28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2165/2005,

20. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 (1) artikliga 27 on veini halva kvaliteedi vältimiseks keelatud viinamarjade ülepressimine ning veinisette pressimine ning selleks on ette nähtud pressimisjääkide ja sette kohustuslik destilleerimine. Kuna Sloveenia ja Slovakkia viinamarjakasvatusvööndites peavad tootmis- ning turustusettevõtted tagama sellest sättest kinnipidamise, tuleks kõnealuse piirkonna tootjate puhul asendada veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise kohustus kõnealuste kõrvalsaaduste järelevalve all kõrvaldamise kohustusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikega 3 on sätestatud, et Poola ühinemisel otsustatakse, kas Poola tuleb liigitada viinamarjakasvatusvööndisse A kõnealuse määruse III lisa kohaselt, millega kehtestatakse liikmesriikide viinamarjakasvatusalade liigitamine viinamarjakasvatusvööndisse. Poola ametiasutused teavitasid komisjoni Poola viinamarjakasvatusaladest ning nende geograafilisest paiknemisest. Nimetatud teabe alusel võib kõnealused viinamarjakasvatusalad liigitada viinamarjakasvatusvööndisse A.

(3)	Pärast hiljuti toimunud III lisa vöönditesse A ja B kuuluvate Tšehhi Vabariigi viinamarjakasvatusvööndite liigitamise lihtsustamist tuleks III lisa vastavalt kohandada, kehtestades nimetatud viinamarjakasvatusvöönditele uued nimetused.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisaga kehtestatakse veinivalmistamiseks lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loend. Teatavad liikmesriigid on katseliselt lubanud kasutada mitmeid kõnealuses lisas mitteloetletud veinivalmistustavasid ja -menetlusi komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruse 1622/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta) (2) tingimuste kohaselt. Saadud tulemused lubavad kõnealuseid tavasid ja meetmeid pidada kindlamaks tagatiseks asjaomastest toodetest veini valmistamisel ja saadud toodete säilitamisel tarbijate tervist mitte ohustades. Rahvusvaheline Veiniamet on kõnealust katselist tegevust liikmesriikides juba tunnustanud. Seega tuleks kõnealused veinivalmistustavad ja -meetmed ühenduse tasandil lõplikult vastu võtta.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punktile D.1 võib määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetveine (mpv-kvaliteetveine) saada või valmistada niisuguste sortide viinamarjadest, mis on nimetatud tootjaliikmesriigi nimekirjas ja on korjatud määratletud piirkonnast. Siiski võib vastavalt nimetatud lisa punktile D.2 tootjaliikmesriigi sätetega reguleeritud traditsiooni puhul asjaomane liikmesriik lubada teatavatel tingimustel kuni augustini 2005 selleks väljaantud lubade alusel ja vajalikku kontrolli tagades, et määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuveine (mpv-kvaliteetvahuveini) saadakse niisugusel menetlusel, kus põhitootele, millest veini valmistatakse, lisatakse üks või mitu niisugust veinisektori toodet, mis ei ole pärit sellest määratletud piirkonnast, mille nime vein kannab.

(6)	Itaalia kohaldas nimetatud erandit mpv-kvaliteetvahuveinide Conegliano-Valdobbiadene ja Montello e Colli Asolini töötlemiseks. Niisuguste veinide tootmise traditsiooni struktuuriliste aspektide kohandamiseks tuleks seda erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2007.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 III lisa punkti 1 alapunkti c kohaselt kuuluvad Taani ja Rootsi viinamarjakasvatusalad viinamarjakasvatusvööndisse A. Need kaks liikmesriiki on nüüdseks võimelised tootma geograafilise tähistusega lauaveine. Seega tuleks VII lisa punkti A.2 lisada kanded “Lantvin” ja “Regional vin”.

(8)	Tuleks sätestada, et VII lisa punkti D.1 ja VIII lisa punkti F alapunktiga a ettenähtud erandeid, mis lubavad märgistusel sisalduvat teavet esitada ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles, kohaldatakse Küprose puhul.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1493/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1493/1999 muudetakse järgmiselt.

Artikli 27 lõige 7 asendatakse järgmise tekstiga:

“7. Füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes töötleb viinamarjakasvatusvööndist A, viinamarjakasvatusvööndi B Saksamaa osast või Tšehhi Vabariigi, Malta, Austria, Sloveenia või Slovakkia viinamarjakasvatusaladelt korjatud viinamarju, peab nende töötlemise kõrvalsaadused kõrvaldama järelevalve all ja vastavalt hiljem kindlaksmääratavatele tingimustele.”

2.	III, IV, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 3 kohaldatakse siiski alates 1. septembrist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1163/2005 (ELT L 188, 20.7.2005, lk 3).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 lisasid muudetakse järgmiselt.

III lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

—

alapunkt c asendatakse järgmise tekstiga:

“c)	Belgias, Taanis, Iirimaal, Madalmaades, Poolas, Rootsis ja Ühendkuningriigis: nende riikide viinamarjakasvatuspiirkonnad.”;

—

alapunkt d asendatakse järgmise tekstiga:

“d)	Tšehhis: Čechy viinamarjakasvatuspiirkond.”;

punkti 2 alapunkt d asendatakse järgmise tekstiga:

“d)	Tšehhis: Morava viinamarjakasvatuspiirkond ja punkti 1 alapunktis d nimetamata viinamarjakasvatusalad;”.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

—

alapunkt i asendatakse järgmise tekstiga:

“i)	viinamarjavirde või kääriva toorveini töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega teatud piirini;”

—

alapunkti j lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

“—	taimsed valgud,”;

—

lisatakse järgmine punkt:

“s)	L-askorbiinhappe lisamine teatavates piirides.”;

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

—

alapunkti m lisatakse esimese taande järele järgmine taane:

“—	taimsed valgud,”;

—

lisatakse järgmised alapunktid:

“zc)	dimetüüldikarbonaadi (DMDC) lisamine veinidesse mikrobioloogilise stabiliseerumise tagamiseks teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi;

zd)	pärmi mannoproteiinide lisamine veinides sisalduva viinhappe ja valgu stabiliseerumise tagamiseks.”;

punktile 4 lisatakse järgmine alapunkt:

“e)	tammepuutükkide kasutamine veinivalmistamisel.”.

3.	VI lisa punkti D.2 esimeses lõigus asendatakse kuupäev “31. august 2005” kuupäevaga “31. detsember 2007”.

VII lisa muudetakse järgmiselt:

punkti A.2 alapunkti b kolmas taane asendatakse järgmise tekstiga:

“—

üks järgmistest terminitest edaspidi kindlaks määratavatel tingimustel: “Vino de la tierra”, “οίνος τοπικός”, “zemské víno”, “regional vin”, “Landwein”, “ονομασία κατά παράδοση”, “regional wine”, “vin de pays”, “indicazione geografica tipica”, “tájbor”, “inbid ta’ lokalità tradizzjonali”, “landwijn”,“vinho regional”, “deželno vino PGO”, “deželno vino s priznano geografsko oznako”, “geograafilise tähistusega lauavein”, “lantvin”; niisuguse termini kasutamise korral ei ole sõna “lauavein” kohustuslik;”;

b)	punkti D.1 kolmas lõik asendatakse järgmise tekstiga: “Kreekas ja Küprosel valmistatud toodete puhul võib teises lõigus nimetatud teavet korrata ühes või mitmes muus ühenduse ametlikus keeles.”.

VIII lisa punkti F alapunkt a asendatakse järgmise tekstiga:

“a)

järgmise teabe esitamiseks kasutatakse üksnes selle liikmesriigi ametlikku keelt, kus toimus tootmine:

—	mpv-kvaliteetvahuveinide puhul määratletud piirkonna nimi, nagu on osutatud punkti B.4 teises lõigus,

—	kvaliteetvahuveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide puhul muu geograafilise üksuse nimi, nagu on osutatud punktis E.1.

Esimeses ja teises taandes nimetatud toodetel, mis on valmistatud Kreekas ja Küprosel, võib seda teavet siiski korrata ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles;”.

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2166/2005,

20. detsember 2005,

millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutised teadussoovitused on viidanud sellele, et uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud ICESi rajoonides VIIIc ning IXa on püügi tõttu ilmutanud suremusnäitajaid, mis on kahandanud suguküpsete kalade hulga meres piirini, kus varud ei pruugi olla suutelised end taastootma ja selle tulemusel ähvardab neid hävimine.

(2)	Kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikliga 5 tuleks võtta meetmed nende varude mitmeaastaste taastamiskavade koostamiseks.

(3)	Nimetatud kavade eesmärk peaks olema kõnealuste varude ohutute bioloogiliste piiride taastamine kümne aasta jooksul.

(4)	Eesmärk tuleks lugeda saavutatuks, kui kõnealused kalavarud on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) poolt ICESi uusimate teadussoovituste põhjal koostatud hinnangu kohaselt ohututes bioloogilistes piirides.

(5)	Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kalastussuremust kontrollida, et suremust saaks aastast aastasse vähendada.

(6)

Sellist kalastussuremuse kontrolli on võimalik saavutada asjakohase meetodi kasutuselevõtmisega lubatud kogupüügi (TAC) taseme kehtestamiseks kõnealustele varudele ja sellise keelupiirkondi ja kilovatt-püügipäevade piiranguid hõlmava süsteemi loomisega, mille puhul nendele varudele suunatud püügikoormus oleks piiratud tasemega, mille juures lubatud kogupüüki ei või ületada.

(7)	Kui varud on taastunud, peaks nõukogu tegema komisjoni ettepanekul otsuse vastavate järelmeetmete kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 6.

(8)	Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) sätestatule peaks rakendama täiendavaid kontrollimeetmeid, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega.

(9)	Norra salehomaari varude taastamiseks on vajalik, et kõnealuse liigi teatavatel kudealadel kehtestataks püügikeeld. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 850/98 (4) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA EESMÄRK

Artikkel 1

Sisu

Käesolev määrus kehtestab järgmiste varude (edaspidi “kõnealused varud”) taastamise kava:

a)	Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügirajoonide VIIIc ja IXa uusmeremaa merluusi varud;

b)	ICESi püügirajooni VIIIc norra salehomaari varud;

c)	ICESi püügirajooni IXa norra salehomaari varud.

Artikkel 2

Taastamiskava eesmärk

Taastamiskava eesmärk on kõnealuste varude taastamine ohututes bioloogilistes piirides, tuginedes ICESilt saadavale teabele. Eesmärk hõlmab järgmist:

artikli 1 punktis a nimetatud varude puhul jõudmist kudekarja 35 000-tonnise biomassini kahel järjestikusel aastal vastavalt olemasolevatele teaduslikele aruannetele või suguküpsete kalade koguste suurendamist kümne aasta jooksul, et saavutatud kogus oleks 35 000 tonni või enam. Nimetatud arvu korrigeeritakse vastavalt STECFilt saadud teaduslikele andmetele.

b)	artikli 1 punktides b ja c nimetatud varude puhul varude taastamist kümne aasta jooksul ohututes bioloogilistes piirides.

Artikkel 3

Taastamismeetmete hindamine

1. Komisjon hindab ICESi ning STECFi soovituste põhjal taastamismeetmete mõju kõnealustele varudele ja nende varude püügile käesoleva määruse kohaldamise teisel aastal ning igal sellele järgneval aastal.

2. Kui komisjon leiab iga-aastase hindamise alusel, et mis tahes kõnealuste varude puhul on artiklis 2 sätestatud eesmärk saavutatud, otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega asendada vastava varu käesoleva määrusega ettenähtud taastamiskava vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 6 selle varu majandamiskavaga.

3. Kui komisjon leiab iga-aastase hindamise alusel, et mis tahes kõnealused varud ei ilmuta rahuldavaid taastumise tunnusmärke, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse täiendavate või alternatiivsete meetmete kohta, et tagada kõnealuste varude taastumine.

II PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 4

TAC kindlaksmääramine

1. Igal aastal otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuste varude TAC järgmiseks aastaks.

2. Artikli 1 punktis a osutatud varude TAC määratakse kindlaks vastavalt artiklile 5.

3. Artikli 1 punktides b ja c osutatud varude TAC määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6.

Artikkel 5

Uusmeremaa merluusi varude TAC kindlaksmääramise kord

1. Kui STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt on artikli 1 punktis a nimetatud varude kalastussuremus suurem kui 0,3 aastas, ei tohi vastavate varude TAC ületada püüki, mis STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud teadusliku hinnangu kohaselt viiks TAC kohaldamisaastal kalastussuremuse 10-protsendilise vähenemiseni võrreldes eelneva aasta hinnangulise kalastussuremusega.

2. Kui STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt on artikli 1 punktis a osutatud varude kalastussuremus 0,3 aastas või sellest väiksem, määratakse vastavate varude puhul TAC, mis STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud teadusliku hinnangu kohaselt viiks TAC kohaldamisaastal kalastussuremuseni 0,27 aastas.

3. Kui STECFil on ICESi viimaste aruannete põhjal võimalik arvutada lõigetes 1 ja 2 määratletud kalastussuremusele vastav püügimaht üksnes osale ICESi püügirajoonidest VIIIc ja IXa, määratakse TAC, mis

a)	on kooskõlas püügimahuga, mis vastab kalastussuremuse määrale teadussoovitustega hõlmatud piirkonnas ja

b)	võimaldab säilitada teadussoovitustega hõlmatud piirkonna ning püügirajoonide VIIIc ja IXa kui terviku püügimahtude konstantse suhte. Suhe arvutatakse otsuse vastuvõtmisele eelneval kolmel aastal toimunud püügi alusel.

Arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatud meetodit.

Artikkel 6

Norra salehomaari varude TAC kindlaksmääramise kord

STECFi viimasele teaduslikule hinnangule tuginedes määratakse artikli 1 punktides b ja c osutatud varude puhul TAC, mis viiks kalastussuremuse samasuguse suhtelise muutuseni, mis saavutataks artikli 1 punktis a osutatud varude puhul artiklit 5 kohaldades.

Artikkel 7

TAC kõikumise piirangud

Käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal kehtivad järgmised eeskirjad:

a)	kui artikli 5 või artikli 6 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis ületab eelneva aasta TACd enam kui 15 %, võtab nõukogu vastu TAC, mis ei ole eelneva aasta TACst enam kui 15 % suurem;

b)	kui artikli 5 või artikli 6 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis on eelneva aasta TACst enam kui 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TAC, mis ei ole eelneva aasta TACst enam kui 15 % väiksem.

III PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE

Artikkel 8

Püügikoormuse piiramine

1. Peatükis II viidatud lubatud kogupüügid komplekteeritakse püügikoormuse piiramise süsteemi abil, mis põhineb geograafilistel aladel ja püügivahendite liikidel ning nende kalastusvõimaluste kasutamisega seotud tingimustel, mis on määratletud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (5) lisas IVb.

2. Igal aastal otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega kilovatt-püügipäevade maksimaalse lubatud arvu kohandamise kalalaevadele, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud püügikoormuse piiramise süsteemi. Kõnealune kohandamine toimub samas proportsioonis kui määr, mille ulatuses kohandatakse igal aastal ICESi ja STECFi hinnangute kohaselt vastavalt artiklis 5 kirjeldatud meetodile kehtestatud kalastussuremuse määraga kooskõlas olevat kalastussuremuse määra.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib iga asjaomane liikmesriik rakendada erinevat meetodit püügikoormuse korraldamisel püügipiirkonna IXa selles osas, mis jääb 7° 23′ 48″ läänepikkusest ida poole, mõõdetuna ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt. Sellise meetodiga kehtestatakse püügikoormuse viitemäär, mis on võrdne 2005. aasta püügikoormusega. 2006. aastaks ja järgnevateks aastateks kohandatakse püügikoormust ulatuses, mille otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. Kõnealuse kohandamise kohta tehakse ettepanek ICESi viimasest aruandest lähtuva STECFi viimase soovituse põhjal. Juhul kui nõukogu ei ole otsust vastu võtnud, tagavad asjaomased liikmesriigid, et püügikoormus ei ületa viitemäära.

4. Komisjon võib nõuda, et iga liikmesriik, kes rakendab lõikes 3 esitatud erandit, esitaks aruande mis tahes erineva püügikoormuse korraldamise meetodi rakendamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande kõigile liikmesriikidele.

5. Lõike 3 kohaldamisel mõõdetakse püügikoormust näitajaga, mis saadakse igal kalendriaastal kõigi asjaomastele kalalaevadele paigaldatud mootorite võimsuse (mõõdetuna kilovattides) ning nende poolt kõnealuses piirkonnas viibitud püügipäevade arvu korrutiste liitmisel.

IV PEATÜKK

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 9

Lubatud kõikumine

1. Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (6) artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad kõnealuste varude kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %. Kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsienti sätestatud, kohaldatakse selle liikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti, kelle lipu all laev sõidab.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui laeva pardal olevate kõnealuste varude kogus on väiksem kui 50 kg.

Artikkel 10

Lossitavate koguste kaalumine

Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kõik artikli 1 punktis a osutatud varude 300 kg ületavad kogused ja/või kõik artikli 1 punktis b ja/või c osutatud 150 kg ületavad kogused, mis on püütud artiklis 1 nimetatud piirkondades, kaalutakse enne müüki enampakkumiskeskuse kaaludega.

Artikkel 11

Etteteatamine

Artiklis 1 nimetatud piirkondades viibinud ja pardal olevaid kõnealuste varude mis tahes koguseid ümber laadida või kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas lossida sooviva ühenduse kalalaeva kapten edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist kolmandas riigis järgmised andmed:

—	sadama või lossimispaiga nimi;

—	eeldatav sadamasse või lossimispaika saabumise aeg;

—	iga sellise liigi kogused eluskaal kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

Kõnealused andmed võib edastada ka kalalaeva kapteni esindaja.

Artikkel 12

Uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari eraldi ladustamine

1. Kui laeva pardal on hoitakse artikli 1 punktis a osutatud varude 50 kg ületavaid koguseid, on ühenduse kalalaeva pardal keelatud hoida üheski konteineris artiklis 1 osutatud varude mis tahes kogust segamini muud liiki mereorganismidega.

2. Ühenduse kalalaevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele abi, mis võimaldab teostada püügipäevikusse kantud koguste ning pardal hoitava kõnealuste varude saagi ristkontrollimist.

Artikkel 13

Uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari transportimine

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõiki artikli 1 punktis a nimetatud varude 300 kg ületavaid koguseid või artikli 1 punktis b ja/või c nimetatud varude 150 kg ületavaid koguseid, mis on püütud artiklis 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ning mida esmakordselt lossitakse vastavas liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kaaluda.

2. Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele artikli 1 punktis a nimetatud varudele, mille kogused on suuremad kui 300 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

Artikkel 14

Seire eriprogramm

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võib kõnealuste varude seire eriprogramm kesta kauem kui kaks aastat alates selle jõustumise kuupäevast.

V PEATÜKK

MÄÄRUSE (EÜ) nr 850/98 MUUTMINE

Artikkel 15

Norra salehomaari püügi piirangud

Määrusele (EÜ) nr 850/98 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 29b

Norra salehomaari püügi piirangud

1. Allpool sätestatud ajavahemikel on keelatud püük

i)	põhjatraalidega või muude samalaadsete veetavate püünistega, mis puutuvad kokku merepõhjaga, ja

ii)

kalakorvidega geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

1. juunist 31. augustini

42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,

42° 00′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,

42° 00′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,

42° 04′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,

42° 09′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,

42° 12′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,

42° 23′ põhjalaiust, 09° 15′ läänepikkust,

42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust;

1. maist 31. augustini

37° 45′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,

38° 10′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,

38° 10′ põhjalaiust, 009° 15′ läänepikkust,

37° 45′ põhjalaiust, 009° 20′ läänepikkust.

2. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on lõike 1 punktis b nimetatud geograafilistes piirkondades ja samas punktis nimetatud ajavahemikul püük põhjatraalide või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega lubatud juhul, kui norra salehomaari kaaspüük ei ole suurem kui 2 % kogusaagist.

3. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on püük kalakorvidega, millega ei püüta norra salehomaari, lõike 1 punktis b nimetatud geograafilistes piirkondades ja samas punktis nimetatud ajavahemikul lubatud.

4. Lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei tohi norra salehomaari kaaspüük olla suurem kui 5 % kogusaagist.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei ületa püügikoormuse määr, mis on kehtestatud asjaomase liikmesriigi põhjatraalidega või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega püüdvatele kalalaevadele, samadel ajavahemikel ja samades piirkondades 2004. aastal rakendatud püügikoormuse määra.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni meetmetest, mida nad on võtnud lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Juhul kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmete abil ei ole võimalik kohustust täita, võib ta teha ettepanekuid meetmete muutmiseks. Juhul kui komisjon ja asjaomane liikmesriik meetmete osas kokkuleppele ei jõua, võib komisjon võtta vastu meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 (7) artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 16

Taastamiskava käsitlev aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse kõnealuste varude taastamiskava kohaldamisega seotud järeldused, sealhulgas nimetatud kavaga seonduvad olemasolevad sotsiaal-majanduslikud andmed. Kõnealune aruanne esitatakse 17. jaanuariks 2010.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) Arvamus on esitatud 14. aprillil 2005. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(4) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1568/2005 (ELT L 252, 28.9.2005, lk 2).

(5) ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).

(6) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(7) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.”

LISA

TAC arvestamise meetod uusmeremaa merluusi püügiks püügirajoonides VIIIc ja IXa olukorras, mil teaduslik püügiprognoos on olemas vaid osa kohta kõnealusest piirkonnast

Juhul kui teadussoovitus püügiks püügirajoonide VIIIc ja IXa alapiirkondades vastavalt artiklis 5 määratletud kalastussuremuse määrale on x tonni, keskmine püük samades püügirajoonide alapiirkondades kolmel eelneval aastal y tonni ja keskmine püük püügirajoonides VIIIc ja IXa kolmel eelneval aastal on z tonni, on TAC zx : y tonni.

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/11

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2167/2005,

20. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/2004, millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit polüetüleentereftalaadi (“PET”) impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit polüetüleentereftalaadi (“PET”) ühendusse toimuva impordi suhtes praegu kehtivad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/2004 (2) kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Sama määrusega kehtestati dumpinguvastased tollimaksud ka Austraaliast pärit PETi impordi suhtes.

B. KÄESOLEV UURIMINE

1. Läbivaatamistaotlus

(2)

Pärast Hiinast pärit PETi impordi suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist sai komisjon eksportivalt tootjalt Jiangyin Chengsheng New Packing Material Co., Ltd (“taotleja”) taotluse algatada vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 määruse (EÜ) nr 1467/2004 kohane “uue eksportija” läbivaatamine. Taotleja väitis, et see ei olnud seotud ühegi Hiina eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid PETiga seotud dumpinguvastased meetmed. Lisaks väitis taotleja, et see ei olnud esialgse uurimisperioodi (ajavahemik 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003) jooksul PETi ühendusse eksportinud, vaid oli PETi ühendusse eksportimist alustanud pärast seda.

2. “Uue eksportija” läbivaatamise algatamine

(3)

Komisjon tutvus taotleja esitatud tõendusmaterjalidega ning pidas neid piisavaks põhjuseks, et algatada läbivaatamine kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja pärast seda, kui asjaomase ühenduse tööstusharu esindajatele oli antud võimalus esitada märkusi, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 523/2005 (3) määruse (EÜ) nr 1467/2004 läbivaatamise taotleja suhtes ning alustas uurimist.

(4)

Vastavalt komisjoni määrusele, millega algatati läbivaatamine, tunnistati kehtetuks taotleja toodetud PETi impordile määrusega (EÜ) nr 1467/2004 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks summas 184 eurot tonni kohta. Samal ajal suunati tolliasutusi vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 võtma vajalikke meetmeid sellise impordi registreerimiseks.

3. Vaatlusalune toode

(5)	Käesoleva läbivaatuse vaatlusalune toode on sama kui uurimises, mille tulemuseks oli Hiinast pärit PETi impordi suhtes jõus olevate meetmete kehtestamine (“esialgne uurimine”), st PET viskoossusarvuga vähemalt 78 ml/g vastavalt standardile ISO 1628-5, liigitatud KN-koodi 3907 60 20 alla.

4. Asjaomased isikud

(6)	Komisjon andis läbivaatamise algatamisest ametlikult teada nii taotlejale kui ka eksportiva riigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja arvamust avaldada.

(7)

Komisjon saatis taotlejale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse ankeedi ja küsimustiku ning sai vastused selleks määratud tähtaegade jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlaksmääramiseks vajalikuks pidas (sealhulgas turumajandusliku kohtlemise taotlus), ning taotleja valdustesse korraldati kontrollkäik.

5. Uurimisperiood

(8)	Dumpingut käsitlev uurimine kestis ajavahemikul 1. oktoobrist 2003 kuni 31. detsembrini 2004 (“uurimisperiood”).

C. UURIMISE TULEMUSED

1. “Uue eksportija” vastavus tingimustele

(9)	Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul eksportinud ning et ta oli alustanud ühendusse eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(10)	Lisaks näitas taotleja, et ta ei olnud seotud ühegi Hiina eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse Hiinast pärit PETi impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(11)	Sellega seoses kinnitatakse, et taotlejat tuleb vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 pidada “uueks eksportijaks”.

2. Turumajanduslik kohtlemine

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kooskõlas nimetatud artikli lõigetega 1–6 nende tootjate jaoks, kelle puhul leiti, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st kui on näha, et seoses samasuguse toote tootmise ja müügiga valitsevad turumajanduslikud tingimused. Nimetatud kriteeriumid on kokkuvõtlikult järgmised:

—	äriga seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi,

—	ettevõtetel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (“IAS”) ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel,

—	mitteturumajanduslikust süsteemist ei kanta üle ühtki moonutust,

—	pankrot ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse,

—	kursid arvestatakse ümber turukursside alusel.

(13)	Komisjon hankis kõik andmed, mida vajalikuks peeti, ning kontrollis kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlusega esitatud andmeid kõnealuse ettevõtte valdustes.

(14)	Uurimine näitas, et taotleja vastas kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele kriteeriumile. Seepärast otsustati, et taotlejale tuleks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

3. Dumping

(15)

Normaalväärtuse määramiseks kontrollis komisjon kõigepealt, kas taotleja toodetud kogu vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline, võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust. Komisjon tegi kindlaks, et taotleja PETi omamaise müügi maht oli üldiselt tüüpiline.

(16)	Mingit liikide eristamist asjaomase toote puhul ei toimunud. Seepärast ei olnud vaja läbi viia täiendavat kontrolli selle kohta, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline iga liigi puhul eraldi.

(17)

Selleks et kontrollida, kas PETi tüüpilises mahus omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa PETi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kuna PETi tulutoov müük moodustas üle 80 % PETi omamaise müügi kogumahust, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati uurimisperioodil toimunud PETi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmise alusel, olenemata sellest, kas see müük oli tulutoov või mitte.

(18)	Sellest tulenevalt põhines normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 Hiina omamaise turu makstud või makstavate hindadel.

(19)	Vaatlusalune toode eksporditi otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Seepärast määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

(20)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(21)	Nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote ekspordi kaalutud keskmise hinnaga.

(22)	Võrdlus näitas dumpingu olemasolu. See dumpingumarginaal, olles väljendatud protsendimäärana vabast netohinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on ettevõtte Jiangyin Chengsheng New Packing Material Co., Ltd. suhtes 5,6 %.

D. LÄBIVAADATAVATE MEETMETE MUUTMINE

(23)	Uurimise tulemusi silmas pidades leitakse, et taotlejale tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastab tuvastatud dumpingumarginaalide tasemele.

(24)

Meetme vormi osas leiti, et muudetud dumpinguvastase tollimaksu vorm peaks olema samasugune määruses (EÜ) nr 1467/2004 kehtestatud tollimaksudega. Tehti kindlaks, et PETi hinnad võivad kõikuda kooskõlas toornafta hindadega. Seepärast leiti, et on asjakohane kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Sellest tulenevalt on protsendimäärana väljendatud dumpingumarginaali põhjal arvutatud dumpinguvastane tollimaks ettevõttest Chengsheng New Packing Material Co., Ltd. pärit PETi impordile 45 euro tonni kohta.

(25)

Uurimisperioodiks kehtestatud 5,6 % dumpingumarginaal on madalam kui 27,3 % üleriigiline kahjumimarginaal, mis kehtestati Hiina suhtes esialgse uurimise käigus. Seepärast tehakse ettepanek kehtestada 5,6 % dumpingumarginaalil põhinev tollimaks summas 45 euro tonni kohta ning muuta vastavalt nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/2004.

E. DUMPINGUVASTASE TOLLIMAKSU TAGASIULATUV SISSENÕUDMINE

(26)	Ülaltoodud tulemusi silmas pidades maksustatakse taotleja suhtes kohaldatud dumpinguvastase tollimaksuga tagasiulatuvalt ka vaatlusaluse toote import, mis on registreeritud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 523/2005 artiklile 3.

F. TEAVITAMINE

(27)	Asjaomastele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti taotlejalt pärit PET-i impordile kehtestada muudetud lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda see tollimaks registreeritud impordilt sisse tagasiulatuvalt. Nende märkusi võeti vajaduse korral arvesse.

(28)	See läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/2004 kehtestatud meetmed kaotavad vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kehtivuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/2004 artikli 1 lõikes 2 sisalduvale tabelile lisatakse järgmine osa:

“Riik	Äriühing	Tollimaksumäär	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Jiangyin Chengsheng New Packing Material Co., Ltd.	45 euro/tonn	A510”

2. Kehtestatud tollimaksuga maksustatakse tagasiulatuvalt ka vaatlusaluse toote import, mis on registreeritud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 523/2005 artiklile 3.

Tolliasutused peavad käesolevaga lõpetama Hiina Rahvavabariigist pärit ja ettevõtte Jiangyin Chengsheng New Packing Material Co., Ltd toodetud vaatlusaluse toote impordi registreerimise.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksu käsitlevaid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 271, 19.8.2004, lk 1.

(3) ELT L 84, 2.4.2005, lk 9.

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2168/2005,

23. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, eriti selle artikli 12 lõiget 4, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrust (EÜ) nr 1831/94 (2) kohaldatakse kõigi abikõlblike meetmete suhtes, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 3.

(2)	Määrust (EÜ) nr 1831/94 on vaja eiramisest teavitamise korra tõhustamiseks ajakohastada.

(3)	Tuleks täpsustada, et määruses (EÜ) nr 1831/94 kasutatud eeskirjade eiramise mõiste on üle võetud nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta) artikli 1 lõikest 2. (3)

(4)	Tuleks täpsustada mõistet “kelmusekahtlus”, lähtudes 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis esitatud “kelmuse” mõistest. (4)

(5)	“Esimese haldusliku või kohustusliku tuvastamise” mõistet tuleks ühtlustada komisjoni 11. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1681/94 (5) eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas.

(6)	Ka tuleks määratleda “pankroti” ja “ettevõtja” mõisted.

(7)	Teavitamissüsteemi lisandväärtuse tõstmiseks tuleks täpsustada kelmusekahtlusest teatamise kohustust, mis on vajalik riskianalüüsi läbiviimiseks. Seepärast tuleks tagada edastatud teabe parem kvaliteet.

(8)	Tuleks rõhutada, et nende kelmusekahtluste suhtes, millest on juba teatatud ja mis on seotud alla 10 000 euro suuruse summaga, kohaldatakse endiselt määrust (EÜ) nr 1831/94.

(9)	Tuleks täpsustada, millist teavet vajatakse selliste juhtude käsitlemiseks, kus summa sissenõudmine ei ole võimalik või tõenäoline.

(10)	Teavitamiskohustusest tekkinud koormuse vähendamiseks ja tõhususe huvides tuleks tõsta kelmustest teavitamiseks liikmesriikidele seatud alampiiri ning täpsustada, millistel erandjuhtudel ei ole vaja eiramisest teavitada.

(11)

Määrust (EÜ) nr 1831/94 tuleb kohaldada, ilma et see piiraks komisjoni 29. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1386/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga) artikli 7 kohaldamist. (6)

(12)

Tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) sätestatud tingimusi.

(13)	Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jaoks tuleks kehtestada vahetuskurss.

(14)	Määrust (EÜ) nr 1831/94 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1831/94 muudetakse järgmiselt:

Lisatakse artikkel 1a:

“Artikkel 1a

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.	Eeskirjade eiramine – ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu.

2.	Ettevõtja – fondidelt saadava abi kasutamisel osalev mis tahes juriidiline või füüsiline isik või muu subjekt, välja arvatud liikmesriigid kui avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu.

3.	Esimene halduslik või kohtulik tuvastamine – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem läbi vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta.

4.	Kelmusekahtlus – eeskirjade eiramine, mis annab alust riiklikul tasandil menetluse algatamiseks, et selgitada välja, kas tegemist on tahtliku tegevusega ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kelmusega.

5.	Pankrot – maksejõuetusmenetlus, nagu seda käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 2 punktis a.“ (9)

2.	Artikkel 2 jäetakse välja.

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu edastavad abisaavad liikmesriigid komisjonile ülevaate eeskirjade eiramistest, mis on esimest korda halduslikult ja/või kohtulikult tuvastatud.

Ülevaates peavad nad esitama vähemalt järgmised andmed:

a)	projekti või asjaomase meetme nimetus ja projekti number või CCI kood (ühtne tunnuskood);

b)	säte, mida on rikutud;

c)	eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas;

d)	kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;

e)	vajaduse korral, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;

f)	kuidas eeskirjade eiramine avastati;

g)	vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

h)	ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;

i)	riigi asutused või talitused, kes eeskirjade eiramise tuvastasid ning halduslikke ja/või õiguslikke järelmeetmeid võtvad talitused;

j)	esimese haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

k)	asjaga seotud füüsiliste ja/või juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised eiramise laadi tõttu;

l)	meetme või projekti jaoks heakskiidetud eelarve kogusumma ning ühenduse, riigi- ja erasektori osamaksude osatähtsus meetme kaasrahastamisel;

kui suure summaga on eeskirjade eiramine seotud ning kuidas jaotuvad ühenduse, riigi- ja erasektori osamaksud; kui punktis k osutatud isikutele ja/või subjektidele ei ole tehtud ühtki väljamakset, mis hõlmaks avaliku sektori vahendeid, siis kui suure summa ulatuses oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämisel alusetuid makseid tehtud;

n)	maksete võimalik peatamine ja sissenõudmisvõimalused;

o)	põhjendamatu kulutuse laad.

Erandina esimesest lõigust ei ole vaja teavitada järgmistest juhtumitest:

—

kui ainuke eeskirjade eiramisele viitav asjaolu tuleneb olukorrast, kus ühenduse eelarvest kaasrahastatud meedet ei võeta osaliselt või täielikult rakendusasutuse ja/või abisumma lõppsaaja pankroti tõttu. Juhtumitest, kui eeskirju eiratakse enne abisaaja pankrotti ja juhtumitest, kui on tegemist kelmusekahtlusega, tuleb siiski teavitada,

—	kui rakendusasutus või abisumma lõppsaaja ise haldusasutust eiramisest teavitab, ilma et talle avaldataks survet, või kui ta teavitab sellest enne, kui pädev asutus eiramise avastab, olgu see enne või pärast avaliku sektori vahendite eraldamist,

—	kui haldusasutus avastab, et on tehtud viga rahastatava projekti vastavuse osas abi saamise tingimustele ja parandab selle enne avaliku sektori abi väljamaksmist.”

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: “Liikmesriigid teatavad komisjonile haldus- või kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest, menetluste lõpetamisega seotud punktidest ning märgivad eelkõige, kas need annavad alust kelmusekahtluseks.”

Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2. Kui abisaaja liikmesriik leiab, et summa sissenõudmine ei ole võimalik või tõenäoline, esitab ta komisjonile eriülevaate sissenõudmata summa kohta ning põhjenduse, miks ühendus või liikmesriik peaks selle summa katma.

See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks pärast asjaomase liikmesriigi asutustega konsulteerimist võimalikult kiiresti otsustada, kes kannab määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud finantstagajärjed.

Eriülevaade peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	rakendusasutusele ja/või abisumma lõppsaajale viimase makse sooritamise kuupäev;

b)	sissenõude koopia;

c)	vajaduse korral rakendusasutuse või abisumma lõppsaaja maksejõuetust tõendava dokumendi koopia;

d)	kokkuvõtlik kirjeldus sellest, milliseid meetmeid ja mis kuupäevadel on liikmesriik võtnud asjaomase summa sissenõudmiseks.”

5.	Lisatakse artikkel 6a: “Artikkel 6a Kui vähegi võimalik, edastatakse artiklites 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 nõutud teave elektroonilisel teel komisjoni poolt ette nähtud kanali kaudu, mille kasutamine on turvaline.”

Lisatakse artikkel 8a:

“Artikkel 8a

Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, riskianalüüside läbiviimiseks sobivate infotehnoloogiavahendite abil ning saadud teabe põhjal aruannete ja hoiatussüsteemide väljatöötamiseks, et tuvastatud ohte paremini teadvustada.”

7.	Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega: “3. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaldamiseks järgivad komisjon ja liikmesriigid selliste andmete kaitset käsitlevaid ühenduse ja riigi õigusakte, eriti direktiivi 95/46/EÜ ja vajaduse korral määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.”

Artikkel 12 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 12

1. Kui eeskirjade eiramisega seoses on ühenduse eelarvest kantav summa alla 10 000 euro, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 3 ja 5 nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.

2. Abisaajad liikmesriigid, kes ei ole eeskirjade eiramise tuvastamise kuupäeval veel eurole üle läinud, konverteerivad omavääringutes väljendatud asjaomased kulusummad eurodesse. Summa konverteeritakse eurodesse komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel vastavalt kuule, millal kulud rakenduskava eest vastutava makseasutuse raamatupidamisse kanti või oleks tulnud kanda. Komisjon avaldab kõnealuse valuutakursi igakuiselt elektroonilisel teel.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1831/94 artiklit 5, nagu see on kohaldatav enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse ka edaspidi alla 10 000 euro suuruse summaga seotud juhtumite suhtes, millest on teatatud enne 28. veebruari 2006.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) ELT L 191, 27.7.2004, lk 9.

(3) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(4) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(5) EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2035/2005 (ELT L 328, 15.12.2005, lk 8).

(6) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 5.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.”.

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/21

NÕUKOGU OTSUS,

20. detsember 2005,

Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu muutmist käsitlevale Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2005/948/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, mis käsitleb Valgevene Vabariigiga sõlmitud olemasoleva koguselisi piirnorme kohandava tekstiiltoodetega kauplemise kahepoolse lepingu ja protokollide pikendamist ühe aasta võrra.

(2)	Kahepoolne leping tuleks ühenduse nimel alla kirjutada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Kõnealust kahepoolset lepingut tuleks ajutiselt kohaldada alates 1. jaanuarist 2006 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni, tingimusel et Valgevene Vabariik samuti lepingut ajutiselt kohaldab,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, on nõukogu eesistuja volitatud määrama isikud, kellel on õigus Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu muutmist käsitlevale Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule (edaspidi “leping”) Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutada.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 2006 kuni ametliku sõlmimiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt, tingimusel et Valgevene Vabariik seda samuti kohaldab.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 3

1. Kui Valgevene ei täida oma lepingu punktis 2.4 sätestatud kohustusi, alandatakse 2006. aasta kvooti 2005. aastal kohaldatavatele tasemetele.

2. Otsus lõike 1 rakendamise kohta võetakse vastu nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 3030/93 (teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta) (1) artiklis 17 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

See jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) EÜT L 275, 8.11.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1478/2005 (ELT L 236, 13.9.2005, lk 3).

Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu muutmist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping

Lugupeetud härra

1. Mul on au viidata 1. aprillil 1993 parafeeritud Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelisele tekstiiltoodetega kauplemise lepingule, mida on viimati muudetud ja pikendatud 29. novembril 2004 parafeeritud kirjavahetuse vormis lepinguga (edaspidi “leping”).

2. Pidades silmas, et leping lõpeb 31. detsembril 2005, ja lähtudes lepingu artikli 19 lõikest 1, nõustuvad Euroopa Ühendus ja Valgevene Vabariik pikendama lepingu kehtivusaega veel ühe aasta võrra järgmiste muudatuste ja tingimuste alusel:

2.1.	Lepingu artikli 19 lõike 1 teise ja kolmanda lause tekst asendatakse järgmisega: “Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.”

2.2.	II lisa, milles on toodud koguselised piirnormid ekspordile Valgevene Vabariigist Euroopa Ühendusse, asendatakse käesoleva kirja 1. liitega.

2.3.	Protokolli C lisa, milles on toodud koguselised piirnormid ekspordile Valgevene Vabariigist Euroopa Ühendusse pärast välistöötlemistehinguid (OPT) Valgevene Vabariigis, asendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 käesoleva kirja 2. liitega.

2.4.

Euroopa Ühendusest lähtuvale tekstiil- ja rõivatoodete impordile Valgevene Vabariiki 2006. aastal kohaldatavad tollimaksud ei tohi ületada 11. novembril 1999 parafeeritud Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu 4. liites 2003. aasta jaoks ette nähtud tollimakse.

Nende piirnormide kohaldamata jätmisel on ühendusel õigus taaskehtestada lepinguperioodi lõpuni proportsionaalselt 2005. aastal kohaldatavad koguseliste piirnormide tasemed, mis on toodud 29. novembril 2004 parafeeritud kirjavahetuses.

3. Kui Valgevene Vabariik peaks enne käesoleva lepingu lõppemist saama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, kohaldatakse alates Valgevene Vabariigi WTO liikmeks saamise kuupäevast WTO lepinguid ja eeskirju.

4. Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eespool esitatuga. Kui Te annate oma kinnituse, jõustub käesolev kirjavahetuse vormis leping järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest. Seni kohaldatakse seda ajutiselt 1. jaanuarist 2006 võrdväärse vastastikuse kohtlemise tingimustel.

Lugupidamisega

Euroopa Ühenduse nimel

1. liide

“II LISA

Valgevene	Liik	Ühik	Kvoot alates 1. jaanuarist 2006
IA rühm	1	tonni	1 585
	2	tonni	6 000
	3	tonni	242
IB rühm	4	1 000 tükki	1 672
	5	1 000 tükki	1 105
	6	1 000 tükki	1 550
	7	1 000 tükki	1 252
	8	1 000 tükki	1 160
IIA rühm	9	tonni	363
	20	tonni	329
	22	tonni	524
	23	tonni	255
	39	tonni	241
IIB rühm	12	1 000 paari	5 959
	13	1 000 tükki	2 651
	15	1 000 tükki	1 569
	16	1 000 tükki	186
	21	1 000 tükki	930
	24	1 000 tükki	844
	26/27	1 000 tükki	1 117
	29	1 000 tükki	468
	73	1 000 tükki	329
	83	tonni	184
IIIA rühm	33	tonni	387
	36	tonni	1 309
	37	tonni	463
	50	tonni	207
IIIB rühm	67	tonni	356
	74	1 000 tükki	377
	90	tonni	208
IV rühm	115	tonni	95
	117	tonni	2 100
	118	tonni	471
1 000 tükki: zuhat tükki”

2. liide

“PROTOKOLLI C LISA

Liik	Ühik	Alates 1.1.2006
4	1 000 tükki	5 055
5	1 000 tükki	7 047
6	1 000 tükki	9 398
7	1 000 tükki	7 054
8	1 000 tükki	2 402
12	1 000 tükki	4 749
13	1 000 tükki	744
15	1 000 tükki	4 120
16	1 000 tükki	839
21	1 000 tükki	2 741
24	1 000 tükki	706
26/27	1 000 tükki	3 434
29	1 000 tükki	1 392
73	1 000 tükki	5 337
83	tonni	709
74	1 000 tükki	931”

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

2.1.	Lepingu artikli 19 lõike 1 teise ja kolmanda lause tekst asendatakse järgmisega: “Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.”

2.2.	II lisa, milles on toodud koguselised piirnormid ekspordile Valgevene Vabariigist Euroopa Ühendusse, asendatakse käesoleva kirja 1. liitega.

2.3.	Protokolli C lisa, milles on toodud koguselised piirnormid ekspordile Valgevene Vabariigist Euroopa Ühendusse pärast välistöötlemistehinguid (OPT) Valgevene Vabariigis, asendatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 käesoleva kirja 2. liitega.

2.4.

4. Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eespool esitatuga. Kui Te annate oma kinnituse, siis jõustub käesolev kirjavahetuse vormis leping järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest. Seni kohaldatakse seda ajutiselt 1. jaanuarist 2006 võrdväärse vastastikuse kohtlemise tingimustel.”

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Lugupidamisega

Valgevene Vabariigi nimel

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/30

KOMISJONI OTSUS,

23. detsember 2005,

millega muudetakse otsust 2003/135/EÜ seoses metssigadel esineva sigade katku likvideerimise ning metssigade erakorralise vaktsineerimise kavade pikendamisega Nordrhein-Westfaleni ja Rheinland-Pfalzi liidumaade (Saksamaa) teatavatel aladel

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5621 all)

(Ainult saksa- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2005/950/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 1 ja artikli 20 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus 2003/135/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Saksamaa Alam-Saksi, Nordrhein-Westfaleni, Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaades, (2) on vastu võetud ühe meetmena sigade katku vastu võitlemiseks.

(2)

Haigus likvideeriti edukalt Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja kõnealuse liidumaa teatavate piirkondade suhtes heaks kiidetud likvideerimiskava lõpetati komisjoni 26. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/58/EÜ, millega muudeti otsust 2003/135/EÜ seoses likvideerimis- ja vaktsineerimiskavade lõpetamisega Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaades ning likvideerimiskava lõpetamisega Saarimaa liidumaades (Saksamaa). (3)

(3)

Saksamaa ametiasutused teavitasid komisjoni metssigadel esineva haiguse taasesilekerkimisest oktoobris 2005 teatavates Nordrhein-Westfaleni piirkondades ning muutsid vastavalt metssigadel esineva sigade katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimise kavasid ning teavitasid sellest komisjoni.

(4)

Võttes arvesse epidemioloogilist teavet, tuleks Saksamaal likvideerimiskava laiendada Euskircheni kreisi piirkondadele Nordrhein-Westfalenis ning Ahrweileri ja Dauni kreisideni Rheinland-Pfalzis. Lisaks tuleks kõnealuste piirkondade hõlmamiseks muuta erakorralise vaktsineerimise kavasid metssigadel esineva sigade katku vastu.

(5)	Seepärast tuleks otsust 2003/135/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/135/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile ja Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) ELT L 53, 28.2.2003, lk 47. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/236/EÜ (ELT L 72, 18.3.2005, lk 44).

(3) ELT L 24, 27.1.2005, lk 45.

LISA

“LISA

1. PIIRKONNAD, KUS ON KASUTUSEL LIKVIDEERIMISKAVAD:

A. Rheinland-Pfalz:

a)	kreisid Bad Dürkheim, Donnersbergkreis ja Südliche Weinstraße;

b)	linnad Speyer, Landau, Neustadt an der Weinstraße, Pirmasens ja Kaiserslautern;

Alzey-Wormsi kreisis järgmised paikkonnad: Stein-Bockenheim, Wonsheim, Siefersheim, Wöllstein, Gumbsheim, Eckelsheim, Wendelsheim, Nieder-Wiesen, Nack, Erbes-Büdesheim, Flonheim, Bornheim, Lonsheim, Bermershein vor der Höhe, Albig, Bechenheim, Offenheim, Mauchenheim, Freimersheim, Wahlheim, Kettenheim, Esselborn, Dintesheim, Flomborn, Eppelsheim, Ober-Flörsheim, Hangen-Weisheim, Gundersheim, Bermersheim, Gundheim, Framersheim, Gau-Heppenheim, Monsheim ja Alzey;

Bad Kreuznachi kreisis järgmised paikkonnad: Becherbach, Reiffelbach, Schmittweiler, Callbach, Meisenheim, Breitenheim, Rehborn, Lettweiler, Abtweiler, Raumbach, Bad Sobernheim, Odernheim a. Glan, Staudernheim, Oberhausen a. d. Nahe, Duchroth, Hallgarten, Feilbingert, Hochstätten, Niederhausen, Norheim, Bad Münster a. Stein-Ebernburg, Altenbamberg, Traisen, Fürfeld, Tiefenthal, Neu-Bamberg, Frei-Laubersheim, Hackenheim, Volxheim, Pleitersheim, Pfaffen-Schwabenheim, Biebelsheim, Guldental, Bretzenheim, Langenlonsheim, Laubenheim, Dorsheim, Rümmelsheim, Windesheim, Stromberg, Waldlaubersheim, Warmsroth, Schweppenhausen, Eckenroth, Roth, Boos, Hüffelsheim, Schloßböckelheim, Rüdesheim, Weinsheim, Oberstreit, Waldböckelheim, Mandel, Hargesheim, Roxheim, Gutenberg ja Bad Kreuznach;

e)	Germersheimi kreis: haldusüksused Lingenfeld, Bellheimija Germersheim;

f)	Kaiserslauterni kreisis järgmised haldusüksused: Weilerbach, Otterbach, Otterberg, Enkenbach-Alsenborn, Hochspeyer, Kaiserslautern-Süd, Landstuhl ja Bruchmühlbach-Miesau, järgmised paikkonnad: Ramstein-Miesenbach, Hütschenhausen, Steinwenden ja Kottweiler-Schwanden;

g)	Kuseli kreisis järgmised paikkonnad: Odenbach, Adenbach, Cronenberg, Ginsweiler, Hohenöllen, Lohnweiler, Heinzenhausen, Nussbach, Reipoltskirchen, Hefersweiler, Relsberg, Einöllen, Oberweiler-Tiefenbach, Wolfstein, Kreimbach-Kaulbach, Rutsweiler a.d. Lauter, Rothselberg, Jettenbach ja Bosenbach;

h)	Rhein-Pfalzi kreisis järgmised paikkonnad: Dudenhofen, Waldsee, Böhl-Iggelheim, Schifferstadt, Römerberg ja Altrip;

Südwestpfalzi kreisis järgmised haldusüksused: Waldfischbach-Burgalben, Rodalben, Hauenstein, Dahner-Felsenland, Pirmasens-Land ja Thaleischweiler-Fröschen, järgmised paikkonnad: Schmitshausen, Herschberg, Schauerberg, Weselberg, Obernheim-Kirchenarnbach, Hettenhausen, Saalstadt, Wallhalben ja Knopp-Labach;

j)	Ahrweileri kreisis järgmised haldusüksused: Adenau ja Ahrweiler;

k)	Dauni kreisis järgmised haldusüksused: Nohn ja Üxheim.

B. Nordrhein-Westfalen

—

Euskircheni kreisis: Bad Münstereifeli linn, Blankenheimi haldusüksus (järgmised paikkonnad: Lindweiler, Lommersdorf ja Rohr), Euskircheni linn (järgmised paikkonnad: Billig, Euenheim, Flamersheim, Kirchheim, Kreuzweingarten, Niederkastenholz, Rheder, Schweinheim, Stotzheim ja Wißkirchen), Mechernichi linn (järgmised paikkonnad: Antweiler, Harzheim, Holzheim, Lessenich, Rissdorf, Wachendorf ja Weiler am Berge), Nettersheimi linn (järgmised paikkonnad: Bouderath, Buir, Egelgau, Frohngau, Holzmühlheim, Pesch, Roderath ja Tondorf).

2. PIIRKONNAD, KUS ON KASUTUSEL ERAKORRALISE VAKTSINEERIMISE KAVAD:

A. Rheinland-Pfalz:

a)	kreisid: Bad Dürkheim, Donnersbergkreis ja Südliche Weinstraße;

b)	linnad: Speyer, Landau, Neustadt an der Weinstraße, Pirmasens ja Kaiserslautern;

Alzey-Wormsi kreisis järgmised paikkonnad: Stein-Bockenheim, Wonsheim, Siefersheim, Wöllstein, Gumbsheim, Eckelsheim, Wendelsheim, Nieder-Wiesen, Nack, Erbes-Büdesheim, Flonheim, Bornheim, Lonsheim, Bermersheim vor der Höhe, Albig, Bechenheim, Offenheim, Mauchenheim, Freimersheim, Wahlheim, Kettenheim, Esselborn, Dintesheim, Flomborn, Eppelsheim, Ober-Flörsheim, Hangen-Weisheim, Gundersheim, Bermersheim, Gundheim, Framersheim, Gau-Heppenheim, Monsheim ja Alzey;

e)	Germersheimi kreisis: haldusüksused Lingenfeld, Bellheim ja Germersheim;

f)	Kaiserslauterni kreisis järgmised haldusüksused: Weilerbach, Otterbach, Otterberg, Enkenbach-Alsenborn, Hochspeyer, Kaiserslautern-Süd, Landstuhl ja Bruchmühlbach-Miesau; järgmised paikkonnad: Ramstein-Miesenbach, Hütschenhausen, Steinwenden ja Kottweiler-Schwanden;

g)	Kuseli kreisis järgmised paikkonnad: Odenbach, Adenbach, Cronenberg, Ginsweiler, Hohenöllen, Lohnweiler, Heinzenhausen, Nussbach, Reipoltskirchen, Hefersweiler, Relsberg, Einöllen, Oberweiler-Tiefenbach, Wolfstein, Kreimbach-Kaulbach, Rutsweiler a.d. Lauter, Rothselberg, Jettenbach ja Bosenbach;

h)	Rhein-Pfalzi kreisis järgmised haldusüksused: Dudenhofen, Waldsee, Böhl-Iggelheim, Schifferstadt, Römerberg ja Altrip;

Südwestpfalzi kreisis järgmised haldusüksused: Waldfischbach-Burgalben, Rodalben, Hauenstein, Dahner-Felsenland, Pirmasens-Land ja Thaleischweiler-Fröschen; järgmised paikkonnad: Schmitshausen, Herschberg, Schauerberg, Weselberg, Obernheim-Kirchenarnbach, Hettenhausen, Saalstadt, Wallhalben ja Knopp-Labach;

j)	Ahrweileri kreisis järgmised paikkonnad: Adenau ja Ahrweiler;

k)	Dauni kreisis järgmised haldusüksused: Nohn ja Üxheim.

B. Nordrhein-Westfalen

—

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/33

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

15. detsember 2005,

millega muudetakse suunist EKP/2000/1, mis käsitleb Euroopa Keskpanga välisvaluutareservide haldamist riikide keskpankade poolt ja Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi tehingute õigusdokumente

(EKP/2005/15)

(2005/951/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 kolmandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 kolmandat taanet ning artikleid 12.1, 14.3 ja 30.6,

ning arvestades järgmist:

(1)	3. veebruari 2000. aasta suunises EKP/2000/1, mis käsitleb Euroopa Keskpanga välisvaluutareservide haldamist riikide keskpankade poolt ja Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi tehingute õigusdokumente, (1) sätestatakse muu hulgas see, milliseid õigusdokumente tuleb nende tehingute puhul kasutada.

(2)

Suunist EKP/2000/1 muudeti 11. märtsil 2005, et kajastada EKP otsust kasutada teatavate Euroopa jurisdiktsioonide seaduste alusel asutatud või tegutsevate osapooltega Euroopa Pangaliidu (Fédération Bancaire Européenne, FBE) finantstehingute raamlepingut (väljaanne 2004) (Master Agreement for Financial Transactions (Edition 2004)), mille alusel tehakse tagatud tehinguid ja tehinguid börsiväliste tuletisinstrumentidega, mis on seotud EKP välisvaluutavaraga.

(3)

Osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad Rootsi seaduste alusel, peab EKP nüüdsest kohaseks kasutada FBE finantstehingute raamlepingut (väljaanne 2004) järgmises osas:

i)	kõik tehingud börsiväliste tuletisinstrumentidega, mis on seotud vastavate osapoolte juures hoiustatud EKP välisvaluutavaraga;

ii)	hoiused, mis on seotud vastavate osapoolte juures hoiustatud EKP välisvaluutavaraga, kui osapooled vastavad hoiustamise tingimustele ning pöördtehingu ja/või välisvaluutaga tehingute tingimustele.

(4)

Seetõttu tuleb suunist EKP/2000/1 muuta, et võimaldada FBE finantstehingute raamlepingu (väljaanne 2004) kasutamist börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul ja selliste osapoolte korral, kes on asutatud või tegutsevad Rootsi seaduste alusel, ning seega väljendada EKP otsust vastavate osapooltega tasaarvelduse raamlepingut edaspidi mitte kasutada.

(5)	Vastavalt põhikirja artiklitele 12.1 ja 14.3 moodustavad EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunist EKP/2000/1 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“Iga osapoolega sõlmitakse tasaarvelduse raamleping ühel käesoleva suunise 2. lisas esitatud vormil, v.a osapoolega, kellega EKP on vormistanud FBE finantstehingute raamlepingu (väljaanne 2004) ja kes on asutatud või tegutseb mis tahes järgmise jurisdiktsiooni seaduste alusel: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik (ainult Inglismaa ja Wales) või Šveits.”

2a lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

“Tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Inglismaa õigust ja mis on koostatud inglise keeles (kasutamiseks kõikide lepingupoolte suhtes, v.a need, kes on:

i)	asutatud Ameerika Ühendriikides või

ii)	asutatud Prantsusmaal ja Saksamaal ning vastavad ainult hoiustamise tingimustele või

iii)

kellega EKP on sõlminud FBE finantstehingute raamlepingu (väljaanne 2004) ja kes on asutatud või tegutsevad mis tahes järgmise jurisdiktsiooni seaduste alusel: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik (ainult Inglismaa ja Wales) või Šveits.)”

3. lisa punkt 2a asendatakse järgmisega:

“FBE finantstehingute raamleping (väljaanne 2004) tehinguteks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes järgmise jurisdiktsiooni seaduste alusel: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik (ainult Inglismaa ja Wales) või Šveits.”

3. lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

“Kõik hoiused, mille puhul EKP välisvaluutavara on seotud osapooltega, kes vastavad punktis 1 kirjeldatud tagatud tehingute tingimustele ja/või punktis 2 kirjeldatud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute tingimustele ja kes on asutatud või tegutsevad mis tahes järgmise jurisdiktsiooni seaduste alusel, tuleb vormistada FBE finantstehingute raamlepingu alusel (väljaanne 2004) ning vastava vormi võib EKP aeg-ajalt heaks kiita või seda muuta: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik (ainult Inglismaa ja Wales) või Šveits.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 15. märtsil 2006.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud nende liikmesriikide riiklikele keskpankadele, kes on võtnud kasutusele euro kooskõlas asutamislepinguga.

Frankfurt Maini ääres, 15. detsember 2005

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 207, 17.8.2000, lk 24. Suunist on viimati muudetud suunisega EKP/2005/6 (ELT L 109, 29.4.2005, lk 107).

28.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 345/35

Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) parandus

( Euroopa Ühenduste Teataja L 357, 31. detsember 2002 )

Leheküljel 62 artikli 241 lõike 3 teises taandes:

asendatakse:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega valimiskomisjon. Valimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

järgmisega:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega atesteerimiskomisjon. Atesteerimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

Leheküljel 62 artikli 241 lõike 4 viimases taandes:

asendatakse:

“Kui pakkumiskutse dokumentides on ette nähtud intervjuud, võib valimiskomisjon intervjueerida tehniliselt vastuvõetavas pakkumises esitatud eksperdirühma põhiliikmeid pärast ajutiste kirjalike otsuste tegemist ja enne tehniliste pakkumiste lõplikku hindamist. Sel juhul intervjueerib eksperte valimiskomisjon, eelistatavalt kõiki korraga, kui nad moodustavad ühe meeskonna, ja piisavalt lühikese aja järel, et neid omavahel võrrelda. Valimiskomisjonis eelnevalt kokkulepitud standardmudeli järgi intervjueeritakse kõiki intervjuule kutsutud eksperte või meeskondi. Intervjuu kuupäev ja kellaaeg tuleb pakkujatele teatada vähemalt kümme kalendripäeva ette. Kui pakkuja ei saa vääramatu jõu tõttu intervjuul osaleda, tuleb pakkujale saata uus kutse, milles märgitakse kuupäev ja kellaaeg.”

järgmisega:

“Kui pakkumiskutse dokumentides on ette nähtud intervjuud, võib atesteerimiskomisjon intervjueerida tehniliselt vastuvõetavas pakkumises esitatud eksperdirühma põhiliikmeid pärast ajutiste kirjalike otsuste tegemist ja enne tehniliste pakkumiste lõplikku hindamist. Sel juhul intervjueerib eksperte atesteerimiskomisjon, eelistatavalt kõiki korraga, kui nad moodustavad ühe meeskonna, ja piisavalt lühikese aja järel, et neid omavahel võrrelda. Atesteerimiskomisjonis eelnevalt kokkulepitud standardmudeli järgi intervjueeritakse kõiki intervjuule kutsutud eksperte või meeskondi. Intervjuu kuupäev ja kellaaeg tuleb pakkujatele teatada vähemalt kümme kalendripäeva ette. Kui pakkuja ei saa vääramatu jõu tõttu intervjuul osaleda, tuleb pakkujale saata uus kutse, milles märgitakse kuupäev ja kellaaeg.”

Leheküljel 63 artikli 242 lõikes 2:

asendatakse:

“b)

lisateenused, mis koosnevad samasuguste teenuste korduvast osutamisest, mis töövõtjale on antud esimese lepingu alusel, kui esimese teenuse osutamiseks avaldatud hanketeates on selgelt märgitud läbirääkimistega menetluse kasutamise võimalus projektiga seotud uute teenuste saamiseks ning hanke hinnanguline maksumus.

Lepingut võib üks kord pikendada, kui jätkuleping ei ületa maksumuse ja kestuse poolest esialgset lepingut.”

järgmisega:

“b)

Leheküljel 63 artikli 243 lõike 2 teises taandes:

asendatakse:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega valimiskomisjon. Valimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

järgmisega:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega atesteerimiskomisjon. Valimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

Leheküljel 64 artikli 245 lõike 2 teises taandes:

asendatakse:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega valimiskomisjon. Valimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

järgmisega:

“Pakkumised avab ja neid hindab nõuetekohase tehnilise ja halduspädevusega atesteerimiskomisjon. Atesteerimiskomisjoni liikmed peavad alla kirjutama erapooletusdeklaratsioonile.”

Leheküljel 66 artikli 249 lõike 3 punkti h alapunktis ii:

asendatakse:

“ettemaksete tagatis”

järgmisega:

“eelmaksed”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 345

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 28. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2165/2005, 20. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/2005, 20. detsember 2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu	5
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2167/2005, 20. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/2004, millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit polüetüleentereftalaadi (PET) impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2168/2005, 23. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas	15
	*	Nõukogu direktiiv 2005/92/EÜ, 12. detsember 2005, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ käibemaksu ühtse määra miinimumtaseme kohaldamisaja osas	19

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 20. detsember 2005, Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu muutmist käsitlevale Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	21
	Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu muutmist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis leping	23
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 23. detsember 2005, liikide Prunus domestica ja Prunus persica (L.) Batsch, Malus Mill. ja Rubus idaeus L. paljundus- ja istutusmaterjaliga ühenduses 2002., 2003. ja 2004. aastal alustatud võrdluskatsete jätkamise kohta 2006. aastal vastavalt nõukogu direktiivile 92/34/EMÜ	28
*	Komisjoni otsus, 23. detsember 2005, millega muudetakse otsust 2003/135/EÜ seoses metssigadel esineva sigade katku likvideerimise ning metssigade erakorralise vaktsineerimise kavade pikendamisega Nordrhein-Westfaleni ja Rheinland-Pfalzi liidumaade (Saksamaa) teatavatel aladel (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5621 all)	30
	Euroopa Keskpank
*	Euroopa Keskpanga suunis, 15. detsember 2005, millega muudetakse suunist EKP/2000/1, mis käsitleb Euroopa Keskpanga välisvaluutareservide haldamist riikide keskpankade poolt ja Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi tehingute õigusdokumente (EKP/2005/15)	33

		Parandused
	*	Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) parandus (EÜT L 357, 31.12.2002)	35