ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 337 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2106/2005, 21. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2103/2005,
12. detsember 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3605/93 seoses statistiliste andmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõike 14 kolmandat lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon peab esitama andmed, mis on vajalikud selleks, et kohaldada Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Komisjon ei kogu neid andmeid otseselt, vaid tugineb andmetele, mis on kõnealuse protokolli artikli 3 alusel liikmesriikide ametiasutuste poolt kogutud ja esitatud. |
(2) |
Komisjoni rolli statistikaasutusena täidab selles kontekstis komisjoni nimel Eurostat. Komisjoni talitusena, kes vastutab komisjoni kohustuseks olevate ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest, peab Eurostat tegutsema erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 1997. aasta otsuses 97/281/EÜ Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. (3) Komisjoni 25. mai 2005. aasta liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatust, terviklikkust ja vastutust käsitleva soovituse rakendamine liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutuste poolt peaks tõhustama ametialase sõltumatuse, piisavate vahendite ja statistiliste andmete kvaliteedi põhimõtte elluviimist. |
(3) |
Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruses (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (4) on esitatud asjakohased määratlused seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega ning on ette nähtud ajakava valitsemissektori eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate iga-aastaste andmete ning valitsemissektori muude iga-aastaste andmete esitamiseks komisjonile. Oma praeguses sõnastuses ei sisalda määrus sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide esitatud andmete kvaliteedi hindamist või andmete esitamist komisjoni poolt. |
(4) |
Komisjoni ettepaneku põhjal võttis nõukogu (ECOFIN) 18. veebruaril 2003 vastu tegevusjuhised andmete kogumise ja esitamise kohta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames, püüdes selgitada ja tõhustada nii liikmesriikide kui ka komisjoni tasandil menetlusi, mille alusel kogutakse ja esitatakse Euroopa arvepidamissüsteemi 1995 (ESA 95), (5) valitsemissektori arvepidamist ning eelkõige valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevaid andmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. |
(5) |
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames andmete esitamise tähtpäevade ülevaatamine peaks tagama täieliku kooskõla ESA andmete edastusprogrammi (6) tähtpäevadega kord kvartalis või kord aastas esitatavate valitsemissektori kulude ja tulude, bilansi, finantstehingute ja võla osas. Andmete esitamise tähtpäevade ülevaatamise eesmärk on lihtsustada liikmesriikide jaoks aruandekohustust ning ülevaatamine eeldab tulevikus ESA andmeedastusprogrammi komisjoni määrusega mõningate muudatuste tegemist. |
(6) |
Usaldus eelarvealase järelevalve vastu sõltub olulisel määral usaldusväärsest eelarvestatistikast. Äärmiselt oluline on määruse (EÜ) nr 3605/93 alusel liikmesriikide esitatud andmete ja protokolli kohaselt komisjoni poolt nõukogule esitatud andmete hea kvaliteet. |
(7) |
Vaja on täpsustada meetmeid, millega parandatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatavate valitsemissektori tegelike andmete kvaliteeti ning mis toetuvad parimatele olemasolevatele tavadele ning võimaldavad nõukogul ja komisjonil täita oma asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Kvaliteedi hindamise põhikomponendid on sätestatud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi kohta koostatud deklaratsioonis, mille statistikaprogrammi komitee võttis vastu 2001. aasta septembris. |
(8) |
Kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuspõhimõttega ei lähe käesolevas määruses ette nähtud meetmed, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud statistiliste andmete kvaliteedi statistikaalase järelevalve parandamise eesmärgi saavutamiseks, nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(9) |
Eelarvestatistika koostamist reguleerivad põhimõtted, mis on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta, (7) eriti erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse ja läbipaistvuse põhimõtted. |
(10) |
Eurostat vastutab komisjoni nimel andmete kvaliteedi hindamise eest ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kasutatavate andmete esitamise eest vastavalt komisjoni otsusele 97/281/EÜ. |
(11) |
Komisjoni ning liikmesriikide statistikaasutuste vahel tuleb luua püsiv dialoog, et tagada nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olevate ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteet. Selleks võib komisjon korraldada nii korrapäraseid külastusi dialoogi pidamiseks kui ka võimalikke metodoloogilisi külastusi, parandades sel moel esitatud andmete kontrolli ning tagades jätkuva kindluse andmete kvaliteedi osas. Liikmesriigid peavad võimaldama komisjonile viivitamatu juurdepääsu teabele. Reegliks peaksid olema külastused dialoogi pidamiseks. Metodoloogilisi külastusi tuleks korraldada ainult siis, kui komisjon (Eurostat) tuvastab olulised ohud või võimalikud probleemid seoses andmete kvaliteediga, eelkõige seoses meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemidega, mida kohaldatakse andmete puhul, millest liikmesriigid on kohustatud teatama. Nimetatud võimalike metodoloogiliste külastuste läbiviimine tugineb kõikide asjakohaste foorumite vahelisel teabevahetusel, eelkõige koostööl majandus- ja rahanduskomiteega. |
(12) |
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile üksikasjalikud loetelud nende meetodite, menetluste ja allikate kohta, mida kasutatakse tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevate andmete ning nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete kogumiseks ESA 95 alusel, ning kõnealused loetelud ajakohastama ja üldsusele kättesaadavaks tegema. |
(13) |
Kui on kahtlusi valitsemissektori tehingu nõuetekohases arvepidamises või keerulistel või üldist huvi pakkuvatel juhtudel peab komisjon (Eurostat) vastu võtma kiireid otsuseid tehingu nõuetekohase arvepidamise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2223/96. |
(14) |
Reegleid, millega määratakse kindlaks komisjoni (Eurostati) andmete esitamise kord, tuleb selgitada andmete esitamise tähtaja ning võimalike reservatsioonide ja muudatuste osas. |
(15) |
Esitatavate andmete ulatus tuleb viia kooskõlla liikmesriikide käesoleval ajal esitatavate andmetega. Üldisemalt tuleb määrust (EÜ) nr 3605/93 ajakohastada tegevusjuhiste rakendamisel omandatud kogemuste põhjal. |
(16) |
Määrust (EÜ) nr 3605/93 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 3605/93 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: “Artikkel 3 1. Kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad liikmesriikide poolt jooksvaks aastaks kehtestatud summasid. Tegemist peab olema kõige värskemate ametlike prognoosidega, milles võetakse arvesse kõige hilisemad eelarvet puudutavad otsused ning majandusarengu suunad ja väljavaated. Nimetatud arvud töötatakse välja võimaluse piires vahetult enne andmete esitamise tähtaega. 2. Valitsemissektori eelarve tegelikku puudujääki ja valitsemissektori võla taset käsitlevad arvud tähendavad eelnenud aasta arvestuslikke, esialgseid, lõplikult kinnitamata või lõplikke tulemusi. Kavandatud ja tegelikud andmed peavad määratluste ja kontseptsioonide osas moodustama järjepideva aegrea.” |
2. |
Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega: “1. Alates 1994. aasta algusest esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning valitsemissektori võla taseme kohta kaks korda aastas, esimene kord enne jooksva aasta (n aasta) 1. aprilli ja teine kord enne n aasta 1. oktoobrit. Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised riigiasutused vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames andmete esitamise eest. 2. Enne n aasta 1. aprilli liikmesriigid:
3. Enne n aasta 1. oktoobrit esitavad liikmesriigid komisjonile aruande:
|
3. |
Artiklid 7 ja 8 asendatakse järgmistega: “Artikkel 7 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast olulisest muudatusest niipea, kui see saab teatavaks, nende poolt juba esitatud tegelikku ja kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ning valitsemissektori võlga käsitlevates arvudes. 2. Olulised muudatused tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevates arvudes tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Igal juhul tuleb sellistest muudatustest, mille tulemusena ületatakse asjakohases asutamislepingu protokollis sätestatud kontrollväärtuseid või mis tähendavad, et liikmesriigi andmed ei ületa enam kontrollväärtusi, teatada ning need tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Artikkel 8 Liikmesriigid avalikustavad varasemate aastate tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevad ning muud andmed, mis on esitatud komisjonile vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7.” |
4. |
Artikli 8 järele lisatakse järgmised jaod: “2A JAGU ANDMETE KVALITEET Artikkel 8a 1. Komisjon (Eurostat) hindab korrapäraselt nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud ESA 95 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete (edaspidi “valitsemissektori arvepidamine”) kvaliteeti. Tegelike andmete kvaliteedi all mõeldakse seda, et statistilised andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjepidevad. Hindamisel keskendutakse sellistele liikmesriikide loeteludes märgitud aspektidele nagu valitsemissektori piiritlemine, valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigitus ning kirjendamisaeg. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) nii kiiresti kui võimalik statistilise teabe, mida on taotletud andmete kvaliteedi hindamise eesmärgil, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid. Esimeses lõikes osutatud “statistiline teave” peaks piirduma teabega, mida on eranditult vaja selleks, et kontrollida vastavust Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) reeglitele. Eelkõige tähendab statistiline teave:
Küsimustike vormi määrab kindlaks komisjon (Eurostat) pärast konsulteerimist nõukogu otsuse 91/115/EMÜ (8) alusel loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (edaspidi “CMFB”). 3. Komisjon (Eurostat) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide esitatud tegelikke andmeid üldiselt selles osas, mis puudutab andmete arvepidamiseeskirjade kohasust, täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ning järjepidevust. Artikkel 8b 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) üksikasjaliku loetelu meetoditest, menetlustest ja allikatest, mida kasutatakse tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevate andmete kogumiseks ning nende aluseks olevaks valitsemissektori arvepidamiseks. 2. Loetelud tuleb koostada vastavalt suunistele, mille komisjon (Eurostat) on vastu võtnud pärast CMFBga konsulteerimist. 3. Pärast statistiliste andmete kogumiseks liikmesriikide poolt vastu võetud meetodites, menetlustes ja allikates muudatuste tegemist tuleb loetelusid ajakohastada. 4. Liikmesriigid teevad oma kõnealused loetelud üldsusele kättesaadavaks. 5. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud küsimustega võib tegeleda artiklis 8d nimetatud külastuste ajal. Artikkel 8c 1. Kui on kahtlusi ESA 95 arvepidamiseeskirjade nõuetekohase rakendamise osas, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) peab viivitamata küsimust uurima ja edastama oma selgituse asjaomasele liikmesriigile ning vajaduse korral CMFBle. 2. Kui komisjoni või asjaomase liikmesriigi arvates on tegemist keerulise või üldist huvi pakkuva juhtumiga, võtab komisjon (Eurostat) otsuse vastu pärast CMFBga konsulteerimist. Komisjon (Eurostat) teeb otsused üldsusele teatavaks koos CMFB arvamusega, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid. Artikkel 8d Komisjon (Eurostat) kindlustab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides läbi korrapäraseid külastusi dialoogi pidamiseks ja võimalikke metodoloogilisi külastusi. Metodoloogilisi külastusi tuleks korraldada ainult siis, kui on tuvastatud olulised ohud või võimalikud probleemid seoses andmete kvaliteediga, eelkõige seoses meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemidega, mida kohaldatakse andmete puhul, millest liikmesriigid on kohustatud teatama. Dialoogkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida esitatud andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutada statistilisi protsesse ja loeteludes kirjeldatud allikaid ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Dialoogkülastusi peaks kasutatama esitatud andmetega seotud ohtude või võimalike probleemide tuvastamiseks. Metodoloogilised külastused on ette nähtud selleks, et kontrollida protsesse ja valitsemissektori arvepidamist, mis on tegelike esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi esitatud andmete kvaliteedi kohta artikli 8a lõikes 1 sätestatu kohaselt. Metodoloogilised külastused peaksid jääma täielikult statistikavaldkonna piiridesse. See peaks kajastuma artiklis 8e osutatud delegatsioonide koosseisus. Dialoogkülastusi ja metodoloogilisi külastusi korraldades edastab komisjon (Eurostat) esialgsed tulemused asjaomasele liikmesriigile kommenteerimiseks. Artikkel 8e 1. Liikmesriikides metodoloogilisi külastusi läbi viies võib komisjon (Eurostat) taotleda teiste liikmesriikide poolt vabatahtlikult soovitatud rahvamajanduse arvepidamise ekspertide ja muude komisjoni talituste ametnike abi. Loetelu rahvamajanduse arvepidamise ekspertidest, kellelt komisjon võib abi taotleda, koostatakse ettepanekute põhjal, mille on komisjonile saatnud ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest vastutavad liikmesriigi asutused. 2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et aidata metodoloogilisi külastusi läbi viia. Nimetatud külastused peaksid hõlmama üksnes ametiasutusi, kes tegelevad andmete esitamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Liikmesriigid tagavad siiski, et nende üksused, mis on otseselt või kaudselt seotud valitsemissektori arvepidamise ja võla koostamisega, ning vajaduse korral avaliku sektori arvepidamise kontrolli eest operatiivselt vastutavad liikmesriigi ametiasutused annavad komisjoni ametnikele või teistele lõikes 1 osutatud ekspertidele abi, mis on vajalik nende kohustuste täitmiseks, sealhulgas teevad kättesaadavaks dokumendid, millega põhjendatakse esitatud tegelikku puudujääki ja võlga käsitlevaid andmeid ning nende aluseks olevaid valitsemissektori arvepidamise andmeid. Liikmesriikide statistikasüsteemide salastatud dokumente võib edastada ainult komisjonile (Eurostatile). Ilma et see piiraks liikmesriikide üldist kohustust võtta kõik nõutavad meetmed metodoloogiliste külastuste hõlbustamiseks, on esimeses lõigus osutatud metodoloogiliste külastuste läbiviimisel Eurostati koostööpartneriteks igas liikmesriigis teenistused, kes vastutavad ülemäärase eelarvepuudujäägi andmete esitamise eest. 3. Komisjon (Eurostat) tagab, et kõnealustel külastustel osalevad ametnikud ja eksperdid täidavad kõiki tehnilise asjatundlikkuse, professionaalse sõltumatuse ja konfidentsiaalsusega seotud nõudeid. Artikkel 8f Komisjon (Eurostat) esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste ja metodoloogiliste külastuste kohta, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaare nende järelduste kohta. Nimetatud aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks koos asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaaridega pärast nende majandus- ja rahanduskomiteele edastamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 322/97 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid. 2B JAGU ANDMETE ESITAMINE KOMISJONI POOLT Artikkel 8g 1. Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast artikli 4 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise tähtpäevi või pärast artikli 7 lõikes 1 nimetatud muudatusi. Andmete esitamiseks avaldatakse need. 2. Komisjon (Eurostat) ei viivita liikmesriikide tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate andmete esitamisega, isegi kui liikmesriik ei ole edastanud oma andmeid. Artikkel 8h 1. Komisjon (Eurostat) võib esitada reservatsiooni liikmesriigi esitatud tegelike andmete kvaliteedi suhtes. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale reservatsiooni, mis tal on kavas esitada ja avaldada. Kui küsimus lahendatakse pärast andmete ja reservatsiooni avaldamist, avaldatakse kohe teade reservatsiooni tagasivõtmise kohta. 2. Komisjon (Eurostat) võib muuta liikmesriikide edastatud tegelikke andmeid ning esitada muudetud andmed koos muudatuste põhjendustega, kui on tõendeid, et liikmesriikide edastatud tegelikud andmed ei ole vastavuses artikli 8a lõike 1 nõuetega. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomitee eesistujale muudetud andmed ning muudatuste põhjendused. 2C JAGU ÜLDSÄTTED Artikkel 8i 1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile edastatavad tegelikud andmed koostatakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega. Selles osas on liikmesriikide statistikaasutuste ülesanne tagada esitatud andmete vastavus artiklite 1 ja 2 sätetele ning andmete aluseks olevatele ESA 95 arvepidamiseeskirjadele. 2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ametnikud, kes vastutavad komisjonile tegelike andmete ja nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete esitamise eest, toimivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud põhimõtetega. Artikkel 8j Kui Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon muudab ESA 95 või selle metoodikat kooskõlas asutamislepingus ja määruses (EÜ) nr 2223/96 sätestatud pädevuseeskirjade ja menetlusega, lisab komisjon artiklitesse 1, 2 ja 4 uued viited ESA 95-le. |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. STRAW
(1) Arvamus on esitatud 23. juunil 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) ELT C 116, 18.5.2005, lk 11.
(3) EÜT L 112, 29.4.1997, lk 56.
(4) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 351/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).
(5) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).
— |
Komisjoni 3. veebruari 2000. aasta määrus (EÜ) nr 264/2000 nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 rakendamise kohta seoses avaliku sektori lühiajalise rahandusstatistikaga (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 4). |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2002 valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete kohta (EÜT L 179, 9.7.2002, lk 1). |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 501/2004 valitsemissektori rahastamiskontode kvartaliandmete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 1). |
— |
Nõukogu 28. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2004 kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete kogumise ja edastamise kohta (ELT L 233, 2.7.2004, lk 1). |
— |
Komisjoni 10. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1500/2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 valitsemissektori kulude ja tulude suhtes (EÜT L 172, 12.7.2000, lk 3). |
— |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96. |
(7) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.
(8) EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19.”
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/7 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 2104/2005,
20. detsember 2005,
millega kohandatakse alates 1. juulist 2005 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 13,
võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle artikleid 63, 64, 65, 82 ning VII, XI ja XIII lisa personalieeskirjade osas ja artikli 20 esimest lõiku, artiklit 64 ja artiklit 92 muude teenistujate teenistustingimuste osas,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades, et Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate ostuvõime kasvu tagamiseks paralleelselt siseriiklike riigiteenistujate omaga liikmesriikides, tuleks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ning pensione kohandada vastavalt 2005. aasta aruandele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Alates 1. juulist 2005 asendatakse personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus kuupäev “1. juuli 2004” kuupäevaga “1. juuli 2005”.
Artikkel 2
Personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel, mille alusel arvestatakse töötasusid ja pensione, asendatakse alates 1. juulist 2005 alljärgneva tabeliga:
1.7.2005 |
Palgajärk |
||||
Palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
16 |
15 255,00 |
15 896,04 |
16 564,01 |
|
|
15 |
13 482,88 |
14 049,45 |
14 639,82 |
15 047,12 |
15 255,00 |
14 |
11 916,61 |
12 417,36 |
12 939,16 |
13 299,15 |
13 482,88 |
13 |
10 532,30 |
10 974,88 |
11 436,06 |
11 754,22 |
11 916,61 |
12 |
9 308,79 |
9 699,96 |
10 107,56 |
10 388,77 |
10 532,30 |
11 |
8 227,42 |
8 573,15 |
8 933,40 |
9 181,94 |
9 308,79 |
10 |
7 271,67 |
7 577,23 |
7 895,64 |
8 115,30 |
8 227,42 |
9 |
6 426,94 |
6 697,01 |
6 978,42 |
7 172,57 |
7 271,67 |
8 |
5 680,34 |
5 919,04 |
6 167,76 |
6 339,36 |
6 426,94 |
7 |
5 020,47 |
5 231,44 |
5 451,27 |
5 602,93 |
5 680,34 |
6 |
4 437,26 |
4 623,72 |
4 818,01 |
4 952,06 |
5 020,47 |
5 |
3 921,80 |
4 086,60 |
4 258,32 |
4 376,79 |
4 437,26 |
4 |
3 466,22 |
3 611,87 |
3 763,65 |
3 868,36 |
3 921,80 |
3 |
3 063,56 |
3 192,29 |
3 326,43 |
3 418,98 |
3 466,22 |
2 |
2 707,67 |
2 821,45 |
2 940,01 |
3 021,81 |
3 063,56 |
1 |
2 393,13 |
2 493,69 |
2 598,48 |
2 670,77 |
2 707,67 |
Artikkel 3
Alates 1. juulist 2005 määratakse personalieeskirjade artikli 64 kohased ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsendid vastavalt alljärgneva tabeli 2. tulbale.
Alates 1. jaanuarist 2006 määratakse personalieeskirjade artikli 17 lõike 3 kohased ametnike ja muude teenistujate ülekannete paranduskoefitsendid vastavalt alljärgneva tabeli 3. tulbale.
Alates 1. juulist 2005 määratakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõike 2 kohased pensionide paranduskoefitsendid vastavalt alljärgneva tabeli 4. tulbale.
Alates 1. maist 2006 määratakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõike 2 kohased pensionide paranduskoefitsendid vastavalt alljärgneva tabeli 5. tulbale:
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
Riik/Koht |
Töötasu 1.7.2005 |
Ülekanne 1.1.2006 |
Pension 1.7.2005 |
Pension 1.5.2006 |
Tšehhi Vabariik |
90,6 |
78,6 |
100,0 |
100,0 |
Taani |
135,9 |
130,8 |
133,9 |
132,8 |
Saksamaa |
100,2 |
102,1 |
101,0 |
101,3 |
Bonn |
96,0 |
|
|
|
Karlsruhe |
95,0 |
|
|
|
München |
106,4 |
|
|
|
Eesti |
80,3 |
78,1 |
100,0 |
100,0 |
Kreeka |
93,0 |
91,2 |
100,0 |
100,0 |
Hispaania |
101,2 |
95,3 |
100,0 |
100,0 |
Prantsusmaa |
119,0 |
106,3 |
113,9 |
111,4 |
Iirimaa |
122,4 |
116,3 |
120,0 |
118,7 |
Itaalia |
111,8 |
107,6 |
110,1 |
109,3 |
Varese |
99,0 |
|
|
|
Küpros |
92,0 |
97,2 |
100,0 |
100,0 |
Läti |
76,1 |
72,9 |
100,0 |
100,0 |
Leedu |
77,1 |
73,6 |
100,0 |
100,0 |
Ungari |
90,0 |
73,0 |
100,0 |
100,0 |
Malta |
89,6 |
92,3 |
100,0 |
100,0 |
Madalmaad |
109,7 |
101,3 |
106,3 |
104,7 |
Austria |
107,1 |
107,0 |
107,1 |
107,0 |
Poola |
81,4 |
74,9 |
100,0 |
100,0 |
Portugal |
91,5 |
90,1 |
100,0 |
100,0 |
Sloveenia |
83,0 |
80,8 |
100,0 |
100,0 |
Slovakkia |
92,9 |
82,1 |
100,0 |
100,0 |
Soome |
117,7 |
112,8 |
115,7 |
114,8 |
Rootsi |
112,4 |
105,1 |
109,5 |
108,0 |
Ühendkuningriik |
143,8 |
117,4 |
133,2 |
128,0 |
Culham |
115,4 |
|
|
|
Artikkel 4
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade artiklis 42a osutatud lapsehoolduspuhkuse toetussumma 822,06 EUR ning üksikvanemale 1 096,07 EUR.
Artikkel 5
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud majapidamistoetuse põhisumma 153,75 EUR.
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud ülalpeetava lapse toetussumma 335,96 EUR.
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud õppetoetuse summa 227,96 EUR.
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud õppetoetuse summa 82,07 EUR.
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade artiklis 69 ja selle VII lisa artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud kodumaalt lahkumise toetuse miinimumsumma 455,69 EUR.
Artikkel 6
Alates 1. jaanuarist 2006 kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artiklis 8 osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust alljärgnevalt:
— |
: |
0 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
0 kuni 200 km |
— |
: |
0,3417 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
201 kuni 1 000 km |
— |
: |
0,5695 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
1 001 kuni 2 000 km |
— |
: |
0,3417 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
2 001 kuni 3 000 km |
— |
: |
0,1139 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
3 001 kuni 4 000 km |
— |
: |
0,0548 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
4 001 kuni 10 000 km |
— |
: |
0 EUR iga kilomeetri kohta vahemaa puhul |
: |
10 000 km. |
Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline kompensatsioon:
— |
170,84 EUR juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda 725 km kuni 1 450 km, |
— |
341,66 EUR juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 1 450 km. |
Artikkel 7
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade VII lisa artikli 10 lõikes 1 osutatud päevaraha määratud alljärgnevalt:
— |
35,31 EUR ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele, |
— |
28,47 EUR ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele. |
Artikkel 8
Alates 1. juulist 2005 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 24 lõikes 3 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:
— |
1 005,33 EUR ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele, |
— |
597,77 EUR ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele. |
Artikkel 9
Alates 1. juulist 2005 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 1 205,67 EUR, ülemmäär 2 411,35 EUR ja standardmäär 1 096,07 EUR.
Artikkel 10
Alates 1. juulist 2005 asendatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 63 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel alljärgneva tabeliga:
1.7.2005 |
Järk |
||||
Kategooria |
Rühm |
1 |
2 |
3 |
4 |
A |
I |
6 144,76 |
6 905,90 |
7 667,04 |
8 428,18 |
II |
4 459,77 |
4 894,34 |
5 328,91 |
5 763,48 |
|
III |
3 747,74 |
3 914,68 |
4 081,62 |
4 248,56 |
|
B |
IV |
3 600,20 |
3 952,65 |
4 305,10 |
4 657,55 |
V |
2 827,89 |
3 014,30 |
3 200,71 |
3 387,12 |
|
C |
VI |
2 689,53 |
2 847,87 |
3 006,21 |
3 164,55 |
VII |
2 407,22 |
2 489,13 |
2 571,04 |
2 652,95 |
|
D |
VIII |
2 175,76 |
2 303,90 |
2 432,04 |
2 560,18 |
IX |
2 095,34 |
2 124,53 |
2 153,72 |
2 182,91 |
Artikkel 11
Alates 1. juulist 2005 asendatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel alljärgneva tabeliga:
Teenistusgrupp |
1.7.2005 |
Palgajärk |
||||||
Palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
IV |
18 |
5 258,78 |
5 368,14 |
5 479,78 |
5 593,73 |
5 710,06 |
5 828,81 |
5 950,02 |
17 |
4 647,85 |
4 744,50 |
4 843,17 |
4 943,89 |
5 046,70 |
5 151,65 |
5 258,78 |
|
16 |
4 107,89 |
4 193,31 |
4 280,52 |
4 369,53 |
4 460,40 |
4 553,16 |
4 647,85 |
|
15 |
3 630,66 |
3 706,16 |
3 783,23 |
3 861,91 |
3 942,22 |
4 024,20 |
4 107,89 |
|
14 |
3 208,87 |
3 275,60 |
3 343,72 |
3 413,25 |
3 484,23 |
3 556,69 |
3 630,66 |
|
13 |
2 836,08 |
2 895,06 |
2 955,26 |
3 016,72 |
3 079,46 |
3 143,50 |
3 208,87 |
|
III |
12 |
3 630,61 |
3 706,10 |
3 783,17 |
3 861,84 |
3 942,14 |
4 024,12 |
4 107,80 |
11 |
3 208,85 |
3 275,57 |
3 343,69 |
3 413,22 |
3 484,19 |
3 556,65 |
3 630,61 |
|
10 |
2 836,08 |
2 895,06 |
2 955,26 |
3 016,71 |
3 079,44 |
3 143,48 |
3 208,85 |
|
9 |
2 506,62 |
2 558,74 |
2 611,95 |
2 666,27 |
2 721,71 |
2 778,31 |
2 836,08 |
|
8 |
2 215,43 |
2 261,50 |
2 308,53 |
2 356,53 |
2 405,53 |
2 455,56 |
2 506,62 |
|
II |
7 |
2 506,55 |
2 558,69 |
2 611,90 |
2 666,23 |
2 721,69 |
2 778,29 |
2 836,08 |
6 |
2 215,31 |
2 261,39 |
2 308,42 |
2 356,44 |
2 405,45 |
2 455,48 |
2 506,55 |
|
5 |
1 957,91 |
1 998,64 |
2 040,21 |
2 082,64 |
2 125,96 |
2 170,17 |
2 215,31 |
|
4 |
1 730,42 |
1 766,41 |
1 803,15 |
1 840,66 |
1 878,94 |
1 918,02 |
1 957,91 |
|
I |
3 |
2 131,74 |
2 175,98 |
2 221,14 |
2 267,24 |
2 314,29 |
2 362,32 |
2 411,35 |
2 |
1 884,55 |
1 923,66 |
1 963,58 |
2 004,33 |
2 045,93 |
2 088,39 |
2 131,74 |
|
1 |
1 666,02 |
1 700,60 |
1 735,89 |
1 771,92 |
1 808,69 |
1 846,23 |
1 884,55 |
Artikkel 12
Alates 1. juulist 2005 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 94 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:
— |
756,18 EUR ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele, |
— |
448,32 EUR ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele. |
Artikkel 13
Alates 1. juulist 2005 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 904,26 EUR, ülemmäär 1 808,51 EUR ja standardmäär 822,06 EUR.
Artikkel 14
Alates 1. juulist 2005 määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (2) artikliga 1 ettenähtud hüvitised vahetustega töö eest 344,58 EUR, 520,10 EUR, 568,66 EUR ja 775,27 EUR.
Artikkel 15
Alates 1. juulist 2005 kohaldatakse määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (3) artiklis 4 osutatud summade suhtes paranduskoefitsenti 4,974173.
Artikkel 16
Alates 1. juulist 2005 asendatakse personalieeskirjade XIII lisa artiklis 8 sätestatud kohaldatavaid määrasid käsitlev tabel alljärgneva tabeliga:
1.7.2005 |
Palgajärk |
|||||||
Palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
16 |
15 255,00 |
15 896,04 |
16 564,01 |
16 564,01 |
16 564,01 |
16 564,01 |
|
|
15 |
13 482,88 |
14 049,45 |
14 639,82 |
15 047,12 |
15 255,00 |
15 896,04 |
|
|
14 |
11 916,61 |
12 417,36 |
12 939,16 |
13 299,15 |
13 482,88 |
14 049,45 |
14 639,82 |
15 255,00 |
13 |
10 532,30 |
10 974,88 |
11 436,06 |
11 754,22 |
11 916,61 |
|
|
|
12 |
9 308,79 |
9 699,96 |
10 107,56 |
10 388,77 |
10 532,30 |
10 974,88 |
11 436,06 |
11 916,61 |
11 |
8 227,42 |
8 573,15 |
8 933,40 |
9 181,94 |
9 308,79 |
9 699,96 |
10 107,56 |
10 532,30 |
10 |
7 271,67 |
7 577,23 |
7 895,64 |
8 115,30 |
8 227,42 |
8 573,15 |
8 933,40 |
9 308,79 |
9 |
6 426,94 |
6 697,01 |
6 978,42 |
7 172,57 |
7 271,67 |
|
|
|
8 |
5 680,34 |
5 919,04 |
6 167,76 |
6 339,36 |
6 426,94 |
6 697,01 |
6 978,42 |
7 271,67 |
7 |
5 020,47 |
5 231,44 |
5 451,27 |
5 602,93 |
5 680,34 |
5 919,04 |
6 167,76 |
6 426,94 |
6 |
4 437,26 |
4 623,72 |
4 818,01 |
4 952,06 |
5 020,47 |
5 231,44 |
5 451,27 |
5 680,34 |
5 |
3 921,80 |
4 086,60 |
4 258,32 |
4 376,79 |
4 437,26 |
4 623,72 |
4 818,01 |
5 020,47 |
4 |
3 466,22 |
3 611,87 |
3 763,65 |
3 868,36 |
3 921,80 |
4 086,60 |
4 258,32 |
4 437,26 |
3 |
3 063,56 |
3 192,29 |
3 326,43 |
3 418,98 |
3 466,22 |
3 611,87 |
3 763,65 |
3 921,80 |
2 |
2 707,67 |
2 821,45 |
2 940,01 |
3 021,81 |
3 063,56 |
3 192,29 |
3 326,43 |
3 466,22 |
1 |
2 393,13 |
2 493,69 |
2 598,48 |
2 670,77 |
2 707,67 |
|
|
|
Artikkel 17
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade XIII lisa artiklis 14 osutatud toetussummad ülalpeetava lapse kohta määratud alljärgnevalt:
1.7.2005–31.12.2005 |
: |
282,04 EUR |
1.1.2006–31.12.2006 |
: |
295,52 EUR |
1.1.2007–31.12.2007 |
: |
309,00 EUR |
1.1.2008–31.12.2008 |
: |
322,47 EUR. |
Artikkel 18
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade XIII lisa artiklis 15 osutatud õppetoetuste summad määratud alljärgnevalt:
1.7.2005–31.8.2005 |
: |
16,41 EUR |
1.9.2005–31.8.2006 |
: |
32,83 EUR |
1.9.2006–31.8.2007 |
: |
49,23 EUR |
1.9.2007–31.8.2008 |
: |
65,65 EUR. |
Artikkel 19
Alates 1. juulist 2005 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 18 kohaldamise eesmärgil enne 1. maid 2004 jõus olnud personalieeskirjade VII lisa artiklis 4a mainitud kindlasummaline toetus määratud alljärgnevalt:
— |
118,88 EUR kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5, |
— |
182,26 EUR kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3. |
Artikkel 20
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(2) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 860/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 26).
(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8). Määrust on viimati muudetud määrusega (Euratom, EÜ) nr 1750/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 15).
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2105/2005,
21. detsember 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 22. detsembril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 21. detsembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
71,2 |
204 |
51,0 |
|
212 |
87,2 |
|
999 |
69,8 |
|
0707 00 05 |
052 |
128,1 |
204 |
59,9 |
|
220 |
196,3 |
|
628 |
155,5 |
|
999 |
135,0 |
|
0709 90 70 |
052 |
109,0 |
204 |
112,3 |
|
999 |
110,7 |
|
0805 10 20 |
052 |
59,8 |
204 |
62,5 |
|
220 |
65,0 |
|
388 |
22,5 |
|
624 |
59,8 |
|
999 |
53,9 |
|
0805 20 10 |
052 |
60,4 |
204 |
53,0 |
|
999 |
56,7 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
052 |
77,0 |
220 |
36,7 |
|
400 |
81,3 |
|
464 |
143,9 |
|
624 |
83,2 |
|
999 |
84,4 |
|
0805 50 10 |
052 |
44,9 |
999 |
44,9 |
|
0808 10 80 |
096 |
18,3 |
400 |
87,8 |
|
404 |
96,7 |
|
528 |
48,0 |
|
720 |
74,2 |
|
999 |
65,0 |
|
0808 20 50 |
052 |
125,5 |
400 |
103,9 |
|
720 |
63,3 |
|
999 |
97,6 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/16 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2106/2005,
21. detsember 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembri 2002. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
Komisjon võttis 19. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2086/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 IAS 39 lisamise osas) (3) vastu rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39, välja arvatud teatavad täieliku õiglase väärtuse valikuvõimaluse ning riskimaandusinstrumentide arvestusega seotud sätted. Komisjon võttis oma määrusega (EÜ) nr 1864/2005 (4) vastu piiratud õiglase väärtuse valikuvõimaluse parandatud standardi IAS 39. |
(3) |
Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) avaldas 14. aprillil 2005. aastal IAS 39 muudatuse, milles antakse ettevõtetele võimalus kajastada prognoositavaid kontsernisiseseid välisvääringus tehinguid konsolideeritud raamatupidamisaruannetes teatavatel tingimustel maandatava tehinguna. Prognoositavate kontsernisiseste välisvääringus tehingute kajastamine maandatava tehinguna on üldlevinud riskihaldusviis, kuid praegu kehtivas IAS 39 ei lubata selleks riskimaandusinstrumentide arvestust kasutada. Praegu kehtiva IAS 39 kohaselt võib maandatava tehinguna kajastada vaid ettevõttevälist tehingut. |
(4) |
Konsulteerimine valdkonna tehniliste ekspertidega kinnitab, et IAS 39 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 3 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. |
(5) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1725/2003 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusele (EÜ) nr 1725/2003 lisatud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 39 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Iga äriühing peab hiljemalt oma 2006. majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud IAS 39 muudatusi.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1910/2005 (ELT L 305, 24.11.2005, lk 4).
(3) ELT L 363, 9.12.2004, lk 1.
(4) ELT L 299, 16.11.2005, lk 45.
LISA
Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 39 muudetakse järgmiselt:
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
IAS nr |
Nimetus |
IAS 39 |
Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine |
Reprodutseerimine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org.uk
1. |
Paragrahv 80 asendatakse järgmisega:
|
2. |
Lisatud on järgmised paragrahvid 108A ja 108B:
|
3. |
Rakendusjuhendi lisas A nummerdatakse paragrahvid AG99A ja AG99B ümber vastavalt AG99C ja AG99D ning lisatakse järgmised paragrahvid AG99A, AG99B ja AG133:
|
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2107/2005,
21. detsember 2005,
millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 174/1999, (EÜ) nr 2771/1999, (EÜ) nr 2707/2000, (EÜ) nr 214/2001 ja (EÜ) nr 1898/2005 piimasektoris
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikleid 10 ja 15, artikli 31 lõiget 14 ja artiklit 40,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alates 1. jaanuarist 2006 tunnistatakse nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiv 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (3) kehtetuks ning asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid. (5) |
(2) |
Selguse huvides on asjakohane vastavalt kohandada direktiivile 92/46/EMÜ tehtud viiteid komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruses (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta), (6) komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas), (7) komisjoni 11. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2707/2000 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga), (8) komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (9) ja komisjoni 9. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2005 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses meetmetega koore, või ja kontsentreeritud või kõrvaldamiseks ühenduse turult). (10) |
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1898/2005 artikli 1 punktile a peab määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 2 kohaselt kokku ostetud sekkumisvõi, mida tuleks alandatud hindadega müüa, olema ladustatud enne 1. jaanuari 2003. Allesolevat kogust ja turuolukorda arvesse võttes tuleks kuupäev 1. jaanuar 2003 muuta kuupäevaks 1. jaanuar 2004. Seepärast tuleks eespool mainitud määruse artikli 1 punkti a muuta. |
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:
“4. Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud toodete puhul toetuse andmiseks peavad tooted vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (12) asjakohastele nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 5 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
“a) |
nad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (13) artikli 4 kohaselt heaks kiidetud ja neil on nõuetekohane tehniline sisseseade; |
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2707/2000 artikli 3 lõige 6 asendatakse järgmisega:
“6. Käesoleva määruse I lisas loetletud toodetele antakse toetust üksnes juhul, kui tooted vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (15) nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas.
Artikkel 4
Määrust (EÜ) nr 214/2001 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
|
2. |
I lisa joonealune märkus 5 asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 5
Määrust (EÜ) nr 1898/2005 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 1 punktis a asendatakse sõnad “1. jaanuar 2003” sõnadega “1. jaanuar 2004”. |
2. |
Artikli 5 lõike 1 teine punkt asendatakse järgmise tekstiga: “Esimeses punktis viidatud või, kontsentreeritud või, koor ja vahesaadused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (18) nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas. |
3. |
Artikli 13 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
4. |
Artikli 47 lõike 1 teine punkt asendatakse järgmise tekstiga: “See vastab määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas.” |
5. |
Artikli 63 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
|
6. |
Artikli 72 lõike b punkt ii asendatakse järgmisega:
|
7. |
Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Või toimetatakse kasusaajale pakendites, millel on selgelt ja kustutamatult riiklik kvaliteediklass ja artikli 72 lõikele b vastav identifitseerimismärgistus ning üks või mitu XVI lisa lõikes 1 loetletud kannet.” |
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud artikli 5 lõige 1, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
(2) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).
(3) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33.
(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.
(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.
(6) EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1513/2005 (ELT L 241, 17.9.2005, lk 45).
(7) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 3).
(8) EÜT L 311, 12.12.2000, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2005 (ELT L 144, 8.6.2005, lk 41).
(9) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1195/2005 (ELT L 194, 26.7.2005, lk 8).
(10) ELT L 308, 25.11.2005, lk 1.
(11) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.
(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”
(13) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”
(14) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.
(15) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”
(16) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”
(17) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.
(18) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/23 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2108/2005,
21. detsember 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 923/2005 Ungari sekkumisameti valduses oleva 80 000 tonni pehme nisu, 80 000 maisi ja 40 000 tonni odra üleviimiseks ja müümiseks Portugali turul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Võttes arvesse 2004/2005. turustusaasta ilmastikutingimusi, mis põhjustasid Portugalis tõsise põua, võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 923/2005, (2) millega lubatakse Ungari sekkumisameti valduses olevate teatavate teraviljakoguste üleviimine ja müümine Portugali turul. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 923/2005 artikliga 1 nähakse ette, et loomasöödaks ettenähtud toodete vedu Portugali ja turustamine peab toimuma enne 31. detsembrit 2005. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 923/2005 artikli 7 kohaselt on teravilja müük määratud ainult veise-, lamba- ja kitsekasvatusettevõtjate liitudele ning ühistutele või eespool nimetatud liitude ja ühistutega lepingu sõlminud töötlemisettevõtetele. |
(4) |
Võttes arvesse ametiasutuste hilinemist seoses veolepingu korraldamisega, palusid Portugali ametiasutused üleviimise, Portugali turul müümise ja toodete realiseerimise tähtpäeva edasi lükata 30. aprillile 2006. Samuti palusid nad laiendada müüki kõigile asjaomastele sektoritele, mida mõjutas Portugali majandust kahjustanud põud. |
(5) |
Võttes arvesse Portugali turu olukorda, eriti põua põhjustatud pikaajalisi kahjusid Portugali majandusele ning tingimustele, milles tarnitakse ettevõtetele teravilja, tuleks Portugali ametiasutuste palve vastu võtta ja lubada tarnida teravili kõikidele asjaomastele ettevõtetele. |
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 923/2005 vastavalt muuta. |
(7) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 923/2005 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 1 lõikes 2 asendatakse kuupäev “enne 31. detsembrit 2005” kuupäevaga “enne 30. aprilli 2006”. |
2. |
Artikli 7 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga: “Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 4 kohaselt on müük määratud ainult teravilja kasutamiseks Portugalis.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) ELT L 156, 18.6.2005, lk 8.
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/25 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2109/2005,
21. detsember 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 716/96 veiselihaturu erakorraliste toetusmeetmete kasutuselevõtu kohta Ühendkuningriigis
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 39,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 716/96 (2) on ette nähtud ühenduse kaasrahastatav kava, millega Ühendkuningriigil lubatakse kokku osta üle 30 kuu vanuseid veiseid ja tappa neid spetsiaalselt selleks ettenähtud tapamajades. |
(2) |
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 21. aprilli 2004. aasta arvamuses Ühendkuningriigi kuupäevapõhise eksportimise skeemi ja üle kolmekümne kuu reeglisse muudatuste tegemise ettepaneku teadusliku põhjenduse kohta on järeldatud, et Ühendkuningriigis enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud veiste liha ei tohiks sattuda toidu hulka ega toiduahelasse, sest selles rühmas on kõrge veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) esinemissagedus. Pärast nimetatud kuupäeva sündinud kariloomade kohta on arvamuses järeldatud, et BSE oht tarbijatele on samal tasemel kui teistes liikmesriikides. |
(3) |
Seda arvamust silmas pidades on komisjoni 2. augusti 2005. aasta otsuses 2005/598/EÜ, millega keelatakse enne 1. augustit 1996 Ühendkuningriigis sündinud või kasvatatud veistest saadud toodete turuleviimine mis tahes eesmärgil ning tehakse selliste loomade suhtes erand teatavatest määrusega (EÜ) nr 999/2001 ettenähtud kontrolli- ja likvideerimismeetmetest, (3) sätestatud, et turule ei tohiks viia tooteid, mis koosnevad enne 1. augustit 1996 Ühendkuningriigis sündinud või kasvatatud veistest saadud materjalidest või sisaldavad neid, välja arvatud piim. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 716/96 artikli 2 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 3 sätestatakse vastavalt kõnealuses määruses ettenähtud kavaga hõlmatud loomade kilogrammi eest makstav hind ja määr looma kohta, mille ulatuses ühendus kaasrahastab loomade ostmist. Pidades silmas otsust 2005/598/EÜ, on vaja piirata oste ja ühenduse kaasrahastamist, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 716/96 loomade puhul, kes on sündinud või kasvatatud Ühendkuningriigis enne 1. augustit 1996. |
(5) |
Lihtsustamise eesmärgil tuleks kava kohaselt ostetud loomade jaoks kehtestada kindlasummaline ostuhind ühe looma kohta. Selleks, et ergutada tootjaid kõnealuste loomade realiseerimist mitte edasi lükkama, tuleks järgmistel aastatel ostuhinda järk-järgult vähendada. |
(6) |
Ühendus peaks kaasrahastama 50 % kava raames tehtud ostudest. |
(7) |
Selleks, et tagada sujuv üleminek praegu kehtivalt üle kolmekümne kuu kavalt abikavale, mis hõlmab Ühendkuningriigis enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud loomi, on vaja täpsustada kuupäeva, millest alates viimati nimetatud kava kohaldatakse. |
(8) |
Pidades silmas Ühendkuningriigi pädevate asutuste otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2005 ühtset otsemaksete kava, mis on kehtestatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (4) III jaotises, on määruse (EÜ) nr 716/96 artikli 2 lõike 4 sätted aegunud ja need tuleks seepärast välja jätta. |
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 716/96 vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 716/96 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Ühendkuningriigi pädeval asutusel lubatakse osta mis tahes tootja või tootja esindaja pakutavat iga üle 30 kuu vanust veist, kes on sündinud või kasvatatud Ühendkuningriigis enne 1. augustit 1996, kellel ei ilmne BSE kliinilisi tunnuseid ja kes on enne müüki vähemalt kuus kuud olnud Ühendkuningriigi territooriumil asuvas põllumajandusettevõttes.” |
2. |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Seda kohaldatakse alates 23. jaanuarist 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
(2) EÜT L 99, 20.4.1996, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 667/2003 (ELT L 96, 12.4.2003, lk 13).
(3) ELT L 204, 5.8.2005, lk 22.
(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/27 |
NÕUKOGU OTSUS,
2. detsember 2005,
Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli, energeetikaprotokolli ja turismiprotokolli Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise kohta
(2005/923/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Alpide kaitse konventsioon (Alpi konventsioon) sõlmiti Euroopa Ühenduse nimel otsusega 96/191/EÜ. (1) |
(2) |
Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokoll, energeetikaprotokoll ja turismiprotokoll on oluliseks sammuks Alpi konventsiooni täitmisel ning ühendus on võtnud kohustuse täita nimetatud konventsiooni eesmärke. |
(3) |
Alpide piiriülesed majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid jäävad oluliseks valdkonnaks, millega tuleb selles ülimalt tundlikus piirkonnas tegelda. |
(4) |
Alpide piirkonnas tuleb edendada ja tugevdada ühenduse poliitikavaldkondi, eriti kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2) esmatähtsaid valdkondi. |
(5) |
Nimetatud protokollid tuleks allkirjastada ja lisatud deklaratsioonid heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Alpi konventsiooni 7. novembril 1991. aastal Salzburgis koostatud pinnasekaitseprotokolli, energeetikaprotokolli ja turismiprotokolli allkirjastamine, eeldusel et nimetatud protokollid sõlmitakse.
Protokollide ja deklaratsioonide tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata isik(ud), kellel on õigus artiklis 1 nimetatud protokollid ühenduse nimel allkirjastada, eeldusel et need sõlmitakse, ja deklaratsioonid hoiule anda.
Brüssel, 2. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
(1) EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31.
(2) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID
Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõike 3 kohta
Euroopa Ühendus juhib tähelepanu sellele, et pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõiget 3 tuleks tõlgendada kooskõlas kehtivate EÜ õigusaktidega ja eelkõige nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. (1) Euroopa Ühenduse arvates võib reoveesetetel olla põllumajanduslikult väärtuslikke omadusi ja neid võib kasutada põllumajanduses tingimusel, et seda tehakse nõuetekohaselt. Reoveesetete kasutamine ei tohi halvendada pinnase ega põllumajandustoodete kvaliteeti, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 7. põhjenduses, samuti ei tohi see avaldada kahjulikku mõju inimestele (otsene või kaudne mõju inimeste tervisele), loomadele, taimedele ega keskkonnale, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 5. põhjenduses ja artiklis 1. Reoveesetteid võib kasutada, kui need on kasulikud pinnasele või põllukultuuride ja taimede toitainetega varustamiseks.
Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõike 2 kohta
Pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõiget 2 tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele ja mõista nii, et peab olema tagatud jäätmete ja jääkmaterjalide eeltöötlust, töötlust ja kõrvaldamist käsitlevate jäätmekäitluskavade koostamine ja täitmine, et vältida pinnasereostust ja tagada lisaks keskkonnakaitsele ka inimeste tervise kaitse.
Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 kohta
Seoses pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõikega 2 ja artikli 21 lõikega 2 peaks ühtne vaatlussüsteem olema vajaduse korral ühilduv maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemiga (Global Earth Obesrvation System of the Systems – GEOSS) ja arvestama andmebaasiga, mille liikmesriigid on loonud kooskõlas vaatlusi, andmete kogumist ja metaandmeid käsitlevate EÜ õigusaktidega.
Deklaratsioon seoses euroopa ühenduse reservatsiooniga Alpi konventsiooni energeetikaprotokolli artikli 9 kohta
Energeetikaprotokolli artikkel 9 käsitleb tuumaenergia küsimusi. Niivõrd, kui see puudutab Euroopa Ühendust, sisalduvad artiklis 9 nimetatud nõuded Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus. Alpi konventsiooni ratifitseeriv otsus ei põhinenud Euratomi asutamislepingul, vaid üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingul. Otsusel, millega antakse luba protokollile alla kirjutada, on sama õiguslik alus. Sellest tulenevalt ei ole energeetikaprotokolli jõustumisel Euroopa Ühenduse suhtes selle artikkel 9 ühendusele siduv.
TÕLGE
PROTOKOLL
1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll pinnasekaitse valdkonnas
Pinnasekaitseprotokoll
Preambul
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
MONACO VÜRSTIRIIK,
SLOVEENIA VABARIIK,
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
ning
EUROOPA ÜHENDUS,
VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;
VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;
PINNASELE tekitatavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kahjude vähendamiseks, eelkõige kasutades pinnast säästvaid põllumajandus- ja metsandustootmisviise, kasutades pinnast säästlikult, tõkestades erosiooni ning piirates pinnase isoleerimist;
TÕDEDES, et Alpi pinnase kaitse, selle säästev majandamine ja looduslike funktsioonide taastamine muudetud aladel on üldsuse huvides;
TÕDEDES, et Alpid kui üks Euroopa suurimaid rikkumata looduslikke alasid, hõlmavad mitmekesist looduskeskkonda ja äärmiselt tundlikke ökosüsteeme, mille talitlusvõime tuleb säilitada;
OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;
OLLES TEADLIKUD, et ühelt poolt kujutab Alpide piirkond olulist elu- ja majandustegevuse raamistikku kohaliku elanikkonna jaoks ning puhkeala teiste piirkondade elanikele ning et teiselt poolt võivad tihedalt Alpide piirkonda koondunud erinevad kasutusvajadused seada ohtu pinnase funktsioonide säilimise ning et sellest tulenevalt tuleb majandushuvid ühitada keskkonnanõuetega;
TÕDEDES, et pinnasel on eriline koht ökosüsteemides, et selle esialgsel kujul taastumine ning kahjustatud pinnase taastamine toimub väga aeglaselt, et Alpide piirkonna topoloogilise eripära tõttu võib pinnaseerosioon intensiivistuda, et ühelt poolt on pinnas saasteainete koguja ning et teiselt poolt võib saastatud pinnas olla imendunud saasteainete allikaks ümbruskonna ökosüsteemide jaoks ning võib kujutada ohtu inimesele, loomadele ja taimedele;
OLLES TEADLIKUD, et pinnase kasutamine, eriti linnastumise, tööstuse ja käsitöö, infrastruktuuride, kaevandamise, turismi, põllu- ja metsamajanduse ning transpordi arengu tõttu, võib kaasa tuua pinnase kvalitatiivse ja kvantitatiivse kahjustamise ning et vastavalt tuleks kohaldada asjakohaseid ja terviklikke ennetusmeetmeid ning pakkuda pinnase kaitseks välja kahjusid piiravad ja tervendavad meetmed;
ARVESTADES, et pinnase kaitse mõjutab teisi poliitikavaldkondi Alpide piirkonnas ning et see tuleb järelikult kooskõlastada teiste valdkondade ja sektoritega;
OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme saab lahendada üksnes piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid, mille peavad ellu viima lepingu allakirjutanud pooled vastavalt olemasolevatele vahenditele,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesoleva protokolli eesmärk on Alpi konventsiooni osaliste võetud pinnasekaitse alaste kohustuste täitmine.
2. Alpide pinnast tuleb säästval viisil säilitada, et see saaks:
1. |
täita oma looduslikku funktsiooni:
|
2. |
funktsioneerida loodus- ja kultuuriloo arhiivina ning |
3. |
täita oma funktsioone:
|
Eelkõige tuleb tagada ja säilitada pinnase kui ökoloogilise tasakaalu põhielemendi ökoloogilised funktsioonid pikas perspektiivis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Soodustada tuleb kahjustatud pinnase taastamist.
3. Kavandatud meetmete eesmärk on eelkõige igale asukohale sobiv pinnase kasutamine, maa säästlik kasutamine, pinnaseerosiooni ja pinnasestruktuuri kahjustava muutmise ennetamine ning pinnast saastavate ainete koguste vähendamine.
4. Eelkõige tuleb säilitada ja edendada Alpide piirkonnale omast pinnase mitmekesisust ning sellele iseloomulikke asupaiku.
5. Sellepärast on eriti oluline ennetuspõhimõte, mis hõlmab pinnase funktsioneerimise kaitsmist, pinnase erinevatel eesmärkidel kasutamise võimalust ning pinnase säilitamist tulevastele põlvedele säästva arengu otstarbeks.
Artikkel 2
Põhikohustused
1. Protokolliosalised kohustuvad võtma vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et tagada pinnasekaitse Alpide piirkonnas. Nende meetmete järelevalve toimub siseriiklike pädevate asutuste vastutusel.
2. Pinnase funktsioneerimise ränga ja pideva ohustamise korral peavad üldjuhul kaitseaspektid olema kasutusaspektide suhtes ülekaalus.
3. Protokolliosalised uurivad võimalusi toetada käesolevas Alpide piirkonna pinnasekaitseprotokollis osutatud meetmeid maksu- ja/või finantsmeetmetega. Pinnasekaitsega ning pinnase säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise eesmärkidega kokkusobivad meetmed peaksid pälvima erilise toetuse.
Artikkel 3
Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades
Protokolliosalised kohustuvad arvestama käesoleva protokolli eesmärke ka oma teistes poliitikavaldkondades. Alpides kehtib see eelkõige territooriumi planeerimise, linnaplaneerimise, transpordi, energiamajanduse, põllumajanduse ja metsanduse, toorainekasutuse, kaubanduse, tööstuse, turismi, looduskaitse ja maastikuhoolduse, veemajanduse ja jäätmekäitluse ning õhu kvaliteedi sektori puhul.
Artikkel 4
Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus
1. Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitsepoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.
2. Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.
Artikkel 5
Rahvusvaheline koostöö
1. Protokolliosalised toetavad tugevdatud rahvusvahelist koostööd vastavate pädevate institutsioonide vahel eelkõige pinnasekatastri koostamise, pinnase süstemaatilise seire, kaitstud alade ja saastatud alade piiritlemise ja järelevalve ning riskialade, samuti andmebaaside loomise ja ühitamise, Alpi pinnase kaitse alase teadustegevuse koordineerimise ning vastastikuse teavitamise osas.
2. Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama Alpide piirkonna piirkondlike ja kohalike asutuste rahvusvahelist koostööd takistavad asjaolud ning soodustama ühiste probleemide lahendamist kõige asjakohasemal tasemel.
3. Kui pinnasekaitsega seonduvate meetmete määratlemisel on hõlmatud riiklik või rahvusvaheline pädevus, peab piirkondlikel ja kohalikel asutustel olema võimalus esindada tõhusal viisil elanikkonna huve.
II PEATÜKK
ERIMEETMED
Artikkel 6
Alade piiritlemine
Protokolliosalised jälgivad, et kaitsealade piiritlemisel on kaitset vääriv pinnas võrdväärselt hõlmatud. Eelkõige tuleb säilitada iseloomulikud või maa arengu tundmise seisukohast erilist huvi pakkuvad pinnase ja kivimite formatsioonid.
Artikkel 7
Pinnase säästlik ja ettevaatlik kasutamine
1. Territooriumi planeerimise ja säästva arengu protokolli artikli 9 kolmandas lõikes osutatud kavade ja/või programmide koostamisel ning elluviimisel tuleb arvesse võtta pinnasekaitse vajadusi, eelkõige pinnase ja maa säästlikku kasutamist.
2. Pinnase isoleerimise ja hõivamise piiramiseks jälgivad protokolliosalised maad säästvate ja pinnast hoidvate ehitusviiside kasutamist. Inimasustuse puhul kasutavad nad eelistatavalt olemasolevaid alasid, piirates asustatud alade laienemist.
3. Hinnates suurprojektide ruumiga seonduvat ja keskkonnaalast vastavust kaubanduse ja tööstuse, ehituse ja infrastruktuuride, eelkõige transpordi, energia ja turismi valdkondades, tuleb riiklike menetluste raames arvesse võtta Alpide piirkonna pinnase kaitset ja vähest vaba pinda.
4. Kui looduslikud tingimused võimaldavad, tuleb pinnas, mida enam ei kasutata või mida on kahjustatud (eelkõige prügilad, puistangud, infrastruktuurid või suusarajad), taastada või rekultiveerida.
Artikkel 8
Maavarade säästlik kasutamine ja pinnast säästev kaevandamine
1. Protokolliosalised jälgivad, et pinnasest kaevandatud maavara kasutatakse säästlikult. Nad korraldavad selle nii, et eelistatavalt tarvitatakse asendusaineid ning et kasutatakse ära kõik taaskasutusvõimalused või et nende arendamist soodustatakse.
2. Pinnasest kaevandatava maavara kaevandamisel, töötlemisel ja kasutamisel tuleb vähendada pinnase teiste funktsioonide ohustamist. Pinnase funktsioneerimise kaitse seisukohast erilise tähtsusega aladel ja joogivee võtmiseks mõeldud aladel tuleks maavara kaevandamisest loobuda.
Artikkel 9
Märgalade ja turbaväljade pinnase säilitamine
1. Protokolliosalised kohustuvad säilitama kõrgeid ja madalaid turbavälju. Selleks tuleks keskmise tähtaja jooksul ette näha täielikult turba aseaine kasutamine.
2. Märgaladel ja turbaväljadel tuleb kuivendusmeetmeid piirata olemasolevate võrkude hooldamisega, välja arvatud õigustatud erandjuhud. Tuleks soodustada juba kuivendatud alade loodusliku seisundi taastamise meetmeid.
3. Üldjuhul ei tohiks soiseid pinnaseid kasutada või kui neid põllumajanduses kasutatakse, tuleks seda teha nii, et säiliks nende eripära.
Artikkel 10
Ohustatud alade määratlemine ja hooldamine
1. Protokolliosalised lepivad kokku geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste, eelkõige pinnaliikumise (lihked, mudavoolud, varingud), laviinide ja üleujutuse riskidega Alpide alade kaardistamises, nende katastris arvelevõtmises ja vajaduse korral ohustatud alade määratlemises. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta seismilisi riske.
2. Protokolliosalised jälgivad, et ohustatud aladel rakendatakse võimaluste piires looduslähedasi ehitusmeetodeid ning kasutatakse maastikutingimustesse sobivaid kohalikke ja traditsioonilisi materjale. Neid meetmeid tuleb toetada asjakohaste metsandusmeetmetega.
Artikkel 11
Erosiooniohuga Alpide piirkondade määratlemine ja hooldamine
1. Protokolliosalised lepivad kokku lauserosioonist puudutatud Alpide piirkondade kaardistamises ja nende arvelevõtmises pinnasekatastris pinnaseerosiooni kvantifikatsiooni võrreldavate kriteeriumide järgi, kui see on materiaalse vara kaitseks vajalik.
2. Pinnaseerosiooni tuleb piirata vältimatu miinimumini. Pinnaseerosiooni ja maalihete tõttu kahjustunud alasid tuleks taastada ulatuses, mis on vajalik inimese ja materiaalse vara kaitseks.
3. Inimese ja materiaalse vara kaitseks tuleks hüdraulika valdkonnas, ehituses ja metsanduses eelistatavalt kasutada looduslähedasi meetodeid, et pidurdada veest põhjustatud erosiooni ning vähendada pindmise äravoolu mõju.
Artikkel 12
Põllumajandus, rohumaaviljelus ja metsandus
1. Pinnase kaitsmiseks erosiooni ja kahjuliku tihendamise vastu kohustuvad protokolliosalised kasutama põllumajandus-, rohumaaviljelus- ja metsandusalaseid häid tavasid, mis sobivad kohalike tingimustega.
2. Väetiste või taimekaitsevahendite kasutamise tagajärjel pinnasesse imendunud ainete osas töötavad protokolliosalised välja ja rakendavad heade tehniliste tavade ühiseid kriteeriume. Väetiste olemus ja kogus ning nende laotamise hooaeg tuleb kohandada vastavalt taimede vajadustele, arvestades pinnases leiduvaid toitaineid ja orgaanilisi aineid, ning kasvu- ja keskkonnatingimustele. Sellele aitavad kaasa ökoloogiliste/bioloogiliste ja integreeritud tootmismeetodite rakendamine ning kariloomadega seonduva sobitamine looduslike kasvutingimustega.
3. Alpi karjamaadel tuleb eriti mineraalväetiste ja sünteesitud taimekaitsevahendite kasutamist vähendada miinimumini. Tuleks loobuda kanalisatsioonijääkide kasutamisest.
Artikkel 13
Metsandus- ja muud meetmed
1. Seoses mägimetsadega, mis kaitsevad suurel määral ennast ise, või eelkõige asustatud alade, transpordiinfrastruktuuri, põllumajandusmaa ja muude sarnaste piirkondadega kohustuvad protokolliosalised pidama esmatähtsaks selliste metsade kaitsefunktsiooni ning suunama oma metsamajandust nii, et see kaitsefunktsioon säiliks. Mägimetsi tuleb säilitada nende kasvukohas.
2. Eriti tuleb metsa kasutamisel ja hooldamisel vältida pinnaseerosiooni ja pinnase kahjulikku tihendamist. Selleks edendatakse kasvukohale sobivat metsandust ja metsade looduslikku taastamist.
Artikkel 14
Turismiinfrastruktuuride mõju
1. Protokolliosalised toimivad kõige asjakohasemal viisil, et:
— |
välditaks turismitegevuse negatiivset mõju Alpide pinnasele, |
— |
intensiivse turismi tagajärjel muudetud pinnas stabiliseeritaks eelkõige ja nii palju kui võimalik taimkatte taastamise ja looduslähedase tehnoloogia kasutamise teel. Edasist kasutust tuleks suunata selliselt, et pinnase kahjustamine ei korduks, |
— |
suusaradade ehitus- ja tasanduslube antaks kaitsefunktsiooniga metsades ainult erandkorras ning juhul, kui on ette nähtud hüvitusmeetmed, ja et lube ei antaks ebastabiilsetel aladel. |
2. Suusaradade ettevalmistamisel kasutatavad keemilised ja bioloogilised lisandid on lubatud vaid juhul, kui nende kokkusobivus keskkonnaga on tõendatud.
3. Kui täheldatakse olulist kahju pinnasele ja taimestikule, võtavad protokolliosalised esimesel võimalusel vajalikud meetmed nende tervendamiseks.
Artikkel 15
Saasteainete pinnasesse imendumise piiramine
1. Protokolliosalised teevad kõik endast oleneva, et vähendada ennetavate meetmete abil saasteainete pinnasesse imendumist atmosfäärist, veest, jäätmetest ja keskkonnale kahjulikest ainetest. Esmatähtsad on meetmed, millega piiratakse emissiooni selle allikates.
2. Et vältida pinnase saastumist ohtlike ainete kasutamise tõttu, võtavad protokolliosalised vastu tehnilised sätted, kehtestavad kontrolltoimingud ning viivad läbi uurimisprogramme ja teavitustööd.
Artikkel 16
Keskkonnale sobivate sulatus- ja liivatusmaterjalide kasutamine
Protokolliosalised kohustuvad vähendama miinimumini sulatussoola kasutamist ning kasutama võimaluse piires libisemisvastaseid ja vähem saastavaid vahendeid, näiteks kruusa ja liiva.
Artikkel 17
Saastatud pinnas, keskkonnalased kohustused, jäätmekäitlusprogrammid
1. Protokolliosalised kohustuvad üle vaatama ja dokumenteerima oma keskkonnaalased kohustused ning kahtlased prügilad (keskkonnaalaste kohustuste register), et analüüsida selliste piirkondade seisukorda ja hinnata võrdlusmeetodite abil nendega seonduvat võimalikku ohtu.
2. Et vältida pinnase saastamist ning tagada keskkonnale sobiv jäätmete ja jääkainete eeltöötlemine, käitlemine ja kõrvaldamine, tuleb välja töötada ja ellu viia jäätmekäitlusprogrammid.
Artikkel 18
Lisameetmed
Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele pinnase kaitseks lisameetmeid.
III PEATÜKK
TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE
Artikkel 19
Teadusuuringud ja seire
1. Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.
2. Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.
3. Protokolliosalised lepivad kokku, et võtavad Alpi pinnasekaitse teadusprojektide koordineerimisel arvesse muid siseriiklikke ja rahvusvahelisi teadusuuringute arengusuundi ning kavandavad ühist teadustegevust.
4. Erilist tähelepanu pööratakse inimtegevusest tingitud pinnase tundlikkuse ja pinnase taastumisvõime hindamisele ning vastavate sobivaimate tehnoloogiate uuringutele.
Artikkel 20
Ühitatud andmebaaside koostamine
1. Protokolliosalised lepivad kokku Alpide teabe- ja seiresüsteemi raames võrreldavate andmebaaside loomises (pedoloogilised parameetrid, proovivõtud, analüüsimeetodid, hindamine) ning teabevahetuse võimalustes.
2. Protokolliosalised lepivad kokku pinnasele kahjulikud ained, mida analüüsitakse esmajärjekorras, ning kehtestavad võrreldavad hinnangukriteeriumid.
3. Protokolliosalised püüavad luua nende hindamiste alusel ning ühitatud meetodite järgi Alpide piirkonna pinnase seisundi ülevaatliku registri, võttes arvesse geoloogilist ja hüdroloogilist seisundit.
Artikkel 21
Alaliste vaatluspiirkondade loomine ja keskkonnaseire koordineerimine
1. Protokolliosalised kohustuvad looma Alpide piirkonnas alalised vaatluspiirkonnad (kontroll ja järelevalve) ning integreerima need ülealpilisse pinnasevaatluse võrku.
2. Protokolliosalised lepivad kokku, et koordineerivad oma riiklikke pinnasevaatluse programme koos õhu-, vee-, taimestiku- ja loomastikuvaldkonna keskkonnainstitutsioonidega.
3. Nende programmide raames loovad protokolliosalised võrreldavate kriteeriumide järgi pinnaseproovide pangad.
Artikkel 22
Koolitus ja teavitamine
Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.
IV PEATÜKK
ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE
Artikkel 23
Elluviimine
Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.
Artikkel 24
Kohustuste täitmise kontrollimine
1. Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.
2. Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.
3. Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.
4. Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.
Artikkel 25
Sätete tõhususe hindamine
1. Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.
2. Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 26
Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed
1. Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.
2. Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.
3. Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.
Artikkel 27
Allakirjutamine ja ratifitseerimine
1. Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.
2. Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.
3. Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.
Artikkel 28
Teated
Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:
a) |
igast allakirjutamisest; |
b) |
igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest; |
c) |
igast jõustumiskuupäevast; |
d) |
igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest; |
e) |
igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast. |
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.
Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksanda aasta oktoobrikuu kuueteistkümnendal päeval Bledis prantsuse, saksa, itaalia ja sloveeni keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt siduvad; originaaltekst antakse hoiule Austria riigiarhiivi. Hoiulevõtja edastab kinnitatud koopia igale allakirjutanud protokolliosalisele.
PROTOKOLL
1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll energeetikavaldkonnas
Energeetikaprotokoll
Preambul
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
MONACO VÜRSTIRIIK,
SLOVEENIA VABARIIK,
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
ning
EUROOPA ÜHENDUS,
VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;
VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;
OLLES TEADLIKUD looduse- ja maastikusõbralike ning keskkonnale sobivate energiatootmis-, -varustus- ja -kasutusviiside ning energiasäästumeetmete edendamise tähtsusest;
ARVESTADES kasvuhoonegaaside vähendamise vajadust Alpide piirkonnas ja ühtlasi vajadust täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooniga sätestatud kohustusi;
OLLES VEENDUNUD majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühitamise vajaduses;
OLLES TEADLIKUD Alpide piirkonna erilisest tähtsusest kogu Euroopas ning asjaolust, et see piirkond kujutab ainulaadset ja mitmekesist geomorfoloogilist, klimaatilist, veestiku-, taimestiku-, loomastiku-, maastiku- ja kultuuripärandit, ning et selle kõrgmäestik, orud ja Alpide eelalad on keskkonnaüksused, mille alalhoid ei saa lasuda üksnes Alpi riikidel;
OLLES TEADLIKUD, et Alpid ei kujuta mitte üksnes põliselanikkonna elu- ja majanduskeskkonda, vaid neil on eelkõige oluliste, mitte üksnes üleeuroopaliste reisi- ja kaubaveoliinide, vaid ka rahvusvaheliste energiavarustusvõrkude transiidipiirkonnana väga suur tähtsus Alpide-väliste piirkondade jaoks;
VÕTTES ARVESSE Alpide piirkonna keskkonnatundlikkust, eelkõige energia tootmise, ülekande ja kasutamise alal, mis avaldab vastastikust mõju looduskaitsega seotud aspektidele, territooriumi planeerimisele ja maakasutusele;
VÕTTES ARVESSE keskkonnakaitset ohustavaid riske, eelkõige inimtegevusest tingitud võimalike kliimamuutuste tagajärjel, on tekkinud vajadus pöörata erilist tähelepanu sotsiaalmajandusliku inimtegevuse ja ökosüsteemide alalhoiu vahelistele tihedatele seostele, mis nõuavad asjakohaste ja mitmekesiste meetmete kasutuselevõtmist eriti Alpide piirkonnas kohaliku elanikkonna, poliitiliste institutsioonide ning majanduslike ja sotsiaalsete organisatsioonide ühisel kokkuleppel;
OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;
OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ja asjassepuutuvate piirkondlike ja kohalike asutuste ühismeetmeid;
OLLES VEENDUNUD, et energiavajaduste rahuldamine on majandus- ja sotsiaalarengu oluliseks teguriks nii Alpide piirkonnas kui ka väljaspool seda;
OLLES TEADLIKUD selliste majanduslike vahendite kasutamise ja edasise arendamise olulisusest, tänu millele saab energiahinna arvutamisel tegelikke kulutusi paremini arvesse võtta;
OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkond panustab kestvalt Euroopa energiavajaduste rahuldamisse ning vajab ise elanikkonna elutingimuste ja majandusliku tõhususe parandamiseks peale piisavate joogiveevarude ka piisavaid energiavarusid;
OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkonnal on eriti tähtis osa Euroopa riikide energiasüsteemide omavahelises ühendamises;
OLLES VEENDUNUD, et meetmed energia ratsionaalseks tarbimiseks ning vee- ja puiduvarude säästvaks kasutamiseks Alpide piirkonnas aitavad kaasa energiavajaduste rahuldamisele siseriikliku majanduse raames, ning biomassi ja päikeseenergia kasutamisel on kasvav tähtsus,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärgid
Protokolliosalised kohustuvad looma raamtingimused ning võtma vastu energiasäästmise, -tootmise, -ülekande, -varustuse ja -kasutuse meetmed Alpi konventsiooni kohaldamise piirkonnas, et luua energiavaldkonnas säästev areng, mis sobiks Alpide piirkonna spetsiaalsetesse lubatud piiridesse. Selleks annavad protokolliosalised olulise panuse elanikkonna ja keskkonna ning loodusvarude ja kliima kaitsesse.
Artikkel 2
Põhikohustused
1. Käesoleva protokolli kohaselt seavad protokolliosalised eesmärgiks:
a) |
ühtlustada oma energiasäästukava Alpide piirkonna üldise arengukavaga; |
b) |
kohandada energiatootmis-, -ülekande ja -jaotussüsteeme, et optimeerida Alpide piirkonna infrastruktuurisüsteeme, arvestades keskkonnakaitsevajadusi; |
c) |
piirata energia mõju keskkonnale, optimeerides teenuste tarnet energia lõppkasutajatele ning võttes võimaluste piires vastu muu hulgas järgmised meetmed:
|
d) |
piirata energiainfrastruktuuride negatiivset, sealhulgas jäätmekäitlusega seonduvat mõju keskkonnale ja maastikule, võttes ennetusmeetmeid uute infrastruktuuride puhul ja vajaduse korral parandades olemasolevaid infrastruktuure. |
2. Uute suurte energiainfrastruktuuride ehitamise ja olemasolevate infrastruktuuride võimsuse olulise suurendamise korral hindavad protokolliosalised kehtivate õigusaktide raames mõju Alpide keskkonnale ning hindavad sellist mõju territoriaalsest ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast, lähtudes artiklist 12. Piiriülese mõjuga projektide puhul tunnistavad protokolliosalised nõupidamise õigust rahvusvahelisel tasandil.
3. Protokolliosalised arvestavad oma energiapoliitikas, et Alpide piirkonnas on sobiv kasutada taastuvaid energiaallikaid, ning julgustavad vastastikust koostööd selle valdkonna arenguprogrammide osas.
4. Protokolliosalised säilitavad kaitstud alad koos nende puhveraladega, teised kaitsealad, vaiksed piirkonnad ning puutumatud loodus- ja maastikualad; nad optimeerivad energiainfrastruktuure, lähtudes Alpide ökosüsteemi haavatavus-, lubatavus- ja rikutustasemetest.
5. Protokolliosalised teadvustavad, et ennetus- ja parandusmeetmetes väljenduva asjakohase teadus- ja arengupoliitika abil võib anda suure panuse, et kaitsta Alpe energiainfrastruktuuridest tuleneva keskkonnamõju eest. Nad julgustavad sellealast teadus- ja arendustegevust ning teavitavad üksteist olulistest tulemustest.
6. Protokolliosalised teevad koostööd, et töötada välja meetodid tegelike kulude arvessevõtmiseks energeetikavaldkonnas.
Artikkel 3
Vastavus rahvusvahelisele õigusele ja teistele poliitikavaldkondadele
1. Käesolev protokoll viiakse ellu kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste, eelkõige Alpi konventsiooni õigusnormidega, samuti selle kohaldamiseks redigeeritud protokollidega ning kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega.
2. Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eelkõige territooriumi planeerimise, regionaalarengu-, transpordi-, põllumajandus- ja metsandus- ning turismivaldkonnas, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.
Artikkel 4
Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus
1. Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitse poliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.
2. Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ning vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.
3. Protokolliosalised julgustavad energia- ja keskkonnaprobleemidega otseselt seotud institutsioonide vahelist rahvusvahelist koostööd, et soodustada kokkuleppeid ühiste probleemide lahenduste osas.
II PEATÜKK
ERIMEETMED
Artikkel 5
Energia säästmine ja energia ratsionaalne kasutamine
1. Alpide piirkonnas on vaja erimeetmeid energia säästmiseks, jaotamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks. Nende meetmete puhul tuleb arvesse võtta:
a) |
ulatuslikke alasid katvat energiavajadust, mis erineb suuresti olenevalt kõrgusest, aastaaegadest ja turismiga seonduvast nõudlusest; |
b) |
taastuvate energiaallikate kättesaadavust kohapeal; |
c) |
atmosfääri paisatavate ainete eriline mõju nõgudes ja orgudes seoses viimaste geomorfoloogilise asendiga. |
2. Protokolliosalised otsivad võimalusi energiakasutuse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning julgustavad esmajärjekorras energiat säästma ja ratsionaalselt kasutama, seda eelkõige tootmisprotsesside, avalike teenuste ja suurte hotellikomplekside ning transpordi, spordi ja vabaajategevuse osas.
3. Nad võtavad meetmeid ja kehtestavad sätted eelkõige järgmistes valdkondades:
a) |
hoonete isolatsiooni ja küttesüsteemide tõhustamine; |
b) |
kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kasuteguri optimeerimine; |
c) |
soojusenergiajaamade heitkoguse perioodiline kontroll ja vajaduse korral selle vähendamine; |
d) |
energia säästmine tänu tänapäevastele energia kasutamise ja ülekande tehnoloogilistele protsessidele; |
e) |
individuaalne kütte- ja soojaveekulude arvestamine; |
f) |
vähese energiakuluga tehnoloogiat kasutavate ehitiste projekteerimine ja edendamine; |
g) |
kommunaal-/kohalike energia- ja kliimaseadmete projektide edendamine ning elluviimine kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud meetmetega; |
h) |
hoonete energiaalane täiustamine renoveerimise korral ja keskkonnasõbralike küttesüsteemide kasutamise soodustamine. |
Artikkel 6
Taastuvad energiavarud
1. Protokolliosalised kohustuvad oma rahaliste võimaluste piires edendama ning eelistatavalt kasutama taastuvaid energiaallikaid keskkonda ja maastikku säästval viisil.
2. Nad soodustavad ka detsentraliseeritud seadmete kasutamist selliste taastuvate energiaallikate nagu vee-, päikese- ja biomassienergia kasutuselevõtul.
3. Protokolliosalised julgustavad taastuvate energiaallikate kasutamist, seda ka koos olemasoleva tavapärase energiavarustusega.
4. Protokolliosalised soodustavad eelkõige vee- ja puiduvarude ratsionaalset kasutamist seoses mägimetsade säästva majandamisega energiatootmisel.
Artikkel 7
Hüdroelektrienergia
1. Protokolliosalised tagavad uute ning võimaluse korral ka juba olemasolevate hüdroelektrijaamade puhul asjakohaste meetmete abil veesoonte ökoloogilise talitluse säilimise ja maastiku puutumatuse, määrates kindlaks miinimumvoolukulu ja rakendades norme vee taseme kunstliku kõikumise vähendamiseks, samuti tagavad nad loomastiku rände.
2. Protokolliosalised võivad võtta meetmeid olemasolevate hüdroelektrijaamade konkurentsivõime parandamiseks, järgides nende ohutusnorme ja keskkonnanõudeid.
3. Nad kohustuvad lisaks säilitama veemajanduse joogivee jaoks reserveeritud aladel, puhveralaga kaitstud aladel, muudel kaitsealadel, vaiksetes piirkondades ning puutumatutel loodus- ja maastikualadel.
4. Protokolliosalised soovitavad võtta uuesti kasutusele tarvituselt kõrvaldatud hüdroelektrijaamu, mitte ehitada uusi. Lõike 1 sätet, mis käsitleb veeökosüsteemide ja teiste asjaomaste süsteemide säilitamist, kohaldatakse ka olemasolevate hüdroelektrijaamade taaskasutuselevõtmise suhtes.
5. Protokolliosalised võivad oma siseriiklike õigusaktide raames uurida, kuidas nad saavad korraldada nii, et Alpide ressursside lõpptarbijad maksavad õiglast turuhinda, ning mil määral võib kohaliku elanikkonna kõigi huvides tehtud jõupingutusi õiglaselt hüvitada.
Artikkel 8
Fossiilkütusest toodetud energia
1. Protokolliosalised tagavad, et elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks fossiilkütust tarvitavate uute soojuselektrijaamade puhul kasutatakse parimaid olemasolevaid tehnilisi meetodeid. Alpide piirkonna olemasolevate jaamade puhul piiravad protokolliosalised võimaluse piires heitekogust sobivate tehniliste meetodite abil ja/või kütuste kasutamise teel.
2. Protokolliosalised kontrollivad, kas fossiilkütust tarvitavate soojuselektrijaamade asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutavate jaamade ja detsentraliseeritud seadmetega on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning keskkonnanõuetele vastav.
3. Protokolliosalised võtavad meetmeid, mis soosivad elektri ja soojuse koostootmist, et kasutada energiat ratsionaalsemalt.
4. Piirialadel ühtlustavad ja ühendavad protokolliosalised nii palju kui võimalik oma emissiooni ja immissiooni kontrollimise süsteeme.
Artikkel 9
Tuumaenergia
1. Protokolliosalised kohustuvad rahvusvaheliste kokkulepete raames vahetama teavet tuumajaamade ja muude tuumaseadmete kohta, millega kaasnevad või võivad kaasneda tagajärjed Alpide piirkonnas, et kaitsta pikaajaliselt elanikkonna tervist, loomastikku, taimestikku, nende elukooslust, levilat ning nende vastasmõju.
2. Lisaks tagavad protokolliosalised võimaluse piires keskkonna radioaktiivsuse seiresüsteemide ühtlustamise ja ühendamise.
Artikkel 10
Energiaülekanne ja -jaotus
1. Protokolliosalised järgivad kõikide olemasolevate infrastruktuuride puhul ratsionaliseerimise ja optimeerimise põhimõtet, pidades silmas keskkonnakaitsenõudeid ning eelkõige väga tundlike ökosüsteemide ja maastiku säilitamise vajadust, viies vajaduse korral läbi Alpide elanikkonna ja keskkonna kaitse aktsioone.
2. Elektrienergia ülekandeliinide ja nende juurde kuuluvate elektrijaamade ning nafta- ja gaasitorude, sealhulgas pumba- ja kompressorjaamade ning keskkonna seisukohast suure tähtsusega seadmete ehitamise korral võtavad protokolliosalised kõik vajalikud meetmed, et vältida elanikkonna ja keskkonna häirimist, sealhulgas kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid ehitisi ja trasse.
3. Elektrienergia ülekandeliinide puhul võtavad protokolliosalised eriti arvesse puhveraladega kaitstud alade, teiste kaitsealade, vaiksete piirkondade ning puutumatute loodus- ja maastikualade ning linnustiku tähtsust.
Artikkel 11
Keskkonnataastus ja keskkonnatehnoloogia
Protokolliosalised sätestavad kehtivate õigusaktidega sätestatud prooviuuringutes ja keskkonnamõju uuringutes pärast energeetikavaldkonnas keskkonna ja ökosüsteemidega seonduvate avalike või erasektori tööde tegemist Alpide piirkonnas looduslike kohtade ja veekeskkonna keskkonnataastuse korra, kasutades võimaluste piires keskkonnatehnoloogilisi võtteid.
Artikkel 12
Keskkonnamõju hinnang
1. Protokolliosalised viivad läbi kehtivate siseriiklike õigusaktide, rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete raames kõikide käesoleva protokolli artiklites 7, 8, 9 ja 10 osutatud energiarajatiste projektide ja nende rajatiste kõikide oluliste muudatuste kohta eelneva keskkonnamõju hinnangu.
2. Protokolliosalised tunnustavad võimalust rakendada keskkonnamõju kõrvaldamiseks või vähendamiseks võimaluste piires parimaid olemasolevaid tehnilisi võtteid, nähes vajaduse korral ette keskkonnanõuetele mittevastavate hooletusse jäetud rajatiste dekomisjoneerimise.
Artikkel 13
Nõupidamine
1. Protokolliosalised kohustuvad piiriülese tähtsusega projektide keskkonnamõju suhtes eelnevalt omavahel nõu pidama.
2. Võimaliku piiriülese mõjuga kavade puhul peab protokolliosalistel olema võimalus õigeaegselt esitada oma märkused, mida ehituslubade väljastamisel võetakse asjakohaselt arvesse.
Artikkel 14
Lisameetmed
Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele energia ja säästva arengu alaseid lisameetmeid.
III PEATÜKK
TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE
Artikkel 15
Teadusuuringud ja seire
1. Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös ning erinevatel siseriiklikel ja rahvusvahelistel tasanditel juba saadud tulemustest lähtudes teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks; eelkõige keskkonna- ja kliimamõju analüüsi ja hindamise meetodite ja kriteeriumide ning energia säästmise ja mõistliku kasutamise erimeetodite osas Alpide piirkonnas.
2. Nad võtavad energeetikapoliitika eesmärkide ja meetmete kindlaksmääramise ja kontrollimise menetlustes ning kohalikul tasandil tehnilise koolituse ja abi osas arvesse teadustegevuse tulemusi elanikkonna, majandusettevõtjate ning piirkondlike ja kohalike asutuste kasuks.
3. Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid olemasolevas institutsioonilises raamistikus avalikkusele kättesaadavad.
Artikkel 16
Koolitus ja teavitamine
1. Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.
2. Nad soosivad eelkõige koolituse edasist arendamist, pidevat täiendkoolitust ning tehnilist abi energia, sealhulgas keskkonna-, loodus- ja kliimakaitse valdkonnas.
IV PEATÜKK
ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE
Artikkel 17
Elluviimine
Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.
Artikkel 18
Kohustuste täitmise kontrollimine
1. Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.
2. Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.
3. Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.
4. Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.
Artikkel 19
Sätete tõhususe hindamine
1. Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.
2. Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed
1. Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.
2. Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.
3. Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.
Artikkel 21
Allakirjutamine ja ratifitseerimine
1. Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.
2. Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.
3. Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.
Artikkel 22
Teated
Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:
a) |
igast allakirjutamisest; |
b) |
igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest; |
c) |
igast jõustumiskuupäevast; |
d) |
igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest; |
e) |
igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast. |
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.
Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksanda aasta oktoobrikuu kuueteistkümnendal päeval Bledis prantsuse, saksa, itaalia ja sloveeni keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Austria riigiarhiivi, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt siduvad. Hoiulevõtja edastab kinnitatud koopia igale allakirjutanud protokolliosalisele.
PROTOKOLL
1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll turismivaldkonnas
Turismiprotokoll
Preambul
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
MONACO VÜRSTIRIIK,
SLOVEENIA VABARIIK,
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
ning
EUROOPA ÜHENDUS,
VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;
VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;
VÕTTES ARVESSE protokolliosaliste soovi oma majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühtlustamiseks ja säästva arengu tagamiseks;
OLLES TEADLIKUD, et Alpid on kohaliku elanikkonna elu ja majandusliku arengu keskkond;
OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;
VÕTTES ARVESSE, et meie linnaühiskonnas on tekkinud kasvav vajadus tänapäeva elustiilile vastavate turismi- ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste järele;
VÕTTES ARVESSE, et Alpid on seoses ülirikkalike vaba aja veetmise võimaluste, maastikerohkuse ja erinevate ökosüsteemidega üks Euroopa suurimatest turismi- ja vaba aja veetmise piirkondadest ning seetõttu tuleks seda rikkust käsitleda väljaspool siseriiklikku raamistikku;
VÕTTES ARVESSE, et märkimisväärne osa teatavate protokolliosaliste elanikkonnast elab Alpides ning et alpiturismi näol on tegemist avaliku huviga, sest see toetab püsielanikkonda;
VÕTTES ARVESSE, et mägiturismi areng toimub järjest enam ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning et see toetab märkimisväärselt Alpide piirkonna majanduslikku suutlikkust;
VÕTTES ARVESSE, et viimasel ajal täheldatud suundumused tunduvad soosivat turismi ja keskkonna paremat kooskõla: võib märgata klientide üha kasvavat huvi kütkestava ja puutumatu looduse vastu nii suvel kui ka talvel ning kohalike otsustajate soovi parandada vastuvõtutingimusi keskkonnakaitse tõhustamise teel;
VÕTTES ARVESSE, et Alpide piirkonnas tuleb iga paikkonna ökosüsteemide kohanemisvõime piire arvestada spetsiifilisel viisil ning hinnata vastavalt nende eripärale;
OLLES TEADLIKUD, et loodus- ja kultuuripärand ning maastik on Alpides turismi põhialusteks;
OLLES TEADLIKUD, et Alpide piirkonna riikide looduslikud, kultuurilised, majanduslikud ja institutsioonilised erinevused on olnud aluseks autonoomsele arengule ning turistidele pakutavate võimaluste paljususele ning need erinevused peaksid olema aluseks mitmekülgsetele ja üksteist täiendavatele turismiga seotud tegevusaladele ning vältima ühtlustumist rahvusvahelisel tasandil;
OLLES TEADLIKUD, et looduspärandi väärtustamisele ning pakutavate võimaluste ja teenuste kvaliteedile suunatud turismimajanduse kestev areng on äärmiselt oluline, kui arvestada enamiku Alpide piirkondade majanduslikku sõltuvust turismist, samuti elutähtsat rolli, mida turism nende piirkondade elanike jaoks mängib;
OLLES TEADLIKUD, et tuleb õhutada puhkajaid loodust säästma ja aidata neil paremini mõista elanikkonda, kes külastatavas piirkonnas elab ja töötab, ning luua optimaalsed tingimused looduse tõeliseks avastamiseks Alpide piirkonnas kogu selle mitmekesisuses;
OLLES TEADLIKUD, et turismiala kutseorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste ühenduste ülesanne on määrata kindlaks kogu Alpide piirkonna ulatuses vahendid oma tootmisstruktuuride parandamiseks ning tagada nende toimimine;
SOOVIDES tagada Alpide piirkonna säästev areng keskkonnasäästliku turismi abil, mis on samas kohaliku elanikkonna elutingimuste ja majandusliku seisukorra põhialuseks;
OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on toetada olemasolevas institutsioonilises raamistikus Alpide piirkonna säästvat arengut keskkonnasäästliku turismi abil, rakendades konkreetseid meetmeid ja soovitusi, mis arvestavad kohaliku elanikkonna ja turistide huvidega.
Artikkel 2
Rahvusvaheline koostöö
1. Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama asjaolud, mis takistavad Alpide piirkonna territoriaalsete ühenduste rahvusvahelist koostööd, ning toetama ühiste probleemide lahendamist asjakohasel territoriaalsel tasandil tehtava koostöö abil.
2. Protokolliosalised toetavad vastavate pädevate asutuste vahelist tihedat rahvusvahelist koostööd. Eeskätt tagavad nad piiriüleste alade väärtustamise keskkonnasäästlike turismi- ja vaba aja veetmise tegevuste koordineerimise teel.
3. Kui piirkondlikud ja kohalikud asutused ei saa meetmeid rakendada, sest selleks on vaja siseriikliku või rahvusvahelise tasandi pädevust, tuleb neile tagada võimalus esindada tõhusalt elanikkonna huve.
Artikkel 3
Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades
Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eeskätt territoriaalse planeerimise, transpordi-, põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas, samuti vee ja energiaga varustamise alal, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.
Artikkel 4
Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus
1. Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima tasandi, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas energiapoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.
2. Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.
II PEATÜKK
ERIMEETMED
Artikkel 5
Turismimajandus
1. Protokolliosalised kohustuvad kombineerima säästvat arengut keskkonnasäästliku turismiga. Selleks toetavad nad käesoleva protokolli eesmärke arvestavate aluspõhimõtete, arengukavade, sektoripõhiste plaanide väljatöötamist ja elluviimist kõige kohasema tasandi pädevate asutuste poolt.
2. Need meetmed võimaldavad hinnata ja võrrelda kavandatud arengu eeliseid ja puudusi eeskätt järgmistes valdkondades:
a) |
sotsiaalmajanduslik mõju kohalikele elanikele; |
b) |
mõju pinnasele, vee- ja õhuressurssidele, looduslikule tasakaalule ja maastikule, võttes arvesse spetsiifilisi ökoloogilisi andmeid, loodusressursse ja ökosüsteemide kohanemisvõime piire; |
c) |
mõju riigi rahandusele. |
Artikkel 6
Turismi arengusuunad
1. Protokolliosalised võtavad turismiala arendamisel arvesse loodus- ja maastikukaitsega seotud küsimusi. Nad kohustuvad toetama nii palju kui vähegi võimalik maastikule soodsaid ja keskkonnasäästlikke projekte.
2. Nad kohustuvad rakendama säästvat poliitikat, mis tugevdab Alpide piirkonna looduslähedase turismi konkurentsivõimet ja toetab seeläbi olulisel määral Alpide piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut. Eelistatud on meetmed, mis soodustavad uuenduslikku ja pakkumiste paljusust võimaldavat arengut.
3. Protokolliosalised jälgivad, et suure turismiintensiivsusega piirkondades püütaks saavutada tasakaal turismi intensiivsete ja ekstensiivsete vormide vahel.
4. Alates turismi soodustavate meetmete rakendamisest tuleb jälgida järgmisi aspekte:
a) |
intensiivse turismi korral – olemasolevate turismistruktuuride ja varustuse vastavust ökoloogilistele nõuetele ning uute struktuuride väljaehitamisel nende vastavust käesolevas protokollis sõnastatud eesmärkidele; |
b) |
ekstensiivse turismi korral – turismipakkumise ja selle arengu lähedust looduslikele tingimustele, samuti keskkonnasäästlikkust ning turiste vastu võtvate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtuste väärtustamist. |
Artikkel 7
Kvaliteedi uurimine
1. Protokolliosalised rakendavad turismi kvaliteedi pidevale ja süstemaatilisele uurimisele suunatud poliitikat kogu Alpide piirkonnas, võttes eeskätt arvesse ökoloogilisi nõudmisi.
2. Nad soodustavad kogemuste vahetamist ja ühiste tegevuskavade elluviimist, jälgides kvaliteedi parandamisele suunatud arengut eeskätt järgmistes valdkondades:
a) |
rajatiste arendamine maastikul ja looduskeskkonnas; |
b) |
linnaehitus, arhitektuur (uute külade ehitus ja vanade taaselustamine); |
c) |
majutusvõimalused ja turismiteenuste pakkumine; |
d) |
Alpide piirkonna turismiteenuste mitmekesistamine, väärtustades erinevate asjassepuutuvate piirkondade kultuurialast tegevust. |
Artikkel 8
Turismivoogude haldamine
Protokolliosalised soodustavad turismivoogude haldamist eeskätt kaitsealustes piirkondades, korraldades turistide jaotamist ja vastuvõttu sellisel viisil, et oleks tagatud nende piirkondade säilimine.
Artikkel 9
Arengu looduslikud piirid
Protokolliosalised jälgivad, et turismi areng vastaks keskkonna eripärale ning asjassepuutuva paiga või piirkonna olemasolevatele ressurssidele. Võimaliku märkimisväärse keskkonnamõjuga projektide puhul tuleb olemasolevas institutsioonilises raamistikus anda sellisele mõjule eelnev hinnang, mida võetakse otsustamisel arvesse.
Artikkel 10
Vaiksed piirkonnad
Protokolliosalised kohustuvad vastavalt kehtestatud eeskirjadele ja lähtudes ökoloogilistest kriteeriumidest kindlaks määrama vaiksed piirkonnad, milles ei lubata turismiga seotud üritusi.
Artikkel 11
Majutuspoliitika
Protokolliosalised arendavad majutuspoliitikat, võttes arvesse vaba ruumi piiratud ulatust ning eelistades kommertsalusel tegutsevaid majutuskohti, olemasolevate hoonete taastamist ja kasutamist ning olemasolevate majutuskohtade kvaliteedi parandamist.
Artikkel 12
Suusatõstukid
1. Protokolliosalised lepivad suusatõstukite siseriiklike loamenetluste raames kokku, et rakendavad majanduslikest nõudmistest ja ohutusest lähtudes poliitikat, mis vastab ökoloogilistele ja maastikukaitsenõuetele.
2. Uued suusatõstukite kohta väljastatavad kasutusload ja nende kasutusõiguse loovutamine seotakse tingimustega, mille kohaselt tuleb mittekasutatavad suusatõstukid demonteerida ja eemaldada ning nende alt vabanev pind taastada eeskätt kohalikku päritolu taimkattega.
Artikkel 13
Liiklus ja turismitransport
1. Protokolliosalised soodustavad meetmeid turismikeskustes mootorsõidukite kasutamise piiramiseks.
2. Lisaks toetavad nad avalikke või eraalgatusi, mille eesmärk on parandada ühistranspordi juurdepääsu huviobjektidele ja turismikeskustele ning soodustada turistide seas ühistranspordi kasutamist.
Artikkel 14
Tehnilised üksikasjad
1. Protokolliosalised jälgivad, et suusaradade haldamine, hooldus ja kasutamine oleks võimalikult hästi loodusega seostatud ning et selle osas arvestataks looduslikku tasakaalu ja biotoopide tundlikkust.
2. Maastiku ümberkujundamist tuleks vältida niipalju kui võimalik ning kui looduslikud tingimused seda võimaldavad, tuleks ümberkujundatud piirkonnad uuesti katta taimkattega, eelistades kohalikku päritolu liike.
Siseriiklike õigusaktidega võib lubada tehislume valmistamist iga paikkonna vastavate külmaperioodide ajal, et muuta katmata piirkonnad turvalisemaks, kui antud paikkonna hüdroloogilised, klimaatilised ja ökoloogilised tingimused seda võimaldavad.
Artikkel 15
Sporditegevus
1. Protokolliosalised kohustuvad kindlaks määrama eeskätt kaitsealustes piirkondades vabas õhus harrastatava sporditegevuse haldamise poliitika, et vältida sellise tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Vajaduse korral võib haldamine hõlmata sellise tegevuse keelamist.
2. Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama mootorsõidukitega seotud spordialade harrastamist väljaspool pädevate asutuste poolt selleks määratud piirkondi.
Artikkel 16
Lennuvahendite maandumine
Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama sportliku tegevusega seotud lennuvahendite maandumist väljaspool lennuväljade territooriumi.
Artikkel 17
Majanduslikult vähearenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuse areng
Protokolliosalistel on soovitav kaaluda piirkondlikule tasandile suunatud lahendusi, mis võimaldavad majanduslikult vähemarenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuste tasakaalustatud arengut.
Artikkel 18
Puhkuste ajastamine
1. Protokolliosalised püüavad võimalikult otstarbekalt jaotada nii ruumi kui ka aja osas turiste vastu võtvatele piirkondadele langevat koormust.
2. Sel eesmärgil tuleks toetada riikidevahelist koostööd puhkuste ajastamise ja puhkusehooaegade pikendamise osas.
Artikkel 19
Uuenduste soodustamine
Protokolliosalistel on soovitav arendada algatusi, mis toetavad käesoleva protokolli suuniseid. Selleks uurivad nad võimalusi käivitada Alpide piirkonnas konkurss, mille ülesanne on tunnustada turismiga seotud uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mille puhul arvestatakse käesoleva protokolli eesmärke.
Artikkel 20
Koostöö turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahel
Protokolliosalised toetavad turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahelist koostööd. Eeskätt toetavad nad tegevust, mis võimaldab luua uusi töökohti ja on samas suunatud säästvale arengule.
Artikkel 21
Lisameetmed
Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele turismi säästva arengu alaseid lisameetmeid.
III PEATÜKK
TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE
Artikkel 22
Teadusuuringud ja seire
1. Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud Alpi piirkonna turismi ja keskkonnaolude vaheliste mõjude tundmaõppimiseks, samuti tulevaste arengusuundade analüüsiks.
2. Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.
3. Protokolliosalised kohustuvad vahetama teavet oma kogemuste kohta, mis on vajalikud käesolevas protokollis esitatud meetmete ja soovituste rakendamiseks ning koguma püsiväärtusega andmeid turismi kvalitatiivse arengu valdkonnas.
Artikkel 23
Koolitus ja teavitamine
1. Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.
2. Protokolliosalistel on soovitav lisada turismiga otseselt ja kaudselt seotud kutsealade koolitusprogrammidesse looduse ning keskkonnaga seotud teave. Sel viisil on võimalik koostada koolitusprogramme, milles on ühendatud esialgne eriala ning turismi ja keskkonnakaitse valdkond. Näiteks:
— |
loodusvaldkonna tegevusega seotud instruktorid, |
— |
turismikeskuste kvaliteedi eest vastutavad isikud, |
— |
puuetega inimesi abistav turismialane personal. |
IV PEATÜKK
ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE
Artikkel 24
Elluviimine
Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.
Artikkel 25
Kohustuste täitmise kontrollimine
1. Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.
2. Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.
3. Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.
4. Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.
Artikkel 26
Sätete tõhususe hindamine
1. Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.
2. Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 27
Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed
1. Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.
2. Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.
3. Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.
Artikkel 28
Allakirjutamine ja ratifitseerimine
1. Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.
2. Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.
3. Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.
Artikkel 29
Teated
Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:
a) |
igast allakirjutamisest; |
b) |
igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest; |
c) |
igast jõustumiskuupäevast; |
d) |
igast protokolliosalise või protokollile allkirjastaja avaldusest; |
e) |
igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast. |
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.
Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksanda aasta oktoobrikuu kuueteistkümnendal päeval Bledis saksa, prantsuse, itaalia ja sloveeni keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt siduvad; originaaltekst antakse hoiule Austria riigiarhiivi. Hoiulevõtja edastab kinnitatud koopia igale allakirjutanud protokolliosalisele.
Komisjon
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/50 |
KOMISJONI OTSUS,
21. detsember 2005
nimekirja kohta, mis nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) artikli 26 punktis e sätestatu alusel tuleb koostada soodustatud riikidest, kes vastavad säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamise tingimustele
(2005/924/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikleid 11 ja 26,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 980/2005 nähakse ette, et arengumaade suhtes, kes täidavad teatavaid säästva arengu ja hea valitsemistava nõudeid, kohaldatakse stimuleerivat erikorda. |
(2) |
Iga arengumaa, kes soovib kasutada stimuleeriva erikorra eeliseid, on esitanud kirjaliku taotluse 31. oktoobriks 2005 koos põhjaliku teabega asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise ning õigusaktide ja konventsioonide sätete tõhusa rakendamise meetmete kohta, samuti oma kohustuse kohta aktsepteerida ja täielikult järgida asjaomaste konventsioonide ja seonduvate õigusaktidega ettenähtud kontrollimehhanismi. |
(3) |
Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 980/2005 artikli 11 sätetele kõnealused taotlused läbi vaadanud ja koostanud lõpliku nimekirja soodustatud riikidest, kes vastavad asjaomastele kriteeriumidele. Seega tuleks kõnealuste riikide suhtes kohaldada stimuleerivat erikorda ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008. |
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas üldiste tariifsete soodustuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 980/2005 ettenähtud säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda järgmiste arengumaade suhtes:
(BO) |
Boliivia |
(CO) |
Colombia |
(CR) |
Costa Rica |
(EC) |
Ecuador |
(GE) |
Gruusia |
(GT) |
Guatemala |
(HN) |
Honduras |
(LK) |
Sri Lanka |
(MD) |
Moldova Vabariik |
(MN) |
Mongoolia |
(NI) |
Nicaragua |
(PA) |
Panama |
(PE) |
Peruu |
(SV) |
El Salvador |
(VE) |
Venezuela |
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/51 |
KOMISJONI SOOVITUS,
14. detsember 2005,
nõukogu direktiivi 95/53/EÜ kohase loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2006
(2005/925/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
2005. aastal määratlesid liikmesriigid teatavad teemad, mida tuleks 2006. aastal kooskõlastatud programmi raames kontrollida. |
(2) |
Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (2) on kehtestatud aflatoksiini B1 piirnorm söötades, puuduvad ühenduse eeskirjad teiste mükotoksiinide, näiteks ohratoksiini A, zearalenooni, desoksünivalenooli, fumonisiinide, T-2 ja HT-2 toksiini kohta. Teabe kogumine nende mükotoksiinide esinemise kohta pistelise proovivõtu meetodil võiks olla kasulik olukorra hindamiseks õigusaktide väljatöötamise eesmärgil. Lisaks esineb teatud söödatoorainete, nagu teraviljade ja õliseemnete puhul koristus-, ladustamis- ja transporditingimuste tõttu eriline mükotoksiini saaste oht. Kuna mükotoksiini sisaldus erineb aastast aastasse, on asjakohane kõigi nimetatud mükotoksiinide kohta teavet koguda järjestikuste aastate jooksul. |
(3) |
Eelmised kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatavates söötades, mis on ette nähtud loomaliikidele või -kategooriatele, mille puhul nende toimeainete kasutamine ei ole lubatud, viitavad selliste rikkumiste jätkumisele. Lisaks on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kastutatavate söödalisandite kohta) (3) artikli 11 lõikele 2 oluline tagada antibiootiliste söödalisandite tõhus järkjärguline kasutusest kõrvaldamine. |
(4) |
Oluline on tagada, et asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas kohaldatakse tõhusalt. |
(5) |
Asjakohane on tagada, et sigadele ettenähtud segasööda mikroelementide vase ja tsingi sisaldus ei ületaks piirnorme, mis on kindlaks määratud komisjoni 25. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamise tingimusi. (4) |
(6) |
Käesoleva soovitusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:
1. |
2006. aasta jooksul läbi viia kooskõlastatud kontrolliprogramm, et kontrollida järgmist:
|
2. |
Lisada lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuse aastaaruandesse, mis tuleb esitada 1. aprilliks 2007, ja viimasesse ühtlustatud aruandlusvormi. |
Brüssel, 14. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).
(2) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/8/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 44).
(3) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).
(4) ELT L 187, 26.7.2003, lk 11. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2003 (ELT L 317, 2.12.2003, lk 22).
I LISA
Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenooni, desoksünivalenooli, fumonisiinide, T-2 ja HT-2 toksiinide) sisaldus söötades.
Kõigi kontrollitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a osutatud aruandenäidis
Söödad |
Proovivõtt (pisteline või plaaniline) |
Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg sööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %) |
|||||||
Liik (1) |
Tüüp (2) |
Päritoluriik |
Aflatoksiin1 |
Ohratoksiin |
Zearalenoon |
Desoksünivalenool |
Fumonisiinid (3) |
T-2 ja HT-2 toksiinid (4) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pädev ametiasutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:
— |
aflatoksiin B1 piirmäärade ületamisel rakendatavad meetmed, |
— |
kasutatud analüüsimeetodid, |
— |
tuvastamispiirid. |
(1) Valida üks järgmistest liikidest: söödatooraine, söödalisand, eelsegu, täiendsööt, täissööt, segajõusööt.
(2) Valida üks järgmistest tüüpidest: a) söödatoorainete puhul, mille nimetus on sätestatud nõukogu direktiivi 96/25/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35) lisa B osas; b) muude söötade, sihtloomaliikide puhul.
(3) Fumonisiinide B1 ja B2 sisalduse võib esitada mõlema summana.
(4) T-2 ja HT-2 toksiinide sisalduse võib esitada mõlema summana.
II LISA
Teatavate söödalisandina keelatud raviainete esinemine
Teatavad raviained võivad ametlikult esineda teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud eelsegude ja segasöötade lisanditena, kui need vastavad määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 nõuetele.
Keelatud raviainete esinemist teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud söötades käsitletakse rikkumisena.
Kontrollitavad raviained tuleks valida järgmisest loetelust.
1. |
Raviained, mida lubatakse söödalisanditena kasutada vaid teatud loomaliikide või -kategooriate puhul:
|
2. |
Raviained, mida ei lubata enam kasutada söödalisanditena:
|
3. |
Raviained, mida ei ole kunagi lubatud kasutada söödalisanditena: muud ained Kõigi mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b osutatud aruandenäidis:
Pädev ametiasutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:
|
(1) Pädeva ametiasutuse uurimise tulemusena tehtud järeldus põhjuse kohta, miks esines söödas keelatud aine.
III LISA
Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (1) artikli 3 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2006. aasta jooksul läbi viima kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et määrata kindlaks, kas loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piiranguid on järgitud.
Eelkõige selle tagamiseks, et tõhusalt kohaldataks töödeldud loomse valgu teatavatele loomadele söötmise keeldu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (2) IV lisas, peaksid liikmesriigid kehtestama sihtotstarbelistel kontrollidel põhineva erikontrolliprogrammi. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 3 kohaselt peaks nimetatud kontrolliprogramm toetuma riskipõhisele strateegiale, mis hõlmab kõiki söödatootmise etappe ja kõiki liiki rajatisi, kus sööta toodetakse, käsitletakse ja loomadele manustatakse. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu võimaliku riskiga seotud kriteeriumide määratlemisele. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrollide sagedus ja rajatistes analüüsitavate proovide arv peaks olema vastavuses kõnealusele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.
Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvesse võtta järgmisi näidistegevuskohti ja -kriteeriume.
Tegevuskoht |
Kriteeriumid |
Kaalukus |
||||||||||
Söödaveskid |
|
|
||||||||||
Piiripunktid ja muud ühendusse sisenemise kohad |
|
|
||||||||||
Põllumajandus-ettevõtted |
|
|
||||||||||
Vahendajad |
|
|
||||||||||
Teisaldatavad söödasegurid |
|
|
||||||||||
Transpordivahendid |
|
|
Kõnealuste näidistegevuskohtade ja -kriteeriumide asemel võivad liikmesriigid edastada komisjonile oma riskihinnangu enne 31. märtsi 2006.
Proovivõtmisi peaks läbi viima seoses selliste partiide või juhtumitega, mille puhul on keelatud töödeldud valkudega ristsaastumine kõige tõenäolisem (esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis sisaldas kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinide tehnilised probleemid või muudatused, puistematerjalide mahutite või silode muudatused).
Kontrollimist võib laiendada ka transpordivahendites, tootmisvarustuses ja ladustusaladel oleva tolmu analüüsimisele.
Liikmesriigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks liikmesriigis võtta vähemalt 20 tükki aastas iga 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Muude meetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimisel kasutada mikroskoopilist tuvastamist ja hindamist, nagu on kirjeldatud komisjoni direktiivis 2003/126/EÜ. (3) Loomsete valkude tuvastamist tõlgendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetega.
Kontrolliprogrammide tulemused tuleks komisjonile edastada järgmiste vormidega.
Kokkuvõte loomse päritoluga söödaga (keelatud töödeldud loomsete valkudega) söötmise piiranguid käsitlevatest kontrollidest
A. Dokumenteeritud kontrollid
Etapp |
Töödeldud loomsete valkude esinemise kohta tehtavate kontrollide arv |
Rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollil jne |
Söödatoorainete import |
|
|
Söödatoorainete ladustamine |
|
|
Söödaveskid |
|
|
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid |
|
|
Sööda vahendajad |
|
|
Transpordivahendid |
|
|
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi |
|
|
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi |
|
|
Muud: … |
|
|
B. Söödatoorainetest ja segasöötadest proovide võtmine ning nende kontrollimine töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks
Tegevuskoht |
Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrolliks võetud ametlike proovide arv |
Mittevastavate proovide arv |
|||||||
Sisaldavad maismaaloomade töödeldud loomseid valke |
Sisaldavad kalade töödeldud loomseid valke |
||||||||
Söödatoorained |
Segasöödad |
Söödatoorained |
Segasöödad |
Söödatoorained |
Segasöödad |
||||
mäletsejalistele |
muudele kui mäletsejalistele |
mäletsejalistele |
Muudele kui mäletsejalistele |
mäletsejalistele |
Muudele kui mäletsejalistele |
||||
Importimisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Söödaveskid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahendajad/ladustamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Transpordivahendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandusettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud:… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C. Kokkuvõte mäletsejalistele ette nähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta
|
Proovivõtu kuu |
Saastumise liik, määr ja päritolu |
Kohaldatud sanktsioonid (või muud meetmed) |
1 |
|
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
4 |
|
|
|
5 |
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
IV LISA
Kõigi sigadele ettenähtud segasöötade vase- ja tsingisisaldusega seotud proovide (nii vastavate kui ka mittevastavate) üksiktulemused
Segasööda liik (loomakategooria) |
Mikroelement (vask või tsink) |
Leitud määr (mg/kg täissööda kohta) |
Piirmäära ületamise põhjus (1) |
Võetud meetmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Pädeva ametiasutuse läbi viidud uurimise järeldusena.
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/60 |
KOMISJONI OTSUS,
21. detsember 2005,
madala patogeensusega klassikalise lindude katku täiendavate tõrjemeetmete kehtestamise kohta Itaalias ning otsuse 2004/666/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5566)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/926/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavate veterinaarkontrollide kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivi 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed, (3) eriti selle artiklit 16,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (4) eriti selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt komisjoni 12. detsembri 2002. aasta otsusele 2002/975/EÜ madala patogeensusega klassikalise lindude katku tõrjemeetmeid täiendava vaktsineerimise kohta Itaalias ja teatavate liikumist käsitlevate tõrjemeetmete kohta (5) viidi teatavates Põhja-Itaalia osades läbi vaktsineerimiskava madala patogeensusega klassikalise lindude katku viiruse alatüübi H7N3 tõrjeks. Rakendati nakatunud ja vaktsineeritud lindude eristamise (DIVA) strateegiat, kasutades nakatunud ja vaktsineeritud lindude vahel vahetegemiseks H7N1 alatüübi heteroloogilist vaktsiini. |
(2) |
Komisjoni 29. septembri 2004. aasta otsusega 2004/666/EÜ madala patogeensusega klassikalise lindude katku tõrjemeetmeid täiendava vaktsineerimise kohta Itaalias ja teatavate liikumist käsitlevate tõrjemeetmete kohta ning otsuse 2002/975/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (6) kiideti heaks uus vaktsineerimiskava väiksemal alal Itaalias võrreldes otsuse 2002/975/EÜ kohase vaktsineerimiskavaga. Kõnealune uus vaktsineerimiskava viiakse läbi bivalentse vaktsiiniga, mis kaitseb nii tüübi H5 kui ka H7 eest. Selliselt vaktsineeritakse vähemalt 31. detsembrini 2005. Nimetatud otsuses sätestati ka vaktsineerimispiirkonnast toodud ja/või pärinevate eluskodulindude ja haudemunade ühendusesisese kaubanduse keeld ning vaktsineeritud kodulindude värske liha ühendusesisese kaubanduse tingimused vastavalt otsuse 2004/666/EÜ artiklile 3. |
(3) |
Otsuses 2004/666/EÜ sätestatud vaktsineerimiskava tulemused, mille kohta anti aru mitmetel toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungitel, olid üldiselt head. |
(4) |
Olukorra paranemise tõttu otsusega 2004/666/EÜ kehtestatud vaktsineerimispiirkonnas ning pidades silmas suurenenud kogemust asjaomasel vaktsineerimisel, tuleks teatavate tingimuste täitmise korral lubada haudemunade ja ühepäevaste tibude lähetamine Itaaliast. |
(5) |
Pidades silmas konkreetset klassikalise lindude katku sissetoomise ohtu kõnealustes Itaalia piirkondades ning muudetud vaktsineerimisprogrammi, millest Itaalia teavitas 2005. aasta 23. juuni kirjas, on kohane jätkata vaktsineerimist haiguse sissetoomise suurema ohuga piirkondades. Lisaks tuleks nii vaktsineerimispiirkonnas kui ka selle ümbruses teostada intensiivset seiret ja järelevalvet. |
(6) |
Proovide võtmise ja testimise erikorda tuleks rakendada ka tapalindude suhtes. |
(7) |
Ühenduse õigusaktide selguse huvides on asjakohane tunnistada kehtetuks otsus 2004/666/EÜ ning asendada see käesoleva otsusega. |
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vaktsineerimiskava heakskiitmine
1. Kiidetakse heaks klassikalise lindude katku vastase vaktsineerimise muudetud kava (“vaktsineerimiskava”), mille Itaalia esitas komisjonile 23. juunil 2005. aastal.
Vaktsineerimiskava viiakse läbi bivalentse vaktsiiniga I lisas loetletud piirkondades (“vaktsineerimispiirkond”). Vaktsineerimiskava rakendatakse tõhusalt.
2. Vaktsineerimiskavas sätestatud intensiivset seiret ja järelevalvet teostatakse vaktsineerimispiirkonnas ja III lisas loetletud piirkondades.
Artikkel 2
Eluskodulindude, haudemunade, ühepäevaste tibude ja värske kodulinnuliha liikumispiirangud
Eluskodulindude, haudemunade, ühepäevaste tibude ja värske kodulinnuliha liikumispiiranguid vedudel vaktsineerimispiirkonda, sealt välja, vaktsineerimispiirkonna sees ning vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt kehtestatud piiranguvööndis asuvatest kodulinnukasvandustest kohaldatakse vastavalt käesoleva otsuse artiklitele 3–9.
Artikkel 3
Eluskodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude lähetamispiirangud
Itaaliast ei lähetata vaktsineerimispiirkonna kodulinnukasvandustest või vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt kehtestatud piiranguvööndis asuvatest kodulinnukasvandustest toodud ja/või pärinevaid eluskodulinde, haudemune ega ühepäevaseid tibusid.
Artikkel 4
Tapalindude lähetamispiirangute erandid
1. Erandina artiklist 3 võib vaktsineerimispiirkonna kodulinnukasvandustest toodud ja/või pärinevaid tapalinde Itaaliast lähetada, kui linnud
a) |
tuuakse kodulinnukasvandustest, mis ei asu vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt kehtestatud piiranguvööndis; |
b) |
pärinevad kodulinnukarjadest, mida on korrapäraselt kontrollitud ja mis on andnud klassikalise lindude katku suhtes testimisel negatiivse tulemuse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse sentinellitibudele; |
c) |
pärinevad kodulinnukarjadest, mida ametlik veterinaararst on kliiniliselt kontrollinud 48 tunni jooksul enne pealelaadimist, pöörates erilist tähelepanu sentinellitibudele; |
d) |
pärinevad kodulinnukarjadest, mida on riiklikus klassikalise lindude katku laboris klassikalise lindude katku suhtes seroloogiliselt testitud ning käesoleva otsuse II lisas sätestatud proovide võtmise ja testimise korda kasutades on saadud tulemusi, mis on klassikalise lindude katku suhtes negatiivsed; |
e) |
saadetakse otse tapamajja ning tapetakse viivitamatult pärast saabumist. |
2. Kodulinnukarjade testimisel vastavalt lõike 1 punktile b kasutatakse järgmiseid teste:
a) |
vaktsineeritud lindude puhul väljatöötatud kaudset immunofluorestsentstesti (iIFA-test); |
b) |
vaktsineerimata lindude puhul
|
Artikkel 5
Haudemunade lähetamispiirangute erandid
Erandina artiklist 3 võib vaktsineerimispiirkonna kodulinnukasvandustest toodud ja/või pärinevaid haudemune Itaaliast lähetada, kui need
a) |
tuuakse kodulinnukasvandustest, mis ei asu vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt kehtestatud piiranguvööndis; |
b) |
tuuakse kodulinnukarjadelt, mida on korrapäraselt kontrollitud ja artikli 4 lõikes 2 sätestatud testimisel on saadud tulemusi, mis on klassikalise lindude katku suhtes negatiivseid; |
c) |
on enne kodulinnukasvandusest lähetamist desinfitseeritud; |
d) |
veetakse otse sihthaudejaama; |
e) |
haudejaam suudab tagada haudemunade jälgitavuse, registreerides haudemunade päritolukasvandused ja neist munadest hautud ühepäevaste tibude edasisaatmise sihtpunktid. |
Artikkel 6
Ühepäevaste tibude lähetamispiirangute erand
Erandina artiklist 3 võib vaktsineerimispiirkonna kodulinnukasvandustest toodud ja/või pärinevaid ühepäevaseid tibusid Itaaliast lähetada, kui need on saadud artikli 5 nõuetele vastavatest haudemunadest.
Artikkel 7
Eluskodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetiste veterinaartõendid
Itaaliast lähetatavatel eluskodulindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetistel peab olema veterinaartõend märkega: “saadetise loomatervishoiunõuded vastavad komisjoni otsusele 2005/926/EÜ”.
Artikkel 8
Värske linnuliha lähetamispiirangud ja erimärgistus
1. Artiklis 2 nimetatud värske kodulinnuliha märgistatakse vastavalt lõike 2 nõuetele ja seda ei lähetata Itaaliast, kui asjaomane liha on saadud
a) |
kodulinnukasvandustest, mis asuvad vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt kehtestatud piiranguvööndis; |
b) |
klassikalise lindude katku vastu vaktsineeritud kodulindudelt; |
c) |
klassikalise lindude katku suhtes seropositiivsetelt kodulinnukarjadelt, mis on määratud ametliku järelevalve all tapmisele vastavalt vaktsineerimiskavale. |
2. Lõikes 1 osutatud värske linnuliha märgistatakse eriomase tervise- või eristusmärgiga, mida ei ole võimalik segamini ajada nõukogu direktiivi 71/118/EMÜ (7) I lisa XII peatüki kohase tervisemärgiga ja mis ei ole ovaalne. Sellel märgil peab olema kasvanduse kinnitusnumber, kuid mitte tähed C.E.
Artikkel 9
Värske kodulinnuliha lähetamispiirangute erand
Erandina artikli 8 lõike 1 punktist b võib Itaaliast lähetada klassikalise lindude katku vastu alatüüpide (H7N1) ja (H5N9) heteroloogilise vaktsiiniga vaktsineeritud kalkunite ja kanade värsket liha juhul, kui see on saadud kalkunitelt ja kanadelt:
a) |
kes pärinevad kodulinnukarjadest, mida on korrapäraselt kontrollitud ja mis on andnud klassikalise lindude katku suhtes testimisel negatiivse tulemuse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse sentinellitibudele; |
b) |
kes pärinevad kodulinnukarjadest, mida ametlik veterinaararst on kliiniliselt kontrollinud 48 tunni jooksul enne pealelaadimist, pöörates erilist tähelepanu sentinellitibudele; |
c) |
kes pärinevad kodulinnukarjadest, mida on riiklikus klassikalise lindude katku laboris klassikalise lindude katku suhtes seroloogiliselt testitud ning käesoleva otsuse II lisas sätestatud proovide võtmise ja testimise korda kasutades on saadud tulemusi, mis on klassikalise lindude katku suhtes negatiivsed; |
d) |
kes pärinevad kodulinnukarjadelt, mida on artikli 4 lõikes 2 sätestatud teste kasutades testitud ning klassikalise lindude katku suhtes on saadud negatiivseid tulemusi; |
e) |
keda hoitakse käesoleva artikli nõuetele mittevastavatest kodulinnukarjadest eraldi; |
f) |
kes saadetakse otse tapamajja ning tapetakse viivitamatult pärast saabumist. |
Artikkel 10
Värske kalkuni- ja kanaliha veterinaartõend
Artiklis 9 sätestatud nõuetele vastava värske kalkuni- ja kanalihaga on kaasas direktiivi 71/118/EMÜ VI lisas ettenähtud veterinaartõend, mille IV punkti alapunktis a peab olema järgmine ametliku veterinaararsti kinnitus:
“eespool kirjeldatud kalkuniliha/kanaliha (8) vastab otsusele 2004/926/EÜ.
Artikkel 11
Pakendite ja transpordivahendite pesemine ja desinfitseerimine
Itaalia tagab, et I lisas kirjeldatud piirkonnas:
a) |
kasutatakse toidumunade kogumiseks, ladustamiseks ja vedamiseks ainult ühekordselt kasutatavat pakendimaterjali või pakendimaterjali, mida saab tõhusalt pesta ning desinfitseerida; |
b) |
kõiki eluskodulindude, haudemunade, ühepäevaste tibude, värske kodulinnuliha ja linnusööda vedamiseks kasutatavaid transpordivahendeid puhastatakse ning desinfitseeritakse vahetult enne ja pärast iga vedu desinfitseerimisvahenditega ja -meetoditega, mis on saanud pädeva asutuse heakskiidu. |
Artikkel 12
Aruanded
Itaalia esitab kuue kuu jooksul käesoleva otsuse kohaldamiskuupäevast ja edaspidi kuuekuuliste ajavahemike järel komisjonile aruande vaktsineerimiskava tõhususe kohta.
Artikkel 13
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2004/666/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 14
Kohaldamine
Käesolevat otsust kohaldatakse alates kümnendast päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 15
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 21. detsember 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33); parandatud versioon (ELT L 195, 2.6.2004, lk 12).
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).
(3) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(4) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(5) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 87. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/1599/EÜ (ELT L 50, 20.2.2004, lk 63).
(6) ELT L 303, 30.9.2004, lk 35. Otsust on muudetud otsusega 2005/10/EÜ (ELT L 4, 6.1.2005, lk 15).
(7) EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.
(8) Mittevajalik maha tõmmata.”
I LISA
VAKTSINEERIMISPIIRKOND, KUS VAKTSINEERITAKSE BIVALENTSE VAKTSIINIGA
Veneto piirkond
Verona provints |
|
ALBAREDO D'ADIGE |
|
ANGIARI |
|
ARCOLE |
|
BELFIORE |
|
BONAVIGO |
|
BOVOLONE |
|
BUTTAPIETRA |
|
CALDIERO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CASALEONE |
|
CASTEL D'AZZANO |
|
CASTELNUOVO DEL GARDA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CEREA |
|
COLOGNA VENETA |
|
COLOGNOLA AI COLLI |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CONCAMARISE |
|
ERBÈ |
|
GAZZO VERONESE |
|
ISOLA DELLA SCALA |
|
ISOLA RIZZA |
|
LAVAGNO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
MINERBE |
|
MONTEFORTE D'ALPONE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
MOZZECANE |
|
NOGARA |
|
NOGAROLE ROCCA |
|
OPPEANO |
|
PALÙ |
|
PESCHIERA DEL GARDA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
POVEGLIANO VERONESE |
|
PRESSANA |
|
RONCO ALL'ADIGE |
|
ROVERCHIARA |
|
ROVEREDO DI GUÀ |
|
SALIZZOLE |
|
SAN BONIFACIO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SAN GIOVANNI LUPATOTO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SANGUINETTO |
|
SAN MARTINO BUON ALBERGO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SAN PIETRO DI MORUBIO |
|
SOAVE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SOMMACAMPAGNA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SONA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SORGÀ |
|
TREVENZUOLO |
|
VALEGGIO SUL MINCIO |
|
VERONA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
VERONELLA |
|
VIGASIO |
|
VILLAFRANCA DI VERONA |
|
ZEVIO |
|
ZIMELLA |
|
Lombardia piirkond
Brescia provints |
|
ACQUAFREDDA |
|
ALFIANELLO |
|
BAGNOLO MELLA |
|
BASSANO BRESCIANO |
|
BORGOSATOLLO |
|
BRESCIA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CALCINATO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CALVISANO |
|
CAPRIANO DEL COLLE |
|
CARPENEDOLO |
|
CASTENEDOLO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CIGOLE |
|
DELLO |
|
DESENZANO DEL GARDA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
FIESSE |
|
FLERO |
|
GAMBARA |
|
GHEDI |
|
GOTTOLENGO |
|
ISORELLA |
|
LENO |
|
LONATO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
MANERBIO |
|
MILZANO |
|
MONTICHIARI |
|
MONTIRONE |
|
OFFLAGA |
|
PAVONE DEL MELLA |
|
PONCARALE |
|
PONTEVICO |
|
POZZOLENGO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
PRALBOINO |
|
QUINZANO D'OGLIO |
|
REMEDELLO |
|
REZZATO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
SAN GERVASIO BRESCIANO |
|
SAN ZENO NAVIGLIO |
|
SENIGA |
|
VEROLANUOVA |
|
VEROLAVECCHIA |
|
VISANO |
|
Mantova provints |
|
CASTIGLIONE DELLE STIVIERE |
|
CAVRIANA |
|
CERESARA |
|
GOITO |
|
GUIDIZZOLO |
|
MARMIROLO |
|
MEDOLE |
|
MONZAMBANO |
|
PONTI SUL MINCIO |
|
ROVERBELLA |
|
SOLFERINO |
|
VOLTA MANTOVANA |
|
II LISA
PROOVIDE VÕTMISE JA TESTIMISE KORD
1. Sissejuhatus ja üldine kasutus
Väljatöötatud kaudse immunofluorestsentstesti (iIFA-test) eesmärk on eristada vaktsineeritud/viirusega nakatunud ja vaktsineeritud/viirusega nakatumata kalkuneid ja kanu DIVA (nakatunud ja vaktsineeritud lindude eristamine) vaktsineerimisstrateegia raames, kasutades epideemilisest viirusest valmistatud heteroloogilist vaktsiini.
2. Testi kasutamine värske kalkuni- ja kanaliha lähetamiseks asjaomasest Itaalia vaktsineerimispiirkonnast
Itaaliast võib lähetada klassikalise lindude katku vastu vaktsineeritud kodulinnukarjadelt pärinevat liha juhul, kui tapmiseks mõeldud linde on hoitud samas hoones ja ametlik veterinaararst on seitse päeva enne tapmist võtnud vereproovi vähemalt kümnelt vaktsineeritud tapale määratud kalkunilt või kanalt.
Kui aga kodulinde on hoitud rohkem kui ühes rühmas või ruumis, valitakse proovivõtuks juhuslikult vähemalt 20 vaktsineeritud lindu kõikidest asjaomase linnukasvanduse rühmadest või ruumidest.
3. Testi kasutamine Itaalia asjaomasest vaktsineerimispiirkonnast tapalindude lähetamiseks
Vaktsineerimispiirkonnast pärinevaid tapalinde võib Itaaliast välja saata tingimusel, et kui kõiki linde on hoitud ühes hoones, on ametlik veterinaararst seitse päeva enne lähetamist võtnud vereproovi vähemalt kümnelt vaktsineeritud tapale määratud kalkunilt või kanalt. Kui aga kodulinde on hoitud rohkem kui ühes rühmas või ruumis, valitakse proovivõtuks juhuslikult vähemalt 20 vaktsineeritud lindu kõikidest asjaomase linnukasvanduse rühmadest või ruumidest.
III LISA
VAKTSINEERIMISPIIRKONNAGA KÜLGNEV ALA, KUS TOIMUB INTENSIIVNE SEIRE JA JÄRELEVALVE
Lombardia piirkond
Bergamo provints |
|
ANTEGNATE |
|
BAGNATICA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
BARBATA |
|
BARIANO |
|
BOLGARE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CALCINATE |
|
CALCIO |
|
CASTELLI CALEPIO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CAVERNAGO |
|
CIVIDATE AL PIANO |
|
COLOGNO AL SERIO |
|
CORTENUOVA |
|
COSTA DI MEZZATE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
COVO |
|
FARA OLIVANA CON SOLA |
|
FONTANELLA |
|
GHISALBA |
|
GRUMELLO DEL MONTE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
ISSO |
|
MARTINENGO |
|
MORENGO |
|
MORNICO AL SERIO |
|
PAGAZZANO |
|
PALOSCO |
|
PUMENENGO |
|
ROMANO DI LOMBARDIA |
|
SERIATE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
TELGATE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
TORRE PALLAVICINA |
|
Brescia provints |
|
AZZANO MELLA |
|
BARBARIGA |
|
BASSANO BRESCIANO |
|
BERLINGO |
|
BORGO SAN GIACOMO |
|
BRANDICO |
|
CASTEGNATO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CASTEL MELLA |
|
CASTELCOVATI |
|
CASTREZZATO |
|
CAZZAGO SAN MARTINO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
CHIARI |
|
COCCAGLIO |
|
COLOGNE |
|
COMEZZANO-CIZZAGO |
|
CORZANO |
|
ERBUSCO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
LOGRATO |
|
LONGHENA |
|
MACLODIO |
|
MAIRANO |
|
ORZINUOVI |
|
ORZIVECCHI |
|
OSPITALETTO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
PALAZZOLO SULL'OGLIO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
POMPIANO |
|
PONTOGLIO |
|
ROCCAFRANCA |
|
RONCADELLE |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
ROVATO |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole |
RUDIANO |
|
SAN PAOLO |
|
TORBOLE CASAGLIA |
|
TRAVAGLIATO |
|
TRENZANO |
|
URAGO D'OGLIO |
|
VILLACHIARA |
|
Cremona provints |
|
CAMISANO |
|
CASALE CREMASCO-VIDOLASCO |
|
CASALETTO DI SOPRA |
|
CASTEL GABBIANO |
|
SONCINO |
|
Mantova provints |
|
ACQUANEGRA SUL CHIESE |
|
ASOLA |
|
BIGARELLO |
|
CANNETO SULL'OGLIO |
|
CASALMORO |
|
CASALOLDO |
|
CASALROMANO |
|
CASTEL D'ARIO |
|
CASTEL GOFFREDO |
|
CASTELBELFORTE |
|
GAZOLDO DEGLI IPPOLITI |
|
MARIANA MANTOVANA |
|
PIUBEGA |
|
PORTO MANTOVANO |
|
REDONDESCO |
|
RODIGO |
|
RONCOFERRARO |
|
SAN GIORGIO DI MANTOVA |
|
VILLIMPENTA |
|
Veneto piirkond
Padua provints |
|
CARCERI |
|
CASALE DI SCODOSIA |
|
ESTE |
|
LOZZO ATESTINO |
|
MEGLIADINO SAN FIDENZIO |
|
MEGLIADINO SAN VITALE |
|
MONTAGNANA |
|
OSPEDALETTO EUGANEO |
|
PONSO |
|
SALETTO |
|
SANTA MARGHERITA D’ADIGE |
|
URBANA |
|
Verona provints |
|
BEVILACQUA |
|
BOSCHI SANT'ANNA |
|
BUSSOLENGO |
|
PESCANTINA |
|
SOMMACAMPAGNA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 põhja poole |
SONA |
piirkond, mis jääb kiirteest A4 põhja poole |
Vicenza provints |
|
AGUGLIARO |
|
ALBETTONE |
|
ALONTE |
|
ASIGLIANO VENETO |
|
BARBARANO VICENTINO |
|
CAMPIGLIA DEI BERICI |
|
CASTEGNERO |
|
LONIGO |
|
MONTEGALDA |
|
MONTEGALDELLA |
|
MOSSANO |
|
NANTO |
|
NOVENTA VICENTINA |
|
ORGIANO |
|
POIANA MAGGIORE |
|
SAN GERMANO DEI BERICI |
|
SOSSANO |
|
VILLAGA |
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
22.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 337/71 |
NÕUKOGU OTSUS 2005/927/ÜVJP,
21. detsember 2005,
ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP (edasiste meetmete kohta, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist) rakendamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse ühist seisukohta 2004/694/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 2, koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 teise taandega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/694/ÜVJP vastu meetmed kõigi selliste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamiseks, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellele endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on esitanud süüdistuse. |
(2) |
Nõukogu võttis 6. oktoobril vastu ühise seisukoha 2005/689/ÜVJP, millega pikendati ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP kehtivust ja muudeti lisas esitatud nimekirja. |
(3) |
Kuna Ante GOTOVINA viidi üle EJRK kinnipidamisüksusesse, tuleks tema nimi lisas esitatud nimekirjast välja jätta. |
(4) |
Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud isikute nimekiri asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus hakkab kehtima selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 21. detsember 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
B. BRADSHAW
(1) ELT L 315, 14.10.2004, lk 52. Ühise seisukoha kehtivust on viimati pikendatud ühise seisukohaga 2005/689/ÜVJP (ELT L 261, 7.10.2005, lk 29).
LISA
“LISA
ARTIKLIS 1 OSUTATUD ISIKUTE NIMEKIRI
1. |
Nimi: DJORDJEVIĆ Vlastimir Sünniaeg: 1948 Sünnikoht: Vladičin Han, Serbia ja Montenegro Kodakondsus: Serbia ja Montenegro |
2. |
Nimi: HADŽIĆ Goran Sünniaeg: 7.9.1958 Sünnikoht: Vinkovci, Horvaatia Vabariik Kodakondsus: Serbia ja Montenegro |
3. |
Nimi: KARADŽIĆ Radovan Sünniaeg: 19.6.1945 Sünnikoht: Petnjica, Šavnik, Montenegro, Serbia ja Montenegro Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina |
4. |
Nimi: LUKIĆ Milan Sünniaeg: 6.9.1967 Sünnikoht: Višegrad, Bosnia ja Hertsegoviina Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina, võib-olla Serbia ja Montenegro |
5. |
Nimi: MLADIĆ Ratko Sünniaeg: 12.3.1942 Sünnikoht: Božanovići, Kalinoviki haldusüksus, Bosnia ja Hertsegoviina Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina, võib-olla Serbia ja Montenegro |
6. |
Nimi: TOLIMIR Zdravko Sünniaeg: 27.11.1948 Sünnikoht: Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina |
7. |
Nimi: ZELENOVIĆ Dragan Sünniaeg: 12.2.1961 Sünnikoht: Foca, Bosnia ja Hertsegoviina Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina |
8. |
Nimi: ŽUPLJANIN Stojan Sünniaeg: 22.9.1951 Sünnikoht: Kotor Varoš, Bosnia ja Hertsegoviina Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina” |