ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 194 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1191/2005,
25. juuli 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 26. juulil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25 juuli 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).
LISA
Komisjoni 25. juuli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
052 |
101,8 |
999 |
101,8 |
|
0707 00 05 |
052 |
72,3 |
999 |
72,3 |
|
0709 90 70 |
052 |
66,4 |
999 |
66,4 |
|
0805 50 10 |
388 |
62,9 |
508 |
58,8 |
|
524 |
73,5 |
|
528 |
64,5 |
|
999 |
64,9 |
|
0806 10 10 |
052 |
111,0 |
204 |
79,7 |
|
220 |
156,7 |
|
508 |
134,4 |
|
624 |
165,2 |
|
999 |
129,4 |
|
0808 10 80 |
388 |
85,0 |
400 |
84,0 |
|
404 |
86,2 |
|
508 |
82,4 |
|
512 |
69,7 |
|
524 |
52,1 |
|
528 |
58,0 |
|
720 |
57,5 |
|
804 |
80,7 |
|
999 |
72,8 |
|
0808 20 50 |
052 |
105,4 |
388 |
72,6 |
|
512 |
38,7 |
|
528 |
52,5 |
|
999 |
67,3 |
|
0809 10 00 |
052 |
132,2 |
094 |
100,2 |
|
999 |
116,2 |
|
0809 20 95 |
052 |
293,6 |
400 |
307,1 |
|
404 |
385,7 |
|
999 |
328,8 |
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
052 |
101,2 |
999 |
101,2 |
|
0809 40 05 |
624 |
86,7 |
999 |
86,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1192/2005,
25. juuli 2005,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1915/83 teatavate raamatupidamist käsitlevate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EMÜ) nr 1915/83 (2) artiklis 3 on sätestatud, et kontaktasutus edastab kõik põllumajandusaruanded komisjonile hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mida need käsitlevad. Saadud kogemusi arvesse võttes on asjakohane üheksakuulist tähtaega pikendada. |
(2) |
On asjakohane anda Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale 2004. aruandeaasta andmete esitamiseks üleminekumeetmena pikem ajavahemik, et võimaldada nende liikmesriikide sujuv üleminek põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks kasutatavale raamatupidamissüsteemile, mis on nende jaoks uus. |
(3) |
Seepärast on vaja määrust (EMÜ) nr 1915/83 vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 3 esimene lõige asendatakse järgmisega:
“Kontaktasutus edastab komisjonile kõik põllumajandusaruanded, mis on esitatud määruse (EMÜ) nr 2237/77 III lisas sätestatud vormis.
2004. aruandeaasta põllumajandusaruanded edastatakse hiljemalt 13 kuud pärast aruandeaasta lõppu. Kontaktasutused Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias edastavad siiski põllumajandusaruanded hiljemalt 18 kuud pärast nimetatud aruandeaasta lõppu.
Alates 2005. aruandeaastast edastatakse põllumajandusaruanded hiljemalt 12 kuud pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97).
(2) EÜT L 190, 14.7.1983, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2204/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 40).
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1193/2005,
25. juuli 2005,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 riikide ja territooriumide loetelu suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, (1) eriti selle artikleid 10 ja 21,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatakse loetelu kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud lemmikloomade liikumine ühendusse tingimusel, et teatavad nõuded on täidetud. |
(2) |
Esialgne kolmandate riikide loetelu koostati määrusega (EÜ) nr 998/2003, mida muudeti komisjoni määrusega (EÜ) nr 592/2004. (2) Kõnealune loetelu hõlmab riike ja territooriume, mis on marutaudivabad ja riike, kust marutaudi levimise ohtu ühendusse nende territooriumilt pärit lemmikloomade liikumise tõttu ei peeta suuremaks kui samalaadse liikumise puhul liikmesriikide vahel. |
(3) |
Argentina esitatud teabest selgub, et marutaudi levimise oht ühendusse Argentinast pärit lemmikloomade liikumise tõttu ei ole suurem kui samalaadse liikumise puhul liikmesriikide vahel või kolmandatest riikidest, mis on juba loetletud määruses (EÜ) nr 998/2003. Seepärast tuleks Argentina lisada määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud riikide ja territooriumide loetellu. |
(4) |
Selguse huvides tuleks kõnealune riikide ja territooriumide loetelu tervikuna asendada. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 998/2003 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 425/2005 (ELT L 69, 16.3.2005, lk 3).
(2) ELT L 94, 31.3.2004, lk 7.
LISA
“II LISA
RIIKIDE JA TERRITOORIUMIDE LOETELU
A OSA
|
IE – Iirimaa |
|
MT – Malta |
|
SE – Rootsi |
|
UK – Ühendkuningriik |
B OSA
1. jagu
a) |
DK – Taani, sealhulgas GL – Gröönimaa ja FO – Fääri saared; |
b) |
ES – Hispaania, sealhulgas mandriterritoorium, Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla; |
c) |
FR – Prantsusmaa, sealhulgas Prantsuse Guajaana (GF), Guadeloupe (GP), Martinique (MQ) ja Réunion (RE); |
d) |
GI – Gibraltar; |
e) |
PT – Portugal, sealhulgas mandriterritoorium, Assoorid ja Madeira saared; |
f) |
Muud liikmesriigid, v.a. A osas ja käesoleva jao punktides a, b, c ja e loetletud liikmesriigid. |
2. jagu
|
AD – Andorra |
|
CH – Šveits |
|
IS – Island |
|
LI – Liechtenstein |
|
MC – Monaco |
|
NO – Norra |
|
SM – San Marino |
|
VA – Vatikani Linnriik |
C OSA
|
AC – Ascension |
|
AE – Araabia Ühendemiraadid |
|
AG – Antigua ja Barbuda |
|
AN – Hollandi Antillid |
|
AR – Argentina |
|
AU – Austraalia |
|
AW – Aruba |
|
BB – Barbados |
|
BH – Bahrein |
|
BM – Bermuda |
|
CA – Kanada |
|
CL – Tšiili |
|
FJ – Fidži |
|
FK – Falklandi saared |
|
HK – Hongkong |
|
HR – Horvaatia |
|
JM – Jamaica |
|
JP – Jaapan |
|
KN – Saint Kitts ja Nevis |
|
KY – Kaimanisaared |
|
MS – Montserrat |
|
MU – Mauritius |
|
NC – Uus-Kaledoonia |
|
NZ – Uus-Meremaa |
|
PF – Prantsuse Polüneesia |
|
PM – Saint-Pierre ja Miquelon |
|
RU – Venemaa Föderatsioon |
|
SG – Singapur |
|
SH – Saint Helena |
|
TW – Taiwan |
|
US – Ameerika Ühendriigid |
|
VC – Saint Vincent ja Grenadiinid |
|
VU – Vanuatu |
|
WF – Wallis ja Futuna |
|
YT – Mayotte” |
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1194/2005,
25. juuli 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2799/1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad loomatoiduks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri jaoks toetuse andmise osas ja kõnealuse lõssipulbri müügi osas
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2799/1999 (2) artiklile 26 on sekkumisametid välja kuulutanud alalise pakkumismenetluse enne 1. septembrit 2004 ladustatud lõssipulbri jaoks. |
(2) |
Pidades silmas veel saadaolevat kogust ja turuolukorda, tuleks see kuupäev muuta 1. juuliks 2005. |
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2799/1999 artikli 26 lõikes 2 asendatakse kuupäev 1. september 2004 kuupäevaga 1. juuli 2005.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1009/2005 (ELT L 170, 1.7.2005, lk 31).
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1195/2005,
25. juuli 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 214/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 214/2001 (2) artiklile 21 on liikmesriikide sekkumisasutuste poolt müügiks pakutava lõssipulbri kogused piiratud enne 1. septembrit 2004 ladustatud kogustega. |
(2) |
Pidades silmas hetkel saadaolevaid koguseid ja praegust turuolukorda, tuleks seda tähtaega pikendada 1. juulini 2005. |
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklis 21 asendatakse kuupäev 1. september 2004 kuupäevaga 1. juuli 2005.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1196/2005,
22. juuli 2005,
teatavate kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987 määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemide ning eelneva ja tagasiulatuva ühenduse kontrolliga tekstiiltoodete ühendusse importimisel, võib liikmesriikide tolliasutuste poolt väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel 60 päeva vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.
Artikkel 2
Vastavalt ühenduses kehtivatele meetmetele, mis on seotud tekstiiltoodete kahekordse kontrollimise süsteemi ning eelneva ja tagasiulatuva ühenduse järelevalvega nende importimisel ühendusse, võib liikmesriikide tolliasutuste poolt väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 alusel tugineda veel 60 päeva vältel.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
László KOVÁCS
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 493/2005 (ELT L 82, 31.3.2005, lk 1).
(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendused |
(1) |
(2) |
(3) |
Põhiliselt riidest valmistatud sõrmkinnas. Põhiosa sõrmkinda pealismaterjalist – kinda käeselg (peale sõrmede selgade), randmeosa, sõrmevahed, pöidlatükk ja labakäe küljetükid – on riidest, mille sisepind on kaetud mittepoorse plastkihiga. Peopesa, pöidla sisekülg ja sõrmede peopesapoolsed osad, samuti sõrmede otsad on trikookangast, mille välispind on kaetud mittepoorse plastiga. Sõrmede seljad ja pöidla väliskülg on mõlemalt poolt trikookangaga kaetud vahtplastist. Sõrme- ja pöidlanukkide peal on kummitükid ning nimetissõrme välisküljel on samuti õhuke kummiriba. Randmepiirkonnas on kummipael, takjakinnisega käeseljal, ja kinda avauses pingutusnööriga kinnis. (Vaata fotod nr 635 A + B) (1) |
6216 00 00 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodi 6216 00 00 sõnastusega. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 6216 ja klassifitseerimise üldreegel 3 b. Sõrmkinnast kasutatakse peamiselt käe soojas hoidmiseks. Seejuures on soojaandvas pealismaterjalis ülekaalus riie, andes tootele tema põhiomaduse klassifitseerimise üldreegli 3 b mõistes. |
(1) Foto on üksnes illustratsiooniks.
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1197/2005,
25. juuli 2005,
puu- ja köögivilja (õunte) B süsteemi ekspordilitsentside väljaandmise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1961/2001, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 951/2005 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B süsteemi ekspordilitsentse. |
(2) |
Pidades silmas komisjonile tänasel päeval kättesaadavat teavet, on oht, et õunte puhul jooksvaks ekspordiperioodiks ettenähtud soovituslikke koguseid ületatakse. See ületamine piirab eksporditoetuste nõuetekohast toimimist puu- ja köögiviljasektoris. |
(3) |
Selle olukorra vältimiseks tuleks B süsteemi litsentside taotlused pärast 26. juulit 2005 eksporditavate õunte puhul tagasi lükata kuni jooksva ekspordiperioodi lõpuni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2005 artikli 1 alusel õunte suhtes esitatud B süsteemi ekspordilitsentside taotlused, mille puhul on ekspordideklaratsioonid vastu võetud pärast 26. juulit 2005 ja enne 16. septembrit 2005, lükatakse tagasi.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 26. juulil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).
(2) EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).
(3) ELT L 160, 23.6.2005, lk 19. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1078/2005 (ELT L 177, 9.7.2005, lk 3).
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/12 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2005/49/EÜ,
25. juuli 2005,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, mis käsitleb sõidukite tekitatud raadiohäireid (elektromagnetilist ühilduvust), ja nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, mis käsitleb sõidukite tekitatud raadiohäireid (elektromagnetilist ühilduvust), (2) eriti selle artiklit 4,
ning arvestades, et:
(1) |
Direktiiv 72/245/EMÜ on üks direktiivi 70/156/EMÜ alusel kehtestatud tüübikinnitusmenetluse direktiividest. |
(2) |
Selleks et tagada lähiala liiklusradareid kasutavate tehnoloogiate arendamist ja juurutamist sõidukite ohutuse täiustamiseks, on komisjon ühtlustanud kahe raadiospektri sagedusala kasutamise oma 8. juuli 2004. aasta otsusega 2004/545/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta sagedusalal 79 GHz seoses lähiala liiklusradarite kasutusega ühenduses (3) ja 17. jaanuari 2005. aasta otsusega 2005/50/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta lainealal 24 GHz seoses lähiala liiklusradarite ajaliselt piiratud kasutusega ühenduses. (4) |
(3) |
Raadiospektri sagedusala 79 GHz on osutunud lähiala radarite pikaajaliseks ja alaliseks väljatöötamise ja juurutamise tarvis sobivaimaks sagedusalaks. Vastavalt sellele on otsuses 2004/545/EÜ raadiospektri sagedusala 79 GHz eraldatud lähiala radarite tarbeks ning tehtud selleks kättesaadavaks häirete ja kaitstuse puudumise põhimõttest lähtuvalt. Siiski on raadiospektri sagedusala 79 GHz veel väljatöötamisel ning ei ole kohe kättesaadav majanduslikult tasuval viisil. |
(4) |
Raadiospektri sagedusalal 24 GHz liiklusradarite ajaliselt piiratud kasutamine on lubatud otsusega 2005/50/EÜ. Kõnealust sagedusala kasutavad seadmed on kohe ja mõistliku hinnaga kättesaadavad, mis võimaldab kiiresti hinnata lähiala liiklusradarite juurutamise tõhusust liiklusohutuse seisukohast. Siiski on kõnealusel tehnoloogial põhinevate radarite kasutamine piiratud, et vältida teiste raadiospektri sagedusala 24 GHz kasutavate seadmete raadiohäireid. |
(5) |
Otsusega 2005/50/EÜ on sagedusala 24 GHz radareid lubatud kasutada ainult juhul, kui need on uuele sõidukile tehases paigaldatud või nendega asendatakse selliselt paigaldatud radareid ning ainult kuni 30. juunini 2013. Vastavalt otsuse 2005/50/EÜ artiklile 5 võib seda tähtaega siiski pikendada. |
(6) |
Otsuse 2005/50/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid looma seiresüsteemi, mille eesmärgiks on teha kindlaks, kui palju sagedusala 24 GHz lähiala radaritega varustatud sõidukeid on nende territooriumil registreeritud. See on vajalik selleks, et anda liikmesriikidele sobivad vahendid seire läbiviimiseks. |
(7) |
Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 72/245/EMÜ. |
(8) |
Direktiivi 72/245/EMÜ muudatused mõjutavad direktiivi 70/156/EMÜ. Seetõttu on vaja viimati nimetatud direktiivi vastavalt muuta. |
(9) |
Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 70/156/EMÜ alusel asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 72/245/EMÜ muutmine
Direktiivi 72/245/EMÜ muudetakse järgmiselt:
1. |
I lisasse lisatakse järgmised punktid pärast punkti 2.1.12.2:
|
2. |
II A lisasse lisatakse järgmised punktid pärast punkti 12.2.7:
|
3. |
III A lisasse lisatakse järgmised punktid pärast punkti 1.3:
|
Artikkel 2
Direktiivi 70/156/EMÜ muutmine
Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse järgmiselt:
1. |
I ja III lisasse lisatakse järgmised punktid pärast punkti 12.6.4:
|
2. |
IX lisas asendatakse kõikide mudelite vastavustunnistuse 2. poolel punkt 50 alljärgnevaga: “50. Märkused
|
Artikkel 3
Üleminekusätted
1. Kui käesoleva direktiivi kohaselt muudetud direktiivis 72/245/EMÜ sätestatud tingimusi ei täideta, siis alates 1. juulist 2006 liikmesriik, võttes aluseks elektromagnetilise ühilduvuse:
a) |
peab kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 1 alusel arvama uute sõidukitega kaasas olevad direktiivi 70/156/EMÜ sätetele vastavad vastavustunnistused kehtetuks; |
b) |
võib keelduda uue sõiduki registreerimisest, müügist või kasutuselevõtust. |
Kehtivad load sõidukitele, mis ei ole 24 GHz või 79 GHz lähiala radariga varustatud jäävad samaks.
2. Alates 1. juulist 2013 peavad liikmesriigid keelama sagedusala 24 GHz lähiala liiklusradariga varustatud sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu.
3. Juhul kui otsuse 2005/50/EÜ artikli 2 lõikes 5 nimetatud kontrollpäeva muudetakse kooskõlas selle otsuse artikliga 5, peavad liikmesriigid keelama sagedusala 24 GHz lähiala liiklusradariga varustatud sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu pärast muudetud kontrollpäeva.
Artikkel 4
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2006. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad kõnealused sätted alates 1. juulist 2006.
Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi määravad liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 25. juuli 2005.
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1; viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).
(2) EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15; viimati muudetud direktiiviga 2004/104/EÜ.
(3) ELT L 241, 13.7.2004, lk 66.
(4) ELT L 21, 25.1.2005, lk 15.
(5) ELT L 21, 25.1.2005, lk 15.
(6) ELT L 241, 13.7.2004, lk 66.”
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
26.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 194/15 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/575/ÜVJP,
18. juuli 2005,
Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:
(1) |
19.–20. juunil 2003 Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks kooskõlastatud ELi õppepoliitika arendamise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, mis hõlmab nii tsiviil- kui sõjalist mõõdet. |
(2) |
Nõukogu kiitis 17. novembril 2003 heaks ELi koolituspoliitika Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, millele järgnes ELi koolituskontseptsiooni heakskiitmine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas 13. septembril 2004, mis hõlmas ka Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (edaspidi “ESDC”) loomise põhimõtete määratlemist. |
(3) |
Euroopa Ülemkogu kiitis 16. ja 17. detsembril 2004 heaks töö alustamise ESDC toimimiskorra määratlemiseks. |
(4) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee kinnitas 31. mail 2005 ESDC toimimiskorra ning sealhulgas juhtkomitee, akadeemilise juhatuse ja püsiva sekretariaadi loomise, mis peaksid täitma enda ülesandeid vastavalt nimetatud toimimiskorrale. |
(5) |
ESDC peaks olema keskne õppeasutus, mis pakub Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalast koolitust, keskendudes seejuures eelkõige koolituskursustele Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalastele strateegilisel tasandil. Sellisel kujul peaks ta olema aktiivseks partneriks kogu ELi koolituskorralduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
ESDC loomine
1. Käesolevaga luuakse Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC).
2. ESDC hakkab toimima võrgustikuna, mis ühendab julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustega tegelevaid siseriiklike instituute, kolledžeid, akadeemiaid ja ELi institutsioone ning Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituuti (edaspidi “instituudid”).
3. ESDC loob tihedad sidemed ELi institutsioonidega.
Artikkel 2
Missioon
ESDC pakub koolitust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna strateegilisel tasandil, et arendada ja edendada tsiviilisikute ja sõjaväelaste ühist arusaamist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, ning et õppetegevuse kaudu määrata kindlaks ja levitada häid tavasid mitmetes Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes.
Artikkel 3
Eesmärgid
ESDC eesmärgid on järgmised:
a) |
edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa julgeolekukultuuri; |
b) |
edendada paremat arusaamist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisest osast; |
c) |
varustada ELi institutsioone vastavate teadmistega töötajatega, kes on võimelised tõhusalt töötama kõigis Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes; |
d) |
varustada liikmesriikide valitsusasutusi ja personali vastavate teadmistega töötajatega, kes tunnevad ELi poliitikaid, institutsioone ja menetlusi; ning |
e) |
aidata edendada ametialaseid suhteid ja kontakte koolitusel osalejate vahel. |
Artikkel 4
ESDC ülesanded
1. ESDC peamised ülesanded vastavalt tema missioonile ja eesmärkidele on korraldada ja viia läbi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalast koolitustegevust.
2. ESDC koolitustegevus koosneb kahte liiki koolitusest:
a) |
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kõrgema taseme kursus; ning |
b) |
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalane ettevalmistuskursus. |
Muu koolitustegevuse korraldamise üle otsustab artiklis 5 osutatud juhtkomitee.
3. Lisaks sellele:
a) |
toetab ESDC siseriiklike instituutide vahel loodavaid kontakte; |
b) |
paigaldab ESDC koolitustegevust toetava ESDC internetipõhise kaasaegse kaugõppesüsteemi ja haldab seda; |
c) |
töötab välja ja arendab ESDC välja ELi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalase koolituse õppematerjali; |
d) |
annab ESDC toetusi iga-aastase ELi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaalase koolitusprogrammi läbiviimiseks; ning |
e) |
asutab ESDC koolitustel osalenute vilistlasvõrgustiku. |
4. ESDC koolitustegevust viivad läbi instituudid, mis moodustavad ESDC võrgustiku.
5. ESDC võrgustiku osaks olev Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EU ISS) toetab ESDC koolitustegevust, seda eelkõige EU ISS väljaannete ja EU ISS teadlaste peetavate loengute tulemusena ning võimaldades kasutada oma veebisaiti internetipõhise kaasaegse kaugõppesüsteemi raames ja huvides.
Artikkel 5
Struktuur
1. ESDC alluvusse luuakse järgmised organid:
a) |
juhtkomitee, kes vastutab kogu ESDC koolitustegevuse kooskõlastamise ja juhtimise eest; |
b) |
akadeemiline juhatus, kes tagab koolitustegevuse kvaliteedi ja sidususe; |
c) |
ESDC alaline sekretariaat (edaspidi “sekretariaat”), kes abistab eelkõige juhtkomiteed ja akadeemilist juhatust. |
2. Juhtkomitee, akadeemiline juhatus ja sekretariaat täidavad vastavalt artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud ülesandeid.
Artikkel 6
Juhtkomitee
1. Juhtkomiteesse kuulub iga liikmesriigi nimetatud üks esindaja. Asendusliige võib komitee iga liiget esindada või temaga koos komitee töös osaleda. Liikmeks nimetamise kirjad, mille liikmesriik on nõuetekohaselt kinnitanud, antakse peasekretärile/kõrgele esindajale.
Ühinevate riikide esindajad võivad juhtkomitee koosolekutel osaleda aktiivsete vaatlejatena.
2. Komitee koosolekuid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja ja komitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas.
3. Komitee koosolekutele kutsutakse osalema peasekretäri/kõrge esindaja ja komisjoni esindajad.
4. Komitee ülesanded on:
a) |
koostada ESDC iga-aastane akadeemiline programm; |
b) |
valida liikmesriik (liikmesriigid), kus ESDC koolitus läbi viiakse ning instituudid, kes koolitust läbi viivad; |
c) |
töötada välja ja kiita heaks iga-aastane akadeemiline programm ning kavandada õppekava kõigi ESDC koolitustegevuste jaoks; |
d) |
võtta vastu hindamisaruanded ja ESDC koolitustegevuse üldine aastaaruanne, mis edastatakse asjaomastele nõukogu organitele; ning |
e) |
nimetada igaks akadeemiliseks aastaks akadeemilise juhatuse esimees. |
5. Komitee võtab vastu oma töökorra.
6. Komitee otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Liikmesriikide hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud häälte arv.
Artikkel 7
Akadeemiline juhatus
1. Akadeemiline juhatus koosneb asjaomasel akadeemilisel aastal koolitusega tegelevate instituutide juhtivatest esindajatest.
2. Juhatuse esimehe nimetab juhtkomitee juhatuse liikmete hulgast.
3. Juhatuse koosolekutele kutsutakse osalema ESDC koolitustegevusse eelneval ja järgneval akadeemilisel aastal kaasatud instituutide esindajad, samuti peasekretäri/kõrge esindaja ja komisjoni esindajad. Juhatuse koosolekutele võib kutsuda osalema siseriiklike ning Euroopa institutsioonide akadeemilisi eksperte ja juhtivametnikke.
4. Juhatuse ülesanded on järgmised:
a) |
viia ellu heakskiidetud iga-aastane akadeemiline programm ESDC võrgustiku instituutide kaudu; |
b) |
teostada järelevalvet internetipõhise kaasaegse kaugõppesüsteemi üle; |
c) |
töötada välja eelnevalt heakskiidetud üldisel õppekaval põhinev üksikasjalik õppekava kõigi ESDC koolitustegevuste jaoks; |
d) |
tagada kõikide instituutide vahel ESDC koolitustegevuse üldine kooskõlastamine; |
e) |
vaadata läbi eelmise akadeemilise aasta koolitusstandardid; |
f) |
esitada juhtkomiteele ettepanekud järgmise akadeemilise aasta koolitustegevuseks; ning |
g) |
koostada juhtkomiteele edastamiseks hindamisaruannete projektid iga ESDC koolituskursuse kohta ja ESDC tegevuse üldise aastaaruande projekt. |
5. Juhtkomitee võtab vastu juhatuse töökorra.
Artikkel 8
Sekretariaat
1. ESDC sekretariaadina tegutseb nõukogu peasekretariaat.
Personal värvatakse nõukogu peasekretariaadi, liikmesriikide ja ESDC võrgustiku instituutide poolt.
2. Sekretariaat abistab juhtkomiteed ja akadeemilist juhatust, täidab tegevust toetavaid haldusülesandeid ning aitab korraldada ESDC Brüsselis toimuvat koolitustegevust.
3. Sekretariaat teeb tihedat koostööd komisjoniga.
Iga ESDC võrgustiku instituut nimetab sekretariaadiga suhtlemiseks kontaktisiku, kes tegeleb ESDC koolitustegevusega seotud organisatsiooniliste ja haldusküsimustega.
Artikkel 9
ESDC koolitustegevuses osalemine
1. Kõik ESDC koolitustegevusest võivad osa võtta kõikide liikmesriikide ja ühinejariikide kodanikud. Koolitust organiseerivad ja läbiviivad instituudid tagavad, et nimetatud põhimõtet kohaldatakse eranditeta.
ESDC koolitustegevuses võivad põhimõtteliselt osaleda ka kandidaatriikide ja vajadusel kolmandate riikide kodanikud.
2. Osalejateks on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas strateegiliste aspektidega tegelevad tsiviilvaldkonna töötajad ja sõjaväelased.
ESDC koolitustegevuses võib kutsuda muu hulgas osalema valitsusväliste organisatsioonide, akadeemiliste õppeasutuste ja meedia, samuti äriringkondade esindajaid.
3. ESDC koolituskursuse lõpetanule antakse peasekretäri/kõrge esindaja allkirjastatud tunnistus. Tunnistuse andmise korra kehtestab juhtkomitee. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid tunnustavad nimetatud tunnistust.
Artikkel 10
Koostöö
ESDC teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste asjakohaste osalejatega, nagu kolmandate riikide siseriiklikud koolitusinstituudid, ja tugineb nende erialastele teadmistele.
Artikkel 11
Rahastamine
1. Iga liikmesriik, ELi institutsioon, ELi asutus ja ESDC võrgustiku instituut kannab kõik oma ESDC tegevuses osalemisega seotud kulud, kaasa arvatud töötasud, toetused, sõidukulud ning ESDC koolitustegevuse organisatsioonilise ja haldustoega seotud kulud.
2. Liikmesriigid ja ESDC võrgustiku instituudid kannavad kulud, mis nad on teinud seoses oma personali andmisega sekretariaadi käsutusse, sealhulgas töötasud, toetused ja sõidukulud.
3. Nõukogu peasekretariaat kannab kõik kulud, mis tulenevad artiklis 8 sätestatud ülesannete täitmisest või on nendega seotud, sealhulgas oma personali andmisega seotud kulud.
4. Iga ESDC koolitusel osaleja kannab kõik oma osalemisega seotud kulud.
5. Nõukogu peasekretariaat haldab sihtotstarbeliste tuludena liikmesriikide, ELi institutsioonide, ELi asutuste ja ESDC võrgustiku moodustavate instituutide poolt tehtud vabatahtlikke makseid, mille eesmärgiks on rahastada eritegevusi, eelkõige artikli 4 lõikes 3 osutatud ESDC teabesüsteemide võrkude või rakenduste väljatöötamist, paigaldamist ja kasutamist.
6. Juhtkomitee võtab lõikes 5 osutatud maksete osas vastu tegutsemiskorra.
Artikkel 12
Julgeolekueeskirjad
ESDC tegevusele kohaldatakse nõukogu julgeolekueeskirju, mis on sätestatud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad. (1)
Artikkel 13
Läbivaatamine
Juhtkomitee võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu ESDC tegevus- ja perspektiivide aruande, mis sisaldab muu hulgas teavet finantskorra kohta ning esitab selle hiljemalt 31. detsembriks 2007 nõukogule ja käesoleva ühismeetme läbivaatamise eesmärgil sekretariaadile.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 15
Avaldamine
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 18. juuli 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. STRAW
(1) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2004/94/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).