23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/1

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/3

(1)

Nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määruse (EMÜ) nr 3179/78 (Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta) (2) alusel kiitis ühendus konventsiooni (“NAFO konventsioon”) heaks.

(2)

NAFO konventsioon annab vajaliku raamistiku mitmepoolsele koostööle kalavarude otstarbekohasel säilitamisel ja haldamisel konventsioonis määratletud piirkonnas.

(3)

Oma 2003. aasta juunis toimunud koosolekul tõdes NAFO teadusnõukogu, et süvalestavaru kahaneb kiiresti, ning soovitas lubatud kogupüügi (TAC) järsku vähendamist.

(4)

Oma 25. aastakoosolekul, mis toimus 15.–19. septembrini 2003. aastal, võttis Loode-Atlandi Kalastusorganisatsioon (NAFO) vastu 15-aastase süvalestavaru taastamise kava NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O (“NAFO taastamiskava”). NAFO taastamiskava eesmärk on sama, mis nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva arengu kohta) (3) artiklis 5 sätestatud taastamiskavadel.

(5)

Selleks et varu taastada, sätestab NAFO taastamiskava lubatud kogupüügi (TAC) vähendamise kuni aastani 2007 ning taastamiskava tõhusust tagavad kontrollimeetmed.

(6)

NAFO taastamiskava sätestati kuni süvalestavaru taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamist käsitleva nõukogu määruse vastuvõtmiseni ajutiselt vastavalt määrustega (EÜ) nr 2287/2003 (4) ja (EÜ) nr 27/2005, (5) millega määratakse 2004. ja 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(7)

NAFO taastamiskava tuleb alaliselt rakendada määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 5 sätestatud taastamiskava kaudu. Selle jaoks tuleb kindlaks määrata menetlus selliste laevade nimekirja edastamiseks, millele on välja antud kalapüügiluba kooskõlas nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted. (6)

(8)

NAFO taastamiskava kontrollimeetmete järgimiseks tuleb kehtestada ühenduse laevade kaptenitele aruandekohustus ning liikmesriikidele kohustus jagada oma kvoot loa saanud laevade vahel.

(9)

Täiendavad kontrollimeetmed on vajalikud, et tagada taastamiskava tõhus rakendamine ühenduse tasandil ja kindlustada ühtsus nõukogus muudel aladel vastu võetud taastamiskavadega. Meetmed peaksid sisaldama kohustust teavitada liikmesriigi sadamat sinna sisenemisest, samuti lubatud kõikumise piiramist,

—

18 500 tonni aastal 2006 ning

—

16 000 tonni aastal 2007.

a)

aruanne pardal hoitava süvalesta koguse kohta hetkel, mil ühenduse laev siseneb alapiirkonda 2 ja rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Aruanne edastatakse kõige varem 12 tundi ja hiljemalt kuus tundi enne laeva iga sisenemist nimetatud piirkonda;

b)

iganädalane aruanne süvalesta koguse kohta. Aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt laeva alapiirkonda 2 ja rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O sisenemisele järgneva seitsmenda päeva lõpus või, juhul kui kalapüügiretk kestab kauem kui seitse päeva, hiljemalt esmaspäeval koguste kohta, mis alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O püüti eelneva nädala jooksul kuni pühapäeva südaööni;

c)

aruanne pardal hoitav süvalesta koguse kohta hetkel, mil ühenduse laev väljub alapiirkonnast 2 ja rajoonidest 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Aruanne edastatakse kõige varem 12 tundi ja hiljemalt kuus tundi enne laeva iga väljumist nimetatud piirkonnast, ning see peab sisaldama püügipäevade arvu ning andmeid piirkonnas püütud koguste kohta;

d)

aruanne laeva alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O viibimise ajal toimunud ümberlaadimistel peale- ja mahalaaditud süvalesta koguste kohta. Aruanded tuleb edastada hiljemalt 24 tundi pärast ümberlaadimise lõpetamist.

1.

nimetatud sadamasse saabumise aeg,

2.

koopia artiklis 4 nimetatud kalapüügiloast,

3.

pardal hoitava süvalesta koguse eluskaal kilogrammides,

4.

NAFO tsooni piirkond või piirkonnad, kus püük toimus.

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/7

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1480/2003 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) kehtestas nõukogu 34,8 %lise lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi “tasakaalustav tollimaks”) dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes, mis on pärit Korea Vabariigist ja mille tootjaks on mis tahes äriühing, välja arvatud Samsung Electronics Co., Ltd (edaspidi “Samsung”), mille suhtes kehtestati tollimaksumäär 0 %.

(2)

Kaks Korea Vabariigis asuvat eksportivat tootjat, Samsung ja Hynix Semiconductor Inc., kellel on tootmisüksus ka Ameerika Ühendriikides, tegi koostööd uurimises, mis viis olemasolevate meetmete kehtestamiseni (edaspidi “esialgne uurimine”). Esialgse uurimise puhul koosnes ühenduse tootmisharu kahest tootjast, kelle toodang moodustas suurema osa kogu ühenduse dünaamiliste muutmälude toodangust: Infineon Technologies AG, München, Saksamaa, ja Micron Europe Ltd, Crowthorne, Ühendkuningriik.

(3)

Seoses kaubanduse kaitsemeetmete järelevalvega teavitati komisjoni sellest, et on võimalik, et Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmälude suhtes kehtivat tasakaalustavat tollimaksu ei kohaldata nimetatud dünaamiliste muutmälude teatava impordi suhtes.

(4)

22. märtsil 2005. aastal teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega (3) (edaspidi “teatis”), et algatatakse uurimine eemärgiga määrata kindlaks, kas on vaja vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 3 võtta vastu erisätteid, et tagada tasakaalustatud tollimaksu õige kohaldamine Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmälude impordi suhtes.

(5)

Komisjon teatas eksportiva riigi ametiasutustele ja kõikidele teadaolevatel andmetel asjaga seotud isikutele ametlikult käesoleva uurimise alustamisest. Teatise ja teatise avaldamise aluseks olnud mittekonfidentsiaalsete dokumentide koopiad saadeti kahele Korea Vabariigi eksportivale tootjale ning esialgses uurimises nimetatud või komisjonile muul viisil teada olevatele importijatele, kasutajatele ja kahele ühenduse tootjale. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist teatises sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Ettepanekud saadi kahelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt ning ühenduse kahelt tootjalt ja ühelt kasutajalt. Võttes arvesse kogu vajaliku teabe ja andmete kättesaadavust, ei peetud vajalikuks teha eespool nimetatud ettepanekud teinud äriühingute valdustesse kontrollkäike.

(7)

Käesoleva uurimise vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgses uurimises, st Korea Vabariigist pärit dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste kõik tüübid, tihedused ja variandid, olgu need komplektsed, töödeldud integraallülituste toorikkristallidesse või pooljuhtkristallidesse (kiipidesse), toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüüpi, igasuguse tihedusega (kaasa arvatud tihedus tulevikus), sõltumata pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või raamist jne. Vaatlusalune toode hõlmab ka dünaamilisi muutmälusid (DRAM), mis esinevad (kohandamata) mälumooduleis ning (kohandamata) mäluplaatidel või mõne muu agregaatvormi kujul, tingimusel et selle peamine eesmärk on kanda mälu.

(8)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN koodide 8542 21 11, 8542 21 13, 8542 21 15, 8542 21 17, ex 8542 21 01, ex 8542 21 05, ex 8548 90 10, ex 8473 30 10 ja ex 8473 50 10 alla.

(9)

Selle kindlakstegemiseks, mil määral võib vajalikuks osutuda erisätete vastuvõtmine, et tagada tasakaalustava tollimaksu korrektne sissenõudmine, keskenduti uurimises järgmistele elementidele: 1) vaatlusaluse toote kirjeldus ja selle ülevõtmine koondnomenklatuuri (CN)/TARICi nomenklatuuri ja 2) ühendusse imporditud vaatlusaluse toote kaubavoogude analüüsi tulemusena ilmnenud kõrvalekalded.

(10)

Esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et vaatlusaluseks tooteks, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, on teatavad dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud Korea Vabariigist pärinevad kõik elektrooniliste mikrolülituste tüübid. Vaatlusaluse toote puhul ei ole oluline selle tihedus, pöörduskiirus, konfiguratsioon, kiibikest või raam jne. Lisaks sellele nimetatakse ka tootmisprotsess (metalloksiidpooljuhtide – MOS- tootmistehnoloogia, sealhulgas komplementaarsete metalloksiidpooljuhtide tüübid – CMOS).

(11)

Ühest küljest määratakse esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 kindlaks CN-/TARICi koodid, mille alla vaatlusalune toode liigitatakse. Nende CN-/TARICi koodide alla kuuluvad järgmist tüüpi DRAMid: toorikkristallid, pooljuhtkristallid (kiibid), mälud (monteeritud kiibid, st koos klemmide või juhtmetega, keraamilises, metallist, plastikust või muust materjalist kapslis või mitte, edaspidi “monteeritud DRAMid”, mida kaubanduses tuntakse DRAM-koostisosadena) ja DRAM-moodulid, mäluplaadid ja mõni muu agregaatvorm (edaspidi “DRAM-valmistooted”).

(12)

Monteeritud DRAMide puhul saadakse seda tüüpi DRAM niinimetatud “taustaprotsessi” tulemusena, tegemist on kiipidega, mis on läbinud montaaži (kiibil oleva mäluelemendi ühendamise traadi abil kapsli välisküljel asuvate kontaktidega), katsetamise (et kontrollida, kas kapseldatud kiibid töötavad) ja märgistamise protsessi.

(13)

Teisalt on esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 vaatlusaluse toote tüüpidena selgesõnaliselt kirjas integraallülituste toorikkristallid või pooljuhtkristallid (kiibid), komplektsed DRAMid (selle all mõeldakse monteeritud DRAMe, ja DRAM-valmistooteid) ja DRAMid, mis esinevad (kohandamata) mälumooduleis ja mäluplaatidel või mõne muu agregaatvormi kujul (edaspidi “DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid, mis kuuluvad DRAM-valmistoodete koosseisu”).

(14)

Eespool nimetatud elemendid näitavad, et vaatlusaluse toote kirjeldus ja CN-/TARICi koodid ei ole päris kooskõlas. Teisalt kasutati monteeritud DRAMide kohta – ehkki need kuuluvad selgelt vaatlusaluse toote määratlusse (mis hõlmab kõiki DRAMide tüüpe) ja neid nimetatakse eraldi esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud CN-/TARICi koodi kirjelduses – vaatlusaluse toote kirjelduses mitmetähenduslikku sõna “komplektne”, mis ühtlasi viitab DRAM-valmistoodetele. Teisalt ei ei ole DRAM-valmistoodete koosseisus olevaid DRAM-kiipe ja/või monteeritud DRAMe, ehkki neid vaatlusaluse toote kirjelduses selgesõnaliselt nimetatakse, eraldi nimetatud ühegi esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud CN-/TARICi koodi kirjelduses. Viimase puhul nimetatakse konkreetselt kas DRAM-valmistooteid või kiipe ja monteeritud DRAMe, mida imporditakse olemasoleval kujul – ja selle tõttu ei ole seni seda tüüpi DRAMide eest tasakaalustavat tollimaksu võetud.

(15)

Monteeritud DRAMe eristatakse nii DRAM-kiipidest kui DRAM-valmistoodetest. Sellest tulenevalt näib sidususe ja õigusliku kindluse huvides kohane, et toote kirjeldus sellele selgesõnaliselt viitaks.

(16)

DRAM-valmistoodete koosseisu kuuluvate DRAM-kiipide ja/või monteeritud DRAMide puhul omandab asjaolu, et neid ei nimetata eraldi ühegi CN-/TARICi koodi all, tähtsuse olukordades, kus DRAM-valmistooted ei ole pärit Korea Vabariigist ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes ühendusse importimisel tasakaalustavat tollimaksu, seda hoolimata asjaolust, et need sisaldavad Koreast pärinevaid DRAM-kiipe ja/või monteeritud DRAMe.

(17)

Kooskõlas ELi liikmesriikides püsivalt valitseva tavaga kasutada ühenduse tolliseadustiku (4) artikli 24 tõlgendamise alusena EÜ läbirääkimiste seisukohta WTO ühtlustamise tööprogrammis, näevad ühenduses CN-koodide ex 8473 30 10, ex 8473 50 10 ja ex 8548 90 10 alla kuuluvate DRAM-valmistoodete suhtes kohaldatavad mittesooduspäritolureeglid ette, et päritoluriigiks on viimane tootjariik, kus töötamise ja töötlemise ning vajaduse korral sellest riigist pärinevate osade kaasamise tulemusena lisanduv väärtus moodustab vähemalt 45 % DRAM-valmistoodete tehasehinnast. Juhul kui see reegel ei ole täidetud, loetakse DRAMide päritolukohaks riik, millest on pärit suurem osa kasutatud materjalidest.

(18)

Uurimise ajal esitatud dokumentide ja tõendite alusel oli võimalik jõuda järeldusele, et mujalt kui Koreast pärit DRAM-valmistoodete koosseisu võib kuuluda Korea päritoluga DRAM-kiipe ja/või monteeritud DRAMe. Eespool toodud järeldusele võimaldasid jõuda kolme tüüpi tõendid. Esiteks esitati esmapilgul usutavaid tõendeid, mis näitasid, et mõned DRAM-valmistoodete, mille deklareeritud päritoluriik ei olnud Korea Vabariik, sisaldasid Korea Vabariigist pärit monteeritud DRAMe, mis olid toodetud tootjate poolt, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu. Teiseks käsitles 2003. aastal väljastatud siduv päritoluinformatsioon CN-koodi ex 8548 90 10 (TARICi kood 85489010*10) alla kuuluvaid DRAM-valmistooteid, mis olid toodetud osaliselt USAs ja osaliselt Korea Vabariigis. Lõpuks esitati ka kaks ajakirjandusartiklit, milles viidati asjaolule, et ühenduses kohaldatavad mittesooduspäritolureeglid võimaldasid Korea äriühingutel eksportida ühendusse Korea äriühingute toodetud DRAM-kiipe või monteeritud DRAMe, mille suhtes kehtib tasakaalustav tollimaks, lisades need DRAM-moodulite koosseisu, mis deklareeriti muu kui Korea Vabariigi päritoluga.

(19)

Eespool esitatut arvesse võttes leitakse, et vaja on erisätteid, et tagada tasakaalustava tollimaksu sissenõudmine DRAM-kiipidelt ja monteeritud DRAMidelt, mida toodavad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, ja mis kuuluvad muudest riikidest kui Korea Vabariigist pärinevate DRAM-valmistoodete koosseisu.

(20)

Üks äriühing, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, väitis, et kui DRAM-kiibid või monteeritud DRAMid kuuluvad DRAM-valmistoodete koosseisu, ei saa neid edaspidi lugeda tooteks, mille suhtes on võimalik kohaldada tasakaalustavat tollimaksu. Sellega seoses leitakse, kui DRAM-kiibid või monteeritud DRAMid kuuluvad DRAM-valmistoodete koosseisu, säilitavad nad endiselt oma funktsioonid ja omadused. Asjaolu, et nad on DRAM-valmistoodete koosseisus, ei muuda nende füüsikalisi ja tehnilisi omadusi. Lisaks on DRAM-valmistoote funktsioon – milleks on mälu, kuigi suuremas ulatuses – täpselt sama kui DRAM-kiipide või monteeritud DRAMide puhul üksikult vaadelduna. Seepärast järeldatakse, et DRAM-kiipide või monteeritud DRAM-ide inkorporeerimine DRAM-valmistoodete koosseisu ei muuda nende olemust ning see ei saa olla põhjuseks jätta nende suhtes tasakaalustav tollimaksu kohaldamata. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(21)

Sama pool ning Korea Vabariigi valitsus väitsid, et DRAM-valmistoodete koosseisu kuuluvatele DRAM-kiipidele ja monteeritud DRAMidele ei ole viidatud esialgse määruse artikli 1 lõikes 1, sest neid ei käsitletud esialgses uurimises. Nagu eespool põhjenduses 13 märgitud, on esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 selgelt öeldud, et tasakaalustav tollimaks kehtestatakse ka DRAM-valmistoodete koosseisus esinevate DRAM-kiipide ja monteeritud DRAMide suhtes. Mis puutub väitesse, et DRAM-valmistoodete koosseisus esinevaid monteeritud DRAMe ei käsitletud esialgses uurimises, siis ei esitatud ühtegi tõendit, mis näidanuks, et see nii ka oli. Seevastu arvestades saadud subsiidiumide olemust, võeti esialgses uurimises arvesse uuritud äriühingute kõiki müüke, et hinnata subsideerimistaset. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(22)

Ühenduses DRAMide suhtes kohaldatavaid mittesooduspäritolureegleid silmas pidades analüüsiti impordivooge seoses vaatlusaluse toote kahe peamise kategooriaga: ühest küljest DRAM-plaadid, -kiibid ja monteeritud DRAMid, mis pärinevad riigist, kus toimub difusioonitoiming, (5) ja teisest küljest DRAM-valmistooted, mis on pärit põhjenduses 17 märgitud kriteeriumidele vastavast riigist. Analüüs hõlmas ajavahemikku 2003. aasta maist kuni 2005. aasta maini ja põhines Comexti statistikal TARICi koodide tasandil.

(23)

Vaatlusaluse toote esimese liigi puhul tehti ühenduse tootmisharu esitatud teabele tuginedes kindlaks, et difusioonitoiming toimub väljaspool ühendust praegu üksnes järgmistes riikides (tootmisvõimsuse järgi kahanevas järjekorras): Korea Vabariik, Taiwan, USA, Jaapan, Singapur ja Hiina Rahvavabariik. Sellest järeldub, et import, mille deklareeritud päritolukoht on mõni muu riik peale nimetatute, on valesti deklareeritud. Eriti ilmne tundub see asjaolu olevat Malaisia, Hongkongi ja mingil määral Hiina Rahvavabariigi päritoluga deklareeritud impordi puhul, mille difusioonivõimsus on piiratud. Lisaks viimati nimetatud riikidele on Comextis teateid DRAMide impordi kohta teistest riikidest.

(24)

Arvestades asjaolu, et kohaldatavad mittesooduspäritolureeglid on piisavalt selged ja et toll saab vale päritolu märkimist tollideklaratsiooni käsitleda kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, leitakse, et kõige asjakohasem viis probleemi lahendamiseks on difusioonitoimingu toimumiskohaks olevate riikide tolliasutuste korrapärane teavitamine, et oleks võimalik teha vastavaid kontrolle.

(25)

Vaatlusaluse toote teise liigi puhul selgus, et see moodustab põhiosa kõikide DRAM-tüüpide impordist ühendusse (73 %). Eriti Malaisia päritoluga deklareeritud import moodustab 78 % kõigist sellest riigist imporditud tüüpidest, Hongkongi puhul 95 % ja Hiina Rahvavabariigi puhul 93 %.

(26)

Nagu on eespool selgitatud, ei toimu põhjenduses 25 nimetatud riikides difusioonitoiminguid või need toimuvad vaid piiratud mahus. Seoses sellega esitati tõendid, mis näitavad, et maksimaalne väärtus, mida nendes riikides saaks lisada, ei piisa tõenäoliselt olemasolevate päritolureeglitega nõutava 45 % väärtuse saavutamiseks, ning on veelgi ebatõenäolisem, et see võiks moodustada suurema osa kogu tootmisprotsessist.

(27)

Eespool esitatut silmas pidades leitakse, et vaja on erisätteid, et tagada DRAM-valmistoodete päritolu õige deklareerimine ja et tolliasutustel oleks võimalik teha asjakohaseid kontrolle.

(28)

Eespool esitatud järeldusi silmas pidades järeldatakse, et on vaja erisätteid, selleks et:

(29)

Põhjenduse 28 punktis a nimetatud erisäte peaks sisaldama vaatlusaluse toote selgemat kirjeldust, milles on eraldi välja toodud kõik DRAMide erinevad vormid ja nimetatakse selgesõnaliselt monteeritud DRAMe.

(30)

Põhjenduse 28 punktides b ja c osutatud erisätted peaksid esinema viitenumbri kujul, mille deklareerija märgib ühtse haldusdokumendi (SAD: Single Administrative Document) lahtrisse 44 hetkel, kui esitatakse imporditud DRAMi vabasse ringlusse laskmisega seotud tollideklaratsioon. Selline number peaks vastama DRAM-valmistoote kirjeldusele, milles võetakse arvesse 1) selle kuju, 2) selle päritolu (“Korea Vabariik” või “muud riigid kui Korea Vabariik”), 3) vajaduse korral: tootmisprotsessiga seotud Korea äriühingut (“Samsung” või “mis tahes äriühing peale Samsungi”) ja 4) muudest riikidest kui Korea Vabariigist pärinevate DRAM-valmistoodete puhul, mis sisaldavad Korea Vabariigist pärinevaid DRAM-kiipe ja/või monteeritud DRAMe ja on toodetud mis tahes äriühingu poolt peale Samsungi, väärtust, mille DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid moodustavad DRAM-valmistoote koguväärtusest. Kohaldada tuleks järgmisi viitenumbreid, mis vastavad allpool esitatud toote/päritolu kirjeldustele:

(31)

Numbri 1 alla kuuluva toote/päritolu kirjeldusega ei peaks kaasnema mingeid täiendavaid tõendavaid dokumente. Viitenumbri märkimist loetakse iseenesest piisavaks, et pöörata deklareerija tähelepanu vajadusele kontrollida hoolikalt kõigi asjassepuutuvate tootjate päritolu ja asukohta. Lisaks sellele oleks igasugune täiendav dokument deklareerijale liigseks koormaks selliste DRAMide importimisel, mille tootmises ei osale ükski äriühing, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu.

(32)

Numbrite 2–7 alla kuuluvate toote/päritolu kirjeldustega seevastu peaks olema kaasas kinnitus, mille on väljastanud DRAMi viimane tootja ja mille esitab deklareerija koos ühtse haldusdokumendiga hetkel, kui esitatakse vabasse ringlusse laskmisega seotud tollideklaratsioon vastavalt lisas esitatud tekstile. Sellises kinnituses peaks muu hulgas olema märgitud nende äriühingute, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu, poolt teostatud tootmisprotsessi väärtus imporditud DRAMide koguväärtusest.

(33)

Numbrite 2–7 alla kuuluvate DRAM-valmistoodete suhtes kohaldatav tasakaalustava tollimaksu määr tuleks arvutada proportsionaalselt väärtusega, mille Korea Vabariigist pärinev inkorporeeritud DRAM-kiip ja/või monteeritud DRAM moodustab DRAM-valmistoote koguväärtusest. Et lihtsustada tolliprotseduuri ja kõnealusele väärtusele vastavate asjakohaste tollimaksumäärade kohaldamist, tuleks kehtestada järgmised kuus tollimaksumäära taset – igaüks vastab toote/päritolu kirjelduste järgmistele numbritele:

(34)

Põhjenduses 33 kehtestatud tollimaksumäära iga tase vastab madalaimale protsendile (mis on ette nähtud vastavate DRAM-valmistoodete puhul), mida kohaldatakse tasakaalustava tollimaksu suhtes (näiteks 10 % 34,8 %st DRAM-valmistoodete puhul, mis kuuluvad numbri 3 alla, st 3,4 %), et tagada sätte tasakaalustatud kohaldamine ja vältida vaatlusalust toodet ühendusse importivate ja müüvate ettevõtjate ebaproportsionaalset koormust.

(35)

Lõpuks leitakse seoses põhjenduse 28 punktis d osutatud erisättega, et nii põhjendusega 30 ettenähtud viitenumbri puudumine ühtse haldusdokumendi lahtris 44 kui kinnituse puudumine põhjenduses 32 nimetatud juhtudel peaks andma alust tasakaalustava tollimaksu määra 34,8 % kohaldamiseks, kuna tuleb eeldada – kui ei tõestata vastupidist – et DRAM-valmistoode on pärit Korea Vabariigist ja selle tootjateks on äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu.

(36)

Kui põhjenduses 32 nimetatud juhtudel ei ole mõned DRAM-valmistoodete koosseisus olevad DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid selgelt märgistatud ning nende tootjad ei ole nõutud kinnituse alusel selgelt äratuntavad, tuleb eeldada – kui ei tõestata vastupidist – et sellised DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid on pärit Korea Vabariigist ja need on tootnud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu. Seepärast tuleks kohaldada 34,8 % tasakaalustavat tollimaksu neil juhtudel, mille puhul eespool öeldust tulenevalt on DRAM-valmistoode pärit Korea Vabariigist. Kõigil muudel juhtudel peaks kohaldatavaks tasakaalustavaks tollimaksuks olema põhjenduses 33 ettenähtud määr, mis vastab põhjenduses 30 sätestatud väärtustele.

(37)

Seoses erisätte ja eespool põhjendustes 35 ja 36 nimetatud asjaoludega selgus, et DRAMi tarnijatel on oma klientide ees lepingulised kohustused hoida tooted vastavuses tootmisharu standardites määratletud teatavate nõuetega, sealhulgas viide nende äriühingute nimele, kus toimus difusioon ja montaaž. Seega leitakse, et esitatav teave ja tõendid ei ole deklareerijale liigseks koormaks,

1.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes, mis on toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüüpi, sõltumata tüübist, tihedusest, variatsioonidest, pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või raamist jne.

Eelmises lõikes määratletud DRAMid esinevad järgmisel kujul:

2.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

3.

Artikli 1 lõikest 3 saab uue nummerduse kohaselt artikli 1 lõige 7.

4.

Artiklile 1 lisatakse järgmine uus lõige 3:

“3.   Liikmesriigi tolliametile DRAM-valmistoodete vabasse ringlusse laskmiseks tollideklaratsiooni esitamisel märgib deklareerija ühtse haldusdokumendi (“SAD”) lahtrisse 44 viitenumbri, mis vastab allpool järgmises tabelis esitatud toote/päritolu kirjeldustele. Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

5.

Artiklile 1 lisatakse järgmine uus lõige 4:

“4.   Viidates lõikele 3 loetakse numbri 1 alla kuuluvat toote/päritolu kirjeldust käsitleva viitenumbri märkimist ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 iseenesest piisavaks tõendiks. Kõigi ülejäänud toote/päritolu kirjelduste kohta esitab deklareerija viimase tootja väljastatud kinnituse, mis tõendab kõigi DRAM-valmistoote komponentide päritolu, tootjaid ja väärtust, kooskõlas lisas sätestatud nõuetega. Kõnealune kinnitus vormistatakse äriühingu kirjaplangil ja kinnitatakse äriühingu pitsatiga.”

6.

Artiklile 1 lisatakse järgmine uus lõige 5:

“5.   Juhul kui ühtses haldusdokumendis ei ole kirjas viitenumbrit, nagu ette nähtud lõikes 3, või kui tollideklaratsiooniga ei ole lõikes 4 nõutud juhtudel kaasas kinnitust, loetakse DRAM-valmistoote – kui ei tõendata vastupidist – päritoluriigiks Korea Vabariik ja tootjaks mis tahes äriühing peale Samsungi, ning kohaldatakse tasakaalustava tollimaksu määra 34,8 %.

Juhtudel, kui mõned DRAM-valmistoodete koosseisus olevad DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid ei ole selgelt märgistatud ning nende tootjad ei ole lõikes 4 nõutud kinnituse alusel selgelt äratuntavad, tuleb eeldada – kui ei tõestata vastupidist – et sellised DRAM-kiibid ja/või monteeritud DRAMid on pärit Korea Vabariigist ja need on tootnud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu. Neil juhtudel on DRAM-valmistoodete suhtes kohaldatava tasakaalustava tollimaksu määra arvutamise aluseks Korea Vabariigist pärit DRAM-kiipide ja/või monteeritud DRAMide vaba netohinna osakaal ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist DRAM-valmistoodete vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, nagu sätestatud lõikes 3 esitatud tabeli punktides 2–7. Kui eespool nimetatud DRAM-kiipide ja/või monteeritud DRAMide väärtus on siiski selline, et see DRAM-valmistoode, mille koosseisu nad kuuluvad, määratakse Koreast pärinevaks, kohaldatakse DRAM-valmistoote suhtes tasakaalustava tollimaksu määra 34,8 %.”

7.

Artiklile 1 lisatakse järgmine uus lõige 6:

“6.   Andmete kontrollimiseks liikmesriikide tolliasutuste poolt kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 28 lõikeid 1, 3, 4 ja 6 mutatis mutandis.”

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/17

(1)

Nõukogu võttis määrusega (EÜ) nr 384/96 (1) vastu ühised eeskirjad kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

(2)

Pidades silmas, et Ukraina ja Euroopa Liidu 1. detsembri 2005. aasta tippkohtumise otsustes tunnustatakse Ukraina märkimisväärseid edusamme turumajanduslike tingimuste kehtestamise suunas, on asjakohane lubada, et Ukraina eksportijate ja tootjate puhul määratakse normaalväärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 2 lõigetega 1–6,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/18

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/20

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2958/93 (2) kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 2019/93 kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad seoses teatavate põllumajandustoodete väiksematele Egeuse mere saartele tarnimise erikorraga ning, kohaldades määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklit 3, kõnealuse tarnimise toetussummad.

(2)

Kohaldades määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklit 2, on komisjoni määrusega (EÜ) nr 3175/94 (3) koostatud teraviljatoodete ja kuivsööda prognoositav tarnebilanss.

(3)

Tuleks koostada prognoositav tarnebilanss 2006. aastaks.

(4)

Seetõttu tuleb muuta määrust (EÜ) nr 3175/94.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste toodete korralduskomiteede ühise komitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/22

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2286/2002 kohaldatakse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud AKV–EÜ partnerluslepingust tulenevalt AKV riikidest lähtuva impordi kord.

(2)

Otsusega 2001/822/EÜ lubatakse AKV-ÜMT päritolu kumulatsiooni nimetatud otsuse III lisa artikli 6 lõigete 1 ja 5 tähenduses 160 000-tonnise kooritud riisina arvestatud aastakoguse piires KN-koodi 1006 alla kuuluvate toodete puhul.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 638/2003 (4) nähakse ette, et tasakaalustatud turukorralduse tagamiseks antakse impordilitsentse ajavahemike kaupa. Praeguse turukorralduse tingimuste puhul ei ole kõnealune eesmärk täielikult täidetud asjaomaste AKV ja ÜMT riikide koristusperioodide tõttu. Sellise olukorra parandamiseks ja litsentside väljaandmise paremaks kohandamiseks AKV ja ÜMT riikide koristusperioodidega tuleks jaanuariks ettenähtud periood ühe kuu võrra edasi lükata ning muuta vastavalt määrust nr (EÜ) 638/2003.

(4)

Kõnealuste tariifikvootide optimaalse haldamise võimaldamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada 1. jaanuarist 2006.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

Artikli 3 lõikes 1 asendatakse sõna “jaanuar” sõnaga “veebruar”.

b)

Artikli 5 lõikes 1 asendatakse sõna “jaanuar” sõnaga “veebruar”.

c)

Artikli 10 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/24

(1)

Eksporditoetuse eristamise puhul nähakse komisjoni 27. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2255/2004 (kolmandatesse riikidesse suhkru importimisega seotud tolliformaalsuste täitmise tõendamise kohta määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 16 kohaselt) (2) ette tolliformaalsuste täitmise tõendamise lihtsustamine.

(2)

Võttes arvesse selle muudatuse põhjuseks olevaid haldusprobleeme ja nende püsivaid mõjusid turule, tuleks nimetatud määruse kohaldamisaega pikendada ühe aasta võrra.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2255/2004 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/25

(1)

2004/05. turustusaasta toetusetaotlustega hõlmatud sidrunite, greipide, pomelite ja apelsinide kogused, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt komisjoni 1. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2111/2003 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2202/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljatoodete toetuskavaga) (2) artikli 39 lõike 1 punktile c, ei ületa ühenduse künnist. Seepärast tuleks pärast 2004/05. turustusaasta lõppu maksta Küprosele täiendavat toetust.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2111/2003 artikli 39 lõike 1 punkti c kohaselt on liikmesriigid teatanud toetuskava alusel töödeldud väikeste tsitrusviljade kogused. Selle teabe alusel on kindlaks tehtud, et ühenduse töötlemiskünnist on ületatud 49 220 tonni võrra. Kõnealuse töötlemiskünnise ületamise puhul on Küpros oma töötlemiskünnist ületanud. Määruse (EÜ) nr 2202/96 I lisas osutatud mandariinide, klementiinide ja satsumade toetussummasid 2004/05. turustusaastaks tuleks seetõttu vähendada Küprose puhul 17,83 %.

(3)

2004/05. turustusaastaks ei esitanud Tšehhi Vabariigi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tootjad töötlemiseks ettenähtud tsitrusviljade puhul toetusetaotlusi. Seepärast ei tuleks kõnealustes liikmesriikides nimetatud turustusaastaks täiendavat toetust maksta,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/27

(1)

Komisjoni 30. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1555/96 puu- ja köögivilja täiendavate imporditollimaksude rakenduseeskirjade kohta, (2) sätestatakse kõnealuse määruse lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artikli 308d kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artikli 5 lõike 4 (4) kohaldamiseks ja võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2002., 2003. ja 2004. aasta kohta, tuleks muuta pirnide, sidrunite, õunte ja kabatšokkide täiendavate imporditollimaksude käivituslävesid.

(3)

Selle tulemusena tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1555/96.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/29

(1)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1043/2005 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega) (2) artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (3) kohaldatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate toodete suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 3 sätestatakse, et konkreetse kolmanda riigi suhtes diferentseeritud toetuse kohaldamise korral omandatakse õigus toetusele kõnealusesse kolmandasse riiki importimisel. Kõnealuse määruse artiklites 14, 15 ja 16 sätestatakse diferentseeritud toetuse maksmise tingimused, eelkõige toodete sihtkohta jõudmise tõendamiseks esitatavad dokumendid.

(3)

Diferentseeritud toetuse kohaldamise puhul nähakse määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõigetega 1 ja 2 ette, et toetuse osa, mille arvutamisel kasutatakse kõige madalamat toetusemäära, makstakse eksportija avalduse korral kohe, kui esitatakse tõend, et toode on ühenduse tolliterritooriumilt ära viidud.

(4)

EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu 5. juuli 2005. aasta otsus nr 3/2005, mis käsitleb Euroopa lepingu (4) protokolliga nr 3 ettenähtud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise korra tõhustamist, näeb ette eksporditoetuste kaotamise asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaaduste eksportimisel Rumeeniasse alates 1. detsembrist 2005.

(5)

Rumeenia on otsustanud kohaldada impordi sooduskorda teatavate oma territooriumile imporditavate kaupade suhtes ainult siis, kui asjakohastele toodetele on lisatud dokumendid, mis kinnitavad, et kõnealuste toodete suhtes eksporditoetust ei kohaldata.

(6)

Rumeenia võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga arvesse võttes ja vältimaks ettevõtjate liigsete kuludega koormamist kolmandate riikidega kauplemisel, on seoses nimetatud sooduskorraga asjakohane kohaldada üleminekumeetmena erandit määrusest (EÜ) nr 800/1999 selles osas, mis nõuab diferentseeritud toetuste korral impordi tõendamist. Kui kõnealuste konkreetsete sihtriikide suhtes ei ole eksporditoetust kindlaks määratud, on asjakohane jätta see asjaolu eksporditoetuse alammäära määramisel arvesse võtmata.

(7)

Seoses sellega, et EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 3/2005 meetmeid kohaldatakse 1. detsembrist 2005, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/31

(1)

Valmistades ette Rumeenia ühinemist ühendusega, sõlmis ühendus hiljuti kõnealuse riigiga töödeldud põllumajandussaadusi käsitleva kaubanduskokkuleppe. Kokkuleppega nähakse ette soodustused, sealhulgas ühenduse eksporditoetuste kaotamine teatavatele töödeldud põllumajandussaadustele.

(2)

EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu 5. juuli 2005. aasta otsuses nr 3/2005 Euroopa lepingu (2) protokollis nr 3 ettenähtud töödeldud põllumajandussaaduste kauplemiskorra parandamise kohta nähakse ette asutamislepingu I lisas nimetamata töödeldud põllumajandussaaduste toetuste kaotamine eksportimisel Rumeeniasse alates 1. detsembrist 2005.

(3)

Vastuseks EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 3/2005 sätestatud eksporditoetuste kaotamisele on Rumeenia asutused kohustunud andma vastastikuse impordi sooduskorra riigi territooriumile imporditavatele kaupadele, kui kõnealusele kaubale on lisatud ekspordideklaratsiooni koopia, milles on erimärge, et nendele ei kohaldata eksporditoetust. Kõnealuse dokumendi puudumise korral kohaldatakse tollimaksu täies ulatuses.

(4)

Pärast EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 3/2005 jõustumist ei kohaldata Rumeeniasse eksportimisel eksporditoetust enam kaupadele, millele ettevõtjad on taotlenud toetusesertifikaate vastavalt komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega. (3)

(5)

Toetussertifikaatide vähendamine ja vastava tagatise proportsionaalne vabastamine peaks olema lubatud, kui ettevõtjad suudavad pädevale siseriiklikule asutusele rahuldavalt näidata, et nende tagastamisnõudeid on mõjutanud EÜ–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsus nr 3/2005. Toetussertifikaadi summa vähendamise ja vastava tagatise proportsionaalse vabastamise taotluse hindamisel peaks pädev siseriiklik asutus kahtluse korral võtma eelkõige arvesse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4045/89 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (4) artikli 1 lõikes 2 osutatud dokumente, mis ei piira kõnealuse määruse teiste sätete kohaldamist. Halduslikel põhjustel on kohane, et toetussertifikaadi summa vähendamise ja tagatise vabastamise taotlused esitatakse lühikese aja jooksul ning heakskiidetud vähendamissummadest teatatakse komisjonile õigeaegselt, et hõlmata need 1. veebruarist 2006 väljaantavate toetussertifikaatide summa määratlemiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1043/2005.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas nimetamata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/33

(1)

Komisjoni 17. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 350/93 i teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (2) sätestab meetmed selle määruse lisa 8. punktis (foto 509) kirjeldatud lühikeste pükste klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris.

(2)

Erineva klassifitseerimise vältimiseks on vaja täpsustada kõnealuse rõivaeseme taskute kirjeldust ja vastavalt muuta ka põhjenduse teist lõiku. Senini on asjaolu, et taskutel ei ole kinnist, illustreeritud üksnes fotoga 509.

(3)

Peale selle on kõnealuse rõivaeseme klassifitseerimiseks esitatud põhjenduses viidatud kombineeritud nomenklatuuri grupi 62 märkusele 8 ilma märkuse lõiku nimetamata, mis võib viia lahknevale klassifitseerimisele.

(4)

Kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks selgeks teha, et määrusega (EMÜ) nr 350/93 ettenähtud klassifitseerimine ei põhine märkuse 8 esimesel lõigul ega ole seetõttu määratletud põhjendusega, et kõnesoleval rõivaesemel on läbilõige, mis selgelt osutab, et rõivaese on kavandatud naistele.

(5)

Tuleks teha säte, et kohaldati grupi 62 märkuse 8 teist lõiku ja et kõnesolev rõivaese klassifitseeriti CN-koodi 6204 63 90 all, kuna kõnesoleva rõivaeseme läbilõige ei osuta piisavalt, kas rõivaese on mõeldud meestele või naistele, ning seetõttu pole võimalik määrata, kas tegemist on meeste- ja poiste- või naiste- ja tüdrukuterõivastega.

(6)

Määrust (EMÜ) nr 350/93 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1.

Veerus 1 (“Kirjeldus”) asendatakse viimane lause järgmisega:

“Rõivaesemel on lahtised sisetaskud kummalgi poolel ja trikookoes sisepüksikud (65 % polüestrit, 35 % puuvilla) vöökoha külge õmmeldud (nagu šortsidel) (vt fotot nr 509). (*)”

2.

Veerus 3 (“Põhjendus”) asendatakse tekst järgmisega:

“Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 62 märkuse 8 teise lõigu ning CN-koodide 6204, 6204 63 ja 6204 63 90 sõnastusega.

Klassifitseerimine supelpükstena on välistatud, kuna rõivaese oma lõike, välisilme ja mitte kindlalt suletavate küljetaskute tõttu ei näe välja selliselt, et see oleks mõeldud kandmiseks üksnes või peamiselt supelpükstena.”

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/35

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade koondnomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade koondnomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade koondnomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel klassifitseerida 2. veerus näidatud KN-koodi alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinformatsiooni saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/37

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, f, g ja h loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse V lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 V lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/39

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/43

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/45

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/47

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2135/95 (suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (2) artiklis 3 on sätestatud, et toetus määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eksporditavate toodete 100 kilogrammi kohta võrdub põhisummaga, mis on korrutatud sahharoosisisaldusega, hõlmates vajadusel ka muid sahharoosina väljendatud suhkruid. Asjaomase toote sahharoosisisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et töötlemata kujul eksporditava sorboosi toetuse põhisumma peab olema võrdne toetuse põhisummaga (millest on maha arvatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest), mida kohaldatakse vastavalt komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (3) viimati nimetatud määruse lisas loetletud toodete suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 1 peab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud muude töötlemata kujul eksporditavate toodete toetuse põhisumma olema võrdne ühe sajandikuga summast, mis on kehtestatud, võttes arvesse ühelt poolt erinevust valge suhkru kehtiva sekkumishinna (ühenduse puudujäägita aladel sellel kuul, mille kohta põhisumma on kehtestatud) ja maailmaturul kehtivate valge suhkru noteeringute või hindade vahel ning teiselt poolt vajadust saavutada tasakaal kolmandatesse riikidesse ekspordiks töödeldud kauba valmistamisel ühenduse põhisaaduste kasutamise ja neist riikidest sisese töötlemise korra alusel vastuvõetavate toodete kasutamise vahel.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 4 võib põhisumma kohaldamisel piirduda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud teatavate toodetega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 27 on sätestatud, et toetuse võib määrata kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h osutatud töötlemata toodete ekspordiks. Toetus tuleb määrata 100 kilogrammi kuivaine sisalduse kohta, võttes arvesse CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete eksporditoetust ning kavandatava ekspordi majandusaspekte. Kõnealuse lõike 1 punktides f ja g osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest ning punktis h osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest.

(7)

Eespool nimetatud toetused tuleb määrata igal kuul. Neid võib vahepealsel perioodil muuta.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(9)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(10)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkrusektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riikide puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(11)

Pidades silmas eespool sätestatut, tuleks kehtestada kõnealuste toodete toetused asjakohaste summade ulatuses.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/50

(1)

Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1138/2005 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2005/2006 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1138/2005 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/51

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/54

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995 aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)

Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)

Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/56

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (2) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus mida diferentseeritakse vajaduse korral kartulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)

Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

a)

10,08 EUR/t maisi-, nisu-, odra- ja kaeratärklise puhul;

b)

19,42 EUR/t kartulitärklise puhul.

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/57

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1058/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/58

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1438/2005 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/59

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1059/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/60

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1809/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähendamise ülemmäär. Selle ülemmäära kehtestamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teravilja praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähendamise ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/61

(1)

22. märtsil 2004 andis nõukogu komisjonile volitused alustada Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tõttu 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõike 6 alusel läbirääkimisi teatavate teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetega.

(2)

Läbirääkimisi pidas komisjon koostöös asutamislepingu artikli 133 alusel moodustatud komiteega ja vastavalt nõukogu väljaantud läbirääkimisjuhistele.

(3)

Komisjon on lõpetanud läbirääkimised GATT 1994 artikli XXIV lõike 6 ja artikli XXVIII kohase Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks. Seetõttu tuleks nimetatud kirjavahetuse vormis leping heaks kiita,

23.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/64

(1)

Nõukogu võttis 29. novembril 2005 vastu otsuse 2005/848/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/722/EÜ. (2)

(2)

Otsustatud on võtta vastu nende isikute, rühmituste ja üksuste ajakohastatud nimekiri, kelle suhtes määrust (EÜ) nr 2580/2001 kohaldatakse,