ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 184

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
15. juuli 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1111/2005, 24. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1112/2005, 24. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta

5

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1113/2005, 12. juuli 2005, millega lõpetatakse muu hulgas Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1995/2000 läbivaatamine, mis käsitleb uut eksportijat

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1114/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1115/2005, 14. juuli 2005, mis käsitleb impordilitsentside andmist teatavate konservitud seente jaoks, mida imporditakse määrusega (EÜ) nr 1035/2005 avatud autonoomse tariifikvoodi alusel

15

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1116/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1117/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

24

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1118/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

26

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1119/2005, 14. juuli 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1751/2004, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGGF tagatisrahastu jaoks 2005. aruandeaastaks

27

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1120/2005, 14. juuli 2005, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

28

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1121/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks teraviljasektori tootmistoetused

30

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2005, 14. juuli 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

31

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1123/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 15. juulist 2005

33

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1124/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

35

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1125/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 32. osaliseks pakkumismenetluseks

37

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

38

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1127/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud nisu tariifikvoodi suhtes

39

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1128/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

40

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1129/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud nisu tariifikvoodi suhtes

41

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1130/2005, 14. juuli 2005, mis käsitleb impordilitsentside andmist määrusega (EÜ) nr 1034/2005 avatud autonoomse tariifikvoodi alusel imporditava küüslaugu jaoks

42

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1131/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

43

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1132/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

47

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1133/2005, 14. juuli 2005, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

50

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1134/2005, 14. juuli 2005, millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetlusega

52

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1135/2005, 14. juuli 2005, määruses (EÜ) nr 1058/2005 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

53

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1136/2005, 14. juuli 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

54

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

EL–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsus nr 2/2005, 20. juuni 2005, millega regioonide komitee ja koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee vahelise ühise nõuandekomitee asutamisega muudetakse otsust nr 1/95, millega võetakse vastu assotsiatsiooninõukogu kodukord

55

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 29. september 2004, EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/C.37.750/B2 – Brasseries Kronenbourg – Brasseries Heineken) (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3597 all)

57

 

*

Komisjoni soovitus, 27. mai 2005, euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1540 all)

60

 

*

Komisjoni otsus, 13. juuli 2005, millega muudetakse otsust 96/355/EÜ, milles sätestatakse Senegalist pärit kala- ja akvakultuuritoodete impordi eritingimused, pädeva asutuse ning veterinaarsertifikaadi näidise osas (teatavaks tehtud numbri K(2005) 2651 all)  ( 1 )

64

 

*

Komisjoni otsus, 14. juuli 2005, millega muudetakse otsust 99/120/EÜ seoses Albaania ühe ettevõtte arvamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida loomasooli (teatavaks tehtud numbri K(2005) 2657 all)  ( 1 )

68

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1111/2005,

24. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (2) sisaldab sätteid, mis käsitlevad fondi ning eelkõige selle haldusnõukogu organisatsioonilist korraldust. Neid sätteid on muudetud mitu korda pärast iga uue liikmesriigi ühinemist, kui haldusnõukogu oli vaja täiendada uute liikmetega.

(2)

2001. aastal läbi viidud Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (edaspidi “fond”) välishindamisel rõhutati vajadust kohandada määruse (EMÜ) nr 1365/75 sätteid, et säilitada fondi ja selle haldusstruktuuride töö tõhusus ja efektiivsus, sealhulgas vaadata läbi sätted ekspertkomisjoni kohta.

(3)

Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles vaatama uuesti läbi agentuuride nõukogude või juhatuste koosseisud ja töömeetodid ning esitama asjakohaseid ettepanekuid.

(4)

Fondi, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse vastavad haldusnõukogud või juhatused on esitanud komisjonile ühisarvamuse haldusnõukogude või juhatuste haldamise ja toimimise kohta tulevikus.

(5)

Fondi, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kolmepoolne haldamine riikide valitsuste, tööandjate organisatsioonide ja töötajate organisatsioonide esindajate poolt on nende asutuste edukuse aluseks.

(6)

Tööturu osapoolte osalemine ühenduse kõnealuse kolme organi haldamisel loob erilise olukorra, mis eeldab nende toimimist ühiseeskirjade kohaselt.

(7)

Valitsuste esindajatest ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajatest koosnev kolmepoolne haldusnõukogu ja koordinaatori nimetamine tööandjate ja töötajate rühmadele on osutunud väga oluliseks. Seetõttu tuleks kõnealune kord ametlikult kasutusele võtta ning laiendada seda samuti valitsuste esindajate rühma suhtes.

(8)

Iga liikmesriigi kolmepoolse esindatuse säilitamine tagab kõigi peamiste sidusrühmade kaasamise ja sotsiaalsetele küsimustele iseloomulike huvide ja lähenemiste mitmekesisuse arvestamise.

(9)

Tuleb prognoosida liidu eesseisva laienemise praktilisi tagajärgi fondile. Fondi haldusnõukogu koosseisu ja toimimist tuleks kohandada, võttes arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

(10)

Fondi haldusnõukogu kodukorras sätestatud bürood on vaja tugevdada, et tagada fondi toimimise järjepidevus ja otsuste tegemise tõhusus; büroo koosseisus peaks jätkuvalt peegelduma fondi haldusnõukogu kolmepoolne struktuur.

(11)

Asutamislepingu artikli 3 kohaselt on ühenduse eesmärk kõikide toimingute puhul naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Seetõttu on asjakohane sätestada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse soodustamine haldusnõukogu koosseisus.

(12)

Kooskõlas tööprogrammi rakendamisega seotud erivajadustega peaks haldusnõukogu olema võimeline tagama sõltumatute ekspertide ajutise ametliku kaasamise.

(13)

On asjakohane käsitleda Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, mis on seni olnud ainuke oma personalieeskirju omav ühenduse asutus, personali samasugustel alustel nagu käsitletakse teisi lepingu alusel ühenduse poolt tööle võetud teenistujaid ning anda neile õigus saada samasuguseid uuendatud personalieeskirjades sätestatud hüvitisi, austades nende juba omandatud õigusi, eelkõige teenistuskäigu ja pensioniõiguste osas.

(14)

Määrust (EMÜ) nr 1365/75 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15)

Asutamisleping ei näe käesoleva määruse vastuvõtmiseks vajalikke volitusi ette mujal kui asutamislepingu artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1365/75 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Fond teeb rahvusvahelisel tasandil võimalikult tihedat koostööd liikmesriikide ja erialainstitutsioonide, -fondide ja -asutustega. Eelkõige tagab fond ilma oma eesmärke piiramata asjakohase koostöö Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuriga.”

2.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 5

Fondi juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

a)

juhatus;

b)

büroo;

c)

direktor ja asedirektor.”

3.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

1.   Juhatusse kuuluvad:

a)

üks iga liikmesriigi valitsust esindav liige;

b)

üks iga liikmesriigi tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)

üks iga liikmesriigi töötajate organisatsioone esindav liige;

d)

kolm komisjoni esindavat liiget.

2.   Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud liikmed nimetab nõukogu põhimõttel, et iga liikmesriigi ning ülaltoodud kategooria kohta oleks üks liige. Nõukogu nimetab liikmega samal ajal ja samadel tingimustel asendusliikme, kes osaleb juhatuse istungitel üksnes liikme äraolekul.

Komisjon nimetab teda esindavad liikmed ja asendusliikmed meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse põhimõttel.

Kandidaatide nimekirja esitamisel püüavad liikmesriigid, tööandjate organisatsioonid ja töötajate organisatsioonid tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse juhatuse koosseisus.

Nõukogu avaldab juhatuse liikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja fond avaldab selle oma veebilehel.

3.   Juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Samu isikuid võib ametiaja lõppedes ametisse tagasi nimetada.

Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4.   Esimehe ja kolme aseesimehe valimiseks valib juhatus igast lõikes 7 nimetatud kolmest rühmast ja komisjoni esindajatest ühe isiku, kelle ametiaeg on üks aasta, mida võib pikendada.

5.   Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt kord aastas. Esimees kutsub kokku lisaistungid vähemalt ühe kolmandiku juhatuse liikmete taotlusel.

6.   Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete absoluutse häälteenamusega.

7.   Valitsuste, töötajate ja tööandjate organisatsioonide esindajad moodustavad juhatuses eraldi rühmad. Iga rühm määrab koordinaatori, kes osaleb juhatuse istungitel.

Töötajate ja tööandjate rühmade koordinaatorid on oma vastavate organisatsioonide esindajad Euroopa tasandil. Koordinaatorid, keda ei ole valitud juhatuse liikmeteks lõike 1 tähenduses, osalevad istungitel ilma hääleõiguseta.

8.   Juhatus moodustab 11-liikmelise büroo. Büroo koosneb juhatuse esimehest ja kolmest aseesimehest, ühest koordinaatorist iga lõikes 7 nimetatud rühma kohta ja veel ühest iga rühma ja komisjoni esindajast. Täisliikmete äraolekul võib iga rühm määrata kuni kolm asendusliiget büroo istungitest osa võtma.

9.   Juhatus otsustab büroo iga-aastaste istungite arvu. Oma liikmete taotlusel kutsub büroo esimees kokku lisaistungeid.

10.   Büroo võtab otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, edastab büroo küsimuse otsuse tegemiseks juhatusele.

11.   Juhatust teavitatakse täielikult ja koheselt büroo tegevusest ja büroo võetud otsustest.”

4.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Juhatus juhib fondi ja sätestab fondi eeskirjad. Direktori esitatud eelnõu alusel võtab juhatus vastu komisjoniga kooskõlastatud fondi iga-aastase tööprogrammi ja nelja-aastase jooksva tööprogrammi.”

b)

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Juhatus võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist vastu oma kodukorra, kus kehtestatakse juhatuse tegevuse praktiline kord. Kodukord saadetakse tutvumiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kolme kuu jooksul pärast selle saamist võib nõukogu lihthäälteenamusega nimetatud kodukorda siiski muuta.”

c)

Lisatakse järgmine lõige:

“4.   Ilma et see piiraks direktori artiklites 8 ja 9 sätestatud kohustuste täitmist, delegeerib juhatus büroole juhatuse otsuste rakendamise järelevalve ja büroo võtab kõik vajalikud meetmed fondi nõuetekohaseks juhtimiseks juhatuse koosolekute vahelisel perioodil. Juhatus ei või delegeerida büroole artiklites 12 ja 15 osutatud ülesandeid.”

5.

Artiklid 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

1.   Direktor vastutab fondi juhtimise eest ning juhatuse ja büroo poolt vastu võetud otsuste ja programmide rakendamise eest. Direktor on fondi seaduslik esindaja.

2.   Piiramata artikli 8 lõiget 1, kasutab direktor artikli 17 lõikes 1 osutatud volitusi.

3.   Direktor valmistab ette juhatuse ja büroo töö. Direktor või asedirektor või mõlemad osalevad juhatuse ja büroo istungitel.

4.   Direktor annab juhatusele aru fondi juhtimisest.

Artikkel 10

Direktori ettepaneku alusel võib juhatus valida sõltumatuid eksperte ning küsida nende arvamust erinevates küsimustes seoses nelja-aastase jooksva tööprogrammiga ja iga-aastase tööprogrammiga.”

6.

Artikkel 11 jäetakse välja.

7.

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

Artikli 12 lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

“1.   Direktor koostab enne iga aasta 1. juulit artiklis 7 nimetatud suuniste alusel iga-aastase tööprogrammi. Iga-aastane tööprogramm on osa nelja-aastasest jooksvast tööprogrammist. Iga-aastase tööprogrammi projektidele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon.

Programmide koostamisel arvestab direktor ühenduse institutsioonide ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust.”

b)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Direktor esitab programmid juhatusele kinnitamiseks.”

8.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

1.   Pärast 4. augustit 2005 fondi teenistusse võetud personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju või Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (3) Kohaldatakse personalieeskirjade XIII lisa 2. jao sätteid.

2.   Kõik määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76 (4) alusel enne 4. augustit 2005 fondi ja selle töötajate sõlmitud töölepingud loetakse sõlmituks Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 lõike a kohaselt. Samast kuupäevast kohaldatakse nimetatud lepingute suhtes personalieeskirjade XIII lisa 1., 3. ja 4. jao sätteid, välja arvatud artikli 22 lõiget 2.

Töötajatel on õigus lõpetada leping samal kuupäeval ilma määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76 artiklis 45 sätestatud etteteatamisajast kinnipidamiseta. Lepingu lõpetamisel ette nähtud toetuste ja töötushüvitiste suhtes loetakse niisugune lepingu lõpetamine toimuvaks fondi tegevuse tulemuse tõttu.

3.   Fond kasutab personali suhtes volitusi, mis on vastavalt olukorrale antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, või asutusele, kellel on õigus sõlmida lepinguid.

4.   Juhatus võtab vastu komisjoniga kooskõlastatud asjakohased rakenduseeskirjad.

9.

Sõna “haldusnõukogu” asendatakse kõikides artiklites sõnaga “juhatus”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luksemburg, 24. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LUX


(1)  28. aprilli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1649/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 25).

(3)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. juuni 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, millega kehtestatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24). Määrust on viimati muudetud määrusega (Euratom, ESTÜ, EMÜ), nr 680/87 (EÜT L 72, 14.3.1987, lk 15).”


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1112/2005,

24. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (2) sisaldab sätteid, mis käsitlevad agentuuri eesmärke, ülesandeid ja korraldust ning eelkõige selle haldusnõukogu. Neid sätteid muudeti pärast Austria, Soome ja Rootsi ühinemist, kui haldusnõukogu oli vaja täiendada uute liikmetega.

(2)

Töötervishoid ja tööohutus, mis on otsustava tähtsusega tööhõive kvaliteedi edendamisel, esindavad Euroopa Liidu ühte kõige tähtsamat sotsiaalpoliitika valdkonda. Komisjoni 11. märtsi 2002. aasta teatis “Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2002–2006” rõhutab Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri (edaspidi “agentuur”) tähtsat rolli selles sätestatud eesmärkide edendamisel, teadlikkuse tõstmisel ja nende saavutamiseks vajalike ennetavate tegevuste teostamisel.

(3)

Nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsioon, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2002–2006) (3) näeb ette agentuuri juhtivat rolli head tava, teadlikkuse tõstmist ja riski ennetamist käsitleva teabe kogumisel ja levitamisel. Nõukogu kutsub komisjoni edendama agentuuri kaudu liikmesriikide ja tööturu osapoolte vahelist koostööd Euroopa tasandil, pidades silmas tulevast laienemist, ja tervitab komisjoni kavatsust esitada ettepanek agentuuri töökorralduse ja ülesannete parandamiseks, arvestades välishindamise aruannet ja nõuandekomitee arvamust nimetatud aruande kohta.

(4)

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2002. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist “Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2002–2006” toetab samuti agentuurile antud juhtivat rolli mitteseadusandlikes tervishoiu ja ohutuse alastes tegevustes ühenduse tasandil ja loodab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond ja agentuur jätkavad oma koostöö parandamist vastavalt oma rollidele kõnealuses poliitikavaldkonnas.

(5)

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 17. juuni 2002. aasta arvamuses, mis käsitleb komisjoni teatist “Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2002–2006”, (4) rõhutatakse agentuuri osa riskide hindamisel ning vajadust agentuuri ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi vaheliste regulaarsete kontaktide järele, et vältida dubleerimist ja soodustada ühiseid mõttevahetusi.

(6)

Komisjoni teatises Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri hindamise kohta, mis koostati vastavalt määruse (EÜ) nr 2062/94 artiklile 23 ja mis põhineb 2001. aastal läbi viidud välishindamisel ning haldusnõukogu ja komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee panusel, rõhutatakse vajadust muuta määrust (EÜ) nr 2062/94, et säilitada agentuuri ja selle juhtimisstruktuuride tõhusus ja mõjusus.

(7)

Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles vaatama uuesti läbi agentuuride nõukogude või juhatuste koosseise ja töömeetodeid ning esitama asjakohaseid ettepanekuid.

(8)

Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste parandamise Fondi vastavad haldusnõukogud või juhatused on esitanud komisjonile ühisarvamuse haldusnõukogude või juhatuste haldamise ja toimimise kohta tulevikus.

(9)

Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi kolmepoolne haldamine valitsuste, tööandjate organisatsioonide ja töötajate organisatsioonide esindajate poolt on nende asutuste edukuse aluseks.

(10)

Tööturu osapoolte osalemine kõnealuse kolme ühenduse organi haldamisel loob erilise olukorra, mis eeldab nende toimimist ühiseeskirjade kohaselt.

(11)

Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajatest koosneva kolme rühma olemasolu kolmepoolses haldusnõukogus või juhatuses ning tööandjate ja töötajate rühmadele koordinaatori määramine on osutunud väga oluliseks. Seega tuleks kõnealune kord ametlikult kehtestada ning laiendada seda ka valitsuse rühmale. Kooskõlas tulevaste ühenduse asutuste arengusuunistega, mis sisalduvad komisjoni teatises “Reguleerivate asutuste tegevusraamistik” ja eelkõige vajadusega asjaomaste sidusrühmade esindatuseks nende asutuste nõukogudes või juhatustes ja kooskõlas valitsusjuhtide kokku lepitud põhimõttega tööturu osapoolte aktiivsemaks kaasamiseks sotsiaalpoliitika kava väljatöötamisse peaks igal nõukogu liikmel (valitsuse, tööandjate, töötajate, komisjoni esindajad) olema võrdselt üks hääl.

(12)

Iga liikmesriigi kolmepoolse esindatuse säilitamine tagab kõigi suuremate sidusrühmade kaasamise ja sotsiaalsetele küsimustele iseloomulike huvide ja lähenemiste mitmekesisuse arvestamise.

(13)

Vaja on prognoosida liidu eesseisva laienemise praktilisi tagajärgi agentuurile. Agentuuri haldusnõukogu koosseisu ja toimimist tuleks kohandada, võttes arvesse uute liikmesriikide ühinemist.

(14)

Haldusnõukogu kodukorras sätestatud bürood on vaja tugevdada, et tagada agentuuri toimimise järjepidevus ja otsuste tegemise tõhusus. Büroo koosseisus peaks jätkuvalt peegelduma haldusnõukogu või juhatuse kolmepoolne struktuur.

(15)

Asutamislepingu artikli 3 kohaselt on ühenduse eesmärk kõikide toimingute puhul naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Seetõttu on asjakohane sätestada haldusnõukogu koosseisus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse soodustamine.

(16)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2062/94 vastavalt muuta.

(17)

Asutamisleping ei näe käesoleva määruse vastuvõtmiseks vajalikke volitusi ette mujal kui asutamislepingu artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2062/94 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Eesmärk

Töökeskkonna parandamiseks töötajate turvalisuse ja tervisekaitse osas vastavalt asutamislepingu ning tööohutuse ja töötervishoiu alaste hilisemate ühenduse strateegiate ja tegevusprogrammide sätetele, on agentuuri eesmärk anda ühenduse asutustele, liikmesriikidele, tööturu osapooltele ja selles valdkonnas tegutsejatele vajalikku tööohutuse ja töötervishoiu alast tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet.”

2.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a ja b asendatakse järgmiste punktidega:

“a)

koguda, analüüsida ja levitada liikmesriikides tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet, et edastada see ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele; seda kogumist teostatakse riskide ja hea tava ning olemasolevate riiklike prioriteetide ja programmide välja selgitamiseks ning vajalike andmete saamiseks ühenduse prioriteetide ja programmide tarvis;

b)

koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmavad tööohutuse ja töötervishoiuga seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;”

ii)

punktid h ja i asendatakse järgmiste punktidega:

“h)

pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, määratleda hea tava ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleemidele. Hea tava osas peaks agentuur eelkõige keskenduma tavadele, millega saaks praktiliselt hinnata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ning kindlaks määrata nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid;

i)

aidata kaasa ühenduse tööohutuse ja töötervishoiu alaste strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;”

iii)

lisatakse punkt j:

“j)

agentuur tagab, et levitatav teave on lõppkasutajatele mõistetav. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb agentuur vastavalt artikli 4 lõike 2 sätetele tihedat koostööd artikli 4 lõikes 1 osutatud riikide kontaktasutustega;”

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Agentuur teeb võimalikult tihedat koostööd olemasolevate ühenduse tasandi institutsioonide, fondide, eriasutuste ja programmidega, et vältida tegevuse dubleerimist. Agentuur tagab eelkõige vajaliku koostöö Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, ilma et see piiraks tema enda eesmärke.”

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Agentuur rajab võrgu, mis koosneb:

riikide teabevõrkude põhiosadest, sealhulgas riigi tööturu osapoolte organisatsioonidest, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale;

riikide kontaktasutustest,

võimalikest tulevastest teemakeskustest.”

b)

Artikli 4 lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmistega:

“2.   Liikmesriigid teavitavad agentuuri korrapäraselt oma töötervishoiu ja tööohutuse alase riiklike teabevõrkude põhiosadest, sealhulgas igast asutusest, mis nende arvates võiks kaasa aidata agentuuri tööle, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult täielik kaetus.

Pädevad siseriiklikud ametiasutused või nende poolt riigi kontaktasutuseks määratud riiklik asutus kooskõlastab ja/või edastab agentuurile riiklikul tasandil esitatavat teavet iga kontaktasutuse ja agentuuri vahel sõlmitud kokkuleppe raames agentuuri vastuvõetud tööprogrammi alusel.

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale võtavad riiklikud ametiasutused riiklikul tasandil arvesse tööturu osapoolte seisukohti.”

4.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 7a

Juhtimis- ja haldusstruktuurid

Agentuuri juhtimis- ja haldusstruktuuri kuulub:

a)

juhatus;

b)

büroo;

c)

direktor.”

5.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

Juhatus

1.   Juhatusse kuuluvad:

a)

üks iga liikmesriigi valitsust esindav liige;

b)

üks iga liikmesriigi tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)

üks iga liikmesriigi töötajate organisatsioone esindav liige;

d)

kolm komisjoni esindavat liiget.

2.   Nõukogu nimetab lõike 1 punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Lõike 1 punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul.

Lõike 1 punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse komitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

Komitee kolme rühma ettepanekud esitatakse nõukogule; ettepanekud edastatakse ka komisjonile teadmiseks.

Nõukogu nimetab liikmega samal ajal ja samadel tingimustel asendusliikme, kes osaleb juhatuse koosolekutel üksnes liikme äraolekul.

Komisjon nimetab ametisse teda esindavad liikmed ja asendusliikmed, võttes arvesse meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

Kandidaatide nimekirja esitamisel püüavad liikmesriigid, tööandjate organisatsioonid ja töövõtjate organisatsioonid tagada, et juhatuse koosseis kajastab õiglaselt asjaomaseid erinevaid majandusvaldkondi, ning tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Nimetatud nimekirjad esitatakse kolme kuu jooksul tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmelisuse uuendamist vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, (5) artikli 3 lõigetele 3 ja 4 ning artikli 4 lõikele 1.

Nõukogu avaldab juhatuse liikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja agentuur avaldab selle oma veebilehel.

3.   Juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Samu isikuid võib ametiaja lõppedes ametisse tagasi nimetada.

Erandina võib käesoleva määruse jõustumise päeval ametis olevate juhatuse liikmete ametiaega pikendada kuni uue juhatuse ametisse nimetamiseni vastavalt lõikele 2.

Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4.   Valitsuste, töötajate organisatsioonide ja tööandjate organisatsioonide esindajad moodustavad juhatuses eraldi rühmad. Iga rühm määrab koordinaatori, kes osaleb juhatuse koosolekutel. Töötajate ja tööandjate rühma koordinaatorid on oma vastavate organisatsioonide esindajad Euroopa tasandil. Koordinaatorid, keda ei nimetata juhatuse liikmeks lõike 1 tähenduses, osalevad koosolekutel hääleõiguseta.

Juhatus valib esimehe ja kolm aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta, kuid mida võib pikendada, eespool nimetatud kolmest rühmast igast ühe ja ühe komisjoni esindajate hulgast.

5.   Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt korra aastas. Esimees kutsub kokku lisakohtumised vähemalt ühe kolmandiku juhatuse liikmete taotlusel.

6.   Igal juhatuse liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mis võetakse aasta tööprogrammi raames ja millel on eelarveline mõju riiklikele kontaktasutustele, on aga nõutav ka valitsuse rühma enamuse nõusolek.

Juhatus koostab kirjaliku menetluse otsuste tegemiseks, mille suhtes kohaldatakse esimest lõiku mutatis mutandis.

7.   Juhatus võtab pärast komisjoni seisukoha kättesaamist vastu oma töökorra, milles sätestatakse juhatuse tegevuse praktiline kord. Töökord edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Siiski võib nõukogu talle edastatud töökorda kolme kuu jooksul lihthäälteenamusega muuta.

8.   Juhatus kinnitab 11 liikmelise büroo. Büroosse kuulub juhatuse esimees ja kolm aseesimeest, üks koordinaator iga lõike 4 esimeses lõigus nimetatud rühma kohta ning veel igast rühmast üks ja komisjonist üks esindaja. Iga rühm võib määrata kuni kolm asendusliiget, kes osalevad büroo koosolekutel täisliikmete puudumise korral.

9.   Ilma et see piiraks direktori artiklis 11 sätestatud kohustuste täitmist, delegeerib juhatus büroole juhatuse otsuste rakendamise järelevalve ja büroo võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri nõuetekohaseks juhtimiseks juhatuse koosolekute vahelisel perioodil. Juhatus ei või delegeerida büroole artiklites 10, 13, 14 ja 15 osutatud pädevust.

10.   Juhatus otsustab büroo koosolekute iga-aastase arvu. Büroo esimees kutsub kokku lisakoosolekud selle liikmete taotlusel.

11.   Büroo võtab otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, edastab büroo küsimuse juhatusele otsuse tegemiseks.

12.   Juhatust teavitatakse täielikult ja koheselt büroo tegevusest ja büroo võetud otsustest.

6.

Artiklile 9 lisatakse järgmine lõik:

“Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse esimehel ja direktoril on õigus osaleda vaatlejana juhatuse koosolekutel.”

7.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Juhatus määrab kindlaks agentuuri strateegilised eesmärgid. Pärast konsulteerimist komisjoni talitustega ja tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega võtab juhatus artiklis 11 nimetatud direktori koostatud eelnõu alusel vastu eelkõige eelarve, agentuuri nelja-aastase jooksva tööprogrammi ja iga-aastase tööprogrammi.”

b)

Artikli 10 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

8.

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Direktor on agentuuri seaduslik esindaja ning ta vastutab:

a)

juhatuse ja büroo poolt vastu võetud otsuste ja programmide nõuetekohase ettevalmistamise ja rakendamise eest;

b)

agentuuri juhtimise ja igapäevase haldamise eest;

c)

artikli 10 lõikes 2 nimetatud aruande ettevalmistamise ja avaldamise eest;

d)

määratud ülesannete täitmise eest;

e)

kõikide personaliküsimuste eest;

f)

juhatuse koosolekute ja büroo koosolekute ettevalmistamise eest.”

9.

Sõna “haldusnõukogu” asendatakse kõikides artiklites sõnaga “juhatus”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 24. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LUX


(1)  28. aprillil 2005. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1654/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 38).

(3)  EÜT C 161, 5.7.2002, lk 1.

(4)  EÜT C 241, 7.10.2002, lk 100.

(5)  ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.”


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1113/2005,

12. juuli 2005,

millega lõpetatakse muu hulgas Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1995/2000 läbivaatamine, mis käsitleb uut eksportijat

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   KEHTIVAD MEETMED

(1)

Ühendusse tuleva Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes praegu kehtivad meetmed on määrusega (EÜ) nr 1995/2000 (2) kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Sama määruse kohaselt kehtivad dumpinguvastased meetmed ka Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste suhtes.

2.   KÄESOLEV UURIMINE

2.1   Läbivaatamise taotlus

(2)

Pärast lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes sai komisjon Alžeeria äriühingult Fertial SPA (“taotleja”) taotluse algatada uut eksportijat käsitlev määruse (EÜ) nr 1995/2000 läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud eksportiva tootjaga Alžeerias, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid seoses uurea ja ammooniumnitraadi lahustega. Lisaks sellele väitis ta, et ei ole eksportinud ühendusse uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid esialgse uurimisperioodi jooksul (st ajavahemikus 1. juunist 1998 kuni 31. maini 1999), kuid alustas uurea ja ammooniumnitraadi lahuste eksportimist ühendusse pärast seda.

2.2   Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamine

(3)

Komisjon vaatas läbi taotleja poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast kommenteerimisvõimaluse andmist ühenduse asjaomasele tööstusharule algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 1795/2004 (3) määruse (EÜ) nr 1995/2000 läbivaatamise taotleja suhtes ning alustas uurimist.

(4)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1795/2004 tunnistati kehtetuks dumpinguvastane tollimaks 6,88 EUR tonni kohta, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1995/2000 muu hulgas taotleja toodetud uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda asjakohased sammud sellise impordi registreerimiseks.

2.3   Vaatlusalune toode

(5)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis uurimise käigus, mis viis kehtivate meetmete kehtestamiseni Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes (“esialgne uurimine”), st vesilahusena või ammoniaagilahusena esinevate uurea ja ammooniumnitraadi segud, mis reeglina kuuluvad CN-koodi 3102 80 00 alla ja on pärit Alžeeriast.

2.4   Huvitatud isikud

(6)

Komisjon teatas taotlejale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon püüdis kontrollida kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas ja teostas taotleja valdustesse kontrollkäigu.

2.5   Uurimisperiood

(8)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (“uurimisperiood”).

3.   UURIMISE TULEMUSED

(9)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote eksportimist ühendusse pärast kõnealust ajavahemikku.

(10)

Ühenduse tootmisharu väitel oli taotleja seotud eksportiva tootjaga, kes oli kaasatud esialgsesse uurimisse. Kuigi taotlejaga seotud äriühing samuti tarnis toorainet eksportivale tootjale, kes oli seotud esialgse uurimisega, ei osutanud miski sellele, et see suhe oleks läinud kaugemale tavalistest äritehingutest. Leiti, et taotlejaga seotud äriühing ei olnud seotud esialgses uurimises kaasatud eksportiva tootjaga. Järelikult loeti põhjendamatuks väide, et taotleja oli seotud esialgsesse uurimisse kaasatud eksportiva tootjaga.

(11)

Uurimine näitas siiski, et taotleja kulude raamatupidamisdokumentides oli olulisi puudujääke ja et neid ei saanud käsitleda asjakohase alusena taotleja enda dumpingumarginaali määramiseks.

(12)

Leiti, et taotleja esitatud tooraine kulud põhinesid esialgsetel hinnangutel poole uurimisperioodi kohta, mitte tegelikel kuludel.

(13)

Samuti ei olnud võimalik esitatud kulusid, mis olid võetud äriühingu kuluarvestussüsteemist, ühitada üldiste raamatupidamisdokumentidega. Ei olnud võimalik leida seost kahe raamatupidamissüsteemi vahel (kuluarvestus ja üldine raamatupidamisarvestus), mida äriühing tavaliselt kasutab, sest kuluarvestussüsteemi dokumentides olevaid numbreid ei olnud võimalik kokku sobitada üldistes raamatupidamisdokumentides olevatega. Puudusid kättesaadavad tõendid, mis näitaksid, et äriühingu kuluarvestusdokumendid on korrektsed ja kajastavad uurimisperioodi jooksul kantud tegelikke kulusid. Seetõttu ei olnud võimalik näidata, et dokumendid kajastavad mõistlikult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(14)

Järelikult ei olnud võimalik kindlaks määrata individuaalset dumpingumarginaali.

4.   JÄRELDUS

(15)

Tuleks märkida, et Fertiali taotluse alusel algatatud käesoleva läbivaatamise eesmärk oli kindlaks määrata taotleja individuaalne dumpingumarginaal, mis väidetavasti erines praegusest jääkmarginaalist, mida kohaldatakse Alžeeriast pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes.

(16)

Kuna uurimisega ei olnud võimalik kindlaks teha, et taotleja individuaalne dumpingumarginaal erines tõepoolest esialgses uurimises kindlakstehtud dumpingu jääkmarginaalist, tuleks taotleja taotlus tagasi lükata ja uut eksportijat käsitlev läbivaatamine lõpetada. Esialgse uurimise käigus leitud dumpinguvastane jääkmarginaal st 9,7 % (6,88 EUR tonni kohta) tuleks järelikult säilitada, kuna miski ei näidanud, et taotleja teostaks dumpingut erineval tasemel.

5.   TAGASIULATUV DUMPINGUVASTASE TOLLIMAKSUGA MAKSUSTAMINE

(17)

Eespool nimetatud uurimistulemustest lähtudes kehtestatakse taotleja suhtes tagasiulatuva jõuga dumpinguvastane tollimaks vaatlusaluse tootele, mis kuulub registreerimisele vastavalt määruse (EÜ) nr 1795/2004 artiklile 3.

6.   TEAVITAMINE

(18)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid on teavitatud olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused.

(19)

Taotleja vaidlustas komisjoni järeldused ja väitis, et kogu nõutud teave oli esitatud. Sellest hoolimata ei esitatud uusi tõendeid, mille alusel peaks eespool nimetatud järeldused läbi vaatama, ning seetõttu need kinnitati.

(20)

Kõnealune läbivaatamine ei mõjuta tähtaega, mil määrusega (EÜ) nr 1995/2000 kehtestatud meetmed lõppevad vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga lõpetatakse määrusega (EÜ) nr 1795/2004 algatatud uut eksportijat käsitlev läbivaatamine.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1995/2000 artiklile 1 kehtestatakse käesolevaga kõigi Alžeerias asuvate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaks tagasiulatuvalt vastavalt määruse (EÜ) nr 1795/2004 artiklile 3 registreeritud vesilahusena või ammoniaagilahusena esinevate uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BROWN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 238, 22.9.2000, lk 15. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1675/2003 (ELT L 238, 25.9.2003, lk 4).

(3)  ELT L 317, 16.10.2004, lk 20.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1114/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 14. juuli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

55,0

096

43,7

999

49,4

0707 00 05

052

77,8

999

77,8

0709 90 70

052

75,3

999

75,3

0805 50 10

388

67,3

524

71,9

528

54,5

999

64,6

0808 10 80

388

80,8

400

86,7

404

59,2

508

66,3

512

83,1

528

57,6

720

73,3

804

87,9

999

74,4

0808 20 50

388

85,5

512

43,1

528

67,3

800

31,4

804

99,5

999

65,4

0809 10 00

052

154,8

999

154,8

0809 20 95

052

284,4

400

310,6

999

297,5

0809 30 10, 0809 30 90

052

85,0

999

85,0

0809 40 05

528

109,1

624

111,7

999

110,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1115/2005,

14. juuli 2005,

mis käsitleb impordilitsentside andmist teatavate konservitud seente jaoks, mida imporditakse määrusega (EÜ) nr 1035/2005 avatud autonoomse tariifikvoodi alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1035/2005, millega avatakse autonoomne tariifikvoot konservitud seente jaoks ja sätestatakse selle haldamine, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

Seniste ja uute importijate poolt liikmesriikide pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1035/2005 artikli 4 lõike 1 alusel esitatud litsentsitaotlustes märgitud kogused on suuremad kui saadaolev kogus. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses on võimalik litsentse välja anda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Impordilitsentsid, mida senised importijad on taotlenud määruse (EÜ) nr 1035/2005 artikli 4 lõike 1 alusel ja mida käsitlevad taotlused on liikmesriigid komisjonile esitanud 12. juulil 2005. aastal, antakse välja 9,900 % ulatuses taotletud kogusest.

2.   Impordilitsentsid, mida uued importijad on taotlenud määruse (EÜ) nr 1035/2005 artikli 4 lõike 1 alusel ja mida käsitlevad taotlused on liikmesriigid komisjonile esitanud 12. juulil 2005. aastal, antakse välja 24,280 % ulatuses taotletud kogusest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. juulil 2005 aastal.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 30. septembrini 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 171, 2.7.2005, lk 15.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1116/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 31 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete rahvusvahelise kaubanduse ja ühenduse hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil ulatuses, mis vastab kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1255/1999 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetused töötlemata kujul eksportimisel tuleb kinnitada, võttes arvesse:

praegust olukorda ja tulevikusuundumusi seoses piima ja piimatoodete hindade ja varudega ühenduse turul ning piima ja piimatoodete hindadega rahvusvahelises kaubanduses,

turustuskulusid ja kõige madalamaid transpordikulusid ühenduse turgudelt sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse ühenduses, samuti kauba sihtkohariigi turule viimise kulusid,

piima- ja piimatooteturu ühise korralduse eesmärke, mis peavad tagama ühenduse turul tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu,

kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid,

vajadust ära hoida häireid ühenduse turul,

kavandatud ekspordi majandusaspekti.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse hindade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ekspordiks kõige soodsamaid kehtivaid hindu ning rahvusvahelise kaubanduse hindade kindlaksmääramisel tuleks eelkõige arvesse võtta:

a)

kolmandate riikide turgudel kehtivaid hindu;

b)

kõige soodsamaid hindu importimiseks kolmandast päritoluriigist kolmandasse sihtriiki;

c)

eksportivates kolmandates riikides registreeritud tootjahindu, võttes asjakohastel juhtudel arvesse nendes riikides antavaid subsiidiume;

d)

vabu pakkumishindu ühenduse piiril.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et nende toodete nimekiri, mille eest antakse eksporditoetust, ning selle toetuse summa määratakse kindlaks vähemalt kord iga nelja nädala järel. Toetuse summa võib siiski jääda samaks rohkem kui neljaks nädalaks.

(6)

Vastavalt komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (2) artiklile 16 võrdub suhkrulisandiga piimatoodete toetus kahe osa summaga. Ühe osa puhul võetakse arvesse piimatoodete kogust ning see osa arvutatakse, korrutades põhisumma piimatoodete sisaldusega asjaomases tootes. Teise osa puhul tuleb võtta arvesse lisatud sahharoosi kogust ning teine osa arvutatakse, korrutades kogu toote sahharoosisisaldus nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkruturu ühise korralduse kohta (3) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete eksportimise päeval kehtiva toetuse põhisummaga. Teist osa võetakse siiski arvesse üksnes siis, kui lisatud sahharoos on toodetud ühenduses koristatud suhkrupeedist või -roost.

(7)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (4) nähti ette lisasätted, mis käsitlevad toetuste andmist piimandusaasta muutumisel. Nende sätetega nähakse ette võimalus toetusi muuta vastavalt toodete valmistamise kuupäevale.

(8)

Sulatatud juustu toetuse arvutamiseks tuleb ette näha, et kui lisatakse kaseiini ja/või kaseinaate, ei võeta seda kogust arvesse.

(9)

Nende eeskirjade kohaldamisest piimaturu praeguse olukorra suhtes ja eriti piimatoodete ühenduse ja maailmaturu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(10)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisaga kehtestatakse töötlemata kujul eksporditavatele toodetele määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 31 osutatud eksporditoetused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 558/2005 (ELT L 94, 13.4.2005, lk 22).

(3)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(4)  EÜT L 91, 1.4.1984, lk 71. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 222/88 (EÜT L 28, 1.2.1988, lk 1).


LISA

Komisjoni 14. juuli 2005. aasta määrusele, millega kinnitatakse piima ja piimatoodete eksporditoetus

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0401 30 31 9100

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

13,20

A01

EUR/100 kg

18,86

0401 30 31 9400

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

20,62

A01

EUR/100 kg

29,47

0401 30 31 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

22,75

A01

EUR/100 kg

32,49

0401 30 39 9100

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

13,20

A01

EUR/100 kg

18,86

0401 30 39 9400

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

20,62

A01

EUR/100 kg

29,47

0401 30 39 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

22,75

A01

EUR/100 kg

32,49

0401 30 91 9100

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

25,92

A01

EUR/100 kg

37,04

0401 30 99 9100

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

25,92

A01

EUR/100 kg

37,04

0401 30 99 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

38,10

A01

EUR/100 kg

54,43

0402 10 11 9000

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0402 10 19 9000

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0402 10 91 9000

L01

EUR/kg

068

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0994

A01

EUR/kg

0,1200

0402 10 99 9000

L01

EUR/kg

068

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0994

A01

EUR/kg

0,1200

0402 21 11 9200

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0402 21 11 9300

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

36,50

A01

EUR/100 kg

46,83

0402 21 11 9500

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

38,08

A01

EUR/100 kg

48,89

0402 21 11 9900

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,58

A01

EUR/100 kg

52,10

0402 21 17 9000

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0402 21 19 9300

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

36,50

A01

EUR/100 kg

46,83

0402 21 19 9500

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

38,08

A01

EUR/100 kg

48,89

0402 21 19 9900

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,58

A01

EUR/100 kg

52,10

0402 21 91 9100

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,84

A01

EUR/100 kg

52,41

0402 21 91 9200

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,08

A01

EUR/100 kg

52,74

0402 21 91 9350

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,51

A01

EUR/100 kg

53,27

0402 21 91 9500

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

44,60

A01

EUR/100 kg

57,25

0402 21 99 9100

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,84

A01

EUR/100 kg

52,41

0402 21 99 9200

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,08

A01

EUR/100 kg

52,74

0402 21 99 9300

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,51

A01

EUR/100 kg

53,27

0402 21 99 9400

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

43,80

A01

EUR/100 kg

56,23

0402 21 99 9500

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

44,60

A01

EUR/100 kg

57,25

0402 21 99 9600

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

47,75

A01

EUR/100 kg

61,29

0402 21 99 9700

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

49,52

A01

EUR/100 kg

63,59

0402 21 99 9900

L01

EUR/100 kg

068

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

51,59

A01

EUR/100 kg

66,22

0402 29 15 9200

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0994

A01

EUR/kg

0,1200

0402 29 15 9300

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3650

A01

EUR/kg

0,4683

0402 29 15 9500

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3808

A01

EUR/kg

0,4889

0402 29 15 9900

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4058

A01

EUR/kg

0,5210

0402 29 19 9300

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3650

A01

EUR/kg

0,4683

0402 29 19 9500

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3808

A01

EUR/kg

0,4889

0402 29 19 9900

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4058

A01

EUR/kg

0,5210

0402 29 91 9000

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4084

A01

EUR/kg

0,5241

0402 29 99 9100

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4084

A01

EUR/kg

0,5241

0402 29 99 9500

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4380

A01

EUR/kg

0,5623

0402 91 11 9370

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

4,127

A01

EUR/100 kg

5,895

0402 91 19 9370

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

4,127

A01

EUR/100 kg

5,895

0402 91 31 9300

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

4,877

A01

EUR/100 kg

6,967

0402 91 39 9300

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

4,877

A01

EUR/100 kg

6,967

0402 91 99 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

15,93

A01

EUR/100 kg

22,76

0402 99 11 9350

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,1055

A01

EUR/kg

0,1508

0402 99 19 9350

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,1055

A01

EUR/kg

0,1508

0402 99 31 9150

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,1095

A01

EUR/kg

0,1565

0402 99 31 9300

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0953

A01

EUR/kg

0,1362

0402 99 39 9150

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,1095

A01

EUR/kg

0,1565

0403 90 11 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,81

A01

EUR/100 kg

11,83

0403 90 13 9200

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,81

A01

EUR/100 kg

11,83

0403 90 13 9300

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

36,16

A01

EUR/100 kg

46,42

0403 90 13 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

37,75

A01

EUR/100 kg

48,45

0403 90 13 9900

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,23

A01

EUR/100 kg

51,63

0403 90 19 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,47

A01

EUR/100 kg

51,95

0403 90 33 9400

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3616

A01

EUR/kg

0,4642

0403 90 33 9900

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4023

A01

EUR/kg

0,5163

0403 90 59 9310

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

13,20

A01

EUR/100 kg

18,86

0403 90 59 9340

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

19,32

A01

EUR/100 kg

27,59

0403 90 59 9370

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

19,32

A01

EUR/100 kg

27,59

0403 90 59 9510

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

19,32

A01

EUR/100 kg

27,59

0404 90 21 9120

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

8,48

A01

EUR/100 kg

10,23

0404 90 21 9160

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0404 90 23 9120

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

9,94

A01

EUR/100 kg

12,00

0404 90 23 9130

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

36,50

A01

EUR/100 kg

46,83

0404 90 23 9140

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

38,08

A01

EUR/100 kg

48,89

0404 90 23 9150

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,58

A01

EUR/100 kg

52,10

0404 90 29 9110

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

40,84

A01

EUR/100 kg

52,41

0404 90 29 9115

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,08

A01

EUR/100 kg

52,74

0404 90 29 9125

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

41,51

A01

EUR/100 kg

53,27

0404 90 29 9140

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

44,60

A01

EUR/100 kg

57,25

0404 90 81 9100

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0994

A01

EUR/kg

0,1200

0404 90 83 9110

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,0994

A01

EUR/kg

0,1200

0404 90 83 9130

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3650

A01

EUR/kg

0,4683

0404 90 83 9150

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,3808

A01

EUR/kg

0,4889

0404 90 83 9170

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,4058

A01

EUR/kg

0,5210

0404 90 83 9936

L01

EUR/kg

L02

EUR/kg

0,1055

A01

EUR/kg

0,1508

0405 10 11 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

66,57

A01

EUR/100 kg

89,76

0405 10 11 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 19 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

66,57

A01

EUR/100 kg

89,76

0405 10 19 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 30 9100

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

66,57

A01

EUR/100 kg

89,76

0405 10 30 9300

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 30 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 50 9300

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 50 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

66,57

A01

EUR/100 kg

89,76

0405 10 50 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,24

A01

EUR/100 kg

92,00

0405 10 90 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

70,73

A01

EUR/100 kg

95,37

0405 20 90 9500

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

62,41

A01

EUR/100 kg

84,16

0405 20 90 9700

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

64,90

A01

EUR/100 kg

87,51

0405 90 10 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

85,16

A01

EUR/100 kg

114,82

0405 90 90 9000

L01

EUR/100 kg

L02

EUR/100 kg

68,11

A01

EUR/100 kg

91,83

0406 10 20 9100

A00

EUR/100 kg

0406 10 20 9230

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

12,99

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

16,24

0406 10 20 9290

A00

EUR/100 kg

0406 10 20 9300

A00

EUR/100 kg

0406 10 20 9610

A00

EUR/100 kg

0406 10 20 9620

A00

EUR/100 kg

0406 10 20 9630

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

19,96

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

24,94

0406 10 20 9640

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,32

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

36,65

0406 10 20 9650

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

24,44

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

30,55

0406 10 20 9830

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

9,08

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

11,33

0406 10 20 9850

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

10,99

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

13,74

0406 20 90 9100

A00

EUR/100 kg

0406 20 90 9913

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

21,76

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

27,20

0406 20 90 9915

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,54

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

36,93

0406 20 90 9917

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

31,41

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

39,24

0406 20 90 9919

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,08

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

43,86

0406 30 31 9710

A00

EUR/100 kg

0406 30 31 9730

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

3,91

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

9,17

0406 30 31 9910

A00

EUR/100 kg

0406 30 31 9930

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

3,91

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

9,17

0406 30 31 9950

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

5,69

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

13,34

0406 30 39 9500

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

3,91

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

9,17

0406 30 39 9700

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

5,69

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

13,34

0406 30 39 9930

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

5,69

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

13,34

0406 30 39 9950

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

6,44

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

15,09

0406 30 90 9000

A00

EUR/100 kg

0406 40 50 9000

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

34,48

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

43,09

0406 40 90 9000

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,41

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

44,26

0406 90 13 9000

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

39,25

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

56,18

0406 90 15 9100

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

40,57

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

58,06

0406 90 17 9100

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

40,57

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

58,06

0406 90 21 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

39,43

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

56,30

0406 90 23 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,35

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

50,82

0406 90 25 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

34,67

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

49,63

0406 90 27 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

31,39

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

44,95

0406 90 31 9119

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,03

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

41,60

0406 90 33 9119

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,03

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

41,60

0406 90 33 9919

A00

EUR/100 kg

0406 90 33 9951

A00

EUR/100 kg

0406 90 35 9190

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

41,33

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

59,45

0406 90 35 9990

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

41,33

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

59,45

0406 90 37 9000

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

39,25

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

56,18

0406 90 61 9000

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

44,68

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

64,65

0406 90 63 9100

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

44,02

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

63,49

0406 90 63 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

42,31

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

61,32

0406 90 69 9100

A00

EUR/100 kg

0406 90 69 9910

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

42,93

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

62,22

0406 90 73 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

36,12

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

51,75

0406 90 75 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

36,84

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,98

0406 90 76 9300

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

32,71

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

46,82

0406 90 76 9400

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

36,63

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,44

0406 90 76 9500

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

33,92

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

48,15

0406 90 78 9100

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,88

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,42

0406 90 78 9300

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,54

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

50,76

0406 90 78 9500

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

34,55

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

49,04

0406 90 79 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,35

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

42,19

0406 90 81 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

36,63

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,44

0406 90 85 9930

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

40,16

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

57,80

0406 90 85 9970

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

36,84

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,98

0406 90 86 9100

A00

EUR/100 kg

0406 90 86 9200

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,61

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

52,80

0406 90 86 9300

A00

EUR/100 kg

0406 90 86 9400

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

38,16

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

55,80

0406 90 86 9900

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

40,16

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

57,80

0406 90 87 9100

A00

EUR/100 kg

0406 90 87 9200

A00

EUR/100 kg

0406 90 87 9300

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

33,16

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

49,00

0406 90 87 9400

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

33,86

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

49,49

0406 90 87 9951

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,97

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

51,50

0406 90 87 9971

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,97

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

51,50

0406 90 87 9972

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

15,21

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

21,86

0406 90 87 9973

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,33

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

50,57

0406 90 87 9974

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

37,84

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

53,93

0406 90 87 9975

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

37,52

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

53,02

0406 90 87 9979

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

35,35

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

50,82

0406 90 88 9100

A00

EUR/100 kg

0406 90 88 9300

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

29,29

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

43,13

0406 90 88 9500

L03

EUR/100 kg

L04

EUR/100 kg

30,20

400

EUR/100 kg

A01

EUR/100 kg

43,15

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L01

Ceuta, Melilla, Püha Tool, Ameerika Ühendriigid ja Küprose Vabariigi alad, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artikli 36 lõike 1 punktides a ja c ja artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud eksporti ning liikmesriigi territooriumil asuvate relvajõududega, mis ei teeni selle liikmesriigi lipu all, sõlmitud lepingute alusel toimuvat eksporti.

L02

Andorra ja Gibraltar.

L03

Ceuta, Melilla, Island, Norra, Šveits, Liechtenstein, Andorra, Gibraltar, Vatikani Linnriik, Türgi, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Küprose Vabariigi alad, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõike 1 punktides a ja c ja artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud eksporti ning liikmesriigi territooriumil asuvate relvajõududega, mis ei teeni selle liikmesriigi lipu all, sõlmitud lepingute alusel toimuvat eksporti.

L04

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1117/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 12. juuli 2005.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 12. juuli 2005, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 esimeses taandes nimetatud sihtkohta

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises taandes nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9500

Või

ex ex 0405 10 19 9700

101,50

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

124,00


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1118/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus lõssipulbri eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse 12. juuli 2005. lõppevas etapis.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 582/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse 12. juuli 2005 lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toote ja sihtkohtade puhul makstava toetuse maksimumsumma 16,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 67. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1119/2005,

14. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1751/2004, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGGF tagatisrahastu jaoks 2005. aruandeaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 1883/78, millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust, (1) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1751/2004 (2) määratakse vastavalt komisjoni 12. veebruari 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 411/88 (kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta) (3) artiklite 3 ja 4 sätetele kindlaks sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGGFi tagatisrahastu jaoks 2005. aruandeaastaks.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 1883/78 artiklit 5 ja määruse (EMÜ) nr 411/88 artiklit 4 muudeti esitamise korra ja uute liikmesriikide poolt eelarveaastal 2004 tasutud intressikulude keskmise määra arvesse võtmise osas, samuti eriintressimäära arvutamise osas nende liikmesriikide puhul, kelle tasutud intressikulude keskmine määr ületab ühenduse poolt määratud ühtset intressimäära kahekordselt, seega tuleks määrusega (EÜ) nr 1751/2004 kindlaks määratud intressimäära eespool nimetatud sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamiseks muuta.

(3)

Kuna määruste (EMÜ) nr 1883/78 ja (EMÜ) nr 411/88 muudatused on kohaldatavad alates 1. oktoobrist 2004, tuleks ette näha käesoleva määruse kohaldamine samast kuupäevast alates.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu fondikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1751/2004 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

EAGGFi tagatisrahastu 2005. aruandeaasta kulude korral on:

1.

määruse (EMÜ) nr 411/88 artikliga 3 ettenähtud intressimäär 2,2 %;

2.

määruse (EMÜ) nr 411/88 artikli 4 lõikega 1 ettenähtud eriintressimäär Prantsusmaa, Austria, Portugali ja Rootsi puhul 2,1 % ning Iirimaa ja Soome puhul 2,0 %;

3.

määruse (EMÜ) nr 411/88 artikli 4 lõikega 3 ettenähtud eriintressimäär Ühendkuningriigi puhul 2,5 %, Läti puhul 2,9 %, Slovakkia ja Sloveenia puhul 3,1 %, Küprose puhul 4,0 %, Poola puhul 4,1 % ning Ungari puhul 9,2 %.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 695/2005 (ELT L 114, 4.5.2005, lk 1).

(2)  ELT L 312, 9.10.2004, lk 9.

(3)  EÜT L 40, 13.2.1988, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 956/2005 (ELT L 164, 24.6.2005, lk 8).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/28


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1120/2005,

14. juuli 2005,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 1. juulist 2005 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1021/2005. (2)

(2)

Määruses (EÜ) nr 1021/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegusel ajal kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 1021/2005 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1787/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 121).

(2)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 56.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 15. juulist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

12,00

12,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

20,29

20,29

b)

muu kauba eksportimisel

52,10

52,10

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

36,00

36,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

99,25

99,25

c)

muu kauba eksportimisel

92,00

92,00


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Europa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/30


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1121/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori tootmistoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (2) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus mida diferentseeritakse vajaduse korral kartulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)

Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1722/93 artikli 3 lõikes 2 osutatud tootmistoetuseks, on määratud.

a)

9,54 EUR/t maisi-, nisu-, odra- ja kaeratärklise puhul;

b)

20,50 EUR/t kartulitärklise puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/31


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1122/2005,

14. juuli 2005,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on muudetud määrusega (EÜ) nr 1069/2005. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 174, 7.7.2005, lk 69.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 15. juulist 2005

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

21,64

5,48

1701 11 90 (1)

21,64

10,80

1701 12 10 (1)

21,64

5,29

1701 12 90 (1)

21,64

10,28

1701 91 00 (2)

27,52

11,47

1701 99 10 (2)

27,52

6,95

1701 99 90 (2)

27,52

6,95

1702 90 99 (3)

0,28

0,37


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/33


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1123/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 15. juulist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(3)  EÜT 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/95.


LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 15. juulist 2005

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1)

1703 10 00 (2)

11,33

0

1703 90 00 (2)

11,90

0


(1)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.

(2)  Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/35


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1124/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.


LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 15. JUULIST 2005 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

30,64 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

30,64 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

34,83

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

33,31

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

33,31

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/37


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1125/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 32. osaliseks pakkumismenetluseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 seoses valge suhkruga avatud 32. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 37,9 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1685/2004 (ELT L 303, 30.9.2004, lk 21).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/38


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1126/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2003. aasta määrust (EÜ) nr 573/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/18/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Rumeeniast pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatakse 149 000 t maisi aastane tariifikvoot turustusaastaks 2005/2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 11. juulil 2005 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Rumeenia” maisikvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 11. juulil 2005 määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 8,9425 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 82, 29.3.2003, lk 25.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1127/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud nisu tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2003. aasta määrust (EÜ) nr 573/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/18/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Rumeeniast pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatakse 230 000 t nisu aastane tariifikvoot turustusaastaks 2005/2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 11. juulil 2005 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Rumeenia” nisukvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 11. juulil 2005 määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 9,98047 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 82, 29.3.2003, lk 25.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/40


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1128/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 958/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/286/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Bulgaaria Vabariigist pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatakse 96 000 t maisi aastane tariifikvoot turustusaastaks 2005/2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 11. juulil 2005 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Bulgaaria Vabariigi” maisikvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 11. juulil 2005 määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 1,58507 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 136, 4.6.2003, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1046/2005 (EÜT L 172, 5.7.2005, lk 79).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/41


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1129/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud nisu tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 958/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/286/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Bulgaaria Vabariigist pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatakse 352 000-tonnine nisu aastane tariifikvoot turustusaastaks 2005/2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 11. juulil 2005 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Bulgaaria Vabariigi” nisukvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 11. juulil 2005 määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 0,71846 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 136, 4.6.2003, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1046/2005 (EÜT L 172, 5.7.2005, lk 79).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1130/2005,

14. juuli 2005,

mis käsitleb impordilitsentside andmist määrusega (EÜ) nr 1034/2005 avatud autonoomse tariifikvoodi alusel imporditava küüslaugu jaoks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1034/2005, millega avatakse autonoomne tariifikvoot küüslaugu jaoks ja sätestatakse selle haldamine, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

Seniste ja uute importijate poolt liikmesriikide pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1034/2005 artikli 4 lõike 1 alusel esitatud litsentsitaotlustes märgitud kogused on suuremad kui saadaolev kogus. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses on võimalik litsentse välja anda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Impordilitsentsid, mida senised importijad on taotlenud määruse (EÜ) nr 1034/2005 artikli 4 lõike 1 alusel ja mida käsitlevad taotlused on liikmesriigid komisjonile esitanud 12. juuli 2005. aastal antakse välja 2,717 % ulatuses taotletud kogusest.

2.   Impordilitsentsid, mida uued importijad on taotlenud määruse (EÜ) nr 1034/2005 artikli 4 lõike 1 alusel ja mida käsitlevad taotlused on liikmesriigid komisjonile esitanud 12. juuli 2005. aastal antakse välja 0,765 % ulatuses taotletud kogusest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. juuli 2005. aastal.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 30. september 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005.

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 171, 2.7.2005, lk 11.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1131/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 15. juulist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (2)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu:

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

2,717

2,717

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,781

1,781

– – muudel juhtudel

3,807

3,807

– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

1,765

1,765

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,336

1,336

– – muudel juhtudel

2,855

2,855

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,781

1,781

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata kaupade eksport)

3,807

3,807

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel (3)

2,326

2,326

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,781

1,781

– muudel juhtudel

3,807

3,807

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariasse eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(2)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 V lisas sätestatud koefitsiente.

(3)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6) artiklis 2 osutatud kaubad.

(5)  CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest antakse eksporditoetust üksnes glükoosisiirupitele.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/47


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1132/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

Komisjoni 14. juuli 2005 määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C10

EUR/t

53,30

1102 20 10 9400 (1)

C10

EUR/t

45,68

1102 20 90 9200 (1)

C10

EUR/t

45,68

1102 90 10 9100

C11

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C11

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C11

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C10

EUR/t

68,53

1103 13 10 9300 (1)

C10

EUR/t

53,30

1103 13 10 9500 (1)

C10

EUR/t

45,68

1103 13 90 9100 (1)

C10

EUR/t

45,68

1103 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C12

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C11

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C10

EUR/t

60,91

1104 19 50 9130

C10

EUR/t

49,49

1104 29 01 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C10

EUR/t

57,11

1104 23 10 9300

C10

EUR/t

43,78

1104 29 11 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C10

EUR/t

9,52

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C10

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C10

EUR/t

60,91

1108 12 00 9300

C10

EUR/t

60,91

1108 13 00 9200

C10

EUR/t

60,91

1108 13 00 9300

C10

EUR/t

60,91

1108 19 10 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C10

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C10

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C10

EUR/t

59,67

1702 30 59 9000 (2)

C10

EUR/t

45,68

1702 30 91 9000

C10

EUR/t

59,67

1702 30 99 9000

C10

EUR/t

45,68

1702 40 90 9000

C10

EUR/t

45,68

1702 90 50 9100

C10

EUR/t

59,67

1702 90 50 9900

C10

EUR/t

45,68

1702 90 75 9000

C10

EUR/t

62,53

1702 90 79 9000

C10

EUR/t

43,40

2106 90 55 9000

C10

EUR/t

45,68

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/50


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1133/2005,

14. juuli 2005,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).


LISA

Komisjoni 14. juuli 2005. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

EUR/t

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

0

1001 90 91 9000

EUR/t

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

0

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

0

1003 00 10 9000

EUR/t

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

0

1004 00 00 9200

EUR/t

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

0

1005 10 90 9000

EUR/t

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

0

1007 00 90 9000

EUR/t

1008 20 00 9000

EUR/t

1101 00 11 9000

EUR/t

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

5,48

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

5,12

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

4,72

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

4,36

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

4,08

1101 00 15 9190

EUR/t

1101 00 90 9000

EUR/t

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9900

EUR/t

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9900

EUR/t

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 90 9800

EUR/t

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro, endine jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/52


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1134/2005,

14. juuli 2005,

millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1059/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 8.–14. juulini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1059/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 4,00 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 174, 7.7.2005, lk 15.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/53


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1135/2005,

14. juuli 2005,

määruses (EÜ) nr 1058/2005 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1058/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 1058/2005 avatud pakkumismenetluse alusel 8.–14. juulini 2005 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 174, 7.7.2005, lk 12.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/54


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1136/2005,

14. juuli 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1), eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 868/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 8.–14. juuli 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 20,96 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 2 800 t suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 145, 9.6.2005, lk 18.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/55


EL–RUMEENIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 2/2005,

20. juuni 2005,

millega regioonide komitee ja koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee vahelise ühise nõuandekomitee asutamisega muudetakse otsust nr 1/95, millega võetakse vastu assotsiatsiooninõukogu kodukord

(2005/502/EÜ)

ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel, (1) eriti selle artiklit 111,

ning arvestades järgmist:

(1)

Dialoog ja koostöö Euroopa Ühenduse ja Rumeenia piirkondlike ja kohalike asutuste vahel aitaks oluliselt kaasa nendevaheliste suhete arengule ja Euroopa integratsioonile.

(2)

Sellist koostööd oleks otstarbekas korraldada ühelt poolt regioonide komitee ning teiselt poolt koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee tasandil, asutades ühine nõuandekomitee.

(3)

Seetõttu tuleb otsusega nr 1/95 (2) vastu võetud assotsiatsiooninõukogu kodukorda vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu kodukorda lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 18

Käesolevaga moodustatakse ühine nõuandekomitee (edaspidi “komitee”), mille ülesanne on abistada assotsiatsiooninõukogu dialoogi ja koostöö edendamisel Euroopa Ühenduse ja Rumeenia piirkondlike ja kohalike asutuste vahel. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

1.

valmistada Rumeenia kohalikke asutusi ette tulevaseks tööks Euroopa Liidu liikmena;

2.

valmistada Rumeenia kohalikke asutusi ette osalemiseks regioonide komitee töös pärast Rumeenia ühinemist;

3.

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige seoses EL regionaalpoliitika ja ühinemisprotsessi hetkeolukorraga ning Rumeenia piirkondlike ja kohalike asutuste valmistumisega nimetatud poliitikaks;

4.

edendada mitmepoolset süsteemset dialoogi a) Rumeenia kohalike asutuste ning b) EL liikmesriikide piirkondade vahel, sealhulgas võrgustike loomisega valdkondades, kus otsesidemed ja koostöö ühelt poolt Rumeenia kohalike asutuste ning teiselt poolt EL liikmesriikide piirkondade ja kohalike asutuste vahel võib osutuda kõige tõhusamaks vahendiks teatavate probleemide lahendamisel;

5.

võimaldada regulaarset teabevahetust piirkondadevahelise koostöö kohta Rumeenia kohalike asutuste ning liikmesriikide piirkondade ja kohalike asutuste vahel;

6.

aidata kaasa kogemuste ja teadmiste vahetamisele regionaalpoliitika ja struktuurimeetmete valdkonnas a) Rumeenia kohalike asutuste ning b) EL liikmesriikide piirkondade ja kohalike asutuste vahel, eelkõige piirkondlike ja kohalike arengukavade või strateegiate koostamise oskusteabe ja meetodite ning struktuurifondide kõige tõhusama kasutamise osas;

7.

aidata teabevahetuse teel Rumeenia kohalikel asutustel tegelikult rakendada subsidiaarsuse põhimõtet kõigis eluvaldkondades piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

8.

arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses Euroopa lepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

Artikkel 19

Komiteesse kuulub ühelt poolt kaheksa regioonide komitee esindajat ja teiselt poolt kaheksa koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee esindajat. Nimetatakse võrdne arv asendusliikmeid.

Komitee täidab oma ülesandeid assotsiatsiooninõukoguga konsulteerides või, kui kõne all on piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise dialoogi edendamine, omal algatusel.

Komitee võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

Liikmed valitakse nii, et tagada komitees nii Euroopa Ühenduse kui ka Rumeenia piirkondlike ja kohalike asutuste eri tasandite võimalikult tõepärane kajastamine.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

Komitee istungite toimumise sageduse määrab komitee ise oma töökorras.

Komitee kaaseesistujad on regioonide komitee esindaja ja koostööks Euroopa ühenduste regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee esindaja.

Artikkel 20

Regioonide komitee ühelt poolt ning koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee teiselt poolt katavad kumbki ise komitee istungitel osalemisega seotud tööjõu-, sõidu- ja elamiskulud ning posti- ja sidekulud.

Regioonide komitee kannab istungite tõlke ning dokumentide tõlkimise ja paljundamisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kaasnevad suulise või kirjaliku tõlkega rumeenia keelde või rumeenia keelest, mis kannab koostööks regioonide komiteega loodud Rumeenia kontaktkomitee.

Muud istungite praktilise korraldusega seotud kulud kannab pool, kes on istungil võõrustaja.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 20. juuni 2005

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2.

(2)  EÜT L 171, 21.7.1995, lk 41.


Komisjon

15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/57


KOMISJONI OTSUS,

29. september 2004,

EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/C.37.750/B2 – Brasseries Kronenbourg – Brasseries Heineken)

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3597 all)

(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)

(2005/503/EÜ)

2004. aasta 29. septembril võttis komisjon vastu otsuse, mis on seotud menetlusega EÜ asutamiselepingu artikli 81 alusel. Vastavalt nõukogu määruse 1/2003 (1) artiklile 30 avaldab komisjon huvitatud poolte nimed ning otsuse peamise sisu, sealhulgas mis tahes määratud karistused, võttes arvesse ettevõtete õigustatud huvisid nende ärihuvide kaitsmisel. Otsuse tervikteksti mittekonfidentsiaalse versiooni leiab juhtumi autentsetes keeltes ning komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

I.   SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on seotud “vaherahu” kokkuleppega, mis käsitleb Prantsusmaal õlle müümist tarbimiseks väljaspool kodu. Komisjon on kogunud tõendusmaterjali, mis näitab, et 1996. aasta 21. märtsil sõlmisid kaks peamist õlletehaste gruppi Prantsusmaal, Brasseries Kronenbourg SA ja Heineken France SA (varem “SOGEBRA”), ning nende vastavad emaettevõtted sündmuste toimumise ajal, grupp Danone ja Heineken NV, kõnealuse kokkuleppe, mis järgnes jookide hulgimüüjatele suunatud “omandamissõjale”. Kokkulepe käsitleb ühelt poolt jookide hulgimüüjate omandamist eesmärgiga lõpetada kiiresti nende ettevõtete omandamise kasvavad kulud ja teiselt poolt huvitatud poolte integreeritud turustusvõrkude tasakaalustamist. “Vaherahu” kokkulepet ei ole siiski kunagi rakendatud.

II.   JUHTUMI KOKKUVÕTE

1.   Kohtuasja päritolu ja menetlusjärgud

(2)

Juhtum algatati teabe põhjal, mis Interbrew NV (praegu “Inbev NV”) andis Belgia õlletehaste kartelli juhtumi raames (komisjoni 2001. aasta 5. detsembri otsus 2003/569/EÜ seoses menetlusega EÜ asutamislepingu artikli 81 alusel (juhtum IV/37.614/F3 PO/Interbrew ja Alken-Maes) (ELT L 200, 7.8.2003, lk 1)). Selle teabe põhjal on komisjon teostanud mitmeid kontrolle 2000. aastal ning on oma uurimise lõpetanud teabenõudega.

(3)

2004. aasta 4. veebruaril avas komisjon menetluse ning võttis vastu ettevõtetele Brasseries Kronenbourg SA, Heineken France SA, Groupe Danone ja Heineken NV adresseeritud vastuväite. Kõik huvitatud pooled on komisjonile esitanud kirjaliku vastuse. Samas on nad loobunud oma õigusest anda selgitusi.

2.   Asjaomane sektor

(4)

Käesolev juhtum käsitleb väljaspool kodu tarbimiseks mõeldud õlle müüki Prantsusmaal.

(5)

Kokkuleppes osalevad ettevõtted moodustasid koos ligikaudu kolmveerandi Prantsusmaal 1999. aastal tarbitud õlle mahust.

3.   Rikkumise olemus

(6)

Komisjon hoidis ära järgmise rikkumise: 1996. aasta 12. veebruaril teatasid Heineken NV ja Heineken France SA grupile Danone ja Brasseries Kronebourg SA oma kavatsusest omandada grupid Fischer ja Saint-Arnould. Kuna grupid Fischer ja Saint Arnould turustasid olulist osa Kronenbourgi õllest, tõi see kaasa tõelise omandamissõja. Selle tulemusena omandas iga õlletehaste grupp suure arvu jookide hulgimüüjaid, mis viis selliste hulgimüüjate omandamise hinna tugeva inflatsioonini. 1996. aasta 21. märtsil sõlmisid Brasseries Kronenbourg SA, Heineken France SA ning nende vastavad emaettevõtted, Groupe Danone ja Heineken NV, seetõttu “vaherahu” kokkuleppe, mis käsitleb hulgimüüjate omandamist ja nende integreeritud turustusvõrkude tasakaalustamist. Eelkõige leppisid nad kokku järgmises:

ajutine omandamise peatamine (keeld jätkata hulgimüüjate omandamist väljaspool kokkulepitud nimekirja),

iga osapoole võrgu kaudu turustatud õlle kogumahu tasakaalustamine ning

iga osapoole poolt kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate õlle kaubamärkide mahu tasakaalustamine, mida peaks turustama teine pool.

(7)

Kokkulepe ilmneb selgelt Heinekeni grupi sisesest memorandumist. Groupe Danone ja Brasseries Kronenbourg SA ei ole samuti vaidlustanud vaherahu kokkuleppe olemasolu. Siiski tuleks märkida, et komisjonil ei ole tõendeid kokkuleppe rakendamise kohta. Vastupidi, hiljem omandas üks osapool teatud hulgimüüjad, kes kokkulepitud nimekirjas on omistatud teisele osapoolele, ning jätkus hulgimüüjate omandamine väljaspool kokkulepitud nimekirja. Lisaks tavatsesid osapooled ajavahemikul 1996 kuni 2002 tõrjuda oma õllega konkurentide õlut endi kontrolli all olevas turustusvõrgus. Kaubamärkide vahelise tasakaalu tagamiseks sõlmitud kokkulepe muutus seega mõttetuks.

III.   ÕIGUSLIK HINNANG

1.   Eesmärgi piiritlemine

(8)

1996. aasta 21. märtsi“vaherahu” kokkulepe oli algselt mõeldud grupi Heineken ja Danone poolt tehtavate investeeringute kontrollimiseks, et lõpetada kiiresti kasvavad hulgimüüjate omandamise kulud. Kõnealune kokkulepe sarnaneb samuti kokkulepetega, mille eesmärgiks on jagada kaubandusturud kahe grupi vahel. Eelnevalt punktis 2.3 mainitud kahekordse tasakaalu kehtestamisega oli osapoolte eesmärgiks tagada, et üks osapool ei domineeriks kõnealusel turul teise üle.

(9)

Vastavalt olemasolevale kohtupraktikale ei ole asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamise eesmärgil vaja arvesse võtta kokkuleppe tegelikke mõjusid, kui on ilmnenud, et selle eesmärgiks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi ühisturul. Kuna käesoleva juhtumiga seotud kokkuleppe eesmärgiks oli konkurentsi piiramine, nõudes omandamiste külmutamist ja kehtestades tasakaalu osapoolte integreeritud turustusvõrkude vahel, on komisjoni arvates tegu rikkumisega asutamislepingu artikli 81 tähenduses, isegi kui kokkuleppel ei olnud mingit mõju.

2.   Märgatav mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(10)

Vastavalt olemasolevale kohtupraktikale peab liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada võiva ettevõtete vahelise kokkuleppe puhul olema võimalik näha objektiivsete õiguslike tegurite või asjaolude põhjal piisava tõenäosusega ette, et sellel võib olla kas otsene või kaudne, tegelik või potentsiaalne mõju liikmesriikide vahelise kaubanduse struktuurile. Käesoleval juhul on see nii.

(11)

Prantsuse õlletehaste turustusvõrgud moodustavad ühe põhilistest turule pääsemise viisidest välismaiste õlletehaste jaoks, kellel Prantsusmaal selliseid võrke ei ole. Nendel asjaoludel võib vaherahu kokkulepe, mille eesmärgiks on kehtestada tasakaal siseriiklikul tasandil Heineken NV/Heineken France SA ja Groupe Danone/Brasseries Kronenbourg SA integreeritud jaotusvõrkude vahel, mõjutada välismaiste õlletehaste ligipääsu tingimusi väljaspool kodu tarbimiseks mõeldud õlle turule ning seega impordi mahtusid. Lisaks sõltus ja sõltub Interbrew France, peamine õlle importija Prantsusmaal, Heineken France SA ja Brasseries Kronenbourg SA turustusvõrkudest oma toodete mahust olulise osa turustamisel Prantsusmaal väljaspool kodu tarbimiseks mõeldud õlle müügi sektoris. Seega võib kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi viimati mainitud ettevõtete turustusvõrkude vahel, mõjutada kaubandustingimusi, mida nimetatud ettevõtted pakuvad ettevõttele Interbrew France viimase toodete turustamiseks.

IV.   TRAHVID

1.   Põhisumma

(12)

Komisjon võtab arvesse i) rikkumise olemust, ii) selle tegelikku mõju turule, kui see on mõõdetav ja iii) asjaomase geograafilise turu suurust.

i)

Vaherahu kokkulepe on horisontaalne kokkulepe, mis on kavandatud piirama konkurentsi suure turuosaga ettevõtete vahel. Siiski ei saa kokkulepet, mis on kavandatud hulgimüüjate omandamise kulude lühiajaliseks kontrollimiseks omandamissõja lõpetamise teel, pidada hinnakokkuleppega võrdväärseks selgeks rikkumiseks. Kui seda kasutataks pikaajalise tasakaalu kehtestamiseks kahe õlletehaste grupi turustamisvõrkude vahel, sarnaneks selline kokkulepe turu jaotamise kokkuleppega. Siiski ei ole tegemist turu jaotamisega tavapärases mõttes, kuna kokkuleppe põhiliseks eesmärgiks oli takistada ühe grupi domineerimist turul, mitte gruppidevahelise konkurentsi elimineerimine või kolmandate isikute takistamine.

ii)

Kokkulepet ei rakendatud ning seetõttu ei olnud sel mingisugust mõju turule.

iii)

Geograafilise turu ulatuse puhul võtab komisjon arvesse asjaolu, et kokkulepe hõlmab kogu Prantsusmaa maismaaosa, kuid piirdub väljaspool kodu tarbimiseks mõeldud õlle müügi sektoriga, mis moodustab vähem kui kolmandiku kogu Prantsusmaa müügimahust.

(13)

Kõikide nende üksikasjade põhjal leiab komisjon, et käesoleva otsuse adressaadid on toime pannud asutamislepingu artikli 81 tõsise rikkumise.

(14)

Kuna kokkulepet ei ole rakendatud, ei ole põhjust suurendada trahvi põhisummat, mis asjaomastele ettevõtetele määratakse.

(15)

Seetõttu peeti nii grupilt Danone/Brasseries Kronenbourg SA kui ka grupilt Heineken NV/Heineken France SA kinni 1 000 000 miljoni euro suurune põhisumma.

2.   Raskendavad asjaolud

(16)

1984. aastal trahviti ettevõtet Groupe Danone (siis “BSN”) juba turu jaotamise kokkulepete eest, mille eesmärgiks oli status quo säilitamine ning tasakaalu kehtestamine turul (komisjoni 1984. aasta 23. juuli otsus 84/388/EMÜ seoses menetlusega EMÜ asutamislepingu artikli 85 alusel (juhtum IV/30.988 – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus lehtklaasi sektoris Beneluxi riikides), (EÜT L 212, 8.8.1984, lk 13)). Korduv rikkumine kui raskendav asjaolu õigustab seega trahvi põhisumma suurendamist grupi Danone/Brasseries Kronenbourg SA puhul 50 % võrra. Ühtegi teist raskendavat asjaolu ei tuvastatud.

3.   Kergendavad asjaolud

(17)

Ühtegi kergendavat asjaolu ei tuvastatud.

4.   Lõplik trahvisumma

(18)

Järelikult on igale ettevõttele määratud trahvi lõplik summa järgmine:

grupp Danone ja Brasseries Kronenbourg SA on solidaarselt vastutav summa eest 1 500 000 eurot,

Heineken NV ja Heineken France SA on solidaarselt vastutavad summa eest 1 000 000 eurot.


(1)  ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/60


KOMISJONI SOOVITUS,

27. mai 2005,

euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1540 all)

(2005/504/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse vajalikud meetmed euro võltsimise takistamiseks, (1) nõutakse, et krediidiasutustel ja muudel asutustel, kes osalevad erialase tegevusena pangatähtede ning müntide sorteerimises ja jaotamises, seal hulgas need, kelle tegevus seisneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamises, nagu valuutavahetuskontorid, on kohustus kõrvaldada ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud, ja anda need üle pädevatele siseriiklikele asutustele.

(2)

Puudub ühine meetod, mis tagaks, et võltsitud mündid avastatakse ja kõrvaldatakse ringlusest. Sellega kaasneb oht, et võltsitud mündid ja muud euromüntidega sarnanevad esemed, mis pettuse teel või kogemata on lastud ringlusse, jäävad kasutusse ning võivad tekitada kasutajates segadust ja põhjustada neile kahju.

(3)

Müntide autentimise käigus automaatsortimise teel eemaldatakse hulk esemeid, muuhulgas võltsitud münte ja ringlusse kõlbmatuid ehtsaid euromünte. Lisaks sellele edastavad pädevatele asutustele ehtsaid, ringlusse kõlbmatuid münte ka ettevõtjad ja üksikisikud.

(4)

Riiklikele ametiasutustele ei ole kehtestatud ühtseid eeskirju ehtsate, ringlusse kõlbmatute müntide käitlemiseks ja hüvitamiseks ning selle tulemusena toimitakse euroala riikides erinevalt, mis omakorda põhjustab selliste euromüntide hüvitamisel erinevusi.

(5)

Selleks, et aidata kaasa määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 rakendamisele, on soovitav sätestada ringluses olevate euromüntide autentimise kord, mille käigus võltsitud mündid, euromüntide sarnased esemed ja ringlusse kõlbmatud euromündid kõrvaldatakse käibelt.

(6)

Ehtsate, ringlusse kõlbmatute euromüntide puhul on soovitav kehtestada suunised nende käitlemiseks ja hüvitamiseks või asendamiseks, et luua võrdsed tingimused,

SOOVITAB JÄRGMIST:

I OSA

MÄÄRATLUSED JA SOOVITUSLIKUD TAVAD

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

euromüntide autentimine – euromüntide autentsuse kontrollimine kas automatiseeritud elektromehaanilise sortimise või käsitsi sortimise teel. Selle protsessi käigus eemaldatakse võltsitud mündid ja ehtsad, ringlusse kõlbmatud euromündid, euromüntidega sarnased välisriikide mündid ning muud metallesemed nagu medalid ja žetoonid, mis sarnanevad euromüntidega;

b)

ringlusse kõlbmatud euromündid – ehtsad euro käibemündid, mis on defektsed või mille tehnilised parameetrid ja identifitseerimistunnused (mõõtmed, kaal, värvus, korrosioon, servakahjustused) on suhteliselt pika ringluses oleku aja jooksul või juhuse tõttu märgatavalt muutunud, aga ka tahtlikult muudetud mündid, mis ei ole võltsitud. Käesoleva dokumendi tähenduses on mündid tehniliste näitajate poolest ringlusse kõlbmatud, kui üks kontrollmõõde erineb vastavale euromündile ettenähtust vähemalt 0,30 millimeetrit ja/või kaalu puhul vähemalt 5 % võrra.

Artikkel 2

Soovituslikud tavad

Liikmesriigid peaksid teostama või kontrollima oma territooriumil ringluses olevate euromüntide autentimist kooskõlas käesoleva soovituse II osa sätetega.

Liikmesriigid peaksid vastu võtma ühised eeskirjad ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemiseks, hüvitamiseks või asendamiseks kooskõlas käesoleva soovituse III osa sätetega.

II OSA

EUROMÜNTIDE AUTENTIMINE

Artikkel 3

Autentimise ja kontrollimise nõuded

Vähemalt järgmise nimiväärtusega euromünte tuleks autentida: 2 eurot, 1 euro, 50 senti.

Autentimine tuleks läbi viia keskasutustes ja/või müntide käitlemise käigus. Selleks peaksid liikmesriigid pidama sidet krediidiasutuste ja teiste erialaselt sularaha käitlevate asutustega, et arutada nendega käesoleva soovituse artiklites 4–6 ettenähtud autentimismeetmete rakendamist.

Igal aastal igas liikmesriigis audenditavate euromüntide kogus peaks moodustama vähemalt 10 % kõnealuses liikmesriigis enne eelmise aasta lõppu käibele lastud vastava nimiväärtusega müntide netokogusest. Selle tagamiseks, et vajalik kogus euromünte autenditakse kooskõlas artiklitega 4–6, peaksid liikmesriigid kontrollima asjakohasel hulgal krediidiasutusi ja teisi erialaselt sularaha käitlevaid asutusi.

Artikkel 4

Sortimismasinate kontrollimine

Sortimismasinate töökorras olekut tuleks kontrollida järgmiselt tuvastamiskatsete abil, millele eelneb vajaduse korral sortimiskatse:

1.

Sortimiskatse eesmärk on kontrollida, kas masin suudab kõik erineva nimiväärtusega euromündid õigesti sortida. Seda kohaldatakse, kui puuduvad masinate sortimisomadusi reguleerivad siseriiklikud eeskirjad.

Sortimiskatse käigus tuleb kontrollida vähemalt sadat iga nimiväärtusega ehtsat euromünti. Kõnealused erineva nimiväärtusega mündid segatakse omavahel ja söödetakse kolm korda läbi masina.

Iga katse õnnestumisprotsent peaks olema vähemalt 98 %. Kui sortimis- ja tuvastamiskatsete käigus kasutatud ehtsad euromündid on euromüntidele kehtestatud nõuete piiril, võib kaaluda madalama õnnestumisprotsendi kehtestamist.

Kõik ehtsad mündid, mille masin eemaldab, tuleb uuesti kontrollida. Pärast kolme üksteisele järgnevat katset peab masin kõik ehtsad mündid ära tundma.

2.

Tuvastamiskatse eesmärk on kontrollida, kas masin eemaldab euromüntidega sarnanevad, kuid euromüntide tunnusteta esemed, eelkõige võltsitud mündid.

Tuvastamiskatse läbiviimiseks on vaja iga vastava nimiväärtusega võltsitud müntide näidiseksemplare, kaasa arvatud materjali, mida kasutatakse müntidega sarnanevate esemete ja muude müntide kui euromüntide valmistamiseks. Selleks tuleks kasutada mitut tüüprühma, mis on pärit siseriiklike mündianalüüsikeskuste või Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse (ETTK) varudest. Nimetatud rühmad määratleb ja ajakohastab ETTK koostöös siseriiklike mündianalüüsikeskustega.

ETTKga koostöös kindlaks määratud asjakohase hulga ehtsate müntidega segatakse võltsitud mündid ja söödetakse kolm korda läbi masina. Masin peaks kõigil kolmel katsel kõik võltsitud mündid eemaldama.

3.

Siseriiklikke eeskirju silmas pidades tuleks käesolevas artiklis ettenähtud katseid iga sortimismasinaga läbi viia vähemalt korra aastas nendes vastavalt artiklile 3 välja valitud asutustes, kus autentimine toimub.

Artikkel 5

Võimalused sortimismasinate lisakontrollimiseks siseriiklikes mündianalüüsikeskustes või ETTKs

Selleks, et sortimismasinate tootjad saaksid masinate esialgseks seadistamiseks vajalikku teavet, võib teatavates siseriiklikes mündianalüüsikeskustes, ETTKs või kahepoolse kokkuleppe alusel ka tootja ruumides läbi viia kontrolle. Kontrollid tuleb läbi viia koostöös ETTKga määratletud korra ja konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

Pärast kontrollimist siseriiklikus mündianalüüsikeskuses või ETTKs koostatakse vastavale asutusele kokkuvõttev aruanne ja selle koopia esitatakse ETTK-le. Aruannet säilitatakse vähemalt kolm aastat ja seda võib kasutada võrdluste tegemiseks.

Aruanne peaks sisaldama vähemalt kontrollitud masina tunnusandmeid, kontrollimise tulemusi ja üldhinnangut, kontrollimisel kasutatud näidisrühmade täpset koostist, vastuvõtukriteeriume, kuupäeva ja volitatud isiku allkirja.

Siseriiklikud mündianalüüsikeskused ja ETTK peavad registrit nende ruumides kontrollitud sortimismasinate töönäitajate kohta. Käesoleva artikli teises lõigus ettenähtud kontrollimise edukalt läbinud sortimismasinate näidisnimekirjaga saab tutvuda siseriiklikes mündianalüüsikeskustes või ETTKs.

Artikkel 6

Kontrollimine ja aruandlus

Liikmesriigid peaksid jälgima vastavalt artiklile 3 valitud asutuste jõudlust euromüntide autentimisel vähemalt järgmiste näitajate puhul:

Kas sortimiskeskusel on kirjalikud eeskirjad ja vajalik töökorraldus võltsitud müntide, ringlusse kõlbmatute euromüntide ja euromüntidega sarnanevate esemete avastamiseks?

Kas eeskirjade täitmiseks on tööle võetud asjaomase koolitusega töötajad?

Kas tehnilised vahendid vastavad nõuetele ja kas on olemas tootja esmane aruanne sortimismasinate töönäitajate kohta?

Kas on olemas kirjalik hoolduskava, mis aitaks hoida sortimismasinate töönäitajad lähtetasemel?

Kas on olemas kirjalikud eeskirjad, mis määratlevad toimingud euromüntide sortimiseks ning võltsitud ja kahtlaste müntide kiireks üleandmiseks pädevatele siseriiklikele ametiasutustele?

Kui suur on autenditud müntide hulk?

Viies läbi artiklis 3 ettenähtud kontrollimisi, võib siseriiklikke eeskirju järgides teostada lihtsustatud kontrolli, mis põhineb eespool loetletud näitajatel, ja esitada sellest aruande.

Kõik liikmesriigid peaksid esitama igal aastal ETTK-le autentimistegevuse kohta aruande, mis hõlmaks katseid ja kontrollimist ning autenditud euromüntide hulka ja iga eemaldatud esemete rühma osakaalu igas ringluses olevas erineva nimiväärtusega mündiklassis.

III OSA

RINGLUSSE KÕLBMATUTE EUROMÜNTIDE KÄITLEMINE

Artikkel 7

Ringlusse kõlbmatute euromüntide hüvitamine või asendamine

Kõik liikmesriigid peaksid, sõltumata mündi liikmesriiki tähistavast küljest, hüvitama või vajaduse korral asendama ettevõtjatele ja üksikisikutele nii vastavas liikmesriigis kui ka väljaspool euroala ringlusse kõlbmatud euromündid, mille nimiväärtus peaks olema tuvastatav. Liikmesriigid peaksid artiklis 12 ettenähtud hindamise alusel tagama ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamisel võrdsed tingimused, et hüvitamine võiks toimuda sõltumata sellest, millises riigis mündid ringlusest kõrvaldati.

Liikmesriigid võivad keelduda hüvitamast tahtlikult moonutatud ehtsaid euromünte, kui see on vastuolus siseriiklike põhimõtete või tavaga (kuninga kujutise, münte käibele laskva asutuse häbistamine jms).

Artikkel 8

Käitlustasu

Ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamise või asendamise eest tuleks põhimõtteliselt kehtestada käitlustasu. See tasu peaks olema kogu euroalal võrdne ja moodustama 5 % kontrollitud müntide nimiväärtusest.

Münte tagastava asutuse võib vabastada esimeses lõigus nimetatud tasust, kui ringlusse kõlbmatute vastava nimiväärtusega müntide kogus ei ületa aasta jooksul ühte kilogrammi.

Juhul, kui kotid/kastid sisaldavad võltsitud münte või nõuetevastaseid münte nagu valesti sorditud münte, muid münte kui euromünte või euromünte, mille nimiväärtust ei ole võimalik kindlaks teha, või esineb muid kõrvalekaldeid, ja nende nõuetevastaste müntide hulk on nii suur, et on vaja üksikasjalikumat kontrolli vastavalt artiklile 10, siis võib nõuda lisatasu suurusega 15 % kotis/kastis olevate müntide nimiväärtusest.

Liikmesriigid võivad teha üldisi erandeid käitlustasu maksmisel juhul, kui münte tagastavad asutused teevad ringlusse kõlbmatute euromüntide kõrvaldamisel ametiasutustega tihedat ja korrapärast koostööd.

Transpordikulud ja sellega seotud kulud peaks tasuma münte tagastav asutus.

Ametivõimudele üleantud võltsitud müntide eest ei tohiks nõuda käitlustasu või muid tasusid.

Artikkel 9

Ringlusse kõlbmatute euromüntide pakendamine

Münte tagastav asutus peaks mündid sortima vastavalt nimiväärtusele standardsetesse kottidesse või kastidesse vastavalt selle liikmesriigi nõuetele, kellele kontrollimistaotlus esitatakse. Kui nõudeid ei järgita, võib taotluse tagasi lükata.

Kui puuduvad riiklikud pakendamisstandardid, siis peaksid kotid või kastid sisaldama:

500 münti nimiväärtusega 2 eurot ja 1 euro,

1 000 münti nimiväärtusega 50 senti, 20 senti ja 10 senti,

2 000 münti nimiväärtusega 5 senti, 2 senti ja 1 sent.

Kõikidele kottidele/kastidele peaksid olema selgelt märgitud münte tagastava asutuse andmed, neis olevate müntide koguväärtus ja nende nimiväärtus, kaal, pakendamise kuupäev ja koti/kasti number. Kontrollitav asutus peaks esitama pakendite nimekirja, mis sisaldab ülevaadet saadetud kottidest/kastidest.

Juhul, kui ringlusse kõlbmatute euromüntide üldkogus on väiksem kui eespool nimetatud nõuetes ette nähtud, tuleks ringlusse kõlbmatud euromündid sortida nimiväärtuse järgi ja need võib saata mittestandardses pakendis.

Artikkel 10

Liikmesriikide tehtavad kontrollid

1.   Liikmesriigid peaksid kontrollima ringlusse kõlbmatuid münte järgmiste näitajate suhtes:

igas kotis/kastis sisalduv kogus,

autentsus, et tagada, et võltsitud mündid on eemaldatud,

välimus, et määrata kindlaks müntide vastavus artikli 7 sätetele.

2.   Esitatud müntide hulga kontrollimiseks tuleks kõik kotid/kastid kaaluda. Artikli 9 teises lõigus määratletud nõuetele vastavate pakendite nimimassi lubatav hälve võiks olla –2 % ja +1 % vahel. Kui siseriiklikud pakendamisnõuded erinevad eespool nimetatud nõuetest, tuleb läbi viia samaväärne kontroll. Lisaks sellele tuleks kontrollida, ega kottidel/kastidel ei ole märgatavaid kõrvalekaldeid.

Juhul, kui koti/kasti mass ei jää lubatud piiridesse, tuleb kontrollida kogu vastava koti/kasti sisu.

3.   Autentsust ja välimust võib kontrollida näidiste võtmise teel. Tagastatud kogusest tuleks kontrollida vähemalt 10 % suurune representatiivne valim järgmise vääringuga münte: 2 eurot, 1 euro, 50, 20 ja 10 senti.

4.   Lõikes 3 loetletud müntide autentsust tuleks kontrollida järgmisel viisil:

i)

kui sortimine toimub mehaaniliselt/automaatselt, tuleks masinad seadistada vastavalt käesoleva soovituse II osas ettenähtud nõuetele;

ii)

muudel juhtudel kohaldatakse siseriiklike mündianalüüsikeskuste kriteeriume.

Juhul, kui avastatakse üks võltsitud münt, tuleb autentida kogu koti/kasti sisu.

5.   Lõikes 3 mainitud euromüntide välimust tuleb kontrollida, et teha kindlaks, kas koti/kasti sisus esineb kõrvalekaldeid nagu valesti sorditud mündid, muud mündid kui euromündid või euromündid, mille nimiväärtust ei ole võimalik kindlaks teha. Juhul, kui selliseid kõrvalekaldeid esineb rohkem kui 1 % müntide puhul, tuleks vastava koti/kasti sisu uuesti kontrollida ja kindlaks määrata nende müntide hulk, mida ei ole võimalik hüvitada, kasutades üht järgmistest meetoditest:

i)

kõik vastavas kotis/kastis olevad mündid kontrollitakse käsitsi, järgides pädeva riikliku asutuse kehtestatud eeskirju;

ii)

lisaks lõikes 3 ettenähtud kogusele kontrollitakse veel 10 % kotis/kastis sisalduvate müntide välimust. Kahes näidises kokku sisalduv müntide kogus, mida ei ole võimalik hüvitada, võetakse seejärel aluseks kogu kasti/koti mittehüvitatavate müntide osakaalu määramiseks.

Artikkel 11

Teabevahetus ja suhtlemine

Liikmesriigid peaksid igal aastal esitama komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruande ringlusse kõlbmatute euromüntide kohta, mis on kas hüvitatud või asendatud. Aruanne peaks sisaldama teavet kõnealuste müntide koguse ja nende nimiväärtuse kohta. Lisaks sellele koostab komisjon korralisi aruandeid majandus- ja rahanduskomiteele.

Liikmesriigid peaksid tagama, et teave teenistuste kohta, kelle ülesandeks on müntide hüvitamine või asendamine, ja nt pakendamisnõuete ja tasudega seotud erikorra kohta oleks kättesaadav asjakohastel veebisaitidel ja vastavates trükistes.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Hindamine

Kolm aastat pärast käesoleva soovituse avaldamist antakse selles kehtestatud eeskirjadele hinnang, arvestades muu hulgas artiklis 7 sätestatud, ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamis- või asendamistingimuste ühtlustamisel saadud kogemusi, artiklis 8 sätestatud käitlustasust vabastamise asjakohasust, võimalust kehtestada liikmesriikides ühtne kord ringlusse kõlbmatute müntide eest makstavate hüvitiste jaoks ja võimalikku vajadust uute õigusaktide järele.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevatele liikmesriikidele. (2)

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni asepresident

Siim KALLAS


(1)  EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

(2)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/64


KOMISJONI OTSUS,

13. juuli 2005,

millega muudetakse otsust 96/355/EÜ, milles sätestatakse Senegalist pärit kala- ja akvakultuuritoodete impordi eritingimused, pädeva asutuse ning veterinaarsertifikaadi näidise osas

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 2651 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/505/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 1991. aasta direktiivi 91/493/EMÜ, milles sätestatakse kalatoodete tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuses 96/355/EÜ, (2) on asutus Ministère de la pêche et des transports maritimes – Direction de l’océanographie et des pêches maritimes – Bureau du contrôle des produits halieutiques (MPTM-DOPM-BCPH) määratletud Senegali pädeva asutusena, kes kontrollib ja tõendab kalatoodete vastavust direktiivi 91/493/EMÜ nõuetele.

(2)

Pärast Senegali valitsusasutuste ümberkorraldamist on pädev asutus muudetud asutuseks Ministère de l’Economie Maritime – Direction des Pêches Maritimes – Bureau de Contrôle des Produits Halieutiques (MEM-DPM-BCPH).

(3)

See uus asutus on võimeline tõhusalt kontrollima kehtivate eeskirjade kohaldamist.

(4)

MEM-DPM-BCPH on andnud ametliku kinnituse direktiivis 91/493/EMÜ sätestatud eeskirjade järgimise kohta kala- ja akvakultuuritoodete kontrollimisel ja järelevalvestandardite järgimisel ning kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetega samaväärsete hügieeninõuete täitmise kohta.

(5)

Seepärast tuleks otsust 96/355/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Vajaliku üleminekuaja tagamiseks on asjakohane hakata käesolevat otsust kohaldama 45 päeva möödudes selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 96/355/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Ministère de l’Economie Maritime – Direction des Pêches Maritimes – Bureau de Contrôle des Produits Halieutiques (MEM-DPM-BCPH) on Senegali pädev asutus, kes kontrollib ja tõendab kala- ja akvakultuuritoodete vastavust direktiivi 91/493/EMÜ nõuetele.”

2.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Senegalist imporditavad kala- ja akvakultuuritooted peavad vastama järgmistele tingimustele:

1.

igale partiile peab olema lisatud nõuetekohaselt täidetud, allkirjastatud, kuupäevastatud ja ühel lehel esitatud veterinaarsertifikaadi nummerdatud originaal, mis vastab käesoleva otsuse A lisas esitatud näidisele;

2.

tooted peavad olema pärit käesoleva otsuse B lisas loetletud heakskiidetud ettevõtetest, kalatöötlemislaevadelt, külmhoonetest või registreeritud külmutuslaevadelt.

3.

välja arvatud külmutatud kalatoodete puhul, mis on ette nähtud konservide tootmiseks, peab kõikidele pakkidele olema märgitud kustumatult sõna “SENEGAL” ja päritoluettevõtte, kalatöötlemislaeva, külmhoone või külmutuslaeva loa-/registreerimisnumber”.

3.

Artikli 3 punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Sertifikaatidel peab olema MEM-DPM-BCPH esindaja nimi, ametinimetus ja allkiri ning kõnealuse asutuse ametlik tempel, mille värv peab erinema muude kinnituste värvist.”

4.

A lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 29. augustist 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2005.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 137, 8.6.1996, lk 24.


LISA

“A LISA

VETERINAARSERTIFIKAAT

Senegalist pärit kalatoodete jaoks (v.a mis tahes kujul kahepoolmelised molluskid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod), mis on ette nähtud Euroopa Ühendusse eksportimiseks

Image

Image


15.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/68


KOMISJONI OTSUS,

14. juuli 2005,

millega muudetakse otsust 99/120/EÜ seoses Albaania ühe ettevõtte arvamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida loomasooli

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 2657 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/506/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsust 95/408/EÜ vaheperioodiks nende kolmandate riikide ajutiste loetelude koostamise tingimuste kohta, millest liikmesriikidel lubatakse importida teatavaid loomseid saadusi, kalandussaadusi või elusaid kahepoolmelisi karploomi, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. jaanuari 1999. aasta otsuses 1999/120/EÜ, millega koostatakse ajutised loetelud nendest kolmandates riikides asuvatest ettevõtetest, millest liikmesriigid lubavad importida loomasooli, (2) sätestatakse nende kolmandates riikides asuvate ettevõtete ajutised loetelud, millest liikmesriikidel lubatakse importida loomasooli.

(2)

Albaania on esitanud loomasooli tootva ettevõtte nime, mille kohta pädevad asutused tõendavad, et ettevõte vastab ühenduse eeskirjadele.

(3)

Seetõttu tuleks see ettevõte lisada otsuses 99/120/EÜ sätestatud loeteludesse.

(4)

Kuna asjaomast ettevõtet ei ole kohapeal veel kontrollitud, siis vastavalt nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) ei või sellest ettevõttest imporditavate toodete füüsilise kontrolli sagedust vähendada.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta otsust 99/120/EÜ.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 99/120/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 22. juulist 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 243, 11.10.1995, lk 17. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33) (Parandus ELT L 195, 2.6.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 36, 10.2.1999, lk 21. Otsust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1) (Parandus ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).


LISA

Lisasse lisatakse järgmine tekst:

“País: Albania/Země: Albánie/Land: Albanien/Land: Albanien/Riik: Albaania/Χώρα: Αλβανία/Country: Albania/Pays: Albanie/Paese: Albania/Valsts: Albānija/Šalis: Albania/Ország: Albánia/Pajjiż: L-Albanija/Land: Albanië/Państwo: Albania/País: Albânia/Krajina: Albánsko/Država: Albanija/Maa: Albania/Land: Albanien

1

2

3

4

5

1.7.2005

Ital Casing

Korcë

Korcë

1

1.

Välja arvatud igas vanuses veiste sooled kaksteistsõrmikust kuni pärasooleni või nendest saadud tooted vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001. Kõnealune väljaarvamine ei kehti toodete suhtes, mis on toodetud Argentiinas, Austraalias, Brasiilias, Costa Ricas, Nicaraguas, Panamas, Paraguays, Tšiilis, Uruguays ja Uus-Meremaal sündinud, kasvatatud ning tapetud loomadest.”