

1,5 pg/g rasva kohta (4)

5.1.2.

Maismaaloomade maks ja maksatooted

6,0 pg/g rasva kohta (4)

12,0 pg/g rasva kohta (4)

5.2.

Kala ja kalandustoodete lihaskude ning sellest saadud tooted, välja arvatud angerjas (6)  (7)

4,0 pg/g elusmassi kohta

8,0 pg/g elusmassi kohta

Direktiiv 2002/69/EÜ (5)

Angerja (Anguilla anguilla) lihaskude ja sellest saadud tooted

4,0 pg/g elusmassi kohta

12,0 pg/g elusmassi kohta

5.3.

Piim (8) ja piimatooted, kaasa arvatud võirasv

3,0 pg/g rasva kohta (4)

6,0 pg/g rasva kohta (4)

Direktiiv 2002/69/EÜ (5)

5.4.

Kanamunad ja munatooted (9)

3,0 pg/g rasva kohta (4)

6,0 pg/g rasva kohta (4)

Direktiiv 2002/69/EÜ (5)

5.5.

Õlid ja rasvad

 

 

Direktiiv 2002/69/EÜ (5)

loomarasv

 

 

– –

mäletsejaliste rasv

3,0 pg/g rasva kohta

4,5 pg/g rasva kohta

– –

kodulindude ja tehistingimustes peetud ulukite rasv

2,0 pg/g rasva kohta

4,0 pg/g rasva kohta

– –

searasv

1,0 pg/g rasva kohta

1,5 pg/g rasva kohta

– –

segatud loomarasv

2,0 pg/g rasva kohta

3,0 pg/g rasva kohta

taimeõli ja -rasvad

0,75 pg/g rasva kohta

1,5 pg/g rasva kohta

merelist päritolu õli (kalaõli, kalamaksaõli ja teiste mereorganismide inimtoiduks ettenähtud õlid)

2,0 pg/g rasva kohta

10,0 pg/g rasva kohta


(1)  Inimese tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775.)

Image

(2)  Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.

(3)  Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja tehistingimustes peetud uluki liha on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisas (ELT L 139, 30.4.2004; parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22), välja arvatud kõnealuses lisas määratletud söödav rups.

(4)  Piirnorme ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 1 % rasva.

(5)  EÜT L 209, 6.8.2002, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/44/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 17).

(6)  Kala ja kalandustoodete lihaskude on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22; määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga) artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f. Piirnormi kohaldatakse koorikloomade suhtes, välja arvatud krabide pruuni liha ning homaaride ja samalaadsete suurte koorikloomade (Nephropidae ja Palinuridae) pea- ja rindkereliha, ning sisikonnata peajalgsete suhtes.

(7)  Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnorme kala suhtes tervikuna.

(8)  Piim (toorpiim, piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim ja kuumtöödeldud piim) on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisas.

(9)  Kanamunad ja munatooted on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisas.”


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 200/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 159/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 25, 28.1.2006, lk 19.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 4. veebruarist 2006

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

38,81

0,00

1701 11 90 (1)

38,81

3,26

1701 12 10 (1)

38,81

0,00

1701 12 90 (1)

38,81

2,96

1701 91 00 (2)

37,27

6,60

1701 99 10 (2)

37,27

3,16

1701 99 90 (2)

37,27

3,16

1702 90 99 (3)

0,37

0,30


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/41


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 201/2006,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru suhtes määrusega (EÜ) nr 186/2006 kehtestatud eksporditoetusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2006. (2)

(2)

Kuna praegu komisjoni käsutuses olev teave erineb määruse (EÜ) nr 186/2006 vastu võtmise ajal olemas olnud teabest, tuleb nimetatud toetusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud töötlemata ja denatureerimata kujul eksporditavate toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 186/2006 kehtestatud eksporditoetusi muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 31, 3.2.2006, lk 7.


LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED ALETES 4. VEEBRUARIST 2006 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR 100 kg kohta

26,02 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR 100 kg kohta

24,27 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR 100 kg kohta

26,02 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR 100 kg kohta

24,27 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR 1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,2829

1701 99 10 9100

S00

EUR 100 kg kohta

28,29

1701 99 10 9910

S00

EUR 100 kg kohta

26,39

1701 99 10 9950

S00

EUR 100 kg kohta

26,39

1701 99 90 9100

S00

EUR 1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,2829

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, välja arvatud nõukogu määruse 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 202/2006,

3. veebruar 2006,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 24,357 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3)  EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/44


KOMISJONI DIREKTIIV 2006/13/EÜ,

3. veebruar 2006,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I ja II lisa dioksiinide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (PCB) suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et on keelatud lasta ringlusse ja kasutada selliseid loomasöödaks ettenähtud tooteid, milles sisalduvate soovimatute ainete tase ületab direktiivi I lisas sätestatud piirnorme.

(2)

Termin “dioksiinid” käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte rühma: 12 analoogil on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinitaolisteks PCBdeks. Ülejäänud PCBdel ei ole dioksiinitaolist toksilisust, kuid neil on teistsuguseid toksikoloogilisi omadusi.

(3)

Igal dioksiini või dioksiinitaolise PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning ohuanalüüsi ja kontrolli võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. Niimoodi saab kõigi 17 dioksiini analoogi ja 12 dioksiinitaolise PCB analoogi analüüsitulemusi väljendada ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) kaudu.

(4)

30. mail 2001. aastal võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta, millega ajakohastati sama komitee 22. novembri 2000. aasta arvamus uute teaduslike andmete alusel, mis olid avaldatud pärast eelmise arvamuse vastuvõtmist. (2) Toidu teaduskomitee kinnitas dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde lubatud nädaladoosiks 14 pg WHO-TEQ kehamassi kilogrammi kohta. Hinnangute kohaselt saab märkimisväärne osa ühenduse rahvastikust neid aineid toidu kaudu üle lubatud nädaladoosi. Mõne riigi teatavad rahvastikurühmad võivad eriliste toitumistavade tõttu olla suuremas ohus.

(5)

Üle 90 % dioksiinidest ja dioksiinitaolistest PCBdest saavad inimesed toiduga. Loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80 % üldkogusest. Loomad saavad dioksiine ja dioksiinitaolisi PCBsid peamiselt söötadest. Seetõttu tuleb söötasid ja mõnel juhul pinnast käsitleda kui dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde võimalikke allikaid.

(6)

Söötade teaduskomiteelt paluti teavet söötade saastumise kohta dioksiinide ja PCBdega, sealhulgas dioksiinitaoliste PCBdega, toiduks kasutatavate loomade kokkupuute kohta dioksiinide ja PCBdega, nende ühendite ülekandumise kohta loomse päritoluga toiduainetesse ning söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde mõju kohta loomade tervisele. Söötade teaduskomitee võttis oma arvamuse vastu 6. novembril 2000. Selles tõsteti esile kalajahu ja kalaõli kui kõige enam saastunud söödamaterjale. Järgmise olulisel määral saastunud materjalina märgiti ära loomsed rasvad. Dioksiinisaastuse tase kõikides muudes loomsetes ja taimsetes söödatoorainetes on suhteliselt väike. Koresööt sisaldab erineval määral dioksiine sõltuvalt asukohast, pinnasega saastatuse astmest ja kokkupuutest õhusaaste allikatega. Muuhulgas soovitas söötade teaduskomitee panna üldise toidusaastuse vähendamisel peamise rõhu kõige saastunuma söödatooraine mõju vähendamisele.

(7)

Kuigi toksikoloogilisest seisukohast peaksid piirnormid kehtima nii dioksiinide kui ka dioksiinitaoliste PCBde suhtes, kehtestati piirnormid ainult dioksiinidele, mitte aga dioksiinitaolistele PCBdele, kuna tol ajal olid andmed dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta väga piiratud. Vahepeal on avaldatud rohkem andmeid dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta.

(8)

Direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt pidi komisjon dioksiine käsitlevad sätted esimest korda läbi vaatama 2004. aasta lõpuks, arvestades uusi andmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde leviku kohta, eelkõige selleks, et kehtestada piirnormid ka dioksiinitaolistele PCBdele.

(9)

Kõik toiduahela ettevõtjad peavad endiselt tegema kõik, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust loomasöödas ja toidus. Vastavalt sellele nähakse direktiiviga 2002/32/EÜ ette, et kohaldatavad piirnormid tuleks uuesti läbi vaadata hiljemalt 31. detsembriks 2006, et neid oluliselt vähendada. Arvestades, et seireandmete kogumine nende oluliselt madalamate piirnormide määramiseks võtab aega, tuleks seda tähtaega pikendada.

(10)

Tehakse ettepanek määrata piirnormid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summale, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF), kuna selline lähenemisviis on toksikoloogia seisukohast kõige kohasem. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks üleminekuperioodil lisaks uutele dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele kohaldada ka seniseid dioksiinide piirnorme. Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle perioodi jooksul peavad punktis 27a nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele. 31. detsembriks 2008 esitatakse kaalutlused, kas dioksiinide eraldi piirnormidest võiks loobuda.

(11)

On ülimalt oluline, et analüüsitulemusi esitataks ja tõlgendataks ühtmoodi, et tagada ühtne rakendamine kogu ühenduses. Komisjoni 26. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/70/EÜ, millega kehtestatakse nõuded dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taseme määramiseks söödas, (3) on sätestatud, et loomasööt tunnistatakse kehtestatud piirnormile mittevastavaks, kui kahe paralleelse analüüsiga kinnitatud ja vähemalt kahe eraldi mõõtmise keskmisena arvutatud analüüsitulemus mõõtemääramatust arvesse võttes kahtluseta ületab piirnorme. Laiendatud määramatuse hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid. (4)

(12)

Direktiiviga 2002/32/EÜ võimaldatakse kehtestada piirnormid söödalisandites leiduvatele soovimatutele ainetele. Kuna kõrget dioksiinide taset on leitud mikroelementides, tuleks dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnorm kehtestada kõigile mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvatele söödalisanditele ning piirnorme tuleks laiendada kõigile sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvatele söödalisanditele ja eelsegudele.

(13)

Toidus ja loomasöödas leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamise hoogustamiseks esitati komisjoni 4. märtsi 2002. aasta soovituses 2002/201/EÜ (dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide sisalduse vähendamise kohta loomasöödas ja toidus) häiretasemed. (5) Nende häiretasemete abil toovad pädevad asutused ja käitlejad esile juhtumid, mille puhul on kohane kindlaks teha saasteallikas ja rakendada meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Kuna dioksiinid ja dioksiinitaolised PCBd on pärit eri allikatest, tuleks määrata eri häiretasemed ühelt poolt dioksiinidele ja teiselt poolt dioksiinitaolistele PCBdele.

(14)

Direktiivis 2002/32/EÜ on ette nähtud häiretasemete määramise võimalus. Need häiretasemed tuleks soovitusest 2002/201/EÜ üle kanda direktiivi 2002/32/EÜ II lisasse.

(15)

Tarbijate kaitsmiseks on oluline ja vajalik vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kogust, mille inimesed saavad toiduga. Kuna toidu saastatus on otseselt seotud loomasööda saastatusega, tuleb kasutada ühtset lähenemisviisi, et vähendada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemist terves toiduahelas, mis ulatub loomasöödaks ettenähtud toodetest toiduks kasutatavate loomade kaudu inimesteni. Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamisel loomasöödas ja toidus järgitakse tulevikuperspektiivi arvestavat lähenemisviisi ning sellest tulenevalt tuleks kohaldatavad piirnormid kindlaksmääratud aja jooksul läbi vaadata, et kehtestada madalamad tasemed. Seepärast esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008 kaalutlused dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta.

(16)

Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi, et suuta tõhusalt kõrvaldada dioksiine ja dioksiinitaolisi PCBsid kalaõlist. Ettevõtjad peavad tegema jõupingutusi ka selleks, et uurida eri võimalusi dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kõrvaldamiseks kalajahust ja kalavalgu hüdrolüsaadist. Kui tehnoloogia kalajahu ja kalavalgu hüdrolüsaadi puhastamiseks saastusest on välja töötatud, peavad ettevõtjad tegema jõupingutusi, et hankida oma ettevõtetesse piisavad saastusest puhastamise vahendid. 31. detsembriks 2008 esitatavad kaalutlused dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide olulise vähendamise kohta kehtivad kalaõli, kalajahu ja kalavalgu hüdrolüsaadi jaoks ning põhinevad kõige tõhusamal ja majanduslikult soodsamal saastusest puhastamise meetodil. Kalasööda puhul määratakse see oluliselt madalam tase kalaõli ja kalajahu kõige tõhusama ja majanduslikult soodsama saastusest puhastamise meetodi tehniliste võimaluste põhjal.

(17)

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsil kasutatav ekstraheerimine mõjutab oluliselt analüüsitulemusi, eriti loomasöödaks ettenähtud mineraalsaaduste puhul, ja seepärast on asjakohane määrata enne kohaldamiskuupäeva kindlaks ekstraheerimismeetod, mida tuleb kasutada dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde analüüsil.

(18)

Seetõttu tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(19)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. novembriks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/87/EÜ (ELT L 318, 6.12.2005, lk 19).

(2)  Toidu teaduskomitee 30. mai 2001. aasta arvamus toidus leiduvate dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde ohtlikkuse analüüsi kohta – versioon, mille ajakohastamisel arvestati uusi teaduslikke andmeid, mis on avaldatud pärast toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmist (http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf).

(3)  EÜT L 209, 6.8.2002, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/7/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 41).

(4)  Laiendatud määramatuse hindamismeetodeid ja mõõtemääramatuse väärtusi on käsitletud ettekandes “Analüüsitulemused, mõõtemääramatus, saagisetegurid ning ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete tõlgendamine” – http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf

(5)  EÜT L 67, 9.3.2002, lk 69.


LISA

a)

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa punkt 27 asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

(1)

(2)

(3)

“27a.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (1)

a)

taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

b)

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

c)

mineraalsöödad

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

d)

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

2,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

e)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

f)

kalaõli

6,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

g)

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat (4)

1,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

h)

kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

2,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

i)

sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

j)

mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

k)

eelsegud

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

l)

segasöödad, välja arvatud karusloomasöödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

m)

kalasöödad,

lemmikloomatoidud

2,25 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (2)  (3)

27b.

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (1)

a)

taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

1,25 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

b)

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

c)

mineraalsöödad

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

d)

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

3,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

e)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

1,25 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

f)

kalaõli

24,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

g)

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat (4)

4,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

h)

kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

11,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

i)

sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

j)

mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

k)

eelsegud

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

l)

segasöödad, välja arvatud karusloomasöödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

1,5 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

m)

kalasöödad,

lemmikloomatoidud

7,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ/kg (2)

b)

Direktiivi 2002/32/EÜ II lisa asendatakse järgmisega:

“Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Häirekünnis sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad)

(1)

(2)

(3)

(4)

1.

Dioksiinisisaldus (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997)

a)

taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

b)

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

c)

mineraalsöödad

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

d)

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

e)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted.

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

f)

kalaõli

5,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

g)

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

1,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

h)

kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

1,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

i)

sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

j)

mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

k)

eelsegud

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

l)

segasöödad, välja arvatud karusloomade söödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,5 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

m)

kalasöödad,

lemmikloomatoidud

1,75 ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

2.

Dioksiinitaoliste PCBde sisaldus (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (5)

a)

taimsed söödatoorained, välja arvatud taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

b)

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

c)

mineraalsöödad

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

d)

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv

0,75 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

e)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

f)

kalaõli

14,0 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

g)

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

2,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

h)

kalavalgu üle 20 % rasvasisaldusega hüdrolüsaat

7,0 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

i)

sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

j)

mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

k)

eelsegud

0,35 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

l)

segasöödad, välja arvatud karusloomade söödad, lemmikloomatoidud ja kalasöödad

0,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohased meetmed saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

m)

kalasöödad,

lemmikloomatoidud

3,5 ng WHO-PCB-TEQ/kg (6)  (7)

Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo häiretaseme lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui häiretase on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.


(1)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775)

Image

(2)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(3)  Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 27a nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele.

(4)  Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitav kala vabastatakse piirnormist ning lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatavale värskele kalale rakendatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud.”

(5)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid, mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg et al., 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

Image

(6)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(7)  Komisjon vaatab need häiretasemed läbi hiljemalt 31. detsembriks 2008, samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega.”


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/54


NÕUKOGU OTSUS,

2. detsember 2005,

mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

(2006/61/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga ning artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”) eesmärgiks on parandada üldsuse juurdepääsu teabele kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi “Århusi konventsioon”)

(2)

Ühendus allkirjastas Århusi konventsiooni 25. juunil 1998 ning kiitis selle heaks otsusega 2005/370/EÜ. (2)

(3)

Ühendus allkirjastas protokolli 21. mail 2003.

(4)

Protokoll on avatud ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks allakirjutanud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele.

(5)

Vastavalt protokolli tingimustele peab piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas ära märkima oma pädevuse ulatuse protokolliga reguleeritud küsimustes.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006 määrusega (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist, (3) on käesoleva protokolli sätted saanud ühenduse õiguse osaks.

(7)

Protokolli artiklis 20 nähakse ette lisadesse muudatuste tegemise lihtsustatud ja kiirendatud kord.

(8)

Seetõttu on asjakohane protokoll ühenduse nimel heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll.

Protokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse A lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule heakskiitmiskirja vastavalt protokolli artiklile 25.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel andma hoiule käesoleva otsuse B lisas sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4.

Artikkel 4

1.   Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil vastavalt artiklile 20 lubatud ühenduse nimel heaks kiita protokolli lisade muudatused.

2.   Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3.   Lõikes 1 nimetatud luba piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist käsitlevate asjakohaste ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4.   Kui protokolli lisade muudatust ei rakendata asjakohastes ühenduse õigusaktides kaheteistkümne kuu jooksul alates depositaari poolt teatamise kuupäevast, edastab komisjon depositaarile kõnealust muudatust hõlmava kirjaliku mittenõustumisteatise vastavalt protokolli artikli 20 lõikele 8 enne nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT


(1)  30. mai 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

(3)  ELT L 33, 4.2.2006, lk. 1.


A LISA

TÕLGE

SAASTEAINETE HEITE- JA ÜLEKANDEREGISTRITE PROTOKOLL

Käesoleva protokolli osalised,

Meenutades 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 5 lõiget 9 ja artikli 10 lõiget 2;

Tõdedes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid loovad olulise mehhanismi ühisvastutuse suurendamiseks, saaste vähendamiseks ja säästva arengu soodustamiseks, nagu on märgitud Århusi konventsiooni osaliste esimesel kohtumisel vastuvõetud Lucca deklaratsioonis;

Võttes arvesse Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 10. põhimõtet;

Võttes samuti arvesse neid põhimõtteid ja kohustusi, mille suhtes lepiti kokku ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsil, eriti Agenda 21 19. peatüki sätteid;

Võttes teadmiseks Agenda 21 edasise rakendamise kava, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 19. eriistungil 1997. aastal, kus muu hulgas kutsuti üles suurendama nii siseriiklikku suutlikkust kui ka suutlikkust koguda, töödelda ja levitada infot ning hõlbustama üldsuse juurdepääsu ülemaailmseid keskkonnaprobleeme käsitlevale infole, rakendades selleks asjakohaseid meetmeid;

Võttes arvesse 2002. aasta säästva arengu tippkohtumisel vastuvõetud rakenduskava, milles kutsutakse üles koguma ühtset integreeritud infot kemikaalide kohta, näiteks saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite kaudu;

Võttes arvesse valitsustevahelise kemikaaliohutuse foorumi tööd, eriti 2000. aasta Bahia deklaratsiooni kemikaaliohutuse kohta, pärast 2000. aastat rakendatavaid prioriteetseid tegevusi ning tegevuskava saasteainete heite- ja ülekanderegistri/heitkoguste inventuuriks;

Võttes samuti arvesse organisatsioonidevahelise kemikaalide ohutu käitlemise programmi raames tehtut;

Võttes lisaks eelnevale arvesse veel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tööd, eriti selle nõukogu soovitust saasteainete heite- ja ülekanderegistrite rakendamise kohta, milles nõukogu kutsub liikmesriike looma saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid ning tegema need üldsusele kättesaadavaks;

Soovides luua mehhanismi, mis toetaks praeguse ja tulevaste põlvkondade iga liikme võimalust elada keskkonnas, mis nende tervise ja heaolu jaoks on piisav, tagades selleks üldsusele kättesaadavate keskkonnainfosüsteemide väljaarendamise;

Soovides samuti kindlustada, et selliste süsteemide väljaarendamisel võetakse arvesse selliseid säästvat arengut toetavaid põhimõtteid nagu ettevaatuse põhimõte, mis on sõnastatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes;

Tõdedes seost piisavate keskkonnainfosüsteemide ja Århusi konventsioonis sisalduvate õiguste teostamise vahel;

Märkides vajadust teha koostööd teiste saasteaineid ja jäätmeid käsitlevate rahvusvaheliste algatuste raames, sealhulgas 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni ja 1989. aasta ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni raames;

Tõdedes, et saastamise ja tööstusettevõtete ning teiste allikate tegevuse tagajärjel tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks rakendatava integreeritud lähenemise eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse ning säästev ja keskkonnasõbralik areng ning kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade tervist;

Olles veendunud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite kui majanduslikult tasuvate vahendite väärtuses, selles, et need ergutavad parandama keskkonnaalast tegevust, tagavad üldsuse juurdepääsu infole saasteaineheidete ja ülekande kohta asukondade kaudu ja asukondadesse ning on kasutatavad riikide poolt, et jälgida suundumusi, näidata saavutatud edu saastamise vähendamisel, jälgida konkreetsetest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist, seada prioriteete ning hinnata keskkonnapoliitika ja -programmide rakendamisel saavutatud edu;

Uskudes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid võivad saasteainete parema käitlemise tulemusena tuua tööstuse jaoks käegakatsutavat kasu;

Märkides, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrite andmete kasutamine koos tervise-, keskkonna-, demograafilise, majandusliku jm tüüpi asjakohase infoga aitab paremini mõista võimalikke probleeme, määrata kindlaks valupunkte, võtta ennetavaid ja leevendavaid meetmeid ning seada keskkonnajuhtimisealaseid prioriteete;

Tõdedes saasteainete heite- ja ülekanderegistritele esitatud info töötlemise käigus identifitseeritud või identifitseeritavate füüsiliste isikute privaatsuse kaitse tähtsust kooskõlas rakendatavate rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega;

Tõdedes ka rahvusvaheliselt kokkusobivate saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemide väljatöötamise tähtsust andmete võrreldavuse parandamise seisukohalt;

Märkides, et paljud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, Euroopa Ühendus ja Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalised koguvad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite jaoks andmeid erinevatest allikatest ning teevad need andmed üldsusele kättesaadavaks ning tõdedes mõnede riikide pikaajalisi ja väärtuslikke kogemusi eelkõige selles valdkonnas;

Võttes arvesse, et olemasolevaid saasteregistreid koostades on rakendatud erinevaid põhimõtteid ning seda, et on vaja vältida dubleerimist, ja tõdedes seetõttu, et teatud paindlikkus on vajalik;

Kutsudes tungivalt üles järk-järgult välja töötama saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid;

Kutsudes tungivalt üles ka looma ühenduslülisid saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite ning muid üldsusele huvipakkuvaid heitmeid käsitlevate infosüsteemide vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on hõlbustada üldsuse juurdepääsu infole, luues selleks kooskõlas käesoleva protokolli sätetega ühtsed, integreeritud, üleriigilised saasteainete heite- ja ülekanderegistrid, mis võimaldaks üldsusel osaleda nii keskkonnaalaste otsuste tegemisel kui ka aitaks kaasa keskkonna saastamise vältimisele ja vähendamisele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   protokolliosaline– riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, kellele viidatakse artiklis 24 ning kes on nõustunud siduma end käesoleva protokolliga ja kelle suhtes käesolev protokoll on jõus, kui tekstist ei tulene teisiti;

2.   konventsioon– keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse keskkonnaasjade otsustamises osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis võeti vastu Taanis Århusis 25. juunil 1998. aastal;

3.   üldsus– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

4.   rajatis– üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida omab või käitab üks ja sama füüsiline või juriidiline isik;

5.   pädev asutus– siseriiklik asutus või asutused või muu pädev organ või organid, mille protokolliosaline on määranud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemi juhtima;

6.   saasteaine– aine või ainerühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

7.   heide– saasteainete inimtegevuse tagajärjel keskkonda viimine, kas tahtlikult või avariiliselt, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende mahavoolamine, emiteerimine, heide veekogusse, maasse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine või kanalisatsioonisüsteemide kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;

8.   ülekanne väljapoole objekti– kas kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ettenähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole rajatise piire;

9.   hajureostusallikas– sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

10.   siseriiklik ja üleriigiline– mõisted, mida käesolevast protokollist tulenevate kohustuste puhul tõlgendatakse nende osaliste suhtes, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kõnealuse piirkonna suhtes kohaldatavatena, kui tekstist ei tulene teisiti;

11.   jäätmed– ained või esemed, mis:

a)kõrvaldatakse või taaskasutatakse;b)kavatsetakse kõrvaldada või taaskasutada võic)tuleb kõrvaldada või taaskasutada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

12.   ohtlikud jäätmed– jäätmed, mis on siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikena;

13.   muud jäätmed– jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed;

14.   reovesi– kasutatud vesi, mis sisaldab aineid või esemeid ja mis jääb siseriiklike õigusaktide reguleerimisalasse.

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Iga protokolliosaline võtab käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, samuti asjakohaseid meetmeid selle täitmise tagamiseks.

2.   Käesoleva protokolli sätted ei kahjusta protokolliosalise õigust säilitada või kasutusele võtta käesoleva protokolliga nõutavast ulatuslikumaid või üldsusele paremini kättesaadavaid saasteainete heite- ja ülekanderegistreid.

3.   Iga protokolliosaline võtab vajalikke meetmeid nõudmaks, et rajatis ega ametivõimud ei karista, kiusa taga ega ahista rajatise töötajaid ja üldsuse esindajaid, kes teatavad ametivõimudele käesoleva protokolli rakendamiseks võetud siseriiklike õigusaktide rajatisepoolsest rikkumisest, kuna nad sellest teatasid.

4.   Käesoleva protokolli rakendamisel juhindub iga protokolliosaline ettevaatuse põhimõttest, mis on sätestatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes.

5.   Et vähendada aruandluse dubleerimist, võib saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi integreerida selliste olemasolevate infoallikatega nagu litsentsidest ja tegevuslubadest aruandmise mehhanismid niivõrd, kuivõrd see on otstarbekas.

6.   Protokolliosalised püüavad ühitada saasteainete heite ja ülekande siseriiklikud registrid.

Artikkel 4

Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi põhielemendid

Vastavalt käesolevale protokollile loob ja peab iga protokolliosaline üldsusele kättesaadavat saasteainete heite ja ülekande siseriiklikku registrit, mis:

a)

punktreostusallikatest aruandmisel on rajatisepõhine;

b)

hõlmab aruandmist hajureostusallikatest;

c)

vastavalt vajadusele on kas saasteaine- või jäätmepõhine;

d)

hõlmab erinevaid keskkonnaelemente, eristades heiteid õhku, maismaale ja vette;

e)

sisaldab infot ülekannete kohta;

f)

põhineb kohustuslikul regulaarsel aruandmisel;

g)

sisaldab standarditud ja õigeaegseid andmeid, piiratud arvul aruande tarbeks standarditud künnisväärtusi ja kui üldse, siis üksnes piiratud hulgal konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid;

h)

on selge ning kavandatud kasutajasõbraliku ja avalikult kättesaadavana, sealhulgas elektrooniliselt;

i)

võimaldab üldsuse osalemist selle väljaarendamisel ja parandamisel ning

j)

on struktureeritud arvutipõhine andmebaas või koosneb mitmest üksteisega seotud andmebaasist, mida peab pädev asutus.

Artikkel 5

Ülesehitus ja struktuur

1.   Iga protokolliosaline tagab, et artiklis 4 viidatud registris sisalduvad andmed esitatakse nii kokkuvõtlikult kui ka üksikasjalikult, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja kindlaks määrata:

a)

rajatise ja selle geograafilise asukoha järgi;

b)

tegevuse järgi;

c)

omaniku või käitaja ja vajaduse korral äriühingu järgi;

d)

vajaduse korral saasteaine või jäätmete põhjal;

e)

iga keskkonnaelemendi põhjal, kuhu saasteaine on heidetud, ning

f)

ülekande sihtpunkti ja vajaduse korral jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise koha järgi, nagu on märgitud artikli 7 lõikes 5.

2.   Iga protokolliosaline tagab ka, et andmeid saab otsida ja kindlaks määrata registrisse kantud hajureostusallikate järgi.

3.   Iga protokolliosaline võtab registri ülesehitamisel arvesse selle edasise laienemise võimalust ning tagab, et üldsusele on kättesaadavad vähemalt kümne viimase aruandeaasta aruannete andmed.

4.   Register ehitatakse üles selliselt, et üldsusel oleks võimalikult lihtne sellele juurde pääseda niisuguste elektrooniliste vahendite kaudu nagu Internet. Normaaltingimustel võimaldab selline ülesehitus registris sisalduvat infot elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja viivitamata kätte saada.

5.   Iga protokolliosaline peaks looma oma registrisse ühendused asjakohaste olemasolevate, üldsusele kättesaadavate, keskkonnakaitsega seotud andmebaasidega.

6.   Iga protokolliosaline loob oma registrisse ühendused teiste käesoleva protokolli osaliste saasteaainete heite- ja ülekanderegistritega ning võimaluse korral teiste riikide vastavatesse registritega.

Artikkel 6

Registri ulatus

1.   Iga protokolliosaline tagab, et tema register sisaldab infot:

a)

saasteainete heidete kohta, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)

ülekannete kohta väljapoole objekti, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2; ning

c)

hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta, mida nõutakse vastavalt artikli 7 lõikele 4.

2.   Olles hinnanud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljaarendamisel ja käesoleva protokolli rakendamisel omandatud kogemusi ning võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi protsesse, vaatab protokolliosaliste kohtumine läbi käesoleva protokolli kohased aruandlusnõuded ja arvestab edasiarendamisel järgmisi küsimusi:

a)

I lisas loetletud tegevuste läbivaatamine;

b)

II lisas loetletud saasteainete läbivaatamine;

c)

I ja II lisas nimetatud künnisväärtuste läbivaatamine ning

d)

selliste muude asjakohaste aspektide lisamine nagu info objektisiseste ülekannete ja ladustamise kohta, hajureostusallikaid käsitleva aruandluse nõuete kindlaksmääramine või kriteeriumid saasteainete lisamiseks käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 7

Aruandlusnõuded

1.   Iga protokolliosaline kas:

a)

nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt, kes on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega, I lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat võimsuse/tootlikkuse künnist ja:

i)

viib keskkonda II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavaid künniseid;

ii)

kannab objekti piiridest välja II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 2. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist, juhul kui protokolliosaline on valinud heidete puhul saasteainepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iii)

kannab objekti piiridest välja ohtlikke jäätmeid rohkem kui 2 tonni aastas, või muid jäätmeid rohkem kui 2 000 tonni aastas, juhul kui protokolliosaline on valinud ülekannete puhul jäätmepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iv)

kannab reoveega, mida kavatsetakse puhastada, objekti piiridest välja II lisas kindlaksmääratud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1b veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist;

b)

kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, või nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, kui ta on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega I lisa 3. veerus töötajate arvu suhtes kehtestatud künnise piires või seda ületades, ning toodab, töötleb või kasutab II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 3. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist.

2.   Iga protokolliosaline nõuab rajatise omanikult või käitajalt, kellele viidatakse lõikes 1, lõigetes 5 ja 6 nimetatud info edastamist kooskõlas seal esitatud nõuetega nende saasteainete ja jäätmete kohta, mille puhul künniseid ületati.

3.   Et saavutada käesoleva protokolli eesmärki, võib protokolliosaline konkreetse saasteaine puhul otsustada, kas kohaldada heitekünnist või tootmis-, töötlemis- või kasutamiskünnist, tingimusel et see suurendab registrist heidete või ülekannete kohta kättesaadava asjakohase info hulka.

4.   Iga protokolliosaline tagab, et tema pädev asutus kogub, või nimetab ühe või mitu ametiasutust või pädevat asutust, kes koguvad tema registri jaoks infot saasteaineheidete kohta hajureostusallikatest, mis on kindlaks määratud lõigetes 7 ja 8.

5.   Iga protokolliosaline nõuab nendelt rajatiste omanikelt või käitajatelt, kellel on aruandekohustus vastavalt lõikele 2, rajatise kohta alljärgneva info kogumist ja esitamist oma pädevale asutusele:

a)

rajatise nimetus, postiaadress, geograafiline asukoht, rajatise tegevusala või tegevusalad ning omaniku või käitaja nimi ja vajaduse korral äriühingu nimetus;

b)

nimetus ja numbriline identifikaator iga konkreetse saasteaine puhul, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2;

c)

iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ning mis aruandeaasta jooksul on rajatisest keskkonda viidud, märkides eraldi ära nii koguheite kui heited õhku, vette või maismaale, sealhulgas maasse pumpamise;

d)

kas:

i)

iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades koguseid, mis on üle kantud taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, ning vastuvõtva rajatise nimi ja aadress, või

ii)

jäätmete kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades iga taaskasutuse või kõrvaldamise puhul, kas tegemist on ohtlike või muude jäätmetega ning märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on III lisa alusel suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nimi ja aadress ning tegelik taaskasutamise või kõrvaldamise objekt, kuhu jäätmed üle kanti;

e)

iga sellise saasteaine kogus reovees, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on kantud objekti piiridest väljapoole, ja

f)

punktides c–e viidatud info saamiseks vastavalt artikli 9 lõikele 2 kasutatud metoodika, näidates ära, kas info põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel.

6.   Lõike 5 punktides c–e viidatud info sisaldab andmeid plaanipärasest ja erakorralisest tegevusest tulenevate heidete ja ülekannete kohta.

7.   Iga protokolliosaline esitab oma registris piisava ruumilise jaotusega infot hajureostusallikatest pärinevate saasteaineheidete kohta, mille puhul kõnealune protokolliosaline otsustab, et andmeid kogub asjakohane asutus ja et neid on võimalik registrisse lisada. Kui protokolliosaline otsustab, et selliseid andmeid ei ole, võtab ta meetmeid, et algatada aruandmine vastavate saasteainete heidete kohta ühest või mitmest hajureostusallikast vastavalt siseriiklikele prioriteetidele.

8.   Lõikes 7 viidatud info sisaldab andmeid selle saamiseks kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 8

Aruandetsükkel

1.   Iga protokolliosaline tagab, et info, mis peab sisalduma tema registris, on üldsusele kättesaadav, koostatud ja registrisse kantud kalendriaastate kaupa. Aruandeaasta on kalendriaasta, mille kohta infot antakse. Iga protokolliosalise jaoks on esimeseks aruandeaastaks esimene kalendriaasta pärast käesoleva protokolli jõustumist tema suhtes. Aruandmist vastavalt artiklile 7 nõutakse igal aastal. Siiski võib teiseks aruandeaastaks olla teine kalendriaasta pärast esimest aruandeaastat.

2.   Iga protokolliosaline, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et info lisatakse tema registrisse viieteistkümne kuu jooksul pärast iga aruandeaasta lõppu. Info esimese aruandeaasta kohta lisatakse tema registrisse kahe aasta jooksul pärast kõnealuse aruandeaasta lõppu.

3.   Iga protokolliosaline, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et konkreetset aruandeaastat käsitlev info lisatakse tema registrisse kuus kuud pärast seda, kui seda peavad tegema need protokolliosalised, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid.

Artikkel 9

Andmete kogumine ja dokumentatsiooni säilitamine

1.   Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, vajalike andmete kogumist, et vastavalt järgmisele lõikele 2 ja asjakohase sagedusega määrata kindlaks rajatisest pärinevad heited ja ülekanded väljapoole objekti piire, mille kohta tuleb aru anda vastavalt artiklile 7, ning teha pädevatele asutustele kättesaadavaks dokumentatsioon nende andmete kohta, kust saadi info aruandesse viieaastase perioodi kohta alates asjaomase aruandeaasta lõpust. Kõnealuses dokumentatsioonis on kirjeldatud ka andmete kogumisel kasutatud metoodika.

2.   Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, et nad kasutaksid parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid. Vajaduse korral tuleks seda teha kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega.

Artikkel 10

Kvaliteedi hindamine

1.   Iga protokolliosaline nõuab, et selliste rajatiste omanikud või käitlejad, kes vastavalt artikli 7 lõikele 1 on aruandekohustuslased, tagavad edastatava info kvaliteedi.

2.   Iga protokolliosaline tagab, et pädev asutus hindab tema registris sisalduvate andmete kvaliteeti, eelkõige nende terviklikkust, järjepidevust ja usaldatavust, võttes arvesse kõiki protokolliosaliste kohtumisel väljatöötatud suuniseid.

Artikkel 11

Info kättesaadavus üldsusele

1.   Iga protokolliosaline tagab, et saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv info on vastavalt käesoleva protokolli sätetele üldsusele kättesaadav, ilma et oleks vaja oma huvi tõendada, tagades eelkõige selle, et register võimaldab elektrooniliselt otse ligi pääseda infole avalike sidevõrkude kaudu.

2.   Kui registris sisalduv info ei ole üldsusele kergesti kättesaadav otseste elektrooniliste vahendite kaudu, tagab iga protokolliosaline, et tema pädev asutus esitab nõudmisel selle info teisel tõhusal viisil nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

3.   Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, tagab iga protokolliosaline, et juurdepääs tema registris sisalduvale infole on tasuta.

4.   Iga protokolliosaline võib lubada oma pädeval asutusel võtta lõikes 2 viidatud konkreetse info paljundamise ja postitamise eest tasu, kuid see tasu ei tohi ületada mõistlikku suurust.

5.   Kui registrites sisalduv info ei ole üldsusele otseste elektrooniliste vahendite kaudu kergesti kättesaadav, hõlbustab iga protokolliosaline elektroonilist juurdepääsu registrile sellistes avalikult juurdepääsetavates kohtades nagu avalikud raamatukogud, kohalike omavalitsuste kontorid või muud asjakohased asutused.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.   Iga protokolliosaline võib volitada pädevat asutust hoidma registris peetavat infot konfidentsiaalsena, kui selle avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada:

a)

rahvusvahelisi suhteid, riigikaitset või avalikku julgeolekut;

b)

õigusemõistmist, isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või ametiasutuse suutlikkust viia läbi kriminaal- või distsiplinaaruurimist;

c)

äri- või tööstusinfo konfidentsiaalsust, kui seda kaitseb majanduslike huvide kaitse seadus;

d)

intellektuaalomandi õigusi või

e)

füüsilise isiku andmete ja failide konfidentsiaalsust, kui kõnealune isik ei ole nõus üldsusele infot teatavaks tegema ning kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku õigusega.

Eespool märgitud konfidentsiaalsuspõhjendusi tõlgendatakse kitsendavalt, arvestades seda, kas avalikustamine teenib üldsuse huve ja kas info puudutab heiteid keskkonda.

2.   Lõike 1 punkti c raames kaalutakse heiteid käsitleva keskkonnakaitsealase info avalikustamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

3.   Kui info konfidentsiaalsus säilitatakse vastavalt lõikele 1, näidatakse registris ära, missugust infot ei avalikustata, esitades võimaluse korral näiteks infot üldiste keemiliste omaduste ja mitteavalikustamise põhjuste kohta.

Artikkel 13

Üldsuse osalemine saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamises

1.   Iga protokolliosaline tagab oma siseriiklike õigusaktidega üldsusele asjakohased võimalused osaleda saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamisel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võimaldab iga protokolliosaline üldsusele tasuta juurdepääsu infole kavandatavate meetmete kohta, mis käsitlevad saasteainete heite ja ülekande siseriikliku registri väljatöötamist, samuti annab võimaluse esitada otsustamise käigus asjakohaseid märkusi, infot, analüüse või arvamusi ning asjaomane asutus võtab üldsuse sellist panust kohaselt arvesse.

3.   Iga protokolliosaline tagab, et kui otsus registri loomise või selle ulatusliku muutmise kohta on vastu võetud, tehakse üldsusele õigeaegselt teatavaks nii info sellise otsuse kohta kui ka kaalutlused, mille alusel see otsus tehti.

Artikkel 14

Õigusabi kättesaadavus

1.   Iga protokolliosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et igal isikul, kes leiab, et tema poolt vastavalt artikli 11 lõikele 2 esitatud infotaotlust on kas osaliselt või täielikult eiratud, see on ebaseaduslikult tagasi lükatud, sellele on ebapiisavalt vastatud või pole seda muul viisil käsitletud kooskõlas kõnealuse lõike sätetega, on õigus pöörduda kohtusse või mõne muu seaduse alusel loodud sõltumatu ja erapooletu asutuse poole.

2.   Lõikes 1 esitatud nõuete kohaldamine ei piira protokolliosaliste vahel sõlmitud lepetest tulenevaid ja käesoleva artikli valdkonda käsitlevaid vastavaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 15

Suutlikkuse tõstmine

1.   Iga protokolliosaline tõstab üldsuse teadlikkust saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohta ning tagab, et üldsusele osutatakse abi ja teda juhendatakse registrile juurdepääsul ning selles sisalduvast infost arusaamisel ja kasutamisel.

2.   Iga protokolliosaline peaks piisavalt tõstma vastutavate ametivõimude ja asutuste suutlikkust, et aidata neil täita käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 16

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised teevad koostööd vastavalt vajadusele ja abistavad üksteist:

a)

käesoleva protokolli eesmärke toetavas rahvusvahelises tegevuses;

b)

vastavalt käesolevale protokollile loodavate või loodud siseriiklike süsteemide rakendamisel asjaomaste protokolliosaliste vahel sõlmitud vastastikuse kokkuleppe alusel;

c)

käesoleva protokolli kohase sellise info vahetamisel, mis käsitleb heiteid ja ülekandeid piirialadel;

d)

protokolliosaliste vahelist ülekannet käsitleva info vahetamisel käesoleva protokolli alusel.

2.   Protokolliosalised soodustavad vajaduse korral omavahelist koostööd ja koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada:

a)

üldsuse teadlikkust rahvusvahelisel tasandil;

b)

tehnoloogiasiiret ning

c)

tehnilise abi osutamist käesoleva protokolliga seotud küsimustes sellistele protokolliosalistele, kes on arengumaad või üleminekumajandusega osalised.

Artikkel 17

Protokolliosaliste kohtumine

1.   Käesolevaga sätestatakse protokolliosaliste kohtumine. Selle esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist. Seejärel korraldatakse protokolliosaliste kohtumise tavaistungeid järjestikuliselt või paralleelselt konventsiooniosaliste tavakohtumistega, kui käesoleva protokolli osalised pole otsustanud teisiti. Protokolliosaliste kohtumine peab erakorralise istungi, kui seda otsustatakse tavaistungil või mõne protokolliosalise kirjaliku taotluse põhjal, tingimusel et kuue kuu jooksul alates Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri poolt taotluse edastamisest kõikidele protokolliosalistele toetab seda vähemalt üks kolmandik kõnealustest osalistest.

2.   Protokolliosaliste korrapäraste aruannete põhjal hoiab osaliste kohtumine käesoleva protokolli rakendamist ja arendamist pideva vaatluse all ning seda eesmärki silmas pidades:

a)

vaatab läbi saasteainete heite- ja ülekanderegistrite arendamise ning soodustab nende järkjärgulist tugevdamist ja lähendamist;

b)

koostab suunised, et hõlbustada protokolliosaliste aruandmist osaliste kohtumisele, pidades silmas vajadust vältida tööde dubleerimist;

c)

koostab töökava;

d)

kaalub meetmeid tugevdamaks rahvusvahelist koostööd vastavalt artiklile 16 ja võtab need vajaduse korral vastu;

e)

asutab vajalikuks peetavad abistavad asutused;

f)

otsustab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 20 vastu käesoleva protokolli ja selle lisade muutmisettepanekud, mis on vajalikud käesoleva protokolli kohaldamiseks;

g)

esimesel istungil otsustab ja võtab konsensuse alusel vastu oma ja abistavate asutuste istungite protseduurireeglid, võttes arvesse kõiki konventsiooniosaliste kohtumisel vastuvõetud protseduurireegleid;

h)

kaalub konsensuse alusel finantskorralduste tegemist ja tehnilise abi mehhanismide loomist, et hõlbustada käesoleva protokolli rakendamist;

i)

kasutab käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral teiste asjakohaste rahvusvaheliste asutuste teenuseid ning

j)

kaalub ja võtab endale lisameetmeid, mis võivad olla vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks, näiteks nagu protokolli rakendamist soodustavate suuniste ja soovituste vastuvõtmine.

3.   Protokolliosaliste kohtumine hõlbustab info vahetamist seoses kogemustega, mis on saadud aruandmisel saasteainete ülekannete kohta, kasutades saasteaine- ja jäätmepõhist lähenemisviisi, ning vaatab need kogemused läbi, et uurida võimalust nende kahe lähenemisviisi lähendamiseks, võttes arvesse üldsuse huvi info vastu vastavalt artiklile 1 ning saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite üldist tõhusust.

4.   ÜROl, tema spetsialiseeritud asutustel ja Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril, samuti igal riigil või piirkonna majanduskoostöö organisatsioonil, kellel vastavalt artiklile 24 on õigus sellele protokollile alla kirjutada, kuid kes ei ole käesoleva protokolli osaline, ning igal valitsustevahelisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas, on õigus osaleda osaliste kohtumise istungil vaatlejana. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu osaliste kohtumine.

5.   Igal valitsusvälisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas ja kes on informeerinud Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri oma soovist olla esindatud osaliste kohtumise istungil, on õigus osaleda vaatlejana, välja arvatud juhul, kui üks kolmandik istungil osalevatest protokolliosalistest esitavad vastuväite. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu protokolliosaliste kohtumine.

Artikkel 18

Hääleõigus

1.   Igal käesoleva protokolli osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel.

2.   Piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid kasutavad oma pädevusse kuuluvates küsimustes õigust hääletada sellise arvu häältega, mis on võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on käesoleva protokolli osalised. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust ise, ja vastupidi.

Artikkel 19

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa ja viide käesolevale protokollile on samal ajal ka viide selle lisadele, välja arvatud juhul, kui on selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

Artikkel 20

Muutmine

1.   Iga protokolliosaline võib teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevas protokollis.

2.   Ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevasse protokolli kaalutakse protokolliosaliste kohtumisel.

3.   Iga protokolli muudatusettepanek esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes teatab sellest vähemalt kuus kuud enne istungit, kus ettepanek kavatsetakse vastu võtta, kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

4.   Protokolliosalised teevad kõik selleks, et jõuda konsensuse alusel kokkuleppele iga käesoleva protokolli muudatusettepaneku suhtes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on tehtud, kuid kokkuleppele pole jõutud, võetakse muudatusettepanek viimase abinõuna vastu kohalolevate ja hääletusel osalevate protokolliosaliste kolme neljandiku häälteenamusega.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “kohalolevad ja hääletusel osalevad protokolliosalised” osalisi, kes on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu.

6.   Sekretariaat edastab käesoleva protokolli muudatusettepanekud, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 4, depositaarile, kes saadab need kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

7.   Muudatus, v.a lisa muudatus, jõustub selle ratifitseerinud, vastuvõtnud või heakskiitnud osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad vähemalt kolmelt neljandikult osalistest, kes olid protokolliosalised selle muudatuse vastuvõtmise ajal. Seejärel jõustub muudatus kõigi teiste osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui see protokolliosaline on esitanud muudatuste kohta oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja.

8.   Iga protokolliosaline, kes ei kiida heaks protokolli lisa muudatust, teatab sellest depositaarile kirjalikult kaheteistkümne kuu jooksul alates sellest teatamise kuupäevast depositaari poolt. Depositaar teatab viivitamatult kõikidele osalistele sellise teatise saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal mittenõustumisteatise tagasi võtta, misjärel lisa muudatus jõustub kõnealuse osalise suhtes.

9.   Kaheteistkümne kuu möödumisel depositaari poolt teatamise kuupäevast vastavalt lõikele 6 jõustub lisa muudatus nende osaliste suhtes, kes ei ole esitanud depositaarile teatist vastavalt lõikele 8, tingimusel et selleks ajaks ei ole sellist teatist esitanud üle ühe kolmandiku osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal.

10.   Kui lisa muudatus on otseselt seotud käesoleva protokolli muudatusega, ei jõustu see enne, kui on jõustunud käesoleva protokolli muudatus.

Artikkel 21

Sekretariaat

Käesoleva protokolli jaoks täidab Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretariaat järgmisi sekretariaadi ülesandeid:

a)

protokolliosaliste istungite ettevalmistamine ja teenindamine;

b)

protokolliosalistele aruannete ja muu info edastamine, mis on saabunud vastavalt käesoleva protokolli sätetele;

c)

aruandmine sekretariaadi tegevusest protokolliosaliste kohtumisele ning

d)

muud ülesanded, mis võidakse kindlaks määrata protokolliosaliste kohtumisel olemasolevate vahendite alusel.

Artikkel 22

Nõuete järgimise kontrollimine

Protokolliosaliste kohtumise esimesel istungil kehtestatakse konsensuse alusel vastasseisu ja kohtulahendeid vältivad konsultatiivse iseloomuga koostöömenetlused ja institutsiooniline kord, et hinnata ja edendada käesoleva protokolli sätete täitmist ja käsitleda nõuete täitmatajätmise juhtumeid. Kõnealuste menetluste ja korra kehtestamisel kaalub osaliste kohtumine muu hulgas seda, kas lubada käesoleva protokolliga seotud küsimustes üldsuselt saadud info vastuvõtmist.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine

1.   Kui kahe või mitme protokolliosalise vahel tekib vaidlus käesoleva protokolli tõlgendamise või rakendamise küsimustes, püüavad nad leida lahendust läbirääkimiste teel või mõnel muul vaidluseosalistele vastuvõetaval vaidluste rahumeelse lahendamise viisil.

2.   Käesoleva protokolli allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või igal ajal pärast seda võib riik depositaarile kirjalikult teatada, et vastavalt lõikele 1 lahendamata jäänud vaidluse korral tunnistab ta üht või mõlemat alljärgnevatest vaidluse lahendamise viisidest kui kohustuslikku iga protokolliosalise suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse:

a)

vaidluse esitamine rahvusvahelisele kohtule;

b)

vaidluse esitamine vahekohtule vastavalt IV lisas sätestatud menetlusele.

Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon võib koostada vahekohtu osas sarnase mõjuga deklaratsiooni kooskõlas punktis b viidatud menetlustega.

3.   Kui vaidluseosalised on tunnistanud mõlemat vaidluse lahendamise viisi, mis on esitatud lõikes 2, võib vaidluse esitada ainult rahvusvahelisele kohtule, välja arvatud juhul, kui osalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 24

Allakirjutamine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Kiievis (Ukraina) 21.–23. mail 2003. aastal viiendal ministrite konverentsil “Keskkond Euroopa jaoks” ja pärast seda ÜRO peakorteris New Yorgis kuni 31. detsembrini 2003 kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes koosnevad suveräänsetest ÜRO liikmesriikidest, kellele nende liikmesriigid on üle kandnud oma pädevuse käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes, sealhulgas pädevuse sõlmida lepinguid nendes küsimustes.

Artikkel 25

Depositaar

Käesoleva protokolli depositaarina tegutseb ÜRO peasekretär.

Artikkel 26

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1.   Käesoleva protokolli ratifitseerivad, võtavad vastu või kinnitavad sellele alla kirjutanud riigid ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kellele viidatakse artiklis 24.

2.   Käesolev protokoll on avatud ühinemiseks artiklis 24 viidatud riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele alates 1. jaanuarist 2004.

3.   Iga piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, kellele viidatakse artiklis 24 ja kellest saab käesoleva protokolli osaline, ilma et ükski selle liikmesriikidest oleks protokolliosaline, kehtivad kõik käesolevast protokollist tulenevad kohustused. Kui üks või mitu sellise organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva protokolli liikmesriigid, teevad organisatsioon ja selle liikmesriigid otsuse oma vastutuse kohta käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmisel. Sel juhul ei laiene organisatsioonile ega liikmesriikidele käesolevast protokollist tulenevad õigused üheaegselt.

4.   Artiklis 24 viidatud piirkondlikud majanduskoostöö organisatsioonid teatavad ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjades oma pädevuse ulatuse käesoleva protokolliga reguleeritavates küsimustes. Samuti teavitavad kõnealused organisatsioonid depositaari oma pädevuse ulatuse olulistest muudatustest.

Artikkel 27

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

2.   Lõike 1 kohaldamisel ei peeta piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiuleantud kirja selle organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud dokumente täiendavaks dokumendiks.

3.   Iga riigi või majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, mis ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist, jõustub käesolev protokoll üheksakümnendal päeval pärast kõnesoleva riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

Artikkel 28

Erandid

Käesoleva protokolli suhtes ei või teha erandeid.

Artikkel 29

Väljaastumine

Igal ajal pärast kolme aasta möödumist käesoleva protokolli jõustumisest osalise suhtes, võib see protokolliosaline protokollist välja astuda, teatades sellest kirjalikult depositaarile. Väljaastumine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar saab sellekohase kirjaliku teatise.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Kiiev (Ukraina), kahekümne esimene mai, kahe tuhande kolmas aasta.

I LISA

TEGEVUSED

Jrk nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

(1. veerg)

Töötajate künnisarv

(2. veerg)

1.

Energeetikasektor

a)

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

*

10 töötajat

b)

Utmisrajatised

*

c)

Soojuselektrijaamad ja muud põletusseadmed

nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW)

d)

Koksiahjud

*

e)

Kivisöe trummelveskid

tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis

f)

Rajatised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks

*

2.

Metallide tootmine ja töötlemine

a)

Rajatised metallimaakide (sealhulgas sulfiidmaak) särdamiseks või paagutamiseks

*

10 töötajat

b)

Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu

tootmisvõimsusega 2,5 tonni tunnis

c)

Rajatised mustmetallide töötlemiseks:

 

i)

kuumvaltsimisseadmed

tootmisvõimsusega 20 tonni toorterast tunnis

ii)

sepistamine sepikodades

löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW

iii)

pinnete pealesulatamine (mustmetallidele)

toorterase kuluga 2 tonni tunnis

d)

Mustmetalli valukojad

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

e)

Rajatised:

 

i)

värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt

*

ii)

värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme sulatamiseks, kaasa arvatud sulamite valmistamiseks (rafineerimise, valamise, jm eesmärgil)

sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

10 töötajat

f)

Rajatised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks

kus töötlemisvannide kogumaht on võrdne 30 m3

3.

Mineraalitööstus

a)

Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud

*

10 töötajat

b)

Lahtine kaevandamine

kus kaevandatava ala pindala on võrdne 25 ha

c)

Rajatised:

 

i)

tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas

ii)

lubja tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

iii)

tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Rajatised asbesti ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

*

e)

Rajatised klaasi, kaasa arvatud klaaskiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

f)

Rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

g)

Rajatised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eriti katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamiseks

tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

4.

Keemiatööstus

a)

Keemiatööstuse seadmed selliste orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks nagu:

i)

lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

ii)

hapnikku sisaldavad süsivesinikud nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

iii)

väävlit sisaldavad süsivesinikud

iv)

lämmastikku sisaldavad süsivesinikud nagu amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

v)

fosforit sisaldavad süsivesinikud

vi)

halogeenitud süsivesinikud

vii)

metallorgaanilised ühendid

viii)

põhilised plastid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

ix)

sünteetilised kummid

x)

värvained ja pigmendid

xi)

pindaktiivsed ained

*

10 töötajat

b)

Keemiatööstuse seadmed selliste anorgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks nagu:

i)

gaasilised ained nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid

ii)

happed nagu kroomhape, fluorvesinikhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape

iii)

alused nagu ammoonium hüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

iv)

soolad nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat

v)

mittemetallid, metalloksiidid või muud sellised anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

*

c)

Keemiatööstuse seadmed fosfor-, lämmastik- või kaaliväetiste (liht- ja liitväetised) tootmiseks

*

d)

Keemiatööstuse seadmed põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

*

e)

Keemiatööstuse seadmed põhiliste ravimainete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste protsesside abil

*

f)

Rajatised lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete tööstuslikuks tootmiseks

*

10 töötajat

5.

Jäätme- ja reoveekäitlus

a)

Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, pürolüüsiks, taaskasutamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks

jõudlusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

b)

Seadmed olmejäätmete põletamiseks

võimsusega 3 tonni tunnis

c)

Rajatised tavajäätmete kõrvaldamiseks

võimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine)

jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni

e)

Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

jõudlusega 10 tonni päevas

f)

Olmereoveepuhastid

võimsusega 100 000 inimekvivalenti

g)

Iseseisvalt käitatavad tööstusreovee puhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust

võimsusega 10 000 m3 ööpäevas

6.

Paberi- ja puidu tootmine ja töötlemine

a)

Tööstusseadmed tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest

*

10 töötajat

b)

Tööstusseadmed paberi, pappi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaastplaat, kiud- ja vineerplaat)

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

c)

Tööstusseadmed puidu ja puittoodete töötlemiseks kemikaalidega

tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas

7.

Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

a)

Lindude ja sigade intensiivkasvatus farmides

i)

40 000 linnu kohta

ii)

2 000 produktiivsea kohta (kehamassiga üle 30 kg)

iii)

750 emise kohta

10 töötajat

b)

Intensiivne vesiviljelus

1 000 tonni kalu ja koorikloomi aastas

10 töötajat

8.

Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduainete ja jookide tootmisel

a)

Tapamajad

tootmisvõimsusega 50 tonni rümpasid ööpäevas

10 töötajat

b)

Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja tootmine

 

i)

loomsest toormest (v.a piim)

tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

ii)

taimsest toormest

tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus)

c)

Piima tootmine ja töötlemine

kus piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine)

9.

Muu tegevus

a)

Seadmed kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemiseks, pleegitamiseks, merseerimiseks)

töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

b)

Nahaparkimisseadmed

töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas

c)

Rajatised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasva ärastamiseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks

lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas

d)

Seadmed grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise teel

*

e)

Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks

tootmisvõimsusega 100 m pikkuste laevade jaoks

Selgitavad märkused:

1. veerg sisaldab võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis a.

Tärniga (*) tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi ei kohaldata (kõik rajatised peavad esitama aruanded).

2. veerg sisaldab töötajate künnisarvu, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b.

“10 töötajat” tähendab 10 täiskohaga töötaja ekvivalenti.

II LISA

SAASTEAINED

Jrk nr

CASi number

Saasteaine

Heidete künnisarvud

(1. veerg)

Saasteainete objektiväliste ülekannete künnisarvud

(2. veerg)

Tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvud

(3. veerg)

Õhku

(1a allveerg)

Vette

(1b allveerg)

Maale

(1c allveerg)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

1

74-82-8

Metaan (CH4)

100 000

-

-

-

*

2

630-08-0

Süsinikmonoksiid (CO)

500 000

-

-

-

*

3

124-38-9

Süsinikdioksiid (CO2)

100 miljonit

-

-

-

*

4

 

Fluorosüsivesinikud (HFC-d)

100

-

-

-

*

5

10024-97-2

Dilämmastik(mono)oksiid (N2O)

10 000

-

-

-

*

6

7664-41-7

Ammoniaak (NH3)

10 000

-

-

-

10 000

7

 

Mittelenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)

100 000

-

-

-

*

8

 

Lämmastikoksiidid (NOx/NO2)

100 000

-

-

-

*

9

 

Perfluorosüsinikud (PFC-d)

100

-

-

-

*

10

2551-62-4

Väävelheksafluoriid (SF6)

50

-

-

-

*

11

 

Vääveloksiidid (SOx/SO2)

150 000

-

-

-

*

12

 

Üldlämmastik

-

50 000

50 000

10 000

10 000

13

 

Üldfosfor

-

5 000

5 000

10 000

10 000

14

 

Fluoroklorosüsivesinikud (HCFC-d)

1

-

-

100

10 000

15

 

Fluoroklorosüsinikud (CFC-d)

1

-

-

100

10 000

16

 

Haloonid

1

-

-

100

10 000

17

7440-38-2

Arseen ja selle ühendid (As-ina)

20

5

5

50

50

18

7440-43-9

Kaadmium ja selle ühendid (Cd-na)

10

5

5

5

5

19

7440-47-3

Kroom ja selle ühendid (Cr-ina)

100

50

50

200

10 000

20

7440-50-8

Vask ja selle ühendid (Cu-na)

100

50

50

500

10 000

21

7439-97-6

Elavhõbe ja selle ühendid (Hg-na)

10

1

1

5

5

22

7440-02-0

Nikkel ja selle ühendid (Ni-na)

50

20

20

500

10 000

23

7439-92-1

Plii ja selle ühendid (Pb-na)

200

20

20

50

50

24

7440-66-6

Tsink ja selle ühendid (Zn-na)

200

100

100

1 000

10 000

25

15972-60-8

Alakloor

-

1

1

5

10 000

26

309-00-2

Aldriin

1

1

1

1

1

27

1912-24-9

Atratsiin

-

1

1

5

10 000

28

57-74-9

Klordaan

1

1

1

1

1

29

143-50-0

Kloordekoon

1

1

1

1

1

30

470-90-6

Kloorfenvinfos

-

1

1

5

10 000

31

85535-84-8

Kloroalkaanid, C10-C13

-

1

1

10

10 000

32

2921-88-2

Kloorpürifos

-

1

1

5

10 000

33

50-29-3

DDT

1

1

1

1

1

34

107-06-2

1,2-dikloroetaan (EDC)

1 000

10

10

100

10 000

35

75-09-2

Diklorometaan (DCM)

1 000

10

10

100

10 000

36

60-57-1

Dieldriin

1

1

1

1

1

37

330-54-1

Diuroon

-

1

1

5

10 000

38

115-29-7

Endosulfaan

-

1

1

5

10 000

39

72-20-8

Endriin

1

1

1

1

1

40

 

Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina)

-

1 000

1 000

1 000

10 000

41

76-44-8

Heptakloor

1

1

1

1

1

42

118-74-1

Heksaklorobenseen (HCB)

10

1

1

1

5

43

87-68-3

Heksaklorobutadieen (HCBD)

-

1

1

5

10 000

44

608-73-1

1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH)

10

1

1

1

10

45

58-89-9

Lindaan

1

1

1

1

1

46

2385-85-5

Mireks C10Cl12

1

1

1

1

1

47

 

PCDD + PCDF (dioksiinid + furaanid) (Teq-ina)

0,001

0,001

0,001

0,001

0,001

48

608-93-5

Pentaklorobenseen

1

1

1

5

50

49

87-86-5

Pentaklorofenool (PCP)

10

1

1

5

10 000

50

1336-36-3

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

0,1

0,1

0,1

1

50

51

122-34-9

Simasiin

-

1

1

5

10 000

52

127-18-4

Tetrakloroetüleen (PER)

2 000

-

-

1 000

10 000

53

56-23-5

Tetraklorometaan (TCM)

100

-

-

1 000

10 000

54

12002-48-1

Triklorobenseenid (TCBd)

10

-

-

1 000

10 000

55

71-55-6

1,1,1-trikloroetaan

100

-

-

1 000

10 000

56

79-34-5

1,1,2,2-tetrakloroetaan

50

-

-

1 000

10 000

57

79-01-6

Trikloroetüleen

2 000

-

-

1 000

10 000

58

67-66-3

Triklorometaan

500

-

-

1 000

10 000

59

8001-35-2

Toksafeen

1

1

1

1

1

60

75-01-4

Vinüülkloriid

1 000

10

10

100

10 000

61

120-12-7

Antratseen

50

1

1

50

50

62

71-43-2

Benseen

1 000

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

63

 

Broomitud difenüüleetrid (PBDE)

-

1

1

5

10 000

64

 

Nonülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained

-

1

1

5

10 000

65

100-41-4

Etüülbenseen

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

66

75-21-8

Etüleenoksiid

1 000

10

10

100

10 000

67

34123-59-6

Isoproturoon

-

1

1

5

10 000

68

91-20-3

Naftaleen

100

10

10

100

10 000

69

 

Tinaorgaanilised ühendid (Snüld)

-

50

50

50

10 000

70

117-81-7

Di-(2-etüül heksüül) ftalaat (DEHP)

10

1

1

100

10 000

71

108-95-2

Fenoolid (Cüld)

-

20

20

200

10 000

72

 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHd) (2)

50

5

5

50

50

73

108-88-3

Tolueen

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

74

 

Tributüültina ja ühendid

-

1

1

5

10 000

75

 

Trifenüültina ja ühendid

-

1

1

5

10 000

76

 

Orgaaniline üldsüsinik (TOC) (kas Cüld või COD/3)

-

50 000

-

-

**

77

1582-09-8

Trifluraliin

-

1

1

5

10 000

78

1330-20-7

Ksüleenid

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

79

 

Kloriidid (Clüld)

-

2 miljonit

2 miljonit

2 miljonit

10 000 (3)

80

 

Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina)

10 000

-

-

-

10 000

81

1332-21-4

Asbest

1

1

1

10

10 000

82

 

Tsüaniidid (CNüld)

-

50

50

500

10 000

83

 

Fluoriidid (Füld)

-

2 000

2 000

10 000

10 000 (3)

84

 

Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina)

5 000

-

-

-

10 000

85

74-90-8

Vesiniktsüaniid (HCN)

200

-

-

-

10 000

86

 

Tahked osakesed (PM10)

50 000

-

-

-

*

Saasteaine CASi number tähendab keemiaalase referaatteeninduse (Chemical Abstracts Service) täpset registrinumbrit.

1. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iv. Kui allveerus (õhk, vesi või maa) toodud künnisarvu on ületatud, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a, aruande esitamist, sõltuvalt kõnealusest rajatisest, heidete või saasteainete kohta reovees, mis on suunatud reovee puhastamisele või ülekannete kohta allveerus viidatud keskkonnaelementidesse.

2. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktile ii, aruande esitamist selle saasteaine ülekandmise kohta väljapoole kõnesoleva rajatise territooriumi.

3. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile b, aruannet selle saasteaine heidete ja ülekande kohta väljapoole kõnealuse rajatise territooriumi.

Sidekriips (-) näitab, et kõnealuse parameeteri kohta ei ole vaja aru anda.

Tärn (*) näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1a allveerus märgitud heite künnisarvu.

Kahekordne tärn (**) näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1b allveerus märgitud heite künnisarvu.

III LISA

A OSA

KÕRVALDAMISTOIMINGUD (“D”)

maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse),

pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate jäätmete biolagundamine pinnases),

maasse pumpamine (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse),

ladustamine pinnareservuaaridesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine karjääridesse, tiikidesse või biotiikidesse),

spetsiaalselt ehitatud prügilatesse (nt paigutamine eraldatud, vooderdatud kärgedesse, mis on kaetud ning isoleeritud üksteisest ja ka ümbritsevast keskkonnast),

heited veekogusse, v.a merre/ookeani,

heited merre/ookeani, sealhulgas sisestamine merepõhja,

bioloogiline käitlemine, mida ei ole käesolevas lisas mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil,

füüsikalis-keemiline töötlemine, mida käesolevas lisas ei ole mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil (nt aurustamine, kuivatamine, kaltsineerimine, neutraliseerimine, sadestamine),

põletamine maal,

põletamine merel,

püsiladustamine (nt konteinerite paigutamine kaevandusse),

jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

ümberpakkimine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

vaheladustamine käesolevas lisas määratletud toimingu ajal.

B OSA

TAASKASUTAMISTOIMINGUD (“R”)

kasutamine kütusena (v.a otsene põletamine) või muu energiaallikana,

lahusti taasväärtustamine/regenereerimine,

lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine,

metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine,

muude anorgaaniliste materjalide ringlussevõtt/taasväärtustamine,

hapete ja aluste regenereerimine,

reostustõrjeks kasutatud komponentide taaskasutamine,

katalüsaatorikomponentide taaskasutamine,

kasutatud naftasaaduste taasrafineerimine või korduskasutamine mõnel muul viisil,

pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks,

jääkmaterjalide kasutamine, mis on saadud käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoimingute tulemusena,

jäätmete vahetamine käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoiminguteks,

materjali kogumine, mida on kavas kasutada käesolevas osas määratletud toiminguteks.

IV LISA

VAHEKOHUS

1.

Kui vaidlus antakse käesoleva protokolli artikli 23 lõike 2 kohaselt lahendamiseks vahekohtusse, teatab vaidluseosaline või teatavad vaidluseosalised diplomaatilisel teel teisele vaidluseosalisele või teistele vaidluseosalistele ning samuti sekretariaadile vaidluse sisu, viidates esmajoones protokolli nendele artiklitele, mille tõlgendamise või kohaldamise üle vaieldakse. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

2.

Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Vaidluses hagejaks olev osaline või olevad osalised ning vaidluse vastasosaline või -osalised määravad mõlemad vahekohtuniku ning need kaks nimetatud vahekohtunikku määravad vastastikusel kokkuleppel kolmanda, kes on vahekohtu esimees. Viimati nimetatud vahekohtunik ei või olla vaidluseosalise riigi kodanik, tema alaline elukoht ei või olla vaidluseosalise riigi territooriumil, ta ei tohi töötada vaidluseosalise heaks, ega või olla osalenud nimetatud vaidluse lahendamises muus ametis olles.

3.

Kui vahekohtu esimeest ei ole määratud teise vahekohtuniku määramisest alates kahe kuu jooksul, määrab esimehe Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär ükskõik kumma vaidluseosalise taotluse põhjal järgmise kahe kuu jooksul.

4.

Kui üks vaidluseosaline ei määra kohtunikku lõikes 1 viidatud teatamisest alates kahe kuu jooksul, võib teine vaidluseosaline teatada sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab vahekohtu esimehe järgmise kahe kuu jooksul. Pärast määramist palub vahekohtu esimees vaidluseosalisel, kes ei ole vahekohtunikku määranud, määrata see kahe kuu jooksul. Kui ta ei ole seda nimetatud aja jooksul teinud, teavitab esimees sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri, kes määrab vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

5.

Vahekohus teeb oma otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja käesoleva protokolli sätetega.

6.

Käesoleva lisa sätete kohaselt moodustatud vahekohus koostab oma töökorra.

7.

Vahekohtu otsused menetluse korra ja sisu kohta võetakse vastu liikmete häälteenamusega.

8.

Faktide selgitamiseks võib vahekohus võtta kõiki vajalikke meetmeid.

9.

Vaidluseosalised lihtsustavad vahekohtu tööd ning kasutades eelkõige kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid:

a)

esitavad talle kõik asjakohased dokumendid, vahendid ja info;

b)

võimaldavad tal vajaduse korral kutsuda tunnistajaid või eksperte ja saada neilt tunnistusi.

10.

Vaidluseosalised ja vahekohtunikud kaitsevad usaldusalustelt kohtumenetluse käigus saadud info konfidentsiaalsust.

11.

Vahekohus võib ühe vaidluseosalise taotlusel soovitada ajutiste kaitsemeetmete võtmist.

12.

Kui üks vaidluseosaline ei ilmu vahekohtusse või ei suuda end kohtuasjas kaitsta, võib teine vaidluseosaline taotleda vahekohtult menetluse jätkamist ja lõppotsuse tegemist. Ühe vaidluseosalise puudumine istungilt või vaidluseosalise ebaõnnestumine enda kaitsmisel ei takista menetlust. Vahekohus peab enne lõppotsuse tegemist veenduma, et hagi on nii faktiliselt kui juriidiliselt põhjendatud.

13.

Vahekohus võib ära kuulata otseselt vaidlusalusest asjast tekkiva vastunõude ja teha selle kohta otsuse.

14.

Vaidluseosalised tasuvad vahekohtu liikmete töötasu ja muud kulud võrdselt, kui kohus vaidluse asjaoludest tingituna ei otsusta teisiti. Vahekohus peab oma kulude arvestust ja koostab pooltele nende kohta lõpparuande.

15.

Protokolliosaline, kellel on vaidlusaluses asjas õiguslikke huvisid, mida asjas tehtud otsus võib mõjutada, võib menetlusse sekkuda vahekohtu nõusolekul.

16.

Vahekohus teeb otsuse viie kuu jooksul alates kohtu moodustamise päevast, kui ta ei pea vajalikuks pikendada tähtaega veel kuni viie kuu võrra.

17.

Vahekohtu otsusele lisatakse selle põhjendus. Otsus on lõplik ja vaidluseosalistele täitmiseks kohustuslik. Vahekohus saadab otsuse vaidluspooltele ja sekretariaadile. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

18.

Vaidluseosaliste vahel tekkinud otsuse tõlgendamise või täitmise vaidluse võib kumbki osaline esitada lahendamiseks asjas otsuse teinud vahekohtule või kui see on toimimise lõpetanud, siis teisele vahekohtule, mis on selleks otstarbeks moodustatud samal viisil kui esimene.


(1)  Üksikute saasteainete kohta antakse aru BTEX-i künnisarvu (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter) ületamise korral.

(2)  Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAHd) tuleb mõõta bens(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta).

(3)  Anorgaanilised ühendid.


B LISA

Euroopa Ühenduse deklaratsioon kooskõlas ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli artikli 26 lõikega 4

Euroopa Ühendus deklareerib, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, eriti selle artikli 175 lõikele 1, on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,

inimese tervise kaitse,

loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Saasteainete heite- ja ülekanderegister on sobiv vahend, millega ergutada keskkonnaalase tegevuse parandamist, võimaldada üldsuse juurdepääsu saasteaine heitkoguste alasele teabele ning mida riigid saavad kasutada arengusuundade jälgimiseks, saasteainete vähendamise edusammude demonstreerimiseks, täitmise järelvalve toetamiseks ja edusammude hindamiseks, aidates sellega kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks deklareerib Euroopa Ühendus, et on juba võtnud vastu õigusaktid, mis on tema liikmetele siduvad ja mis hõlmavad käesoleva protokolliga reguleeritud küsimusi, ning et ta esitab nende õigusaktide nimekirja vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4 ja ajakohastab seda vajadusel.

Euroopa Ühendus vastutab selliste protokollist tulenevate nõuete täitmise eest, mida reguleerib ühenduse kehtiv õigus.

Ühenduse pädevus on oma loomult pidevalt arenev.


4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/80


NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2006,

millega võimaldatakse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidel, samuti Venemaal, saada abi tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) raames

(2006/62/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 181a lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaudne tsentraliseeritud haldamine on juba varem osutunud väärtuslikuks vahendiks ühinemiseelse abi valdkonnas, eelkõige seoses tehnilise abi ja teabevahetusameti (TAIEX) tegevusega.

(2)

2004. aasta mais vastuvõetud komisjoni strateegiadokumendis esitatakse Euroopa naabruspoliitika eesmärgina Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisest tuleneva kasu jagamine naaberriikidega ning laienemisprotsessi käigus saadud vahendite ja kogemuste kasutamine lähendamaks partnerriike ELile; selle eesmärgiks on järkjärguline majanduslik integratsioon ja poliitilise integratsiooni süvendamine. Euroopa naaberriigid peaksid seetõttu TAIEXi kaudu abi saama.

(3)

10. mai 2005. aastal ELi ja Venemaa 15. tippkohtumisel võtsid EL ja Venemaa vastu nelja ühise tegevusruumi loomise üldkava, millel on Euroopa naabruspoliitika eesmärkidega sarnased eesmärgid – tugevdada ELi ja Venemaa koostööd ning püüelda õigusnormide lähendamise ja õigusaktide ühtlustamise poole vastavalt kõrgematele standarditele.

(4)

Venemaa võib tulevase Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendi kaudu toetust saada.

(5)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (2) (edaspidi “finantsmäärus”) artikli 54 lõikega 2 võimaldatakse ühenduse eelarvet täita kaudse tsentraliseeritud juhtimise abil ning sätestatakse konkreetsed nõuded, eeldusel et see on lubatud programmi põhiõigusaktiga.

(6)

TAIEXi kaudu antavat abi on vaja rakendada kooskõlastatult. Käesoleva otsusega peaks seetõttu järgima samasugust lähenemist kui nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (3) (Phare), nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (4) (CARDS), ja nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2500/2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile. (5)

(7)

Osa nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias) (6) kohaseid tegevusi kuulub Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (“Euratomi asutamisleping”) reguleerimisalasse. Käesolev otsus nimetatud osa tegevustest ei hõlma,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse eesmärk on võimaldada Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidel, samuti Venemaal, ja eelkõige neil riikidel, kes rakendavad tegevuskava või üldkava, saada toetust TAIEXi vahendusel, millega pakutakse partnerriikidele eesmärgipärast tehnilist abi tegevuskavaga seotud õigusaktide mõistmisel ja väljatöötamisel ning nende rakendamisel ja jõustamisel.

Artikkel 2

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1488/96 (Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete “MEDA” kohta) (7) ja määruse (EÜ, Euratom) 99/2000 kohaldamisel võib komisjon kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõikega 2 otsustada anda avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid, eelkõige sellisest otsusest tulenevaid eelarve täitmisega seotud ülesandeid üksusele, kes rakendab TAIEXi programmi, mida rakendatakse määruse (EMÜ) nr 3906/1989, määruse (EÜ) nr 2666/2000 ja määruse (EÜ) nr 2500/2001 alusel.

Artikkel 3

Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ, Euratom) nr 99/2000 alusel rakendatavate tegevuste suhtes, mis kuuluvad Euratomi asutamislepingu reguleerimisalasse.

Artikkel 4

Käesoleva otsusega lubatud tegevust rahastatakse eelarverealt 19 06 01 (abi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia partnerriikidele) ja sellega seotud halduskulude eelarverealt 19 01 04 07 ning MEDA eelarverealt 19 08 02 01 (majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevad meetmed Vahemere piirkonna kolmandates riikides) ja sellega seotud halduskulude eelarverealt 19 01 04 06.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

(4)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).

(5)  EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.

(6)  EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.


Komisjon

4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/82


KOMISJONI OTSUS,

26. november 2003,

abikava kohta, mida Itaalia Piemonte maakond kavatseb anda õhureostuse vähendamiseks oma territooriumil

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 3520 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/63/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1)

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi nimetatud artikli kohta,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

16. detsembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti komisjoni poolt 18. detsembril 2002. aastal (A/39321), ja 20. detsembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 31. detsembril 2002. aastal (A/39483), teatasid Itaalia ametiasutused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 Piemonte maakonna abikavast, mis käsitleb mootorkütusena kasutatava maagaasi müügiks mõeldud tanklavõrgustiku laiendamist.

(2)

3. veebruari 2003. aasta kirjas D/50722 palus komisjon teatatud abikava kohta lisateavet.

(3)

25. märtsi 2003. aasta kirjas A/32278, mis registreeriti 28. märtsil 2003. aastal, edastasid Itaalia ametiasutused lisateavet.

(4)

28. mai 2003. aasta kirjas SG(2003) D/229965 teatas komisjon Itaaliale otsusest algatada esitatud meetme suhtes menetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(5)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikele 1 kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama sätestatud tähtajaks (üks kuu) oma märkused.

(6)

Komisjon sai kolmandate isikute märkused kätte 29. augustil 2003. aastal (Bundesverband der deutschen Gas- und Wasserwirtschaft eV., BGW, Saksamaa), 1. septembril 2003. aastal (Bundesministerium der Finanzen, Saksamaa) ja 2. septembril 2003. aastal (OMV Erdgas, Austria).

(7)

Itaalia ametlik vastus – pärast seda, kui Itaalia ametiasutused olid 10. juulil 2003. aastal ja 5. augustil 2003. aastal palunud vastusele kahte pikendust etteantud tähtaja osas, ja mida komisjon võimaldas 7. augustil 2003. aastal – esitati 10. oktoobri 2003. aasta kirjas (A/37006).

2.   ABIKAVA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1.   Õiguslik alus ja abikava eesmärk

(8)

Teatatud abi põhineb järgmiste õigusaktide sätetel.

A.

Peamine õigusakt

Maakonnanõukogu 11. novembri 2002. aasta otsus (DGR) nr 67-7675 “Sõidukimetaani müügivõrgu elujõulisemaks muutmise projekt. Rahaliste vahendite ülekandmine kommuunidele nende ettevõtete rahastamiseks, kes kavatsevad välja ehitada sõidukitele mõeldud metaanitanklad. Kandidaatide toimikute esitamise tähtaegade ja kandidaatide hindamise kriteeriumide kindlaksmääramine”.

B.

Teisesed õigusaktid

9. detsembri 1998. aasta seadus nr 426 “Uued keskkonnameetmed”.

Ministri 22. detsembri 2000. aasta määrus “Riigi gaasijuhtmevõrgustiku kindlaksmääramine vastavalt 23. mai 2000. aasta seadusandliku dekreedi nr 164 artiklile 9”.

Ministri 17. juuli 1998. aasta määrus nr 256 “Metaanil või veeldatud naftagaasil töötavate sõidukite soodustamise normide kohta”.

Ministri 28. mai 1999. aasta määrus “Deposiit- ja Laenufondist kohalikele ettevõtetele laenu andmine 9. detsembri 1988. aasta seadusega nr 426 keskkonnameetmete rahastamiseks”.

Ministri 5. aprilli 2001. aasta määrus “Otsetoetused linnakodanikele elektrisõidukite ning metaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate sõidukite ostmiseks ning metaani- ja veeldatud naftagaasi seadmete paigaldamiseks”.

Maakonnanõukogu otsus nr 13-7622 “Metaani ja veeldatud naftagaasi, samuti teiste uuenduslike keskkonnasäästlike kütuste kasutamise laiendamine kommunaalteenuseid osutavas riigi autopargis. Fondide provintsidele jaotamise ja ülekandmise kriteeriumide määratlemine”.

Maakonnanõukogu otsus nr 62-6806 “Piemonte kohaliku ühistranspordi investeeringukava üldkriteeriumid ja tegutsemisviisid vastavalt seadusele 194/98. 9 009 895,07 euro suurune reserv regionaaltranspordi ametile, alapunkt 25192/2002”.

(9)

Kava puudutab sõidukite maagaasiga (metaan) tankimiseks mõeldud teenindusjaamavõrgustiku laiendamist. Praegu on Piemonte territooriumil ainult 12 sellist tanklat Emilia Romagna 80 ja Veneto 64 vastu. Ollakse arvamusel, et selline arv ei ole piisav, et järgida Kyoto eesmärki – vähendada CO2 heidet, mis on sätestatud siseriiklike ja piirkondlike õigusaktidega, ning selleks, et vähendada teiste atmosfääris olevate ohtlike ainete mõju keskkonnale, alandades maakonnas järgmiste saasteainete määra: a) lämmastikdioksiid, b) mikroosakesed ja c) benseen. Nimetatud saasteainete heite põhjustajaks on liiklusummikud ja traditsiooniliste kütuste teatava segu liigne kasutamine. Nimetatud põhjusel on Piemonte maakond oma tegevuse suunanud ühistranspordile ja erasõidukitele, seda nii liikluse/autopargi struktuuri kui ka kütuse jaotuse suhtes.

2.2.   Meetme vorm

(10)

Abi antakse toetusena.

2.3.   Abi osatähtsus, abisaajad ja abikõlblikud kulud

(11)

Abi summa on 150 000 eurot tankla kohta. Abi osatähtsus on jäetud märkimata. Abikõlblikud kulud ja abisaajad on ära toodud 4. osas “Itaalia märkused”.

2.4.   Eelarve ja kestus

(12)

Eelarve summa on ligikaudu 5 miljonit eurot. Kava kestus sõltub aastateks 2002, 2003 ja 2004 ettenähtud eelarvedotatsioonist.

3.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(13)

28. mai 2003. aasta otsuses (edaspidi “menetluse algatamise otsus”) väljendas komisjon oma kahtlusi teatatud kava erinevate aspektide suhtes.

3.1.   Kahtlused abisumma suuruse suhtes

(14)

Komisjon märkis, et ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi kogusumma kolme aasta jooksul ületab komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (3) sätestatud 100 000 eurot, ning võttis teadmiseks, et Itaalia ametiasutused ei kavatsenud vähendada ühe tankla kohta ettenähtud 150 000 euro suurust abisummat, sest nimetatud summa näol oli tegemist minimaalse vajaliku soodustusega selleks, et edendada investeeringuid maakonna uutesse tanklatesse.

3.2.   Kahtlused võrgustiku kauguse suhtes ühenduse sisepiiridest ja meetme võimaliku mõju suhtes ühendusesisesele kaubandusele, tingimusel et tegemist ei ole vähese tähtsusega meetmega

(15)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et esmapilgul võib meede kaubandusele mõju avaldada, sest maagaasiga kaubeldakse rahvusvaheliselt ja tanklad võiksid asuda piiri läheduses.

3.3.   Kahtlused maagaasitanklate omaniku ja abisaajate identiteedi suhtes

(16)

Menetluse algatamise otsuses viitas komisjon samalaadse juhtumi puhul tehtud otsusele, täpsemalt 20. juuli 1999. aasta otsusele 1999/705/EÜ riigiabi kohta, mida Madalmaad andsid Saksamaa piiri lähedal asuvale 633 Hollandi tanklale. (4) Nimetatud otsust kinnitas Euroopa Kohus 13. juuni 2002. aasta otsuses. (5)

3.4.   Kahtlused meetme keskkonnamõju suhtes

(17)

Komisjon märkis, et Itaalia ametiasutused ei ole teatises selgesõnaliselt näidanud, et kasu, mida keskkond oleks kavast saanud, oli reaalne.

(18)

Otsuses 1999/705/EÜ esitatud kaks punkti ja otsusele järgnenud Euroopa Kohtu otsuse C-382/99 on käesoleva juhtumi puhul eriti olulised.

(19)

Menetluse algatamise otsuses nõudis komisjon mõiste “abisaaja” täpset kindlaksmääramist, kuna abisaaja võib “tanklast” erineda ega pruugi sellega kokku langeda. Küsimus tekib näiteks juhul, kui a) üks ja sama omanik valdaks või haldaks erinevaid tanklaid või b) üks ja sama edasimüüja esitaks rohkem kui ühe abitaotluse. On ka võimalik, et suur kütuseettevõte säilitab tankla tegutsemise üle tegeliku kontrolli ainuõigusliku ostulepingu või muud tüüpi kokkuleppe põhjal.

(20)

Seepärast ning et kontrollida, et ei tekiks kokkusobimatu abi kumuleerumist, liigitas komisjon turustajad kuude kategooriasse, millest kolm peamist on järgmised:

a)

edasimüüjad/omanikud (“dealer-owned/dealer-operated”, edaspidi “Do/Do”), kus edasimüüja on tankla omanik, kes haldab seda omal vastutusel ja sõltub samal ajal kütuseettevõttest (tarnija) ainuõigusliku ostulepingu kaudu;

b)

edasimüüjad/rentnikud (“company-owned/dealer-operated”, edaspidi “Co/Do”), kus edasimüüja on tankla rentnik, kes haldab seda omal vastutusel ja sõltub samal ajal tarnijast ainuõigusliku ostulepingu kaudu;

c)

töövõtjad-edasimüüjad (“company-owned/company-operated”, edaspidi “Co/Co”), kus tanklat haldavad kütuseettevõtte töövõtjad või tütarettevõtted, kes ei kanna ärivastutust ja ei või tarnijat valida.

(21)

Tegeliku tanklaomaniku, samuti haldajat tarnija külge siduva lepingust tuleneva kitsenduse olemuse tõendamise kohustus jääb Itaalia ametiasutustele. Selleks esitas komisjon Itaalia ametiasutustele kaks nõuet: 1. ettepanek muuta kava viisil, et see oleks kooskõlas kõikide määruse (EÜ) nr 69/2001 (6) sätetega, ja 2. tanklate omandiline kuuluvus ning abi saavate ettevõtete suurus. Eriti soovib komisjon teada, kas kõik uued tanklad või mõned neist kuuluvad suurettevõtetele või rahvusvahelistele kütuseettevõtetele kuuluvasse müügivõrku.

(22)

Itaalia ametiasutuste vastused komisjoni ei rahuldanud. Ühelt poolt ei suutnud need tõesti välistada, et abitaotlusi võivad korduvalt esitada erinevad, kuid ühele ja samale suurettevõttele kuuluvad tanklad. Teiselt poolt ei ole nad tõendanud, et lepingusuhe (7) võib oma olemuselt olla niisugune, mis seob haldaja (operaator, kes tegutseb tanklas) tarnija külge, jätmata esimesele mingit otsustamisvõimalust.

3.5.   Kahtlused abikõlblike kulude suhtes

(23)

Komisjon märkis, et investeeringuabi pole selgelt seotud ühegi abikõlbliku kuluga ühenduse suuniste keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (8) tähenduses ja eriti nimetatud suuniste punkti 37 tähenduses. Teiseks ei kuulu kõnealuse kava raames teatatud investeeringuabi käesoleval juhul ei keskkonnaabi käsitlevate suuniste punkti 29 (toetus ühenduse normatiividest rangemate normatiivide täitmiseks), 30 (energia säästmine), 31 (elektri- ja küttejaamad) ega 32 (abi taastuvate energiaallikate edendamiseks) alla. (9)

3.6.   Järeldused

(24)

Hoolimata oma kahtlustest tunnistas komisjon, et esialgu võib eeldada, et võimalik konkurentsi moonutamine on kindlasti väike.

(25)

Komisjon märkis ühtlasi, et kava ei ole kooskõlas ka teiste suuniste ja raamistikega.

4.   ITAALIA MÄRKUSED

4.1.   Meetme keskkonnamõju kohta

(26)

Oma märkustes avaldavad Itaalia ametiasutused arvamust, et Kyoto eesmärkide järgimiseks – mida tunnustatakse nii ühenduse kui ka Itaalia õigusaktides – on vaja sekkuda ühte kõige rohkem saastet tekitavasse inimtegevusse, täpsemalt maanteetransporti (liiklus). CO2, PM10, PM2,5 ja NO2 on peamised nimetatud tegevusest tingitud saasteained ning metaangaas on parim alternatiiv traditsioonilistele kütustele. Selle levik peaks mõjutama nii ühistransporti, kommunaalteenusteks kasutatavat autoparki kui ka maanteekaubavedu (autoveod).

(27)

Lisaks on Piemontes autoliiklusel üle 10 000 elanikuga linnakeskustes piirangud. Seda arvestades võib metaangaas täita tähtsat rolli jätkusuutliku liiklemise eesmärgi saavutamisel.

(28)

Nimetatud toime saasteainete emissioonile leiab kinnitust Piemonte maakonnavõimude poolt esitatud statistilistes andmetes, mis peegeldavad traditsioonilisi kütuseid kasutavate liiklusvahendite (bussid, veoautod, furgoonautod jne) väljavahetamist metaangaasil töötavate liiklusvahenditega.

(29)

Komisjon ise pani ette maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse väljavahetamise alternatiivkütustega 20 % ulatuses ning maagaas määratleti üheks neist kütusteliikidest, mis aitavad märkimisväärselt nimetatud eesmärki saavutada.

4.2.   Abi suuruse kohta

(30)

Oma märkustes on Itaalia ametiasutused seisukohal, et 150 000 euro suurune toetus tankla kohta on vajalik miinimumsumma selleks, et ergutada ja edendada investeeringuid infrastruktuuri elluviimisse, seda nii uue sõidukitele mõeldud metaanitankla kui ka olemasoleva tankla uue müügipunkti (infrastruktuuriga ühendatud jaotur või tankur) puhul. 150 000 euro suurune summa põhineb minimaalse toetuse hinnangul sektoris, kus kasumlikkust, seda nii pikaldase kapitali amortisatsiooni kui ka väga madalate kasumipiiride tõttu, peetakse turu normaaltingimustel veel nõrgaks. Seda tõestab asjaolu, et viimase 25 aasta jooksul on loodud vaid kuus müügipunkti.

(31)

Oma väidete toetuseks edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile keskmise tankla omaniku kogukasumi hinnangu, mis põhines niisuguse hüpoteetilise sõidukitele mõeldud metaanitankla kasumil, mis oli ühendatud 5–12baarise rõhuga metaanijuhtmega. Kogukasum, kuhu on kaasa arvatud muutuvad ja püsikulud, võrdub 0,069 euro/m3 müüdud gaasi kohta. Arvates välja muutuvad kulud, alaneb kasum kuni 0,040 euro/m3 (haldaja poolt rakendatud keskmine kasum), mis võib väheneda veelgi aastaste püsikulude tõttu (kulud isikkoosseisule, tankla hooldus- ja administratiivkulud), mida hinnatakse 10 000 eurole aastas.

(32)

Itaalia ametiasutuste poolt toodud näites omistatakse teenindustankla aastasest läbimüügist metaanile vaid 2,51 %.

4.3.   Tanklate investeerimiskulude kohta

(33)

Oma vastuses edastasid Itaalia ametiasutused üksikasjaliku heakskiidetud investeerimiskulude nimekirja. Tegemist on üksnes gaasi etteandmiseks ja tankla ohutuseks vajalike masinate ja vahenditega, nagu:

mõõtekabiin,

kompressorid,

reguleerimissilindrid,

gaasi kontrollpaneelid ja juhtkilbid,

kompressorite mahutusstruktuurid,

jahutusseadmed,

elektrikabiinid,

kaaluvad kaksikjaoturid,

konsoolkatus metaanijaoturite katmiseks,

muud võimalikud tarvilikud vahendid metaani etteandmiseks ja tankla ohutuseks.

(34)

Eeltoodud, ainsate abikõlblike varade maksumus ulatub Itaalia ametiasutuste järgi keskmiselt 500 000 euroni, juhul kui vaadeldakse heakskiidetud kompressioonisüsteeme, mis sobivad 5–12 baarise väljumisrõhuga gaasi jaoks.

(35)

<