ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 135

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
28. mai 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 811/2005, 27. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 812/2005, 27. mai 2005, määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 336. individuaalse pakkumiskutse kohta

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 813/2005, 27. mai 2005, millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

4

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 814/2005, 27. mai 2005, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 815/2005, 27. mai 2005, millega määratakse kindlaks lõssipulbri madalaimad ostuhinnad määruses (EÜ) nr 2799/1999 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 83. individuaalseks pakkumiskutseks

8

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 816/2005, 27. mai 2005, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 20. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

9

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 817/2005, 27. mai 2005, millega kehtestatakse lõssipulbri madalaim müügihind 19. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 214/2001 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 818/2005, 27. mai 2005, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel

11

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 10. mai 2005, Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta

12

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vaheline koostööleping

14

 

*

Nõukogu otsus, 23. mai 2005, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Hispaania liikme ametisse nimetamise kohta

19

 

*

Nõukogu otsus, 23. mai 2005, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Eesti liikme ametisse nimetamise kohta

20

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 8. september 2004, seoses meetmetega teemapargi Bioscope kasuks, mida Prantsusmaa rakendas seoses ettevõtjaga S.M.V.P – Mise en valeur du Patrimoine Culturel (teatavaks tehtud numbri C(2004) 2686 all)  ( 1 )

21

 

*

Komisjoni otsus, 23. mai 2005, vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõliga seotud erakorraliste meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1454 all)  ( 1 )

34

 

*

Komisjoni otsus, 25. mai 2005, millega kehtestatakse katuste ja katusekatete välise tuletundlikkuse klassid teatavate ehitustoodete puhul, mis on ettenähtud nõukogu direktiiviga 89/106/EMÜ (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1501 all)  ( 1 )

37

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 811/2005,

27. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 27. mai 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

75,1

204

85,3

999

80,2

0707 00 05

052

101,5

204

30,3

999

65,9

0709 90 70

052

91,3

624

50,3

999

70,8

0805 10 20

052

41,5

204

39,8

212

108,2

220

53,0

388

57,8

400

35,0

624

58,1

999

56,2

0805 50 10

052

107,2

388

47,7

524

56,8

528

64,3

624

60,4

999

67,3

0808 10 80

388

67,7

400

100,1

404

68,3

508

70,7

512

70,3

524

62,0

528

69,7

720

79,3

804

122,1

999

78,9

0809 20 95

400

545,6

999

545,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 812/2005,

27. mai 2005,

määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 336. individuaalse pakkumiskutse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis.

(2)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 336. individuaalset pakkumiskutset ei jätkata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 45, 21.2.1990, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 813/2005,

27. mai 2005,

millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletavad madalaimad müügihinnad ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


LISA

Komisjoni 27. mai 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)

Valem

A

B

Kasutusviis

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Madalaim müügihind

Või ≥ 82 %

Muutmata

210

Kontsentreeritud

204,1

208,1

Töötlemistagatis

Muutmata

73

Kontsentreeritud

73

73


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 814/2005,

27. mai 2005,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus,

(2)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletav suurim toetus ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


LISA

Komisjoni 27. mai 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 164. individuaalseks pakkumiskutseks

(EUR/100 kg)

Valem

A

B

Kasutusviis

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Märgistusainetega

Märgistusaineteta

Suurim toetus

Või ≥ 82 %

46

42

41

Või < 82 %

44

40

Kontsentreeritud või

Koor

18

Töötlemistagatis

Või

51

Kontsentreeritud või

Koor


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 815/2005,

27. mai 2005,

millega määratakse kindlaks lõssipulbri madalaimad ostuhinnad määruses (EÜ) nr 2799/1999 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 83. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Töötlemistagatis kehtestatakse lõssipulbri turuhinna ja madalaima müügihinna erinevust silmas pidades.

(3)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks madalaim müügihind kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata töötlemistagatis.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2799/1999 alusel avatud 83. pakkumiskutseks, mille puhul oli pakkumiste esitamise tähtpäev 24. mai 2005, on kehtestatud järgmine madalaim müügihind ja töötlemistagatis:

madalaim müügihind:

195,24 EUR/100 kg,

töötlemistagatis:

35,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 816/2005,

27. mai 2005,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 20. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 20. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24. mai 2005, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 275,5 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 817/2005,

27. mai 2005,

millega kehtestatakse lõssipulbri madalaim müügihind 19. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 214/2001 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

19. määruse (EÜ) nr 214/2001 kohase individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24. mai 2005, kehtestatakse lõssipulbri madalaimaks müügihinnaks 196,24 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 818/2005,

27. mai 2005,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal kehtestada määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras suurima eksporditoetuse. Suurima toetuse kehtestamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse iga pakkujaga, kelle pakkumine on suurima eksporditoetusega võrdne või sellest väiksem.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamisel asjaomase riisituru praeguse olukorra suhtes tuleb kehtestada suurim eksporditoetus artiklis 1 osutatud ulatuses.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Suurimaks eksporditoetuseks kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel 23.–26. mail 2005 esitatud pakkumiste puhul on käesolevaga kehtestatud 57,00 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  ELT L 353, 27.11.2004, lk 6.

(3)  EÜT L 61, 7.3.1975, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1948/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 18).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/12


NÕUKOGU OTSUS,

10. mai 2005,

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta

(2005/398/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 71, 137, 149, 150, 151, 152, 156, 159, 161 ja 175 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on otsustanud tugevdada suhteid Andorraga, mida senini reguleeris 28. juunil 1990. aastal Luxembourgis allkirjastatud leping tolliliidu loomise kohta.

(2)

Pärast volituste saamist nõukogult 24. veebruaril 1997. aastal on komisjon lõpule viinud Andorraga peetud läbirääkimised mitmeid koostöövaldkondi hõlmava lepingu sõlmimise üle.

(3)

Vastavalt nõukogu 25.–26. oktoobri 2004. aasta otsusele ja eeldusel, et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval, allkirjastati see ühenduse nimel 15. novembril 2004.

(4)

Lepingu alusel loodavale koostöökomiteele on antud teatavad ülesanded ning komisjonile tuleks anda volitused nende ülesannete täitmiseks ühenduse nimel.

(5)

Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks koostööleping Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artikliga 14 ettenähtud teate. (2)

Artikkel 3

1.   Ühendust esindab lepingu artiklis 9 ettenähtud koostöökomitees komisjon, keda abistavad liikmesriikide esindajad.

2.   Ühenduse seisukoha koostöökomitees võetavate otsuste suhtes määrab kindlaks komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide esindajatega.

Brüssel, 10. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KRECKÉ


(1)  22. veebruari 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu peasekretariaat korraldab lepingu jõustumise kuupäeva avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.


Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vaheline

KOOSTÖÖLEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

ANDORRA VÜRSTIRIIK

teiselt poolt,

OLLES OTSUSTANUD tugevdada ja laiendada juba olemasolevaid tihedaid sidemeid Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel,

ARVESTADES, et kaubandussuhteid Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel reguleerib 28. juunil 1990. aastal Luxembourgis kirjavahetuse teel sõlmitud leping tolliliidu loomise kohta,

ARVESTADES, et pärast seda kuupäeva on Euroopa integratsioon märkimisväärselt edasi arenenud,

ARVESTADES Andorra Vürstiriigi erandlikku olukorda, kus riigi territoorium on ümbritsetud Euroopa Liiduga, kuid riik ei ole Euroopa Liidu liige,

ARVESTADES Andorra Vürstiriigi soovi osaleda aktiivsemalt Euroopa integratsioonis ja sellest tulenevalt laiendada olemasolevaid suhteid Euroopa Liiduga,

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel tuleks sõlmida leping koostöö tegemiseks võimalikult laialdastel alustel kõigis nende pädevusse kuuluvates ühist huvi pakkuvates küsimustes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Euroopa Ühendus ja Andorra Vürstiriik (edaspidi “lepinguosalised”) kohustuvad oma pädevuse piires võimalikult laialdastel alustel ja vastastikuse kasu eesmärgil tegema koostööd ühist huvi pakkuvates, eriti käesoleva lepingu artiklites 2–8 sätestatud valdkondades.

KOOSTÖÖVALDKONNAD

Artikkel 2

Keskkond

Lepinguosalised teevad koostööd keskkonnakaitse ja keskkonnatingimuste parandamise valdkonnas säästva arengu tagamiseks. Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi: kliimamuutused, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, keskkond ja tervishoid, loodusvarade majandamine ja jäätmehooldus. Sel eesmärgil püüavad lepinguosalised ühendada Püreneede keskkonna kaitse piirkonna majandusliku arenguga.

Lepinguosalised teevad jagatud vastutuse alusel koostööd, et lahendada Andorra Vürstiriigi ja ühenduse Püreneede piirkonna ees seisvaid keskkonnaprobleeme. Nad arvestavad asjaoluga, et teatud probleemid, nagu näiteks jäätmetega seonduv, on seotud kaupade ja inimeste liikumisega mõlema lepinguosalise territooriumide vahel. Lepinguosalised teevad eriti tihedat koostööd jäätmete teisaldamise ja kõrvaldamise vallas.

Andorra Vürstiriik püüab oma vahendite piires vastu võtta ühenduse normidele vastavad keskkonnanormid, niivõrd kui need normid omavad tähtsust vürstiriigi keskkonna kaitse ja säästva majandusarengu seisukohalt. Taotluse korral teeb Euroopa Ühendus selles küsimuses koostööd Andorra Vürstiriigiga.

Lepinguosalised uurivad võimalusi ja viise kaasata Andorra Vürstiriik talle huvi pakkuvatesse kolmandatele riikidele avatud ühenduse keskkonnaprogrammidesse.

Euroopa Ühendus aitab kaasa koostöösidemete loomisele Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Andorra Vürstiriigi vahel.

Artikkel 3

Teave, teabevahetus ja kultuur

Lepinguosalised võtavad ühenduse meetmetes ja Andorra õigusaktides ettenähtud võimaluste piires ühismeetmeid teabe, teabevahetuse ja kultuuri valdkonnas, juhindudes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 151.

Need meetmed võivad muuhulgas hõlmata järgmist:

teabevahetus vastastikust huvi pakkuvatel teemadel kultuuri ja teabe valdkonnas,

kultuurisündmuste korraldamine,

kultuurivahetus,

Andorra ja Püreneede arhitektuuripärandi säilitamine ning monumentide ja vaatamisväärsuste restaureerimine,

Andorra ja Püreneede kultuuripärandi säilitamine ja tutvustamine,

piiriüleste ajaloo-, kunsti- ja keelealaste teadusprogrammide algatamine,

katalaani keele säilitamine ja väärtustamine ning leviala laiendamine,

Andorra Vürstiriigi osalemine Euroopa kultuuriprojektides.

Artikkel 4

Haridus, kutseõpe ja noorsooküsimused

Lepinguosalised teevad koostööd haridus- ja kutseõppeküsimustes, et aidata kaasa Euroopa haridusruumi loomisele vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 149 ja 150.

Lepinguosalised uurivad võimalusi ja viise kaasata Andorra Vürstiriik talle huvi pakkuvatesse ühenduse programmidesse hariduse, kutseõppe ja noorsooküsimuste valdkonnas.

Artikkel 5

Sotsiaalküsimused ja tervishoid

Lepinguosalised kohustuvad uurima võimalusi kooskõlastatumaks tegevuseks sotsiaalküsimustes ekspertide vahetuse, halduskoostöö, ettevõtetevahelise koostöö ja koolituse abil.

Samasugust koostööd teevad lepinguosalised rahvatervise valdkonnas.

Lepinguosalised väldivad igasugust rahvusel põhinevat, töötingimuste, töötasu ja koondamisega seotud diskrimineerimist töötajate suhtes, kes on teise lepinguosalise kodanikud ja seaduslikult elavad tema territooriumil.

Tööhõiveküsimustes hõlmab lepinguosaliste koostöö muuhulgas kutsenõustamisteenuseid ning tööhõive kavandamist ja edendamist kohalikul ja piirkondlikult tasandil.

Artikkel 6

Üleeuroopalised võrgud ja transport

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd üleeuroopalise transpordi valdkonnas, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude alal ning transpordivaldkonnas üldisemalt. Koostöö eesmärgiks on muuhulgas võimaluste otsimine selliste ühist huvi pakkuvate projektide läbiviimiseks, mis säästavad Püreneede keskkonda. Koostöö tegemisel juhinduvad lepinguosalised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 154 ja 155 sätestatud eesmärkidest.

Artikkel 7

Regionaalpoliitika

Lepinguosalised tugevdavad vastavalt oma õigusaktidele regionaalkoostööd kooskõlas Euroopa Ühenduse piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise poliitikaga.

Sel eesmärgil soodustatakse järgmisi tegevussuundi:

võimaluste uurimine kooskõlastatud tegevuseks Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi piiril asuvate piirkondade arendamisel, eesmärgiga töötada välja sarnaselt Alpide poliitikale ka Püreneede piirkonna poliitika. Selleks teeb Euroopa Ühendus Andorra Vürstiriigile ettepaneku osaleda tulevastes Interreg-tüüpi programmides samadel tingimustel kui muud kolmandad riigid,

külastuste korraldamine ning ametnike ja ekspertide vahetamine koostöövõimaluste uurimise eesmärgil,

koostöö mägipiirkondi käsitleva poliitika vallas, juhindudes ühenduse poliitikast põllumajandusmaa jätkusuutliku ja säästva kasutamise, majandusarengu ja looduskeskkonna kaitse tagamisel.

Artikkel 8

Muud koostöövaldkonnad

Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul laiendada käesolevat lepingut, sõlmides eriküsimusi käsitlevaid lepinguid.

ÜLDSÄTTED

Artikkel 9

1.   Käesoleva lepingu haldamise eest vastutab ja selle nõuetekohast täitmist jälgib koostöökomitee.

2.   Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vahetavad lepinguosalised teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise nõudmisel nõu koostöökomitees.

3.   Koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

4.   Koostöökomitee koosneb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Andorra Vürstiriigi esindajatest.

5.   Koostöökomitee teeb otsuseid ühisel kokkuleppel.

6.   Koostöökomitee eesistujaks on mõlemad lepinguosalised kordamööda vastavalt tingimustele, mis nähakse ette töökorras.

7.   Koostöökomitee tuleb kokku ühisel kokkuleppel ühe või teise lepinguosalise taotlusel. Koostöökomitee töökorras nähakse ette kohtumiste praktiline korraldus.

Artikkel 10

Lepinguosalised lepivad kokku, et kõik käesoleva lepingu rakendamisel ja tõlgendamisel nende vahel tekkivad eriarvamused esitatakse lahendamiseks koostöökomiteele.

Artikkel 11

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Artikkel 12

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda teisele lepinguosalisele saadetava kirjaliku teatega. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse kuue kuu möödumisel teate saatmise kuupäevast.

Artikkel 13

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaldamisalas oleval territooriumil ja vastavalt asutamislepingus sätestatud tingimustele ning teiselt poolt Andorra Vürstiriigis.

Artikkel 14

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma asjakohaste menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub esimeses lõigus osutatud menetluste lõpuleviimisest teatamise kuule järgneva teise kuu esimesel päeval.

Artikkel 15

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja katalaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

Hecho en Bruselas, el quince de noviembre de dos mil cuatro.

V Bruselu dne patnáctého listopadu dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Bruxelles, den femtende november to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten November zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta novembrikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Νοεμβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the fifteenth day of November in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le quinze novembre deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì quindici novembre duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada piecpadsmitajā novembrī.

Pasirašyta du tūkstančiai ketvirtų metų lapkričio penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-negyedik év november havának tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussel fil-ħmistax il-jum ta' Novembru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Brussel, de vijftiende november tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli dnia piętnastego października dwa tysiące czwartego roku.

Feito em Bruxelas, em quinze de Novembro de dois mil e quatro.

V Bruseli pätnásteho novembra dvetisícštyri.

V Bruslju, petnajstega novembra leta dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den femtonde november tjugohundrafyra.

Fet a Brussel les el dia quinze de novembre de l'any dos mil quatre.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Per la Comunitat Europea

Image

Per la Principat d'Andorra

Image


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/19


NÕUKOGU OTSUS,

23. mai 2005,

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Hispaania liikme ametisse nimetamise kohta

(2005/399/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse nõukogu 17. septembri 2002. aasta otsust 2002/758/EÜ, Euratom majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. september 2002 kuni 20. september 2006, (1)

võttes arvesse Hispaania valitsuse esitatud kandidaati,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

ning arvestades järgmist:

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Fernando MORALEDA QUÍLEZI tagasiastumisega, millest teavitati nõukogu 3. juunil 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Marcos ALARCÓN ALARCÓN nimetatakse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks Fernando MORALEDA QUÍLEZI asemel tema allesjäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2006.

Brüssel, 23. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-L. SCHILTZ


(1)  EÜT L 253, 21.9.2002, lk 9.


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/20


NÕUKOGU OTSUS,

23. mai 2005,

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Eesti liikme ametisse nimetamise kohta

(2005/400/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse nõukogu 17. septembri 2002. aasta otsust 2002/758/EÜ, Euratom majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. september 2002 kuni 20. september 2006, (1)

võttes arvesse Eesti valitsuse esitatud kandidaati,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

ning arvestades järgmist:

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Kalev KREEGIPUU tagasiastumisega, millest teavitati nõukogu 3. septembril 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Kaul NURM nimetatakse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks Kalev KREEGIPUU asemel tema allesjäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2006.

Brüssel, 23. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-L. SCHILTZ


(1)  EÜT L 253, 21.9.2002, lk 9.


Komisjon

28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/21


KOMISJONI OTSUS,

8. september 2004,

seoses meetmetega teemapargi Bioscope kasuks, mida Prantsusmaa rakendas seoses ettevõtjaga S.M.V.P – Mise en valeur du Patrimoine Culturel

(teatavaks tehtud numbri C(2004) 2686 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/401/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama oma märkusi vastavalt nimetatud artiklile (1) ja võttes arvesse neid märkusi,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Komisjon sai 27. märtsi 2001. aasta kirjas, mis registreeriti 28. märtsil 2001. aastal, kaebuse seoses võimaliku riigiabiga Alsace'i teemapargile Bioscope (edaspidi “Bioscope”). Selles kaebuses viidati ka Alsace’i Ökomuuseumile, mida käsitleti komisjoni 21. jaanuari 2003. aasta otsuses (2) ja mille kohta käesolev otsus seega ei käi.

(2)

Komisjon palus Prantsusmaalt kõnealuse meetme kohta teavet 30. märtsi 2001. aasta, 31. juuli 2001. aasta, 14. detsembri 2001. aasta, 16. juuli 2002. aasta, 17. oktoobri 2002. aasta ja 3. detsembri 2002. aasta kirjades. Prantsusmaa edastas teabe 24. juuli 2001. aasta kirjas, registreeritud komisjonis 26. juulil 2001, 28. novembri 2001. aasta kirjas, registreeritud komisjonis samal päeval, 2. juuni 2002. aasta kirjas, registreeritud komisjonis samal päeval, 25. juuni 2002. aasta kirjas, registreeritud komisjonis samal päeval, 8. juuli 2002. aasta kirjas, registreeritud komisjonis 9. juulil 2002. aastal, 21. oktoobri 2002. aasta kirjas, registreeritud komisjonis 22. oktoobril 2002. aastal ning 7. veebruari 2003. aasta kirjas, registreeritud komisjonis 10. veebruaril 2003. aastal.

(3)

29. oktoobri 2003. aasta kirjas teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada kõnealuse meetme suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi seoses kõnealuse meetmega.

(5)

26. jaanuari 2004. aasta kirjas, registreeritud samal päeval, edastas Prantsusmaa komisjonile oma märkused.

(6)

19. veebruari 2004. aasta kirjas, registreeritud samal päeval, esitas Saksa lõbustusparkide ja vaba-aja veetmise ettevõtjate ühendus (Verband Deutscher Freizeitparks und Freizeitunternehmen e.V. – edaspidi “VDFU”) komisjonile oma märkused seoses kõnealuse abiga.

(7)

24. veebruari 2004. aasta kirjas, registreeritud25. veebruaril, edastas ettevõte S.M.V.P – Mise en valeur du Patrimoine Culturel (edaspidi “SMVP”) komisjonile märkusi seoses kõnealuse abiga.

(8)

26. veebruari 2004. aasta ja 27. veebruari 2004. aasta kirjades edastas komisjon Prantsusmaale koopia VDFU ja SMPV poolt esitatud märkustest.

(9)

26. märtsi 2004. aasta kirjas, registreeritud samal päeval, edastas Prantsusmaa komisjonile oma kommentaarid VDFU ja SMVP poolt esitatud märkuste kohta.

(10)

25. augusti 2004. aasta kirjas, registreeritud komisjonis 31. augustil 2004, andis Prantsusmaa meetme kohta lisateavet.

II.   KIRJELDUS

1.   Teemapargi Bioscope projekt

(11)

Teemapargi Bioscope projekti käivitas 1994. aastal Alcase’i regioon. Projekti eesmärk on rajada selline lõbustuspark, mis oleks ühtlasi teaduslik, hariv ja mänguline ning mis keskenduks tervise, elu ja keskkonna teemale.

(12)

Alsace’i regionaalvõimude meelest peaks park võimaldama külastajatel aega veetes end harida. See peaks erinema teadusmuuseumide tavapärasest lähenemisest ja klassikalistest tehnikatest (nagu Pariisis asuv Palais de la découverte või Cité des sciences), mida ei peeta piisavalt atraktiivseiks, et täielikult täita oma algset missiooni. Erinevalt nendest, peaksid külastajad Bioscope’is nägema ajaveetmis- ja lõbustuskohta, mis võimaldab neil selle kõrvalt lisaks ka end harida vastavalt enda valitud rütmile.

(13)

Regionaalvõimud märgivad Bioscope’i loomise teise eesmärgina, mis ei ole vastuolus esimesega, ka turistide ajaveetmisvõimaluste suurendamist Alsace’is.

2.   Abisaaja valimine

(14)

Vastavalt prefektuuri 12. jaanuari 1998. aasta otsusele asutasid Alsace’i regionaalnõukogu ja Ülem-Reini ja Alam-Reini departemangude ülemnõukogud segasündikaadi SYMBIO (edaspidi “SYMBIO”), mille eesmärk on Bioscope’i teostamiseks vajalike menetluste täideviimine.

(15)

Regionaalvõimud valisid Bioscope’i haldamiseks avaliku teenuse üleandmise juriidilisele põhimõtte. (4) Riik rahastab ise krundi ostmist ja ühte osa investeerimiskuludest. Ta delegeerib pargi rajamise ja haldamise 30 aastaks kontsessionäärile, kes maksab riigile oma läbimüügi pealt kasutustasu. Kontsessiooni lõppedes lähevad varad riigile tagasi.

(16)

Bioscope’i kontsessionääri valimiseks kuulutas SYMBIO 1998. aasta septembris eraettevõtjatele välja hankekonkursi. See avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (5)

(17)

Pärast pikka valimist, mille eesmärk oli leida ettevõtja, kellel on olemas vajalikud kogemused nii pargi ehitamiseks kui ka selle haldamiseks rahuldaval viisil, otsustas SYMBIO ettevõtte Parc Asterix kasuks, mis kuulub nüüd kontserni Grévin et Compagnie. See valik konkretiseeriti 13. märtsil 2001. aastal avaliku teenuse üleandmise allkirjastamisega teemapargi Bioscope projekteerimise, rajamise ja haldamise kontsessiooni kohta SYMBIO ja ettevõtte Parc Asterix filiaali, S.V.M.P – Mise en Valeur du Patrimoine Culturel, vahel.

(18)

Selle avaliku teenuse üleandmise lisaklausel allkirjastati 9. juulil 2002. Avaliku teenuse üleandmist sellisena, nagu muudetud lisaklausliga, nimetatakse edaspidi “kontsessiooniks”.

3.   Võistupakkumise tulemusena saadud projekt – riigi osaluse tingimused (6)

(19)

Kontsessioonis on nähtud ette väike park, mille alginvesteering on 61,5 miljonit eurot ning mille eesmärk on jõuda esialgu 400 000 külastajani aastas, mis kasvaks lõpuks 800 000 külastajani aastas.

(20)

Riigi osaluse tingimused on kehtestatud kontsessioonis.

(21)

Eraldi on ette nähtud järgmised punktid:

riik annab SMVP käsutusse osade kaupa ja 30 aastaks vajalikud maad, ehk 50 hektarit. Nende kruntide omanikuks jääb riik ja riik saab need kontsessiooni lõppedes tasuta tagasi. SMVP poolt kontsessiooniperioodil ostetud, paigaldatud, ehitatud või sisseseatud hooned, ehitised ja kontsessioonid, mis kuuluvad talle ja mis on seotud pargi haldamisega, tagastatakse kontsessiooni lõppedes riigile tasuta, tingimusel et need on täielikult amortiseeritud. Vastasel juhul peab riik nende tagasisaamiseks maksma hüvitist, mis vastab nende arvestatavale jääkväärtusele,

SMVP projekteerib riigi kontrolli all teemapargi Bioscope, siis ehitab selle ja haldab seda 30 aasta jooksul,

SMVP ehitatud pargi esimese osa investeering on 61,5 miljonit eurot. Riik osaleb SYMBIO kaudu ainult esimese etapi investeeringutes kogusummaga 30,5 miljonit eurot,

hilisemad pargi uuendamisega seotud investeeringud jäävad täielikult SMVP kanda. Nende kava peab heaks kiitma riik, kes kontrollib eelkõige nende vastavust pargi pedagoogilisele suunale,

SMVP maksab riigile iga-aastast kasutustasu 2,5 % aasta brutokäibest, mis tuleneb kontsessiooni geograafilisel alal teostatud tegevusest (välja arvatud kahel esimesel kalendriaastal, ka mittetäielikul, kui kasutustasu määr on vastavalt 1 % ja 2 %), millest arvatakse maha kõikvõimalikud riigi poolt sisse nõutud kasutustasud seoses alltöövõtuga.

III.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(22)

Ametliku uurimismenetluse algatamisele eelneva kirjavahetuse jooksul märkis Prantsusmaa, et tema arvates oli avaliku sektori sekkumine antud juhul tingitud kohustusest hüvitada üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuste osutamist, mis oli usaldatud Bioscope’i haldavale kontsessionäärile.

(23)

Ametliku uurimismenetluse algatamisel väljendas komisjon järgmisi kahtlusi seoses Prantsuse riigi sekkumisega Bioscope’i kasuks ja seoses põhjendustega, mis Prantsusmaa seejärel andis.

(24)

Esmajärjekorras leidis komisjon, et on kahtlusi, kas on võimalik nõustuda Prantsusmaa mõttekäiguga seoses üldist majanduslikku huvi pakkuva teenusega, mille täitmisega peaks tegelema riigi toetusest abisaaja ettevõtte. Komisjon kahtles, kas nimetatud missioon on Prantsusmaa poolt selgelt määratletud. Ja kui oligi, kahtles komisjon, kas Prantsusmaa oli piisavalt põhjendanud nimetatud missiooniga seotud lisakulude ülemäärase hüvitamise puudumist.

(25)

Teiseks leidis komisjon, et riigipoolne toetus on ilmselt riigiabi, eelkõige seoses sellega, et ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et riik maksab abisaaja ettevõttele teemapargi haldamisteenuse eest vastavalt turuhinnale.

(26)

Kolmandaks analüüsis komisjon võimaliku abi kokkusobivust asutamislepingu erinevate sätete valguses. Komisjon jõudis järeldusele, et arvestades selle eesmärke saab võimalikku abi analüüsida ainult regionaalabiga seotud sätete või asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d sätete valguses, mis on seotud kultuuri edendamisega. Kuna Prantsusmaa ei ole selle kohta esitanud ühtegi põhjendust, väljendas komisjon kahtlust, kas vajalikud tingimused võimaliku abi lubamiseks vastavalt mõnele nimetatud sättele on täidetud.

IV.   PRANTSUSMAA MÄRKUSED SEOSES AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISEGA

1.   Üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse eest hüvitusena antava riigi abi iseloom projektile Bioscope

(27)

Oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta kinnitas Prantsusmaa taas oma positsiooni, mille kohaselt projektile Bioscope antav riigi abi ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, vaid üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuse kohustusega seotud kulude hüvitamine.

(28)

Selle väite toetamiseks meenutas Prantsusmaa alustuseks Bioscope’i loomise tingimusi, seejärel esitas pargi projekti konkreetse kirjelduse sellisena, nagu selle oli määratlenud SYMBIO koostöös SMVPga. Selles kirjelduses rõhutatakse pargi pedagoogilist suunda ja lõbustuste harivat aspekti, mis on väga erinev klassikalise lõbustuspargi atraktsioonidest. Prantsusmaa rõhutab tõsiasja, et park ei saa mingil tingimusel tulevikus seda kontseptsiooni muuta, kuna igasugune muudatus, mis muudaks tema pedagoogilist eesmärki, oleks vastuolus kontsessionääri ja riigi vahel sõlmitud lepinguga.

(29)

Järgnevalt täpsustab Prantsusmaa, mida hõlmab tema arvates Bioscope’le usaldatud üldist majanduslikku huvi pakkuv teenus.

(30)

Tema sõnade kohaselt on see ülesanne määratletud ühemõtteliselt läbi kontsessiooni, mis seob SMVPd riigiga. Prantsusmaa kinnitab seda avaldust väljavõtetega kontsessioonist, mis rõhutavad Bioscope’i sotsiaalset ja harivat eesmärki, ning teiste väljavõtetega, mis käsitlevad täpsemalt tariife, mida rakendatakse teatavate külastajate kategooriate suhtes (lapsed koos vanematega, õpilaste grupid, eakad inimesed). Prantsusmaa rõhutab muuhulgas kontrolli, mis jääb SYMBIO-le alles kontsessionääri tegevuse üle.

(31)

Prantsusmaa vaatleb ühekaupa Euroopa Ühenduste Kohtu kehtestatud kriteeriume riiklike toetuste hindamiseks selliselt, nagu need on kehtestatud Altmarki otsuses (7) seoses kulude hüvitamisega üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenuste osutamisel.

(32)

Rõhutades, et Prantsusmaad ei saa lugeda vastutavaks selle eest, et ta ei olnud nendest kriteeriumidest teadlik riigi abi määramise hetkel, kuna nimetatud kohtuotsus langetati tükk aega pärast kontsessiooni allkirjastamist, märkis Prantsusmaa, et:

avaliku teenuse kohustused on selgelt määratletud, kuna tegemist on tervikuna üldist majanduslikku huvi pakkuva teenusega,

parameetrid, mille alusel hüvitist arvutatakse, on eelnevalt selgelt määratletud, kuna need kehtestati enne kontsessiooni andmist ning sest nende põhimõte ja iseloom olid määratud kindlaks enne konkursi väljakuulutamist,

hüvitis ei ületa seda määra, mis on vajalik kulude katmiseks, mis on tekkinud seoses üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuse osutamisega, kuna sõltumatu asjatundja Rise Conseil` teostatud uuring näitas, et SMVP projekti Bioscope investeeringutasuvus on ([5–10 %] (8) kuni [10–15 %]* vastavalt prognoosidele), mis on võrdne või väiksem lõbustusparkide sektoris saadava tavalise tasuvusmääraga (11 %–15 % tulutootvate teemaparkide näitel). (9)

2.   Riigiabi olemasolu

(33)

Prantsusmaa leiab, et riigi abi Bioscope’i kasuks ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(34)

Prantsusmaa leiab lisaks eelnevale, et Bioscope ei tegele majandustegevusega. Bioscope’i tuleks käsitleda pigem alternatiivse muuseumi kui lõbustuspargina. Muuseumi, kooli või haiglana kehastaks Bioscope vaba tahet teenindada Alsace’i regiooni avalikkust.

(35)

Lisaks märgib Prantsusmaa, et Bioscope ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Prantsusmaa ei eita, et Bioscope’i projekti eesmärk on meelitada ligi külastajaid teistest liikmesriikidest peale Prantsusmaa, eelkõige Saksamaalt, mis asub väga lähedal. Kuid ta märgib, et pargi mõjuala ei ulatu kaugemale mõnesajast kilomeetrist. Seega ei saaks selle piirkonna ainsat teist lõbustusparki, Rustis asuvat Europa-Parki, käsitleda Bioscope’i konkurendina ning seda nii parkide erineva suuruse kui ka nende mõlema kontseptsiooni põhimõttelise erinevuse tõttu.

(36)

Prantsusmaa märgib muuhulgas, et laiemalt võttes ei saaks eksisteerida konkurentsi mõjutamist isegi juhul, kui Bioscope’i puhul oleks tegemist majandustegevusega, sest asjaomase tooteturg piirduks Bioscope’i endaga või igal juhul väga väikese parkide arvuga, mis asuvad temast väga kaugel. Väga vähesed turismitooted oleksid asendatavad sellega, mida pakub Bioscope. Prantsusmaa rõhutab paljusid erinevusi Bioscope’i ning Eurodisney ja Europa-Parki lõbustusparkide vahel. Ta mainib ka Hispaania parki Terra Mitica, mille kontseptsioon sarnaneks rohkem Bioscope’i omaga, kuid märgib, et praktikas on vähetõenäoline, et turistid teeksid oma valiku kahe pargi vahel, mida lahutavad tuhanded kilomeetrid.

(37)

Lisaks leiab Prantsusmaa, et avaliku võimu sekkumine Bioscope’i kasuks ei anna mingit eelist SMVP-le ega tema emafirmale Grévin et Compagnie. Prantsusmaa põhjendab oma arvamust konkursimenetluse olemasoluga, mis garanteeriks sellise pakkumise valimise, mis peegeldab turutingimusi ning sõltumatu asjatundja Rise Conseil’ teostatud detailse analüüsiga, mille tulemused näitavad, et SMVP investeeringutasuvus projekti Bioscope puhul oleks võrdne või väiksem, kui see on tavaliselt lõbustusparkide sektoris.

3.   Võimaliku riigiabi kokkusobivus asutamislepinguga

(38)

Prantsusmaa märgib, et juhul, kui riigi abi projektile Bioscope tõlgendataks kui riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, oleks see abi igal juhul ühisturuga kokkusobiv.

(39)

Esmajärjekorras märgib Prantsusmaa, et abi võib lugeda asutamislepinguga kokkusobivaks artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandi alusel.

(40)

Abi oleks kooskõlas piirkondliku riigiabi andmise juhendis kehtestatud tingimustega (10) (edaspidi “piirkondliku abi juhend”).

(41)

Komisjoni ebasoodsat vaatenurka selliselt, nagu väljendatud piirkondliku abi juhendis seoses ühele äriühingule antud üksiku ajutise abiga, mida antakse väljaspool tema poolt heakskiidetud kava, ei saa Bioscope’i puhul kohaldada, sest viimane ei ole hõlmatud ühegi sektoripoliitikaga. Lisaks esitab Prantsusmaa nimekirja abi positiivsest mõjust Alsace’i regioonile. Ta tuletab meelde, et Bioscope’i ehitamine abisaajapiirkonda on teadlikult otsustatud ja saanud ka kriitikat inimeste poolt, kes oleksid eelistanud, et projekt oleks paigutatud regioonikeskusele lähemale.

(42)

Abi vastab samuti ka kõigile teistele piirkondliku abi juhistes määratletud kriteeriumidele, eelkõige abi osatähtsuse kriteeriumile, millega seoses Rise Conseil’ uurimus näitas, et see on palju väiksem nimetatud piirkonnas lubatust.

(43)

Teiseks märkis Prantsusmaa, et abi võib lugeda asutamislepinguga kokkusobivaks artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud erandi alusel.

(44)

Prantsusmaa sõnul tuleb nimetatud termineid kultuur ja kultuuripärand tõlgendada laiemas tähenduses, hõlmates ka teaduskultuuri ja tervishoiu edendamist, mis moodustavad olulise osa inimkonna pärandist. Prantsusmaa nimetab sellega seoses Bioscope’i väljapakutud erinevaid tegevusi, mis võimaldab külastajatel täiustada oma teadmisi teaduskultuurist keskkonna ja tervishoiu valdkonnas ning parandada oma üldist heaolu.

V.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

1.   VDFU esitatud märkused

(45)

VDFU märgib oma märkuste sissejuhatuses, et lõbustusparkide sektor koosneb peamiselt väikestest ja keskmistest ettevõtetest, kes oma suuruse tõttu vajavad eriti kaitset konkurentsi kahjustamise eest. Saksamaal oleksid seda tüüpi ettevõtted teostanud oma investeeringuid ilma igasuguse riigi abita, võttes kanda väga suure riski. Mõned nendest ettevõtetest on Grévin et Compagnie tänaseks üle võtnud. Riigiabi, mis rikub konkurentsi, oleks selles sektoris eriti saatuslik, kuna tooks kaasa nendes parkides, mis toetust ei saa, tipphooajal külastajate arvu kahanemise, samas kui just tipphooajad võimaldavad pargil saavutada rentaabluse.

(46)

VDFU leiab, et Prantsuse riigi sekkumine SMVP kasuks on riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(47)

VDFU leiab, et kontsessiooni tingimuste alusel ei ole SYMBIO-l võimalik saada normaalset tulu võrreldes oma osalusega Bioscope’i investeeringus. SYMBIO on valmis rahulduma oma väikese tuluga, samas kui eraettevõtja oleks oma osaluse eest nõudnud suuremat osa tulust. Sellest lähtub, et SMVP saab omalt poolt tulu, mis on suurem kui turul normaalne. Kontsessiooni abil oleks SMVP-l võimalik saavutada koos teiste oma emafirma parkidega oluline sünergia.

(48)

Lisaks vaidlustab VDFU Prantsusmaa määratluse, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamisega. VDFU leiab, et antud juhul ei täideta ühtegi neljast eespool mainitud Altmarki tingimusest.

(49)

Bioscope’ile usaldatud üldmajanduslikku huvi pakkuva ülesande määratlus ei ole piisavalt täpne, et langeda kokku kohtu kehtestatud tingimustega selles valdkonnas. VDFU ei vaidlusta mingil moel Prantsuse ametivõimude kiiduväärt eesmärki õpetada lõbutsemise käigus, kuid leiab, et see eesmärk ei ole piisav Bioscope’ile antud üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuse ulatuse täpseks määratlemiseks. Selleks oleks tulnud kirjeldada detailselt vahendeid, millega avaliku teenust osutatakse ja välistada ennekõike pargi võimalik hilisem muutmine selliselt, et see oleks vastuolus pargi avaliku eesmärgiga. VDFU märgib, et sageli on harivaid atraktsioone ka sellistes lõbustusparkides, mida rahastatakse täielikult eravahenditest. Parim näide oleks Europa-Park, kus on Shakespeare’i teatri ja orbitaaljaama MIR koopiad ning võimaldatakse saada algteadmisi keskkonnakaitsest “neljamõõtmelise” filmi abil, mis on valminud koostöös World Wide Fund for Nature-iga (WWF).

(50)

Bioscope’i üldist majanduslikku huvi pakkuva ülesande ebatäpse määratluse tõttu leiab VDFU, et teenuste osutamisega seotud kulude hüvitamise arvutamise alused ei ole kontsessioonilepingus kehtestatud eelnevalt, objektiivselt ega läbipaistvalt. VDFU leiab, et SMVP poolt kasutustasudena makstavad summad ei ole ei kehtestatud ega põhjendatud läbipaistvalt ning ei rajane objektiivsetel kriteeriumidel.

(51)

Lisaks leiab VDFU et Bioscope’i kontsessionääri valimisel kasutatud menetluses ei olnud ei üldist majanduslikku huvi pakkuvad teenused ega selleks kasutatavad vahendid piisavalt täpselt määratletud, et oleks tagatud ülemäärase hüvituse maksmise välistamine. Seega oleks Prantsusmaa pidanud detailselt põhjendama hüvitiste summat, mille ta kontsessionäärile seoses üldmajanduslikku huvi pakkuva ülesandega on määranud, arvestades kontsessionääri kõiki rahalisi kohustusi ja tulusid, mida aga VDFU arvates ei ole piisaval määral tehtud.

(52)

Lisaks märgib VDFU, et tema arvates ei ole Prantsuse riigi abi Bioscope’ile kokkusobiv asutamislepinguga.

(53)

Esiteks märgib VDFU, et tema arvates ei saa abi olla kokkusobiv piirkondliku abi juhendiga. Kuna abi ei ole määratud komisjoni poolt heakskiidetud kava alusel, tuleks tõestada selle kasulikku mõju regiooni majandusele. Seega on VDFU sõnul geograafilises piirkonnas, kuhu Bioscope planeeritakse, juba ainuüksi Saksamaa poolel vähemalt kümme lõbustusparki. Selles valdkonnas saadud kogemused, eriti mitmete parkide läbikukkumised, nagu näiteks Hagondage/Lorraine’i park, näitavad, et suurtel investeeringutel avalikest vahenditest ei ole selles valdkonnas märkimisväärset kasulikku struktuurilist mõju regiooni majandusele.

(54)

VDFU sõnul oleks vajalik tõestada, et pargil on oluline potentsiaal regiooni kestval moel dünaamilisemaks muutmiseks ja et sellest tulenev areng kompenseerib Bioscope’i konkurente puudutavad mõjutused. VDFU sõnul oleks neid kahte tingimust korraga loogiliselt võttes võimatu rahuldada, vähemalt siis, kui järgida Prantsusmaa arutluskäiku.

(55)

Lõpuks leiab VDFU, et selleks, et Bioscope’ile antavat abi oleks võimalik asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d järgi heaks kiita, tuleks teha kirjeldatud kultuuri edendamise ja kultuuripärandi jaoks määratava abi proportsionaalsuse analüüs. Sellist proportsionaalsuse analüüsi on võimalik läbi viia ainult läbipaistvuse ja objektiivsuse tingimustel, mis sarnanevad neile, mis on vajalikud üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenuste hüvitiste proportsionaalsuse analüüsi jaoks, mida aga VDFU arvates ei ole läbi viidud, nagu täpsustatud punktides 45 ja järgnevad.

2.   SMVP märkused

(56)

SMVP märgib, et ta jagab täiesti Prantsusmaa arvamusi, mis on kokkuvõtvalt esitatud IV osas.

(57)

SMVP märgib lisaks, et tema ainus eesmärk on kontsessioonilepinguga kindlaksmääratud ülesannete täitmine. Ta juhib komisjoni tähelepanu Bioscope’i pargi tugevale eripärale. Ei temal ega ühelgi teisel tema emafirma filiaalil ei ole eelnevat kogemust sellise pargi juhtimisel.

(58)

SMVP sõnul oleks Bioscope avalik initsiatiiv, mille kontseptsiooni on määranud kindlaks ametivõimud ja mis on vaieldamatult kooskõlas üldise majandusliku huviga.

(59)

Sellise pargi projekteerimist, rajamist ja haldamist ei saa viia läbi ainult erasektor, nagu SMVP sõnul näitasid Rise Conseil’ eespool nimetatud uuringu tulemused.

(60)

Seega ei saa SMVP sõnul riigi osalemine sellist üldist majanduslikku huvi pakkuva teenuse rahastamisel, mida erasektor ilmselt ei suudaks rahuldada, olla kokkusobimatu ühenduse eeskirjadega riigiabi valdkonnas.

(61)

Lõpetuseks leiab SMVP, et riigi osalus ei ületa ühenduse eeskirjades sätestatud abi osatähtsust.

VI.   PRANTSUSMAA KOMMENTAARID HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSTE KOHTA

(62)

Prantsusmaa kommentaarid on seotud ainult VDFU märkustega.

(63)

Prantsusmaa vaidlustab VDFU väite, mille kohaselt SYMBIO investeeringutasuvus ei ole piisav. Tema arvates on SYMBIO tulu võrdne riskivabalt investeeringult saadava tuluga, mis tuleb võtta aluseks sellise asutuse tegevuse puhul, mis kuulub avalikku sektorisse. Lisaks jättis VDFU arvestamata sellega, et Bioscope tagastatakse SYMBIO-le 30 kontsessiooniaasta möödudes koos kõigi varadega, mis moonutab VDFU tehtud arvutusi.

(64)

Prantsusmaa vaidlustab ka VDFU arvamuse, mille kohaselt riigi abi Bioscope’ile ei vasta eespool nimetatud Altmarki otsuses kohtu kindlaksmääratud tingimustele. Ta kordab juba 4. osas esitatud argumente, rõhutades eelkõige seda, et tema sõnul ei ühendaks Bioscope vaba aja veetmist haridustegevusega, vaid keskenduks ainult viimasele. Ta rõhutab tõsiasja, et kontsessioon ei võimalda selles osas pargi tegevussuunda muuta. Rangelt pedagoogilise suuna rikkumist kontsessionääri poolt võib lugeda eriti raskeks rikkumiseks, andes SYMBIO-le loa võtta tarvitusele sundabinõusid, mis võivad viia kuni kontsessionääri õiguste äravõtmiseni.

(65)

Lisaks märgib Prantsusmaa et Bioscope on unikaalne projekt, mis ei konkureeri tema sõnutsi mitte ühegi Saksa teemapargiga. Tema sõnul on VDFU esitatud näide kultuurilisest tegevusest, mida need pargid pakuvad vaba aja veetmisega seotud tegevuse kõrval, teisese tähtsusega. Pealegi asub Saksamaal ainult Europa-Park Bioscope’ist vähem kui kolmetunnise autosõidu kaugusel.

(66)

Prantsusmaa vaidlustab lisaks ka VDFU analüüsi seoses riigiabi kokkusobivusega piirkondliku abi juhisega. Prantsusmaa leiab, et tema arutluskäigus seoses abi regionaalse mõjuga ei ole vastuolusid. Juhul, kui riik saavutaks oma eesmärgi, oleks abil positiivne mõju regioonile ja riigi vahendeid ei raisata. Ta meenutab paljusid Bioscope’ile omistatud positiivseid mõjusid kohalikule majandusele. Lisaks seab ta kahtluse alla VDFU argumendi, mille kohaselt Bioscope võiks Saksa pargid jätta ilma külastajatest, kes on vajalikud, et nende ettevõtmised oleksid tasuvad. Ainus park Saksamaal on Europa-Park, mis on Bioscope’ile piisavalt lähedal, et võiks mõjutada turistide valikut. Selle pargi aastane külastajate arv (Prantsusmaa andmetel 3,3 miljonit) on selline, et oleks väheusutav, et tema ellujäämine sõltub hüpoteetilisest aastasest külastajate kõrghetkest.

(67)

Lõpuks tuletab Prantsusmaa meelde, et Bioscope’i kultuuriline eesmärk ühtib tema sõnul täielikult tema avaliku ülesandega.

VII.   HINDAMINE

1.   Abi olemasolu

(68)

Meede moodustab riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses siis, kui ta annab valikulise konkurentsieelise ühele või mitmele ettevõtjale ja seda riigi ressursside arvel, nii et see mõjutab või ähvardab mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Käesolevas osas uurib komisjon selle määratluse kõiki nelja kriteeriumi eraldi.

(69)

Ei ole kahtlust, et meede on selektiivne, kuna sellest saab kasu ainult üks ettevõte: SMVP.

(70)

Riigi sekkumine Bioscope’i kasuks hõlmab rahaliste vahendite ülekandmist SYMBIO poolt, mis on kohalikke omavalitsusi ühendav asutus. Seega kasutab ta selgelt riigi ressursse.

(71)

Prantsusmaa jääb oma seisukoha juurde, et Bioscope on niivõrd spetsiifiline park, et see ei asenda kuidagi teistes parkides pakutavat, eriti selle ainsa pargi pakutavat, mis tema sõnul asub tema mõjupiirkonnas. Riigi poolt sellele projektile määratud toetus ei saa seega mõjutada külastajate voolu ja seega ei ole sellel mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

(72)

Komisjon tunnistab, et Bioscope’i väljapakutud tegevus on väga erinev sellest, mida pakuvad tavalised lõbustuspargid. Seega ei ole võimalik asendada Bioscope’i külastust mõne klassikalise lõbustuspargi külastusega, mis vähendab oluliselt külastajate arvu, mida Bioscope võiks viimastelt üle võtta.

(73)

Komisjon leiab siiski, et sellest erinevusest ei piisa, et välistada absoluutselt igasugune asendamise vorm. Kui inimesed peavad otsustama oma vaba aja veetmise üle, ei tee nad oma valikut alati sama tüüpi tegevuste vahel. Seega võivad nad otsustada minna loomaaia asemel ujulasse, samas kui loomaaiakülastuse sisu on lõbustusena ujulaskäigust väga erinev. Samuti juhtub sageli, et vanemad otsustavad minna perega muuseumi isegi siis, kui lapsed oleksid eelistanud minna tivolisse.

(74)

Komisjon leiab, et Bioscope’i külastus võib tõesti olla teatav alternatiiv Saksa lõbustusparkide külastamisele, olgugi et piiratud osas.

(75)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et antud juhul mõjutab meede tõenäoliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ja vastab seega vastavale kriteeriumile.

(76)

Selleks, et määrata kindlaks, kas meede annab SMVP-le konkurentsieelise, peab komisjon kontrollima, kas riigi sekkumine võimaldab ettevõttel olla paremas situatsioonis kui see, millises ta oleks olnud turujõudude vaba tegutsemise korral.

(77)

Riigipoolse rahalise sekkumise olemasolu ei ole piisav tingimus järeldamaks, et ettevõtte jaoks, kes sellest sekkumisest kasu saab, on olemas eelis. Riigipoolne sekkumine võib toimuda samas olukorras, millega oleks nõustunud erainvestor turumajandustingimustes. Seega ei ole see eelis asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(78)

Antud juhul muutub riigipoolse sekkumise analüüsi iseloom erakordselt keerukaks seoses kontsessiooni juriidilise iseloomuga, mis kehtestab kummalegi poolele väga ebaproportsionaalsed õigused ja kohustused.

(79)

Kokkuvõtvalt võib majanduslikust seisukohast järeldada, et Bioscope’i projekti investeerivad mõlemad pooled, kuid erinevate riskiastmetega. SYMBIO, kes esindab avalikku võimu, riskib väga vähesega, samas kui SMVP võtab enda kanda suurema osa äririskist. Loomulikult teenib see investor, kes vähem riskib, vähem kui see, kes riskib rohkem.

(80)

Analüüs peab seega kontrollima eelkõige vastavate investeeringute tasuvusmäära vastavust.

(81)

Komisjon märgib, et selle analüüsi teostas sõltumatu asjatundja Rise Conseil, kelle järeldused edastas Prantsusmaa.

(82)

See analüüs järeldab, et projekti Bioscope tasuvus ei ole SMVP jaoks suurem kui samasuguse investeeringutasuvus projektide puhul, mis põhinevad täielikult erakapitalil. Samuti järeldatakse, et projekti Bioscope tasuvus SYMBIO jaoks on võrreldav riskivabade investeeringutasuvusega. See näitab, et asjaomaste investorite tasuvusmäär kattub teataval määral turu tasuvusmääraga.

(83)

Kuid see analüüs on rajatud tõsiasjale, et riigi investeering on oluliselt erinev SMVP omast. Selleks, et erainvestori põhimõte turumajanduses oleks rahuldatud, peaks olema võimalik, et mõni erainvestor, võib-olla teistsugune kui pargi haldaja, oleks tõenäoliselt samuti valmis tegema riigi investeeringuga võrreldava investeeringu.

(84)

Vastavalt SMVP enda märkustele on väga tõenäoline, kui mitte kindel, et projekti ei ole võimalik ilma SYMBIO osaluseta sellisel kujul käivitada. See kipub näitama, et SYMBIO osalust ei oleks olnud võimalik erainvestori osalusega asendada, isegi mitte identsetes tingimustes (riski puudumine, mis on seotud väiksema tulususega). Komisjon leiab, et see ei ole tingimata vastuolus Rise Conseil’ uurimuse tulemustega, kuna on võimalik, et riigil on erakorralisi juriidilisi vahendeid, mis võimaldavad tal sekkuda tingimustel, mis ei pruugi eraettevõtjatel olla kättesaadavad.

(85)

Eelnevat arvestades ei saa komisjon seega välistada, et SMVP-l on eelis.

(86)

Kohtu otsus eespool mainitud Altmarki kohtuasjas viitab neljale kumulatiivsele tingimusele, mille alusel on võimalik pärast nende täitmise kontrollimist lugeda meedet üldist majanduslikku huvi pakkuva teenusega seotud kulude hüvitamiseks ning pääseda selle alusel konkurentsieeliseks liigitamisest.

(87)

Esimene neist tingimustest on, et “abisaaja ettevõtte ülesandeks oli tõesti avaliku teenuse kohustuste täitmine ja [et] need kohustused olid selgelt määratletud”.

(88)

Komisjon seadis ametliku uurimismenetluse algatamisel kõnealuse juhtumi korral kahtluse alla selle konkreetse tingimuse täitmise.

(89)

Pärast Prantsusmaa ja kolmandate isikute edastatud teabe analüüsimist leiab komisjon, et see kahtlus on endiselt püsima jäänud.

(90)

Komisjon leiab ennekõike, et Bioscope’i pedagoogiline ja üldhariduslik eesmärk sellisena, nagu see on kontsessiooni sissejuhatavas osas sõnastatud, on liiga üldine, et seda lugeda avaliku teenuse ülesande selgeks määratluseks. See määratlus on ennekõike liiga üldsõnaline, et selle alusel hinnata mis tahes kulusid.

(91)

Lisaks leiab komisjon, et Prantsusmaa argument, mille kohaselt kontsessioon esindab tervikuna avaliku teenuse kohustuse määratlust ei ole samuti vastuvõetav. Kõnealune kontsessioon sisaldab mitmeid artikleid, mis oleksid olnud identsed, kui Bioscope’il ei oleks ka vähimat pedagoogilist ega hariduslikku eesmärki, ja mis ei saa seega pretendeerida avaliku teenuse ülesande määratlemisele. Seega oleks vajalik määratleda vähemalt kontsessiooni artiklid, mis viitavad sellele hariduslikule ülesandele. Komisjon leiab, et selle kohta ei ole artiklit, kus see oleks piisavalt täpset määratletud, välja arvatud võib-olla teatavate kasutajate kategooriate suhtes kohaldatavaid eritariife käsitlevad artiklid, mida on käsitletud punktis 92.

(92)

Lõpuks leiab komisjon, et Prantsusmaa nimetatud kontsessiooni artiklid, milles käsitletakse teatavate külastajate kategooriate suhtes kohaldatavaid eritariife võivad ehk tõesti olla aluseks üldist majanduslikku huvi pakkuva avaliku teenuse määratlemisel. Kuid on selge, et need artiklid kirjeldavad ainult murdosa Bioscope’i tegevusest. Kui neid tõsta esile selleks, et määratleda üldist majanduslikku huvi kandvat ülesannet, ei põhjendaks selle ülesande ulatus kogu projekti käsitlemist avaliku teenuse projektina. Lisaks on nende artiklitega seotud avaliku teenuse ülesande ulatus ebaselge. Isegi toetuseta parkide puhul on tavaline kehtestada teatavate kasutajate kategooriate suhtes eritariife. Tegemist on väga levinud äritavaga.

(93)

Eelnevat arvestades leiab komisjon, et ei saa välistada eelise olemasolu abisaajast ettevõttele ja et seda eelist on ainult osaliselt võimalik mõista üldist majanduslikku huvi pakkuva ülesandega seotud kulude hüvitamisena.

(94)

Komisjon ei saa seega välistada riigiabi olemasolu SMVP kasuks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Sellest hoolimata näidatakse VII osa punktis 2, et kuigi meetme näol on tegemist riigiabiga, sobib see kokku asutamislepinguga.

2.   Abi kokkusobivus

(95)

Komisjon märgib, et abi anti investeerimisprojektile, mis asub ebasoodsas piirkonnas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses (Alsace’i kaalisoola kaevandused). Tegemist on ad hoc abikavaga, kuna see ei kuulu ühegi komisjoni poolt eelnevalt heakskiidetud abikavasse.

(96)

Selliseid investeerimisprojekte võib vahel analüüsida mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi valguses, mis on suunatud piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele. Antud juhul vastab abi määramise kuupäev kontsessiooni lisaklausli allkirjastamisele, mis oli 9. juuli 2002, ning on võimalik kohaldada mitut valdkonda hõlmav raamprogramm avaldati aastal 1998. (11) Kõnealust raamprogrammi nimetatakse edaspidi “raamprogrammiks”.

(97)

Raamprogrammi punkt 2.1 piirab oma rakendusala teatavate projektidega, kontrollides ühe kriteeriumi täitmist kahest.

(98)

Esimene kriteerium koosneb ise kokku kolmest kriteeriumist:

projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 50 miljonit eurot,

kumuleeritud abisummade osatähtsus peab olema vähemalt 50 % ulatuslikele projektidele määratud piirkondliku abi ülempiirist vaatlusaluses piirkonnas,

abi loodud või säilitatud töökoha kohta peab olema vähemalt 40 000 eurot.

(99)

Käesolevas punktis näidatakse, et projekti kogumaksumus on [60–65]* miljonit eurot, et abi osatähtsus on [7–8 %]*, samas kui ülempiir antud piirkonnas on 10 % ja et abi brutoekvivalent on [5–10]* miljonit eurot, mis vastab 105 loodava töökoha puhul [45 000–95 000]* euro suurusele abile töökoha kohta.

(100)

Seega saab raamprogrammi kohaldada.

(101)

Selleks, et määratleda, kas abi on kokkusobiv raamprogrammis kehtestatud kriteeriumidega, peab komisjon esiteks välja arvutama abi osatähtsuse. Seda osatähtsust tuleb järgnevalt võrrelda osatähtsuse ülempiiriga, mis on saadud raamprogrammi punktis 3.10 antud valemi kohaselt.

(102)

Toetusena määratud abi osatähtsus saadakse toetuse summa jagamisel abikõlblike kuludega. Kui abi määratakse muul kujul kui toetusena, tuleb kõigepealt arvutada toetusekvivalent ja alles siis jagada abikõlblike kuludega.

(103)

Antud juhul on riigi poolt antud abi mitmetahuline. See sisaldab toetuselemente, kuid ka teisi, positiivseid ja negatiivseid elemente, mis tulenevad kummagi kontsessiooniosalise õigustest ja kohustustest. Abi toetusekvivalendi väljaarvutamisel on vajalik arvestada kõiki neid elemente.

(104)

Järgnev tabel annab ülevaate kõnealuse kontsessiooni põhimõtetest ning nende positiivsest või negatiivsest mõjust SMVP-le määratud abile.

Kontsessiooni põhimõte

Mõju SMVP-le

Riigi osalus alginvesteeringus

Positiivne

Krundi käsutusseandmine

Positiivne

Kasutustasu maksmine riigile

Negatiivne

Varade tagastamine riigile kontsessiooni lõppedes

Negatiivne

(105)

Abi brutoekvivalendi arvutamiseks on kohane määrata iga elemendi suurus ja need omavahel liita. Elementide suuruse määramiseks kasutas komisjon enda käsutuses olevat teavet, eelkõige Rise Conseil’ aruandes sisalduvat teavet.

(106)

Riigi osalust alginvesteeringus on kerge hinnata: see on 30,5 miljonit eurot. Riigi osalus kantakse üle osamaksetena, mis on jaotatud 10 aastale. Seega on kohane seda ajaldada. Selleks kasutas komisjon viite- ja ajaldamismäära, mida ta oli soovitanud Prantsusmaale abi määramise kuupäeval. See määr on 5,06 %. Seda kasutatakse kõigis järgnevates arvutustes.

(107)

Riigi osaluse ajaldatud väärtus alginvesteeringus on 25,933 miljonit eurot.

(108)

Lisaks on kohane märkida, et see on riigi ainus panus abina Bioscope’i investeeringus. Ülejäänud investeeringud on täielikult SMVP kanda.

(109)

Krundi kasutusseandmine, see tähendab SMVP poolt maksmata rendi väärtust on hinnatud 6,718 miljonile eurole. See arvutus rajaneb Bioscope’i lähedal asuvas Pulversheimi tegevuspiirkonnas pakutavate kruntide hinnal (10 kuni 12 eurot/m2) ja 8 % aastasel krundi rendimääral, mille määras Prantsusmaa maksuamet (Direction générale des Impôts).

(110)

SMVP poolt SYMBIO-le makstud kasutustasu koguväärtust on hinnatud 7,295 miljonile eurole. See väärtus rajaneb käibel, mida Bioscope nägi ette oma komisjoni edastatud äriplaanis.

(111)

Varade riigile tagastamise mõju on keerulisem hinnata. On selge, et selle tagajärjed on SMVP-le ebasoodsad. Klassikalise toetuse situatsioonis on abisaaja oma investeeringu omanik ja jääb selleks, seega saab ta sellest täielikku kasu. Ehk ta võib selle turul maha müüa. Antud juhul tagastatakse 30 kontsessiooniaasta lõppedes Bioscope riigile täielikult koos kõigi varadega. (12) Klassikalise situatsiooniga võrreldes kaotab SMVP seega vara väärtuse selles suuruses, mis vastab hinnale, millega ettevõte oleks saanud selle turul maha müüa (loomulikult ajaldatud võrreldes alguskuupäevaga).

(112)

Komisjon leiab seega, et SMVP poolt kaotatavat müügihinda võib kasutada kontsessiooniga ettenähtud varade riigile tagastamise negatiivset tagajärgede hindamiseks.

(113)

Selle müügihinna väljaarvutamiseks kasutati kahte erinevat meetodit: enne intresside ja maksude mahaarvamist saadava äritegevuse kogukasumi kordarvumeetodit ja vabade rahavoogude meetodit.

(114)

Esimene meetod seisneb ettevõtte väärtuse määramises enne intresside ja maksude mahaarvamist normatiivse äritegevuse kogukasumi kordarvu alusel. Kordarv sõltub sektorist ja seda hinnatakse hiljutiste tehingute baasil, mille finantsandmed on avalikuks tehtud.

(115)

Ettevõtte Rise Conseil’ analüüs kordarvude väärtuste kohta, mis esinesid sektori hiljutistes tehingutes, mille kohta on avalikustatud piisavalt finantsandmeid, näitab kordarve, mis varieeruvad 6,3st (13) 13,25ni, (14) andes keskmiseks 8,71.

(116)

Selle kordarvude meetodi rakendamisel on Bioscope’i ettevõtte väärtus [15–20]* miljonit eurot. (15)

(117)

Teine meetod seisneb ettevõtte normatiivse vaba rahavoo määratlemises kontsessiooni sõlmimisele järgneval perioodil ning arvestamises, et ettevõtte väärtus võrdub sellise hüpoteetilise ettevõtte väärtusega, mille rahavood on pidevalt sellisel tasemel.

(118)

Selle arvutamiseks tuleb määrata pideva rahavoo näitaja.

(119)

Ettevõtte Rise Conseil’ uurimuse alusel hiljutiste tehingute finantsanalüüsi kohta on see näitaja 1 % (16)–3,5 %, (17) mis teeb keskmiseks 2,2 %.

(120)

Lisaks arvestatakse tavaliselt, et pideva rahavoo näitaja on majanduskasvu näitajaga samas suurusjärgus. Prantsusmaal majanduskasv on viimastel aastatel olnud 1 %–3 %, seega leiab komisjon, et pideva rahavoo näitajaks võib võtta 2,2 %.

(121)

Selle meetodi rakendamine eespool mainitud hüpoteeside puhul annab ettevõtte väärtuseks [15–20]* miljonit eurot. (18) See väärtus on eelnevale lähedane, mis viitab nende kahe majandusliku lähenemise koherentsusele.

(122)

Selleks, et mitte eelistada ühte majanduslikku lähenemist teisele, võttis komisjon pargi väärtuseks kahe saadud väärtuse aritmeetilise keskmise, mis on [15–20]* miljonit eurot.

(123)

Abi brutoekvivalent on seega 25,933+6,718–7,295– [15–20]* = [5–10]* miljonit eurot.

(124)

Abi osatähtsuse arvutamiseks on kohane lähtuda abikõlblikest investeeringutest.

(125)

Projekti Bioscope’i investeeringud koosnevad kahest olulisest osast: alginvesteering, mis on vajalik pargi avamiseks ja hilisemad investeeringud, mille teostamine on vajalik pargi atraktiivsuse säilitamiseks.

(126)

Kontsessioonis mainitakse neid mõlemaid. Kontsessioon määrab esimese investeeringu väärtuseks 61,5 miljonit eurot, mille katmine on jagatud SYMBIO ja SMVP vahel. Nende investeeringute ajaldatud väärtus on 49,985 miljonit eurot. Kuid kontsessioonis ei ole kindlaks määratud hilisemate investeeringute väärtust, vaid ainult viidatud, et need peavad olema sellised, mis võimaldaksid pargi atraktiivsust säilitada. Hilisemad investeeringud peavad olema SYMBIO poolt heaks kiidetud ja need kannab täielikult SMVP.

(127)

Selleks, et määrata hilisemate investeeringute väärtust, võttis komisjon aluseks SYMBIO heakskiidetud SMVP äriplaani.

(128)

Hilisemate investeeringute ajaldatud koguväärtus on [25–35]* miljonit eurot. Komisjon leiab, et selle väärtuse hinnang on tagasihoidlik, kuna nende investeeringute keskmine väärtus viimase 10 kontsessiooniaasta jooksul, mil Bioscope toimib plaanipäraselt, on ainult 14 % käibest, samas kui sektori keskmine on Prantsusmaal 16 %–25 % käibest. (19) Julge hindamise korral oleksid need kõrgemad ja seega väheneks abi arvestatav osatähtsus. Seega võib komisjon võtta aluseks tagasihoidlikuma hinnangu.

(129)

Hilisemate investeeringute [25–35]* miljonist eurost võttis komisjon arvutuse aluseks ainult selle osa, mis vastab investeeringutele uutesse atraktsioonidesse, see tähendab Bioscope’i tegevuse laiendamisse, mis on [15–20]* miljonit eurot, välja arvatud investeeringud hoolduseks või väljavahetamiseks, mis on vastavalt [10–15]* miljonit eurot. Ainult esimesed neist kulutustest vastavad alginvesteeringutele piirkondliku abi juhendi tähenduses (piirkondliku abi juhendi punkt 4.4).

(130)

Abikõlblike kulude arvutamise aluseks on seega 49,585 miljonit eurot esimese investeeringute osa kohta, lisaks [15–20]* miljonit eurot teise osa kohta, ehk [65–70]* miljonit eurot.

(131)

Seejärel lahutas komisjon nendest kuludest osa, mis seondub atraktsioonide käivitamise tegevusega, mis ei ole abikõlblik vastavalt piirkondliku abi juhendi punktile 4.5. Prantsusmaa edastatud täpses kirjelduses esimese osaga seotud kulude kohta moodustab see tegevus 5 % kogukuludest. Komisjon leidis, et sama kehtib ka järgmiste osade kohta. Abikõlblikud kulud piirkondliku abi juhendi tähenduses vastavad järelikult 95 %le [65–70]* miljonist eurost, mis on [60–65]* miljonit eurot.

(132)

Abi osatähtsus abi brutoekvivalendina on seega 7,279/[60–65]* = [10–12]* %.

(133)

Abi osatähtsus abi netoekvivalendina vastab väärtusele, mis on arvutatud äriplaani lineaarse amortisatsiooni prognoosi ning komisjoni Prantsusmaale soovitatud viite- ja ajaldamismäära alusel, mis on [7–8]* %. (20)

(134)

Raamprogrammi punktis 3.10 ettenähtud valemi kohaselt on vastuvõetava osatähtsuse ülemmäär seotud nelja teguriga.

(135)

Esimene tegur, mida märgime tähega R, on vaatlusaluses abipiirkonnas suurte ettevõtjate toetamiseks heakskiidetud abi maksimaalne osatähtsus. Antud juhul R=0,10.

(136)

Teine tegur, mida märgime tähega T, on konkurentsifaktor.

(137)

Raamprogrammi punktis 3.3 on sätestatud: “selleks, et määratleda, kas asjaomane (ala-)sektor kannatab või mitte struktuurilise liigse tootmisvõimsuse all, võtab komisjon ühenduse tasandil aluseks keskmise tootmisvõimsuse kasutamismäära tööstuslikus tootmises tervikuna ning kõnealuse (ala-)sektori tootmisvõimsuse kasutamismäära vahe”. Liigse tootmisvõimsusega on tegemist siis, kui viimase viie aasta jooksul on tootmisvõimsuse kasutamine kõnealuses (ala-)sektoris 2 protsendipunkti võrra väiksem keskmisest tootmisvõimsuse kasutamisest tööstuslikus tootmises tervikuna. Kui vahe on suurem kui 5 protsendipunkti, on tegemist tõsise struktuurilise liigse tootmisvõimsusega.

(138)

Nagu komisjon oma eelnevates otsustes juba märkis, (21) ei ole võimalik võrrelda tööstussektorit teenindussektoriga, näiteks lõbustusparkide sektori või mõnega selle alasektoritest. Seega ei saa kohaldada kvantitatiivset kriteeriumi, mida kirjeldatakse punktis 137.

(139)

Piisavate andmete puudumisel võimsuse kasutamise kohta on raamprogrammi punktis 3.4 sätestatud, et komisjon uurib, kas arutluse all olevad investeeringud on teostatud kahaneval turul. Selleks võrdleb komisjon kõnealuse toote või toodete nähtavat tarbimist kogu tööstusliku tootmise kasvumääraga.

(140)

Perioodil 1997–2002 oli kogu tööstusliku tootmise kasvumäär Euroopa majanduspiirkonnas 4,8 %. (22)

(141)

Ei ole kerge leida lõbustusparkidega seotud tarbimise kasvu kohta andmeid kogu ühenduses.

(142)

Prantsusmaa selle osa sektori kasvumäär, kus asub Bioscope, on eriti kõrge.

(143)

Prantsuse Senati aruande kohaselt (23) on lõbustusparkide tegevus Prantsusmaal kasvanud kümne aastaga üheksa korda, mis tähendab keskmiselt 25 % kasvu. Tulevikus peaks sama aruande kohaselt sektori kasv aeglustuma, kuid jääma endiselt vahemikku 4 %–8 %.

(144)

Komisjon leiab, et Prantsusmaa jaoks väljaarvutatud näitajaid võib kõnealuse juhtumi puhul võtta analüüsimisel aluseks, eelkõige sel põhjusel, et Alsace’i lähedal asuvate liikmesriikide, mis ainukesena asuvad Bioscope’i mõjupiirkonnas, olukord asjaomases valdkonnas on Prantsusmaaga sarnane. (24)

(145)

Eelnevat arvestades leiab komisjon, et investeeringut ei teostata kahaneval turul.

(146)

Lisaks on Grévin et Compagnie’ turuosa asjaomase toote turul ehk lõbustusparkide turul tunduvalt väiksem kui 40 %. Näiteks oli eespool mainitud Senati aruande kohaselt kontserni poolt vastuvõetud külastajate koguarv 2002. aastal 5 miljonit inimest erinevalt Disneyland Paris pargist, kus see arv oli 13,1 miljonit.

(147)

Rakendades raamprogrammis ettenähtud vastavustabelit, leiab komisjon, et T=1.

(148)

Kolmas tegur, mida märgime I-ga, on kapitali/töö suhtarv. Tegemist on seosega projekti abikõlblike kulude ja selle projektiga loodud töökohtade arvu vahel. Antud juhul on abikõlblikud kulud [60–65]* miljonit eurot ja otseste loodud täiskohaga töökohtade arv 105. Nende kahe väärtuse suhtarvu alusel saab umbes [600 000–650 000]* eurot loodud töökoha kohta. Raamprogrammis antud vastavustabelit rakendades järeldame, et I=0,8.

(149)

Neljas tegur, mida märgime Mga, on regionaalse mõju faktor. See faktor on alati suurem või võrdne 1ga.

(150)

Eelnevaid kaalutlusi arvestades võib järeldada, et vastuvõetava osatähtsuse ülempiir on suurem või võrdne 0,10 × 1 × 0,8 × 1 = 8 %.

(151)

Kuna abi osatähtsus on [7–8]* % ja vastuvõetava osatähtsuse ülemmäär on suurem või võrdne 8 %ga, on abi osatähtsus kooskõlas raamprogrammis sätestatuga.

(152)

Eelnevat arvestades järeldab komisjon, et abi on kokkusobiv piirkondliku abi juhendiga ja seega ka ühisturuga vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

(153)

Komisjon tuletab sellegipoolest meelde, et see positiivne hinnang rajaneb pargi projekti ja kontsessiooni praegusel olukorral selliselt, nagu seda on komisjonile kirjeldatud. Kui park peaks muutma oma tegevussuunda või kui riigi osalust muudetakse olulisel määral, tuleb komisjoni tehtavatest muudatustest teavitada, et ta saaks neid uuesti analüüsida riigiabiga seotud ühenduse sätete valguses.

(154)

Komisjon ei otsusta ennatlikult selle üle, kas SMVP-le Bioscope’i rajamise ja haldamise kontsessiooni andmise aluseks olnud menetlus oli vastavuses ühenduse õiguse eeskirjade ja põhimõtetele. Komisjon jätab endale õiguse võtta selle suhtes vajaduse korral asjakohased meetmed,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meede, mida Prantsusmaa rakendas ettevõtte S.M.V.P – Mise en Valeur du Patrimoine Culturel suhtes ja mille tingimused on määratletud avaliku teenuse üleandmise lepingus, mille objektiks on teemapargi BIOSCOPE projekteerimise, rajamise ja haldamise kontsessioon ning mille sõlmisid ühelt poolt SYMBIO ja teiselt poolt ettevõte S.M.V.P – Mise en Valeur du Patrimoine Culturel sellisena, nagu muudetud 9. juuli 2002. aasta lisaklausliga, on riigiabi, kuid siiski kokkusobiv ühisturuga vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 8. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  ELT C 20, 24.1.2004, lk 6.

(2)  ELT C 97, 24.4.2003, lk 10.

(3)  Vt joonealust märkust 1.

(4)  Avaliku teenuse menetlus on reguleeritud vastavalt territoriaalsete haldusüksuste üldseadustiku artiklitele L.1411-1 ja järgnevatele.

(5)  EÜT S 168, 1.9.1998, 113001.

(6)  Riigi all mõeldakse järgnevalt Alsace’i, Ülem-Reini ja Alam-Reini territoriaalseid haldusüksusi.

(7)  Kohtu otsus 24. juulist 2003 kohtuasjas C-280/00, Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg v. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, keda esindab Oberbundesanwalt beim Bundesverwaltungsgericht, EKL, lk I-7747.

(8)  Käesolevast tekstist on välja jäetud konfidentsiaalset infot sisaldavad osad. Need osad on märgitud nurksulgude ja tärniga.

(9)  See konstateering vastab Prantsusmaa arvates korraga kahele viimasele Altmarki otsusega kehtestatud neljast kriteeriumist.

(10)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9. Muudetud juhend (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5).

(11)  EÜT C 107, 7.4.1998, lk 7.

(12)  Tegelikult jääb Bioscope isegi stricto sensu riigi omandiks kogu kontsessiooni jooksul, kuid selle omandi mõju on majanduslikult reaalselt tunda alles kontsessiooni lõpus, kus kontsessionäär peab varast ilma kompensatsioonita lahti ütlema.

(13)  Parques Reunidos müük (Allikas: Rise Conseil’ aruanne, milles tsiteeritakse Adventi Interneti-lehekülge).

(14)  Tussauds müük (Allikas: Rise Conseil’ aruanne, milles tsiteeritakse väljaannet Les Echos kuupäevast 9.12.2003 ja väljaannet Daily Telegraph kuupäevast 23.2.2003).

(15)  See arvutus rajaneb enne intresside ja maksude mahaarvamist saadaval kasumil, mida näeb ette Bioscope’i äriplaan, millest on lahutatud prognoositav rent, mida ettevõte peaks krundi kasutamise eest maksma, arvestades seda, mida oleks kohustatud maksma võimalik ostja, kes seda krunti rendiks, ilma omakorda uut abi saamata.

(16)  Ettevõtte Gruppo banca sella analüüs Ebizcuss.com ja International Computer ühinemise kohta.

(17)  Ettevõtte CIC Securites analüüs Avenir France börsinimekirja võtmise kohta.

(18)  Ka siin võtab arvutus arvesse võimaliku ostja vajadust maksta krundi eest renti.

(19)  Allikas: Rise Conseil’ uurimus.

(20)  See arvutus põhineb hüpoteesil, et kui ettevõte saaks tõesti oma vara kontsessiooni lõpus maha müüa, mõjutaks müügihinda täielikult ettevõtte kasum, mis kuuluks sel juhul ettevõtte tulumaksu alla, mis kahandaks SMVP jaoks müügikasumit. Kui seda mõju mitte arvestada, oleks toetusekvivalent veelgi väiksem.

(21)  Vt komisjoni 7. augusti 2001. aasta otsust juhtumi N 229/01 puhul – Itaalia – Abi Pompei Tech World SpA lõbustuspargi loomise projektile (EÜT C 330, 24.11.2001, lk 2).

(22)  Vt komisjoni 20. aprilli 2004. aasta otsust juhtumi N 611/2003 puhul – Saksamaa – (Sachsen-Anhalt) Abi investeeringutele e-glass AG kasuks.

(23)  2004. aasta eelarve eelnõu – III köide – Lisa 20: Turism. Osa VI “Lõbustuspargid Prantsusmaal”. Kättesaadav senati Interneti-leheküljel: http://senat.fr/rap/l03-073-320/l03-073-32029.html

(24)  Vastavalt eespool mainitud Prantsuse Senati aruandele asub Prantsusmaa kohe Belgia ja Saksamaa kõrval, mis mõjutab majanduslikult lõbustusparkide sektorit.


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/34


KOMISJONI OTSUS,

23. mai 2005,

vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõliga seotud erakorraliste meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1454 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/402/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja nähakse ette toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt peab komisjon peatama inimeste tervist tõsiselt ohustada võiva toidu või sööda turule viimise või võtma muid asjakohaseid ajutisi meetmeid, kui seda riski ei saa rahuldavalt juhtida asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmetega.

(2)

Vastavalt komisjoni 21. jaanuari 2004 otsusele 2004/92/EÜ vürtspaprika ja vürtspaprika toodetega seotud erakorraliste kaitsemeetmete kohta (2) on liikmesriigid kontrollinud kemikaalide sudaan I, sudaan II, sudaan III ja sarlakpunase (sudaan IV) esinemist. Kõnealuseid aineid on leitud vürtspaprikas ja vürtspaprikatoodetes, samuti kurkumas ja palmiõlis. Kõikidest leidudest on teatatud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 kohaselt.

(3)

Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) on liigitanud sudaan I, sudaan II, sudaan III ja sarlakpunase (sudaan IV) 3. kategooria kantserogeenideks.

(4)

Tulemused viitavad võltsingule, mis on tervisele tõsiselt ohtlik.

(5)

Arvestades terviseohu tõsidust, tuleb säilitada otsusega 2004/92/EÜ ettenähtud meetmed ja laiendada neid kurkumale ja palmiõlile. Lisaks sellele tuleb arvestada võimaliku kaupade kolmnurkliikumisega, eriti toiduainete puhul, mille jaoks ei ole ametlikku päritolutõendit. Rahva tervise kaitsmiseks tuleb nõuda, et vürtspaprika ja vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli ühendusse mis tahes kujul imporditavatel inimtoiduks ettenähtud saadetistel oleks kaasas asjaomase importija või toidukäitleja analüüsi aruanne, mis tõendab, et saadetis ei sisalda värvaineid sudaan I, sudaan II, sudaan III või sarlakpunane (sudaan IV).

(6)

Vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli saadetistega kaasas olev analüüsi aruanne peab olema dokumendi välja andnud riigi pädevate asutuste poolt kinnitatud originaaldokument. Käesolevate meetmete eesmärgiks on parandada dokumendiga pakutavaid tagatisi.

(7)

Liikmesriigid peaksid pisteliselt võtma impordiks ettenähtud või juba turul oleva(te) vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli proove ja neid analüüsima.

(8)

Tuleb anda korraldus võltsitud vürtspaprika, vürtspaprikatooted, kurkuma ja palmiõli hävitada, et vältida nende sattumist toiduahelasse.

(9)

Kuna käesolevas otsuses sätestatud meetmed avaldavad mõju liikmesriikide kontrollivahenditele, tuleks nende meetmete tulemusi hiljemalt 12 kuu pärast läbi vaadata, et otsustada, kas need on veel rahva tervise kaitsmiseks vajalikud.

(10)

Nimetatud läbivaatamine peaks võtma arvesse kõiki pädevates asutustes tehtud analüüside tulemusi.

(11)

Enne käesoleva otsuse avaldamise kuupäeva imporditud vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli saadetiste suhtes on vaja võtta üleminekumeetmed.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

vürtspaprika – CN-koodi 0904 20 90 alla kuuluvad perekonna Capsicum kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad mis tahes kujul, ette nähtud inimtoiduks;

b)

vürtspaprikatooted – CN-koodi 0910 50 alla kuuluv karripulber mis tahes kujul, ette nähtud inimtoiduks;

c)

kurkuma – CN-koodi 0910 30 alla kuuluv kuivatatud, purustatud või jahvatatud kurkuma, mis tahes kujul, ette nähtud inimtoiduks;

d)

palmiõli – CN-koodi 1511 10 90 alla kuuluv palmiõli, ette nähtud otsetarbimiseks.

Artikkel 2

Imporditingimused

1.   Liikmesriigid keelavad vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli impordi, välja arvatud juhul, kui saadetisega kaasas olev analüüsi originaalaruanne tõendab, et toode ei sisalda ühtegi järgmistest keemilistest ainetest:

a)

sudaan I (CASi nr 842-07-9);

b)

sudaan II (CASi nr 3118-97-6);

c)

sudaan III (CASi nr 85-86-9);

d)

sarlakpunane ehk sudaan IV (CASi nr 85-83-6).

2.   Analüüsi aruande kinnitab asjaomase pädeva asutuse esindaja.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad, et iga impordiks ettenähtud vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli saadetisega oleks kaasas lõikes 1 ettenähtud aruanne.

4.   Lõikes 1 ettenähtud analüüsi aruande puudumisel laseb ühenduses registrisse kantud importija võtta tootest proovi tõestamaks, et see ei sisalda ühte või mitut lõikes 1 nimetatud keemilist ainet. Kuni analüüsi aruande saabumiseni hoitakse toodet ametliku järelevalve all.

Artikkel 3

Proovide võtmine ja analüüs

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, kaasa arvatud impordiks ettenähtud või juba turul oleva(te) vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõli proovide võtmine ja analüüs, et kinnitada artikli 2 lõikes 1 osutatud keemiliste ainete puudumist.

Liikmesriigid teatavad komisjonile toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu kõigist saadetistest, mis sisaldavad kõnealuseid aineid.

Liikmesriigid teavad komisjonile kord kvartalis saadetistest, mis ei sisaldanud kõnealuseid aineid. Nimetatud aruanded esitatakse enne kõnealusele kvartalile järgneva kuu lõppu.

2.   Iga saadetist, millest võetakse proove ja mida analüüsitakse, võib enne turule viimist kinni pidada kuni 15 tööpäeva.

Artikkel 4

Osadeks jagatud saadetis

Kui saadetis on jagatud osadeks, peab artikli 2 lõikes 1 sätestatud analüüsi aruande tõestatud koopia olema kaasas saadetise iga osaga.

Artikkel 5

Võltsitud saadetised

Vürtspaprika, vürtspaprikatooted, kurkuma ja palmiõli, mis sisaldavad ühte või mitut artikli 2 lõikes 1 osutatud keemilist ainet, hävitatakse.

Artikkel 6

Kulude korvamine

Artikli 2 lõigetes 1 või 4 ning artiklis 5 sätestatud analüüsi, ladustamise ja hävitamise kulud kannavad asjaomased importijad ja toidukäitlejad.

Artikkel 7

Üleminekumeetmed

1.   Erandina artikli 2 lõikest 2 tunnustavad liikmesriigid saadetiste puhul, mis väljusid päritoluriigist enne käesoleva otsuse avaldamise kuupäeva artikli 1 punktides a ja b loetletud toodete analüüsi aruannet ilma kõnealuses sättes nimetatud ametliku kinnituseta.

2.   Erandina artikli 2 lõikest 2 tunnustavad liikmesriigid saadetiste puhul, mis väljusid päritoluriigist enne käesoleva otsuse avaldamise kuupäeva artikli 1 punktides a ja b loetletud toodete importi ilma kõnealuses sättes nimetatud analüüsi aruandeta.

Artikkel 8

Meetmete läbivaatamine

Käesolev otsus vaadatakse uuesti läbi hiljemalt 22. mail 2006.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/92/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2004, lk 4).

(2)  ELT L 27, 30.1.2004, lk 52.


28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/37


KOMISJONI OTSUS,

25. mai 2005,

millega kehtestatakse katuste ja katusekatete välise tuletundlikkuse klassid teatavate ehitustoodete puhul, mis on ettenähtud nõukogu direktiiviga 89/106/EMÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1501 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/403/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus-ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 89/106/EMÜ on ette nähtud, et ehitiste kaitse erinevate tasemete arvestamiseks riigi, regiooni või kohalikul tasandil võib tõlgendusdokumentides iga olulise nõude puhul olla vajalik kehtestada toodete toimivusklassid. Need dokumendid on avaldatud kui “komisjoni teatised nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ tõlgendusdokumentide kohta”. (2)

(2)

Tuleohutuse olulise nõude puhul loetleb tõlgendusdokument nr 2 mitmeid omavahel seotud meetmeid, mis koostoimes määravad kindlaks liikmesriikides erinevalt väljatöötatavad tuleohutusstrateegiad.

(3)

Tõlgendusdokument nr 2 määrab kindlaks ehitustoodete nõuded välise tulega kokkupuutuvate katuste puhul.

(4)

Ühtlustatud lahendusena võeti vastu klasside süsteem komisjoni 21. augusti 2001. aasta otsusega 2001/671/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ katuste ja katusekatete liigitamise suhtes välisele tulele vastupidavuse järgi. (3)

(5)

Teatavate plastisooliga kaetud teraskatuseplekkide puhul tuleb kasutada otsusega 2001/671/EÜ kehtestatud klassifikatsiooni.

(6)

Otsuses 2001/671/EÜ sätestatud klassifikatsiooniga on paljude ehitustoodete ja/või materjalide väline tuletundlikkus hästi määratletud ja see on liikmesriikide tuleohutusseadusandjatele selleks küllalt hästi tuntud, et mitte nõuda katsetamist selle konkreetse toimivusnäitaja osas.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas sätestatakse ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad välise tuletundlikkuse toimivusnäitaja osas kõigile nõuetele, ilma et neid oleks vaja täiendavalt katsetada.

Artikkel 2

Mitmesuguste ehitustoodete ja/või -materjalide suhtes kohaldatavad konkreetsed klassid otsusega 2001/671/EÜ vastuvõetud välise tuletundlikkuse klassifikatsiooni järgi esitatakse käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. mai 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT C 62, 28.2.1994, lk 1.

(3)  EÜT L 235, 4.9.2001, lk 20.


LISA

Käesoleva lisa tabelites loetletakse ehitustooted ja/või -materjalid, mis vastavad välise tuletundlikkuse toimivusnäitaja osas kõigile nõuetele ja mida pole vaja katsetada.

Tabel

Plastisooliga kaetud teraskatusepleki välise tuletundlikkuse klassid

Toode

Klass (1)

Plastisooliga kaetud teraskatuseplekk vastavalt allpool määratletule, ühe- või mitmekihilise katusesüsteemi osana vastavalt allpool kirjeldatule

BROOF (t1)

BROOF (t2)

BROOF (t3)

Katuseplekk vastavalt standarditele EN 14782 ja EN 14783, mis koosneb profiilterasplekist, siledast terasplekist või pinnakattega galvaanitud või tsingi-alumiiniumi sulamiga kaetud terasest plaatidest, metallipaksusega ≥ 0,40 mm ning orgaanilise välispinnakattega (ilmastikuga kokkupuutuv külg) ning soovi korral ka orgaanilise sisepinnakattega. Välimine pindkate on vedelalt pealekantud plastisoolvärv, mille kuiva kihi maksimaalne nominaalpaksus on 0,200 mm, ülemine kütteväärtus alla 8,0 MJ/m2 ja maksimaalne kuivmass 330 g/m2. Sisemise orgaanilise pinnakatte (selle olemasolul) ülemine kütteväärtus on kuni 4,0 MJ/m2 ja maksimaalne kuivmass 200 g/m2.

Ühekihiline katusesüsteem on ühekihiline, soojustamata katusekate kandetarindil (jätkuvatel või üksikutel roovidel), mille tuletundlikkuse klass on vähemalt A2-sl, d0.

Mitmekihiline katusesüsteem, mille puhul plastisooliga kaetud teraskatuseplekk moodustab mitmekihilise konstruktsiooni väliskihi, mille kandetarindi tuletundlikkuse klass on vähemalt A2-s1, d0, ning plastisooliga kaetud teraskatusepleki kihi all on vahetult soojustuskiht, mille tuletundlikkuse klass on vähemalt A2-s1, d0. Soojustus on katmata mineraalvill, mis vastab standardile EN 13162 ning mis on klaasvill miinimumtihedusega 10 kg/m3 (maksimaalne nominaalne vaigusisaldus 5 % massist) ning paksusega ≥ 80 mm või kivivill miinimumtihedusega 25 kg/m3 (maksimaalne nominaalne vaigusisaldus 3,5 % massist) ning paksusega ≥ 80 mm.

Vuugid: Kui pindmine plekk on vuukidega, on need järgmised.

Trapets-profiilplekk: servade ülekatted peavad olema vähemalt ühe ribi ulatuses ning otste ülekatted peavad olema vähemalt 100 mm.

Sinusoid-laineplekk: servade ülekatted peavad olema vähemalt 1,5 laine ulatuses ning otste ülekatted peavad olema vähemalt 100 mm.

Sileplekk/plaadid: servade ülekatted ja otste ülekatted peavad olema vähemalt 100 mm.

Püstvaltssüsteemid: servavuugid peavad sisaldama vertikaalset valtsitud püstserva või üksteist katvat valtsitud vertikaalset ühendust, mis kindlustab pideva tiheda ühenduse plekkide vahel ja tagab veetiheda vuugi. Otsajätkud peavad olema vähemalt 100 mm ülekattega.

Hermeetikud on butüülmastiksist või samalaadsest materjalist nominaaltihedusega 1 500–1 700 kg/m3, mis on paigaldatud pideva joana vuugi üleulatuvas piirkonnas määraga ligikaudu 45 g/m.

Kinnitused. Katuseplekid kinnitatakse kandetarindi külge, kasutades metallist mehaanilisi kinnitusi, mis on piisavad katusekonstruktsiooni stabiilsuse tagamiseks, koos täiendavate metallist mehaaniliste kinnitustega, mida kasutatakse plekkide vahel pideva tiheda kontakti ning veekindlate vuukide loomiseks.


(1)  Välise tuletundlikkuse klass vastavalt otsuse 2001/671/EÜ lisa tabelis sätestatule.