ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 164

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
24. juuni 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 953/2005, 21. juuni 2005, protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 954/2005, 23. juuni 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 955/2005, 23. juuni 2005, millega avatakse kvoot Egiptuse päritolu riisi ühendusse importimiseks

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 956/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 411/88 kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta

8

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 957/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru suhtes määrusega (EÜ) nr 846/2005 kehtestatud eksporditoetusi

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 958/2005, 23. juuni 2005, millega otsustatakse määruses (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames korraldatud valge suhkru 30. osalise pakkumismenetluse puhul pakkumisi mitte vastu võtta

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 959/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse kodulinnulihasektori eksporditoetusi

14

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 960/2005, 23. juuni 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 961/2005, 23. juuni 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

20

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 962/2005, 23. juuni 2005, veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta

23

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 963/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 803/2005 kehtestatud eksporditoetusi

24

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 964/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1210/2004 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

26

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 965/2005, 23. juuni 2005, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

28

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 966/2005, 23. juuni 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

30

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 967/2005, 23. juuni 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

32

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 968/2005, 23. juuni 2005, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

33

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 969/2005, 23. juuni 2005, millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

35

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 970/2005, 23. juuni 2005, millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega

36

 

*

Komisjoni direktiiv 2005/43/EÜ, 23. juuni 2005, millega muudetakse nõukogu direktiivi 68/193/EMÜ (viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta) lisasid

37

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

AKV–EÜ ministrite nõukogu otsus nr 4/2005, 13. aprill 2005, üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservi kasutamise kohta

46

 

*

Nõukogu otsus, 13. juuni 2005, regioonide komitee Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

48

 

*

Nõukogu otsus, 13. juuni 2005, regioonide komitee Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

49

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 21. juuni 2005, millega luuakse võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitleva teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks

50

 

*

Komisjoni otsus, 21. juuni 2005, liikmesriikides kodu- ja metslindudel klassikalise lindude katku avastamiseks läbiviidavate uuringute kavade rakendamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1827 all)  ( 1 )

52

 

*

Komisjoni otsus, 22. juuni 2005, mis käsitleb herbitsiid glüfosaadi taluvuse parandamiseks geneetiliselt muundatud rapsitoote (Brassica napus L., GT73 liin) turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1838 all)  ( 1 )

57

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 953/2005,

21. juuni 2005,

protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppe, (2) kohaselt peavad kokkuleppeosalised alustama enne kõnealuse kokkuleppe protokolli kehtivusaja lõppu läbirääkimisi, et määrata vastastikusel kokkuleppel kindlaks protokolli sisu järgmiseks perioodiks ning vajaduse korral selle lisasse tehtavad muudatused või täiendused.

(2)

Kokkuleppeosalised pidasid läbirääkimisi uue protokolli üle 9.–13. novembril 2003 Abidjanis ning määrasid kindlaks kalapüügivõimalused ja rahalise toetuse suuruse. Protokoll, mis hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007, parafeeriti 3. märtsil 2004 Brüsselis.

(3)

On oluline määrata kindlaks kalastamisvõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ning nende kohustus püügiandmeid teatada.

(4)

Käesolev protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse nimel kiidetakse heaks protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007. (3)

Artikkel 2

1.   Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

põhjalähedane püük

Hispaania: aasta arvestuses keskmiselt 1 300 GT (kogumahutavus) kuus

b)

tuunipüük:

i)

tuunipüügiseinerid

Prantsusmaa: 17 laeva

Hispaania: 17 laeva

ii)

triivõngejadaga laevad

Hispaania: 6 laeva

Portugal: 5 laeva

iii)

ritvõngedega tuunipüügilaevad

Prantsusmaa: 3 laeva

2.   Kui nende liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokolli kohaselt saadaolevaid kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes muude liikmesriikide esitatud litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad käesoleva kokkuleppe raames, informeerivad komisjoni igast Côte d’Ivoire’i kalapüügivööndis püütud kalakogusest vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (4) ettenähtud korrale.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus ühenduse suhtes siduvale protokollile ühenduse nimel alla kirjutada.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja otseselt kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN


(1)  Arvamus on esitatud 26. mail 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 379, 31.12.1990, lk 3. Lepingut on viimati muudetud protokolliga, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2003 (EÜT L 102, 12.4.2001, lk 3).

(3)  ELT L 76, 22.3.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 954/2005,

23. juuni 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 23. juuni 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

52,6

204

35,2

999

43,9

0707 00 05

052

76,3

999

76,3

0709 90 70

052

85,6

999

85,6

0805 50 10

388

62,8

528

56,5

624

71,1

999

63,5

0808 10 80

388

93,3

400

117,0

404

90,8

508

86,3

512

67,4

524

46,4

528

50,9

720

104,9

804

91,3

999

83,1

0809 10 00

052

197,3

624

188,8

999

193,1

0809 20 95

052

272,6

068

148,4

400

358,1

999

259,7

0809 30 10, 0809 30 90

052

157,0

999

157,0

0809 40 05

052

130,1

624

166,1

999

148,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 955/2005,

23. juuni 2005,

millega avatakse kvoot Egiptuse päritolu riisi ühendusse importimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2 ja artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu protokolliga nr 1, mida on muudetud nõukogu otsusele 2005/89/EÜ (2) lisatud Euro-Vahemere lepingu protokolliga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (3) on ette nähtud 5 605 tonni Egiptusest pärit riisi ühendusse importimise tariifikvoot, mis vabastatakse 100 % ulatuses määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 kohaselt arvestatud tollimaksust. Seetõttu tuleb avada kõnealune kvoot ning näha ette teatavad rakenduseeskirjad selle haldamiseks.

(2)

Kvooti kohaldatakse aastakvootide alusel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini alates 1. maist 2004. Seetõttu tuleks 2005. aasta kogust proportsionaalselt suurendada, et võtta arvesse, kvoot ei olnud avatud ajavahemikul 1. mai – 31. detsember 2004.

(3)

Tuleb kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (4) ning komisjoni 28. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad, (5) sätestatud üldeeskirju, mis käsitlevad impordilitsentse. Käesoleva kvoodi veatu haldamise tagamiseks tuleb siiski vastu võtta erieeskirjad, millega täiendatakse määrusi (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1342/2003 või kehtestatakse neist erandid seoses taotluste esitamise ja sertifikaatide väljastamise ning tõendite esitamise ja nende kasutamisega.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt käesoleva määruse sätetele avatakse CN-koodi 1006 alla kuuluva Egiptuse päritolu riisi 5 605 tonni suurune tariifikvoot, mis vabastatakse 100 % ulatuses määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 kohaselt arvestatud tollimaksust.

Aastaks 2005 avatakse 9 342 tonni suurune tariifikvoot.

Kvoodi järjekorranumber on 09.4097.

Artikkel 2

1.   Impordilitsentsi taotluse koguse suurus on vähemalt 100 tonni ja maksimaalselt 1 000 tonni riisi.

2.   Impordilitsentsitaotlusele tuleb lisada tõend selle kohta, et taotleja on füüsiline või juriidiline isik, kes on vähemalt viimased kaksteist kuud olnud tegev riisikaubanduses ning kes on registreeritud liikmesriigis, kus taotlus esitatakse.

3.   Taotleja võib esitada ainult ühe taotluse nädalas kaheksanumbrilise CN-koodi kohta asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 3

1.   Impordilitsentsi taotlustes ja impordilitsentsides on märgitud järgmised kanded:

a)

lahtrisse nr 8 sõna “Egiptus” ning rist lahtrisse “jah”;

b)

lahtrisse nr 24 üks V lisas loetletud kannetest.

2.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklist 9, ei ole impordilitsentsidest tulenevad õigused loovutatavad.

3.   Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on impordilitsentsidega seotud tagatissumma määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 kohaselt arvestatud tollimaksu suurune.

4.   Artiklis 1 osutatud tollimaksu vähendamise rakendamise tingimuseks vabasse ringlusse lubamisel on Egiptuses välja antud asjaomase partii transpordidokumendi ja liikumissertifikaadi EUR.1 esitamine vastavalt Euro-Vahemere lepingu protokolli nr 4 sätetele.

Artikkel 4

1.   Impordilitsentsi taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele igal esmaspäeval hiljemalt kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni elektroonilisel teel hiljemalt koguste taotluste esitamisele järgneval tööpäeval kaheksanumbriliste CN-koodide kaupa jaotatud kogused, mille kohta esitati impordilitsentside taotlused.

2.   Impordilitsents väljastatakse kaheksandal päeval pärast taotluste esitamise viimast päeva tingimusel, et ei ole saavutatud artiklis 1 osutatud kogust.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 6 lõikest 1, on impordilitsentside kehtivusaeg piiratud selle väljaandmisele järgneva järgmise kuu lõpuga.

3.   Kui ühe nädala jooksul taotletud kogused ületavad artiklis 1 sätestatud kvoodi alusel kättesaadava koguse, kinnitab komisjon hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast viimast asjaomaseks nädalaks taotluste esitamise päeva taotletavatele kogustele ühtse vähendatud protsendi kõnealuseks nädalaks, lükkab tagasi järgmisteks nädalateks esitatud taotlused ning katkestab impordilitsentside väljastamise kuni jooksva aasta lõpuni.

4.   Kui kogus, mille kohta on väljastatud impordilitsents, on väiksem taotletud kogusest, vähendatakse proportsionaalselt artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatise suurust.

Artikkel 5

Liikmesriigid esitavad komisjonile faksi või e-posti teel järgmised andmed:

a)

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul alates väljastamisest – andmed koguste kohta, millele anti välja impordilitsentsid, märkides väljaandmise kuupäeva ning sertifikaadi omaniku nime ja aadressi;

b)

iga vabasse ringlusse laskmise kuule järgneva kuu viimasel päeval – andmed CN-koodide kaupa koguste kohta, mis lasti tegelikult vabasse ringlusse.

Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse eraldi muid riisisektori impordilitsentside taotlusi puudutavast teabest.

Artikkel 6

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõiget 6.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  ELT L 31, 4.2.2005, lk 30.

(3)  ELT L 31, 4.2.2005, lk 31.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

(5)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1092/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 9).


LISA

Artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud kanded

hispaania keeles: Derecho cero [Reglamento (CE) no 955/2005]

tšehhi keeles: nulové clo (nařízení (ES) č. 955/2005)

taani keeles: Nultold (forordning (EF) nr. 955/2005)

saksa keeles: Zollsatz Null (Verordnung (EG) Nr. 955/2005)

eesti keeles: Nullmääraga tollimaks (määrus (EÜ) nr 955/2005)

kreeka keeles: Μηδενικός δασμός [κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 955/2005]

inglise keeles: Zero duty (Regulation (EC) No 955/2005)

prantsuse keeles: Droit zéro [règlement (CE) no 955/2005]

itaalia keeles: dazio zero [regolamento (CE) n. 955/2005]

läti keeles: Nodokļa nulles likme (Regula (EK) Nr. 955/2005)

leedu keeles: nulinis muito tarifas (Reglamentas (EB) Nr. 955/2005)

ungari keeles: nulla vámtétel (955/2005/EK rendelet)

malta keeles: Bla dazju (Regolament (KE) Nru 955/2005)

hollandi keeles: Nulrecht (Verordening (EG) nr. 955/2005)

poola keeles: stawka zerowa (rozporządzenie (WE) nr 955/2005)

portugali keeles: Direito nulo [Regulamento (CE) no 955/2005]

slovaki keeles: Nulové clo (nariadenie (ES) č. 955/2005)

sloveenia keeles: Dajatev nič (Uredba (ES) št. 955/2005)

soome keeles: Tullivapaa (asetus (EY) N:o 955/2005)

rootsi keeles: Nolltull (förordning (EG) nr 955/2005)


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 956/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 411/88 kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 1883/78, millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 5 kolmanda lõiguga nähakse ette, et kui liikmesriigi tasutud intressimäär on rohkem kui kaks korda kõrgem kui ühtne intressimäär, võib komisjon 2005. ja 2006. eelarveaastal kohaldada liikmesriikide tasutavate intressikulude rahastamisel ühtset intressimäära, millele on lisatud selle määra kahekordse ja liikmesriigi tegelikult tasutud määra vahe.

(2)

Asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse võetavate intressimäärade kehtestamiseks tuleks komisjoni määruses (EMÜ) nr 411/88 (2) täpsustada 2005. ja 2006. eelarveaastal kohaldatavat meetodit.

(3)

Kui mõni liikmesriik ei teata komisjonile tema makstud keskmisi intressikulusid, kehtestab komisjon kohaldatavad intressikulud liikmesriikides kehtestatud viiteintressimäära põhjal.

(4)

Seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega 1. mail 2004. aastal, tuleb kõnealuse viiteintressimäära puhul samuti arvesse võtta eespool nimetatud liikmesriikide viiteintressimäärasid. Seepärast tuleks need määrad määratleda samadel alustel kui teistes liikmesriikides.

(5)

Määrust (EMÜ) nr 411/88 tuleb seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas fondikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 411/88 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 4 asendatakse järgmise tekstiga.

“Artikkel 4

1.   Kui liikmesriigi tasutud intressikulude määr on kuue kuu jooksul madalam kui ühenduses fikseeritud ühtne intressimäär, fikseeritakse kõnealuse riigi jaoks eriintressimäär.

2.   Liikmesriigi tasutud intressikulude keskmine määr teatakse komisjonile kõige hiljem 20 päeva enne eelarveaasta lõppu. Teatatud määraga hõlmatakse teatamisele eelnenud kuut kuud. Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul hõlmatakse 2005. eelarveaastal ajavahemikku 1. maist–31. augustini 2004.

Kui eespool nimetatud määra ei teatata, määratakse kohaldatav intressimäär kindlaks lisas osutatud viiteintressimäärade alusel. Kui kogu esimeses lõigus osutatud ajavahemiku kohta ei ole viiteintressimäärad kättesaadavad, kohaldatakse asjaomase ajavahemiku puhul kättesaadavaid määrasid.

3.   Kui 2005. ja 2006. eelarveaastal on liikmesriigi tasutud intressimäär rohkem kui kaks korda kõrgem kui ühenduses fikseeritud ühtne intressimäär, kohaldatakse ühenduse eelarvest rahastatud intressimäära järgmise valemi kohaselt:

TR = TIU + [TIC – (2 × TIU)]

kus:

TR= liikmesriikidele tasutud intressimäär

TIU= ühtne intressimäär

TIC= liikmesriigi teatatud intressimäär vastavalt lõike 2 esimesele lõigule või mitteteatamise korral kohaldatav intressimäär vastavalt lõike 2 teisele lõigule.”

2.

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2004 tehtud kulutuste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 695/2005 (ELT L 114, 4.5.2005, lk 1).

(2)  EÜT L 40, 13.2.1988, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2623/99 (EÜT L 318, 11.12.1999, lk 14).


LISA

“LISA

Artikli 4 lõike 2 teises lõigus osutatud viiteintressimäärad

 1.

Tšehhi Vabariik

Praha pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (PRIBOR)

 2.

Taani

Kopenhaageni pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (CIBOR)

 3.

Eesti

Tallinna pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (TALIBOR)

 4.

Küpros

Nikosia pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (NIBOR)

 5.

Läti

Riia pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (RIGIBOR)

 6.

Leedu

Vilniuse pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (VILIBOR)

 7.

Ungari

Budapesti pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (BUBOR)

 8.

Malta

Malta pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (MIBOR)

 9.

Poola

Varssavi pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (WIBOR)

10.

Sloveenia

Pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (SITIBOR)

11.

Slovakkia

Bratislava pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (BRIBOR)

12.

Rootsi

Stockholmi pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (STIBOR)

13.

Ühendkuningriik

Londoni pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (LIBOR)

14.

Teised liikmesriigid

Euro pankadevaheline laenuintressimäär kolmeks kuuks (EURIBOR)

NB! Neid määrasid suurendatakse ühe protsendipunkti võrra, mis vastab pangamarginaalile.”


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 957/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru suhtes määrusega (EÜ) nr 846/2005 kehtestatud eksporditoetusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 846/2005. (2)

(2)

Kuna praegu komisjoni käsutuses olev teave erineb määruse (EÜ) nr 846/2005 vastu võtmise ajal olemas olnud teabest, tuleb nimetatud toetusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud töötlemata ja denatureerimata kujul eksporditavate toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 846/2005 kehtestatud eksporditoetusi muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk. 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk. 16).

(2)  ELT L 140, 3.6.2005, lk. 6.


LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED ALETES 24. JUUNIST 2005 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR 100 kg kohta

33,21 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR 100 kg kohta

33,21 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR 100 kg kohta

33,21 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR 100 kg kohta

33,21 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR 1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610

1701 99 10 9100

S00

EUR 100 kg kohta

36,10

1701 99 10 9910

S00

EUR 100 kg kohta

36,10

1701 99 10 9950

S00

EUR 100 kg kohta

36,10

1701 99 90 9100

S00

EUR 1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, välja arvatud nõukogu määruse 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 958/2005,

23. juuni 2005,

millega otsustatakse määruses (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames korraldatud valge suhkru 30. osalise pakkumismenetluse puhul pakkumisi mitte vastu võtta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) ja eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks. Vastavalt nimetatud määruse artikli 8 lõike 2 sätetele võidakse teatava osalise pakkumismenetluse puhul otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 korraldatud valge suhkru 30. osalise pakkumismenetluse puhul, mille pakkumiste esitamise tähtaeg lõppes 23. juuni 2005. aasta, pakkumisi vastu ei võeta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1685/2004 (ELT L 303, 30.9.2004, lk 21).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 959/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse kodulinnulihasektori eksporditoetusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kodulinnulihasektori ekspordi puhul antavad toetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 755/2005. (2)

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 8 esitatud kriteeriumide kohaldamisest komisjonile teadaoleva teabe suhtes tuleneb, et praegu kehtivaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete eksporditoetusi, mis on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 755/2005, muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  ELT L 126, 19.5.2005, lk 34. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 939/2005 (ELT L 158, 21.6.2005, lk 14).


LISA

Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 27. juunist 2005

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0105 11 11 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 19 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 91 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 99 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 12 00 9000

A02

EUR/100 tükki

1,70

0105 19 20 9000

A02

EUR/100 tükki

1,70

0207 12 10 9900

V01

EUR/100 kg

31,50

0207 12 10 9900

A24

EUR/100 kg

31,50

0207 12 90 9190

V01

EUR/100 kg

31,50

0207 12 90 9190

A24

EUR/100 kg

31,50

0207 12 90 9990

V01

EUR/100 kg

31,50

0207 12 90 9990

A24

EUR/100 kg

31,50

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

V01

Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 960/2005,

23. juuni 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses noteeritud hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (3) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Arvestades Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidest, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused sihtkoha järgi diferentseerida.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõigetega 3 ja 5 tuleb kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes komisjoni viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1722/93 (5) vastav vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kauba eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine soodustamaks ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookidena eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena eksporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 24. juunist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (2)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)

3,266

3,266

– – alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,783

1,783

– – muudel juhtudel

4,093

4,093

– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)

2,243

2,243

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,337

1,337

– – muudel juhtudel

3,070

3,070

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,783

1,783

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata toodete eksport)

4,093

4,093

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)

3,017

3,017

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)

1,783

1,783

– muudel juhtudel

4,093

4,093

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Europa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(2)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 E lisas sätestatud koefitsiente (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1).

(3)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 osutatud kaubad (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6).

(5)  CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest võib eksporditoetust anda üksnes glükoosisiirupitele.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 961/2005,

23. juuni 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 13 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) ja mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi) artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis d ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ja määruses (EÜ) nr 1518/95 vastavale, on eksporditoetused kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

Komisjoni 23. juuni 2005 määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C10

EUR/t

57,30

1102 20 10 9400 (1)

C10

EUR/t

49,12

1102 20 90 9200 (1)

C10

EUR/t

49,12

1102 90 10 9100

C11

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C11

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C11

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C10

EUR/t

73,67

1103 13 10 9300 (1)

C10

EUR/t

57,30

1103 13 10 9500 (1)

C10

EUR/t

49,12

1103 13 90 9100 (1)

C10

EUR/t

49,12

1103 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C12

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C11

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C10

EUR/t

65,49

1104 19 50 9130

C10

EUR/t

53,21

1104 29 01 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C10

EUR/t

61,40

1104 23 10 9300

C10

EUR/t

47,07

1104 29 11 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C10

EUR/t

10,23

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C10

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C10

EUR/t

65,49

1108 12 00 9300

C10

EUR/t

65,49

1108 13 00 9200

C10

EUR/t

65,49

1108 13 00 9300

C10

EUR/t

65,49

1108 19 10 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C10

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C10

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C10

EUR/t

64,16

1702 30 59 9000 (2)

C10

EUR/t

49,12

1702 30 91 9000

C10

EUR/t

64,16

1702 30 99 9000

C10

EUR/t

49,12

1702 40 90 9000

C10

EUR/t

49,12

1702 90 50 9100

C10

EUR/t

64,16

1702 90 50 9900

C10

EUR/t

49,12

1702 90 75 9000

C10

EUR/t

67,23

1702 90 79 9000

C10

EUR/t

46,66

2106 90 55 9000

C10

EUR/t

49,12

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 962/2005,

23. juuni 2005,

veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas, (1) eriti selle artiklit 7 ja artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ettenähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist.

(3)

22. juunil 2005 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 3. sihtkohatsooni Ida-Euroopa puhul 30. juunini 2005 kestvaks ajavahemikuks veel saadaolevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 15.–21. juunil 2005 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuste tsoonide puhul kuni 1. juulini 2005,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Toetuse eelkinnitust sisaldavad veinisektori toodete ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlused esitatud määruse (EÜ) nr 883/2001 alusel 15.–21. juunil 2005, antakse välja 3. tsooni Ida-Euroopa puhul taotletud kogustest 75,58 % ulatuses.

2.   Lõikes 1 osutatud veinisektori toodete puhul peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine, mille taotlused on esitatud alates 22. juunist 2005, samuti peatatakse alates 24. juunist 2005 kuni 1. juulini 2005 ekspordilitsentsi taotluste esitamine 3. sihtkohatsooni Ida-Euroopa puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 908/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 56).

(2)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 963/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 803/2005 kehtestatud eksporditoetusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 803/2005. (2)

(2)

Kuna hetkel komisjoni käsutuses olev teave erineb määruse (EÜ) nr 803/2005 vastu võtmise ajal olemas olnud teabest, tuleb nimetatud toetusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides d, f ja g nimetatud töötlemata kujul eksporditavatele toodetele määruses (EÜ) nr 803/2005 turustusaastaks 2004/2005 kehtestatud eksporditoetusi muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 134, 27.5.2005, lk 31.


LISA

TÖÖTLEMATA SIIRUPITE JA TEATAVATE MUUDE SUHKRUSEKTORI TOODETE MUUDETUD EKSPORDITOETUSED (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

36,10 (2)

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

36,10 (2)

1702 60 80 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

68,59 (3)

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610 (4)

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

36,10 (2)

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610 (4)

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610 (4)

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610 (4)  (5)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

36,10 (2)

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3610 (4)

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduva suhkru puhul.


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2)  Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud toodete suhtes.

(3)  Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud toodete suhtes.

(4)  Põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 % (määrus (EÜ) nr 2135/95). Sahharoosisisaldus määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(5)  Summat ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 3513/92 (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12) lisa punktis 2 määratletud toodete suhtes.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 964/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1210/2004 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1210/2004. (3) Neid hindu ja imporditollimakse on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 842/2005. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2004/2005. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1210/2004 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 232, 1.7.2004, lk 11.

(4)  ELT L 139, 2.6.2005, lk 14.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 24. juunist 2005

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

21,33

5,64

1701 11 90 (1)

21,33

11,02

1701 12 10 (1)

21,33

5,45

1701 12 90 (1)

21,33

10,50

1701 91 00 (2)

24,06

13,56

1701 99 10 (2)

24,06

8,68

1701 99 90 (2)

24,06

8,68

1702 90 99 (3)

0,24

0,40


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/28


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 965/2005,

23. juuni 2005,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 punkti a ja lõiget 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 27. maist 2005 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 805/2005. (2)

(2)

Määruses (EÜ) nr 805/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegu kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 805/2005 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 134, 27.5.2005, lk 35.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 24. juuni 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär EUR/100 kg

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1701 99 10

Töötlemata valge suhkur

36,10

36,10


(1)  Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/30


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 966/2005,

23. juuni 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003 aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995 aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)

Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)

Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud ja määrusele (EÜ) nr 1517/95 vastavad segasööda eksporditoetused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51.


LISA

Komisjoni 23. juuni 2005. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetusi

Tootekood, mille alla kuuluvatele toodetele antakse eksporditoetust:

 

2309 10 11 9000,

 

2309 10 13 9000,

 

2309 10 31 9000,

 

2309 10 33 9000,

 

2309 10 51 9000,

 

2309 10 53 9000,

 

2309 90 31 9000,

 

2309 90 33 9000,

 

2309 90 41 9000,

 

2309 90 43 9000,

 

2309 90 51 9000,

 

2309 90 53 9000.


Teraviljatooted

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

Mais ja maisitooted:

CN-kood 0709 90 60, 0712 90 19, 1005, 1102 20, 1103 13, 1103 29 40, 1104 19 50, 1104 23, 1904 10 10

C10

EUR/t

0,00

Teraviljatooted, v.a mais ja maisitooted

C10

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C10

:

Kõik sihtkohad.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/32


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 967/2005,

23. juuni 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1), eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 868/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 17.–23. juunini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 24,96 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 148 300 t suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 145, 9.6.2005, lk 18.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/33


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 968/2005,

23. juuni 2005,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).


LISA

Komisjoni 23. juuni 2005. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

EUR/t

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

0

1001 90 91 9000

EUR/t

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

0

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

0

1003 00 10 9000

EUR/t

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

0

1004 00 00 9200

EUR/t

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

0

1005 10 90 9000

EUR/t

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

0

1007 00 90 9000

EUR/t

1008 20 00 9000

EUR/t

1101 00 11 9000

EUR/t

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

5,48

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

5,12

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

4,72

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

4,36

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

4,08

1101 00 15 9190

EUR/t

1101 00 90 9000

EUR/t

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

0

1102 10 00 9900

EUR/t

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

0

1103 11 10 9900

EUR/t

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

0

1103 11 90 9800

EUR/t

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro, endine jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/35


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 969/2005,

23. juuni 2005,

millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

17.–23. juunini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse odra maksimaalseks eksporditoetuseks 12,94 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 970/2005,

23. juuni 2005,

millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 115/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 17.–23. juunist 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 4,00 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 24. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 24, 27.1.2005, lk 3.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/37


KOMISJONI DIREKTIIV 2005/43/EÜ,

23. juuni 2005,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 68/193/EMÜ (viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta) lisasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. aprilli 1968. aasta direktiivi 68/193/EMÜ viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti DA alapunkti c, artikli 8 lõiget 2, artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 17a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 68/193/EMÜ sätestatakse ühenduse eeskirjad viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamiseks ühenduse piires. Direktiivis loetletakse tingimused, millele peavad vastama kasvavad taimed, paljundusmaterjal, pakkimine ja märgis.

(2)

Taimede paljundamise täiustatud tehnoloogia võimaldab selle tehnoloogia abil toodetud taimi turustada lisaks traditsioonilistele kimpudele ka pottides, korvides või kastides.

(3)

Kui liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil toodetud materjali igal saadetisel oleks kaasas ühtne dokument, tuleks ette näha kõnealuse saatedokumendi tingimused.

(4)

Uutele tootmismeetoditele vastavalt toodetud paljundusmaterjali suhtes ei tohiks kohaldada teatavaid paljundusmaterjali ja pakendite koostist käsitlevaid tingimusi.

(5)

Tingimused, millele peavad vastama kasvavad taimed, on sätestatud direktiivi 68/193/EMÜ I lisas. Nimetatud lisa peaks sisaldama viidet paljundusmaterjali kategooriale ja tüübile, kontrollimist vajavate kahjulike organismide uuele positiivsele nimekirjale ning kasvavate taimede kontrolli- ja proovivõtumeetoditele.

(6)

Tingimused, millele peab vastama paljundusmaterjal, on sätestatud direktiivi 68/193/EMÜ II lisas. Nimetatud lisa peaks sisaldama viidet iga paljundusmaterjali kategooria ja tüübi sordile ja vajaduse korral kloonile sordiehtsuse ja -puhtuse seisukohast, paljundusmaterjali kontrollimise meetoditele ja eri tüüpi paljundusmaterjali liigitamisele.

(7)

Tingimused, millele peab vastama pakkimine, on sätestatud direktiivi 68/193/EMÜ III lisas. Nimetatud lisa peaks sisaldama viidet paljundusmaterjali tüübile seoses isendite arvuga igas pakkeüksuses.

(8)

Tingimused, millele peavad vastama märgis ja saatedokument, on sätestatud direktiivi 68/193/EMÜ IV lisas. Nimetatud lisa peaks sisaldama kogu direktiivi 68/193/EMÜ artiklis 10 nõutud teavet paljundusmaterjali kohta.

(9)

Viinamarjade paljundusmaterjali kasvutsükkel kestab mitu aastat ja seetõttu on kontrollimiseks ja proovide võtmiseks vajalik aeg pikk. Uute tingimuste kiire kehtestamine võib tekitada uutele nõuetele vastava paljundusmaterjali toodangu nappust. Seetõttu on asjakohane sätestada üleminekuperiood I, II ja IV lisas toodud uute tingimuste täitmiseks juba olemasoleva paljundusmaterjali puhul.

(10)

Seetõttu tuleks direktiivi 68/193/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 68/193/EMÜ I–IV lisa asendatakse käesoleva direktiivi I–IV lisaga.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. juuliks 2006. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi sätete vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme 1. augustist 2006.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).


I LISA

TINGIMUSED KASVAVATELE TAIMEDELE

1.   Kasvavad taimed ning vajaduse korral kloonid peavad olema sordiehtsad ja -puhtad.

2.   Kasvavate taimede seisund ja arengustaadium peab olema selline, et on võimalik piisavalt kontrollida kasvavate taimede sordi ja vajaduse korral klooni sordiehtsust ja -puhtust, samuti nende tervislikku seisundit.

3.   Pinnas või vajaduse korral kasvusubstraat peab andma piisava tagatise seoses kahjulike organismide või nende nakkuste, eelkõige viiruslikke haigusi kandvate ümarusside puudumisega. Alustekoolid ja istikutekoolid tuleb rajada vastavalt asjakohastele tingimustele, et vältida igasugust kahjulikest organismidest nakatumise ohtu.

4.   Paljundusmaterjali kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal.

5.   Eelkõige punktides a, b ja c viidatud kahjulike organismide suhtes kohaldatakse punktides 5.1–5.5 sätestatud tingimusi vastavalt punktile 5.6:

a)

nakkavate degeneratsioonide kompleks: Grapevine fanleaf virus (GFLV), Arabis mosaic virus (ArMV);

b)

Grapevine leafroll disease: Grapevine leafroll-associated virus 1 (GLRaV-1) ja Grapevine leafroll-associated virus 3 (GLRaV-3);

c)

Grapevine fleck virus (GFkV) (ainult pookealuste puhul).

5.1.   Algpaljundusmaterjali tootmiseks ettenähtud alustekoolides ei tohi ametliku kontrolli käigus olla leitud punkti 5 alapunktides a, b ja c nimetatud kahjulikke organisme. Nimetatud kontroll põhineb kontrollproovide võtmisel, mida viiakse läbi indekseerimisega või sellega võrdväärse rahvusvaheliselt tunnustatud proovivõtmismeetodiga kõigi taimede suhtes. Nende proovide tulemusi kinnitatakse taimedel punkti 5 alapunktides a ja b loetletud organismide suhtes iga 5 aasta tagant tehtava kontrollproovide võtmisega.

Nakatunud taimed tuleb kõrvaldada. Eespool nimetatud kahjulikest organismidest tingitud vigade põhjused või muud tegurid sisestatakse toimikusse, kus hoitakse alustekoole käsitlevad andmeid.

5.2.   Eliitpaljundusmaterjali tootmise jaoks ettenähtud alustekoolidest ei tohi ametliku kontrolli käigus olla leitud punkti 5 alapunktides a ja b nimetatud kahjulikke organisme. Nimetatud kontroll põhineb kõiki taimi hõlmavate kontrollproovide võtmise tulemustel. Nimetatud proovid võetakse vähemalt iga 6 aasta tagant, alustades 3aastastest alustekoolidest.

Kui iga-aastased ametlikud põldtunnustamised viiakse läbi kõigi taimedega, tehakse kontrollproovide võtmine iga 6 aasta tagant, alustades 6aastastest alustekoolidest.

Nakatunud taimed tuleb kõrvaldada. Eespool nimetatud kahjulikest organismidest tingitud vigade põhjused või muud tegurid sisestatakse toimikusse, kus hoitakse alustekoole käsitlevad andmeid.

5.3.   Sertifitseeritud paljundusmaterjali tootmiseks ettenähtud alustekoolidest ei tohi ametliku kontrolli käigus olla leitud punkti 5 alapunktides a ja b nimetatud kahjulikke organisme. Nimetatud kontroll põhineb üldtunnustatud ja standardiseeritud normidele vastavate analüüsimeetodite/kontrollimenetluste kohaselt väljavõttelise uuringuna läbiviidud kontrollproovide võtmise tulemustel. Nimetatud proovid võetakse vähemalt iga 10 aasta tagant, alustades 5aastastest alustekoolidest.

Kui iga-aastased ametlikud põldtunnustamised viiakse läbi kõigi taimedega, tehakse kontrollproovide võtmine iga 10 aasta tagant, alustades 10aastastest alustekoolidest.

Punkti 5 alapunktides a ja b nimetatud kahjulikest organismidest tingitud alustekoolide veaprotsent ei tohi ületada 5 %. Nakatunud taimed tuleb kõrvaldada. Eespool nimetatud kahjulikest organismidest tingitud vigade põhjused või muud tegurid sisestatakse toimikusse, kus hoitakse alustekoole käsitlevad andmeid.

5.4.   Standardmaterjali tootmiseks ettenähtud alustekoolides ei tohi punkti 5 alapunktides a ja b nimetatud kahjulikest organismidest tingitud veaprotsent olla üle 10 %. Nakatunud taimi ei tohi kasutada paljundamisel. Eespool nimetatud kahjulikest organismidest tingitud vigade põhjused või muud tegurid sisestatakse toimikusse, kus hoitakse alustekoole käsitlevad andmeid.

5.5.   Istikutekoolidest ei tohi iga-aastase ametliku põldtunnustamise käigus, mis põhineb visuaalsel meetodil ja mida vajaduse korral täiendavad asjakohased proovid ja/või täiendab teine põldtunnustamine, olla leitud punkti 5 alapunktides a ja b nimetatud kahjulikke organisme.

a)

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda punkte 5.1 ega 5.2 enne 31. juulit 2011 alustekoolide suhtes, mis komisjoni direktiivi 2005/43/EÜ (1) jõustumise päeval juba tootsid lähte- või eliitpaljundusmaterjali.

b)

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda punkti 5.3 enne 31. juulit 2012 alustekoolide suhtes, mis komisjoni direktiivi 2005/43/EÜ jõustumise päeval juba tootsid sertifitseeritud paljundusmaterjali.

c)

Kui liikmesriigid otsustavad, et nad ei kohalda punkte 5.1–5.2 või punkti 5.3 eespool punktides a ja b kirjeldatud viisil, kohaldavad nad selle asemel järgmisi eeskirju.

Lähte- ja eliitpaljundusmaterjali tootmiseks ette nähtud kultuuridest tuleb kõrvaldada ohtlikud viirushaigused, eriti Grapevine fanleaf ja Grapevine leafroll. Muu kategooria paljundusmaterjali tootmiseks ettenähtud kultuure tuleb hoida ohtlike viirushaiguste sümptomitega taimedest eraldi.

6.   Istikutekoole ei rajata viinamarjaistandusse ega alustekooli. Minimaalne kaugus viinamarjaistandusest või alustekoolist on kolm meetrit.

7.   Pookimiseks ettenähtud pookealuste pistikute, poogendite, puukooli pistikute, juurdunud pistikute ja juurdunud pookokste valmistamiseks kasutatav paljundusmaterjal võetakse alustekoolidest, mis on kontrollitud ja heaks kiidetud.

8.   Ilma et see piiraks eespool nimetatud punktis 5 sätestatud ametlikke kontrollimisi, viiakse läbi vähemalt üks ametlik põldtunnustamine. Täiendavaid põldtunnustamisi viiakse läbi vaidluste korral küsimustes, mida on võimalik lahendada, ilma et see mõjutaks paljundusmaterjali kvaliteeti.


(1)  ELT L 164, 24.6.2005, lk 37.


II LISA

TINGIMUSED PALJUNDUSMATERJALILE

I.   ÜLDTINGIMUSED

1.

Paljundusmaterjal on sordiehtne ja -puhas, vajaduse korral kloonpuhas; standardmaterjali turustamisel lubatakse 1 % suurust hälvet.

2.

Paljundusmaterjali minimaalne tehniline puhtus on 96 %.

Tehniliselt ebapuhtana käsitatakse:

a)

osaliselt või täielikult kuivanud paljundusmaterjali, isegi kui seda on pärast kuivamist vees leotatud;

b)

kahjustunud, väändunud või vigastatud paljundusmaterjali, eriti rahe või külma poolt kahjustatud või vigastatud paljundusmaterjali;

c)

paljundusmaterjali, mis ei vasta allpool III punktis toodud nõuetele.

3.

Viinapuuvõrsed on jõudnud piisavalt puituda.

4.

Paljundusmaterjali kvaliteeti vähendavate kahjulike organismide olemasolu on lubatud üksnes võimalikult madalal määral.

Paljundusmaterjal, millel ilmnevad selged märgid või sümptomid sellistest kahjulikest organismidest, mille vastu puuduvad tõhusad meetmed, kõrvaldatakse.

II.   ERITINGIMUSED

1.   Juurdunud pookoksad

Juurdunud pookoksad, mis koosnevad sama kategooria paljundusmaterjalist, klassifitseeritakse sellesse kategooriasse.

Juurdunud pookoksad, mis koosnevad eri kategooriate paljundusmaterjalist, klassifitseeritakse koostiselementide madalamasse kategooriasse.

2.   Ajutine erand

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda punkti 1 sätteid enne 31. juulit 2010 selliste juurdunud pookokste suhtes, mis koosnevad eliitpaljundusmaterjalile poogitud algpaljundusmaterjalist. Kui liikmesriigid otsustavad, et nad ei kohalda punkti 1, kohaldavad nad selle asemel järgmist sätet.

Juurdunud pookoksad, mis koosnevad eliitpaljundusmaterjalile poogitud algpaljundusmaterjalist, klassifitseeritakse algpaljundusmaterjalide kategooriasse.

III.   LIIGITAMINE

1.   Pookealused pookimiseks, puukooli pistikud ja poogendid

Läbimõõt

Tegemist on läbilõike kõige laiema läbimõõduga. Standardit ei kohaldata rohtsete pookealuste ja pistikute suhtes.

a)

Pookimiseks ettenähtud pookealused ja poogendid:

aa)

peenema otsa läbimõõt: 6,5–12 mm;

ab)

maksimaalne jämedama otsa läbimõõt: 15 mm, välja arvatud poogendite puhul, mis on ette nähtud kohapeal pookimiseks.

b)

Puukooli pistikud:

 

peenema otsa minimaalne läbimõõt: 3,5 mm.

2.   Juurdunud pistikud

A.   Läbimõõt

Läbimõõt sõlmevahe keskel ülemise võrse alumises servas ja mööda kõige pikemat läbilõiget on vähemalt 5 mm. Nimetatud standardit ei kohaldata juurdunud pistikute suhtes, mis on võetud rohtsest paljundusmaterjalist.

B.   Pikkus

Pikkus kõige madalamast juurte kinnituskohast kuni ülemise võrse alumise servani ei ole vähem kui:

a)

30 cm pookimiseks ettenähtud juurdunud pistikute puhul; Sitsiilia jaoks ettenähtud juurdunud pistikute puhul on norm 20 cm;

b)

20 cm teiste juurdunud pistikute puhul.

Nimetatud standardit ei kohaldata juurdunud pistikute puhul, mis on võetud rohtsest paljundusmaterjalist.

C.   Juured

Igal taimel on vähemalt kolm hästiarenenud ja hästiasetsevat juurt. Sordil 420 A võib olla ainult kaks hästiarenenud juurt tingimusel, et need asetsevad vastakuti.

D.   Tüügas

Lõige tehakse sõlmest piisavalt madalamal, et seda mitte kahjustada, kuid mitte madalamal kui ühe sentimeetri kaugusel.

3.   Juurdunud pookoksad

A.   Pikkus

Vars peab olema vähemalt 20 cm pikkune.

Nimetatud standardit ei kohaldata juurdunud pookokste suhtes, mis on võetud rohtsest paljundusmaterjalist.

B.   Juured

Igal taimel on vähemalt kolm hästiarenenud ja hästiasetsevat juurt. Sordil 420 A võib olla ainult kaks hästiarenenud juurt tingimusel, et need asetsevad vastakuti.

C.   Pookekoht

Igal taimel on piisav, regulaarne ja kaitstud pookekoht.

D.   Tüügas

Lõige tehakse sõlmest piisavalt madalamal, et seda mitte kahjustada, kuid mitte madalamal kui ühe sentimeetri kaugusel.


III LISA

PAKKIMINE

Pakendite või kimpude koostis

1 – Tüüp

2 – Isendite arv

3 – Maksimaalne kogus

1.

Juurdunud pookoksad

25, 50, 100 või 100 täiskordsed

500

2.

Juurdunud pistikud

50, 100 või 100 täiskordsed

500

3.

Poogendid

 

 

millel on vähemalt viis kasutamiskõlblikku silma

100 või 200

200

millel on üks kasutamiskõlblik silm

500 või 500 täiskordsed

5 000

4.

Pookealused pookimiseks

100 või 100 täiskordsed

1 000

5.

Puukooli pistikud

100 või 100 täiskordsed

500

ERITINGIMUSED

 I.   Väikesed kogused

Vajaduse korral võib 1. veerus loetletud kõigi tüüpide ja kategooriate paljundusmaterjali pakendite ja kimpude kogus (isendite arv) olla väiksem kui 2. veerus märgitud minimaalsed kogused.

II.   Juurtega viinapuud mis tahes substraatides pottides, korvides või kastides

Isendite arvu ja maksimaalse arvu nõudeid ei kohaldata.


IV LISA

MÄRGISTAMINE

A.   MÄRGIS

 I.   Nõutavad andmed

 1.

EÜ standard

 2.

Tootjariik

 3.

Sertifitseerimis- või kontrolliasutus ja liikmesriik või nende tähtlühend

 4.

Pitseerimise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tema tunnusnumber

 5.

Taimeliik

 6.

Paljundusmaterjali tüüp

 7.

Kategooria

 8.

Sort ja vajadusel kloon; juurdunud pookokste puhul käsitleb see viide pookealuseid ja poogendeid

 9.

Partii viitenumber

10.

Kogus

11.

Pikkus – üksnes pookimiseks ettenähtud pookealuste pistikute puhul; silmas peetakse kõnealuse partii pistikute minimaalset pikkust

12.

Viljelusaasta.

 II.   Miinimumtingimused

Märgis vastab järgmistele nõuetele:

1.

märgis on kustumatu ja selgesti loetav;

2.

märgis kinnitatakse nähtavale kohale nii, et ta oleks kergesti märgatav;

3.

muud teksti- ja kujunduselemendid ei tohi punktis A.I sätestatud teavet mingil viisil peita, varjata ega segada;

4.

punktis A.I sätestatud teave peab olema esitatud samas vaateväljas.

III.   Erand väikeste koguste turustamisel lõpptarbijale

1.   Rohkem kui üks isend

Etiketil esitatav punkti I.10 kohane teave on järgmine: “Täpne isendite arv ühes pakendis või kimbus”.

2.   Üks isend

Punktis A.I sätestatud järgmine teave ei ole vajalik:

paljundusmaterjali tüüp

kategooria

partii viitenumber

kogus

pookimiseks ettenähtud pookealuste pistikute pikkus

viljelusaasta.

IV.   Erand pottides, korvides või kastides viinapuude kohta

Kui mis tahes substraadis pottides, korvides või kastides juurtega viinapuude puhul ei saa sellise materjali pakend oma koostisest tingituna vastata sulgemisnõuetele (sealhulgas märgistamine):

a)

hoitakse paljundusmaterjali eraldi partiidena, mis on asjakohaselt identifitseeritavad sordi ja vajadusel klooni ning isendite arvu järgi;

b)

ametlik märgis ei ole kohustuslik;

c)

paljundusmaterjalile lisatakse punktis B sätestatud lisadokument.

B.   SAATEDOKUMENT

 I.   Nõutavad tingimused

Kui liikmesriigid nõuavad saatedokumendi esitamist:

a)

esitatakse see dokument vähemalt kahes eksemplaris (saatjale ja saajale);

b)

peab see dokument (saaja eksemplar) olema saadetisega kaasas saatja asukohast saaja asukohta toimetamisel;

c)

sisaldab see dokument kogu allpool II punktis sätestatud teavet saadetise üksikpartiide kohta;

d)

säilitatakse seda dokumenti vähemalt üks aasta ja tehakse see kättesaadavaks ametlikule kontrolliasutusele.

II.   Nõutavate andmete loetelu

 1.

EÜ standard

 2.

Tootjariik

 3.

Sertifitseerimis- või kontrolliasutus ja liikmesriik või nende tähtlühend

 4.

Jooksev number

 5.

Saatja (aadress, registreerimisnumber)

 6.

Saaja (aadress)

 7.

Taimeliik

 8.

Paljundusmaterjali tüüp (tüübid)

 9.

Kategooria(d)

10.

Sort (sordid) ja vajaduse korral kloon(id). Juurdunud pookokste puhul käsitlevad need andmed pookealuseid ja poogendeid

11.

Isendite arv partii kohta

12.

Partiide koguarv

13.

Saatmiskuupäev.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/46


AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 4/2005,

13. aprill 2005,

üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservi kasutamise kohta

(2005/460/EÜ)

AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud AKV–EÜ koostöölepingut, eriti selle I lisa lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahendid parlamentaarse ühisassamblee ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni jaoks on ammendunud.

(2)

AKV–EÜ koostöölepingu artiklis 17 osutatud eesmärkide (parlamentaarne ühisassamblee) täitmise jätkuvaks kindlustamiseks on asjakohane eraldada lisavahendeid.

(3)

Toetuse kindlustamiseks keskkonnajuhtimise suutlikkuse suurendamise jõupingutustele, mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamisele, AKV–EÜ metsandusalase õiguskaitse, halduse ja kaubanduse tegevuskava (FLEGT) loomisele ning kalanduse korraldamise tugevdamisele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides on asjakohane eraldada lisavahendeid.

(4)

Toetuse kindlustamiseks enim toorainest sõltuvate AKV riikide tootjatele, konkurentsivõime parandamiseks ja haavatavuse vähendamiseks ning samuti info- ja sidetehnoloogia edendamiseks AKV riikides on asjakohane eraldada lisavahendeid.

(5)

Metodoloogilise toetuse kindlustamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks migratsiooni ja piirkondliku koostöö valdkonnas, keskendudes lõuna-lõuna suunalisele migratsioonile, on asjakohane eraldada lisavahendeid.

(6)

Tihedama koostöö kindlustamiseks nende ÜRO organisatsioonidega, kelle volitused ja suutlikkus vastavad AKV–EÜ arengupoliitika prioriteetidele, eelkõige juhtimise ja konfliktijärgsete olukordade valdkondades, ja AKV riikide vaheliste tegevuste mõju parandamiseks on asjakohane eraldada lisavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Parlamentaarne ühisassamblee

2 miljonit eurot kantakse üheksanda EAFi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservist parlamentaarse ühisassamblee eraldisse pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite alla kooskõlas AKV–EÜ koostöölepingu protokolli nr 1 artiklis 17 sõnastatud eesmärkidega.

Artikkel 2

AKV riikide vaheline koostöö piirkondlikuks koostööks ettenähtud vahenditest

170 miljonit eurot kantakse üheksanda EAFi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservist AKV riikide vahelise koostöö eraldisse piirkondlikuks koostööks ja integratsiooniks ettenähtud vahendite alla kooskõlas AKV–EÜ koostöölepingu artiklites 28, 29 ja 30 sõnastatud eesmärkidega. Kõnealust summat võib kasutada järgmistel eesmärkidel:

a)

loodusvaradele (60 miljonit eurot): keskkonna ja loodusvarade valdkonna meetmetele (sealhulgas kalanduse teaduslikuks ja tehniliseks hindamiseks, kontrolliks ja järelevalveks);

b)

erasektori toetuseks ning info- ja sidetehnoloogiale (65 miljonit eurot): enim toorainest sõltuvate AKV riikide tootjaid toetavatele meetmetele ning info- ja sidetehnoloogia toetusmeetmetele AKV riikides;

c)

metodoloogiliseks toetuseks ja suutlikkuse suurendamiseks (25 miljonit eurot): sealhulgas AKV riikide vahelise migratsiooni suutlikkuse suurendamise vahendi rajamiseks;

d)

strateegiliseks partnerluseks ÜROga ja AKV riikide vaheliste programmide rakendamise toetuseks (20 miljonit eurot): koostöö tugevdamiseks ÜRO organisatsioonidega, mis vastavad AKV–EÜ arengupoliitika prioriteetidele, eelkõige juhtimise ja konfliktijärgsete olukordade valdkondades, ning selleks, et võtta arvesse uusi vajadusi AKV riikide vaheliste meetmete mõju parandamiseks.

Artikkel 3

Jõustumine

Euroopa Arengufondi juhtivalt eelarvevahendite käsutajalt nõutakse käesoleva otsuse, mis jõustub selle vastuvõtmise päeval, kohaldamiseks vajalike meetmete võtmist.

Brüssel, 13. aprill 2005

AKV–EÜ ministrite nõukogu nimel volitatud

AKV–EÜ suursaadikute komitee eesistuja

F. J. WAHNON FERREIRA


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/48


NÕUKOGU OTSUS,

13. juuni 2005,

regioonide komitee Itaalia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2005/461/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse nr 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuar 2002 kuni 25. jaanuar 2006. (1)

(2)

Regioonide komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Lorenzo DELLAI tagasiastumisega, millest nõukogu teavitati 16. märtsil 2005,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mario MAGNANI, consigliere provinciale della Provincia autonoma di Trento (Trente autonoomse maakonna maakonnanõunik) nimetatakse regioonide komitee asendusliikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 13. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  EÜT L 24, 26.1.2002, lk 38.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/49


NÕUKOGU OTSUS,

13. juuni 2005,

regioonide komitee Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2005/462/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 263,

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2002 vastu otsuse nr 2002/60/EÜ regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuar 2002 kuni 25. jaanuar 2006. (1)

(2)

Regioonide komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Karsten NEUMANN tagasiastumisega, millest nõukogu teavitati 21. detsembril 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Barbara BORCHARDT, Mitglied des Landtags Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendiliige) nimetatakse regioonide komitee asendusliikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2006.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 13. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  EÜT L 24, 26.1.2002, lk 38.


Komisjon

24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/50


KOMISJONI OTSUS,

21. juuni 2005,

millega luuakse võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitleva teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks

(2005/463/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon pooldas oma 23. juuli 2003. aasta soovituses 2003/556/EÜ (geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegse viljelemise tagamist käsitlevate riiklike strateegiate ja heade tavade arendamise suuniste kohta) (1) lähenemisviisi, mis võimaldab liikmesriikidel endal arendada ja rakendada samaaegse viljelemisega seotud korraldusmeetmeid. Sellega seoses avalikustas komisjon oma eesmärgi, hõlbustada siseriiklikul ja ühenduse tasandil käimasolevate ja kavandatud teadusuuringute projektidega seotud teabevahetust.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) artikli 26a kohaselt kogub ja kooskõlastab komisjon nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil korraldatud uuringute tulemusena saadud teavet ja jälgib liikmesriikides samaaegse viljelemisega seotud arengut.

(3)

Nende ülesannete täitmiseks peab komisjon moodustama liikmesriikide vahelise teadusuuringute tulemusi ning samaaegse viljelemisega seotud siseriiklike strateegiate raames arendatavaid häid tavasid hõlmava teabevahetuse foorumi. On oluline, et vajaduse korral on komisjonil võimalus korraldada riiklikele ja muudele ekspertidele avatud töörühmade kohtumisi.

(4)

Seepärast on asjakohane moodustada komisjoni samaaegse viljelemisega seotud valdkonnas abistav võrkude rühm (lühend COEX-NET),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Luuakse ja liidetakse komisjoniga võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitlevate teadusuuringute ning heade tavade arendamisega seotud teabevahetuseks ja kooskõlastamiseks (edaspidi “rühm”).

Artikkel 2

1.   Rühm moodustatakse liikmesriikide määratud riiklikest ekspertidest ning selle eesistujaks on komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja võib kutsuda muid eksperte osalema rühma kohtumistel ja töös.

3.   Komisjon tagab koosolekuteks ja rühma tööks sekretariaaditeenused.

4.   Rühma kohtumised toimuvad vastavalt komisjoni määratud korrale ja ajakavale komisjoni tööruumides.

Artikkel 3

1.   Komisjon hüvitab vastavalt artiklile 2 ekspertidele kohtumistel osalemisega seotud kulud kooskõlas sõidukulude, päevarahade ja muude kulude hüvitamist käsitlevate eeskirjade lõigetega 2 ja 3.

2.   Liikmesriikide määratud ekspertidele hüvitatakse sõidukulud ja komisjoni kutsutud ekspertidele sõidukulud ning päevarahad.

3.   Liikmesriikide määratud ekspertide puhul hüvitatakse kulud ainult ühele osalejale iga liikmesriigi kohta.

4.   Ekspertidele nende osutatud teenuste eest hüvitist ei maksta.

Artikkel 4

Rühma kuuluvad eksperdid on sõltumatud tööstusest, kaubandusest ja ettevõtlusest või muudest vastuolulistest huvidest.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 287 kohaldamist, ei tohi eksperdid avalikustada neile rühma tegevuse käigus teatavaks saanud teavet, kui komisjoni esindaja on neile teatanud, et materjal on konfidentsiaalset laadi.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 21. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 36.

(2)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/52


KOMISJONI OTSUS,

21. juuni 2005,

liikmesriikides kodu- ja metslindudel klassikalise lindude katku avastamiseks läbiviidavate uuringute kavade rakendamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1827 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/464/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses 90/424/EMÜ sätestatakse, et ühendus toetab rahaliselt ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide väljatöötamiseks ning veterinaarhariduse ja -koolituse arenguks vajalikke tehnilisi ja teaduslikke meetmeid.

(2)

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee soovitas oma 27. juuni 2000. aasta aruandes viia läbi uuringud klassikalise lindude katku avastamiseks kodu- ja metslindude hulgas, eelkõige selleks, et määrata kindlaks klassikalise lindude katku viiruse alatüüpide H5 ja H7 levimus.

(3)

Nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiivis 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed, (2) määratletakse ühenduse tõrjemeetmed, mida kohaldatakse klassikalise lindude katku puhangu korral kodulindude seas. Samas ei sätestata selles korrapäraste uuringute läbiviimise kohustust kõnealuse haiguse uurimiseks kodu- ja metslindudel.

(4)

Sellest tulenevalt sätestati komisjoni otsustes 2002/649/EÜ (3) ja 2004/111/EÜ (4) liikmesriikide kohustus esitada komisjonile klassikalist lindude katku käsitlevad seirekavad.

(5)

Komisjoni otsustega 2002/673/EÜ (5) ja 2004/630/EÜ (6) kiideti heaks kavad, mille liikmesriigid esitasid kodu- ja metslindudel klassikalise lindude katku avastamiseks läbiviidavate uuringute kohta kõnealustes kavades täpsustatud ajavahemikel.

(6)

Nimetatud uuringutega on mitmes liikmesriigis tuvastatud klassikalise lindude katku viiruse eri alatüüpide H5 ja H7 esinemine. Kuigi klassikalise lindude katku viiruste levimust võib praegu pidada üsna väikeseks, on seire jätkamine ja parandamine väga oluline selleks, et tunda paremini madala patogeensusega klassikalise lindude katku viiruseid ning tõkestada viiruste märkamatut levikut kodulindude populatsiooni hulgas. Liikmesriikide uuringute tulemused on osutunud väga kasulikuks selliste klassikalise lindude katku viiruse alatüüpide esinemise seires, mis virulentsemaks vormiks muteerumise korral kujutavad tõsist ohtu. Võttes arvesse saadud tulemusi ja haigestumise praegust olukorda ühenduses, on asjakohane suurendada ühenduse poolt antavat toetust täiendava seire tagamiseks.

(7)

Seoses eelnevaga peaksid liikmesriigid esitama komisjonile heakskiitmiseks klassikalise lindude katku uuringukavad, et ühendus saaks anda rahalist abi.

(8)

Käesoleva otsusega kehtestatavad meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2005 komisjonile heakskiitmiseks kodu- ja metslindudel läbiviidavate klassikalise lindude katku uuringute kavad vastavalt lisale.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud meetme toetuseks hüvitab ühendus liikmesriigi kuludest 50 %, toetades liikmesriike kokku maksimaalselt 1 200 000 euro ulatuses.

Artikkel 3

Testide tegemise kulud hüvitatakse maksimaalselt järgmistes määrades:

a)

:

ELISA-test

:

1 euro testi kohta;

b)

:

agar-geeli immuundifusioontest

:

0,6 eurot testi kohta;

c)

:

HI-test H5/H7 tuvastamiseks

:

4 eurot testi kohta;

d)

:

viirusisolatsiooni test

:

30 eurot testi kohta.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(2)  EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 213, 9.8.2002, lk 38.

(4)  ELT L 32, 5.2.2004, lk 20. Otsust on muudetud otsusega 2004/615/EÜ (ELT L 278, 27.8.2004, lk 59).

(5)  EÜT L 228, 24.8.2002, lk 27. Otsust on muudetud otsusega 2003/21/EÜ (EÜT L 8, 14.1.2003, lk 37).

(6)  ELT L 287, 8.9.2004, lk 7. Otsust on muudetud otsusega 2004/679/EÜ (ELT L 310, 7.10.2004, lk 75).


LISA

2005. ja 2006. aastal liikmesriikides teostatavad kodu- ja metslindudel esineva klassikalise lindude katku seire kavad

A.   EESMÄRGID

1.

Hinnata klassikalise lindude katku viiruse alatüüpide H5 ja H7 levimust eri kodulinnuliikidel, korrates otsustes 2004/111/EÜ ja 2004/630/EÜ sätestatud sõeluuringuid muudetud ja sihipärasemal viisil.

2.

Jätkata vabatahtlikku seiret klassikalise lindude katku esinemise üle metslindudel. Seire tulemused peaksid andma varajase hoiatamise süsteemi jaoks väärtuslikku teavet viirusetüvede kohta, mis võivad metslindudelt kanduda kodulindudele.

3.

Hankida teadmisi ohu kohta, mida metslindudel esinev klassikaline lindude katk kujutab loomade tervisele.

4.

Edendada inimeste ja loomade gripiseirevõrkude ühendamist ja integreerimist.

B.   KODULINDUDE UURINGUTELE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED JA KRITEERIUMID

1.

Proovid võetakse iga kodulinnuliigi tootmisperioodile vastaval ajavahemikul. Näiteks paljudes liikmesriikides tapetakse hulgaliselt kodulinde (eriti kalkuneid ja hanesid) jõulude ajal. Viimane proovide võtmise tähtpäev on 31. jaanuar 2006.

2.

Lõplike uuringutulemuste esitamise tähtpäev on 31. märts 2006.

3.

Liikmesriigid analüüsivad proove klassikalise lindude katku riiklikes laborites või muudes laborites, mille on kiitnud heaks pädevad ametiasutused ja mis alluvad riiklike laborite kontrollile.

4.

Kõik tulemused (nii seroloogilised kui ka viroloogilised) saadetakse võrdlemiseks ühenduse tugilaborile. Tuleb tagada tõhus teabevahetus. Ühenduse tugilaborid pakuvad tehnilist tuge ja kindlustavad diagnostiliste reagentide ulatusliku varu. Ühtsuse kindlustamiseks edastab ühenduse tugilabor riiklikele laboritele uuringus kasutatavad antigeenid.

5.

Kõik klassikalise lindude katku viiruse isolaadid tuleb esitada ühenduse tugilaborile kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Viiruse alatüüpide H5 ja H7 puhul esitatakse isolaadid viivitamatult ning nende suhtes viiakse vastavalt ühenduse direktiivile 92/40/EMÜ läbi standardne identifitseerimiskatse (nukleotiidide järjestusmääramine/intravenoosne patogeensuse indeks). Lisaks nõuab ühenduse tugilabor, et hanelistelt saadud alatüüpide H5 või H7 positiivsed seerumid esitatakse anonüümselt, et luua arhiiv tulevaste katsete väljatöötamise hõlbustamiseks.

6.

Kõiki positiivseid leide uuritakse põllumajandusettevõttes retrospektiivselt ning komisjonile ja ühenduse tugilaborile esitatakse aruanne kõnealuse uuringu tulemuste kohta.

7.

Konkreetsed protokollid, mis peavad olema kaasas ühenduse tugilaborile saadetava materjaliga, ja uuringuandmete kogumiseks ette nähtud aruandlustabelid saab ühenduse tugilaborilt. Kõnealustes tabelites tuleb ära märkida laboris kasutatud analüüsimeetodid. Nimetatud tabeleid kasutatakse tulemuste esitamiseks ühes dokumendis.

8.

Iga kodulinnuliigi puhul, sealhulgas ka vabapidamise tingimustes kasvatatud kodulindude puhul, kogutakse seroloogilisteks uuringuteks ettenähtud vereproovid vähemalt 5–10 linnult (välja arvatud partidelt, hanedelt ja vuttidelt) põllumajandusettevõtte kohta ning eri lindlatest, kui viimaseid on põllumajandusettevõttes mitu.

9.

Et proove saaks lugeda kogu liikmesriigi suhtes representatiivseteks, tuleb neid võtta kõigist tema osadest kihtvalimina, võttes arvesse järgmist:

a)

proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv (välja arvatud partide, hanede ja kalkunite puhul); kõnealune arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud põllumajandusettevõtte avastamise, kui nakatunud põllumajandusettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 95 % (vt tabelit 1) ning

b)

proovivõtuga hõlmatavate lindude arv igas põllumajandusettevõttes määratakse kindlaks viisil, et vähemalt ühe nakatunud linnu avastamise tõenäosus on 95 %, kui seroloogiliselt positiivsete lindude levimus on ≥ 30 %.

10.

Valimi kavandamisel võetakse lisaks arvesse järgmist:

a)

tootmisliigid ja nendele eriomased ohud, pidades silmas eelkõige vabapidamist ja välitingimustes pidamist, samuti teisi tegureid, nagu eri vanuses lindude pidamine, pinnavee kasutamine, lindude suhteliselt kõrge eluiga, mitme linnuliigi pidamine põllumajandusettevõttes või muud asjakohased tegurid;

b)

proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid pidavate põllumajandusettevõtete arv määratakse kindlaks viisil, mis tagab vähemalt ühe nakatunud lindudega ettevõtte avastamise, kui nakatunud lindudega ettevõtete levimus on vähemalt 5 % ja usaldusvahemik 99 % (vt tabelit 2);

c)

kui liikmesriigis on märkimisväärsel hulgal silerinnalisi linde ja vutte kasvatavaid põllumajandusettevõtteid, kaasatakse need kõnealusesse kavasse. Vuttide puhul võetakse proove ainult täiskasvanud (või munevatelt) lindudelt;

d)

proovide võtmine ajastatakse tootmise hooajale. Samas võib proove vajaduse korral võtta muul kohalikul tasandil kindlaksmääratud ajal, mil muude peremeeskodulindude viibimine põllumajandusettevõttes võib suurendada haigestumisohtu;

e)

liikmesriigid, kes peavad võtma proove Newcastle’i haiguse suhtes, et säilitada oma staatust riigina, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita (otsus 94/327/EÜ), (1) võivad kasutada kõnealuseid aretuskarjalt võetavaid proove H5/H7 antikehade järelevalve jaoks.

Tabel 1

Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv iga kodulinnuliigi puhul (välja arvatud kalkunid, pardid ja haned)

Liikmesriigi põllumajandusettevõtete arv kodulinnuliigi kohta

Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv

Kuni 34

Kõik

35–50

35

51–80

42

81–250

53

> 250

60


Tabel 2

Proovivõtuga hõlmatavate kalkuneid, parte ja hanesid pidavate põllumajandusettevõtete arv

Põllumajandusettevõtete arv liikmesriigis

Proovivõtuga hõlmatavate põllumajandusettevõtete arv

Kuni 46

Kõik

47–60

47

61v100

59

101–350

80

> 350

90

C.   ERINÕUDED H5/H7 ALATÜÜPI KUULUVA KLASSIKALISE LINDUDE KATKU NAKKUSE AVASTAMISEKS PARTIDEL, HANEDEL JA VUTTIDEL

1.

Seroloogiliste testide jaoks mõeldud vereproovide võtmisel tuleb eelistada välitingimustes peetavaid linde.

2.

Igas välja valitud põllumajandusettevõttes võetakse seroloogiliste testide jaoks 40–50 vereproovi.

D.   KLASSIKALISE LINDUDE KATKU UURING METSLINDUDEL

Liikmesriikides, kus seire puudutab ka metslinde, järgitakse järgmiseid suuniseid.

D.1.   Uuringu kavandamine ja rakendamine

1.

On vaja luua sidemed metslindude kaitse ja/või vaatlusega tegelevate institutsioonide ning rõngastusjaamadega. Vajaduse korral viivad proovide võtmise läbi kõnealuste rühmade/jaamade töötajad või jahimehed.

2.

Kuna eelnevate uuringute kogemuste põhjal on viirusisolatsiooni tase äärmiselt madal, tuleks proovide võtmisel keskenduda sügisel ja varatalvel lõunasse rändavatele lindudele.

D.2.   Proovivõtumeetod

1.

Viroloogiliseks uuringuks tuleb võtta kloaagi-tampooniproov. Lisaks sügisesele proovide võtmisele samal aastal sündinud lindudelt võib kõige paremaid tulemusi anda proovide võtmine peremeesliikidelt, kelle vastuvõtlikkus on suur ja kes puutuvad tihti kokku kodulindudega (nt sinikael-part).

2.

Proovid võetakse eri liikidesse kuuluvatelt vabas looduses elavatelt lindudelt. Põhiliselt võetakse proove vee- ja rannikulindudelt.

3.

Väljaheited võetakse püünisesse püütud, kütitud või äsja surnud metslindudelt tampooniga või kogutakse hoolikalt, kui need on veel värsked.

4.

Kuni viiest samalt liigilt võetud proovist võib teha liitproovi. Proovide hoiustamise ja vedamisega peab olema eriti hoolikas. Kui kiire vedu 48 tunni jooksul laborisse (transpordikeskkonnas 4 °C juures) ei ole tagatud, tuleb proovid hoiustada ja seejärel transportida kuivas jääs temperatuuril – 70 °C.

E.   LABORATOORNE ANALÜÜS

Laboratoorne analüüs viiakse läbi kooskõlas direktiivi 92/40/EMÜ III lisas sätestatud klassikalise lindude katku kinnitamise ning eristusdiagnoosi diagnostikameetoditega (sh partidelt ja hanedelt saadud seerumite uurimine hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (IH) testi teel). Juhul kui kavandatakse laboratoorseid katseid, mida ei ole sätestatud direktiivis 92/40/EMÜ või mida ei ole kirjeldatud maismaaloomi käsitlevas OIE käsiraamatus, peab liikmesriik samal ajal, kui ta esitab oma kava komisjonile heakskiitmiseks, esitama ühenduse tugilaborile vajalikud andmed katse valideerimiseks. Riiklikud laborid kinnitavad kõigi seroloogiliselt positiivsete leidude puhul klassikalise lindude katku olemasolu hemaglutinatsiooni inhibitsiooni testi teel, kasutades järgmisi ühenduse tugilaborilt saadud kindlaks määratud viirusetüvesid.

H5

a)

Esialgses katses kasutatav tüvi: Duck/Denmark/64650/03 (H5N7).

b)

Ristuva reaktsiooniga N7 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega Ostrich/Denmark/72420/96 (H5N2).

H7

a)

Esialgses katses kasutatav tüvi: Turkey/England/647/77 (H7N7).

b)

Ristuva reaktsiooniga N7 antikeha kõrvaldamiseks analüüsida kõik positiivsed leiud tüvega African Starling/983/79 (H7N1).


(1)  EÜT L 146, 11.6.1994, lk 17.


24.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/57


KOMISJONI OTSUS,

22. juuni 2005,

mis käsitleb herbitsiid glüfosaadi taluvuse parandamiseks geneetiliselt muundatud rapsitoote (Brassica napus L., GT73 liin) turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1838 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/465/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõike 1 esimest lõiku,

olles pidanud nõu Euroopa Toiduohutusametiga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt on geneetiliselt muundatud organismi või geneetiliselt muundatud organismide kombinatsiooni sisaldava või sellest koosneva toote turuleviimise aluseks kirjalik nõusolek, mille annab asjaomane pädev asutus kõnealuses direktiivis sätestatud korras.

(2)

Monsanto SA on esitanud Hollandi pädevale ametiasutusele teatise geneetiliselt muundatud rapsitoote (Brassica napus L., GT73 liin) turuleviimise kohta.

(3)

Teatis käsitleb samu kasutusviise kui muu rapsi puhul, välja arvatud kasutamine toiduks või toidus ja geneetiliselt muundatud tootest (GT73 transformatsioon) saadud sortide viljelemine ühenduses. Teatis hõlmab GT73 rapsi importimist ja säilitamist ning selle kasutamist söödana ja sööda töötlemisel, samuti selle tööstuslikku kasutamist toodetena või toodetes.

(4)

Hollandi pädev asutus on direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 14 sätestatud korras valmistanud ette hinnanguaruande, mis esitatakse komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Kõnealuses hinnanguaruandes tõdetakse, et ei ole ilmnenud põhjusi, mille alusel tuleks GT73 rapsi turuleviimisest keelduda.

(5)

Teatavate liikmesriikide pädevad ametiasutused on esitanud kõnealuse toote turuleviimisele vastuväiteid.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) võttis 11. veebruaril 2004 vastu arvamuse, milles tõdetakse esitatud tõendusmaterjali põhjal, et Brassica napus L. liin GT73 on inimestele ja loomadele ning kavandatavate kasutusviiside seisukohast keskkonnale sama ohutu kui tavaline raps. Samuti leidis Euroopa Toiduohutusamet, et nõusoleku valdaja esitatud seirekava on GT73 rapsi kavandatavate kasutusviiside seisukohast asjakohane.

(7)

Esitatud vastuväidete kontrollimine direktiivi 2001/18/EÜ alusel, samuti teatises esitatud teabe ja Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kontrollimine ei ole andnud põhjust arvata, et rapsi Brassica napus L. liini GT73 turuleviimine võiks inimeste või loomade tervist või keskkonda kahjustada.

(8)

GT73 rapsist saadud rafineeritud õli on ühenduses toiduks kasutamiseks turustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (3) artiklis 5 sätestatud korras.

(9)

Et kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ, ja komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrust 65/2004, millega kehtestatakse kordumatute tunnuste väljatöötamise ja geneetiliselt muundatud organismidele määramise süsteem, (4) tuleks GT73 rapsile määrata kordumatu tunnus.

(10)

Toodetes leiduvad geneetiliselt muundatud organismide juhuslikud või tehniliselt vältimatud jäljed vabastatakse märgistamise ja jälgitavuse nõuetest kooskõlas künnistega, mis on kehtestatud vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta. (5)

(11)

Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole kavandatavate kasutusviiside jaoks vaja kehtestada eritingimusi toote käitlemiseks ja pakendamiseks ning teatavate ökosüsteemide, keskkondade või geograafiliste piirkondade kaitseks.

(12)

Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt tuleks luua asjakohane korraldussüsteem, et vältida GT73 rapsi seemne kasutamist viljeluseks.

(13)

Enne toote turuleviimist tuleks kohaldada vajalikke meetmeid, et tagada selle jälgitavus ja märgistus turuleviimise kõikides etappides, sealhulgas kontrollida seda asjakohase valideeritud avastamismetoodika alusel.

(14)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed ei ole kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 alusel loodud komitee arvamusega ja seepärast esitas komisjon nõukogule neid meetmeid käsitleva ettepaneku. Kuna direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud meetmeid vastu võtnud ega väljendanud ka nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (6) artikli 5 lõike 6 kohaselt oma vastuseisu, peaks komisjon need meetmed vastu võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõusolek

Ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 258/97 ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamist, annab Hollandi pädev asutus kirjaliku nõusoleku Monsanto Europe SA (viide C/NL/98/11) esitatud ja artiklis 2 määratletud toote turuleviimiseks vastavalt käesolevale otsusele.

Nõusolekus täpsustakse kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikli 19 lõikega 3 selgesõnaliselt nõusoleku tingimused, mis on sätestatud artiklites 3 ja 4.

Artikkel 2

Toode

1.   Toodetena või toodetes turuleviidavad geneetiliselt muundatud organismid, edaspidi “toode”, on rapsi GT73 liinist saadud herbitsiid glüfosaadi taluvusega rapsi (Brassica napus L.) seemned, mida on muudetud Agrobacterium tumefaciens’i abil, kasutades vektorit PV-BNGT04. Toode sisaldab järgmisi DNA järjestusi kahes kassetis:

a)

kassett 1:

A 5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaadi süntaasi (epsps) geen, mis on saadud Agrobacterium sp. tüvest CP4 (CP4 EPSPS), mis ilmutab taluvust glüfosaadi suhtes, ning mida kontrollivad hariliku sealõuarohu mosaiikviiruse muundatud promootor (P-CMoVb), herne ribuloos-bisfosfaat-karboksülaasi/oksügenaasi väikest alamüksust kodeeriv rbcS E9 geeni stoppkoodon ja Arabidopsis thaliana epsps geeni N-terminali kloroplast-transiitpeptiidi CTP2 järjestus;

b)

kassett 2:

Ochrobactrum anthropi tüvest LBAA saadud algse glüfosaat-oksidoreduktaasi geeni (goxv247) variant 247, mis ilmutab taluvust glüfosaadi suhtes, ning mida kontrollivad hariliku sealõuarohu mosaiikviiruse muundatud promootor (P-CMoVb), Agrobacterium tumefaciens’i stoppkoodon ja Arabidopsis thaliana ribuloos-bisfosfaat-karboksülaasi/oksügenaasi (Arab-ssula) geeni N-terminali kloroplast-transiitpeptiidi CTP1 järjestus.

Toode ei sisalda streptomütsiini ja spektinomütsiini resistentsust kodeerivat adenüültransferaasi geeni (aad), mis esineb transformatsioonil kasutatavas vektoris.

2.   Toote kordumatu tunnus on MON-00073-7.

3.   Nõusolek hõlmab rapsi GT73 liini ja tavapäraselt aretatud rapsi hübriidide järglaskonna seemneid toodetena või toodetes.

Artikkel 3

Turuleviimise tingimused

Toodet võib kasutada samadel viisidel kui muid rapsiliike, välja arvatud viljeluseks ja kasutamiseks toiduna või toidus, ja selle võib turule viia vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

nõusoleku kehtivusaeg on 10 aastat alates nõusoleku andmise kuupäevast;

b)

toote kordumatu tunnus on MON-00073-7;

c)

ilma et see piiraks direktiivi 2001/18/EÜ artikli 25 kohaldamist, edastab nõusoleku valdaja pädevate asutuste nõudmise korral neile tootest, selle geneetilisest materjalist või etalonainetest positiivseid ja negatiivseid kontrollproove;

d)

toote etiketil või tootega kaasneval dokumendil peavad olema sõnad “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme” või “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud GT73 rapsi”, välja arvatud juhul, kui muude ühenduse õigusaktidega on kehtestatud künnis, millest allpool sellist teavet ei nõuta;

e)

kuni tootele ei ole viljelusotstarbel turuleviimiseks luba antud, peavad toote etiketil või tootega kaasneval dokumendil olema sõnad “mitte viljeluseks”.

Artikkel 4

Seire

1.   Nõusoleku valdaja tagab nõusoleku kehtivusaja jooksul, et võetakse kasutusele ja rakendatakse teatises sisalduv seirekava, mille alusel kontrollitakse toote käitlemisest või kasutamisest tulenevat negatiivset mõju inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.

2.   Loa valdaja teavitab käitlejaid ja kasutaid vahetult toote ohutusest ja üldistest omadustest ning seiretingimustest, sealhulgas seemnete tahtmatu leviku puhul võetavatest asjakohastest korraldusmeetmetest. Tehnilised suunised käesoleva artikli rakendamiseks on esitatud käesoleva määruse lisas.

3.   Nõusoleku valdaja esitab komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele iga-aastaseid aruandeid seiretegevuse tulemuste kohta.

4.   Ilma et see piiraks direktiivi 2001/18/EÜ artikli 20 kohaldamist, vaatab nõusoleku valdaja vajaduse korral ning komisjoni ja algse teatise saanud liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul teatises esitatud seirekava seiretegevuse tulemusi silmas pidades üle.

5.   Nõusoleku valdaja peab suutma esitada komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele tõendeid selle kohta, et:

a)

teatises sisalduvas seirekavas täpsustatud olemasolevad seirevõrgud koguvad toote seire seisukohast olulist teavet ja

b)

kõnealused seirevõrgud on leppinud kokku, et edastavad nimetatud teabe nõusoleku valdajale enne, kui seirearuanded lõike 3 kohaselt komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele esitatakse.

Artikkel 5

Kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse alates kuupäevast, kui GT73 rapsi avastamismeetod ühenduse tugilaboris määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisas sätestatud ja komisjoni määruses (EÜ) nr 641/2004 (7) täpsustatud korras valideeritakse.

Artikkel 6

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 22. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

(2)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

(3)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 14.


LISA

Tehnilised suunised artikli 4 lõike 2 rakendamiseks

1.

Nõusoleku valdaja teavitab ühenduse ettevõtjaid (nimelt hulgimüüjaid ja töötlejaid, kes käitlevad imporditud rapsi lahtist segaseemet, mis võib sisaldada GT73 rapsi) järgmisest:

a)

GT73 raps on heaks kiidetud ühendusse importimiseks ja seal kasutamiseks; ning

b)

loa andmise tingimuseks on üldise seirekava kehtestamine, et jälgida eespool nimetatud kasutuseks ettenähtud GT73 rapsi turuleviimisest tulenevat mistahes ootamatut kahjulikku mõju.

2.

Nõusoleku valdaja näeb ettevõtjate jaoks ette riikliku kontaktisiku, kellele võib mistahes ootamatust kahjulikust mõjust teatada.

3.

Nõusoleku valdaja teavitab ettevõtjaid võimalustest ja tagajärgedest, mis tulenevad Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) hinnangu saanud GT73 rapsi seemne tahtmatust levikust selle otstarbekohase kasutamise käigus. Nõusoleku valdaja hoiab korrapäraselt ühendust ettevõtjatega tagamaks, et nad on teadlikud kehtiva tava kõigist muudatustest, mis võivad muuta keskkonnaohu hindamise järeldusi.

4.

Nõusoleku valdaja teeb kindlaks, et ettevõtjaid on hoiatatud võimalusest, et imporditud rapsi seemnete tahtmatu leviku korral sadamates ja purustusettevõtetes võivad need idanema ja inimese abita kasvama hakata, sealhulgas ka GT73 rapsi seemned.

5.

Juhul, kui inimese abita kasvama hakanud rapsi seemned võivad sisaldada GT73 rapsi seemet, peab nõusoleku valdaja:

a)

teatama ettevõtjatele, et kõnealused taimed tuleks hävitada, et vähendada GT73 rapsi ootamatu kahjuliku mõju võimalust, ja

b)

sätestama ettevõtjatele asjakohase kava, et hävitada inimese abita kasvama hakanud rapsi taimed, mis võivad sisaldada GT73 rapsi.

6.

Arvesse võttes direktiivi 2001/18/EÜ artikli 4 lõiget 5 ja nõukogu otsuse 2002/811/EÜ (1) jaotist C.1.6 võivad liikmesriigid läbi viia kontrolle ja/või täiendavat seiret GT73 rapsi seemne tahtmatu leviku ja sellest levikust tuleneva võimaliku ootamatu kahjuliku mõju kindlakstegemiseks.


(1)  EÜT L 280, 18.10.2002, lk 27.