ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 256
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
48. aastakäik
1. oktoober 2005
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 256 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. aastakäik |
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
Nõukogu otsus, 20. september 2005, regioonide komitee asendusliikme ametisse nimetamise kohta |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
|
* |
||
|
|
|
Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1601/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
052 |
45,6 |
|
096 |
29,4 |
|
|
999 |
37,5 |
|
|
0707 00 05 |
052 |
102,6 |
|
999 |
102,6 |
|
|
0709 90 70 |
052 |
65,0 |
|
999 |
65,0 |
|
|
0805 50 10 |
052 |
69,0 |
|
382 |
63,8 |
|
|
388 |
63,3 |
|
|
524 |
62,6 |
|
|
528 |
56,2 |
|
|
999 |
63,0 |
|
|
0806 10 10 |
052 |
85,6 |
|
096 |
52,6 |
|
|
624 |
181,7 |
|
|
999 |
106,6 |
|
|
0808 10 80 |
388 |
89,4 |
|
400 |
89,6 |
|
|
508 |
26,4 |
|
|
512 |
84,5 |
|
|
528 |
46,8 |
|
|
720 |
59,6 |
|
|
800 |
143,1 |
|
|
804 |
67,3 |
|
|
999 |
75,8 |
|
|
0808 20 50 |
052 |
93,1 |
|
388 |
69,5 |
|
|
999 |
81,3 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1602/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida. |
|
(2) |
Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EMÜ) nr 1776/92 (3) artikli 1 lõikes 1 punktis c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes. |
|
(3) |
Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta. |
|
(4) |
Korrigeeriv summa tuleb kinnitada toetusega samal ajal ja samas korras. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta. |
|
(5) |
Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga. |
|
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ekspordiartiklite (välja arvatud linnaste), eksporditoetuste suhtes kohaldatav korrigeeriv summa on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
(3) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa
|
(EUR/t) |
|||||||||||||||||
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Käesolev 10 |
1. ajavahemik 11 |
2. ajavahemik 12 |
3. ajavahemik 1 |
4. ajavahemik 2 |
5. ajavahemik 3 |
6. ajavahemik 4 |
|||||||||
|
1001 10 00 9200 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1001 10 00 9400 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1001 90 91 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1001 90 99 9000 |
C01 |
0 |
– 0,46 |
– 0,92 |
– 1,38 |
– 1,84 |
— |
— |
|||||||||
|
1002 00 00 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1003 00 10 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1003 00 90 9000 |
C02 |
0 |
– 0,46 |
– 0,92 |
– 1,38 |
– 1,84 |
— |
— |
|||||||||
|
1004 00 00 9200 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1004 00 00 9400 |
C03 |
0 |
– 0,46 |
– 0,92 |
– 1,38 |
– 1,84 |
— |
— |
|||||||||
|
1005 10 90 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1005 90 00 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1007 00 90 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1008 20 00 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 11 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9100 |
C01 |
0 |
– 0,63 |
– 1,26 |
– 1,89 |
– 2,52 |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9130 |
C01 |
0 |
– 0,59 |
– 1,18 |
– 1,77 |
– 2,36 |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9150 |
C01 |
0 |
– 0,54 |
– 1,09 |
– 1,63 |
– 2,17 |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9170 |
C01 |
0 |
– 0,50 |
– 1,00 |
– 1,50 |
– 2,00 |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9180 |
C01 |
0 |
– 0,47 |
– 0,94 |
– 1,41 |
– 1,88 |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 15 9190 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1101 00 90 9000 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1102 10 00 9500 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1102 10 00 9700 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1102 10 00 9900 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1103 11 10 9200 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1103 11 10 9400 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1103 11 10 9900 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
1103 11 90 9200 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
— |
— |
|||||||||
|
1103 11 90 9800 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|||||||||
|
NB: Nii tootekoodid kui A -rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).
|
|||||||||||||||||
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1603/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega. |
|
(2) |
Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid. |
|
(3) |
Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95. |
|
(4) |
Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast. |
|
(5) |
Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta. |
|
(6) |
Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul. |
|
(7) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud eksporditoetused on kindlaks määratud lisas esitatud summade ulatuses.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/20043 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetused
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetuse summa |
|
1107 10 19 9000 |
A00 |
EUR/t |
0,00 |
|
1107 10 99 9000 |
A00 |
EUR/t |
0,00 |
|
1107 20 00 9000 |
A00 |
EUR/t |
0,00 |
|
NB: Tootekoodid ja A -rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). |
|||
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1604/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse suhtes kohaldatav korrigeeriv summa
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat. |
|
(2) |
Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 1766/92 (3) artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid. |
|
(3) |
Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 15 lõikes 3 osutatud korrigeeriv summa, mida kohaldatakse linnaste puhul eelnevalt kindlaksmääratud eksporditoetuste suhtes, on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
(3) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks linnaste eksporditoetuse korrigeeriv summa
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).
Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).
|
(EUR/t) |
|||||||
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Käibiv 10 |
1. ajavahemik 11 |
2. ajavahemik 12 |
3. ajavahemik 1 |
4. ajavahemik 2 |
5. ajavahemik 3 |
|
1107 10 11 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 19 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 91 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 99 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 20 00 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
(EUR/t) |
|||||||
|
Tootekood |
Sihtkoht |
6. ajavahemik 4 |
7. ajavahemik 5 |
8. ajavahemik 6 |
9. ajavahemik 7 |
10. ajavahemik 8 |
11. ajavahemik 9 |
|
1107 10 11 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 19 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 91 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 10 99 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1107 20 00 9000 |
A00 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1605/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 kolmandat lõiku,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. |
|
(2) |
Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes. |
|
(4) |
Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 3072/95 artiklis 13. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rahvusvaheliste konventsioonide või teiste abiprogrammide raames ettenähtud ühenduse ja siseriikliku toiduabialase tegevuse ja ühenduse teiste mittetulunduslike varustamistegevuste puhul kohaldatakse teravilja- ja riisisektori toodete suhtes toetusi, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames
|
(EUR/t) |
|
|
Tootekood |
Toetuse summa |
|
1001 10 00 9400 |
0,00 |
|
1001 90 99 9000 |
0,00 |
|
1002 00 00 9000 |
0,00 |
|
1003 00 90 9000 |
0,00 |
|
1005 90 00 9000 |
0,00 |
|
1006 30 92 9100 |
0,00 |
|
1006 30 92 9900 |
0,00 |
|
1006 30 94 9100 |
0,00 |
|
1006 30 94 9900 |
0,00 |
|
1006 30 96 9100 |
0,00 |
|
1006 30 96 9900 |
0,00 |
|
1006 30 98 9100 |
0,00 |
|
1006 30 98 9900 |
0,00 |
|
1006 30 65 9900 |
0,00 |
|
1007 00 90 9000 |
0,00 |
|
1101 00 15 9100 |
10,28 |
|
1101 00 15 9130 |
9,60 |
|
1102 10 00 9500 |
0,00 |
|
1102 20 10 9200 |
56,20 |
|
1102 20 10 9400 |
48,17 |
|
1103 11 10 9200 |
0,00 |
|
1103 13 10 9100 |
72,25 |
|
1104 12 90 9100 |
0,00 |
|
NB: Tootekoodid on sätestatud muudetud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). |
|
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1606/2005,
30. september 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2005 seoses alalise pakkumismenetlusega hõlmatud Slovakkia sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks ette nähtud kogustega
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1060/2005 (2) on välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus Slovakkia sekkumisameti valduses oleva 114 757 tonni pehme nisu eksportimiseks. |
|
(2) |
Slovakkia teatas komisjonile oma sekkumisameti kavatsusest suurendada 33 192 tonni võrra pakkumismenetluses oleva koguse eksporti. Arvestades saadaolevat kogust ja turuolukorda tuleks Slovakkia taotlus vastu võtta. |
|
(3) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2005 vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1060/2005 artikkel 2 asendatakse järgmise tekstiga:
“Artikkel 2
Pakkumismenetlus hõlmab kuni 147 949 tonni pehme nisu eksportimist kõikidesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Liechtenstein, Rumeenia, Serbia ja Montenegro (*1) ning Šveits.
(*1) Sh Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.” "
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).
(2) ELT L 174, 7.7.2005, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1302/2005 (ELT L 207, 10.8.2005, lk 12).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1607/2005,
30. september 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 (2) artiklis 1 on sätestatud, et komisjon annab liikmesriikide käsutusse eelarveassigneeringute piires EAGGF tagatisrahastust rahastatavate kulude katteks vajalikud summad. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et iga kuu kohta deklareeritud kulud peavad vastama sel kuul tegelikult tehtud maksetele ja tegelikele laekumistele. Seoses selle põhimõttega on sätestatud mõningad erandid. |
|
(3) |
Eelarve täitmise tagamiseks ja vajalikul määral määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 1 sätete täitmiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik muuta kuludeklaratsiooni meetmete puhul, mida ei hõlma 17. mai 1999 aasta nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) (3) ning deklareerida kulusid järgmise kuu kulutuste hulgas. |
|
(4) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 296/96 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) 296/96 artikli 7 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:
|
“d) |
liikmesriikide 1. kuni 15. oktoobrini 2005 tehtud kulutused võib, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/1999 (*1) hõlmatud meetmete puhul, deklareerida makse sooritamisele järgneva kuu kulutuste hulgas, kui see on vajalik artikli 1 sätete järgimiseks. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
(2) EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 605/2005 (ELT L 100, 20.4.2005, lk 11).
(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 1).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1608/2005,
30. september 2005,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3149/92, millega kehtestatakse ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puuduskannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EMÜ) nr 314/92 (2) artiklis 4 sätestatakse pakkumismenetluse rakenduseeskirjad tarnimise korraldamiseks liikmesriikides, kes osalevad ühenduse kavas enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks. |
|
(2) |
Iga-aastase kava raames sekkumisvarudest kõrvaldatud tooteid võib tarnida töötlemata või töödelduna toiduainete tootmiseks, või neid võib kõrvaldada ühenduse turult varutud toiduainete või nende tootmise eest maksmisena. Viimase tarneliigi puhul tuleb täpsustada sekkumisvarudes saadaval olevad tooted, mida on võimalik kõrvaldada teravilja- ja piimatoodete tootmise eest maksmisena. |
|
(3) |
Heategevusorganisatsioonide taotlustele vastamiseks ja tarnitavate toiduainete valiku laiendamiseks tuleks täpsustada, et sekkumisvarudest pärit tooteid võib lisada teistele toodetele toiduainete valmistamisel. |
|
(4) |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (3) artikli 47 lõike 1 kohaselt ei korraldata alates 1. juulist 2002 pidevat riiklikku sekkumist turu toetuseks. Seepärast tuleks kohandada määrust (EMÜ) nr 3149/92 kõnealuse uue olukorraga. |
|
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 3149/92 vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asjaomaste korralduskomiteede arvamusega. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 3149/92 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
|
|
2. |
Artikli 5 lõikes 1 jäetakse teine lõik välja. |
|
3. |
Lisa jäetakse välja. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
Mariann FISCHER BOEL
komisjoni liige
(1) EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2535/95 (EÜT L 260, 31.10.1995, lk 3).
(2) EÜT L 313, 30.10.1992, lk. 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1903/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 77).
(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1609/2005,
30. september 2005,
millega vähendatakse suhkrusektori tootmiskvootidega tagatud koguseid ning rafineerimistehaste eeldatavaid impordi soodusrežiimiga hõlmatud maksimumtarnevajadusi turustusaastaks 2005/2006
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 6 ja selle artikli 39 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, et tootmiskvootidega tagatud kogust tuleks vähendada enne iga turustusaasta 1. oktoobrit, kui kõnealuse aasta prognoosidest ilmneb, et (toetust saav) ekspordiülejääk on suurem kui asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud põllumajanduslepingus ettenähtud ülempiir. |
|
(2) |
Turustusaasta 2005/2006 prognoosidest ilmneb, et ekspordiülejääk ületab põllumajanduslepingus ettenähtud ülempiiri. Järelikult on vaja ette näha tagatud koguse üldine vähendamine ning jagada see ühelt poolt suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi vahel ja teiselt poolt asjaomaste tootmispiirkondade vahel, kasutades määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõikes 4 sätestatud koefitsiente. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõikele 5 jaotab liikmesriik seejärel talle määratud vahe oma territooriumil asuvate tootmisega tegelevate ettevõtjate vahel kõnealuse toote A- ja B-kvoodi ning liikmesriigi kõnealuse toote A- ja B-põhikoguse suhte alusel. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) 1260/2001 artikli 39 lõikes 5 nähakse ette, et tagatud koguse vähendamine toob kaasa ühenduse rafineerimistehaste eeldatavate toorsuhkru maksimumvajaduste vähenemise asjaomasel turustusaastal. Järelikult on vaja määrata kindlaks nimetatud vajaduste vastav vähendamine ning jaotada see asjaomaste liikmesriikide vahel. |
|
(5) |
Tuleb määrata tähtajad, milleks liikmesriigid peavad kehtestama kõigi oma territooriumi ettevõtete suhtes kohaldatava vähenduse. |
|
(6) |
Võttes arvesse määrusega (EÜ) nr 1260/2001 kehtestatud tähtaega, peab käesolev määrus jõustuma alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
|
(7) |
Suhkruturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 10 lõike 4 kohaselt vähendatakse tootmiskvootidega tagatud kogust turustusaastaks 2005/2006 valge suhkru ekvivalendina väljendatud 1 891 747,7 tonni võrra.
2. Lõikes 1 osutatud vähendamine ning vähendusejärgsed põhikogused, mida kasutatakse tootmisettevõtetele toomiskvootide eraldamiseks turustusaastaks 2005/2006, on esitatud lisa A osas toodete ja piirkondade vahel vastavalt jaotatuna.
3. Liikmesriigid määravad enne 1. novembrit 2005 konkreetse vähenduse igale tootmisettevõttele, millele on turustusaastaks 2005/2006 kehtestatud tootmiskvoot ja mille A-ja B-kvoote on kohandatud vastavalt nimetatud vähendusele.
Artikkel 2
1. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 39 lõike 5 kohaselt vähendatakse ühenduse rafineerimistehaste eeldatavaid maksimumtarnevajadusi turustusaastaks 2005/2006 valge suhkru ekvivalendina väljendatud 14 676 tonni võrra.
2. Lõikes 1 nimetatud vähendus jaotatakse asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt lisa B osale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
LISA
A OSA: Tagatud koguste vähendamise jaotus toodete ja piirkondade kaupa ning põhikogused, mida kasutatakse toomise A- ja B-kvootide eraldamiseks pärast tagatud koguste vähendamist.
1. Suhkru osas (valge suhkruna tonnides)
|
Piirkonnad |
Suhkru vähendamine |
Suhkru põhikogused |
||
|
A |
B |
A |
B |
|
|
Tšehhi Vabariik |
18 207,7 |
563,5 |
423 001,3 |
13 089,5 |
|
Taani |
45 264,6 |
13 335,2 |
279 735,4 |
82 410,3 |
|
Saksamaa |
374 034,5 |
115 090,3 |
2 238 878,8 |
688 891,9 |
|
Kreeka |
20 550,0 |
2 055,2 |
268 088,0 |
26 808,6 |
|
Hispaania |
44 022,1 |
1 833,1 |
913 060,3 |
38 045,4 |
|
Prantsusmaa (emamaa) (1) |
354 766,7 |
105 215,3 |
2 181 720,7 |
647 044,2 |
|
Prantsusmaa (ülemeredepartemangud) (1) |
32 108,2 |
3 433,1 |
401 763,8 |
42 939,4 |
|
Iirimaa |
12 898,2 |
1 289,5 |
168 247,0 |
16 825,0 |
|
Itaalia |
137 245,8 |
25 812,6 |
1 173 658,1 |
220 726,7 |
|
Läti |
1 806,0 |
3,6 |
64 594,0 |
101,4 |
|
Leedu |
2 719,8 |
— |
100 290,2 |
— |
|
Ungari |
11 182,5 |
34,3 |
389 271,5 |
1 195,7 |
|
Madalmaad |
88 833,4 |
23 430,5 |
595 279,0 |
157 016,6 |
|
Austria |
37 722,9 |
8 804,1 |
276 306,0 |
64 493,4 |
|
Poola |
84 735,7 |
4 930,3 |
1 495 264,3 |
86 995,7 |
|
Portugal (mandriosa) |
3 864,8 |
386,5 |
59 515,4 |
5 951,5 |
|
Portugal (Assooride autonoomne piirkond) |
644,7 |
65,0 |
8 403,5 |
839,8 |
|
Sloveenia |
3 438,6 |
343,1 |
44 718,4 |
4 472,9 |
|
Slovakkia |
13 015,6 |
1 211,8 |
176 744,4 |
16 460,2 |
|
Soome |
9 456,0 |
944,5 |
123 350,3 |
12 335,9 |
|
Rootsi |
23 836,9 |
2 383,9 |
310 947,3 |
31 094,1 |
|
BLEU (2) |
76 867,1 |
16 504,7 |
598 038,4 |
128 401,4 |
|
Ühendkuningriik |
73 699,5 |
7 370,1 |
961 415,9 |
96 141,4 |
2. Isoglükoosi osas (kuivainena tonnides)
|
Piirkonnad |
Isoglükoosi vähendamine |
Isoglükoosi põhikogused |
||
|
A |
B |
A |
B |
|
|
Saksamaa |
3 868,6 |
911,1 |
24 774,7 |
5 834,4 |
|
Kreeka |
1 409,4 |
331,9 |
9 025,6 |
2 125,6 |
|
Hispaania |
6 165,4 |
657,7 |
68 454,2 |
7 301,7 |
|
Prantsusmaa (emamaa) |
2 266,7 |
590,0 |
13 480,4 |
3 508,6 |
|
Itaalia |
2 219,3 |
522,6 |
14 212,8 |
3 347,2 |
|
Ungari |
8 899,9 |
697,3 |
118 727,1 |
9 302,7 |
|
Madalmaad |
994,7 |
234,3 |
6 369,9 |
1 500,2 |
|
Poola |
1 698,1 |
127,5 |
23 212,9 |
1 742,5 |
|
Portugal (mandriosa) |
1 084,1 |
255,3 |
6 942,9 |
1 635,0 |
|
Slovakkia |
3 560,3 |
476,8 |
33 961,7 |
4 548,2 |
|
Soome |
859,2 |
86,0 |
9 932,8 |
993,7 |
|
BLEU (3) |
8 370,1 |
2 301,7 |
47 780,5 |
13 139,3 |
|
Ühendkuningriik |
3 143,7 |
838,5 |
18 358,3 |
4 896,8 |
3. Inuliinsiirupi osas (kuivainena tonnides, väljendatud valge suhkru/isoglükoosi ekvivalendina)
|
Piirkonnad |
Inuliinsiirupi vähendamine |
Inuliinsiirupi põhikogus |
||
|
A |
B |
A |
B |
|
|
Prantsusmaa (emamaa) |
1 956,8 |
459,9 |
17 890,3 |
4 214,3 |
|
Madalmaad |
6 454,9 |
1 515,9 |
59 064,5 |
13 914,6 |
|
BLEU (4) |
18 473,7 |
4 349,0 |
155 744,9 |
36 679,2 |
B OSA: Rafineerimistehaste eeldatavate maksimumtarnevajaduste vähendamise jaotus liikmesriikide kaupa
|
ühik: valge suhkruna tonnides |
||
|
|
Vähendamised |
Maksimumvajadused pärast vähendamise kohaldamist |
|
Prantsusmaa (emamaa) |
2 423 |
294 204 |
|
Portugal (mandriosa) |
2 383 |
289 250 |
|
Sloveenia |
160 |
19 425 |
|
Soome |
490 |
59 435 |
|
Ühendkuningriik |
9 220 |
1 119 361 |
(1) Arvestades määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 12 lõike 3 teise lõigu kohaldamist.
(2) Belgia-Luksemburgi majandusliit.
(3) Belgia-Luksemburgi majandusliit.
(4) Belgia-Luksemburgi majandusliit.
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1610/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus. |
|
(2) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletavad madalaimad müügihinnad ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalseks pakkumiskutseks
|
(EUR/100 kg) |
||||||
|
Valem |
A |
B |
||||
|
Kasutusviis |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
||
|
Madalaim müügihind |
Või ≥ 82 % |
Muutmata |
— |
210 |
— |
— |
|
Kontsentreeritud |
204,1 |
— |
— |
— |
||
|
Töötlemistagatis |
Muutmata |
— |
79 |
— |
— |
|
|
Kontsentreeritud |
79 |
— |
— |
— |
||
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1611/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus, |
|
(2) |
Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletav suurim toetus ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
LISA
Komisjoni 30. septembri 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 171. individuaalseks pakkumiskutseks
|
(EUR/100 kg) |
|||||
|
Valem |
A |
B |
|||
|
Kasutusviis |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
|
|
Suurim toetus |
Või ≥ 82 % |
39 |
35 |
— |
— |
|
Või < 82 % |
— |
— |
— |
— |
|
|
Kontsentreeritud või |
— |
— |
— |
— |
|
|
Koor |
— |
— |
— |
15 |
|
|
Töötlemistagatis |
Või |
43 |
— |
— |
— |
|
Kontsentreeritud või |
— |
— |
— |
— |
|
|
Koor |
— |
— |
— |
— |
|
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/23 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1612/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks lõssipulbri madalaimad ostuhinnad määruses (EÜ) nr 2799/1999 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 90. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused. |
|
(2) |
Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Töötlemistagatis kehtestatakse lõssipulbri turuhinna ja madalaima müügihinna erinevust silmas pidades. |
|
(3) |
Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks madalaim müügihind kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata töötlemistagatis. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2799/1999 alusel avatud 90. pakkumiskutseks, mille puhul oli pakkumiste esitamise tähtpäev 27. september 2005, on kehtestatud järgmine madalaim müügihind ja töötlemistagatis:
|
187,30 EUR/100 kg, |
||
|
35,00 EUR/100 kg. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/24 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1613/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks kontsentreeritud või suurim toetus määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 343. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis. |
|
(2) |
Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis. |
|
(3) |
Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 343. individuaalsets pakkumiskutseks on kehtestatud järgmine suurim toetus ja lõppkasutustagatis:
|
46 EUR/100 kg, |
||
|
51 EUR/100 kg. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 45, 21.2.1990, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/25 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1614/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse või madalaim müügihind 27. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid. |
|
(2) |
Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta. |
|
(3) |
Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 27. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 27. september 2005, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 260,10 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/26 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1615/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse lõssipulbri madalaim müügihind 26. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 214/2001 osutatud alalise pakkumiskutse alusel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit. |
|
(2) |
Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta. |
|
(3) |
Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 214/2001 kohase, 26. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 27. september 2005, kehtestatakse lõssipulbri madalaimaks müügihinnaks 188,00 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/27 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1616/2005,
30. september 2005,
millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2005
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal. |
|
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas. |
|
(4) |
Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni. |
|
(5) |
Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2005
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva nisu, kõrge kvaliteediga |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
|
1001 90 91 |
Pehme nisu seeme |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks |
0,00 |
|
1002 00 00 |
Rukis |
38,82 |
|
1005 10 90 |
Mais, külviks, v.a hübriidmais |
60,33 |
|
1005 90 00 |
Mais, v.a külviks (2) |
60,33 |
|
1007 00 90 |
Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme |
43,81 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või |
|
— |
2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid
ajavahemikul 16.9.2005–29.9.2005
1.
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:|
Börsinoteering |
Minneapolis |
Chicago |
Minneapolis |
Minneapolis |
Minneapolis |
Minneapolis |
|
Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures) |
HRS2 |
YC3 |
HAD2 |
keskmine kvaliteet (*1) |
madal kvaliteet (*2) |
US oder 2 |
|
Noteering (EUR/t) |
125,07 (*3) |
66,77 |
170,91 |
160,91 |
140,91 |
93,02 |
|
Lahe lisatasu (EUR/t) |
— |
13,92 |
— |
|
|
— |
|
Suure järvistu lisatasu (EUR/t) |
34,49 |
— |
— |
|
|
— |
2.
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 21,00 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 25,19 EUR/t.
3.
|
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid: |
0,00 EUR/t (HRW2) 0,00 EUR/t (SRW2). |
(*1) Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(*2) Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(*3) Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/30 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1617/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse keemiatööstuses kasutatava valge suhkru tootmistoetus ajavahemikuks 1.–31. oktoobrini 2005
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõikele 3 võib eksporditoetusi anda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a ja f loetletud toodetele ning kõnealuse lõike punktis d loetletud siirupitele ja CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahetootena, kui need on mõnes asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 osutatud olukorras ja neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel. |
|
(2) |
Komisjoni 27. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (2) on sätestatud, et need toetused määratakse kindlaks valge suhkru tootmistoetusest lähtudes. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 9 on sätestatud, et valge suhkru tootmistoetus tuleb kehtestada kord kuus alates iga kuu esimesest päevast. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 4 osutatud valge suhkru tootmistoetus ajavahemikul 1.–31. oktoobrini 2005 on 33,838 EUR/100 kg netomassi kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1618/2005,
30. september 2005,
millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)
võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2. |
|
(3) |
Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 21,667 EUR/100 kg kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.
(2) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.
(3) EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/32 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2005/61/EÜ,
30. september 2005,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, analüüsimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, (1) eriti selle artikli 29 teise lõigu punkte a ja i,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2002/98/EÜ kehtestatakse kvaliteedi- ja ohutusnõuded inimvere ja verekomponentide kogumisele ja analüüsimisele, sõltumata selle eesmärgist, samuti nende töötlemisele, säilitamisele ja jaotamisele vereülekande eesmärgil, et tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase. |
|
(2) |
Haiguste vere ja verekomponentide kaudu levimise ärahoidmiseks ning ühtse kvaliteedi- ja ohutustaseme tagamiseks nõutakse direktiivis 2002/98/EÜ konkreetsete tehniliste nõuete kehtestamist jälgitavuse kohta, ühenduse korra kehtestamist rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamiseks ning vastavat teatise vormi. |
|
(3) |
Arvatavatest rasketest kõrvaltoimetest või tõsistest kõrvalekalletest tuleks teavitada pädevat asutust niipea, kui nendest teada saadakse. Seetõttu kehtestatakse käesoleva direktiiviga teatise vorm, milles määratakse kindlaks vajalikud miinimumandmed, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada oma territooriumil rangemaid kaitsemeetmeid, mis on vastavuses asutamislepingu sätetega, nagu on ette nähtud direktiivi 2002/98/EÜ artikli 4 lõikes 2. |
|
(4) |
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nimetatud tehnilised nõuded, arvestades seejuures nõukogu 29. juuni 1998. aasta soovitust 98/463/EÜ vere- ja vereplasmadoonorite sobivuse ja doonorivere sõeluuringute kohta Euroopa Ühenduses, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (3) komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/33/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate verele ja verekomponentidele kehtestatud tehniliste nõuetega, (4) ja Euroopa Nõukogu teatavaid soovitusi. |
|
(5) |
Vastavalt sellele peaksid kolmandatest riikidest imporditav veri ja verekomponendid, sealhulgas inimverest ja vereplasmast valmistatavate ravimite toor- või lähteainena kasutatav veri ja verekomponendid, mis on ette nähtud ühenduses jaotamiseks, vastama ühenduse omadega samaväärsetele jälgitavusnõuetele ja spetsifikatsioonidele ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise nõuetele, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. |
|
(6) |
Direktiivi 2002/98/EÜ järjekindla rakendamise tagamiseks tuleb kasutusele võtta tehniliste terminite ühtsed määratlused. |
|
(7) |
Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiiviga 2002/98/EÜ moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
jälgitavus – võime jälgida iga üksiku vereühiku või sellest valmistatud verekomponendi liikumist doonorist kuni lõpliku sihtpunktini, olgu see siis retsipient, ravimitootja või kõrvaldamine, ja vastassuunas; |
|
b) |
aruandev asutus – vereteenistusasutus, haigla verekabinet või vereülekande toimumisobjekt, mis teavitab pädevat asutust rasketest kõrvaltoimetest ja/või tõsistest kõrvalekalletest; |
|
c) |
retsipient – isik, kellele on tehtud vere või verekomponentide ülekanne; |
|
d) |
väljastamine – vereteenistusasutusest või haigla verekabinetist vere või verekomponentide väljaandmine retsipiendile ülekande tegemiseks; |
|
e) |
põhjuslikkus – tõenäosus, et retsipiendil ilmnenud raske kõrvaltoime põhjuseks võib pidada talle üle kantud verd või verekomponenti või et doonoril ilmnenud raske kõrvaltoime põhjuseks võib pidada vere või verekomponentide loovutamise protsessi; |
|
f) |
objektid – haiglad, kliinikud, tootjad ja biomeditsiinilised uurimisasutused, kuhu või kellele võidakse verd või verekomponente tarnida. |
Artikkel 2
Jälgitavus
1. Liikmesriigid tagavad vere ja verekomponentide jälgitavuse täpse identifitseerimise korra, registreeritud andmete säilitamise ja kohase märgistussüsteemi abil.
2. Liikmesriigid tagavad, et vereteenistusasutuses kehtestatud jälgitavuse süsteem võimaldab jälgida verekomponentide asukohti ja töötlemisetappe.
3. Liikmesriigid tagavad, et igal vereteenistusasutusel on kehtestatud süsteem, mis võimaldab üheselt identifitseerida iga doonorit, iga kogutud vereühikut ja valmistatud verekomponenti, sõltumata selle kasutuseesmärgist, samuti iga objekti, kuhu antud verekomponent tarniti.
4. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel objektidel on kehtestatud süsteem, mille kohaselt registreeritakse iga saadud vereühik või verekomponent, ükskõik kas selle töötlemine toimub kohapeal või mitte, ja saadud ühiku lõplik sihtpunkt, olgu siis tegemist üle kantud, väljapraagitud või antud ühiku väljastanud vereteenistusasutusse tagastatud ühikuga.
5. Liikmesriigid tagavad, et igal vereteenistusasutusel on unikaalne identifitseerimistunnus, mis võimaldab seda asutust täpselt seostada iga seal kogutud vereühiku ja valmistatud verekomponendiga.
Artikkel 3
Vere või verekomponentide väljastamisel rakendatav kontrollimise kord
Liikmesriigid tagavad, et vereühikute või verekomponentide vereülekandeks väljastamise puhuks on vereteenistusasutustel või haigla verekabinettidel kehtestatud kord selle kontrollimiseks, kas kõik väljastatud ühikud on kantud üle selleks ettenähtud retsipientidele või, kui neid ei ole üle kantud, siis nende edasise käitluse kontrollimiseks.
Artikkel 4
Jälgitavusandmete säilitamine
Liikmesriigid tagavad, et jälgitavuse tagamiseks säilitavad vereteenistusasutused, haiglate verekabinetid ning objektid I lisas sätestatud andmeid kohasel loetaval andmekandjal vähemalt 30 aastat.
Artikkel 5
Rasketest kõrvaltoimetest teavitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et objektidel, kus toimuvad vereülekanded, on kehtestatud kord vereülekannete andmete säilitamiseks ja vereteenistusasutuste koheseks teavitamiseks kõigist retsipientidel vereülekande ajal või selle järel täheldatud rasketest kõrvaltoimetest, mille põhjuseks võib pidada vere ja verekomponentide kvaliteeti või ohutust.
2. Liikmesriigid tagavad, et aruandvad asutused on kehtestatud korra, mille kohaselt edastatakse pädevale asutusele kohe teadasaamise järel kõik vajalikud andmed arvatavate raskete kõrvaltoimete kohta. Seejuures kasutatakse II lisa A ja C osas esitatud teatise vorme.
3. Liikmesriigid tagavad, et aruandvad asutused:
|
a) |
teatavad pädevale asutusele kõik vajalikud andmed II lisa B osas osutatud 2. ja 3. põhjuslikkusastme raskete kõrvaltoimete kohta, mille põhjuseks võib pidada vere ja verekomponentide kvaliteeti ja ohutust; |
|
b) |
teavitavad pädevat asutust kõigist nakkusetekitajate vere või verekomponentide kaudu levimise juhtudest kohe, kui on neist teada saanud; |
|
c) |
kirjeldavad, milliseid meetmeid on võetud muude nakkuskahtlusega verekomponentide suhtes, mida on jaotatud kas vereülekannete tegemiseks või fraktsioonimiseks ettenähtud plasmana kasutamiseks; |
|
d) |
hindavad kahtlasi raskeid kõrvaltoimeid vastavalt II lisa B osas toodud põhjuslikkusastmetele; |
|
e) |
täidavad pärast juurdluse lõpetamist II lisa C osas esitatud rasketest kõrvaltoimetest teavitamise vormi; |
|
f) |
edastavad pädevale asutusele raskete kõrvaltoimete kohta II lisa D osas esitatud vormi kohase täieliku aastaaruande. |
Artikkel 6
Tõsistest kõrvalekalletest teavitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et vereteenistusasutustel ja haiglate verekabinettidel on kehtestatud kord andmete säilitamiseks kõikide tõsiste kõrvalekallete kohta, mis võivad mõjutada vere ja verekomponentide ohutust või kvaliteeti.
2. Liikmesriigid tagavad, et aruandvatel asutustel on kehtestatud kord, mille kohaselt edastatakse pädevale asutusele kohe teadasaamise järel kõik asjakohased andmed kõigi tõsiste kõrvalekallete kohta, mis võivad ohustada doonoreid või retsipiente, kes ei ole antud juhtumiga vahetult seotud; selleks kasutatakse III lisa A osas esitatud teatise vormi.
3. Liikmesriigid tagavad, et aruandvad asutused:
|
a) |
hindavad tõsiseid kõrvalekaldeid, selgitamaks välja nende põhjusi, mida saaks ennetada; |
|
b) |
täidavad pärast juurdluse lõpetamist III lisa B osas esitatud tõsisest kõrvalekaldest teavitamise vormi; |
|
c) |
edastavad pädevale asutusele tõsiste kõrvalekallete kohta III lisa C osas esitatud vormi kohase täieliku aastaaruande. |
Artikkel 7
Nõuded imporditud verele ja verekomponentidele
1. Liikmesriigid tagavad, et kolmandate riikide vereteenistusasutustest pärit vere ja verekomponentide importimise puhul oleks viimastel olemas artikli 2 lõigetes 2–5 sätestatuga samaväärne jälgitavuse süsteem.
2. Liikmesriigid tagavad, et kolmandate riikide vereteenistusasutustest pärit vere ja verekomponentide importimise puhul oleks viimastel olemas artiklites 5 ja 6 sätestatuga samaväärne teavitamissüsteem.
Artikkel 8
Aastaaruanded
Liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks aastaaruande rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest, millest on pädevaid asutusi teavitatud, kasutades selleks II lisa D osas ja III lisa C osas esitatud vorme.
Artikkel 9
Pädevate asutuste vaheline teabevahetus
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused edastavad üksteisele seoses raskete kõrvaltoimete ja tõsiste kõrvalekalletega teavet, mis tagab teadaolevalt defektse või vastava kahtlusega vere või verekomponentide kasutusest kõrvaldamise ja väljapraakimise.
Artikkel 10
Õigusnormide ülevõtmine
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2002/98/EÜ artikli 7 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. augustiks 2006. Nad edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste õigusnormide tekstid ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.
Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusaktide teksti.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 12
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 33, 8.2.2003, lk 30.
(2) EÜT L 203, 21.7.1998, lk 14.
(3) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).
I LISA
Artiklis 4 sätestatud andmed jälgitavuse tagamiseks
VERETEENISTUSASUTUSED
|
1. |
Vereteenistusasutuse identifitseerimisandmed |
|
2. |
Veredoonori identifitseerimisandmed |
|
3. |
Vereühiku identifitseerimisandmed |
|
4. |
Verekomponendi identifitseerimisandmed |
|
5. |
Vere kogumise kuupäev (aasta/kuu/päev) |
|
6. |
Objektid, kuhu vereühikud või verekomponendid saadetakse, või nende edasine käitlus. |
OBJEKTID
|
1. |
Verekomponendi tarnija identifitseerimisandmed |
|
2. |
Väljastatud verekomponendi identifitseerimisandmed |
|
3. |
Vereülekande retsipiendi identifitseerimisandmed |
|
4. |
Üle kandmata jäänud vereühikute puhul nende edasine käitlus |
|
5. |
Vereülekande või edasise käitluse kuupäev (aasta/kuu/päev) |
|
6. |
Komponendi partiinumber, kui see on asjakohane. |
II LISA
RASKEST KÕRVALTOIMEST TEAVITAMINE
A OSA
Arvatava raske kõrvaltoime kiirteatise vorm
Aruandev asutus
Aruande tunnusnumber
Aruande kuupäev (aasta/kuu/päev)
Vereülekande kuupäev (aasta/kuu/päev)
Retsipiendi vanus ja sugu
Raske kõrvaltoime ilmnemiskuupäev (aasta/kuu/päev)
Raske kõrvaltoime on seotud
|
— |
Täisverega |
|
— |
Punalibledega |
|
— |
Vereliistakutega |
|
— |
Plasmaga |
|
— |
Muu (täpsustage) |
Raske kõrvaltoime/raskete kõrvaltoimete liik
|
— |
Veregruppide sobimatusest põhjustatud immunoloogiline hemolüüs |
|
— |
Muudest allo-antikehadest põhjustatud immunoloogiline hemolüüs |
|
— |
Mitteimmunoloogiline hemolüüs |
|
— |
Ülekandejärgne bakteriaalne nakkus |
|
— |
Anafülaksia/ülitundlikkus |
|
— |
Ülekandega seotud tõsine kopsuvigastus |
|
— |
Ülekandejärgne viirusnakkus (HBV) |
|
— |
Ülekandejärgne viirusnakkus (HCV) |
|
— |
Ülekandejärgne viirusnakkus (HIV-1/2) |
|
— |
Ülekandejärgne viirusnakkus, muu (täpsustage) |
|
— |
Ülekandejärgne parasiitnakkus (malaaria) |
|
— |
Ülekandejärgne parasiitnakkus, muu (täpsustage) |
|
— |
Ülekandejärgne veritähnus |
|
— |
Hülgamisreaktsioon |
|
— |
Muud rasked kõrvaltoimed (täpsustage) |
Põhjuslikkuse aste (NA, 0-3)
B OSA
Raskete kõrvaltoimete põhjuslikkuse astmed
Põhjuslikkuse astmed raskete kõrvaltoimete hindamiseks.
|
Põhjuslikkuse aste |
Selgitus |
|
|
NA |
Ei saa hinnata |
Põhjuslikkuse hindamiseks ei ole piisavalt andmeid. |
|
0 |
Välistatud |
Vaieldamatud tõendid näitavad, et kõrvaltoimel on igasuguse põhjendatud kahtluseta muud põhjused. |
|
Ebatõenäoline |
Tõendid omistavad kõrvaltoime selgelt muudele põhjustele kui veri või verekomponendid. |
|
|
1 |
Võimalik |
Tõendid ei luba selgelt pidada kõrvaltoime põhjustajaks ei verd või verekomponente ega ka muid põhjuseid. |
|
2 |
Tõenäoline |
Tõendid kalduvad selgelt näitama kõrvaltoime põhjustajana verd või verekomponente. |
|
3 |
Kindel |
Vaieldamatud tõendid näitavad, et kõrvaltoime on igasuguse põhjendatud kahtluseta põhjustanud veri või verekomponent. |
C OSA
Raskete kõrvaltoimete kinnituse vorm
Aruandev asutus
Aruande tunnusnumber
Kinnituse kuupäev (aasta/kuu/päev)
Raske kõrvaltoime kuupäev (aasta/kuu/päev)
Raske kõrvaltoime kinnitus (jah/ei)
Põhjuslikkuse aste (NA, 0-3)
Raske kõrvaltoime liigi muutus (jah/ei)
Kui jah, täpsustage
Kliiniline tulemus (kui see on teada)
|
— |
Täielik tervenemine |
|
— |
Kergemad tagajärjed |
|
— |
Rasked tagajärjed |
|
— |
Surm |
D OSA
Raskete kõrvaltoimete aastaaruande vorm
Aruandev asutus
Aruandeperiood
|
Käesolevas tabelis käsitletakse
(kasutage iga komponendi jaoks eraldi tabelit) |
Väljastatud ühikute arv (antud hulga verekomponentidega väljastatud ühikute koguarv) |
||||||||||||||||
|
Vereülekande retsipientide arv (retsipientide koguarv, kellele on üle kantud antud hulk verekomponente) (kui see on teada) |
|||||||||||||||||
|
Üle kantud ühikute arv (aruandeperioodil üle kantud verekomponentide (ühikute) koguarv) (kui see on teada) |
|||||||||||||||||
|
|
Aruandejuhtusid kokku |
Raskete kõrvaltoimete arv, mille põhjuslikkuse astmeks on kinnitamisel hinnatud 0–3 (vt II lisa A osa) |
|||||||||||||||
|
|
s.h surmajuhtusid |
||||||||||||||||
|
|
Ei saa hinnata |
Aste 0 |
Aste 1 |
Aste 2 |
Aste 3 |
||||||||||||
|
Immunoloogiline hemolüüs |
Põhjus: sobimatud veregrupid |
Kokku |
|
|
|
|
|
||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Põhjus: muud allo-antikehad |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Mitteimmunoloogiline hemolüüs |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Ülekandejärgne bakteriaalne nakkus |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Anafülaksia/ülitundlikkus |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Ülekandega seotud tõsine kopsuvigastus |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Ülekandejärgne viirusnakkus |
HBV |
Kokku |
|
|
|
|
|
||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
HCV |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
HIV-1/2 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Muu (täpsustage) |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Ülekandejärgne parasiitnakkus |
Malaaria |
Kokku |
|
|
|
|
|
||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Muu (täpsustage) |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Ülekandejärgne veritähnus |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Hülgamisreaktsioon |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
|
Muud rasked kõrvaltoimed (täpsustage) |
Kokku |
|
|
|
|
|
|||||||||||
|
Surmajuhtusid |
|
|
|
|
|
||||||||||||
III LISA
TÕSISTEST KÕRVALEKALLETEST TEAVITAMINE
A OSA
Tõsiste kõrvalekallete kiirteatise vorm
Aruandev asutus
Aruande tunnusnumber
Aruande kuupäev (aasta/kuu/päev)
Tõsise kõrvalekalde esinemise kuupäev (aasta/kuu/päev)
|
Tõsine kõrvalekalle, mis võis mõjutada verekomponendi kvaliteeti ja ohutust ning mille põhjustas viga: |
Täpsustus |
|||
|
Toote defekt |
Seadmete defekt |
Inimlik eksimus |
Muud põhjused (täpsustage) |
|
|
Doonorivere võtmisel |
|
|
|
|
|
Afereesil |
|
|
|
|
|
Doonorivere või verekomponentide analüüsimisel |
|
|
|
|
|
Töötlemisel |
|
|
|
|
|
Säilitamisel |
|
|
|
|
|
Jaotamisel |
|
|
|
|
|
Materjalides |
|
|
|
|
|
Muu (täpsustage) |
|
|
|
|
B OSA
Tõsiste kõrvalekallete toimumise kinnituse vorm
|
|
Aruandev asutus |
|
|
Aruande tunnusnumber |
|
|
Kinnituse kuupäev (aasta/kuu/päev) |
|
|
Tõsise kõrvalekalde toimumise kuupäev (aasta/kuu/päev) |
|
|
Algpõhjuse analüüs (üksikasjad) |
|
|
Rakendatud parandusmeetmed (üksikasjad) |
C OSA
Tõsiste kõrvalekallete aastaaruande vorm
Aruandev asutus
|
Aruandeperiood |
1. jaanuar–31. detsember (aasta) |
Töödeldud vereühikute ja -komponentide koguarv:
|
Verekomponendi kvaliteeti ja ohutust mõjutanud tõsine kõrvalekalle, mille põhjustas viga: |
Koguarv |
Täpsustus |
|||
|
Toote defekt |
Seadmete defekt |
Inimlik eksimus |
Muu (täpsustage) |
||
|
Doonorivere võtmisel |
|
|
|
|
|
|
Afereesil |
|
|
|
|
|
|
Doonorivere või verekomponentide analüüsimisel |
|
|
|
|
|
|
Töötlemisel |
|
|
|
|
|
|
Säilitamisel |
|
|
|
|
|
|
Jaotamisel |
|
|
|
|
|
|
Materjalides |
|
|
|
|
|
|
Muu (täpsustage) |
|
|
|
|
|
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/41 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2005/62/EÜ,
30. september 2005,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuar 2003. aasta direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, (1) eriti selle artikli 29 teise lõigu punkti h,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2002/98/EÜ kehtestati kvaliteedi- ja ohutusnõuded inimvere ja verekomponentide mis tahes sihtotstarbega kogumise ja uurimise jaoks ning vereülekandeks mõeldud juhtudel töötlemise, säilitamise ja jaotamise jaoks, et tagada inimeste tervisekaitse kõrge tase. |
|
(2) |
Selleks et takistada haiguste edasikandumist vere ja verekomponentide kaudu ning tagada kvaliteedi ja ohutuse võrdne tase, nõutakse direktiivis 2002/98/EÜ konkreetsete tehniliste nõuete, sealhulgas ühenduse standardite ja spetsifikaatide kehtestamist vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemi suhtes. |
|
(3) |
Vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteem peaks sisaldama kvaliteedijuhtimise, kvaliteedi tagamise ja pideva kvaliteedi parandamise põhimõtteid ning hõlmama personali, ruume ja varustust, dokumentatsiooni, kogumist, uurimist ja töötlemist, säilitamist ja jaotamist, lepingute haldamist, mittevastavusi ja sisekontrolli, kvaliteedi kontrolli, verekomponentide kõrvaldamist ning sise- ja välisauditeerimist. |
|
(4) |
Käesolevas direktiivis sätestatakse nimetatud tehnilised nõuded, mille puhul võetakse arvesse nõukogu 29. juuni 1998. aasta soovitust 98/463/EÜ vere- ja plasmadoonorite sobivuse ning doonorivere uurimise kohta Euroopa Ühenduses, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta, (3) komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised, (4) komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/33/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas, (5) Euroopa Nõukogu teatavaid soovitusi, Euroopa farmakopöa monograafiaid, eelkõige seoses ravimite valmistamisel lähteainetena kasutatavate vere ja verekomponentidega, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusi, samuti rahvusvahelisi kogemusi selles valdkonnas. |
|
(5) |
Selleks et tagada vere ja verekomponentide kõrge kvaliteet ja ohutus, tuleb välja töötada headel tavadel põhinevad juhised, et toetada vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemide nõudeid, võttes täielikult arvesse direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 47 viidatud üksikasjalikke suuniseid, et tagada ravimitele esitatavate standardite järgimine. |
|
(6) |
Kolmandatest riikidest imporditud veri ja verekomponendid, sealhulgas need, mida kasutatakse ühenduses levitamiseks ettenähtud inimverest või inimese vereplasmast saadud ravimite tootmise lähte- või toorainena, peavad vastama vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud võrdsetele ühenduse standarditele ja spetsifikaatidele, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis. |
|
(7) |
On vaja kindlaks määrata, et kvaliteedisüsteemi tuleb kohaldada ühenduses ringleva mis tahes vere ja verekomponentide suhtes ning et liikmesriigid peaksid seetõttu tagama impordile eelnevates staadiumides, et kolmandatest riikidest tuleva vere ja verekomponentide suhtes kehtib vereteenistusasutuste puhul käesoleva direktiivi alusel ette nähtud kvaliteedisüsteemiga võrdne kvaliteedisüsteem. |
|
(8) |
On vaja kindlaks määrata ühised mõisted tehnilise terminoloogia jaoks, et tagada direktiivi 2002/98/EÜ järjepidev rakendamine. |
|
(9) |
Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiiviga 2002/98/EÜ asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) standard– nõuded, mis on võrdluse aluseks;
b) spetsifikaat– kriteeriumide kirjeldus, mis peavad olema täidetud selleks, et saavutada nõutav kvaliteedistandard;
c) kvaliteedisüsteem– organisatsiooniline struktuur, kohustused, menetlused, protsessid ja vahendid kvaliteedijuhtimise rakendamiseks;
d) kvaliteedijuhtimine– koordineeritud toimingud organisatsiooni juhtimiseks ja kontrollimiseks kvaliteedi osas kõikidel tasanditel vereteenistusasutuses;
e) kvaliteedikontroll– kvaliteedisüsteemi osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisele;
f) kvaliteedi tagamine– kõik toimingud alates vere kogumisest kuni jaotamiseni, mis on tehtud eesmärgiga tagada, et veri ja verekomponendid on nende kavandatud kasutuseks nõutava kvaliteediga;
g) tagasijälgitavus– retsipiendil teatatud vereülekandega seotud kõrvaltoime kahtluse uurimise protsess, et teha kindlaks milline doonor võib olla sellega seotud;
h) kirjalikud protseduurireeglid– kontrollitud dokumendid, mis kirjeldavad, kuidas kindlaks määratud operatsioone tuleb teha;
i) liikuv tegevuskoht– ajutine või teisaldatav koht, mida kasutatakse vere ja verekomponentide kogumiseks, mis asub väljaspool vereteenistusasutuse asukohta, kuid on viimase kontrolli all;
j) töötlemine– mis tahes etapp verekomponendi valmistamisel, mida tehakse vere kogumise ja verekomponendi väljaandmise vahel;
k) head tavad– kehtiva tava kõik elemendid, mis kollektiivselt viivad lõpliku vere või verekomponentideni, mis järjepidevalt vastavad eelnevalt kindlaks määratud spetsifikaatidele ja on vastavuses kindlaksmääratud eeskirjadega;
l) karantiin– verekomponentide või sissetulevate materjalide/reaktiivide füüsiline isoleerimine teatavaks ajavahemikuks, mille pikkus võib olla erinev, sel ajal, kui oodatakse verekomponentide või sissetulevate materjalide/reaktiivide heakskiitmist, väljaandmist või tagasilükkamist;
m) valideerimine– dokumenteeritud ja objektiivse tõendusmaterjali kindlaks tegemine selle kohta, et teatava protseduuri või protsessi puhul eelnevalt kindlaksmääratud nõudeid saab järjekindlalt täita;
n) kvalifitseerimine kui valideerimise osa– kontrollitoiming, et mis tahes personal, ruumid, seadmed või materjal töötavad korrektselt ja annavad oodatud tulemusi;
o) arvutipõhine süsteem– süsteem, mis hõlmab andmete sisestust, elektroonilist töötlemist ja informatsiooni väljastamist, mida kasutatakse kas aruandluseks, automaatseks kontrollimiseks või dokumenteerimiseks.
Artikkel 2
Kvaliteedisüsteemi standardid ja spetsifikaadid
1. Liikmesriigid peavad tagama, et vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteem vastab käesoleva direktiivi lisas sätestatud ühenduse standarditele ja spetsifikaatidele.
2. Komisjon töötab välja lõikes 1 viidatud ühenduse standardite ja spetsifikaatide tõlgendamiseks heade tavade suunised vastavalt direktiivi 2002/98/EÜ artiklile 28. Nende suuniste väljatöötamisel arvestab komisjon täielikult heade tootmistavade üksikasjalikke põhimõtteid ja suuniseid, nagu on viidatud direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 47.
3. Liikmesriigid peavad tagama, et kolmandatest riikidest imporditud verele ja verekomponentidele, mida kavatsetakse kasutada või levitada ühenduses, on olemas vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteem impordile eelnevates staadiumides, mis on võrdne artiklis 2 sätestatud kvaliteedisüsteemiga.
Artikkel 3
Ülevõtmine
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2002/98/EÜ artikli 7 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. augustiks 2006. Nad edastavad viivitamata komisjonile nimetatud normide teksti ning nimetatud normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende normide ametliku avaldamise korral nendesse normidesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. september 2005
Komisjoni nimel,
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 33, 8.2.2003, lk 30.
(2) EÜT L 203, 21.7.1998, lk 14.
(3) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).
LISA
Kvaliteedisüsteemi standardid ja spetsifikaadid
1. SISSEJUHATUS JA ÜLDPÕHIMÕTTED
1.1. Kvaliteedisüsteem
|
1. |
Kvaliteedi tagamine on kõikide vereteenistusasutuse protsessidega seotud isikute kohustus, kusjuures juhtkond tagab süstemaatilise lähenemise kvaliteedile ning kvaliteedisüsteemi rakendamisele ja säilitamisele. |
|
2. |
Kvaliteedisüsteem hõlmab kvaliteedijuhtimist, kvaliteedi tagamist, pidevat kvaliteedi parandamist, personali, ruume ja seadmeid, dokumentatsiooni, vere ja verekomponentide kogumist, uurimist ja töötlemist, säilitamist, jaotamist, kvaliteedi kontrolli, verekomponentide kõrvaldamist ning sise- ja välisauditeerimist, lepingute haldamist, mittevastavusi ja sisekontrolli. |
|
3. |
Kvaliteedisüsteemi abil tagatakse, et kõik kriitilised protsessid on asjakohastes juhendites kindlaks määratud ning neid teostatakse vastavalt käesolevas lisas sätestatud standarditele ja spetsifikaatidele. Juhtkond vaatab süsteemi regulaarsete ajavahemike järel läbi, et kontrollida selle tõhusust, ning võtab vajadusel tarvitusele parandusmeetmed. |
1.2. Kvaliteedi tagamine
|
1. |
Kõigi vereteenistusasutuste ja haiglate verekabinettide tegevust toetab kvaliteedi tagamisel kas asutusesisene või samaväärne kvaliteedi tagamise süsteem. Seda süsteemi rakendatakse kõikide kvaliteediga seotud küsimuste puhul ning kõikide asjakohaste kvaliteediga seotud dokumentide läbivaatamisel ja heakskiitmisel. |
|
2. |
Kõik protseduurid, ruumid ja seadmed, mis mõjutavad vere ja verekomponentide kvaliteeti ja ohutust, valideeritakse enne tarvituselevõttu ning valideeritakse uuesti nendega seotud toiminguid arvestades kindlaksmääratud regulaarsete ajavahemike järel. |
2. PERSONAL JA TÖÖKORRALDUS
|
1. |
Vereteenistusasutuste personali on piisavalt, et teostada vere ja verekomponentide kogumist, uurimist, töötlemist, säilitamist ja jaotamist, ning neid koolitatakse ja hinnatakse, et nad oleksid pädevad oma ülesandeid täitma. |
|
2. |
Kogu vereteenistusasutuse personalil on ajakohased ametikirjeldused, milles on selgelt sätestatud nende ülesanded ja vastutus. Vereteenistusasutused määravad vastutuse töötlemise haldamise ja kvaliteedi tagamise eest erinevatele isikutele, kes töötavad üksteisest sõltumatult. |
|
3. |
Kogu vereteenistusasutuse personal saab esialgse ja jätkuva koolituse, mis on nende tööülesandeid arvestades asjakohane. Koolituse andmed säilitatakse. Kehtestatakse koolitusprogrammid, mis sisaldavad häid tavasid. |
|
4. |
Koolitusprogrammide sisu ning personali kompetentsust hinnatakse regulaarselt. |
|
5. |
Asutuses peavad olema kirjalikud ohutus- ja hügieenijuhendid, mida on kohandatud, võttes arvesse asutuses teostatavaid toiminguid, ning mis on vastavuses nõukogu direktiiviga 89/391/EMÜ. (1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/54/EÜ. (2) |
3. RUUMID
3.1. Üldosa
Ruume, kaasa arvatud liikuvaid verekogumispunkte kohandatakse ja hoitakse korras nii, et need oleksid teostatavate toimingute jaoks sobivad. Ruumid peavad olema sellised, et töötoimingud saaksid jätkuda loogilises järjekorras ja et eksimise oht oleks minimaalne, ning oleks võimalik nakkusohu vältimiseks neid tõhusalt puhastada ja hooldada.
3.2. Veredoonorite ruumid
Asutuses peavad olema ruumid isiklike vestluste ja isikute hindamise jaoks, et hinnata nende kõlblikkust doonoriks. Need ruumid on eraldatud kõikidest vere ja verekomponentide töötlemise ruumidest.
3.3. Vere kogumise ruumid
Verd kogumine toimub ruumides, mis on ette nähtud ohutuks vere võtmiseks doonoritelt, mis on asjakohaselt varustatud doonorite esialgseks raviks vere andmisega seotud kõrvaltoimete ja vigastuste puhul, ning mis on organiseeritud selliselt, et tagada nii doonorite kui personali ohutus, aga ka vältida vigu kogumisprotseduuris.
3.4. Vere uurimise ja töötlemise ruumid
Asutuses peavad olema eraldi laboriruumid uurimise jaoks, mis on doonorite ja verekomponentide töötlemise ruumidest eraldi ning millele on ligipääs ainult volitatud isikutel.
3.5. Säilitamisruumid
|
1. |
Säilitamisruumides tagatakse erineva kategooria vere ja verekomponentide ning materjalide, sealhulgas karantiinis ja vabastatud materjalide, ning erikriteeriumide alusel kogutud vere või verekomponentide ühikute (näiteks autoloogne doonorlus) nõuetekohaselt turvaline ja eraldatud säilitamine. |
|
2. |
Seadmete rikke ja elektrikatkestuse puhuks peamises säilitusruumis peavad olema tagavarasüsteemid. |
3.6. Jäätmete kõrvaldamise ala
Määratakse kindlaks ala jäätmete, vere ja verekomponentide kogumise, uurimise ja töötlemise käigus kasutatud ühekordsete esemete ning kõrvaldatud vere või verekomponentide ohutuks kõrvaldamiseks.
4. SEADMED JA MATERJALID
|
1. |
Kõiki seadmeid valideeritakse, kalibreeritakse ja säilitatakse vastavalt nende sihtotstarbele. Kasutusjuhendid on kättesaadavad ning asjakohased andmed säilitatakse. |
|
2. |
Seadmed valitakse nii, et minimeerida mis tahes ohtu doonoritele, personalile ja verekomponentidele. |
|
3. |
Kasutatakse ainult heakskiidetud tarnijatelt pärinevaid reaktiive ja materjale, mis vastavad dokumenteeritud nõuetele ja spetsifikaatidele. Kriitilisi materjale väljastab selleks õigustatud isik. Materjalid, reaktiivid ja seadmed peavad vajaduse korral vastama nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (3) (meditsiiniseadmete puhul) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/79/EÜ (4) (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite puhul) nõuetele või olema kooskõlas samaväärsete standarditega juhul, kui verd kogutakse kolmandatest riikidest. |
|
4. |
Inventuuri andmeid säilitatakse pädevale ametiasutusele vastuvõetava ja sellega kokkulepitud ajavahemiku jooksul. |
|
5. |
Kui kasutatakse arvutipõhiseid süsteeme, tuleb tarkvara, riistvara ja varukoopiate tegemise korda regulaarselt kontrollida, et tagada töökindlus; samuti tuleb neid enne kasutamist valideerida ning säilitada valideeritud korras. Riistvara ja tarkvara peavad olema kaitstud ilma loata kasutamise ja ilma loata muutmise eest. Varukoopiate tegemise kord peab takistama andmete hävimist või kahjustamist planeeritud ja planeerimata seisakuaegadel või talitusrikete korral. |
5. DOKUMENTATSIOON
|
1. |
Vereteenistusasutuses peavad olema dokumendid, milles on sätestatud spetsifikaadid, teostamise kord ja andmed kõigi asutuses tehtavate toimingute kohta, ja neid dokumente tuleb ajakohastada. |
|
2. |
Andmed peavad olema loetavad, võivad olla käsitsi kirjutatud, kantud muule andmekandjale, nagu näiteks mikrofilm, või dokumenteeritud arvutipõhises süsteemis. |
|
3. |
Kõik olulised muudatused dokumentides tehakse kohe ning vaadatakse läbi, dateeritakse ja allkirjastatakse selleks õigustatud isiku poolt. |
6. VERE KOGUMINE, UURIMINE JA TÖÖTLEMINE
6.1. Doonori kõlblikkus
|
1. |
Rakendatakse ja säilitatakse kord ohutuks doonori identifitseerimiseks, sobivuse intervjuuks ning kõlblikkuse hindamiseks. Need toimuvad enne iga vereandmist ning vastavad direktiivi 2004/33/EÜ II ja III lisas sätestatud nõuetele. |
|
2. |
Doonori intervjuu viiakse läbi viisil, mis tagab konfidentsiaalsuse. |
|
3. |
Doonori sobivuse andmed ning lõpliku hinnangu allkirjastab kvalifitseeritud meditsiinitöötaja. |
6.2. Vere ja verekomponentide kogumine
|
1. |
Vere kogumise kord kavandatakse nii, et on tagatud doonori isiku kindlakstegemine ja selle turvaline dokumenteerimine ning et seos doonori ja vere, verekomponentide ning vereproovide vahel on selgelt loodud. |
|
2. |
Vere ja verekomponentide kogumiseks ning nende töötlemisel kasutatavate steriilsete verekottide süsteemid kannavad CE-märgistust või vastavad võrdväärsetele standarditele, kui veri ja verekomponendid on kogutud kolmandates riikides. Verekoti partii number on jälitatav iga verekomponendi puhul. |
|
3. |
Vere kogumise protseduurid minimeerivad mikroobse nakkuse ohu. |
|
4. |
Laboratoorsed proovid võetakse vereandmise ajal ning säilitatakse enne uurimist nõuetekohaselt. |
|
5. |
Andmete, verekottide ja laboratoorsete proovide vereannetuse numbriga märgistamiseks kasutatavad protseduurid on kujundatud nii, et vältida mis tahes identifitseerimisvea ja segiajamise ohtu. |
|
6. |
Pärast vere kogumist käsitsetakse verekotte viisil, mis tagab vere kvaliteedi säilimise, ning säilitamisel ja transpordil käsitsetakse neid temperatuuril, mis on kohane edasise töötlemise nõueteks. |
|
7. |
Asutuses peab olema süsteem tagamaks, et iga vereandmist on võimalik ühendada kogumise ja töötlemise süsteemiga, milles see koguti ja/või töödeldi. |
6.3. Laboratoorsed uuringud
|
1. |
Kõik laboratoorsed uurimisprotseduurid valideeritakse enne kasutamist. |
|
2. |
Iga vereandmise puhul viiakse läbi kontroll kooskõlas direktiivi 2002/98/EÜ IV lisa nõuetega. |
|
3. |
Asutuses peab olema kehtestatud selgelt määratletud kord lahknevate tulemuste lahendamiseks ning tagamaks, et veri ja verekomponendid, millel on seroloogilisel sõeltestil korduvalt reageeriv tulemus direktiivi 2002/98/EÜ IV lisas nimetatud viiruste nakkuse suhtes, jäetakse ravialasest kasutusest välja ning säilitatakse eraldi selleks ettenähtud keskkonnas. Teostatakse asjakohased kinnitavad uuringud. Kinnitust leidnud positiivsete tulemuste korral teostatakse asjakohane doonoriandmete haldus, sealhulgas doonorile informatsiooni andmine ning järelprotseduurid. |
|
4. |
Asutuses peavad olema olemas andmed, mis kinnitavad doonoritelt võetud ja verekomponentidest saadud proovide uuringutes kasutatavate mis tahes laboratoorsete reagentide sobivust. |
|
5. |
Laboratoorsete uuringute kvaliteeti hinnatakse regulaarselt osalemisega labori tasemekatsete ametlikus süsteemis, nagu näiteks väline kvaliteedi tagamise programm. |
|
6. |
Veregrupi seroloogiauuring hõlmab kindlate doonorigruppide uurimise protseduure (näiteks esmakordsed doonorid, varem vereülekandeid saanud doonorid). |
6.4. Töötlemine ja valideerimine
|
1. |
Kõiki seadmeid ja tehnilisi vahendeid kasutatakse vastavalt valideeritud korrale. |
|
2. |
Verekomponente töödeldakse vastavalt asjakohasele ja valideeritud korrale, mille juurde kuuluvad meetmed nakkuse ohu ja mikroobse kasvu vältimiseks valmistatud verekomponentides. |
6.5. Märgistamine
|
1. |
Kõikides staadiumides märgistatakse kõik pakendid asjakohase informatsiooniga nende sisu kohta. Valideeritud arvutipõhise staatuse kontrollimise süsteemi puudumisel eristab markeering selgelt vabastatud vereühikud ja verekomponendid vabastamata ühikutest ja komponentidest. |
|
2. |
Kogutud vere, vahepealsete ja lõplike verekomponentide ning proovide märgistamise süsteem peab eksimatult identifitseerima sisu tüübi ning vastama direktiivi 2002/98/EÜ artiklis 14 ning komisjoni direktiivis 2005/61/EÜ (5) sätestatud märgistamise ja jälgitavuse nõuetele. Lõpliku verekomponendi markeering peab vastama direktiivi 2002/98/EÜ III lisa nõuetele. |
|
3. |
Autoloogse vere ja verekomponentide puhul peab markeering vastama ka direktiivi 2004/33/EÜ artiklile 7 ning nimetatud direktiivi IV lisas kindlaksmääratud autoloogse vereandmise lisanõuetele. |
6.6. Vere ja verekomponentide vabastamine
|
1. |
Asutuses peab olema ohutu ja turvaline süsteem iga üksiku vere ja verekomponendi vabastamise takistamiseks enne, kui kõik käesolevas direktiivis sätestatud kohustuslikud nõuded on täidetud. Iga vereteenistusasutus peab olema võimeline demonstreerima, et iga veri või verekomponent on ametlikult vabastatud volitatud isiku poolt. Dokumendid peavad näitama, et enne verekomponendi vabastamist vastavad kõik ajakohased deklaratsiooni vormid, asjaomased meditsiinilised dokumendid ja uuringute tulemused kõikidele heakskiitmise kriteeriumidele. |
|
2. |
Enne vabastamist hoitakse verd ja verekomponente halduslikult ja füüsiliselt eraldatuna vabastatud verest ja verekomponentidest. Valideeritud arvutipõhise staatuse kontrollimise süsteemi puudumisel identifitseerib vereühiku või verekomponendi markeering vabastamise staatuse vastavalt punktile 6.5.1. |
|
3. |
Juhul kui lõplik komponent ei kuulu vabastamisele kinnitatud positiivse nakkustesti tulemuse tõttu, teostatakse punktides 6.3.2. ja 6.3.3. sätestatud nõuetele vastav kontroll tagamaks, et teised samast vereandmisest pärinevad komponendid ja sama doonori poolt antud eelmistest vereandmistest valmistatud komponendid oleksid identifitseeritud. Doonori andmed tuleb kohe ajakohastada. |
7. SÄILITAMINE JA JAOTAMINE
|
1. |
Vereteenistusasutuse kvaliteedisüsteem tagab, et ravimite tootmiseks mõeldud vere ja verekomponentide puhul vastavad säilitamise ja jaotamise nõuded direktiivile 2003/94/EÜ. |
|
2. |
Säilitamise ja jaotamise protseduurid valideeritakse, et tagada vere ja verekomponentide kvaliteet kogu säilitamise ajal ning et välistada verekomponentide segiajamine. Kõik transpordi ja säilitamisega seotud toimingud, sealhulgas vastuvõtmine ja jaotamine, määratakse kindlaks kirjalike protseduuride ja spetsifikaatidega. |
|
3. |
Autoloogne veri ja verekomponendid, nagu ka kindlal eesmärgil kogutud ja valmistatud verekomponendid, säilitatakse eraldi. |
|
4. |
Inventuuri ja jaotamise kohta säilitatakse asjakohaseid dokumente. |
|
5. |
Pakend peab tagama vere või verekomponentide terviklikkuse ja säilitustemperatuuri säilimise jaotamise ja transportimise ajal. |
|
6. |
Vere ja verekomponentide tagastamine laovarusse järgnevaks uuesti väljastamiseks on vastuvõetav ainult juhul, kui täidetakse kõiki vereteenistusasutuse poolt kehtestatud kvaliteedinõudeid ja protseduure verekomponendi terviklikkuse tagamiseks. |
8. LEPINGUTE HALDAMINE
Väljaspool vereteenistusasutust täidetavad ülesanded määratakse kindlaks eraldi kirjaliku lepinguga.
9. MITTEVASTAVUS
9.1. Kõrvalekalded
Direktiivi 2004/33/EÜ V lisas sätestatud nõutavatest standarditest kõrvalekalduvad verekomponendid vabastatakse vereülekandeks ainult erandlikel asjaoludel ning retsepti väljastava arsti ja vereteenistusasutuse arsti dokumenteeritud nõusolekul.
9.2. Kaebused
Kõik kaebused ja muu teave, sealhulgas rasked kõrvaltoimed ja tõsised kõrvalekalded, mis võivad viidata defektsete verekomponentide väljastamisele, dokumenteeritakse, uuritakse hoolikalt defekti põhjuslike tegurite leidmiseks ning vajadusel järgnevad sellele kõrvaldamine ja parandustoimingud, et takistada kordumist. Asutuses peab olema kehtestatud kord tagamaks, et pädevatele ametiasutustele teatataks nõuetekohaselt tõsistest kõrvaltoimetest või tõsistest kõrvalekalletest vastavuses regulatiivsete nõuetega.
9.3. Kõrvaldamine
|
1. |
Vereteenistusasutuses peab olema volitatud personal vere ja verekomponentide kõrvaldamise hindamiseks ning vajalike toimingute algatamiseks ja koordineerimiseks. |
|
2. |
Asutuses peab olema kehtestatud toimiv kõrvaldamiskord, mille juurde kuulub kohustuste ja teostatavate toimingute kirjeldus. See hõlmab teatamist pädevale ametiasutusele. |
|
3. |
Toimingud teostatakse eelnevalt kindlaks määratud ajavahemike jooksul ning need hõlmavad kõikide asjaomaste verekomponentide jälgitavust ning vajadusel tagasijälgitavust. Uurimise eesmärgiks on identifitseerida iga doonor, kes võis põhjustada vereülekande järgse reaktsiooni, ning sellelt doonorilt saadaolevate verekomponentide kõrvaldamine, nagu ka samalt doonorilt kogutud komponentide vastuvõtjate ja retsipientide informeerimine juhul, kui nad on võinud ohtu sattuda. |
9.4. Korrigeerivad ja ennetavad toimingud
|
1. |
Asutuses peab olema süsteem korrigeerivate ja ennetavate meetmete tagamiseks verekomponentide mittevastavuse ja kvaliteediga seotud probleemide korral. |
|
2. |
Andmeid tuleb regulaarselt analüüsida, et identifitseerida kvaliteediprobleeme, mis võivad vajada korrigeerimistoiminguid, ja ebasoodsaid suundumusi, mis võivad vajada ennetavat tegevust. |
|
3. |
Kõik vead ja õnnetused tuleb dokumenteerida ning neid tuleb uurida, et kindlaks teha võimalikud probleemid süsteemis ja need kõrvaldada. |
10. SISEKONTROLL, AUDITID JA PARANDUSED
|
1. |
Asutuses peavad olema kehtestatud sisekontrolli- või auditeerimise süsteemid tegevuse kõigi etappide jaoks, et kontrollida nende vastavust käesolevas lisas sätestatud standarditele. Neid teostavad korrapäraselt ja sõltumatul viisil koolitatud ja kompetentsed isikud vastavalt heakskiidetud korrale. |
|
2. |
Kõik tulemused dokumenteeritakse ning asjakohaseid korrigeerivaid ja ennetavaid meetmeid võetakse õigeaegselt ja tõhusalt. |
(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(2) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.
(3) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(5) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/49 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
regioonide komitee kahe liikme ja nelja asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2005/674/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,
võttes arvesse Iirimaa valitsuse ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2006. (1) |
|
(2) |
Kaks regioonide komitee liikme kohta on jäänud vabaks seoses Annette McNAMARA ja Royston BRADY tagasiastumisega. Neli asendusliikme kohta on jäänud vabaks seoses Angela LUPTONI, Vivian O’CALLAGHANI, P.J. COGHILLI ja Catherine MURPHY tagasiastumisega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide komitee liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006:
|
a) |
liikmed:
|
|
b) |
asendusliikmed:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/51 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
regioonide komitee kolme liikme ja viie asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2005/675/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,
võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2006. (1) |
|
(2) |
Kolm regioonide komitee liikme kohta on jäänud vabaks seoses Francesco STORACE, Vito d’AMBROSIO ja Raffaele FITTO ametiaja lõppemisega; üks regioonide komitee asendusliikme koht on jäänud vabaks seoses Giuseppe CHIARAVALLOTI tagasiastumisega ning neli asendusliikme kohta on jäänud vabaks seoses Giovanni PACE, Filippo BUBBICO, Giandomenico BARCI ja Enzo GHIGO ametiaja lõppemisega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide komitee liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006:
|
a) |
liikmed:
|
|
b) |
asendusliikmed:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/53 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
regioonide komitee asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2005/676/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,
võttes arvesse Sloveenia valitsuse ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2006. (1) |
|
(2) |
Regioonide komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Ivan ŽAGARI tagasiastumisega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuar 2006:
Irena MAJCEN
(Mayor of Slovenska Bistrica).
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus hakkab kehtima selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/54 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ametisse nimetamise kohta
(2005/677/EÜ, Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167,
võttes arvesse nõukogu 17. septembri 2002. aasta otsust 2002/758/EÜ, Euratom majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2002 kuni 20. septembrini 2006, (1)
võttes arvesse Prantsusmaa valitsuse esitatud kandidatuuri,
võttes arvesse komisjoni arvamust,
ning arvestades järgmist:
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Thierry UHLMANNI tagasiastumisega, millest teavitati nõukogu 28. novembril 2004,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Hervé COUPEAU nimetatakse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks Thierry UHLMANNI asemele tema järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2006.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/55 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
regioonide komitee kahe liikme ja ühe asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2005/678/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,
võttes arvesse Eesti valitsuse ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2006. (1) |
|
(2) |
Kaks regioonide komitee liikme kohta on jäänud vabaks seoses Andrus ANSIPI ja Edgar SAVISAARE tagasiastumisega ning üks asendusliikme koht on jäänud vabaks seoses Väino HALLIKMÄGI liikmeks esitamisega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide komitee liikmeteks ja asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006:
|
a) |
liikmed:
|
|
b) |
asendusliige: Laine JÄNES Tartu linnapea Väino HALLIKMÄGI asemele. |
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/56 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. september 2005,
regioonide komitee liikme ja asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2005/679/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,
võttes arvesse Malta valitsuse ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2006. (1) |
|
(2) |
Regioonide komitees on vabanenud liikmekoht seoses Antonia FARRUGIA ametiaja lõppemisega ning asendusliikme koht seoses Keith GRECHI ametiaja lõppemisega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006 nimetatakse regioonide komitee:
|
a) |
liikmeks: Claudette ABELA BALDACCHINO (Deputy Mayor, Qrendi Local Council) Antonia FARRUGIA asemele; |
|
b) |
asendusliikmeks: Joe CORDINA (Member, Xagħra Local Council) Keith GRECHI asemele. |
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Otsus hakkab kehtima selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/57 |
NÕUKOGU OTSUS 2005/680/ÜVJP,
12. august 2005,
mis käsitleb lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Kinshasa staatuse ja tegevuse kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,
võttes arvesse eesistujariigi soovitust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 9. detsembril 2004 vastu ühismeetme 2004/847/ÜVJP Kongo Demokraatlikus Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Kinshasa kohta. (1) |
|
(2) |
Nimetatud ühismeetme artikliga 13 nähakse ette, et EUPOL Kinshasa personali staatus Kongo Demokraatlikus Vabariigis, sealhulgas vajadusel privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mida on vaja EUPOL Kinshasa ülesannete täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korra kohaselt. |
|
(3) |
Pärast seda, kui nõukogu andis 24. jaanuaril 2005 eesistujariiki abistavale ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretärile/kõrgele esindajale loa alustada nõukogu nimel läbirääkimisi, pidas välis- ja julgeolekupoliitika peasekretär/kõrge esindaja Kongo Demokraatliku Vabariigiga läbirääkimisi EUPOL Kinshasa staatust ja tegevust käsitleva lepingu sõlmimiseks. |
|
(4) |
Olenemata lepingu artikli 11 lõikest 4 peaks kaupade ja teenuste hankimine EUPOL Kinshasa poolt olema kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. |
|
(5) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks leping Euroopa Liidu ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahel Kongo Demokraatlikus Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Kinshasa staatuse ja tegevuse kohta.
Lepingu tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolevaga antakse nõukogu eesistujale õigus määrata isik, kes on volitatud liidu suhtes siduvale lepingule alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. (2)
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 12. august 2005.
Nõukogu nimel
eesistuja
J. STRAW
(1) ELT L 367, 14.12.2004, lk 30.
(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
TÕLGE
Euroopa Liidu ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vaheline
LEPING
Euroopa Liidu politseimissiooni staatuse ja tegevuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL Kinshasa)
EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”,
ühelt poolt ning
KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK, edaspidi “vastuvõttev lepinguosaline”,
teiselt poolt,
edaspidi koos “lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE:
|
a) |
vastuvõtva lepinguosalise välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri 20. oktoobri 2003. aasta kirja peasekretärile/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, milles esitatakse taotlus ELilt abi saamiseks integreeritud politseiüksuse loomisel, mis aitaks kaasa riigiorganite kaitse tagamisele ja tugevdaks vastuvõtva lepinguosalise sisejulgeolekuaparaati, |
|
b) |
Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendi 16. veebruari 2004. aasta kirja peasekretärile/kõrgele esindajale, milles kutsutakse Euroopa Liitu üles lähetama Kinshasasse politseimissioon, et teatud tingimustel jälgida, juhendada ja nõustada integreeritud politseiüksust, ning et peasekretär/kõrge esindaja võtab 4. aprillil 2004 vastuses kutse nimetatud tingimustel vastu, |
|
c) |
nõukogu 9. detsembri 2004. aasta ühismeedet 2004/847/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL “Kinshasa”) (1), |
|
d) |
EUPOL Kinshasa kestust, eeldatavalt kuni 2005. aasta lõpuni, |
|
e) |
käesoleva lepinguga ettenähtud privileegide ja immuniteetide eesmärki, mis ei ole üksikisikutele kasu toomine, vaid ELi missiooni tõhusa toimimise tagamine ja |
|
f) |
soovi reguleerida käesoleva lepinguga ELi politseimissiooni staatust Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja määrata sellega kindlaks privileegid ja immuniteedid, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesoleva lepingu sätteid ja vastuvõtva lepinguosalise mis tahes võetud kohustust, EUPOL Kinshasale või EUPOL Kinshasa personalile tagatud mis tahes privileege, immuniteete, rajatisi või soodustusi kohaldatakse ainult vastuvõtva lepinguosalise territooriumil.
2. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) EUPOL Kinshasa– ühismeetmega 2004/847/ÜVJP moodustatud Euroopa Liidu politseimissioon vastuvõtvas lepinguosalises riigis, sealhulgas vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvad ja EUPOL Kinshasale määratud missiooni koostisosad, relvajõud, üksused, peakorter ja personal.
b) Missiooni juht/politseiülem– Euroopa Liidu Nõukogu poolt ametisse nimetatud EUPOL Kinshasa missiooni juht/politseiülem.
c) EUPOL Kinshasa personal– missiooni töö ettevalmistamiseks, toetamiseks ja elluviimiseks lähetatud missiooni juht/politseiülem, liikmesriikide või ELi institutsioonide ja ELi poolt EUPOL Kinshasas osalema kutsutud kolmandatest riikidest lähetatud personal ning EUPOL Kinshasa poolt lepingulisel alusel tööle võetud rahvusvaheline personal, kuid personali hulka ei kuulu töövõtjad või kohalik personal.
d) Peakorter– EUPOL Kinshasa peakorter Kinshasas ja koolituskeskus Kasangulus.
e) Lähetajariik– liikmesriik või kolmas riik, kes on lähetanud personali EUPOL Kinshasale.
f) Tööruumid– kõik ehitised, rajatised ja maa, mis on vajalikud EUPOL Kinshasa tegevuseks ning EUPOL Kinshasa personali majutamiseks.
Artikkel 2
Üldsätted
1. EUPOL Kinshasa ja EUPOL Kinshasa personal järgivad vastuvõtva lepinguosalise õigus- ja haldusnorme ning hoiduvad tegevusest või toimingust, mis on kokkusobimatu nende ülesannete erapooletu ja rahvusvahelise iseloomuga ja mis on vastuolus käesoleva lepingu sätetega.
2. EUPOL Kinshasa on käesoleva lepinguga ettenähtud ülesannete täitmisel sõltumatu. Vastuvõttev lepinguosaline austab EUPOL Kinshasa ühtsust ja rahvusvahelisust.
3. Missiooni juht/politseiülem teatab vastuvõtva lepinguosalise valitsusele missiooni peakorteri asukoha.
4. Missiooni juht/politseiülem teavitab korrapäraselt ja aegsasti vastuvõtva lepinguosalise valitsust tema territooriumil paikneva EUPOL Kinshasa personali suurusest, koosseisust ja kodakondsusest, esitades sellesisulise nimekirja vastuvõtva lepinguosalise välisministeeriumile.
Artikkel 3
Identifitseerimine
1. EUPOL Kinshasa personalile antakse isikutunnistused, mille abil neid identifitseeritakse ja mida nad peavad alati endaga kaasas kandma. Vastuvõtva lepinguosalise asjaomastele asutustele antakse EUPOL Kinshasa isikutunnistuse näidis.
2. Vastuvõtva lepinguosalise välisministeerium annab vastavalt artiklis 6 sätestatud korrale EUPOL Kinshasa personalile nende staatusele vastava isikutunnistuste.
3. EUPOL Kinshasa sõidukid ja muud transpordivahendid peavad kandma selgesti eristatavat EUPOL Kinshasa tunnust, mille näidis antakse vastuvõtva lepinguosalise asjaomastele asutustele.
4. EUPOL Kinshasal lubatakse vastavalt missiooni juhi/politseiülema otsusele panna välja ELi lipp oma peakontoris ja mujal, eraldi või koos vastuvõtva lepinguosalise lipuga. Riigilippe ja EUPOL Kinshasas osalevate riikide lippe ja sümboolikat võib EUPOL Kinshasa ruumides, sõidukitel ja vormiriietusel kasutada vastavalt missiooni juhi/politseiülema otsusele.
Artikkel 4
Piiriületus, liikumine ja viibimine vastuvõtva lepinguosalise territooriumil
1. EUPOL Kinshasa personal ja EUPOL Kinshasa vara ja transpordivahendid ületavad vastuvõtva lepinguosalise piiri ametlikes piiriületuspunktides, sadamates ning rahvusvaheliste õhukoridoride kaudu.
2. Vastuvõttev lepinguosaline lihtsustab EUPOL Kinshasa ja EUPOL Kinshasa personali sisenemist oma territooriumile ja sealt lahkumist. Missiooni koosseisu kuulumist tõendava dokumendiga EUPOL Kinshasa personali liikmed vabastatakse vastuvõtva lepinguosalise territooriumile sisenemisel ja sealt lahkumisel, passikontroll välja arvatud, passi-, viisa- ja sisserände eeskirjade täitmisest ning igasugusest immigratsioonikontrollist.
3. EUPOL Kinshasa personal on vabastatud vastuvõtva lepinguosalise välismaalaste registreerimist ja kontrolli reguleerivate eeskirjade täitmisest, kuid ei omanda õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva lepinguosalise territooriumil.
4. EUPOL Kinshasa annab vabastustõendi koos loendiga vastuvõtva lepinguosalise territooriumile sisenevate, seda läbivate või sealt väljuvate missiooni tegevust toetava EUPOL Kinshasa vara, sealhulgas EUPOL Kinshasa personali külgrelvade, ja transpordivahendite kohta. Nimetatud vara ja transpordivahendid on vabastatud mis tahes muude tollidokumentide omamisest. Tõendi koopia edastatakse pädevatele asutustele vastuvõtva lepinguosalise territooriumile sisenemisel või sealt väljudes. Tõendi vorm lepitakse kokku EUPOL Kinshasa ja vastuvõtva lepinguosalise pädevate asutuste vahel.
5. Missiooni tegevust toetavate sõidukite ja õhusõidukite suhtes ei kehti kohalikud litsentsimis- ja registreerimisnõuded. Nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja eeskirju.
6. EUPOL Kinshasa personalil on päritoluriigi kehtiva juhiloa olemasolu korral lubatud vastuvõtva lepinguosalise territooriumil juhtida mootorsõidukeid. Vastuvõttev lepinguosaline tunnistab täiendavate maksude ja tasudeta EUPOL Kinshasa personalile väljastatud juhi- ja sõiduload kehtivaks.
7. EUPOL Kinshasal ja EUPOL Kinshasa personalil ning nende sõidukitel, õhusõidukitel või teistel transpordivahenditel, seadmetel ja varustusel on kogu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil, sealhulgas õhuruumis, vaba ja piiramatu liikumise õigus. Vajaduse korral võidakse artikli 17 kohaselt sõlmida tehnilised kokkulepped.
8. Missiooni eesmärgil oma ametikohustuste tõttu reisivad EUPOL Kinshasa personal ja EUPOL Kinshasa kohalikud töötajad võivad kasutada maanteid, sildu ja lennujaamasid tollimakse, lõivusid, teemakse ja muid makse maksmata.
Artikkel 5
EUPOL Kinshasa immuniteedid ja privileegid
1. EUPOL Kinshasale antakse diplomaatilise esindusega samaväärne staatus vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile (edaspidi “Viini konventsioon”).
2. EUPOL Kinshasal, selle varal ja vahenditel on vastavalt Viini konventsioonile puutumatus vastuvõtva lepinguosalise kriminaal-, tsiviil- ja haldusjurisdiktsiooni suhtes.
3. EUPOL Kinshasa ruumid on puutumatud. Vastuvõtva lepinguosalise esindajad ei tohi neisse siseneda, välja arvatud missiooni juhi/politseiülema nõusolekul.
4. EUPOL Kinshasa ruumide, mööbli ja muu vara ning transpordivahendite suhtes ei saa rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.
5. EUPOL Kinshasa arhiivid ja dokumendid on alati puutumatud.
6. EUPOL Kinshasa kirjavahetusele antakse ametliku kirjavahetusega samaväärne staatus vastavalt Viini konventsioonile.
7. EUPOL Kinshasa on missiooni eesmärkide täitmiseks vajalike kaupade ja teenuste importimisel ning oma ruumide osas vabastatud kõikidest riiklikest ja piirkondlikest maksetest, maksudest või samalaadsetest kuludest.
8. EUPOL Kinshasa on siseturul missiooni eesmärkide täitmiseks vajalike kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel vastuvõtva lepinguosalise seaduste kohaselt kas vabastatud kõikidest riiklikest ja piirkondlikest maksudest, sealhulgas käibemaksust ning samalaadsetest kuludest, või vastuvõttev lepinguosaline hüvitab need.
9. Vastuvõttev lepinguosaline lubab missioonile vajalike esemete riiki sissetoomise ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, muudest maksudest ja seonduvatest tasudest, välja arvatud tasu ladustamise, veo jms teenuste eest.
Artikkel 6
EUPOL Kinshasa personali immuniteedid ja privileegid
1. EUPOL Kinshasa personalile tagatakse kõik privileegid ja immuniteedid, mis on diplomaatilistele esindajatele ette nähtud Viini konventsiooniga, mille kohaselt ELi liikmesriikidel ja muudel lähetajariikidel on eesõigus jurisdiktsiooni suhtes. Need privileegid ja immuniteedid on EUPOL Kinshasa personalile tagatud missiooni ajal ja pärast missiooni lõppu selle toimumise ajal sooritatud ametlike toimingute suhtes.
2. Peasekretär/kõrge esindaja võib lähetajariigi pädeva asutuse või ELi lähetava institutsiooni selgesõnalise nõusoleku korral EUPOL Kinshasa personali immuniteedi ära võtta juhul, kui selline immuniteet takistaks õigusemõistmist ja kui sellest loobumine ei kahjusta ELi huve.
3. EUPOL Kinshasa personalil on õigus importida tollimaksuvabalt ja muude piiranguteta nende isiklikuks kasutuseks vajalikke esemeid ning neid eksportida. EUPOL Kinshasa personalil on õigus osta tollimaksuvabalt ja muude piiranguteta nende isiklikuks kasutuseks vajalikke esemeid ning neid eksportida. EUPOL Kinshasa personal on vabastatud siseriiklikul turul ostetud kaupade ja teenuste käibemaksust ja teistest maksudest vastuvõtva lepinguosalise seaduste kohaselt.
4. EUPOL Kinshasa personali töö eest saadud tasud ja palgad on vabastatud vastuvõtva lepinguosalise lõivudest ja maksudest. Juhul, kui maksustamine sõltub elukohast, ei käsitata elamisperioodidena aega, mil EUPOL Kinshasale lähetatud personal ja EUPOL Kinshasa poolt lepingulistel alustel tööle võetud rahvusvaheline personal viibib vastuvõtvas lepinguosalises riigis oma kohustuste täitmiseks.
Artikkel 7
EUPOL Kinshasa palgatud kohalik personal
EUPOL Kinshasa kohalikel töötajatel, kes on vastuvõtva lepinguosalise kodanikud või elavad seal alaliselt, on sama staatus, mis on Viini konventsiooniga ette nähtud diplomaatiliste esinduste kohalikule personalile.
Artikkel 8
Julgeolek
1. Vastuvõttev lepinguosaline kannab oma võimalusi kasutades täit vastutust EUPOL Kinshasa personali julgeoleku eest.
2. Sel eesmärgil võtab vastuvõttev lepinguosaline kõik meetmed, mis on vajalikud EUPOL Kinshasa ja EUPOL Kinshasa personali kaitseks ning nende turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Vastuvõtva lepinguosalise ettepandud erisätete suhtes lepitakse missiooni juhiga/politseiülemaga kokku enne nimetatud sätete rakendamist. Vastuvõttev lepinguosaline lubab ja toetab tasuta EUPOL Kinshasa personali meditsiinilise evakuatsiooniga seonduvat tegevust. Vajaduse korral sõlmitakse artiklis 17 nimetatud lisakokkulepped.
3. Vastavalt missiooni juhi/politseiülema otsusele on EUPOL Kinshasa personalil õigus kanda enesekaitseks külgrelvi.
4. EUPOL Kinshasa ülesannete hulka ei kuulu tegelik politseitöö.
Artikkel 9
Vormiriietus ja relvad
1. EUPOL Kinshasa töötajad kannavad oma riigi vormiriietust või tsiviilriideid, millel on selgesti eristatav EUPOL Kinshasa tunnus.
2. Vormiriietust kantakse vastavalt missiooni juhi/politseiülema välja antud eeskirjadele.
3. Vastavalt artikli 8 lõikele 3 võib EUPOL Kinshasa personal kanda külgrelvi ja laskemoona.
Artikkel 10
Koostöö ja juurdepääs teabele
1. Vastuvõttev lepinguosaline teeb täielikku koostööd EUPOL Kinshasa ja selle personaliga ning toetab neid.
2. EUPOL Kinshasa taotluse korral ning kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tagab vastuvõttev lepinguosaline:
|
a) |
EUPOL Kinshasa personalile tegeliku juurdepääsu vastuvõtva lepinguosalise kontrollitavatele ehitistele, rajatistele, paikadele ja ametisõidukitele; |
|
b) |
EUPOL Kinshasa personalile tegeliku juurdepääsu tema kontrollitavatele ja EUPOLi missiooni ülesannetega seotud asjaomastele dokumentidele, materjalidele ja andmetele. |
3. Missiooni juht/politseiülem ja vastuvõttev lepinguosaline peavad regulaarselt nõu ja võtavad asjakohased meetmed tiheda ja vastastikuse sideme tagamiseks igal asjakohasel tasandil. Vastuvõttev lepinguosaline võib määrata EUPOL Kinshasa juurde kontaktametniku.
Artikkel 11
Vastuvõtva lepinguosalise toetus ja hanked
1. Vastuvõttev lepinguosaline nõustub EUPOL Kinshasa taotluse korral aitama sobivate tööruumide leidmisel.
2. Vajadusel ja olemasolu korral võimaldatakse vastuvõtvale lepinguosalisele kuuluvaid ruume tasuta kasutada.
3. Vastuvõttev lepinguosaline abistab ja toetab oma vahendite ja võimete piires EUPOL Kinshasa ettevalmistamist, käivitamist, täideviimist ja toetamist. Vastuvõttev lepinguosaline pakub EUPOL Kinshasale oma abi ja toetust samadel tingimustel nagu integreeritud politseiüksusele.
4. EUPOL Kinshasa püüab võimalikult palju vastavalt missiooni vajadustele kasutada kohalikke teenuseid, kaupu ja personali.
Artikkel 12
EUPOL Kinshasa personali liikme surm
1. Missiooni juhil/politseiülemal on õigus võtta vastutus ja vajalikud meetmed EUPOL Kinshasa surnud töötaja ning tema isikliku vara kodumaale tagasitoimetamiseks.
2. EUPOL Kinshasa personali surnud liiget ei tohi lahata lähetajariigi nõusolekuta või rahvusvahelise personali surnud liikme puhul tema päritoluriigi nõusolekuta ning EUPOL Kinshasa ja/või asjassepuutuva riigi esindaja juuresolekuta.
Artikkel 13
Side
1. EUPOL Kinsashal on õigus artikliga 17 ettenähtud korras paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ja -vastuvõtjaid, samuti satelliitsidesüsteeme, kasutades sobivaid lainepikkusi.
2. EUPOL Kinshasal on õigus pidada piiramatult sidet raadio (sealhulgas satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi, faksiaparaadi ja muude vahendite teel ning õigus paigaldada missiooni täitmise eesmärgil sellise side pidamiseks EUPOL Kinshasa rajatiste sisse või nende vahele vajalikud vahendid, sealhulgas vedada kaableid ja maapealseid sideliine vastuvõtva lepinguosalise eeskirjadega ettenähtud korras.
Artikkel 14
Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral
1. Liikmesriigid, muud EUPOL Kinshasas osalevad riigid ja ELi institutsioonid ei ole kohustatud hüvitama kahjunõudeid, mille põhjuseks on rahvarahutuste, EUPOL Kinshasa ja selle personali kaitsmise või operatiivvajaduste täitmisega seotud tegevus.
2. Kõik muud tsiviilõiguslikud nõuded, kaasa arvatud EUPOL Kinshasa kohalike töötajate nõuded, mille üheks osapooleks on kas EUPOL Kinshasa või selle liige ning mis ei kuulu käesoleva lepingu sätetest tulenevalt vastuvõtva lepinguosalise kohtute pädevusse, edastatakse vastuvõtva lepinguosalise asutuste kaudu missiooni juhile/politseiülemale ning need menetletakse artiklis 17 nimetatud eraldi kokkulepete alusel, millega määratakse kindlaks kahjunõuete lahendamise ja nendega tegelemise kord. Nõuete rahuldamine toimub pärast asjassepuutuva riigi eelnevat nõusolekut.
Artikkel 15
Vaidlused
1. Ühiskoordineerimisrühm arutab kõiki käesoleva lepingu kohaldamisel tekkivaid küsimusi. Ühiskoordineerimisrühma kuuluvad EUPOL Kinshasa ja vastuvõtva lepinguosalise pädevate asutuste esindajad.
2. Kui eelnevas etapis ei ole lahenduseni jõutud, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused vastuvõtva lepinguosalise ja ELi esindajate vahel diplomaatilisel teel.
Artikkel 16
Muud sätted
1. Kui käesolevas lepingus viidatakse EUPOL Kinshasa ja EUPOL Kinshasa personali immuniteetidele, privileegidele ja õigustele, vastutab vastuvõtva lepinguosalise valitsus selliste immuniteetide, privileegide ja õiguste rakendamise ja täitmise eest pädevate kohalike asutuste poolt.
2. Ükski käesoleva lepingu säte ei tähenda seda ja ühtegi sätet ei tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid õigustest, mis ELi liikmesriigil või mis tahes muul EUPOL Kinshasat toetaval riigil või selle personalil võivad olla muude kokkulepete kohaselt.
Artikkel 17
Lisakokkulepped
Missiooni juht/politseiülem ja vastuvõtva lepinguosalise haldusasutused lepivad kokku käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike lisakokkulepete osas.
Artikkel 18
Jõustumine ja lõpetamine
1. Käesolev leping jõustub siis, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud.
2. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.
3. Käesolev leping kehtib kuni EUPOL Kinshasa või kogu selle personali lõpliku lahkumiseni.
4. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub 60 päeva pärast seda, kui teine lepinguosaline on saanud denonsseerimisteate.
5. Käesoleva lepingu lõpetamine või denonsseerimine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist või denonsseerimist.
Kinshasa, 1. september 2005 kahes originaaleksemplaris prantsuse keeles.
Euroopa Liidu nimel
Kongo Demokraatliku Vabariigi nimel
Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
|
1.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 256/63 |
NÕUKOGU OTSUS 2005/681/JSK,
20. september 2005,
millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti c ja artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu otsustas 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud kohtumisel, et politseiteenistuste vanemametnike koolitamiseks tuleks luua Euroopa politseikolledž, edaspidi “CEPOL”. |
|
(2) |
Euroopa politseikolledž loodi nõukogu otsusega 2000/820/JSK. (2) |
|
(3) |
On selgunud, et CEPOLi toimimist saaks parandada rahastamisega Euroopa Liidu üldeelarvest ja Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisega CEPOLi sekretariaadi direktori ja personali suhtes. |
|
(4) |
Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta järeldustes kutsuti seetõttu eespool nimetatud muudatusi ellu viima, mistõttu on vaja tunnistada kehtetuks otsus 2000/820/JSK ning asendada see uue CEPOLi käsitleva nõukogu otsusega. |
|
(5) |
CEPOL peaks jätkama toimimist võrguna, ühendades vastavalt otsuses 2000/820/JSK sätestatud üldpõhimõtetele liikmesriikide siseriiklikke koolitusasutusi, kelle ülesannete hulka kuulub politsei vanemametnike koolitamine. |
|
(6) |
CEPOL peaks oma ülesandeid täitma järk-järgult, pidades silmas iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärke ja võttes arvesse olemasolevaid vahendeid. |
|
(7) |
Et viia CEPOLi struktuur kooskõlla Euroopa Liidu üldeelarve, Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste raames sätestatud korraga, on vaja mitmeid tehnilisi muudatusi. |
|
(8) |
Muud sätted põhinevad võimalikult suures ulatuses otsusel 2000/820/JSK. |
|
(9) |
Tehnilised muudatused hõlmavad muudatusi sätetes, mis käsitlevad suhteid kolmandate riikidega, juhatuse tegevust, direktori ülesandeid, CEPOLi sekretariaadi personali, finantsnõudeid, dokumentidele juurdepääsu ja hindamist. |
|
(10) |
Järjepidevuse tagamiseks on nõutavad konkreetsed üleminekusätted, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
I PEATÜKK
LOOMINE, ÕIGUSSUBJEKTSUS JA ASUKOHT
Artikkel 1
Loomine
1. Käesolevaga luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL). See loetakse otsusega 2000/820/JSK loodud CEPOLi õigusjärglaseks.
2. Ilma et see piiraks edasist arengut, tegutseb CEPOL võrguna, mis ühendab liikmesriikide siseriiklikke koolitusasutusi, kelle ülesannete hulka kuulub politsei vanemametnike koolitamine, ja kes teevad selle eesmärgi saavutamiseks tihedat koostööd.
3. CEPOLi ülesanne on viia ellu juhatuse kindlaksmääratud programme ja algatusi.
Artikkel 2
Õigussubjektsus
1. CEPOL on juriidiline isik.
2. CEPOLil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib CEPOL omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.
3. Direktor esindab CEPOLit kõigis juriidilistes toimingutes ja kohustustes.
Artikkel 3
Privileegid ja immuniteedid
CEPOLi direktori ja sekretariaadi personali, välja arvatud liikmesriikide lähetatud personali, suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 4
Asukoht
CEPOLi asukoht on Bramshill, Ühendkuningriik.
II PEATÜKK
SIHT, EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Artikkel 5
Siht
CEPOLi eesmärk on aidata koolitada liikmesriikide politsei vanemametnikke, optimeerides koostööd CEPOLi eri asutuste vahel. CEPOL toetab ja arendab Euroopa põhimõtteid seoses peamiste, eelkõige piiriüleste probleemidega, millega liikmesriigid kuritegevuse vastu võitlemisel, kuritegude ennetamisel ning korrakaitse ja avaliku julgeoleku tagamisel silmitsi seisavad.
Artikkel 6
Eesmärgid
CEPOLi eesmärgid on:
|
1. |
suurendada teadmisi teiste liikmesriikide siseriiklike politseisüsteemide ja -struktuuride ning piiriülese politseikoostöö kohta Euroopa Liidus; |
|
2. |
parandada teadmisi rahvusvaheliste ja liidu dokumentide kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:
|
|
3. |
pakkuda asjakohast koolitust seoses demokraatlike tagatiste austamisega, rõhutades eriti õigust kaitsele. |
Artikkel 7
Ülesanded
Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võib CEPOL võtta eelkõige järgmisi meetmeid:
|
a) |
korraldada politsei vanemametnikele ühistel standarditel põhinevaid koolitusi; |
|
b) |
aidata valmistada ette ühtlustatud programme keskastme politseiametnike, tegevteenistuses keskastme politseiametnike ja tegevteenistuses politseiametnike koolituseks seoses Euroopa politseijõudude piiriülese koostööga ja aidata koostada asjakohaseid täienduskoolitusprogramme ning samuti töötada välja ja pakkuda koolitajate koolitust; |
|
c) |
pakkuda erialast koolitust piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel võtmerollis olevatele politseiametnikele, pöörates erilist tähelepanu organiseeritud kuritegevusele; |
|
d) |
levitada häid tavasid ja uurimistulemusi; |
|
e) |
töötada välja ja pakkuda koolitust Euroopa Liidu politseijõudude ettevalmistamiseks mittesõjaliste kriiside ohjamisel osalemiseks; |
|
f) |
töötada välja ja pakkuda koolitust kandidaatriikide politseiasutustele, sealhulgas võtmerolliks olevate politseiametnike koolitus; |
|
g) |
hõlbustada politseiametnike koolitusega seotud vahetusi ja lähetusi; |
|
h) |
töötada välja elektrooniline võrk, et pakkuda CEPOLile tuge tema ülesannete täitmisel, tagades vajalike julgeolekumeetmete rakendamise; |
|
i) |
võimaldada liikmesriikide politsei vanemametnikel omandada vajalikku keeloskust. |
Artikkel 8
Koostöö teiste asutustega
1. CEPOL võib teha koostööd Euroopa Liidu asjakohaste asutustega õiguskaitse alal ja muudes seotud valdkondades ning asjakohaste koolitusasutustega Euroopas.
2. CEPOL võib teha koostööd riikide, kes ei kuulu Euroopa Liitu, eelkõige kandidaatriikide siseriiklike koolitusasutustega, samuti Islandi, Norra ja Šveitsi siseriiklike koolitusasutustega.
3. Juhatus võib volitada CEPOLi direktorit pidama lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustega koostöölepingute alaseid läbirääkimisi.
Taolisi koostöölepinguid võib sõlmida ainult juhatuse loal.
Riikide, kes ei kuulu Euroopa Liitu, siseriikide organitega võib koosöölepinguid sõlmida ainult pärast nõukogu heakskiitvat otsust.
4. CEPOL võib võtta arvesse Europoli ja/või ELi liikmesriikide politseijuhtide töökonna soovitusi, ilma et see piiraks CEPOLi tööprogrammi vastuvõtmise eeskirju.
III PEATÜKK
ORGANID, TÖÖTAJAD JA KONTAKTPUNKTID
Artikkel 9
Organid
CEPOLi organid on:
|
1. |
juhatus; |
|
2. |
direktor, kes juhib CEPOLi sekretariaati. |
Artikkel 10
Juhatus
1. Juhatuses on üks delegatsioon igast liikmesriigist. Igal delegatsioonil on üks hääl.
2. Juhatuse liikmeteks on eelistatavalt siseriiklike koolitusasutuste direktorid. Kui ühest liikmesriigist on mitu direktorit, moodustavad nad delegatsiooni. Juhatuse esimeheks on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja.
3. Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ja Europoli esindajad kutsutakse istungitele osalema ilma hääleõiguseta vaatlejatena.
4. Juhatuse liikmed võivad kaasa võtta eksperte.
5. CEPOLi direktor osaleb juhatuse istungitel ilma hääleõiguseta.
6. Juhatuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas.
7. Juhatus võtab otsuseid vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui käesolevas otsuses on sätestatud teisiti.
8. Juhatus kehtestab oma töökorra.
9. Juhatus võtab vastu
|
a) |
ühise õppekava, ühised koolitusmoodulid, ühise õppemetoodika ja mis tahes muud õppe- või õpetamise vahendid; |
|
b) |
direktori ametisse nimetamise otsuse; |
|
c) |
komisjonile esitatava eelarveprojekti, ühehäälselt; |
|
d) |
tööprogrammi pärast komisjoniga konsulteerimist; tööprogramm esitatakse nõukogule kinnitamiseks; |
|
e) |
aastaaruande ja CEPOLi viie aasta aruande, mis esitatakse komisjonile ja nõukogule, et nõukogu saaks need võtta teadmiseks ja kinnitada; |
|
f) |
direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist CEPOLi personali suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad. |
10. Juhatus võib äärmise vajaduse korral moodustada töögruppe soovituste koostamiseks ning strateegiate, koolituspõhimõtete ja -meetodite väljatöötamiseks ja soovitamiseks või mõne muu nõuandva ülesande täitmiseks, mida ta vajalikuks peab. Juhatus koostab töögruppide loomise ja tegevuse eeskirjad.
11. Juhatus kasutab direktori suhtes artikli 13 lõikes 3 sätestatud volitusi.
12. Ilma et see piiraks lõike 9 punktide d ja e kohaldamist, edastatakse tööprogramm, CEPOLi tegevuse aastaaruanne ja CEPOLi viie aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja komisjonile teadmiseks ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Artikkel 11
Direktor
1. Juhatus nimetab direktori vähemalt kolme kandidaadi seast, kes on personalivalikukomitee poolt esitatud, neljaks aastaks võimalusega ametiaega ühe korra pikendada.
Juhatus kehtestab kandidaatide valimise eeskirjad. Nõukogu peab need eeskirjad enne nende jõustumist heaks kiitma.
2. Juhatus võib direktori ametiaega pikendada.
3. Juhatus võib direktori ametist tagandada.
4. Direktor vastutab CEPOLi igapäevatöö juhtimise eest. Ta toetab juhatuse tööd. Direktor:
|
a) |
teostab artikli 13 lõikes 3 sätestatud volitusi personali suhtes; |
|
b) |
võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine, et tagada CEPOLi toimimine vastavalt käesoleva otsuse sätetele; |
|
c) |
koostab esialgse eelarveprojekti, aastaaruande ja tööprogrammi esialgse projekti ning esitab need juhatusele; |
|
d) |
vastutab eelarve täitmise eest; |
|
e) |
suhtleb liikmesriikide asjaomaste teenistustega; |
|
f) |
koordineerib tööprogrammi elluviimist; |
|
g) |
täidab mis tahes teisi talle juhatuse poolt antud ülesandeid. |
5. Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele.
6. Kui nõukogu seda taotleb, on direktor kohustatud oma tegevusest aru andma. Direktor võib teha sama Euroopa Parlamendi taotlusel.
7. Direktor peab peakorteri lepingu osas läbirääkimisi vastuvõtva liikmesriigi valitsusega ning esitab lepingu kinnitamiseks juhatusele.
Artikkel 12
CEPOLi sekretariaat
Sekretariaat abistab CEPOLit haldusülesannete täitmisel, mis on vajalikud CEPOLi tegutsemiseks ja iga-aastase tegevuskava rakendamiseks ning vajaduse korral täiendavate tegevuskavade ja algatuste rakendamiseks.
Artikkel 13
CEPOLi sekretariaadi personal
1. CEPOLi direktori ja pärast käesoleva otsuse jõustumist tööle võetud CEPOLi sekretariaadi töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.
2. Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused) (3) rakendamiseks on CEPOL Euroopa ühenduste personalieeskirja artikli 1a lõike 2 tähenduses asutus.
3. CEPOL kasutab vastavalt käesoleva otsuse artikli 10 lõike 11 ja artikli 11 lõike 4 punkti a sätetele oma sekretariaadi personali suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.
4. CEPOLi sekretariaadi personali hulka kuuluvad ametnikud, kelle on lähetanud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades määratletud institutsioonid, liikmesriikide lähetatud eksperdid ning CEPOLi poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad, kõik ajutiselt.
5. Liikmesriikide ekspertide lähetamine CEPOLi sekretariaati toimub vastavalt nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusele 2003/479/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju, (4) mida kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 14
Kontaktpunktid
Igas liikmesriigis võib luua CEPOLi siseriikliku kontaktpunkti. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust korralda kontaktpunkt oma äranägemise järgi, on selliseks kontaktpunktiks eelistatavalt liikmesriigi delegatsioon juhatuses. Siseriiklik kontaktpunkt tagab CEPOLi ja koolitusastuste vahelise tõhusa koostöö.
IV PEATÜKK
FINANTSNÕUDED
Artikkel 15
Eelarve
1. Ilma et see piiraks muude sissetulekuallikate olemasolu, koosnevad CEPOLi tulud ühenduse toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis).
2. CEPOLi kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.
3. Direktor koostab CEPOLi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ning edastab selle koos esialgse ametikohtade loeteluga juhatusele.
4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
5. Juhatus võtab vastu tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti, mis sisaldab ka ajutist ametikohtade loetelu koos esialgse tööprogrammiga, ning edastab need komisjonile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. Kui komisjonil on kalkulatsiooni eelnõu osas vastuväiteid, konsulteerib ta juhatusega 30 päeva jooksul pärast selle saamist.
6. Komisjon edastab kalkulatsiooni koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”).
7. Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu esialgse üldeelarve projekti ametikohtade loetelu jaoks vajalikud kalkulatsioonid ja üldeelarvest makstavad subsiidiumisummad ning esitab need eelarvepädevatele institutsioonidele kooskõlas asutamislepingu artikliga 272.
8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad CEPOLi toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu CEPOLi ametikohtade loetelu.
9. Juhatus võtab vastu CEPOLi eelarve ja ametikohtade loetelu. Need muutuvad lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse neid vastavalt.
10. Kõik eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused peavad olema tehtud kooskõlas lõigetes 5–9 kehtestatud menetlusega.
11. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab sellest komisjonile.
12. Kui mõni eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle juhatusele kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.
Artikkel 16
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Direktor vastutab CEPOLi eelarve täitmise eest.
2. CEPOLi peaarvepidaja edastab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks esialgsed raamatupidamisaruanded koos vaatlusaluse eelarveaasta eelarve- ja finants aruannetega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (finantsmäärus) artikliga 128.
3. Hiljemalt iga eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja CEPOLi esialgsed raamatupidamisaruanded koos vaatlusaluse eelarveaasta eelarve- ja finantshalduse aruannetega kontrollikojale. Eelarve- ja finantshalduse aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused CEPOLi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel CEPOLi lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.
5. Juhatus esitab CEPOLi lõpliku raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.
6. Direktor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks.
7. Lõpparuanne avaldatakse.
8. Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ühtlasi edastab ta kõnealuse vastuse juhatusele.
9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu CEPOLi direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
Artikkel 17
Finantssäte
Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist ühehäälselt vastu CEPOLi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või kalduda kõrvale asutuste finantsraammäärust käsitlevast komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artiklis 185, välja arvatud juhul, kui CEPOLi tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku. Sellistest eranditest teatatakse eelarvepädevatele institutsioonidele.
Artikkel 18
Pettustevastane võitlus
1. Pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (7) sätteid.
2. CEPOL ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust ning kehtestab viivitamatult asjakohased sätted, mis kehtivad CEPOLi direktori ja CEPOLi sekretariaadi personali suhtes.
3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teostada CEPOLi rahastamisest kasusaajate ning raha jaotamise eest vastutavate esindajate seas kohapealseid kontrolle.
V PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 19
Keeled
CEPOLi suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. (8) Artikli 10 lõike 9 punktis e osutatud nõukogule esitamiseks mõeldud aastaaruanne koostatakse liidu institutsioonide ametlikes keeltes.
Artikkel 20
Juurdepääs dokumentidele
Direktori ettepaneku alusel ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist peab juhatus võtma vastu eeskirjad CEPOLi dokumentidele juurdepääsu kohta, võttes arvesse põhimõtteid ja piiranguid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001, millega sätestatakse üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (9)
Artikkel 21
Hindamine
1. Viie aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist ja edaspidi iga viie aasta järel peab juhatus tellima välisekspertide sõltumatu hinnangu käesoleva otsuse täitmise ning CEPOLi tegevuse kohta.
2. Iga sellise hinnanguga määratakse kindlaks käesoleva otsuse mõju, CEPOLi kasulikkus, asjakohasus, tulemuslikkus, tõhusus ja töökorraldus.
3. Juhatus saab hinnangud ja edastab CEPOLi struktuuri ja töökorraldust käsitlevad soovitused komisjonile. Nii hinnangu tulemused kui soovitused on artikli 10 lõike 9 punktis e kehtestatud korra kohaselt koostatava viieaastase aruande osaks.
Artikkel 22
Nõukogu otsused
Artikli 8 lõike 3, artikli 10 lõike 9 punktide d ja e, artikli 11 lõike 1 ja artikli 16 lõike 9 kohaselt tegutsedes võtab nõukogu otsused vastu oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 23
Üldine õigusjärglus
1. Käesoleva otsusega loodud CEPOL on otsusega 2000/820/JSK loodud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide tema sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.
2. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 7 kohaldamist, jääb otsuse 2000/820/JSK artikli 4 lõike 1 alusel sõlmitud peakorterit käsitlev leping käesoleva otsusega loodud CEPOLi suhtes jõusse kuni nimetatud lepingu kehtetuks tunnistamiseni.
Artikkel 24
Direktor ja personal
1. Otsuse 2000/820/JSK artikli 4 lõike 2 kohaselt ametisse nimetatud direktor jääb direktoriks käesoleva otsuse artikli 11 tähenduses tema ülejäänud ametiajaks.
2. Juhul kui ta ei soovi või ei suuda toimida vastavalt lõikele 1, nimetab juhatus maksimaalselt 18 kuuks ametisse ajutise direktori, kes jääb ametisse seni, kuni rakendatakse käesoleva otsuse artikli 11 lõikes 1 sätestatud ametissenimetamise menetlust.
3. Tuleb täita enne käesoleva otsuse vastuvõtmist sõlmitud töölepinguid.
4. Otsusega 2000/820/JSK loodud CEPOLi juurde lähetatud riiklikel ekspertidel on õigus jätkata oma lähetust CEPOLi juures käesoleva otsuse artikli 13 lõikes 5 osutatud eeskirjade kohaselt.
Artikkel 25
Eelarve
1. Otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 3 alusel loodud eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlus viiakse läbi otsuse 2000/820/JSK alusel vastu võetud finantsmääruse kohaselt.
2. Enne käesoleva otsuse jõustumist otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud finantsmääruse kohaselt CEPOLi võetud kohustustest tulenevad kulud, mis ei ole antud hetkel veel makstud, tuleb vastavalt käesolevale otsusele katta CEPOLi eelarvest.
3. Enne üheksa kuu möödumist käesoleva otsuse jõustumisest kehtestab juhatus ühehäälselt summa, millega kaetakse lõikes 2 osutatud kulud. Vastav summa, mida rahastatakse otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 3 alusel kinnitatud eelarvete akumuleerunud tulemist, kantakse üle käesoleva otsusega kehtestatud 2006. aasta eelarvesse ja see moodustab nimetatud kulude katmiseks ette nähtud sihtotstarbelise tulu.
Kui ülejäägid ei ole piisavad lõikes 2 osutatud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid otsuse 2000/820/JSK alusel vajaliku rahastamise.
4. Liikmesriikidele makstakse tagasi otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 3 alusel kinnitatud eelarvete ülejääkide ülejäänud osa. Igale liikmesriigile tagastatav summa arvutatakse otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 2 kohaselt liikmesriikidele kehtestatud CEPOLi eelarve iga-aastaste osamaksude alusel.
Eespool nimetatud ülejäänud osa makstakse liikmesriikidele tagasi kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud summa kindlaksmääramist ning otsuse 2000/820/JSK artikli 5 lõike 3 alusel vastuvõetud eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse lõpuleviimist.
5. CEPOL jätkab ühenduse rahastatavate projektide, milles otsusega 2000/820/JSK loodud CEPOL osaleb, sealhulgas CARDS ja MEDA programmide raames vastuvõetud projektide elluviimist.
Artikkel 26
Tööprogramm ja aastaaruanne
1. Otsuse 2000/820/JSK artikli 3 alusel vastu võetud iga-aastast jätkuõppe programmi käsitletakse artikli 10 lõike 9 punktis d osutatud tööprogrammina, mille suhtes kehtivad kõik käesoleva otsuse sätete kohaselt vastu võetud muudatused.
2. CEPOLi tegevuse aruanne aastaks 2005 koostatakse kooskõlas otsuse 2000/820/JSK artiklis 3 sätestatud korraga.
Artikkel 27
Institutsiooniline kord
1. Käesoleva otsuse üleminekusätete rakendamiseks asendab käesoleva otsuse artikli 10 alusel loodud juhatus otsuse 2000/820/JSK alusel loodud juhatust.
2. Olenemata käesoleva otsuse artiklist 28 jäävad käesoleva otsuse üleminekumeetmete rakendamiseks kehtima otsuse 2000/820/JSK asjakohased sätted ning nende rakendamiseks vastuvõetud eeskirjad ja reeglid.
Artikkel 28
Enne jõustumist ettevalmistatavad meetmed
Otsuse 2000/820/JSK alusel loodud juhatus ja samuti nimetatud otsuse kohaselt ametisse määratud direktor valmistavad ette järgmiste dokumentide vastuvõtmise:
|
a) |
artikli 10 lõikes 8 osutatud juhatuse töökord; |
|
b) |
artikli 10 lõike 9 punktis f osutatud CEPOLi personali suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad; |
|
c) |
artikli 11 lõikes 1 osutatud kandidaatide valiku eeskirjad; |
|
d) |
artikli 11 lõike 4 punktis b osutatud meetmed; |
|
e) |
artiklis 17 osutatud CEPOLi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad; |
|
f) |
artikli 18 lõikes 2 nõutavad meetmed ja |
|
g) |
artiklis 20 osutatud eeskirjad CEPOLi dokumentidele juurdepääsu kohta. |
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks käesoleva otsuse VI peatüki kohaldamist, tunnistatakse otsus 2000/820/JSK kehtetuks.
Artikkel 30
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2006. Artiklit 28 asutakse kohaldama järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 31
Avaldamine
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 20. september 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
(1) Arvamus on esitatud 12. aprillil 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 336, 30.12.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/567/JSK (ELT L 251, 27.7.2004, lk 20).
(3) EÜT L 56, 4.3.1968. lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(4) ELT L 160, 28.6.2003, lk 72. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/240/EÜ (ELT L 74, 12.3.2004, lk 17).
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(8) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.