ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 190 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1182/2005,
18. juuli 2005,
millega võetakse vastu autonoomsed üleminekumeetmed ühenduse tariifikvoodi avamiseks Šveitsist pärit elusveiste impordiks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemist Euroopa Liiduga lepiti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolsel tippkohtumisel 19. mail 2004 kokku põhimõttes, mille kohaselt Šveitsi ja uute liikmesriikide vaheliste varasemate kahepoolsete lepingutega seotud soodustustest tulenevad kaubavood peaksid pärast Euroopa Liidu laienemist säilima. Seetõttu otsustasid pooled kohandada tariifisoodustusi 1. juunil 2002 jõustunud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (1) (edaspidi “kokkulepe”) raames. Nende soodustuste kohandamine, mis on loetletud kokkuleppe 1. ja 2. lisas, hõlmab eelkõige ühenduse tariifikvoodi avamist elusveistele massiga üle 160 kg. |
(2) |
Pooled on kehtestanud elusveiste impordi suhtes autonoomsed meetmed, mis Šveitsi Konföderatsioonis on tähtajatud ning Euroopa Ühenduses kehtivad kuni 30. juunini 2005. Kokkuleppe 1. ja 2. lisa muutmise otsuse kahepoolse vastuvõtmise menetlust ei ole siiski Šveitsi Konföderatsioonis lõpule viidud. Et tagada kvoodisoodustuse kättesaadavus kuni nimetatud otsuse jõustumiseni 2005. aasta lõpus, on asjakohane avada autonoomse üleminekumeetmena teine tariifikvoodi soodustus kuni 31. detsembrini 2005 samadel tingimustel nagu on ettenähtud nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2004, millega võetakse vastu autonoomsed üleminekumeetmed ühenduse tariifikvoodi avamiseks Šveitsist pärit elusveiste impordiks. (2) |
(3) |
Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja eelkõige kvoodi haldamiseks vajalikud sätted tuleks vastu võtta nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (3) artiklis 32 sätestatud korras. |
(4) |
Nimetatud tariifikvootidest tuleneva soodustuse saamiseks peavad tooted kooskõlas kokkuleppe artiklis 4 nimetatud eeskirjadega pärinema Šveitsist. |
(5) |
Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) lõike I punktis 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ühenduse tollimaksuvaba tariifikvoot avatakse autonoomse üleminekumeetmena alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2005, et importida Šveitsist 2 300 üle 160 kg massiga elusveist, mis kuuluvad CN-koodi 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61, 0102 90 69, 0102 90 71 või 0102 90 79 alla.
2. Esimeses lõikes nimetatud toodete suhtes kohaldatakse kokkuleppe artiklis 4 sätestatud päritolureegleid.
Artikkel 2
Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 32 sätestatud korras.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuli 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BECKETT
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.
(2) ELT L 331, 5.11.2004, lk 7.
(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/3 |
EL-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2005,
14. juuli 2005,
erandi tegemise kohta mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite osas, mis on sätestatud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel
(2005/563/EÜ)
EL-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (1) (edaspidi “leping”), eriti nimetatud lepingu protokolli nr 4 artiklit 39 seoses mõiste “päritolustaatusega tooted” määratlusega ja halduskoostöö meetoditega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Protokolli artikli 39 kohta tehtud ühisdeklaratsioonis nähakse ette, et ühendus on valmis läbi vaatama kõik Tuneesia taotlused teha pärast lepingu allakirjutamist erandeid päritolureeglitest. |
(2) |
16. veebruaril 2005 esitas Tuneesia taotluse päritolureeglites erandi tegemiseks koguste suhtes, mille suuruseks on 8 040 tonni pükse ja 1 855 tonni muid rõivaid, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi gruppidesse 61 ja 62. |
(3) |
25. novembril 2004 allkirjastatud Tuneesia-Türgi vabakaubanduslepingu ja eelpoolnimetatud protokolli muudatuste jõustumiseni üleeuroopalise ja Vahemere piirkonna kumulatsiooni eesmärgil, lubab erand Euroopa Liitu eksportimiseks toota Tuneesias päritolustaatusega rõivaid Türgi päritolu kangast. |
(4) |
Erandit tuleks kohaldada ka Türgi päritoluga kangaste suhtes, mida eksporditakse ühenduse kaudu Tuneesiasse. |
(5) |
Erandi kohaldamiseks peavad Tuneesia ja Türgi rakendama ühesuguseid päritolureegleid, sealhulgas halduskoostöö sätteid. |
(6) |
Erand tehakse kuni üleeuroopalise ja Vahemere piirkonna päritolureeglite protokolli jõustumiseni kolme asjaomase poole vahel, nimelt Tuneesia, Türgi ja EL vahel, kuid mitte mingil juhul pikemaks ajaks kui üks aasta, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina lepingu protokolli nr 4 II lisa loendi erisätetest tuleb käesoleva otsuse lisas loetletud rõivaid, mis on valmistatud Tuneesias Türgi päritolu kangast, käsitleda Tuneesia päritolustaatusega toodetena vastavalt käesoleva otsuse tingimustele.
Artikkel 2
Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse ainult tingimusel, et Türgi ja Tuneesia vahel kehtivad nimetatud protokollis sätestatud päritolureeglitega identsed sooduspäritolureeglid, et nende abil saaks määrata Türgist pärit kangaste päritolustaatust.
Artikkel 3
Vastavalt käesoleva otsuse tingimustele ja erandina eelpoolnimetatud protokolli artikli 18 lõigete 4 ja 5 sätetest võib ühenduse liikmesriigi tolliasutus anda Tuneesiasse eksporditavatele Türgist pärit kangastele liikumissertifikaadi EUR.1.
Artikkel 4
Lisas nimetatud kogust haldab komisjon, kes võtab enda peale kõik haldusmeetmed, mida peetakse tõhusaks haldamiseks vajalikuks. Tariifikvoodi haldamise korda käsitlevad komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2) artiklid 308a, 308b ja 308c kehtivad mutatis mutandis lisas osutatud koguste haldamise suhtes.
Artikkel 5
Tuneesia pädevad asutused võtavad tarvitusele artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks vajalikud abinõud. Selleks peavad kõik nende käesoleva otsuse kohaselt väljastatavad sertifikaadid kandma viidet käesolevale otsusele. Tuneesia pädevad asutused edastavad komisjonile iga kolme kuu järel aruande koguste kohta, millele on käesoleva otsuse kohaselt väljastatud kaupade liikumissertifikaat EUR.1, ning kõnealuste sertifikaatide järjekorranumbrid.
Artikkel 6
Käesoleva otsuse kohaselt väljastatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahter 7 peab sisaldama järgmist tähist ühes keeles, milles leping on koostatud:
“Erand – otsus nr 1/2005”.
Artikkel 7
Tuneesia ning Euroopa Ühenduse liikmesriigid võtavad omalt poolt vajalikke meetmeid käesoleva otsuse rakendamiseks.
Artikkel 8
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval ja seda kohaldatakse niipea, kui artikli 2 tingimused on täidetud.
Käesolev otsus kehtib kuni üleeuroopalise ja Vahemere piirkonnast pärit kumulatsiooni jõustumiseni Tuneesia, Türgi ja EL vahel, kuid mitte mingil juhul kauem kui üks aasta.
Brüssel, 14. juuli 2005
Assotsiatsiooninõukogu nimel
eesistuja
J. STRAW
(1) EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2. Lepingut on viimati muudetud Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega, mis käsitleb vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ ja Tuneesia vahelise assotsiatsioonilepingu põllumajandusprotokollide muutmist (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 93).
(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).
LISA
ARTIKLIS 1 OSUTATUD LOETELU
(erandist kasu saav toode)
HS rubriik |
Kirjeldus |
Kogused (tonnides) |
ex ex 620342 ja ex ex 620462 |
Meeste ja poiste puuvillased püksid Naiste ja tüdrukute puuvillased püksid |
6 505 |
ex ex 620343 |
Meeste ja poiste sünteetilisest kangast püksid |
674 |
ex ex 620341, ex ex 620349, ex ex 620461, ex ex 620463 ja ex ex 620469 |
Meeste või poiste püksid lamba- või muude loomade villast Meeste ja poiste muust tekstiilist püksid Naiste või tüdrukute püksid lamba- või muude loomade villast Naiste ja tüdrukute sünteetilisest materjalist püksid Naiste ja tüdrukute muust materjalist püksid |
861 |
6208 ja 6212 |
Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms keemilistest kiududest tooted Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
646 |
.6205 ja .6206 |
Meeste ja poiste särgid Naiste ja tüdrukute pluusid, särgikud ja särkpluusid |
663 |
611231 kuni 611239 ja 611241 kuni 611249 |
Meeste ja poiste sünteetilisest kangast ujumispüksid Meeste ja poiste muust tekstiilist ujumispüksid Naiste ja tüdrukute sünteetilisest materjalist ujumisriided Naiste ja tüdrukute muust materjalist ujumisriided |
105 |
620451 kuni 620459 |
Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud |
441 |
|
Kokku |
9 895 |
Komisjon
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/6 |
KOMISJONI OTSUS,
10. detsember 2003,
riigiabi kohta, mida Saksamaa on andnud Wagnisbeteiligungsgesellschafti ja Landesförderinstituti laenudena Neue Harzer Werke GmbH-le
(teatavaks tehtud numbri K(2003) 4496 all)
(Ainult saksakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/564/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama seisukohti eespool toodud sätete (1) kohta ja võttes neid märkusi arvesse,
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
(1) |
Saksamaa teavitas 23. veebruari 1999. aasta kirjaga komisjoni Neue Harzer Werke GmbH-le (NHW-le) abi andmisest. |
(2) |
Komisjon teavitas 13. juuli 2000. aasta kirjaga Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetlus kõnealuse abi kohta. |
(3) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma seisukohti abi kohta. |
(4) |
17. oktoobril 2001 võttis komisjon vastu eitava otsuse (otsus 2002/377/EÜ) Saksamaa antava riigiabi kohta NHW-le ettevõtte ümberkorraldamiseks aastatel 1996–1999. (3) |
(5) |
Komisjon teavitas 17. oktoobri 2001. aasta kirjaga Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 kehtestatud menetlus ülejäänud meetmete kohta. |
(6) |
Komisjoni otsus menetluse laiendamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma seisukohti abi kohta. |
II. ABI KIRJELDUS
(7) |
Abi saaja, NHW, asub Saksamaal, Saksi-Anhaldis, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses abistatav piirkond. NHW asutati 1996. aasta märtsis, kui selle omanikud omandasid likvideeritava Harzer Werke GmbH varad pankrotivarade müügi käigus. NHW tegeles valumalmi tootmisega. Algselt oli ettevõttes kaks tootmissuunda: liivvormvalu ja tsentrifugaalvalu. |
(8) |
24. juulil 2000 oli NHW sunnitud esitama pankrotiavalduse. 4. jaanuaril 2001 müüdi ettevõtte osakud võlausaldajate komitee nõusolekul hinnaga 1 Saksa marka uuele investorile, ASSET GmbH-le. |
(9) |
Lisaks sellele teatas Saksamaa komisjonile, et uue investori ASSET GmbH katsed ettevõtet käigus hoida ebaõnnestusid 2001. aasta juulis ja pankrotimenetlust tuli jätkata. |
(10) |
NHW võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tuleb ettevõtte varad korralise pankrotimenetluse käigus müüa. Liivvormvalu lõpetati 21. detsembril 2001 ja vastavad varad müüdi maha. Tootmine tsentrifugaalvalu meetodil on pankrotimenetluse ajal jätkunud ja see plaanitakse võlausaldajate komitee nõusolekul vara üleandmise lepinguga uuele investorile üle anda. |
(11) |
Käesolev uurimismenetlus hõlmab NHW ümberkorraldamist ajavahemikul 1996–1999. |
(12) |
Aastal 1996 koostati ümberkorraldamiskava, mis nägi ette ettevõtte kasumlikkuse taastamise kolme aasta jooksul. Ümberkorraldamiskulud ulatusid 8 431 203 euroni (16 490 000 Saksa marka). Ümberkorralduskava raames anti NHW-le ajavahemikul 1996–1999 ettevõtte ümberkorraldamiseks toetust 4 963 110 eurot (9 707 000 Saksa marka). |
(13) |
Ümberkorraldamist rahastati järgmiselt: Tabel 1 Riiklikud toetused ümberkorraldamiseks (Saksa markades)
Tabel 2 Erasektori toetused ümberkorraldamiseks (Saksa markades)
|
(14) |
Saksamaa teatas, et tabeli 1 meetmed 1–4 võimaldati vastavalt komisjoni varem lubatud toetuskavale ning seepärast vaadeldi neid meetmeid algselt kui olemasolevat abi ega hinnatud neid 13. juulil 2000 algatatud ametliku uurimismenetluse käigus. Seepärast loeti algselt vaid meedet 5 ajutiseks ümberkorraldamisabiks, mille sobivust ühisturuga tuli hinnata. |
(15) |
17. oktoobril 2001 võttis komisjon vastu otsuse 2002/377/EÜ selle ajutise abimeetme kohta ning kehtestas otsusega abimeetme suuruseks 1 022 584 eurot (2 miljonit Saksa marka), ning seda otsust hinnati vastavalt ühenduse 1994. aasta suunistele riigiabi kohta raskustes ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (“1994. aasta suunised”). (12) Selles otsuses jõudis komisjon järeldusele, et NHW ümberkorraldamiseks antud ajutine abi oli ühisturuga kokkusobimatu. |
(16) |
Tabeli 2 meetmeid 7, 8 ja 9 ei arvestatud hindamisel erasektori toetusena, kuna Saksamaa ei edastanud, vaatamata nõukogu 22. märtsi 1999 määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (13) artiklis 10 sätestatud teabe esitamisega seotud korraldusele vajalikku teavet, et komisjon saaks kontrollida, kas nende meetmete võimaldamisel järgiti turutingimusi. |
(17) |
Samal päeval, kui võeti vastu otsus 2002/377/EÜ meetme 5 kohta, võttis komisjon vastu otsuse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse laiendamiseks tabeli 1 meetmetele 3 ja 4, mille kogusumma oli 1 402 985 eurot (2 744 000 Saksa marka). Nimetatud meetmed olid sama ümberkorraldamiskava osa nagu meede 5, mida hinnati otsuses 2002/377/EÜ, kuid mida vormilistel põhjustel ei saanud algsesse hindamisse kaasata, kuna oletatavasti võimaldati neid meetmeid komisjoni heakskiidetud toetuskava alusel ja neid tuli lugeda olemasolevaks abiks. Kui meedet loetakse olemasolevaks abiks, ei saa seda hinnata üksikult artikli 88 lõike 2 kohaselt, kuna nimetatud meetmeid tuleb põhimõtteliselt lugeda juba heakskiidetuks. |
(18) |
Komisjon järeldas oma otsuses ametliku uurimismenetluse laiendamise kohta, et abi kogusummas 1 402 985 eurot (274 400 Saksa marka) ei vastanud eelnevalt heakskiidetud abikava tingimustele ja seepärast tuleb seda lugeda ajutiseks ümberkorraldamisabiks, mis sarnaselt varem hinnatud ajutisele abile peab järgima ümberkorraldamisabi võimaldamiseks ettenähtud erandeid. |
III. SAKSAMAA MÄRKUSED
(19) |
Saksamaa andis 14. oktoobri 2003. aasta kirjas lisateavet erasektori oletatava toetuse kohta ümberkorraldamisele (tabeli 2 meetmed 7, 8 ja 9). Selle teabe kohaselt:
|
IV. ABI HINDAMINE
(20) |
EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1 tunnistab igasuguse riiklikest vahenditest konkreetsele ettevõttele antud abi ühisturuga kokkusobimatuks juhul, kui selline abi moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, sel määral, et see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubavahetust. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 reguleeritud meetmed, mis ei ole olemasolev abi, on üldjuhul ühisturuga kokkusobimatud, välja arvatud juhul, kui need ei jää EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 või lõikega 3 sätestatud erandite kohaldamisalasse. |
1. Riigiabi
(21) |
Komisjoni hinnangul on tabeli 2 meetmetes 7 ja 8 sisalduvate intressitoetuste suurus 11 496 eurot ning seega allpool vähese tähtsusega abi künnist, mis on ette nähtud komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (14) Sellest tulenevalt ei ole nimetatud meetmeid vaja käesolevas otsuses rohkem hinnata. |
(22) |
Vastupidiselt Saksamaa väitele ei ole meetmed 3 ja 4 ehk kaks laenu kogusummas 1 402 985 eurot olemasolevate toetuskavadega kaetud. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses sõnastud põhjustel on need meetmed ajutised meetmed NHW ümberkorraldamiseks. |
(23) |
Need laenud andis Saksamaa NHW kui raskustes ettevõtte ümberkorraldamise rahastamiseks. Laenud tähendasid konkreetsele ettevõttele majanduslikku hüve, mida ta ei oleks normaalsetes turutingimustes saanud. Seepärast võivad sellised meetmed konkurentsi moonutada. Arvestades abi olemust ja liikmesriikide vahelise kaubavahetuse olemasolu majandusharus, kus abisaav ettevõte tegutseb, kuuluvad nimetatud finantsmeetmed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse. Nende meetmete puhul on seetõttu tegemist riigiabiga. |
2. EÜ asutamislepingu artikli 87 erandid
(24) |
Artikli 87 lõiked 2 ja 3 näevad ette tingimused, mille esinemisel sobib abi kokku ühisturuga või mille puhul võib seda pidada ühisturuga kokkusobivaks. |
(25) |
Nimetatud kaks laenu nagu ka teised ümberkorraldamismeetmed, mida hinnati komisjoni otsuses 2002/377/EÜ, anti ajavahemikus 1996–1999 NHW ümberkorraldamise rahastamiseks. Seepärast tuleb neid kahte laenu nagu ka varem hinnatud meetmeid hinnata vastavalt ühenduse suunistele raskustes ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi jaoks. Nimetatud suunistes määratakse üksikasjalikult kindlaks tingimused, mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks oma volitusi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c parimal viisil kasutada. Vaatamata sellele, et ettevõte asub abistatavas piirkonnas, tuleb ettevõttele antavat ajutist abi hinnata vastavalt nimetatud suunistele, ja seda isegi juhul, kui võetakse arvesse piirkondliku arengu vajadusi. Eelkõige peab ümberkorraldamise tulemuseks olema rentaabel ettevõte, mis soodustab piirkonna arengut, saamata ise pidevalt abi. (15) |
(26) |
Nagu otsuses 2002/377/EÜ juba märgitud, viitab Saksamaalt saadud teave sellele, et kogu abi anti abisaajale enne, kui 1999. aastal avaldati ühenduse uued suunised raskustes ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (1999. aasta suunised). Seepärast tuleb vastavalt 1999. aasta suuniste punktile 7.5 rakendada kõnealuste meetmete suhtes 1994. aasta suuniseid. (16) |
(27) |
Lisaks sellele tuleb märkida, et nimetatud meetmed on osa ümberkorraldamiskavast, millele komisjon andis hinnangu juba otsuses 2002/377/EÜ. |
a) Rentaabluse taastamine
(28) |
Vastavalt 1994. aasta suunistele peaks ümberkorraldamiskava viima rentaabluse taastamiseni mõistliku aja jooksul ning seejärel peaks ettevõte olema suuteline oma jõududega turul konkureerima. |
(29) |
Komisjon hindas juba otsuses 2002/377/EÜ ümberkorraldamisabi sellest kriteeriumist lähtuvalt ja jõudis järeldusele, et 1994. aasta suunistes sisalduvat rentaabluse kriteeriumi ei täidetud, sest ümberkorraldamiskava ei saa lugeda ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamisel sobivaks. Käesolev järeldus tugines järgmistel asjaoludel:
|
(30) |
Need kaks laenu anti ühe ja sama ümberkorraldamise läbiviimiseks ning ühe ja sama ümberkorraldamiskava alusel. Seepärast saab komisjon ainult korrata oma järeldust, et nimetatud kava ei taganud ettevõtte rentaablust. |
b) Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine
(31) |
1994. aasta suunistes esitatud üks tingimusi oli ka meetmete võtmine konkurentsile avaldatava negatiivse mõju tasakaalustamiseks võimalikult suures ulatuses. Kui ettevõte tegutseb ülemäärase tootmisvõimsusega turgudel, tuleks ettevõtte tootmisvõimsust vähendada. |
(32) |
Tuleb märkida, et NHW-d, nii nagu on otsuses 2002/377/EÜ kirjas, võis abi andmise ajal pidada väikeseks või keskmise suurusega ettevõtteks (VKE-ks). Vastavalt 1994. aasta suunistele on komisjoni seisukoht tootmisvõimsuse vähendamise kohta vähem piirav, kui tegemist on VKE-dele antava ümberkorraldamisabiga. (17) |
(33) |
Võttes arvesse, et abi anti väga väikese turuosaga VKE-le, järeldab komisjon, et NHW-le antud abi ei saanud konkurentsi 1994. aasta suuniste tähenduses liigselt moonutada. |
c) Abi proportsionaalsus ümberkorraldamiskulude ja -tuludega
(34) |
1994. aasta suunised nõuavad, et ümberkorraldamisabi piirduks minimaalselt vajalikuga. |
(35) |
Otsuses 2002/377/EÜ järeldas komisjon, et proportsionaalsuse nõuet ei täidetud kahes punktis. |
(36) |
Ühelt poolt peab abisaaja proportsionaalsusnõude kohaselt andma oma märgatava panuse ümberkorraldamiskuludesse kas omavahenditest või turutingimustel toimuva välisrahastamisena. Olemasolevatest andmetest selgub, et investor tõepoolest andis ettevõtte toetuseks 0,5 miljonit Saksa marka. Kapitaliliisingu (tabeli 2 meede 9) tingimuste kohta ei antud uurimismenetluse ajal täiendavat teavet ning seepärast ei saanud komisjon otsustada, kas tegemist oli turutingimustel antud toetusega. Sellele vaatamata peeti kapitaliliisingu hindamist abisaaja panuse tähtsuse määramise seisukohast ebaoluliseks. |
(37) |
Lisaks sellele ei saa teisi toetusi pidada abisaaja antud panuseks. Vaatamata teabe esitamise korraldusele ei antud KfW-laenu (meede 7 tabelis 2) kohta täiendavat teavet ning seepärast ei saanud komisjon hinnata, kas tegemist oli turutingimuste kohaselt antud toetusega. Sama põhjendus kehtib Nord LB laenu kohta (tabeli 2 meede 8). Rahakäivet (tabeli 2 meede 10) ei saa lugeda abisaaja panuseks. Rahakäive põhines suures osas eelmisel riigiabil. Lisaks sellele ei olnud nimetatud rahasummade saamine 1996. aastal, kui ümberkorraldamiskava koostati, veel kindel. |
(38) |
Seepärast ei saanud seda toetust vaadelda kui abisaaja panust ega seda arvesse võtta abi proportsionaalsuse hindamisel. Selle tulemusena ulatusid ümberkorraldamise kogukulud 16,49 miljoni Saksa margani, millest riigiasutused andsid 9,707 miljonit Saksa marka ehk 58,9 % ja investor 1,679 miljonit Saksa marka ehk 10,2 % (või ainult 0,5 miljonit Saksa marka ehk 3 %). Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, järeldas komisjon, et abisaaja panust ei saa lugeda märkimisväärseks 1994. aasta suuniste tähenduses. |
(39) |
Saksamaalt saadud uusima teabe kohaselt ei rakendatud tabeli 2 meedet 9 kunagi. Järelikult ei antud ümberkorraldamistoetust otsuses 2002/377/EÜ kindlaksmääratud ulatuses. |
(40) |
Uusima teabe kohaselt refinantseeriti riiklikest vahenditest tabeli 2 meetmeid 7 ja 8, mille kogusumma oli 2 428 636 eurot (4 750 000 Saksa marka) ja need sisaldavad intressitoetusi 11 496 euro suuruses summas. Seepärast ei saa nimetatud riiklike toetustega seotud meetmeid pidada erasektori panuseks. |
(41) |
Võttes arvesse uusimat teavet, on põhjused veelgi mõjuvamad selleks, et mitte lugeda abisaaja panust märkimisväärseks 1994. aasta suuniste tähenduses. |
(42) |
Teisalt tähendab proportsionaalsusnõue 1994. aasta suuniste kohaselt, et investeeringuid võib vaadelda antud abina üksnes juhul, kui need on olulised ettevõtte ümberkorraldamise jaoks. Vastasel juhul ei piirdu abi ainult minimaalselt vajalikuga. Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta avaldas komisjon kahtlust, kas abi piirdus minimaalselt vajalikuga, sest ettevõte omandas ümberkorraldamise ajal 20 %-lise osaluse Eisenguss Torgelow GmbH-s. Vaatamata teabe esitamise korraldusele ei antud teavet selle osaluse tagamaade kohta ning seepärast ei saa komisjon hinnata, kas osaluse omandamine oli 1996. aastal toimunud ümberkorraldamise jaoks vajalik. Seepärast järeldas komisjon otsuses 2002/377/EÜ, et saadud abi ei piirdu minimaalselt vajalikuga. Antud hinnangule tuleb anda kinnitus käesolevas otsuses. |
V. JÄRELDUS
(43) |
Eespool esitatud tähelepanekutest lähtuvalt võib väita, et NHW-le antud abi ei vastanud proportsionaalsusnõudele ega olnud seotud tulemusliku ümberkorraldamiskavaga, mis oleks võimaldanud ettevõttel pärast ümberkorraldamist oma jõududega turul konkureerida. Ülaltoodut silmas pidades järeldas komisjon, et abi ei vasta 1994. aasta suunistes kehtestatud nõuetele ega sobi seepärast kokku ühisturuga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi summas 1 402 985 eurot, mida Saksamaa andis Neue Harzer Werke GmbH- le Wagnisbeteiligungsgesellschafti ja Landesförderinstituti laenudena, on ühisturuga kokkusobimatu.
Artikkel 2
1. Saksamaa rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et abisaajalt tagasi nõuda artiklis 1 nimetatud abi, mida abisaajale võimaldati ebaseaduslikult.
2. Abi tagastamise nõue esitatakse viivitamatult ja vastavalt siseriiklike õigusaktidega kehtestatud korrale, tingimusel, et see võimaldab otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist. Tagasinõutav abi hõlmab intresse alates kuupäevast, millal abisaaja sai abi oma käsutusse kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni. Intress arvutatakse toetusega võrdväärse piirkondliku abi puhul kasutatava võrdlusmäära alusel.
Artikkel 3
Saksamaa teavitab komisjoni kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse väljakuulutamist otsuse järgimiseks vastuvõetud meetmetest.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.
Brüssel, 10. detsember 2003
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mario MONTI
(1) EÜT C 301, 21.10.2000, lk 16 ja EÜT C 32, 5.2.2002, lk 9.
(2) Vt joonealune märkus 1.
(3) EÜT L 134, 22.5.2002, lk 51.
(4) Vt joonealune märkus 1.
(5) Gemeinschaftsaufgabe: Förderung der regionalen Wirtschaftsaufgabe, 26 Rahmenplan (26. üldkava keskvalitsuse/liidumaade piirkondlike majandusstruktuuride parandamise ühise kava jaoks).
(6) Investitionszulagengesetz (Investeerimistoetuste seadus).
(7) Wagnisbeteiligungsgesellschaft (Riskikapitaliühing).
(8) Richtlinie zur Förderung von Konsolidierungsbeteiligungen im Mittelstand (Sachsen Anhalt) [Suunised ühise osaluse edendamiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (Saksi-Anhaldis)].
(9) Landesförderinstitut (Regionaalarengu keskasutus).
(10) Konsolidierungsfonds des Landes Sachsen Anhalt (Saksi-Anhaldi liidumaa ühendamisfond).
(11) Bundesanstalt für vereinigungsbedingte Sonderaufgaben (Föderaalasutus ühinemisest tulenevate eriülesannete jaoks).
(12) EÜT L 368, 23.12.1994, lk 12.
(13) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(14) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.
(15) Vt 1994. aasta suuniste punkt 3.2.3.
(16) EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.
(17) Vt suuniste punkt 3.2.4.
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/13 |
KOMISJONI OTSUS,
9. märts 2004,
mis käsitleb Austria rakendatud abikava maagaasi ning elektri energiamaksude tagastamiseks aastatel 2002 ja 2003
(teatavaks tehtud numbri K(2004) 325 all)
(Ainult saksakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/565/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles palunud asjast huvitatud isikutel esitada oma märkmed eespool nimetatud sätete (1) kohaselt ning võttes neid märkusi arvesse,
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
(1) |
8. oktoobril 2002 avaldati Austria Vabariigi Teatajas (Bundesgesetzblatt) seadus nr 158/2002, mille artikliga 6 muudetakse 1996. aasta seadust energiamaksude tagastamise kohta. |
(2) |
30. aprilli 2003. aasta kirjaga informeeris komisjon Austriat oma otsusest algatada menetlus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt seoses nimetatud seaduses käsitletud abiga. |
(3) |
20. augustil 2003 avaldati Austria Vabariigi Teatajas seadus nr 71/2003, mille artikli 54 punktiga 6 pikendatakse seadusega 158/2002 muudetud 1996. aasta energiamaksude tagastamise seaduse kehtivusaega 31. detsembrini 2003. |
(4) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus kõiki asjast huvitatud isikuid üles avaldama arvamust kõnealuse abi suhtes. |
(5) |
Austria esitas oma märkused menetluse algatamise kohta 4. juuli 2003. aasta kirjas, mille komisjon samal päeval registreeris (A/34759). |
(6) |
12. augustil 2003 saabusid komisjoni Austria Tööstusliidu märkused, 18. augustil 2003Stahl- und Walzwerk Marienhütte Ges.m.b.H märkused ning 14. augustil 2003Jungbunzlauer Ges.m.b.H märkused. Austria Bundesarbeitskammer võttis oma märkused tagasi 21. novembri 2003. aasta kirjaga. |
(7) |
Kõik märkused esitati tähtaegselt. (3) Komisjon saatis märkused edasi Austriale, kes nende kohta arvamust ei avaldanud. |
(8) |
5. detsembri 2003. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 8. detsembril 2003 (A/38575), esitas Austria lisateavet energiamaksude tagastamise rakendamise kohta aastatel 2002 ja 2003. |
II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
(9) |
1. juunil 1996. aastal vastu võetud elektri- ning maagaasimaksude seaduste kohaselt tasutakse elektri- või maagaasimaksu elektrienergia- või maagaasitarnete eest, v.a juhul kui tarne saajaks on elektri- ning maagaasiettevõte või muu edasimüüja, elektri ning maagaasi tarbimise eest elektri- ning maagaasiettevõtetes, ning ise toodetud või maksualale toodud elektrienergia või maagaasi tarbimise eest. |
(10) |
Maksukohustuslane on reeglina elektrienergia või maagaasi tarnija. Tarnija kannab energiamaksu edasi tarbijale, kes tasub selle maksukohustuslasele. Tarniv ettevõte peab iga tarne eest tasutava energiamaksude summa tarbijale esitama vähemalt kord aastas. |
(11) |
Elektrienergiamaksu määr kontrollitaval ajavahemikul oli 0,015 EUR/kWh. Maagaasimaksu määr oli 0,0436 EUR/m3. |
(12) |
Pärast Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsust kohtuasjas C-143/99, (edaspidi “Adria-Wien’i otsus”), (4) muutis Austria 1996. aastal vastu võetud energiamaksude seadust seadusega nr 158/2002, mille artikli 6. kohaselt on, alates 1. jaanuarist 2002 kõikidel ettevõtetel õigus elektri ja maagaasi eest tasutud energiamaksude osalisele tagastamisele, kui need maksud kokku moodustavad rohkem kui 0,35 % ettevõtte toodangu puhasväärtusest. Toodangu puhasväärtus on määratletud kui 1994. aasta käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 määratletud käibe ja ettevõttel tekkiva sama määratluse kohase käibe vahe. 1994. aasta käibemaksuseaduses defineeritakse käivet kui tarneid ja muid teenuseid, mida ettevõtja siseriiklikult tasu eest teostab. Omatarbimine loetakse käibe hulka, kuid import mitte. Esimest 363 eurot ei hüvitata. |
(13) |
Maksude tagastamist kohaldatakse perioodil 1. jaanuar 2002–31. detsember 2003. |
(14) |
Maksude tagastamise kogusumma on umbes 330 milj. eurot aastas. |
(15) |
Komisjon algatas menetluse, kuna tekkisid kahtlused, kas kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi ning kas arvatav abi on ühisturuga kokkusobiv. Komisjoni arvamuse kohaselt soodustas maksude tagastamise süsteem de facto energiamahukaid ettevõtteid ning oli seetõttu selektiivne. Komisjon kahtles, kas arvatav abi on kooskõlas keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega. (5) |
III. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
(16) |
Austria Tööstusliidu arvates ei ole meede selektiivne ning ei kujuta endast seega riigiabi. Austria on kohaldanud Adria-Wien’i otsust, mille järgi riiklikud meetmed, mis näevad ette energiamaksude tagastamist elektrienergia ning maagaasi pealt, ei kujuta endast riigiabi, “kui need kõigile ettevõtetele riigisiseselt säilitatakse, sõltumata nende tegevuse esemest”. Austria Konstitutsioonikohus on formuleerinud teise esildise põhjendusteksti nii, et Austria võiks energiamaksud tagastada kõigile ettevõtetele. Kohus on seega olnud täiesti teadlik tagastamise reeglite funktsioonist, ning on kindlasti arvestanud võimalike õiguslike tagajärgedega Austrias. Seega on oluline küsimus, “kas soodustuse andmisel esineb vahetegemist.” |
(17) |
Austria Tööstusliit on arvamusel, et meede ei ole de facto selektiivne. Soodustatud ettevõtete arv võib kõigi majandusharude ning ettevõttesuuruste lõikes olla umbes 2 500–3 000. |
(18) |
Peale selle ei ole meede mitte ainult energiamahukatele ettevõtetele suunatud. Maksude tagastamist tuleks arvestada toodangu puhasväärtuse põhjal. See väärtus sõltub ettevõtte majanduslikust situatsioonist. Kahjum või suured investeeringud vähendavad toodangu puhasväärtust. Sellistel juhtudel oles ka väiksema energiakasutusega ettevõtetel võimalik saada energiamaksete tagastust. Pikemas perspektiivis ei oleks soodustatute ring alati sama. |
(19) |
Austria Tööstusliit ei pea komisjoni poolt pakutud võrdlusi teiste juhtudega sobivateks, sest meede ei olnud seaduse järgi selektiivne, kuid oli seda de facto. Kirjeldatud juhtumites on käsitletud abisaajana suurt tööstusettevõtet, kohati koguni ühte konkreetset ettevõtet. Austria meetmed seevastu ei piira soodustatute ringi, ei ettevõtte suuruse, tööstusharu, tegevuse ega investeeringusumma järgi. |
(20) |
Meetme kokkusobivuse kohta ühisturuga nendib Austria Tööstusliit, et miinimummäärast kinnipidamist, nagu on ette nähtud nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (6) (järgnevalt “energiamaksustamise direktiiv”), tuleb vaadelda maksude olulise osana. |
(21) |
Stahl- und Walzwerk Marienhütte Ges.m.b.H kirjeldab energiamaksustamise majanduslikku konteksti eriti terasetööstuses, nii et regulaarsete Austria maksumäärade rakendamise tagajärjeks energiamahukatele ettevõtetele oleks viivitamatu tootmise katkestamine Austrias. |
(22) |
Energiamahukate ettevõtete jaoks mõeldud korrektuurimehhanismil pole energiamaksusüsteemi maksustamisefektile mingit negatiivset mõju. Energiakulud ise on piisavaks ajendiks, et võimalikke asendusabinõusid sisse viia ning energiamaksud ei tooks juurde võimalikke lisaefekte. Sellega tuleks arvestada, kui kontrollitakse, kas meede on maksusüsteemi loomuse kaudu õigustatud. |
(23) |
Euroopa Ühenduste Kohus tahtis kohtuasjas C-143/99 esile tõsta erinevust energiamahukate ja teiste ettevõtete vahel. Vastasel juhul ei oleks ta Austria Konstitutsioonikohtu teisele esildisele vastanud, sest see küsimus ei olnud oluline otsuse vastuvõtmiseks Austria kohtu ees läbivaatamisel olevas kohtuasjas. |
(24) |
Isegi kui meedet liigitataks kui riigiabi, peab komisjon asjaomaste ettevõtete õiguspäraste ootustega arvestama. Need ettevõtted said toetuda seadusele, mis Austrias just Adria-Wien’i otsuse rakendamiseks vastu võeti. Ei ole võimalik ühelt ettevõttelt nõuda Euroopa õiguse küsimustega põhjalikumat tegelemist kui heauskne seaduseandja. Peale selle on kohus kui ELi institutsioon õiguspäraseid ootuseid äratanud, kui ta vastas Austria Konstitutsioonikohtu teisele esildisele. |
(25) |
Jungbunzlauer Ges.m.b.H toob oma seisukohavõtus esile, et energiamaksude tagastamine ei ole abi otseselt riigi poolt makstava raha mõttes. Energiamaksustamise majanduslik koormus ei peaks puutuma energia lõpptarbijasse. Seadusandjal on selle saavutamiseks erinevaid võimalusi. Haldamise lihtsustamiseks tuleks maksusid sisse nõuda energiatarnijatelt. Ettevõtted maksavad maksu koos energiahinnaga energiatarnijatele ning seejärel hüvitaks riik neile ülemaksmise. Selle struktuuri põhjal oleks energiamaksude tagastamise seaduses tegemist tagastamisega. Seadusandja oleks võinud otsustada ka energiamaksud otse lõpptarbijalt sisse nõuda. Sellisel juhul oleks hüvitus ülearune olnud. |
(26) |
Riiklikul seadusandjal on vabad käed maksukoormust piirata. Toodangu puhasväärtuse 0,35 % kriteeriumiga ette nähtud ülempiir on toetuseõiguslike aspektide seas tähtsusetu, kuid kehtestab energiamaksu tööstustootmises 0,35 %-l toodangu puhasväärtusest. See kehtib ka ettenähtud alamkoormusele 363 eurot. |
(27) |
Euroopa Kohus otsustas Adria-Wien’i otsuses Austria meetme üle tervikuna. Kui see poleks olnud eesmärgiks, oleks kohus esmalt küsinud, kas energiamaksude tagastamine on iseenesest selektiivne ning oleks alles siis küsinud, kas teenindusettevõtete väljajätmine energiamaksude tagastamise raames põhjustab selektiivust. Edasi selgitati otsuse punktis 36, et Austria meetmed, mis olid kohtule täies ulatuses teada, ei kujuta endast riigiabi. |
(28) |
Meede ei ole selektiivne, vaid on üldine majanduslik meede. Seda arvamust jagas ka kohtujurist kohtuasjas C-143/99. |
(29) |
Meede ei riku konkurentsi ega kahjusta kaubandust. |
(30) |
Sarnaseid meetmeid leidub ka teistes liikmesriikides. Peale selle näeb direktiiv ette energiatoodete maksustamist nagu ka maksusoodustusi ning hüvitisi ettevõtete jaoks, et kaitsta investeeringuid ning töökohti. |
IV. AUSTRIA MÄRKUSED
(31) |
4. juuli 2003. aasta kirjaga, mis saabus komisjoni 4. juulil 2003, tõestas Austria oma arvamust, et energiamaksude tagastamine on üldine meede. Teise esildisega on Austria Konstitutsioonikohus selgitanud oma motiivi: juhul, kui algne meede kujutaks endast riigiabi, võiks Konstitutsioonikohus tühistada piirangud ettevõtetele, mille põhiülesandeks on kaupade tootmine. Austria Konstitutsioonikohus tahtis teada, kas läbi piirangute tühistamise tekib või laieneb õigusvastane riiklik abi. Euroopa Kohus oli sellest teadlik, sest ettekandja Wathelet’i raporti kohaselt lähtub Konstitutsioonikohus sellest, et juhul kui piirang tühistataks, oleks laiendus kõigile ettevõtetele ainult siis lubatav, kui see ei tooks kaasa uusi toetusi, millest tuleks ette teatada. Muul juhul oleks teine esildise küsimus olnud puhtalt teoreetiline, ning Euroopa Kohus oleks pidanud selle tagasi lükkama. |
(32) |
Seega tühistas Austria Konstitutsioonikohus ainult piirangud algsele hüvitisõiguslike ringile ning mitte kogu energiamaksude tagastamise seadust. |
(33) |
Selle taustal ei ole võimalik väita, et Euroopa Kohus ei oleks Austria meetmete kohta olnud informeeritud või oleks olnud valesti informeeritud. Vastupidi, kohus kirjeldas otsuse punktis 7 Austria süsteemi korrektselt ning vastas punktis 36 korrektselt teisele küsimusele, et “riiklikud meetmed, nagu need, mida käsitletakse lõppmenetluses, ei kujuta endast riigiabi”. |
(34) |
Austria teatas komisjonile 5. oktoobri 2003. aasta kirjaga, et Austria rahandusministeerium teeb parlamendile ettepaneku, muuta energiamaksete tagastamine elektri ning maagaasi pealt mõlemale õigustatute grupile tagasiulatuvalt. |
(35) |
Ettevõtted, kellele energiamaksude tagastamise seadus kuni 31. detsembrini 2001 ei rakendunud, saavad õiguse 100 %sele maksude hüvitamisele, mis ületavad 0,35 % nende toodangu puhasväärtusest aastal 2002. Aastal 2003 maksavad need ettevõtted 20 % rahvuslikult elektri ja maagaasi maksumääralt. See miinimumkoormus arvestab 1. jaanuaril 2004 jõustunud “energiamaksustamise määruse” alam-maksumäära. Määruse järgi on minimaalne maksusumma riikliku maksu suhtes umbes 3,3 % elektri puhul ning 14 % maagaasi puhul. |
(36) |
Ettevõtted, kellele energiamaksude hüvitamise seadus enne 31. detsembrit 2001 rakendatav oli, maksavad aastatel 2002 ja 2003 120 % alam-maksumäära summadest maagaasi ja elektri puhul nagu on näidatud energiamaksustamise direktiivi 1. lisas, tabelis C (“120 %-määrus”). 120 %ne maagaasi ja elektri alammaksumäära summade koormus vastab statistiliselt energiamaksustamise direktiivi järgsele ettevõtete keskmisele maksudekoormusele, kuhu on kaasa arvatud elektri, maagaasi ning kivisöe maksustamine. 120 %-määrus viib praeguse netomaksu määra tõusu ca 10–15 %-lise lisamaksukoormuseni. Lisakoormus ei eriti kõrge, enamus asjaomaseid ettevõtteid maksab juba praegu kehtivate reeglite järgi oluliselt rohkem kui 120 %. Firmad, kelle jaoks viib 120 %-määrus maksukoormuse tõusmiseni, maksavad läbilõikeliselt ca 50 % rohkem, kui senini, mõned isegi oluliselt rohkem. |
(37) |
Austria teatas komisjonile, et kõik jooksvad maksed peatati vahetult peale formaalset kontrollmenetluse käivitamist. Igal juhul ei saanud Austria teha teatavaks andmeid ettevõtete arvu kohta, kes osa juba saadud tagastusest tagasi peavad maksma või vastavate summade suuruse kohta. Austria tõestas, et kõigile tagasimaksetele rakendatakse kehtivaid ELi soovituslikke intressimäärasid. |
V. ABI HINDAMINE
(38) |
Kuigi algatatud menetlus seondub seadusega nr 158/2002 rakendatavate määrustega, peab komisjon õigustatuks kontrollida ka aastat 2003, langetamata otsust formaalse kontrollmenetluse kohta sellel perioodil. Komisjon nendib, et seadus nr 71/2003 jätab seadusega nr 158/2002 sisseviidud määrused muutumatuks. Seega on 2002. ja 2003. aastal kehtinud määrused identsed. Sellest lähtuvalt on komisjon arvamusel, et osalistel oli võimalus väljendada oma seisukohti reeglite hindamise relevantsete aspektide suhtes. |
(39) |
Ajaline pikendus jõustus Austria poolt peale komisjoni otsust formaalse kontrollmenetluse algatamiseks. See on võrreldav situatsiooniga, kus liikmesriik muudab õiguseeskirju, mis on lepingurikkumise menetluse esemeks, kuid ei kõrvalda selle muutusega kõiki oletatavaid rikkumisi ning asjaolusid, nagu põhjendustega varustatud seisukohavõtus kirjeldatud, mis peale selle seisukohavõtu üleandmist säilitatakse. Sellistel juhtudel lubab kohus komisjonil menetlust jätkata ning oma lõppjäreldused muudetud tingimustesse sobitada. (7) |
(40) |
Oma 5. detsembri 2003 kirjas lähtus Austria selgelt perioodist 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2003 ning kasutas oma kaitseõigusi kogu perioodi suhtes. |
(41) |
Tegelikult said ka kolmandad pooled väljenduda reeglistiku rakendamise suhtes nii aastatel 2002 kui ka 2003. Austria Tööstusliit esitas küll 2002. aasta 12. augustil oma kirjalikud märkused energiamaksude tagastamise kohta st enne seaduse nr 71/2003 avaldamist energiamaksude hüvitamise pikendamise kohta. Edaspidi oli liit esindatud enamate kõneluste juures komisjoni ning Austria valitsuse vahel ning väljendas end võimalusel ka 2003. aasta suhtes. Sellega respekteeriti tema õigust väljendusele. |
(42) |
Jungbunzlauer Ges.m.b.H14. augusti 2003 märkustes kirjeldatakse ettevõtet ning nenditakse, et andmed olukorrast kehtivad “(ka) eriti 2002. aasta kohta”. Ettevõte väljendas arvamust abi olemasolu kohta ning tõi argumente, mis on põhimõtteliselt rakendamise aastast sõltumatud. Seeläbi respekteeriti õigust väljendamiseks. |
(43) |
Marienhütte Ges.m.b.H esitas märkused menetluse alustamise kohta 18. augustil, seega samuti enne seaduse nr 71/2003 avaldamist. Märkused on põhimõtteliselt sõltumatud energiamaksu hüvitismäärade rakendamise aastast. Seega respekteeriti õigust väljendamisele. |
(44) |
Komisjonini ei jõudnud ei hilinenud seisukohavõtte ega esitatud ka seisukohavõttude esildisi peale otsuses kinnitatud menetluse algatamise tähtaega. |
(45) |
Peale põhjalikku kontrollimist jõudis komisjon otsusele, et vaatlusalune meede kujutab endast riigiabi ELi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõttes. |
(46) |
Komisjoni arvamuse kohaselt tuleb maksude tagastamine, isegi kui see teoreetiliselt kehtib kõigile ettevõtetele, kes saavutavad toodangu puhasväärtuse läviväärtuse 0,35 % ning näitavad toodangu puhasväärtuse suhtes kõrget energiakasutamist, de facto kasuks ning on seega selektiivsed. |
(47) |
Komisjoni arvates ei väljendanud kohus ennast kohtuasjas C-143/99 algse maksude tagastamise reeglistiku kõikide aspektide suhtes, vaid üksnes piirangute suhtes ettevõtetele, kelle raskuskese tootmises on kaupade tootmine. Mõlema Austria Konstitutsioonikohtu esildiseküsimuse vastamiseks ei olnud nõutud, et kohus meetme edasisi aspekte arvesse võtab. Küsimused ei olnud seotud Austria üldise süsteemiga, vaid peaasjalikult kitsendatud rakendusalaga. Ei saa lähtuda sellest, et kohus ainult seetõttu, et põhjalik informatsiooni olemas oli, ühe küsimuse suhtes vaikimisi seisukoha võttis, kuigi temalt seda ei palutud. Kohus lähtus oma otsuses üldiselt “üldistest meetmetest, mis energiamaksude tagastamist ette näevad”. Kui kohtul oleks olnud kavatsus ennast kõigi Austria meetme aspektide suhtes väljendada, võib arvata, et see oleks toimunud selgesõnalisemalt. |
(48) |
Komisjon ei jaga arvamust, et kohus ei oleks vastanud Austria Konstitutsioonikohtu teise esildise küsimusele, kui tema eesmärgiks ei oleks olnud kõigi energiamaksu tagastamise aspektide suhtes otsustada. Kohus vastas kõigepealt Austria Konstitutsioonikohtu teisele esildise küsimusele. See küsimus ei olnud seotud läbivaatamisel oleva menetlusega. Seetõttu asetas kohus nähtavasti oma vastuse esimesele küsimusele pigem vastavusse konkreetsete asjaoludega pigem üldises kontekstis, vastavalt kindlale õiguspõhimõttele, et riiklik meede, mis soosib vahet tegemata kõiki ettevõtteid riigi territooriumil, ei kujuta endast riigiabi. |
(49) |
Üksikpretsedendid näitavad, et meetme mõju võib olla selektiivne, isegi kui ta on seaduse järgi kõigile majandusaladele rakendatav. Need on ainult näited sellest, kuidas võib de facto selektiivsus ilmneda. Õige on, et vaatlusalune meede ei näe ette piiranguid ettevõtte suuruse, ala, tegevuse ega investeeringusummade suhtes. Igal juhul on läviväärtusel selline mõju, et meede on de facto energiamahukatele ettevõtetele kohandatud. Küll kehtestas Austria Tööstusliit, et ka vähese energiakasutusega ettevõtted saaksid maksude tagastamisest kasu lõigata, kui nad tõestaksid suuri investeeringuid või võiksid näidata suuri kahjumeid, siiski seda argumenti lähemalt ei valgustata. Palju enam toodi formaalse kontrollmenetluse käigus erinevate rakenduste mõju energiamahukas sektoris asuvate ettevõtete näite varal välja. Seda tõestatakse ka Marienhütte märkustes, kus meedet nähakse kui energiamahukate ettevõtete korrektuurimehhanismina. Edasises nendib komisjon, et Austria ei väljendanud arvamust Austria Tööstusliidu argumentide suhtes. Eriti ei teinud Austria märkusi tegelike soodustuste suhtes, ka mitte selle kohta, kas soodustatute ring on peale seaduse muutmise läbiviimist ka olulisel määral muutunud. Seega ei ole komisjonil andmeid, mis laseks arvata, et meetme mõju erineks oluliselt enne 1. jaanuari 2002 kehtinud meetmest, mis oli kitsendatud ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on kaupade tootmine. Edasi nendib komisjon, et Austria 120 % määrang on välja arvestatud ja kehtestatud umbes 240 energiamahuka ettevõtte põhjal. Küll aga ei olnud kõigi soodustuseks õigustatud firmade andmeid olemas. See kõik viitab tungivalt sellele, et meede on eelkõige suunatud energiamahukatele ettevõtetele. |
(50) |
Komisjon ei jaga ka Jungbunzlauer Ges.m.b.H arvamust, mille järgi vastab 0,35 % toodangu puhasväärtuse kriteerium maksimaalsele maksukoormusele ning selline ülempiir ei ole abi suhtes oluline. Ilma viimast väidet põhjalikult kontrollimata, ei pane kriteerium kõigi ettevõtete jaoks paika üldisi maksimaalseid maksukoormusi vahet tegemata. Reeglina peavad ettevõtted täielikke maksumäärasid jälgima, v.a need, kes ulatuvad läviväärtuseni, mis on de facto nii kujundatud, et rakendub ainult energiamahukatele ettevõtetele. Objektiivsete kriteeriumite paikapanemise kaudu, nimelt maksu ülempiir teatud ettevõtete jaoks – antud juhul eriti energiamahukate ettevõtete jaoks – põhjustab meetme erineva käsitluse. Selles erineb ta miinimummaksukoormusest 363 eurot, millele Jungbunzlauer Ges.m.b.H viitab, ja mis tõepoolest kehtib erinevusteta kõigile ettevõtetele. |
(51) |
Menetluse algatamise otsuses avaldas komisjon kahtlust, kas rakendusala laiendamine muudaks tegelikult meetme mõju. Komisjon nendib, et ei Austria ega ka märkusi esitanud isikud pole esitanud andmeid, mis võiks neid kahtlusi tühistada. Eriti ei avaldanud Austria arve, mis kinnitaks, et märkimisväärselt rohkem ettevõtteid kõigis majandusharudes laiendatud rakendusalast kasu saavast. Igal juhul ei ole meetme alusel abi saavate isikute suur arv kohtu otsuste kohaselt iseenesest veel tunnistus sellest, et meedet võiks liigitada üldiseks meetmeks. |
(52) |
Komisjon arvestab ka sellega, et mitmetes liikmesriikides kohaldatakse samatoimelisi meetmeid, mille jaoks taotleti riikliku abi staatust või mida komisjon ametiülesande korras kontrollis. (8) |
(53) |
Komisjon on arvamusel, et meetme selektiivsus ei ole ainult süsteemi loomuse ja loogika kaudu põhjendatav, kuna see ei vasta maksu sisemisele loogikale. Pigem kujutab maksude tagastamine endast selget kõrvalekallet üldisest süsteemist ning maksusüsteemi funktsioonidest. Edasises nendib komisjon et energiamaks järgib kahekordset eesmärki: esiteks tuleb ettevõtted viia selleni, et nad võtaksid kasutusele energiat säästvad meetmed. Isegi kui asjasse puutuvad ettevõtted juba suures mahus selliseid meetmeid kasutavad, et langetada energiakulusid, ei saa öelda, et energia maksustamisel ei oleks lisamõjusid. Energiakasutus on põhimõtteliselt sõltuv tehnoloogiast ja seega vaid lühiajaliselt paika pandud. Pikemas perspektiivis peaks tehnilise progressi ning uuenduste kaudu olema oodata edasist efektiivsuse kasvu. Lisaks sellele tõdeb komisjon, et Marienhütte Ges.m.b.h ei põhjendanud täpsemalt väidetavat lisamõju puudumist. Teiseks, isegi kui energiakasutust lühiajaliselt rohkem vähendada ei saa, nõutakse sisse makse, et saada riiklikke vahendeid üldisteks eesmärkideks. Ka selle pilguga, et energiakasutus põhjustab ühiskonnale kulusid, mille jaoks peab riik abi leidma. Seetõttu ei saa see olla süsteemi loogikas ja loomuses, et energiamahukad ettevõtted, mis juba oma loomult on reostusetekitajad, energiamaksudest vabastataks. |
(54) |
Komisjon ei jaga Jungbunzlauer Ges.m.b.H arvamust, et meede ei kujutaks endast riigiabi, kui seadusandja nõuaks maksu sisse lõppkasutajalt. Meetme haldusstruktuuril ei ole sel juhul mingit mõju abi iseloomule. Isegi kui seadusandja maksu otse lõppkasutajalt sisse nõuaks ning tõenäoliselt viiks sisse erineva käsitluse erinevat liiki kasutajatest, ei kujutaks selline eristus endast riiklikku abi. |
(55) |
Kõik teised riigiabi kriteeriumid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses on täidetud. Meede vabastab ettevõtjad maksudest, mida nad muul juhul tasuma peaksid ning annab neile sellega eelise. Meedet kohaldab riik ning seda finantseeritakse riiklikest vahenditest, kuna riigi maksutulu väheneb. Kuna maks tagastatakse ainult teatud ettevõtetele, soodustab meede neid võrreldes teiste ettevõtetega ning see võib konkurentsi rikkuda. Vähemalt mõned abisaajad on tegevad sektorites, kus toimib kaubandus liikmesriikide vahel. Sellest lähtuvalt võib meede kaubandust kahjustada. Lõpuks võib nentida, et meede kujutab endast riigiabi ning on käsitletav kui uus abi, kuna seda hakati kohaldama pärast Austria astumist Euroopa Liitu ja komisjoni ei ole seda kunagi heaks kiitnud. |
(56) |
Komisjon on abi kokkusobivust ühisturuga kontrollinud keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi suunised) alusel. Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et antud olukorras ei saa kohaldada teisi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid. Formaalse kontrollmenetluse käigus ei leitud uusi pidepunkte, mis otsustamisel formaalse kontrollmenetluse üle oleks esile kutsunud komisjonipoolseid kahtlusi. Seetõttu teeb komisjon järgnevad järeldused. |
(57) |
Ettevõtete jaoks, kelles suhtes energiamaksude tagastamise seadust kuni 31. detsembrini 2001 ei kohaldatud, tähendas seadusega nr 158/2002 tehtud muudatus uut erandit kehtivast maksust. Kooskõlas ühenduse suuniste punktiga 51.2 võidakse suuniste punkti 51.1 sätteid kohaldada, kui maksudel on tähelepanuväärselt positiivne mõju keskkonnakaitsele ning erandid muutuvad hädavajalikuks olulise muutuse tõttu majandustingimustes, mis on ettevõtte asetanud eriti keerulisse konkurentsiolukorda. Austria ei ole selle kohta andmeid esitanud, et oleks tegu kirjeldatud juhtumiga. Ka ei ole Austria oluliselt makse tõstnud, nii et ühenduse suuniste punkti 52 ei ole vaja kohaldada. Sellistes tingimustes saab liikmesriik tagada maksuvabastust ainult kooskõlas punkti 53 teise lõiguga, mis osutab ühenduse suuniste punktidele 45 ja 46. Nende kohaselt võib tegevustoetusi anda kuni viieks aastaks, kui nende intensiivsus piirdub 50 protsendiga lisakuludest või kui on võimalik neid viieaastaseks perioodiks degressiivselt vähendada. Austria seadus ei piira maksude tagastamist 50 protsendiga lisakuludest ega nõua abi progressiivset vähendamist. |
(58) |
Ettevõtete jaoks, kelle kohta energiamaksude tagastamise seadus kehtis juba enne 31. detsembrit 2001, jääb maksude tagastamise süsteem samasuguseks. Siin näeb meede ette erandit olemasolevast maksust, mille kohaldamise kohta tehti otsus juba maksu kehtestamisel. See kuulub seega ühenduse suuniste punkti 51.2 alla, mis viitab punktis 51.1 sätestatud kokkusobivuskriteeriumitele. Viimati mainitud punktis on kohaldatav ainult alapunkti b teine taane. Sellest lähtuvalt peaksid ettevõtted maksma olulist osa riiklikust maksust. Austria ei ole vaatlusalusel perioodil esitanud andmeid, mis võimaldaksid hinnata tegelikku maksuosa, mida asjasse puutuvad ettevõtted maksma peaksid. Seetõttu ei saa komisjon järeldada, et ettevõtjad maksaksid olulist osa riiklikust maksust. |
(59) |
Eelnevat arvestades järeldab komisjon, et 1996. aasta energiamaksude tagastamise seadus, mida pikendati seaduse nr 158/2002 artikliga 6, ei vasta ühenduse suuniste nõuetele ning on ühisturuga kokkusobimatu. |
(60) |
Seoses ettevõtetega, kelle suhtes energiamaksude tagastamise seadus kuni 31. detsembrini 2001 ei kehtinud, on meede Austria heakskiidetud muudetud versioonis kooskõlas ühenduse suuniste punktidega 53 ja 45. Abi katab 100 % lisakuludest esimesel aastal ning seda vähendatakse teisel aastal 80 %-le. Ühesõnaga, vaatlusalusel perioodil taandatakse seda lineaarselt. Peale selle on komisjon arvamusel, et soodustus jätab teisel aastal soodustatutele maksusumma, mis on ikka veel suurem kui energiamaksustamise direktiivis alates 2004 nõutud läviväärtus. |
(61) |
Seoses ettevõtetega, kelle suhtes energiamaksu tagastamise seadus kehtis kuni 31. detsembrini 2001, on abi komisjoni arvamuse kohaselt kooskõlas ühenduse suuniste punkti 51.1 alapunktiga b. Lõike 51.1. punkti b teise taande kohaselt peavad abisaajad maksma olulist osa riiklikust maksust. See on vajalik selleks, et pakkuda ettevõtetele stiimulit muuta end keskkonnasõbralikumaks. See lähtub sõnasõnaliselt punkti 51.1 alapunkti b esimene taandest, mille järgi on võimalik teha maksuvähendusi harmoniseeritud maksudelt, kui abisaajate makstav summa ületab ühenduse miinimummaksumäära, “et ettevõtted teeksid midagi keskkonnakaitse parandamiseks”. Vaatlusaluse perioodi kestel oli Austria energiamaks riiklik maks, alates 1. jaanuarist 2004 viiakse energia maksustamise direktiivi kaudu sisse harmoniseeritud maksustamine, mis määrab kindlaks alammaksumäärad energiatoodete kasutamiseks, mis Austria energiamaksuseaduste järgi maksustatakse ning tagastatakse. Energia maksustamise direktiiv arvestab selgesõnaliselt keskkonnakaitse eesmärke (vt eriti põhjendused 3, 6, 7, ja 12). Seetõttu on komisjon arvamusel, et energiamaksustamise direktiivi alammäärade järgimine pakub ettevõtetele stiimulit keskkonnakaitse parandamiseks. Alammääradest kinnipidamist saab seega pidada riiklike maksude oluliseks osaks, nagu seda nõutakse ühenduse suuniste punkti 51.1 alapunkti b teises taandes. Austria paneb ettevõtete minimaalse maksukoormuse paika niiviisi, et alammaksumäärasid ei nõuta sisse mitte ainult elektri ning maagaasi vaid ka kivisöe eest, mille eest senini ei ole Austrias energiamakse võetud. Austria kindlustab sellega, et minimaalne maksukoormus aastatel 2002 ja 2003 vastab maksustamistasemele ning et sellega kaasneb minimaalne keskkonnamõju, mis on ka direktiivi kui terviku eesmärgiks. |
(62) |
Kui õigusvastaselt antud riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks, on võimalik seda saajalt tagasi nõuda. Tagasinõudmisega tuleb niivõrd kui võimalik taastada enne abi andmist valitsenud konkurentsiolukord. Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (10) artikli 14 lõikes 1 sätestatakse siiski, et: “Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega.” Vastavalt Euroopa Kohtu otsustele ning komisjoni otsustuspraktikale rikub tagasinõudmisotsus ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, kui komisjoni tegevuse tulemusena on abi saajal õiguspärane ootus antud abi vastavuse suhtes ühenduse õigusega. |
(63) |
Liikmesriik peab hoolitsema selle eest, et riiklikud meetmed oleksid kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjadega, et vältida konkurentsimoonutusi, teavitama komisjoni kõikidest riigiabiga seonduvatest meetmetest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt ning hoiduma nende kohaldamisest enne, kui komisjon need läbi vaadanud on. Põhimõtteliselt ei saa ettevõtted õigusevastastele toetustele õigustatud ootusi seada. Kui ettevõtted saaksid edukalt toetuda riiklikule, heas usus välja antud seadusele, mis aga abieeskirjadele ei vasta ning seega konkurentsi võltsib, ei ole võimalik saavutada ühenduse riigiabikontrolli eesmärki. |
(64) |
Kohtuasjas Van den Bergh en Jurgens (11) otsustas kohus: “Kohus on järjekindlalt leidnud, et iga ettevõtja, kelles ühenduse institutsioon põhjendatud ootusi äratas, võib tugineda õiguspärase ootuse põhimõtetele. Teisest küljest, kui mõni ettenägelik ning tähelepanelik ettevõtja suudab ette näha oma huve puudutavate ühenduse meetmete kehtestamist, ei saa ta ettekäändena sellele põhimõttele tugineda meetme vastuvõtmise korral.” |
(65) |
Austria ei ole komisjonile esitanud ühtegi argumenti abikava alusel abi saanud isikute õiguspäraste ootuste kohta. Euroopa Kohtu otsustest järeldub siiski, et komisjon peab omal algatusel arvestama erakorralisi olukordi, mis määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt annavad õiguse loobuda seadusevastaste toetuste tagasinõudmisest, kui see tagasinõudmine rikub mõnda ühenduse õiguse üldpõhimõtet, nagu näiteks õiguspärase ootuse põhimõte. |
(66) |
Käesoleval juhul võtab komisjon ühelt poolt teadmiseks, et kõnealune riiklik meede asetas Austria ettevõtetele keskkonnakaitse huvides märkimisväärse koormuse. Seesugune koormus oleks ilma antud otsuses uuritud maksude tagastamiseta olnud väga suureks koormaks eriti energiamahukate ettevõtete jaoks. Kui kavandati riiklikke meetmeid, ei olnud kindlat praktikat erandite ning sellelaadsete maksude vähendamiste õiguslikuks hindamiseks, mis formaalselt kohaldatakse erinevates majandusharudes, kuid on sellegipoolest selektiivsed, kuna nad kujutavad endast teatavate sektorite jaoks tegelikku, spetsiifilist eelist. Teisalt on mõeldav, et käesoleval juhul kohtu sõnasõnaline vastus teisele küsimusele Adria-Wien’i otsuses võis viia selleni, et mõned abisaajad lähtusid heauskselt sellest, et mõne rahvusliku kohtuniku ees arutatavad probleemsed meetmed ei oleks enam selektiivsed ning ei kujutaks endast enam riigiabi, kui nende kohaldamisala laiendataks teistele sektoritele peale toodete valmistamise. Kõiki neid kaalutlusi arvestades jõuab komisjon otsusele, et käesoleval juhul rikuks tagastamisnõue õiguspärase ootuse põhimõtet. Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 659/1999 artikliga 14 otsustab komisjon, et abi ei tule tagasi nõuda. |
(67) |
Maksude tagastamise süsteem kehtib põllu- ja metsamajanduse jaoks samadel tingimustel nagu teistelegi soodustatud sektoritele. Keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suuniseid ei kohaldata põllumajanduse suhtes. Mitut sektorit hõlmava abi hindamisel energiamaksude (12) raames on komisjon siiski kaalunud põllu- ja metsamajanduse võrdset kohtlemist teiste majandusharudega vastavalt keskkonnakaitsele antava abi üldsuunistele. Ülalkirjeldatud selgitused kehtivad seega ka põllumajandusele antava abi hindamisel. |
VI. LÕPPJÄRELDUS
(68) |
Komisjon nendib, et Austria on ebaseaduslikult rakendanud energiamaksude tagastamist 1996. aasta seadusega nr 158/2002, mille kehtivusaega pikendati muutmata kujul kuni 31. detsembrini 2003, vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. |
(69) |
Ettevõtete suhtes, kelle jaoks energiamaksude hüvitamise seadus kuni 31. detsembrini 2001 ei kehtinud, ei ole abikava kooskõlas keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega, eriti nende punktidega 52 ja 45, ega ka muude eranditega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetest 2 ja 3. |
(70) |
Ettevõtete suhtes, kelle jaoks energiamaksude tagastamise seadus juba enne 31. detsembrit 2001 kehtis, ei ole abikava kokkusobiv keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega, eriti nende punkti 51.1. alapunkti b teise taandega, ega muude eranditega EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetest 2 ja 3. Kuna abikava kokkusobivust ühisturuga ei saa tõestada ka mingitel muudel alustel, on see ühisturuga kokkusobimatu. |
(71) |
Sellegipoolest ei nõuta abi tagastamist, arvestades käesoleva juhtumi erakordseid tingimusi ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikliga 14. |
(72) |
Komisjon võtab teadmiseks, et Austria valitsus kiitis heaks otsuse energiamaksude tagastamist tagasiulatuvalt muuta. Komisjon vaatleb ülal kirjeldatud muudatusi kooskõlas olevatena keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega, eriti nende punktiga 52 koostoimes punktiga 45 ning punkti 51.1 alapunkti b teise taandega, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGNEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Maksude tagastamine 2002. aastal vastavalt Austria 1996. aasta energiamaksude tagastamise seadusele, mida on muudetud seadusega nr 158/2002 ja mille kehtivusaega on seadust muutmata pikendatud 31. detsembrini 2003, on ebaseaduslik riigiabi programm, mis ei sobi kokku ühisturuga.
Artikkel 2
Austria peab tühistama artiklis 1 nimetatud riigiabiprogrammi, niivõrd kui see veel edasiselt toimib.
Artikkel 3
Austria astub kõik vajalikud sammud, et muuta kõnealust meedet tagasiulatuvalt, nagu Austria ametiasutused 5. detsembri 2003 kirjas lubasid.
Artikkel 4
Austria teatab komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist abinõudest, mida rakendati, et otsust järgida.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.
Brüssel, 9. märts 2004
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mario MONTI
(1) ELT C 164, 15.7.2003, lk 2.
(2) Vt joonealust märkust 1.
(3) Kooskõlas nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1), eriti selle artikliga 3, lõppes tähtaeg märkuste esitamiseks 18. augustil 2003.
(4) 8. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-143/99: Adria-Wien Pipeline GmbH, Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke GmbH v. Finanzlandesdirektion für Kärtner, EKL, 2001, lk I-8365.
Austria Konstitutsioonikohus esitas kohtule eelotsuse langetamiseks kaks küsimust:
1. |
Kas riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 92 tähenduses võib käsitleda liikmesriigi seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette maagaasi või elektri eest tasutud energiamaksude osaline tagastamine, kuid seda ainult ettevõtete puhul, kes tõestavad, et nende põhitegevuseks on toodete valmistamine? |
2. |
Jaatava vastuse korral esimesele küsimusele: Kas selliseid seadusandlikke meetmeid võib käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 92 tähenduses ka siis, kui neid kohaldatakse kõigi ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas oli tõestatud, et nende põhitegevuseks on toodete valmistamine? |
(6) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
(7) Vt Euroopa Ühenduste Kohtu 17. novembri 1992. aasta otsus kohtuasjas C-105/91: komisjon v. Kreeka, EKL 1992, lk I-5871; 10. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C 11/95: komisjon v. Belgia, EKL 1996, lk I-4115; 9. jaanuari 1999. aasta otsus kohtuasjas C-365/97, komisjon v. Itaalia, EKL 1999, lk I-7773 ja 4. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas 113/86: komisjon v. Itaalia, EKL 1988, lk 607.
(8) Vt nr 449/2001 – Saksamaa, nr 123/2000 – Ühendkuningriik, C42/2003 – Rootsi.
(9) Komisjon nendib, et need muudatused ei ole veel jõustunud.
(10) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(11) 11. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 265/85: Van den Bergh en Jurgens BV v. komisjon, EKL 1987, lk 1155, punkt 44.
(12) Vt eriti komisjoni otsused Saksamaa keskkonnamaksu kohta: NN 47/99 (EÜT C 166, 12.6.1999), ning riigiabi kohta: N575/A/99 (EÜT C 322, 11.11.2000).
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/22 |
KOMISJONI OTSUS,
9. detsember 2004,
EÜ asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum C.37.533 – Koliinkloriid)
(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4717 all)
(Ainult inglis-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/566/EÜ)
9. detsembril 2004 võttis komisjon vastu otsuse EÜ asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 30 kohaselt avalikustab komisjon käesolevaga osapoolte nimed ja otsuse peamise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, arvestades ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärihuvisid. Otsuse avalik täistekst on juhtumi originaalkeeles ja komisjoni töökeeltes avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel järgmisel aadressil: http://europa.eu.int/comm/competition
I. RIKKUMISE KOKKUVÕTE
1. Sissejuhatus
(1) |
Otsus on adresseeritud äriühingutele Akzo Nobel NV, Akzo Nobel Nederland BV, Akzo Nobel Chemical Internationals BV, Akzo Nobel Chemicals BV ja Akzo Nobel Functional Chemicals BV solidaarselt (edaspidi: “Akzo Nobel”), BASF AG (edaspidi: “BASF”), Bioproducts Incorporated (edaspidi: “Bioproducts”), Chinook Group Limited Partnership ja Chinook Group Limited solidaarselt (edaspidi: “Chinook”), DuCoa LP (edaspidi: “DuCoa”) ja UCB SA (edaspidi: “UCB”). |
(2) |
Adressaadid osalesid Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi: “EÜ asutamisleping” või “asutamisleping”) artikli 81 lõike 1 ja alates 1. jaanuarist 1994. aastal kogu EMP territooriumit hõlmava Euroopa majanduspiirkonna lepingu (edaspidi: “EMP leping”) artikli 53 lõike 1 ühes ja järjepidevas rikkumises. |
(3) |
Pärast trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse saamist USA tarnijalt Bioproducts 1999. aasta aprillis algatas komisjon maailma koliinkloriidi tööstuse uurimise. Uurimine hõlmas ajavahemikku 1992. aastast kuni 1998. aasta lõpuni (edaspidi: “uurimisperiood”). |
2. Koliinkloriidi turg
(4) |
Koliinkloriid kuulub vesilahustuvate vitamiinide B-kompleksi rühma (vitamiin B4). Seda kasutatakse peamiselt söödatööstuses tavalise söödalisandina, eelkõige linnu- ja seakasvatuses, et kiirendada kasvu, vähendada suremust, parandada söödaväärindust, suurendada munade tootmist ja parandada liha kvaliteeti. |
(5) |
Uurimisperioodi alguses toodeti koliinkloriidi peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas (Ameerika Ühendriikides ja Kanadas), kuid võimsused selle tootmiseks olid olemas ka Hiinas, Indias, Jaapanis, Koreas ja Taiwanil. Põhja-Ameerika tootjad eksportisid toodangut Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse, Kaug-Itta ja Kagu-Aasiasse. Euroopa tootjad alustasid eksporti Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse, Kagu-Aasiasse ja Kaug-Itta. Euroopa ja Põhja-Ameerika tootjatel olid tootmisrajatised maailma eri piirkondades ja nad laiendasid kohalikku tootmist, et vähendada transpordi- ja ladustamiskulusid ning hõlvata paremini kohalikke turge. BASF asutas tootmisrajatised Mehhikos, Brasiilias ja Tais, Akzo Nobel ja UCB aga Hiinas, DuCoa Mehhikos ja Chinook Singapuris. |
(6) |
1997. aastal, s.o rikkumise viimasel täisaastal, hinnati koliinkloriidi maailmaturu suurust 183,7 miljonile eurole, millest EMP osa oli 52,6 miljonit eurot. Uurimisperioodil kontrollisid rikkumises osalenud tootjad enam kui 80 % maailmaturust. Asjaomased Euroopa tootjad kontrollisid peaaegu 80 % EMP territooriumist. |
3. Kartelli kirjeldus
(7) |
EMP lepingu puhul tegutses koliinkloriidi kartell kahel erineval, kuid tihedalt seotud tasandil, s.o maailma ja Euroopa tasandil. Maailma tasandil osalesid kõik käesolevas menetluses käsitletud tootjad 1992. aasta juunist kuni 1994. aasta aprillini EMP lepingu alusel konkurentsivastases tegevuses. See seisnes: maailma hindade määramises ja tõstmises, maailmaturgude jaotamises, turustajate ja töötlejate kontrollimises ning tundliku äriinfo vahetamises. |
(8) |
Põhja-Ameerika tootjad ei osalenud mitmetel edasistel konkurentsivastastel kohtumistel, mille korraldamises osalesid vaid Euroopa tootjad, ning mille eesmärk oli koordineerida käitumist Euroopa turul. Nimetatud kohtumised toimusid 1994. aasta märtsist 1998. aasta oktoobrini. Tegevus seisnes hindade määramises ja tõstmises (nii EMP kui ka terviku, konkreetsete siseturgude ja üksikute klientide jaoks), üksikute klientide jaotamises kohtumistel osalenud ettevõtjate vahel, turuosade jaotamises ettevõtjatele EMP turul tervikuna, turustajate ja töötlejate kontrollimises ning tundliku äriinfo vahetamises. |
(9) |
Komisjon leidis, et asjaomane korraldus nii maailma kui ka Euroopa tasandil oli osa üldisest skeemist, mille raames määrati kindlaks kartelli liikmete tegevussuunad EMPs ja piirati nende individuaalset äritegevust, et taotleda ühtainsat konkurentsivastast eesmärki, nimelt moonutada normaalseid konkurentsitingimusi EMPs koliinkloriidi turul. Põhja-Ameerika tootjad osalesid selles skeemis teatud aja vältel (1992. aasta oktoobrist 1994. aasta aprillini, kestusega poolteist aastat) ja Euroopa tootjad osalesid selles kogu aja vältel (1992. aasta oktoobrist 1998. aasta septembrini, kestusega viis aastat ja üksteist kuud). |
II. TRAHVID
1. Aegumistähtaeg
(10) |
Põhja-Ameerika tootjad lõpetasid rikkumises osalemise pärast üleilmset kohtumist, mis toimus 14.–20. aprillil 1994. Komisjon algatas rikkumise uurimise 26. mail 1999. Kuna see toimus enam kui viis aastat pärast seda, kui Põhja-Ameerika tootjad olid rikkumises osalemise lõpetanud, (2) ei saa Põhja-Ameerika tootjatele Bioproducts, Chinook ja DuCoa trahve määrata. |
2. Põhisumma
Raskusaste
(11) |
Käesoleval juhul seisnes rikkumine peamiselt kartelli liikmete vahelises salajases koostöös, et määrata hinnad EMPs, mida toetas turu jaotamine ja sealsete konkurentide vastane kooskõlastatud tegevus. Horisontaalsete piirangute sellised vormid kujutavad oma laadilt asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 kõige raskemat sorti rikkumist. Arvestades rikkumise laadi ja asjaolu, et see hõlmas kogu ühisturgu ning EMP moodustamise järel kogu EMPd, on komisjon seisukohal, et Akzo Nobel, BASF ja UCB on väga tõsiselt rikkunud asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõiget 1. Komisjoni arvates tuleb selliste asjaolude korral lugeda rikkumine väga tõsiseks, isegi kui ei ole võimalik mõõta rikkumise tegelikku mõju. |
Erinev kohtlemine
(12) |
Väga tõsiste rikkumiste puhul on võimalik määrata ettevõtjatele erineva suurusega trahve, võttes arvesse rikkuja tegelikku majanduslikku suutlikkust kahjustada oluliselt konkurentsi. Võttes arvesse, et maailma tasandil algas rikkumine Põhja-Ameerika ettevõtete osalusega, kes muu hulgas nõustusid Euroopa turult tagasi tõmbuma, on komisjoni arvates praegusel juhul asjakohane kasutada rikkumises osalenud ettevõtete osaluse määramiseks nende maailma turuosasid. Chinook oli 19,3 %-lise turuosaga maailmaturul suurim ettevõtja. Seetõttu määratakse ta esimesse kategooriasse. 16,3 % turuosaga DuCoa määratakse teise kategooriasse. UCB, Bioproducts ja Akzo Nobel oma turuosadega vastavalt 13,4 %, 12,2 % ja 12,0 % määratakse kolmandasse kategooriasse. 9,1 % turuosaga BASF neljandasse kategooriasse. |
Piisav hoiatus
(13) |
Väga tõsiste rikkumiste puhul võimaldab tõenäoliste trahvide skaala määrata trahvid tasemel, mis tagavad, et need on ettevõtjate suurust arvestades piisavaks hoiatuseks. Seetõttu märgib komisjon, et 2003. aastal, st käesolevale otsusele vahetult eelneval majandusaastal, oli UCB käive 3 miljardit eurot, Akzo Nobeli käive 13 miljardit eurot ja BASFi käive 33,4 miljardit eurot. Seetõttu on komisjoni arvates asjakohane korrutada Akzo Nobeli trahv kordajaga 1,5 ning BASFi trahv kordajaga 2. |
Kestus
(14) |
Akzo Nobel NV koos ettevõtjatega Akzo Nobel Nederland BV, Akzo Nobel Chemicals International BV, Akzo Nobel Chemicals BV ja Akzo Nobel Functional Chemicals BV, BASF AG ning UCB SA osalesid rikkumises vähemalt 1992. aasta 13. oktoobrist1998. aasta 30. septembrini, kestusega viis aastat ja üksteist kuud. |
3. Raskendavad asjaolud
Kordumine
(15) |
Rikkumise ajal kehtisid komisjoni varasemad otsused 69/243/EMÜ (3) ja 94/599/EÜ (4) BASFi kartellitegevuse keelamise kohta. BASF käitus samamoodi nagu ta oli varem käitunud, kuigi mitte selles sektoris, kus teda oli varem trahvitud, mis näitab, et esimesed trahvid ei sundinud BASFi ettevõttes tervikuna oma käitumist muutma. See on komisjoni arvates raskendav asjaolu. Nimetatud raskendav asjaolu õigustab BASFile määratud trahvi põhisumma suurendamist 50 % võrra. Rikkumise kordumise korral rakendab komisjon tavaliselt 50 % määra. |
4. Kergendavad asjaolud
Rikkumise varasem lõpetamine
(16) |
BASF ja UCB taotlevad rikkumise varasema lõpetamise eest trahvi vähendamist. Kartellirikkumised on laadilt raskekujulised monopolivastased rikkumised. Rikkumistes osalejad mõistavad tavaliselt väga hästi, et nende tegevus on ebaseaduslik. Asjaolu, et ettevõtja lõpetas ebaseadusliku käitumise enne komisjoni sekkumist, ei pälvi komisjoni arvates erikohtlemist, sest asjaomase ettevõtja osalemise aeg rikkumises oli lihtsalt lühem kui see muidu oleks olnud. |
Rakendamata jätmine
(17) |
Akzo Nobel, BASF ja UCB väidavad, et rikkumist või selle elemente ei rakendatud täiel määral või tulemuslikult. Komisjoni arvates rakendasid vähemalt Euroopa tootjad asjaomast korraldust, niivõrd, kuivõrd oli tegemist EMP turuga. Seda rakendati eelkõige hindade põhiosa puhul ja klientide jaotamisel Euroopas ning algainet muundavate ettevõtjate kontrollimisel, isegi kui niisugune tegevus ei olnud tegeliku mõju saavutamisel eriti edukas sellel turul säilinud konkurentsi tõttu. Ükski asjaomasest kolmest tootjast ei ole kuidagi näidanud oma soovi või võtnud ühtegi meedet, et teadlikult hoiduda EMP kokkulepete täitmisest sellel ajal, kui nad olid nendega liitunud. |
Uurimise pikkus
(18) |
BASF väidab, et trahvi tuleks vähendada kaua kestnud uurimise tõttu. Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole komisjon üldiselt kohustatud trahvi vähendama uurimise pikkuse tõttu. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 25 ettenähtud tavapäraseid aegumistähtaegu. Selle artikli lõikes 5 sätestatakse eelkõige, et aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või karistusmakset. Käesoleva menetluse korral ei ole nimetatud periood kaugeltki möödunud. |
Kriisiolukord
(19) |
BASF väidab, et trahvi tuleks vähendada väidetava asjaolu tõttu, et koliinkloriidi tööstus oli kriisis. Komisjoni arvamuse kohaselt ei anna asjaolu, et ettevõtja ei saa äritegevusest kasumit, talle luba tarbijate ja konkurentide petmiseks mängida salaja kokku teiste konkurentidega. Üldreeglina kerkib kartellioht mitte siis, kui ettevõtted saavad suuri kasumeid, vaid siis, kui sektoril on probleemid. |
Distsiplinaarmeetmed ja nõuete täitmise programm
(20) |
BASF väidab, et tema trahvi peaks vähendama, sest ta on rikkumises osalenud töötajate puhul rakendanud distsiplinaarmeetmeid ja on juurutanud nõuete täitmise programmi. Kuigi komisjon kiidab heaks, et ettevõtja on tulevaste kartellirikkumiste ärahoidmiseks võtnud meetmeid, ei saa need muuta rikkumise toimumist ja vajadust kohaldada käesoleva otsusega sanktsioone. |
Tulemuslik koostöö väljaspool 1996. aasta trahvide määramata jätmise või vähendamise teatist
(21) |
UCB oli esimene ettevõtja, kes vabatahtlikult teatas komisjonile, et lisaks kohtumistele üleilmsel tasandil olid Euroopa tootjad korraldanud mitu omavahelist kohtumist Euroopa tasandil. Nende kohtumiste kohta UCB vabatahtlikult esitatud tõendusmaterjal andis komisjonile võimaluse määrata rikkumise kestuseks viis aastat ja üksteist kuud. Kui komisjon oleks teadnud vaid üleilmsel tasandil toimunud rikkumisest, oleks rikkumise kestus olnud poolteist aastat. UCB premeerimiseks kestuse nimetatud pikendamise eest, peab komisjon asjakohaseks vähendada UCB trahvi leevendavate asjaolude tõttu summa võrra, mis võrdub 25,8 %ga trahvi põhisummast. Nimetatud trahvi vähendamine vastab põhisumma suurendamisele 40 % võrra, mis tulenes rikkumise viie aasta ja üheteistkümne kuuliselt kestusest poolteise aasta asemel. |
5. 1996. aasta trahvide määramata jätmise või vähendamise teatis
Trahvi oluline vähendamine (“Osa D”: vähendamine 10–50 %)
(22) |
Akzo Nobel, BASF ja UCB tegid uurimise eri etappides komisjoniga koostööd, et saavutada käesoleva menetluse puhul kohaldatava 1996. aasta kergendavate asjaolude arvestamise teatises kindlaks määratud sooduskohtlemine. (5) |
BASF
(23) |
BASF oli kolmas ettevõtja, kes esitas vabatahtlikult tõendusmaterjali üleilmse korralduse kohta. Kui BASF oma tõendusmaterjali esitas, oli komisjoni käsutuses juba Chinooki ja Bioproductsi esitatud tõendusmaterjal. Chinooki tõendusmaterjali väärtusest sõltumata oli Bioproductsi tõendusmaterjal selgelt piisav otsustav tõend kartelli olemasolu kohta 1996. aasta kergendavate asjaolude arvestamise teatise B osa tähenduses. Seetõttu ei olnud BASF esimene ettevõtja, kes esitas komisjonile otsustava tõendi kartelli kohta. Seetõttu ei kohaldata 1996. aasta kergendavate asjaolude arvestamise teatise B ja C osasid BASFile ega kahele teisele Euroopa tootjale. |
(24) |
BASFi esitatud ja üleilmse korraldusega piirdunud tõendusmaterjali sisu kohta võib väita, et see aitas oluliselt kaasa rikkumise tuvastamisele 1996. aasta kergendavate asjaolude arvestamise teatise osa D tähenduses, mis näeb ette trahvi vähendamist 10–50 % võrra. Kuid tõendusmaterjali väärtus oli üsna piiratud, arvestades, et komisjoni käsutuses oli juba ulatuslik tõendusmaterjal üleilmse korralduse kohta. |
(25) |
Pärast vastuväiteavalduse saamist teatas BASF komisjonile, et ta ei vaidlusta enamikku neist asjaoludest, millele komisjon oma väited rajas, välja arvatud mõned faktiparandused, millega komisjon on nõustunud. |
(26) |
Nimetatud erinevaid koostööelemente arvestades on komisjon seisukohal, et BASFil on õigus saada 20 % väiksem trahv sellega võrreldes, mis talle muidu oleks määratud. |
UCB
(27) |
UCB teatas komisjonile vabatahtlikult üheksast Euroopa tasandil 1994. aasta märtsist 1998. aasta oktoobrini korraldatud kartellikohtumisest. Ta nimetas osalejad ja kirjeldas lühidalt ning üldiselt nende kohtumiste sisu. Ta lisas ka 1994. aastal korraldatud kahe esimese kartellikohtumise aruanded. Sel ajal, kui UCB oma tõendusmaterjali esitas, ei teadnud komisjon ühestki Euroopa tasandil toimunud kohtumisest. See tõendusmaterjal oli märkimisväärselt oluline panus rikkumise tuvastamisse, isegi kui ajavahemiku 1995–1998 kohta ei esitatud ühtegi kirjalikku tõendusmaterjali selle aja kohta. |
(28) |
Pärast vastuväiteavalduse saamist teatas UCB komisjonile, et ta ei vaidlusta enamikku neist asjaoludest, millele komisjon oma väited rajas, välja arvatud mõned faktiparandused, millega komisjon on nõustunud. Siiski väitis UCB selles teates, et kuigi ta osales mitmel üleilmsel kohtumisel, ei osalenud ta kunagi üheski üleilmsel tasandil sõlmitud kokkuleppes. Käesolevas otsuses on komisjon selle väite kui alusetu tagasi lükanud. UCB vaidlustas pärast vastuväiteavalduse saamist nende asjaolude olulise osa, millele komisjon oma väited rajas, seetõttu ei vähendata tema trahvi nende asjaolude mittevaidlustamise eest, millele komisjon oma väited rajas. |
(29) |
Arvestades nimetatud erinevaid koostööelemente, on komisjon seisukohal, et UCB-l on õigus saada 30 % väiksem trahv sellega võrreldes, mis talle muidu oleks määratud. |
Akzo Nobel
(30) |
2002. aasta jaanuaris esitas Akzo Nobel vabatahtliku aruande Euroopa korralduse kohta Euroopas võetud meetmete kohta. Selles kirjeldati üksikasjalikult Euroopas rakendatud meetmete sisu ja anti palju niisugust teavet, mida UCB ei olnud esitanud. Siiski tuleks leevendavate asjaolude arvestamisel võtta arvesse, et Akzo Nobel esitas nimetatud aruande kaks ja pool aastat pärast seda, kui UCB esitas tõendusmaterjali selle korralduse kohta. |
(31) |
Pärast vastuväiteavalduse saamist teatas Akzo Nobel komisjonile, et ta ei vaidlusta enamikku neist asjaoludest, millele komisjon oma väited rajas, välja arvatud mõned faktiparandused, millega komisjon on nõustunud. |
(32) |
Nimetatud erinevaid koostööelemente arvestades on komisjon seisukohal, et Akzo Nobelil on õigus saada 30 % väiksem trahv sellega võrreldes, mis talle muidu oleks määratud. Summa vähendamise juures võetakse arvesse ühelt poolt seda, et Akzo Nobeli aruanne Euroopas võetud meetmete kohta oli komisjonile ligikaudu sama väärtuslik kui UCB varem esitatud teave ja tõendusmaterjal, kuid see saabus kaks ja pool aastat hiljem, ja teiselt poolt seda, et vastupidiselt UCB-le ei vaidlustanud Akzo Nobel neid asjaolusid, millele komisjon oma väited rajas. Selle tulemusena vähendatakse mõlema ettevõtte trahvi ühepalju. |
6. Otsus
(33) |
Järgmised ettevõtjad rikkusid asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ja alates 1. jaanuarist 1994 EMP lepingu artikli 53 lõiget 1, osaledes nimetatud ajavahemikul kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes hinnakokkulepetes, turuosade jagamises ja konkurentidevastases kokkulepitud tegevuses koliinkloriidi sektoris EMPs:
|
(34) |
Kõnealuste rikkumiste eest määratakse järgmised trahvid:
|
(35) |
Eespool põhjenduses 33 nimetatud ettevõtjad peavad rikkumise viivitamata lõpetama, kui nad ei ole seda juba teinud. Nad peavad hoiduma rikkumisena tuvastatud tegevuse või käitumise kordamisest ja igasugusest tegevusest või käitumisest, millel on sama või sarnane eesmärk või mõju. |
(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).
(2) Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/74 (EÜT L 319, 29.11.1974, lk 1) artikkel 1 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 25.
(3) EÜT L 195, 7.8.1969, lk 11.
(4) EÜT L 239, 14.9.1994, lk 14.
(5) 2002. aasta trahvide määramata jätmise või vähendamise teatise (14. veebruar 2002) punkti 28 kohaselt asendab 2002. aasta teatis 1996. aasta teatist kõikidel juhtudel, kui ükski ettevõtja ei ole komisjoniga ühendust võtnud, et saada selles teatises ettenähtud sooduskohtlemise osaliseks. Kuna praegusel juhul taotlesid mitu ettevõtjat enne 14. veebruari 2002. aastal komisjonilt trahvide määramata jätmist või vähendamist, kohaldatakse 1996. aasta trahvide määramata jätmise või vähendamise teatist.
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/27 |
KOMISJONI OTSUS,
8. juuli 2005,
uurimismenetluse peatamise kohta kaubandustakistuste suhtes, mis seisnevad Uruguay Idavabariigi meetmetes ja tavades, mis mõjutavad kauplemist Šoti viskiga
(2005/567/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
2. septembril 2004. aastal esitas Scotch Whisky Association (SWA) kaebuse vastavalt määruse EÜ nr 3286/94 artiklile 4 (edaspidi “määrus”). |
(2) |
SWA kaebas, et ühenduse viski eksporti Uruguay Idavabariiki takistatakse mitmete kaubandustõketega määruse artikli 2 lõikes 1 määratletud tähenduses. |
(3) |
Väidetavad kaubandustõkked olid kõik seotud Uruguay aktsiisimaksu süsteemiga. |
(4) |
Komisjon otsustas pärast määrusega asutatud nõuandekomiteega konsulteerimist, et kaebus sisaldab piisavalt tõendusmaterjali uurimismenetluse algatamiseks. Algatamisteade avaldati 23. oktoobri 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas. (2) |
(5) |
Uurimise käigus avaldas Uruguay valitsus valmisolekut otsida läbirääkimiste teel lahendus kaebuses tõstatatud probleemidele ja tegi ettepaneku:
|
(6) |
Seetõttu leidis komisjon, et on asjakohane menetlus peatada. |
(7) |
Ühendus jälgib läbirääkimistel saavutatud lahenduste elluviimist ja lõpetab menetluse, kui Uruguay valitsus on täitnud oma kohustused. |
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõuandekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga peatatakse uurimismenetlus kaubandustakistuste suhtes, mis seisnevad Uruguay Idavabariigi meetmetes ja tavades, mis mõjutavad kauplemist Šoti viskiga.
Brüssel, 8. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 71. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 356/95 (EÜT L 41, 23.2.1995, lk 3).
(2) ELT C 261, 23.10.2004, lk 3.
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/28 |
KOMISJONI OTSUS,
11. juuli 2005,
Ungari Vabariigi taotluse kohta vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks maagaasi tarnete suhtes
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 2514 all)
(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)
(2005/568/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1) (viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ), (2) eriti selle artikli 12 lõike 3 punkti b,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kirjas, mis saabus komisjonile 12. aprillil 2005, teatas Ungari Vabariik komisjonile oma kavatsusest kohaldada maagaasi tarnete suhtes vähendatud käibemaksumäära. |
(2) |
Vastavalt ühinemislepingu lisale X on Ungaril õigus kohaldada maagaasi ja elektrienergia tarnetele ühe aasta jooksul peale Euroopa Liiduga ühinemist vähendatud käibemaksumäära. Alates 1. jaanuarist 2004 on Ungari kohaldanud elektrienergia tarnetele ühtset käibemaksumäära. |
(3) |
Ungari tahab jätkata vähendatud käibemaksumäära (15 %) kohaldamist maagaasi ja ühtset maksumäära (25 %) elektrienergia tarnetele. Selline käibemaksumäärade diferentseerimine ei põhjusta konkurentsi moonutamist ega maagaasi tarbimise suurenemist elektrienergia arvelt. Seda peamiselt riigisiseste hinnakehtestamisreeglite tõttu, millega on maagaasile ja elektrienergiale määratud suuresti erinev hind, ja asjaolu tõttu, et tehnilis-tehnoloogilisest vaatepunktist saab mõlemaid nimetatud tooteid alternatiivselt kasutada vaid kütmiseks. Vastavalt Ungari ametivõimudelt saadud teabele on elektri hind kolm korda kõrgem kui maagasi hind. |
(4) |
Peale selle muudeti direktiiviga 2003/92/EÜ (3) kuuendas käibemaksudirektiivis sätestatud käibemaksueeskirju, mis puudutavad maagaasi tarnekohta. Selleks et tagada maksustamine riigis, kus toimub tegelik tarbimine, maksustatakse maagaasi tarnimine lõppjärgus (s.o tarnimisel hulgimüüjatelt ja turustajatelt lõpptarbijale) kohas, kus tarbija kaupa kasutab ja tarbib. |
(5) |
Kavandatud meede kujutab endast üldmeedet, millega vastavalt kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 3 punktile b kohaldatakse maagaasi tarnete suhtes vähendatud käibemaksumäära. |
(6) |
Kuna tegu on üldmeetmega, mille kohaldamisel ei nähta ette ühtegi erandit, peab eeldatav konkurentsi moonutamise oht olema olematu. Kuna kõnealuse direktiivi artikli 12 lõike 3 punktis b ette nähtud tingimus on täidetud, peab Ungaril alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest olema võimalik kohaldada nimetatud meedet, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ungari võib kohaldada 12. aprillil 2005 saabunud kirjas edastatud meedet, mille eesmärk on kohaldada vähendatud käibemaksumäära maagaasi tarnete suhtes, olenemata maagaasi tootmis- või tarnetingimustest.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.
Brüssel, 11. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
László KOVÁCS
(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.
(2) ELT L 168, 1.5.2004, lk 35.
(3) ELT L 260, 11.10.2003, lk 8.
22.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 190/29 |
KOMISJONI OTSUS,
18. juuli 2005,
millega kohandatakse paranduskoefitsiente, mida alates 1. augustist 2004, 1. septembrist 2004, 1. oktoobrist 2004, 1. novembrist 2004, 1. detsembrist 2004 ja 1. jaanuarist 2005 kohaldatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa ühenduste ametnike, ajutiste teenistujate ja lepinguliste teenistujate töötasu suhtes ning mõnede ametnike töötasu suhtes, kes maksimaalselt viieteistkümnekuuseks ajavahemikuks pärast ühinemist jäävad tööle ühte kümnest uuest liikmesriigist (kümne uue liikmesriigi ühinemislepingu artikli 33 lõige 4)
(2005/569/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle X lisa artikli 13 teist lõiku,
võttes arvesse kümne uue liikmesriigi ühinemislepingut, eriti selle artikli 33 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 257/2005 (2) kehtestati vastavalt personalieeskirjade X lisa artikli 13 esimesele lõigule paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2004 töötasude suhtes, mida makstakse töökohariigi vääringus Euroopa ühenduste ametnikele, ajutistele teenistujatele ja lepingulistele teenistujatele, kes töötavad kolmandates riikides, ja mõnedele ametnikele, kes jäävad maksimaalselt viieteistkümnekuuseks ajavahemikuks pärast ühinemist tööle mõnesse kümnest uuest liikmesriigist. |
(2) |
Vastavalt personalieeskirjade X lisa artikli 13 teisele lõigule tuleb teatavaid paranduskoefitsiente alates 1. augustist 2004, 1. septembrist 2004, 1. oktoobrist 2004, 1. novembrist 2004, 1. detsembrist 2004 ning 1. jaanuarist 2005 kohandada seetõttu, et komisjoni käsutuses olevate statistiliste andmete kohaselt on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi järgi arvestatud elukallidus teatavates kolmandates riikides viimasest koefitsiendi kehtestamisest või kohandamisest saadik muutunud rohkem kui 5 % võrra, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Alates 1. augustist 2004, 1. septembrist 2004, 1. oktoobrist 2004, 1. novembrist 2004, 1. detsembrist 2004 ja 1. jaanuarist 2005 kohandatakse vastavalt käesoleva otsuse lisale paranduskoefitsiente, mida kohaldatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa ühenduste ametnike, ajutiste teenistujate ja lepinguliste teenistujate töötasu suhtes ning mõnede ametnike töötasu suhtes, kes maksimaalselt viieteistkümnekuuseks ajavahemikuks pärast ühinemist jäävad tööle ühte kümnest uuest liikmesriigist.
Kõnealuste töötasude arvutamisel kasutatavad vahetuskursid tehakse kindlaks finantsmääruse rakenduseeskirjade kohaselt ja need vastavad esimeses lõigus osutatud kuupäevadele.
Brüssel, 18. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Benita FERRERO-WALDNER
(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).
(2) ELT L 46, 17.2.2005, lk 1.
LISA
Töökoht |
Paranduskoefitsient augustis 2004 |
Märkimata |
Töökoht |
Paranduskoefitsient septembris 2004 |
Eritrea |
45,5 |
Zimbabwe |
55,0 |
Töökoht |
Paranduskoefitsient oktoobris 2004 |
Gambia |
39,4 |
Madagaskar |
61,0 |
Zimbabwe |
57,0 |
Töökoht |
Paranduskoefitsient novembris 2004 |
Mauritaania |
59,0 |
Sierra Leone |
68,7 |
Töökoht |
Paranduskoefitsient detsembris 2004 |
Alžeeria |
79,9 |
Costa Rica |
64,0 |
Töökoht |
Paranduskoefitsient jaanuaris 2005 |
Botswana |
72,0 |
Kambodža |
61,6 |
Djibouti |
89,5 |
Eritrea |
47,0 |
Gambia |
41,2 |
Gruusia |
91,3 |
Ghana |
64,9 |
Guatemala |
68,9 |
Guinea |
58,1 |
Jamaica |
78,6 |
Kasahstan |
100,8 |
Laos |
66,4 |
Liibanon |
94,1 |
Madagaskar |
65,3 |
Mali |
95,4 |
Mauritius |
69,6 |
Mauritaania |
60,8 |
Nigeeria |
69,3 |
Venemaa |
104,4 |
Tansaania |
58,4 |
Tšaad |
122,4 |
Ukraina |
91,3 |
Venezuela |
63,3 |
Zimbabwe |
56,4 |