25.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 131/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 778/2005,

23. mai 2005,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1334/1999 (2) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärineva magneesiumoksiidi (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Kõnealused meetmed kehtestati minimaalse impordihinna kujul. Vahepealse aegumise läbivaatamise järel muutis nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid määrusega (EÜ) nr 985/2003, (3) säilitades minimaalse impordihinna, kuid ainult teatavate tingimuste esinemise korral ning kehtestades kõigil muudel juhtudel väärtuselise tollimaksu 27,1 %.

(2)	Tuleks märkida, et esialgsed meetmed kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1473/93 (4) (edaspidi “esialgne uurimine”).

B. KÄESOLEV UURIMINE

(3)

Pärast teate avaldamist impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (5) said komisjoni talitused aegumise läbivaatamise taotluse kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. Taotluse esitas 9. märtsil 2004 Eurométaux (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, käesoleval juhul 96 % ühenduse magneesiumoksiidi kogutoodangust. Taotluses väideti, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(4)	Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning komisjoni talitused teatasid kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 menetluse algatamisest (6) ning algatasid uurimise.

(5)

Komisjoni talitused andsid aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada taotluse esitanud ühenduse tootjatele, kaebust toetanud teisele ühenduse tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele, samuti teadaolevalt asjaomastele importijatele/kaubandusettevõtjatele ja kasutavatele tööstusharudele ning Hiina valitsuse esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)	Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul soovisid.

(7)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ja vaatlusaluse toote importijate ilmset suurt arvu, kavandati algatamisteates väljavõttelise uuringu kasutamist kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et võimaldada komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikuks osutumisel valida valim, saatsid komisjoni talitused kõigile asjaomastele eksportivatele tootjatele ja importijatele küsimustikud, milles sooviti teada nende keskmist müügimahtu ja keskmisi hindu puudutavat teavet. Üheltki eksportivalt tootjalt ega importijalt ei saadud vastust. Seega leiti, et väljavõttelise uuringu kasutamine ei ole vajalik.

(8)	Lisaks saadeti küsimustikud kõigile komisjoni talitustele teadaolevatele Ameerika Ühendriikide (edaspidi “USA”), Austraalia ja India (võimalikud võrdlusriigid) tootjatele.

(9)	Küsimustike vastused saadi neljalt taotluse esitanud ühenduse tootjalt ja ühelt võrdlusriigi USA tootjalt.

(10)

Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks vajalikuks. Viidi läbi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

Ühenduse tootjad

—	Grecian Magnesite S.A., Ateena, Kreeka

—	Magnesitas Navarras, S.A., Pamplona, Hispaania

—	Magnesitas de Rubian, S.A., Sarria (Lugo), Hispaania

—	Styromag GmbH, St Katharein an der Laming, Austria

Võrdlusriigi tootja

—	Premier Chemicals, LLC, King of Prussia, Pennsylvania, USA

(11)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(12)	Vaatlusalune toode on sama toode kui varasemates uurimismenetlustes, mille tulemusena kehtestati hetkel jõus olevad meetmed, st magneesiumoksiid, täpsemalt kaustiline kaltsineeritud magnesiit, mis liigitatakse CN-koodi ex 2519 90 90 (TARIC-kood 25199090*10) alla.

(13)

Magneesiumoksiidi toodetakse looduses leiduvast magneesiumkarbonaadist ehk magnesiidist. Magneesiumoksiidi tootmiseks magnesiit kaevandatakse, purustatakse, sorteeritakse ja seejärel põletatakse ahjus temperatuuril 700–1 000 °C. Tulemuseks on magneesiumoksiid, mis sisaldab erineval hulgal puhast magneesiumoksiidi. Magneesiumoksiidi peamised lisandid on SiO2, Fe2O3, Al2O3, CaO ja B2O3 (vastavalt ränioksiid, raudoksiid, alumiiniumoksiid, kaltsiumoksiid ja booroksiid). Magneesiumoksiidi kasutatakse peamiselt põllumajanduses loomasöödana või väetisena ning tööstuslikult ehitustööstuses põrandakatete ja isolatsioonitahvlite valmistamisel, samuti tselluloosi, paberi, kemikaalide, ravimite, leegiaeglustite ja abrasiivainete tootmisega tegelevas tööstuses ja keskkonnakaitse eesmärkidel.

(14)

Nagu varasemate uurimiste käigus, leiti ka käesoleva aegumise läbivaatamise raames, et Hiinast eksporditud toodetel ja ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turul müüdud toodete ning võrdlusriigi tootja valmistatud ja omamaisel turul müüdud toodetel on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused ja lõppkasutus ning seega käsitletakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(15)	Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

(16)

Nii Hiina eksportivate tootjate kui ühenduse importijate koostöövalmiduse puudumise tõttu tuli kõnealune uurimine viia läbi komisjoni talitustele muudest allikatest kättesaadava teabe põhjal. Seoses sellega ning kooskõlas algmääruse artikli 18 sätetega kasutati kaheksakohalisel CN-koodil ja kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevaid Eurostati andmeid, mida võrreldi teiste allikatega.

(17)	Siinkohal märgitakse, et asjaomased kaheksakohalisel CN-koodil põhinevad Eurostati andmed hõlmavad lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid, samas kui vaatlusaluse perioodi kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevad andmed ei sisaldanud kümne ühineva riigi näitajaid.

(18)

Seega kasutati ühinemiseelse 15 Euroopa Liidu liikmesriigi osas kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevaid Eurostati andmeid ning kümne uue liikmesriigi puhul kaheksakohalisel CN-koodil põhinevaid Eurostati andmeid. Lisaks korrigeeriti kaheksakohalisel CN-koodil põhinevaid Eurostati andmeid, mida kasutati kümne uue liikmesriigi osas, arvates maha kaheksakohalisel CN-koodil ja kümne uue liikmesriigi poolt kuue kuu jooksul pärast ühinemist esitatud kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevate andmete protsentuaalse erinevuse, et jätta arvutustest kõrvale muud tooted peale vaatlusaluse toote.

(19)	Korrigeeritud TARIC-andmete põhjal leiti, et uurimisperioodi jooksul imporditi Hiinast ühendusse 115 225 tonni magneesiumoksiidi, st peaaegu 29 % ühenduse tarbimisest.

(20)	Eelmise aegumise läbivaatamise uurimisperioodi jooksul imporditi Hiinast ühendusse ligikaudu 110 592 tonni magneesiumoksiidi, st peaaegu 31 % ühenduse tarbimisest.

(21)	Tuleks märkida, et kuna ühendus laienes kahekümne viie liikmesriigini, ei ole varasema ja käesoleva aegumise läbivaatamise ekspordimaht ja ekspordi turuosa võrreldavad.

(22)	Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 9, kasutasid komisjoni talitused samasuguseid meetodeid kui esialgsel uurimisel. Siinkohal tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel määrati dumpingumarginaaliks 27,1 %.

(23)	Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, tuli normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata valitud asjakohasest kolmandast turumajandusriigist saadud teabe põhjal.

(24)	Kuna eelmise aegumise läbivaatamise puhul valiti normaalväärtuse määramise võrdlusriigiks India, saadeti koostööpalve India tootjatele. Lisaks saadeti koostööpalve kõigile teadaolevatele tootjatele Austraalias ja USAs, mida oli aegumise läbivaatamise taotluses soovitatud võimalike võrdlusriikidena.

(25)	Üks India tootja oli nõus tegema koostööd, kuid ei vastanud küsimustikule. Vastus saadi ühelt Austraalia tootjalt, kellel tema enda kinnitusel ei olnud võimalik komisjoni talitustele nõutavat teavet esitada. Vaid üks USA tootja oli nõus nõutavat teavet esitama.

(26)

USAga seonduvalt leiti, et konkurents USA turul on piisavalt tugev. Seal ei ole magneesiumoksiidi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, vaatlusalust toodet imporditakse olulisel hulgal erinevatest kolmandatest riikidest ning turul tegutseb kaks kohalikku konkureerivat tootjat. Koostööd tegeva USA tootja tootmisprotsess on sarnane Hiina tootjate omale. USA tootja omamaine müük moodustas märkimisväärse protsendi (ligikaudu 83 %) Hiinast ühendusse imporditavast kogusest uurimisperioodi jooksul.

(27)	Seega järeldatakse, et USA on normaalväärtuse määramiseks sobiv võrdlusriik.

(28)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4 hinnati, kas USA tootja omamaist müüki saab hindu arvestades pidada toimuvaks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks võrreldi uurimisperioodi tootmise kogukulusid ühiku kohta sama perioodi müügitehingute keskmise ühikuhinnaga. Leiti, et kogu müük oli tulutoov. Uurimine näitas samuti, et koostööd tegev USA tootja müüs kogu toodangu sõltumatutele klientidele. Selle tulemusena kasutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 normaalvääruse määramiseks hindu, mida sõltumatud kliendid maksavad USA omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(29)

Nagu eespool mainitud, põhines ekspordihind usaldusväärsema teabe puudumisel Eurostati andmetel. Leiti, et Eurostati hinnaandmed põhinevad CIF-hindadel Euroopa Ühenduse piiril. Kõnealused hinnad muudeti FOB-hindadeks, arvates maha mereveo- ja kindlustuskulud. Vajaliku teabe nimetatud kulude kohta esitas ühenduse tootmisharu ning seda on usaldusväärsema teabe puudumisel kasutatud arvutuste tegemiseks.

(30)

Selleks et tagada normaalväärtuse ja tehasehinna tasemel ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti andmete korrigeerimisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Seoses sellega korrigeeriti mereveo- ja sisemaaveo kulude andmeid.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali määramiseks kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega, nagu eespool määratletud. Võrdlus näitas dumpingu esinemist. Dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli 100,73 %, mis on tunduvalt kõrgem kui eelmise uurimise jooksul tuvastatud tase (41,9 %).

(32)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd ning kuna Hiina magneesiumoksiidi tootmisega tegeleva tööstuse kohta leidub väga vähe avalikku teavet, põhinevad järgnevalt esitatud järeldused peamiselt kättesaadavatel andmetel, täpsemalt Jaapani kaubandusstatistika ja USA rahvaloenduse büroo turu-uuringute andmetel ning kaebuse esitaja edastatud Hiina tolliandmetel.

(33)

Vastavalt aegumise läbivaatamise taotlusele on Hiina tootjatel märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, sest neile kuuluvad suurimad magnesiidimaagi varud maailmas, mida on hinnanguliselt 1 300 000 tonni. Kogu Hiina tootmisvõimsus on vaatlusaluse toote osas hinnanguliselt 800 000 kuni 1 000 000 tonni aastas, samas kui Hiina omamaine tarbimine on hinnanguliselt 250 000 tonni ja eksport ligikaudu 550 000 tonni aastas. Seega võib Hiina tootmine lühikese ajaga veelgi kasvada, kui turuolukord seda soosib.

(34)

Sama allika andmete põhjal tehti kindlaks, et Hiina magneesiumoksiidi eksport suurenes kogu maailmas 17 %, st 465 900 tonnilt 1999. aastal 545 600 tonnile 2003. aastal. Muudel turgudel, nagu Jaapanis või USAs, on ekspordihinnad ligi 38 % madalamad kui hinnad ühendusse eksportimisel, seega oleks eksportijatel meetmete tühistamise korral stiimul suurendada eksporti pigem ühendusse kui kolmandatesse riikidesse.

(35)

Lisaks sellele langesid 2003. aastal hinnad Hiinast Jaapanisse eksportimisel ligikaudu 13 % – 109,4 USA dollarilt tonni kohta 2000. aastal 95 USA dollarile tonni kohta 2003. aastal. Ka USAsse eksportimisel langesid hinnad samal perioodil ligikaudu 8 % – 133 USA dollarilt tonni kohta 2000. aastal 122 USA dollarile tonni kohta 2003. aastal.

(36)	Eeltoodust ilmneb selgelt, et meetmete tühistamise korral oleks Hiina eksportijatel stiimul eksportida ühenduse turule, eelkõige arvestades nende märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust ja ühenduse kõrgemat hinnataset võrreldes kolmandate riikidega.

(37)

Samuti tuleks märkida, et vaatlusaluse toote valdav hinnatase ühenduses muudab ühenduse turu väga atraktiivseks. See on täiendav stiimul suurendada eksporti ühendusse tootmise suurendamise kaudu. Nagu eespool nimetatud, leiti lisaks, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on madalamad kui ekspordihinnad ühendusse. Siiski ei jääks ühenduse turu atraktiivsed ja suhteliselt kõrged hinnad ilmselt pikaajalises perspektiivis püsima. Meetmete kaotamisel oleksid Hiina arvukad eksportijad eriti huvitatud ühenduse turust, et suurendada oma turuosa. Samas võiks selline suurenenud konkurents põhjustada hindade alanemise. Seega on väga tõenäoline, et kõik ühenduse turul tegutsevad ettevõtjad peaksid oma hindu vastavalt alandama.

(38)

Uurimine näitas, et Hiina on uurimisperioodi jooksul dumpingut jätkanud, ning seda varasemast tunduvalt suuremas ulatuses. Arvestades asjaolu, et Hiinal on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus ning et Hiina eksportis kolmandatesse riikidesse veelgi madalamate hindadega kui ühendusse, on suur tõenäosus, et meetmete tühistamise korral suurendaksid Hiina eksportivad tootjad oluliselt vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksporti ühendusse.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(39)	Neli kaebuse esitanud ühenduse tootjat vastasid küsimustikele ning tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Uurimisperioodi jooksul valmistasid nad 96 % ühenduse toodangust.

(40)	Seetõttu kujutavad neli kaebuse esitanud ühenduse tootjat endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

F. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

(41)

Ühenduse tarbimine põhines ühenduse tootmisharu müügi kogumahul ühenduse turul ning Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest imporditud kogustel.

Tabel 1 – Ühenduse tarbimine (müügimaht)

Ühenduse tarbimine	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Tonnid	423 791	448 234	456 197	398 038	392 416
Indeks	100	106	108	94	93	– 7
Muutus võrreldes eelmise aastaga (%)		6	2	– 14	– 1
Allikas: Eurostati andmed.

(42)

EL magneesiumoksiidi tarbimine kasvas ajavahemikus 2000–2002 ning jõudis haripunkti 2002. aastal, mil tarbimine oli ligikaudu 456 197 tonni, langedes seejärel taas 2003. aastal ja uurimisperioodil 392 416 tonnini. Kokkuvõttes vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 7 % võrra, kuid kasvas 6 % võrra ajavahemikus 2000–2001.

(43)

Vaatlusaluse toote tarbimise iga-aastane 10 % muutumine positiivses või negatiivses suunas ei viita mingile pikaajalisele suundumusele. Ühenduse tootmisharu väidete põhjal on magneesiumoksiidi koguturg suhteliselt stabiilne ning see väike muutumine jääb pikaajalises perspektiivis tarbimise tavapärasesse vahemikku.

(44)

Hiinast pärineva impordi maht sarnanes ühenduse tarbimise näitajatele. Kuni 2002. aastani kasvas import keskmiselt 8 % ning hakkas seejärel vähenema. Kokkuvõttes vähenes Hiinast pärinev import vaatlusalusel perioodil 18 % võrra, 140 171 tonnilt 115 225 tonnini.

Tabel 2 – Import Hiinast

Hiinast pärineva impordi maht	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Tonnid	140 171	150 403	163 116	126 387	115 225
Indeks	100	107	116	90	82	– 18
Muutus võrreldes eelmise aastaga		7	9	– 26	– 8
Allikas: Eurostati andmed.

(45)

Hiina impordi turuosa kasvas 36 %ni 2002. aastal samaaegselt ühenduse tarbimise kasvuga. Alates 2003. aastast hakkas see mõnevõrra vähenema, moodustades uurimisperioodil siiski 29 %.

Tabel 3 – Hiina impordi turuosa

Hiina impordi turuosa	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Turuosa protsendina	33	34	36	32	29
Indeks	100	103	109	97	88	– 12
Allikas: Eurostati andmed.

(46)

Hiinast pärineva impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil järk-järgult, kokku 24 % võrra.

Tabel 4 – Hiina impordi keskmine hind

Hiina impordi keskmine hind	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Eurot/tonn	174	164	149	135	133
Indeks	100	94	86	78	76	– 24
Allikas: Eurostati andmed.

(47)

Vaatlusaluse toote keskmine hind Hiinast importimisel oli uurimisperioodil 133 eurot tonni kohta, arvestatuna CIF-hinnas ühenduse piiril, vastavalt kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevatele andmetele. Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tootmisharu keskmisi müügihindu (tehasehinnad) Hiina impordihindadega uurimisperioodil, mida korrigeeriti impordijärgsete kulude, tollimaksude ja dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohaseks arvestamiseks. Analüüsi käigus ei tuvastatud hinna allalöömist.

Tabel 5 – Tootmine

Tootmine	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	104	102	97	95	– 5
Muutus võrreldes eelmise aastaga		4	– 2	– 5	– 2
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(48)

Ühenduse tootmisharu toodang kasvas esmalt 4 % võrra ajavahemikus 2000–2001, näidates osaliselt samasuguseid suundumusi kui ühenduse tarbimine. Samas hakkas toodang seejärel järk-järgult vähenema, langedes vaatlusalusel perioodil kokku 5 % võrra. Uurimisperioodi jooksul moodustas ühenduse tootmisharu magneesiumoksiidi toodang ligikaudu 55 % ühenduse tarbimisest.

Tabel 6 – Tootmisvõimsus

Tootmisvõimsus	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	100	100	100	100	0
Muutus võrreldes eelmise aastaga		0	0	0	0
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(49)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

Tabel 7 – Tootmisvõimsuse rakendamine

Tootmisvõimsuse rakendamine	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	104	102	97	95	– 5
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(50)	Ülalesitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil sarnanesid tootmisvõimsuse rakendamise näitajad tootmisnäitajatele. Ajavahemikus 2000–2001 toimunud kasvu järel hakkas see järjepidevalt vähenema. Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 5 % võrra.

Tabel 8 – Ühenduse turu müügimaht (tonnides)

Ühenduse turu müügimaht:	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Sõltumatutele isikutele
Indeks	100	98	94	87	89	– 11
Seotud isikutele
Indeks	100	149	150	150	157	57
Seotud ja sõltumatutele isikutele
Indeks	100	104	101	95	97	– 3
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(51)

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduse turul vähenes 2000. aastast uurimisperioodini 11 %. Müük sidusettevõtjatele kasvas 2000. aastast uurimisperioodini 57 % võrra. Kõnealune müük puudutas vaid ühte äriühingut ning see toimus samasse kontserni kuuluvatele tütarettevõtjatele. Mainitud müük moodustas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 17 % asjaomase müügi kogumahust.

(52)

Ühenduse turu müügi kogumaht vähenes 2000. aastast uurimisperioodini 3 % võrra.

Tabel 9 – Ühenduse tootmisharu magneesiumoksiidi müügihinnad

Ühenduse tootmisharu müügihind sõltumatutele isikutele	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	108	110	109	109	9
Muutus võrreldes eelmise aastaga		8	2	– 1	– 1
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(53)	2000. aastast uurimisperioodini tõusid ühenduse tootmisharu keskmised magneesiumoksiidi müügihinnad ühenduse turul 9 %. Müügihinnad jõudsid kõrgeimale tasemele 2002. aastal, langedes seejärel mõnevõrra 2003. aastal ja uurimisperioodil.

Tabel 10 – Turuosa

Ühenduse tootmisharu turuosa	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Turuosa protsendina	62	61	59	63	65
Indeks	100	98	95	102	105	5
Allikas: Eurostati andmed ja ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(54)	Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 2002. aasta 62 % tasemelt 65 %le uurimisperioodil. Suurem kasv leidis aset ajavahemikus 2002–2003 (7 % turust).

(55)	Näib, et ühenduse tootmisharu on suutnud suurendada turuosa oma konkurentsivõimeliste hindade tõttu, võrreldes muude kolmandate riikidega.

Tabel 11 – Varud

Varud	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	107	94	101	81	– 19
Muutus võrreldes eelmise aastaga		7	– 13	7	– 20
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(56)	Ülalesitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil vähenesid varud 19 %. Ajavahemikus 2000–2003 oli varude maht ligikaudu 43 000 tonni, samas kui uurimisperioodil langes varude maht ligi 35 000 tonnini.

(57)	Varud, mis moodustasid 2000. aastal ligi 16 % ühenduse tootmisharu müügist ühenduse turul, vähenesid uurimisperioodil ligikaudu 14 %ni müügist ühenduse turul.

(58)

Tasuvus, väljendatuna protsendina sõltumatutele isikutele toimunud müügi netoväärtusest, muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 12 – Tasuvus

Tasuvus	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	113	538	13	200	100
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(59)

Pärast 2000. aasta kahjumit on ühenduse tootmisharu müük olnud tulutoov kuni uurimisperioodi lõpuni. 2002. aastal jõudis tasuvus 4,3 % tasemele, kuid langes seejärel 0,1 %ni 2003. aastal ning 1,6 %ni uurimisperioodil. 2003. aastal toimunud languse põhjuseks oli müügimahu vähenemine ja Hiina eksportijate avaldatud hinnasurve, mis ei ole võimaldanud ühenduse tootmisharul siiani tõsta hindu mõistliku kasumimarginaali saamiseks vajalikule tasemele.

(60)

Siinkohal märgitakse, et kui arvestada müüki seotud isikutele, oleks tasuvus mõnevõrra madalam, kuid suundumus oleks siiski sama.

Tabel 13 – Rahakäive

Rahakäive	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	128	160	82	134	34
Muutus võrreldes eelmise aastaga		28	33	– 79	52
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(61)	Rahakäive paranes vaatlusalusel perioodil 34 %, näidates samasugust suundumust kui tasuvus.

Tabel 14 – Investeeringud

Investeeringud	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	92	76	74	81	– 19
Muutus võrreldes eelmise aastaga		– 8	– 16	– 2	6
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(62)

Investeeringud vähenesid 2000. aastast uurimisperioodini ligi 19 %. Sellele vaatamata olid käesoleva uurimisperioodi investeeringud 24 % võrra suuremad kui eelmise uurimise uurimisperioodi jooksul, mil investeeringud jõudsid 4 219 000 ECU tasemele. Investeeriti peamiselt tootmisprotsessi parandamisse ja edasisse ratsionaliseerimisse kulude kokkuhoiu ja keskkonnanõuetele vastavuse eesmärgil.

Tabel 15 – Investeeringutasuvus

Investeeringutasuvus	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	129	700	14	231	131
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(63)	2000. aastal negatiivne investeeringutasuvus kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 11,6 % ning järgis sama suundumust mis tasuvus.

(64)	Ühenduse tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil võimeline kapitali kaasama.

Tabel 16 – Tööhõive

Tööhõive	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	99	90	85	80	– 20
Muutus võrreldes eelmise aastaga		– 1	– 9	– 5	– 5
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(65)	Ülalesitatud tabelist nähtub, et tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 20 %. Põhiline langus toimus ajavahemikus 2001. aastast uurimisperioodini.

(66)

Arvestades asjaolu, et tööhõive vähenes enam kui tootmine, tõusis tootlikkus samal perioodil 19 %, nagu on näidatud järgmises tabelis:

Tabel 17 – Tootlikkus

Tootlikkus	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	105	113	115	119	19
Muutus võrreldes eelmise aastaga		5	8	2	4
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(67)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid ühenduse tootmisharu töötajate palgad ligikaudu 4 %.

Tabel 18 – Palgad

Palgad	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Indeks	100	104	99	100	96	– 4
Muutus võrreldes eelmise aastaga		4	– 4	0	– 3
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(68)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu eksport muutus järgmiselt:

Tabel 19 – Ühenduse tootmisharu eksport

Ühenduse tootmisharu eksport	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Tonnid	9 240	9 206	15 671	9 962	10 022
Indeks	100	100	170	108	108	8
Muutus võrreldes eelmise aastaga		0	70	– 62	1
Allikas: Ühenduse tootmisharu kontrollitud vastused küsimustikule.

(69)	Ühenduse tootmisharu magneesiumoksiidi eksport kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 8 %, peamiselt 2002. aastal. Samas ei ole ekspordimahu kasv ühenduse tootmisharu olukorda ilmselt eriti mõjutanud, kuna kõnealune eksport moodustas keskmiselt umbes 4 % ühenduse tootmisharu kogumüügist.

(70)

Muudest riikidest peale Hiina ühendusse imporditud magneesiumoksiidi maht ja keskmised impordihinnad muutusid järgmiselt:

Tabel 20 – Import ühendusse muudest kolmandatest riikidest (maht)

Tonnid	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood
Türgi	2 704	3 116	7 010	2 105	1 373
Ameerika Ühendriigid	849	1 518	326	704	897
Iisrael	2 417	2 558	2 714	3 156	2 725
Mehhiko	703	781	627	856	755
Jaapan	1 949	1 658	2 081	627	455
Austraalia	1 115	749	42	341	301
Norra	459	198	72	117	149
Muud kolmandad riigid	56	1 462	679	109	516
Kokku	10 252	12 041	13 550	8 016	7 172
Allikas: Eurostati andmed.

Tabel 21 – Import ühendusse muudest kolmandatest riikidest (keskmine hind)

Euro	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood
Türgi	128	147	154	169	195
Ameerika Ühendriigid	1 475	509	1 431	796	795
Iisrael	964	712	607	611	667
Mehhiko	458	718	870	591	617
Jaapan	1 164	1 173	1 044	713	458
Austraalia	609	495	466	407	431
Norra	284	0	495	295	270
Muud kolmandad riigid	0	528	740	200	191
Allikas: Eurostati andmed.

Tabel 22 – Muudest kolmandatest riikidest ühendusse toimuva impordi turuosa

Muudest kolmandatest riikidest ühendusse toimuva impordi turuosa	2000	2001	2002	2003	Uurimisperiood	Uurimisperiood/2000
Turuosa protsendina	2	2	3	2	1	– 1
Indeks	100	117	129	80	73
Allikas: Eurostati andmed.

(71)

Muudest riikidest peale Hiina imporditud magneesiumoksiidi kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 10 252 tonnilt 2000. aastal 7 172 tonnile uurimisperioodil. Muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi turuosa korrigeeriti veidi, et jätta arvutustest välja ühe ühenduse tootja poolt selle Türgis asuvalt sidusettevõtjalt ostetud ja ühenduse turul müüdud impordi kogus. Nimetatud impordi turuosa vähenes asjaomasel perioodil 2 % tasemelt 1 %ni. Peamised ühendusse eksportijad on olnud Türgi, Iisrael, Austraalia ja USA.

(72)

Muude kolmandate riikide keskmised impordihinnad olid uurimisperioodi jooksul tunduvalt kõrgemad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Samas tuleks märkida, et kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevad Eurostati andmed hõlmavad ka sünteetilise magneesiumoksiidi hindu, mis on tunduvalt puhtam kui vaatlusalune toode ja sellest tulenevad ka kõrgemad hinnad. Ehkki sünteetilise magneesiumoksiidi ja vaatlusaluse toote osakaalu kohta kümnekohalisel TARIC-koodil põhinevate Eurostati andmete tootevalikus puudub täpne teave, võib põhjendatult eeldada, et kolmandatest riikidest pärineva magneesiumoksiidi üldine hinnatase oli uurimisperioodil kõrgem kui ühenduse tootmisharu hinnatase.

(73)

Nagu eespool selgitatud, vähenes vaatlusaluse toote tarbimine vaatlusalusel perioodil vähesel määral. Sarnaselt eelmisele aegumise läbivaatamisele leitakse siiski, et – nagu on selgitatud ühenduse tarbimist käsitlevas põhjenduses 42 – ei avaldanud ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu olukorrale olulist mõju.

(74)

Kehtivad meetmed on ühenduse tootmisharu olukorda alates 2000. aastast osaliselt parandanud. Majandustegurid nagu turuosa, tasuvus, investeeringutasuvus, rahakäive, tootlikkus ja sulgemisvarud näitasid positiivset arengut. Ühenduse tootmisharu müük on olnud tulutoov alates 2001. aastast (0,9 %) kuni uurimisperioodini (1,6 %). Samas ei ole ühenduse tootmisharu saanud Hiina eksportijate surve tõttu piisavat kasumit, mis oleks vajalik selle elujõulisuse tagamiseks tulevikus. Mis puudutab negatiivseid näitajaid tootmise (– 5 %), tootmisvõimsuse rakendamise (– 5 %) ja ühenduse turu müügi (– 3 %) osas, siis need olid üldjoontes kooskõlas tarbimise vähenemisega. Samas on see toimunud tööhõive (– 20 %) ja investeeringute (– 19 %) arvelt. Siinkohal märgitakse, et ühe ühenduse tootja müük seotud isikutele ei muutnud ühenduse tootmisharu üldist olukorda. Seega võib järeldada, et kuigi ühenduse tootmisharu olukord on paranenud, on see jätkuvalt haavatav, muu hulgas Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi jätkumise tõttu. Ühenduse tootmisharu jõupingutused konkurentsivõime parandamisel ei ole seega olnud täielikult edukad.

(75)

Teisest küljest tuleks samuti märkida, et Hiina impordi maht ja turuosa on vaatlusalusel perioodil vähenenud. Lisaks sellele leiti, et Hiina import ei löönud ühenduse tootmisharu hindu alla. Nimetatud tingimustel, ning arvestades eelkõige ühenduse tootmisharu olukorra vähest paranemist, Hiina impordi ja selle turuosa vähenemist ning hinna allalöömise puudumist, ei suudetud kindlaks teha dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkumist. Seega uuriti, kas meetmete kaotamise korral kahju korduks.

(76)	Seoses kohaldatavate meetmete aegumise tõenäolise mõjuga ühenduse tootmisharu olukorrale, vaadeldi mitmeid tegureid koos varasemates põhjendustes kokku võetud üksikasjadega.

(77)	Nagu varem viidatud, oleks dumpinguvastaste meetmete aegumise korral väga tõenäoline, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiinast suureneks oluliselt seoses Hiina suure kasutamata tootmisvõimsusega, mis tuleneb asjaolust, et Hiinale kuuluvad suurimad magnesiidimaagi varud maailmas.

(78)

Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärineva ühenduse impordi võrdlemisel on ilmnenud olulised erinevused hindades. Muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi hinnad olid vaatlusalusel perioodil kõrged, samas kui Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi hinnad on järjest langenud. Asjaolu, et Hiina ekspordihinnad olid muudele peamistele magneesiumoksiidi turgudele eksportimisel 38 % madalamad kui ühendusse eksportimisel, näitab samuti selgelt, et ühenduse tootmisharu satuks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga ekspordi mahu kasvu korral veelgi suurema surve alla, võttes arvesse, et kõnealune eksport on vaatlusalusel perioodil juba avaldanud negatiivset survet ühenduse hindadele.

(79)	Eespool toodut arvesse võttes järeldatakse, et meetmete aegumine põhjustaks väga tõenäoliselt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

G. ÜHENDUSE HUVID

(80)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate/kaubandusettevõtjate ning samuti vaatlusaluse toote kasutajate ja tarnijate huvide hindamisel.

(81)

Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete taaskehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesoleva uurimise puhul on samuti tegu aegumise läbivaatamisega, võimaldab see analüüsida olemasolevate dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(82)	Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise osas on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

(83)

Tuletatakse meelde, et eelnevalt on kindlaks tehtud Hiinast pärineva vaatlusaluse toote dumpingu jätkumise tõenäosus ning oht taolise impordiga ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumiseks. Lisaks leiti, et ühenduse tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras. Meetmete kehtivuse pikendamine peaks neil aitama täielikult taastuda ja täiendavat kahju vältida. Seega on ühenduse tootmisharu huvides säilitada Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(84)	Komisjoni talitused saatsid küsimustikud 23-le kaebuses nimetatud importijale/kaubandusettevõtjale. Ühtegi vastust ei saadud.

(85)	Kõnealustel tingimustel järeldati, et kehtivad meetmed ei mõjuta oluliselt importijaid ega kaubandusettevõtjaid ning seega ei mõjutaks neid märkimisväärselt ka meetmete kehtivuse pikendamine. See on samuti kooskõlas varasematel uurimismenetlustel tehtud järeldustega.

(86)	Komisjoni talitused saatsid küsimustikud neljale kasutajale. Ühtegi vastust ei saadud.

(87)	Kuna küsimustikele ei vastatud ning kehtivate meetmete aegumise toetuseks puudusid kontrollitavad andmed, nagu ka eelmise aegumise läbivaatamise korral, järeldatakse, et tollimaksude kehtivuse pikendamine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid.

H. JÄRELDUS

(88)

Uurimine on näidanud, et Hiina eksportijad on uurimisperioodi jooksul dumpingut jätkanud. Lisaks on tõendatud, et ühenduse turg on Hiina eksportijate jaoks atraktiivne, arvestades teiste eksportturgude hinnataset ning Hiina märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust. Seega oleks meetmete tühistamise korral tõenäoline, et ühenduse turule jõuaks suures mahus dumpinguhinnaga importi.

(89)	Ühenduse tootmisharu olukord, mida iseloomustab tootmise, müügi ja tööhõive vähenemine ja ebapiisav kasum vaatlusalusel perioodil, oleks meetmete tühistamise korral väga tõenäoliselt raskustes, sest ühenduse turule paisatav Hiinast pärinev vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import suureneks veelgi.

(90)	Ühenduse huvide seisukohalt järeldatakse, et käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(91)	Seega leitakse, et Hiinast pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(92)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete jõussejätmist. Avalikustamise järel anti neile tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Tähtaja jooksul ei saadud ühtegi märkust, mille tõttu oleks tulnud eeltoodud järeldusi muuta.

(93)	Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Hiinast pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1334/1999, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 985/2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärineva ja CN-koodi ex 2519 90 90 (TARIC-kood 25199090*10) alla kuuluva magneesiumoksiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Dumpinguvastase tollimaksu summa on:

vahe, mille poolest 112 euro suurune minimaalne impordihind tonni kohta erineb vabast netohinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimakse maha arvestatud, kõigil juhtudel, kui viimane on:

—	madalam kui minimaalne impordihind, ning

—	kehtestatud arve põhjal, mis on väljastatud Hiina Rahvavabariigis asuva eksportija poolt vahetult ühenduses asuvale sõltumatule isikule (TARIC-lisakood A420);

null, kui ühenduse piiril kehtiv vaba netohind, millest ei ole tollimakse maha arvestatud, on kehtestatud arve põhjal, mis on väljastatud Hiina Rahvavabariigis asuva eksportija poolt vahetult ühenduses asuvale sõltumatule isikule ja on võrdne või kõrgem kui minimaalne impordihind 112 eurot tonni kohta (TARIC-lisakood A420);

c)	võrdne väärtuselise tollimaksuga, mille määraks on 27,1 %, kõigil teistel juhtudel, mis ei kuulu punktide a ja b alla (TARIC-lisakood A999).

Juhtudel, mil dumpinguvastane tollimaks on kehtestatud vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile a ning kui kaubad on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ja seepärast jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) artiklile 145, alandatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele. Makstav tollimaks on sel juhul võrdne minimaalse impordihinna alandatud määra ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna alandatud määra vahega.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 159, 25.6.1999, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 985/2003 (ELT L 143, 11.6.2003, lk 1).

(3) ELT L 143, 11.6.2003, lk 1.

(4) EÜT L 145, 17.6.1993, lk 1.

(5) ELT C 230, 26.9.2003, lk 2.

(6) ELT C 138, 18.5.2004, lk 2.

(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

25.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 131/18

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 779/2005,

23. mai 2005,

millega lõpetatakse Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Pärast meetmete eelseisva aegumisega seotud läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 821/94 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi “meetmed”) muu hulgas Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes. Pärast Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – “CEFIC”) taotlusel toimunud eesseisva meetmete aegumisega seotud läbivaatamist jättis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2000 (3) meetmed esialgsele tasemele. 10 uue liikmesriigi ühinemisega 1. mail 2004 (edaspidi “EL 10”) toimunud Euroopa Liidu laienemise tulemusena muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 991/2004 (4) määrust (EÜ) nr 1100/2000, et komisjoni poolt heaks kiidetud kohustuse puhul oleks võimalik vabastada selle kohustuse raames ühendusse tulev import määrusega (EÜ) nr 1100/2000 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest. Otsustega 2004/498/EÜ (5) ja 2004/782/EÜ (6) kiitis komisjon heaks Ukraina eksporttootja Open Joint Stock Company “Zaporozhsky Abrasivny Combinat” (“ZAC”) pakutud kohustused.

(2)	Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatava tollimaksu tegelik määr on Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi puhul 24 %.

2. Käesolev uurimine

(3)	ZAC (“taotleja”) esitas komisjonile vahepealse osalise läbivaatamise taotluse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(4)

Taotlus põhines taotleja poolt esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel, mille järgi asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotleja väitis muu hulgas, et turumajanduslikku staatust puudutavad asjaolud olevat märkimisväärselt muutunud. Eelkõige väitis taotleja, et ta täitvat nüüd turumajandusliku staatuse kinnitamiseks esitatavaid nõudeid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Lisaks esitas taotleja tõendid näitamaks, et võrdlus oma kuludel/siseturuhindadel põhineva normaalväärtuse ja oma ekspordihindade vahel USAsse, mis kolmanda riigi turuna on võrreldav ELiga, viiks dumpingu vähenemiseni oluliselt allapoole praegust taset. Seetõttu väitis taotleja, et meetme jätkuv kohaldamine kehtival tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(5)	Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega algatas komisjon 7. jaanuaril 2004 teatega Euroopa Liidu Teatajas (7) osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus dumpingu ja turumajandusliku staatusega seotud uurimisega ZACi suhtes.

(6)	Komisjon saatis taotlejale algmääruse artikli 2 lõikele 7 vastava turumajandusliku staatuse küsimustiku ja taotluse vormi.

(7)	Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja turumajandusliku staatuse kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Taotleja äriühingu valdustesse tehti kontrollkäik.

(8)	Dumpingut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemiku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”).

3. Uurimisega seotud pooled

(9)

Komisjon andis läbivaatuse algatamisest ametlikult teada eksportivale tootjale, eksportiva riigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult, esitada teavet ja tõendusmaterjali ning taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja põhjendasid, et selleks on vajadus.

(10)

Sellega seoses tegid järgmised huvitatud isikud oma seisukohad teatavaks:

ühenduse tootjate assotsiatsioon:

—	European Chemical Industry Council (CEFIC)

ühenduse tootja:

—	Best-Business, Kunštát na Moravě, Tšehhi Vabariik

eksportiv tootja:

—	Zaporozhsky Abrasivny Combinat, Zaporozhye, Ukraina

võrdlusriikide tootjad:

—	Volzhsky Abrasive, Volshsky, Volgogradi piirkond, Venemaa

—	Saint-Gobain Materiais Cerâmicos Ltda, Barbacena, Brasiilia.

B. VAATLUSALUNE TOODE

(11)	Käesoleva menetlusega hõlmatud toode on CN-koodi 2849 20 00 alla kuuluv ränikarbiid (edaspidi “ränikarbiid” või “vaatlusalune toode”). Ei leitud tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse tootega seotud asjaolud oleksid meetmete kehtestamisest saadik oluliselt muutunud.

C. UURIMISTULEMUSED

1. Sissejuhatav märkus

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 on sellist liiki läbivaatamise eesmärk teha kindlaks vajadus meetmete jätkuvaks kohaldamiseks kehtival tasemel. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus võib komisjon muu hulgas kaaluda, kas dumpingu asjaolud on oluliselt muutunud. Komisjon uuris kõiki taotleja esitatud väiteid ning asjaolusid, mis oleks võinud esialgsete meetmete kehtestamisest saadik oluliselt muutuda: turumajanduslik staatus, individuaalne kohtlemine, võrdlusriigi valik ja taotleja ekspordihinnad.

2. Turumajanduslik staatus

(13)	Taotleja taotles turumajanduslikku staatust algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt ning esitas turumajandusliku staatuse taotluse vormi algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Ukrainast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud viiele kriteeriumile.

(15)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei vasta kõikidele kriteeriumitele.

TURUMAJANDUSLIKU STAATUSE KRITEERIUMID

Artikli 2 lõike 7 punkti c taane 1	Artikli 2 lõike 7 punkti c taane 2	Artikli 2 lõike 7 punkti c taane 3	Artikli 2 lõike 7 punkti c taane 4	Artikli 2 lõike 7 punkti c taane 5
Pole täidetud	Pole täidetud	Pole täidetud	Täidetud	Täidetud
Allikas: taotleja täidetud ja komisjoni poolt kontrollitud turumajandusliku staatuse taotluse vorm.

(16)

Uurimine näitas, et käimas oli ZACi erastamine Ukraina riigi järelevalve all. Erastamise raamides sõlmisid ZACi enamusaktsionär ja erainvestor lepingu riikliku organisatsiooniga. Kuni uurimisperioodi lõpuni oli ZACil mitu lepinguga kehtestatud kohustust, eelkõige seoses oma tööjõu ja tegevusega. Nende kohustuste täitmist kontrollis riik igal aastal ning kohustuste mittetäitmise korral kohaldati sanktsioone. Leiti, et lepinguga kehtestatud tingimused lähevad kaugemale tingimustest, millega erainvestor nõustuks tavapärastes turumajanduslikes oludes. Seetõttu järeldatakse, et ZACi tööjõu, toodangu ja müügiga seonduvad otsused ei olnud tehtud vastavalt turul valitsevale pakkumise ja nõudmise vahekorrale. Pigem oli nende otsuste puhul tegemist riigi olulise vahelesekkumisega.

(17)

Lisaks leiti, et raamatupidamisarvestus ja selle auditeerimine ei olnud usaldusväärsed. Nii sai ZAC muuta raamatupidamisprogrammis sisalduvaid põhiandmeid (lõpetatud aruandeperioodi kuupäevi ja väärtusi) ning teatavate finantstehingute jälgitavus ei olnud ZACi raamatupidamisarvestuses võimalik. Neid tõsiseid puudusi ei olnud märgitud auditeerimisaruandes. Seepärast leitakse, et ZACil puudub üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning mida rakendatakse kõikidel eesmärkidel.

(18)

Lõpuks selgus, et seoses riigile kuuluvate sõjaväeliste kaitseobjektide paigutamisega varade poolele ja nende kulumi arvestamisega on ZACi varaline seisund, tootmiskulud ja rahaline olukord mõjutatud endisest mitteturumajanduslikust süsteemist üle võetud moonutustest. Samuti moonutatakse tootmiskulusid, kuna ZAC on erastamisprotsessi käigus vastu võtnud investori antud intressivaba laenu.

(19)	Eelneva põhjal otsustati, et kõiki algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumeid ei ole täidetud ning et turumajanduslikud tingimused ei ole taotleja puhul domineerivad.

(20)	Komisjon teavitas taotlejat ja ühenduse tööstust üksikasjalikult eespool nimetatud otsustest ja andis neile võimaluse märkuste esitamiseks. Ühenduse tööstus toetas komisjoni otsuseid. Taotleja esitatud märkused ei andnud põhjust muuta otsust turumajandusliku staatuse kohta.

3. Individuaalne kohtlemine

(21)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse algmääruse artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada põhjendatud väidete alusel, et kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(22)

Taotleja esitas ka taotluse individuaalse dumpinguvastase eritollimaksu kehtestamiseks, juhul kui turumajanduslikku staatust ei kinnitata. Uurimine ei viidanud teistele vaatlusaluse toote tootjatele Ukrainas, vaid näitas hoopis, et taotleja on Ukrainas ainuke teadaolev vaatlusaluse toote tootja. Niisugusel juhul leitakse, et individuaalse kohtlemise küsimust ei teki, sest individuaalne dumpingu erimarginaal oleks identne üleriigilise dumpingumarginaaliga.

4. Võrdlusriik

(23)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määratakse normaalväärtus mitteturumajanduslike riikide puhul ja üleminekujärgus riikide puhul, (kui nende turumajanduslikku staatust ei ole võimalik kinnitada), võrdlusriigi hindade või arvestusliku väärtuse põhjal. Taotleja väitis, et esialgses uurimises võrdlusriigina kasutatud Brasiilia ei ole sobiv ning et käesolevas vahepealses läbivaatamises tuleks Venemaa määrata kõige sobivamaks, kui mitte ainukeseks sobivaks võrdlusriigiks normaalväärtuse kindlaksmääramisel Ukraina puhul.

(24)

Seisukohad, mis taotleja esitas Venemaa poolt, põhinesid väidetavatel faktidel, et i) Venemaa juurdepääs toorainele, energiaressurssidele ja muudele tähtsamatele sisenditele, tootmises kasutatav tehnoloogia ja tootmise ulatus on võrreldavad Ukrainaga ii) Venemaa omamaine müük on tüüpiline, sest omamaise kogumüügi maht ületab 5 % Ukraina eksportmüügi kogumahust iii) konkurentsi olukord Venemaal on võrreldav Ukrainaga.

(25)

Komisjon kaalus taotleja ettepanekut. Kõigepealt võeti arvesse seda, et vaatlusaluse toote Venemaalt pärinev eksport leiti esialgse uurimise käigus olevat dumpinguhinnaga. Üksnes selline olukord tähendab juba ebakorrapärasust normaalväärtuse ja ekspordihinna suhtes ning teeb Venemaa sobivuse võrdlusriigina küsitavaks. Kõnealusest täheldusest hoolimata ning taotleja selgesõnalisel taotlusel kutsusid komisjoni talitused Venemaa eksportivaid tootjaid tegema koostööd kõnealuse menetluse käigus. Venemaa ettevõte ei ole siiski teinud koostööd.

(26)	Neil põhjustel leiti, et Venemaad ei saa valida sobivaks võrdlusriigiks, et määrata Ukraina puhul kindlaks normaalväärtus. Pealegi ei leitud tõendeid, mis vihjaksid sellele, et esialgse uurimise võrdlusriigiga seotud asjaolud oleksid muutunud taotleja kasuks.

5. Ekspordihind

(27)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 on ekspordihind ekspordiriigist ühendusse ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Juhul kui ekspordihind puudub, võib ekspordihinna arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna põhjal, millega imporditud tooted esmakordselt sõltumatule ostjale edasi müüakse või mis tahes põhjendatud alusel, kui tooteid ei müüda edasi sõltumatule ostjale või ei müüda edasi sellistena nagu need imporditi.

(28)

Taotleja kinnitas, et seoses ekspordihindadega on asjaolud muutunud ja väitis, et tüüpilise ühendusse suunduva ekspordi puudumisel tuleks kasutada selle asemel ühendusega võrreldava ELi välise turu ekspordihindu põhjendatud alusena dumpingumarginaali kehtestamiseks. Selleks pakkus taotleja Ameerika Ühendriike või EL10.

(29)

Komisjon kaalus taotleja ettepanekuid, sest väga erandlikes olukordades võib tõepoolest võtta normaalväärtusega võrdlemisel aluseks ekspordihindu kolmandatesse riikidesse. Kõnealusel juhul leiti siiski, et taotleja USAsse suunduvad ekspordi kogused ei olnud uurimisperioodi vältel tüüpilised, nii et küsimust USAsse suunduva ekspordi hindade kasutamise kohasuse suhtes ei tekkinud. Seega ei rahuldatud taotlust võtta dumpinguarvutuse aluseks USAsse suunduva ekspordi hinnad. Ka ei leitud tõendeid, mis viitaksid sellele, et üksnes EL10 ekspordihindade kasutamine oleks taotlejale soodne. Lõpetuseks kinnitatakse, et uurimisperioodi vältel ei leitud tüüpilisi müüke ühendusse.

6. Järeldus

(30)

Eespool esitatu põhjal ei olnud võimalik kinnitada taotleja turumajanduslikku staatust. Individuaalne kohtlemine ei tule kõnealusel juhul arvesse. Lisaks lükati tagasi kõik ülejäänud taotleja esitatud ja komisjoni uuritud nõuded seoses võrdlusriigi valikuga ja taotleja ekspordihindadega. Selle põhjal leitakse, et dumpingu asjaolud ei ole oluliselt muutunud võrreldes valitsenud olukorraga uurimisperioodil, mis võeti aluseks esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimisel. Seetõttu leitakse, et ühendusse imporditava Ukrainast pärit ränikarbiidi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada kehtivaid meetmeid muutmata või tühistamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga lõpetatakse Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osaline vahepealne läbivaatamine.

2. Määrusega (EÜ) nr 1100/2000 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks säilitatakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 94, 13.4.1994, lk 21. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1786/97 (EÜT L 254, 17.9.1997, lk 6).

(3) EÜT L 125, 26.5.2000, lk 3.

(4) ELT L 182, 19.5.2004, lk 18.

(5) ELT L 183, 20.5.2004, lk 88.

(6) ELT L 344, 20.11.2004, lk 37.

(7) ELT C 3, 7.1.2004, lk 4.

25.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 131/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 782/2005,

24. mai 2005,

millega kehtestatakse jäätmestatistika tulemuste edastamise vorming

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta, (1) eelkõige selle artikli 6 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 6 kohaselt peab komisjon vastu võtma kõnealuse määruse rakendamiseks vajalikud meetmed.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 6 punktile e peab komisjon kehtestama liikmesriikide tulemuste edastamiseks nõuetekohase vormi.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (2) loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Jäätmestatistika tulemuste komisjonile (Eurostatile) edastamise nõuetekohane vorm on esitatud käesoleva määruse lisas.

Liikmesriigid kasutavad seda vormi vaatlusaasta 2004 ja järgnevate vaatlusaastate andmete suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) määrusega (EÜ) nr 2150/2002 nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt komisjoni (Eurostati) valitud andmevahetusstandardile.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 574/2004 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15).

(2) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

LISA

Jäätmestatistika tulemuste edastamise vorm

Andmed tuleb edastada süsteemist sõltumatult. Andmed tuleb edastada kooskõlas komisjoni (Eurostati) valitud andmevahetusstandardiga.

Andmekogumid

Jäätmestatistikat käsitleva määrusega (EÜ) nr 2150/2002 hõlmatud valdkond koosneb viiest andmekogumist:

—	Jäätmeteke (GENER)

—	Põletamine (INCIN)

—	Toimingud, mille tulemusena võib jäätmeid taaskasutada (RECOV)

—	Kõrvaldamine (DISPO)

—	Taaskasutamis- ja kõrvaldamisrajatiste arv ja võimsus; jäätmekogumissüsteemi ulatus NUTS 2. tasandi piirkondade kaupa (REGIO).

Iga kogumi kohta tuleb esitada andmefail. Faili nimi koosneb kuuest osast:

Valdkond	5	Väärtus: WASTE
Kogum	5	GENER, INCIN, RECOV, DISPO, REGIO
Korrapärasus	2	Väärtus: “A2”
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
Ajavahemik	4	Väärtus: “0000” (null, null, null, null) aastaandmete tähistamiseks

Faili nime osad eraldatakse alakriipsuga. Kasutatakse tekstiformaati. Näiteks Belgia jäätmetekke andmekogumi faili nimi on WASTE_GENER_A2_BE_2004_0000.

Puuduvad väärtused

Ühtki liigituse väärtust (jäätmeliik, majandustegevus, NUTS 2. tasandi piirkond, jäätmekäitlusrajatise liik) ei või märkimata jätta. Iga liigituse või nende kombinatsiooni kohta tuleb teha kanne. Kui mõnda kombinatsiooni ei esine, tuleb selle kohta märkida “0” (null). Kui mõne väärtuse kohta andmed puuduvad, tuleb ikkagi teha nõuetekohane märge andmete puudumise kohta (märgitakse tähega “M”). Puuduvate väärtuste kohta tuleb esitada selgitus kvaliteediaruandes; puuduvad väärtused võivad tuleneda näiteks kasutatud meetoditest. Tähtis on eristada väärtust “0” ja puuduvaid väärtusi, kuna koondandmeid ei saa arvutada puuduvate väärtuste korral. Kui kombinatsioon pole loogiliselt võimalik, märgitakse lahtrisse “L”, nagu näiteks kombinatsiooni “kodumajapidamises tekkivad tööstuslikud reovee puhastussetted” puhul. Järjepidevuse kontrolli ja vigade parandamise otstarbel tuleb esitada ka kogusummad.

Konfidentsiaalsus

Konfidentsiaalsete andmete esitamisel tuleb need nõuetekohaselt tähistada kui konfidentsiaalsed. Milliseid andmeid loetakse konfidentsiaalseteks, sõltub siseriiklikest konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Üldiselt võiksid andmed olla konfidentsiaalsed, kui nende andmete avalikustamisel võib andmete esitaja isikusamasus ilmsiks tulla. See kehtib juhul kui andmed pärinevad ühelt või kahelt vastajalt või kui ühelt või kahelt vastajalt saadud andmed on ülekaalus. Riigiasutuste esitatud andmeid ei peeta üldiselt konfidentsiaalseteks.

Ka sekundaarse konfidentsiaalsusega andmed tuleb tähistada. Sekundaarse konfidentsiaalsuse puhul tuleb siiski tagada vahe- ja kogusummade kättesaadavus avaldamiseks. Komisjon (Eurostat) kasutab konfidentsiaalseid andmeid EL koondandmete arvutamiseks ilma liikmesriigi tasandil konfidentsiaalset teavet avalikustamata.

Meetmed

Kõik väljad peavad olema tähtnumbrilised, st ei tohi kasutada eraldus- ega kümnendmärgistust, välja arvatud väärtuse märkimiseks. Jäätmehulka väljendatakse tuhandetes tonnides aasta kohta kolme kümnendkoha täpsusega. Kümnendkoht eraldatakse komaga. Hindamismeetod ei võimalda alati kolme kümnendkoha täpsust. Sellisel juhul esitatakse väärtus üksnes tüvenumbritega. Kõikide jäätmekategooriate puhul arvutatakse jäätmekogus (tavaliste) märgade jäätmete alusel, reoveesetete (kirjed 11, 12, 40) puhul ka tuhandetes kuivaine tonnides. Ka jäätmekäitluse andmekogumites mõõdetakse reoveesetteid nii (tavaliste) märgade jäätmetena kui kuivainena. Seda meetodit rakendatakse üksnes juhul, kui reoveesetted esitatakse eraldi kirjena, st tavaliste setete (kirje 12) puhul põletamis- ja kõrvaldamisviisi kogumites.

Jäätmekäitlusrajatiste arvu väljendatakse täisarvuga. Jäätmekäitlemisvõimsusi mõõdetakse mitmel erineval moel sõltuvalt taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingutest (vt loetelu I). Võrreldavuse tagamise eesmärgil eelistatakse põletusvõimsuse väljendamist tuhandetes tonnides. Põletusvõimsust võib väljendada ka teradžaulides (1012 džauli), kui see mõnel riigil võimalik on. Kui riigil pole võimalik põletusvõimsust väljendada teradžaulides, tuleb see väärtus märkida puuduvaks väärtuseks (märkida “M”). Taaskasutamisvõimsust väljendatakse tuhandetes tonnides. Kõrvaldamisvõimsust esitatakse kas kuupmeetrites või tonnides sõltuvalt kõrvaldamisviisist. Ainult tuhandetes tonnides esitatud väärtused väljendatakse reaalarvuna kolme kümnendkoha täpsusega, kõik muud väärtused väljendatakse täisarvudes.

Segatud kodumajapidamisjäätmete ja samalaadsete jäätmete kogumise süsteemi ulatus tuleb esitada kas protsendimäärana elanikkonnast või protsendimäärana eluruumidest.

Andmete muutmine

Jäätmekäitluse andmekogumid tuleb esitada täielikke andmeid sisaldavate eraldi failidena. Näiteks jäätmetekke kogumis on 51 jäätmekategooriat 21 NACE rühmana märjalt mõõdetuna ning 3 jäätmekategooriat 21 NACE rühmana ja kuivaines mõõdetuna. Selles andmekogumis on 1 134 kannet.

Muudetud andmed tuleb samuti esitada täielike andmekogumitena ja muudetud lahtritesse nõuetekohaselt märkida “R”. Esialgsete andmete juurde märgitakse “P” (ajakohastamisnõude tähistamiseks). Esialgsed andmed tuleb alati uuesti läbi vaadata. Nii esialgsete kui muudetud andmete kohta tuleb kvaliteediaruandes esitada selgitus.

1. kogum: Jäätmeteke

Väli	Maksimumpikkus	Väärtused
Valdkond	8	Väärtus: WASTE
Kogum	6	Väärtus: GENER (kogum koosneb 51 × 21 kandest märgade jäätmetena ja 3 × 21 kandest kuivainena mõõdetult riigi kohta)
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta:	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
Jäätmekirje	2	Kood, mis viitab Euroopa jäätmeloendile-Stat/variant 3 (vt loetelu B)
Tegevuse kirje	2	Kood, mis viitab NACE-le (vt loetelu C)
Märg/kuiv	1	Kõikide jäätmekategooriate puhul kogus (tavaliste) märgade jäätmete alusel (kood W), reoveesetete (kirjed 11, 12, 40) puhul ka kuivainena (kood D)
Tekkivad jäätmed	12	Kogus tuhandetes tonnides aastas. Kogust väljendatakse reaalarvuna kolme kümnendkoha täpsusega. Kümnendkoht eraldatakse komaga. Näiteks: 19,876. Sellele väljale tuleb alati väärtus märkida. Kui kombinatsiooni ei esine, märgitakse väärtuseks “0” (null). Andmete puudumise korral märkida “M”. Loogiliselt võimatu kombinatsiooni korral märkida “L”
Ajakohastamise tähis	1	Esialgsete andmete korral märkida “P”, muudetud andmete korral “R”, muidu jätta tühjaks
Konfidentsiaalsuse tähis	1	Tähistab konfidentsiaalseid andmeid (vt loendit D)

2. kogum: Põletamine

Väli	Maksimumpikkus	Väärtused
Valdkond	8	Väärtus: WASTE
Kogum	6	Väärtus: INCIN (kogum koosneb 17 × 2 kandest märgade jäätmetena ja 1 × 2 kandest kuivainena mõõdetult iga NUTS 1. tasandi piirkonna kohta)
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
NUTS 1 kood	3	Piirkonna NUTS kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003; (1) riigi kogusumma kohta märkida “TT”
Jäätmekirje	2	Kood, mis viitab Euroopa jäätmeloendile-Stat/variant 3 (vt loetelu E)
Taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming	1	Kood, mis viitab direktiivi 75/442/EMÜ lisadele (2) (vt loetelu F); ainult toimingute 1 ja 2 puhul
Märg/kuiv	1	Kõikide jäätmekategooriate puhul kogus (tavaliste) märgade jäätmete alusel (kood W), reoveesetete (kirje 12) puhul ka kuivainena (kood D)
Põletatud jäätmed	12	Kogus tuhandetes tonnides aastas. Kogust väljendatakse reaalarvuna kolme kümnendkoha täpsusega. Kümnendkoht eraldatakse komaga. Näiteks: 19,876. Sellele väljale tuleb alati väärtus märkida. Kui kombinatsiooni ei esine, märgitakse väärtuseks “0” (null). Andmete puudumise korral märkida “M”. Loogiliselt võimatu kombinatsiooni korral märkida “L”
Ajakohastamise tähis	1	Esialgsete andmete korral märkida “P”, muudetud andmete korral “R”, muidu jätta tühjaks
Konfidentsiaalsuse tähis	1	Tähistab konfidentsiaalseid andmeid (vt loendit D)

3. kogum: Toimingud, mille tulemusena võib jäätmeid taaskasutada (v.a jäätmete energiakasutus)

Väli	Maksimumpikkus	Väärtused
Valdkond	8	Väärtus: WASTE
Kogum	6	Väärtus: RECOV (kogum koosneb 20 kandest iga NUTS 1. tasandi piirkonna kohta)
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
NUTS 1 kood	3	Piirkonna NUTS kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003; riigi kogusumma kohta märkida “TT”
Jäätmekirje	2	Kood, mis viitab Euroopa jäätmeloendile-Stat/variant 3 (vt loetelu G)
Taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming	1	Kood, mis viitab direktiivi 75/442/EMÜ lisadele (vt loetelu F); ainult toimingu 3 puhul
Märg/kuiv	1	Kõikide jäätmekategooriate puhul kogus (tavaliste) märgade jäätmete alusel (kood W)
Taaskasutatud jäätmed	12	Kogus tuhandetes tonnides aastas. Kogust väljendatakse reaalarvuna kolme kümnendkoha täpsusega. Kümnendkoht eraldatakse komaga. Näiteks: 19,876 Sellele väljale tuleb alati väärtus märkida. Kui kombinatsiooni ei esine, märgitakse väärtuseks “0” (null). Andmete puudumise korral märkida “M”. Loogiliselt võimatu kombinatsiooni korral märkida “L”
Ajakohastamise tähis	1	Esialgsete andmete korral märkida “P”, muudetud andmete korral “R”, muidu jätta tühjaks
Konfidentsiaalsuse tähis	1	Tähistab konfidentsiaalseid andmeid (vt loendit D)

4. kogum: Kõrvaldamine (muu kui põletamine)

Väli	Maksimumpikkus	Väärtused
Valdkond	8	Väärtus: WASTE
Kogum	6	Väärtus: DISPO (kogum koosneb 19 × 2 kandest märgade jäätmetena ja 1 × 2 kandest kuivainena mõõdetult iga NUTS 1. tasandi piirkonna kohta)
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
NUTS 1 kood	3	Piirkonna NUTS kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003; riigi kogusumma kohta märkida “TT”
Jäätmekirje	2	Kood, mis viitab Euroopa jäätmeloendile-Stat/variant 3 (vt loetelu H)
Taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming	1	Kood, mis viitab direktiivi 75/442/EMÜ lisadele (vt loetelu F); ainult toimingute 4 ja 5 puhul
Märg/kuiv	1	Kõikide jäätmekategooriate puhul kogus (tavaliste) märgade jäätmete alusel (kood W), reoveesetete (kirje 12) puhul ka kuivainena (kood D)
Kõrvaldatud jäätmed	12	Kogus tuhandetes tonnides aastas. Kogust väljendatakse reaalarvuna kolme kümnendkoha täpsusega. Kümnendkoht eraldatakse komaga. Näiteks: 19,876. Sellele väljale tuleb alati väärtus märkida. Kui kombinatsiooni ei esine, märgitakse väärtuseks “0” (null). Andmete puudumise korral märkida “M”. Loogiliselt võimatu kombinatsiooni korral märkida “L”
Ajakohastamise tähis	1	Esialgsete andmete korral märkida “P”, muudetud andmete korral “R”, muidu jätta tühjaks
Konfidentsiaalsuse tähis	1	Tähistab konfidentsiaalseid andmeid (vt loendit D)

5. kogum: Taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute arv ja võimsus ning jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud elanikkond piirkonniti

Väli	Maksimumpikkus	Väärtused
Valdkond	8	Väärtus: WASTE
Kogum	6	Väärtus: REGIO (kogum koosneb 14st kandest NUTS 2. tasandi piirkonna kohta)
Riigi kood	2	Kahetäheline riigi kood (vt loetelu A)
Aasta	4	Vaatlusaasta (esimene vaatlusaasta on 2004)
NUTS 3 kood	4	Piirkonna NUTS kood vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003; riigi kogusumma kohta märkida “TT”
Taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming	1	Kood, mis viitab direktiivi 75/442/EMÜ lisadele (vt loetelu F); jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud elanikkonna puhul jäetakse tühjaks
Muutujad	1	Rajatiste hulk (“N”), võimsus (“C”) või jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud elanikkond (“P”)
Mõõt	1	Võimsuse mõõdu kood taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu järgi (vt loetelu I); rajatiste hulga kood “N”, jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud elanikkonna kood “P” ja jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud eluruumide kood “D”
Väärtus	12	Kõiki väärtusi (rajatiste hulka, jäätmete kogumise süsteemiga hõlmatud elanikkonna ja eluruumide protsendimäära ning võimsust) väljendatakse täisarvuga. Sellele väljale tuleb alati väärtus märkida. Kui kombinatsiooni ei esine, märgitakse väärtuseks “0” (null). Andmete puudumise korral märkida “M”. Loogiliselt võimatu kombinatsiooni korral märkida “L”
Ajakohastamise tähis	1	Esialgsete andmete korral märkida “P”, muudetud andmete korral “R”, muidu jätta tühjaks
Konfidentsiaalsuse tähis	1	Tähistab konfidentsiaalseid andmeid (vt loendit D)

Loetelu A – Riikide koodid

Belgia	BE
Tšehhi Vabariik	CZ
Taani	DK
Saksamaa	DE
Eesti	EE
Kreeka	EL
Hispaania	ES
Prantsusmaa	FR
Iirimaa	IE
Itaalia	IT
Küpros	CY
Läti	LV
Leedu	LT
Luksemburg	LU
Ungari	HU
Malta	MT
Madalmaad	NL
Austria	AT
Poola	PL
Portugal	PT
Sloveenia	SI
Slovaki Vabariik	SK
Soome	FI
Rootsi	SE
Ühendkuningriik	UK
Bulgaaria	BG
Horvaatia	HR
Rumeenia	RO
Türgi	TR
Island	IS
Liechtenstein	LI
Norra	NO

Loetelu B – Jäätmekategooriad

Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15)
Kirjeldus	Kood	Ohtlikud jäätmed	Jäätmekirje
Kasutatud lahustid	01.1	H	1
Hapete, aluste või soolade jäätmed	01.2		2
Hapete, aluste või soolade jäätmed	01.2	H	3
Kasutatud õlid	01.3	H	4
Ammendatud keemilised katalüsaatorid	01.4		5
Ammendatud keemilised katalüsaatorid	01.4	H	6
Keemiliste preparaatide jäätmed	02		7
Keemiliste preparaatide jäätmed	02	H	8
Keemilised setted ja jääkained	03.1		9
Keemilised setted ja jääkained	03.1	H	10
Tööstuslikud reovee puhastussetted	03.2		11
Tööstuslikud reovee puhastussetted	03.2	H	12
Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	05		13
Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	05	H	14
Metallijäätmed	06		15
Metallijäätmed	06	H	16
Klaasijäätmed	07.1		17
Klaasijäätmed	07.1	H	18
Paberi- ja kartongijäätmed	07.2		19
Kummijäätmed	07.3		20
Plastijäätmed	07.4		21
Puidujäätmed	07.5		22
Puidujäätmed	07.5	H	23
Tekstiilijäätmed	07.6		24
Polüklorobifenüüle sisaldavad jäätmed	07.7	H	25
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed (v.a romusõidukid ning patareide ja akude jäätmed)	08 (v.a 08.1, 08.41)		26
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed (v.a kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ning patareide ja akude jäätmed)	08 (v.a 08.1, 08.41)	H	27
Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid	08.1		28
Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid	08.1	H	29
Patareide ja akude jäätmed	08.41		30
Patareide ja akude jäätmed	08.41	H	31
Loomsed ja taimsed jäätmed (v.a toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed ning loomaväljaheited, virts ja sõnnik)	09 (v.a 09.11, 09.3)		32
Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed	09.11		33
Loomaväljaheited, virts ja sõnnik	09.3		34
Kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed jäätmed	10.1		35
Segatud ja eristamata materjalid	10.2		36
Segatud ja eristamata materjalid	10.2	H	37
Sortimisjäägid	10.3		38
Sortimisjäägid	10.3	H	39
Tavalised setted (v.a süvenduspinnas)	11 (v.a 11.3)		40
Süvenduspinnas	11.3		41
Mineraaljäätmed (v.a põletusjäätmed, saastatud pinnas ja saastunud süvenduspinnas)	12 (v.a 12.4, 12.6)		42
Mineraaljäätmed (v.a põletusjäätmed, saastatud pinnas ja saastunud süvenduspinnas)	12 (v.a 12.4, 12.6)	H	43
Põletusjäätmed	12.4		44
Põletusjäätmed	12.4	H	45
Saastatud pinnas ja saastunud süvenduspinnas	12.6	H	46
Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed	13		47
Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed	13	H	48
Kokku (tavajäätmed)			TN
Kokku (ohtlikud jäätmed)		H	TH
Kõik kokku			TT

Loetelu C – Tegevuse kirje

NACE kategooria Rev. 1.1 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90) (3)	Kirjeldus	Tegevuse kirje
A	Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus	1
B	Kalapüük	2
C	Mäetööstus	3
DA	Toiduainete, jookide ja tubakatoodete tootmine	4
DB+DC	Tekstiili ja tekstiiltoodete tootmine Nahatöötlemine ja nahatoodete tootmine	5
DD	Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	6
DE	Pabermassi, paberi ja pabertoodete tootmine; kirjastamine ja trükkimine	7
DF	Koksi, rafineeritud naftatoodete ja tuumkütuse tootmine	8
DG+DH	Kemikaalide, keemiatoodete ja keemiliste kiudude tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine	9
DI	Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine	10
DJ	Metalli ja metalltoodete tootmine	11
DK+DL+DM	Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Elektri- ja optikaseadmete tootmine Transpordivahendite tootmine	12
DN (v.a 37)	Mujal liigitamata tootmine	13
E	Elektri-, gaasi- ja veevarustus	14
F	Ehitus	15
G-Q (v.a 51.17 ja 90)	Muu majandustegevus (teenused)	16
37	Ringlussevõtt	17
51.57	Jäätmete ja jääkide hulgimüük	18
90	Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms tegevus	19
HH	Kodumajapidamises tekkivad jäätmed	20
Kokku		TA

Loetelu D – Konfidentsiaalsuse tähis

Liiga vähe ettevõtteid	A	Näiteks üks või kaks ettevõtet elanikkonna kohta
Andmetes domineerib üks ettevõte	B	Mitte liiga vähe ettevõtteid, kuid üks ettevõte tekitab/käitleb näiteks rohkem kui 70 % jäätmetest
Andmetes domineerib kaks ettevõtet	C	Mitte liiga vähe ettevõtteid, kuid kaks ettevõtet tekitavad/käitlevad näiteks rohkem kui 70 % jäätmetest
Sekundaarse konfidentsiaalsusega andmed	D	Mitte iseeneslikult konfidentsiaalsed (tähised A, B, C), vaid vältimaks konfidentsiaalsete andmete kaudset avalikustamist
Mittekonfidentsiaalne väärtus	Tühi

Loetelu E – Jäätmekategooriad, mille puhul kasutatakse põletamist

Jäätmekirje	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15)		Ohtlikud jäätmed/Tavajäätmed
Jäätmekirje	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/Tavajäätmed
1	01 + 02 + 03	Keemilised jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Tavajäätmed
2	01 + 02 + 03 v.a 01.3	Keemilised jäätmed, v.a kasutatud õlid (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
3	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
4	05	Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	Tavajäätmed
5	05	Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	Ohtlikud jäätmed
6	07.7	Polüklorobifenüüli sisaldavad jäätmed	Ohtlikud jäätmed
7	10.1	Kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed jäätmed	Tavajäätmed
8	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Tavajäätmed
9	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Ohtlikud jäätmed
10	10.3	Sortimisjäägid	Tavajäätmed
11	10.3	Sortimisjäägid	Ohtlikud jäätmed
12	11	Tavalised setted	Tavajäätmed
13	06 + 07 + 08 + 09 + 12 + 13	Muud jäätmed (Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Loomsed ja taimsed jäätmed + Mineraaljäätmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
14	06 + 07 + 08 + 09 + 12 + 13 v.a 07.7	Muud jäätmed (Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed, v.a polüklorobifenüüli sisaldavad jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Loomsed ja taimsed jäätmed + Mineraaljäätmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TN		Kokku (tavajäätmed)	Tavajäätmed
TH		Kokku (ohtlikud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TT		Kõik kokku

Loetelu F – Taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingud; koodid on direktiivi 75/442/EMÜ lisades olevad koodid

Toiming	Kood	Taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute liigid
Põletamine
1	R1	Kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana
2	D10	Põletamine maismaal
Toimingud, mille tulemusena võib jäätmeid taaskasutada (v.a jäätmete energiakasutus)
3	R2 +	Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine
	R3 +	Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sh kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid)
	R4 +	Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine
	R5 +	Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine
	R6 +	Hapete ja aluste regenereerimine
	R7 +	Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine
	R8 +	Katalüsaatorite komponentide taaskasutamine
	R9 +	Kasutatud õlide taasrafineerimine või korduvkasutamine muul viisil
	R10 +	Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks
	R11	Punktides R1–R10 nimetatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine
Kõrvaldamistoimingud
4	D1 +	Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse jne)
	D3 +	Süvainjektsioon (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)
	D4 +	Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine šahtidesse, tiikidesse või laguunidesse jne)
	D5 +	Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)
	D12	Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)
5	D2 +	Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)
	D6 +	Juhtimine veekogudesse, v.a merre/ookeani
	D7	Juhtimine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja

Loetelu G – Jäätmekategooriad, mille puhul kasutatakse taaskasutustoiminguid (v.a energia saamiseks)

Jäätmekirje	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15)		Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
Jäätmekirje	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
1	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
2	06	Metallijäätmed	Tavajäätmed
3	06	Metallijäätmed	Ohtlikud jäätmed
4	07.1	Klaasijäätmed	Tavajäätmed
5	07.1	Klaasijäätmed	Ohtlikud jäätmed
6	07.2	Paberi- ja kartongijäätmed	Tavajäätmed
7	07.3	Kummijäätmed	Tavajäätmed
8	07.4	Plastijäätmed	Tavajäätmed
9	07.5	Puidujäätmed	Tavajäätmed
10	07.6	Tekstiilijäätmed	Tavajäätmed
11	09 v.a 09.11, 09.3	Loomsed ja taimsed jäätmed (v.a toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed ning loomaväljaheited, virts ja sõnnik)	Tavajäätmed
12	09.11	Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed	Tavajäätmed
13	09.3	Loomaväljaheited, virts ja sõnnik	Tavajäätmed
14	12	Mineraaljäätmed	Tavajäätmed
15	12	Mineraaljäätmed	Ohtlikud jäätmed
16	01 + 02 + 03 + 05 + 08 + 10 + 11 + 13	Muud jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed + Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tavalised segajäätmed + Tavalised setted + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
17	01 + 02 + 03 + 05 + 07.5 + 07.7 + 08 + 10 + 11 + 13, v.a 01.3	Muud jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed, v.a kasutatud õlid + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed + Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Puidujäätmed + Polüklorobifenüüli sisaldavad jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tavalised segajäätmed + Tavalised setted + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TN		Kokku (tavajäätmed)	Tavajäätmed
TH		Kokku (ohtlikud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TT		Kõik kokku

Loetelu H – Jäätmekategooriad, mille puhul kasutatakse kõrvaldamist (muud kui põletamist)

Kirje nr.	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15)		Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
Kirje nr.	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
1	01 + 02 + 03	Keemilised jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Tavajäätmed
2	01 + 02 + 03, v.a 01.3	Keemilised jäätmed, v.a kasutatud õlid (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
3	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
4	09, v.a 09.11, 09.3	Loomsed ja taimsed jäätmed (v.a toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed ning loomaväljaheited, virts ja sõnnik)	Tavajäätmed
5	09.11	Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed	Tavajäätmed
6	09.3	Loomaväljaheited, virts ja sõnnik	Tavajäätmed
7	10.1	Kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed jäätmed	Tavajäätmed
8	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Tavajäätmed
9	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Ohtlikud jäätmed
10	10.3	Sortimisjäägid	Tavajäätmed
11	10.3	Sortimisjäägid	Ohtlikud jäätmed
12	11	Tavalised setted	Tavajäätmed
13	12	Mineraaljäätmed	Tavajäätmed
14	12	Mineraaljäätmed	Ohtlikud jäätmed
15	05 + 06 + 07 + 08 + 13	Muud jäätmed (Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
16	05 + 06 + 07 + 08 + 13	Muud jäätmed (Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TN		Kokku (tavajäätmed)	Tavajäätmed
TH		Kokku (ohtlikud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
TT		Kõik kokku

Loetelu I – Võimsuse mõõt

Toiming	Võimsuse mõõt	Mõõdu kood
1	Tuhanded tonnid aastas kolme kümnendkoha täpsusega	t
	Teradžauli (1012) aastas	j
2	Tuhanded tonnid aastas kolme kümnendkoha täpsusega	t
	Teradžauli (1012) aastas	j
3	Tuhanded tonnid aastas kolme kümnendkoha täpsusega	t
4	Kuupmeetrid aastas	m
5	Tuhanded tonnid aastas kolme kümnendkoha täpsusega	t

(1) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(2) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3) EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

25.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 131/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 783/2005,

24. mai 2005,

millega muudetakse jäätmestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta, (1) eelkõige selle artikli 1 lõiget 5 ja artikli 6 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 6 kohaselt peab komisjon vastu võtma kõnealuse määruse rakendamiseks vajalikud meetmed.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2150/2002 artikli 6 punkti b kohaselt võib komisjon kohandada ka selle määruse lisades esitatud tehnilisi üksikasju.

(3)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 574/2004 kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2150/2002 I ja III lisas esitatud statistikanomenklatuuri muutmine. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 2150/2002 II lisa vastavalt muuta.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2150/2002 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (2) loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2150/2002 II lisas asendatakse 2. jagu käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 574/2004 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15).

(2) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

LISA

“II LISA

2. JAGU

Jäätmekategooriad

Jäätmekategooriad, mille kohta 8. jao punktis 2 nimetatud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingute osas tuleb statistilisi andmeid koguda:

Põletamine
Kirje nr	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3		Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
Kirje nr	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
1	01 + 02 + 03	Keemilised jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Tavajäätmed
2	01 + 02 + 03, v.a 01.3	Keemilised jäätmed, v.a kasutatud õlid (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
3	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
4	05	Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	Tavajäätmed
5	05	Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed	Ohtlikud jäätmed
6	07.7	Polüklooritud bifenüüle sisaldavad jäätmed	Ohtlikud jäätmed
7	10.1	Kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed jäätmed	Tavajäätmed
8	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Tavajäätmed
9	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Ohtlikud jäätmed
10	10.3	Sortimisjäägid	Tavajäätmed
11	10.3	Sortimisjäägid	Ohtlikud jäätmed
12	11	Tavalised setted	Tavajäätmed
13	06 + 07 + 08 + 09 + 12 + 13	Muud jäätmed (Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Loomsed ja taimsed jäätmed + Mineraaljäätmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
14	06 + 07 + 08 + 09 + 12 + 13, v.a 07.7	Muud jäätmed (Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed, v.a polüklooritud bifenüüle sisaldavad jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Loomsed ja taimsed jäätmed + Mineraaljäätmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed

Toimingud, mille tulemusena võib jäätmeid taaskasutada (v.a energia saamiseks)
Kirje nr	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3		Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
Kirje nr	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
1	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
2	06	Metallijäätmed	Tavajäätmed
3	06	Metallijäätmed	Ohtlikud jäätmed
4	07.1	Klaasijäätmed	Tavajäätmed
5	07.1	Klaasijäätmed	Ohtlikud jäätmed
6	07.2	Paberi- ja kartongijäätmed	Tavajäätmed
7	07.3	Kummijäätmed	Tavajäätmed
8	07.4	Plastijäätmed	Tavajäätmed
9	07.5	Puidujäätmed	Tavajäätmed
10	07.6	Tekstiilijäätmed	Tavajäätmed
11	09, v.a 09.11, 09.3	Loomsed ja taimsed jäätmed (v.a toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed ning loomaväljaheited, virts ja sõnnik)	Tavajäätmed
12	09.11	Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed	Tavajäätmed
13	09.3	Loomaväljaheited, virts ja sõnnik	Tavajäätmed
14	12	Mineraaljäätmed	Tavajäätmed
15	12	Mineraaljäätmed	Ohtlikud jäätmed
16	01 + 02 + 03 + 05 + 08 + 10 + 11 + 13	Muud jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed + Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tavalised segajäätmed + Tavalised setted + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
17	01 + 02 + 03 + 05 + 07.5 + 07.7 + 08 + 10 + 11 + 13, v.a 01.3	Muud jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed, v.a kasutatud õlid + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed + Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Puidujäätmed + Polüklooritud bifenüüle sisaldavad jäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tavalised segajäätmed + Tavalised setted + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed

Kõrvaldamine (muu kui põletamine)
Kirje nr	Euroopa jäätmeloend-Stat/variant 3		Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
Kirje nr	Kood	Kirjeldus	Ohtlikud jäätmed/tavajäätmed
1	01 + 02 + 03	Keemilised jäätmed (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Tavajäätmed
2	01 + 02 + 03, v.a 01.3	Keemilised jäätmed, v.a kasutatud õlid (Keemiliste ühendite jäätmed + Keemiliste preparaatide jäätmed + Muud keemilised jäätmed)	Ohtlikud jäätmed
3	01.3	Kasutatud õlid	Ohtlikud jäätmed
4	09, v.a 09.11, 09.3	Loomsed ja taimsed jäätmed (v.a toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed ning loomaväljaheited, virts ja sõnnik)	Tavajäätmed
5	09.11	Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkivad loomsed jäätmed	Tavajäätmed
6	09.3	Loomaväljaheited, virts ja sõnnik	Tavajäätmed
7	10.1	Kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed jäätmed	Tavajäätmed
8	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Tavajäätmed
9	10.2	Segatud ja eristamata materjalid	Ohtlikud jäätmed
10	10.3	Sortimisjäägid	Tavajäätmed
11	10.3	Sortimisjäägid	Ohtlikud jäätmed
12	11	Tavalised setted	Tavajäätmed
13	12	Mineraaljäätmed	Tavajäätmed
14	12	Mineraaljäätmed	Ohtlikud jäätmed
15	05 + 06 + 07 + 08 + 13	Muud jäätmed (Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Tavajäätmed
16	05 + 06 + 07 + 08 + 13	Muud jäätmed (Tervishoiujäätmed ja bioloogilised jäätmed + Metallijäätmed + Mittemetallijäätmed + Kasutuselt kõrvaldatud seadmed + Tahkestatud, stabiliseeritud või klaasistatud jäätmed)	Ohtlikud jäätmed”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 131

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 25. mai 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 778/2005, 23. mai 2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 779/2005, 23. mai 2005, millega lõpetatakse Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine	18
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 780/2005, 24. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 781/2005, 24. mai 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )	24
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 782/2005, 24. mai 2005, millega kehtestatakse jäätmestatistika tulemuste edastamise vorming ( 1 )	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 783/2005, 24. mai 2005, millega muudetakse jäätmestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 II lisa ( 1 )	38
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 784/2005, 24. mai 2005, millega Leedu, Poola ja Rootsi suhtes kehtestatakse erandid jäätmestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 sätetest ( 1 )	42

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	85,0
	204	84,2
	212	97,2
	999	88,8
0707 00 05	052	88,0
	204	30,3
	999	59,2
0709 90 70	052	88,1
	624	50,3
	999	69,2
0805 10 20	052	48,3
	204	39,0
	212	108,2
	220	47,9
	388	54,6
	400	48,8
	528	45,4
	624	60,9
	999	56,6
0805 50 10	052	107,2
	388	62,1
	400	69,6
	528	64,3
	624	61,9
	999	73,0
0808 10 80	388	96,0
	400	101,0
	404	78,7
	508	59,6
	512	67,8
	524	72,2
	528	67,7
	720	61,8
	804	97,5
	999	78,0
0809 20 95	400	385,0
0809 20 95	999	385,0

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud põllumajanduse ühiskomitee otsuse nr 1/2005, 25. veebruar 2005, mis käsitlevad lisa 7 liite 1 punkti B alapunkti 9	43


	(1) EMPs kohaldatav tekst