26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 132/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 785/2005,

23. mai 2005,

millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva räni impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 22 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Pärast meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetlust kehtestas nõukogu 2004. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 398/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärineva ränimetalli (edaspidi “räni”) impordi suhtes. Lõplik tollimaksu määr, mida kohaldati vaba netohinna osas ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, oli 49 %.

2. Algatamine

(2)	Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises (3) muuhulgas HRVst pärineva räni impordi suhtes kehtivate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c.

(3)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel, et teha kindlaks, kas 1. mail 2004. aastal toimuva Euroopa Liidu laienemise (edaspidi “laienemine”) tõttu on ühenduse huve silmas pidades vaja kohandada meetmeid, et vältida ootamatuid negatiivseid tagajärgi kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

3. Vaatlusalune toode

(4)

Vaatlusalune toode on sama toode, mille uurimise tulemusena kehtestati olemasolevad meetmed, st Hiinast pärineva ja CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluv ränimetall (ränisisaldus alla 99,99 % massist). Praegu tollinomenklatuuris ette nähtud klassifikatsiooni mõistes loetakse seda “räniks”. Kõrgema puhtuseastmega räni, mille ränisisaldus on vähemalt 99,99 %, mida kasutatakse põhiliselt elektrooniliste pooljuhtide tööstuses, kuulub teistsuguse CN-koodi alla ja ei ole käesoleva menetluse subjektiks.

4. Uurimine

(5)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult teadaolevatele asjaomastele importijatele, kasutajatele ja eksportijatele ning nende ühendustele, asjaomastele ekspordiriikide esindustele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul.

(6)

Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (CCCMC), ühenduse tööstusliit (Euroalliages), importijad/ettevõtjad, mõnede Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud liikmesriikide (“EL10”) asutused ja EL10 räni kasutajad avaldasid oma arvamuse kirjalikult. Kõikidele osapooltele, kes esitasid taotluse ettenähtud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti ärakuulamiseks võimalus.

(7)	Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses kehtivate meetmete asjakohasuse kindlakstegemisega vajalikuks pidas ja veendus nende andmete õigsuses.

B. UURIMISTULEMUSED JA OSALISE VAHEPEALSE LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

1. Räni import HRVst EL10sse

(8)	Läbivaatamine näitas, et räni impordimahu aastane kasv HRVst ELi oli Eurostati andmete põhjal 2001. ja 2002. aastal umbes 13 %. Impordimaht kasvas 2003. aastal umbes 54 % seoses märkimisväärse tõusuga ajavahemikus oktoobrist detsembrini.

(9)	Peale selle kasvas impordimaht ebatavaliselt umbes 120 % võrrelduna eelmise aasta sama ajavahemikuga just enne laienemist, see tähendab 2004. aasta jaanuarist kuni aprillini.

(10)	Läbivaatamine näitas veel, et räni import HRVst EL10sse vähenes pärast laienemist. Vähenemist saab selgitada laienemiseelse impordi ebatavalise kasvuga.

(11)	Lisaks näitab laienemisjärgse ajavahemiku impordi statistika EL10 kohta, et impordimahu vähenemine HRVst langeb kokku järkjärgulise impordi kasvuga Norrast ja Brasiiliast, samuti müügi kasvuga viieteistkümnest liikmesriigist, mis moodustasid Euroopa Liidu enne laienemist (“EL15”).

2. Räni nõudlus EL10s

(12)	Räni nõudlus EL10s määrati koguimpordist koguekspordi lahutamise teel. Tuleb märkida, et EL10s ei ole räni tootmist deklareeritud.

(13)	Võttes arvesse impordimahu ebatavalist kasvu HRVst enne laienemist, peeti vajalikuks kohandada impordimahte 2003. ja 2004. aasta osas, et määrata, mis oleks normaalne imporditase kõnealustel ajavahemikel, kui laienemist ei toimuks.

(14)

Leiti, et keskmine aastane impordimahu kasv HRVst oli 2001. ja 2002. aastal 13 %. Selle alusel määrati normaalne imporditase HRVst aastateks 2003 ja 2004 lisades 13 % aastane impordimahu kasv eelnevate aastate impordimahule, saades nii normaalne imporditase asjaomastel ajavahemikel, kui laienemist ei oleks toimunud.

(15)

Sama meetodi järgi hinnati eksporti EL10st 2004. aastal liites 2003. aasta koguekspordile 80 % suurune normaalne kasv, mis vastab 2002. ja 2003. aasta ekspordimahu keskmisele kasvule.

Tabel 1

Räni nõudlus EL10s

(tonnides)
Aasta	2000	2001	2002	2003	2004 Hinnanguliselt
Import EL10sse	18 815	19 802	22 661	23 855 Hinnanguliselt	26 957
Eksport EL10st	37	6	84	153	275
Nõudlus kokku EL10s	18 778	19 795	22 576	23 703	26 682
Allikas: Eurostat ja hinnangulised andmed 2003. ja 2004. aasta kohta.

(16)	Eespool nimetatut silmas pidades leiti, et nõudlus EL10st on umbes 6 % EL15 nõudluse tasemest, nagu hinnati viimases määrusega (EÜ) nr 398/2004 kehtestatud meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluses, millega uuriti HRVst pärineva räni impordi dumpinguvastaseid meetmeid

3. Muud tarneallikad EL10 nõudluse rahuldamiseks

(17)	Uurimine näitas, et alternatiivina HRVst tarnimise kõrval on piisavalt potentsiaalseid tarneallikaid, mis suudavad rahuldada EL10 nõudlust, isegi juhul kui EL15 dumpinguvastaste tollimaksude laienemine 10 uuele liikmesriigile lõpetaks täielikult impordi HRVst või vähendaks seda.

(18)

On võimalik tarnida umbes 18 tonni räni EL15st. Käesolev kalkulatsioon tehti viimase meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse põhjal, millega uuriti HRVst pärineva räni impordi dumpinguvastaseid meetmeid. Selgitati välja, et räni toodang EL15s ulatus 2001. aastal umbes 148 000 tonnini. Kõnealuse meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse käigus läbiviidud uurimine selgitas, et EL15 tootmisvõimsus oli umbes 166 000 tonni, osutades 18 000 tonni suurusele varuvõimalusele.

(19)	Lisaks on teisi potentsiaalseid räni tarneallikaid (millele ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu), teiste hulgas Norra (tootmisvõimsuse varu 18 000 tonni), Brasiilia, Kanada ja USA.

(20)

Nagu öeldud põhjenduses 11, selgus ka, et laienemisjärgsel ajavahemikul, see tähendab 2004. aasta maist kuni novembrini, mille kohta on juba laekunud Eurostatile usaldusväärsed andmed, kasvas järkjärgult import muudest allikatest, eriti Norrast ja Brasiiliast ning müük EL15st. Võrrelduna sama ajavahemikuga 2003. aastal kasvas müük EL15st neljakordseks, impordimaht Norrast viiekordseks ja Brasiiliast kuuekordseks.

Tabel 2

Impordimaht EL10sse Norrast, Brasiiliast ja müük EL15st

(tonnides)
Ajavahemik aastas	Müük EL10st	Impordimaht Norrast	Impordimaht Brasiiliast
2003. aasta mai–november	2 070	238	152
2004. aasta mai–november	7 772	1 144	975

(21)	Eelnevat silmas pidades ei ole kaalukaid põhjusi arvata, et EL10 turul tekib räni puudus.

4. Kulude mõju hindamine

(22)	Nagu erinevad huvitatud isikud kinnitasid, on räni vahetoode, mida kasutatakse ainult uute liikmesriikide üksikutes töötlevates tööstustes, eriti teisese sulatuse teel valmistavate alumiiniumisulamite tootmisel.

(23)	EL10 alumiiniumitootjad kinnitavad, et teisese sulatuse teel valmistatavate alumiiniumisulamite tootmisprotsessis kasutatava räni osakaal on 3 % kuni 13,5 %.

(24)	Kõnealune uurimine näitas, et räni hinna tõus EL10s või üleminek alternatiivsetele tarneallikatele avaldab suhteliselt vähest mõju EL10 kasutajate tootmiskuludele.

(25)

Silmas pidades eespool nimetatud räni tarbimise protsendimäära sekundaarsete alumiiniumisulamite tootmisel ja teades, et dumpinguvastane tollimaks räni importimisel HRVst on 49 %, ulatuks mõju teisese sulatuse teel valmistatavate alumiiniumisulamite tootjate kuludele ainult 1,47 % kuni 6,6 % teisese sulatuse teel valmistatavate alumiiniumisulamite tootmise kogukulust.

(26)

Mõned huvitatud isikud andsid märku, et kui dumpinguvastaseid meetmeid laiendataks EL10sse importimisel, tuleb leida alternatiivseid räni tarneallikaid, kuid et asjaomaste alternatiivsete allikate leidmise tulemusel kasvaks räni hind umbes 34 %. Arvestades seda leiti, et kulu mõju teisese sulatuse teel valmistatavate alumiiniumiühendite tootjatele oleks isegi väiksem ja langeks teisese sulatuse teel valmistatavate alumiiniumisulamite tootmisel 1 % kuni 4,6 %ni kogukulust.

5. Huvitatud isikute kommentaarid

(27)

Mitmed importijad ja kasutajad väitsid, et EL10 turul tekib puudujääk räni tarnimisel. Siiski, nagu märgitud põhjendustes 11, 19 ja 20, on peale laienemist impordimaht HRVst EL10sse järkjärgult asendunud EL15st, Norrast ja Brasiiliast pärineva räniga. Seega ei ole põhjust arvata, et EL10 turul tekib ränist puudus.

(28)

EL10 üks kasutaja ning ka Slovakkia ja Sloveenia pädevad asutused väitsid, et muudest allikatest pärineva räni kvaliteet erineb HRV räni omast. Arvestades seda märgitakse, et määrus (EÜ) nr 398/2004, millega sätestatakse meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus HRVst pärineva räni impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseks, järeldas, et HRVs toodetud ja ühendusse eksporditud räni, nagu ka Norras toodetud räni, mida töödeldi ühenduses ühenduse tootjate poolt, on füüsikaliste ja keemiliste omaduste osas sama ja seda kasutatakse samamoodi. Seepärast käsitletakse neid kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Märgiti, et ei ole vaja teha muudatusi toote kvaliteedi osas. Seega ei ole põhjust arvata, et kui import Hiinast EL10sse asendatakse impordiga eespool nimetatud maadest, ilmneksid kvaliteedi erinevused. Lisaks näitab impordi kasv teistest maadest, nagu on rõhutatud käesoleva määruse põhjendustes 11, 19 ja 20, et asjaomased tooted on asendatavad.

(29)

Samad kasutajad väitsid ka, et kulu mõju sekundaarsete alumiiniumisulamite tootjatele on märkimisväärne ja annab asjaomases tööstusvaldkonnas madalama kasumimarginaali. Arvestades seda tuleb meelde tuletada, et lõikudes 25 ja 26 jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete laiendamise mõju EL10 ränimetalli kasutajatele on väike, st piirneb maksimaalselt 6,6 % kasvuga kogukulu suhtes sekundaarsete alumiiniumisulamite tootjatele. See ei olnud siiski piisavalt kaalukas põhjus olemasolevate meetmete muutmiseks üleminekukorralduste kehtestamisega. Tõepoolest, kõnealune mõju ei erine materiaalselt hinnangulisest mõjust EL15s uurimise ajal, mille järel kehtestati lõplikud meetmed 2004. aastaks, kui jõuti järeldusele, et kehtivad meetmed ei mõjuta kasutajaid märkimisväärselt.

6. Järeldus

(30)

Et tollimaks mõjutab EL10 alumiiniumisulamite tootmiskulusid vähesel määral ja on olemas muud tarneallikad EL10sse, järeldub sellest, et olemasolevate meetmete laiendamine EL15lt EL10le ei põhjusta ilmselt ootamatuid negatiivseid tagajärgi huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele. Seega ei ole üleminekusätted põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c algatatud Hiina Rahvavabariigist pärineva räni impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine on käesolevaga lõpetatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-L. SCHILTZ

(1) ELT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 66, 4.3.2004, lk 15.

(3) ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 132/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 786/2005,

25. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 25. mai 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	77,3
	204	85,3
	212	97,2
	999	86,6
0707 00 05	052	98,3
	204	30,3
	999	64,3
0709 90 70	052	91,9
	624	50,3
	999	71,1
0805 10 20	052	40,8
	204	37,6
	212	108,2
	220	46,5
	388	63,6
	400	48,8
	528	45,4
	624	59,1
	999	56,3
0805 50 10	052	107,2
	388	60,1
	524	56,8
	528	64,4
	624	64,9
	999	70,7
0808 10 80	388	92,2
	400	94,3
	404	78,7
	508	57,3
	512	70,0
	524	64,3
	528	66,5
	720	49,9
	804	96,5
	999	74,4
0809 20 95	400	432,0
0809 20 95	999	432,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 132/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 787/2005,

25. mai 2005,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)	Ajavahemikus 16.–20. mai 2005 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)	Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 16.–20. mai 2005 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 2).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	16.–20.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	0	Saavutatud
Kongo	100
Fidži	0	Saavutatud
Guyana	0	Saavutatud
Inde	100
Côté d’Ivoire	26,3398	Saavutatud
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	0	Saavutatud
Mauritius	0	Saavutatud
Mosambiik	0	Saavutatud
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	0	Saavutatud
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	0	Saavutatud

Turustusaasta 2005/2006

Riik	16.–20.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	—
Belize	100
Kongo	—
Fidži	100
Guyana	100
Inde	—
Côté d’Ivoire	—
Jamaica	—
Keenia	—
Madagaskar	—
Malawi	100
Mauritius	100
Mosambiik	100
Saint Kitts ja Nevis	—
Svaasimaa	100
Tansaania	—
Trinidad ja Tobago	—
Sambia	—
Zimbabwe	100

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	16.–20.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	0	Saavutatud
Muud	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	16.–20.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	0	Saavutatud
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 132/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 789/2005,

25. mai 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1858/93, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 kohaldamiseks abikava suhtes, millega hüvitatakse banaanisektoris turustamisel saamatajäänud tulud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 1858/93 (2) artikliga 7 on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EMÜ) nr 404/93 artikliga 12 ette nähtud ettemaksete taotlemise esitamise ning turustamisel saamata jäänud tulu eest hüvitise jääksumma maksmise kohta banaanisektoris. Laitmatu haldamise korraldamiseks ning aasta lõpul võimalikult kiiresti kõigi vajalike andmete ja teabe saamiseks, eriti abi määramisel, tuleb abi jääksumma taotluste esitamise hilinemise korral ette näha karistused.

(2)	Samuti tuleks täpsustada maksetaotlustega esitatavad tõendavad dokumendid ning et kõnealused dokumendid peavad tõestama kaupade müüki, eriti nende ostjapoolset vastuvõttu.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 1858/93 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1858/93 artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

Lõike 2 punkti b kolmas taane asendatakse järgmise tekstiga:

“Abi jääksumma taotluse esitamisel pärast punkti b esimeses taandes osutatud tähtaega vähendatakse 1 % tööpäevas jääksummat, millele tootjal oleks õigus olnud, kui taotlus oleks olnud esitatud määratud tähtaja jooksul. Taotlus ei vasta vastuvõtutingimustele, kui hilinemine ületab 15 päeva.

Õigustatud erandjuhtudel võib pädev asutus võtta vastu pärast punkti b esimeses taandes osutatud tähtaega esitatud jääksumma taotlusi, kui see ei takista artikli 10 esimeses lõikes 1 ette nähtud kontrollide teostust. Sellistel juhtudel ei kohaldata eelmise lõigu sätteid.”

Taane 4 asendatakse järgmise tekstiga:

“4. Taotlustele lisatakse järgmised dokumendid:

—	vastavussertifikaadid, või vajaduse korral komisjoni määruse (EÜ) nr 2898/95 (3) artiklis 7 osutatud vabastussertifikaat,

—	müügiarved,

—	väljaspool tootmispiirkonda turustatud banaanide veodokumendid.

Dokumendid peavad tõestama ostjapoolset kaubavastuvõttu.

3.	Lisatakse järgmine lõige 4 a: “4 a. Kui taotlustes ei ole märgitud lõikes 3 osutatud andmed ja kui taotlustele ei ole lisatud lõikes 4 osutatud tõendavaid dokumente ning tõendeid, siis ei vasta taotlused vastuvõtutingimustele.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 2 ja 3 kohaldatakse siiski esimest korda 2005. aasta mais ja juunis turustatud koguste ettemaksete taotluste puhul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT L 170, 13.7.1993, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 471/2001 (EÜT L 67, 9.3.2001, lk 52).

(3) EÜT L 304, 16.12.1995, lk 17.”

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 132/17

NÕUKOGU OTSUS 2005/395/ÜVJP,

10. mai 2005,

millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu sõjalise staabi (ELSS) praegune ülesehitus ja struktuur ei arvesta mitmeid selle uusi ülesandeid.

(2)	Lisaks võib nõukogu iseseisvate sõjaliste operatsioonide läbiviimise puhul teatavatel asjaoludel otsustada EL sõjalise komitee nõuandel kasutada ELSS kollektiivset võimsust, eelkõige juhul, kui on vaja tsiviil-sõjalist ühisreageerimist ja riiklikku peakorterit ei ole kindlaks määratud.

(3)	Seetõttu on vaja muuta ELSS pädevust ja struktuuri.

(4)	Poliitika- ja julgeolekukomitee soovitas 12. aprillil 2005 ELSS pädevust ja struktuuri muuta.

(5)	Seetõttu tuleks otsust 2001/80/ÜVJP (1) muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2001/80/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1.	Artikkel 2 asendatakse järgmisega: “Artikkel 2 Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevus ja struktuur on kindlaks määratud käesoleva otsuse lisas.”

2.	Artikkel 4 asendatakse järgmisega: “Artikkel 4 Euroopa Liidu sõjalise staabi liikmete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses 2003/479/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (2).

3.	Otsuse 2001/80/ÜVJP lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KRECKÉ

(1) EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7.

(2) ELT L 160, 28.6.2003, lk 72.”.

LISA

EUROOPA LIIDU SÕJALISE STAABI (ELSS) PÄDEVUS JA STRUKTUUR

1. Sissejuhatus

EL liikmesriigid otsustasid Helsingis moodustada nõukogus uued alalised poliitilised ja sõjalised organid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul täita oma kohustusi seoses kõigi EL lepingus sätestatud konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise ülesannetega. Helsingi aruande kohaselt annab ELSS, “mis on osa nõukogu struktuurist, sõjalist nõu ning toetab Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, viies sealhulgas läbi EL juhitavaid sõjalisi kriisiohjamisoperatsioone”.

12.–13. detsembril 2003 toimunud kohtumisel tervitas Euroopa Ülemkogu dokumenti pealkirjaga “Euroopa kaitsepoliitika: NATO-EL konsultatsioonid, planeerimine ja operatsioonid”. 16.–17. detsembril 2004 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks üksikasjalikud ettepanekud selle dokumendi rakendamise kohta. ELSSil on järgmine pädevus:

2. Missioon

Sõjalise staabi ülesandeks on varajane hoiatamine, olukorra hindamine ning EL lepingu artikli 17 lõikes 2 ettenähtud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegiline planeerimine. See hõlmab ka Euroopa riiklike ja riikidevaheliste vägede määratlemist ning Euroopa Liidu sõjalise komitee (ELSK) juhitavate poliitikate ja otsuste elluviimist.

3. Roll

—	Staap on EL sõjaliste erialateadmiste allikas;

—	staap tagab sideme ühelt poolt ELSK ja teiselt poolt EL käsutuses olevate sõjaliste ressursside vahel ning annab ELSK juhiste kohaselt sõjalist nõu EL organitele;

—	staap täidab kolme peamist operatiivset ülesannet: varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine;

—	staap tagab varajase hoiatamise. Staap planeerib, hindab ja annab soovitusi seoses kriisiohjamise kontseptsiooni ja üldise sõjalise strateegiaga ning viib ellu ELSK otsused ja suunised;

—

staap toetab ELSKd olukorra hindamise ja kõigi EL lepingu artikli 17 lõikes 2 sätestatud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegilise planeerimise (1) sõjaliste aspektide osas kõigi EL juhitavate operatsioonide puhul, olenemata sellest, kas EL kasutab NATO vahendeid ja võimsust või mitte;

—

staap toetab (peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee taotlusel) ajutisi missioone kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, andes vastavalt vajadusele konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja konfliktijärgse stabiliseerimise sõjaliste aspektidega seotud nõu ja abi;

—

staap aitab kaasa sõjaliste võimete alaste eesmärkide väljatöötamisele, hindamisele ja läbivaatamisele, võttes asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse vajadust tagada vastavalt kokkulepitud menetlustele sidusus NATO kaitseplaneerimisprotsessi ning rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessiga;

—	staap teeb tihedat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga;

—	staap vastutab koolituse, õppuste ja koostegutsemisvõime vallas liikmesriikide poolt EL käsutusse antud relvajõudude ja võimsuse järelevalve ja hindamise ning neid käsitlevate soovituste andmise eest;

—	staap tagab võime tugevdada riiklikku peakorterit, mis on määratud EL iseseisvat operatsiooni läbi viima, eelkõige tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu;

—

staap vastutab tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu EL iseseisvate sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest ning tagab ELSS võime luua kiiresti operatsioonide keskus konkreetse operatsiooni läbiviimiseks, eelkõige juhul, kui on vaja tsiviil-sõjalist ühisreageerimist ja riiklikku peakorterit ei ole kindlaks määratud, pärast seda, kui nõukogu on ELSK nõuandel nimetatud operatsiooni käsitleva otsuse vastu võtnud.

4. Ülesanded

—	Staap annab ELSK juhiste kohaselt sõjalist nõu peasekretärile/kõrgele esindajale ja EL organitele;

—	staap jälgib potentsiaalseid kriisikoldeid, tuginedes asjakohastele riiklikule ja riikidevahelisele luurealasele võimsusele;

—	staap annab vaatluskeskusele sõjalist teavet ja kasutab selle töö tulemusi;

—	staap tegeleb strateegilise eelplaneerimise sõjaliste aspektidega;

—	staap määrab koostöös NATOga EL juhitavateks operatsioonideks kindlaks Euroopa riiklikud ja riikidevahelise väed ning koostab nendest loendi;

—	staap aitab kaasa liikmesriikide poolt EL käsutusse antud riiklike ja riikidevaheliste vägede arendamisele ja ettevalmistamisele (sealhulgas koolitus ja õppused). Üksikasjalikud sätted suhete kohta NATOga määratakse kindlaks asjaomastes dokumentides;

—	staap organiseerib ja koordineerib menetlusi riiklike ja riikidevaheliste peakorteritega, sealhulgas EL käsutusse antud NATO peakorteritega, tagades võimalikult suure vastavuse NATO menetlustele;

—	staap annab panuse terrorismivastase võitluse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõõtme sõjalistesse aspektidesse;

—	staap aitab välja töötada kontseptsioone, doktriini, plaane ja menetlusi sõjaliste vahendite ja võimsuse kasutamiseks loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärgede likvideerimisega seotud operatsioonides;

—	staap määrab kindlaks, planeerib ja viib läbi EL kriisiohjamise menetluste sõjalised aspektid, sealhulgas EL-NATO menetlustega seotud õppused, ning hindab neid;

—	staap osaleb operatsioonide ja õppustega seotud kulutuste hindamisel;

—	staap teeb koostööd riikidevaheliste vägede riiklike ja riikidevaheliste peakorteritega;

—	staap loob vastavalt EL-NATO vahelistele alalistele kokkulepetele alalised suhted NATOga;

—	staap võtab ELSSis vastu NATO kontaktrühma ja säilitab EL staabiüksuse SHAPEis kooskõlas eesistujariigi aruandega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mille nõukogu võttis vastu 13. detsembril 2004;

—	staap loob kokkuleppel ÜRO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OSCE ja Aafrika Liiduga, asjakohased suhted nendes organisatsioonides kindlaksmääratud kontaktisikutega;

—	staap aitab läbi viia saadud kogemuste vajalikku põhjalikku analüüsi;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—	staap koostab peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee algatusel strateegilisi alternatiivplaane;

—	staap aitab välja arendada doktriini ja kontseptsioonide ning tsiviil-sõjalistest operatsioonidest ja õppustest saadud kogemuste kogumi;

—	staap valmistab ette kontseptsioone ja menetlusi EL operatsioonide keskuse jaoks ning tagab operatsioonide keskuse personali, vahendite ja varustuse olemasolu ja valmisoleku operatsioonide, õppuste ja koolituse läbiviimiseks;

—	staap hooldab, uuendab ja asendab EL operatsioonide keskuse varustust ning hooldab keskuse ruume.

a) Lisaülesanded kriisiohjamise olukordades

—	Staap taotleb konkreetset teavet luureasutustelt ja muud asjakohast teavet kõigilt olemasolevatelt allikatelt ning töötleb seda;

—	staap toetab ELSKd selle osalemisel poliitika- ja julgeolekukomitee esialgse planeerimisjuhendi ja planeerimisjuhiste koostamisel;

—

staap koostab ja seab prioriteetsuse järjekorda sõjalis-strateegilised tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks:

—	määrates kindlaks esialgsed üldised tegevusvariandid;

—	kasutades vajaduse korral planeerimisel abina väliseid allikaid, kes neid tegevusvariante üksikasjalikumalt analüüsivad ja edasi arendavad;

—	hinnates selle üksikasjalikuma töö tulemusi ja tellides vajalikuks osutuva edasise töö;

—	esitades ELSKle üldise hinnangu, tuues vastavalt vajadusele välja prioriteedid ja soovitused;

—	staap määrab koostöös riiklike planeerimisstaapide ja vajaduse korral NATOga kindlaks relvajõud, mis võiksid osaleda võimalikes EL juhitavates operatsioonides;

—	staap abistab operatsiooni ülemat tehnilise koostöö tegemisel kolmandate riikidega, kes on avaldanud soovi panustada sõjaliselt EL juhitavasse operatsiooni, ja relvajõudude moodustamist käsitleva konverentsi ettevalmistamisel;

—	staap jätkab kriisiolukordade jälgimist;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—	ELSS ülemjuhatajale esitatud peadirektoraadi E (DGE) taotluse korral aitab staap teostada DGE vastutusel läbiviidavat kriiside reguleerimisega seotud poliitilis-sõjalist strateegilist planeerimist (kriisiohjamise kontseptsiooni, ühismeetme eelnõu jne väljatöötamine);

—

staap aitab teostada kriiside reguleerimisega seotud strateegilist planeerimist tsiviil-sõjaliste ühisoperatsioonide läbiviimiseks, töötades välja kriisiohjamise menetlustes ette nähtud strateegilised tegevusvariandid. Nimetatud planeerimine on ELSS ülemjuhataja ja DGE otseses vastutusalas ning peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses;

—	ELSS ülemjuhatajale esitatud DGE taotluse korral aitab staap teostada DGE vastutusel läbiviidavat kriiside reguleerimisega seotud tsiviilalast strateegilist planeerimist (politsei- ja tsiviilalaste strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamine jne).

b) Lisaülesanded operatsioonide ajal

—	ELSS, mis tegutseb ELSK suuniste alusel, jälgib pidevalt operatsioonide kõiki sõjalisi aspekte. Staap viib koostöös operatsioonile määratud operatsiooni ülemaga läbi strateegilise analüüsi, toetamaks ELSKd strateegilise juhtimise eest vastutava poliitika- ja julgeolekukomitee nõustamisel;

—	pidades silmas poliitilisi ja operatsiooni puudutavaid arenguid, esitab staap ELSKle uued tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks;

—	staap aitab tugevdada operatsioonide keskuse tuuma ning vajaduse korral EL operatsioonide keskust;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse kaudu täidetavad ülesanded:

—	staap on ELi operatsioonide keskuse alaliseks tuumaks;

—	staap aitab koordineerida tsiviiloperatsioone. Need operatsioonid viiakse läbi DGE vastutusel. Staap aitab tsiviiloperatsioone planeerida, toetada (kaasa arvatud sõjaliste vahendite võimaliku kasutamise kaudu) ja läbi viia (strateegiline tasand jääb DGE pädevusse).

5. Struktuur

—	Staap töötab ELSK sõjaliste suuniste alusel ning annab sellele oma tegevusest aru;

—	ELSS on nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksus, mis allub otse peasekretärile/kõrgele esindajale ning tegutseb tihedas koostöös teiste nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksustega;

—	ELSS juhib ELSS ülemjuhataja, kes on kindralleitnanti auastmega;

—

staap koosneb liikmesriikidest lähetatud rahvusvahelise pädevusega personalist kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati tööle lähetatud liikmesriikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes, ning nõukogu peasekretariaadist ja komisjonist lähetatud ametnikest. ELSS personalivaliku protsessi parandamiseks soovitatakse liikmesriikidel esitada igale taotletavale ametikohale mitu kandidaati.

—	tulemaks toime kõigi ülesannetega, on ELSSil A lisas esitatud struktuur;

—	kriisiohjamise olukordades või õppuste ajal võib ELSS oma teadmisi, inimressursse ja infrastruktuuri kasutades moodustada kriisimeeskondi. Lisaks sellele võib staap vajaduse korral taotleda ELSK kaudu EL liikmesriikidelt ajutist lisapersonali;

—

tsiviil-sõjalise staabiüksuse missiooni, ülesanded ja struktuuri ning operatsioonide keskuse ülesehituse kiitis nõukogu heaks 13. detsembril 2004 ja Euroopa Ülemkogu kinnitas need 16.–17. detsembril 2004. ELSK annab ELSS ülemjuhataja kaudu suuniseid tsiviil-sõjalise staabiüksuse sõjalise tegevuse kohta. Staabiüksuse poolt kriisiohjamise tsiviilaspektidesse antava panuse eest vastutab DGE. Kõnealuse tegevuse kohta antakse kriisiohjamise tsiviilaspektide komiteele aru vastavalt kriisiohjamise tsiviilaspekte käsitlevatele menetlustele.

6. Suhted kolmandate riikidega

ELSK suhted EL mittekuuluvate NATO Euroopa liikmetega, muude kolmandate riikidega ning EL kandidaatriikidega määratakse kindlaks EL ja kolmandate riikide suhteid käsitlevates asjakohastes dokumentides.

(1) Esialgsed mõisted:

Strateegiline planeerimine– planeerimistegevus, mis algab kohe pärast kriisi tekkimist ja lõpeb siis, kui EL poliitilised organid on heaks kiitnud sõjalis-strateegilise tegevusvariandi või nende kogumi. Strateegilise planeerimise protsess hõlmab olukorra sõjalist hindamist, poliitilis-sõjalise raamistiku kindlaksmääramist ja sõjalis-strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamist.

Sõjalis-strateegiline tegevusvariant– võimalik sõjaline tegevus, mille eesmärk on saavutada poliitilis-sõjalises raamistikus kindlaksmääratud poliitilis-sõjalised eesmärgid. Sõjalis-strateegilises tegevusvariandis kirjeldatakse üldjoontes sõjalist lahendust, vajalikke ressursse ja piiranguid ning operatsiooni ülema ja operatsiooni peakorteri valikut käsitlevaid soovitusi.

LIIDE

ÜLEVAADE ELSS-I STRUKTUURIST

LÜHENDID

ACOS	Staabiülema asetäitja
ADMIN	Haldusüksus

CEUMC	Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees
CIS	Side ja infosüsteemide osakond
Civ/Mil Cell	Tsiviil-sõjaline staabiüksus
CIVCOM	Kriisiohjamise tsiviilaspektide komitee
CMC SPT	Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe abid
CMPS	Tsiviil-sõjalise strateegilise planeerimise üksus
CONOPS	Operatsiooni kontseptsioon
CRP/COP	Kriisidele reageerimise planeerimise ja käimasolevate operatsioonide üksus

DDG/COS	Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja asetäitja ja staabiülem
DGE	Peadirektoraat E
DGEUMS	Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja
DOC/CON	Doktriini ja kontseptsioonide üksus

EUMC	Euroopa Liidu sõjaline komitee (ELSK)
EUMS	Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS)
EXE/TRG/ANL	Õppuste, koolituse ja analüüsi üksus
EX OFFICE	Kantselei

FOR/CAP

Relvajõudude ja võimete arendamise üksus

INT	Luureosakond
INT POL	Luurepoliitika üksus
ITS	Infotehnoloogia ja julgeoleku üksus

LEGAL	Õigusnõunik
LOG	Logistika üksus
LOG/RES	Logistika ja ressursside osakond

OCPS	Operatsioonide keskuse koosseisulised töötajad
OHQ	Operatsiooni peakorter
OPLAN	Operatsiooni plaan
OPSCEN	Operatsioonide keskus
OPS/EXE	Operatsioonide ja õppuste osakond

PERS	Isiklikud abid
POL	Poliitika üksus
POL/PLS	Poliitika ja planeerimise osakond
POL/REQ	Poliitika ja vajaduste üksus
PRD	Tootmise üksus

REQ	Vajaduste üksus
RES/SPT	Ressursside üksus

UN MLO

ÜRO juures asuv koostööohvitser

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 132

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 26. mai 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 785/2005, 23. mai 2005, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva räni impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 786/2005, 25. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 787/2005, 25. mai 2005, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 788/2005, 25. mai 2005, millega kehtestatakse lõplik toetusemäär ning protsendimäär, mille ulatuses antakse välja B-süsteemi ekspordilitsentse puu- ja köögiviljasektoris (tomatid, apelsinid, sidrunid ja õunad)	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 789/2005, 25. mai 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1858/93, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 kohaldamiseks abikava suhtes, millega hüvitatakse banaanisektoris turustamisel saamatajäänud tulud	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 790/2005, 25. mai 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid	15

Toode	Toetusemäär (EUR/t, neto)	Protsendimäär, mille ulatuses antakse välja litsentse taotletud koguste suhtes
Tomatid	30	100 %
Apelsinid	35	100 %
Sidrunid	55	100 %
Õunad	37	100 %

		Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Nõukogu otsus 2005/395/ÜVJP, 10. mai 2005, millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta	17