ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 191

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
22. juuli 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1158/2005, 6. juuli 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1159/2005, 6. juuli 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

16

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1160/2005, 6. juuli 2005, millega muudetakse ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni osas, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavate teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile  ( 1 )

18

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1161/2005, 6. juuli 2005, muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa

22

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, 6. juuli 2005, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ

29

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/33/EÜ, 6. juuli 2005, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta

59

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 22. aprill 2005, millega luuakse Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu

70

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1158/2005,

6. juuli 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1165/98 (3) kehtestas ühtse alusraamistiku ühenduse ettevõtlusstatistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks majandustsükli analüüsimise eesmärgil.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamine komisjoni määrustega (EÜ) nr 586/2001, (4)(EÜ) nr 588/2001 (5) ja (EÜ) nr 606/2001, (6) mis käsitlevad vastavalt tööstuse põhirühmade määratlust, muutujate määratlust ja erandite lubamist liikmesriikidele, on loonud praktiliste kogemuste kogumi, mis võimaldab välja selgitada kiirstatistika edasiseks parandamiseks vajalikud meetmed.

(3)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu tegi majandus- ja rahaliidu statistikanõudeid käsitlevas tegevuskavas ning selle tegevuskava rakendamise eduaruannetes kindlaks muud statistika parandamise põhiaspektid lisaks määrusega (EÜ) nr 1165/98 hõlmatutele.

(4)

Rahapoliitika jaoks vajab Euroopa Keskpank (EKP) kiirstatistika edasiarendamist nagu on sedastatud EKP dokumendis, mis käsitleb üldmajandusstatistikale esitatavaid statistikanõudeid, ning eriti vajab ta õigeaegseid, usaldusväärseid ja olulisi koondandmeid eurotsooni kohta.

(5)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (7) asutatud statistikaprogrammi komitee on kindlaks teinud Euroopa peamised majandusnäitajad, mis jäävad väljapoole määruse (EÜ) nr 1165/98 reguleerimisala.

(6)

Seetõttu on vaja muuta määrust (EÜ) nr 1165/98 valdkondades, mis on eriti tähtsad rahapoliitika tegemisel ja konjunktuuritsükli uurimisel.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega.

(8)

Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia rakendamine hõlmab ettevõtete ülemäärase koormuse vähendamist ning uute tehnoloogiate levitamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1165/98 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

järgmine punkt lisatakse ainsale lõigule:

“d)

osalemine Eurostati koordineeritud Euroopa valimiskeemides hinnanguliste Euroopa andmete saamiseks.

Üksikasjad esimeses lõigus nimetatud skeemide kohta täpsustatakse lisades. Nende heakskiitmine ja rakendamine toimub artiklis 18 sätestatud korras.

Euroopa valimiskeemid võetakse kasutusele juhul, kui siseriiklikud valimiskeemid ei vasta Euroopa nõuetele. Lisaks sellele võivad liikmesriigid omal valikul osaleda Euroopa valimiskeemides, kui need skeemid võimaldavad oluliselt vähendada statistikasüsteemi kulusid või ettevõtete koormust, mille Euroopa nõuded endaga kaasa toovad. Euroopa valimiskeemis osalemine peab vastama liikmesriigi tingimustele asjaomase muutuja esitamise suhtes kooskõlas sellise skeemi eesmärgiga. Euroopa skeemid võivad olla suunatud andmete edastamise tingimustele, üksikasjatasemele ning tähtaegadele.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

“Kohustuslikku andmete kogumist kasutatakse sellise teabe saamiseks, mis ei ole juba saadaval (nõutava tähtajalisusega) muudest allikatest nagu registritest; andmeid kogutakse võimaluse korral elektrooniliste ning veebipõhiste küsimustike abil.”

2)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Muutujate kvaliteeti testitakse korrapäraselt, võrreldes neid muu statistilise teabega; seda võrdlust teostab iga liikmesriik ja komisjon (Eurostat). Lisaks sellele kontrollitakse muutujate sisemist ühtivust.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Kvaliteedi hindamisel võrreldakse andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutustega ja sellest tuleneva koormusega ettevõtetele, eelkõige väikeettevõtetele. Liikmesriigid edastavad komisjoni taotluse korral komisjonile hindamiseks vajaliku teabe vastavalt ühtsetele Euroopa meetoditele, mille on töötanud välja komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega.”

3)

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Komisjon annab pärast statistikaprogrammi komiteega konsulteerimist hiljemalt 11. veebruariks 2006 välja soovitusliku metoodikajuhendi, mis sisaldab selgitusi lisades sätestatud eeskirjade kohta ning kiirstatistikaga seotud juhtnööre.”

4)

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Komisjon esitab 11. augustiks 2008 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle olulisust ja kvaliteeti ning näitajate läbivaatamist käsitleva aruande. Aruanne käsitleb konkreetselt ka sellest määrusest tulenevat statistikasüsteemi kulu ja ettevõtetele tulenevat koormust, võrreldes sellest saadava kasuga. Aruandes kajastatakse parimaid tavasid ettevõtete koormuse vähendamiseks ning näidatakse ära koormuse ja kulude vähendamise viisid.”

5)

Artiklile 17 lisatakse järgmine punkt:

“j)

Euroopa valimiskeemide kasutusele võtmine (artikkel 4).”

6)

Lisad A — D muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 6. juuli 2005.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 158, 15.6.2004, lk 3.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. veebruari 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11.

(5)  EÜT L 86, 27.3.2001, lk 18.

(6)  EÜT L 92, 2.4.2001, lk 1.

(7)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.


LISA

(A) OSA

Määruse (EÜ) nr 1165/98 A lisa muudetakse järgmiselt:

Reguleerimisala

Jao a (“Reguleerimisala”) tekst asendatakse järgmisega:

“Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE jagudes C — E loetletud tegevusalade suhtes või kõigi CPA jagudes C — E loetletud toodete suhtes.”

Muutujate loend

Jao c (“Muutujate loend”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktile 1 lisatakse järgmine muutuja:

“Muutuja

Nimetus

340

Impordihinnad”

2)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Välisturu tootjahindade (312) ja impordihindade (340) andmed võib arvutada väliskaubandusest või muudest allikatest saadud toodete ühikuväärtuse alusel ainult juhul, kui see ei too kaasa olulist kvaliteedi langust võrreldes konkreetse teabega hindade kohta. Komisjon määrab artiklis 18 sätestatud korras kindlaks tingimused vajaliku andmekvaliteedi tagamiseks.”;

3)

punkt 9 asendatakse järgmisega:

“9.

Tootjahindu ning impordihindu (310, 311, 312 ja 340) käsitlevaid andmeid ei pea esitama järgmiste NACE või CPA rühmade kohta: 12.0, 22.1, 23.3, 29.6, 35.1, 35.3, 37.1, 37.2. Rühmade loendit võib muuta kuni 11. augustini 2008 artiklis 18 sätestatud korras.”;

4)

lisatakse järgmine punkt:

“10.

Impordihindu väljendav muutuja (340) arvutatakse CPA toodete alusel. Impordiga seotud tegevusalasid võib liigendada väljaspool NACE jagusid C — E.”

Vorm

Jao d (“Vorm”) tekst asendatakse järgmistega:

“1.

Kõik muutujad tuleb võimaluse korral edastada korrigeerimata kujul.

2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendav muutuja (110) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

3.

Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujaid ka hooajaliselt korrigeerituna või trenditsüklitena. Komisjon (Eurostat) võib esitada ja avaldada need muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trenditsükli ridadena ainult juhul, kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud.

4.

Muutujad 110, 310, 311, 312 ja 340 edastatakse indeksitena. Kõik teised muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.”

Vaatlusaeg

Jakku e (“Vaatlusaeg”) lisatakse järgmine muutuja:

“Muutuja

Vaatlusaeg

340

kuu”

Detailsusaste

Jao f (“Detailsusaste”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.

Kõik muutujad, välja arvatud impordihinda väljendav muutuja (340), edastatakse NACE jao (ühekohaline tähtkood), alajao (kahekohaline tähtkood) ja jaotise kahenumbrilisel tasemel. Muutuja 340 esitatakse CPA jao (ühekohaline tähtkood), alajao (kahekohaline tähtkood) ja jaotise kahenumbrilisel tasemel.

2.

Lisaks sellele edastatakse toodangu (110) indeks ning tootjahinna (310, 311, 312) indeks NACE D jao puhul NACE kolmenumbrilisel ja neljanumbrilisel tasemel. Kolmenumbrilisel ja neljanumbrilisel tasemel edastatavad indeksid peavad vastama iga liikmesriigi puhul vähemalt 90 %le NACE D jao kogulisandväärtusest asjassepuutuval võrdlusaastal. Nende muutujate kohta ei pea kõnesolevaid üksikasjalikke andmeid edastama liikmesriigid, kelle NACE D jao kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 4 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.”;

2)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Lisaks sellele tuleb kõik muutujad, välja arvatud käivet ja uusi tellimusi väljendavad muutujad (120, 121, 122, 130, 131, 132), edastada NACE jagusid C — E hõlmava kogutööstuse ja komisjoni määruses (EÜ) nr 586/2001 (1) määratletud tööstuse põhirühmade kohta.

3)

lisatakse järgmised punktid:

“5.

Käivet väljendavad muutujad (120, 121, 122) tuleb edastada NACE C ja D jagusid hõlmava kogutööstuse ja tööstuse põhirühmade kohta, välja arvatud tööstuse põhirühmad, mis on seotud energiatootmisega.

6.

Uusi tellimusi väljendavad muutujad (130, 131, 132) tuleb edastada kogu toodangu, NACE D jao ja nende tööstuse põhirühmade kohta, mis on hõlmatud käesoleva lisa jao c (“Muutujate loend”) punktis 8 määratletud NACE jagude loendiga.

7.

Impordihinna muutuja (340) tuleb esitada kogu tööstustoodangu, CPA jao C — E ning tööstuse põhirühmade kohta, mis on määratletud vastavalt määrusele (EÜ) nr 586/2001 CPA tooterühmade kohta. Seda muutujat ei pea esitama need liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud.

8.

Komisjon määrab artiklis 18 sätestatud korras kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks impordihinda väljendava muutuja suhtes (340).

9.

Välisturu tootjahindu väljendavad muutujad (122, 132 ja 312) tuleb edastada eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta. Eraldi tuleb esitada NACE C — E jagusid hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, NACE jagu (ühekohaline tähtkood), alajagu (kahekohaline tähtkood) ja jaotis kahenumbrilisel tasemel. Muutuja 122 puhul ei nõuta teavet NACE E kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinda väljendav muutuja (340) edastada eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta. Eraldi tuleb esitada CPA C — E jagusid hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, CPA jagu (ühekohaline tähtkood), alajagu (kahekohaline tähtkood) ja jaotis kahenumbrilisel tasemel. Komisjon määrab artiklis 18 sätestatud korras kindlaks artikli 4 lõike 2 esimeses lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks eurotsooni ja eurovälise tsooni eristamisel. Euroopa valimiskeem võib impordihinda väljendava muutuja kohaldamisel piirduda toodete impordiga eurotsooni välistest riikidest. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, ei pea esitama muutujaid 122, 132, 312 ja 340 eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta.

10.

Kui liikmesriigi NACE C, D ja E jao lisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 1 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peab ta edastama andmed kogutööstuse, tööstuse põhirühmade kohta ning NACE jao tasemel või CPA jao tasemel.”.

Andmete edastamise tähtajad

Jao g (“Andmete edastamise tähtajad”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktis 1 muudetakse või sinna lisatakse teatud muutujad järgmiselt:

“Muutuja

Tähtajad

110

1 kuu ja 10 kalendripäeva

(…)

(…)

210

2 kuud

(…)

(…)

340

1 kuu ja 15 kalendripäeva”;

2)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

NACE rühma- ja klassitasemel või CPA rühma- ja klassitasemel esitatavate andmete tähtaeg võib olla 15 päeva võrra pikem.

Kogutööstuse, tööstuse põhirühmade kohta ning NACE jao ja jaotise tasemel või CPA jao ja jaotise tasemel esitatavate andmete tähtaega võib 15 päeva pikendada selliste liikmesriikide puhul, kus lisandväärtus NACE C, D ja E jaos asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.”

Prooviuuringud

Jaost h (“Prooviuuringud”) jäetakse välja punktid 2 ja 3.

Esimene vaatlusperiood

Jakku i (“Esimene vaatlusperiood”) lisatakse järgmised punktid:

“Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb edastada muutujad eraldi eurotsooni kuuluvate ja eurotsooni mittekuuluvate välisturgude kohta, on hiljemalt jaanuar 2005.

Esimene vaatlusperiood muutuja 340 puhul on hiljemalt jaanuar 2006, tingimusel et kasutatav võrdlusaasta ei ole hilisem kui 2005.”

Üleminekuperiood

Jakku j (“Üleminekuperiood”) lisatakse järgmised punktid:

“3.

Üleminekuperioodi, mis lõpeb 11. augustil 2007, võib lubada muutuja 340 puhul ning muutujate 122, 132, 312 ja 340 esitamise puhul eraldi eurotsooni ja eurovälise tsooni kohta artiklis 18 sätestatud korras.

4.

Muutuja 110 andmete edastamise tähtaja muutmiseks võib artiklis 18 sätestatud korras lubada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt 11. augustil 2007.

5.

Muutuja 210 andmete edastamise tähtaja muutmiseks võib artiklis 18 sätestatud korras lubada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt 11. augustil 2006.”

(B) OSA

Määruse (EÜ) nr 1165/98 B lisa muudetakse järgmiselt:

Muutujate loend

Jao c (“Muutujate loend”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 5 asendatakse järgmise tekstiga:

“5.

Ehituskulusid väljendavate muutujate (320, 321, 322) ligikaudsed väärtused võib esitada tootjahindu väljendava muutuja (310) kaudu üksnes juhul, kui ehituskulusid väljendavad muutujad ei ole kättesaadavad. Seda lubatakse kuni 11. augustini 2010.”;

2)

lisatakse järgmine punkt:

“6.

Liikmesriigid viivad läbi komisjoni algatatud ja liikmesriikidega konsulteerides kindlaks määratud uuringud. Võttes arvesse lühendatud vaatlusajast tulenevat kasu andmete kogumisega seotud kuludele ja sellest tulenevalt ettevõtete koormusele, viiakse läbi uuringud, et:

a)

hinnata tootjahindu väljendava muutuja (310) kvartaliandmete kasutamisvõimalus ehituses;

b)

määrata kindlaks sobivad meetodid andmete kogumiseks ja indeksi arvutamiseks.

Komisjon esitab hiljemalt 11. augustiks 2006 ettepaneku tootjahindu väljendava muutuja määratluse kohta.

Liikmesriigid esitavad komisjonile uuringute tulemuste aruande hiljemalt 11. augustiks 2007.

Tegutsedes artiklis 18 sätestatud korras, otsustab komisjon hiljemalt 11. augustiks 2008, kas tugineda artikli 17 punktile b, et asendada ehituskulude muutuja tootjahinna muutujaga alates võrdlusaastast 2010.”

Vorm

Jao d (“Vorm”) tekst asendatakse järgmisega:

“1.

Kõik muutujad tuleb võimaluse korral edastada korrigeerimata kujul.

2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendavad muutujad (110, 115, 116) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

3.

Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujaid ka hooajaliselt korrigeerituna või trenditsüklitena. Komisjon (Eurostat) võib esitada ja avaldada need muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trenditsükli ridadena ainult juhul, kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud.

4.

Muutujad 110, 115, 116, 320, 321 ja 322 edastatakse indeksitena. Muutujad 411 ja 412 edastatakse absoluutväärtustena. Kõik teised muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.”

Vaatlusaeg

Jao e (“Vaatlusaeg”) tekst asendatakse järgmisega:

“Muutujate 110, 115 ja 116 suhtes kohaldatakse ühe kuu pikkust vaatlusaega. Kõigi käesolevas lisas loetletud muude muutujate suhtes kohaldatakse vähemalt ühe kvartali pikkust vaatlusaega.

Liikmesriigid, kelle NACE F jao kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 1 % ühenduse kogulisandväärtusest, peavad esitama kvartali pikkuse vaatlusajaga üksnes muutujad 110, 115 ja 116.”.

Detailsusaste

Jakku f (“Detailsusaste”) lisatakse järgmine punkt:

“6.

Liikmesriigid, kelle NACE F jao kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 1 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peavad esitama üksnes ehituse koguandmed (NACE jao tasemel).”

Andmete edastamise tähtajad

Jaos g (“Andmete edastamise tähtajad”) asendatakse muutujad 110, 115, 116 ja 210 järgmistega:

“Muutuja

Tähtaeg

110

1 kuu ja 15 kalendripäeva

115

1 kuu ja 15 kalendripäeva

116

1 kuu ja 15 kalendripäeva

(…)

(…)

210

2 kuud”.

Prooviuuringud

Jaost h (“Prooviuuringud”) jäetakse välja punktid 1 ja 3.

Esimene vaatlusperiood

Jakku i (“Esimene vaatlusperiood”) lisatakse järgmine tekst:

“Esimene vaatlusperiood, mille kohta edastatakse muutujad 110, 115 ja 116 ühe kuu pikkuse vaatlusajaga, on hiljemalt jaanuar 2005.”.

Üleminekuperiood

Jakku j (“Üleminekuperiood”) lisatakse järgmised punktid:

“3.

Üleminekuperioodi, mis lõpeb 11. augustil 2007, võib lubada muutujate 110, 115 ja 116 vaatlusperioodi muutmiseks artiklis 18 sätestatud korras.

4.

Üleminekuperioodi, mis lõpeb 11. augustil 2007, võib lubada muutujate 110, 115, 116 ja 210 andmete edastamise tähtaja muutmiseks artiklis 18 sätestatud korras.”.

(C) OSA

Käesolevaga muudetakse määruse (EÜ) nr 1165/98 C lisa järgmiselt:

Muutujate loend

Jakku c (“Muutujate loend”) lisatakse järgmine punkt:

“4.

Liikmesriigid viivad läbi komisjoni algatatud ja liikmesriikidega konsulteerides kindlaks määratud uuringud. Võttes arvesse lühendatud vaatlusajast tulenevat kasu andmete kogumisega seotud kuludele ja sellest tulenevalt ettevõtete koormusele, viiakse läbi uuringud, et:

a)

hinnata jaekaubanduse ja remondi tegevusalal töötatud tunde väljendava muutuja (220) kvartaliandmete edastamise võimalust;

b)

hinnata jaekaubanduse ja remondi tegevusala brutopalka väljendava muutuja (230) kvartaliandmete edastamise võimalust;

c)

määrata kindlaks sobivad meetodid andmete kogumiseks ja indeksi arvutamiseks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile uuringute tulemuste aruande hiljemalt 11. augustiks 2007.

Toimides artiklis 18 sätestatud korras, otsustab komisjon hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 lõiget b, et lisada töötatud tunde väljendav muutuja (220) ja brutopalka väljendav muutuja (230) alates võrdlusaastast 2010.”

Vorm

Jao d (“Vorm”) punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.

Kõik muutujad tuleb võimaluse korral edastada korrigeerimata kujul.

2.

Käivet (120) ja müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.”

Detailsusaste

Jao f (“Detailsusaste”) järgnevat teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Käivet (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta tuleb edastada punktides 2, 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad. Tööga hõivatud isikute arvu väljendava muutuja (210) kohta tuleb edastada punktis 4 kindlaksmääratud üksikasjad.”;

2)

lisatakse järgmine punkt:

“5.

Need liikmesriigid, kelle NACE 52. jaotuse käive asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 1 % Euroopa Ühenduse kogukäibest, peavad edastama üksnes käivet väljendava muutuja (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu väljendavate muutujate (330/123) kohta punktides 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad.”

Andmete edastamise tähtajad

Jao g (“Andmete edastamise tähtajad”) tekst asendatakse järgmisega:

“1.

Käivet (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse kahe kuu jooksul käesoleva lisa jao f punktis 2 kindlaksmääratud üksikasjad. Tähtaega võib kuni 15 päeva võrra pikendada selliste liikmesriikide puhul, kelle käive jaotises 52 asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % Euroopa Ühenduse kogukäibest.

2.

Käivet (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse ühe kuu jooksul käesoleva lisa jao f punktides 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad. Liikmesriigid võivad osaleda käivet ning müügi deflaatorit/müügimahtu väljendavate muutujate (120 ja 330/123) edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Jaotuse tingimused määratakse kindlaks artiklis 18 sätestatud korras.

3.

Tööga hõivatud isikute arvu väljendav muutuja edastatakse kahe kuu jooksul alates vaatlusperioodi lõppemisest. Tähtaega võib kuni 15 päeva võrra pikendada selliste liikmesriikide puhul, kelle käive jaotises 52 asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % Euroopa Ühenduse kogukäibest.”

Prooviuuringud

Jaost h (“Prooviuuringud”) jäetakse välja punktid 2 ja 4.

Üleminekuperiood

Jakku j (“Üleminekuperiood”) lisatakse järgmine punkt:

“4.

Üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt 11. augustil 2006, võib lubada muutuja 210 andmete edastamise tähtaegade muutmiseks artiklis 18 sätestatud korras.”

(D) OSA

Käesolevaga muudetakse määruse (EÜ) nr 1165/98 D lisa järgmiselt:

Muutujate loend

Jao c (“Muutujate loend”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktile 1 lisatakse järgmine muutuja:

“Muutuja

Nimetus

310

Tootjahinnad”;

2)

lisatakse järgmised punktid:

“3.

Tootjahindu väljendav muutuja (310) hõlmab klientidele, kelleks on ettevõtted või ettevõtteid esindavad isikud, osutatud teenuseid.

4.

Liikmesriigid viivad läbi komisjoni algatatud ja liikmesriikidega konsulteerides kindlaks määratud uuringud. Võttes arvesse lühendatud vaatlusajast tulenevat kasu andmete kogumisega seotud kuludele ja sellest tulenevalt ettevõtete koormusele, viiakse läbi uuringud, et:

a)

hinnata muude teenuste osutamise tegevusalal töötatud tunde väljendava muutuja (220) kvartaliandmete edastamise võimalust;

b)

hinnata muude teenuste osutamise tegevusala brutopalka väljendava muutuja (230) kvartaliandmete edastamise võimalust;

c)

määrata kindlaks sobivad meetodid andmete kogumiseks ja indeksi arvutamiseks;

d)

määrata kindlaks sobiv detailsusaste. Andmed esitatakse NACE jagudes määratletud tegevusalade ja nendest detailsema liigituse järgi, ent mitte üksikasjalikumalt kui NACE jaotis (kahenumbriline tase) või jaotiste rühm.

Liikmesriigid esitavad komisjonile uuringute tulemuste aruande hiljemalt 11. augustiks 2007.

Toimides artiklis 18 sätestatud korras, otsustab komisjon hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 lõiget b, et lisada töötatud tunde väljendav muutuja (220) ja brutopalka väljendav muutuja (230) alates võrdlusaastast 2010.”.

Vorm

Jao d (“Vorm”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.

Kõik muutujad tuleb võimaluse korral edastada korrigeerimata kujul.

2.

Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.”;

2)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Tootjahinda väljendav muutuja (310) edastatakse indeksina. Kõik teised muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.”

Vaatlusaeg

Jakku e (“Vaatlusaeg”) lisatakse järgmised lõigud:

“Liikmesriigid viivad läbi komisjoni algatatud ja liikmesriikidega konsulteerides kindlaks määratud uuringud. Võttes arvesse lühendatud vaatlusajast tulenevat kasu andmete kogumisega seotud kulutustele ja sellest tulenevalt ettevõtete koormusele, viiakse läbi uuringud, et hinnata käivet väljendavate muutujate (120) kvartalipikkuse vaatlusaja lühendamise võimalikkust ühe kuu pikkuseks vaatlusajaks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile uuringute tulemuste aruande hiljemalt 11. augustiks 2007.

Toimides artiklis 18 sätestatud korras, otsustab komisjon hiljemalt 11. augustiks 2008, kas rakendada artikli 17 lõiget d seoses käivet väljendava muutuja koostamise sageduse muutmisega.”.

Detailsusaste

Jao f (“Detailsusaste”) teksti muudetakse järgmiselt:

1)

punktid 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

“3.

Kui liikmesriigi NACE jaotiste 50, 51, 64 ja 74 käive asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 4 % Euroopa Ühenduse kogukäibest, peab ta edastama käivet väljendava muutuja ainult kahenumbrilisel tasemel.

4.

Kui liikmesriigi NACE jao I kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 4 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peab ta edastama tööga hõivatud isikute arvu väljendava muutuja (210) ainult jao I tasemel.”;

2)

lisatakse järgmised punktid:

“5.

Tootjahinda väljendav muutuja (310) tuleb edastada vastavalt järgmistele NACE tegevusaladele ja rühmitustele:

 

60.24, 63.11, 63.12, 64.11, 64.12 neljanumbrilisel tasemel;

 

61.1, 62.1, 64.2 kolmenumbrilisel tasemel;

 

rühmad 72.1 — 72.6 kolmenumbrilisel tasemel;

 

rühmade 74.11 — 74.14 summa;

 

rühmade 74.2 ja 74.3 summa;

 

rühmad 74.4 — 74.7 kolmenumbrilisel tasemel.

NACE 74.4 võib esitada ligikaudu reklaamitellimuste järgi.

NACE 74.5 hõlmab personaliotsingu koguhinna.

6.

Tegevusalade ja rühmituste loendeid võib muuta hiljemalt 11. augustil 2008 artiklis 18 sätestatud korras.

7.

Kui liikmesriigi NACE jaotise 72 käive asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 4 % Euroopa Ühenduse kogukäibest, peab ta edastama tootjahinda väljendava muutuja (310) üksnes kahenumbrilisel tasemel.”.

Andmete edastamise tähtajad

Jao g (“Andmete edastamise tähtajad”) tekst asendatakse järgmisega:

“Muutujad edastatakse pärast vaatlusperioodi lõppemist järgmistel tähtaegadel:

Muutuja

Tähtajad

120

2 kuud

210

2 kuud

310

3 kuud”.

Esimene vaatlusperiood

Jakku i (“Esimene vaatlusperiood”) lisatakse järgmine tekst:

“Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb edastada tootjahinna muutuja 310, ei ole hilisem kui 2006. aasta esimene kvartal. Esimest vaatlusperioodi võib artiklis 18 sätestatud korras lubada erandina ühe aasta võrra edasi lükata tingimusel, et ei kohaldata hilisemat võrdlusaastat kui 2006.”

Üleminekuperiood

Jakku j (“Üleminekuperiood”) lisatakse järgmised lõigud:

“Muutuja 310 puhul võib artiklis 18 sätestatud korras lubada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt 11. augustiks 2008. Täiendava üheaastase üleminekuperioodi võib artiklis 18 sätestatud korras lubada muutuja 310 rakendamiseks NACE jagude 63 ja 74 suhtes. Lisaks neile üleminekuperioodidele võib artiklis 18 sätestatud korras lubada täiendava üheaastase üleminekuperioodi liikmesriikidele, kus jaos a “Reguleerimisala” osutatud NACE tegevuste käive asjassepuutuval võrdlusaastal on väiksem kui 1 % ühenduse kogukäibest.

Artiklis 18 sätestatud korras võib muutujate 120 ja 210 andmete edastamise tähtaegade muutmiseks lubada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt 11. augustiks 2006.”.


(1)  EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11.”


22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/16


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1159/2005,

6. juuli 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 2236/95 (3) näeb muu hulgas ette ühist huvi pakkuvate projektidega seotud uuringute kaasrahastamise summas, mis üldjuhul ei tohi ületada 50 % kogumaksumusest, samas kui projektide maksimaalne rahastamine telekommunikatsiooni valdkonnas ei tohi ületada 10 % investeeringute kogumaksumusest.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsus nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (4) määratleb ühist huvi pakkuvad projektid. Nimetatud otsuse rakendamise kogemus on näidanud, et vähem kui üks projekt kahekümnest sisaldab teenuse kasutuselevõttu, ülejäänute puhul on tegemist teenuse kasutuselevõtuga seotud uuringutega. Selle tulemusena on üleeuroopalistele telekommunikatsioonivõrkudele antava abi otsene mõju piiratud.

(3)

Keele-, kultuuri-, õigusaktidest tulenevate ja haldusbarjääride tõttu on üleeuroopaliste teenuste elektrooniliste andmeedastusvõrkude vahendusel kasutuselevõtu maksumus oluliselt kõrgem kui ühes liikmesriigis osutatavate võrreldavate teenuste maksumus.

(4)

Telekommunikatsioonisektori teenuse ettevalmistava uuringu maksumuse osakaalu teenuse kasutuselevõtuks vajalikest koguinvesteeringutest on peetud kõrgeks ning selle tulemusena kohaldatakse nimetatud uuringutele määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel rahastamiseks lubatavat maksimaalset määra, välja arvatud teenuste kasutuselevõtuks antavale abile. Selle tulemusena on nimetatud määruse alusel antaval abil väike otsene mõju teenuste kasutuselevõtu stimuleerimisele.

(5)

Ühenduse abi peaks antama eelistatavalt projektidele, mille eesmärgiks on stimuleerida teenuste kasutuselevõttu ja seega anda suurim panus infoühiskonna arengusse. Seepärast on vajalik suurendada maksimaalset rahastamist proportsionaalselt tegelike, teenuse üleeuroopalisest olemusest tulenevate kulutustega. Ühendusepoolse rahastamise kasvu tuleks kohaldada siiski vaid üldhuviteenustele, mis peavad ületama keele-, kultuuri-, õigusaktidest tulenevad ja haldusbarjäärid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2236/95 artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsuse nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta* (5) I lisas määratletud ühist huvi pakkuvate projektide puhul võib ühenduse poolt käesoleva määruse alusel antava abi kogusumma ulatuda 30 %ni investeeringute üldmaksumusest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 6. juuli 2005.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 234, 30.9.2003, lk 23.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. novembri 2003. aasta arvamus (ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 22), nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 46).

(4)  EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12. Otsust on muudetud otsusega nr 1376/2002/EÜ (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 1).

(5)  EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12. Otsust on muudetud otsusega nr 1376/2002/EÜ (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 1).”


22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/18


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1160/2005,

6. juuli 2005,

millega muudetakse ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni osas, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavate teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (3) artikli 9 kohaselt abistavad liikmesriigid üksteist kõnealuse direktiivi rakendamisel ning võivad kahe- või mitmepoolselt vahetada teavet, eriti selleks, et vajaduse korral enne mis tahes sõiduki registreerimist kontrollida selle õiguslikku seisundit sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigis. Selline kontrollimine võib toimuda eelkõige arvutivõrgu kaudu.

(2)

Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS), mis on loodud ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu 1990. aasta rakenduskonventsiooni (4)(edaspidi “1990. aasta Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel ning integreeritud Euroopa Liitu vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollile, moodustab elektroonilise võrgu liikmesriikide vahel ja sisaldab muu hulgas andmeid varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud mootorsõidukite kohta, mille mootori töömaht on üle 50 cm3. Vastavalt 1990. aasta Schengeni konventsiooni artiklile 100 sisestatakse SISi andmed selliste mootorsõidukite kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

(3)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/919/EÜ sõidukitega seotud piiriülese toimega kuritegevuse tõkestamise kohta (5) sisaldab SISi kasutamist mootorsõidukitega seotud kuritegude vastaste seaduste rakendamisstrateegia lahutamatu osana.

(4)

Vastavalt 1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 101 lõikele 1 saavad SISi sisestatud andmetele juurdepääsu ja nende vahetu otsimise õiguse ainult asutused, kes vastutavad piirikontrolli eest ning muude politsei- ja tollikontrollide läbiviimise eest kõnealuses riigis ning nende kooskõlastamise eest.

(5)

1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 102 lõikes 4 sätestatakse, et põhimõtteliselt ei või andmeid halduslikel eesmärkidel kasutada.

(6)

Selleks otstarbeks selgelt määratud ning liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavatel teenistustel peaks olema juurdepääs SISi sisestatud andmetele mootorsõidukite kohta, mille mootori töömaht on üle 50 cm3, haagiste ja haagiselamute kohta, mille tühimass on üle 750 kg, ning sõidukite registreerimistunnistuste ja sõidukite numbrimärkide kohta, mis on varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud, et võimaldada neil kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud. Sel eesmärgil on vaja vastu võtta kõnealustele teenistustele nimetatud andmetele juurdepääsu võimaldavad eeskirjad ning võimaldada neil nimetatud andmete kasutamist halduslikel eesmärkidel sõidukite registreerimistunnistuste nõuetekohaseks väljaandmiseks.

(7)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada vajadusel 1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 100 lõikes 2 sätestatud meetmete võtmine.

(8)

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2003. aasta soovitus nõukogule teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) kohta kirjeldab mitmeid olulisi probleeme ja kaalutlusi seoses SISi arendamisega, eelkõige seoses eraõiguslike asutuste, nagu sõidukite registreerimise teenistuste juurdepääsuga SISile.

(9)

Kui liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavad teenistused ei ole riiklikud teenistused, tuleks juurdepääsu SISile võimaldada kaudselt, see tähendab 1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 101 lõikes 1 nimetatud asutuse vahendusel, kes vastutab kõnealuste liikmesriikide poolt vastavalt selle konventsiooni artiklile 118 võetud meetmete järgimise tagamise eest.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) ning 1990. aasta Schengeni konventsiooni sätetes sisalduvaid andmekaitse erieeskirju, mis täiendavad või selgitavad nimetatud direktiivis sätestatud põhimõtteid, kohaldavad liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavad teenistused isikuandmete töötlemisel.

(11)

Kuna liikmesriigid ei suuda täiel määral saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavatele teenistustele SISile juurdepääsu andmine, et lihtsustada nende direktiivist 1999/37/EÜ tulenevate ülesannete täitmist, ning seda on SISi kui ühise infosüsteemi olemuse tõttu võimalik saavutada ainult ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Liikmesriikidel peaks olema piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete võtmiseks.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (7) artikli 1 punktis g osutatud valdkonnaga.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega), mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga, koostoimes kõnealuse lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist käsitleva 25. oktoobri 2004. aasta nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (8) artikli 4 lõikega 1.

(15)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(16)

Käesolev määrus kujutab endast õigusakti, mis tuleneb Schengeni acquis’st või on sellega muul moel seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotisesse lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 102 A

1.   Olenemata artikli 92 lõikest 1, artikli 100 lõikest 1, artikli 101 lõigetest 1 ja 2, artikli 102 lõigetest 1, 4 ja 5 on nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (9) nimetatud liikmesriikide teenistustel, kes vastutavad sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest, õigus juurdepääsule järgmistele Schengeni infosüsteemi sisestatud andmetele, kui selle ainus eesmärk on kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud:

a)

andmed varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud mootorsõidukite kohta, mille mootori töömaht on üle 50 cm3;

b)

andmed varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud haagiste ja haagiselamute kohta, mille tühimass on üle 750 kg;

c)

andmed varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud sõidukite registreerimistunnistuste ja sõidukite numbrimärkide kohta.

Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, reguleeritakse iga liikmesriigi siseriikliku õigusega nende teenistuste juurdepääsu nendele andmetele.

2.   Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on riiklikud teenistused, on õigus vahetult otsida samas lõikes osutatud Schengeni infosüsteemi sisestatud andmeid.

Lõikes 1 nimetatud teenistustel, mis ei ole riiklikud teenistused, on õigus juurdepääsule samas lõikes nimetatud Schengeni infosüsteemi sisestatud andmetele ainult artikli 101 lõikes 1 osutatud asutuse vahendusel. Nimetatud asutusel on õigus vahetult otsida andmeid ja edastada need nimetatud teenistustele. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et asjaomased teenistused ja nende töötajad on kohustatud austama neile asutuste poolt edastatud andmete lubatavale kasutamisele seatud mis tahes piiranguid.

3.   Artikli 100 lõiget 2 ei kohaldata otsingule, mis on tehtud kooskõlas käesoleva artikliga. Info edastamist lõikes 1 osutatud teenistustelt politsei- või kohtuorganitele Schengeni infosüsteemis tehtud otsingu tulemusena ilmnenud kuriteo kahtluse korral reguleeritakse siseriikliku õigusega.

4.   Nõukogu esitab igal aastal pärast arvamuse küsimist ühiselt järelvalveasutuselt, mis on moodustatud andmekaitse eeskirjade artikli 115 kohaselt, Euroopa Parlamendile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta. See aruanne sisaldab informatsiooni ja statistikat käesoleva artikli sätete kasutamise ja selle rakendamisel saadud tulemuste kohta ning kajastab andmekaitse eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 2

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Määrust hakatakse kohaldama 00. jaanuarist 2006.

3.   Nendes liikmesriikides, kus Schengeni acquis SISi käsitlevaid sätteid veel ei kohaldata, hakatakse käesolevat määrust kohaldama kuus kuud pärast kuupäeva, mil nimetatud sätted jõustuvad nende liikmesriikide jaoks, nagu on täpsustatud kohaldatava menetluse kohaselt selleks vastu võetud nõukogu otsuses.

4.   Käesoleva määruse sisu muutub Norra jaoks siduvaks 270 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Olenemata Norra ja Islandi Schengeniga ühinemise lepingu (10) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud teatamisnõuetest, peab Norra teatama nõukogule ja komisjonile enne lõikes 4 nimetatud kuupäeva, et põhiseadusest tulenevad nõuded käesoleva määruse sisu siduvaks muutmiseks on täidetud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 6. juuli 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 110, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 1. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 794), nõukogu 22. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C E 111, 11.5.2005, lk 19), Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. juuni 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/127/EÜ (ELT L 10, 16.1.2004, lk 29).

(4)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

(5)  ELT L 389, 30.12.2004, lk 28.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(8)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(9)  EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/127/EÜ (ELT L 10, 16.1.2004, lk 29).”

(10)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.


22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/22


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1161/2005,

6. juuli 2005,

muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt 2000. aasta septembris heaks kiidetud majandus- ja rahaliidu statistikanõudeid käsitlevas tegevuskavas määratletakse, et on kiiresti vaja piiratud hulgal sektorite kvartaliandmeid ning need peaksid saama kättesaadavaks 90 päeva jooksul pärast vastava kvartali lõppu.

(2)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu ja komisjoni ühisaruandes Euroopa Ülemkogule eurotsooni statistiliste andmete ja näitajate kohta, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis vastu 18. veebruaril 2003, rõhutatakse, et esmatähtsad meetmed mitmetes valdkondades, kaasa arvatud rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa, tuleks täielikult rakendada 2005. aastaks.

(3)

Euroopa Liidu majanduse tsükliliste protsesside analüüsimiseks ja rahapoliitika elluviimiseks majandus- ja rahaliidus on vaja makromajanduslikke statistilisi andmeid majanduskäitumise kohta ja üksikute institutsiooniliste sektorite vastastikuste suhete kohta, mida on võimatu kindlaks teha kogu majanduse tasandil koostatud andmete põhjal. Seetõttu on vaja toota kvartaliandmeid institutsiooniliste sektorite kaupa Euroopa Liidu kohta tervikuna ja eurotsooni kohta.

(4)

Selliste andmete koostamine on osa üldeesmärgist luua aasta- ja kvartaliandmete süsteem Euroopa Liidu ja eurotsooni kohta. Süsteem hõlmab peamisi makromajanduslikke koondnäitajaid ja rahastamiskontode ning muude kontode kui rahastamiskontode andmeid institutsioonide kaupa. Eesmärgiks on saavutada ühtsus kõigi nende kontode vahel ja ülejäänu maailma kontode osas maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise andmete vahel.

(5)

Euroopa kontode koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa kooskõlas ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemiga nagu see on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96, (3) nõuab liikmesriikide poolt institutsiooniliste sektorite kaupa koostatud rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete edastamist. Euroopa kontod peavad siiski kajastama majandust Euroopa alal tervikuna ja võivad erineda liikmesriikide kontode lihtsast liitmisest. Eelkõige on eesmärgiks võtta asjaomase piirkonna (vastavalt Euroopa Liidu või eurotsooni) kontodes arvesse Euroopa Liidu institutsioonide ja organite tehinguid.

(6)

Spetsiifilise ühenduse statistika koostamist reguleerivad eeskirjad on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta. (4)

(7)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamine institutsiooniliste sektorite kaupa Euroopa Liidu ja eurotsooni kohta, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ja seetõttu on neid eesmärke kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Eelkõige juhtudel, kui liikmesriikide panus Euroopa kogusummasse on tähtsusetu, ei tuleks neilt nõuda kõigi üksikasjalike andmete esitamist.

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(9)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (6) asutatud statistikaprogrammi komitee ja nõukogu otsusega 91/115/EMÜ (7) asutatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev määrus sätestab ühise raamistiku liikmesriikide panuse kohta Euroopa muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamiseks institutsiooniliste sektorite kaupa.

Artikkel 2

Muude kontode kui rahastamiskontode institutsiooniliste sektorite kaupa koostatavate kvartaliandmete edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmed institutsiooniliste sektorite kaupa lisas ette nähtud korras, välja arvatud punktide P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G andmed, mida esialgu ei edastata.

2.   Ajakava punktidele P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G vastavate andmete edastamise kohta ja mis tahes otsus nõuda lisas loetletud tehingute jaotust asjakohaste sektorite lõikes tuleb vastu võtta kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud korras. Sellist otsust ei tohi vastu võtta enne, kui komisjon on artikli 9 alusel andnud aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamisest.

3.   Lõikes 1 osutatud kvartaliandmed esitatakse komisjonile hiljemalt 90 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta need andmed käivad. Kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tuleb lõikes 1 osutatud kvartaliandmed esitada komisjonile hiljemalt 95 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta need andmed käivad. Kõik eelmiste kvartalite andmetes tehtud parandused edastatakse samal ajal.

4.   Lõikes 3 määratletud edastamisaega võib muuta kõige rohkem viie päeva võrra artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

5.   Esimesed kvartaliandmed edastatakse 2005. aasta kolmanda kvartali kohta. Liikmesriigid esitavad need andmed hiljemalt 3. jaanuaril 2006. Nimetatud esmakordsel andmeedastusel edastatakse andmed eelnevate perioodide kohta alates 1999. aasta esimesest kvartalist.

Artikkel 3

Aruandluskohustus

1.   Kõik liikmesriigid edastavad lisas kirjeldatud andmed ülejäänu maailma (S.2) ja kogu valitsemissektori kohta (S.13). Liikmesriigid, mille sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades on tavaliselt suurem kui 1 % ühenduse vastavast kogusummast, edastab lisas kirjeldatud andmed kõigi institutsiooniliste sektorite kohta.

2.   Komisjon määrab protsendi jooksevhindade põhjal arvutatud ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, mille liikmesriigi sisemajanduse kogutoodang tavaliselt moodustab, nagu on määratletud lõikes 1, võttes aluseks liikmesriigi edastatud viimase kolme aasta aastaandmete aritmeetilise keskmise.

3.   Lõikes 1 osutatud osa (1 %) ühenduse kogusummast võib muuta artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

4.   Komisjon võib lubada erandeid käesolevast määrusest, kui siseriiklikke statistikasüsteeme tuleb oluliselt kohandada. Sellised erandid ei tohi kehtida kauem kui kolm aastat alates käesoleva määruse jõustumisest või alates artikli 8 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud rakendusmeetmete jõustumisest.

Artikkel 4

Mõisted ja standardid

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse samu edastatavate andmete kohta kehtivaid standardeid, määratlusi, liigitusi ja arvepidamiseeskirju nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 2223/96 (edaspidi “ESA määrus”).

Artikkel 5

Teabeallikad ja ühtsuse nõuded

1.   Liikmesriigid koguvad käesoleva määruse alusel taotletavat statistilist informatsiooni, kasutades kõiki andmeallikaid, mida nad peavad asjakohasteks, pidades esmatähtsaks otseseid andmeid nagu näiteks halduslike allikate andmed või uuringuid ettevõtete ja majapidamiste kohta.

Kui selliseid otseseid andmeid, eelkõige artikli 2 lõike 5 alusel nõutavaid tagasiulatuvaid andmeid ei ole võimalik koguda, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed.

2.   Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamisel edastatavad andmed peavad olema kooskõlas valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmetega ja kogumajanduse kvartaalsete peamiste koondnäitajatega, mis edastatakse komisjonile ESA määruse andmete edastusprogrammi raames.

3.   Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamisel edastatavad kvartaliandmed peavad olema vastavusse viidud vastavate aastaste andmetega, mis on edastatud ESA määruse andmete edastusprogrammi raames.

Artikkel 6

Kvaliteedistandardid ja -aruanded

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete kvaliteedi paranemine aja jooksul, nii et need vastaksid ühistele kvaliteedistandarditele, mis määratletakse artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

2.   Liikmesriigid annavad komisjonile esimesel andmete edastamise aastal kasutatud allikate, meetodite ja statistilise töötluse ajakohastatud kirjelduse.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni olulisematest edastatavaid andmeid mõjutavatest metoodika- või muudest muudatustest hiljemalt kolm kuud pärast nende muudatuste jõustumist.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

Rakendusmeetmed sätestatakse artikli 8 lõikes 2 osutatud korras. Selliste meetmete hulka kuuluvad:

a)

ajakava kindlaksmääramine punktide P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45, ja B.4G andmete edastamiseks vastavalt artikli 2 lõikele 2;

b)

nõue jaotada lisas toodud tehingud asjakohaste sektorite lõikes vastavalt artikli 2 lõikele 2;

c)

vastavalt artikli 2 lõikele 4 teostatavate kvartaalsete andmeedastuste ajakava ülevaatamine;

d)

ühenduse kogusumma osa (1 %), mille alusel määratakse kohustus edastada andmed kõigi institutsiooniliste sektorite kohta vastavalt artikli 3 lõikele 3, kohandamine;

e)

andmekvaliteedi standardite määratlemine vastavalt artikli 6 lõikele 1.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Aruanne rakendamise kohta

Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamise kohta.

Eelkõige see aruanne:

a)

annab teavet toodetud statistika kvaliteedi kohta;

b)

hindab kasu, mida ühendus, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika tootmiseks tehtud kulutustega;

c)

määrab kindlaks valdkonnad, kus saavutatud tulemuste valguses on vaja võimalikke täiendusi ja muudatusi.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 6. juuli 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 42, 18.2.2004, lk 23.

(2)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 141), nõukogu 8. märtsi 2005. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 26. mai 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003. lk 1).

(4)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(7)  EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19.


LISA

Andmete edastamine

Image

Image

Image


22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/29


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/32/EÜ,

6. juuli 2005,

mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide erinevad energiat tarbivate toodete ökodisainiga (keskkonnasäästliku kavandamisega) seotud õigusaktid ja haldusmeetmed võivad tekitada kaubandustõkkeid, moonutada ühenduses konkurentsi ja seega vahetult häirida siseturu toimimist. Siseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainuke vahend kaubandustõkete ja kõlvatu konkurentsi tekkimise vältimiseks.

(2)

Energiat tarbivatele toodetele (edaspidi “ETT”) langeb suur osa looduslike ressursside ja energia tarbimisest ühenduses. Nendel toodetel on lisaks sellele suur hulk teisi olulisi keskkonnamõjusid. Enamike ühenduse turul olevate tooteliikide puhul võib sarnase funktsiooni ja võimsuse juures täheldada oluliselt erinevaid keskkonnamõjusid. Säästva arengu huvides tuleb pidevalt tegeleda nende toodete poolt üldiselt põhjustatud keskkonnamõjude vähendamisega, eelkõige selgitades välja kahjulike keskkonnamõjude peamised allikad ja vältides keskkonnasaaste ülekandmist, eeldusel et seda on võimalik saavutada ilma üleliigsete kulutusteta.

(3)

Keskkonnasäästlike toodete kavandamine on ühenduse integreeritud tootepoliitika strateegia oluline komponent. Ennetava vahendina pakub toodete keskkonnasäästlik kavandamine tootjatele, tarbijatele ja üldsusele uusi konkreetseid võimalusi toodete keskkonnakaitsemeetmete optimeerimiseks ja samaaegselt nende kasutuskvaliteedi säilitamiseks.

(4)

Energiatõhususe parandamine — mille puhul üks käepärastest valikutest on elektrienergia efektiivsem lõpptarbimine — on oluliseks panuseks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seonduvate eesmärkide saavutamiseks. Elektrienergia vajadus on energiakasutuse kõige kiiremini kasvav kategooria ja prognooside kohaselt kasvab see järgneva 20 — 30 aasta jooksul veelgi, kui nimetatud tendentsi piiramiseks ei rakendata poliitilisi meetmeid. Komisjoni koostatud Euroopa kliimamuutuste programmi kohaselt on võimalik saavutada energiatarbimise olulist vähendamist. Kliimamuutus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ vastu võetud ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (3) prioriteetidest. Energia kokkuhoid on kõige väiksemate kulutustega viis varustuskindluse suurendamiseks ja impordisõltuvuse vähendamiseks. Seepärast tuleb nõudluse osas võtta olulisi meetmeid ja seada olulisi eesmärke.

(5)

ETTde väljatöötamise etapil tuleks võtta meetmeid, kuna on näha, et sellel etapil selgub toote elutsükli jooksul ilmnev keskkonnasaaste ning tekivad peamised kulutused.

(6)

Tuleb luua ühtne raamistik, et määratleda ühenduse nõudeid ETTde keskkonnasäästliku kavandamise osas eesmärgiga tagada vaba liikumine neile nõuetele vastavatele toodetele ja vähendada nendest tulenevaid keskkonnamõjusid. Niisuguste nõuete määratlemisel tuleb arvestada ausa konkurentsi ja rahvusvahelise kaubanduse põhimõtteid.

(7)

Ökodisaini nõuete kehtestamisel tuleb arvestada ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke ja prioriteete ning — kui see on asjakohane — nimetatud programmi temaatiliste strateegiate asjaomaseid eesmärke.

(8)

Käesoleva direktiivi eesmärgiks on saavutada ETTde võimalike keskkonnamõjude vähendamisega keskkonnakaitse kõrge tase, mis tuleb lõpuks kasuks toodete tarbijatele ja teistele lõpptarbijatele. Säästev areng nõuab ka kavandatavate meetmete tervislike, ühiskondlike ja majanduslike mõjude mõistlikku arvestamist. Toodete suurem energiatõhusus aitab kaasa energiavarustuskindlusele, mis on omakorda terve majanduse ning seega säästva arengu üheks eelduseks.

(9)

Liikmesriik, kes peab keskkonnakaitsega seotud oluliste vajaduste tõttu vajalikuks säilitada siseriiklikke sätteid või kohaldatava rakendusmeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonnakaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke sätteid, võib seda teha, järgides EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tingimusi, mis näevad ette eelneva teatamise komisjonile ja kinnitamise komisjoni poolt.

(10)

Paremast kavandamisest tulenevate keskkonnaeeliste maksimeerimiseks võib osutuda vajalikuks teavitada tarbijaid ETTde tunnustest ja omadusest, mis on keskkonna jaoks olulised, ning nõustada neid nimetatud toodete keskkonnasäästlikul kasutamisel.

(11)

Integreeritud tootepoliitika rohelises raamatus sätestatud kontseptsioon, mis on ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi oluline ja uuenduslik osa, järgib eesmärki vähendada toodete keskkonnamõjusid kogu nende elutsükli jooksul. Arvestades neid keskkonnamõjusid juba toote kavandamisel, saab keskkonnakaitset parandada kulusäästlikul viisil. Eeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et keskkonnanõudeid saaks toodete kavandamisel arvestada samal ajal tehnilisi, funktsionaalseid ja majanduslikke vajadusi silmas pidades.

(12)

Ehkki ulatuslik samm keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse suunas on soovitatav, peaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine energiatõhususe suurendamise teel olema kuni tööplaani vastuvõtmiseni esmatähtis keskkonnaalane eesmärk.

(13)

Võib olla vajalik ja õigustatud kehtestada teatud toodetele või teatud keskkonda puudutavatele tunnustele kvantitatiivsed ökodisaini nõuded, et piirata toodetest tulenevaid keskkonnamõjusid miinimumini. Arvestades pakilist vajadust anda panus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (UNFCCC) täitmisesse, ja ilma et see piiraks käesolevas direktiivis toetatud integreeritud lähenemist, tuleks anda teatav prioriteet meetmetele, millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid väheste kuludega. Nimetatud meetmed soodustavad ka ressursside säästvat kasutamist ning on oluliseks panuseks säästvate tootmis- ja tarbimisstruktuuride programmide kümneaastasesse raamistikku, mis võeti vastu 2002. aasta septembris maailma säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis.

(14)

Üldise põhimõttena tuleks ETTde energiatarbimist oote- või väljalülitatud režiimis vähendada miinimumini, mis on vajalik nende korralikuks toimimiseks.

(15)

Võrdluseks tuleks võtta parimad turul, sealhulgas rahvusvahelistel turgudel, olevad tooted või tehnoloogiad ning ökodisaini nõuete ulatus tuleks määrata tehnilise, majandusliku ja ökoloogilise analüüsi põhjal. Nimetatud nõuete taseme sätestamise paindlik meetod võimaldab kergemini toodete keskkonnaomadusi kiirelt parandada. Asjaomaste huvitatud isikutega tuleks konsulteerida ja nad aktiivselt analüüsi kaasata. Siduvate meetmete kehtestamine nõuab piisavat konsulteerimist huvitatud isikutega. Nendel konsultatsioonidel võib ilmneda meetmete sammhaaval kehtestamise või üleminekumeetmete vajadus. Vahe-eesmärkide kehtestamine muudab poliitika rohkem ettearvatavaks, võimaldab arvestada toodete arendustsükleid ja kergendab huvitatud isikutel pikaajalist planeerimist.

(16)

Prioriteediks peavad olema alternatiivsed lahendused nagu tööstuse enesereguleerimine, eeldusel et poliitilisi eesmärke saab nende abil saavutada eeldatavasti kiiremini või väiksemate kulutustega kui kohustuslike nõuete kehtestamisega. Seadusandlikud meetmed võivad osutuda vajalikuks, kui turujõud ei juhi arengut soovitud suunas või ei tee seda piisava kiirusega.

(17)

Eneseregulatsioon, sealhulgas vabatahtlikud kokkulepped tööstuse ühepoolselt võetud kohustuste kujul, võib tänu kiirele ja väheste kuludega rakendamisele tuua kiireid edusamme ja võimaldada paindlikku ja asjakohast kohandumist tehniliste võimaluste ja turu tundlikkusega.

(18)

Vabatahtlike kokkulepete või rakendusmeetme alternatiivina esitatud teiste eneseregulatsiooni meetmete hindamiseks peaks olema kättesaadav teave vähemalt järgmiste teemade kohta: osalemise avatus, lisaväärtus, representatiivsus, kvantifitseeritud ja astmelised eesmärgid, kodanikuühiskonna kaasamine, seire ja aruandlus, eneseregulatsiooni algatuse haldamise kulutasuvus, säästvus.

(19)

“Komisjoni teatise keskkonnakokkulepete kohta ühenduse tasandil regulatsioonikeskkonna lihtsustamise ja parandamise tegevuskava raames” peatükk 6 võiks anda kasulikke pidepunkte tööstusele enesekontrolli hindamiseks seoses käesoleva direktiiviga.

(20)

Käesolev direktiiv peaks soodustama ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates keskkonnasäästliku kavandamise kontseptsiooni arvestamist. Seda saaks lihtsustada, tehes nimetatud toodete säästualase teabe ulatuslikult kättesaadavaks ja lihtsalt ligipääsetavaks.

(21)

ETTd, mis täidavad käesoleva direktiivi rakendusmeetmetes sätestatud ökodisaini nõudeid, peaksid kandma EÜ-vastavusmärgist ja asjaomaseid andmeid, mis võimaldavad nende vaba liikumist siseturul. Rakendusmeetmete range täitmine on vajalik reguleeritud ETT keskkonnamõjude vähendamise ja ausa konkurentsi tagamiseks.

(22)

Rakendusmeetmete ja oma tööplaani väljatöötamisel peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide esindajatega ning huvitatud isikutega, kelle jaoks tooterühm on oluline; nende hulka kuuluvad teiste hulgas tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja käsitööndus, ametiühingud, hulgi- ja jaekaubandusega tegelevad ettevõtjad, importijad, keskkonnakaitseorganisatsioonid ja tarbijate ühingud.

(23)

Rakendusmeetme väljatöötamisel peaks komisjon kohasel määral arvestama ka olemasolevaid riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, mida tuleks liikmesriikide arvates säilitada, eriti mürkainete osas, seejuures ei tohi vähendada liikmesriikides kehtivat õigustatud keskkonnakaitse taset.

(24)

Arvestada tuleks ka tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid eeskirju ja mooduleid, mis on sätestatud nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ, mis käsitleb vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning EÜ-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides. (4)

(25)

Järelevalveasutused peaksid vahetama teavet käesoleva direktiiviga kavandatavate meetmete kohaldamisala kohta, et turu järelevalvet tõhusamini kujundada. Seejuures tuleks kasutada nii palju kui võimalik elektroonilisi sidevahendeid ja ühenduse asjaomaseid programme. Soodustada tuleks teabevahetust keskkonnamõjude kohta elutsükli jooksul ja konstruktsioonilahenduste alaste saavutuste kohta. Tootjate keskkonnasäästliku kavandamise pingutustega saadud teadmiste koondamise ja levitamise näol on tegemist käesoleva direktiivi olulise lisaväärtusega.

(26)

Pädev asutus on tavaliselt avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mille on määranud ametivõimud ning mis pakub vajalikke tagatisi tehnilise ekspertiisi erapooletuse ja kättesaadavuse seisukohast, et kontrollida toote vastavust kohaldatavatele rakendusmeetmetele.

(27)

Olles teadlikud mittevastavuse vältimise tähtsusest, peaksid liikmesriigid tagama tõhusaks turujärelevalveks vajalike vahendite kättesaadavuse.

(28)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ökodisainialase koolituse ja teavitamise osas võib tekkida vajadus kaaluda lisameetmete rakendamist.

(29)

Ühenduse tasandil harmoneeritud standardid parandavad siseturu toimimist. Niipea kui viide harmoneeritud standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb eeldada, et sellele standardile vastavuse korral on täidetud käesoleva direktiivi alusel vastu võetud rakendusmeetme asjaomased nõuded, seda ka siis, kui lubatud peaksid olema ka teised vastavuse tõendamise viisid.

(30)

Harmoneeritud standardid peavad eelkõige aitama tootjatel kohaldada käesoleva direktiivi alusel vastu võetud rakendusmeetmeid. Need standardid võivad etendada olulist rolli mõõte- ja testimismeetodite kehtestamisel. Mis puutub üldistesse ökodisaini nõuetesse, siis saaksid tootjaid, luues oma toodete ökoloogilise profiili vastavalt igakordselt kohaldatava rakendusmeetme nõuetele, suures osas tugineda harmoneeritud standarditele. Standardites peab olema üheselt viidatud sellele, missugune on seos vastavate standardite ja nendes käsitletud nõuete vahel. Harmoneeritud standardi eesmärk ei tohi olla keskkonnaaspektide piirmäärade kehtestamine.

(31)

Käesolevas direktiivis kasutatud mõistete määratlemise eesmärgil on soovitav tugineda asjakohastele rahvusvahelistele standarditele nagu ISO 14040.

(32)

Käesolev direktiiv on kooskõlas tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue kontseptsiooni teatavate põhimõtetega, mis on sõnastatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis (5) tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue kontseptsiooni kohta. 28. oktoobri 1999. aasta resolutsioonis standardimise rolli kohta Euroopas (6) soovitas nõukogu komisjonil kontrollida, kas uue lähenemise põhimõtteid saaks laiendada täiendavatele, seni hõlmamata valdkondadele, et igal võimalusel parandada ja lihtsustada asjaomaseid õigusakte.

(33)

Käesolev direktiiv täiendab ühenduse olemasolevaid õigusakte nagu nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2422/2001 ühenduse elektrisäästlike bürooseadmete märgistusprogrammi kohta, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (11) ja nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangute kohta. (12) Käesoleva direktiivi ja ühenduse olemasolevate õigusaktide vaheline sünergia peaks nende mõju tugevdama ja aitama kaasa tootjatele esitatavate selgete ja arusaadavate nõuete väljatöötamisele.

(34)

Kuna nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- või gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. septembri 1996. aasta direktiiv 96/57/EÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute ja sügavkülmikute ning nende kombinatsioonide energiatõhususe nõuete kohta (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/55/EÜ luminofoorlampide liiteseadiste energiatõhususe nõuete kohta (15) sisaldavad juba energiatõhususe nõuete ülevaatamise sätteid, tuleb need üle võtta käesolevasse raamistikku.

(35)

Direktiiv 92/42/EMÜ näeb ette katelde energiatõhususe hindamist märgistega. Kuna liikmesriigid ja tööstus jõudsid otsusele, et nimetatud hindamissüsteem ei täida ootusi, tuleks direktiivi 92/42/EMÜ muuta, et avada tee tõhusamatele meetmetele.

(36)

Nõukogu 13. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/170/EMÜ, mis käsitleb ruumi kütmiseks ja kuuma vee tootmiseks kasutatavate generaatorite jõudlust ning soojusallikate ja kuumaveetorustiku isoleerimist uutes ja olemasolevates mittetööstushoonetes, (16) asendati direktiiviga 92/42/EMÜ, nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/396/EMÜ küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (17) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta. (18) Seega tuleb direktiiv 78/170/EMÜ tunnistada kehtetuks.

(37)

Nõukogu 1. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/594/EMÜ majapidamisseadmete poolt tekitatava ja õhu kaudu leviva müra kohta (19) sätestab, missugustel eeldustel võivad liikmesriigid nõuda andmete avaldamist selliste seadmete poolt tekitatud müra kohta, ja kehtestab menetluse mürataseme määramiseks. Ühtlustamise käigus tuleks tekkivat müra arvestada keskkonna jaoks oluliste omaduste üldisel hindamisel. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse integreeritud kontseptsioon, tuleks direktiiv 86/594/EMÜ tunnistada kehtetuks.

(38)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. (20)

(39)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused, mida kohaldatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumisel. Nimetatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(40)

Tuletatakse meelde, et paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (21) punkt 34 näeb ette, et “nõukogu julgustab liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires toodud direktiivide ja liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmete vastavus, ning teevad need üldsusele kättesaadavaks”.

(41)

Kuna kavandatud meetme eesmärk, nimelt tagada siseturu toimimine kehtestades nõude, et tooted saavutaksid optimaalse keskkonnatoime, ei ole liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatav, mistõttu on nimetatud meede oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, saab ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsusprintsiibile. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(42)

Regioonide komiteega konsulteeriti, kuid komitee ei esitanud arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Objekt ja kohaldamisala

1.   Käesolev direktiiv kehtestab raamistiku ETTde keskkonnasäästliku kavandamise nõuete (“ökodisaini nõuete”) sätestamiseks eesmärgiga tagada siseturul nimetatud toodete vaba liikumine.

2.   Käesolev direktiiv käsitleb nõudeid, mida peavad täitma rakendusmeetmete alla kuuluvad tooted, et neid tohiks turule viia ja/või kasutusele võtta. See aitab kaasa säästvale arengule, tõstes energiatõhusust ja keskkonnakaitse taset, ning parandab samas energiavarustuskindlust.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahenditele.

4.   Käesolevat direktiivi ja selle rakendusmeetmeid kohaldatakse, ilma et need piiraksid ühenduse jäätmekäitlus- ja kemikaalidealaseid õigusakte, sealhulgas ühenduse fluoreeritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

energiat tarbiv toode (ETT) — toode, mis vajab pärast turuleviimist ja/või kasutuselevõttu nõuetekohaseks toimimiseks energiat (elektrienergia, fossiilsed kütused või taastuvad energiaallikad), toode niisuguse energia tootmiseks, ülekandmiseks või mõõtmiseks või osa, mis vajab energiat ja mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvasse tootesse paigaldamiseks, lõpptarbija jaoks turuleviidud ja/või kasutusele võetud üksikosa, mille keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;

2)

komponendid ja sõlmed — osad, mis on ette nähtud ETTsse paigaldamiseks, kuid mida lõpptarbija jaoks ei viida üksikosana turule ega võeta kasutusele ja mille keskkonnatoimet ei saa eraldi kontrollida;

3)

rakendusmeetmed — käesoleva direktiivi alusel vastu võetud meetmed teatavate ETTde ökodisaini nõuete või nende toodete teatavate keskkonnaaspektide määratlemiseks;

4)

turuleviimine —ETT esmakordne kättesaadavaks tegemine ühenduse turul tasuliseks või tasuta levitamiseks või kasutamiseks, kusjuures turustusviis pole oluline;

5)

kasutuselevõtt — ETT esmakordne nõuetekohane kasutamine lõpptarbija poolt ühenduses;

6)

tootja — iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid ETTsid ja vastutab nende toodete tootja oma nime või kaubamärgi all turuleviimise ja/või kasutuselevõtu või tootja enda vajadusteks kasutamisel toote vastavuse eest käesolevale direktiivile. Kui tootja määratluse esimese lause tähenduses või importija punkti 8 tähenduses puudub, siis on tootjaks füüsiline või juriidiline isik, kes viib turule ja/või võtab kasutusele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ETTd;

7)

volitatud esindaja — iga füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on ühenduses ja kes on tootja poolt kirjalikult volitatud tema nimel täielikult või osaliselt täitma käesoleva direktiiviga seotud kohustusi ja formaalsusi;

8)

importija — füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on ühenduses ja kes viib oma äritegevuse käigus ühenduse turule kolmandast riigist pärit toote;

9)

materjalid — kõik materjalid, mida kasutatakse ETT elutsükli jooksul;

10)

toote kavandamine — õiguslike, tehniliste, ohutus-, töö- ja turunõuete ning muude nõuete ülevõtmine ETT tehnilistesse spetsifikatsioonidesse;

11)

keskkonnaaspekt — ETT osa või funktsioon, mis võib toote elutsükli jooksul avaldada mõju keskkonnale;

12)

keskkonnamõju — keskkonna mis tahes muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud ETT poolt selle elutsükli jooksul;

13)

elutsükkel — ETT eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine töötlemisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni;

14)

korduskasutus — mis tahes toiming, kus ETT või selle komponentide jäätmeid kasutatakse samal eesmärgil, milleks need algselt olid ette nähtud, sealhulgas vastuvõtupunktidesse, turustajatele, ringlussevõtjatele või tootjatele tagastatud ETT või selle komponentide jätkuv kasutamine, samuti ETT korduskasutus pärast ümbertöötlemist;

15)

ringlussevõtt — jäätmematerjali ümbertöötlemine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia taaskasutamiseks;

16)

energia taaskasutamine — põlevjäätmete kasutamine energia saamiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmetega või neist eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia;

17)

taaskasutamine — nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) (22) II B lisas ette nähtud mis tahes toiming;

18)

jäätmed — direktiivi 75/442/EMÜ I lisas loetletud kategooriatesse kuuluv mis tahes aine või ese, millest valdaja vabaneb, vabaneda soovib või vabanema peab;

19)

ohtlikud jäätmed — kõik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta artikli 1 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvad jäätmed; (23)

20)

ökoloogiline profiil —vastavalt asjaomastele rakendusmeetmetele ETTle kogu elutsükli jooksul kohaldatav kirjeldus sisenditest ja väljunditest (nagu materjalid, heitmed ja jäätmed), mis on keskkonnamõju seisukohast olulised ja väljendatavad mõõdetavates füüsikalistes suurustes;

21)

ETT keskkonnatoime — tootja poolt toote keskkonnaaspektide parandamiseks tehtud jõupingutuste tulemus, mis on kirjas tehnilistes dokumentides;

22)

keskkonnatoime parandamine — ETT keskkonnatoime parandamise protsess, mis hõlmab mitmeid tootepõlvkondi, kuigi mitte kõiki keskkonnaaspekte ühekorraga;

23)

ökodisain — keskkonnanõuete arvestamine toote kavandamisel eesmärgiga parandada toote keskkonnatoimet toote kogu elutsükli jooksul;

24)

ökodisaini nõuded — ETTle või selle kavandamisele esitatav mis tahes nõue, mille eesmärgiks on keskkonnatoime parandamine, või mis tahes kohustus anda teavet toote keskkonnaaspektide kohta;

25)

üldised ökodisaini nõuded — mis tahes ökodisaini nõue, mis käsitleb ETT kogu ökoloogilist profiili ja millega ei kehtestata konkreetsele keskkonnaaspektile piirmäära;

26)

spetsiifilised ökodisaini nõuded — mis tahes kvantitatiivne ja mõõdetav ETT konkreetsele keskkonnaaspektile esitatav ökodisaini nõue, näiteks energiatarve teatud kindlal väljundvõimsusel töötamisel;

27)

harmoneeritud standard — tehnospetsifikaadid, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on vastu võtnud komisjoni ülesandel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (24) sätestatud korras, et kehtestada üle-euroopalised nõuded, mille järgimine ei ole siiski kohustuslik.

Artikkel 3

Turuleviimine ja/või kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et ETTd viiakse turule ja/või võetakse kasutusele vaid siis, kui nad vastavad nende osas kohaldatavatele rakendusmeetmetele ja kannavad vastavalt artiklile 5 EÜ-vastavusmärgist.

2.   Liikmesriigid nimetavad turujärelevalve eest vastutavad asutused. Nad tagavad, et nimetatud asutused omaksid ja kasutaksid vajalikke volitusi, et võtta neile käesoleva direktiivi alusel pandud sobivad meetmed. Liikmesriigid määratlevad pädevate asutuste ülesanded, volitused ja töökorra; pädevad asutused on volitatud:

i)

korraldama vajalikus mahus asjakohaseid ETTde eeskirjadele vastavuse kontrolle ja kohustama tootjat või tema volitatud esindajat artikli 7 kohaselt eemaldama nõuetele mittevastavad ETTd turult;

ii)

nõudma asjaosalistelt kogu vajalikku teavet, mis on rakendusmeetmetes täpselt kindlaks määratud;

iii)

võtma toodete proove ja teostama nende vastavuskontrolle.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni pidevalt turu järelevalve tulemustest; kui see on asjakohane, edastab komisjon nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.

4.   Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel ja teistel asjaosalistel on võimalus esitada pädevatele asutustele tähelepanekuid toodete vastavuse kohta.

Artikkel 4

Importija kohustused

Kui tootja asukoht ei ole ühenduses ja volitatud esindaja puudub, lasub importijal kohustus

tagada, et turule viidud või kasutusele võetud ETT vastab käesolevale direktiivile ja kohaldatavale rakendusmeetmele,

teha vastavusdeklaratsioon ja tehnilised dokumendid kättesaadavaks.

Artikkel 5

Märgistamine ja vastavusdeklaratsioon

1.   Enne turuleviimist ja/või kasutuselevõttu tuleb rakendusmeetmega reguleeritud ETTle kinnitada EÜ-vastavusmärgis ja toote kohta tuleb väljastada vastavusdeklaratsioon, millega tootja või tema volitatud esindaja kinnitab, et ETT vastab kohaldatava rakendusmeetme kõigile asjakohastele sätetele.

2.   EÜ-vastavusmärgis koosneb tähtedest “CE” vastavalt III lisa näidisele.

3.   Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama VI lisas nimetatud andmeid ja viitama asjakohasele rakendusmeetmele.

4.   ETTle ei tohi kinnitada märgiseid, mille tähenduse või kuju võib kasutaja ära vahetada EÜ-vastavusmärgise tähenduse või kujuga.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et toote üleandmisel lõpptarbijale peavad andmed I lisa 2. osa kohaselt olema esitatud nende riigikeeles/-keeltes.

Liikmesriigid annavad loa ka nimetatud teabe esitamiseks ühenduse ühes või mitmes teises ametlikus keeles.

Punkti 1 kohaldamisel arvestavad liikmesriigid eelkõige:

a)

kas teavet saab edastada ühtlustatud sümbolitega, üldtunnustatud koodidega või mõnel teisel moel;

b)

toote eeldatava kasutaja teadmiste taset ja vajaliku teabe liiki.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei tohi asjaomase kohaldatava rakendusmeetme raames enda territooriumil keelata, piirata ega takistada ETTde turuleviimist ja/või kasutuselevõttu, tuginedes I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetritele vastavatele ökodisaini nõuetele, mis on reguleeritud asjaomase rakendusmeetmega, kui tooted vastavad kõigile kohaldatava rakendusmeetme asjakohastele sätetele ja kannavad artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist.

2.   Liikmesriigid ei tohi I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetritele vastavatele ökodisaini nõuetele tuginedes keelata, piirata või takistada enda territooriumil artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist kandvate ETTde, mille suhtes kehtiv rakendusmeede näeb ette, et ökodisaini nõue pole vajalik, turuleviimist ja/või kasutuselevõttu.

3.   Liikmesriigid ei takista kohaldatava rakendusmeetme sätetele mittevastavate ETTde esitlemist messidel, näitustel, esitlustel ja analoogsetel üritustel, kui on olemas nähtav viide sellele, et nimetatud tooted viiakse turule ja/või võetakse kasutusele alles siis, kui vastavus on saavutatud.

Artikkel 7

Kaitseklausel

1.   Kui liikmesriik tuvastab, et artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgisega tähistatud ETT ei täida nõuetekohasel kasutamisel kohaldatava rakendusmeetme kõiki asjakohaseid sätteid, siis on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud viima ETT kohaldatava rakendusmeetme ja/või EÜ-vastavusmärgise sätetega vastavusse ja kõrvaldama õigusvastase olukorra asjaomase liikmesriigi juhiste alusel.

Kui on piisavalt tõendeid, et ETT võib olla mittevastav, võtab liikmesriik vajalikke meetmeid, milleks sõltuvalt mittevastavuse raskusest võib olla ETT turuleviimise keeld kuni vastavuse tuvastamiseni.

Kui mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse vastava ETT turuleviimist ja/või kasutuselevõttu või tagab selle turult eemaldamise.

Keelamise või turult eemaldamise korral teavitatakse viivitamatult komisjoni ja liikmesriike.

2.   Liikmesriik peab põhjendama igat käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsust, millega keelatakse või piiratakse ETT turuleviimist ja/või kasutuselevõttu.

Nimetatud otsusest tuleb asjaomast osapoolt viivitamatult teavitada; samaaegselt tuleb talle teatada, missugused õiguskaitsevahendid vastavalt liikmesriigi õigusaktidele on tema käsutuses ja missuguse aja jooksul saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada.

3.   Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult lõike 1 alusel tehtud otsusest, nimetab selle põhjused ja annab iseäranis teada, kas mittevastavuse puhul on tegemist ühega järgmistest juhtudest:

a)

kohaldatava rakendusmeetme nõuete mittetäitmine;

b)

artikli 10 lõikes 2 nimetatud ühtlustatud harmoneeritud standardite puudulik kohaldamine;

c)

artikli 10 lõikes 2 nimetatud lüngad harmoneeritud standardites.

4.   Komisjon konsulteerib viivitamatult asjaomaste osapooltega ja võib kasutada sõltumatute tehniliste ekspertide abi.

Pärast konsulteerimist teavitab komisjon viivitamatult otsuse teinud liikmesriiki ja teisi liikmesriike oma seisukohast.

Kui komisjon ei pea otsust õigustatuks, teavitab ta sellest viivitamatult liikmesriike.

5.   Kui punkti 1 alusel tehtud otsuse aluseks on lünk harmoneeritud standardis, algatab komisjon viivitamatult artikli 10 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetluse. Ühtlasi teavitab komisjon artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteed.

6.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad põhjendatud juhtudel vajalikud meetmed konfidentsiaalsuse tagamiseks nimetatud menetluse raames saadud teabe osas.

7.   Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel tehtud otsused avalikustatakse läbipaistval viisil.

8.   Komisjoni arvamused nende otsuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Vastavushindamine

1.   Enne rakendusmeetme alla kuuluva ETT turuleviimist ja/või sellise ETT kasutuselevõttu peab tootja või tema volitatud esindaja tagama, et teostatakse ETT vastavushindamine kooskõlas kohaldatava rakendusmeetme kõikide asjakohaste nõuetega.

2.   Vastavushindamise menetlused määratakse kindlaks rakendusmeetmetes ja peavad tootjal võimaldama valida IV lisas sätestatud sisemise kavandikontrolli ja V lisas sätestatud juhtimissüsteemi vahel. Põhjendatud juhtudel ja võrdeliselt tootest tuleneva riskiga valitakse vastavushindamise menetlus välja otsuses 93/465/EMÜ kirjeldatud asjakohaste moodulite hulgast.

Kui liikmesriigil on selgeid tõendeid ETT tõenäolise mittevastavuse kohta, peab nimetatud liikmesriik võimalikult kiiresti avaldama põhjendatud hindamisotsuse ETT vastavuse kohta, mille võib koostada pädev asutus, et vajaduse korral õigeaegselt parandusmeetmeid võtta.

Kui rakendusmeetme alla kuuluva ETT kavandas organisatsioon, kes on registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)) (25) sätetele ja kui registreeriti muu hulgas kavandustegevus, siis lähtutakse sellest, et nimetatud organisatsiooni juhtimissüsteem vastab käesoleva direktiivi V lisa nõuetele.

Kui rakendusmeetme alla kuuluva ETT kavandas organisatsioon, mis omab juhtimissüsteemi, mis hõlmab kavandustegevust, ja kui süsteemi rakendatakse vastavalt harmoneeritud standardile, millele on viidatud Euroopa Liidu Teatajas, siis lähtutakse sellest, et juhtimissüsteem vastab käesoleva direktiivi V lisa nõuetele.

3.   Pärast rakendusmeetme alla kuuluva ETT turuleviimist või kasutuselevõttu peab tootja või tema volitatud esindaja 10 aasta jooksul pärast selle ETT viimase eksemplari tootmist säilitama vastavushindamise dokumente ja tema poolt väljastatud vastavusdeklaratsioone ja esitama neid liikmesriikidele tutvumiseks.

Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks 10 päeva jooksul pärast liikmesriigi pädeva asutuse taotlust.

4.   Artiklis 5 nimetatud vastavushindamise dokumendid ja vastavusdeklaratsioon tuleb koostada ühes ühenduse ametlikest keeltest.

Artikkel 9

Vastavuseeldus

1.   Liikmesriigid käsitlevad ETTd, mis kannab artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist, kohaldatava rakendusmeetme asjakohastele sätetele vastavana.

2.   Kui ETT on valmistatud vastavalt harmoneeritud standardile, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis käsitlevad liikmesriigid toodet kõikidele nimetatud standarditega seotud kohaldatava rakendusmeetme nõuetele vastavana.

3.   Kui ETTle anti määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt ühenduse ökomärgis, siis käsitletakse toodet kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavana, kuivõrd ökomärgis neid nõudeid täidab.

4.   Vastavuseelduse eesmärgil võib komisjon käesoleva direktiivi raames vastavalt artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetlusele otsustada, et teised ökomärgised täidavad samaväärseid tingimusi nagu ühenduse ökomärgis määruse (EÜ) nr 1980/2000 tähenduses. ETTd, millele on omistatud taolised teised ökomärgised, käsitletakse kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavatena, kuivõrd asjaomane ökomärgis nimetatud nõudeid täidab.

Artikkel 10

Harmoneeritud standardid

1.   Liikmesriigid tagavad võimaluste piires asjakohaste meetmete võtmise, et konsulteerida harmoneeritud standardite väljatöötamise ja järelevalve käigus huvitatud isikutega siseriiklikul tasandil.

2.   Kui liikmesriik või komisjon on seisukohal, et harmoneeritud standard, mille rakendamisele tugineb kohaldatava rakendusmeetme konkreetsetele sätetele vastavuse eeldus, ei arvesta neid sätteid täielikult, teavitab asjaomane liikmesriik või komisjon sellest direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 kohaselt moodustatud alalist komiteed, tuues välja põhjused. Komitee esitab kiirendatud korras oma arvamuse.

3.   Nimetatud komitee arvamuse põhjal otsustab komisjon, kas viide asjaomasele standardile Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada või avaldada piiranguga, kas jätta viide alles või see teatajast eemaldada.

4.   Komisjon teavitab sellest asjaomast Euroopa standardiorganit ja esitab vajadusel taotluse asjaomase harmoneeritud standardi ülevaatamiseks.

Artikkel 11

Nõuded komponentidele ja sõlmedele

Tootjaid või nende volitatud esindajaid, kes viivad komponendid ja sõlmed turule ja/või võtavad kasutusele, saab rakendusmeetmetega kohustada esitama rakendusmeetme alla kuuluva ETT tootjale olulisi andmeid asjaomaste komponentide või sõlmede materjali koostise ning energia, materjalide ja/või ressursside kulu kohta.

Artikkel 12

Halduskoostöö ja teabevahetus

1.   Liikmesriigid tagavad sobivate meetmete võtmise, et julgustada käesoleva direktiivi rakendamiseks pädevaid asutusi tegema koostööd ning üksteisele ja komisjonile teavet edastama eesmärgiga toetada direktiivi, eriti selle artikli 7 rakendamist.

Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb võimaluste piires kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid, mille edendamiseks saab kasutada ühenduse asjaomaseid programme.

Liikmesriigid teatavad komisjonile asutuste nimed, kelle pädevuses on käesoleva direktiivi kohaldamine.

2.   Komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse täpse viisi ja struktuuri üle otsustatakse vastavalt artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

3.   Komisjon võtab sobivad meetmed, et toetada käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

Artikkel 13

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

1.   Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja väga väikestele äriühingutele kasu toovate programmide kontekstis peab komisjon arvestama algatustega, mis aitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja väga väikestel äriühingutel oma toodete kavandamisel kaasata keskkonnaaspekte, sealhulgas energiatõhusust.

2.   Liikmesriigid tagavad, eriti toetusvõrkude ja struktuuride tugevdamisega, et nad julgustavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja väga väikeseid äriühinguid rakendama keskkonnasõbralikku suhtumist juba toodete kavandamisel ja end kohandama tulevastele Euroopa õigusaktidele.

Artikkel 14

Tarbija teavitamine

Vastavalt kohaldatavale rakendusmeetmele peavad tootjad neile sobilikul viisil tagama, et ETT tarbijatele antakse:

vajalikku teavet nende rolli kohta toote säästlikul kasutamisel,

teavet toote ökoloogilise profiili ja ökodisaini eeliste kohta kui rakendusmeetmed seda nõuavad.

Artikkel 15

Rakendusmeetmed

1.   Kui ETT vastab lõikes 2 toodud kriteeriumidele, kuulub see vastavalt lõikele 3 b rakendusmeetme või eneseregulatsiooni meetme alla. Rakendusmeetmete vastuvõtmisel peab komisjon toimima vastavalt artikli 19 lõikes 2 viidatud menetlusele.

2.   Lõikes 1 viidatud kriteeriumid on järgmised:

a)

ETT peaks moodustama märkimisväärse müügi- ja kaubandusmahu, mis vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele ühenduses soovituslikult on üle 200 000 ühiku aastas;

b)

ETTl peab olema, arvestades turuleviidud ja/või kasutusele võetud koguseid, ühenduses märkimisväärne mõju keskkonnale vastavalt otsuses nr 1600/2002/EÜ sätestatud ühenduse strateegilistele prioriteetidele;

c)

ETTl peab olema märkimisväärne potentsiaal keskkonnatoime parandamiseks ilma liigsete kuludeta, arvestades eriti järgnevat:

teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide puudumine või asjaolu, et turujõud ei suuda antud probleemi nõuetekohaselt lahendada,

suured erinevused keskkonnatoimes analoogsete turul olevate ETTde lõikes.

3.   Rakendusmeetme eelnõu koostamisel arvestab komisjon artikkel 19 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusi ning järgnevat:

a)

ühenduse keskkonnaalaseid prioriteete, nagu need on sätestatud otsuses nr 1600/2002/EÜ või komisjoni Euroopa kliimamuutuse programmis (ECCP);

b)

asjakohaseid ühenduse õigusakte ja eneseregulatsiooni meetmeid, nagu vabatahtlikud kokkulepped, mis pärast vastavalt artiklile 17 tehtud hinnangut peaksid saavutama poliitika eesmärgid kohustuslikest nõudmistest kiiremini või väiksemate kuludega.

4.   Rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel komisjon:

a)

kontrollib ETT elutsüklit ja kõiki selle olulisi keskkonnaaspekte, sealhulgas energiatõhusust. Keskkonnaaspektide ja nende parandamise teostatavuse analüüsi ulatus peab olema proportsionaalne nende olulisusega. Ökodisaini nõuete vastuvõtmine ETT oluliste keskkonnaaspektide kohta ei tohi liigselt viibida ebakindluse tõttu teiste aspektide osas;

b)

teostab hindamist mille käigus kontrollitakse mõjusid keskkonnale, tarbijatele ja tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, konkurentsivõime, sealhulgas ühenduseväliste turgude, innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja saadava kasu osas;

c)

arvestab liikmesriikide poolt oluliseks peetud kehtivaid siseriiklikke keskkonnaeeskirju;

d)

konsulteerib asjaomaste huvigruppidega;

e)

koostab punktis b nimetatud tagajärgede hindamise alusel rakendusmeetme eelnõu põhjenduse;

f)

määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikke mõjusid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või spetsiifilistele, peamiselt väikeste ja keskmise suurustega ettevõtjate poolt toodetavatele tooterühmadele.

5.   Rakendusmeetmed peavad täitma kõiki järgmisi kriteeriume:

a)

kasutaja seisukohalt ei tohi esineda märkimisväärset negatiivset toimet toote töökindlusele;

b)

kahjustada ei tohi tervist, ohutust ja keskkonda;

c)

tarbijatele ei tohi avalduda märkimisväärseid negatiivseid mõjusid, eriti toote taskukohasuse ja elutsükli kulude osas;

d)

tööstuse konkurentsivõimele ei tohi avalduda märkimisväärseid negatiivseid mõjusid;

e)

ökodisaini nõue ei tohi põhimõtteliselt viia selleni, et kõik teised tootjad peavad üle võtma ühe kindla tootja tehnoloogia;

f)

tootjatele ei tohi tekitada ülemäärast halduskoormust.

6.   Rakendusmeetmetega sätestatakse ökodisaini nõuded vastavalt I lisale ja/või II lisale.

Toote teatavatele keskkonnaaspektidele, mis omavad olulist keskkonnamõju, kehtestatakse eriomased ökodisaini nõuded.

Rakendusmeetmed võivad ka näha ette, et ökodisaini nõue pole vajalik mõningate I lisa 1. osas viidatud ökodisaini parameetrite puhul.

7.   Nõuded tuleb sõnastada selliselt, et turu järelevalveasutustele oleks tagatud võimalus kontrollida, kas ETT vastab rakendusmeetme nõuetele. Rakendusmeetmes tuleb täpsustada, kas kontrolli saaks teostada vahetult ETT või tehniliste dokumentide põhjal.

8.   Rakendusmeetmed peavad sisaldama VII lisas loetletud andmeid.

9.   Komisjoni poolt rakendusmeetmete väljatöötamisel kasutatud olulised uuringud ja analüüsid peavad olema üldsusele kättesaadavad, võttes eriti arvesse juurdepääsu ja kasutamise lihtsust huvitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

10.   Vajadusel tuleb koos rakendusmeetmega, mis sätestab ökodisaini nõuded, koostada suunised erinevate keskkonnaaspektide vahelise tasakaalu tagamiseks; need suunised peab komisjon vastu võtma artikli 19 lõike 2 kohaselt; need suunised katavad rakendusmeetmest puudutatud tootesektoris tegutsevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate eripära. Vajadusel ja vastavalt artikli 13 lõikele 1 võib komisjon koostada täiendavat erimaterjali, et muuta rakendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele lihtsamaks.

Artikkel 16

Tööplaan

1.   Kooskõlas artiklis 15 sätestatud kriteeriumidega koostab komisjon, olles konsulteerinud artiklis 18 nimetatud nõuandefoorumiga, hiljemalt 6. juuliks 2007 tööplaani, mis tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

Tööplaan sisaldab järgneva kolme aasta jaoks tooterühmade mittetäieliku loetelu, mida käsitletakse rakendusmeetmete kehtestamisel esmatähtsatena.

Komisjon muudab tööplaani regulaarselt pärast konsulteerimist nõuandefoorumiga.

2.   Üleminekuperioodil, mille jooksul koostatakse esimene tööplaan vastavalt lõikele 1, võtab komisjon vastavalt artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetlusele, täites artiklis 15 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajadusel eelnevalt vastu:

rakendusmeetmed nendele toodetele, mis on ECCPs klassifitseeritud toodetena, mis omavad kõrget potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks väikeste kuludega, nagu kütteseadmed ja veeboilerid, elektrimootori süsteemid, valgustus nii koduses tarbimises kui teenindussektoris, kodumasinad, kontoriseadmed nii koduses tarbimises kui teenindussektoris, olmeelektroonika ning kütte- ventilatsiooni ja kliimaseadmed,

eraldi rakendusmeetme, mis vähendab teatud tootegrupi elektrikadusid oote režiimis.

Artikkel 17

Eneseregulatsioon

Käesoleva direktiivi kontekstis rakendusmeetme alternatiivina esitatud vabatahtlike kokkulepete või teiste eneseregulatsiooni meetmete kohta antakse hinnang vähemalt VIII lisa alusel.

Artikkel 18

Nõuandefoorum

Komisjon tagab, et ta jälgib oma tegevuses iga rakendusmeetme puhul liikmesriikide ja kõikide oluliste kõnealuse toote/tooterühmaga seotud huvitatud isikute, nagu tööstuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijarühmade esindajate tasakaalustatud kaasamist. Antud osapooled aitavad eelkõige kaasa rakendusmeetmete määratlemisele ja läbivaatamisele, kehtestatud turujärelevalvemehhanismide mõjususe uurimisele ja vabatahtlike kokkulepete ning teiste eneseregulatsiooni meetmete hindamisele. Nimetatud osapooled kohtuvad nõuandefoorumil. Komisjon määrab kindlaks nimetatud foorumi töökorra.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, siis kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud ajavahemikuks määratakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu töökorra.

Artikkel 20

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse mittevastavuse ulatust ja ühenduse turule lastud nõuetele mittevastavate toodete arvu.

Artikkel 21

Muudatused

1.   Direktiivi 92/42/EMÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt:

1)

artikkel 6 jäetakse välja;

2)

lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 10a

Käesolev direktiiv on rakendusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (26) artikli 15 tähenduses, mis käsitleb energiatõhusust kasutamise ajal vastavalt sellele direktiivile, ja seda võib direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 2 kohaselt muuta või kehtetuks tunnistada.

3)

I lisa 2. jagu jäetakse välja;

4)

II lisa jäetakse välja.

2.   Direktiivi 96/57/EÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 9a

Käesolev direktiiv on rakendusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (27) artikli 15 tähenduses, mis käsitleb energiatõhusust kasutamise ajal vastavalt sellele direktiivile, ja seda võib direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 2 kohaselt muuta või kehtetuks tunnistada.

3.   Direktiivi 2000/55/EÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 9a

Käesolev direktiiv on rakendusmeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (28) artikli 15 tähenduses, mis käsitleb energiatõhusust kasutamise ajal vastavalt sellele direktiivile, ja seda võib direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 2 kohaselt muuta või kehtetuks tunnistada.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 78/170/EMÜ ja 86/594/EMÜ tunnistatakse kehtetuks. Liikmesriigid võivad edasi kohaldada kehtivaid siseriiklikke meetmeid, mis on vastu võetud direktiivi 86/594/EMÜ alusel, kuni antud toodete suhtes pole käesoleva direktiivi alusel vastu võetud rakendusmeetmeid.

Artikkel 23

Läbivaatamine

Hiljemalt 6. juuliks 2010 vaatab komisjon läbi direktiivi ning selle rakendusmeetmete tõhususe, samuti rakendusmeetmete läve, turu järelevalvemehhanismide ja võimalike käivitatud asjakohaste eneseregulatsioonimeetmete tõhususe, olles konsulteerinud artiklis 18 nimetatud aruandefoorumiga, ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule — kui see on asjakohane — ettepanekud direktiivi muutmiseks.

Artikkel 24

Konfidentsiaalsus

Artiklis 11 ja I lisa 2. osas nimetatud nõuded tootja ja/või volitatud esindaja poolt antava teabe kohta peavad vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja arvestama majanduslikult tundliku teabe õiguspärase konfidentsiaalsuse põhjendatud vajadusega.

Artikkel 25

Rakendamine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 11. augustit 2007 .

Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viited käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 6. juuli 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 112, 30.4.2004, lk 25.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 319), nõukogu 29. novembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 38 E, 15.2.2005, lk 45), Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2005. aasta seisukoht ja nõukogu 23. mai 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

(5)  EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(6)  EÜT C 141, 19.5.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(9)  EÜT L 332, 15.12.2001, lk 1.

(10)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).

(11)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(12)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/98/EÜ (ELT L 305, 1.10.2004, lk 63).

(13)  EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/8/EÜ (ELT L 52, 21.2.2004, lk 50).

(14)  EÜT L 236, 18.9.1996, lk 36.

(15)  EÜT L 279, 1.11.2000, lk 33.

(16)  EÜT L 52, 23.2.1978, lk 32. Direktiivi on muudetud direktiiviga 82/885/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 19).

(17)  EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

(18)  ELT L 1, 4.1.2003, lk 65.

(19)  EÜT L 344, 6.12.1986, lk 24. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(20)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(21)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(22)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(23)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

(24)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 68).

(25)  EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.

(26)  EÜT L 191, 22.7.2005, lk 29

(27)  EÜT L 191, 22.7.2005, lk 29

(28)  EÜT L 191, 22.7.2005, lk 29


I LISA

Meetod üldiste ökodisaini nõuete sätestamiseks

(viidatud artiklis 15)

Üldised ökodisaini nõuded taotlevad ETT keskkonnatoime parandamist ja on eelkõige keskendunud toote olulistele keskkonnaaspektidele, sätestamata piirmäärasid. Käesolevas lisas toodud meetodit kohaldatakse, kui piirmäärade kehtestamine uuritavale tootegrupile ei ole asjakohane. Komisjon kehtestab artiklis 19 nimetatud komiteele esitatava rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel olulised keskkonnaaspektid, mis tuuakse üksikasjaliselt ära rakendusmeetmes.

Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt üldised ökodisaini nõuded, määrab komisjon rakendusmeetme alla kuuluva ETT osas — kui see on asjakohane — kindlaks, millised 1. osas loetletud ökodisaini parameetrid, millised 2. osas nimetatud teabe edastamise nõuded ja millised 3. osas tootjale esitatavad nõuded asjaomase toote osas kehtivad.

1.osa ETTde ökodisaini parameetrid

1.1

Niivõrd kui need puudutavad toote kavandamist, määratakse olulised keskkonnaaspektid kindlaks, arvestades toote elutsükli järgmisi etappe:

a)

tooraine valik ja kasutamine;

b)

tootmine;

c)

pakendamine, transport ja turustamine;

d)

paigaldamine ja hooldus;

e)

kasutamine;

f)

eluea lõpp, see tähendab staadiumi ETT esmase kasutamise lõpust kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni.

1.2

Iga etapi puhul tuleb hinnata järgmisi keskkonnaaspekte, kuivõrd need on olulised:

a)

eeldatav materjali, energia ja teiste ressursside nagu näiteks puhta vee kulu;

b)

eeldatavad õhu-, vee- ja pinnaseheitmed;

c)

eeldatav keskkonna reostus füüsikaliste mõjude nagu müra, vibratsiooni, kiirguse ja elektromagnetväljade tõttu;

d)

eeldatavalt tekkivate jäätmematerjalide kogus;

e)

materjali ja/või energia korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutamise võimalused, arvestades direktiivi 2002/96/EÜ.

1.3

Eelmises lõikes nimetatud toote keskkonnaaspektide parandamist tuleb hinnata esmajoones järgmiste kriteeriumide alusel, mida vajadusel täiendatakse teiste kriteeriumidega:

a)

toote mass ja maht;

b)

ümbertöödeldud materjali kasutamine;

c)

energia, vee ja teiste ressursside kulu toote elutsükli jooksul;

d)

ainete kasutamine, mis on nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) tähenduses tervist ja/või keskkonda kahjustavad ning mille märgistamine ja kasutamine on muu hulgas reguleeritud selliste direktiividega nagu 76/769/EMÜ või 2002/95/EÜ;

e)

nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrapäraseks hoolduseks vajalike tarbekaupade liik ja kogus;

f)

korduskasutuse ja ringlussevõtu indikaatorid: kasutatavate materjalide ja komponentide arv, standardkomponentide kasutamine, demonteerimiseks kuluv aeg, demonteerimiseks vajalike töövahendite komplekssus, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivate komponentide ja materjalide märgistamine standardkoodidega (sealhulgas plastikdetailide tähistamine vastavalt ISO-standarditele), kergesti ringlussevõetavate materjalide kasutamine, kerge ligipääs väärtuslikele ja teistele ümbertöödeldavatele komponentidele ja materjalidele; kerge ligipääs ohtlikke aineid sisaldavatele komponentidele ja materjalidele;

g)

kasutatud detailide uuesti kasutamine;

h)

komponentide ja tervete seadmete korduskasutust ja ringlussevõttu takistavate tehniliste lahenduste vältimine;

i)

toote eluea indikaatorid: garanteeritud minimaalne eluiga, varuosade minimaalne tarneaeg, moodulitest komplekteeritavus, täiendatavus, parandatavus;

j)

jäätmete ja ohtlike jäätmete tekkivad kogused;

k)

õhuheitmed (kasvuhoonegaasid, hapestumist tekitavad ained, lenduvad orgaanilised ühendid, osooni lõhustavad ained, püsivad orgaanilised saasteained, raskemetallid, tahketest osakestest ja hõljuvatest tahketest osakestest koosnevad ained), ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2) kohaldamist;

l)

veeheitmed (raskemetallid, hapnikurežiimile ebasoodsat mõju avaldavad ained, püsivad orgaanilised saasteained);

m)

pinnaseheitmed (eelkõige ohtlike ainete väljavoolamise tõttu toodete kasutamisel ja saasteainete väljauhtumise tõttu pärast toodete kõrvaldamist).

2.osa Nõuded teabe esitamisele

Rakendusmeetmetes võib ette näha, et tootja peab esitama teabe, mis võib mõjutada ETT käsitlemist, kasutamist või ringlussevõttu teiste isikute kui tootja poolt. Nimetatud teabe hulka võib vajadusel kuuluda:

kavandaja teave tootmisprotsessi kohta,

teave tarbijale toote oluliste keskkonnaalaste omaduste ja keskkonnatoime kohta; nimetatud andmed tuleb tootele lisada toote turuleviimisel, et võimaldada tarbijal võrrelda erinevate toodete asjaomaseid aspekte,

teave tarbijale selle kohta, kuidas paigaldada, kasutada ja hooldada toodet võimalikult vähese mõjuga keskkonnale, kuidas saavutada toote võimalikult pikka eluiga, kuidas kasutuskõlbmatuks muutunud toodet kõrvaldada ning vajadusel teave toote varuosade tarnimise ja toote täiendamise aja kohta,

teave jäätmekäitlusettevõtetele kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta.

Võimaluse korral tuleks teave kanda tootele endale.

Selle teabe puhul tuleb arvestada kohustusi, mis tulenevad teistest ühenduse õigusaktidest nagu näiteks direktiivist 2002/96/EÜ.

3.osa Nõuded tootjale

1.

ETTde tootjad on kohustatud teostama toote kogu elutsükli osas toote mudeli analüüsi, mis on suunatud eelkõige rakendusmeetmes sätestatud toote kavandamisega oluliselt mõjutatavatele keskkonnaaspektidele ja tugineb realistlikel eeldustel ETTde tavapäraste kasutustingimuste ja kasutuseesmärkide kohta. Teiste keskkonnaaspektide uurimine on vabatahtlik.

Selle analüüsi tulemuste põhjal koostab tootja ETT ökoloogilise profiili. Selles tuleb arvestada toote kõiki keskkonna jaoks olulisi omadusi ja kõiki toote elutsükli jooksul tekkivaid ja füüsikalistes suurustes mõõdetavaid sisendeid ja väljundeid.

2.

Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal hindab tootja toote alternatiivseid kavandeid ja saavutatud keskkonnatoimet, arvestades võrdlusandmeid.

Võrdlusandmed tuvastab komisjon rakendusmeetmes, tuginedes meetme väljatöötamisel kogutud teabele.

Konkreetse kavandilahenduse valimisel tuleb kõiki kehtivaid õigusakte järgides püüelda mõistliku kompromissi poole erinevate keskkonnaaspektide ja keskkonnakaitsealaste nõuete vahel nagu näiteks ohutus ja tervisekaitse, tehnilised nõuded toimivusele, kvaliteet, suutlikkus ja majanduslikud aspektid, sealhulgas tootmiskulud ja turustatavus.


(1)  EÜT  196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(2)  EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/26/EÜ (ELT L 146, 30.4.2004, lk 1).


II LISA

Meetod spetsiifiliste ökodisaini nõuete kehtestamiseks

(viidatud artiklis 15)

Spetsiifiliste ökodisaini nõuete eesmärgiks on parandada toote valitud keskkonnaaspekte. Nendega saab nõuda muu hulgas tarbimise vähendamist, näiteks teatud kindla ressursi tarbimise piiramist ETT elutsükli erinevatel etappidel (nt vee kasutamise piiramine kasutamisfaasis või teatud kindla materjali kasutamise piiramine tootmisel või minimaalse ringlussevõetava materjali koguse kasutamise nõude kehtestamine).

Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt eriomased ökodisaininõuded, nimetab komisjon rakendusmeetme alla kuuluva ETT jaoks ökodisaini parameetrid vastavalt I lisa 1. osale ja sätestab nende nõuete ulatuse kooskõlas artikli 19 lõikes 2 nimetatud menetlusega:

1.

Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi käigus valitakse välja teatud kogus turul olevate ETTde representatiivseid mudeleid ja selgitatakse nende põhjal välja tehnilised võimalused toote keskkonnatoime parandamiseks, pidades silmas, et toote jõudlust ja kasulikkust tarbijale olulisel määral ei vähendataks.

Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi raames selgitatakse samuti välja parimad turul olevad tooted ja tehnoloogiad, arvestades keskkonnaaspekte.

Nii analüüsi teostamisel kui nõuete kehtestamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelistel turgudel leiduvate toodete talitlustoimet ja võrdlusi teiste riikide õigusaktides kehtestatuga.

Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal, arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja täiustamispotentsiaali, tuleb võtta konkreetsed meetmed toote keskkonnamõju minimeerimiseks.

Nõuded energiatõhususele, energiakulule või kasutamisele tuleb kindlaks määrata nii, et ETT representatiivsete mudelite elutsüklite kulud on lõpptarbija jaoks võimalikult madalad, arvestades mõju teistele keskkonnaaspektidele. Elutsükli kulude analüüsi aluseks tuleb võtta reaalne diskontomäär, mis põhineb Euroopa Keskpanga andmetel, samuti ETT reaalne eluiga; vaadelda tuleb ostuhinna muutuste summat (vastavalt tootmiskulude muutustele) ja tegevuskulusid (vastavalt tehnilise täiustamise võimalustele). Tegevuskuludeks on eelkõige kulud energiale ja teistele ressurssidele (nagu näiteks vesi või pesuvahend).

Teostatakse olulisi kulutegureid (energia- ja muude ressursside hind, tooraine- või tootmiskulud ning diskontomäärad) ja vajadusel väliseid keskkonnakulusid, sealhulgas ärahoitud kasvuhoonegaasi heitkoguseid hõlmav tundlikkusanalüüs eesmärgiga tuvastada, kas tekib olulisi muutusi ja kontrollida üldiste järelduste usaldusväärsust. Nõue kohandatakse tulemusele.

Teiste ressursside, näiteks vee kulu võib analüüsida sama meetodiga.

2.

Tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike analüüside väljatöötamisel saab tugineda teabele, mis on saadud ühenduse teiste meetmete raames.

Sama käib ka teabe kohta, mis pärineb olemasolevatest programmidest, mida rakendatakse väljaspool ühendust, et sätestada spetsiifilisi ökodisaini nõudeid ELi majanduspartneritega kaubeldavatele ETTdele.

3.

Nõue jõustub alles pärast uue toote väljatöötamiseks tavalise aja möödumist.


III LISA

EÜ-vastavusmärgis

(viidatud artikli 5 lõikes 2)

Image

EÜ-vastavusmärgis peab olema vähemalt 5 mm kõrgune. Selle suurendamisel või vähendamisel tuleb säilitada ülaltoodud pildil esitatud proportsioonid.

EÜ-vastavusmärgis tuleb kinnitada ETTle. Kui see pole võimalik, tuleb märgis kinnitada kas pakendile või kaubaveo saatedokumentidele.


IV LISA

Sisemine kavandi kontroll

(viidatud artiklis 8)

1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja või tema volitatud esindaja, kes täidab käesoleva lisa punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et ETT vastab kohaldatava rakendusmeetme nõuetele. Vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab selle säilitama.

2.

Tootja koostab tehnilised dokumendid, mille põhjal on võimalik hinnata ETT vastavust kohaldatavale rakendusmeetmele.

Tehniline dokumentatsioon hõlmab eelkõige:

a)

ETT ja selle nõuetekohase kasutamise üldist kirjeldust;

b)

tootja poolt teostatud keskkonnahindamist ja/või viiteid asjakohasele kirjandusele või juhtumite analüüsidele, millele tootja tugines toote kavandi lahenduste hindamisel ja dokumenteerimisel ning nendega seonduvate otsuste tegemisel;

c)

ökoloogilist profiili, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;

d)

toote keskkonnalaste kavandielementide kirjeldust;

e)

loetelu artiklis 10 viidatud asjaomastest standarditest, mida kohaldati täielikult või osaliselt, ja kohaldatava rakendusmeetme nõuete täitmiseks vastu võetud lahenduste kirjeldust, kui artiklis 10 nimetatud standardeid ei kohaldatud või need standardid ei kata kohaldatava rakendusmeetme nõudeid täielikult;

f)

koopiat toote keskkonnaalaste kavandielementide kohta kooskõlas I lisa 2. osas määratletud nõuete kohaselt esitatud andmetega;

g)

tootele kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostatud testimiste tulemusi, kaasa arvatud sellise testimise vastavuse üksikasjad võrrelduna kohaldatava rakendusmeetmega sätestatud ökodisaini nõuetega.

3.

Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlustada ETT valmistamine vastavalt punktis 2 nimetatud kavandialastele spetsifikatsioonidele ja kohaldatava rakendusmeetme nõuetele.


V LISA

Juhtimissüsteem vastavuse hindamiseks

(viidatud artiklis 8)

1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja, kes täidab käesoleva lisa punktis 2 nimetatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et ETT täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid. Vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab seda säilitama.

2.

ETT vastavuse hindamiseks võib kasutada juhtimissüsteemi, kui tootja kaasab sellesse käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud keskkonnaelemendid.

3.

Juhtimissüsteemi keskkonnaelemendid

Käesolevas punktis sätestatakse juhtimissüsteemi elemendid ja protseduurid, millega tootja saab tõendada, et ETT täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid.

3.1.

Keskkonnale orienteeritud tootepoliitika

Tootja peab olema võimeline tõendama, et kohaldatava rakendusmeetme nõuded on täidetud. Lisaks sellele peab tootja, pidades silmas üldist toodete keskkonnatoime parandamist, esitama raamkontseptsiooni toodete keskkonnatoimega seonduvate eesmärkide ja indikaatorite sätestamise ning läbivaatamise kohta.

Kõik tootja poolt ETT kavandamise ja tootmisprotsessi kujundamise abil toote keskkonnatoime parandamiseks ja toote ökoloogilise profiili väljaselgitamiseks võetud meetmed tuleb — kui rakendusmeede seda nõuab — dokumenteerida süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike protseduuride ja juhiste kujul.

Nimetatud menetlused ja juhised peavad piisava põhjalikkusega sisaldama eelkõige järgmist:

loetelu dokumentidest, mis tuleb ETT vastavuse tõestamiseks koostada ja mis peab vajadusel olema kättesaadav,

keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid ning organisatsiooni struktuur, pädevuse jaotus ja juhtkonna volitused ning vahendite olemasolu nimetatud eesmärkide ja indikaatorite täitmiseks ja ajakohastamiseks,

pärast toote valmistamist läbiviidavad kontrollid ja testid tõendamaks toote vastavust keskkonnaalastele indikaatoritele,

ettenähtud dokumentatsiooni kontroll ja selle regulaarse ajakohastamise menetlused,

menetlus juhtimissüsteemi keskkonnaelementide rakendamise ja tõhususe tõendamiseks.

3.2.

Planeerimine

Tootja töötab välja ja ajakohastab järgmist:

a)

toote ökoloogilise profiili määramise protseduurid;

b)

keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid, mida tuleb tehnoloogiliste lahenduste valimisel arvestada lisaks tehnilistele ja majanduslikele nõuetele;

c)

programm nende eesmärkide saavutamiseks.

3.3.

Rakendamine ja dokumentatsioon

3.3.1

Juhtimissüsteemi dokumendid sisaldavad andmeid eelkõige järgmiste aspektide kohta:

a)

määratletakse ja dokumenteeritakse pädevused ja volitused, et keskkonnale orienteeritud tootepoliitikat saaks tõhusalt rakendada, et selle teostamine fikseeritaks kirjalikult ja et kontroll ja täiendusmeetmed oleksid võimalikud;

b)

kirjalikult fikseeritakse kavandi kontrolli ja tootmisjärgse kontrolli meetodid ning toote kavandamise etapil rakendatavad meetodid ja süstemaatilised meetmed;

c)

tootja koostab ja ajakohastab dokumendid, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi olulisi keskkonnaelemente ning kõikide nõutavate dokumentide kontrolli protseduure.

3.3.2

ETT dokumendid sisaldavad andmeid eelkõige järgmiste aspektide kohta:

a)

ETT ja selle nõuetekohase kasutamise üldine kirjeldus;

b)

tootja poolt teostatud keskkonnamõjude analüüsi tulemused ja/või viited asjakohasele kirjandusele või juhtumitele, millele tootja toote kavandilahenduse hindamisel, dokumenteerimisel ja kujundamisel tugines;

c)

ökoloogiline profiil, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;

d)

toote kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostatud testimiste tulemused;

e)

tootja spetsifikatsioonid, milles näidatakse eelkõige ära, milliseid harmoneeritud standardeid kohaldati. Kui artiklis 10 märgitud standardeid ei kohaldatud või kui need ei kata rakendusmeetme nõudeid täielikult, peab tootja näitama, missuguste vahenditega ta tagab nõuete täitmise;

f)

koopiat toote keskkonnaalaste kavandielementide kohta kooskõlas I lisa 2. osa nõuete kohaselt esitatud andmetega.

3.4.

Kontroll ja korrigeeriv tegevus

a)

tootja võtab kõik meetmed, et tagada ETT valmistamine kooskõlas kavandispetsifikatsioonide ja tootele kohaldatava rakendusmeetme nõuetega;

b)

tootja töötab välja ja ajakohastab protseduurid, mille alusel ta uurib ja lahendab nõuetele mittevastavuse juhtumeid, ja viib korrigeerivast tegevusest tulenevad muudatused dokumenteeritud protseduuridesse;

c)

tootja viib vähemalt iga kolme aasta järel läbi ettevõttesisese juhtimissüsteemi auditi selle keskkonnaelementide osas.


VI LISA

Vastavusdeklaratsioon

(viidatud artikli 5 lõikes 3)

EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:

1.

tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

2.

toote selgeks määratlemiseks piisav kirjeldus;

3.

vajadusel viited kohaldatud harmoneeritud standarditele;

4.

vajadusel teised kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;

5.

vajadusel viide teistele kehtivatele ühenduse õigusaktidele, millega on ette nähtud EÜ-vastavusmärgis;

6.

tootja või tema volitatud esindaja nimel allkirjaõigusliku isiku nimi ja allkiri.


VII LISA

Rakendusmeetmete sisu

(viidatud artikli 15 lõikes 8)

Rakendusmeetmes täpsustatakse eelkõige järgmist:

1.

rakendusmeetmega reguleeritavate ETTde tüübi/tüüpide täpne definitsioon;

2.

ökodisaini nõue/nõuded rakendusmeetmega reguleeritud ETTle, jõustumistähtpäev/tähtpäevad, astmelised meetmed ja üleminekumeetmed või tähtajad;

üldise/üldiste ökodisaini nõude/nõuete puhul olulised etapid ja aspektid vastavalt I lisa punktidele 1.1 ja 1.2 koos parameetrite näidetega I lisa punktis 1.3 toodud loetelust suunistena sätestatud keskkonnaaspektide parandamise hindamiseks,

spetsiifiliste ökodisaini nõuete puhul nende ulatus piirmäära kujul;

3.

I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetrid, mille puhul pole ökodisaini nõuded vajalikud;

4.

ETT paigaldusnõuded, kui paigaldusel on vahetu mõju hinnatavale ETT keskkonnatoimele;

5.

rakendatavad mõõtestandardid ja/või mõõtemeetodid; kui on olemas harmoneeritud standardid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb toimida vastavalt nendele standarditele;

6.

andmed vastavushindamise kohta otsuse 93/465/EMÜ alusel

kui tuleb kohaldada mõnda moodulist A erinevat moodulit: antud mooduli valiku põhjused,

vajadusel kolmandate isikute kinnitamise ja/või sertifitseerimise kriteeriumid,

kui erinevad EÜ eeskirjad sätestavad ühe ja sama ETT jaoks erinevad moodulid, tuleb kohaldada rakendusmeetmes antud nõude kohta sätestatud moodulit;

7.

teave, mida tootja peab edastama, eriti tehniliste dokumentide üksikasjade kohta, mis on vajalik ETT rakendusmeetmele vastavuse kontrollimise lihtsustamiseks;

8.

üleminekuperioodi pikkus, mille jooksul liikmesriigid peavad lubama viia turule ja/või võtta kasutusele ETTd, mis vastavad rakendusmeetme vastuvõtmise päeval nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele;

9.

rakendusmeetme hindamise ja ülevaatamise muutmise kuupäev, võttes arvesse tehnika arengu kiirust.


VIII LISA

Lisaks põhilisele õiguslikule nõudele, et eneseregulatsiooni algatused peavad olema vastavuses kõikide EÜ asutamislepingu sätetega (eriti siseturgu ja konkurentsi käsitlevate eeskirjadega) ja samuti ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas mitmepoolsed kaubanduseeskirjad, käesoleva direktiivi raames võib rakendusmeetme alternatiivina eneseregulatsiooni algatuste sobivuse hindamisel lähtuda järgmisest mittetäielikust nimekirjast:

1.   Osalemise avatus

Eneseregulatsiooni algatused peavad olema avatud kolmandate riikide ettevõtjatele nii ettevalmistavas etapis kui ka rakendusetapis.

2.   Lisaväärtus

Eneseregulatsiooni algatused peavad läbi nende alla kuuluva ETT paranenud keskkonnaalase tulemuslikkuse tooma kaasa lisaväärtust (rohkem kui tavaline äritegevus).

3.   Representatiivsus

Eneseregulatsioonis osalev tööstus ja seotud ringkonnad peavad võimalikult väikeste eranditega esindama asjassepuutuva majandussektori suurt enamust. Hoolt kantakse konkurentsieeskirjadest kinni pidamise eest.

4.   Kvantifitseeritud ja astmelised eesmärgid

Sidusrühmade määratletud eesmärgid tuleb sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt, alustades hästimääratletud alustest. Kui eneseregulatsiooni algatus hõlmab pikka ajavahemikku, siis võetakse kasutusele vahe-eesmärgid. Eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmist peab olema võimalik kontrollida taskukohasel ja usutaval viisil, kasutades selgeid ja usaldusväärseid näitajaid. Uurimisteave ja teaduslikud ning tehnoloogilised andmed peavad nende näitajate arendamisele kaasa aitama.

5.   Kodanikuühiskonna kaasamine

Läbipaistvuse tagamiseks tuleb eneseregulatsiooni algatused avaldada Interneti ja teiste elektroonilise teabe levitamise vahendite abil.

Sama kehtib vahe- ja lõpparuannete kohta. Eneseregulatsiooni algatuste kohta tuleb arvamust küsida sellistelt sidusrühmadelt, nagu liikmesriigid, tööstus, keskkonnaga tegelevad VVOd ja tarbijate ühendused.

6.   Seire ja aruandlus

Eneseregulatsiooni algatused peavad sisaldama hästikavandatud seiresüsteemi, kus on selgelt määratletud nii tööstuse kui sõltumatute kontrollijate kohustused. Eesmärkide saavutamist kutsutakse jälgima komisjoni talitused koostöös eneseregulatsiooni algatuse osapooltega.

Seire ja aruandluse kava peab olema detailne, läbipaistev ja objektiivne. Otsustamine, kas vabatahtliku kokkuleppe või mõne muu eneseregulatsiooni meetme eesmärgid on saavutatud, jääb komisjoni talituste ülesandeks, keda abistab artikkel 19 lõikes 1 viidatud komitee.

7.   Eneseregulatsiooni algatuse haldamise kulutasuvus.

Eneseregulatsiooni algatuste haldamise kulu ei tohi võrrelduna selle eesmärkide või teiste olemasolevate poliitiliste instrumentidega põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust.

8.   Säästvus

Eneseregulatsiooni algatused peavad vastama käesoleva direktiivi poliitilistele eesmärkidele, sealhulgas integreeritud lähenemisele ja olema kooskõlas säästva arengu majandusliku ning sotsiaalse mõõtmega. Kaasata tuleb tarbijate huvide kaitsmine (tervis, elukvaliteet ja majanduslikud huvid).

9.   Algatuse kooskõla

On tõenäoline, et eneseregulatsiooni algatused ei too kaasa oodatavaid tulemusi, kui teised asjaolud ning algatused — turu surve, maksud ja siseriiklikud õigusaktid saadavad osalejatele vastakaid signaale. Poliitika järjepidevus on selles osas esmatähtis ja seda tuleb algatuse mõjusust hinnates arvesse võtta.


22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/59


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/33/EÜ,

6. juuli 2005,

millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Keskkonnaalaste tegevusprogrammide ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (4) vastu võetud kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis nimetatud ning asutamislepingu artikli 174 põhimõtetele toetuva ühise keskkonnapoliitika eesmärgid seisnevad selles, et saavutada õhu kvaliteet, mis ei põhjusta vastuvõetamatut toimet või riske inimestele ega keskkonnale.

(2)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatud vedelkütustes, (5) on sätestatud ühenduses kasutatava raske kütteõli, gaasiõli ja laeva kerge kütteõli väävlisisalduse piirmäärad.

(3)

Direktiiviga 1999/32/EÜ kohustatakse komisjoni uurima, missuguseid meetmeid on võimalik võtta vähendamaks hapestumist, mis tuleneb muude laevakütuste kui laeva kerge kütteõli põletamisest, ning tegema vajadusel ettepanekut.

(4)

Laevadelt suure väävlisisaldusega laevakütuste põletamise tagajärjel eralduvad vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitmed saastavad õhku , kahjustades inimeste tervist, keskkonda, riigi ning eraomandit ja kultuuripärandit ning soodustades hapestumist.

(5)

Suure väävlisisaldusega laevakütuste tekitatud reostus mõjutab inimesi ja looduskeskkonda eriti rannapiirkondades ja sadamate läheduses. Seetõttu on vaja võtta erimeetmeid.

(6)

Käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed täiendavad liikmesriikide poolt võetavaid siseriiklikke meetmeid eesmärgiga pidada kinni õhusaasteainete heitkoguste piirmääradest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/81/EÜ. (6)

(7)

Kütuste väävlisisalduse vähendamine toob kaasa teatud eelised laevade käitus- ja hoolduskulude osas ning lihtsustab teatud heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate nagu näiteks valikulise katalüütilise redutseerimise tõhusat kasutamist.

(8)

Vastavalt asutamislepingule tuleb arvesse võtta ühenduse territooriumi äärepoolseimate piirkondade erijooni; nende piirkondade hulka kuuluvad Prantsuse ülemeredepartemangud, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared.

(9)

Ühel 1997. aasta diplomaatilisel konverentsil võeti vastu protokoll, et muuta 1973. aasta rahvusvahelist konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, mida on muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga (edaspidi “MARPOL”). Selle protokolliga täiendati konventsiooni MARPOL VI lisaga, mis sisaldab eeskirju laevade põhjustatud õhureostuse vältimise kohta. 1997. aasta protokoll ja koos sellega MARPOL VI lisa jõustusid 19. märtsil 2005.

(10)

Konventsiooni MARPOL VI lisa määrab teatud piirkonnad vääveloksiidide heitkoguste kontrolli piirkondadeks (edaspidi “SOx heitkoguste kontrolli piirkonnad”). Nende piirkondade hulka kuulub juba Läänemeri. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõupidamiste raames jõuti põhimõtteliselt kokkuleppele, et Põhjameri koos La Manche’i väinaga määratakse pärast VI lisa jõustumist SOx heitkoguste kontrolli piirkonnaks.

(11)

Arvestades merelaevanduse üleilmset iseloomu tuleks teha kõik jõupingutused rahvusvaheliste lahenduste leidmiseks. Nii komisjon kui liikmesriigid peaksid püüdma saavutada Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) laevakütuste maksimaalse lubatava väävlisisalduse ülemaailmset vähendamist, sealhulgas uurides, kas tasub määrata uusi merepiirkondi SOx-heitkoguste kontrolli piirkonnaks kooskõlas MARPOLi VI lisaga.

(12)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb täita kohustusi laevakütuste väävlisisalduse osas. Käesoleva direktiivi usaldusväärseks rakendamiseks on terves ühenduses vajalik efektiivne proovide võtmise menetlus ning hoiatavad karistused. Liikmesriigid peavad direktiivi täitmiseks võtma meetmeid laevade suhtes, mis sõidavad nende lipu all ja kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes, mis viibivad nende sadamates. Peale selle peavad liikmesriigid tegema tihedat koostööd, et kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega võtta lisameetmeid muude laevade suhtes.

(13)

Merendusettevõtjatele tuleb jätta piisavalt aega, et kohandada siseveelaevadel ja ühenduse sadamates sildunud laevadel kasutatavate kütuste väävlisisaldus 0,1 kaaluprotsendilise piirmääraga; seetõttu tuleks antud piirmäära kohaldada alates 1. jaanuarist 2010. Kuna nimetatud tähtpäevast kinnipidamine võib tekitada Kreekale tehnilisi probleeme, tuleks Kreeka Vabariigi territooriumil kasutatavate teatud laevade jaoks kehtestada ajutine erand.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks vaadelda esimese sammuna käimasolevas protsessis vähendada merenduses tekkivaid heitkoguseid; see pakub võimalusi heitkoguste täiendavaks vähendamiseks kütuse väävlisisalduse madalamate piirmäärade ja reostust vähendavate tehnoloogiate kaudu, samuti võimalusi arendada majanduslikke instrumente, mis ergutavad saavutama heitkoguste märkimisväärset vähendamist.

(15)

Olulise tähtsusega on liikmesriikide positsioonide tugevdamine IMO raames toimuvatel läbirääkimistel eelkõige selleks, et kaaluda MARPOL VI lisa läbivaatamise faasis vajadust ambitsioonikamate meetmete järele laevadel kasutatavate raskete kütteõlide väävlisisalduse rangemate piirmäärade osas ning selleks, et võetaks samaväärseid alternatiivseid meetmeid heitkoguste vähendamiseks.

(16)

IMO assamblee kutsus oma resolutsioonis A.926(22) valitsusi, eriti nendes regioonides, kus on määratud SOx heitkoguste kontrolli piirkonnad, üles, et nad tagaksid oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel madala väävlisisaldusega laevakütuste kättesaadavuse ja kutsuksid nafta- ja transporditööstust aitama kaasa madala väävlisisaldusega laevakütuse kättesaadavuse parandamisele ja kasutamisele. Liikmesriigid peaksid rakendama sobivaid abinõusid tagamaks, et kohalikud laevakütuse tarnijad teeksid nõudluse rahuldamiseks kättesaadavaks piisavates kogustes sobilikku laevakütust.

(17)

IMO võttis vastu suunised vedelkütuse proovide võtmise kohta, millega kontrollitakse MARPOL VI lisa nõuetest kinnipidamist; peale selle töötab ta välja suunised heitgaaside puhastamise süsteemide ja muude tehnoloogiliste meetmete jaoks, et vähendada SOx heitkoguseid SOx heitkoguste kontrolli piirkondades.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (7) uuendati nõukogu direktiivi 88/609/EMÜ (8). Kooskõlas selle artikli 3 lõikega 4 tuleb vastavalt muuta ka direktiivi 1999/32/EÜ.

(19)

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002, (9) peaks komisjoni heitkoguste vähendamise tehnoloogiate heakskiitmisel abistama.

(20)

Tingimusel et heitkoguste vähendamise tehnoloogiatel ei ole kahjustavat toimet ökosüsteemidele ja et need töötatakse välja asjakohastest heakskiitmis- ja kontrollmenetlustest kinni pidades, on heitkoguste vähendamise tehnoloogiate abil võimalik saavutada vähemalt samaväärset või isegi suuremat heitkoguste vähendamist kui madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamisel.

(21)

Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks käesoleva direktiivi rakendamise kontrollimisel komisjonile ja liikmesriikidele abi osutama.

(22)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. (10)

(23)

Direktiivi 1999/32/EÜ tuleb seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 1999/32/EÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Teatavate toornaftast saadud vedelkütuste põletamisel tekkivate vääveldioksiidi heitmete vähendamine saavutatakse siis, kui kõnealuste kütuste kasutamise eeldusena liikmesriikide territooriumil, territoriaalvetes, majandusvööndites ja heitkoguste kontrolli piirkondades kehtestatakse nende väävlisisalduse piirmäärad.

Käesolevas direktiivis kehtestatud toornaftast saadud vedelkütuste väävlisisalduse piirmäärasid ei kohaldata:

a)

kütuste suhtes, mida kasutatakse teadusliku uurimise või katsetamise eesmärgil;

b)

enne lõplikku põletamist töötlemiseks mõeldud kütuste suhtes;

c)

rafineerimistehastes töödeldavate kütuste suhtes;

d)

kütuste suhtes, mida kasutatakse ja viiakse turule ühenduse äärepoolseimates piirkondades, niivõrd kui asjaomased liikmesriigid tagavad, et nendes piirkondades:

peetakse kinni õhu kvaliteedi normidest,

ei kasutata raskeid kütteõlisid, mille väävlisisaldus ületab 3 % massist;

e)

kütuste suhtes, mida kasutatakse sõjalaevadel või muudeks sõjaväelisteks eesmärkideks kasutatavatel laevadel. Iga liikmesriik püüab siiski tagada, et nende laevade käitamine, niivõrd kui see on mõttekas ja teostatav, oleks kooskõlas käesoleva direktiiviga, võttes asjakohaseid meetmeid, mis ei mõjuta nende laevade käitamist ega opereerimisvõimet;

f)

kütuse igasuguse kasutamise suhtes laeval, kui see on spetsiaalselt vajalik laeva ohutuseks või elupäästmiseks merel;

g)

kütuse igasuguse kasutamise suhtes laeval, mis on tingitud laeva või selle seadmete kahjustusest, niivõrd kui kahjustuse tekkimisel on võetud tarvitusele kõik mõeldavad abinõud, et vältida heitkoguste suurenemist või neid nii palju kui võimalik vähendada ja kui on võetud kõik meetmed kahjustuse kõrvaldamiseks nii kiiresti kui võimalik. Seda sätet ei kohaldata, kui reeder või kapten tegutses kahju tekitamise tahtlusega või kergemeelselt;

h)

kütuste suhtes, mida kasutatakse laevadel, kus rakendatakse heitkoguste vähendamiseks lubatud tehnoloogiaid vastavalt artiklile 4c.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

“—

igasugune toornaftast saadud vedelkütus — välja arvatud laevakütused —, mis vastab CN-koodide 2710 19 51 kuni 2710 19 69 määratlusele, või”;

b)

punkti 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

gaasiõli:

igasugune toornaftast saadud vedelkütus — välja arvatud laevakütused —, mis vastab CN-koodide 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 45 või 2710 19 49 määratlusele, või

igasugune toornaftast saadud vedelkütus — välja arvatud laevakütused —, mille mahust destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 oC vähem kui 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) ja temperatuuril 350 oC vähemalt 85 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod).”;

c)

punkt 3 jäetakse välja ja asendatakse järgmisega:

“3.

laevakütus — igasugune laeval kasutamiseks ette nähtud ja/või laeval kasutatav toornaftast saadud vedelkütus, kaasa arvatud kütus, mis vastab ISO 8217 määratlusele;”

d)

lisatakse järgmised punktid:

“3a.

laeva diislikütus — igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jäävad ISO 8217 I tabelis toodud DMB ja DMC kvaliteediklasside viskoossuse ning tiheduse raamidesse;

3b.

laeva kerge kütteõli — igasugune laevakütus, mille viskoossus ja tihedus jäävad ISO 8217 I tabelis toodud DMX ja DMA kvaliteediklassi viskoossuse ning tiheduse raamidesse;

3c.

MARPOL — 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta 1978. aasta protokolli redaktsioonis;

3d.

MARPOLi VI lisa — lisa, pealkirjaga “Eeskirjad laevade põhjustatud õhusaaste vältimiseks”, mis lisati MARPOLi konventsioonile 1997. aasta protokolliga;

3e

SOx heitkoguste kontrolli piirkonnad — IMO poolt MARPOLi VI lisas sellistena määratletud piirkonnad;

3f.

reisilaev — iga laev, mis veab rohkem kui 12 reisijat; kusjuures reisijaks loetakse iga isikut, välja arvatud:

i)

kapten ja laevapere liikmed või muud isikud, kes on laeva huvides tööle võetud või laeva pardal tegevad, ja

ii)

alla 1-aastased lapsed;

3g.

liinivedu — reisilaevade järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas

i)

avaldatud sõiduplaani alusel või

ii)

nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks;

3h.

sõjalaev — riigi relvajõudude hulka kuuluv laev, mis kannab oma riigi sõjalaevade riikkondsuse väliseid tunnuseid; laeva käsutab ohvitser, kes on vastava riigi teenistuses ja kelle nimi esineb relvajõudude vastavas auastmete nimekirjas või mõnes samaväärses nimekirjas; laeva meeskond on allutatud sõjaväelisele distsipliinile;

3i.

laevad sadamakai ääres — laevad, mis on kindlalt kinnitatud või ankrus ühenduse sadamas lasti pealevõtmiseks või mahalaadimiseks või reisijate majutamiseks, kaasa arvatud aeg, mil neid ei lastita;

3j.

siseveelaev — laev, mis on nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivi 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (11) kohaselt spetsiaalselt määratud kasutamiseks siseveeteedel, kaasa arvatud laevad,

i)

mis omavad ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistust direktiivi 82/714/EMÜ kohaselt,

ii)

mis omavad Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistust;

3k.

turuleviimine — pardal põletamiseks ette nähtud laevakütuse tarnimine või kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluval alal. Selle hulka ei loeta laevakütuse tarnimist või kättesaadavaks tegemist kütuse väljaveo eesmärgil laeva tankides;

3l.

äärepoolseimad piirkonnad — Prantsuse ülemeredepartemangud, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared vastavalt asutamislepingu artiklile 299;

3m.

heitkoguste vähendamise tehnoloogia — heitgaaside puhastamise menetlus või iga muu tehniline menetlus, mis on tõendatav ja teostatav.

e)

punkt 6 jäetakse välja.

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Raske kütteõli maksimaalne väävlisisaldus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et alates 1. jaanuarist 2003 ei kasutata nende territooriumil kütteõlisid, mille väävlisisaldus ületab 1 % massist.

2.

i)

Kui pädevate asutuste heitmeseirest ei tulene teisiti, ei kohaldata seda nõuet raskete kütteõlide suhtes,

a)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (12) reguleerimisalasse ja mida loetakse selle direktiivi artikli 2 lõikes 9 esitatud määratluse tähenduses uuteks seadmeteks ja mis vastavad selle direktiivi IV lisa kohaselt nende seadmete vääveldioksiidi lubatud heitkogusele, mida kohaldatakse vastavalt artiklile 4;

b)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad direktiivi 2001/80/EÜ reguleerimisalasse ja mida loetakse selle direktiivi artikli 2 lõikes 10 esitatud määratluse tähenduses eksisteerivateks seadmeteks, kui seadmest eralduva vääveldioksiidi heide on maksimaalselt 1 700 mg/Nm3, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust, kui direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõike 3 punkti a reguleerimisalasse kuuluvate põletusseadmete vääveldioksiidi heide on alates 1. jaanuarist 2008 väiksem või võrdne heitkoguste piirmääradega, mis kehtivad uute seadmete osas direktiivi 2001/80/EÜ A osa IV lisa kohaselt ning kui vajadusel kohaldatakse selle direktiivi artikleid 5, 7 ja 8;

c)

mida kasutatakse muudes põletusseadmetes, mis ei kuulu punktide a ja b reguleerimisalasse, kui seadme vääveldioksiidiheide ei ületa 1 700 mg/Nm3 või sellega võrdne, kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

d)

mis on ette nähtud põletamiseks rafineerimistehastes, kui tehase kõigi seadmete vääveldioksiidiheitmete hulk kuus, olenemata kasutatavast kütuseliigist või kütusekombinatsioonist jääb iga liikmesriigi enda poolt kehtestatud piiridesse, mis ei tohi ületada 1 700 mg/Nm3. See ei kehti põletusseadmete kohta, mis kuuluvad punkti a reguleerimisalasse ning alates 1. jaanuarist 2008 punkti b reguleerimisalasse;

ii)

liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ilma pädeva asutuse loata, milles on kindlaks määratud lubatud heitkogus, ei rakendata tööle ühtki rasket kütteõli kasutavat põletusseadet, mille väävlisisaldus ületab lõikes 1 nimetatut.

3.   Lõike 2 sätted vaadatakse läbi ja kui direktiivi 2001/80/EÜ mis tahes tulevased muudatused seda eeldavad, tehakse neisse muudatused.”

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

kehtivusega alates 1. jaanuarist 2010:

i)

lõikes 1 jäetakse välja sõnad “kaasa arvatud laeva kergeid kütteõlisid”;

ii)

lõige 2 jäetakse välja;

b)

kehtivusega alates 11. augustist 2005, lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

5)

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 4a

SOx heitkoguste kontrolli piirkondades ja reisilaevade liiniveol, mis toimub ühenduse sadamatesse või sadamatest, kasutatavate laevakütuste maksimaalne väävlisisaldus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territoriaalvetes, majandusvööndites ja heitkoguste kontrolli aladel, mis on SOx heitkoguste kontrolli piirkondade osaks, ei kasutataks laevakütuseid, mille väävlisisaldus ületab 1,5 % massist. Käesolevaid sätteid kohaldatakse kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes, kaasa arvatud laevad, mis alustasid sõitu väljaspool ühendust.

2.   Lõike 1 kohaldamise tähtpäevad on järgmised:

a)

Läänemere piirkonnas vastavalt MARPOLi VI lisa artikli 14 lõike 3 punktile a, 11. august 2006;

b)

Põhjamere piirkonnas:

12 kuud pärast IMO määratluse jõustumist vastavalt kehtestatud korrale või

11. august 2007,

sõltuvalt sellest, milline neist on varasem;

c)

kõigis muudes merepiirkondades, kaasa arvatud sadamad, mida IMO järgnevalt vastavalt MARPOLi VI lisa artikli 14 lõike 3 punktile b määratleb SOx heitkoguste kontrolli piirkonnaks 12 kuud pärast nimetatud määratluse jõustumise kuupäeva.

3.   Liikmesriigid on lõike 1 rakendamise eest vastutavad vähemalt järgmiste laevade suhtes:

laevade suhtes, kes sõidavad nende lipu all, ja

SOx heitkoguste kontrolli piirkondadega piirnevad liikmesriigid kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes ajal, mil laevad viibivad nende sadamates.

Liikmesriigid võivad kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega võtta lisameetmeid ka muude laevade suhtes.

4.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liiniveol, mis toimub ühenduse sadamatesse või sadamatest, opereeritavad reisilaevad ei kasutaks pärast lõike 2 punktis a nimetatud kuupäeva nende territoriaalvetes, majandusvööndites ja heitkoguste kontrolli piirkondades enam laevakütuseid, mille väävlisisaldus ületab 1,5 % massist. Liikmesriigid on käesolevate sätete rakendamise eest vastutavad vähemalt laevade osas, mis sõidavad nende lipu all, ja kõikide lippude all sõitvate laevade osas ajal, mil laevad viibivad nende sadamates.

5.   Alates lõike 2 punktis a nimetatud kuupäevast seavad liikmesriigid laevade ühenduse sadamatesse sissesõitmise tingimuseks nõuetekohase logiraamatute pidamise kohustuse, kus oleks ära toodud andmed kütuse vahetuse kohta.

6.   Alates artikli 2 punktis a mainitud kuupäevast ja vastavalt MARPOLi VI lisa eeskirjale 18 peavad liikmesriigid:

pidama kohalike laevakütuse tarnijate registrit,

tagama, et kõikide nende territooriumil müüdavate laevakütuste väävlisisaldus on tarnija poolt dokumenteeritud kütusemahuti saatelehel, millega on kaasas vastuvõtva laeva esindaja allkirjastatud pitseeritud näidis,

rakendama sobilikke abinõusid nende laevakütuse tarnijate suhtes, kelle puhul on kindlaks tehtud, et tarnitav kütus ei vasta kütusemahuti saatelehel märgitud spetsifikatsioonile,

tagama, et rakendatakse asjakohaseid abinõusid leitud nõuetele mittevastava laevakütuse nõuetega kooskõlla viimiseks.

7.   Liikmesriigid tagavad, et alates lõike 2 punktis a nimetatud kuupäevast ei turustata nende territooriumil enam laeva diislikütust, mille väävlisisaldus ületab 1,5 % massist.

8.   Komisjon teeb liikmesriikidele teatavaks lõike 2 punktis b nimetatud kohaldamistähtpäevad ning avaldab need Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4b

Siseveelaevade ja ühenduse sadamakaide ääres seisvate laevade kütuste maksimaalne väävlisisaldus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et alates 1. jaanuarist 2010 ei kasuta laevakütuseid, mille väävlisisaldus ületab 0,1 % massist, järgmised laevad:

a)

siseveelaevad;

b)

ühenduse sadamakaide ääres seisvad laevad, kusjuures meeskonnale jäetakse piisavalt aega, et pärast kai äärde saabumist nii kiiresti kui võimalik ja enne ärasõitu nii hilja kui võimalik teostada nõutav kütuse vahetus.

Liikmesriigid nõuavad, et kütuse vahetamise aeg kantakse sisse laevade logiraamatutesse.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)

laevade suhtes, mis seisavad avaldatud sõiduplaani kohaselt sadamakai ääres eeldatavalt vähem kui kaks tundi;

b)

siseveelaevade suhtes, millel on tunnistus, mis tõendab nende vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel selle kehtivas redaktsioonis, niikaua kui nad viibivad merel;

c)

kuni 1. jaanuarini 2012 lisas nimetatud, ainult Kreeka Vabariigi territooriumil opereeritavate laevade suhtes;

d)

laevade suhtes, mis lülitavad välja kõik mootorid ja kasutavad sadamates ankrus olles maapealset elektrienergiat.

3.   Alates 1. jaanuarist 2010 tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil ei turustata laeva kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ületab 0,1 % massist.

Artikkel 4c

Heitkoguste vähendamise uute tehnoloogiate katsetamine ja kasutamine

1.   Liikmesriigid võivad anda loa — vajadusel koostöös teiste liikmesriikidega — heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate katsetamiseks nende lippude all sõitvatel laevadel või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates merepiirkondades. Nende katsete ajal ei ole kohustuslik kasutada laevakütuseid, mis vastavad artiklite 4a ja 4b nõuetele, tingimusel et:

komisjoni ja asjaomast sadamariiki teavitatakse kirjalikult 6 kuud enne katsete algust;

katsete tegemise load ei kehti rohkem kui 18 kuud;

kõikidele asjaosalistele laevadele paigutatakse manipuleerimiskindlad seadmed pidevaks järelevalveks korstnast eralduvate heitkoguste üle ja neid kasutatakse kogu katsetamisperioodi vältel;

kõikidel asjaosalistel laevadel saavutatakse heitkoguste vähendamine mahus, mis oleks vähemalt võrdne käesoleva direktiiviga kehtestatud kütuse väävlisisalduse piirmäärade järgimisel saavutatava mahuga;

on olemas sobivad jäätmekäitlussüsteemid jäätmete jaoks, mis tekivad heitkoguste vähendamise tehnoloogia kasutamise tõttu katsetamisperioodi ajal;

katsetamisperioodi vältel kontrollitakse mõju merekeskkonnale, eriti ökosüsteemidele suletud sadamates ja jõgede suudmetes, ja

6 kuu jooksul pärast katsete tegemise lõpetamist antakse täielikud tulemused üle komisjonile ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

2.   Liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele antakse heitkoguste vähendamise tehnoloogiate kasutamise luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) (13) artikli 3 lõikes 2 sätestatud menetlusega, kusjuures arvesse tuleb võtta järgmisi kriteeriume:

IMO poolt välja töötatavad suunised;

lõike 1 kohaselt läbi viidud katsetuste tulemused;

mõju merekeskkonnale, kaasa arvatud saavutatav heitkoguste vähendamine, ja eriti mõju ökosüsteemidele suletud sadamates ja jõgede suudmetes;

järelevalve ja kontrolli teostatavus.

3.   Heitkoguste vähendamise tehnoloogiate kasutamise kriteeriumid kõikide lippude all sõitvate laevade jaoks ühenduse suletud sadamates ja jõgede suudmetes kehtestatakse kooskõlas artikli 9 lõikes 2 sätestatud menetlusega. Komisjon teeb need kriteeriumid teatavaks IMOle.

4.   Artiklite 4a ja 4b nõuetele vastava madala väävlisisaldusega laevakütuste kasutamise alternatiivina võivad liikmesriigid lubada laevadel kasutada heakskiidetud heitkoguste vähendamise tehnoloogiat, eeldusel et need laevad:

jätkuvalt saavutavad heitkoguste vähendamise, mis oleks vähemalt võrdväärne heitkoguste vähendamisega, mis saavutataks käesoleva direktiiviga kehtestatud kütuste väävlisisalduse piirmäärade abil;

omavad heitmete pideva jälgimise seadmeid ja

põhjalikult dokumenteerivad, et kõik jäätmevood, mis lastakse välja suletud sadamates ja jõgede suudmetes, ei mõjuta ökosüsteeme; selle aluseks on kriteeriumid, mille sadamariikide võimud teevad teatavaks IMOle.”

6)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

“1a.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada laevakütuste väävlisisalduse vastavus artiklites 4a ja 4b sätestatule.

Proovide võtmine, analüüsid ja kontroll teostatakse vajadusel järgmiselt:

proovi võtmine laeva pardal põletamiseks ette nähtud laevakütuse tarnimise ajal vastavalt IMO suunistele ja selle väävlisisalduse analüüs;

laeva pardal põletamiseks ette nähtud laevakütuse proovi võtmine kütusetankidest ja kütuse väävlisisalduse analüüs, niivõrd kui see on teostatav, ja kütuse proovi võtmine laeva pardal asuvatest suletud mahutitest;

logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontroll.

Proovide võtmine algab ajast, mil jõustub igakordne kütuse väävlisisalduse piirmäär. Proovide võtmist tuleb läbi viia piisavalt sageli ning piisaval hulgal ja sel viisil, et proovid on representatiivsed kontrollitava kütuse suhtes, samuti kütuse suhtes, mida kasutavad laevad kõnealustes merepiirkondades, sadamates või siseveeteedel.

Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajadusel sobivaid meetmeid, et teostada järelevalvet väävlisisalduse üle laevakütustes, mida kasutavad laevad, mille suhtes ei kohaldata artikleid 4a ja 4b.”;

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

rasked kütteõlid ja laevakütused: ISO 8754 (1992) ja PrEN ISO 14596;”.

7)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 7

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   Artikli 6 kohaselt võetud proovide, analüüside ja kontrollimise tulemuste alusel esitavad liikmesriigid igal aastal 30. juuniks komisjonile lühiaruande käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ja nende territooriumil eelmisel kalendriaastal kasutatud vedelkütuste väävlisisalduse kohta. Aruanne sisaldab teostatud proovivõtmiste üldarvu eraldi iga kütuseliigi kohta ja andmed igakordselt kasutatud kütusekoguste kohta, samuti keskmise väävlisisalduse arvestuse. Lisaks sellele teevad liikmesriigid teatavaks laevade pardal tehtud kontrollimiste arvu ning registreerivad nende territooriumil kasutatavate, 11. augustil 2005 käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate laevakütuste keskmise väävlisisalduse.

2.   Võttes muu hulgas aluseks

a)

artikli 1 kohaselt koostatud aastaaruanded;

b)

täheldatud trende õhukvaliteedi, hapestumise, kütusele tehtud kulutuste ja teistele transpordikandjatele ümbersuunamise osas;

c)

edusamme, mis on tehtud laevade vääveloksiidide heitmete vähendamisel ühenduse sellekohastele algatustele järgnenud IMO mehhanismide kaudu;

d)

artikli 4 a lõikes 4 sisalduvate ja võimalike edasiste heitmete vähendamise meetmete uusi kulutasuvuse analüüse, mis sisaldavad otsest ja kaudset tulu keskkonnale, ja

e)

artikli 4 c rakendamist,

esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2008. aastaks aruande.

Komisjon võib koos aruandega esitada ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, eriti selles osas, mis käsitleb:

üksikute kütuseliikide väävlisisalduse piirmäärade teist astet ning

IMO tööd arvesse võttes nende merepiirkondade osas, kus tuleb kasutada madala väävlisisaldusega laevakütuseid.

Komisjon kaalub eriliselt hoolikalt ettepanekuid:

a)

täiendavate SOx heitkoguste kontrolli piirkondade loomine;

b)

SOx heitkoguste kontrolli piirkondades kasutatavate laevakütuste väävlisisalduse piirmäära võimalik alandamine 0,5 %ni;

c)

alternatiivsed või täiendavad meetmed.

3.   Komisjon esitab 31. detsembriks 2005 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalike majanduslike instrumentide kasutamise kohta; kaasa arvatud selliste mehhanismide kohta nagu diferentseeritud maksud ja kilomeetrikulud, kaubeldavad heitmeload ja kompensatsioonid.

Komisjon võib kaaluda ettepanekute esitamist majanduslike instrumentide kohta alternatiivina või täiendava meetmena 2008. aasta läbivaatamise kontekstis, tingimusel, et keskkonna ja tervisega seotud hüved on selgelt tuvastatavad.

4.   Muudatusi, mis on vajalikud tehniliseks kohandumiseks artikli 2 punktides 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4 või artikli 6 lõikes 2 ette nähtud teadusliku ja tehnilise progressiga, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 toodud menetluse kohaselt. Need kohandamised ei tohi põhjustada käesoleva direktiivi reguleerimisala või käesolevas direktiivis määratletud kütuste väävlisisalduse piirmäärade otsest muutmist”.

8)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (14) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklit 8.

Ajavahemikuks, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6, määratakse 3 kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.”

9)

Lisatakse käesoleva direktiivi lisa tekst.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 11. augustiks 2006. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päevast Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. juuli 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW


(1)  ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 277.

(2)  ELT C 208, 3.9.2003, lk 27.

(3)  Euroopa Parlamendi 4. juuni 2003. aasta arvamus (ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 311), nõukogu 9. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 63 E, 15.3.2005, lk 26), Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 23. mai 2005. aasta otsus.

(4)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 703).

(7)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(8)  EÜT L 336, 7.12.1988, lk 1.

(9)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(11)  EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.”;

(12)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(13)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).

(14)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


LISA

“LISA

KREEKA LAEVAD

LAEVA NIMI

EHITUSAASTA

IMO NUMBER

ARIADNE PALACE

2002

9221310

IKARUS PALACE

1997

9144811

KNOSSOS PALACE

2001

9204063

OLYMPIA PALACE

2001

9220330

PASIPHAE PALACE

1997

9161948

FESTOS PALACE

2001

9204568

EUROPA PALACE

2002

9220342

BLUE STAR I

2000

9197105

BLUE STAR II

2000

9207584

BLUE STAR ITHAKI

1999

9203916

BLUE STAR NAXOS

2002

9241786

BLUE STAR PAROS

2002

9241774

HELLENIC SPIRIT

2001

9216030

OLYMPIC CHAMPION

2000

9216028

LEFKA ORI

1991

9035876

SOPHOKLIS VENIZELOS

1990

8916607”


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

22.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/70


KOMISJONI OTSUS,

22. aprill 2005

millega luuakse Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu

(2005/516/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. aastal moodustas komisjon julgeolekualase teadustööisikute rühma, kelle esmaülesandeks oli välja pakkuda Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi (EJTP) põhimõtted ja prioriteedid.

(2)

Jätkuna julgeolekualase teadustöö isikute rühma 2004. aasta ettekandele “Teadustöö turvalise Euroopa nimel” tegi komisjon 7. septembri 2004. aasta teatises “Julgeolekualane teadustöö: järgmised sammud” (1) ettepaneku moodustada Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu (EJTN).

(3)

On vaja moodustada EJTN ja määratleda selle ülesanded ja struktuur.

(4)

EJTN peaks kaasa aitama EJTP sisu määratlemisel ja programmi täitmisel.

(5)

EJTNi liikmeteks peaksid olema eri huvirühmi (tarbijad, tööstusettevõtted ja teadusasutused) esindavad eksperdid. Nende tegevusvaldkondi arvestades peaks EJTN koosnema kahest rühmast, kel on erinevad, kuid üksteist täiendavad ülesanded.

(6)

EJTNi liikmete jaoks tuleb ette näha teabe avaldamise eeskirjad, piiramata komisjoni turvalisuseeskirju, mis on kehtestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, lisas (2).

(7)

On otstarbekas määrata ajavahemik käesoleva otsuse rakendamiseks. Komisjon kaalub sobival ajal selle ajavahemiku pikendamist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõuandekogu

Käesolevaga moodustatakse komisjoni juurde alates 1. juulist 2005 nõuandekogu nimetusega “Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu” (EJTN).

Artikkel 2

Ülesanded

Komisjon võib EJTNiga konsulteerida kõigis küsimustes, mis on seotud EÜ teadusuuringute raamprogrammi alusel teostatava Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi (EJTP) sisu ja elluviimisega.

EJTN teeb oma tööd, tundes täielikult Euroopa poliitika konteksti, eriti riikides tehtavaid uurimistöid, ja toetades Euroopa uurimistööde poliitika algatusi.

EJTN annab komisjonile soovitusi allpool nimetatud ja ka muudes valdkondades:

a)

EJTP strateegilised ülesanded, peatähelepanu nõudvad valdkonnad ja prioriteedid, võttes aluseks mõjukate isikute rühma ettekande “Teadustöö turvalise Euroopa nimel” ja arvestades Euroopa Kaitseagentuuri moodustamist ning riigisisest ja valitsustevahelist tööd;

b)

tehnoloogilised ülesanded, mis tuleb täita Euroopa asjaomastel asutustel ja ettevõtetel; nõuandekogu soovitab strateegia, kuidas tõsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet selle tehnoloogilise baasi tugevdamisega;

c)

EJTP strateegilised ja täitmisega seotud küljed, arvestades kogemusi ja tulemusi järgmistest allikatest: “Ettevalmistava meetme rakendamise kohta Euroopa tööstuspotentsiaali suurendamiseks julgeolekualase teadustöö vallas: teaduse ja tehnoloogia kaudu Euroopa julgeoleku edendamise programmi suunas” (3) elluviimine, turvalisusega tegelevad komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Ühenduse teadusuuringute raamprogrammi alusel toimuv uurimistöö, ning teised eksperdirühmad ja nõuandekogud;

d)

täitmisega seotud küsimused, nagu salastatud teabe vahetamine ja intellektuaalse omandi õiguste edasiandmine;

e)

riiklike uurimis- ja hindamisasutuste kasutamise parandamine EJTP raames;

f)

teavitamisstrateegia, et edendada EJTP teadvustamist ja pakkuda teavet asjaomaste asutuste ja ettevõtete uurimisprogrammide kohta.

Kummagi EJTN rühma esimees, nagu on määratletud artikli 4 lõikes 1, võib teatada komisjonile, et oleks soovitav konsulteerida EJTNiga ka mõnes muus küsimuses.

Artikkel 3

EJTN liikmeskond — nimetamine

1.   Komisjon nimetab EJTN liikmed tippspetsialistide ja -strateegide hulgast, kes on eksperdid artiklis 2 nimetatud valdkondades.

2.   Liikmed nimetatakse isiklikult, asendusliikmeid ei määrata. Liikmed on teenistuses isiklikult ja nõustavad komisjoni välistest juhenditest sõltumata. Nad ei levita teavet, mis on saadud EJTN töö kaudu, kui komisjon peab sellist teavet konfidentsiaalseks.

3.   Liikmed määratakse tähtajaks, mis ei ole pikem kui käesoleva otsuse kehtivusaeg. Nad jäävad ametisse kuni nende asendamiseni või kuni nende ametiaja lõpuni.

4.   Komisjon võib määrata uued liikmed selliste liikmete allesjäänud ametiajaks, kes ei suuda EJTN tööle enam kaasa aidata, kes astuvad tagasi või kes ei täida käesoleva artikli lõike 2 või asutamislepingu artikli 287 tingimusi.

5.   Komisjon avaldab teavitamiseks EJTN liikmete nimekirja Euroopa Liidu Teataja C‐seerias; samas teatatakse ka hilisematest liikmeksmääramistest.

Artikkel 4

Ülesannete täitmine

1.   EJTN koosneb kahest rühmast:

a)

rühm, kes tegeleb julgeolekualase teadustöö vajaduste väljaselgitamisega;

b)

rühm, kes tegeleb tehnovarustuse tarneahela vajaduste väljaselgitamisega.

2.   EJTN liikmed valivad kummalegi rühmale esimehe.

3.   Komisjoni nõusolekul võidakse moodustada ajutisi alarühmi üksikküsimuste uurimiseks; selliste alarühmade ülesanded määrab kindlaks kas üks EJTN rühm või mõlemad rühmad koos. Sellised alarühmad saadetakse pärast nende ülesannete täitmist laiali.

4.   Konkreetsete päevakorraküsimuste lahendamiseks võib komisjon kutsuda eksperte või vaatlejaid, sealhulgas pädevaid isikuid komisjoni talitustest, et need suunaksid EJTN tööd või osaleksid ajutiste alarühmade töös, kui seda peetakse kasulikuks või vajalikuks.

5.   EJTN rühmad kohtuvad tavaliselt komisjoni ruumides komisjoni määratud korras ja aegadel. Mõlemad EJTN rühmad võivad kasutada komisjoni sekretariaaditeenuseid. Nad võivad korraldada ühiskoosolekuid ühtse lähenemisviisi ja parema kooskõlastuse tagamiseks. Selliseid ühiskoosolekuid juhatavad EJTN rühmade esimehed koos.

6.   Komisjoni ettepaneku alusel kinnitavad EJTN rühmad oma kooskõlastatud volitused, sealhulgas kodukorra.

7.   Seatakse sisse piiratud juurdepääsuga intranet töödokumentide, kokkuvõtete, protokollide ja muude asjaomaste dokumentide vahetamiseks.

Artikkel 5

Kulud

EJTN tegevusega seotud liikmete ja valitud ekspertide reisikulud hüvitab komisjon vastavalt oma eeskirjadele. Liikmetele ja valitud ekspertidele nende osutatud teenuste eest hüvitust ei maksta.

Artikkel 6

Teabe avalikustamine

EJTN kodukorras tuuakse ära eeskirjad EJTN liikmetele teabe avalikustamise kohta.

Iga EJTN töös osalev isik hoidub avalikustamast teavet, mis on talle selle kaudu teatavaks saanud.

Artikkel 7

Kohaldamine

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2006.

Brüssel, 22. aprill 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  KOM(2004) 590 lõplik.

(2)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/94/EÜ, Euratom (ELT L 31, 4.2.2005, lk 66).

(3)  KOM(2004) 72 lõplik.