ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 195
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
27. juuli 2005

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1198/2005, 26. juuli 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1199/2005, 22. juuli 2005, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2005, 26. juuli 2005, mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist ( 1 )

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2005, 26. juuli 2005, riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2005. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1202/2005, 26. juuli 2005, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse niituimlutsu püük ühenduse ja rahvusvahelistes vetes ICES V, VI ja VII püügipiirkonnas

13

 

*

Nõukogu direktiiv 2005/47/EÜ, 18. juuli 2005, Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta

15

Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vaheline piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitlev kokkulepe

18

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 18. juuli 2005, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu lisaprotokolli artiklis 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta seoses Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 ette nähtud perioodi pikendamisega

22

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1198/2005,

26. juuli 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26 juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 26. juuli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

101,8

999

101,8

0707 00 05

052

88,0

999

88,0

0709 90 70

052

75,3

999

75,3

0805 50 10

388

63,6

508

58,8

524

69,1

528

61,5

999

63,3

0806 10 10

052

114,1

204

79,7

220

159,4

508

134,4

624

164,2

999

130,4

0808 10 80

388

84,5

400

92,2

404

86,2

508

74,7

512

74,6

524

52,1

528

68,6

720

107,8

804

86,6

999

80,8

0808 20 50

052

111,2

388

83,3

512

25,4

528

45,8

999

66,4

0809 10 00

052

127,9

094

100,2

999

114,1

0809 20 95

052

291,3

400

333,7

404

385,7

999

336,9

0809 30 10, 0809 30 90

052

113,5

999

113,5

0809 40 05

624

86,9

999

86,9

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1199/2005,

22. juuli 2005,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel liigitada 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinformatsiooni saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse sätetega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 493/2005 (ELT L 82, 31.3.2005, lk 1).

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

1.

Põrandaplaat, mis on järgmise koostisega:

—

pealispind on parketikilpi imiteeriv puidu fotokujutisega paber melamiinvaigust kattekihiga;

—

põhiosaks on puitkiudplaat tihedusega üle 0,8 g/cm3, täispunn- ja poolpunnseotisega (ühendatav süsteem);

—

põhi on immutatud paberist.

(Vt foto A.) (1)

4411 19 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 4411, 4411 19 ja 4411 19 90 sõnastusega.

Pealispind, mis on üksnes dekoratiivotstarbega, ei määra toote põhiomadust.

Põhiomaduse määrab puitkiudplaadist põhiosa. Vt ka harmoneeritud süsteemi rubriigi 4411 selgitavat märkust kohta.

Toodet ei klassifitseerita rubriikidesse 4412 ja 4418, kuna selle pind ei ole puidust.

2.

Kolmest puidukihist koosnev põrandaplaat (kogupaksusega 7 mm).

Pealmine kiht on kahest reast tammelippidest paksusega 0,6 mm.

Keskmine kiht on suure tihedusega puitkiudplaadist.

Alumine kiht on okaspuidust (paksusega 0,6 mm).

Keskmine kiht on täispunn- ja poolpunnseotisega (ühendatav süsteem).

(Vt foto B.) (1)

4412 29 80

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 4412, 4412 29 ja 4412 29 80 sõnastusega.

Toote pealmine kiht loetakse õhukeseks spooniks HS selgitavate märkuste rubriigi 4412 ja KN selgitavate märkuste rubriigi 4412 tähenduses.

3.

Kolmest täispuidu kihist koosnev põrandaplaat (kogupaksusega 14 mm).

Pealmine kiht on kolmest reast tammelippidest paksusega 3 mm.

Keskmine ja alumine osa on okaspuidust.

Keskmine kiht on täispunn- ja poolpunnseotisega.

(Vt foto C.) (1)

4418 30 91

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 4418, 4418 30 ja 4418 30 91 sõnastusega.

Toote pealmist kihti ei loeta õhukeseks spooniks ei HS selgitavate märkuste rubriigi 4412 ega KN selgitavate märkuste rubriigi 4412 tähenduses.

A.

Image

B.

Image

C.

Image

(1)  Fotodel on üksnes teabe eesmärk.

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1200/2005,

26. juuli 2005,

mis käsitleb teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist ja juba loa saanud söödalisandi uue kasutusviisi ajutist lubamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikleid 3, 9a ja artikli 9d lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud söödalisandite kasutamise lubamise loomasöötades.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 25 on ette nähtud üleminekumeetmed söödalisandite loataotluste jaoks, mis on esitatud vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused esitati enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)

Vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikele 4 esitati esialgsed märkused taotluste kohta komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Neid taotlusi käsitletakse seega jätkuvalt vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artiklile 4.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1334/2001 (3) lubati esimest korda ajutiselt põrsaste ja nuumsigade puhul kasutada kasvustimulaatorit Formi LHS (kaaliumdiformiaat). Formi LHS (kaaliumdiformiaat) ringlusse suunamise eest vastutav isik esitas vastavalt kõnealuse määruse artiklile 4 taotluse saada ajutine luba jätkata toote kasutamist neli aastat emiste kasvustimulaatorina. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on esitanud arvamuse kõnealuse aine kasutamise ohutuse kohta inimestele, loomadele ja keskkonnale käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimustel. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artikli 9a lõikes 1 sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda kõnealuse I lisas nimetatud preparaadi jaoks kasutusluba neljaks aastaks.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1411/1999 (4) lubati esimest korda ajutiselt kasutada Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) mikroorganismipreparaati broilerkanade ja broilerküülikute puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(7)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 866/1999 (5) lubati esimest korda ajutiselt kasutada Enterococcus faecium mikroorganismipreparaati (NCIMB 10415) emiste puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 1411/1999 lubati esimest korda ajutiselt kasutada Enterococcus faecium mikroorganismipreparaati (DSM 10663/NCIMB 10415) põrsaste puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(9)

Määrusega (EÜ) nr 1411/1999 lubati esimest korda ajutiselt kasutada Saccharomyces cerevisiae mikroorganismipreparaati (MUCL 39885) kasutamine põrsaste puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(10)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1436/98 (6) lubati esimest korda ajutiselt kasutada Saccharomyces cerevisiae mikroorganismipreparaati (CNCM I-1077) lüpsilehmade ja nuumveiste puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(11)

Määrusega (EÜ) nr 866/1999 lubati esimest korda ajutiselt kasutada Pediococcus acidilactici mikroorganismipreparaati (CNCM MA 18/5M) kasutamine broilerkanade puhul. On esitatud uued andmed, mis toetavad taotlust saada kõnealuse mikroorganismipreparaadi jaoks tähtajatu kasutusluba. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks kõnealuse II lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi jaoks anda tähtajatu kasutusluba.

(12)

Kõnealuste taotluse hindamine on näidanud, et töötajate kaitsmiseks lisades loetletud söödalisanditega kokkupuutumise eest on vajalikud teatavad menetlused. Selline kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (7) kohaldamisega.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kasvustimulaatorite rühma kuuluvat käesoleva määruse I lisas nimetatud preparaati lubatakse kasutada ajutiselt nelja aasta jooksul söödalisandina kõnealuses lisas ettenähtud tingimustel.

Artikkel 2

Mikroorganismide rühma kuuluvaid käesoleva määruse II lisas nimetatud preparaate lubatakse kasutada loomasöötades tähtajatult söödalisanditena kõnealuses lisas ettenähtud tingimustel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2)  EÜT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(3)  EÜT L 180, 3.7.2001, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 676/2003 (ELT L 97, 15.4.2003, lk 29).

(4)  EÜT L 164, 30.6.1999, lk 56.

(5)  EÜT L 108, 27.4.1999, lk 21.

(6)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 15.

(7)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

I LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Söödalisandi ringlusse laskmise eest vastutava isiku nimi ja registreerimisnumber

Söödalisand (kaubanimi)

Koostis, keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Minimaalne sisaldus

Maksimaalne sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Toimeaine kogus mg-des täissööda kilogrammi kohta

Kasvustimulaatorid

1

Aktsiaselts BASF

Kaaliumdiformiaat (Formi LHS)

Söödalisandi koostis:

 

Kaaliumdiformiaat, tahke, vähemalt 98 %,

 

Silikaat, max. 1,5 %,

 

Vesi, kuni 0,5 %

Toimeaine:

 

Kaaliumdiformiaat, tahke

 

KH(COOH)2

 

CASi nr 20642-05-1

Emised

—

8 000

12 000

—

30. juuli 2009

II LISA

EÜ nr

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Minimaalne sisaldus

Maksimaalne sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas

Mikroorganismid

E 1701

Bacillus cereus var. toyoi

NCIMB 40112/CNCM I-1012

Bacillus cereus var. toyoi preparaat, mis sisaldab vähemalt 1 × 1010 CFU/g söödalisandit

Broilerküülikud

—

0,1 × 109

5 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldab lubatud koktsidiostaatikume: robenidiini, salinomütsiinnaatriumi

Tähtajatu

Broilerkanad

—

0,2 × 109

1 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldab lubatud koktsidiostaatikume: monensiinnaatrium, lasalotsiidnaatrium, salinomütsiinnaatrium, dekokinaat, robenidiin, narasiin, halofuginoon.

Tähtajatu

E 1705

Enterococcus faecium

NCIMB 10415

Enterococcus faecium’i preparaat, milles on vähemalt

 

mikrokapslitena:

 

söödalisandit 1,0 × 1010 CFU/g

 

graanulitena:

 

söödalisandit 3,5 × 1010 CFU/g

Emised

—

0,7 × 109

1,25 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Emised 2 nädalat enne poegimist ja imetamise ajal.

Tähtajatu

E 1707

Enterococcus faecium

DSM 10 663/NCIMB 10 415

Enterococcus faecium’i preparaat, milles on vähemalt

 

pulbri ja graanulitena:

 

söödalisandit 3,5 × 1010 CFU/g

 

kaetud kujul:

 

söödalisandit 2,0 × 1010 CFU/g

 

vedelal kujul:

 

söödalisandit 1 × 1010 CFU/ml

Põrsad

—

1 × 109

1 × 1010

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Kuni umbes 35 kg kaaluvatele põrsastele.

Tähtajatu

E 1710

Saccharomyces cerevisiae MUCL 39885

Saccharomyces cerevisiae preparaat, mis sisaldab vähemalt:

 

pulbri, ümarate või piklike graanulitena:

 

söödalisandit 1 × 109 CFU/g

Põrsad (võõrutatud)

—

3 × 109

3 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Kuni umbes 35 kg kaaluvatele võõrutatud põrsastele

Tähtajatu

E 1711

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077

Saccharomyces cerevisiae preparaat, mis sisaldab vähemalt:

 

granuleeritud pulbrina:

 

söödalisandit 2 × 1010 CFU/g

 

kaetud kujul:

 

söödalisand 1 × 1010 CFU/g

Lüpsilehmad

—

4 × 108

2 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Saccharomyces cerevisiae kogus päevaratsioonis ei tohi ületada 8,4 × 109 CFU 100 kg kehakaalu kohta. Iga täiendava 100 kg kehakaalu kohta lisatakse 1,8 × 109 CFU.

Tähtajatu

Nuumveised

—

5 × 108

1,6 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Saccharomyces cerevisiae kogus päevaratsioonis ei tohi ületada 4,6 × 109 CFU 100 kg kehakaalu kohta. Iga täiendava 100 kg kehakaalu kohta lisatakse 2 × 109 CFU.

Tähtajatu

E 1712

Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M

Pediococcus acidilactici preparaat, mis sisaldab söödalisandit vähemalt 1 × 1010 CFU/g

Broilerkanad

—

1 × 109

1 × 1010

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldab lubatud koktsidiostaatikume: dekokinaadi halofuginooni, narasiini, salinomütsiinnaatriumi, maduramütsiinammooniumi, diklasuriili.

Tähtajatu

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1201/2005,

26. juuli 2005,

riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2005. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

Nende koguste kontrollimine, mille suhtes on esitatud taotlused, näitab, et 2005. aasta juuli osa eest tuleks litsentsid välja anda taotletud kogustele, mille suhtes on vajadusel kohaldatud vähendusprotsenti, ning tuleks kinnitada kogused, mis kantakse üle järgmisse perioodi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   2005. aasta juuli esimese kümne tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 327/98 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on kohaldatud käesoleva määruse lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

2.   Järgmise ossa ülekantavad kogused on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(3)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2296/2003 (ELT L 340, 24.12.2003, lk 35).

LISA

Vähendusprotsendid, mida kohaldatakse 2005. aasta juuli osa raames taotletud koguste suhtes, ning järgmisse ossa ülekantavad kogused:

a)   CN-koodi 1006 30 alla kuuluv poolkroovitud ja kroovitud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta juuli osa raames

2005. aasta septembri ülekantav kogus (tonnides)

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

10 908,927

Tai

0 (1)

986,954

Austraalia

0 (1)

345,820

Muu

—

—


b)   CN-koodi 1006 20 alla kuuluv kooritud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta juuli osa raames

2005. aasta septembri ülekantav kogus (tonnides)

Austraalia

0 (1)

10 429

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

7 642

Tai

0 (1)

1 812

Muu

0 (1)

117


c)   CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluv purustatud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta juuli osa raames

Tai

0 (1)

Austraalia

0 (1)

Guyana

0 (1)

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

Muu

0 (1)

(1)  Taotletava koguse osa.

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1202/2005,

26. juuli 2005,

millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse niituimlutsu püük ühenduse ja rahvusvahelistes vetes ICES V, VI ja VII püügipiirkonnas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2270/2004, millega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (3) püügipiirangutega vetes, on kehtestatud kvoodid 2005. ja 2006. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade poolt ammendanud 2005. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas nimetatud liikmesriigile 2005. aastaks eraldatud samas lisas nimetatud kalavaru püügikvoot loetakse ammendunuks kõnealuses lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade poolt on keelatud alates kõnealuses lisas esitatud kuupäevast. Nimetatud kalavaru pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine eespool nimetatud laevade poolt on pärast kõnealust kuupäeva keelatud.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2005

Komisjoni nimel

kalandus- ja merendusasjade peadirektor

Jörgen HOLMQUIST

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 860/2005 (ELT L 144, 8.6.2005, lk 1).

LISA

Liikmesriik

Saksamaa

Kalavaru

GFB/567-

Liik

Niituimluts (Phycis blennoides)

Püügipiirkond

V, VI, VII (ühenduse veed ja rahvusvahelised veed)

Kuupäev

9/6/2005

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/15

NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/47/EÜ,

18. juuli 2005,

Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 139 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste ja põhimõtetega ning sellega seatakse eesmärgiks tagada selle artikli 31 täieulatuslik järgimine, milles sätestatakse, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.

(2)

Asutamislepingu artikli 139 lõike 2 kohaselt võivad tööturu osapooled ühiselt taotleda, et ühenduse tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendataks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.

(3)

Nõukogu võttis 23. novembril 1993. aastal vastu direktiivi 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse mõningaid aspekte. (1) Raudteetransport oli üks neid tegevusalasid, mis nimetatud direktiivi reguleerimisalast välja jäeti. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu direktiivi 2000/34/EÜ, (2) millega muudetakse direktiivi 93/104/EÜ, et hõlmata varem väljajäetud sektoreid ja tegevusalasid.

(4)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. novembril 2003. aastal vastu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, (3) millega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks direktiiv 93/104/EÜ.

(5)

Direktiivis 2003/88/EÜ sätestatakse, et võib teha erandeid selle artiklitest 3, 4, 5, 8 ja 16 raudteeveol töötavate isikute puhul, kes töötavad rongides.

(6)

Euroopa Raudteede Ühendus (CER) ja Euroopa Raudteetöötajate Föderatsioon (ETF) teatasid komisjonile oma soovist alustada läbirääkimisi vastavalt asutamislepingu artikli 139 lõikele 1.

(7)

27. jaanuaril 2004 sõlmisid nimetatud organisatsioonid kokkuleppe piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningate aspektide kohta (edaspidi “kokkulepe”).

(8)

Kõnealuses kokkuleppes esitatakse komisjonile ühine taotlus rakendada kõnealune kokkulepe nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt asutamislepingu artikli 139 lõikele 2.

(9)

Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/88/EÜ, välja arvatud kui käesolevas direktiivis ja sellele lisatud kokkuleppes sisalduvad täpsemad sätted.

(10)

Asutamislepingu artikli 249 tähenduses on kokkuleppe rakendamiseks kohane õigusakt direktiiv.

(11)

Kuna raudteetranspordisektori siseturu väljakujundamist ja kõnealuses sektoris valitsevaid konkurentsitingimusi silmas pidades ei suuda liikmesriigid käesoleva direktiivi eesmärke, mis hõlmavad töötajate ohutust ja tervise kaitsmist, piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Euroopa raudteesektori harmoonilise arengu tagamiseks kogu ühenduses on vajalik praeguste ja uute osalejate rolli põhjalik järelevalve. Euroopa sotsiaalne dialoog kõnealuses valdkonnas peaks suutma seda arengut kajastada ning sellega võimalikul määral arvestama.

(13)

Kokkuleppes kasutatud mõistete puhul, mida selles ei ole konkreetselt määratletud, lubab direktiiv liikmesriikidel need määratleda siseriiklike õigusaktide või tavadega, nagu seda tehakse samalaadseid mõisteid kasutavate muude sotsiaalpoliitika valdkonna direktiivide puhul, tingimusel et kõnealused määratlused on käesoleva kokkuleppega kooskõlas.

(14)

Komisjon on koostanud ettepaneku direktiivi kohta vastavalt oma 20. mai 1998. aasta teatisele “Sotsiaalse dialoogi kohandamine ja edendamine ühenduse tasandil”, võttes arvesse kokkuleppeosaliste esindajastaatust ning kokkuleppe iga klausli seaduslikkust; allakirjutanutel on piisav staatus raudtee-ettevõtjate poolt juhitavate piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva raudteepersonali esindamiseks.

(15)

Komisjon on koostanud oma ettepaneku direktiivi kohta kooskõlas asutamislepingu artikli 137 lõikega 2, milles sätestatakse, et sotsiaalpoliitika valdkonna direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

(16)

Käesoleva direktiivi ja kõnealuse kokkuleppega kehtestatakse miinimumstandardid; liikmesriikidel ja/või tööturu osapooltel peaks olema võimalik säilitada või kehtestada soodsamaid sätteid.

(17)

Komisjon on teavitanud Euroopa Parlamenti, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed ning regioonide komiteed, saates neile oma ettepaneku kõnealust kokkulepet käsitleva direktiivi kohta.

(18)

Euroopa Parlament võttis 26. mail 2005. aastal vastu resolutsiooni tööturu osapoolte kokkuleppe kohta.

(19)

Kokkuleppe rakendamine aitab kaasa asutamislepingu artiklis 136 osutatud eesmärkide saavutamisele.

(20)

Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) artikli 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides oma tabelid käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavuse kohta ning need avalikustama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on rakendada piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitlev kokkulepe, mille sõlmisid 27. jaanuaril 2004. aastal Euroopa Raudteede Ühendus (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) (edaspidi “kokkulepe”).

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale direktiivile.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamaid sätteid.

2.   Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja/või tööturu osapoolte õigust kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õiguslikke, halduslikke või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel et alati täidetakse direktiiviga ettenähtud miinimumnõudeid.

Artikkel 3

Ilma et see piiraks kokkuleppe sätete kohaldamist, mis käsitlevad kokkuleppe järelkontrolli ja hindamist allakirjutanute poolt, esitab komisjon, olles konsulteerinud tööturu osapooltega ühenduse tasandil, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta raudteesektori arengu kontekstis enne 27. juulit 2011.

Artikkel 4

Liikmesriigid määravad käesoleva direktiivi jõustamiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumiste puhul kohaldatavad karistused ja võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile 27. juuliks 2008 ning kõikidest hilisematest muudatustest esimesel võimalusel.

Artikkel 5

Pärast konsulteerimist tööturu osapooltega võtavad liikmesriigid käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 27. juuliks 2008 või tagavad, et tööturu osapooled on hiljemalt selleks kuupäevaks vastu võtnud vajalikud sätted kokkuleppe teel. Liikmesriigid edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutud tulemus ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1)  EÜT L 307, 13.12.1993, lk 18. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2000/34/EÜ.

(2)  EÜT L 195, 1.8.2000, lk 41.

(3)  ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

(4)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vaheline piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitlev

KOKKULEPE

VÕTTES ARVESSE

—

raudteesektori arengut, mis nõuab süsteemi kaasajastamist ja üleeuroopalise liikluse arendamist ning seega koostalitlusteenuseid;

—

vajadust arendada ohutut piiriülest liiklust ja kaitsta piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist ja tagada nende ohutus;

—

vajadust vältida konkurentsi, mis põhineb üksnes töötingimuste erinevustel;

—

Euroopa Liidu sisese raudteetranspordi arendamise tähtsust;

—

asjaolu, et kõnealused eesmärgid saavutatakse piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva personali töötingimuste miinimumnõuete kohta ühiste eeskirjade kehtestamisega;

—

veendumust, et asjaomaste töötajate arv lähiaastatel suureneb;

—

Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 138 ja artikli 139 lõiget 2;

—

direktiivi 93/104/EÜ (muudetud direktiiviga 2000/34/EÜ), eriti selle artikleid 14 ja 17;

—

lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni (Rooma, 19. juuni 1980);

—

asjaolu, et asutamislepingu artikli 139 lõikes 2 on sätestatud, et ühenduse tasandil sõlmitud kokkleppeid võib rakendada allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal;

—

asjaolu, et allakirjutanud esitavad käesolevaga nimetatud taotluse,

ON ALLAKIRJUTANUD KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Klausel 1

Reguleerimisala

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse liikuvate raudteetöötajate suhtes, kes töötavad raudtee-ettevõtjate hallatavates piiriülestes koostalitlusteenistustes.

Kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu piirist kaugemale kui 15 kilomeetrit, ning käesoleva kokkuleppe lisas loetletud ametlike piirijaamade vahelise liikluse suhtes ei ole käesoleva kokkuleppe kohaldamine kohustuslik.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamine ei ole kohustuslik ka rongide osas sellistel piiriülestel marsruutidel, mille algus- ja lõpp-punkt asub sama liikmesriigi infrastruktuuris ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata (ning mida võib seega lugeda siseriiklikuks transporditoiminguks).

Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate puhul ei kohaldata direktiivi 93/104/EÜ nende aspektide suhtes, mille kohta käesolev kokkulepe sisaldab täpsemaid sätteid.

Klausel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   piiriülesed koostalitlusteenused– piiriülesed teenused, mille puhul nõutakse vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ raudtee-ettevõtjatelt vähemalt kaht ohutustunnistust;

2.   piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja– töötaja, kes on rongimeeskonna liige ja kes töötab piiriüleses koostalitlusteenistuses üle ühe tunni päevase tööaja jooksul;

3.   tööaeg– ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma ametiülesandeid kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega;

4.   puhkeaeg– ajavahemik, mis ei ole tööaeg;

5.   ööaeg– mitte lühem kui 7 tunni pikkune siseriikliku õigusega määratletud ajavahemik, mis peab igal juhul hõlmama ajavahemikku keskööst kuni kella 5ni hommikul;

6.   öövahetus– vahetus, kus ööajal töötatakse vähemalt 3 tundi;

7.   puhkeaeg väljaspool elukohta– igapäevane puhkeaeg, mida liikuv personal ei saa veeta oma tavalises elukohas;

8.   juht– töötaja, kelle tööülesandeks on veduri juhtimine;

9.   juhtimisaeg– kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul juht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal juht vastutab veduri juhtimise eest.

Klausel 3

Igapäevane puhkeaeg elukohas

Igapäevase elukohas veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24tunnise ajavahemiku kohta.

Seda võib vähendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra vähendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale elukohas.

Märkimisväärselt lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool elukohta veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale.

Klausel 4

Igapäevane puhkeaeg väljaspool elukohta

Igapäevane väljaspool elukohta veedetud minimaalne puhkeaeg on 8 järjestikust tundi 24tunnise ajavahemiku jooksul.

Igapäevasele puhkeajale väljaspool elukohta peab järgnema igapäevane puhkeaeg elukohas. (1)

Soovitatav on osutada tähelepanu väljaspool elukohta puhkeaega veetva liikuva töötaja majutuskoha mugavusele.

Klausel 5

Puhkepausid

a)   Juhid

Kui juhi tööaja kestus ületab 8 tundi, võimaldatakse talle tööpäeva jooksul vähemalt 45minutiline paus,

või

kui juhi tööaeg kestab 6–8 tundi, kestab kõnealune paus vähemalt 30 minutit ja see võimaldatakse tööpäeva jooksul.

Puhkepausi aeg ja selle kestus peavad olema piisavad, et töötaja saaks piisavalt välja puhata.

Puhkepause võib rongide hilinemise korral tööpäeva vältel kohandada.

Üks puhkepaus tuleks anda kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal.

Klausli 5 punkti a ei kohaldata, kui on olemas ka teine juht. Sel juhul kehtestatakse puhkepauside andmise tingimused siseriiklikul tasandil.

b)   Saatepersonal

Saatepersonalile tuleb tagada vähemalt pooletunnine paus, kui tööaeg on pikem kui 6 tundi.

Klausel 6

Iganädalane puhkeaeg

Igal piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutaval liikuval töötajal on õigus 7päevase ajavahemiku kohta vähemalt 24tunnisele katkestamatule iganädalasele puhkeajale, millele lisandub klauslis 3 sätestatud 12tunnine igapäevane puhkeaeg.

Igal aastal on liikuval töötajal 104 24tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24tunnist puhkeaega,

mis hõlmavad:

—

12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva

ning

—

12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine.

Klausel 7

Juhtimisaeg

Klauslis 2 määratletud juhtimisaja kestus ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses.

Juhtimisaja maksimaalne kestus 2nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi.

Klausel 8

Kontrollimised

Käesoleva kokkuleppe sätete järgimise järelevalveks peetakse töögraafikut, milles on märgitud liikuva personali igapäevased töö- ja puhketunnid. Tegelikke töötunde käsitlev teave peab olema kättesaadav. Ettevõtja säilitab töögraafikut vähemalt ühe aasta.

Klausel 9

Tagasiulatuva jõu puudumine

Käesoleva kokkuleppe rakendamine ei õigusta piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist.

Klausel 10

Kokkuleppe järelkontroll

Käesolevale kokkuleppele allakirjutanud jälgivad kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ asutatud raudteesektori dialoogikomitee raames.

Klausel 11

Hindamine

Kokkuleppeosalised hindavad kokkuleppe sätteid kahe aasta möödumisel selle allkirjastamisest piiriülese koostalitlusteenuste arendamise esialgsetest kogemustest lähtuvalt.

Klausel 12

Läbivaatamine

Kokkuleppeosalised vaatavad eespool esitatud sätted läbi kaks aastat pärast kokkuleppe rakendusperioodi lõppu, mis on kehtestatud käesolevat kokkulepet jõustava nõukogu otsusega.

Brüssel, 27. jaanuar 2004

CER nimel

Giancarlo CIMOLI

president

Johannes LUDEWIG

tegevdirektor

Francesco FORLENZA

personalijuhatajate rühma esimees

Jean-Paul PREUMONT

sotsiaalnõunik

ETF nimel

Norbert HANSEN

raudteesektori esimees

Jean-Louis BRASSEUR

raudteesektori aseesimees

Doro ZINKE

peasekretär

Sabine TRIER

poliitikasekretär

(1)  Kokkuleppeosalised nõustuvad, et läbirääkimised teise järjestikuse väljaspool elukohta veedetava puhkeaja ning väljaspool elukohta veedetud puhkeaegade hüvitise kohta võiksid toimuda tööturu osapoolte vahel raudtee–ettevõtjate tasandil või riigi tasandil olenevalt sellest, kumba peetakse asjakohasemaks. Euroopa tasandil räägitakse järjestikuste väljaspool elukohta veedetavate puhkeaegade arvu ning väljaspool elukohta veedetavate puhkeaegade hüvitise küsimus uuesti läbi kaks aastat pärast käesoleva kokkuleppe allkirjastamist.

LISA

15 KM PIIRIST KAUGEMAL ASUVATE AMETLIKE PIIRIJAAMADE LOETELU, MILLE SUHTES KOKKULEPE EI OLE KOHUSTUSLIK

 

Rzepin (PL)

 

Tuplice (PL)

 

Zebrzydowice (PL)

 

Domodossola (I)

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

27.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/22

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2005,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu lisaprotokolli artiklis 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta seoses Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 ette nähtud perioodi pikendamisega

(2005/576/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 87 lõike 3 punkti e,

võttes arvesse nõukogu 29. juuli 2002. aasta otsust ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu lisaprotokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta seoses Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 ette nähtud perioodi pikendamisega,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu lisaprotokolli seoses Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 ette nähtud perioodi pikendamisega, eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitlev Euroopa leping (1) (edaspidi “Euroopa leping”) jõustus 1. veebruaril 1995.

(2)

Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et Rumeenia võib erandkorras viie aasta jooksul pärast Euroopa lepingu jõustumist ja lõike 1 punkti 3 erandi kohaselt anda terasetoodetega seotud restruktureerimiseks riigiabi, tingimusel et see aitab muuta abisaavad ettevõtted restruktureerimisperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks, sellise abi suurus ja osatähtsus on rangelt piiratud elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuga ja seda vähendatakse järk-järgult ning restruktureerimiskava on seotud üldise ratsionaliseerimise ja võimsuse vähendamisega Rumeenias.

(3)

Esialgne viieaastane periood lõppes 31. detsembril 1997.

(4)

Rumeenia taotles eespool nimetatud perioodi pikendamist detsembris 1997.

(5)

Tundus asjakohane pikendada kõnealust perioodi alates 1. jaanuarist 1998 veel kaheksaks aastaks või kuni kuupäevani, mil Rumeenia ühineb Euroopa Liiduga, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(6)

Sel eesmärgil kirjutasid ühendus ja Rumeenia 23. oktoobril 2002 alla Euroopa lepingu lisaprotokollile, mida alates nimetatud kuupäevast kohaldatakse ajutiselt.

(7)

Vastavalt lisaprotokolli artiklile 2 seatakse eespool nimetatud perioodi pikendamise tingimuseks see, et Rumeenia esitab komisjonile restruktureerimiskava ja äriplaanid, mis vastavad Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuetele ning mida on hinnanud ja mille on heaks kiitnud riigiabiga tegelev siseriiklik ametiasutus (konkurentsinõukogu).

(8)

2004. aasta detsembris esitas Rumeenia komisjonile restruktureerimiseks riigiabi saanud või saavate ettevõtete restruktureerimiskava ja äriplaanid.

(9)

Vastavalt lisaprotokolli artiklile 3 oleneb eespool nimetatud perioodi pikendamine komisjoni lõplikust hinnangust restruktureerimiskavale ja äriplaanidele.

(10)

Komisjon on läbi viinud Rumeenia esitatud restruktureerimiskava ja äriplaani lõpliku hindamise. Selle hinnangu kohaselt võimaldab restruktureerimiskava ja äriplaani rakendamine asjaomasel ettevõtetel muutuda tavalistes turutingimustes elujõuliseks. Lisaks on hinnangu kohaselt äriplaanides nimetatud restruktureerimiseks mõeldud riigiabi summa rangelt piiratud asjaomaste ettevõtete elujõulisuse saavutamiseks hädavajalikuga ning seda on järk-järgult vähendatud ja selle andmine lõpetati 2004. aasta lõpuks. Hinnangu kohaselt saavutatakse ka üldine ratsionaliseerimine ja abisaajate ettevõtete ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamine. Seetõttu jõuti hindamisel järeldusele, et restruktureerimiskava ja äriplaanid vastavad Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuetele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu lisaprotokolli artikli 2 kohaselt ja seoses Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud perioodi pikendamisega Rumeenia poolt komisjonile esitatud restruktureerimiskava ja äriplaanid on kooskõlas protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuetega.

Artikkel 2

Käesolevaga pikendatakse perioodi, mil Rumeenia võib vastavalt protokolli nr 2 artikli 9 lõike 4 sätetele anda erandkorras riigiabi terasetoodetega seotud restruktureerimiseks, veel kaheksaks aastaks alates 1. jaanuarist 1998 või kuni kuupäevani, mil Rumeenia ühineb Euroopa Liiduga, olenevalt sellest, kumb on varasem, nagu on ette nähtud lisaprotokolli artiklis 1.

Brüssel, 18. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW

(1)  EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2.