ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 22

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

49. köide
26. jaanuar 2006


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 121/2006, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1858/2005, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 122/2006, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 74/2004 Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise kohta

3

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 123/2006, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ning määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2006, 25. jaanuar 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

10

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 125/2006, 24. jaanuar 2006, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 126/2006, 25. jaanuar 2006, millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita 2005. aasta detsembris esitatud ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingute kohased litsentsitaotlused teatavate sealihatoodete kohta

18

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 127/2006, 25. jaanuar 2006, millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordisertifikaadi taotlusi, mis esitati jaanuaris 2006 veiseliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul

20

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 128/2006, 25. jaanuar 2006, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 129/2006, 25. jaanuar 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

22

 

*

Komisjoni direktiiv 2006/9/EÜ, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ seoses selles kindlaksmääratud dikvaadi jääkide piirnormidega ( 1 )

24

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse nõukogu kodukorda

32

 

*

Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2006, Türgi ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta

34

 

*

Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2006, kontrollikoja kaheksa liikme ametisse nimetamise kohta

51

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 5. detsember 2005, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus

52

 

*

Komisjoni otsus, 22. detsember 2005, millega muudetakse otsust 1999/572/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mida on pakutud seoses muu hulgas Indiast pärit terastrosside importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega

54

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 121/2006,

23. jaanuar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1858/2005, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikleid 8 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNENUD MENETLUS

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) muu hulgas Indiast pärit terastrosside ja -kaablite (“asjaomane toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu 2005. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1858/2005, (3) et tuleb säilitada dumpinguvastased meetmed muu hulgas Indiast pärit toodete impordi suhtes.

(3)

Komisjon kiitis otsusega 1999/572/EÜ (4) heaks ühe India äriühingu, Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd hinnakohustuse. See äriühing on vahepeal muutnud oma nime ja on praegu tuntud kui Usha Martin Ltd (“UML”). Nimemuutus ei mõjutanud mingil viisil äriühingu tegevust.

(4)

Selle tulemusel vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust sellise asjaomase Indiast pärit toote import ühendusse, mille on tootnud UML või mõni sidusettevõte üle maailma ning mille tüüp on kohustusega hõlmatud (“kohustusega hõlmatud toode”).

(5)

Eelnevaga seoses tuleb märkida, et teatavaid UMLi poolt praegu toodetavaid terastrossitüüpe ei eksporditud ühendusse uurimisperioodi jooksul, mille tulemusi arvestades kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, ning seetõttu ei kuulu need kohustusega kaasneva vabastuse kohaldamisalasse. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid dumpinguvastase tollimaksuga alates nende sisenemisest vabasse ringlusse ühenduses.

B.   KOHUSTUSE TÄITMATA JÄTMINE

(6)

UMLi pakutud kohustuse kohaselt peab UML (ja selle sidusettevõtted üle maailma) muu hulgas eksportima kohustusega hõlmatud toote esimesele sõltumatule kliendile ühenduses kas kohustuses kindlaksmääratud minimaalse või sellest kõrgema impordihinnaga. Selline hinnatase kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju. Edasimüügi korral sidusimportijate poolt esimesele sõltumatule kliendile ühenduses peavad kohustusega hõlmatud toote edasimüügihinnad pärast müügiks, üld- ja halduskuludeks ning mõistlikuks kasumiks vajalike kohanduste tegemist samuti olema tasemel, mis kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju.

(7)

Kohustuse tingimuste kohaselt peab UML saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet Indiast pärit asjaomase toote müügi kohta (või edasimüügi kohta, millega tegeleb mõni ühenduse partner). Sellised aruanded peavad sisaldama teavet kohustusega hõlmatud toodete kohta, mis on dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrossitüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(8)

Kui ei ole teisiti osutatud, siis komisjon eeldab, et UMLi müügiaruanded (ja ühenduses asuva sidusettevõtte edasimüügiaruanded) on kõigis üksikasjades täielikud ja õiged.

(9)

UML võttis ühtlasi omaks, et koos hinnakohustusega pakutud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse hinnakohustust kinnitav arve. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid arveid tootetüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(10)

Samuti on kohustuse tingimuseks, et selle sätted kehtivad kõigi UMLi sidusettevõtete suhtes üle maailma.

(11)

UML nõustus kohustuse täitmise tagamise eesmärgil esitama kogu komisjoni poolt vajalikuks peetava teabe ning võimaldama kontrollkäike oma ja sidusettevõtete valdustesse, et kinnitada mainitud kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust.

(12)

Sellega seoses tehti kontrollkäigud UMLi valdustesse Indias ning UMLi sidusettevõtte valdustesse Dubais, s.o ettevõttesse Brunton Wolf Wire Ropes FZE (“BWWR”).

(13)

Kontrollkäik India ettevõttesse näitas, et hinnakohustusega hõlmamata asjaomase toote märkimisväärsed kogused ei olnud kajastatud komisjonile esitatud kvartali müügiaruannetes. Lisaks müüs UML kõnealuseid kaupu oma sidusimportijatele Ühendkuningriigis ja Taanis ning märkis need kinnitusarvetele.

(14)

Kontrollkäik Dubai ettevõttesse näitas, et teatavaid terastrosse oli ühendusse eksporditud Dubaist ja ühendusse importimisel oli nende päritoluks deklareeritud Araabia Ühendemiraadid, kuigi tegelikult pärinesid tooted Indiast ja seetõttu kehtisid nende suhtes Indiast pärit terastrosside impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed. Kõnealust kaupa ei kajastatud kvartali müügiaruannetes ja nagu äriühing tunnistas, ei olnud nende pealt makstud dumpinguvastast tollimaksu. Kaupa oli samuti edasi müüdud ühenduse esimesele sõltumatule kliendile kohustuses kindlaksmääratud minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga.

(15)

Leitud rikkumisi on üksikasjalikumalt kirjeldatud komisjoni otsuses 2006/38/EÜ. (5)

(16)

Kõnealuseid rikkumisi silmas pidades on ettevõtte Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd, praegu tuntud kui Usha Martin Ltd (TARICi lisakood A024), pakutud kohustuse heakskiit otsusega 2006/38/EÜ tühistatud. Kõnealuse ettevõtte poolt ühendusse eksporditud asjaomase toote impordi suhtes tuleks seega viivitamatult kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(17)

Algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt tuleb dumpinguvastase tollimaksu määr kindlaks määrata selle uurimise käigus kindlaks tehtud asjaolude alusel, mille tulemusel kohustus võeti. Kuna kõnealune uurimine lõpetati dumpingu ja sellega tekitatud kahju lõpliku kindlaksmääramisega määruses (EÜ) nr 1796/1999, leitakse et lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära suuruse ja võtmise viisi suhtes on asjakohane tugineda kõnealuses määruses kehtestatule, nimelt määrale 23,8 % CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

C.   MÄÄRUSE (EÜ) nr 1858/2005 MUUTMINE

(18)

Eeltoodut silmas pidades tuleks määrust (EÜ) nr 1858/2005 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1858/2005 artikli 2 lõikes 1 olev tabel asendatakse järgmisega:

Riik

Ettevõte

TARICi lisakood

“Lõuna-Aafrika Vabariik

Haggie

Lower Germiston Road

Jupiter

PO Box 40072

Cleveland

South Africa

A023”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 217, 17.8.1999, lk 1.

(3)  ELT L 299, 16.11.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 217, 17.8.1999, lk 63. Otsust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1678/2003 (ELT L 238, 25.9.2003, lk 13).

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 54.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 122/2006,

23. jaanuar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 74/2004 Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (“algmäärus”),

võttes arvesse nõukogu 13. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 74/2004 (Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamine) (2) artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNENUD MENETLUS

(1)

Määrusega (EÜ) nr 74/2004 kehtestas nõukogu CN-koodide ex 6302 21 00 (TARICi koodid 6302210081, 6302210089), ex 6302 22 90 (TARICi kood 6302229019), ex 6302 31 00 (TARICi kood 6302310090) ja ex 6302 32 90 (TARICi kood 6302329019) alla kuuluva Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes ühendusse lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Võttes arvesse koostööd tegevate isikute suurt hulka, moodustati India eksportivatest tootjatest valim ning valimisse kaasatud äriühingutele kehtestati individuaalsed tollimaksumäärad vahemikus 4,4 % kuni 10,4 %, kusjuures valimivälistele koostööd tegevatele äriühingutele määrati 7,6 % suurune tollimaksumäär. Äriühingutele, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd, kehtestati 10,4 % suurune tollimaksumäär.

(2)

Määruse (EÜ) nr 74/2004 artiklis 2 on sätestatud, et kui uus India eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et ta uurimisperioodil (1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002) ei eksportinud ühendusse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooteid (esimene kriteerium), et ta ei ole seotud India eksportijate või tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega kehtestatud subsiidiumivastaseid meetmeid (teine kriteerium), ning et ta on asjaomaseid tooteid tegelikult ühendusse eksportinud pärast selle uurimisperioodi lõppu, millel meetmed põhinevad, või et ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustusi märkimisväärsete koguste eksportimiseks ühendusse (kolmas kriteerium), siis võib muuta kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 3, määrates uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on 7,6 %.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 2143/2004 (3) lisati viisteist äriühingut määruse (EÜ) nr 74/2004 lisas kajastatud India eksportijate/tootjate nimekirja.

B.   UUTE EKSPORTIJATE/TOOTJATE TAOTLUSED

(4)

Kolmteist India äriühingut on taotlenud võrdset staatust (uue ettevõtja staatust) äriühingutega, kes tegid esialgse uurimise käigus koostööd, kuid keda valimisse ei kaasatud.

(5)

Neli uue ettevõtja staatust taotlevat India äriühingut ei vastanud küsimustikule ja üks ei esitanud täiendavat teavet, mida nõuti pärast seda, kui ta oli esitanud küsimustikule pooliku vastuse. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need äriühingud vastavad määruse (EÜ) nr 74/2004 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, mistõttu tuli nende taotlused tagasi lükata.

(6)

Ülejäänud kaheksa äriühingut vastasid küsimustikule, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas äriühingud vastavad määruse (EÜ) nr 74/2004 artikli 2 sätetele.

(7)

Eespool nimetatud India ekportijatest/tootjatest viie esitatud tõendeid peetakse piisavaks, et määrata neile koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär (7,6 %) ning seega lisada nad määruse (EÜ) nr 74/2004 lisas (edaspidi “lisa”) esitatud eksportijate/tootjate nimekirja.

(8)

Ülejäänud kolmest India eksportijast/tootjast kaks eksportis vaatlusalust toodet ühendusse esialgsel uurimisperioodil (1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002) ning üks ei suutnud esitada tõendeid selle kohta, et ta uurimisperioodi ajal ühendusse ei eksportinud.

(9)

Nimetatud asjaolude tõttu leiti, et eespool nimetatud kolme äriühingu puhul ei olnud täidetud vähemalt üks määruse (EÜ) nr 74/2004 artiklis 2 sätestatud kriteerium, st esimene kriteerium. Seepärast tuli nende taotlused tagasi lükata.

(10)

Äriühingutele, kellele uue ettevõtja staatust ei antud, teatati selle otsuse põhjused ning anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult.

(11)

Kõiki huvitatud isikute esitatud seisukohti ja esildisi analüüsiti ning kui need olid õigustatud, võeti neid nõuetekohaselt arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 74/2004 lisas esitatud India eksportijate/tootjate nimekirja lisatakse järgmised äriühingud:

Alok Industries Limited

Mumbai

Texel Industries

Chennai

Textrade International Private Limited

Mumbai

Welspun India Limited

Mumbai

Yellows Spun and Linens Private Limited

Mumbai.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  ELT L 12, 17.1.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2143/2004 (ELT L 370, 17.12.2004, lk 1).

(3)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 1.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 123/2006,

23. jaanuar 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ning määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “dumpinguvastane algmäärus”), eriti selle artiklit 8 ja artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi “subsiidiumidevastane algmäärus”), eriti selle artikleid 13 ja 19,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Varasemad uurimised ja olemasolevad meetmed

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes. Samal päeval kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes (edaspidi “meetmed”).

(2)

Nimetatud menetluste raames kiitis komisjon otsusega 2002/611/EÜ (5) heaks India äriühingu Kokan Synthetics & Chemicals Pvt Ltd. (edaspidi “äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

(3)

2003. aasta juunis algatas komisjon dumpinguvastase algmääruse artikli 12 alusel absorptsioonivastase kordusuurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes. (6)

(4)

2003. aasta detsembris teatas äriühing komisjonile, et soovib oma kohustusest vabatahtlikult taganeda. Seetõttu tunnistati komisjoni otsus kohustuse heakskiidu kohta otsusega 2004/255/EÜ (7) kehtetuks.

(5)

2004. aasta veebruaris lõpetati nõukogu määrusega (EÜ) nr 236/2004 (8) absorptsioonivastane uurimine Hiina RVst pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes ning Hiina RVle määratud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr tõsteti 21 %lt 33,7 %le (edaspidi “absorptsioonivastane uurimine”).

2.   Vahepealse läbivaatamise taotlus

(6)

Pärast absorptsioonivastase uurimise lõpetamist esitas äriühing 2004. aasta detsembris taotluse dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise kohta, milles piirdutakse tema kohustuse taastamise vastuvõetavuse uurimisega.

(7)

Äriühing väitis, et tema algne soov kohustusest taganeda tulenes asjaolust, et pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal, absorbeerisid Hiina eksportijad kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, mille tulemusena hinnad alanesid muutes kõnealuse kohustuse teostamatuks. Äriühing viitas ka asjaolule, et absorptsiooni läbivaatamise tulemusena tõusis Hiina RVst pärinevate toodete tollimaks, mille tulemusena kerkisid ka turuhinnad. Seetõttu teavitas äriühing komisjoni, et on valmis uuesti pakkuma oma kohustust endistel tingimustel, mida peeti sobivaks, et kõrvaldada dumpingu ja subsideerimise kahjulik mõju.

(8)

Äriühing esitas piisavalt esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et äriühingus ei olnud eelmiste järelduste tegemisest saadik esinenud struktuurimuudatusi, mis võiks mõjutada kohustuse heakskiitmist ja jõustamist.

(9)

Euroopa Liidu Teatajas  (9) avaldatud teatise kohaselt algatas komisjon 2005. aasta aprillis Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, milles piirduti äriühingu pakutava kohustuse vastuvõetavuse uurimisega.

3.   Menetlus

(10)

Komisjon teavitas ametlikult eksportiva riigi esindajaid, taotlejat ja ühenduse tööstusharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ning andis otseselt seotud isikutele võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda asja arutamist.

(11)

Äriühing pakkus ametlikult uuesti oma esialgset kohustust.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et uurida, kas kõnealune kohustus on taas vastuvõetav.

B.   UURIMISTULEMUSED

(13)

Uurimine on näidanud, et pärast esialgset uurimist ei esinenud äriühingus selliseid struktuurimuutusi, millel võiks olla negatiivne mõju kohustuse vastuvõetavusele ja toimimisele. Lisaks näitas esialgse kohustuse kohaldamise jooksul saadud kogemus, et äriühing pidas kinni kohustuse tingimustest ja et komisjon sai tõhusalt jälgida hinnakohustuse täitmist.

(14)

Sellele vaatamata tuleks märkida, et sulfaniilhappe tootmiseks kasutatavate põhitoorainete, eriti aniliini ja selle põhilähteaine, benseeni hindade puhul on pärast esialgset uurimist täheldatud märkimisväärseid erinevusi. Eespool toodut silmas pidades nõustus taotluse esitaja indekseerima algselt pakutud miinimumhinda, et võtta arvesse sulfaniilhappe hindade tsüklilist iseloomu nii, et see mõistlikult kõrvaldaks kahjustava dumpingu riski. Arvestades asjaolu, et on olemas üldkasutatav sõltumatu andmebaas, kust saab usaldusväärset rahvusvahelist teavet benseeni, kuid mitte aniliini hinna kohta, ning arvestades lisaks, et benseeni ja aniliini hinnad on omavahel tugevas seoses, võeti indekseerimise aluseks benseeni hind.

(15)

Ühenduse tööstusharu esindajad väitsid, et taotlejal ei tohiks olla võimalust valida meetmete vormide vahel ning eelkõige puudutab see võimalust minimaalsest impordihinnast kinni pidada ainult juhul, kui valitsevad turuhinnad sobivad äriühingule. Äriühingul ei tohiks lubada muuta meetmete vormi turu arengu tõttu. Siiski tuleks arvesse võtta juhtumi erakorralisi asjaolusid. Siinkohal peab ära märkima, et absorptsioonivastasest uurimisest selgus, et turuhindade langemine ajal, mil äriühing vabatahtlikult taganes oma kohustusest, tulenes Hiina RVst pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatud dumpinguvastase tollimaksu absorptsioonist. Seetõttu ja võttes arvesse absorptsioonivastase uurimise tulemuste põhjal selgunud muutunud tingimusi, peeti asjakohaseks äriühingu soovi oma kohustus ennistada.

(16)

Ühenduse tööstusharu esindajad väitsid lisaks, et kohustuse pakkumine tuleks vastu võtta üksnes pärast täielikku vahepealset läbivaatamist, sest turu areng, mis võiks uut kohustust õigustada, võib samamoodi õigustada äriühingu dumpingumarginaali läbivaatamist. Siinkohal tuleb märkida, et käesolevas uurimises piirdutakse äriühingu pakutava kohustuse vastuvõetavuse uurimisega ja et teistsuguse eesmärgiga vahepealse läbivaatamise taotlust pole esitatud. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(17)

Üks kasutaja taotles dumpinguvastase tollimaksu alandamist või kvootide süsteemi kehtestamist puhastatud sulfaniilhappe piiratud kättesaadavuse leevendamiseks ühenduse turul. Silmas pidades käesoleva uurimise piiratud eesmärki, tuli see taotlus tagasi lükata.

C.   KOHUSTUS

(18)

Arvestades eespool toodut, kiitis komisjon kõnealune kohustuse heaks otsusega (2006/37/EÜ). (10)

(19)

Et võimaldada komisjonil edaspidi tõhusalt jälgida äriühingu võetud hinnakohustuse täitmist, sõltub tollimaksudest vabastamine vabasse ringlusse lubamise taotluse asjaomasele tolliasutusele esitamise ajal sellest, kas esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutus saaks piisava täpsusega kindlaks teha, kas kaubasaadetis on dokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks.

(20)

Kohustusest kinnipidamise tagamiseks tuleb importijatele selgitada, et kohustuse rikkumise korral võidakse asjaomaste tehingute suhtes tagasiulatuvalt kohaldada dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu. Seetõttu on vaja rakendada õigusnorme, millega sätestatakse tollivõla tekkimine asjakohase dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu tasemel juhtudel, kui ei täideta ühte või enamat tollimaksust vabastamise tingimust. Tollivõlg peaks seega tekkima alati, kui tollideklarant on otsustanud lubada kauba vabasse ringlusse ilma dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu sisse nõudmata, ja kui leitakse, et ühte või enamat kõnealuse kohustuse tingimust on rikutud.

(21)

Kohustuse rikkumise korral võib dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu sisse nõuda juhul, kui komisjon on dumpinguvastase algmääruse artikli 8 lõike 9 või subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõike 9 alusel tühistanud kohustuse heakskiidu, viidates konkreetsele tehingule ning kuulutades asjakohase kinnitusarve vastavalt kehtetuks. Seega peavad tolliasutused dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõike 7 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 24 lõike 7 kohaselt komisjoni viivitamatult teavitama kõikidest juhtudest, kus leitakse märke kohustuse rikkumise kohta.

(22)

Tuleb märkida, et kohustuse rikkumise või sellest loobumise korral või kui komisjon on tühistanud kohustuse heakskiitmise otsuse võib automaatselt kohaldada dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel kehtestatud dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu vastavalt esimese määruse artikli 8 lõikele 9 ja viimase määruse artikli 13 lõikele 9,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruste (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

“3.   Olenemata lõikest 1 ei kohaldata lõplikku tollimaksu impordi suhtes, mis on artikli 2 alusel lubatud vabasse ringlusse.”

2.   Määrusesse (EÜ) nr 1338/2002 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 2

2.1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import, mille kohta on esitanud kinnitusarve äriühingud, kelle kohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud aeg-ajalt muudetavas komisjoni otsuses (2006/37/EÜ), (11) vabastatakse artikliga 1 kehtestatud tollimaksudest järgmistel tingimustel:

nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning

nimetatud impordiga koos esitatakse kehtiv kinnitusarve. Kinnitusarve on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ning

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarve kirjeldusele.

2.   Tollivõlg tekib artiklis 1 kirjeldatud kaupade, mis on lõikes 1 loetletud tingimustel tollimaksudest vabastatud, vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kinnitamise hetkel alati, kui ühte või enamat nendest tingimustest ei ole täidetud. Lõike 1 teises taandes nimetatud tingimus ei ole täidetud, kui kinnitusarve ei vasta lisa sätetele või ei ole autentne või kui komisjon on tühistanud kohustusele antud heakskiidu nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (12) artikli 8 lõike 9 või algmääruse artikli 13 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, mis viitab konkreetse(te)le tehingu(te)le ja tunnistab asjaomase(d) kinnitusarve(d) kehtetuks.

3.   Importijad peavad arvestama tavalise kaubandusriskina asjaolu, et mis tahes osapoole lõikes 1 loetletud ja lõikes 2 täpsemalt määratletud tingimuste täitmata jätmisel tekib tollivõlg vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (13) artiklile 201. Tekkinud tollivõlg nõutakse sisse, kui komisjon tühistab kohustusele antud heakskiidu.

3.   Määrusesse (EÜ) nr 1339/2002 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 2

3.1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import, mille kohta on esitanud kinnitusarve äriühingud, kelle kohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud aeg-ajalt muudetavas komisjoni otsuses (2006/37/EÜ), (14) vabastatakse artikliga 1 kehtestatud tollimaksudest järgmistel tingimustel:

nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning

nimetatud impordiga koos esitatakse kehtiv kinnitusarve. Kinnitusarve on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ning

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarve kirjeldusele.

2.   Tollivõlg tekib artiklis 1 kirjeldatud kaupade, mis on lõikes 1 loetletud tingimustel tollimaksudest vabastatud, vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kinnitamise hetkel alati, kui ühte või enamat nendest tingimustest ei ole täidetud. Lõike 1 teises taandes nimetatud tingimus ei ole täidetud, kui kinnitusarve ei vasta lisa sätetele või ei ole autentne või kui komisjon on tühistanud kohustusele antud heakskiidu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 8 lõike 9 või subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, mis viitab konkreetse(te)le tehingu(te)le ja tunnistab asjaomase(d) kinnitusarve(d) kehtetuks.

3.   Importijad peavad arvestama tavalise kaubandusriskina asjaolu, et mis tahes osapoole lõikes 1 loetletud ja lõikes 2 täpsemalt määratletud tingimuste täitmata jätmisel tekib tollivõlg vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (15) artiklile 201. Tekkinud tollivõlg nõutakse sisse, kui komisjon tühistab kohustusele antud heakskiidu.

4.   Käesoleva määruse lisa tekst lisatakse määrustesse (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004.

(3)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 492/2004 (ELT L 80, 18.3.2004, lk 6).

(4)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 492/2004.

(5)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36.

(6)  ELT C 149, 26.6.2003, lk 14.

(7)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 29.

(8)  ELT L 40, 12.2.2004, lk 17.

(9)  ELT C 101, 27.4.2005, lk 34.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52.

(12)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(13)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).”

(14)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52.

(15)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).”


LISA

“LISA

Kohustusega seotud sulfaniilhappe müügi puhul ühendusse peab äriühingu faktuurarve sisaldama järgmisi andmeid:

1.

Pealkiri “HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi, mida on mainitud kohustuse vastuvõtmist käsitleva komisjoni otsuse (2006/37/EÜ) artiklis 1.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kaupade tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kaupade täpne kirjeldus, sealhulgas:

tootekood (product code number – PCN), mida kasutatakse uurimise eesmärgil ja kohustuse tähistamiseks (nt PA99, PS85 või TA98),

toote tehnilised/füüsikalised omadused, s.o PA99 ja PS85 puhul valge kergesti lenduv pulber ning TA98 puhul hall kergesti lenduv pulber,

äriühingu tootekood (kui see on olemas),

KN-kood,

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta,

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu (kellele kirjeldatud äriühing esitab otse faktuurarve kohustuse alla kuuluvate kaupade kohta) nimi.

9.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud kinnitus:

“Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ning Euroopa Komisjoni määruse/otsusega (2006/37/EÜ) heaks kiidetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.””


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 124/2006,

25. jaanuar 2006,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

84,2

204

51,4

212

97,4

624

140,9

999

93,5

0707 00 05

052

148,3

204

101,5

999

124,9

0709 10 00

220

68,9

624

101,2

999

85,1

0709 90 70

052

96,9

204

132,8

999

114,9

0805 10 20

052

43,8

204

55,0

212

59,9

220

49,7

624

58,2

999

53,3

0805 20 10

204

74,4

999

74,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

62,5

204

89,2

400

78,4

464

148,0

624

76,5

662

32,0

999

81,1

0805 50 10

052

55,9

220

60,5

999

58,2

0808 10 80

400

129,0

404

104,0

720

67,5

999

100,2

0808 20 50

388

100,4

400

93,4

720

37,7

999

77,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 125/2006,

24. jaanuar 2006,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)

Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).


LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

34,72

19,92

993,09

259,08

543,21

8 700,18

119,87

24,16

14,90

133,25

8 313,78

1 301,03

322,99

23,79

 

 

 

 

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

23,69

13,59

677,65

176,78

370,67

5 936,71

81,80

16,49

10,17

90,92

5 673,04

887,78

220,40

16,23

 

 

 

 

1.40

Küüslauk

0703 20 00

166,35

95,45

4 758,52

1 241,39

2 602,86

41 688,04

574,38

115,78

71,42

638,48

39 836,53

6 234,07

1 547,66

113,99

 

 

 

 

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

69,23

39,73

1 980,37

516,63

1 083,24

17 349,44

239,04

48,19

29,72

265,72

16 578,89

2 594,45

644,10

47,44

 

 

 

 

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

48,40

27,77

1 384,48

361,18

757,30

12 129,04

167,12

33,69

20,78

185,76

11 590,35

1 813,79

450,29

33,17

 

 

 

 

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

 

 

 

 

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

97,22

55,78

2 780,98

725,49

1 521,16

24 363,33

335,68

67,67

41,74

373,14

23 281,27

3 643,32

904,49

66,62

 

 

 

 

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

43,68

25,06

1 249,47

325,96

683,44

10 946,21

150,82

30,40

18,75

167,65

10 460,05

1 636,91

406,38

29,93

 

 

 

 

1.140

Redised

ex 0706 90 90

73,86

42,38

2 112,76

551,17

1 155,66

18 509,29

255,02

51,41

31,71

283,48

17 687,23

2 767,90

687,16

50,61

 

 

 

 

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

365,89

209,95

10 466,16

2 730,38

5 724,87

91 690,93

1 263,33

254,66

157,07

1 404,31

87 618,62

13 711,56

3 404,02

250,72

 

 

 

 

1.170

Oad:

 

 

 

 

 

 

1.170.1

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

ex 0708 20 00

173,81

99,73

4 971,80

1 297,03

2 719,52

43 556,46

600,13

120,97

74,62

667,10

41 621,97

6 513,48

1 617,03

119,10

 

 

 

 

1.170.2

Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi)

ex 0708 20 00

432,00

247,88

12 357,36

3 223,76

6 759,33

108 259,20

1 491,61

300,67

185,46

1 658,06

103 451,04

16 189,20

4 019,11

296,03

 

 

 

 

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

1.190

Artišokid

0709 10 00

1.200

Spargel:

 

 

 

 

 

 

1.200.1

roheline

ex 0709 20 00

253,33

145,36

7 246,47

1 890,44

3 963,73

63 484,17

874,69

176,32

108,75

972,30

60 664,62

9 493,49

2 356,84

173,59

 

 

 

 

1.200.2

Muud

ex 0709 20 00

172,09

98,75

4 922,74

1 284,23

2 692,68

43 126,71

594,21

119,78

73,88

660,51

41 211,30

6 449,22

1 601,07

117,93

 

 

 

 

1.210

Baklažaan

0709 30 00

147,55

84,66

4 220,67

1 101,08

2 308,66

36 976,03

509,46

102,69

63,34

566,31

35 333,80

5 529,44

1 372,73

101,11

 

 

 

 

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

83,59

47,96

2 390,96

623,75

1 307,83

20 946,48

288,60

58,18

35,88

320,81

20 016,17

3 132,36

777,64

57,28

 

 

 

 

1.230

Kukeseened

0709 59 10

334,34

191,84

9 563,80

2 494,98

5 231,28

83 785,60

1 154,41

232,70

143,53

1 283,23

80 064,40

12 529,39

3 110,53

229,11

 

 

 

 

1.240

Maguspipar

0709 60 10

114,81

65,88

3 284,21

856,78

1 796,43

28 772,04

396,42

79,91

49,29

440,66

27 494,17

4 302,60

1 068,16

78,68

 

 

 

 

1.250

Apteegitill

0709 90 50

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

91,43

52,46

2 615,42

682,31

1 430,61

22 912,96

315,70

63,64

39,25

350,93

21 895,32

3 426,43

850,64

62,65

 

 

 

 

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

68,81

39,48

1 968,24

513,47

1 076,60

17 243,18

237,58

47,89

29,54

264,09

16 477,36

2 578,56

640,15

47,15

 

 

 

 

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

157,39

90,31

4 502,18

1 174,52

2 462,64

39 442,31

543,44

109,54

67,57

604,08

37 690,54

5 898,25

1 464,29

107,85

 

 

 

 

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.60.1

Veri- ja poolveriapelsinid

ex 0805 10 20

 

 

 

 

2.60.2

sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin

ex 0805 10 20

 

 

 

 

2.60.3

Muud

ex 0805 10 20

 

 

 

 

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.70.1

Klementiinid

ex 0805 20 10

 

 

 

 

2.70.2

Monrealid ja satsumad

ex 0805 20 30

 

 

 

 

2.70.3

Mandariinid ja vilkingid

ex 0805 20 50

 

 

 

 

2.70.4

Tangeriinid ja muud

ex 0805 20 70

ex 0805 20 90

 

 

 

 

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

74,30

42,63

2 125,21

554,42

1 162,47

18 618,38

256,53

51,71

31,89

285,15

17 791,47

2 784,21

691,21

50,91

 

 

 

 

2.90

Greipfruudid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.90.1

valged

ex 0805 40 00

60,18

34,53

1 721,41

449,08

941,59

15 080,73

207,78

41,88

25,83

230,97

14 410,95

2 255,19

559,87

41,24

 

 

 

 

2.90.2

roosad

ex 0805 40 00

84,88

48,70

2 427,87

633,38

1 328,01

21 269,83

293,06

59,07

36,44

325,76

20 325,16

3 180,71

789,64

58,16

 

 

 

 

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

161,75

92,81

4 626,90

1 207,05

2 530,86

40 534,93

558,50

112,58

69,44

620,82

38 734,63

6 061,64

1 504,86

110,84

 

 

 

 

2.110

Arbuusid

0807 11 00

43,62

25,03

1 247,75

325,51

682,50

10 931,17

150,61

30,36

18,73

167,42

10 445,68

1 634,66

405,82

29,89

 

 

 

 

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

2.120.1

sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro

ex 0807 19 00

40,98

23,51

1 172,22

305,80

641,19

10 269,44

141,49

28,52

17,59

157,28

9 813,34

1 535,70

381,25

28,08

 

 

 

 

2.120.2

Muud

ex 0807 19 00

94,56

54,26

2 704,80

705,62

1 479,50

23 695,98

326,49

65,81

40,59

362,92

22 643,56

3 543,52

879,71

64,80

 

 

 

 

2.140

Pirnid:

 

 

 

 

 

 

2.140.1

Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia).

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.140.2

Muud

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

134,41

77,13

3 844,84

1 003,03

2 103,08

33 683,50

464,10

93,55

57,70

515,88

32 187,50

5 037,07

1 250,50

92,11

 

 

 

 

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

451,47

259,05

12 914,22

3 369,03

7 063,93

113 137,66

1 558,83

314,22

193,81

1 732,78

108 112,83

16 918,73

4 200,22

309,37

 

 

 

 

2.170

Virsikud

0809 30 90

231,56

132,87

6 623,71

1 727,98

3 623,09

58 028,33

799,52

161,16

99,41

888,74

55 451,10

8 677,62

2 154,30

158,67

 

 

 

 

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

176,17

101,09

5 039,35

1 314,65

2 756,47

44 148,28

608,28

122,61

75,63

676,16

42 187,50

6 601,98

1 639,00

120,72

 

 

 

 

2.190

Ploomid

0809 40 05

154,90

88,88

4 430,89

1 155,92

2 423,65

38 817,74

534,84

107,81

66,50

594,52

37 093,71

5 804,85

1 441,10

106,14

 

 

 

 

2.200

Maasikad

0810 10 00

322,94

185,30

9 237,79

2 409,93

5 052,96

80 929,54

1 115,06

224,77

138,64

1 239,49

77 335,18

12 102,29

3 004,50

221,30

 

 

 

 

2.205

Vaarikad

0810 20 10

530,81

304,58

15 183,87

3 961,13

8 305,40

133 021,44

1 832,79

369,45

227,88

2 037,31

127 113,50

19 892,17

4 938,41

363,74

 

 

 

 

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 068,17

612,92

30 555,00

7 971,11

16 713,23

267 683,40

3 688,18

743,45

458,57

4 099,74

255 794,67

40 029,67

9 937,72

731,96

 

 

 

 

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

158,53

90,96

4 534,74

1 183,01

2 480,45

39 727,49

547,37

110,34

68,06

608,45

37 963,06

5 940,89

1 474,88

108,63

 

 

 

 

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

201,31

115,51

5 758,47

1 502,26

3 149,82

50 448,29

695,08

140,11

86,42

772,65

48 207,71

7 544,09

1 872,89

137,95

 

 

 

 

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

166,13

95,32

4 752,01

1 239,69

2 599,29

41 630,98

573,60

115,62

71,32

637,61

39 782,00

6 225,54

1 545,55

113,84

 

 

 

 

2.250

Litšid

ex 0810 90


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 126/2006,

25. jaanuar 2006,

millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita 2005. aasta detsembris esitatud ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingute kohased litsentsitaotlused teatavate sealihatoodete kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2040/2005, millega kehtestatakse Bulgaaria ja Rumeenia sõlmitud Euroopa lepingutega ettenähtud korra üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

2006. aasta esimeseks kvartaliks on esitatud impordilitsentsi taotlusi koguste kohta, mis on väiksemad või võrdsed saadaolevate kogustega, ning need võib täies ulatuses rahuldada.

(2)

Tuleks määrata kindlaks jääk, mis lisatakse järgmise ajavahemiku saadaolevale kogusele.

(3)

On kohane juhtida ettevõtjate tähelepanu asjaolule, et litsentse võib kasutada ainult nende toodete jaoks, mis vastavad kõigile praegu ühenduses kehtivaile veterinaareeskirjadele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 2040/2005 alusel esitatud impordilitsentsi taotlusi ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 31. märts 2006 käsitletakse vastavalt lisale.

2.   Impordilitsentsi taotlused võib vastavalt määrusele (EÜ) nr 2040/2005 esitada ajavahemikuks 1. aprill kuni 30. juuni 2006 II lisas osutatud üldkoguse ulatuses.

3.   Litsentse võib kasutada ainult nende toodete jaoks, mis vastavad kõigile praegu ühenduses kehtivaile veterinaareeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  ELT L 328, 15.12.2005, lk 34.


I LISA

Jrk-nr

Ajavahemikuks 1. jaanuar–31. märts 2006 esitatud impordi litsentsi taotluste heakskiiduprotsent

09.4671

09.4751

09.4752

09.4756


II LISA

(tonnides)

Jrk-nr

Ajavahemikul 1. aprill–30. juuni 2006 saadaolev üldkogus

09.4671

4 400,0

09.4752

2 125,0

09.4756

15 625,0


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 127/2006,

25. jaanuar 2006,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordisertifikaadi taotlusi, mis esitati jaanuaris 2006 veiseliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 19. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1279/98, milles on sätestatud Bulgaariale ja Rumeeniale nõukogu otsustega 2003/286/EÜ ja 2003/18/EÜ kehtestatud veiseliha tariifikvootide rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1279/98 artiklis 1 määrati kindlaks Rumeeniast ja Bulgaariast pärit veiseliha kogused, mida võib eritingimustel importida ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006. Rumeeniast ja Bulgaariast pärit veiseliha toodete kogused, millele taotleti impordisertifikaate, on sellised, et taotlused saab täies ulatuses rahuldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordisertifikaadi taotlus, mis esitati ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2006 kvootide piires, millele osutatakse määruses (EÜ) nr 1279/98, rahuldatakse täies ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2)  EÜT L 176, 20.6.1998, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1240/2005 (ELT L 200, 30.7.2005, lk 34).


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 128/2006,

25. jaanuar 2006,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõikes 2 viidatud iganädalased arvestused näitavad, et oma piirmäärad saavutanud Indiast pärit soodussuhkru tarnekohustused tarneperioodiks 2005/2006 sisaldavad veel vabu suhkrukoguseid.

(3)

Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon teatama, et vastavad piirmäärad ei ole saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Indiast pärit soodussuhkru tarnekohustuste piirmäärad tarneperioodiks 2005/2006 ei ole veel saavutatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 987/2005 (ELT L 167, 29.6.2005, lk 12).

(2)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 129/2006,

25. jaanuar 2006,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 111/2006. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. L. DEMARTY


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 19, 24.1.2006, lk 4.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 26. jaanuarist 2006

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

36,00

0,49

1701 11 90 (1)

36,00

4,10

1701 12 10 (1)

36,00

0,35

1701 12 90 (1)

36,00

3,81

1701 91 00 (2)

33,91

8,28

1701 99 10 (2)

33,91

4,16

1701 99 90 (2)

33,91

4,16

1702 90 99 (3)

0,34

0,32


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/24


KOMISJONI DIREKTIIV 2006/9/EÜ,

23. jaanuar 2006,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ seoses selles kindlaksmääratud dikvaadi jääkide piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ vastutavad teatavate põllukultuuride puhul kasutatavate taimekaitsevahendite kasutusloa andmise eest liikmesriigid. Selliste kasutuslubade aluseks peab olema inimeste ja loomade tervist ning keskkonda mõjutavate tegurite hinnang. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kasutajate ja kõrvalseisjate kokkupuuteid ja mõju maismaa-, vee- ja õhukeskkonnale, samuti töödeldud põllukultuurides sisalduvate jääkainete tarbimise mõju inimestele ja loomadele.

(2)

Jääkide piirnormid kajastavad tegeliku taimekaitse saavutamiseks vajalikku pestitsiidide miinimumkogust, mida kasutatakse selliselt, et jääkaine kogus on võimalikult väike ja toksikoloogiliselt vastuvõetav, eelkõige hinnangulist toidu kaudu omastamist arvesse võttes.

(3)

Jääkide piirnormid tuleks aeg-ajalt läbi vaadata. Piirnorme võib uute kasutusviiside, uue teabe või uute andmete arvessevõtmiseks muuta.

(4)

Jääkide piirnormid määratakse kindlaks vastavalt analüütiliselt määratud alammäärale, kui taimekaitsevahendite lubatud kasutamise tagajärjel ei leita toiduaines või selle pinnal märkimisväärselt pestitsiidijääke või kui nende kasutamine ei ole lubatud või kui liikmesriikide poolt lubatud kasutamiseks ei esitatud vajalikke andmeid või kui kolmandates riikides kasutamiseks ei esitatud asjaomaseid andmeid ning selle tagajärjel leidub ühenduse turul ringlusse lastavates toiduainetes või nende pinnal pestitsiidide jääke.

(5)

Komisjonile on edastatud teavet teatavate direktiiviga 90/642/EMÜ hõlmatud uute või muutunud kasutusviiside kohta dikvaadi puhul.

(6)

Tarbijate eluaegset kokkupuudet kõnealuse pestitsiidiga selliste toiduainete kaudu, mis võivad sisaldada selle pestitsiidi jääke, on hinnatud ja mõõdetud vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud juhiseid. (3) On välja arvutatud, et asjaomased jääkide piirnormid tagavad, et aktsepteeritavat päevadoosi ei ületata.

(7)

Kättesaadava teabe hindamine on näidanud, et akuutset standarddoosi ei nõuta ja seepärast ei ole lühiajaline hinnang vajalik.

(8)

Seepärast on asjakohane kehtestada dikvaadi jääkide uued piirnormid.

(9)

Jääkide ajutiste piirnormide kehtestamine või muutmine ühenduse tasemel ei takista liikmesriikidel kehtestada dikvaadi jääkide ajutisi piirnorme vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f ja nimetatud direktiivi VI lisale. Nelja aastat peetakse dikvaadi edasiste kasutusviiside lubamiseks piisavaks. Pärast seda peaksid ühenduse jääkide piirnormid muutuma lõplikuks.

(10)

Seepärast tuleks direktiivi 90/642/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva direktiivi kohaselt võetavad meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 90/642/EMÜ I lisa muudetakse järgmiselt. Rühmas “4. ÕLISEEMNED” lisatakse kanne “Kanepiseemned” kannete “Puuvillaseemned” ja “Muud” vahele.

Artikkel 2

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 26. juuliks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 27. juulist 2006.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/76/EÜ (ELT L 293, 9.11.2005, lk 14).

(2)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/72/EÜ (ELT L 279, 22.10.2005, lk 63).

(3)  Juhised pestitsiidijääkide toidu kaudu omastamise hindamiseks (läbi vaadatud), mille on koostanud GEMS/Food Programme koostöös Codexi pestitsiidijääkide komiteega, avaldanud Maailma Terviseorganisatsioon 1997. aastal (WHO/FSF/FOS.97.7).


LISA

Direktiivi 90/642/EMÜ II lisa A osas asendatakse dikvaadi veerg järgmisega:

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Tooterühmad ja üksiktooted, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme

Dikvaat

“1.

Värsked, kuivatatud või külmutamise teel säilitatud kuumtöötlemata suhkrulisandita puuviljad; pähklid

0,05 (1)  (2)

i)

TSITRUSVILJAD

 

Greibid

 

Sidrunid

 

Laimid

 

Mandariinid (sh klementiinid ja samalaadsed hübriidid)

 

Apelsinid

 

Pomelod

 

Muud

 

ii)

PÄHKLIPUUDE VILJAD (kooritud või koorimata)

 

Mandlid

 

Brasiilia pähklid

 

Kašupähklid

 

Kastanid

 

Kookospähklid

 

Sarapuupähklid

 

Makadaamiapähklid

 

Pekanipähklid

 

Piiniapähklid

 

Pistaatsiapähklid

 

Kreeka pähklid

 

Muud

 

iii)

ÕUNVILJAD

 

Õunad

 

Pirnid

 

Küdooniad

 

Muud

 

iv)

LUUVILJAD

 

Aprikoosid

 

Kirsid

 

Virsikud (kaasa arvatud nektariinid ja samalaadsed hübriidid)

 

Ploomid

 

Muud

 

v)

MARJAD JA VÄIKESED PUUVILJAD

 

a)

Laua- ja veiniviinamarjad

 

Lauaviinamarjad

 

Veiniviinamarjad

 

b)

Maasikad (v.a metsmaasikad)

 

c)

Koguviljad (v.a metsamarjad)

 

Murakad

 

Põldmurakad

 

Logani murakad

 

Vaarikad

 

Muud

 

d)

Muud väikesed puuviljad ja marjad (v.a metsamarjad)

 

Mustikad

 

Jõhvikad

 

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

 

Karusmarjad

 

Muud

 

e)

Looduses kasvavad marjad ja puuviljad

 

vi)

MUUD VILJAD

 

Avokaadod

 

Banaanid

 

Datlid

 

Viigimarjad

 

Kiivid

 

Kääbusapelsinid

 

Litšid

 

Mangod

 

Oliivid

 

Papaiad

 

Kannatuslille viljad

 

Ananassid

 

Granaatõunad

 

Muud

 

2.

Köögiviljad: värsked või kuumtöötlemata, külmutatud või kuivatatud

0,05 (1)  (2)

i)

JUUR- JA MUGULKÖÖGIVILJAD

 

Söögipeet

 

Porgand

 

Maniokk

 

Juurseller

 

Mädarõigas

 

Maapirn

 

Pastinaak

 

Juurpetersell

 

Redis

 

Aed-piimjuur

 

Maguskartul

 

Kaalikas

 

Naeris

 

Jamss

 

Muud

 

ii)

SIBULKÖÖGIVILJAD

 

Küüslauk

 

Sibul

 

Šalott

 

Talisibul

 

Muud

 

iii)

VILIKÖÖGIVILJAD

 

a)

Maavitsalised

 

Tomat

 

Paprika

 

Baklažaan

 

Muud

 

b)

Kõrvitsalised – söödava koorega

 

Kurgid

 

Kornišonid

 

Kabatšokid

 

Muud

 

c)

Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

 

Melonid

 

Patissonid

 

Arbuusid

 

Muud

 

d)

Suhkrumais

 

iv)

KAPSASKÖÖGIVILJAD

 

a)

Õisik-kapsas

 

Spargelkapsas (sh asparkapsas)

 

Lillkapsas

 

Muud

 

b)

Peakapsad

 

Rooskapsas

 

Peakapsas

 

Muud

 

c)

Lehtkapsad

 

Hiina kapsas

 

Lehtkapsas

 

Muud

 

d)

Nuikapsas

 

v)

LEHTKÖÖGIVILJAD JA VÄRSKED MAITSETAIMED

 

a)

Salat jms

 

Salatkress

 

Põldkännak

 

Aedsalat

 

Eskariool (laialehine endiivia)

 

Muud

 

b)

Spinat jms

 

Spinat

 

Lehtpeet (mangold)

 

Muud

 

c)

Ürt-allikkress

 

d)

Harilik sigur

 

e)

Ürdid

 

Aed-harakputk

 

Murulauk

 

Petersell

 

Lehtseller

 

Muud

 

vi)

KAUNVILJAD (värsked)

 

Oad (poetamata)

 

Oad (poetatud)

 

Herned (poetamata)

 

Herned (poetatud)

 

Muud

 

vii)

VARSKÖÖGIVILJAD (värsked)

 

Spargel

 

Hispaania artišokk

 

Seller

 

Apteegitill

 

Kera-artišokk

 

Porrulauk

 

Rabarber

 

Muud

 

viii)

SEENED

 

a)

Kultuurseened

 

b)

Looduses kasvavad seened

 

3.

Kaunviljad

0,2 (2)

Oad

 

Läätsed

 

Herned

 

Muud

 

4.   

Õliseemned

Linaseemned

5 (2)

Maapähklid

0,1 (1)  (2)

Mooniseemned

0,1 (1)  (2)

Seesamiseemned

0,1 (1)  (2)

Päevalilleseemned

1 (2)

Rapsiseemned

2 (2)

Sojaoad

0,2 (2)

Sinepiseemned

0,5 (2)

Puuvillaseemned

0,1 (1)  (2)

Kanepiseemned

0,5 (2)

Muud

0,1 (1)  (2)

5.

Kartulid

0,05 (1)  (2)

Varajane kartul

 

Säilituskartul

 

6.

Tee (kuivatatud lehed ja varred, fermenditud või mitte, Camellia sinensis)

0,1 (1)  (2)

7.

Humal (kuivatatud), sealhulgas humalakäbi graanulid ja kontsentreerimata pulber

0,1 (1)  (2)


(1)  Väljendab alumist määramispiiri.

(2)  Näitab, et jääkide piirnormid on kehtestatud ajutiselt vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f.”


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/32


NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2006,

millega muudetakse nõukogu kodukorda

(2006/34/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu kodukorra (1) IIa lisa artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kodukorra (edaspidi “kodukord”) artikli 11 lõikes 5 nähakse ette, et kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral kodukorra IIa lisa artiklis 1 sätestatud rahvastikuarvude põhjal tehtavate arvutustega kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu kogurahvastikust.

(2)

Kodukorra IIa lisa (nõukogus häälte arvutamist käsitlevate sätete rakendamise üksikasjalikud eeskirjad) artikli 2 lõikes 2 nähakse ette, et nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Ühenduste Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele nimetatud lisa artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist.

(3)

Seetõttu tuleks kodukorda muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kodukorra IIa lisa artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõike 4, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõike 4 ning Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 34 lõike 3 rakendamisel on iga liikmesriigi kogurahvastik ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2006 järgmine:

Liikmesriik

Rahvaarv

(× 1 000)

Saksamaa

82 500,8

Prantsusmaa

62 370,8

Ühendkuningriik

60 063,2

Itaalia

58 462,4

Hispaania

43 038,0

Poola

38 173,8

Madalmaad

16 305,5

Kreeka

11 073,0

Portugal

10 529,3

Belgia

10 445,9

Tšehhi Vabariik

10 220,6

Ungari

10 097,5

Rootsi

9 011,4

Austria

8 206,5

Taani

5 411,4

Slovakkia

5 384,8

Soome

5 236,6

Iirimaa

4 109,2

Leedu

3 425,3

Läti

2 306,4

Sloveenia

1 997,6

Eesti

1 347,0

Küpros

749,2

Luksemburg

455,0

Malta

402,7

Kokku

461 324,0

Alampiir (62 %)

286 020,9”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta ostus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on muudetud otsusega 2004/701/EÜ, Euratom (ELT L 319, 20.10.2004, lk 15).


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/34


NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2006,

Türgi ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta

(2006/35/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 390/2001 Türgile ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta, (1) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 390/2001 on sätestatud, et nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse Türgile esitatavate ühinemispartnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide, vahe-eesmärkide ja tingimuste ning selles edaspidi tehtavate oluliste muudatuste kohta.

(2)

Selle alusel kiitis nõukogu 2001. ja 2003. aastal heaks ühinemispartnerluse Türgiga. (2)

(3)

Komisjoni 2004. aasta soovituses Türgi kohta on rõhutatud, et Euroopa Liit peaks jätkama poliitiliste reformide protsessi jälgimist ning et läbivaadatud ühinemispartnerlus tuleks esitada 2005. aastal.

(4)

Detsembris 2004 jõuti Euroopa Ülemkogu kohtumisel järeldusele, et Euroopa Liit jätkab poliitiliste reformide läbiviimise hoolikat jälgimist lähtuvalt ühinemispartnerluses kindlaksmääratud reformiprotsessi prioriteetidest.

(5)

3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Türgiga läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Läbirääkimiste edukus sõltub Türgi edusammudest ühinemiseks valmistumisel ning seda mõõdetakse muu hulgas ühinemispartnerluse rakendamise põhjal, mida korrapäraselt läbi vaadatakse.

(6)

Ühinemiseks valmistumise raames koostab Türgi ühinemispartnerluse prioriteetide täitmise plaani koos ajakava ja konkreetsete meetmetega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Türgi ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid, vahe-eesmärgid ja tingimused on sätestatud käesoleva otsuse lisas, mis moodustab käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollivad ja selle üle teostavad järelevalvet assotsiatsioonilepinguga loodud organid ning nõukogu vastavalt komisjoni esitatavatele korralistele aruannetele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  EÜT L 58, 28.2.2001, lk 1.

(2)  Otsus 2001/235/EÜ (EÜT L 85, 24.3.2001, lk 13) ja otsus 2003/398/EÜ (ELT L 145, 12.6.2003, lk 40).


LISA

TÜRGI: ÜHINEMISPARTNERLUS 2005

1.   SISSEJUHATUS

Luksemburgi kohtumisel detsembris 1997 kinnitas Euroopa Ülemkogu, et ühinemispartnerlus muutub tõhustatud ühinemiseelse strateegia keskseks teguriks, koondades kogu kandidaatriikidele antava abi ühtsesse raamistikku. Sel moel suunab ühendus oma abi vastavalt iga kandidaatriigi erivajadustele, et toetada neid ühinemisega seotud konkreetsete probleemide lahendamisel.

Esimese ühinemispartnerluse Türgiga kiitis nõukogu heaks 2001. aasta märtsis. Oktoobris 2002 avaldatud laienemist käsitlevas strateegiadokumendis teatas komisjon, et kavatseb esitada ettepaneku läbivaadatud Türgi ühinemispartnerluse kohta. Märtsis 2003 esitas komisjon läbivaadatud ühinemispartnerluse ja nõukogu kiitis selle heaks sama aasta mais. Oma 2004. aasta oktoobris esitatud soovituses tegi komisjon ettepaneku, et EL peaks jätkama poliitiliste reformide läbiviimise hoolsat jälgimist, kui tahetakse tagada nende jätkusuutlikkus ja pöördumatus. Eelkõige soovitas komisjon 2005. aastal läbivaadatud ühinemispartnerluse heaks kiita.

Türgilt oodatakse, et ta koostaks ühinemispartnerluse prioriteetide täitmiseks plaani koos ajakava ja konkreetsete meetmetega.

Läbivaadatud ühinemispartnerlusest lähtuvad mitmed poliitilised vahendid, millega abistatakse kandidaatriiki liikmelisuseks valmistumisel. Ühinemispartnerlus on eelkõige aluseks edasistele poliitilistele reformidele ning on samuti tulevaste edusammude mõõdupuuks.

2.   PÕHIMÕTTED

Prioriteetide kindlaksmääramisel lähtuti Türgi võimest täita 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud ühinemiskriteeriume ning nõukogu poolt 3. oktoobril 2005 vastu võetud läbirääkimisraamistiku nõudeid.

3.   PRIORITEEDID

Käesolevas ühinemisstrateegias loetletud prioriteetide valimisel on silmas peetud Türgi reaalseid võimalusi neid saavutada või teha sellekohaseid olulisi edusamme lähema paari aasta jooksul. Tehakse vahet lühikese tähtajaga prioriteetide, mille täitmine peaks aega võtma üks või kaks aastat, ja keskmise tähtajaga prioriteetide vahel, mille täitmine peaks aega võtma kolm kuni neli aastat. Prioriteedid käsitlevad nii õigusakte kui ka nende rakendamist.

Läbivaadatud ühinemispartnerluses tuuakse esile Türgi ühinemisettevalmistuste prioriteetsed valdkonnad. Türgil tuleb aga lõpuks siiski kõigi arenguaruandes märgitud küsimustega tegeleda, sealhulgas poliitiliste reformide protsessi konsolideerimisega, et tagada selle pöördumatus ning kindlustada selle ühetaoline rakendamine kogu riigis ja kõikidel haldustasanditel. Samuti on tähtis, et Türgi täidaks õigusaktide ühtlustamise ja acquis’ ülevõtmisega seotud kohustusi, mis on võetud assotsieerumislepingu, tolliliidu ja EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuste põhjal, näiteks põllumajandustoodetega kauplemise korra osas.

3.1.   LÜHIKESE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Parem poliitiline dialoog ja poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Avalik haldus

Jätkata avaliku halduse ja personalipoliitika reformimist, et tagada suurem tõhusus, vastutustunne ja läbipaistvus.

Tagada tõhusad, läbipaistvad ja aktiivselt osalevad kohalikud omavalitsused, seda eriti uute õigusaktide rakendamise abil.

Seada sisse toimiv õigusvahemeeste süsteem.

Tsiviilelanikkonna ja sõjaväe vahelised suhted

Jätkata sõjaväe üle teostatava tsiviilkontrolli ühtlustamist ELi liikmesriikide tavadega. Tagada, et tsiviilvõimud täidaksid oma järelevalvefunktsiooni täies ulatuses, eriti riikliku julgeolekustrateegia väljatöötamisel ja rakendamisel. Võtta meetmed, et suurendada vastutust ja läbipaistvust julgeolekuküsimustes.

Seada sisse täielik parlamendi kontroll sõjaväe- ja kaitsepoliitika ning sellega seotud kulude üle, kaasa arvatud välisaudit.

Kaotada kõik allesjäänud sõjaväekohtute volitused mõista kohut tsiviilelanike üle.

Kohtusüsteem

Tagada, et kõik kohtuorganid tõlgendaksid inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevaid õigussätteid, kaasa arvatud uut karistusseadustikku, ühetaoliselt kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja sellega seotud kohtupraktikaga.

Tagada kohtuvõimu sõltumatus, eriti kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu ning uute kohtunike ja prokuröride ametissenimetamise osas.

Tagada kriminaalmenetluses ühesugused tingimused süüdistusele ja kaitsele, kaasa arvatud nende paigutus kohturuumis.

Jätkata kohtunike ja prokuröride koolitust Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kasutamise suhtes.

Suurendada kohtusüsteemi tõhusust, eelkõige süsteemi institutsioonilise suutlikkuse parandamise ja uue tsiviilkohtumenetluse seaduse vastuvõtmise abil.

Jätkata piirkondlike apellatsioonikohtute asutamist.

Võitlus korruptsiooniga

Kohustuda kõikidel tasanditel võitlema korruptsiooniga, sealhulgas tugevdades kõiki korruptsiooniga võitlemisse kaasatud ametiasutusi ja parandades nendevahelist koordineerimist.

Tagada avalike teenistujate eetilise käitumise põhimõtteid käsitleva määruse rakendamine ja laiendada selle sätteid valitud ametnikele, kohtuorganite ja haridusasutuste töötajatele ning sõjaväelastele.

Piirata parlamentaarse puutumatuse kohaldamisala kooskõlas Euroopa tavadega.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Rahvusvaheliste inimõiguste seaduste järgimine

Edendada inimõigusi sõltumatu, piisavate vahenditega varustatud riikliku inimõigustega tegeleva asutuse aktiivsel toetusel kooskõlas asjaomaste ÜRO põhimõtetega. Jälgida inimõigustega seotud protsesse, kaasa arvatud usaldusväärsed statistilised andmed.

Laiendada õiguskaitseorganite väljaõpet inimõiguste küsimuses ja uurimistehnikates, et tugevdada eelkõige võitlust piinamise ja väärkohtlemisega.

Ratifitseerida kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti vabatahtlikud protokollid. Järgida inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni nõudeid, sealhulgas viia täielikult täide Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused.

Rakendada õigusnorme, mis käsitlevad õigust kohtuotsuse läbivaatamiseks, kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaste otsustega.

Tagada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse nii seaduses kui ka praktikas kõikidele inimestele kedagi diskrimineerimata ja olenemata keelest, poliitilistest arvamusest, rassist, soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Ratifitseerida Euroopa inimõiguste konventsiooni protokoll nr 12 riiklike asutuste poolse diskrimineeriva tegevuse üldise keelustamise kohta.

Kodaniku- ja poliitilised õigused

Piinamise ja väärkohtlemise ärahoidmine

Tagada piinamise ja väärkohtlemise vastase nulltolerantsi poliitika raames võetud meetmete rakendamine kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja piinamise tõkestamise Euroopa komitee soovitustega.

Tugevdada võitlust karistamatuse vastu. Tagada, et süüdistajad uuriksid võimalikke juhtumeid õigeaegselt ja tõhusalt, et süüdlased kindlaks teha ja neid kohtulikult karistada.

Tagada Istanbuli protokolli rakendamine terves riigis, eelkõige meditsiiniliste teadmiste suurendamise abil.

Ratifitseerida ÜRO piinamisvastase konventsiooni vabatahtlik protokoll, millega nähakse ette kinnipidamisasutuste sõltumatu jälgimise süsteemi loomine.

Õiguskaitse kättesaadavus

Parandada tõhusa kaitse võimalusi, näiteks tagades juurdepääsu õigusabile ja kvalifitseeritud tõlketeenustele.

Tagada, et kodanikud oleksid teadlikud õigusest konsulteerida advokaadiga ja teavitada sugulasi oma vahistamisest kohe pärast selle toimumist ning saaksid oma õigusi ka kasutada.

Sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadus

Tagada sõnavabadus, kaasa arvatud ajakirjandusvabadus, kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Jätkata rahumeelse arvamuse avaldamise eest kohtu alla antud või süüdimõistetud isikute olukorra heastamist.

Viia ellu ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust käsitlevad reformid kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja sellega seotud kohtupraktikaga. Rakendada meetmeid julgeolekujõudude ülemäärase jõu kasutamise vältimiseks.

Viia poliitiliste parteide suhtes kohaldatavad asjaomased sätted vastavusse Euroopa tavadega.

Viia poliitiliste parteide rahastamine ja auditeerimine vastavusse Euroopa tavadega.

Edendada ja julgustada kodanikuühiskonna arengut ja selle kaasamist poliitika kujundamisse.

Edendada ja julgustada avatud suhtlemist ja koostööd Türgi kodanikuühiskonna kõikide ringkondade ja Euroopa partnerite vahel.

Usuvabadus

Võtta vastu seadus, mille abil lahendatakse mittemoslemi religioossete vähemuste ja kogukondade probleemid kooskõlas kehtivate Euroopa standarditega. Peatada ülalnimetatud seaduse vastuvõtmiseni kõik mittemoslemi kogukonnale kuuluvate või kuulunud varade müügid või konfiskeerimised, mida viivad läbi pädevad ametiasutused.

Võtta vastu ja rakendada kõikide isikute ja religioossete kogukondade mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadust käsitlevad sätted kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni asjakohaseid soovitusi.

Kehtestada kooskõlas liikmesriikide tavadega tingimused kõigi religioossete kogukondade toimimiseks. See hõlmab kogukondade, nende liikmete ja varade seaduslikku ja kohtulikku kaitset (muu hulgas juriidilise isiku staatuse võimaldamist), vaimulike õpetamist, ametissenimetamist ja koolitust ning omandiõigust kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolliga nr 1.

Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused

Naiste õigused

Rakendada naiste õigusi käsitlevaid õigusakte, eelkõige tsiviilseadust, uut karistusseadust ja perekonnakaitseseadust.

Jätkata meetmete võtmist naiste vastu suunatud kõigi vägivallaliikide vastu, kaasa arvatud au kaitsega põhjendatavad süüteod. Tagada kohtunike ja prokuröride, õiguskaitseorganite, omavalitsuste ja teiste vastutavate ametiasutuste erikoolitus ning luua naiste varjupaigad kõikidesse suurematesse omavalitsustesse kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Soodustada senisest enam naiste rolli ühiskonnas, kaasa arvatud nende haridus, osalemine tööturul ning poliitilises ja sotsiaalses elus, ja toetada naisorganisatsioonide arengut, et neid eesmärke täita.

Laste õigused

Edendada laste õiguste kaitset kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste normidega.

Jätkata jõupingutusi tänavalaste probleemi lahendamiseks.

Ametiühinguõigused

Tagada ametiühinguõigustest kinnipidamine kooskõlas ELi standardite ja asjakohaste ILO konventsioonidega, pidades eelkõige silmas organiseerumis-, streikimis- ja kollektiivset läbirääkimisõigust.

Tugevdada sotsiaalset dialoogi ning lihtsustada ja julgustada koostööd ELi partneritega.

Vähemuste õigused, kultuurilised õigused ja vähemuste kaitse

Tagada kultuuriline mitmekesisus ja edendada vähemuste austamist ja kaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, Euroopa Nõukogu rahvuslike vähemuste kaitse raamkonventsiooni põhimõtetega ja liikmesriikide heade tavadega.

Tagada vähemuste õiguslik kaitse, pidades silmas eelkõige omandikaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolliga nr 1.

Tagada raadio- ja televisioonisaadete edastamine ka teistes keeltes peale türgi keele. Kõrvaldada olemasolevad takistused, pidades silmas eelkõige kohalikke ja piirkondlikke eraringhäälinguorganisatsioone.

Võtta vajalikud meetmed, et toetada teiste keelte õpetamist peale türgi keele.

Olukord ida- ja kagupiirkonnas

Kaotada kagupiirkonnas külade valvamise süsteem. Puhastada piirkond maamiinidest.

Töötada välja igakülgne lähenemine piirkondlike erinevuste vähendamiseks ning eelkõige olukorra parandamiseks Türgi kaguosas, parandades seeläbi kõigi Türgi kodanike, sealhulgas kurdi päritolu kodanike majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi võimalusi.

Jätkata meetmete võtmist riigisiseselt ümberasustatud isikute algsetesse asupaikadesse naasmise lihtsustamiseks kooskõlas ümberasustatud isikute küsimustega tegeleva ÜRO peasekretäri eriesindaja soovitustega.

Tagada õiglane ja kiire hüvitis nendele isikutele, kes on kagupiirkonna julgeolekuolukorra tõttu kandnud kahju.

Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

Küpros

Tagada jätkuv toetus püüdlustele leida Küprose probleemile kõiki osapooli rahuldav lahendus ÜRO raames ning kooskõlas ELi aluspõhimõtetega, aidates samal ajal luua paremat õhkkonda sellise lahenduseni jõudmiseks.

Rakendada täies ulatuses protokoll, millega kohandatakse Ankara lepingut seoses kümne uue ELi liikmesriigi, kaasa arvatud Küprose (1) ühinemisega.

Astuda võimalikult kiiresti konkreetseid samme Türgi ja ELi liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi (1) vaheliste kahepoolsete suhete normaliseerimiseks.

Piiritülide rahumeelne lahendamine

Jätkata püüdlusi veel lahendamata piiritülide lahendamiseks vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtte alusel vastavalt ÜRO põhikirjale ja pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole.

Kohustuda üheselt mõistetavalt järgima heanaaberlikke suhteid; tegeleda naaberriikidega vastuolusid põhjustavate mis tahes konfliktiallikatega; ning hoiduda igasugusest tegevusest, mis võiks avaldada negatiivset mõju piirivaidluste rahumeelse lahendamise protsessile.

Assotsiatsioonilepingust tulenevad kohustused

Tagada assotsiatsioonilepingust tulenevate kohustuste täitmine, kaasa arvatud tolliliit.

Tühistada veiselihaga, elusveistega ja veiselihatoodetega kauplemise piirangud.

Majanduslikud kriteeriumid

Jätkata IMFi ja Maailmapangaga kooskõlastatud käimasoleva struktuurireformide programmi rakendamist, et tagada kontroll riiklike kulutuste üle.

Viia lõpule finantssektori reform, viia eelkõige usaldatavusnormatiivid ja läbipaistvusstandardid ja nende järelevalve vastavusse rahvusvaheliste standarditega.

Kaitsta turgu reguleerivate asutuste sõltumatust.

Kiirendada riigiettevõtete, eriti riigipankade erastamist, võttes arvesse sotsiaalseid asjaolusid.

Jätkata turu liberaliseerimist ja hinnareforme eelkõige energeetikas ja põllumajanduses, pannes erilist rõhku tubaka ja suhkru valdkonnale.

Jätkata majandusdialoogi Euroopa Liiduga, eelkõige ühinemiseelsete maksu- ja rahapoliitika järelevalvemenetluste raames, keskendudes asjakohastele meetmetele makromajandusliku stabiilsuse ja prognoositavuse saavutamiseks ning struktuurireformide rakendamisele.

Rakendada meetmeid varimajanduse probleemi lahendamiseks.

Parandada kutsekoolitust, eriti noorte jaoks.

Tegeleda tööturu tasakaalu hälvetega.

Parandada ärikliimat, eelkõige kaubanduskohtute toimimist, pöörates tähelepanu nende sõltumatusele ja eksperthinnangute asjakohase kasutamise süsteemile.

Jätkata põllumajandussektori reformi.

Tagada hariduse ja tervishoiu üldise taseme paranemine, pöörates erilist tähelepanu nooremale põlvkonnale ja ebasoodsatele piirkondadele.

Hõlbustada ja edendada välismaiseid otseinvesteeringuid.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Kaupade vaba liikumine

Viia lõpule kaubavahetuse tehniliste ja haldustõkete kaotamine. Tagada tõhus turukontroll ja kaupade vaba liikumine.

Viia lõpule Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 28 kuni 30 vastuolus olevate meetmete kindlakstegemine ja kõrvaldada sellised meetmed. Kõrvaldada eelkõige ebaseaduslikud mitteautomaatsed impordilitsentsid ja rakendada veel ühtlustamata valdkondades vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

Kõrvaldada kaupade vabalt ringlusse lubamiselt kõik piirangud, mis on kehtestatud diskrimineerivalt liikmesriikide vedajate suhtes nende päritolu või eelmiste vedude põhjal.

Tagada sertifitseerimine ja vastavushindamine ning CE-märgistuse rakendamine kooskõlas uue ja globaalse lähenemise direktiividega. Tugevdada olemasolevaid turujärelevalve ja vastavushindamise struktuure seadmete ja koolituse abil ning luua vastav haldusinfrastruktuur.

Arendada välja tõhus riiklik metroloogia infrastruktuur ja lihtsustada teadusliku ja tööstusliku metroloogia laiemat kasutamist.

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Määrata kindlaks meetod ja tegevuskava, et selgitada välja riiklikes õigusaktides esinevad võimalikud takistused asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabadusega seotud EÜ asutamislepingu sätete suhtes.

Koostada tegevuskava ja alustada selle rakendamist, et viia vastastikune erialase kvalifikatsiooni tunnustamine vastavusse acquis’ga, sealhulgas luua vajalik haldussuutlikkus.

Koostada tegevuskava acquis’ rakendamiseks postiteenustes.

Kapitali vaba liikumine

Kõrvaldada kõik EList pärit välisinvesteeringuid mõjutavad piirangud kõigis majandussektorites.

Riigihanked

Kiirendada riigihankeid käsitlevate õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga, eelkõige kommunaalsektori ja läbivaatamise korraga seotud soodustuste osas.

Parandada riigihankeasutuse suutlikkust, et rakendada uut riigihankeseadust.

Intellektuaalomandi õigus

Tõhustada intellektuaalomandi õigust käsitlevate õigusaktide jõustamist haldussuutlikkuse ja kooskõlastuse parandamisega, hõlmates ka õiguskaitseorganid ning kohtud. Pöörata tähelepanu eelkõige kaubamärkide võltsimisele, sealhulgas eelkõige seoses autode varuosade ja luksuskaupadega, ning piraatlusele, sealhulgas eelkõige raamatute ja teiste andmekandjate ebaseadusliku kopeerimise osas.

Leida ELiga mõlemaid pooli rahuldav lahendus menetluses olevate geneeriliste ravimite taotluste kohta farmaatsiasektoris.

Konkurents

Viia riigiabi andmine, kaasa arvatud sellistes tundlikes sektorites nagu teras, vastavusse acquis’ga, luua riigiabi järelevalveasutus ja tagada range kontroll riigiabi üle.

Tagada konkurentsi ja riigiabi läbipaistvus ja pidev teabevahetus nendes valdkondades.

Viia lõpule trustidevastaste teiseste õigusaktide vastavusseviimine.

Finantsteenused

Võtta vastu vajalikud rakendusmeetmed uue pangaseaduse raames. Tagada pidevad edusammud krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute kapitalinõuete raamistiku tegevuskava rakendamisel.

Parandada usaldatavusnormatiive ja järelevalvestandardeid ka teistes rahandussektorites peale panganduse, ratsionaliseerides vajaduse korral ka järelevalvestruktuure.

Infoühiskond ja meedia

Tagada tariife ja litsentse käsitlevate õigusaktide rakendamine.

Võtta vastu ja rakendada vastavusse viidud õigusaktid elektroonilise side valdkonnas, eelkõige tariife ja litsentse, püsiliine, juurdepääsu ja ühendust, operaatori (eel)valikut ja numbriliikuvust käsitlevates valdkondades. Suurendada televisiooni/raadiot reguleerivate asutuste suutlikkust ja sõltumatust.

Jätkata õigusaktide vastavusse viimist audiovisuaalpoliitika valdkonnas, eelkõige seoses piirideta televisiooni direktiiviga.

Põllumajandus ja maaelu areng

Võtta vastu vajalikud õiguslikud meetmed ja luua sobivad haldusstruktuurid maaelu arenguga seotud ELi vahendite kasutamiseks.

Toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Jätkata loomade identifitseerimise ja veiste registreerimise süsteemi ühtlustamist ELi nõuetega ning alustada meetmete võtmist lammaste ja kitsede identifitseerimiseks ja nende liikumise registreerimiseks.

Võtta vastu peamiste loomahaiguste kõrvaldamise strateegia.

Töötada välja programm toidutöötlemisettevõtete kaasajastamiseks, et need vastaksid ELi hügieeni- ja rahvatervise standarditele.

Rakendada jääkide ja zoonoosi kontrolliprogramme.

Kalandus

Viia kalavarude majandamist, kontrolli, turustamist ja struktuurilisi kohandamisi käsitlevad õigusaktid vastavusse acquis’ga. Parandada haldussuutlikkust.

Transport

Kõrvaldada kõik Küprose lipu all sõitvatele laevadele ja Küprose kaubanduse teenistuses olevatele laevadele kehtestatud piirangud ning lennunduslepingute sätted, mis diskrimineerivad liikmesriikide vedajaid nende päritolu alusel.

Jätkata kõikide transpordiliikide vastavusse viimist transpordialase acquis’ga.

Tugevdada mereadministratsioone, eelkõige lipuriigi kontrolli, ning kiiresti suurendada Türgi laevastiku ohutust, et kõrvaldada see Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi raames koostatud lipuriikide mustast nimekirjast.

Võtta vastu programm Türgi maanteesõidukite kohandamiseks ELi standarditega.

Energeetika

Tagada elektrienergia, maagaasi ja tuumaenergia sektorit reguleeriva asutuse sõltumatus ja tõhus toimimine.

Tagada konkurentsivõimelise riigisisese energiaturu loomine kooskõlas elektrienergia- ja gaasidirektiividega.

Toetada osaliselt integreeritud piirkondliku energiaturu loomist osana laiemast Euroopa energiaturust. Kõrvaldada piirangud piiriüleselt kaubanduselt ja kolmandate poolte juurdepääsult.

Arendada välja energiastrateegia, et lihtsustada acquis’ga kooskõlas oleva õigusraamistiku rakendamist.

Alustada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonna vastavusseviimist acquis’ga ning arendada haldussuutlikkust kõnealustes sektorites.

Maksustamine

Jätkata aktsiisimaksude ja käibemaksu vastavusseviimist, eelkõige kohaldavate määrade, maksuvabade tehingute ulatuse ja maksustruktuuri osas, ning kaotada võimalikud diskrimineerivad maksustamismeetmed.

Jätkata acquis’ga vastavusseviimist otseste maksude valdkonnas (kaasa arvatud teabevahetust ELi riikidega käsitlevad eeskirjad), et lihtsustada maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete jõustamist.

Täita ettevõtlusmaksu juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued õigusaktid oleksid nende põhimõtetega kooskõlas.

Teha suuremaid pingutusi maksuhalduse moderniseerimiseks ja tugevdamiseks, et parandada maksumaksjate maksukuulekust ning nii otseste maksude kui ka käibemaksu, tollimaksude ja teiste kaudsete maksude kogumist. Luua tõhusad pettustega võitlemise vahendid.

Teha ettevalmistusi vajalike infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamiseks, et võimaldada elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega.

Statistika

Viia lõpule menetlused ELi standarditele vastava uue statistikaseaduse vastuvõtmiseks ja jõustamiseks. Tagada töötajate asjakohane koolitamine ja parandada haldussuutlikkust.

Tugevdada statistika väljatöötamise strateegiat eelkõige sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu demograafia ja tööturu statistika, piirkondlik statistika, ettevõtlusstatistika (sealhulgas äriregister) ja põllumajandusstatistika.

Võtta vastu menetluses olevad klassifikaatorid ja kanda äriregistrisse asjakohased statistilised ühikud.

Parandada rahvamajanduse arvepidamise metoodikat kooskõlas ESA-95ga.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Töötada välja ühtlustamiskulude ning saadaolevate avalike ja eravahendite realistlikul hindamisel põhinev investeeringute rahastamise aastaplaan.

Luua tingimused tõhusaks sotsiaalseks dialoogiks, kaotades muu hulgas ametiühingute tegevust piiravad sätted ning tagades ametiühingute õiguste tunnustamise.

Toetada sotsiaalpartnerite jõupingutusi suutlikkuse parandamisel, arvestades eelkõige nende tulevast rolli tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel iseseisva sotsiaalse dialoogi kaudu.

Jätkata pingutusi laste töö probleemi lahendamiseks.

Parandada kõigi selles valdkonnas acquis’ ülevõtmisega seotud institutsioonide suutlikkust.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Võtta vastu terasesektori ümberkorraldamise riiklik programm, mille eesmärk on tagada sektori elujõulisus ning ELi riigiabi käsitlevatest eeskirjadest kinnipidamine.

Töötada välja ja rakendada välisinvesteeringute edendamise strateegia, sealhulgas vaidluste lahendamise kord.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Jätkata majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse strateegia väljatöötamist, mille eesmärk on vähendada piirkondlikke erinevusi.

Luua ELi ühinemiseelsete fondide vahendite kasutamiseks vajalik õigus- ja haldusraamistik.

Õigus, vabadus ja julgeolek

Jätkata õiguskaitseorganite arendamist ja tugevdamist ning viia nende staatus ja töökord Euroopa standarditega vastavusse, arendades sealhulgas asutustevahelist koostööd. Võtta vastu politseieetika koodeks. Luua sõltumatu ja tõhus kaebuste süsteem, et politsei ja sandarmeeria vastutuskohustust paremini tagada. Arendada tänapäevaste uurimistehnikate ja kuritegude ennetamise strateegiate kasutamist. Võtta meetmeid kriminaalpolitsei koolitamiseks ja selle suutlikkuse parandamiseks.

Jätkata püüdlusi riikliku tegevuskava rakendamiseks migratsiooni ja asüüli valdkonnas, võitluses illegaalse migratsiooniga ning sõlmida kiiresti tagasivõtuleping Euroopa Liiduga.

Võtta vastu ja alustada piirikontrolli käsitleva riikliku tegevuskava rakendamist, astudes eelkõige samme mittesõjaväelise kutselise piirivalve loomiseks ning demineerides piiri.

Võtta vastu ja rakendada riiklik strateegia organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Tugevdada võitlust organiseeritud kuritegevuse, uimastite, inimkaubanduse, pettuse, korruptsiooni ja rahapesuga.

Töötada välja riiklik uimastistrateegia kooskõlas ELi uimastistrateegia ja vastava tegevuskavaga ning alustada nende rakendamist.

Võtta vastu acquis’ga kooskõlas olev isikuandmete kaitse seadus ning luua sõltumatu järelevalveasutus.

Nimetada talitus, mis oleks vastutav euro kaitsmise eest võltsingute vastu.

Teadus- ja uurimistöö

Alustada integreeritud uurimisstrateegia väljatöötamist ja kasutamist.

Haridus ja kultuur

Lihtsustada riikliku agentuuri tööd, et kindlustada osavõtt programmidest Sokrates, Leonardo da Vinci ja Noored. Toetada osavõttu programmist Kultuur 2000.

Keskkond

Võtta vastu läbivaadatud programm acquis’ ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Töötada välja investeeringute rahastamise kava.

Jätkata raamõigusaktide, rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide, looduskaitset, vee kvaliteeti, saaste kompleksset vältimist ja kontrolli ning jäätmemajandust käsitlevate õigusaktidega seotud acquis’ ülevõtmist ja rakendamist. Rakendada ja jõustada muudetud keskkonnamõjude hindamise direktiiv.

Jätkata keskkonnanõuete integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse.

Töötada välja kava haldussuutlikkuse parandamiseks ning keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks.

Taotleda piiriülese veealase koostöö väljatöötamist kooskõlas vee raamdirektiivi ja rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osapooleks EÜ on.

Tarbijakaitse ja tervishoid

Jätkata vastavusseviimist acquis’ga.

Arendada edasi institutsionaalseid struktuure tõhusaks rakendamiseks, pidades silmas eelkõige turujärelevalvet.

Jätkata ohtlikest toodetest riiklikul tasemel teavitamise süsteemide väljatöötamist ja uurida võimalusi selliste teadete vahetamiseks rahvusvahelisel tasandil TRAPEXi või muude asjakohaste süsteemide abil.

Tolliliit

Võtta vastu uus tolliseadustik, et jätkata tollieeskirjade vastavusseviimist asjakohase acquis’ga, kaasa arvatud sooduspäritolureeglid.

Viia vabatsoonide alased õigusaktid asjakohase acquis’ga vastavusse ja need jõustada, pöörates tähelepanu eelkõige tolli- ja maksukontrolli eeskirjadele.

Jätkata tolliameti haldussuutlikkuse parandamist ja suurendada selle toimevõimet ning viia töökord ELi standarditega vastavusse.

Teha ettevalmistusi vajalike infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamiseks, et võimaldada elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega, alustades transiidi ja tollimäärade valdkonnast.

Välissuhted ning välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika

Viia lõpule vastavusseviimine EÜ ühtse kaubanduspoliitikaga, taotledes vastavust EÜ soodusrežiimidele, sealhulgas EÜ uue üldise soodustuste süsteemile.

Jätkata pingutusi veel sõlmimata vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega.

Ühtlustada kolmandate riikide suhtes rakendatavat poliitikat ja rahvusvahelistes organisatsioonides võetud seisukohti järk-järgult Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide omaga, sealhulgas seoses kõikide ELi liikmesriikide osalemisega asjaomastes organisatsioonides ja kokkulepetes, nagu Wassenaari kokkulepe.

Finantskontroll

Tagada avaliku finantsjuhtimise ja -kontrolli seaduse õigeaegne rakendamine.

Võtta vastu uued õigusaktid välisauditi reformimiseks kooskõlas Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) eeskirjadega ning avaliku finantsjuhtimise ja -kontrolli seadusega, et tagada Türgi riigikontrolli sõltumatus.

Kehtestada tõhus ühinemiseelset abi mõjutavate eeskirjade eiramiste ja väidetavate pettuse juhtumite käsitlemise kord, sealhulgas tõhus komisjonile eiramistest teatamise süsteem.

Tugevdada ühenduse ühinemiseelsete fondide haldamiseks vajalikku rakendussüsteemi ning kohaldada seda ühinemiseelsete vahendite arenguga.

Luua vajalikud haldusstruktuurid ELi fondide tõhusaks ja võrdväärseks kaitseks ning koostööks Euroopa Komisjoni Pettustevastase Ametiga (OLAF).

3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Majanduslikud kriteeriumid

Viia lõpule erastamiskava rakendamine.

Viia lõpule põllumajandussektori reform.

Tagada pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkus.

Jätkata hariduse ja tervishoiu üldise taseme parandamist, pöörates erilist tähelepanu noorele põlvkonnale ja ebasoodsatele piirkondadele.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Kõrvaldada piirangud asutamisõiguselt ja piiriüleste teenuste osutamiselt.

Alustada vastavusseviimist postiteenusteid käsitleva acquis’ga. Alustada postiteenuste liberaliseerimist ning luua riiklik reguleeriv asutus.

Viia erialaste kvalifikatsioonide tunnustamine tõhusalt vastavusse acquis’ga.

Riigihanked

Tagada, et tellijad ja kõikide tasandite üksused rakendaksid tõhusalt riigihanke eeskirju, arendades ja rakendades töövahendeid, pakkudes koolitusvõimalusi ning tõstes tellijate ja üksuste haldussuutlikkust.

Edendada elektrooniliste vahendite kasutamist hankemenetlustes.

Võtta vastu ulatuslik riiklik strateegia Türgi riigihankesüsteemi arendamiseks, mis hõlmab ka elektrooniliste vahendite kasutamist kõikides hankemenetluse etappides.

Intellektuaalomandi õigus

Viia lõpule vastavusseviimine acquis’ga ning tagada intellektuaalomandi õiguste jõustamine jõustamisstruktuuride ja -mehhanismide, sealhulgas õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi tugevdamise abil.

Finantsteenused

Teha edusamme uue kapitalinõuete raamistiku rakendamiseks kooskõlas Pankade Reguleerimis- ja Järelevalveasutuse üksikasjaliku tegevuskavaga.

Teha olulisi edusamme muud kui pangandussektorit käsitlevate õigusaktide vastavusseviimiseks acquis’ga.

Äriühinguõigus

Viia lõpule vastavusseviimine acquis’ga.

Võtta vastu üldotstarbelise finantsaruandluse raamistik kooskõlas ELi standarditega, võttes seejuures täies ulatuses arvesse acquis’s ette nähtud erandeid.

Tugevdada avalikustamisnõudeid. Võtta vastu üldine nõue, mille alusel ettevõtted esitavad auditeeritud raamatupidamisaruanded, et need avalikkusele kättesaadavaks teha.

Suurendada kõigi asjaomaste ametiasutuste suutlikkust jõustada finantsaruandlusstandardeid ja kontrollida nende järgimist.

Konkurents

Toetada trustidevastaste ja riigiabi käsitlevate õigusaktide jõustamist, pöörates erilist tähelepanu monopolidele ja eri- või ainuõigustega ettevõtetele.

Jätkata terasesektori ümberkorraldamist kokkulepitud ulatusliku valdkondliku programmi raames.

Suurendada kõigi turuosaliste ja abiandjate teadlikkust trustidevastastest ja riigiabi eeskirjadest.

Infoühiskond ja meedia

Viia lõpule acquis’ ülevõtmine telekommunikatsiooni valdkonnas ja valmistuda turgude täieulatuslikuks liberaliseerimiseks.

Viia lõpule audiovisuaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide vastavusseviimine ning suurendada televisiooni/raadio tööd reguleeriva sõltumatu asutuse suutlikkust.

Põllumajandus ja maaelu areng

Jätkata integreeritud haldus- ja kontrollsüsteemi ülesehitust, pöörates erilist tähelepanu maatükkide identifitseerimissüsteemile.

Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Viia vastavusse toiduohutust ning veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonda käsitlevad õigusaktid.

Luua toiduohutust, veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonda käsitlevate õigusaktide rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus.

Luua lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem kooskõlas ELi nõuetega.

Kaasajastada põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtteid, et need suudaksid järgida ELi toiduohutuse standardeid ja seadusi. Kaasajastada piimafarmid.

Rakendada toiduohutuse kontrollisüsteeme.

Luua loomakorjuste kogumise ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemise süsteem.

Rakendada peamiste loomahaiguste kõrvaldamise kavad.

Viia taimesortide registreerimise süsteem ELi nõuetega vastavusse.

Jätkata pestitsiidide jääke käsitlevate nõuete ühtlustamist ELi sätetega.

Kalandus

Viia lõpule ühise kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks vajalike haldusstruktuuride ja varustuse sisseseadmine tsentraalsel ja piirkondlikul tasandil.

Transpordipoliitika

Viia lõpule kõikide transpordiliikide õiguslik ja halduslik kooskõlastamine. Maanteetranspordis on eesmärgiks eriti turule juurdepääsu avamine, teedeohutus, tehnoülevaatused, liikluskontroll ning samuti sotsiaal-, maksu- ja tehnilised eeskirjad. Meretranspordi all tuleks käsitelda ka meresõiduohutust.

Tagada maantee-, mere- ja õhutransporti (eelkõige lennuohutust ja lennuliikluse juhtimist) käsitlevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine. Selleks tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust rakendada ja jõustada õigusakte tsiviillennunduses, maantee- ja raudteetranspordis.

Viia lõpule riikliku raudtee-ettevõtte ümberkorraldamine ja avada raudteeturg kooskõlas acquis’ nõuetega.

Rakendada programm Türgi mere- ja maanteesõidukite kohandamiseks ühenduse tehniliste normidega.

Energeetika

Viia lõpule riiklike õigusaktide vastavusseviimine acquis’ga.

Tugevdada täiendavalt haldus- ja reguleerivaid struktuure.

Restruktureerida energiaettevõtted ja avada energiaturud kooskõlas acquis’ga.

Tagada tuumaohutuse kõrge tase. Kui on olemas võimsus tuumaenergia tootmiseks, siis tuleb õigel ajal, enne litsentside väljastamisega alustamist, suurendada reguleeriva asutuse suutlikkust, sõltumatust ja vahendeid. Tagada keskkonnamõju hindamiste läbiviimine täielikus kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiiviga.

Maksustamine

Kiirendada oluliselt tööd maksude valdkonna täielikuks vastavusseviimiseks maksualase acquis’ga, käibemaksu, aktsiisimaksude ja otseste maksude osas, kaasa arvatud äriühingute maksustamise juhend.

Jätkata maksuhalduse, kaasa arvatud IT-sektori kaasajastamist ja tugevdamist, et parandada maksukuulekust ja maksutulude kogumist. Jätkata ettevalmistusi vajalike infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamiseks, et võimaldada elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega.

Majandus- ja rahanduspoliitika

Viia lõpule avalike asutuste finantsasutustele eelisjuurdepääsu keelustamist ja avaliku sektori otsefinantseerimise keelustamist käsitlevate õigusaktide vastavusseviimine acquis’ga.

Statistika

Viia äriregister vastavusse ELi standarditega.

Jätkata makromajandusstatistika ühtlustamist acquis’ga, eriti SKT prognooside, harmoneeritud tarbijahinnaindeksite, lühiajaliste indikaatorite, maksebilansi ja tööjõustatistika osas.

Tugevdada riikliku statistikaameti koordineerivat rolli, et parandada erinevatest valitsusasutustest pärit andmete kogumist ja töötlemist.

Suurendada haldusallikate kasutamist andmekogumises.

Viia lõpule finantsstatistika ühtlustamine ESA 95 nõuetega.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Viia lõpule acquis’ ülevõtmine ning tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure, sealhulgas tööinspektsioone.

Tagada sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet käsitleva acquis’ tõhus rakendamine ja jõustamine.

Valmistada ette riiklik tööhõivestrateegia Euroopa tööjõustrateegias osalemiseks, sealhulgas valmistada ette ja rakendada tööhõivepoliitika ühine läbivaatamine ning luua võimalused tööjõuturu ja sotsiaalse arengu jälgimiseks.

Valmistada ette sotsiaalse kaasamise riiklik strateegia, mis hõlmab ka andmete kogumist kooskõlas ELi tavadega.

Arendada edasi sotsiaalkaitset, eelkõige sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemi reformi konsolideerimise teel, et muuta see finantsiliselt jätkusuutlikuks, tugevdades samas sotsiaalset kindlustunnet.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Jätkata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtluskeskkonna parandamist ning viia väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus vastavusse ELis kasutatava määratlusega.

Üleeuroopalised võrgud

Rakendada transpordiinfrastruktuuride vajaduste hindamises välja toodud prioriteetsed projektid kooskõlas Euroopa Ühenduse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN) transpordisuunistega.

Edendada Euroopa Ühenduse üleeuroopalise transpordivõrgu energiasuunistes ühishuvide all loetletud projektide rakendamist Türgis.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Jätkata haldussuutlikkuse suurendamist regionaalpoliitika rakendamiseks tsentraalsel ja piirkondlikul tasandil.

Kehtestada mitmeaastased eelarvemenetlused, sätestades prioriteetsed kriteeriumid avalike investeeringute jaoks piirkondades.

Õigus, vabadus ja julgeolek

Viia sandarmeeria staatus ja toimimine vastavusse Euroopa standarditega.

Jätkata viisadega seotud õigusaktide ja tavade ühtlustamist acquis’ga.

Jätkata acquis’ga ühtlustamist asüüli valdkonnas, kaotades geograafilise reservatsiooni vastavalt 1951. aasta Genfi konventsioonile, tugevdades varjupaigataotlejate ärakuulamise ja varjupaigataotluste üle otsustamise süsteemi ning töötades välja pagulastele sotsiaalse abi andmise ja pagulaste integreerimise meetmed.

Uimastitega võitlemise valdkonnas jätkata riikliku teabekeskuse tugevdamist.

Jätkata tolliteenistuse suutlikkuse parandamist, seda ka tollialase koostöö lepingute sõlmimise ja mobiilsete kontrollüksuste loomise abil.

Andmekaitse valdkonnas tagada acquis’ rakendamine sõltumatu järelevalveasutuse loomise teel.

Võtta vastu ja rakendada acquis’ ning migratsiooni valdkonnas kasutatavad parimad tavad, et ära hoida illegaalset migratsiooni.

Jätkata ühtlustamist ja parimate tavadega vastavusseviimist kooskõlas piirijuhtimist käsitleva riikliku tegevuskavaga, et valmistuda täieulatuslikuks ühtlustamiseks Schengeni acquis’ga.

Võtta vastu ja rakendada acquis’ korruptsiooni-, uimastite-, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuvastase võitluse, kriminaal- ja tsiviilõigusasjades õigusalase koostöö tegemise, euro kriminaalõiguskaitse ja ühenduse finantshuvide valdkonnas.

Haridus ja kultuur

Viia vastavusse ELi kultuurilise mitmekesisuse kaitse poliitikaga, võttes arvesse UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni.

Keskkond

Viia lõpule acquis’ga ühtlustamine ning suurendada institutsioonilist, haldus- ja järelevalvesuutlikkust, et tagada keskkonna kaitse, sealhulgas andmete kogumine.

Integreerida säästva arengu põhimõtted sektoripoliitika suundade määratlustesse ja rakendamisse.

Tagada muudetud strateegilise keskkonnahindamise direktiivi täielik ülevõtmine ning edukas rakendamine ja jõustamine.

Võtta vastu ja rakendada riiklik jäätmekava.

Tolliliit

Viia lõpule tollialaste õigusaktide ühtlustamine eelkõige tariifikvootide haldamise, vabatsoonide, kahese kasutusega kaupade ja tehnoloogiate, lähteainete ning võltsitud ja piraatkaupade osas.

Jätkata pingutusi tollikontrolli ja tollitoimingute ajakohastamiseks ning tagada kõikide tolliasutuste infotehnoloogiaga varustatus.

Alustada ettevalmistusi infotehnoloogiasüsteemide koostalitusvõime tagamiseks ELi omadega.

Finantskontroll

Suurendada kõikide detsentraliseeritud rakendamissüsteemi (DIS) kaudu ühinemiseelsete fondide haldamisega seotud ametite haldus- ja kontrollisuutlikkust.

Valmistada kõik ühinemiseelsete fondide haldamisega seotud ametid ette laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteemi (EDIS) raames läbi viidavaks akrediteerimiseks.

Valmistuda oma tegevuses sõltumatu pettustevastase teenistuse määramiseks.

Suurendada EÜ finantshuvide kaitseks loodud haldusstruktuuride suutlikkust.

4.   PLANEERIMINE

Ühinemispartnerluses määratletud prioriteetide finantsabi tehakse kättesaadavaks komisjoni iga-aastaste finantseerimisotsustega, seejuures järgitakse korda, mis on sätestatud nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2500/2001 (Türgile antava ühinemiseelse finantsabi kohta) (2) artiklis 8 (kehtib 2006. aasta programmi kohta) ning Türgi ühinemiseelse abi vahendit (IPA) käsitlevas määruses, niipea kui see on vastu võetud (kehtib 2007.–2013. aasta programmide kohta). Finantseerimisotsustele järgneb Türgiga sõlmitav rahastamisleping.

5.   TINGIMUSED

Ühinemiseelsete vahendite kaudu projektide finantseerimiseks antava ühenduse abi tingimuseks on, et Türgi täidab oma kohustusi EÜ–Türgi lepingute alusel, sealhulgas tolliliidu otsuse 1/95 ja muude otsuste alusel, lisaks konkreetsed sammud Kopenhaageni kriteeriumite tõhusaks täitmiseks ning eelkõige edusammud käesoleva läbivaadatud ühinemispartnerluse prioriteetide täitmisel. Nende üldtingimuste täitmata jätmise korral võib nõukogu võtta vastu otsuse finantsabi peatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 2500/2001 artiklile 5. Igas aastaprogrammis on lisaks toodud eritingimused.

6.   JÄRELEVALVE

Ühinemispartnerluse rakendamist jälgitakse ühinemislepingus ette nähtud mehhanismide raames ning komisjoni arenguaruannete abil.

Ühinemislepingu allkomiteed loovad võimaluse vaadata läbi ühinemispartnerluse prioriteetide rakendamine ning samuti õigusaktide ühtlustamise, rakendamise ja jõustamise edenemine. Assotsiatsioonikomitee arutab üldisi arengusuundi, edusamme ja probleeme ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamisel, samuti allkomiteedest talle edasi suunatud konkreetseid küsimusi.

Ühinemiseelse finantsabiprogrammi üle teostavad Türgi ja Euroopa Komisjon ühise järelevalvekomitee abil ühiselt järelevalvet. Tõhusa järelevalve tagamiseks peavad iga rahastamislepingu alusel rahastatavad projektid hõlmama tõendatavaid ja mõõdetavaid tulemusindikaatoreid. Neil indikaatoritel põhinev järelevalve aitab komisjonil, PHARE korralduskomiteel (ja seda IPA raames asendaval programmil) ning Türgil vajaduse korral hiljem programme ümber korraldada ja kavandada uusi programme.

PHARE korralduskomitee tagab, et ühinemiseelse programmi alusel rahastatavad meetmed on nii omavahel kui ka ühinemispartnerlusega ühildatavad, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 2500/2001.

Ühinemispartnerlust muudetakse vajaduse korral ka edaspidi kooskõlas nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 622/98 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta) (3) artikliga 2.


(1)  Vaata ka Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni.

(2)  EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).

(3)  EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/51


NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2006,

kontrollikoja kaheksa liikme ametisse nimetamise kohta

(2006/36/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 247 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 160b lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Giorgio CLEMENTE, Juan Manuel FABRA VALLÉSI, Máire GEOGHEGAN-QUINNI, Morten Louis LEVYSOHNI, Robert REYNDERSI, Aunus SALMI, Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA ja Lars TOBISSONI ametiaeg lõpeb 28. veebruaril 2006.

(2)

Seega tuleks ametisse nimetada uued liikmed,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kontrollikoja liikmeteks nimetatakse ajavahemikuks 1. märts 2006–29. veebruar 2012:

Olavi ALA-NISSILÄ,

Máire GEOGHEGAN-QUINN,

Lars HEIKENSTEN,

Morten Louis LEVYSOHN,

Karel PINXTEN,

Juan RAMALLO MASSANET,

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA,

Massimo VARI.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. jaanuar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  13. detsembril 2005 esitatud arvamused (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


Komisjon

26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/52


KOMISJONI OTSUS,

5. detsember 2005,

millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus

(2006/37/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “dumpinguvastane algmäärus”), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi “subsiidiumivastane algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Samal päeval kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (4) Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Nimetatud menetluste raames kiitis komisjon otsusega 2002/611/EÜ (5) heaks India äriühingu Kokan Synthetics & Chemicals Pvt Ltd (edaspidi “äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

(3)

2003. aasta detsembris teatas kõnealune äriühing komisjonile oma soovist nimetatud kohustusest vabatahtlikult taganeda. Seega tunnistati komisjoni otsus hinnakohustuse heakskiitmise kohta komisjoni otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks.

(4)

2004. aasta veebruaris lõpetati nõukogu määrusega (EÜ) nr 236/2004 (7) absorptsioonivastane uurimine Hiinast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes ning tõsteti Hiina Rahvavabariigile määratud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra 21 %lt 33,7 %le.

B.   LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(5)

Äriühing esitas 2004. aasta detsembris taotluse dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise kohta, milles piirdutakse tema kohustuse taastamise vastuvõetavuse uurimisega.

(6)

Taotluses esitati piisavalt tõendeid, et olukord oli märkimisväärselt muutunud pärast seda, kui äriühing taganes vabatahtlikult oma hinnakohustusest. Seetõttu soovis äriühing taas pakkuda oma esialgset kohustust ning väitis, et muutunud olukorda arvestades oleks selline kohustus nii tõhus kui ka rakendatav.

(7)

Seepärast avaldati Euroopa Liidu Teatajas osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne. (8)

C.   KOHUSTUSE HEAKSKIITMINE

(8)

Menetluse üksikasjad ja läbivaatamisega seotud uurimise tulemused on esitatud nõukogu määruses (EÜ) nr 123/2006, (9) millega muudetakse nii määrust (EÜ) nr 1338/2002 (millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks) kui ka määrust (EÜ) nr 1339/2002 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes).

(9)

Uurimise tulemusena järeldati, et äriühingu pakutud läbivaadatud kohustuse võib heaks kiita, sest sellega kõrvaldatakse dumpingu ja subsiidiumi kahjustav mõju.

(10)

Kõnealuse läbivaadatud kohustusega nõustus äriühing indekseerima algselt pakutud miinimumhinda, et võtta arvesse ühe sulfaniilhappe tootmisel kasutatava põhikoostisosa hinna tsüklilist iseloomu.

(11)

Äriühing esitab komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuse täitmist tõhusalt jälgida. Lisaks on nimetatud äriühingu müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kokkulepitud hinnakohustusest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(12)

Seda silmas pidades võib kohustuse heaks kiita.

(13)

Selleks, et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingu kohustuse täitmist, tuleb kohustusest tuleneva vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele võimaldada tollimaksuvabastust üksnes juhul, kui esitatakse arve, mis sisaldab vähemalt määruse (EÜ) nr 123/2006 lisas loetletud teavet. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane tasakaalustav ja dumpinguvastane tollimaks.

(14)

Kohustuse tegeliku täitmise paremaks tagamiseks on eespool nimetatud nõukogu määrusega importijaid teavitatud, et kohustuse rikkumise korral võidakse asjaomaste tehingute suhtes tagasiulatuvalt kohaldada dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu.

(15)

Kohustuse rikkumise või sellest loobumise korral või juhul, kui komisjon tühistab kohustuse heakskiitmise, kohaldatakse vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikele 9 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikele 9 automaatselt dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks allpool nimetatud eksportiva tootja pakutud kohustus seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpinguvastase ja subsiidiumivastase menetlusega.

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

India

Kokan Synthetics & Chemicals Pvt Ltd, 14 Guruprasad, Gokhale Road (N), Dadar (W), Mumbai 400 028

A398

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004.

(3)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 492/2004 (ELT L 80, 18.3.2004, lk 6).

(4)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 492/2004.

(5)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36.

(6)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 29.

(7)  ELT L 40, 12.2.2004, lk 17.

(8)  ELT C 101, 27.4.2005, lk 34.

(9)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.


26.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/54


KOMISJONI OTSUS,

22. detsember 2005,

millega muudetakse otsust 1999/572/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mida on pakutud seoses muu hulgas Indiast pärit terastrosside importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega

(2006/38/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (“algmäärus”), eriti selle artikleid 8 ja 9,

pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNENUD MENETLUS

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) muu hulgas Indiast pärit terastrosside (“vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Komisjon kiitis otsusega 1999/572/EÜ (3) heaks ühe India äriühingu, s.o Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd hinnakohustuse. See äriühing on vahepeal muutnud oma nime ja on praegu tuntud kui Usha Martin Ltd (“UML”). Nimemuutus ei mõjutanud mingil viisil äriühingu tegevust.

(3)

Selle tulemusel vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust sellise asjaomase Indiast pärit toote import ühendusse, mille on tootnud UML või mõni sidusettevõte üle maailma ning mille tüüp on kohustusega hõlmatud (“kohustusega hõlmatud toode”).

(4)

Selles suhtes tuleb märkida, et teatavaid UMLi poolt praegu toodetavaid terastrossitüüpe ei eksporditud ühendusse uurimisperioodi jooksul, mille tulemusi arvestades kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, ning seetõttu ei kuulu need kohustusega kaasneva vabastuse kohaldamisalasse. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid dumpinguvastase tollimaksuga alates nende sisenemisest vabasse ringlusesse ühenduses.

(5)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlust, mis vastab algmääruse artikli 11 lõikele 2, otsustas nõukogu 2005. aasta novembri määrusega (EÜ) nr 121/2006, (4) et tuleb säilitada dumpinguvastased meetmed muu hulgas Indiast pärit toodete impordi suhtes.

B.   KOHUSTUSE RIKKUMINE

1.   Äriühingu hinnakohustuse sisu

(6)

UMLi pakutud kohustuse kohaselt peab UML (ja selle sidusettevõtted üle maailma) muu hulgas eksportima kohustusega hõlmatud toote esimesele sõltumatule kliendile ühenduses kas kohustuses kindlaksmääratud minimaalse või sellest kõrgema impordihinnaga. Selline hinnatase kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju. Edasimüügi korral sidusimportijate poolt esimesele sõltumatule kliendile ühenduses peavad kohustusega hõlmatud toote edasimüügihinnad pärast müügiks, üld- ja halduskuludeks ning mõistlikuks kasumiks vajalike kohanduste tegemist samuti olema tasemel, mis kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju.

(7)

Kohustuse tingimuste kohaselt peab UML saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet Indiast pärit toote müügi kohta (või edasimüügi kohta, millega tegeleb mõni ühenduse partner). Sellised aruanded peavad sisaldama teavet kohustusega hõlmatud toodete kohta, mis on dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrossitüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(8)

Kui ei ole teisiti osutatud, siis komisjon eeldab, et UMLi müügiaruanded (ja ühenduses asuva sidusettevõtte edasimüügiaruanded) on kõigis üksikasjades täielikud ja õiged.

(9)

UML tunnustas ka, et koos hinnakohustusega pakutud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse hinnakohustust kinnitav arve. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid arveid tootetüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(10)

Samuti on kohustuse tingimuseks, et selle sätted kehtivad kõigi UMLi sidusettevõtete suhtes üle maailma.

(11)

UML nõustus kohustuse täitmise tagamise eesmärgil esitama kogu komisjoni poolt vajalikuks peetava teabe ning võimaldama kontrollkäike oma ja sidusettevõtete valdustesse, et kinnitada mainitud kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust.

(12)

Sellega seoses tehti kontrollkäigud UMLi valdustesse Indias ning UMLi sidusettevõtte valdustesse Dubais, s.o ettevõttesse Brunton Wolf Wire Ropes FZE (“BWWR”).

2.   UMLi kontrollkäigu tulemused

(13)

Äriühingu raamatupidamise kontrollimine näitas, et kohustusega hõlmamata asjaomase toote märkimisväärsed kogused ei olnud kajastatud komisjonile esitatud kvartali müügiaruannetes. Lisaks sellele müüs UML kõnealuseid kaupu oma sidusimportijatele Ühendkuningriigis ja Taanis ning märkis need kinnitusarvetele.

(14)

Kõnealuse müügi puudumist müügiaruannetest ning selle ebakorrektset kajastamist kinnitusarvetel peetakse kohustuse rikkumiseks.

3.   BWWRi kontrollkäigu tulemused

(15)

Esiteks tuleb märkida, et BWWRi toodetud valmisterastross läbib eelnevalt kaks peamist tootmisetappi, nimelt (i) esiteks põimitakse teatav arv terastraate keerutatud traadiks ning (ii) teatav arv terastraatidest moodustatud keerutatud traate põimitakse kokku valmisterastrossiks.

(16)

BWWRi valduste kontrollimisel leiti, et UML müüs BWWRile olulises koguses India päritolu keerutatud traati ning BWWR töötles seda keerutatud traati ümber terastrossiks, seejärel müüdi osa sellest ühendusse ning eksporditi Araabia Ühendemiraatidest pärit kaubana.

(17)

Seda ümbertöötlemist arvestades peeti vajalikuks kontrollida BWWRi poolt ühendusele müüdud terastrossi päritolu. Seetõttu viidati nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (5) (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklile 22, millega nähakse ette, et mittesooduspäritolu reegleid kohaldatakse muude kui tariifsete meetmete suhtes, mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, näiteks dumpinguvastaste meetmete suhtes.

(18)

Normid enam kui ühes riigis toodetavate toodete mittesooduspäritolu kindlaksmääramise kohta on sätestatud ühenduse tolliseadustiku artiklites 24 ja 25 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (6) (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklites 35 ja 39. Ühenduse tolliseadustiku artiklis 24 osutatud viimase olulise töötluse osas leitakse terastrosside puhul, et see toode läbib viimase olulise töötlemise siis, kui see on klassifitseeritud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi neljanumbrilisse tariifirubriiki (“neljanumbriline rubriik”), mis erineb tootmisel kasutatavate materjalide klassifitseerimise neljanumbrilistest rubriikidest.

(19)

Kooskõlas eespool tooduga ei anna neljanumbrilisse rubriiki 73.12 kuuluva India keerutatud traadi ümbertöötlemine samuti neljanumbrilisse rubriiki 73.12 kuuluvaks terastrossiks, lõpptootele (antud juhul terastrossile) Araabia Ühendemiraatide päritolu, vaid see jääb India päritolu tooteks.

(20)

Järelikult leitakse, et BWWRi müüdud terastross, mis on valmistatud India päritolu keerutatud traadist, on pärit Indiast ning seetõttu tuleks selle puhul kohaldada Indiast pärit impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Niisiis rakendatakse nende toodete suhtes alates nende sisenemisest vabasse ringlusesse ühenduses kas kohustuse tingimusi või dumpinguvastaseid tollimakse, kui tooted ei kuulu mõne kohustusega hõlmatud tooteliigi alla.

(21)

Lisaks avastati, et komisjoni ei teavitatud UMLi või selle sidusettevõtete kohustuse kohta käivates kvartali müügiaruannetes kõnealustest arvatavasti Indiast pärit terastrossidest, mida BWWR müüs ühendusele, ja neid ei deklareeritud vabasse ringlusesse importimisel Indiast pärit kaubana. Sellest järeldub, et hinnakohustust kinnitava arve puudumisel tuli maksustada Dubaist pärit asjaomase toote import ühendusse, kui toode on arvatavasti pärit Indiast, dumpinguvastase tollimaksuga alates selle sisenemisest ühenduse vabasse ringlusesse.

(22)

Pealegi leiti, et Dubais toodetud, Indiast pärit terastrossid müüdi ühenduse turul alla selliste terastrosside jaoks UMLi kohustuses sätestatud minimaalse impordihinna.

(23)

Silmas pidades kõiki eespool nimetatud uurimistulemusi, teavitati UMLi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti tühistada hinnakohustusele antud komisjoni heakskiit ning kehtestada selle asemel lõplik dumpinguvastane tollimaks. Anti võimalus esitada teatava aja jooksul nii kirjalikke kui ka suulisi märkusi. UML esitas selles asjas nii suulisi kui ka kirjalikke seisukohti.

4.   Väited

a)   Aruannete esitamise kohustuse rikkumine

(24)

UMLi eksporditud ja kohustuse kohta käivates kvartali müügiaruannetes esitamata asjaomase toote kohta teatati, et kuigi kõnealune kaup oli märgitud hinnakohustust kinnitavatele arvetele, imporditi see ühendusse vastavalt seestöötlemise tolliprotseduurile ning seejärel kaup kas sisenes pärast dumpinguvastase tollimaksu tasumist vabasse ringlusesse ühenduses või veeti ühendusest taas välja. Seetõttu väideti, et toodete puudumine kohustuse müügiaruannetest oli lihtsalt kirjaviga, sellega ei ole tekitatud mingisugust kahju ning olulist rikkumist ei toimunud.

(25)

UML väitis selle argumendi toetuseks, et kohustuse põhieesmärk on tagada müük sellisel tasemel, mis ei tekita kahju. Selles suhtes mainiti, et kuna müük vastas täielikult nendele tingimustele, oli müügiaruannete täpsus teisejärguline. Samamoodi väitis UML, et kohustuse põhiolemusest peeti kinni, kui kohustusega hõlmamata, kuid hinnakohustust kinnitavatel arvetel esinevate toodete dumpinguvastane tollimaks oli täielikult tasutud või need veeti ühendusest taas välja. Seetõttu ei toimunud UMLi arvates UMLi või selle ühenduse sidusettevõtete tegevuse tõttu muutust ühenduse turu seisundis.

(26)

Vastuseks nendele argumentidele nõustus komisjon, et hinnakohustuse eesmärk on kõrvaldada dumpingu kahjulik mõju. Komisjon ei pea siiski täpsete müügiaruannete esitamise kohustust või hinnakohustust kinnitavatele arvetele kohustusega hõlmamata toodete lisamist teisejärguliseks või vähem tähtsaks kui kohustuse mõnda muud sätet. Komisjon saab ainult siis tõhusalt kohustuse järele valvata ning teha kindlaks, kas kohustusest peetakse kinni ja dumpingu kahjulik mõju kõrvaldatakse, kui teab kõiki üksikasju toote müügi kohta ühendusse. Puudulikud või ebatäpsed müügiaruanded tekitavad kahtlusi, kas äriühing täidab kohustust tervikuna. Seetõttu tuleb aruandmise vormilise külje vastavust pidada äriühingu esmakohustuse osaks, niivõrd kui vormilise külje eesmärk ei ole mitte ainult haldusmenetluste lihtsustamine, vaid see on vajalik ka kohustuste terviksüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.

(27)

Seetõttu leitakse vastusena küsimusele, kas ühenduse turu seisund säilitati (ning sellest tulenevalt, kas ühenduse tööstusele on tekitatud kahju), et aruandekohustuse rikkumine asetas ohtu selle kohustustesüsteemi tõhususe, mis on loodud ühenduse terastrossitootjate kaitsmiseks kahjuliku dumpingu eest. Täielike ja usaldusväärsete aruannete puudumine tekitab samuti kahtluse kohustuse oluliste tingimuste täitmise suhtes ning seetõttu takistab see komisjonil kindlaks teha, kas äriühing on kõiki kohustusi täitnud. Seetõttu peab komisjon käsitlema selliseid rikkumisi ühenduse tootjaid kahjustavana.

(28)

Lisaks peavad UML ja selle sidusettevõtted üle maailma kohustuse kohaselt täitma selle kohustuse kõiki eri sätteid ning võtma tarvitusele tõhusad meetmed, et tagada kohustuse sätete järgimine. Käesoleval juhul ei toimunud sisekontrolli ega menetlusi, mis on vajalikud UMLi kohustuste täies ulatuses täitmiseks vastavalt kohustuse tingimustele.

(29)

Seetõttu ei muuda äriühingu esitatud argumendid aruandmise vormilise külje kohta komisjoni arvamust, et on kohustust on rikutud.

b)   Proportsionaalsus

(30)

Lisaks väideti, et Indiast pärit toodete kehtiva hinnakohustussüsteemi raames ühenduse institutsioonide poolt võetavate meetmete ja nende kavandatud eesmärkide vahel peab olema mõistlik suhe (s.o proportsionaalsus).

(31)

Proportsionaalsuse osas tuleb esiteks juhtida tähelepanu sellele, et algmääruse artikli 8 lõike 7 kohaselt peetakse asjakohase teabe esitamise kohustuse rikkumist (nt mis tahes aruandlusnõuete täitmata jätmist) kohustuse rikkumiseks. Lisaks kehtestatakse kohustuse rikkumise puhul lõplik tollimaks vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9. Leitakse, et nimetatud artiklid rõhutavad aruandekohustuse iseseisvat tähtsust. Seda rõhutab veelgi kohustuse selge ja täpne sõnastus, milles on ette nähtud kõik aruandekohustused.

(32)

Seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, milles on otsustatud, et kohustuse mis tahes rikkumisest piisab kohustuse heakskiidu tühistamise põhjenduseks. (7)

(33)

Seetõttu ei muuda UMLi poolt proportsionaalsuse kohta esitatud argumendid komisjoni arvamust, et on kohustust on rikutud.

c)   Arengumaa

(34)

UML väitis samuti, et kuna eksportiv tootja asub Indias, mis on WTO määratluse kohaselt arengumaa, tuleb WTO dumpinguvastase lepingu artikli 15 kohaselt pöörata sellele “erilist tähelepanu” ning seetõttu ei tohiks komisjon tühistada kohustuse heakskiitmist, sest tegemist oli “esimese ebaolulise täitmata jätmisega”.

(35)

Seoses küsimusega, kas UMLi asumine arengumaal on aluseks kohustuse heakskiitmise tühistamata jätmisele, peab märkima, et UML on rahvusvahelise kontserni emaettevõte ning asjaomase toote üks suuremaid tootjaid maailmas. Arvestades UMLi kontserni juhtkonna ja struktuuriüksuste silmanähtavat asjatundlikkust, mida komisjon pani tähele kontrollkäikude ajal, ei saa nõustuda, et aruandekohustuse täitmine on sellele äriühingule raske. Lisaks peab äriühing kohustust pakkudes tagama, et on võimeline täitma kohustusest tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei nõustuta äriühingu argumentidega selles punktis.

d)   Mittesooduspäritoluga kauba importimine

(36)

UML väitis Indiast pärit keerutatud traadist valmistatud ja seejärel Dubaist ühendusse eksporditud terastrosside päritolu küsimuses, et viimases töötlemisjärgus (s.o keerutatud traadi kokkupõimimisel terastrossiks) ei säilitanud toode India päritolu, vaid selline lõpptöötlus muutis toote Araabia Ühendemiraatidest pärit tooteks.

(37)

UML väitis, et komisjon eksis, toetudes neljanumbrilise rubriigi muutusele kui ainsale tegurile mittesooduspäritolu kindlaksmääramisel. Lisaks väitis UML, et vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklitele 24 ja 25 võetakse muutust neljanumbrilises rubriigis arvesse ainult kui üht tegurit ning see ei ole tingimata otsustav, sest kohapealne väärtuse lisandumine imporditud sisenditele on samuti märkimisväärne. Sellega seoses väideti, et Dubais lisandus väärtust rohkem kui 25 %. Lisaks väitis UML, et toodete päritolu kindlaksmääramine neljanumbrilises rubriigis toimunud (või toimumata jäänud) muutuste järgi on ühenduse seisukoht käimasolevatel läbirääkimistel WTO päritolureeglite üle ning “…ei ole kehtiv ühenduse õigus”.

(38)

Samuti väitis UML, et ta ei olnud teadlik mittesooduspäritolu reeglitest ning kui 2003. aastal asutati Dubai tehas, eeldas kontserni Dubai ja India juhtkond, et Indiast pärit keerutatud traadist Dubais toodetud terastrossid omandavad Araabia Ühendemiraatide päritolu.

(39)

UMLi esitatud argumentide puhul Dubaist ühendusse eksporditud kõnealuste toodete päritolu kohta viitab komisjon esiteks sellele, et juhul kui kauba valmistamisse on kaasatud kaks või enam riiki, määratakse kauba päritolu mittesooduspäritoluga kauba puhul tõepoolest kindlaks viimase olulise töötluse põhimõtte kohaselt. Siiski rakendatakse viimase olulise töötluse kriteeriumi üldiselt ühel järgmisest kolmest viisist, nimelt (i) kehtestades reegli, mille kohaselt muudetakse kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi tollitariifistiku rubriigi või alarubriigi numbrit, või (ii) kehtestades nimekirja tootmis- või töötlemistoimingutest, mis annavad või ei anna kaubale selle riigi päritolu, kus need toimingud tehti, või (iii) kehtestades lisandväärtuse reegli.

(40)

Käesoleval juhul kuuluvad terastrossid nende toodete hulka, mille suhtes kehtib tollitariifistiku rubriigi- või alamrubriiginumbrite muutmise reegel. Seepärast ei muuda Dubais toimunud ümbertöötlemine toote India päritolu mittesooduspäritoluks, sest keerutatud traadil ja terastrossidel on sama neljanumbriline rubriiginumber.

(41)

Kuigi ei olnud vajadust käsitleda imporditud sisendite väärtuse lisandumist Dubais, uuriti lisaks sellele hea halduse põhimõtte kohaselt andmeid, mida UML esitas selle väite toetuseks, et Dubais lisandunud väärtus oli oluline. Uuring näitas, et tegelik lisandväärtus oli Dubais igal juhul väiksem kui äriühingu väidetud 25 %, väljendatuna protsendimäärana terastrosside tehasehinnast.

(42)

Seoses UMLi väitega, mille kohaselt neljanumbrilise rubriigiga seotud reegel on komisjoni seisukoht läbirääkimistel WTO päritolureeglite üle ega ole kehtiv ühenduse õigus, tuleb märkida, et neljanumbrilise rubriigi reegel on väljakujunenud praktika ühenduse tolliseadustiku artikli 24 kohaldamisel. Reeglit kohaldavad sellisel kujul ühenduse institutsioonid ja liikmesriikide pädevad tolliasutused uuritava toote tootesarja mittesooduspäritolu kindlaksmääramisel.

(43)

Seoses väitega, et äriühing ei olnud teadlik mittesooduspäritolu reeglitest, kordab komisjon esiteks, et UML on rahvusvahelise äritegevusega tegelev emaettevõte, millega seotud tootmiskohad, turustajad ja müügiosakonnad asuvad üle kogu maailma. Teades, kuidas liiguvad toormaterjal, valmis- ja pooltooted kontserni ettevõtete vahel, on ebatõenäoline, et äriühing ei olnud teadlik ühe oma tegevuskoha põhitoodete mittesooduspäritolu reeglitest või nende toodete päritolust. Lisaks tuleb märkida, et äriühingud peavad igal juhul tundma kohaldatavat õigustikku ja eeskirju ega saa tugineda teadmatusele kehtivate eeskirjade rikkumise õigustusena.

(44)

Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune Dubaist eksporditud kaup oli India päritoluga ning seetõttu tuleb selle suhtes kohaldada Indiast pärit terastrosside importi käsitlevaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(45)

Seetõttu komisjon ei nõustunud äriühingu esitatud argumentidega kõnealuse kauba päritolu kohta ega muutnud oma arvamust, et kohustust rikuti.

C.   OTSUSE 1999/572/EÜ MUUTMINE

(46)

Eespool nimetatud asjaolusid silmas pidades leitakse, et äriühingu Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd, praegu tuntud kui Usha Martin Ltd, poolt pakutud kohustuse heakskiit tuleb tühistada. Vastavalt tuleb muuta otsuse 1999/572/EÜ artiklit 1 Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd kohustuse heakskiitmise kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga tühistatakse äriühingu Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd poolt seoses terastrosside impordiga pakutud kohustuse heakskiit.

Artikkel 2

Otsuse 1999/572/EÜ artikli 1 lõikes 1 olev tabel asendatakse järgmisega:

Riik

Tootja

TARICi lisakood

Lõuna-Aafrika Vabariik

Haggie

Lower Germiston Road

Jupiter

PO Box 40072

Cleveland

South Africa

A023

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 217, 17.8.1999, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1674/2003 (ELT L 238, 25.9.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 217, 17.8.1999, lk 63. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1678/2003 (ELT L 238, 25.9.2003, lk 13).

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(7)  Kohtuasi T-51/96, Miwon Co. Ltd vs. nõukogu, EKL 2000, lk II-1841, punkt 52.