a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajakavade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades olemasolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade vahel. Dialoog hõlbustab lepinguosaliste vahelist nõupidamist rahvusvahelistel foorumitel. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artiklites 96 ja 97 ettenähtud nõupidamismenetlusele.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

“6.   Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii institutsioonide raames kui ka väljaspool seda, nagu AKV rühm, parlamentaarne ühisassamblee, ning asjakohasel tasandil, sealhulgas piirkonna, allpiirkonna või riigi tasandil.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

“6a.   Vajaduse korral ning selleks, et vältida olukordi, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artikliks 96 määratletud nõupidamismenetlustele, tuleb pidada süstemaatiline ja ametlik olulisi osi käsitlev dialoog vastavalt VII lisas toodud eeskirjadele.”

a)

lisatakse järgmine lõige:

“3a.   Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd palgasõdurite tegevuse ärahoidmiseks vastavalt oma rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest tulenevatele kohustustele ning oma vastavatele õigus- ja haldusnormidele.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

“6.   Rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise eesmärgil kinnitavad lepinguosalised täiendavalt oma kavatsust:

Lepinguosalised püüavad astuda samme Rooma statuudi ning sellele vastavate dokumentide ratifitseerimise ja rakendamise suunas.”

—

informatsiooni terrorirühmituste ja nende tugivõrkude kohta ja

—

arvamusi terrorismi vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnika ja koolituse osas, ning kogemusi terrorismi ennetamise teemal.

—

võtta meetmeid kõikide muude rahvusvaheliste dokumentide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks,

—

luua tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi, et kontrollida massihävitusrelvadega seotud kaupade eksporti ja transiiti, mis hõlmab massihävitusrelvade lõppkasutuse kontrollimist kahese kasutusega tehnoloogiate puhul ning tõhusaid sanktsioone ekspordikontrolli sätete rikkumise eest.

“l)

tavateadmiste edendamist.”

“d)

Edendada võitlust:

a)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

b)

lisatakse järgmine punkt:

“i)

piirkondliku koostöö ja integreerumise edendamiseks AKV riikide poolt ning AKV riikide osalusel loodud piirkondliku integreerumisega tegelevates asutustes ja organisatsioonides ja”.

“—

arendades ja soodustades omamaise osaluse kasutamist info- ja sidetehnoloogiates.”

a)

AKV riigid;

b)

piirkondlikud või riikidevahelised institutsioonid, mille koosseisus on üks AKV riik või mitu AKV riiki, sealhulgas institutsioonid kuhu kuulub mitte-AKV riikidest liikmeid ja kes tegutsevad nende AKV riikide volitusel, ja

c)

teatavate erieesmärkide saavutamiseks AKV riikide ja ühenduse asutatud ühisinstitutsioonid.

a)

AKV riikide siseriiklikud ja/või piirkondlikud avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused ja ministeeriumid, kaasa arvatud parlamendid, ja eelkõige nende rahaasutused ja arengupangad;

b)

AKV riikide äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ning eraettevõtjad;

c)

ühenduse liikmesriigi ettevõtjad, et nad saaksid lisaks oma panusele tegelda täiendava tootmisega mõne AKV riigi territooriumil;

d)

AKV või ühenduse finantsvahendajad, kes teevad, soodustavad ja rahastavad erainvesteeringuid AKV riikides;

e)

AKV riikide ja ühenduse kohalikud detsentraliseeritud asutused ja

f)

arenguriigid, mis ei kuulu AKV rühma, milles nad osalevad ühisalgatuse raames, või AKV riikide piirkondlikud organisatsioonid.

a)

lisatakse järgmine lõige:

“1a.   Artikli 8 alusel dialoogi pidamiseks nõustuvad mõlemad lepinguosalised rakendama kõik võimalikud vahendid enne käesoleva artikli lõike 2 punktis a kirjeldatud nõupidamiste alustamist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel.”;

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

“9.

Erandina käesoleva lepingu artiklist 58 kantakse 90 miljoni euro suurune summa üle AKV sisestesse vahenditesse üheksanda EAFi raames. Selle summa võib eraldada detsentraliseerimise rahastamiseks ajavahemikul 2006 — 2007 ning seda haldab otseselt komisjon.”

a)

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

b)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

c)

Artikli 5 punkt b asendatakse järgmisega:

d)

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 6a

Investeerimisrahastu aastaaruanded

Investeerimisrahastu eest vastutavad EL liikmesriikide esindajad, AKV riikide esindajad ning Euroopa Investeerimispank, Euroopa Komisjon, EL Nõukogu peasekretariaat ja AKV sekretariaat kohtuvad igal aastal, et arutada investeerimisrahastu tegevust, toimimist ja poliitikat.

Artikkel 6b

Investeerimisrahastu toimimise läbivaatamine

Investeerimisrahastu üldine toimimine vaadatakse ühiselt läbi finantsprotokolli vahe- ja lõppkokkuvõtte tegemise ajal. Läbivaatamine võib hõlmata soovituste tegemist rahastu rakendamise parandamiseks.”

a)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

b)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

c)

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

d)

artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Piirkondlik koostöö sisaldab meetmeid, millest saab kasu ja millesse on kaasatud:

e)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

Vahendite eraldamine

1.   Finantsprotokolliga hõlmatud ajavahemiku alguses teatab ühendus igale piirkonnale vahendite hulga, mida see võib viie aasta jooksul saada. Vahendite suunav jaotus koostatakse vajaduste hinnangu ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni käigu ja väljavaadete põhjal. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja riiklikud vahendid ühendada selliste piirkondlike meetmete rahastamiseks, kus riiklik osalus on selgelt eristatav.

2.   Ilma et see piiraks läbivaatusi käsitleva artikli 11 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada asjaomasele piirkonnale eraldatud vahendeid.”;

f)

artikli 10 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

g)

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 12

AKV riikide vaheline koostöö

1.   Finantsprotokolliga hõlmatud ajavahemiku alguses teatab ühendus AKV ministrite nõukogule, milline osa selle piirkondlikeks meetmeteks ettenähtud vahenditest tuleb hoida nendeks meetmeteks, millest saavad kasu paljud või kõik AKV riigid. Need meetmed ei pea olema seotud geograafilise asukohaga.

2.   Võttes arvesse uusi vajadusi AKV-sisese tegevuse mõjude täiendamiseks, võib ühendus suurendada AKV riikide vahelisele koostööle eraldatud vahendeid.”;

h)

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 13

Rahastamistaotlused

1.   Piirkondlike kavade rahastamistaotlused esitab:

2.   AKV riikide vaheliste kavade rahastamise taotluse esitab (esitavad):

i)

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 14

Rakenduskord

1.   [jäetakse välja]

2.   [jäetakse välja]

3.   Piirkondliku koostöö, sealhulgas AKV riikide vahelise koostöö eesmärke ja tunnusjooni arvesse võttes kohaldatakse sellealaste meetmete suhtes arengu rahastamise koostööks kehtestatud korda.

4.   Iga fondi vahenditest rahastatud piirkondlik kava või projekt annab eelkõige ja vastavalt lõigetele 5 ja 6 alust:

5.   Fondi vahenditest rahastatavate kavade ja projektide kohta, mille suhtes esitasid rahastamistaotluse artikli 13 lõike 2 lõigus c osutatud rahvusvahelised organisatsioonid, koostatakse toetusleping.

6.   Fondi vahenditest rahastatavad kavad ja projektid, mille suhtes esitab rahastamistaotluse AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee, viib olenevalt meetme laadist ellu kas AKV sekretariaat, sel juhul koostab sekretariaat artikli 17 kohaselt komisjoniga rahastamislepingu, või komisjon.”;

j)

peatüki 3 pealkiri asendatakse järgmisega:

“HINDAMINE JA RAHASTAMINE”;

k)

artikkel 15 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 15

Kavade ja projektide määratlemine, koostamine ja hindamine

1.   Asjaomase AKV riigi esitatud kavasid ja projekte hinnatakse ühiselt. AKV-EL arengu rahastamise koostöökomitee koostab kavade ja projektide hindamise üldised suunised ja alused. Need kavad ja projektid on üldjuhul mitmeaastased ning võivad hõlmata väikesemahuliste meetmete kombinatsioone teatavas valdkonnas.

2.   Koostatud ja rahastamiseks esitatud kava või projekti toimikud peavad sisaldama kogu teavet, mida on vaja kavade või projektide hindamiseks, või kui sellised kavad või projektid ei ole täielikult piiritletud, siis nende hindamiseks vajalikku üldkirjeldust.

3.   Kavade ja projektide hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riigi inimressursside piiratust ja tagatakse selliste ressursside arendamist soodustav strateegia. Samuti võetakse arvesse iga AKV riigi eripära ja piirangud.

4.   Käesoleva lepingu kohaselt abikõlblike valitsusväliste osalejate poolt elluviidavaid kavasid ja projekte võib hinnata ainult komisjon ning selle alusel võib koostada komisjoni ja valitsusväliste osalejate vahelise artiklis 19a määratletud toetuslepingu. Hindamine peab toimuma kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga d, milles käsitletakse osalejate liike, nende abikõlblikkust ja toetatava tegevuse laadi. Komisjon teavitab esinduse juhi vahendusel siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat selliselt antud toetustest.”;

l)

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 16

Rahastamisettepanek ja -otsus

1.   Hindamise järeldused võetakse kokku rahastamisettepanekus, mille lõpliku versiooni koostab komisjon tihedas koostöös asjaomase AKV riigiga.

2.   [jäetakse välja]

3.   [jäetakse välja]

4.   Komisjon teatab ühenduse nimel rahastamisotsusest asjaomasele AKV riigile 90 päeva jooksul pärast lõpliku rahastamisotsuse koostamist.

5.   Kui komisjon ühenduse nimel rahastamisettepanekut vastu ei võta, teatatakse asjaomasele AKV riigile viivitamatult selle otsuse põhjustest. Sel juhul võivad asjaomase AKV riigi esindajad 60 päeva jooksul taotleda:

6.   Pärast sellist ärakuulamist teeb komisjon ühenduse nimel lõpliku otsuse rahastamisettepanek vastu võtta või tagasi lükata. Enne otsuse tegemist võib asjaomane AKV riik edastada komisjonile kõik asjaolud, mis võivad osutada vajalikuks tema käsutuses oleva teabe täiendamiseks.”;

m)

artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Rahastamisleping

1.   Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, koostavad komisjon ja asjaomane AKV riik rahastamislepingu iga kava või projekti kohta, mida rahastatakse fondi vahenditest.

2.   Komisjon ja asjaomane AKV riik koostavad rahastamislepingu 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon on ühenduse nimel otsuse teinud. Rahastamislepingus:

3.   Pärast kavade ja projektide kontode sulgemist saab võimalikud järelejäänud summad asjaomane AKV riik või riigid.”;

n)

artikkel 18 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 18

Kulude ületamine

1.   Kui ilmneb, et kulud tõenäoliselt ületavad rahastamislepingu alusel eraldatud vahendid, teatab siseriiklik eelarvevahendite käsutaja komisjonile ja palub tema eelnevat nõusolekut nii selle kui ka meetmete suhtes, mida ta kavatseb ületavate kulude katmiseks võtta, vähendades selleks kava või projekti mahtu või võttes appi riiklikud või muud kui ühendusest pärinevad vahendid.

2.   Kui ei ole võimalik kava või projekti mahtu vähendada või ülekulu muudest vahenditest katta, võib komisjon ühenduse nimel siseriikliku eelarvevahendite käsutaja põhjendatud nõudmisel teha soovituskava vahendite suhtes täiendava rahastamise otsuse.”;

o)

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 19

Tagantjärele rahastamine

1.   Et tagada projektide kiire alustamine, vältida pause järjestikuste projektide vahel ja viivitusi, võivad AKV riigid projekti hindamise lõppedes ja enne rahastamise otsustamist, eelrahastada kavade käivitamisega seotud meetmeid, eel- ja hooajatöid, pika tarnetähtajaga varustuse tellimusi ja mõningaid käimasolevaid meetmeid. Sellised kulutused tuleb teha käesolevas lepingus ettenähtud korras.

2.   Lõikes 1 nimetatud kulutused tuleb nimetada rahastamisettepanekus ning see ei mõjuta komisjoni rahastamisotsust ühenduse nimel.

3.   Käesoleva artikli alusel tehtud AKV riigi kulutusi rahastatakse kava või projekti jaoks määratud summadest tagantjärele, kui rahastamisleping on allakirjutatud.”;

p)

peatüki 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

“RAKENDAMINE”;

q)

lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 19a

Rakendusmeetmed

1.   Fondi vahenditest rahastatavad kavad ja projektid, mille rahastamise tagab komisjon, rakendatakse peamiselt järgmiste vahendite abil:

2.   Käesolevas lisas tähendavad hankelepingud kirjalikult vormistatud tasulisi lepinguid vallasvara tarnimiseks, tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks tasu eest.

3.   Käesolevas lisas tähendavad toetused otsest rahalist panust, mida antakse selleks, et annetuse teel rahastada:

Toetuste kohta sõlmitakse kirjalik leping.

Artikkel 19b

Peatamissättega pakkumiskutse

Projektide kiire käivitamise tagamiseks võivad AKV riigid igal nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja kokkuleppel komisjoniga esitada projekti hindamise lõppedes ja enne rahastamisotsuse tegemist pakkumiskutseid igat liiki lepingute kohta, mis sisaldavad peatamissätet. See säte tuleb märkida rahastamisettepanekusse.”;

r)

artikkel 20 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 20

Kõlblikkus

Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist:

s)

artikkel 22 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 22

Erandid

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib asjaomaste AKV riikide põhjendatud nõudmisel lubada artikli 20 alusel mittekõlblikest kolmandatest riikidest pärit füüsilistel ja juriidilistel isikutel osaleda hankelepingute sõlmimismenetluses või ühenduse rahastatavate toetuste andmises. Asjaomased AKV riigid esitavad komisjonile iga sellise juhu kohta sellise erandi tegemise otsustamiseks vajaliku teabe pöörates erilist tähelepanu:

2.   Investeerimisrahastust rahastatavate projektide suhtes kohaldatakse panga hankelepingute sõlmimise eeskirju.”;

t)

artikkel 24 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 24

Rakendamine otsese töövõtu korras

1.   Otsese töövõtu korras rakendatavate meetmete puhul on kavade ja projektide rakendajaks ühe või mitme asjaomase AKV riigi avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused või üksused või nende meetmete rakendamise eest vastutav juriidiline isik.

2.   Ühendus katab osa asjaomase asutuse kuludest, andes puuduvaid seadmeid ja/või materjale ja/või vahendeid, et asutus saaks hankida vajalikke täiendavaid asjatundjaid asjaomastest AKV riikidest või muudest AKV riikidest. Ühendus katab ainult täiendavate meetmete kulud ja ajutised kulutused, mis on kõnealuste kavade ja projektide nõuete täitmisel hädavajalikud.

3.   Otsese töövõtu korras rakendatavate meetmete kohta eelarveid koostades tuleb järgida ühenduse eeskirju, menetlusi ja komisjoni kehtestatud standarddokumente, mis kehtivad asjaomaste eelarvete kinnitamise ajal.”;

u)

artikkel 26 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 26

Soodustused

1.   Soodustamaks AKV riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist fondist rahastatavate lepingute täitmises võetakse meetmeid, et kasutada nende riikide loodusvarasid ja inimressursse parimal võimalikul viisil. Selleks:

2.   Kui eespool esitatud kriteeriumide põhjal leitakse kaks pakkujat olevat samaväärsed, eelistatakse:

v)

peatüki 6 pealkiri asendatakse järgmisega:

“FONDI VAHENDITE EEST VASTUTAVAD JUHT- JA TÄITEVORGANID”;

w)

artikkel 34 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 34

Komisjon

1.   Komisjon tagab fondi vahenditega teostatavate meetmete, välja arvatud investeerimisrahastust finantseeritavate meetmete ja intressitoetuste rahastamise, kasutades järgmiseid põhilisi juhtimisviise:

2.   Üldreeglina juhib komisjon fondi rahaliste vahendite kasutamist detsentraliseeritult.

Sel juhul täidavad rakendusülesandeid AKV riigid vastavalt artiklile 35.

3.   Fondi rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks delegeerib komisjon oma täitevvolitused oma talitustele. Komisjon teavitab sellisest volituste delegeerimisest AKV riike ja AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteed.”;

x)

artikkel 35 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 35

Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja

1.   Iga AKV riigi valitsus määrab siseriikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest fondi vahenditest. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu siseriiklikku eelarvevahendite käsutaja asetäitjat, kes asendavad teda, kui tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita, ning teavitab sellest komisjoni. Kui asutuste suutlikkuse ja hea finantshalduse tingimused on täidetud, võib siseriiklik eelarvevahendite käsutaja delegeerida oma ülesanded asjaomaste kavade ja projektide rakendamise alal oma vastutavale siseriiklikule asutusele. Ta teavitab sellest komisjoni.

Kui komisjon avastab probleeme fondi vahendite haldamises, võtab ta koos siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.

Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja kannab rahalist vastutust ainult talle usaldatud rakendusülesannete eest.

Fondi vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale anda, siseriiklik eelarvevahendite käsutaja:

2.   Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude üle ja teatab nendest otsustest komisjonile:

y)

artikkel 36 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 36

Esinduse juht

1.   Komisjoni esindab ühe või mitme asjaomase AKV riigi heakskiidul igas AKV riigis või igas piirkondlikus rühmas, kes seda selgesõnaliselt taotleb, esindus, mida juhib esinduse juht. Kui esinduse juht määratakse AKV riikide rühmale, võetakse vajalikud meetmed. Esinduse juht esindab komisjoni kõikides tema pädevusvaldkondades ja toimingutes.

2.   Esinduse juht on AKV riikide ja organite või lepingu kohaste abikõlblike organisatsioonide jaoks esmane komisjoni esindaja. Ta tegutseb koos siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga ning teeb temaga tihedat koostööd.

3.   Esinduse juhil on vajalikud juhised ja volitused, et hõlbustada ja kiirendada kõikide käesoleva lepingu kohaste meetmete rakendamist.

4.   Esinduse juht teatab riigi ametiasutustele korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja AKV riikide vahelist koostööd.”;

z)

artikkel 37 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 37

Maksed

1.   AKV riikide vääringutes maksmiseks võib komisjon AKV riikides avada oma nimel AKV riigi ja komisjoni kokkuleppel valitavas riiklikus või riigi osalusega rahaasutuses liikmesriikide vääringutes või eurodes peetavad kontod. Valitud asutus toimib riikliku makseasutusena.

2.   Riiklik makseasutus ei saa oma teenuste eest tasu, samuti ei maksa ta hoiustatud vahenditelt intresse. Komisjon varustab kohalikke kontosid mõne liikmesriigi vääringu või eurodega, arvestades tulevast sularahavajadust; hinnang koostatakse aegsasti, et AKV riigid ei peaks meetmeid eelnevalt rahastama ja et väljamaksed ei hilineks.

3.   [jäetakse välja]

4.   Komisjon teeb maksed vastavalt ühenduse ja komisjoni sätestatud eeskirjadele, vajaduse korral pärast seda, kui siseriiklik eelarvevahendite käsutaja on kulusid kontrollinud ja need heaks kiitnud.

5.   [jäetakse välja]

6.   Kulutuste kontrollimine, heakskiitmine ja väljamaksete tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja töötleb ja edastab maksekorraldused esinduse juhile hiljemalt 45 päeva enne maksetähtpäeva.

7.   Makseviivitustest tulenevaid nõudeid rahuldavad asjaomane AKV riik või asjaomased AKV riigid ning komisjon oma omavahenditest: igaüks võrdeliselt viivituse osaga, mille eest ta eespool kirjeldatud korra kohaselt vastutab.”