19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 771/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”), Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes, mis kuuluvad KN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

(2)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju analüüsimise seisukohalt oluliste suundumuste jälgimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on teatavad huvitatud isikud esitanud oma märkused kirjalikult.

(4)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(6)

Huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike järelduste tegemisel vajaduse korral arvesse.

(8)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist seadsid üks importija ja tema ühendus kahtluse alla ühenduse tootmisharu esindavuse algmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 113. Selle väite kinnituseks ei esitatud siiski tõendeid. Uurimine on kinnitanud, et ühenduse tootjate arvele langes uurimisperioodi jooksul ligikaudu 54 % ühenduse toodangust ning et see vastab algmääruse artikli 5 lõike 4 tingimustele.

(9)

Koostööd tegev Tai eksportiv tootja väitis pärast teavitamist, et ühenduse tootjate küsimustiku mittekonfidentsiaalsed vastused ei olnud piisavalt üksikasjalikud ega esitatud kooskõlas algmääruse artikliga 19. Väidetavalt ei olnud koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel küsimustiku mittekonfidentsiaalsetes vastustes sisalduva teabe puudulikkuse tõttu võimalik oma huvisid tõhusalt kaitsta ning seetõttu olevat nad käesolevas menetluses asetatud ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste isikutega, täpsemalt ühenduse tootmisharuga. Siiski vastavalt ajutise määruse punktile E saavad kõik huvitatud isikud kahju kohta kontrollitud andmed koondatud kujul. Niisiis on neil kõikidel piisavalt täpne pilt kahju ja põhjuslikkuse kohta, mis võimaldab neil kaitsta oma huvisid. Kõiki isikuid koheldakse samal viisil ja seoses teavitamisega ei ole ükski huvitatud isik ebasoodsamas olukorras. Lisaks oli küsimustiku mittekonfidentsiaalsete vastuste ja ajutises määruses sisalduva teabega tagatud kõigi isikute kaitseõigused. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(10)

Siinkohal meenutatakse, et esialgse uurimise käigus tärkas kahtlus selle suhtes, kas mutreid tuleks pidada eraldi tooteks muude roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade seas. Sellega seoses tuli uurida mitmeid aspekte lähemalt, nt kas ja millisel määral turustatakse polte ja mutreid kokkukuuluva tervikuna, kui suures ulatuses neid koos välja töötatakse jne. Lisaks oli vaja uurida, kui suurel hulgal suudab ühenduse tootmisharu sellist terviktoodet pakkuda. Esialgsete järelduste tegemisel otsustati seetõttu mutrid, mis liigitatakse tavaliselt KN-koodi 7318 16 30 alla, vaatlusaluse toote määratlusest esialgu välja jätta.

(11)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid ühenduse tootmisharu ja importijad tõendid selle kohta, et mutreid ja polte ei töötata välja, ei toodeta ega ka turustata koos. Kuigi mutreid kasutatakse tavaliselt koos poltidega, ei müüda neid tavaliselt komplektina. Polte saab kasutada ka ilma mutriteta kinnitusseadistena, mis näitab, et poltidel ja mutritel võivad olla erinevad lõppkasutused. Seda kinnitab vaatlusaluste riikide mõnede tootjate import, kes toodavad ja müüvad kas mutreid või polte, ning asjaolu, et valimisse kuuluvad ühenduse tootjad valmistavad kruvisid ja polte, kuid mitte mutreid. See on eriti ilmne Filipiinide puhul: peaaegu kogu sealt tulev import koosnes mutritest ning puudus vastav poltide import. Lisaks, nagu eespool öeldud, ei pea polte tingimata kombineerima mutrite ja seibidega. See on arusaadav ka HS-koodi 7318 15 kirjelduse põhjal: “Muud kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta”. Lisaks on asjakohane märkida, et ühenduse tootmisharul ei ole vajalikke seadmeid mutrite tootmiseks ja ta pole väljendanud mingit kavatsust tulevikus mutreid toota.

(12)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 13 esitatud järeldused arvata toote määratlusest välja mutrid, mis ei ole imporditud komplektina koos juurdekuuluvate kruvide ja poltidega. Seega tuleks kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 14 ja 105 esitatud järeldustega lõpetada menetlus Filipiinide suhtes.

(13)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad, et mutreid ja polte turustatakse ja töötatakse välja tavaliselt koos, ning seepärast tuleks mutrite toote määratlusest väljajätmise korral ka poldid toote määratlusest välja jätta. Seda väidet nad siiski ei põhjendanud. Seepärast ja pidades silmas põhjendustes 11 ja 12 esitatud järeldusi, et mutreid ei turustata ega töötata välja koos poltidega, lükati väide tagasi ning üksnes mutrid jäeti menetlusest välja.

(14)

Lisaks kordasid mitu importijat ja nende ühendus oma nõuet piirduda uurimisel üksnes kahe KN-koodiga, nimelt 7318 15 61 (roostevabast terasest kuuskantauguga kruvid) ja 7318 15 70 (roostevabast terasest kuuskantpeaga poldid). Siinkohal osutasid nad sellele, et väidetavalt ei tooda ühenduse tootmisharu muid kinnitusdetaile, mida kõnealune uurimine hõlmas, st roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi, mis tavaliselt liigitatakse KN-koodide 7318 12 10 (muud roostevabast terasest puidukruvid), 7318 14 10 (roostevabast terasest isekeermestavad kruvid), 7318 15 30 (roostevabast terasest ilma peadeta kruvid ja poldid) ja 7318 15 51 (roostevabast terasest ühe soonega või ristuvate soontega kruvid) alla. Sellega seoses esitasid nad tõendid mõne tellimuse kohta, mida ühenduse tootjad ei olnud suutnud täita. Lisaks väideti, et polte ja kruvisid valmistatakse erinevate seadmetega.

(15)

Tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjenduses 15 on sedastatud, kinnitas uurimine, et roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi, mis kuuluvad KN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30 ja 7318 15 51 alla, toodetakse ühenduses. Seetõttu valimisse kuuluvad ühenduse tootjad i) omavad seadmeid roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kõnealuste muude liikide tootmiseks ja ii) konkureerivad nende liikide osas vaatlusaluse dumpinguhinnaga tootega. Teave mõnede tellimuste kohta, mida ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik täita, on seotud väljaspool uurimisperioodi oleva ajavahemikuga, mida vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 tavaliselt arvesse ei võeta. Igal juhul ei tõenda see asjaolu, et ühenduse tootmisharu neid tooteid ei tooda. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et vaatlusalustest riikidest pärit ebaausa dumpinguhinnaga konkurentsi puudumisel on ühenduse tootmisharu võimeline tootmist suurendama, et rahuldada nõudmist selliste toodete järele. Sellega seoses tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharul on märkimisväärselt kasutamata tootmisvõimsust (vt tabel ajutise määruse põhjenduse 127 ees). Seetõttu ei saadud importijate väidet arvesse võtta.

(16)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad palusid toote määratlemisel piirduda KN-koodidega 7318 12 10 (muud roostevabast terasest puidukruvid), 7318 15 30 (roostevabast terasest ilma peadeta kruvid ja poldid) ja 7318 15 61 (roostevabast terasest kuuskantauguga kruvid). Nad väitsid, et polte (KN-kood 7318 15 70) ja roostevabast terasest isekeermestavaid või ühe soonega või ristuvate soontega kruvisid (KN-koodid 7318 14 10 ja 7318 15 51) ei tohiks käsitleda koos muude uuritavate kinnitusdetailidega ühte ja samasse tootekategooriasse kuuluvatena, kuna väidetavalt i) nende kinnitusdetailidel on erinevad füüsikalised omadused, tunnused ja kvaliteet, ii) neil on erinevad lõppkasutused, iii) tarbijatel on erinevad eelistused ja harjumused ning iv) neil on erinevad KN-koodid, mis nende arvates näitavad, et poldid ja kruvid ei moodusta ühte tootekategooriat.

(17)

Käesoleval juhul on uurimine näidanud, et kõikidel vaadeldavatel kinnitusdetailide liikidel on kasutaja seisukohast sarnased põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve, st need on roostevabast terasest keermestatud metalltihvtid, mida kasutatakse osade ühendamiseks kinnitusseadistega ringliikumise abil. Seega kuuluvad kõik kõnealused kinnitusdetailid kombineeritud nomenklatuuri sama neljakohalise rubriigi alla. Niisiis tuleb taotlus vaatlusaluse toote määratluse edasise kitsendamise kohta tagasi lükata.

(18)

Kuna ei ole esitatud muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 10 ja 18 esitatud järeldused vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta.

(19)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole Taiwani eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate väljavõttelise uuringu kohta esitatud märkusi. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 19 kuni 32 esitatud järeldused.

(20)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole seoses turumajandusliku kohtlemisega esitatud uusi märkusi. Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 33 kuni 54 esitatud järeldused.

(21)

Üks Vietnami koostööd tegev eksportija väljendas pettumust, kuna tema individuaalse kohtlemise taotlus lükati tagasi, kuigi ta tegi uurimises koostööd. Ta ütles ka, et tema individuaalse kohtlemise taotluse ja kahe teise Vietnami eksportija taotluste tagasilükkamise tulemusel kehtestati sama ajutine dumpinguvastane tollimaks kõigi Vietnami eksportivate tootjate impordi suhtes.

Nagu ajutise määruse põhjenduses 60 märgitud, ei olnud kõnealune äriühing suuteline näitama, et ta täidab algmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Lisaks ei esitatud ühtegi põhjendust ega tõendit, mille põhjal oleks võinud seda järeldust muuta ning seepärast tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaldada kogu Vietnami suhtes. See tähendab, et kõigi Vietnami eksportivate tootjate suhtes kohaldatakse ühte ja sama meedet.

(22)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 55 kuni 61 individuaalse kohtlemise kohta esitatud järeldused.

(23)

Et määrata normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, valiti kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks esialgu Taiwan. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitanud ükski pool märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta võrdlusriigis. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 62 kuni 64 esitatud järeldused.

(24)

Neli Tai eksportivat tootjat väitis, et müügi-, üld- ja halduskulusid ning omamaisest müügist teises riigis, käesoleval juhul Taiwanis saadud kasumit ei saa kasutada nende normaalväärtuse arvutamiseks. Siiski, nagu ajutise määruse põhjenduses 80 märgitud, ei olnud kõnealuste eksportivate tootjate puhul tegemist samasuguse toote ega muude sama üldkategooria toodete tüüpilise müügiga tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seepärast tuli leida muu põhjendatud meetod, millele toetuda müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi arvutamisel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c. Sellega seoses leiti, et Taiwani müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamine on kõige põhjendatum meetod, sest i) Taiwan oli samasuguse toote mahtude ja hinnakonkurentsi osas tüüpiline siseturg ning ii) Taiwani roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tööstus kontrollib enamikku roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootjatest kõikides uuritavates riikides, sealhulgas mõnda Tai tootjat (vt ajutise määruse põhjendus 71). Ei esitatud teavet, mis näitaks, et selliselt arvutatud kasum ületaks muude eksportijate või tootjate tavapäraselt saadud müügikasumit sama üldkategooria toodete puhul Tais.

(25)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel kohaldatava metoodika kohta ei esitatud muid märkusi ja seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 65 kuni 72 esitatud metoodika.

(26)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud järeldused.

(27)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järeldused.

(28)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud järeldused.

(29)

Üks Taiwani eksportiv tootja esitas vastuväite metoodika kohta, mida kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt ajutise määruse põhjendusele 79. Äriühing väitis, et seal ei liigitatud vaatlusaluse toote eri liike vastavalt komisjoni antud juhistele, kuna mõned nendest kinnitusdetailidest olid erikinnitusdetailid. Ta väitis ka, et äriühing oli kohapealse kontrolli käigus tõendanud jooniste, näidiste ja müügidokumentide abil oma ühendusse eksporditud erikinnitusdetailide ainulaadseid toote omadusi.

(30)

Tõepoolest osutasid kontrollkäigu jooksul kogutud tõendid sellele, et kõnealused tooted ei kuulu uurimisega hõlmatud KN-koodide alla. Selliste asjaolude korral peeti asjakohaseks, et kõnealuste toodete eksporti kõnealuses uurimises ei arvestata. Kõnealuse äriühingu kohta tehtud järeldused, sealhulgas ajutise määruse põhjenduses 79 esitatud järeldused normaalväärtuse kohta, põhinevad tema ülejäänud ekspordil, mis on hõlmatud vaatlusaluse toote kirjeldusega.

(31)

Ülejäänud ekspordi osas tegi äriühing ettepaneku kohandada tootmiskulusid, mida kasutati tema puhul normaalväärtuse esialgseks kindlaksmääramiseks (vt ajutise määruse põhjendus 79).

(32)

Need kohandused põhinesid siiski andmetel, mida ei esitatud küsimustike vastustega ega kontrollkäigu jooksul ning seega ei olnud need kontrollitavad. Lisaks puudus olemasoleva teabe varal nende kohanduste jaoks põhjendus. Järelikult tuleb kõnealune tootmiskulusid käsitlev nõue tagasi lükata.

(33)

Veel üks Taiwani eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud tootmiskuludes ning müügi-, üld- ja halduskuludes oli tehtud teatav topeltarvestus. Ta väitis, et tema küsimustiku vastuste bilansi ja kasumi tabelis esitatud müügi-, üld- ja halduskulude määr ei olnud õige ning et selle asemel tuleks kasutada kontrollkäigu jooksul märgitud müügi-, üld- ja halduskulude määra.

(34)

Sellega seoses tuleb märkida, et äriühing ei teinud enne kontrollkäiku oma bilansi ja kasumi tabelis mingeid parandusi. Äriühing esitas oluliselt muudetud tabeli müügi-, üld- ja halduskulude kohta kontrollimise kõige hilisemal etapil, kui seda kontrollida oli juba liiga hilja. Seetõttu ning kuna muudetud müügi-, üld- ja halduskuludel ei olnud seost muu olemasoleva kontrollitud teabega, lükati see väide tagasi ning dumpingu arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 8 jäeti küsimustiku vastuses esitatud bilansi ja kasumi tabelist saadud andmed endiseks.

(35)

Sama Taiwani eksportiv tootja väitis, et jäätmed tuleb tooraine kuludest maha arvata. Äriühing väitis, et kuna tootmisprotsessi käigus tekivad jäätmed, peaks olema võimalik nende müügitulu tootmiskuludest maha arvata. Siiski ei ole ta ühegi sellise tulu summat esitanud. Igal juhul ei ole muudest toodetest või kõrvalsaadustest saadud sissetulek samasuguse toote tootmiskulude arvutamise puhul oluline, sest äriühing ei ole seda moodust kulude eraldamisel tavapäraselt kasutanud. Seepärast tuleb äriühingu väide tagasi lükata ja esialgsed järeldused kinnitada.

(36)

Uut teavet ei ole esitatud ja seepärast kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 77 kuni 79 esitatud järeldused.

(37)

Üks Tai eksportiv tootja, kellel oli ka omamaist müüki, esitas mitu nõudmist seoses tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisega, mida kasutati tema normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Lisaks teatas ta, et kui nõudmised rahuldatakse, on tema tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaine müük tüüpiline ja seda võib kasutada Tai puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(38)

Tuleb märkida, et see äriühing esitas kontrollkäigu jooksul mitu erinevat küsimustiku vastust, mis oluliselt takistas uurimist, sest ühtegi nendest erinevatest versioonidest ei olnud võimalik tema raamatupidamiskontodega sobitada. Sellele vaatamata uuriti kogu kõnealust teavet nii palju kui võimalik kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 8. Märgitakse, et tootmiskulud, mis äriühing esitas suure arvu tooteliikide kohta, olid märkimisväärselt madalad, eelkõige tooraine puhul, ning seetõttu parandati neid esialgsetes dumpinguarvutustes. Kuna äriühing ei ole esitanud põhjendatud teavet oma tootmiskulude kohta, mille põhjal tuleks dumpinguarvutusi muuta, tuleb tema väide tootmiskulude arvutamise kohta tagasi lükata.

(39)

Kõnealune eksportiv tootja väitis, et jäätmete müügist saadud tulu tuleks samasuguse toote tootmiskulude puhul toorainekuludest maha arvata. Siiski ei ole jäätmete müügitulu esitatud äriühingu bilansi ja kasumi tabelis. Igal juhul ei ole muudest toodetest või kõrvalsaadustest saadud sissetulek samasuguse toote tootmiskulude arvutamise puhul oluline, sest äriühing ei ole seda moodust kulude eraldamisel tavapäraselt kasutanud.

(40)

Seoses eksportiva tootja taotlusega kasutada teistsuguseid müügi-, üld- ja halduskulusid, tuvastati, et isegi taotluse rahuldamise korral ei oleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel võimalik võtta aluseks äriühingu omamaist müüki, sest see ei toimunud ikkagi tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(41)

Järelikult tuleb kõnealused jäätmete ning müügi-, üld- ja halduskuludega seotud taotlused tagasi lükata ning ajutise määruse põhjenduses 80 esitatud järeldused kinnitatakse.

(42)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud järeldused.

(43)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse kõigi vaatlusaluste riikide jaoks ajutise määruse põhjendustes 82 kuni 91 esitatud järeldused ekspordihinna kindlakstegemise kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(44)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta ajutise määruse põhjendustes 92 ja 93 esitatud metoodika ja järeldused.

(45)

Kuna dumpingumarginaali kindlaksmääramise osas märkusi ei olnud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94 kuni 100 esitatud metoodika.

(46)

Kuna märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(47)

Kuna märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(48)

Kuna puuduvad märkused kahe koostööd tegeva Malaisia eksportiva tootja esialgsete dumpingumarginaalide arvutamise kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 104 esitatud järeldused. Kuna Malaisia eksportivate tootjate puhul dumpingut ei täheldatud, tuleb lõpetada menetlus Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(49)

Kuna Filipiinide olukorra kohta ei esitatud märkusi, jäeti dumpingumarginaal kindlaks määramata. Järelikult, nagu eespool põhjenduses 12 märgitud, tuleks lõpetada menetlus Filipiinidelt pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(50)

Kuna puuduvad edasised märkused Taiwani esialgsete dumpingumarginaalide arvutamise kohta, siis on vastavalt ajutise määruse põhjendustele 106 kuni 108 lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(51)

Üks Tai eksportiv tootja esitas taotluse seoses oma individuaalse dumpingumarginaali arvutamisega tooteliigi klassifikatsioonide, tootmiskoguste ja roostevaba terase kvaliteediklasside osas.

(52)

Taotlust uuriti kontrollitud teabe põhjal ning tehti teatavad asjakohased parandused, mille tulemusel määrati kindlaks muudetud individuaalne dumpingumarginaal kõnealuse eksportiva tootja jaoks. Kuna koostööd mittetegevate Tai eksportijate dumpingumarginaal määrati kindlaks koostööd tegeva Tai eksportija kõrgeima dumpingumäära alusel, muudeti dumpingu jääkmarginaali vastavalt.

(53)

Lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on seega järgmised:

(54)

Kuna puuduvad edasised märkused Vietnami esialgse dumpingumarginaali arvutamise kohta, siis, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, kinnitatakse kõigi Vietnami äriühingute lõplikuks dumpingumarginaaliks, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, 7,7 %.

(55)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud analüüsimeetodid, st selle, et mõned andmed olid kindlaks tehtud üksnes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate puhul (tehingute hinnad, investeeringud ja investeeringutasuvus, palgad, tasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime), samal ajal kui muude andmete hulgas (turuosa, tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja -väärtus, kasv, varud, tööhõive ja tootlikkus) olid veel ühe ühenduse tootja andmed, kellega koos moodustasid valimisse kuuluvad tootjad ühenduse tootmisharu. Nad väitsid, et selline lähenemisviis i) ei ole objektiivne algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses ja et ii) algmääruse artikli 17 lõige 4 sellist lähenemisviisi väidetavalt ei võimalda.

(56)

Dumpinguvastaste menetluste käigus on tavapärane analüüsida kahjutegureid kogu ühenduse tootmisharu ulatuses. Aga juhtudel, kui tootmisharusse kuulub suur arv tootjaid, kasutatakse abinõuna väljavõttelist uuringut. Väljavõttelise uuringu eesmärk on tagada, et olemasoleva aja jooksul on võimalik koguda piiratud hulgalt tootjatelt üksikasjalikud andmed ja need kontrollida. Kõnealused andmed käsitlevad näiteks hindasid, palkasid, investeeringuid, kasumit, investeeringutasuvust, rahavoogusid ja kapitali kaasamise võimet, mille puhul oleks olemasoleva aja jooksul võimatu kontrollida neid andmeid terve ühenduse tootmisharu ulatuses. Teiste tegurite puhul, nagu näiteks turuosa, müügimaht ja tootmine, on andmed tavaliselt hõlpsasti kättesaadavad terve tootmisharu kohta. Kui kahju analüüs põhineks üksnes valimisse kuuluvate tootjate andmetel, siis jääksid teiste tootjate kasutamiskõlblikud andmed tähelepanuta, mistõttu hindamine oleks puudulik. Et käesoleval juhul saaks olemasoleva aja jooksul teha võimalikult tervikliku hindamise, täiendati valimisse kuuluvatelt tootjatelt saadud kahjutegurite suundumusi käsitlevaid kontrollitud andmeid kogu tootmisharu käsitleva teabega.

(57)

Ühenduse tootmise ja ühenduse tootmisharu mõiste kohta ei ole esitatud muid märkusi ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 111 kuni 114 esitatud järeldused.

(58)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid, et Tai importi ei oleks pidanud hindama kumulatiivselt koos Hiina RVst, Indoneesiast, Taiwanist ja Vietnamist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade dumpinguhinnaga impordiga, sest väidetavalt puudub koguste, keskmiste hindade ja turuosa konkurents viimati nimetatud riikidest pärit impordiga. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et 2002. aastal langesid Tai impordi maht ja turuosa vastavalt 29 % ja 35 %-ni, samal ajal kui juba 2002. aastal võib teiste vaatlusaluste riikide osas täheldada suurenemist. Lisaks märkisid nad, et alates 2003. aastast tõusid Tai keskmised impordihinnad 2 % võrra.

(59)

Tuleks meenutada, et iga vaatlusaluse riigi impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 %, ja iga vaatlusaluse riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 kehtestatud 1 %st turuosa künnist. Lisaks on asjakohane märkida, et analüüsis ei tohiks keskenduda 2002. aastale eraldi võetuna, vaid üldpildile vaatlusaluse perioodi jooksul, st aastast 2001 kuni uurimisperioodini. Kokkuvõttes suurenesid Tai impordi maht ja turuosa tegelikult oluliselt, kuid hinnad langesid märkimisväärselt. Seega kokkuvõttes on Tai impordi struktuur kooskõlas kõigi vaatlusaluste riikide puhul kindlakstehtud suundumustega. Lisaks sellele olid vaatlusalustest riikidest imporditud kinnitusdetailid igas mõttes ühesugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse ühenduses võrreldavate müügikanalite kaudu ja samasugustes äritingimustes, mis tähendab, et nad konkureerivad ühenduses toodetavate kinnitusdetailidega. Seepärast ning kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 kinnitatakse, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mõjude kumulatiivne hindamine on asjakohane.

(60)

Ühenduse turu olukorra analüüsi kohta ei ole esitatud muid märkusi ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115 kuni 126 esitatud järeldused.

(61)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendamise, müügimahu, müügihinna, turuosa, kasvu, varude, tööhõive, tootlikkuse, dumpingu suuruse ning ühenduse tootmisharu varasemast dumpingust toibumise kohta märkusi esitatud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127 kuni 133, 137, 142, 143, 145 ja 146 esitatud järeldused.

(62)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvus oli paranenud ega kajastanud mingit kahju. Lisaks väitsid nad, et ühenduse tootmisharu ei olnud saavutanud 5 % minimaalset kasumimarginaali, mida peetakse piisavaks ja saavutatavaks dumpingu puudumisel, valimisse kuuluvate ühenduse tootjate 2002. ja 2003. aastal tehtud investeeringute tõttu. Nad väitsid ka, et tähelepanuta tuleks jätta asjaolu, et ühenduse tootmisharu sai kasu madala hinnaga roostevaba terase kasutamisest, kuna seda tuleks võtta kui tavalist turuolukorda, millest kõik ettevõtjad olid kasu saanud.

(63)

Tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjendustes 149 ja 150 märgitud, ei olnud tasuvus seoses kahju kandmisega ainus ega keskne tegur. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 ei ole ükski selles artiklis nimetatud kahju tegur ei eraldi ega koosvõetuna tingimata otsustava tähtsusega ühenduse tootmisharu olukorra puhul. Investeeringud olid vajalikud konkurentsivõime säilitamiseks, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 138, nii et sellisele investeeringule ei saa omistada negatiivset mõju tasuvusele. Lisaks nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 136, oli uurimisperioodi jooksul roostevaba terase tõusvatest hindadest tulenev soodne mõju valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvusele vaid ajutine ning see oli tegur, millest muud ettevõtjad võisid kasu saada väga lühikese aja jooksul.

(64)

Seega tuleb väide, et tasuvusega seotud olukord ei kajasta kahju, tagasi lükata ja ajutise määruse põhjendustes 134 kuni 136 esitatud järeldused kinnitada.

(65)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad märkisid, et suurenevad investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime ei viidanud kahjule.

(66)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 147 märgitud, tuleb meenutada, et selliseid tegureid nagu investeering ja kapitali kaasamise võime ei ole arvestatud kui tegureid, mis näitavad kahju vaatlusaluse perioodi jooksul.

(67)

Investeeringutasuvuse puhul tuleb vaatlusperioodi jooksul toimunud üldist paranemist vaadeldes arvestada i) valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvuse ajutist ja erandlikku laadi uurimisperioodi jooksul, nagu juba öeldud ajutise määruse põhjendustes 136 ja 139, ning ii) renditud masinate suurenenud kasutamine, mida ei ole võetud arvesse kui investeeringut. Renditud kapitalikaupu ei kaasatud investeeringutesse, kuid nende suurenenud kasutamine aitas kaasa teenitud kasumile. Need on kaks põhjust, millega seletatakse investeeringutasuvuse kunstlikku suurenemist uurimisperioodi jooksul.

(68)

Rahavoogudega seoses tuleb tõdeda, et vaatlusaluse perioodi jooksul toimus langus 36 % võrra ja see näitab selgelt vaatlusaluse perioodi kahju. Seepärast tuleks ajutise määruse põhjendustes 138 kuni 141 esitatud järeldused kinnitada.

(69)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid lisaks, et käesoleval juhul tööjõukulude 10 % kasv töötaja kohta vaatlusalusel perioodil ei näita kahju.

(70)

Tuleks meenutada, et seoses palkadega on kahju kohta tehtud esialgses järelduses tunnistatud, et palkade tõus oli tasu tootlikkuse suurenemise eest ja kompenseeris inflatsiooni. Siiski peeti asjaolu, et tööhõive kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul 5 %, kahju märgiks. Seega tuleb kinnitada ajutise määruse põhjenduses 144 esitatud järeldused.

(71)

Kokkuvõttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 147 kuni 150 esitatud järeldused. Üldiselt on negatiivse suundumuse näitajad (turuosa, kasvu ja tööhõive oluline vähenemine, tasuvuse/investeeringutasuvuse ja rahavoogude ebarahuldav paranemine) võrreldes positiivsete suundumustega (tootmise ja müügimahu mõningane suurenemine, varude vähendamine, investeeringute jätkumine, tööjõukulude vähenemine absoluutarvudes ja kapitali kaasamise võime) olulises ülekaalus.

(72)

Tai eksportivad tootjad ja importijate ühendus esitasid märkused põhjusliku seose esialgse analüüsi kohta seoses teatavate allpool esitatud teguritega. Kuna puuduvad muud märkused, kinnitatakse ajutises määruses sätestatud järeldused dumpinguhinnaga impordi mõju (ajutise määruse põhjendus 152) ja kolmandatest riikidest pärit impordi mõju (ajutise määruse põhjendused 153 kuni 159) kohta ning tarbimise arengu kohta ühenduse turul (ajutise määruse põhjendus 160).

(73)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad, üks importija ja tema ühendus osutasid tähelepanu USA dollari odavnemisest euro suhtes tulenevale mõjule, seda eelkõige 2003. aastal, mis nende väitel soodustas Hiina ja Tai eksporti ühendusse. Seega väitsid nad, et vähemalt osaliselt ei tuleks hinnalangust ja sellest tulenevat kahjustavat mõju ühenduse tootmisharule omistada Hiina RV ja Tai eksportijate dumpingule, vaid sellisele vahetuskursi arengule (Hiina RV puhul eriti jüaani ja USA dollari fikseeritud vahetuskursi tõttu).

(74)

Kõigepealt tuleb märkida, et ei ole teada kaubaarvete vääringud kõikide vaatlusaluste riikide eksporditehingute puhul. Seetõttu ei ole võimalik hinnata vahetuskursside kõikumise mõju. Lisaks ei ole kahju puhul oluline, kas madalad impordihinnad võivad olla mõningal määral tingitud ka kursimuutustest; et määrata kindlaks hinna allalöömise tase ja selle edasine mõju ühenduse tootmisharule, kasutatakse tegelikke impordihindasid uurimisperioodi jooksul. Leiti, et hinna allalöömismarginaalid on märkimisväärsed (vt ajutise määruse põhjendused 125 ja 126).

(75)

Võttes arvesse eespool öeldut, tuleb väide vahetuskursi liikumise võimaliku mõju kohta tagasi lükata.

(76)

Tai eksportivad tootjad väitsid veel, et ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjus konkurentsivõime puudumine väidetavalt vananenud toomisseadmete tõttu.

(77)

Siiski tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu investeeris vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt, et asendada aegunud masinaid ja hoida tootmisseadeid ajakohasel tasemel. Seega puudub vananenud konkurentsivõimetu tootmistehnika, mille tõttu oleks võinud katkeda põhjuslik seos vaatlusalustest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi ja selle ühenduse tootmisharule kahjustava mõju vahel. Väide tuleb seetõttu tagasi lükata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 161 esitatud järeldused ühenduse konkurentsivõime kohta.

(78)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid ka, et kahju võisid põhjustada ka ebastabiilsed turutingimused. Sellega seoses viitasid nad terase hinna ajutisele tõusule ja suurte klientide läbirääkimisjõule.

(79)

Märgitakse, et ajutised terase hinna tõusud ei ole tekitanud kahju valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele. Vastupidi, see oli neile kasulik, kuna nende tasuvus suurenes ajutiselt. Suurte klientide mõju osas märgitakse, et ebaaus konkurents dumpinguhinnaga impordi kujul soodustab oluliselt nende läbirääkimisjõudu. Seega võib täheldada otsest seost vaatlusalustest riikidest pärineva impordi ja importijate/turustajate käitumise vahel. Seepärast ei ole ühenduse turu tingimuste tõttu kadunud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(80)

Kokkuvõttes kinnitatakse põhjusliku seose kohta eespool esitatud märkuste hindamise ning ajutise määruse põhjendustes 151 kuni 162 esitatud põhjuste alusel, et ei ole muid tegureid, mille tõttu oleks võinud katkeda põhjuslik seos kõigist viiest vaatlusalusest riigist pärit kogu impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(81)

Mõned importijad/turustajad ja Tai eksportivad tootjad väitsid, et meetmed ei pruugi olla ühenduse huvides.

(82)

Importijad/turustajad märkisid, et meetmetel oleks otsene mõju nende kasumimarginaalile, kuna neil ei ole võimalik meetmete kulusid oma klientidele kõrgemate hindade kehtestamise kaudu üle kanda.

(83)

Kõigepealt tuleb märkida, et kõnealused pooled ei põhjendanud oma väiteid. Lisaks nagu ajutises määruses juba sedastatud, ei viita miski sellele, et dumpinguvastased meetmed seaksid ohtu importijate/turustajate majandusliku elujõulisuse. Lisaks olid nende kasumimarginaalid vaatlusaluse perioodi kestel ühenduse tootmisharu tasuvusest tunduvalt kõrgemad. Seepärast kinnitatakse, et eelised, mis importijad/turustajad võivad saada dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisest, kaaluvad üles ühenduse tootmisharu huvi korvata vaatlusalustest riikidest pärinevad ebaõiglased ja kahjustavad kaubandustavad. Seega tuleb kinnitada ajutise määruse põhjendustes 164 kuni 170 esitatud järeldused.

(84)

Tai eksportivad tootjad märkisid, et meetmete kehtestamine suurendaks Euroopa autotööstuse kulusid, mis ei vastaks ühenduse huvidele. Nad siiski ei põhjendanud kõnealust väidetavat kasutajatele avalduvat mõju. Kättesaadava teabe, st ühe kasutaja (veeremsõidukite tootja) vastuse põhjal oleks meetmete mõju kasutajatele tootmisahela järgmistes etappides tühine. Ajutise määruse põhjendustes 173 ja 174 esitatud kasutajate ja tarbijate huvisid käsitlevad järeldused tuleks seepärast kinnitada.

(85)

Olles läbi vaadanud asjassepuutuvad erinevad huvid, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 163 kuni 175 esitatud põhjustel, et ühenduse üldiste huvide seisukohast ei kaalu ükski muu huvi üles ühenduse tootmisharu huvi kehtestada dumpinguvastased meetmed, mille eesmärgiks on kõrvaldada kauplemist moonutavad mõjud, mis on tingitud dumpinguhinnaga impordist.

(86)

Pidades silmas järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta, peetakse vajalikuks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et hoida ära dumpinguhinnaga impordi tekitatav edasine kahju ühenduse tootmisharule. Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse uurimisperioodi jooksul tuvastatud dumpingumarginaale ja ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(87)

Kahju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus tehti kindlaks iga ettevõtte kohta eraldi, võrreldes vaatlusaluse toote kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüb samasugust toodet ühenduse turul. Hinnaerinevust väljendatakse protsentides impordi CIF-väärtusest.

(88)

Mittekahjustava hinna saamiseks liideti ühenduse tootmisharu kaalutud tootmiskuludele 5 % kasumimarginaal. Märkuste puudumisel kinnitatakse kõnealune kasumimarginaal ühenduse tootmisharu kasumimarginaaliks, mille ta võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. See kajastab kasumimarginaali, mis on ebaausa konkurentsi puudumisel saavutatav ühenduse tootmisharu sarnaste tooterühmade, näiteks kinnitusdetailide puhul, mis ei kuulu käesoleva uurimise käigus hõlmatud toodete KN-koodide alla.

(89)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks Hiina Rahvavabariigist, Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(90)

Tollimaksu tasemega seoses leiti, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja (ühe Taiwani ja ühe Hiina RV tootja) puhul oli kahju kõrvaldamiseks vajalik tase dumpingumarginaalist madalam. Neil juhtudel peaks tollimaksu tase piirduma kahju kõrvaldamiseks vajaliku tasemega. Kõikidel muudel juhtudel tuleks kehtestada tollimaks vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 kindlaksmääratud dumpingumarginaali tasemel.

(91)

Eespool öeldu põhjal peaksid lõplikud tollimaksud olema järgmised:

(92)

Tai eksportivad tootjad juhtisid tähelepanu WTO dumpinguvastase lepingu artiklile 15, milles sätestatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kaalumisel tuleb arvesse võtta arengumaade eriolukorda. Siiski ei tõendatud, et käesolev juhtum kahjustaks Tai olulisi huve kõnealuse artikli tähenduses. Sellistel asjaoludel leitakse, et on asjakohane kehtestada Taist pärit impordi suhtes eespool nimetatud määradega dumpinguvastane tollimaks.

(93)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit vaatlusalustest riikidest ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(94)

Taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingutele määratavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kogu vajaliku teabega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(95)

Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse st määruse (EÜ) nr 771/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Eksportivate tootjate puhul, kelle lõplik tollimaksumäär on ajutisest tollimaksust madalam, tuleks vabastada tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikku dumpinguvastase tollimaksu määra,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/14

(1)

Pärast uurimist (edaspidi “varasem uurimine”) muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 969/2000 (2) määrusega (EMÜ) nr 3068/92 (3) esialgselt muu hulgas Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes kehtestatud meetmeid (edaspidi “olemasolevad meetmed”).

(2)

2004. aasta märtsis algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud teatisega omal algatusel olemasolevate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kontrollimaks, kas neid tuleks muuta, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”).

(3)

Osalise vahepealse läbivaatamise tulemused näitasid, et olemasolevate meetmete ajutine kohandamine on ühenduse huvides, et vältida äkilist ja ülemääraselt negatiivset mõju kümne uue liikmesriigi importijatele ja kasutajatele kohe pärast laienemist.

(4)

Seetõttu kiitis komisjon 2004. aasta mais määrusega (EÜ) nr 1002/2004 (5) heaks kahe Venemaa eksportiva tootja, JSC Silviniti ja JSC Uralkali, võetud kohustused üheks aastaks. 2005. aasta juunis kiideti komisjoni määrusega (EÜ) nr 858/2005 (6) heaks kahe Venemaa eksportiva tootja uued kohustused, mis kaotavad kehtivuse 13. aprillil 2006. aastal. Lisaks, selleks et sätestada vabastus määrusega (EMÜ) nr 3068/92 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kohustuste tingimuste alusel toimuv import, muudeti määrust (EMÜ) nr 3068/92 määrusega (EÜ) nr 992/2004. (7)

(5)

Tuleb ka märkida, et kõik viited “ühendusele” või “15 liikmesriigist koosnevale ühendusele” tähendavad käesolevas määruses ühendust, nagu see oli vahetult enne laienemist, kui ei ole määratletud teisiti.

(6)

2004. aasta jaanuaris saadi eraldi taotlused JSC Silvinitilt ja JSC Uralkalilt (edaspidi “taotlejad”) olemasolevate meetmete individuaalseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(7)

Taotlejad väitsid ja esitasid piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et võrdlus omahinnal/omamaisel hinnal põhineva normaalväärtuse ja ühendusse eksportimisel kehtiva hinna vahel võib viia dumpingu kõrvaldamiseni. Seega ei olnud dumpingu korvamiseks enam vaja olemasolevate meetmete jätkuvat rakendamist tasemel, mis põhines eelnevalt kindlaks määratud dumpingutasemel.

(8)

Olles jõudnud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, avaldas komisjon algatamisteated ja algatas uurimise. (8)

(9)

Uurimine piirdus dumpinguga ja uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 30. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”).

(10)

Komisjon teavitas ametlikult eksportiva riigi esindajaid, taotlejaid ja ühenduse tööstusharu vahepealse läbivaatamise algatamisest ja andis kõigile asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma vaated kirjalikult ja taotleda ärakuulamist. Komisjon saatis taotlejatele ka küsimustikud. Küsimustikele vastasid taotlejad ja ühe taotleva äriühinguga seotud eksportija Venemaal.

(11)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ja kontrollis küsimustike vastuseid järgmistes äriühingutes:

(12)

Toode on sama mis eelmises uurimises, st kaaliumkloriid (potas ehk KCl), mida tavaliselt kasutatakse põllumajanduses väetisena kas puhtal kujul, muude väetistega segatult või osana kompleksväetisest NPK (nitrogen, phosphorus, potassium – lämmastik, fosfor, kaalium). Kaaliumisisaldus varieerub ja seda väljendatakse kaaliumoksiidi (K2O) protsendina kuiva veevaba toote massist. Seda kasutatakse ka toormena teatavate tööstus- ja farmaatsiatoodete valmistamisel.

(13)

Potast turustatakse tavaliselt kas standardsena/pulbrina (standardne potas) või standardsest erineval kujul, mis hõlmab muu hulgas graanuleid (granuleeritud kaaliumkloriid), kuid ei piirdu nendega. Üldjuhul liigitatakse toode K2O sisalduse alusel järgmisse kolme põhikategooriasse:

(14)

Tuleb meeles pidada, et varasema uurimise käigus otsustati, et selliseid imporditud ebatavaliselt suure kaaliumkloriidisisaldusega erisegusid ja segusid, mis ei kuulu eespool nimetatud CN-koodide alla, tuleks samuti käsitleda vaatlusaluse tootena. See järeldus põhines asjaolul, et kõnealustel erisegudel ja segudel on eespool nimetatud põhikategooriatega ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusvaldkonnad. Sellest tulenevalt lisati käesolevasse uurimisse ka segud ja erisegud, mis kuuluvad CN-koodide ex 3105 20 10, ex 3105 20 90, ex 3105 60 90, ex 3105 90 91 ja ex 3105 90 99 alla, ning need moodustavad osa vaatlusalusest tootest.

(15)

Tehti kindlaks, et kuna Venemaalt ühendusse imporditava toote ja Venemaal toodetava ning Venemaa turul müüdava toote füüsikalistes ja keemilistes omadustes ei ole erinevusi, käsitletakse neid käesoleva uurimise eesmärgil samasuguste toodetena.

(16)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esmalt iga taotleja puhul kindlaks, kas samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 käsitleti omamaist müüki piisavalt tüüpilisena, kui iga taotleja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditavast müügimahust. Selle alusel leiti, et vaatlusaluse toote omamaine müük uurimisperioodi jooksul oli üldkokkuvõttes mõlema taotleja puhul tüüpilises mahus.

(17)

Seejärel määrates kindlaks toote liigid TARICi koodide järgi (nt standardne või standardsest erinev, sealhulgas granuleeritud) ja pakendi või lähetamisviisi järgi (nt pakendamata, kottides või konteinerites) analüüsiti, kas iga toote omamaine müük oli tüüpiline. Teatava tooteliigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(18)

Analüüsi tulemusel leiti, et üks eksportiv tootja (JSC Silvinit) oli omamaisel turul müünud tüüpilistes kogustes ainult ühte eksporditavat tooteliiki. Teise eksportiva tootja (JSC Uralkali) puhul leiti, et omamaisel turul müüdi tüüpilistes kogustes kõiki eksporditavaid tooteliike.

(19)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(20)

Sellega seoses leiti, et JSC Uralkali poolt ühendusse eksporditud enimmüüdud tooteliigi (edaspidi “enimmüüdud ekspordiliik”), mis moodustas üle 99 % sellisest ekspordist, omamaised müügihinnad näitasid uurimisperioodil tavatut suundumust. Tehti kindlaks, et enimmüüdud ekspordiliigi omamaisest müügist 77 % moodustas müük ühele kliendile Venemaal ja sellele teatavale kliendile kehtestatud müügihind enam kui kahekordistus ühe kuu jooksul uurimisperioodi keskel. Samal ajal tõusis ka teistele omamaistele klientidele müüdud sama tooteliigi hind, kuid ainult 40 % võrra. Muude siseturul müüdavate potaseliikide hinnatõusu kontrollimine uurimisperioodil näitas samasugust, umbes 40 % list hinnatõusu.

(21)

Arvestades seda erilist turusituatsiooni seoses dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud peamise tooteliigi hinna kalkuleerimisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 leiti, et selline müük ei võimalda nõuetekohast võrdlemist. Pidades silmas sellise müügi tähtsust kõnealuse liigi omamaise müügi kogumahus ja selle tooteliigi tähtsust üldises ekspordimahus potase puhul, mida asjaomane äriühing ekspordib ühendusse, peetakse mõistlikuks eirata sellist müüki kõnealusele kliendile. Tooteliigi kodumaine müük muudele klientidele oli alla 5 % künnise, mis on miinimumnõue, et seda võiks veel pidada tüüpiliseks. Järelikult arvutati selle tooteliigi normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõõdukas summa müügi-, üld-, ja halduskuludes ning kasum. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportija esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(22)

Uralkali teatas, et algmääruse artikli 2 lõikes 3 ettenähtud “erilist turuolukorda” ei kohaldata asjaomase toote müügi puhul kõnealusele kliendile ja seega oleks pidanud asjaomasele tooteliigile normaalväärtuse kehtestamiseks kasutama omamaist hinda. Seoses sellega väideti, et i) algmääruse artikli 2 lõike 3 sätet ei kohaldata “kunstlikult kõrgete hindade” korral ning ii) üksnes ühele erikliendile kohandatud eritingimused ei saa endast kujutada “erilist turuolukorda” kogu Venemaa siseturul. Lisaks väideti, et nimetatud hinnad tulenesid “turujõududest” ja kajastasid “turu tegelikku olukorda”.

(23)

Seoses ülaltooduga tuleks märkida, et algmääruse artikli 2 lõikes 3 viidatud erilised turuolukorrad ei ole ammendavad ning turu erilisust tuleks eelkõige hinnata hindade kõikumise ja suundumuste põhjal, mitte aga ainuüksi hinna absoluuttaseme alusel. Käesoleval juhul jäeti arvutustest välja nii odava kui ka kalli hinnaga tehingud, kuna need ei kajasta hinnataset pikemas perspektiivis, samuti ei kajasta need hinnad turujõudusid, kuna sellist suundumust ei täheldatud ühegi teise tooteliigi või mõne teise Uralkali kliendi puhul. Teiseks sätestatakse algmääruse artikli 2 lõikes 3, et arvestuslikku normaalväärtus kehtestatakse juhul “…kui erilise turuolukorra tõttu ei ole võimalik seda nõuetekohaselt võrrelda …”. See lubab selgelt kõnealuses olukorras normaalväärtuse kehtestamisel jätta arvesse võtmata müügi, mida ei ole võimalik nõuetekohaselt võrrelda. See järeldus ei seostu kogu Venemaa turuga, vaid eelkõige Uralkali eelnimetatud müügitehingutega.

(24)

JSC Silviniti puhul, kus ühe tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle liigi kogutootemahust ning kus müügiks kasutatav netohind oli võrdne või ületas ühiku maksumuse ja asjaomase tooteliigi kaalutud keskmine hind oli võrdne või ületas kohandatud ühiku maksumuse, põhines normaalväärtus omamaisel hinnal, mis arvutati asjaomase tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmise järgi uurimisperioodil, vaatamata sellele, kas müük oli tulutoov või mitte.

(25)

JSC Silviniti teise tooteliigi suhtes, mida normaalväärtuse kehtestamiseks asjakohase aluse saamiseks müüdi ebapiisavates kogustes omamaiste hindadega, tuli kohaldada teist meetodit. Antud juhul kasutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksporditava tooteliigi kohandatud ühiku maksumusele mõõdukas protsent müügi-, üld- ja halduskuludest ning mõõdukas kasumimarginaal, mis põhinesid tegelikel andmetel, mille uurimisalune eksportija või tootja esitas vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(26)

Uralkali väitis, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud kasumimarginaali puhul ei võetud vajalikul määral arvesse gaasihinna kohandamist, sest normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud kasuminäitaja pärines äriühingu raamatupidamisandmetest enne hinna kohandamist. Ülaltoodud väitega ei saa siiski nõustuda, sest vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada tegelikku kasumisummat, mida äriühing saab siseturul.

(27)

Uurimisel tehti kindlaks, et energiakulud nagu asjaomase toote kaevandamisel ja tootmisel kasutatava elektri ja gaasiga seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa potasetootjate tootmiskuludest ja seda mitte üksnes Venemaal, vaid ka muudes tootvates riikides. Seoses sellega väitis ühenduse tööstusharu, et Venemaa äriühingute poolt oma tarnijatele makstav elektri ja gaasi hind ühiku kohta ei kajasta piisavalt ostetava elektri ja gaasi tegelikke tootmiskulusid.

(28)

Pidades silmas eeltoodud märkusi, peeti antud juhul asjakohaseks võrrelda taotlejate energia ostmisega seotud kulusid ühiku kohta teiste peamiste potasetootjate kuludega, kellel on samalaadsed tootmismeetodid, samasugune tootemaht ja samasugused looduslikud eelised. Nimetatud andmed saadi Kanada suurelt potasetootjalt, sest Venemaal teisi potasetootjaid ei ole.

(29)

Saadud andmed näitasid, et Kanada tootja energiavajadused olid samasugused kui Venemaa tootjatel ning nagu Venemaa puhulgi, pärines ostetav elekter kodumaisest hüdroelektrijaamast ja gaas kodumaistest gaasimaardlatest. Võrdlus näitas, et Kanada tootja makstud elektrikulu ühiku kohta ei erinenud palju sellest, mida maksid Venemaa tootjad.

(30)

Gaasi kohta leiti andmeid Venemaa gaasitarnija OAO Gazpromi (kelle piirkondlik jaotusettevõtja tarnis ka asjaomastele eksportivatele tootjatele) 2003. aastal avaldatud aastaaruandest, millest selgus, et Venemaa kahe tootja poolt omamaise gaasi eest makstud hind moodustas viiendiku Venemaa ekspordihinnast. Samas aruandes oli ka nimetatud, et OAO Gazprom ei saanud siseturul mingisugust kasumit. Kuivõrd Venemaa omamaise gaasihinna kohta puuduvad ametlikud andmed, toetuti Venemaa valitsuse viidetele ajakirjanduses ning turu-uuringute andmetele, samuti valitsuse veebilehekülgedele, mis kõik kinnitasid, et omamaistele klientidele kehtiv gaasi hind oli omahinnast palju madalam. Pealegi maksid kaks Venemaa tootjat gaasi eest tunduvalt vähem kui Kanada tootjad.

(31)

Ülaltoodule tuginedes leiti, et võrreldes Venemaalt eksporditud gaasi ja Kanada peamiste tööstustarbijate poolt oma gaasitarbijatele makstud hinnaga ei kajasta uurimisperioodil Venemaa potasetootjate poolt kohalikele gaasitarnijatele makstud hind piisavalt gaasitootmisega seotud kulusid. Seega korrigeeriti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 mõlema taotleja tootmiskulusid. Kuna muud põhjendatud alust ei olnud, kasutati kohandamisel andmeid gaasi ekspordihinna, transpordi netokulude, eksporditollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksu kohta.

(32)

Seoses sellega teatas üks taotleja, et gaasi eest nõutav hind oli raamatupidamisdokumentides õigesti kajastatud ja seega ei olnud kohandamine vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 õigustatud. Vastus sellele märkusele on, et kahtlemata maksis äriühing vastavalt kaubaarvetele märgitud hindadele õigesti, kohandamist oli pigem vaja sellepärast, et ostetud gaasi hind ei kajastanud piisavalt gaasi tootmis- ja turustamiskulusid.

(33)

Venemaa ametiasutused väitsid ka, et gaasi hinna kohandamisel ei ole komisjon arvestanud erinevust siseturul tööstustarbijatele müüdava gaasi ja ekspordiks müüdava gaasi transpordikulude vahel. Siinkohal tuleks meenutada (vt põhjendust 31), et kohandamise põhjuseks oli võrdlus äriühingute poolt tegelikult makstud gaasihinna, ning Venemaa gaasitarnija OAO Gazpromi ekspordihinna (ilma transpordi netokulude, eksporditollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksuta) vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(34)

Üks taotlejatest väitis, et 2004. aasta esimeses kvartalis (s.o uurimisperioodi viimases kvartalis) olid tema ühikupõhised tootmiskulud tunduvalt väiksemad seoses suurema jõudluse ja väiksemate hoolduskuludega ning et kogu uurimisperioodi tootmiskulude arvutamiseks tuleks aluseks võtta just see väiksem ühikuhind. Seda taotlust ei rahuldatud, sest asjakohane alus selliste kulude kindlaksmääramiseks on siiski kogu uurimisperiood, mitte aga väljavalitud lühem ajavahemik.

(35)

Tootmiskuludega seoses teatas komisjoni tööstusharu, et taotlejate tootmiskulude eesmärgil peaks põhivara amortisatsiooni arvutlus põhinema sellise vara asendusmaksumusel (nt uued kaevandused ja masinad). Väideti, et soetusmaksumusel põhinev põhivara amortisatsiooni arvutlus ei kajasta vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 mõistlikult asjaomase toote valmistamisega seotud kulusid. Seepärast nõuti Venemaa tootjate kulude ülespoole kohandamist.

(36)

Seoses sellega märgiti, et soetusmaksumusel ja põhivara majandusliku elu kasvujäägil põhinev amortisatsiooniarvutlus ühtib kaevandustööstuses kasutatavate raamatupidamistavadega. Selleks et määrata, kas tootmiskuludele lisatud amortisatsiooniarvutlus kajastab mõistlikult asjaomase toote valmistamisega seotud kulusid, keskendus uurimine sellele, mil viisil oli varade algväärtus kindlaks määratud.

(37)

Venemaa tootjate kontrollimine kohapeal näitas, et nende varade algväärtus oli määratud 1993. aastal toimunud erastamisprotsessi ajal läbiviidud hindamise põhjal. Varade väärtus hinnati järgnevalt ümber aastatel 1993 kuni 1997 hüperinflatsiooni taltsutamiseks Venemaa valitsuse välja antud ümberhindamiskoefitsiente kohaldades. 1997. aasta lõpul, pärast Venemaa valitsuse dekreedi avaldamist toimus varade sõltumatu hindamine sõltumatute hindajate poolt. Varade väärtuse määramiseks võeti vastu kolm põhikriteeriumi, millest üks oli vara asendusväärtus. Sõltumatu hindamise tulemused kajastusid taotlejate 1998. aasta algbilansis.

(38)

Kuid vaatamata originaalväärtuste suurendamisele märgiti, et taotlejate varade väärtused väljendatuna tootmise ja varade väärtuse suhtena on ikkagi tunduvalt väiksemad, võrreldes ühenduse tootmisharu äriühingutega ja Kanada peamise tootjaga, kellel on samasugused kaevandamis- ja tootmisvõimsused. Kuid tehtud hinnang ei võta arvesse Venemaa tootjate enne 1993. aasta erastamist soetatud varade iganemist ja madalamat tehnoloogilist taset.

(39)

Kuna puuduvad olulised tõendid, mis näitaksid, et amortisatsiooni ei kajastata eksportivate tootjate raamatupidamisaruannetes õigesti, ei peeta praegu võimalikuks amortisatsioonikulude kohandamist tootmiskulude andmetes, mida kasutatakse taotlejate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(40)

Ühenduse tööstusharu arvates tuleks tootmiskulude arvutamisel võtta arvesse ka keskkonnakaitsele tehtud kulutused, mida saab võrrelda ühenduse tootjate tehtavate kulutustega. Leiti, et taotlejad on siiski selliseid kulutusi teinud ja tootmiskulude arvutamisel ka nendega arvestanud. Selles küsimuses, kas need kulutused peaksid olema sama suured kui ühenduse tootjatel, arvati, et seni, kuni tootjad täidavad Venemaa ametiasutuste ettekirjutusi keskkonnakaitse taseme kohta, ja nende täitmiseks tehtud kulutused kajastuvad andmetes õigesti, ei nõuta kulude kohandamist. Kuna ilmnes, et see kehtib mõlema taotleja puhul, ei peetud keskkonnakulude kohandamist õigustatuks.

(41)

Silviniti puhul leiti, et ühenduses müüs äriühing uurimisperioodil potast peamiselt sõltumatu Šveitsi äriühingu kaudu. Uurimisel ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti eksporthinna määramisel aluseks Silvinitile kõnealuse äriühingu poolt toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(42)

Siiski leiti, et kaks tehingut tegi Silvinit seotud Venemaa äriühingu International Potash Company (edaspidi “IPC”) kaudu seotud Belgia äriühinguga Ferchimex AS (edaspidi “Ferchimex”), kes kasutas potast uurimise alla mitte kuuluva toote valmistamiseks. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 võib IPC poolt Ferchimexilt nõutud hindu mitte arvestada, kui neid ei peeta usaldusväärseks. Märgiti, et mõlema tehingu puhul oli Ferchimexilt nõutud müügihind üldjoontes samasugune kui ühenduse sõltumatutelt klientidelt sama tooteliigi eest nõutud hind. Pealegi oli mõlema tehingu puhul tegemist väikeste kogustega. Seepärast kasutati mõlemat hinda ka eksporthinna määramisel.

(43)

Uralkali puhul leiti, et kogu äriühingu poolt uurimisperioodil ühendusse müüdav potasekogus tarniti otse Küprosel asuvale äriühingule Fertexim Ltd, kes tegutses Uralkali ainuõigusliku turustajana. Sellise müügi korral määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ehk Ferteximi poolt tegelikult makstud või makstava hinna põhjal.

(44)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi mõlema taotleja puhul tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(45)

Vajaduse korral ja piisavate tõendite olemasolul võeti arvesse hinnaalanduste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ja krediidikulude erinevusi.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi kõigi eksportivate tootjate puhul tooteliigi kohandatud kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi ühenduses müüdud vastavate tooteliikide kohandatud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(47)

Võrdlus näitas, et mõlema äriühingu puhul on tegemist dumpinguga, kuigi madalamal tasemel kui see, mis oli varem kindlaks tehtud. Ühendusse eksporditavate kõikide tooteliikide kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine:

(48)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt analüüsiti, kas dumpingu asjaolud on oluliselt muutunud ja kas neid muutusi võib pidada püsivaks. Sellega seoses leiti, et dumpingumarginaali muutuse põhjustas taotlejate normaalväärtuse vähendamine.

(49)

Siinjuures tuleb märkida, et käesolevas uurimises määrati normaalväärtus taotlejate kulude ja hindade alusel. Pealegi oli potase omamaine tarbimine, vastupidiselt varasemal uurimisel tehtud järeldustega, viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud ja omamaised müügihinnad olid tulutoovad mõlemale Venemaa tootjale.

(50)

Ekspordihindade püsivuse kohta muudel turgudel, v.a ühenduses, ei suutnud kumbki taotleja tuua üksikasjalikke tehingupõhiseid andmeid tootja tasandil. Kokkuvõtvad andmed esitati päritoluriigi ja tooteliigi alusel. Seda loeti käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise jaoks piisavaks, kuna täpse müügihinna määramist nendel turgudel ei ole tingimata vaja. Seoses üksikasjalike andmete puudumisega ja pidades silmas: i) erinevaid tarnetingimusi (nt CIF, FOB, FCA jm); ii) erinevaid logistilisi korraldusi ja kombinatsioone (nt raudtee + meretransport, ainult raudtee jm); iii) eri pikkusega vahemaid ning veo- ja käitlemiskulusid eri sihtkohtadesse Aasias ja Lõuna-Ameerikas, ei olnud komisjonil võimalik täpselt määrata müügihindu iga riigi kohta. Tõenäoliselt olid müügihinnad ühendusse mittekuuluvatel turgudel, võttes arvesse ka transpordikulusid, siiski samas suurusjärgus kui müügihinnad ühendusse.

(51)

Nimetatud tegureid silmas pidades leiti, et olemasolevate meetmete muutmine on asjakohane niivõrd, kuivõrd need käsitlevad taotlejaid, alandades dumpingumarginaale käesolevas uurimises kindlaksmääratud tasemeni.

(52)

Algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt ei peaks dumpinguvastase tollimaksu summa ületama kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks. Kuna taotlejate suhtes kehtivad tollimaksud arvutati dumpingumarginaalide põhjal ning kuna uued dumpingumarginaalid on varem arvutatutest väiksemad, tuleks tollimakse kohandada uurimisel leitud väiksema dumpingumarginaalini, mis JSC Silvinit puhul on 23,0 % ja JSC Uralkali puhul 12,3 %.

(53)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest andmetest ja kaalutlustest, mille alusel soovitati muuta määruses (EMÜ) nr 3068/92 esialgselt kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi ja taotleda ärakuulamist. Kõik saadud märkused võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

(54)

Pärast oluliste andmete ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal kavatseti soovitada määrusega (EMÜ) nr 3068/92 esialgselt kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude muutmist, pakkusid taotlejad hinnakohustusi vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(55)

Otsusega 2005/802/EÜ (9) kiitis komisjon taotlejate pakutud kohustused heaks. Nimetatud otsuses on toodud kohustuste heakskiitmise põhjused.

(56)

Olemasolevaid meetmeid kohaldatakse kaheksa CN-koodi suhtes ja nad sisaldavad kindlaksmääratud summasid vahemikus 19,61 euro/tonn kuni 40,63 euro/tonn, sõltuvalt toote liigist. Kuid viimasel uurimisperioodil selgus, et peaaegu kogu taotlejate ühendusse suunatud eksport piirdus tooteliigiga, mis kuulub ühe CN koodi alla.

(57)

Kuna muude tooteliikide kohta andmed puuduvad ja kõnealust potaseliiki turustatakse praegu kõige rohkem, siis oleks muudetud tollimaksude rakendamisel mõistlik asendada kõik kindlaksmääratud summad üheainsa väärtuselise tollimaksuga, mis kehtib taotlejate kõigi toodetavate potaseliikide suhtes,

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2.

Artikli 1a lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise ettepaneku komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud komisjoni määruses (EÜ) nr 858/2005 ja komisjoni otsuses nr 2005/802/EÜ nende kehtivas redaktsioonis ning kui tooted on imporditud kooskõlas nimetatud komisjoni õigusaktidega.”

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/22

(1)

Nõukogu kehtestas 9. septembril 1993. aastal määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu suuruses 30,6 % Hiina Rahvavabariigist (Hiina RV) pärit jalgrataste impordi suhtes (“esialgsed meetmed”). 18. jaanuaril 1997. aastal, meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemusena, laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kõnealust tollimaksukohustust Hiina RVst pärit teatavate jalgrattaosade suhtes.

(2)

14. juulil 2000. aastal, vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 läbiviidud dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse tulemustele, otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000, (3) et eespool nimetatud meetmed säilitatakse.

(3)

14. juulil 2005. aastal vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 läbiviidud vahepealsele läbivaatamisele (“eelmine uurimine”) muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse Hiina RVst pärit jalgrataste impordi suhtes. Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatava tollimaksu muudetud määr on Hiina RVst pärit jalgrataste impordil 48,5 %.

(4)

Komisjon sai taotluse Giant China Co., Ltd käest (“taotleja”), kus paluti viia läbi algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine.

(5)

Taotlus põhines taotleja poolt esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel, mille järgi asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotleja väitis muu hulgas, et turumajanduslikku staatust puudutavad asjaolud olevat märkimisväärselt muutunud. Eelkõige väitis taotleja, et ta täitvat nüüd turumajandusliku staatuse saamiseks esitatavaid nõudeid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Taotleja esitas tõendid, mis näitavad, et ettevõtja oma kuludel ja hindadel põhinevate normaalhindade ja laienenud Euroopa Liitu suunduva ekspordi hindade võrdlemine viiks dumpingumarginaali märgatavalt madalamale kehtivate meetmete aluseks olevast tasemest. Seetõttu väitis taotleja, et meetme jätkuv kohaldamine kehtival tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(6)

Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega algatas komisjon 19. veebruaril 2005. aastal teadaandega (4) piiratud ulatuses osalise vahepealse läbivaatamise, et kontrollida, kas taotleja tegutseb vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c turumajanduslike tingimuste kohaselt ning kas taotleja täidab nõudeid, mis lubaksid kehtestada tema suhtes individuaalse tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5.

(7)

Komisjon saatis taotlejale algmääruse artikli 2 lõikele 7 vastava turumajandusliku staatuse küsimustiku ja taotluse vormi.

(8)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”).

(9)

Komisjon andis läbivaatuse algatamisest ametlikult teada eksportivale tootjale, eksportiva riigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult, esitada toetavat tõendusmaterjali ning taotleda asja arutamist algatamisteadaandes sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja selleks põhjused esitasid.

(10)

Vaatlusalune toode on sama esialgses ja eelmises uurimises käsitletud tootega, milleks on mootorita jalgrattad ja muud rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad), mis kuuluvad praegu CN-koodide 8712 00 10, 8712 00 30 ja 8712 00 80 alla (“vaatlusalune toode”). Ei leitud tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse tootega seotud asjaolud oleksid meetmete kehtestamisest saadik oluliselt muutunud.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1095/2005 alusel teostatud uurimise raames selgus, et ükski Hiina eksportiv tootja, kes taotles turumajandusliku staatuse saamist, ei vastanud algmääruse artikli 2 lõige 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele põhjustel, mis on sätestatud kõnealuse määruse 31 ja 33. põhjenduses. Taotleja kuulus nende äriühingute hulka, kellele keelduti asjaomase uurimise käigus turumajanduslikku staatust andmast.

(12)

Arvestades asjaolu, et eelmise uurimise tulemused seoses turumajandusliku staatuse taotlustega kehtivad ka aastal 2004, st käesoleva uurimise perioodil, otsustati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega taotlejale turumajanduslikku staatust mitte anda, kuna taotleja ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumeid.

(13)

Eelmise uurimise käigus jõuti ka järeldusele, et Hiina eksportivad tootjad, kes taotlesid individuaalset kohtlemist, ei vastanud algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise saamiseks vajalikele nõuetele põhjustel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1095/2005 45. kuni 47. põhjenduses.

(14)

Taotleja kuulus äriühingute hulka, kes ei vastanud eelmise uurimise raames individuaalse kohtlemise kehtestamiseks vajalikele nõuetele ja kõnealuse uurimise tulemused on jäänud samaks ka käesoleva uurimise perioodil. Sellega seoses leiti, et kõigi Hiina RV eksportivate tootjate suhtes on viidud läbi põhjalik riigikontroll, mille käigus määrati kõnealuste tootjate vaatlusaluse toote ekspordihinnad ja ekspordikogused vastavalt 13. põhjenduses kirjeldatule. Seetõttu otsustati, et taotleja ei vasta käesoleva uurimise tulemuste põhjal individuaalse kohtlemise kehtestamiseks vajalikele nõuetele.

(15)

Eespool esitatu põhjal ei olnud võimalik anda taotlejale turumajanduslikku ega individuaalse kohtlemise staatust. Selle põhjal leitakse, et asjaomase taotlejaga seoses ei ole dumpingu asjaolud oluliselt muutunud võrreldes valitsenud olukorraga uurimisperioodil, mis võeti aluseks esialgsete meetmete muutmiseni viinud uurimisel. Seetõttu leitakse, et ühendusse imporditavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada kehtivaid meetmeid muutmata,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/24

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/26

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2005, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse laevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud kvoodid aastaks 2005.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade poolt ammendanud 2005. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/28

(1)

Et vältida ohtu inimeste tervisele ja takistusi kaupade vabale liikumisele, sätestatakse komisjoni 20. veebruari 2002. aasta direktiivis 2002/16/EÜ (teatavate epoksüderivaatide kasutamise kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja toodetes) (2) 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eetri (BADGE s.o bisfenool-A-diglütsidüüleetri), bis(hüdroksüfenüül)metaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eetrite (BFDGE s.o bisfenool-F-diglütsidüüleetri) ja novolakkglütsidüüleetrite (NOGE) ning nende teatavate derivaatide erimigratsiooni piirnormid.

(2)

Direktiivi 2002/16/EÜ kohaselt on BFDGE ja NOGE kasutamine ja/või esinemine materjalide ja toodete valmistamisel lubatud ainult kuni 31. detsembrini 2004. BADGE puhul pikendati üleminekuaega 31. detsembrini 2005, kuni esitatakse uued toksikoloogilised andmed ja saadakse Euroopa Toiduohutusameti hinnang.

(3)

BADGE kohta edastati nõutavad toksikoloogilised andmed. Euroopa Toiduohutusamet tegi järelduse, et BADGE, BADGE.H2O ja BADGE.2H2O ei põhjusta probleeme kantserogeensuse ja genotoksilisuse in vivo osas ning BADGE, BADGE.H2O ja BADGE.2H2O lubatud päevaseks koguseks kehamassi kilogrammi kohta võib kehtestada 0,15 milligrammi. Seetõttu saab kehtestada BADGE, BADGE.H2O ja BADGE.2H2O erimigratsiooni suurema piirnormi. Euroopa Toiduohutusamet leidis, et BADGE klorohüdriinide osas kehtiv erimigratsiooni piirnorm 1 mg/kg toiduainetes või mudelainetes on ka edaspidi asjakohane, kuna andmed genotoksilisuse in vivo kohta puuduvad.

(4)

Käesoleva määruse kohaselt on BADGE sisaldavate materjalidega kauplemine ja nende kasutamine kogu ühenduses lubatud 1. jaanuarist 2006.

(5)

NOGE ja BFDGE kohta ei edastatud toksikoloogilisi andmeid õigel ajal, mistõttu nende hindamine Euroopa Toiduohutusameti poolt ja nende kasutamise jätkamine ei olnud võimalik. Seetõttu on direktiivi 2002/16/EÜ kohaselt BFDGE ja NOGE kasutamine või esinemine 1. jaanuarist 2005 keelatud. Olemasolevate varude ammendamine on siiski lubatud.

(6)

Lubatud on BADGE, NOGE ja BFDGE kasutamine ja/või esinemine suuremates mahutites. Mahutite suur mahu ja pindala suhe, korduv kasutamine pika kasutusea jooksul, mis vähendab nimetatud ainete eraldumist, ning nende kokkupuutumine toiduainetega enamasti ümbritseva õhu temperatuuril osutab sellele, et nimetatud mahutite osas ei ole BADGE, NOGE ja BFDGE migratsiooni piirnormi kindlaksmääramine vajalik.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohaselt tuleb erimeetmetega hõlmatud materjalidele ja esemetele lisada kirjalik teatis, mis tõendab, et need vastavad kohaldatavatele eeskirjadele. Kõnealust nõuet ei ole direktiivi 2002/16/EÜ veel lisatud. Seetõttu on vaja kehtestada nimetatud kohustus ning näha ette üleminekuaeg.

(8)

Vajalikke muudatusi arvesse võttes ning selguse huvides tuleb direktiiv 2002/16/EÜ asendada uue määrusega.

(9)

Direktiivis 2002/16/EÜ sätestatakse, et kõnealuse direktiivi nõudeid BADGE, BFDGE ja NOGE osas ei kohaldata toiduga enne 1. märtsi 2003 kokku puutunud materjalide ja toodete suhtes. Nimetatud materjalide ja toodete turuleviimist võib jätkata, tingimusel et täitmise kuupäev on materjalidel ja toodetel näha. Selle kuupäeva võib asendada “parim enne” kuupäevaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (3) või muu märkega, näiteks partii numbriga, mida nõutakse nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, (4) tingimusel et seos kõnealuse märke ja täitmise kuupäeva vahel on kindlaks määratud ning viimast saab alati kindlaks teha.

(10)

Direktiiv 2002/16/EÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eeter, edaspidi “BADGE” (CASi nr 001675-54-3) ning selle teatavad derivaadid;

b)

bis(hüdroksüfenüül)metaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eetrid, edaspidi “BFDGE” (CASi nr 039817-09-9);

c)

muud novolakkglütsidüüleetrid, edaspidi “NOGE”.

a)

igat liiki plastist valmistatud materjalid ja esemed;

b)

pinnakattega kaetud materjalid ja esemed ning

c)

kleepained.

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/33

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 887/2005 (2) kuulutati vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate Kreekas toodetud veinide erakorraline destilleerimine.

(2)

See on esimene kord, kui Kreekas toimub kvaliteetveinide erakorraline destilleerimine ning seetõttu on süsteemi käivitamisel täheldatud teatavaid materiaalseid raskusi. Võib juhtuda, et teatavad tootjad, kes sooviksid erakorralises destilleerimises osaleda, ei jõua ettenähtud tähtaja jooksul oma veini tarnida. Seepärast tuleb meetme tulemuslikkuse tagamiseks pikendada määruses (EÜ) nr 887/2005 sätestatud tarnelepingute sõlmimise tähtaega kuni 31. jaanuarini 2006.

(3)

Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 887/2005.

(4)

Meetme järjepidevuse tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 15. novembrist 2005.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/34

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/35

(1)

Komisjoni direktiivis 2002/72/EÜ (2) esitatakse plastmaterjalide ja -toodete valmistamiseks lubatud monomeeride ja muude lähteainete loetelu. Ainete ohtlikkust käsitleva uue teabe põhjal tuleks kõnealuses direktiivis sätestatud ühenduse lubatud ainete loetellu lisada teatavaid riigisiseselt ajutiselt kasutada lubatud monomeere ning uusi monomeere.

(2)

Direktiiv 2002/72/EÜ sisaldab samuti mittetäielikku loetelu lisaainetest, mida on lubatud kasutada plastmaterjalide ja -toodete valmistamisel. Kõnealust loetelu tuleb muuta nii, et see sisaldab muid lisaaineid, mida Euroopa Toiduohutusamet on hinnanud.

(3)

Uue olemasoleva teabe põhjal tuleb ühenduse tasandil teatavatele ainetele kehtestatud piiranguid muuta. Euroopa Toiduohutusamet soovitas vähendada eelkõige epoksiiditud sojaõli erimigratsiooni piirnormi (SML) kõnealust ainet sisaldavate PVC-tihendite puhul, mida kasutatakse imikute piimasegusid ja jätkupiimasegusid sisaldavate klaaspurkide sulgemisel või imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhistes töödeldud toitudes ja imikutoitudes. Euroopa Toiduohutusamet märkis, et nimetatud segusid korrapäraselt söövad imikud võivad kõnealuse ainega kokku puutuda määral, mis ületab lubatud päevase koguse. Seetõttu vähendati epoksiiditud sojaõli erimigratsiooni piirnormi eespool nimetatud toodete osas 60 mg-lt 30 mg-le/kg toidus või mudelaines, samal ajal kui muude toodete osas see ei muutunud.

(4)

Toiduga enne 19. novembrit 2006 kokkupuutuvate klaaspurkide sulgemiseks kasutatavate epoksiiditud sojaõli sisaldavate PVC-tihendite jaoks tuleb kehtestada üleminekuperiood.

(5)

Seetõttu tuleb vastavalt muuta direktiivi 2002/72/EÜ.

(6)

Käesoleva direktiivi kohaselt võetavad meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

võimaldada direktiivi nõuetele vastavate toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodetega kauplemist ja nende kasutamist alates 19. novembrist 2006;

b)

keelata käesolevale direktiivile mittevastavate toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete valmistamine ning ühendusse importimine alates 19. novembrist 2007.

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/46

(1)

Nõukogu volitas 25. novembril 2003 komisjoni pidama Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi seoses 1986. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu läbivaatamisega, mida on muudetud ja laiendatud aastal 1993 ning viimati pikendatud aastal 2004.

(2)

Oliiviõli ja lauaoliive käsitleva rahvusvahelise lepingu järellepingu läbirääkimistega seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsi raames võeti 29. aprillil 2005 vastu oliiviõli ja lauaoliive käsitlev uus rahvusvaheline leping.

(3)

2005. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepinguga edendatakse rahvusvahelist koostööd, soodustatakse asjaomast toodet hõlmava turuosa arendamist ja tasakaalustamist ning ühenduse äri- ja põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist.

(4)

Seepärast on ühenduse huvides 2005. aasta leping heaks kiita,

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/68

19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/69

(1)

Energias de Portugal, SA (EDP) on turgu valitsev elektrienergia ettevõte Portugalis. Tema põhitegevusalade hulka kuuluvad elektrienergia tootmine, jaotamine ja tarnimine Portugalis. EDP kontrolli all on ka Hispaania äriühing Hidrocantábrico, mis tegutseb Hispaanias nii elektrienergia kui gaasi valdkonnas. EDP on registreeritud Euronext Lissaboni börsil ja Portugali riik omab otseselt või kaudselt umbes 30 % ettevõtte aktsiatest.

(2)

ENI SpA (ENI) tegeleb nafta ja maagaasi uurimise ning tootmisega kogu maailmas. ENI tegeleb ka maagaasi tarnimise, edastamise, hoiustamise, jaotamise ja kauplemisega. Lisaks sellele omab ENI aktsiaid transpordivõimsusega äriühingutes, mis tegutsevad riigiüleste maagaasitorujuhtmete valdkonnas.

(3)

Gas de Portugal, SA (GDP) on turgu valitsev gaasiettevõte Portugalis. GDP on täielikult Portugali äriühingu Galp Energia, SGSP, S.A. (GALP) omandisse kuuluv tütarettevõte, mis on praegu Portugali riigi ja ENI ühisomanduses ning mis tegutseb nii nafta kui gaasi valdkonnas. GDP ja tema tütarettevõtted hõlmavad Portugali gaasitarneahela kõiki astmeid. Oma tütarettevõtte Transgás kaudu impordib GDP läbi Maghrebi-Hispaania-Portugali torujuhtme ja Sinès veeldatud maagaasiterminali Portugali maagaasi ning vastutab maagaasi transpordi, hoiustamise ja tarnimise eest läbi Portugali kõrgsurve gaasijuhtme võrgu (edaspidi “võrk”). GDP tarnib maagaasi ka suurtele tööstustarbijatele ja osaleb Portugali esimeste maa-aluse maagaasi ladustuskoobaste arendamises ja edasises haldamises. GDP Distribuição (GDPD) kaudu kontrollib GDP viite kuuest Portugali kohalikust gaasijaotusettevõttest.

(4)

Rede Eléctrica Nacional S.A. (REN) ei ole praeguse ettevõtete koondumise teatise esitaja, kuid võtab osa tehingust, kuhu praegune koondumine kuulub. REN on Portugali äriühing, mis asutati 1994. aastal, kui Portugali elektrivõrk eraldus EDPst. REN haldab praegu Portugali elektrivõrku ja on tootjatelt elektrienergia ainuostja, müües seda edasi jaotajatele ja tarnijatele, kes varustavad sellega väiketarbijaid. Portugali riigi omanduses on otseselt või kaudselt 70 % RENist, ülejäänud osalus kuulub EDP-le.

(5)

Kõnealune juhtum käsitleb koondumist, millega EDP ja ENI (edaspidi “huvitatud isikud”) kavandavad omandada ühiskontrolli GDP üle. Toiming näeb ette, et Portugali elektrivõrkude haldurile REN antakse teatud kindla ajavahemiku jooksul üle gaasi ülekandevõrk (välja arvatud Sinès LNG terminal, impordi torujuhe ja Carriço maa-alune hoidla). Üleminekuajal kontrollib EDP koos ENI ja RENiga gaasivõrku.

(6)

Vastavalt teisele gaasi direktiivile (2) ja Portugalile tehtud erandile avatakse 33 % Portugali gaasiturust hiljemalt 2007. aastaks, mitte-kodutarbijaid hõlmav turg hiljemalt 2009. aastaks ja kõiki tarbijaid (kaasa arvatud kodutarbijad) hõlmav turg 2010. aastaks. Portugali valitsus võib otsustada turu avada ka varem.

(7)

Võttes arvesse Portugali turu eripära ning konkurentsi ja reguleerimist käsitlevat raamistikku, jõudis komisjon otsusele eristada järgmised turud:

(8)

Riiklik elektrisüsteem koosneb kahest paralleelsest süsteemist: avalikust elektrisüsteemist ehk “seotud süsteemist” (Sistema Eléctrico de Serviço Público, SEP) ja sõltumatust elektrisüsteemist (Sistema Eléctrico Independete, SEI). Mõlemad süsteemid kasutavad riiklikku ülekandevõrku, mida Rede Eléctrica Nacional (REN) kasutab kontsessiooni alusel.

(9)

SEP on reguleeritud süsteem, mis hõlmab elektri tootmist ja jaotamist. See koosneb “seotud” tootjatest ja “seotud” jaotusvõrgust. REN on selles süsteemis elektrienergia ainuke hulgiostja. REN hangib elektrienergiat peamiselt teatavatelt elektrijaamadelt (“seotud tootjad”) lähtuvalt elektrienergia ostulepingutest.

(10)

Ostulepingute põhjal kohustuvad seotud tootjad tarnima SEPile elektrienergiat ainuõiguse alusel rohkem kui 20 aastat fikseeritud hinnavalemi (4) alusel. Niisuguste seotud elektritootjate ehitusturg ei ole veel avatud, vaid seda reguleerib riik. Vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele integreeritakse SEPi järgmised äriühingud: EDP (EDP Produção ja Companhia Portuguesa de Produção de Electridade kaudu), Tejo Energia (5) ja Turbogás. (6) Enamus Portugali elektrienergiast (83 % 2003. aastal) (7) tarnitakse RENi ja energiatootjate vaheliste ainuõiguslike energiaostulepingute alusel.

(11)

REN müüb ostetud elektrienergia edasi EDP kontrolli all olevale määratud jaotajale seadusega kehtestatud tariifisüsteemi alusel. Reguleeritud tariifid määrab kindlaks Portugali energiaturu regulaator ERSE.

(12)

Sõltumatu süsteem (SEI) koosneb sidumata süsteemist (Sistema Eléctrico Não Vinculado, SENV), mis tegutseb vabaturu tingimuste alusel (st enamus sellest elektrienergiast müüakse lõpuks tarbijatele, kes lahkuvad reguleeritud süsteemist), ja erirežiimiga süsteemist (Produtores em regime especial, PRE), kus küttejaamade, väikeste hüdroelektrijaamade ja muid taastuvaid energiaallikaid, nagu tuuleenergiat, tootvate elektrijaamade toodang tarnitakse RENi reguleeritud tariifide alusel.

(13)

Vabatarbijad võivad vabalt valida oma elektrienergiatarnija ning võivad seetõttu osta elektrienergiat SEPilt reguleeritud tariifide alusel või SENVilt (kellele tarnib elektrienergiat jaemüüja vabaturu tingimuste alusel). 17. augusti 2004. aasta dekreetseaduses on sätestatud, et kõik tarbijad on vabatarbijad. (8)

(14)

Olemasolevat reguleerivat raamistikku parajasti muudetakse.

(15)

Elektri hulgiturg hõlmab nii elektrijaamas toodetud elektrit kui ka võrkude vastastikuse sidumise kaudu jaemüüjatele müümiseks imporditud elektrit. Nagu teisteski liikmesriikides, võivad mõned eriti suured elektritarbijad otsustada osta elektrit otse hulgiturult (Hispaanias moodustavad nad vähem kui 5 % hulgituru ostudest).

(16)

Komisjon leiab, et energiaostulepingute lõppemisest alates koosneb Portugali elektri hulgiturg eelnevalt seotud tootmise, sidumata tootmise ja impordi pakkumisest. Hindamisel keskendutakse hulgiturule, vaatamata sellele, kas tegemist on avatud või reguleeritud süsteemiga.

(17)

On tehniline vajadus selliste teenuste järgi nagu põhivõrguettevõtja vastutus ülekandevõrgu pinge väga kitsastes piirides hoidmise eest. Ületarbimise korral pinge ülekandevõrgus langeb ja see võib põhjustada võrgu mõnes punktis stabiilsuse probleeme. Probleeme tekitab ka alatarbimine, kuna siis pinge võrgus tõuseb üle lubatud taseme ja põhivõrguettevõtja peab kindlustama, et osa tootmisvõimsusest lülitatakse välja või suurendatakse tarbimist.

(18)

Kõnealuse teenuse eest tuleb maksta ja tavaliselt “trahvitakse” kõrvalekaldeid, mille puhul kliendi vajadused ületavad või on alla eeldatava taseme, mis vastab hulgale, mida iga tarnija ostab hulgi või kavandab ise toota ja mille peab eelnevalt teatavaks tegema põhivõrguettevõtjale.

(19)

Praegu pakub Portugalis seda teenust ja muid sarnaseid abiteenuseid (ülekoormuse juhtimise teenused) kõigile süsteemi liikmetele REN. Praegu ei ole Portugalis selliste teenuste turg veel välja kujunenud. On siiski tõenäoline, et pärast energiaostulepingute kehtivuse lõppemist selline turg või sellised turud tekivad. Käesoleva otsuse tähenduses võib selle tekkiva turu või tekkivate turgude täpse piiritluse jätta lahtiseks.

(20)

Kavandatud toimingud kõnealuseid turge ei mõjuta. Portugali ülekande- ja jaotusvõrk on juba eraldatud ja seda juhib REN, mis on Portugali põhivõrguettevõtja. EDP ja omavalitsused on jaotusvõrkude omanikud ja neid haldab EDP tütarettevõte EDP Distribuição Energia SA (EDPD). Ligipääsu nii ülekande- kui jaotusvõrku reguleerib Portugali energiaturgu reguleeriv asutus ERSE.

(21)

Käesolevas teatises käsitletakse järgmisi elektri jaemüügiturgusid: i) elektritarne suurtele tööstustarbijatele, kes on ühendatud kõrgepinge- ja keskpingevõrkudesse, ja ii) elektritarne väiksematele tööstus-, äri- ja kodutarbijatele, kes on ühendatud madalpingevõrguga.

(22)

Kõrge- ja keskpingetarbijad ning madalpingetarbijad erinevad oluliselt tarbimise ja elektriostu tingimuste poolest. Väga erinevad on ka ärisuhted. Keskpinge- ja kõrgepingetarbijad on enamal juhul tööstustarbijad, kelle jaoks elekter moodustab märkimisväärse osa kuludest. Enamus madalpingetarbijatest on seevastu väikesed tööstus-, äri- või kodutarbijad, kelle elektritarbimine tarbija kohta on suhteliselt madal.

(23)

Komisjoni varasemate otsuste kohaselt piirduvad elektrienergia hulgimüügi asjakohased turud asjaomase riigi piiridega. (9) Käesoleva juhtumi uuringud on näidanud, et elektrienergia hulgi- ja jaemüügiturud piirduvad oma ulatuselt selgelt Portugaliga ja see ei muutu ka tulevikus.

(24)

Huvitatud isikud väitsid, et varsti luuakse Pürenee poolsaare börs MIBEL, mis viiks Pürenee poolsaare turu tekkimiseni. Komisjoni üksikasjalik uuring seda nägemust ei kinnitanud. Tundub, et (1) võrkude vastastikused ühendamised Hispaania ja Portugali vahel ei ole piisaval tasemel, et Pürenee poolsaarel tekiks ühtne turg, ja (2) on ülimalt ebatõenäoline, et elektrienergia hulgiturg hakkab lähimas tulevikus hõlmama kogu Pürenee poolsaart ja seda järgmistel põhjustel:

(25)

Komisjon on tuvastanud neli erinevat gaasikaubaturgu, mida kõnealune toiming mõjutab:

(26)

Kuus kohalikku jaotusettevõtjat jaotavad ja varustavad enamikke lõpptarbijaid kesk- ja madalpingevõrkude (11) kaudu ja tegutsevad ainukontsessiooni aladel.

(27)

Energiatootjatele suunatud gaasitarneturud on esimesed turud, mis avatakse Portugalis konkurentsile. Huvitatud isikud väidavad, et kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamu ja kohalikke jaotusettevõtjaid peaks käsitlema ühtse laiema hulgituru osana. Komisjon ei nõustu huvitatud isikute väitega. Energiatootjate nõudluse vajadused on tarne koguse ja paindlikkuse suhtes ainulaadsed. Kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamad peavad seetõttu ühendama CCGT projekti majandusliku ja tehnilise teostatavuse ning tarnekindluse kindlustamiseks vajalikud pikaajalised ja lühiajalised lepingud. Erinevad on ka nende marginaalid, kliendisuhted, edasimüüjate ärivajadused ja kasvudünaamika.

(28)

Komisjon ja huvitatud isikud lepivad kokku, et maagaasi tarned igal asjakohasel gaasiturul Portugalis piirduvad selle riigi turuga.

(29)

Komisjoni üksikasjalik uuring näitas, et EDP valitseb Portugali hulgiturgu, olenemata sellest, kas vaadata seda praeguse struktuuri alusel või pärast energiaostulepingute kehtivuse lõppemist.

(30)

2003. aastal oli EDP osa hulgituru tootmisvõimsusest 70 %, tootmisest 70 % ja on elektrienergia suurim importija. EDP Portugali tootmisala jääb võrreldamatuks ka pärast energiaostulepingute kaotamist. Energiaostulepingute lõppemise järel võetakse kasutusele luhtunud kulude kava, millega korvatakse olemasolevatele energiatootjatele nende võimalikud turuosa kaotused tulevikus. Kõnealune kava soosib turgu valitsevaid ettevõtjaid. EDP saab kahtlemata suurema osa kompensatsioonist, mis aitab kaitsta EDPd edaspidise konkurentsi eest.

(31)

EDP nõudlus moodustab Portugali elektrienergia jaotusturust peaaegu 100 %. EDP Distribuição tulevane roll reguleeritud süsteemi kuuluva jaemüüjana annab EDP-le äärmiselt olulise eelise.

(32)

Seoses tarnimisega on EDP uus gaasiküttel töötav elektrijaam (TER) märkimisväärne lisa EDP tootmisvõimsusele. Kolmandate isikute ehitatavate uute tootmisvõimsuste suhtes on komisjon jõudnud seisukohale, et konkurentide kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaama projektide suhtes valitseb ebakindlus ja EDP võib ühte neist mõjutada (Tejo Energia).

(33)

Seoses horisontaalsete mõjudega jõudis komisjon järeldusele, et ilma ühinemiseta oleks GDPst väga tõenäoliselt saanud põhiline konkurent Portugali elektrienergiaturul, kuna i) ligipääs konkurentsivõimelisele gaasiressursile annab märkimisväärse eelise elektrienergiatootmises, kuna kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamad (CCGT) on praegu kõige levinum viis toota uut elektrienergiat, ja ii) GDP võiks Portugali äriühinguna toetuda oma kaubamärgile ja gaasitarbijatele, kellele ta võib tarnida nii gaasi kui elektrit.

(34)

Kõnealune oluline potentsiaalne konkurents kaoks pärast ühinemist, tugevdades nii veelgi EDP turuvalitseja seisundit.

(35)

Kavandatud toimingu tõttu võib EDP tänu soodustustele säilitada eelisjuurdepääsu maagaasile praeguste või tulevikus tõenäoliselt elektritootmisega seotud äriühingute arvel.

(36)

Kõrgsurve-gaasivõrk: ühinemise tulemusena võib EDP mõjutada kõrgsurve-gaasivõrgu haldamist: i) lühiajalises perspektiivis omab EDP ühiskontrolli Transgási üle (kaasa arvatud gaasivõrk) ajutiselt (12) kuni 19,5 kuu jooksul. Selle ajavahemiku jooksul võib EDP märkimisväärselt mõjutada võrgu strateegia kujundamist ja haldamist. See võib anda EDP-le juurdepääsu ka sellistele võrgu toimimisomadustele, mida EDP võib hiljem ära kasutada; (ii) pikemas perspektiivis hakkab REN ühinemise tulemusena tegelema kõrgsurve-gaasivõrgu haldamisega.

(37)

GDP rahvusvaheline torujuhe: ühinemise tulemusena tekkinud üksus saaks kasutada Portugali esimest olemasolevat sisenemispunkti (torujuhe, mis kulgeb Alžeeriast Portugali läbi Maroko ja Hispaania ja mis siseneb Portugali Campo Maioris) täisvõimsusel, et konkurendid ei saaks kasutada vabanenud võimsust. Isegi kui kolmandatele isikutele võimaldatakse juurdepääs võrgule, ei oleks seal praegu piisavalt vaba võimsust, et kolmandad isikud saaksid alaliselt gaasi importida, ega kindlat miinimummahtu, mida nad suudaksid importida.

(38)

GDP Sinèsi terminal: Portugali ainuke veeldatud maagaasi terminal asub Sinesis. See alustas tööd 2004. aastal ja GDP on selle omanik ning juhib selle tegevust (läbi talle täielikult kuuluva tütarettevõtte Transgási). Torujuhtme maksimaalne impordivõimsus on 5,3 mld m3. Kuna gaasivaldkonda pole siiani avatud, pole kolmandate isikute juurdepääsu reeglit terminali suhtes kohaldatud. Selle tulemusena peaksid kolmandad isikud, kes tahaksid saada juurdepääsu terminalile, võtma ühendust GDPga ja temaga tingimuste üle läbi rääkima.

(39)

Carriço maa-alune hoidla: ühinemise tõttu võib EDP juhtida ka GDP Carriço maa-aluse hoidla tööd. See on Portugali ainuke maagaasihoidla (välja arvatud Sinèsi veeldatud maagaasihoidla, mis on palju väiksem). On äärmiselt oluline, et kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamadega elektrienergiatootjatel oleks juurdepääs selle hoidla pakutavatele paindlikele võimalustele mittediskrimineerival viisil. Turu-uuring kinnitas, et need juurdepääsutingimused ei garanteeri konkurentidele võimalust kasutada hoidlat täieulatuslikult, kuna EDP võib piirata juurdepääsu, viidates tehnilistele põhjustele.

(40)

Lisaks nähtub teatatud toimingust, et EDP saab märkimisväärse mõjuvõimu gaasi sisenemispunktide ja ladustamisrajatiste üle. Toiming võiks seega anda talle kõik vajalikud vahendid ja soodustused, et muuta gaasivõrgule juurdepääs konkurentide jaoks raskemaks, isegi kui Portugali kõrgsurve-gaasivõrgustiku omandiline kuuluvus kavatsetakse eraldada RENile.

(41)

Infrastruktuuride ja transpordiõiguste üleandmise tõhususega kaasnevad olulised ebamäärasused ei kinnita, et praeguste (nt Turbogas) ja potentsiaalsete konkureerivate kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamade gaasivajadused tarniks mõni teine äriühing kui ühinemisest tekkinud äriühing. Kui Portugalis hakatakse gaasitarneid piirama, on GDP-l stiimul eelistada EDP elektrijaamu konkureerivatele jaamadele.

(42)

Ühinemise tõttu on EDP-l võimalus ja stiimul tõsta tõelistele konkurentidele tarnitava gaasi hinda (Turbogás, lühiajalisteks vajadusteks). See kehtib ka potentsiaalsete konkurentide kohta (nende kõigi nõudmiste kohta), kuna turgude avamise kiirus ja sisenemispunktidele juurdepääsu ümbritsev ebamäärasus muudab tõenäoliseks, et tulevastele kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga elektrijaamadele tarnib gaasi GDP.

(43)