3.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 289/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1775/2005,

28. september 2005,

maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (3) on andnud gaasi siseturu loomisse olulise panuse. Nüüd on vaja teha reguleeriva raamistiku struktuurimuudatused, et kõrvaldada järelejäänud tõkked siseturu loomisel, eelkõige gaasiga kauplemisel. On tarvis tehnilisi lisaeeskirju, eelkõige juurdepääsuteenuste osas kolmandatele isikutele, võimsuse jaotamise mehhanismi põhimõtete, ülekoormusega tegelemise korra ja läbipaistvusnõuete osas.

(2)

Gaasi valdkonna reguleerimise Euroopa foorumil 2002. aastal vastu võetud esimese hea tava suuniste seeria rakendamisel ja järelevalve teostamisel saadud kogemus näitab, et suunistes sätestatud eeskirjade täieliku rakendamise tagamiseks kõigis liikmesriikides ja võrdsete turule juurdepääsutingimuste minimaalse garantii saavutamiseks tegelikkuses on vaja need eeskirjad õiguslikult täitmisele pöörata.

(3)

Ühiste eeskirjade teine seeria nimetusega “Teised hea tava suunised” võeti vastu 24.–25. septembri 2003. aasta foorumil toimunud koosolekul. Käesoleva määruse eesmärgiks on nimetatud suuniste põhjal peamiste põhimõtete ja eeskirjade sätestamine seoses edastusvõrkudele juurdepääsu ja juurdepääsuteenustega kolmandatele isikutele, ülekoormusega tegelemisega, läbipaistvusega, võimsusega seotud õiguste tasakaalustamise ja kauplemisega.

(4)

Direktiivi 2003/55/EÜ artikkel 15 võimaldab tegutseda edastus- ja jaotusvõrgu ühendhalduril. Seetõttu käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ei nõuta direktiivi 2003/55/EÜ asjakohastele sätetele ja eelkõige selle artiklile 15 vastavate riiklike edastus- ja jaotusvõrkude süsteemide korralduse muutmist.

(5)	Käesoleva määruse kohaldamisala hõlmab kohalikke turustajaid gaasivõrguga ühendavaid kõrgsurvetorustikke, mida kohalikul turustamisel üldiselt ei kasutata.

(6)

Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks gaasivõrku juurdepääsu tariifid, et tagada nende täielik vastavus mittediskrimineerimise põhimõttega ja hästitoimiva siseturu vajadustega, ning võtta täielikult arvesse tervikliku süsteemi rajamise vajadust ja kajastada tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, hõlmates samas asjaomast investeeringutasuvust ning võttes arvesse, kui see on asjakohane, reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.

(7)

Tariifide arvestamisel on oluline võtta arvesse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, ning samuti vajadust tagada sobiv investeeringutasuvus ja stiimul uue infrastruktuuri ehitamiseks. Sellega seoses ja eelkõige juhul, kui eksisteerib tõhus konkurents gaasijuhtmete vahel, on vajalik rakendada reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.

(8)	Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste, kasutamine tariifide kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ sätetega.

(9)

Ühiste juurdepääsuteenuste miinimumhulk kolmandatele isikutele on vajalik, et määrata kindlaks ühenduses reaalselt kehtiv ühine juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu gaasi hästitoimivast siseturust.

(10)

Viited ühtlustatud edastuslepingutele edastusvõrgu halduritele mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatud edastusvõrgu halduri edastuslepingute tingimused peavad olema samad, mis teistel edastusvõrgu halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik edastuslepingud.

(11)

Võrkude lepingutega ülekoormamisega tegelemine on gaasi siseturu loomise lõpuleviimisel oluliseks küsimuseks. On vaja välja töötada ühised eeskirjad, mis tasakaalustaks vajaduse vabastada kasutamata võimsus kooskõlas põhimõttega “kasuta või anna ära” võimsuse valdaja õigustega kasutada võimsust vajaduse korral, samal ajal suurendades võimsuse likviidsust.

(12)	Kuigi võrkude füüsiline ülekoormamine on hetkel ühenduses harva esinev probleem, võib see muutuda probleemiks tulevikus. Seetõttu on oluline luua aluspõhimõte ülekoormatud võimsuse eraldamise kohta sellistel juhtudel.

(13)

Selleks et võrgu kasutajad saaksid tõhusa juurdepääsu gaasivõrkudele, vajavad nad teavet eelkõige tehniliste nõuete ja saadaval oleva võimsuse kohta, et neil oleks võimalik siseturu raames esilekerkivaid ärivõimalusi ära kasutada. Selliste läbipaistvusnõuete kohta on vajalikud ühised miinimumstandardid. Sellise teabe avaldamiseks võib kasutada erinevaid viise, kaasa arvatud elektroonilist.

(14)

Edastusvõrgu haldurite juhitud gaasiedastuse mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli tasakaalustamisega kui ettevõtetel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud. Seetõttu on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et edastusvõrgu haldurid rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis vastab mittediskrimineerivatele, läbipaistvatele ja tõhusatele võrgule juurdepääsutingimustele.

(15)	Võimsusega seotud esmaste õigustega kauplemisel on oluline osa konkurentsivõimelise turu väljaarendamisel ja likviidsuse loomisel. Käesolev määrus peaks seega kõnealuse küsimuse osas sätestama põhieeskirjad.

(16)

On vaja tagada, et ettevõtted, kes omandavad võimsusega seotud õigusi, saaks neid õigusi müüa teistele litsentseeritud ettevõtetele, et tagada sobiv likviidsuse tase võimsuse turul. See lähenemine ei takista sellise süsteemi tekkimist, kus riiklikul tasandil määratletud perioodi jooksul kasutamata võimsus tehakse kindlal alusel uuesti turul kättesaadavaks.

(17)	Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate eeskirjade ja määruse põhjal vastu võetud suuniste järgimise.

(18)	Käesoleva määruse lisas toodud suunistes on teise hea tava suuniste põhjal määratletud spetsiaalsed üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Vajaduse korral arendatakse neid eeskirju aja jooksul edasi, võttes arvesse riiklike gaasisüsteemide erinevusi.

(19)

Tehes ettepaneku määruse lisas sätestatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon tagama foorumi raames eelnevate konsultatsioonide läbiviimise suunistega seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja liikmesriikidega, ning taotlema elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma osalust.

(20)	Liikmesriigid ja pädevad riiklikud ametiasutused peaksid komisjonile edastama asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena.

(21)	Käesolev määrus ja käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud suunised ei piira ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(22)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kehtestada õiglased eeskirjad maagaasi edastusvõrgule juurdepääsutingimuste kohta, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolev määruse eesmärk on sätestada mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi edastusvõrgule juurdepääsutingimuste kohta, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike turgude iseärasusi, et tagada gaasi siseturu tõhus toimimine.

See eesmärk hõlmab ka edastusvõrgule juurdepääsuga seotud tariifide ühtlustatud põhimõtete või nende arvestamise aluseks oleva metoodika sätestamist, juurdepääsuteenuste kehtestamist kolmandatele isikutele, võimsuse eraldamise ja võrkude ülekoormusega tegelemise ühtlustatud põhimõtete määratlemist, läbipaistvusnõuete, tasakaalustuseeskirjade ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude kindlaksmääramist ning võimsusega kauplemise hõlbustamist.

2. Liikmesriigid võivad asutada üksuse või asutuse kooskõlas direktiiviga 2003/55/EÜ, et täita üht või mitut harilikult tehnilise süsteemi vastutavale käitajale omistatavat ülesannet, kohaldades sellele üksusele või asutusele käesolevas määruses esitatud nõudeid.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	edastus – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohaliku turustamise kontekstis selle tarnimiseks tarbijatele;

2)	edastusleping – leping, mille edastusvõrgu haldur on sõlminud võrgu kasutajaga edastuse teostamiseks;

3)	võimsus – maksimaalne vool väljendatuna normaalkuupmeetrites ajaühiku kohta või energiaühikus ajaühiku kohta, millele võrgu kasutaja omab õigust vastavalt edastuslepingu sätetele;

4)	kasutamata võimsus – kindel võimsus, mille võrgu kasutaja on edastuslepingu alusel omandanud, kuid mida nimetatud kasutaja ei ole lepingus täpsustatud tähtpäevaks kasutamiseks registreerinud;

5)	ülekoormusega tegelemine – edastusvõrgu halduri võimsusportfelli haldamine tehnilise võimsuse optimaalseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks ning tulevikus tekkivate ülekoormamiste ja küllastuspunktide õigeaegseks tuvastamiseks;

6)	järelturg – turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul;

7)	registreerimine – võrgu kasutaja eelnev edastusvõrgu halduri teavitamine tegelikust voolust, mida kasutaja soovib süsteemi sisestada või sellest saada;

8)	taasregistreerimine – järgnev teavitamine korrigeeritud registreerimisest;

9)	süsteemi terviklikkus – mis tahes olukord edastusvõrgus, kaasa arvatud vajalikud edastusrajatised, mille korral maagaasi rõhk ja kvaliteet jääb edastusvõrgu halduri poolt sätestatud minimaalse ja maksimaalse piiri vahele, nii et maagaasi edastus on tehnilisest seisukohast tagatud;

10)	tasakaalustusperiood – ajavahemik, mil maagaasi teatud koguse väljavoolu, mida väljendatakse energiaühikutes, peavad kompenseerima kõik võrgu kasutajad sama koguse maagasi sissevoolu abil edastusvõrku kooskõlas edastuslepingu või võrgueeskirjadega;

11)	võrgu kasutaja – edastusvõrgu halduri klient või potentsiaalne klient ning edastusvõrgu haldurid ise, kuivõrd neil on tarvis täita oma funktsioone maagaasi edastamisel;

12)	katkestatavad teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud katkestatava võimsusega;

13)	katkestatav võimsus – maagaasi edastusvõimsus, mille kasutamise saab edastusvõrgu haldur katkestada vastavalt edastuslepingus sätestatud tingimustele;

14)	pikaajalised teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega üks aasta ja rohkem;

15)	lühiajalised teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega vähem kui üks aasta;

16)	kindel võimsus – edastusvõrgu operaatori poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi edastusvõimsus;

17)	kindlad teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud kindla võimsusega;

18)	tehniline võimsus – maksimaalne kindel võimsus, mida edastusvõrgu haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse edastusvõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid;

19)	lepinguline võimsus – võimsus, mille edastusvõrgu haldur on edastuslepingu alusel võrgu kasutajale eraldanud;

20)	olemasolev võimsus – tehnilise võimsuse osa, mida ei ole välja eraldatud ja on antud hetkel veel süsteemis kasutamiseks saadaval;

21)	lepingutega ülekoormamine – olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase ületab tehnilist võimsust;

22)	esmane turg – turg, kus edastusvõrgu haldurid kauplevad võimsusega otse;

23)	füüsiline ülekoormamine – olukord, kus tegelike tarnete nõudluse tase ületab teatud hetkel tehnilise võimsuse.

2. Samuti kohaldatakse direktiivi 2003/55/EÜ artiklis 2 toodud mõisted, mis on käesoleva määruse rakendamisel asjakohased, välja arvatud nimetatud artikli punktis 3 määratletud edastamise mõiste.

Artikkel 3

Võrkudele juurdepääsu tariifid

1. Edastusvõrgu operaatorite kohaldatavad tariifid või nende arvestamiseks kasutatavad metoodikad, mille reguleerivad asutused on direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 lõike 2 alusel heaks kiitnud, ning samuti tariifid, mis on avaldatud nimetatud direktiivi artikli 18 lõike 1 alusel, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse süsteemi terviklikkust ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldama tegelikke kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, hõlmates samas asjaomast investeeringutasuvust ning võttes arvesse, kui see on asjakohane, reguleerivate asutuste tariifide võrdlust. Tariife või nende arvestamiseks kasutatavaid metoodikaid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil.

Liikmesriigid võivad otsustada, et tariife võib määrata ka turupõhiste meetmetega, näiteks enampakkumistega, eeldusel et reguleerivad asutused kiidavad sellised meetmed ja nendest tulenevad tulud heaks.

Tariifid või nende arvestamiseks kastutatavad metoodikad peavad aitama kaasa tõhusale gaasiga kauplemisele ja konkurentsile, samal ajal vältides ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja luues stiimuleid investeeringuteks ning säilitades või luues edastusvõrkude koostoimevõime.

2. Võrkudele juurdepääsu tariifid ei tohi piirata turu likviidsust ega moonutada piiriülest kaubandust erinevate edastusvõrkude vahel. Kui erinevused tariifistruktuurides või tasakaalustusmehhanismides takistavad kaubandust edastusvõrkude vahel, olenemata direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 lõikest 2, peavad edastusvõrkude haldurid tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma aktiivselt lähendada tariifistruktuure ja maksustamise põhimõtteid, kaasa arvatud tasakaalustamisega seotud põhimõtteid.

Artikkel 4

Juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

1. Edastusvõrgu haldurid peavad:

tagama, et nende pakutavad teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad. Eelkõige juhul, kus edastusvõrgu haldur pakub samu teenuseid erinevatele klientidele, peab ta seda tegema samaväärsete lepingutingimuste alusel, kasutades kas pädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ artikliga 25 heaks kiidetud ühtlustatud edastuslepinguid või ühiseid võrgueeskirju;

b)	võimaldama nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele. Katkestatava võimsuse hind peab kajastama katkestamise tõenäosust;

c)	pakkuma võrgu kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisi teenuseid.

2. Kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ei tohi mittestandardsete alguskuupäevadega või standardsest aastasest edastuslepingust lühema kestusega sõlmitud edastuslepingute korral kehtestada suvaliselt kõrgemaid või madalamaid tariife, mis ei kajasta teenuse turuväärtust.

3. Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada tingimusel, et võrgukasutajad esitavad garantiid oma maksejõulisuse kohta. Sellised garantiid ei tohi olla alusetuks põhjenduseks turulepääsu takistamiseks ning peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

Artikkel 5

Võimsuse eraldamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted

1. Turul osalejatele peab olema kättesaadav maksimaalne võimsus artikli 6 lõikes 3 sätestatud kõigis asjaomastes punktides, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist.

2. Edastusvõrgu haldurid peavad rakendama ja avaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse eraldamise mehhanisme, mis peavad:

a)	andma asjakohaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustama investeeringute tegemist uude infrastruktuuri;

b)	sobima kokku turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turg ja kauplemiskeskus, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega;

c)	sobima kokku liikmesriikide võrkudele juurdepääsusüsteemidega.

3. Kui edastusvõrgu haldurid sõlmivad uued edastuslepingud või peavad olemasolevate edastuslepingute tingimuste üle uuesti läbirääkimisi, tuleb nendes lepingutes arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

a)	lepingutega ülekoormamise korral peab edastusvõrgu haldur esmasel turul pakkuma kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel;

b)	võrgu kasutajatel peab soovi korral olema võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida. Liikmesriigid võivad nõuda, et võrgu kasutajad teavitaksid või informeeriksid sellest edastusvõrgu haldurit.

4. Kui olemasolevate edastuslepingute kohane võimsus jääb kasutamata ja esineb lepingutega ülekoormamine, peab edastusvõrgu haldur kohaldama lõiget 3, välja arvatud juhul, kui see rikuks olemasolevatele edastuslepingutele esitatavaid nõudmisi. Kui see rikuks olemasolevaid edastuslepinguid, peavad edastusvõrgu haldurid kooskõlas lõikega 3 esitama võrgu kasutajale taotluse kasutamata võimsuse viimiseks järelturule, olles eelnevalt konsulteerinud pädevate asutustega.

5. Olukorras, kus eksisteerib füüsiline ülekoormus, peab edastusvõrgu haldur või vajaduse korral reguleerivad asutused kohaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse eraldamise mehhanisme.

Artikkel 6

Läbipaistvusnõuded

1. Edastusvõrgu haldurid peavad avalikustama üksikasjaliku teabe enda poolt pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et võrgu kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule.

2. Läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate tariifide tagamiseks ning gaasivõrgu tõhusa kasutamise hõlbustamiseks peavad edastusvõrgu haldurid või asjaomased riiklikud asutused avaldama mõistlikul ja piisaval hulgal üksikasjalikku teavet tariifide tuletamise, arvestamise metoodika ja struktuuri kohta.

3. Iga edastusvõrgu haldur peab regulaarselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul standardsel viisil avaldama pakutavate teenuste kohta arvandmed tehniliste, lepinguliste ja olemasolevate võimsuste kohta kõigi asjaomaste punktide suhtes, kaasa arvatud sisse- ja väljavoolupunktid.

4. Pädevad asutused peavad pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist heaks kiitma edastusvõrgu asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada.

5. Kui edastusvõrgu haldur leiab, et konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole ta kohustatud avaldama kogu nõutavat teavet, peab ta pädevatelt asutustelt taotlema luba piirata kõnealuse punkti või punktide avaldamist.

Pädevad asutused peavad loa andma või loa andmisest keelduma üksikjuhtumi kaupa, võttes arvesse vajadust austada seaduslikke ärisaladusi ja eesmärki luua konkurentsivõimeline gaasi siseturg. Kui luba antakse, tuleb andmed olemasoleva võimsuse kohta avaldada ilma konfidentsiaalsust rikkuda võivate arvandmeteta

Käesolevas lõikes nimetatud luba ei tohi anda, kui samas punktis on lepingulist võimsust eraldatud kolmele või enamale võrgu kasutajale.

6. Edastusvõrgu haldurid peavad alati avalikustama käesoleva määrusega nõutava teabe arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.

Artikkel 7

Tasakaalustuseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud

1. Tasakaalustuseeskirjad peavad olema koostatud õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning põhinema objektiivsetel kriteeriumitel. Tasakaalustuseeskirjad peavad kajastama süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse edastusvõrgu halduri käsutuses olevaid vahendeid.

2. Mitteturupõhiste tasakaalustussüsteemide korral peavad piirnormid olema kavandatud selliselt, et need oleksid hooajalise iseloomuga või piirnormide väärtused oleksid kõrgemad kui hooajalise iseloomuga piirnormid ning need kajastaksid edastusvõrgu tegelikku tehnilist suutlikkust. Piirnormid peavad kajastama süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse edastusvõrgu halduri käsutuses olevaid vahendeid.

3. Tasakaalustamatuse eest määratavad tasud peavad olema niivõrd kulusid kajastavad kui võimalik, samal ajal tagades sobivad stiimulid võrgu kasutajatele gaasi sisse- ja väljavoolu tasakaalustamiseks. Need peavad vältima ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja ei tohi takistada uute turule tulijate sisenemist turule.

Pädevad asutused või edastusvõrgu haldur, nagu on antud olukorras asjakohane, peavad avalikustama tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvestamisel kasutatavad meetodid ning samuti lõplikud tariifid.

4. Edastusvõrgu haldur võib määrata trahve võrgu kasutajatele, kelle sissevool edastussüsteemi ja väljavool edastussüsteemist ei ole tasakaalus vastavalt lõikes 1 osutatud tasakaalustuseeskirjadele.

5. Tariifide arvestamisel tuleb arvesse võtta tekkinud tegelikest tasakaalustuskuludest, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, kõrgemaid trahve, et see ei vähendaks huvi tasakaalustamise vastu, ning pädevad asutused peavad need trahvid heaks kiitma.

6. Selleks et võimaldada võrgu kasutajatel võtta õigeaegselt parandusmeetmeid, peavad edastusvõrgu haldurid edastama piisava, õigeaegse ja usaldusväärse reaalaja olukorda kajastava teabe võrgu kasutajate tasakaalustusprotsessi seisundi kohta. Edastatava teabe tase peab kajastama edastusvõrgu haldurile kättesaadava teabe määra. Kui sellise teabe edastamise eest nõutakse tasu, peavad pädevad asutused selle heaks kiitma ning edastusvõrgu haldurid avaldama.

7. Liikmesriigid peavad tagama, et edastusvõrgu haldurid püüaksid ühtlustada tasakaalustamise korda ja lihtsustada tasakaalustusega seotud tasude struktuuri ja tasemeid, et hõlbustada gaasiga kauplemist.

Artikkel 8

Võimsusega seotud õigustega kauplemine

Iga edastusvõrgu haldur peab tegema mõistlikke samme, et võimaldada vaba kauplemist võimsusega seotud õigustega ja et sellist kauplemist hõlbustada. Iga selline haldur peab välja töötama ühtlustatud edastuslepingud ja menetlused esmasel turul, et hõlbustada järelkauplemist võimsusega seotud õigustega ning tunnustama võimsusega seotud esmaste õiguste üleminekut, kui võrgu kasutajad sellest teavitavad. Ühtlustatud edastuslepingutest ja menetlustest tuleb teavitada reguleerivaid asutusi.

Artikkel 9

Suunised

1. Suunised, mis annavad vajaduse korral käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajaliku minimaalse ühtlustatuse taseme, peavad määratlema:

a)	kolmandatele isikutele juurdepääsuteenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud iseloom, kestus ja kõnealuste teenuste muud nõuded, kooskõlas artikliga 4;

b)	võimuse eraldamise mehhanismi ja lepingutega ülekoormamise korral kohaldatava ülekoormusega tegelemise korra aluspõhimõtete üksikasjad, kooskõlas artikliga 5;

võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratluse ja läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratluse üksikasjad, kaasa arvatud teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avalikustada, kooskõlas artikliga 6.

2. Suunised lõikes 1 loetletud valdkondade kohta on sätestatud lisas. Komisjon võib nendesse muudatusi teha; seda tuleb teha artikli 14 lõikes 2 osutatud korras.

3. Käesoleva määruse alusel vastu võetud suuniste kohaldamisel ja muutmisel peab arvesse võtma erinevusi riiklike gaasisüsteemide vahel ja ei tohi seetõttu nõuda ühenduse tasemel ühtseid üksikasjalikke tingimusi juurdepääsu kohta kolmandatele isikutele. Need võivad siiski määratleda miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada gaasi siseturu jaoks vajalikud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad juurdepääsutingimused võrgule, mida võib seejärel kohaldada riiklike gaasivõrkude vahel esinevaid erinevusi arvestades.

Artikkel 10

Reguleerivad asutused

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel peavad liikmesriikide direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 alusel määratud reguleerivad asutused tagama vastavuse käesolevale määrusele ja selle artikli 9 kohaselt vastu võetud suunistele.

Vajaduse korral peavad nad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema.

Artikkel 11

Teabe esitamine

Liikmesriigid ja reguleerivad asutused peavad nõudmise korral edastama komisjonile kogu artikli 9 raames nõutava teabe.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

Artikkel 12

Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumaid meetmeid

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid sätteid kui käesolevas määruses ja artiklis 9 osutatud suunistes.

Artikkel 13

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2006 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2. Lõike 1 alusel määratud karistused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2003/55/EÜ artikli 30 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Komisjoni aruanne

Komisjon kontrollib käesoleva määruse rakendamist. Direktiivi 2003/55/EÜ artikli 31 lõike 3 kohases aruandes peab komisjon andma ülevaate ka käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste kohta. Eelkõige tuleb aruandes vaadelda, millises ulatuses on määrus olnud edukas mittediskrimineerivate ja kulupõhiste juurdepääsutingimuste tagamisel gaasi edastusvõrkudele, mis aitavad kindlustada valikuvõimalused tarbijatele hästitoimival gaasi siseturul ning gaasi pikaajalise varustuskindluse. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjaomased ettepanekud ja/või soovitused.

Artikkel 16

Erandid ja vabastused

Käesolevat määrust ei kohaldata:

liikmesriikides asuvatele maagaasi edastusvõrkudele direktiivi 2003/55/EÜ artiklis 28 kehtestatud erandite kehtivusaja jooksul; direktiivi 2003/55/EÜ artikli 28 alusel erandi saanud liikmesriikidele, kes seega võivad taotleda komisjonilt ajutise erandi kehtestamist käesoleva määruse kohaldamise vabastuse saamiseks kuni kaheaastaseks perioodiks alates kuupäevast, mil käesolevas punktis osutatud erandi kehtivus lõpeb;

ühendustorudele liikmesriikide vahel ja olemasolevate infrastruktuuride märkimisväärsete võimsuse suurenemiste ning selliste infrastruktuuride ümberehituste korral, mis võimaldavad uute gaasi tarneallikate kasutuselevõttu nagu osutatud direktiivi 2003/55/EÜ artikli 22 lõigetes 1 ja 2, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja artikli 25 lõigete 2, 3 ja 4 sätteid, kuni nende suhtes ei kohaldata käesolevas lõigus osutatud sätteid;

c)	maagaasi edastussüsteemidele, mille suhtes on direktiivi 2003/55/EÜ artikli 27 kohaselt kehtestatud erand.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006, välja arvatud artikli 9 lõike 2 teine lause, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 28. september 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ALEXANDER

(1) ELT C 241, 28.9.2004, lk 31.

(2) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 306), nõukogu 12. novembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 25 E, 1.2.2005, lk 44), Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus.

(3) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

SUUNISED

1.	Juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

2.	Võimsuse eraldamise mehhanismide, ülekoormusega tegelemise korra ja selle kohaldamise põhimõtted lepingutega ülekoormamise korral ja

3.	Võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus, läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratlus ja teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avalikustada

1. Juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

1)	Edastusvõrgu haldurid peavad pakkuma kindlaid ja katkestatavaid teenuseid minimaalse kestusega kuni üks päev.

2)	Ühtlustatud edastuslepingud ja ühtsed võrgueeskirjad peavad olema koostatud sellisel viisil, et need hõlbustaksid võrgu kasutajate lepingulise võimsusega kauplemist ja selle võimsuse taaskasutamist ilma võimsuse eraldamist takistamata.

3)	Edastusvõrgu haldurid peavad pärast põhjalikku konsulteerimist võrgu kasutajatega välja töötama võrgueeskirjad ja ühtlustatud lepingud.

Edastusvõrgu haldurid peavad rakendama standardiseeritud registreerimise ja taasregistreerimise korda. Nad peavad välja arendama teavitamissüsteemid ning elektroonilised sidevahendid, et tagada piisava teabe edastamine võrgu kasutajatele ning lihtsustada tehinguid, nagu näiteks registreerimist, võimsusega seotud lepingute sõlmimist ja võimsusega seotud õiguste üleminekut võrgu kasutajate vahel.

Edastusvõrgu haldurid peavad ühtlustama ametlikud protseduurid ja vastamise ajad kooskõlas valdkonnas kehtiva parima tavaga, eesmärgiga saavutada võimalikult lühikesed vastamise ajad. Nad peavad pakkuma reaalajas kuvatavat võimsuse reserveerimise ja kinnitamise süsteemi, ning registreerimise ja taasregistreerimise protseduure mitte hiljem kui 1. juulil 2006, pärast konsulteerimist asjaomaste võrgu kasutajatega.

6)	Edastusvõrgu haldurid ei tohi võrgu kasutajatelt nõuda eraldi tasu teabenõuete ja tehingute eest, mis on seotud nende edastuslepingutega ja mida täidetakse standardsete eeskirjade ja protseduuride kohaselt.

7)	Teabenõuete eest, mis eeldavad erakorralisi või ülemääraseid kulusid, nagu näiteks teostatavuse uuringud, võib nõuda eraldi tasu, eeldusel et tasud on kohaselt põhjendatud.

Edastusvõrgu haldurid peavad tegema koostööd teiste edastusvõrgu halduritega nende vastavate võrkude hoolduse koordineerimise osas, et võimalikult vähendada häireid edastusteenuste osutamisel võrgu kasutajatele ja teiste piirkondade edastusvõrgu halduritele ning tagamaks võrdne kasu varustuse kindluse osas, kaasa arvatud seoses transiidiga.

Edastusvõrgu haldurid peavad vähemalt kord aastas eelnevalt kindlaksmääratud tähtpäeval avaldama kõik kavandatud hooldusperioodid, mis võivad mõjutada võrgu kasutajate edastuslepingutest tulenevaid õigusi, ja asjakohase operatiivteabe piisava etteteatamisega. See hõlmab kavandatud hooldusperioodide muudatuste kohest ja mittediskrimineerivat avaldamist ja ettekavandamata hooldustest teavitamist niipea, kui vastav teave saab edastusvõrgu haldurile kättesaadavaks. Hooldusperioodide jooksul peab edastusvõrgu haldur regulaarselt avaldama ajakohastatud teavet hooldustööde üksikasjade, eeldatava kestuse ja mõju kohta.

10)	Edastusvõrgu haldurid peavad tegelike hooldustööde ja esinenud vooluhäirete kohta pidama päevaraamatut ja selle nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks tegema. Teave tuleb nõudmise korral teha samuti kättesaadavaks mis tahes häiretest mõjutatuile.

2. Võimsuse eraldamise mehhanismide, ülekoormusega tegelemise korra ja selle kohaldamise põhimõtted lepingutega ülekoormamise korral

2.1. Võimsuse eraldamise mehhanismid ja ülekoormusega tegelemise kord

Võimsuse eraldamise mehhanismid ja ülekoormusega tegelemise kord peavad hõlbustama konkurentsi arendamist ja sujuvat kauplemist võimsusega ning peavad sobima kokku turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turud ja kauplemiskeskused. Need peavad olema paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega.

2)	Need mehhanismid ja kord peavad arvesse võtma asjaomase süsteemi terviklikkust ning samuti varustuskindlust.

3)	Need mehhanismid ja kord ei tohi takistada uute turule tulijate sisenemist turule ega luua lubamatuid tõkkeid turuletulekule. Need ei tohi takistada turulolijatel, kaasa arvatud uutel turule tulijatel ja väikese turuosaga ettevõtetel, tõhusalt konkureerida.

4)	Need mehhanismid ja kord peavad andma asjaomaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustama investeeringute tegemist uude infrastruktuuri.

5)	Võrgu kasutajatele tuleb teha teatavaks olukorra laad, mis võib mõjutada lepingulise võimsuse kättesaadavust. Teave katkestuse kohta peaks kajastama edastusvõrgu haldurile kättesaadava teabe määra.

Juhul kui lepingust tulenevate tarnekohustuste täitmisel tekivad takistused süsteemi terviklikkuse tõttu, peavad edastusvõrgu haldurid teavitama sellest võrgu kasutajaid ja otsima viivitamatult mittediskrimineeriva lahenduse.

Edastusvõrgu haldurid peavad konsulteerima võrgu kasutajatega korra osas enne selle rakendamist ja leppima selle kokku reguleeriva asutusega.

2.2. Lepingutega ülekoormamise korral kohaldatav ülekoormusega tegelemise kord

1)	Olukorras, kus lepinguline võimsus jääb kasutamata, peavad edastusvõrgu haldurid erineva kestusega lepingute kaudu tegema selle võimsuse esmasel turul katkestatava võimsusena kättesaadavaks, kuni vastav võrgu kasutaja ei paku kõnealust võimsust mõistliku hinna eest järelturul.

2)	Vabastatud katkestatava võimsuse eest saadavad tulud jaotatakse vastavalt asjaomase reguleeriva asutuse sätestatud või heaks kiidetud eeskirjadele. Need eeskirjad peavad olema kooskõlas süsteemi efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuetega.

3)	Mõistliku tasu vabastatud katkestatava võimsuse eest võib määrata asjaomane reguleeriv asutus, võttes arvesse valitsevaid konkreetseid asjaolusid.

4)	Vajadusel peavad edastusvõrgu haldurid tegema mõistlikke püüdlusi, et pakkuda turul vähemalt osa kasutamata võimsusest kindla võimsusena.

3. Võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus, läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratlus ja teave, mis tuleb avalikustada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avalikustada

3.1. Võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus

Edastusvõrgu haldurid peavad avaldama oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt järgmise teabe:

a)	erinevate pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ja hinnakiri;

b)	nende teenuste kohta pakutavad erinevat tüüpi edastuslepingud ja võrgueeskirjad ja/või standardtingimused, kui need on kohaldatavad, kõigi võrgu kasutajate õiguste ja kohustuste kohta, kaasa arvatud edastuslepingud ja muud asjaomased dokumendid;

c)	ühtlustatud meetmed, mida kohaldatakse edastusvõrgu kasutamisel, kaasa arvatud peamiste mõistete määratlus;

d)	võimsuse eraldamist, ülekoormusega tegelemist ja piirangute vastu võitlemist käsitlevad sätted ning taaskasutamisega seotud meetmed;

e)	järelturul edastusvõrgu halduriga võimsusega kauplemisel kohaldatavad eeskirjad;

f)	vajadusel edastus- ja muude teenuste hulgas hõlmatud eritasuta paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele pakutakse, ning vastavad tasud;

edastusvõrgu halduri gaasisüsteemi üksikasjalik kirjeldus, milles on näidatud kõik asjaomased punktid, kus edastusvõrgu halduri süsteem on ühendatud teiste edastusvõrgu haldurite süsteemidega ja/või veeldatud maagaasi infrastruktuuriga, nagu näiteks veeldusjaamadega ja direktiivi 2003/55/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud abiteenuste osutamiseks vajalike infrastruktuuridega;

h)	teave gaasi kvaliteedi- ja rõhunõuete kohta;

i)	edastusvõrgu halduri hallatava süsteemiga ühendamiseks kohaldatavad eeskirjad;

j)	õigeaegselt edastatav teave teenuste või tingimuste kavandatavate ja/või tegelike muudatuste kohta, kaasa arvatud punktides a kuni i loetletud valdkondade osas.

3.2. Läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratlus

Asjaomased punktid peavad hõlmama vähemalt järgmist:

a)	kõik edastusvõrgu halduri hallatava võrgu sissevoolupunktid;

b)	kõige olulisemad väljavoolupunktid ja väljavoolualad, mis moodustavad vähemalt 50 % antud edastusvõrgu halduri võrgu kogu väljavooluvõimsusest, kaasa arvatud kõik väljavoolupunktid ja väljavoolualad, mille väljavooluvõimsus on suurem kui 2 % kogu võrgu väljavooluvõimsusest;

c)	kõik edastusvõrgu operaatorite erinevate võrkude ühenduspunktid;

d)	kõik punktid, mis ühendavad edastusvõrgu halduri võrku veeldusjaamaga;

e)	kõik olulised punktid antud edastusvõrgu halduri võrgus, kaasa arvatud gaasisõlmede ühendused. Olulisteks loetakse kõiki punkte, kus kogemuste põhjal otsustades võib tõenäoliselt tekkida füüsiline ülekoormamine;

f)	kõik punktid, mis ühendavad antud edastusvõrgu halduri võrku direktiivi 2003/55/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud abiteenuste osutamiseks vajalike infrastruktuuridega.

3.3 Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada

Kõikide asjaomaste punktide suhtes peab edastusvõrgu haldur regulaarselt/jooksvalt ja kasutajasõbralikul standardsel viisil avaldama Internetis teabe järgmiste võimsusega seotud olude kohta lühimalt kuni ühepäevaste perioodide kohta:

a)	maksimaalne tehniline võimsus voolude kohta mõlemas suunas,

b)	kogu lepinguline ja katkestatav võimsus,

c)	olemasolev võimsus.

2)	Kõigi asjaomaste punktide kohta peab edastusvõrgu haldur avaldama teabe olemasoleva võimsuse kohta vähemalt 18 kuud ette ja kaasajastama seda teavet vähemalt igakuiselt või sagedamini, kui vastav uus teave saab kättesaadavaks.

Edastusvõrgu haldurid peavad avaldama igapäevaselt ajakohastatavat teavet lühiajaliste teenuste kättesaadavuse kohta (päevase ja nädalase etteteatamisega), tuginedes muu hulgas registreerimistele, peamistele lepingulistele sidemetele ja regulaarsetele olemasolevate võimsuste pikaajalistele iga-aastaselt tehtavatele prognoosidele kuni 10-aastaseks perioodiks kõigi asjaomaste punktide kohta.

4)	Edastusvõrgu haldurid peavad jooksvalt avaldama teabe möödunud perioodi maksimaalse ja minimaalse kuu jooksul kasutatud võimsuse määrade kohta ja aasta keskmised voolud kõigis asjaomastes punktides viimase kolme aasta kohta.

5)	Edastusvõrgu operaatorid peavad pidama päevaraamatut tegeliku koguvoolu kohta vähemalt kolme kuu pikkuse perioodi kohta.

Edastusvõrgu haldurid peavad pidama tõhusat arvestust kõigi võimsusega seotud lepingute kohta ja säilitama muud asjaomast teavet seoses saadavaloleva võimsuse arvestamisega ja sellele juurdepääsu võimaldamisega, millele asjaomastel riiklikel asutustel peab olema ligipääs oma tööülesannete täitmiseks.

7)	Edastusvõrgu haldurid peavad tagama kasutajasõbralikud vahendid saadavalolevate teenuste tariifide arvestamiseks ning saadavaloleva võimsuse kindlakstegemiseks reaalajas.

8)	Kui edastusvõrgu haldurid ei suuda avaldada teavet kooskõlas lõigetega 1, 3 ja 7, peavad nad konsulteerima oma asjaomaste riiklike asutustega ja koostama tegevuskava, mis tuleb rakendada võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2006.

3.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 289/15

NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/71/EÜ,

12. oktoober 2005,

kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa teaduspoliitika konsolideerimise ja sellele struktuuri andmise eesmärgil pidas komisjon jaanuaris 2000 vajalikuks luua Euroopa teadusruumi, mis oleks ühenduse tulevase tegevuse keskne element kõnealuses valdkonnas.

(2)	Toetades Euroopa teadusruumi ideed, seadis Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel märtsis 2000 ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks maailmas.

(3)	Majanduse globaliseerumine nõuab teadlaste suuremat liikuvust, tunnistati Euroopa Ühenduse kuuendas raamprogrammis, (4) kui Euroopa Ühendus avas oma programmid suuremal määral ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit teadlastele.

(4)

Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel märtsis 2002 seatud eesmärgi täitmiseks, milleks on saavutada 3 % SKT investeerimine teadusuuringutesse, vajab ühendus hinnanguliselt 700 000 teadlast. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta mitmeid vastastikku seotud meetmeid, näiteks teaduskarjääri noortele köitvamaks muutmine, naiste osalemise edendamine teadusuuringutes, teadusalaste koolitus- ja liikuvusvõimaluste suurendamine, teadlaste tööalaste väljavaadete parandamine ühenduses ja ühenduse avamine kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid ühisesse piirkonda siseneda ja seal reisida teadusuuringute eesmärgil.

(5)

Käesoleva direktiivi mõte on aidata kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele, soodustades pikemaks perioodiks kui kolm kuud riiki tulevate kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamist ja liikuvust, et muuta ühendus atraktiivsemaks kogu maailma teadlastele ja anda impulss ühenduse kui rahvusvahelise uurimiskeskuse positsiooni kindlustamisele.

(6)	Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi soodustada ajude äravoolu tärkava majandusega maadest või arengumaadest. Abimeetmed teadlaste taasintegreerimiseks nende päritoluriiki ja samuti nende liikumiseks tuleb vastu võtta koostöös päritoluriikidega, et kehtestada terviklik migratsioonipoliitika.

(7)	Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on samuti oluline soodustada EL kodanikest teadlaste, eelkõige 2004. aastal ühinenud liikmesriikidest pärit teadlaste liikuvust liidus teadusuuringute tegemise eesmärgil.

(8)

Võttes arvesse maailmamajanduses toimunud muutustest tulenevat avatust ja tingimusi, mille kohaselt tõenäoliselt saavutatakse eesmärk investeerida 3 % SKTst teadusuuringutesse, tuleks üldjoontes määratleda sellised kolmandate riikide teadlased, keda direktiiv potentsiaalselt hõlmab, vastavalt nende kvalifikatsioonidele ja nende poolt tehtavatele uurimisprojektidele.

(9)	Kuna püüe kõnealust 3 % eesmärki saavutada on suures osas seotud erasektoriga, kuhu seetõttu tuleb järgnevatel aastatel tööle võtta rohkem teadlasi, siis kuuluvad käesoleva direktiiviga potentsiaalselt hõlmatavad teadusasutused nii avalikku kui ka erasektorisse.

(10)

Iga liikmesriik peaks tagama, et avalikkusele oleks eelkõige Interneti kaudu kättesaadav võimalikult ulatuslik ja regulaarselt ajakohastatud teave käesoleva direktiiviga heaks kiidetud teadusasutuste kohta, kellega teadlased võivad sõlmida võõrustamislepingud, ning liikmesriigi territooriumile teadusuuringute tegemise eesmärgil sissesõidu ning seal elamise tingimuste ja korra kohta, nagu on ettenähtud käesoleva direktiiviga.

(11)

Asjakohane on hõlbustada teadlaste riiki lubamist, kehtestades riiki lubamise kord, mis ei sõltu teadlase õigussuhtest võõrustava teadusasutusega, ning loobudes tööloa nõudmisest lisaks elamisloale. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või halduspraktikale kohaldada sarnaseid eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes mõne uurimisprojekti raames taotlevad riiki lubamist kõrgkoolis õpetamise eesmärgil.

(12)

Samas tuleks säilitada tavalised riiki lubamise võimalused (töötamine, kutsepraktika jne), eelkõige doktorandidele, kes teevad teadusuuringuid üliõpilastena ja peaksid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jääma ning on hõlmatud nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil. (5)

(13)

Teadlastele kohaldatav erimenetlus põhineb liikmesriikide teadusasutuste ja sisserändeasutuste koostööl: kolmandate riikide kodanike ühendusse sissesõidu ning seal elamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks omistab see teadusasutustele tähtsa rolli riiki lubamise korras, kuid säilitab liikmesriikidele eesõigused immigratsioonipoliitika osas.

(14)	Eelnevalt liikmesriikide poolt heaks kiidetud teadusasutustel peab olema võimalik alla kirjutada võõrustamislepingule kolmanda riigi kodanikuga uurimisprojekti tegemiseks. Liikmesriigid annavad võõrustamislepingu alusel välja elamisloa, kui sissesõidu- ja elamistingimused on täidetud.

(15)	Ühenduse atraktiivsemaks muutmiseks kolmandate riikide teadlaste jaoks, tuleks neile nende liikmesriigis viibimise ajaks kindlustada mitmes valdkonnas võõrustava liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning anda võimalus õpetada kõrgkoolides.

(16)

Direktiiv teeb sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe väga tähtsa paranduse, kuna mittediskrimineerimise põhimõte on otseselt kohaldatav ka isikutele, kes saabuvad liikmesriiki vahetult kolmandast riigist. Sellest olenemata ei tohiks direktiiviga kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid seoseid, anda ühenduse õigusaktides sotsiaalkindlustuse valdkonnas olemasolevatest õigustest ulatuslikumaid õigusi. Lisaks sellele ei tohiks direktiiviga anda õigusi olukordades, mis jäävad väljapoole ühenduse õiguse reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavatele pereliikmetele.

(17)

Teadusuuringute tegemiseks riiki lubatud kolmandate riikide kodanike liikuvust on oluline edendada, et sel viisil arendada ja tugevdada partneritevahelisi kontakte ja koostöövõrgustikku ning luua maailma tasandil Euroopa teadusruum. Teadlastel peaks olema võimalik kasutada liikumise võimalust vastavalt käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimustele. Käesoleva direktiiviga kehtestatud liikumise võimaluse kasutamise tingimused ei mõjuta olemasolevaid reisidokumentide kehtivuse tunnustamise eeskirju.

(18)	Erilist tähelepanu tuleks pöörata teadlaste pereliikmete kokkujäämise hõlbustamisele ja toetamisele, kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta soovitusega kolmandate riikide kodanike Euroopa Ühenduses teadusuuringute tegemiseks riiki lubamise hõlbustamise kohta. (6)

(19)

Pereliikmete kokkujäämise ja liikuvuse võimaldamise huvides peaks pereliikmetel olema võimalik ühineda teadlasega teises liikmesriigis tingimustel, mis on kehtestatud selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, sealhulgas järgides liikmesriigi kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi.

(20)	Elamisloa omanikel peaks üldjoontes olema võimalik esitada riiki lubamise taotlus viibides asjaomase liikmesriigi territooriumil.

(21)	Liikmesriigid võivad taotlejatelt elamisloataotluste menetlemise eest tasu nõuda.

(22)	Käesolev direktiiv ei tohiks mingil tingimusel mõjutada nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks, (7) kohaldamist.

(23)

Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on riiki lubamise erimenetluse ning sissesõidu- ja elamistingimuste kehtestamine, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes viibivad liikmesriikides kauem kui kolm kuud teadusasutusega sõlmitud võõrustamislepingu raames uurimisprojekti tegemiseks, ei ole liikmesriikide tasandil võimalik täielikult saavutada, eriti liikmesriikidevahelise liikuvuse tagamise osas, ning seda saab paremini saavutada ühenduse tasandil. Seega võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi jõustama nii, et kedagi ei diskrimineeritaks soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(25)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(26)	Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama.

(27)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa 1. juuli 2004. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(28)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(29)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev direktiiv sätestab kauemaks kui kolmeks kuuks liikmesriikidesse lubamise tingimused, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes teevad teadusasutusega sõlmitud võõrustamislepingu raames uurimisprojekti.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	kolmanda riigi kodanik – isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;

b)	teadusuuring – süstemaatiline loominguline tegevus selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks;

c)	teadusasutus – avalik-õiguslik või eraasutus, mis tegeleb teadusuuringutega ja mis on liikmesriigi poolt heaks kiidetud vastavalt tema õigusaktidele või haldustavale käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel;

d)	teadlane – kolmanda riigi kodanik, kellel on asjaomane kõrgema hariduse kvalifikatsioon, mis võimaldab doktorantuuri astumist, ning kelle valib teadusasutus, et teha uurimisprojekti, mille jaoks nimetatud kvalifikatsiooni tavaliselt nõutakse;

e)	elamisluba – liikmesriigi ametivõimude poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktiga a välja antud luba, millele on märgitud sõna “teadlane” ja mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult tema territooriumil viibida.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist uurimisprojekti tegemiseks.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejatena või ajutise kaitse kavade alusel;

b)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigis üliõpilase elamisluba, et teha doktorikraadi omandamiseks teadusuuringuid direktiivi 2004/114/EÜ tähenduses;

c)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või seadusele tuginedes;

d)	teadlaste suhtes, kes on teadusasutuse poolt lähetatud teise teadusasutusse teises liikmesriigis.

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamaid sätteid:

a)	kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt ühenduse või ühenduse ja liikmesriikide ning teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel;

b)	kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta.

II PEATÜKK

TEADUSASUTUSED

Artikkel 5

Heakskiitmine

1. Teadusasutused, kes soovivad võõrustada teadlasi käesoleva direktiiviga sätestatud riiki lubamise menetluse alusel, peavad eelnevalt olema asjaomase liikmesriigi poolt selleks heakskiidetud.

2. Teadusasutuste heakskiitmine toimub vastavalt liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides või haldustavades sätestatud menetlusele. Nii avalik-õiguslike kui ka eraasutuste heakskiitmise taotlused esitatakse vastavalt nimetatud menetlusele ja need peavad põhinema asutuste seadusjärgsetele tööülesannetele või eesmärkidele, kui see on asjakohane, ning nendes tuleb tõendada, et kõnealused asutused tegelevad teadusuuringutega.

Teadusasutusele antakse heakskiit vähemalt viieks aastaks. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid anda heakskiidu lühemaks ajavahemikuks.

3. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele nõuda teadusasutuselt kirjalikku kohustust, et juhul kui teadlane seadusevastaselt asjaomase liikmesriigi territooriumile jääb, on ülalnimetatud asutus kohustatud tagasi maksma tema viibimisega ja tagasipöördumisega seotud kulutused, mis on kaetud riiklikest vahenditest. Teadusasutuse finantsvastutus lõppeb hiljemalt 6 kuud pärast võõrustamislepingu lõppemist.

4. Liikmesriigid võivad sätestada, et kahe kuu jooksul asjaomase võõrustamislepingu kehtivuse lõppemise kuupäevast peab heakskiidetud teadusasutus liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele kinnitama iga uurimisprojekti kohta, mille kohta on artikli 6 kohaselt sõlmitud võõrustamisleping, et töö on tehtud:

5. Kõigi liikmesriikide pädevad asutused avaldavad käesoleva direktiivi jaoks heakskiidetud teadusasutuste nimekirjad ja ajakohastavad neid regulaarselt.

6. Lisaks teistele meetmetele võib liikmesriik teadusasutuse heakskiitmise pikendamisest keelduda või otsustada see tühistada, kui teadusasutus ei vasta enam lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele või juhul, kui heakskiitmine saavutati pettusega või kui teadusasutus on kolmanda riigi kodanikuga sõlminud võõrustamislepingu pettuse või hooletuse tõttu. Kui heakskiitmisest on keeldutud või see on tühistatud, võib asjaomasel asutusel keelata uuesti heakskiitmise taotlemise kuni viieks aastaks alates tühistamise või pikendamata jätmise otsuse avaldamise kuupäevast.

7. Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides määrata heakskiitmise tühistamise või heakskiitmise pikendamisest keeldumise tagajärjed kehtivatele võõrustamislepingutele, mis on sõlmitud kooskõlas artikliga 6, ning samuti tagajärjed asjaomaste teadlaste elamislubadele.

Artikkel 6

Võõrustamisleping

1. Teadusasutus, kes avaldab soovi teadlast võõrustada, peab teadlasega allkirjastama võõrustamislepingu, mille kohaselt teadlane kohustub läbi viima uurimisprojekti ja asutus kohustub teadlast sel eesmärgil võõrustama, ilma et see piiraks artiklit 7.

2. Teadusasutused võivad allkirjastada võõrustamislepinguid ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

uurimisprojekt on teadusasutuse asjakohaste organite poolt heakskiidetud, pärast järgmiste punktide läbivaatamist:

i)	teadusuuringute eesmärk ja kestus ning selle tegemiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu;

ii)	teadusuuringute eesmärkidest lähtudes teadlase kvalifikatsioon, mida tõendab tema kvalifikatsioonitunnistuse tõestatud koopia kooskõlas artikli 2 punktiga d;

b)	teadlasel on riigis viibimise ajal olemas piisavalt igakuiseid toimetulekuvahendeid, et katta ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemita oma kulutused ja tagasipöördumise kulud vastavalt miinimumsummale, mis sel eesmärgil on liikmesriigi poolt avaldatud;

c)	teadlasel on riigis viibimise ajal ravikindlustus, mis katab kõiki riske, mis on tavaliselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul;

d)	võõrustamislepingus määratakse kindlaks teadlaste õigussuhte ja töötingimused.

3. Kui võõrustamisleping on allkirjastatud, võib teadusasutuselt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega nõuda teadlasele individuaalse kinnituse andmist selle kohta, et teadusasutus on artikli 5 lõikes 3 nimetatud kulutuste eest rahalise vastutuse enda peale võtnud.

4. Võõrustamisleping tunnistatakse automaatselt kehtetuks, kui teadlast ei lubata riiki või kui õigussuhe teadlase ja teadusasutuse vahel lõpetatakse.

5. Teadusasutused teavitavad viivitamata selleks liikmesriikide poolt määratud asutusi kõikidest asjaoludest, mis võivad lepingu rakendamist takistada.

III PEATÜKK

TEADLASTE RIIKI LUBAMINE

Artikkel 7

Riiki lubamise tingimused

1. Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a)	esitab siseriikliku õigusega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt elamisloa kehtivusajal;

b)	esitab vastavalt artikli 6 lõikele 2 teadusasutuse allkirjastatud võõrustamislepingu ja

c)	kui see on asjakohane, esitab vastavalt artikli 6 lõikele 3 teadusasutuse poolt välja antud kinnituse rahalise vastutuse kohta ja

d)	ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele.

Liikmesriigid peavad kontrollima, et kõik punktides a, b, c ja d osutatud tingimused on täidetud.

2. Liikmesriigid võivad samuti kontrollida tingimusi, mille alusel võõrustamisleping on sõlmitud.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid on edukalt läbi viidud, lubatakse teadlased võõrustamislepingu täitmiseks liikmesriigi territooriumile.

Artikkel 8

Elamisloa kestus

Liikmesriigid annavad välja elamisloa vähemalt üheks aastaks ja pikendavad seda, kui artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui uurimisprojekti kestus on kavandatud lühemaks kui üks aasta, antakse elamisluba välja projekti kestuse ajaks.

Artikkel 9

Pereliikmed

1. Kui liikmesriik otsustab elamisloa anda teadlase pereliikmele, peab elamisloa kehtivusaeg olema sama, mis teadlasele välja antud elamisloa kehtivusaeg, kui reisidokumentide kehtivusaeg seda lubab. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teadlase pereliikmele väljastatud elamisloa kehtivusaega lühendada.

2. Liikmesriiki lubatud teadlase pereliikmete elamisloa väljastamist ei tohi teha sõltuvaks teadlase riigis elamise miinimumperioodi nõudest.

Artikkel 10

Elamislubade tühistamine või pikendamata jätmine

1. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel väljastatud elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest, kui see on pettusega omandatud või kui ilmneb, et loa omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 6 ja 7 ettenähtud riiki sissesõidu ja riigis elamise tingimustele või ta elab riigis muu eesmärgiga kui see, mille kohta luba on antud.

2. Liikmesriigid võivad elamisloa tühistada või selle pikendamisest keelduda avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel.

IV PEATÜKK

TEADLASTE ÕIGUSED

Artikkel 11

Õpetamine

1. Käesoleva direktiivi alusel riiki lubatud teadlased võivad õpetada kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada õpetamisele ettenähtud tundide või päevade maksimaalse arvu.

Artikkel 12

Võrdne kohtlemine

Elamisloa omanikel on õigus võrdsele kohtlemisele liikmesriigi kodanikega järgneva osas:

a)	diplomite, tunnistuste ja muude erialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine asjaomaste siseriiklike menetluste kohaselt;

b)	töötingimused, kaasa arvatud töötasu ja töölt vabastamine;

nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruses (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (8) määratletud sotsiaalkindlustuse liigid. Nõukogu 14. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel, (9) lisas sisalduvaid erisätteid kohaldatakse vastavalt;

d)	maksusoodustused;

e)	juurdepääs kaupadele ja teenustele ning avalikkusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele.

Artikkel 13

Liikmesriikidevaheline liikuvus

1. Kolmanda riigi kodanik, kes on käesoleva direktiivi alusel teadlasena riiki lubatud, võib käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel teha oma teadusuuringuid osaliselt teises liikmesriigis.

2. Kui teadlane viibib teises liikmesriigis kuni kolm kuud, võib ta seal teadusuuringuid teha esimeses liikmesriigis sõlmitud võõrustamislepingu alusel, tingimusel et tal on teises liikmesriigis piisavalt toimetulekuvahendeid ning ta ei kujuta ohtu teise liikmesriigi avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele.

3. Kui teadlase teises liikmesriigis viibimine ületab kolme kuud, võivad liikmesriigid nõuda selles liikmesriigis teadusuuringute tegemiseks uut võõrustamislepingut. Igal juhul peavad artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused olema asjaomase liikmesriigi suhtes täidetud.

4. Kui asjakohastes õigusaktides on liikumise võimaluse kasutamiseks ette nähtud viisa- või elamisloa nõue, tuleb selline viisa või luba aegsasti anda aja jooksul, mis ei takista teadusuuringute tegemist, kuid samas jätab pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks.

5. Liikmesriigid ei nõua teadlaselt viisa- või elamisloa taotluse esitamiseks oma territooriumilt lahkumist.

V PEATÜKK

MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 14

Riiki lubamise taotlused

1. Liikmesriigid otsustavad, kas elamisloa taotluse peab esitama teadlane või asjaomane teadusasutus.

2. Taotlus võetakse vastu ja vaadatakse läbi juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuhu ta soovib luba saada.

3. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastu võtta taotluse, mis on esitatud ajal, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik juba viibib selle liikmesriigi territooriumil.

4. Asjaomane liikmesriik hõlbustab igati nõutavate viisade hankimist kolmanda riigi kodanikule, kes on taotluse esitanud ja kes vastab artiklites 6 ja 7 esitatud tingimustele.

Artikkel 15

Menetluslikud tagatised

1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad nõuetekohase taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja kui see on asjakohane, kiirendatud korras.

2. Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võidakse taotluse läbivaatamine edasi lükata ja pädevad ametiasutused teatavad taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad.

3. Elamisloa taotluse tagasilükkamise otsus tehakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule teatavaks kooskõlas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ettenähtud teavitamismenetlusega. Teatises osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

4. Kui taotlus on tagasi lükatud või kui käesoleva direktiivi alusel välja antud elamisluba on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomases liikmesriigis vaidlustada.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Aruanded

Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides ning teeb vajadusel muudatusettepanekuid.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. oktoobriks 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Erandina III peatüki sätetest ei ole liikmesriigid kuni kahe aasta jooksul pärast artikli 17 lõikes 1 määratud kuupäeva kohustatud väljastama käesoleva direktiivi kohaselt lubasid elamisloa vormis.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv ei piira Iirimaa õigust säilitada ühise reisipiirkonna korda, millele on osutatud Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 12. oktoober 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) 12. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 120, 20.5.2005, lk 60.

(3) ELT C 71, 22.3.2005, lk 6.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (ELT L 232, 29.8.2003, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(5) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

(6) Vt käesoleva ELT lk 26.

(7) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(8) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 647/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 1).

(9) ELT L 124, 20.5.2003, lk 1.

3.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 289/23

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS

28. september 2005

liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil

(2005/761/EÜ)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b taanet ii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa teaduspoliitika tugevdamiseks ja ümberkorraldamiseks teatas komisjon oma 18. jaanuari 2000. aasta teatises pealkirjaga “Euroopa teadusruumi poole”, et on vaja luua Euroopa teadusruum kui ühenduse tulevase tegevuse keskpunkt kõnealuses valdkonnas.

(2)	23. – 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu Euroopa Teadusruumi kinnitades ühenduse eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistele toetuvaks majandussüsteemiks.

(3)	Majanduse globaliseerumine nõuab teadlaste suuremat liikuvust – asjaolu, mida tõdeti ühenduse kuuendas teadusuuringute raamprogrammis, (4) kui ühendus avas oma programmid veelgi suuremas ulatuses kolmandate riikide teadlastele.

(4)

15.–16. märtsi 2002. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Barcelonas seatud eesmärgi täitmiseks, milleks on saavutada 3 % SKT investeerimiseks teadusuuringutesse, vajab ühendus hinnanguliselt 700 000 teadlast. Kõnealune eesmärk tuleks saavutada, kasutades mitmeid vastastikku seotud meetmeid, näiteks teaduskarjääri noortele köitvamaks muutmine, naiste osalemise edendamine teadusuuringutes, uurimistegevuse alaste koolitus- ja liikuvusvõimaluste suurendamine, teadlaste tööalaste väljavaadete suurendamine ühenduses ja ühenduse avamine kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid ühisesse piirkonda siseneda ja seal reisida teadusliku uurimistegevuse eesmärgil.

(5)	Et olla rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeline ja atraktiivne, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et muuta lühiajaline sisenemine ja liikumine ühenduse piires teadlastele lihtsamaks.

(6)

Lühiajalise viibimise korral peaksid liikmesriigid kohustuma käsitlema kolmandate riikide teadlasi, kelle suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 539/2001 (5) alusel viisanõue, kui heas usus tegutsevaid isikuid ja kohaldama nende suhtes acquis communautaire's sätestatud lühiajaliste viisade andmise korras ettenähtud soodustusi.

(7)	Tuleks võtta meetmed teabe ja heade tavade vahetamise edendamiseks, et parandada teadlastele lühiajaliste viisade andmise korda.

(8)	Käesolevas soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

(9)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ja see ei mõjuta teda. Arvestades asjaolu, et käesolev soovitus arendab Schengeni acquis'd edasi Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on käesoleva soovituse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(10)

Käesolev soovitus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (6) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda.

(11)	Käesolev soovitus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (7) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda.

(12)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (8) mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(13)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga, koostoimes nõukogu otsustega 2004/849/EÜ (10) ja 2004/860/EÜ, (11) mis käsitlevad kõnealuse lepingu allkirjastamist Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse nimel ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist, artiklite 4 lõigetega 1.

(14)	Käesolev soovitus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis'l või on sellega seotud mõnel muul viisil 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(15)

Käesoleva soovituse eesmärgiks on pakkuda paindlikku süsteemi teadlastele, kes soovivad hoida tööalast suhet oma päritoluriigi asutusega (nt veetes igal semestril kuni kolm kuud Euroopa vastuvõtvas teadusasustuses, mis paikneb ühisel alal, samas ülejäänud ajal jätkates tööd päritoluriigi teadusasutuses),

SOOVITAVAD LIIKMESRIIKIDELE JÄRGMIST:

1.	hõlbustada viisade andmist, kohustudes kiirendama kolmandate riikide teadlaste, kelle suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 539/2001 alusel viisanõue, viisataotluste läbivaatamist;

2.	edendada nende kolmandate riikide teadlaste rahvusvahelist liikuvust, kellel on vaja sageli Euroopa Liidu piires reisida, andes neile mitmekordsed viisad. Viisade kehtivusaja määramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse teadusprogrammide kestust, milles teadlased osalevad;

3.	kohustuda hõlbustama ühtlustatud lähenemisviisi kasutuselevõtmist teadlastelt viisataotlusele lisaks nõutavate tõendavate dokumentide osas. Liikmesriigid konsulteerivad selles küsimuses tunnustatud teadusorganisatsioonidega;

4.	kaasa aidata teadlastele viisade andmisele ilma halduslõivu nõudmata vastavalt acquis communautaire's sätestatud eeskirjadele;

5.	kohalikus konsulaarkoostöös võtta arvesse kolmandate riikide teadlastele viisade andmise hõlbustamise eesmärki, et edendada heade tavade vahetamist;

hiljemalt 28. septembriks 2006 kohustuda andma komisjonile teavet kasutusele võetud heade tavade kohta teadlastele ühtsete viisade andmise hõlbustamise osas, et komisjonil oleks võimalik hinnata tehtud edusamme. Võttes arvesse, kas direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustöö eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (12) on vastu võetud ning hinnangu andmise tulemusi, tuleks uurida võimalust kaasata käesoleva soovituse sätted sobivasse õiguslikult siduvasse dokumenti.

Strasbourg, 28. september 2005.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ALEXANDER

(1) ELT C 120, 20.5.2005, lk 60.

(2) ELT C 71, 22.3.2005, lk 6.

(3) Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2005. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(5) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3).

(6) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(7) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(8) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(9) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(10) ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

(11) ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(12) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

3.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 289/26

NÕUKOGU SOOVITUS,

12. oktoober 2005,

kolmandate riikide kodanike Euroopa Ühenduses teadusuuringute tegemiseks riiki lubamise hõlbustamise kohta

(2005/762/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 63,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa teaduspoliitika konsolideerimise ja sellele struktuuri andmise eesmärgil pidas komisjon jaanuaris 2000 vajalikuks luua Euroopa teadusruumi, mis oleks ühenduse tulevase tegevuse keskne element kõnealuses valdkonnas.

(2)	Toetades Euroopa teadusruumi ideed, seadis Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel märtsis 2000 ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks maailmas.

(3)	Majanduse globaliseerumine nõuab teadlaste suuremat liikuvust, tunnistati Euroopa Ühenduse kuuendas raamprogrammis, (4) kui Euroopa Ühendus avas oma programmid suuremal määral ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit teadlastele.

(4)

(5)	Kuni nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (5) vastuvõtmiseni, kutsutakse liikmesriike käesoleva soovitusega üles hõlbustama juba praegu selliste isikute riiki lubamist.

(6)	Teadlaste nappuse tõttu ühenduses ja seoses vajadusega soodustada nende riiki lubamist, tuleks astuda samme, mis soodustaksid juurdepääsu teadusuuringutega seotud töökohtadele tööturul, näiteks loobuda tööloa nõudest.

(7)	Konkurentsivõime ja atraktiivsuse tagamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid liikmesriigid lihtsustama ja kiirendama teadlastele viisade ja elamislubade väljastamise ja pikendamise korda.

(8)

Käesoleva soovituse rakendamine ei tohi soodustada ajude äravoolu tärkava majandusega maadest või arengumaadest. Seepärast tuleks teadlaste integreerimiseks nende päritoluriigis ja teadlaste liikuvuse soodustamiseks võtta koostöös päritoluriikidega abimeetmeid tervikliku migratsioonipoliitika kehtestamise eesmärgil. Sellega seoses peaksid liikmesriigid püüdma saavutada tasakaalu kolmandate riikide teadlaste vastuvõtmise ja nende päritolumaa teadusuuringute vajaduste hindamise vahel. Seejuures peaksid nad võtma arvesse ka teadlaste isiklikku olukorda, eelkõige kui asjaomasel isikul on lepingulised sidemed oma päritolumaa teadusasutusega.

(9)

Perekondade taasühinemisega seotud küsimused on teadlastele otsustava tähtsusega, kui nad langetavad otsust selle kohta, kas valida ühendus oma teadusuuringute asukohaks, mistõttu peaksid liikmesriigid hõlbustama teadlaste perekondade taasühinemist, näiteks seoses küsimustega, mis puudutavad pereliikmete juurdepääsu tööturule ning pereliikmete võimalust esitada sellekohane taotlus, kui nad viibivad ametlikult asjaomase liikmesriigi territooriumil.

(10)	Pereliikmetele väljastatavate elamislubade kehtivusaja määratlemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse seda, kas asjaomasel isikul tuleks lõpule viia oma õpingud.

(11)

Teadlaste riiki lubamise menetluste täiustamiseks tuleks soodustada teabe ja heade tavade vahetamist. Käesolevas soovituses osutatakse ka pädevate ametiasutuste vahelistele kontaktidele ja võrgustikele kui teguritele, mis aitavad menetlusi täiustada. Teadlastele on oluliseks teabeallikaks eelkõige üleeuroopaline teadlaste liikuvuse veebiportaal ja samuti sarnased siseriiklikud allikad.

(12)	2003. aasta ühinemisakti kohaselt on toonased liikmesriigid kohustatud eelistama siseriiklike meetmete või kahepoolsetest lepingutest tulenevate meetmete kohaldamise ajal oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid.

(13)

Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari võõrtöötajaid ja nende perekondi või Eestis, Küprosel, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Eestis, Küprosel, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi.

(14)	Käesolev soovitus austab põhiõigusi ja on kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetega.

(15)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma, et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(16)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(17)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei kuulu tema suhtes kohaldamisele,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

teadusuuringute tegemiseks riiki lubamise osas:

a)	soodustada teadlaste ühendusse lubamist, luues neile soodsad tingimused teadusuuringute tegemiseks, eelistatavalt kas vabastades nad tööloa nõudest või siis väljastades tööloa automaatselt või kiirmenetluse korras;

b)	hoiduda kolmandate riikide kodanike teadusuuringuteks riiki lubamise piiramiseks kvootide kehtestamisest;

c)	tagada kolmandate riikide kodanikele võimalus töötada teadlasena, sealhulgas võimalus vajadusel tööloa pikendamiseks või uuendamiseks;

elamislubade osas:

a)	väljastada kolmandate riikide kodanikele teadusuuringute tegemiseks taotletud elamisload võimalikult kiiresti ja hõlbustada kiirmenetlust;

b)	tagada kolmandate riikide kodanikest teadlaste elamisloa pikendamine;

c)	kaasata järk-järgult teadusasutused teadlaste riiki lubamise menetlusse;

3)	perekondade taasühinemise osas hõlbustada ja toetada pereliikmete taasühinemist, pakkudes neile soodsaid ja atraktiivseid tingimusi ja menetlusi;

operatiivkoostöö osas:

a)	hõlbustada teadlaste juurdepääsu asjakohasele teabele ja edendada teabe kättesaadavust kõikidest asjakohastest teabeallikatest;

b)	soodustada kontaktisikute võrgustiku loomist pädevates asutustes;

c)	ergutada teadusorganisatsioone selliseid võrgustikke arendama;

d)	teavitada komisjoni meetmetest, mis nad on vastu võtnud kolmandate riikide teadlaste riiki lubamise hõlbustamiseks.

Luxembourg, 12. oktoober 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) 12. aprilli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 120, 20.5.2005, lk 60.

(3) ELT C 71, 22.3.2005, lk 6.

(5) Vt käesoleva ELT lk 15.

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1775/2005, 28. september 2005, maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) ( 1 )	14
	*	Nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ, 12. oktoober 2005, kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta	15

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 289

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 3. november 2005

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Euroopa Parlament ja nõukogu
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 28. september 2005, liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil	23
	Nõukogu
*	Nõukogu soovitus, 12. oktoober 2005, kolmandate riikide kodanike Euroopa Ühenduses teadusuuringute tegemiseks riiki lubamise hõlbustamise kohta	26


	(1) EMPs kohaldatav tekst.