		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 126

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 19. mai 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 747/2005, 18. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 748/2005, 18. mai 2005, millega avatakse pakkumismenetlus bioetanoolina ühenduses kasutamiseks ettenähtud veinialkoholi müügiks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 749/2005, 18. mai 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 750/2005, 18. mai 2005, ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta ( 1 )	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 751/2005, 17. mai 2005, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks	22
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 752/2005, 18. mai 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad	28
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2005, 18. mai 2005, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	30
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 754/2005, 18. mai 2005, millega kehtestatakse munasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005	32
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2005, 18. mai 2005, millega kehtestatakse kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005	34
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 756/2005, 18. mai 2005, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95	36
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 757/2005, 18. mai 2005, millega 46. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	38

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 28. aprill 2005, millega luuakse ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm	40
*	Komisjoni otsus, 4. mai 2005, millega kehtestatakse küsimustik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, kohaldamisest teatamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1359 all) ( 1 )	43
*	Komisjoni otsus, 18. mai 2005, Ungaris kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1448 all)	55
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti soovitus nr 65/04/COL 31. märts 2004, söötade ametliku kontrolli 2004. aasta kooskõlastatud programmi kohta	59

		Parandused
	*	Komisjoni 12. mai 2005. aasta määruse (EÜ) nr 718/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses) parandus (Käesolev tekst tühistab ja asendab Euroopa Liidu Teatajas L 121, 13. mai 2005, lk 64 avaldatud teksti)	68


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 747/2005,

18. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 18. mai 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	91,4
	204	64,8
	212	111,6
	999	89,3
0707 00 05	052	54,5
	204	51,2
	999	52,9
0709 90 70	052	89,7
	624	50,3
	999	70,0
0805 10 20	052	43,4
	204	41,4
	212	59,6
	220	49,3
	388	57,3
	400	49,9
	624	59,3
	999	51,5
0805 50 10	052	49,0
	382	61,5
	388	63,1
	400	69,6
	528	57,7
	624	63,1
	999	60,7
0808 10 80	388	85,1
	400	109,7
	404	85,6
	508	61,6
	512	78,3
	524	57,3
	528	65,8
	720	62,3
	804	94,4
	999	77,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 748/2005,

18. mai 2005,

millega avatakse pakkumismenetlus bioetanoolina ühenduses kasutamiseks ettenähtud veinialkoholi müügiks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 33,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) sätestatakse muuhulgas nõukogu 16. märtsi 1987. aasta määruse (EÜ) nr 822/87 (veinituru ühise korralduse kohta) (3) artiklites 35, 36 ja 39 osutatud destilleerimisel saadud ja määruse (EÜ) nr 1492/1999 artiklites 27, 28 ja 30 osutatud ning sekkumisameti valduses oleva alkoholi müügi üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Seetõttu tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklile 92 korraldada ainult bioetanoolina ühenduse kütusesektoris kasutamiseks ettenähtud veinialkoholi pakkumismenetlus, et vähendada ühenduse veinialkoholivarusid ja tagada tarnete järjepidevus kohaselt heakskiidetud asutustele määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 92 kohaselt.

(3)	Vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (4) tuleb müügihind ja tagatised väljendada ning maksed teha eurodes.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Avatakse pakkumismenetlus nr 1/2005 EÜ ühenduses bioetanoolina kasutamiseks ettenähtud veinialkoholi müügiks.

Asjaomane alkohol on saadud määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 35 ning määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 27 ja 30 kohasel destilleerimisel ning on liikmesriikide sekkumisametite valduses.

2. Müüki pannakse 691 331,79 hektoliitrit 100 % alkoholi, mis jaotatakse järgmiselt:

a)	partii nr 1/2005 EÜ 100 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

b)	partii nr 2/2005 EÜ 100 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

c)	partii nr 3/2005 EÜ 100 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

d)	partii nr 4/2005 EÜ 100 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

e)	partii nr 5/2005 EÜ 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

f)	partii nr 6/2005 EÜ 100 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

g)	partii nr 7/2005 EÜ 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

h)	partii nr 8/2005 EÜ 50 000 hektoliitrit 100 % alkoholi;

i)	partii nr 9/2005 EÜ 41 331,79 hektoliitrit 100 % alkoholi.

3. Käesoleva määruse I lisas on sätestatud partiisid moodustavate vaatide asukoht ja viited, igas vaadis sisalduv alkoholikogus, alkoholisisaldus ning alkoholi omadused.

4. Pakkumismenetlusest saavad osa võtta ainult määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 92 kohaselt heakskiidetud asutused.

Artikkel 2

Müük toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 93, 94, 94b, 94c, 94d, 95–98 100 ja 101 ning vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 2.

Artikkel 3

1. Pakkumised tuleb esitada II lisas osutatud sekkumisametitele, kelle valduses on asjaomane alkohol, või saata tähitud kirja teel kõnealuste sekkumisametite postiaadressil.

2. Pakkumised esitatakse kahekordses pitseeritud ümbrikus, sisemisele ümbrikule tehakse märge: “Pakkumine vastavalt menetlusele nr 1/2005 EÜ ühenduses bioetanoolina ettenähtud kasutamiseks”, välimisele ümbrikule kirjutatakse asjaomase sekkumisameti aadress.

3. Pakkumised peavad asjaomasesse sekkumisametisse jõudma hiljemalt 30. mail 2005 kell 12 (Brüsseli aja järgi).

Artikkel 4

1. Selleks, et pakkumist saaks arvesse võtta, peab see vastama määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 94 ja 97.

2. Selleks, et pakkumist saaks arvesse võtta, peab sellega koos olema esitatud:

a)	tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile, kelle valduses alkohol on, on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

b)	viide alkoholi lõppkasutuse sihtkohale ja pakkuja kohustus pidada kinni sellest sihtkohast;

c)	pakkuja nimi ja aadress, viide pakkumismenetluse teatele, pakutav hind eurodes 100 % alkoholi 1 hektoliitri kohta;

d)	pakkuja kohustus pidada kinni asjaomast pakkumismenetlust hõlmavatest eekirjadest;

pakkuja avaldus, milles ta kinnitab, et:

i)	ta loobub kõikidest nõuetest talle määratud toote kvaliteedi ja omaduste suhtes;

ii)	ta nõustub kõikide alkoholi sihtkoha ja alkoholi kasutust käsitlevate kontrollidega;

iii)	ta tunnistab oma kohustust tõendada, et alkoholi kasutatakse pakkumismenetluse teadaandes määratud otstarbel.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikliga 94a ettenähtud teatised seoses käesoleva määrusega avatud pakkumiskutsega edastatakse komisjonile käesoleva määruse III lisas osutatud aadressil.

Artikkel 6

Proovivõtmise vorminõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 98.

Sekkumisamet esitab kogu vajaliku teabe müüki mineva alkoholi omaduste kohta.

Kõik huvitatud isikud võivad saada asjaomaselt sekkumisametilt müüki mineva alkoholi proove, mille on võtnud asjaomase sekkumisameti esindaja.

Artikkel 7

1. Nende liikmesriikide sekkumisametid, kus müügiks pakutavat alkoholi ladustatakse, kontrollivad alkoholi liiki selle lõppkasutuse ajal. Seetõttu võivad nad:

a)	kohaldada määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 102 sätteid mutatis mutandis;

b)	teostada proovide kontrollimist tuumamagnetresonantsanalüüsi abil, et teha kindlaks alkoholi liik selle lõppkasutusel.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollimistega kaasnevad kulud jäävad alkoholi ostnud ettevõtte kanda.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 616/2005 (ELT L 103, 22.4.2005, lk 15).

(3) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1677/1999 (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 8).

(4) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

LISA I

ÜHENDUSES BIOETANOOLINA KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD VEINIALKOHOLI PAKKUMISMENETLUS

No 1/2005 EÜ

Müügile mineva alkoholi ladustamiskoht, kogus ja omadused

Liikmesriik ja partii nr

Asukoht

Vaadi nr

100 % alkoholi kogus hektoliitrites

Viited määrustele (EMÜ) nr 822/87 ja (EÜ) nr 1493/1999 Artiklid

Alkoholi tüüp

Hispaania

Partii nr 1/2005 EÜ

Tomelloso

46 584

Toorpiiritus

Tomelloso

118

Toorpiiritus

Tomelloso

2 250

Toorpiiritus

Tomelloso

48 048

Toorpiiritus

Tarancón

B-4

3 000

Toorpiiritus

Kokku

100 000

Hispaania

Partii nr 2/2005 EÜ

Tarancón

A-2

24 353

Toorpiiritus

Tarancón

A-6

24 490

Toorpiiritus

Tarancón

B-1

24 574

Toorpiiritus

Tarancón

B-2

24 406

Toorpiiritus

Tarancón

B-4

2 177

Toorpiiritus

Kokku

100 000

Prantsusmaa

Partii nr 3/2005 EÜ

Deulep – PSL

13230 Port Saint Louis Du Rhone

26 055

Toorpiiritus

10 955

Toorpiiritus

B2B

300

Toorpiiritus

44 820

Toorpiiritus

B2B

17 870

Toorpiiritus

Kokku

100 000

Prantsusmaa

Partii nr 4/2005 EÜ

Onivins – Port la Nouvelle

Entreport d’Alcool

Av. Adolphe Turrel BP 62

11210 Port la Nouvelle

48 020

Toorpiiritus

47 435

Toorpiiritus

4 545

Toorpiiritus

Kokku

100 000

Prantsusmaa

Partii nr 5/2005 EÜ

Deulep

Bld Chanzy

30800 Saint Gilles du Gard

13 940

Toorpiiritus

30 445

Toorpiiritus

603

5 615

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 6/2005 EÜ

Caviro-Faenza(RA)

16A

22 662,80

Toorpiiritus

Villapana-Faenza(RA)

5A-9A

7 600

Toorpiiritus

Tampieri-Faenza(RA)

6A-16A

1 600

Toorpiiritus

Cipriani-Chizzola di Ala(TN)

27A

5 200

Toorpiiritus

I.C.V.-Borgoricco(PD)

1 600

Toorpiiritus

S.V.A.-Ortona(CH)

2A-3A-4A-16A

4 800

Toorpiiritus

D’Auria-Ortona(CH)

1A-2A-5A-7A-8A-43A-76A

12 007,35

27+30+35

Toorpiiritus

Bonollo-Anagni(FR)

17A

10 429,85

Toorpiiritus

Di Lorenzo-Ponte Valleceppi(PG)

20A-23A-22A

18 000

Toorpiiritus

Deta-Barberino Val d’Elsa(FI)

4A-8A

1 900

27+30

Toorpiiritus

Balice-Valenzano(BA)

3A-4A-5A-6A-7A-8A

14 200

Toorpiiritus

Kokku

100 000

Itaalia

Partii nr 7/2005 EÜ

Dister-Faenza(RA)

119A-167A-169A-179A-170A

13 500

Toorpiiritus

Mazzari-S. Agata sul Santerno(RA)

5A-11A

36 500

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Itaalia

Partii nr 8/2005 EÜ

Bertolino-Partinico(PA)

6A-13A

19 500

Toorpiiritus

Gedis-Marsala(TP)

12B-9B

8 000

Toorpiiritus

Trapas-Marsala(TP)

14A-15A

6 500

Toorpiiritus

S.V.M.-Sciacca(AG)

8A-18A-1A

1 500

Toorpiiritus

De Luca-Novoli(LE)

9A-17A-19A

10 000

Toorpiiritus

BaliceDistilli.-Mottola(TA)

1 200

Toorpiiritus

Balice-Valenzano(BA)

2A-3A

3 300

Toorpiiritus

Kokku

50 000

Kreeka

Partii nr 9/2005 EÜ

ΑΜΠΕΛΟΥΡΓΙΚΟΣ ΣΥΝΕΤΑΙΡΙΣΜΟΣ ΜΕΓΑΡΩΝ – (ΒΑΡΕΑ ΜΕΓΑΡΩΝ)

[Ambelourgikos Syneterismos Megaron – (Varea Megaron)]

543,42

Toorpiiritus

550,83

Toorpiiritus

556,14

Toorpiiritus

556,16

Toorpiiritus

555,90

Toorpiiritus

550,60

Toorpiiritus

914,43

Toorpiiritus

550,04

Toorpiiritus

B10

553,72

Toorpiiritus

B11

554,60

Toorpiiritus

B12

554,50

Toorpiiritus

B13

556,91

Toorpiiritus

B14

551,86

Toorpiiritus

B15

547,57

Toorpiiritus

B16

910,55

35+27

Toorpiiritus

851,86

Toorpiiritus

894,58

Toorpiiritus

894,83

Toorpiiritus

871,50

Toorpiiritus

898,94

Toorpiiritus

864,99

Toorpiiritus

893,13

Toorpiiritus

873,77

Toorpiiritus

885,55

Toorpiiritus

904,07

Toorpiiritus

863,37

Toorpiiritus

544,88

Toorpiiritus

901,79

Toorpiiritus

869,67

Toorpiiritus

907,15

Toorpiiritus

799,07

Toorpiiritus

Π.Α. ΤΖΑΡΑ – (Δοκός Χαλκίδος)

[P.A. Tzara – (Dokos Halkidos)]

4016

179,58

Toorpiiritus

Ε.Α.Σ. ΠΑΤΡΩΝ – Ανθεια Πατρών

[E.A.S. Patron – Anthia Patron]

856,07

Toorpiiritus

917,34

Toorpiiritus

747,20

Toorpiiritus

803,85

Toorpiiritus

577,07

Toorpiiritus

Ε.Α.Σ. ΑΤΤΙΚΗΣ – (ΠΙΚΕΡΜΙ)

[E.A.S. Attikis – (Pikermi)]

917,80

Toorpiiritus

917,58

Toorpiiritus

919,35

Toorpiiritus

903,82

Toorpiiritus

751,82

Toorpiiritus

ΟΙΝΟΠΟΙΗΤΙΚΟΣ ΣΥΝ/ΣΜΟΣ (ΣΥΝΕΤΑΙΡΙΣΜΟΣ) ΜΕΣΣΗΝΙΑΣ (ΓΙΑΛΟΒΑ ΠΥΛΙΑΣ)

[Inopiitikos Syneterismos Messinias (Gialova Pilias)]

B74

836,47

Toorpiiritus

B75

583,84

Toorpiiritus

B76

724,92

Toorpiiritus

B80

890,23

Toorpiiritus

2 113,82

Toorpiiritus

2 122,29

Toorpiiritus

731,69

Toorpiiritus

2 110,67

Toorpiiritus

Kokku

41 331,79

LISA II

Sekkumisametid, kelle valduses on artiklis 3 osutatud alkohol

ONIVINS-LIBOURNE–

FEGA–

AGEA–

Ο.Π.Ε.Κ.Ε.Π.Ε.–

LISA III

Artiklis 5 osutatud aadress

Commission européenne

Direction générale de l’agriculture et du développement rural, unité D-2

Rue de la Loi 200

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 298 55 28

E-post: agri-market-tenders@cec.eu.int

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 749/2005,

18. mai 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2131/93 (2) sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused.

(2)

Liikmesriikides, kus ei ole meresadamaid, peavad müügiks pandud teravilja pakkujad kandma suuremaid veokulusid. Kõnealuste lisakulude tulemusena on teravilja neist liikmesriikidest raskem eksportida ning sellega kaasnevad eelkõige pikem ladustusaeg sekkumislaos ja ühenduse eelarvesse kantavad lisakulud. Sellest tulenevalt on määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklis 7 sätestatud võimalus rahastada kõige soodsamad veokulud ladustamiskoha ja väljumiskoha vahel, et muuta pakkumised võrreldavaks.

(3)	Horvaatia sadamad Rijeka ja Split olid Kesk-Euroopa riikide jaoks tavapärasteks väljumissadamateks enne viimaste liitumist Euroopa Liiduga. Seega tuleb lisada Rijeka ja Split selliste väljumiskohtade hulka, mida arvestatakse ekspordi puhul hüvitamisele kuuluvate transpordikulude arvutamisel.

(4)

Ekspordiks ette nähtud teravilja müügi menetluse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleb selgitada määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklis 17 osutatud tagatistest vabastamise menetlus vastavalt komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (3) eriti selles osas, mis käsitleb tolliformaalsuste täitmise tõendeid impordi korral kolmandatest riikidest.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2131/93 vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõige 2a asendatakse järgmisega:

“2a Kui liikmesriigil ei ole meresadamat võib teha vastavalt lõikes 1 osutatud menetlusele ja erandina lõikest 2 otsuse, mis näeb ette rahastada meresadamast algava ekspordi puhul pakkumise teatises märgitud piiresse jäävad kõige väiksemad veokulud ladustamiskoha ja väljumiskoha vahel.

Käesoleva lõike kohaselt võib Rumeenias asuvat sadamat Constanta ning Horvaatias asuvaid sadamaid Rijeka ja Split käsitleda väljumiskohana.”

Artikkel 2

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Lõike 2 teises taandes sätestatud tagatis tagastatakse, kui see hõlmab koguseid, mille puhul:

—	on esitatud tõend, et kaup on muutunud inim- või loomatoiduks kõlbmatuks,

—

on esitatud tõend, et on täidetud tolliformaalsused ekspordi osas ühenduse tolliterritooriumilt ja impordi osas pakkumise raames ette nähtud kolmandasse riiki. Ekspordi tõendid ühenduse tolliterritooriumilt ja impordi tõendid kolmandasse riiki on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 7 ning artikli 16 lõigetele 1, 2 ja 3,

—	sertifikaat pole välja antud vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklile 49,

—	leping on tühistatud vastavalt artikli 16 neljandale taandele.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3) EÜT L 102, 17.04.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 5.10.2004, lk 5).

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 750/2005,

18. mai 2005,

ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta, (1) eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 27. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2081/2003 riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika tarvis (2) on sätestatud alates 1. jaanuarist 2004 kehtiv kõnealuse nomenklatuuri redaktsioon.

(2)	Riikide ja territooriumide tähestikulise kodeerimise aluseks on kehtiv ISO alfa-2 standard niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas ühenduse õigusaktide nõuetega.

(3)

Eraldi tuleks määratleda Serbia, Montenegro ja Kosovo (nii nagu on määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244), et hallata Euroopa Ühenduse ja mõnede kõnealuste territooriumide vahel sõlmitud tekstiiltoodetega kauplemist käsitlevaid lepinguid. Kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul tehtavaid kauba päritoludeklaratsioone käsitlevatest ühenduse sätetest tulenevate tingimuste tõttu on vaja luua erikood kaupade ühendusesisese päritolu kindlaksmääramiseks.

(4)	Kõnealuste uuenduste ja mõnede koodide muutuste tõttu tuleb koostada nomenklatuuri uus versioon.

(5)

Tuleks kehtestada üleminekuperiood, mis võimaldaks teatavatel liikmesriikidel kohaneda muudatustega, mis on ühenduse õigusaktides tehtud seoses numbrikoodide kasutamise lõpetamisega. Lihtsuse huvides oleks soovitav, et kõnealune üleminekuperiood lõpeks siis, kui hakatakse kohaldama ühtset haldusdokumenti käsitlevaid eeskirju muutvaid sätteid.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kolmandate riikidega peetava kaubavahetuse statistikat käsitleva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on esitatud alates 1. juunist 2005 kehtiv ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuur.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2005.

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (3) lisade 37 ja 38 muutmissätete jõustumiseni võivad liikmesriigid siiski kasutada lisas esitatud kolmekohalisi numbrikoode.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) ELT L 313, 28.11.2003, lk 11.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

ÜHENDUSE VÄLISKAUBANDUSSTATISTIKA JA LIIKMESRIIKIDEVAHELISE KAUBANDUSE STATISTIKA RIIKIDE JA TERRITOORIUMIDE NOMENKLATUUR

(Alates 1. juunist 2005 kehtiv redaktsioon)

Kood		Riigi nimi	Kirjeldus
Tähtedega	Numbritega	Riigi nimi	Kirjeldus
AD	(043)	Andorra
AE	(647)	Araabia Ühendemiraadid	Abu Dhabi, ‘Ajmān, Ash-Shāriqah, Dubai, Al-Fujayrah, Umm al-Qaywayn, Ra’s al-Khaymah
AF	(660)	Afganistan
AG	(459)	Antigua ja Barbuda
AI	(446)	Anguilla
AL	(070)	Albaania
AM	(077)	Armeenia
AN	(478)	Hollandi Antillid	Bonaire, Curaçao, Saba, Saint-Eustatius ja Saint-Martini lõunaosa
AO	(330)	Angola	Kaasa arvatud Cabinda
AQ	(891)	Antarktika	60° lõunalaiusest lõuna pool paiknevad piirkonnad; ei hõlma Prantsuse Lõunaalasid (TF), Bouvet' saart (BV), Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saari (GS)
AR	(528)	Argentina
AS	(830)	Ameerika Samoa
AT	(038)	Austria
AU	(800)	Austraalia
AW	(474)	Aruba
AZ	(078)	Aserbaidžaan
BA	(093)	Bosnia ja Hertsegoviina
BB	(469)	Barbados
BD	(666)	Bangladesh
BE	(017)	Belgia
BF	(236)	Burkina Faso
BG	(068)	Bulgaaria
BH	(640)	Bahrein
BI	(328)	Burundi
BJ	(284)	Benin
BM	(413)	Bermuda
BN	(703)	Brunei Darussalami Riik	Tavanimi: Brunei
BO	(516)	Boliivia
BR	(508)	Brasiilia
BS	(453)	Bahama
BT	(675)	Bhutan
BV	(892)	Bouvet’ saar
BW	(391)	Botswana
BY	(073)	Valgevene
BZ	(421)	Belize
CA	(404)	Kanada
CC	(833)	Kookossaared (Keelingi saared)
CD	(322)	Kongo Demokraatlik Vabariik	Endine Sair (Zaire)
CF	(306)	Kesk-Aafrika Vabariik
CG	(318)	Kongo
CH	(039)	Šveits	Kaasa arvatud Saksamaa Büsingeni piirkond ja Itaalia Campione d’Italia haldusüksus
CI	(272)	Côte d'Ivoire
CK	(837)	Cooki saared
CL	(512)	Tšiili
CM	(302)	Kamerun
CN	(720)	Hiina Rahvavabariik	Tavanimi: Hiina
CO	(480)	Colombia (Kolumbia)
CR	(436)	Costa Rica
CU	(448)	Kuuba
CV	(247)	Cabo Verde
CX	(834)	Jõulusaar
CY	(600)	Küpros
CZ	(061)	Tšehhi Vabariik
DE	(004)	Saksamaa	Kaasa arvatud Helgolandi saar; välja arvatud Büsingeni piirkond
DJ	(338)	Djibouti
DK	(008)	Taani
DM	(460)	Dominica
DO	(456)	Dominikaani Vabariik
DZ	(208)	Alžeeria
EC	(500)	Ecuador	Kaasa arvatud Galápagose saared
EE	(053)	Eesti
EG	(220)	Egiptus
ER	(336)	Eritrea
ES	(011)	Hispaania	Kaasa arvatud Baleaari saared ja Kanaari saared, välja arvatud Ceuta ja Melilla
ET	(334)	Etioopia
FI	(032)	Soome	Kaasa arvatud Ahvenamaa saared
FJ	(815)	Fidži
FK	(529)	Falklandi (Malviini) saared
FM	(823)	Mikroneesia Liiduriigid	Chuuk, Kosrae, Pohnpei ja Yap
FO	(041)	Fääri saared
FR	(001)	Prantsusmaa	Kaasa arvatud Monaco ja Prantsuse ülemeredepartemangud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique et Réunion)
GA	(314)	Gabon
GB	(006)	Ühendkuningriik	Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Kanalisaared ja Mani saar
GD	(473)	Grenada	Kaasa arvatud Lõuna-Grenadiinid
GE	(076)	Gruusia
GH	(276)	Ghana
GI	(044)	Gibraltar
GL	(406)	Gröönimaa
GM	(252)	Gambia
GN	(260)	Guinea
GQ	(310)	Ekvatoriaal-Guinea
GR	(009)	Kreeka
GS	(893)	Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared
GT	(416)	Guatemala
GU	(831)	Guam
GW	(257)	Guinea-Bissau
GY	(488)	Guyana
HK	(740)	Hong Kong	Hiina Rahvavabariigi Hong Kongi erihalduspiirkond
HM	(835)	Heard ja McDonald
HN	(424)	Honduras	Kaas arvatud Swani saared
HR	(092)	Horvaatia
HT	(452)	Haiti
HU	(064)	Ungari
ID	(700)	Indoneesia
IE	(007)	Iirimaa
IL	(624)	Iisrael
IN	(664)	India
IO	(357)	Briti India ookeani ala	Chagose saared
IQ	(612)	Iraak
IR	(616)	Iraani Islamivabariik
IS	(024)	Island
IT	(005)	Itaalia	Kaasa arvatud Livigno; välja arvatud Campione d'Italia haldusüksus
JM	(464)	Jamaica
JO	(628)	Jordaania
JP	(732)	Jaapan
KE	(346)	Kenya
KG	(083)	Kõrgõzstan
KH	(696)	Kambodža
KI	(812)	Kiribati
KM	(375)	Komoorid	Anjouan, Grande Comore ja Moheli
KN	(449)	Saint Kitts ja Nevis
KP	(724)	Korea Rahvademokraatlik Vabariik	Tavanimi: Põhja-Korea
KR	(728)	Korea Vabariik	Tavanimi: Lõuna-Korea
KW	(636)	Kuveit
KY	(463)	Kaimanisaared
KZ	(079)	Kasahstan
LA	(684)	Laose Demokraatlik Rahvavabariik	Tavanimi: Laos
LB	(604)	Liibanon
LC	(465)	Saint Lucia
LI	(037)	Liechtenstein
LK	(669)	Sri Lanka
LR	(268)	Libeeria
LS	(395)	Lesotho
LT	(055)	Leedu
LU	(018)	Luksemburg
LV	(054)	Läti
LY	(216)	Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija	Tavanimi: Liibüa
MA	(204)	Maroko
MD	(074)	Moldova Vabariik	Tavanimi: Moldaavia
MG	(370)	Madagaskar
MH	(824)	Marshalli saared
MK (1)	(096)	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
ML	(232)	Mali
MM	(676)	Myanmar	Endine Birma
MN	(716)	Mongoolia
MO	(743)	Aomen (Macao)	Hiina Rahvavabariigi Aomeni (Macao) erihalduspiirkond
MP	(820)	Põhja-Mariaanid
MR	(228)	Mauritaania
MS	(470)	Montserrat
MT	(046)	Malta	Kaasa arvatud Comino ja Gozo
MU	(373)	Mauritius	Mauritiuse saar, Rodriguese saar, Agalega saar ja Cargados Carajose saared (Saint Brandoni saared)
MV	(667)	Maldiivid
MW	(386)	Malawi
MX	(412)	Mehhiko
MY	(701)	Malaisia	Malaka poolsaare osa ja Ida-Malaisia (Labuan, Sabah ja Sarawak)
MZ	(366)	Mosambiik
NA	(389)	Namiibia
NC	(809)	Uus-Kaledoonia	Kaasa arvatud Loyalty saared (Lifou, Maré ja Ouvéa)
NE	(240)	Niger
NF	(836)	Norfolki saar
NG	(288)	Nigeeria
NI	(432)	Nicaragua	Kaas arvatud Corni saared
NL	(003)	Madalmaad
NO	(028)	Norra	Kaasa arvatud Svålbardi saarestik ja Jan Mayeni saar
NP	(672)	Nepal
NR	(803)	Nauru
NU	(838)	Niue
NZ	(804)	Uus-Meremaa	Välja arvatud Ross Dependency (Antarktika)
OM	(649)	Omaan
PA	(442)	Panama	Kaasa arvatud endine Panama kanali tsoon
PE	(504)	Peruu
PF	(822)	Prantsuse Polüneesia	Markiisaared, Seltsisaared (sh Tahiti), Tuamotu saared, Gambier’ saared, Tubuai saared; kaasa arvatud Clippertoni saar
PG	(801)	Paapua Uus-Guinea	Uus-Guinea saare idaosa; Bismarcki saarestik (sh Uus-Britannia, Uus-Iirimaa, Lavongai, Admiraliteedisaared); Saalomoni saarte põhjaosa (Bougainville ja Buka); Trobriandi saared, Woodlarki saar, d’Entrecasteaux’ saared ja Louisiade’i saarestik
PH	(708)	Filipiinid
PK	(662)	Pakistan
PL	(060)	Poola
PM	(408)	Saint-Pierre ja Miquelon
PN	(813)	Pitcairn	Kaasa arvatud Ducie, Hendersoni ja Oeno saared
PS	(625)	Palestiina okupeeritud alad	Jordani Läänekallas (sh Ida-Jeruusalemm) ja Gaza sektor
PT	(010)	Portugal	Kaasa arvatud Assoorid ja Madeira saarestik
PW	(825)	Belau	Variandid: Belau, Palau
PY	(520)	Paraguay
QA	(644)	Katar
RO	(066)	Rumeenia
RU	(075)	Venemaa Föderatsioon	Tavanimi: Venemaa
RW	(324)	Rwanda
SA	(632)	Saudi Araabia
SB	(806)	Saalomoni saared
SC	(355)	Seišellid	Mahé, Praslin, La Digue, Frégate ja Silhouette; Amirandid (sh Desroches, Alphonse, Plate ja Coëtivy); Ferquhari saared (sh Providence); Aldabra saared ja Cosmoledo saared
SD	(224)	Sudaan
SE	(030)	Rootsi
SG	(706)	Singapur
SH	(329)	Saint Helena	Kaasa arvatud Ascencion ja Tristan da Cunha saared
SI	(091)	Sloveenia
SK	(063)	Slovakkia
SL	(264)	Sierra Leone
SM	(047)	San Marino
SN	(248)	Senegal
SO	(342)	Somaalia
SR	(492)	Suriname
ST	(311)	São Tomé ja Príncipe
SV	(428)	El Salvador
SY	(608)	Süüria Araabia Vabariik	Tavanimi: Süüria
SZ	(393)	Svaasimaa
TC	(454)	Turks ja Caicos
TD	(244)	Tšaad
TF	(894)	Prantsuse Lõunaalad	Kooseisus Kergueleni saared, Amsterdami saar, Saint Pauli saar, Crozet’ saarestik
TG	(280)	Togo
TH	(680)	Tai
TJ	(082)	Tadžikistan
TK	(839)	Tokelau
TL	(626)	Ida-Timor
TM	(080)	Türkmenistan
TN	(212)	Tuneesia
TO	(817)	Tonga
TR	(052)	Türgi
TT	(472)	Trinidad ja Tobago
TV	(807)	Tuvalu
TW	(736)	Taiwan	Kinmeni, Matsu, Penghu ja Taiwani eraldi tolliterritoorium
TZ	(352)	Tansaania Ühendvabariik	Tanganjika, Pemba saar ja Sansibari saar
UA	(072)	Ukraina
UG	(350)	Uganda
UM	(832)	Ühendriikide hajasaared	Kooseisus Bakeri saar, Howlandi saar, Jarvise saar, Johnstoni atoll, Kingmani rahu, Midway saared, Navassa saar, Palmyra atoll, Wake'i saar
US	(400)	Ameerika Ühendriigid	Kaasa arvatud Puerto Rico
UY	(524)	Uruguay
UZ	(081)	Usbekistan
VA	(045)	Püha Tool (Vatikani Linnriik)
VC	(467)	Saint Vincent ja Grenadiinid
VE	(484)	Venezuela
VG	(468)	Briti Neitsisaared
VI	(457)	USA Neitsisaared
VN	(690)	Vietnam
VU	(816)	Vanuatu
WF	(811)	Wallis ja Futuna	Kaasa arvatud Alofi saar
WS	(819)	Samoa	Endine Lääne-Samoa
XC	(021)	Ceuta
XK	(095)	Kosovo	Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244
XL	(023)	Melilla	Kaasa arvatud Peñón de Vélez de la Gomera, Peñón de Alhucemas ja Chafarinase saared
XM	(097)	Montenegro
XS	(098)	Serbia
YE	(653)	Jeemen	Endised Põhja-Jeemen ja Lõuna-Jeemen
YT	(377)	Mayotte	Grande-Terre ja Pamandzi
ZA	(388)	Lõuna-Aafrika
ZM	(378)	Sambia
ZW	(382)	Zimbabwe
MUUD
EU	(999)	Euroopa Ühendus	Koodi kasutatakse ainult kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul kaupade päritolu näitamiseks vastavalt asjaomastes ühenduse sätetes kehtestatud tingimustele. Koodi ei kasutata statistilistel eesmärkidel
QQ või	(950)	Laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud	Vabatahtlik rubriik
QR	(951)	Laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud ühendusesiseses kaubanduses	Vabatahtlik rubriik
QS	(952)	Laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud kauplemisel kolmandate riikidega	Vabatahtlik rubriik
QU või	(958)	Määratlemata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik
QV	(959)	Ühendusesiseses kaubanduses määratlemata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik
QW	(960)	Kolmandate riikidega kauplemisel määratlemata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik
QX või	(977)	Ärilistel või sõjalistel põhjustel täpsustamata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik
QY	(978)	Ühendusesiseses kaubanduses ärilistel või sõjalistel põhjustel täpsustamata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik
QZ	(979)	Kolmandate riikidega kauplemisel ärilistel või sõjalistel põhjustel täpsustamata riigid ja territooriumid	Vabatahtlik rubriik

(1) Ajutine kood, mis ei mõjuta riigi lõplikku nime, mis võetakse vastu pärast vastavasisuliste ÜRO läbirääkimiste otsuse saamist.

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 751/2005,

17. mai 2005,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)	Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

30,12

17,40

903,73

224,21

471,34

7 547,92

104,01

20,97

12,93

125,49

7 214,75

1 171,47

277,34

20,49

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

31,62

18,26

948,53

235,32

494,71

7 922,16

109,17

22,01

13,57

131,71

7 572,46

1 229,55

291,10

21,50

1.40

Küüslauk

0703 20 00

139,47

80,55

4 184,17

1 038,05

2 182,27

34 946,15

481,57

97,09

59,88

580,99

33 403,59

5 423,79

1 284,08

94,86

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

62,17

35,90

1 865,10

462,71

972,75

15 577,32

214,66

43,28

26,69

258,98

14 889,72

2 417,67

572,38

42,28

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

—

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

53,56

30,93

1 606,80

398,63

838,03

13 419,99

184,93

37,28

22,99

223,11

12 827,62

2 082,84

493,11

36,43

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

—

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

104,01

60,07

3 120,30

774,12

1 627,40

26 060,75

359,13

72,40

44,65

433,26

24 910,40

4 044,74

957,59

70,74

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

—

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

33,54

19,37

1 006,20

249,63

524,79

8 403,78

115,81

23,35

14,40

139,71

8 032,83

1 304,30

308,79

22,81

1.140

Redised

ex 0706 90 90

52,35

30,23

1 570,50

389,63

819,10

13 116,82

180,75

36,44

22,47

218,07

12 537,83

2 035,79

481,97

35,61

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

333,80

192,77

10 013,87

2 484,34

5 222,77

83 635,88

1 152,53

232,36

143,30

1 390,46

79 944,09

12 980,65

3 073,16

227,03

1.170

Oad:

1.170.1

—	Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.) ex 0708 20 00

134,33

77,58

4 029,91

999,78

2 101,81

33 657,83

463,82

93,51

57,67

559,57

32 172,13

5 223,84

1 236,74

91,36

1.170.2

—	Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi) ex 0708 20 00

227,58

131,43

6 827,40

1 693,81

3 560,85

57 022,44

785,79

158,42

97,70

948,01

54 505,41

8 850,13

2 095,26

154,79

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

—

1.190

Artišokid

0709 10 00

—

1.200

Spargel:

1.200.1

—	roheline ex 0709 20 00

193,51

111,75

5 805,35

1 440,25

3 027,80

48 486,27

668,16

134,70

83,07

806,09

46 346,03

7 525,28

1 781,60

131,62

1.200.2

—	muu ex 0709 20 00

345,69

199,63

10 370,61

2 572,84

5 408,83

86 615,33

1 193,59

240,63

148,40

1 439,99

82 792,04

13 443,08

3 182,64

235,12

1.210

Baklažaan

0709 30 00

110,13

63,60

3 303,88

819,66

1 723,15

27 594,02

380,25

76,66

47,28

458,76

26 375,99

4 282,71

1 013,93

74,90

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

125,19

72,29

3 755,55

931,72

1 958,72

31 366,38

432,24

87,14

53,74

521,47

29 981,83

4 868,20

1 152,54

85,14

1.230

Kukeseened

0709 59 10

926,44

535,02

27 793,20

6 895,21

14 495,64

232 128,81

3 198,81

644,89

397,72

3 859,18

221 882,38

36 027,40

8 529,46

630,12

1.240

Maguspipar

0709 60 10

134,06

77,42

4 021,94

997,80

2 097,66

33 591,28

462,90

93,32

57,55

558,46

32 108,52

5 213,51

1 234,29

91,18

1.250

Apteegitill

0709 90 50

—

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

102,95

59,45

3 088,56

766,24

1 610,85

25 795,63

355,47

71,66

44,20

428,86

24 656,98

4 003,59

947,85

70,02

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

—

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

102,05

58,93

3 061,39

759,50

1 596,68

25 568,70

352,35

71,03

43,81

425,08

24 440,06

3 968,37

939,51

69,41

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

135,94

78,51

4 078,34

1 011,79

2 127,07

34 062,25

469,39

94,63

58,36

566,29

32 558,71

5 286,61

1 251,60

92,46

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

—

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

2.60.1

—	Veri- ja poolveriapelsinid 0805 10 10

58,77

33,94

1 763,10

437,41

919,55

14 725,41

202,92

40,91

25,23

244,81

14 075,42

2 285,45

541,08

39,97

2.60.2

—	Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin 0805 10 30

57,99

33,49

1 739,75

431,61

907,37

14 530,40

200,23

40,37

24,90

241,57

13 889,01

2 255,18

533,91

39,44

2.60.3

—	Muud 0805 10 50

52,20

30,15

1 566,00

388,51

816,75

13 079,23

180,24

36,34

22,41

217,44

12 501,90

2 029,95

480,59

35,50

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

2.70.1

—	Klementiinid ex 0805 20 10

92,07

53,17

2 762,10

685,25

1 440,58

23 069,06

317,90

64,09

39,53

383,53

22 050,76

3 580,42

847,66

62,62

2.70.2

—	Monrealid ja satsumad ex 0805 20 30

75,09

43,36

2 252,67

558,86

1 174,89

18 814,30

259,27

52,27

32,24

312,79

17 983,82

2 920,06

691,32

51,07

2.70.3

—	Mandariinid ja vilkingid ex 0805 20 50

63,51

36,68

1 905,22

472,67

993,67

15 912,36

219,28

44,21

27,26

264,55

15 209,97

2 469,67

584,69

43,19

2.70.4

—	Tangeriinid ja muud ex 0805 20 70 ex 0805 20 90

44,17

25,51

1 325,20

328,77

691,16

11 068,06

152,52

30,75

18,96

184,01

10 579,51

1 717,81

406,69

30,04

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

61,28

35,39

1 838,41

456,09

958,83

15 354,39

211,59

42,66

26,31

255,27

14 676,63

2 383,07

564,19

41,68

2.90

Greipfruudid, värsked:

2.90.1

—	valged ex 0805 40 00

65,53

37,84

1 965,84

487,70

1 025,29

16 418,67

226,25

45,61

28,13

272,96

15 693,93

2 548,25

603,30

44,57

2.90.2

—	roosad ex 0805 40 00

83,49

48,22

2 504,78

621,41

1 306,37

20 919,88

288,28

58,12

35,84

347,80

19 996,45

3 246,86

768,69

56,79

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

155,35

89,71

4 660,37

1 156,19

2 430,63

38 923,39

536,38

108,14

66,69

647,11

37 205,27

6 041,08

1 430,22

105,66

2.110

Arbuusid

0807 11 00

92,44

53,38

2 773,20

688,00

1 446,37

23 161,77

319,18

64,35

39,68

385,07

22 139,38

3 594,81

851,07

62,87

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

2.120.1

—	sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro ex 0807 19 00

72,09

41,63

2 162,71

536,55

1 127,97

18 062,92

248,91

50,18

30,95

300,30

17 265,60

2 803,44

663,71

49,03

2.120.2

—	muu ex 0807 19 00

120,95

69,85

3 628,37

900,16

1 892,39

30 304,15

417,60

84,19

51,92

503,81

28 966,50

4 703,34

1 113,51

82,26

2.140

Pirnid:

2.140.1

—	Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia) ex 0808 20 50

53,92

31,14

1 617,69

401,33

843,71

13 510,97

186,19

37,54

23,15

224,62

12 914,58

2 096,96

496,45

36,68

2.140.2

—	Muud ex 0808 20 50

73,85

42,65

2 215,53

549,65

1 155,52

18 504,11

254,99

51,41

31,70

307,63

17 687,31

2 871,92

679,92

50,23

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

705,36

407,35

21 160,80

5 249,78

11 036,49

176 735,00

2 435,47

491,00

302,81

2 938,25

168 933,72

27 430,04

6 494,04

479,75

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

610,83

352,75

18 324,90

4 546,22

9 557,41

153 049,56

2 109,07

425,20

262,23

2 544,47

146 293,79

23 753,96

5 623,73

415,46

2.170

Virsikud

0809 30 90

212,56

122,75

6 376,69

1 581,99

3 325,78

53 258,11

733,91

147,96

91,25

885,42

50 907,23

8 265,89

1 956,94

144,57

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

241,14

139,26

7 234,34

1 794,77

3 773,09

60 421,22

832,62

167,86

103,52

1 004,51

57 754,16

9 377,64

2 220,15

164,01

2.190

Ploomid

0809 40 05

153,54

88,67

4 606,23

1 142,76

2 402,40

38 471,26

530,15

106,88

65,92

639,59

36 773,09

5 970,91

1 413,61

104,43

2.200

Maasikad

0810 10 00

103,01

59,49

3 090,30

766,67

1 611,76

25 810,19

355,67

71,71

44,22

429,10

24 670,90

4 005,85

948,38

70,06

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

176,11

9 148,50

2 269,65

4 771,43

76 408,27

1 052,93

212,28

130,92

1 270,30

73 035,52

11 858,90

2 807,58

207,41

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 455,44

840,52

43 663,20

10 832,40

22 772,69

364 675,05

5 025,34

1 013,13

624,82

6 062,78

348 577,88

56 599,15

13 399,80

989,92

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

74,67

43,12

2 240,07

555,74

1 168,32

18 709,06

257,82

51,98

32,06

311,04

17 883,23

2 903,73

687,46

50,79

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

193,25

111,60

5 797,50

1 438,30

3 023,71

48 420,72

667,25

134,52

82,96

805,00

46 283,38

7 515,11

1 779,19

131,44

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

264,65

152,84

7 939,52

1 969,72

4 140,88

66 310,88

913,79

184,22

113,61

1 102,43

63 383,84

10 291,74

2 436,56

180,00

2.250

Litšid

ex 0810 90

—

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 752/2005,

18. mai 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 lõikega 1 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse lisas loetletud kaupadena. Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleks toetusemäär 100 kg kõnealuste põhisaaduste kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(3)	Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 19. maist 2005 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

– kodulindude munad:

0407 00 30

– – muud:

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

12,00

25,00

6,00

b)	Muu kauba eksportimisel

6,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

– rebud:

0408 11

– – kuivatatud:

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

40,00

0408 19

– – muud:

– – – inimtoiduks kõlblik:

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

magustamata

20,00

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

magustamata

20,00

– muud:

0408 91

– – kuivatatud:

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

75,00

0408 99

– – muud:

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

19,00

(1) Sihtkohad on järgmised:

01	kolmandad riigid, välja arvatud Bulgaaria alates 1. oktoobrist 2004. Šveitsi ja Lichtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 tabelites I ja II loetletud alates 1. veebruarist 2005 eksporditavate kaupade suhtes.
02	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa,
03	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid,
04	Kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ja Bulgaaria alates 1. oktoobrist 2004, ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2005,

18. mai 2005,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)	Ajavahemikus 9.–13. mai 2005 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)	Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 9.–13. mail 2005 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 2).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 568/2005 (ELT L 97, 15.4.2005, lk 9).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	9.–13.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	0	Saavutatud
Kongo	100
Fidži	0	Saavutatud
Guyana	25,1272	Saavutatud
Inde	100
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	0	Saavutatud
Mauritius	84,8900	Saavutatud
Mosambiik	0	Saavutatud
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	95,2370	Saavutatud
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	0	Saavutatud

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	9.–13.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	0	Saavutatud
Muud	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	9.–13.5.2005: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	0	Saavutatud
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2005,

18. mai 2005,

millega kehtestatakse munasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2771/75 artikli 8 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)	Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest munaturu praeguse olukorra suhtes järeldub, et tuleks määrata kindlaks selline toetus, mis võimaldaks ühendusel osaleda maailmakaubanduses ja samuti võtta arvesse nende eksporttoodete olemust ja tähtsust praegusel ajal.

(3)	Tulenevalt praegusest turu- ja konkurentsiolukorrast teatavates kolmandates riikides tuleb kindlaks määrata toetus, mis on diferentseeritud vastavalt teatavate munasektori toodete sihtkohtadele.

(4)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (2) artiklis 21 on sätestatud, et toetust ei anta, kui tooted ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Kehtivate eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks tuleb täpsustada, et toetuse saamiseks peavad määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 1 osutatud munatooted kandma tervisemärgist vastavalt nõukogu 20. juuni 1989. aasta direktiivile 89/437/EMÜ munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta. (3)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud nende toodete koodid, mille suhtes antakse eksportimise korral määruse (EMÜ) nr 2771/75 artiklis 8 osutatud toetust, ja selliste toetuste summad.

Selleks, et direktiivi 89/437/EMÜ lisa XI peatüki reguleerimisalasse kuuluvad tooted vastaksid toetuse saamise tingimustele, peavad nende puhul siiski olema täidetud ka nimetatud direktiiviga ettenähtud tervisemärgistamise nõuded.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(3) EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

LISA

Munasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0407 00 11 9000

E16

eurot/100 tükki

1,70

0407 00 19 9000

E16

eurot/100 tükki

0,80

0407 00 30 9000

E09

eurot/100 kg

12,00

E10

eurot/100 kg

25,00

E17

eurot/100 kg

6,00

0408 11 80 9100

E18

eurot/100 kg

40,00

0408 19 81 9100

E18

eurot/100 kg

20,00

0408 19 89 9100

E18

eurot/100 kg

20,00

0408 91 80 9100

E18

eurot/100 kg

75,00

0408 99 80 9100

E18

eurot/100 kg

19,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

E09	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.
E10	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.
E16	Kõik sihtkohad, v.a Ameerika Ühendriigid ja Bulgaaria.
E17	Kõik sihtkohad, v.a Šveits, Bulgaaria ja rühmad E09, E10.
E18	Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja Bulgaaria.

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 755/2005,

18. mai 2005,

millega kehtestatakse kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2777/75 artikli 8 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)	Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest kodulinnulihaturu praeguse olukorra suhtes järeldub, et tuleks määrata kindlaks selline toetus, mis võimaldaks ühendusel osaleda maailmakaubanduses ja samuti võtta arvesse nende toodete ekspordi iseärasusi ja tähtsust praegusel ajal.

(3)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad), (2) artiklis 21 on sätestatud, et toetust ei anta, kui tooted ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Kehtivate eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks tuleb täpsustada, et toetuse saamiseks peab määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 1 osutatud kodulinnuliha kandma tervisemärgist vastavalt nõukogu 15. veebruari 1971. aasta direktiivile 71/118/EMÜ värske kodulinnulihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta. (3)

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud nende toodete koodid, mille eksportimise jaoks antakse määruse (EMÜ) nr 2777/75 artiklis 8 osutatud toetust, ja selliste toetuste summad.

Selleks, et direktiivi 71/118/EMÜ lisa XII peatüki reguleerimisalasse kuuluvad tooted vastaksid toetuse saamise tingimustele, peavad nende puhul siiski olema täidetud ka nimetatud direktiiviga ettenähtud tervisemärgistamise nõuded.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(3) EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

LISA

Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 19. maist 2005

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0105 11 11 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 19 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 91 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 11 99 9000

A02

EUR/100 tükki

0,80

0105 12 00 9000

A02

EUR/100 tükki

1,70

0105 19 20 9000

A02

EUR/100 tükki

1,70

0207 12 10 9900

V01

EUR/100 kg

36,00

0207 12 10 9900

A24

EUR/100 kg

36,00

0207 12 90 9190

V01

EUR/100 kg

36,00

0207 12 90 9190

A24

EUR/100 kg

36,00

0207 12 90 9990

V01

EUR/100 kg

36,00

0207 12 90 9990

A24

EUR/100 kg

36,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

V01	Angola, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania, Jeemen, Liibanon, Iraak, Iraan.

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 756/2005,

18. mai 2005,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)	Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(3) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 563/2005 (ELT L 95, 14.4.2005, lk 42).

LISA

komisjoni 18. mai 2005. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

“I LISA

CN-kood	Tootekirjeldus	Tüüpiline hind (EUR/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	80,2	3	01
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	80,2	11	01
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	101,8	5	03
0207 14 10	Kanade kondita jaotustükid, külmutatud	153,0	54	01
		165,0	48	02
		183,4	38	03
		286,0	4	04
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	140,4	22	01
0207 14 70	Muud kanatükid, külmutatud	138,0	54	01
0207 14 70	Muud kanatükid, külmutatud	160,0	43	03
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	201,0	29	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	238,7	17	04
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	162,0	43	01
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	196,8	27	03

(1) Impordi päritolu:

01	Brasiilia
02	Tai
03	Argentina
04	Tšiili”

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 757/2005,

18. mai 2005,

millega 46. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on toodud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	16. mail 2005 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seetõttu tuleks vastavalt muuta I lisa.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 717/2005 (ELT L 121, 13.5.2005, lk 62).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

Pealkirja “Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

Joko Pitono (teiste nimedega a) Joko Pitoyo, b) Joko Pintono, c) Dulmatin, d) Dul Matin, e) Abdul Martin, f) Abdul Matin, g) Amar Umar, h) Amar Usman, i) Anar Usman, j) Djoko Supriyanto, k) Jak Imron, l) Muktamar, m) Novarianto, n) Topel). Sünniaeg: a) 16.6.1970, b) 6.6.1970. Sünnikoht: Petarukan’i küla, Pemalang, Kesk-Jaava, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia.

2)	Abu Rusdan (teiste nimedega a) Abu Thoriq, b) Rusdjan, c) Rusjan, d) Rusydan, e) Thoriquddin, f) Thoriquiddin, g) Thoriquidin, h) Toriquddin). Sünniaeg: 16.8.1960. Sünnikoht: Kudus, Kesk-Jaava, Indoneesia.

3)	Zulkarnaen (teiste nimedega a) Zulkarnan, b) Zulkarnain, c) Zulkarnin, d) Arif Sunarso, e) Aris Sumarsono, f) Aris Sunarso, g) Ustad Daud Zulkarnaen, h) Murshid). Sünniaeg: 1963. Sünnikoht: Gebang’i küla, Masaran, Sragen, Kesk-Jaava, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/40

KOMISJONI OTSUS,

28. aprill 2005,

millega luuakse ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm

(2005/380/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 2003. aasta mais vastuvõetud tegevuskavaga äriühinguõiguse kaasajastamise ja ettevõtete üldjuhtimise edendamise kohta Euroopa Liidus (1) määratleti toimingud, mis tuleb läbi viia äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise reguleeriva raamistiku kaasajastamiseks, täiendamiseks ja lihtsustamiseks.

(2)	Selles tegevuskavas tunnistatakse ekspertide ja avalike arutelude tähtsust ühenduse tasandi äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise arendamise lahutamatu osana.

(3)

Ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm peaks olema organ, kes eelkõige analüüsib ja arutab ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse küsimusi seoses tegevuskavas ettenähtud meetmetega ja annab nende kohta komisjonile nõu. Seepärast on asjakohane, et ekspertrühm koosneks eriti kõrgelt kvalifitseeritud isikutest, kes osalevad aktiivselt äritegevuses, akadeemilistes ringkondades või kodanikuühiskonnas, ning kes suudavad oma ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse alaseid eriteadmisi rakendada ühenduse tasandil.

(4)	Ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm peaks kehtestama oma töökorra ja täielikult järgima institutsioonide rolli ja õigusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga moodustatakse ühenduse ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valitsusväline ekspertrühm (edaspidi “ekspertrühm”).

Artikkel 2

Ekspertrühma ülesanne on komisjoni taotlusel anda komisjonile tehnilist nõu komisjoni algatuste kohta ettevõtete üldjuhtimise ja äriühinguõiguse valdkonnas. Ekspertrühma esimees võib soovitada komisjonil ekspertrühmaga nõu pidada mis tahes selle valdkonnaga seotud küsimuses.

Artikkel 3

Ekspertrühmas on kuni 20 liiget, kes esindavad äri- ja akadeemilisi ringkondi ning kodanikuühiskonda, ning kelle kogemus ja pädevus äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise valdkonnas on ühenduse tasandil leidnud tunnustust. Ekspertrühma liikmed määrab komisjon. Liikmed nimetatakse ametisse isiklikult. Ekspertrühma liikmed annavad komisjonile sõltumatut nõu.

Liikmete nimekiri on esitatud lisas.

Artikkel 4

Ekspertrühma liikmete ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Kolmeaastase ametiaja möödudes jäävad ekspertrühma liikmed ametisse, kuni nad asendatakse või tagasi nimetatakse. Kui ekspertrühma liige astub tagasi või sureb oma ametiajal, määrab komisjon uue liikme vastavalt artiklile 3.

Artikkel 5

Komisjon teeb liikmete nimekirja teatavaks, avaldades selle Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Ekspertrühma esimees on komisjoni esindaja.

Ekspertrühm võib komisjoni nõusolekul ja oma volituste piires moodustada asjatundjate töörühmi konkreetsete küsimuste uurimiseks. Töörühmade tegevus lõpetatakse niipea kui nende ülesanded on täidetud.

Komisjon võib kutsuda ekspertrühma ja/või töörühmade töös osalema erilist pädevust omavaid eksperte ja vaatlejaid.

Artikkel 7

Üldjuhul koguneb ekspertrühm komisjoni asukohas vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale.

Ekspertrühm võtab vastu oma töökorra komisjoni esitatud eelnõu põhjal.

Komisjon tagab ekspertrühmale sekretariaaditeenused. Asjast huvitatud komisjoni töötajad võivad osa võtta ekspertrühma ja töörühmade tööst ning osaleda debattides.

Komisjon võib avaldada ekspertrühma või selle töörühmade lõppjäreldused, kokkuvõtted, väljavõtted lõppjäreldustest või töödokumentidest asjaomase dokumendi algkeeles Internetis.

Artikkel 8

Liikmete, vaatlejate ja ekspertide sõidu- ja elamiskulud seoses ekspertrühma tegevuses osalemisega hüvitab komisjon kehtivate komisjoni sätete kohaselt. Nende tegevust ei tasustata.

Artikkel 9

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 27. aprillini 2008.

Brüssel, 28. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) KOM(2003) 284 (lõplik).

LISA

EKSPERTRÜHMA LIIKMETE NIMEKIRI

Gintautas BARTKUS

Theodor BAUMS

Francesco CHIAPPETTA

Thomas COURTNEY

Jean-Pierre HELLEBUYCK

Erich KANDLER

Mrs Vanessa KNAPP

Vratislav KULHÁNEK

Jukka MÄHÖNEN

Stilpon NESTOR

Jesper Bo NIELSEN

Jósef OKOLSKI

Leonardo PEKLAR

Colin PERRY

Enrique PIÑEL LÓPEZ

Geert RAAIJMAKERS

Mrs Joëlle SIMON

Mario STELLA-RICHTER

Mrs Daniela WEBER-REY

Patrick ZURSTRASSEN

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/43

KOMISJONI OTSUS,

4. mai 2005,

millega kehtestatakse küsimustik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, kohaldamisest teatamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1359 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/381/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikides direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamise kohta aastaaruannete koostamiseks kasutatava küsimustiku eesmärk peaks olema nii selles direktiivis sätestatud peamiste meetmete liikmesriikides rakendamise üksikasjaliku arvestuse sisseseadmine kui ka meetmete järgimine sellises ulatuses, et need oleksid tihedalt seotud direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisega: nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (2) komisjoni 29. jaanuari 2004. aasta otsus 2004/156/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heitmeseire ja aruandluse suunised, (3) ning komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt. (4) Asjakohane on küsimustik regulaarselt läbi vaadata.

(2)

Esimene aruanne tuleb esitada 30. juuniks 2005. Kuid on soovitatav, et üks aastaaruanne hõlmaks tervet esimest süsteemi toimimise aastat. Seetõttu peaks esimene aruanne hõlmama perioodi 1. jaanuarist 2005 kuni 30. aprillini 2005 ning teine, 30. juunil 2006 esitatav aruanne peaks hõlmama perioodi 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005. Järgmised aruanded tuleks esitada komisjonile iga aasta 30. juuniks ning need peaksid hõlmama eelnevat kalendriaastat 1. jaanuarist 31. detsembrini.

(3)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (5) artikli 6 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid kasutavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt komisjonile esitatava aastaaruande koostamiseks käesolevas lisas toodud küsimustikku.

Artikkel 2

Esimene aruanne, mis tuleb esitada 30. juuniks 2005, hõlmab neljakuulist perioodi alates 1. jaanuarist 2005 kuni 30. aprillini 2005.

Järgmised aruanded tuleb esitada komisjonile iga aasta 30. juuniks ning need peavad hõlmama eelmist kalendriaastat 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini alates 2005. kalendriaastast.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

(2) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3) ELT L 59, 26.2.2004, lk 1.

(4) ELT L 386, 29.12.2004, lk 1.

(5) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

LISA

1. OSA

KÜSIMUSTIK DIREKTIIVI 2003/87/EÜ RAKENDAMISE KOHTA

1. Andmed aruande esitanud asutuse kohta

1.	Kontaktisiku nimi:

2.	Kontaktisiku ametinimetus:

3.	Organisatsiooni nimi ja osakond:

Aadress:

5.	Rahvusvaheline telefoninumber:

6.	Rahvusvaheline faksi number:

E-post:

2. Pädevad asutused

Küsimusele .1 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

2.1.	Nimetada pädevad asutused ning nende ülesanded.

3. Käsitletavad tegevused ja käitised

Küsimustele .1 kuni .3 tuleb vastata iga kauplemisperioodi esimeses aruandes (1) ning järgmistes aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

3.1.

Mitu käitist viib läbi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas toodud iga tegevust? Iga tegevuse puhul näidata olemasolu korral ühepoolselt kaasatud käitiste arv.

Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 1. Lisada tuleks, et sama käitis võib teostada erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvaid tegevusi. Esitada kõik asjaomased tegevused (isegi kui see tähendab käitise arvestamist rohkem kui ühel korral).

3.2.	Kui mitmel põletuskäitisel on nimisoojusvõimsus üle 20 MW, kuid alla 50 MW? Kui suur oli nende käitiste kogu heide CO2 ekvivalendina aruandeperioodi jooksul?

3.3.	Mitme käitise puhul on heide väiksem kui 10 000 tonni heidet CO2 ekvivalendina, 10 000–25 000, 25 000–50 000, 50 000–500 000 või rohkem kui 500 000 tonni heidet CO2 ekvivalendina aastas? Missugune on käesolevas direktiivis käsitletud heidete jaotus protsentides nende klasside järgi?

3.4.	Millised muutused toimusid aruandeperioodi jooksul võrreldes siseriikliku saastekvoodi plaani tabeliga, nagu see esitati ühenduse sõltumatute tehingute registrile (uued osalejad, lõpetamised)? Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 2.

3.5.	Kas pädevale asutusele esitati aruandeperioodi jooksul taotlusi käitajate poolt, kes soovivad moodustada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28 kohase rühmituse? Kui jah, siis millisele I lisa tegevusele avaldus viitas? Selle küsimuse vastuses toodud informatsiooni ei avaldata.

3.6.	Kas käsitletavate käitiste ja tegevuste kohta teie riigis on veel asjakohast informatsiooni? Olemasolu korral täpsustada.

4. Käitiste lubade väljastamine

Küsimustele .1 kuni .4 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

4.1.	Milliseid meetmeid on võetud selle tagamiseks, et käitajad täidaksid kasvuhoonegaaside saastekvootide lubade nõudeid?

4.2.	Kuidas tagab siseriiklik seadus selle, et enam kui ühe pädeva asutuse kaasatuse puhul oleksid loa andmise kord ja tingimused täielikult kooskõlastatud? Kuidas selline kooskõlastamine praktikas töötab?

4.3.

Milliseid meetmeid on võetud selle tagamiseks, et kui käitised teostavad direktiivi 96/61/EÜ I lisas toodud tegevusi, on kasvuhoonegaaside heitkoguste lubade tingimused, kord ja nende väljastamine kooskõlastatud selles direktiivis sätestatud loa omadega? Kas direktiivi 2003/87/EÜ artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuded on integreeritud direktiivis 96/61/EÜ sätestatud korda? Kui on, siis kuidas integreerimine läbi viidi?

4.4.	Millised on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 7 kohaselt pädeva asutuse kehtestatud lubade tingimuste ajakohastamisega seotud õigusaktid, menetlused ja tavad?

4.5.

Kui mitu luba ajakohastati aruandeperioodi jooksul direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 7 täpsustatud käitaja läbi viidud käitise toimimisviisi või laadi muutumise või selle laienemise tõttu? Esitada iga kategooria kohta (võimsuse suurenemine, võimsuse vähenemine, töötlemise tüübi muutus jne) ajakohastatud lubade arv.

4.6.	Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud käitiste lubade väljastamisega teie riigis? Olemasolu korral täpsustada.

5. Seire- ja aruandlusjuhiste rakendamine

Esimese aruande puhul on võimalik, et teave küsimuste 5.1 kuni 5.7 kohta ei ole kättesaadav. Esimeses aruandes tuleks küsimustele vastata nii põhjalikult kui võimalik.

5.1.

Milliseid lähenemisi ja meetodeid kasutati käitiste heite seireks (vrd otsus 2004/156/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised)?

Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 3. Tabelis 3 nõutav teave tuleb esitada ainult nende käitiste kohta, mille aastane deklareeritud heide on üle 500 000 tonni CO2 aastas.

5.2.

Kui otsuse 2004/156/EÜ I lisa jaotise 4.2.2.1.4 tabelis 1 toodud minimaalsed määramistasandid ei olnud tehniliselt võimalikud, viidata iga käitise osas, mille puhul selline olukord aset leidis, heite jaotus, tegevus, määramistasandi kategooria (tegevusandmed, kütteväärtus, heitekoefitsient, oksüdatsioonikoefitsient või teisendustegur) ja loal olev kokku lepitud seiremeetod/määramistasand.

Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabeli 3 veerge A kuni I. Tabelis 3 nõutud teave tuleb esitada ainult nende käitiste kohta, mille aastane deklareeritud heide on alla 500 000 tonni CO2 aastas.

5.3.	Millised käitised kohaldasid ajutiselt pädeva asutusega kokkulepitust erinevaid määramistasandi meetodeid? Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 4.

5.4.

Kui mitme käitise puhul rakendati pidevat heite mõõtmist? Esitada käitiste arv direktiivi 2003/87/EÜ I lisas toodud tegevuse kohta ning igas tegevuses alamkategooria kohta vastavalt deklareeritud aastastele heitele (vähem kui 50 kt, 50–500 kt ja üle 500 kt).

Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 5.

5.5.	Kui palju CO2 kanti käitistelt üle? Esitada otsuse 2004/156/EÜ I lisa jaotise 4.2.2.1.2 kohaselt ülekantud CO2 kogus tonnides ja nende käitiste arv, kes kandsid CO2 üle iga direktiivi 2003/87/EÜ I lisas toodud tegevuse osas.

5.6.

Kui palju biomassi põletati või kasutati protsessides? Esitada direktiivi 2003/87/EÜ I lisa iga tegevuse kohta põletatud (TJ) või kasutatud (t või m3) otsuse 2004/156/EÜ I lisa lõike 2 punktis d määratletud biomassi kogus.

Siin tuleks lisada mis tahes põletatud või sisendmaterjalina kasutatud jäätmete orgaaniline osa.

5.7.	Kui suur oli kütuse või sisendmaterjalina kasutatud jäätmete CO2 heite kogus kokku? Esitada sellise heite jaotus protsentides iga jäätmeliigi kohta.

5.8.	Esitada vajaduse korral mõne ajutiselt välja jäetud käitise seire- ja aruandedokumentide näidised. Küsimusele .9 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

5.9.	Milliseid meetmeid on võetud aruandlusele kehtestatud nõuete kooskõlastamiseks mis tahes olemasolevate aruandlusele kehtestatud nõuetega, et vähendada ettevõtete aruandluskoormust?

5.10.

Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud seire- ja aruandejuhiste rakendamisega teie riigis? Olemasolu korral täpsustada.

6. Tõendamise kord

Küsimustele .1 kuni .4 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

6.1.	Kirjeldada käitiste heite tõendamise raamistikku, eriti pädevate asutuste ja muude tõendajate rolli tõendamisprotsessis.

6.2.	Esitada tõendajate akrediteerimiskriteeriume sätestavad dokumendid. Kui dokumendid on kättesaadavad Internetis, piisab viitest veebilehele.

6.3.	Kas tõendajad, kes on akrediteeritud teises liikmesriigis, peavad läbima veel akrediteerimisprotsessi, enne kui nad võivad tõendamisi läbi viia? Kui jah, kirjeldada lühidalt menetlust ning selle vajalikkuse põhjuseid.

6.4.	Esitada vajaduse korral akrediteeritud tõendajatele antavad tõendamisjuhised ja dokumendid, mis kehtestavad tõendajatele järelevalve- ja kvaliteedi tagamise mehhanismid. Kui dokumendid on kättesaadavad Internetis, piisab viitest veebilehele.

6.5.	Kas mõni käitaja ei esitanud aruandeperioodil 31. märtsiks rahuldavaks tunnistatud aruannet heite kohta? Olemasolu korral esitada nimekiri asjaomastest käitistest ja mittetõendamise põhjused. Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 6.

6.6.	Kas pädev asutus tegi tõendatud aruannete sõltumatu kontrolli? Kui jah, kirjeldada, kuidas tehti lisakontrollimisi ja/või kui paljusid aruandeid kontrolliti.

6.7.	Kas pädev asutus juhendas registripidajat parandama käitis(t)e aastasi tõendatud heitmeid eelmise aasta kohta, et tagada liikmesriikide kehtestatud üksikasjalike nõuete täitmine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ V lisale? Parandused esitada 2. osa tabelis 6.

6.8.	Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud teie riigi tõendamise korraga? Olemasolu korral täpsustada.

7. Registrite tegevus

Küsimustele .1 ja .2 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

7.1.	Esitada tingimused, millele kontoomanikud peavad alla kirjutama, ning esitada isikute identsuskontrolli kirjeldus, mida kasutatakse enne kontode loomist (vrd määrus (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta).

7.2.	Juhul kui nõutakse tasusid, siis milliseid? Esitada üksikasjad.

7.3.	Millised meetmed võeti määruse (EÜ) nr 2216/2004 artikli 28 lõike 2 kohaselt, et vältida ühenduse sõltumatute tehingute registri avastatud lahknevuste kordumist?

7.4.	Esitada kokkuvõte kõikidest siseriikliku registri jaoks olulistest turvahäiretest, mis on esinenud aruandeperioodi jooksul, kuidas nendega tegeldi ning nende lahendamiseks kulunud aeg.

7.5.	Mitu minutit iga aruandeperioodi kuus oli siseriiklik register kasutajate jaoks kättesaadamatu a) plaanilise rikkeaja tõttu ja b) ettenägematute probleemide tõttu.

7.6.	Esitada nimekiri ja üksikasjad siseriikliku registri järgmiseks aruandeperioodiks planeeritud iga ajakohastamise kohta.

7.7.	Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud teie riigi registrite tegevusega? Olemasolu korral täpsustada.

8. Saastekvootide eraldamise kord – uued osalejad – lõpetamised

Küsimustele .1 kuni .2 tuleb vastata esimeses aruandes pärast iga direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 11 kohase teabe edastamise ja jaotamise korda:

8.1.	Vaadates tagasi lõpetatud jaotusprotsessile, kirjeldada põhilisi õppetunde, mida teie ametkonnad omandasid ning kuidas see teie arvates mõjutab teie lähenemist järgmises jaotusprotsessis?

8.2.	Kas teil on ELi kui terviku jaoks soovitusi edasiste teabe edastamise ja jaotamise protsesside kohta?

8.3.	Kas ja kui palju saastekvoote eraldati tabelis 2 toodud uutele osalejatele? Uue osaleja puhul esitada käitise identifitseerimiskood ja saastekvootide jaotamisega seotud tehingu identifitseerimiskood. Sellele küsimusele vastates kasutada käesoleva lisa 2. osa tabelit 2.

8.4.	Kui palju saastekvoote jäi uute osalejate reservi aruandeperioodi lõpus ning millise osa moodustavad nad algreservis?

8.5.

Kui jaotusmeetmena kasutati oksjonit, mitu oksjonit peeti aruandeperioodi jooksul, mitu saastekvooti iga oksjoni ajal müüki pandi, millise osa moodustavad need selle kauplemisperioodi saastekvootide koguhulgas, milline oli hind saastekvoodi kohta igal oksjonil ning kuidas kasutati saastekvoote, mida oksjonil/oksjonitel ei ostetud? Esitada ka nimekiri oksjonitel müüdud saastekvootide jaotamisega seotud tehingute identifitseerimiskoodidest.

8.6.	Kuidas toimiti jaotatud, kuid aruandeperioodi jooksul suletud käitistele mitte väljastatud saastekvootidega? Küsimusele .7 tuleb vastata esimeses aruandes pärast direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kauplemisperioodide lõppu:

8.7.	Kas kauplemisperioodi lõpus uute osalejate reservi jäänud saastekvoodid tühistati või pandi oksjonile?

8.8.	Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud teie riigi saastekvootide jaotamise korra, uute osalejate ja lõpetamistega? Olemasolu korral täpsustada.

9. Käitajate saastekvootide tagastamine

9.1.	Kõikidel juhtudel, kui registrikonto suleti käitise käitaja saastekvootide tagastamise tõttu, kuna puudus reaalne väljavaade edaspidisteks saastekvootideks, kirjeldada, miks reaalset väljavaadet polnud, ning esitada realiseerimata saastekvootide hulk.

9.2.	Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud teie riigi käitajate saastekvootide tagastamisega? Olemasolu korral täpsustada.

10. Heite vähendamise ühikute (ERU) ja tõendatud heitevähenduste (CER) kasutamine ühenduse tegevuskavas

Küsimustele .1 ja .2 tuleb vastata HVÜde puhul 2006. aastal esitatavast aruandest ning THVde puhul 2009. aastal esitatavast aruandest alates igal aastal:

10.1.

Kui palju ERÜsid ja CERisid kasutasid käitajad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike a kohaselt? Esitada ERÜde ja CERide puhul eraldi kasutatud ühikute summa ning neid kasutanud käitajate koguarv.

10.2.

Kas on väljastatud ERÜsid ja CERisid, mille osas tuli direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike b punkti 3 või 4 kohaselt võrdne arv saastekvoote tühistada, kuna ühisrakenduse (JI) või puhta arengu mehhanismi (CDM) projektide tegevused vähendasid või piirasid otseselt või kaudselt selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste heite taset? Kui see on nii, esitada tühistatud saastekvootide summa ning asjaomaste käitajate koguarv eraldi artikli 11 lõike b punkti 3 kohase ja artikli 11 lõike b punkti 4 kohase tühistamise osas.

Küsimusele .3 tuleb vastata esimeses aruandes ning järgnevates aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

10.3.

Milliseid meetmeid on võetud selleks, et tagada, et asjaomastest rahvusvahelistest kriteeriumidest ja juhistest, kaasa arvatud Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta lõpparuandes osutatutest, peetakse üle 20 MW tootmisvõimsusega hüdroelektri tootmise projektide arendamisel kinni?

10.4.

Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud ERÜde ja CERide ühenduse tegevuskavas kasutamisega teie riigis? Olemasolu korral täpsustada.

11. Direktiivi täitmisega seotud küsimused

11.1.

Kui artikli 16 lõike 1 kohaselt rakendati siseriiklike õigusnormide rikkumise eest karistusi, esitada asjaomased siseriiklikud õigusnormid ning rakendatud karistused.

11.2.

Esitada nende käitajate nimed, kelle suhtes rakendati artikli 16 lõike 3 kohaselt trahve ülemäärase heite eest.

Sellele küsimusele vastates piisab viitest artikli 16 lõike 2 kohasele nimede avaldamisele.

11.3.

Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud direktiivi täitmisega teie riigis? Olemasolu korral täpsustada.

12. Saastekvootide õiguslik iseloom ja maksumenetlus

Küsimustele .1 kuni .3 tuleb vastata esimeses aruandes ja järgmistes aruannetes juhul, kui aruandeperioodi jooksul on tehtud muudatusi:

12.1.

Milline on saastekvoodile antav raamatupidamise, finantsalaste õigusaktide ja maksundusega seotud õiguslik staatus?

12.2.

Kui teie liikmesriik eraldab saastekvoote muul viisil kui tasuta, selgitada, kuidas selline eraldus tehakse (nt viis, kuidas oksjonimüük läbi viiakse)?

12.3.

Kui teie liikmesriik eraldab saastekvoote tasu eest, kas tehingu eest makstakse käibemaksu?

12.4.

Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud teie riigi saastekvootide õigusliku iseloomu ja nende maksumenetlusega?

13. Juurdepääs artikli 17 kohasele teabele

13.1.

Kus on saastekvootide jaotamisega seotud otsused, teave projekti tegevuste kohta, milles liikmesriik osaleb või volitab eraõiguslikke või riiklikke üksusi osalema, ning aruanded kasvuhoonegaaside heitelubade kohaselt nõutavad ja pädeva asutuse hoitavad heitearuanded avalikkusele kättesaadavaks tehtud?

13.2.

Kas on olemas muud asjakohast teavet, mis on seotud artikli 17 kohasele teabele juurdepääsuga teie riigis? Olemasolu korral täpsustada.

14. Üldised märkused

14.1.

Kas teie riigis on rakendamisega seotud konkreetseid muret tekitavaid probleeme? Olemasolu korral täpsustada.

2. OSA

Tabel 1

Käitiste arv I lisa tegevusala kohta

Liikmesriik:

Aruandeperiood:

I lisa tegevusalad

Käitiste arv (2)

Energia tootmisega seotud tegevus

Põletuskäitised nimisoojusvõimsusega üle 20 MW (v.a ohtlike või olmejäätmetega tegelevad käitised)

Mineraalõli rafineerimistehased

Koksiahjud

Raudmetallide tootmine ja töötlemine

Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamis- või paagutamisahjud

Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

Mineraalitööstus

Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

Käitised klaasi, sh klaaskiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

Käitised keraamiliste toodete valmistamiseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamiseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

Muud tegevusalad

Tööstusettevõtted

a)	paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist

b)	paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas

Tabel 2

Muudatused käitiste nimekirjas

Liikmesriik:

Aruandeperiood:

A	B	C	D	E	F	G	H	I	J
Käitis		Käitaja	I lisa põhitegevusala (3)	Muud I lisa tegevusalad (3)	Põhitegevusalad, mis ei kuulu I lisasse (4)	Muutus võrreldes RAKis hõlmatud käitistega (5)	Jaotatud või eraldatud saastekvoodid (6)		Tehingu tunnuskood (7)
Loa tunnuskood	Käitise tunnuskood	Nimi					Kogus	Aasta(d)

Tabel 3

Rakendatavad järelevalvemeetodid (ainult käitiste osas, mille aastane deklareeritud CO2 heide on üle 500 000 tonni aastas ja käitiste kohta, mille osas ei ole tehniliselt olnud võimalik kasutada otsuse 2004/156/EÜ jaotise 4.2.2.1.4 tabelis toodud minimaalseid määramistasandeid)

Liikmesriik:

Aruandeaasta

Valitud määramistasand (10)

Väärtus (12)

Käitis

Kogu aastane heide (9)

Tegevusandmed

Heitmekoefitsient

Neto kütteväärtus

Oksüdatsioonikoefitsient

Kütte või tegevusala liik (11)

Heitmekoefitsient

Neto kütteväärtus

Oksüdatsioonikoefitsient

Loa tunnuskood

Käitise tunnuskood

I lisa põhitegevusala (8)

t CO2

Määramistasand

Väärtus

Ühik (13)

Väärtus

Ühik (14)

Tabel 4

Järelevalvemeetodi ajutine muutumine

Liikmesriik:

Aruandeaasta:

A	B	C	D	E	F	G	H	I	J
Käitis		I lisa tegevusala (15)	Kogu aastane heide	Mõjutatud järelevalveparameeter (16)	Esialgne kinnitatud meetod	Ajutine kasutatud meetod	Ajutise muutuse põhjus (17)	Ajutise peatamise periood kuni sobiva määramistasandi meetodini
								Algus	Lõpp
Loa tunnuskood	Käitise tunnuskood		t CO2		Määramistasand	Määramistasand		Kuu/aasta	Kuu/aasta

Tabel 5

Heitme pidevat mõõtmist rakendavate käitiste arv

Liikmesriik:

Aruandeaasta:

A	B	C	D
I lisa põhitegevusala (18)	< 50 000 t CO2e	50 000–500 000 t CO2e	> 500 000 t CO2e
E1
E2
E3
F1
F2
M1
M2
M3
O1
O2

Tabel 6

Artikli 14 lõike 3 kohased aruanded heitme kohta, mida ei tunnistata rahuldavaks

Liikmesriik:

Aruandeaasta

A	B	C	D	E	F	G
Käitis		Käitiste teatatud heitmed	Tagastatud saastekvoodid	Käitaja hoiustamiskontol blokeeritud saastekvoodid	Põhjus, miks heitmearuanne ei ole valideeritud (19)	Tõendatud heitmete parandused pädeva asutuse poolt
Loa tunnuskood	Käitise tunnuskood	t CO2	t CO2	t CO2	Põhjus, miks heitmearuanne ei ole valideeritud (19)	t CO2

(1) Kui täieliku informatsiooni andmine ei ole esimeses aruandes võimalik, esitada prognoos ning edastada täielik informatsioon teises aruandes.

(2) Sama käitis võib teostada erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvaid tegevusi. Kõik asjakohased tegevusalad tuleb ära märkida (isegi siis, kui seda käitist arvestatakse rohkem kui üks kord).

(3) Sama käitis võib teostada erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvaid tegevusi. Kõik asjaomased tegevusalad tuleks ära märkida. I lisa tegevusalade osas kasutada tabelis 1 loetletud koode.

(4) Käitise põhitegevusala võib olla muu kui I lisa tegevusala. Täita vajaduse korral.

(5) Näidata ära “uus osaleja” või “lõpetamine”.

(6) Uute osalejate kohta esitada aastad, mille kohta saastekvootide hulk eraldati. Sulgemiste osas esitada vajaduse korral ülejäänud kauplemisperioodil väljastatud saastekvoodid.

(7) Uute osalejate osas esitada saastekvootide eraldamisega seotud kood.

(8) Sama käitis võib teostada erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvaid tegevusi. Ära tuleks märkida I lisa põhitegevusala. I lisa tegevustalade jaoks kasutada tabeli 1 koode.

(9) Tõendatud heide, muidu käitaja esitatud heide.

(10) Täita ainult heitme arvutamise korral.

(11) Kivisüsi, maagaas, teras, lubi jne; kasutada iga kütuse või tegevusala puhul eraldi rida, kui sama käitis kasutab enam kui ühte kütust või tegeleb mitme tegevusalaga.

(12) Veerud J kuni N tuleb täita ainult nende käitiste kohta, mille deklareeritud CO2 heide on üle 500 000 tonni aastas.

(13) kg CO2 kWh, t CO2/kg jne.

(14) kJ/kg, kJ/m3 jne.

(15) Sama käitis võib teostada erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvaid tegevusi. Ära tuleks märkida põhitegevusala. I lisa tegevusalade jaoks kasutada tabelis 1 loetletud koode.

(16) Kasutada järgmisi märketähiseid: tegevusandmed (AD), neto kütteväärtus (NCV), heitmekoefitsient (EF), andmed koostise kohta (CD), oksüdatsioonikoefitsient (OF), ümberarvestuskoefitsient (CF), kui mõjutatud on käitise mitu faktorit, täita üks rida väärtuse kohta.

(17) Kasutada järgmisi märketähiseid: mõõtmisseadmete rike (FMD), ajutine andmete puudumine (TLD), muutused käitise, kütuse jne tüübis (CIF), muu (täpsustada).

(18) I lisa tegevusalade koodide saamiseks vaadata tabelit 1. Kui käitis on seotud enam kui ühe tegevusalaga, tuleks seda I lisa põhitegevusala osas arvestada vaid üks kord.

(19) Kasutada järgmisi märketähiseid: esitatud andmetes esineb vastuolusid (NFI), andmete kogumine ei ole toimunud kooskõlas kehtivate teadusstandarditega (NASS), käitiste asjaomased registrid ei ole täielikud ja/või järjepidevad (RNC), tõendajale ei tagatud juurdepääsu kõikidele tõendamise objektiga seotud tegevuskohtadele ja andmetele (VNA), aruannet ei esitatud (NR), muu (täpsustada).

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/55

KOMISJONI OTSUS,

18. mai 2005,

Ungaris kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1448 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(2005/382/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 3220/84 artikli 2 lõikega 3 on ette nähtud, et searümpade liigitusskaala kindlaksmääramisel tuleb hinnata tailiha sisaldust kooskõlas statistiliselt tõendatud hindamismeetoditega, mille aluseks on searümba ühe või enama anatoomilise osa füüsilised mõõtmised. Liigitusmeetodite kinnitamine sõltub hinnangu vastavusest statistilise vea piirnormile. See piirnorm on määratletud komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artiklis 3.

(2)	Ungari valitsus taotles, et komisjon kinnitaks neli searümpade liigitamise meetodit ning esitas enne ühinemiskuupäeva toimunud proovidissekteerimiste tulemused, esitades määruse (EMÜ) nr 2967/85 artiklis 3 ette nähtud protokolli teise osa.

(3)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomaste liigitusmeetodite tingimused on täidetud.

(4)	Määruse (EMÜ) nr 3220/84 artiklis 2 on sätestatud, et liikmesriikidel võib lubada näha ette samas artiklis määratletud standardsest esitusviisist erinev searümpade esitusviis, kui sellist erandit õigustavad kaubandustavad.

(5)	Ungaris tuleneb rümpade esitusviisi traditsioonidest ja seega ka kaubandustavadest vajadus esitada rümbad koos neerurasva ja vahelihasega. Seda tuleks arvesse võtta registreeritud kaalu kohandamisel standardesitusviisi kaaluga.

(6)	Seadmete ja liigitusmeetodite muutmine on lubatud üksnes uue komisjoni otsusega, mis võetakse vastu omandatud kogemusi silmas pidades. Sel põhjusel võidakse praegune luba tühistada.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ungaris lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3220/84 kasutada järgmisi meetodeid:

a)	seadmed Fat-O-Meater FOM S70 ja Fat-O-Meater FOM S71 ja nendega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 1. osas;

b)	seade Uni-Fat-O-Meater FOM S89 (UNIFOM) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 2. osas;

c)	seade Ultra FOM 200 ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 3. osas;

d)	seade Fully automatic ultrasonic carcase grading (AUTOFOM) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 4. osas.

Esimese lõigu punktis c osutatud seadme Ultra FOM 200 puhul on sätestatud, et pärast mõõtmistoimingu lõppu peab olema võimalik rümbal tõendada, et seade mõõtis mõõdikutele SZ1 ja SZ2 vastavaid väärtusi lisa 3. osa punktiga 3 ettenähtud kohas. Mõõtmiskoha vastav märkimine peab toimuma üheaegselt mõõtmisprotseduuriga.

Artikkel 2

Olenemata määruse (EMÜ) nr 3220/84 artikli 2 lõikes 1 viidatud standardesitusviisidest, ei tule searümpadel enne kaalumist ja liigitamist neerurasva ja vahelihast eemaldada. Searümpade noteeringute kehtestamiseks võrreldaval alusel vähendatakse registreeritud tapasooja rümba massi:

a)	vahelihase arvel 0,35 % võrra

b)	neerurasva arvel 1,68 % võrra.

Artikkel 3

Seadmete või hindamismeetodite muudatused ei ole lubatud.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 18. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(2) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3127/94 (EÜT L 330, 21.12.1994, lk 43).

LISA

SEARÜMPADE LIIGITUSMEETODID UNGARIS

1. osa

FAT-O-MEATER FOM S70 JA FAT-O-MEATER FOM S71

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadmeid Fat-O-Meater FOM S70 ja Fat-O-Meater FOM S71.

Seadmed on varustatud 6millimeetrise läbimõõduga optilise sondiga, mis on Fremstillet AF Radiometer Copenhagen/ Slagteriernes Forskningsinstitut Optisk Sonde MQ tüüpi ja mille mõõteulatus on 5–105 millimeetrit. Mõõtmiste tulemused konverteeritakse hinnanguliseks tailihasisalduseks arvutite abil, mille tüüp on vastavalt S70 ja S71.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 54,043661 – 0,170496 × SZ1 – 0,568425 × SZ2 + 0,215384 × H2 + 0,048995 × W

kus:

	=	hinnanguline tailihasisaldus (protsentides)
SZ1	=	mõõtekohas P1 (8 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda nimmelüli vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
SZ2	=	mõõtekohas P2 (6 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
H2	=	mõõtekohas P2 (6 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud lihase paksus
W	=	tapasooja rümba mass (kg).

Valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

2. osa

UNI-FAT-O-MEATER FOM S89 (UNIFOM)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Uni-Fat-O-Meater FOM S89 (UNIFOM).

2.	Seade on sama seade, mida kirjeldati 1. osa punktis 2. Siiski, erineb Unifom FOMist arvutitehnoloogia ja tarkvara osas, mida kasutatakse optilise sondi peegelduse kujutise tõlgendamiseks. Lisaks sellele ei ole Unifom ühendatud kaalumisseadmega.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 53,527 – 0,127 × SZ1 – 0,563 ×SZ2 + 0,283 × H2

kus:

	=	hinnanguline tailihasisaldus (protsentides)
SZ1	=	mõõtekohas P1 (8 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda nimmelüli vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
SZ2	=	mõõtekohas P2 (6 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
H2	=	mõõtekohas P2 (6 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud lihase paksus.

Valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

3. osa

ULTRA FOM 200

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Ultra FOM 200.

2.	Seade on varustatud 4 MHz ultrahelisondiga (Krautkrämer MB 4 SE). Ultrahelisignaal digitaliseeritakse, salvestatakse ja töödeldakse mikroprotsessori abil (tüüp Intel 80 C 32). Mõõtmise tulemused konverteeritakse hinnanguliseks tailihasisalduseks sama Ultra FOM seadme abil.

Rümba tailiha sisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 59,989 – 0,265 × SZ1 – 0,402 × SZ2 + 0,007625 × H2 + 0,08837 × W

kus:

	=	hinnanguline tailihasisaldus (protsentides)
SZ1	=	mõõtekohas P1 (7 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda nimmelüli vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
SZ2	=	mõõtekohas P2 (7 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud seljapeki paksus
H2	=	mõõtekohas P2 (7 cm rümba keskjoonest kolmanda ja neljanda viimase roide vahel) millimeetrites mõõdetud lihase paksus
W	=	tapasooja rümba mass (kg).

Valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

4. osa

FULLY AUTOMATIC ULTRASONIC CARCASE GRADING (AUTOFOM)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet AUTOFOM (Fully automatic ultrasonic carcase grading).

2.	Seade on varustatud kuueteistkümne 2 MHz ultrahelianduriga (Krautkrämer, SFK 2 NP), andurite vaheline mõõteulatus on 25 mm. Ultrahelimõõtmistega saadakse seljapeki paksuse ja lihase paksuse näitajad. Mõõtmiste tulemused konverteeritakse arvuti abil hinnanguliseks tailiha sisalduseks.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse 60 mõõtepunkti andmete alusel järgmise valemiga:

= 52,698684 – 0,033320 x1 – 0,027910 x2 – 0,033369 x3 – 0,042006 x4 – 0,044693 x5 – 0,038184 x6 – 0,021688 x7 – 0,023770 x8 – 0,020832 x9 – 0,018833 x10 – 0,014692 x11 – 0,018321 x12 – 0,025358 x13 – 0,024304 x14 – 0,026339 x15 – 0,020495 x16 – 0,016825 x17 – 0,019075 x18 – 0,021736 x19 – 0,020635 x20 – 0,019779 x21 – 0,027397 x22 – 0,023439 x23 – 0,022317 x24 – 0,024994 x25 – 0,026247 x26 – 0,023531 x27 – 0,019013 x28 – 0,027384 x29 – 0,031072 x30 – 0,028046 x31 – 0,025150 x32 – 0,023167 x33 – 0,024394 x34 – 0,026832 x35 – 0,024874 x36 – 0,018853 x37 – 0,021229 x38 – 0,028275 x39 – 0,027372 x40 – 0,018172 x41 – 0,017360 x42 – 0,019780 x43 – 0,022921 x44 – 0,023974 x45 – 0,024597 x46 – 0,013694 x47 – 0,014177 x48 – 0,016137 x49 – 0,016805 x50 – 0,017700 x51 – 0,022157 x52 – 0,027827 x53 + 0,051671 x54 + 0,049577 x55 + 0,049119 x56 + 0,050793 x57 + 0,050356 x58 + 0,050666 x59 + 0,053370 x60

kus:

hinnanguline tailiha protsent

x1, x2 ….x60 on seadmega AUTOFOM mõõdetavad muutujad.

4.	Mõõtepunktide ja vastava statistilise meetodi kirjeldused on esitatud määruse (EMÜ) nr 2967/85 artikli 3 lõike 3 kohaselt komisjonile edastatud Ungari protokolli II osas. Valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EFTA järelevalveamet

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/59

EFTA JÄRELEVALVEAMETI SOOVITUS

nr 65/04/COL

31. märts 2004,

söötade ametliku kontrolli 2004. aasta kooskõlastatud programmi kohta

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artiklit 109 ja protokolli 1,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse järelevalveamet ja Euroopa Kohus, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja protokolli nr 1,

võttes arvesse EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 31a viidatud seadust (nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/53/EMÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted), (1) viimati muudetud ja kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti selle artikli 22 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pöörates tähelepanu Euroopa Majanduspiirkonna ladusale toimimisele, on Euroopa Majanduspiirkonnas vaja koostada loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammid, et aidata EMP riikidel edendada ametlike kontrollimiste ühtlustamist.

(2)	Sellised programmid peaksid rõhu asetama EMP lepingu alusel kehtivatele asjaomastele õigusaktidele ning rahva- ja loomatervise kaitsele.

(3)	Rahvuslike programmide ja kooskõlastatud programmide üheaegse rakendamise tulemuste põhjal võidakse saada teavet ja kogemusi selles osas, millele edasised kontrollitegevused ja õigusaktid võiksid tugineda.

(4)

Kuigi EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 33 viidatud seadusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ ebasoovitavate ainete kohta loomasöödas) (2) sätestatakse aflatoksiin B1 piirmäär loomasöödas, puuduvad EMP lepingu alusel kehtivad õigusaktid, mis reguleeriksid teiste mükotoksiinide, nt ohratoksiin A, zearalenooni, deoksünivalenooli ja fumonisiinide sisaldust loomasöödas. Kasutades teabe kogumiseks mükotoksiinide esinemise kohta juhuslikku valimit, võib olukorra hindamiseks ja õigusaktide väljatöötamiseks saada kasulikke andmeid. Lisaks on teatud söödatoorained, nt teravili ja õliseemned, eriti vastuvõtlikud mükotoksiiniga saastamise suhtes saagikoristuse, ladustamise ja transporditingimuste tõttu. Kuna mükotoksiinisisaldus on aastati erinev, on asjakohane koguda andmeid järjestikustest aastatest kõigi nimetatud mükotoksiinide kohta.

(5)	Eelnevad kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatud söötades, kus need ained ei ole lubatud, näitab, et niisuguseid rikkumisi esineb ikka veel. Niisuguste avastuste ja selle teema tundlikkus õigustab kontrollimise jätkamist.

(6)	Norra ja Islandi osalemist programmides käesoleva soovituse II lisa raames, mis puudutab aineid, mida pole lubatud kasutada söödalisandina, tuleb hinnata EMP lepingu I lisa II peatüki erandite kohaselt.

(7)	Oluline on tagada, et asjaomastes EMP õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas tegelikult rakendatakse.

(8)

Sööda ja toiduahela saastamise juhtum medroksüprogesteroonatsetaadiga (MPA) tõstis esile varude valiku olulisuse sööda ohutuse seisukohast. Mõned loomasööda koostisained on põllumajandusliku toidutööstuse, muude tööstusharude või maavarade kaevandamise kõrvalsaadused. Tööstusliku päritoluga söödatoorained ning nende suhtes rakendatav töötlemismeetod võib olla olulise tähtsusega toodete ohutuse tagamisel. Seetõttu peaksid pädevad asutused seda asjaolu kontrollimisel arvesse võtma.

(9)	Käesolevas soovituses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA taimede ja loomasööda komitee arvamusega, mis abistab EFTA järelevalveametit,

SOOVITAB EFTA RIIKIDELE JÄRGMIST:

2004. aastal läbi viia kooskõlastatud kontrolliprogramm, mille eesmärk on kontrollida:

mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool ja fumonisiinid) sisaldust loomasöödas, näidates ära analüüsimeetodi; proovivõtumeetod peaks sisaldama nii pistelisi kui ka plaanilisi proovivõtte; plaaniliste proovivõttude puhul peaksid proovideks olema söödatoorained, mille puhul kahtlustatakse, et need sisaldavad suuremal määral mükotoksiine, nt teravili, õliseemned, õlipuuviljad, nendest valmistatud tooted ning kõrvaltooted, lisaks söödatoorained, mida on pikka aega säilitatud või transporditud pika vahemaa tagant mereteed mööda; kontrollide tulemused tuleb esitada I lisas toodud näidist kasutades;

teatud raviained, kas need on lubatud või keelatud söödalisandina teatud loomaliikidele ja kategooriatele, ravimina mitte mõeldud eelsegusid ning segasöötasid, kus neid raviaineid ei tohi olla; kontrollid peavad olema suunatud nendele raviainetele eelsegudes ning segasöötades, kui pädev asutus leiab, et nende puhul on olemas suurem tõenäosus rikkumiste leidmiseks; tulemused tuleb esitada II lisas toodud näidist kasutades;

c)	piirangute rakendamist loomse päritoluga söödatoorainete tootmisel ja kasutamisel kooskõlas II lisaga;

d)	segasöötade tootjate poolt rakendatavaid IV lisas sätestatud menetluskordasid, mille alusel valida ja hinnata oma tööstusliku päritoluga söödatoorainete varusid, et tagada nimetatud koostisainete kvaliteet ja ohutus.

2.	Lisada lõikes 1 esitatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis edastatakse EFTA järelevalveametile 1. aprilliks 2005 kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 lõikega 2 ning ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

Brüssel, 31. märts 2004

EFTA järelevalveameti nimel

Bernd HAMMERMAN

kolleegiumi liige

Niels FENGER

direktor

(1) EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

(2) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/8/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 44).

I LISA

Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool, fumonisiinid) sisaldus loomasöödas

Kõigi analüüsitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a viidatud näidisaruanne

Loomasöödad		Valim (juhuslik või sihipärane)	Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg loomasööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)
Liik	Päritoluriik	Valim (juhuslik või sihipärane)	Aflatoksiin B1	Ohratoksiin A	Zearalenoon	Deoksünivalenool	Fumonisiinid (1)

Pädev asutus peab lisaks näitama:

—	kasutusele võetud meetmed juhul, kui ületatakse aflatoksiin B1 taset,

—	kasutatud analüüsimeetodid,

—	avastamispiirid.

(1) Fumonisiinide sisaldus hõlmab fumonisiine B1, B2 ja B3.

II LISA

Teatavate söödalisandina mittelubatud ainete esinemine

Teatavate antibiootikumide, koktsidiostaatikumide ja muude ainete esinemine lisaainetena teatud loomaliikide ja -kategooriate eelsegudes ja segasöötades on seaduslikult lubatud, kui need vastavad EMP lepingu I lisa II peatüki punktis 1 toodud õigusaktile (nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta). (1)

Loomasöötades esinevate lubamatute ainete olemasolu tähendab rikkumist.

Kontrollitavad ained tuleb valida järgmiste hulgast.

Ained, mis on lubatud toidulisandina ainult teatavate loomaliikide või loomakategooriate puhul:

avilamütsiin

dekokinaat

diklasuriil

flavofosfolipool

halofuginoonhüdrobromiid

naatrium-A-lasalotsiid

maduramütsiinammooniumalfa

monensiinnaatrium

narasiin

narasiin – nikarbasiin

robenidiinhüdrokloriid

salinomütsiinnaatrium

semduramütsiinnaatrium

Ained, mille esinemine toidulisandites ei ole enam lubatud:

amproolium

amproolium/etopabaat

arprinotsiid

avopartsiin

karbadoks

dimetridasool

dinitolmiid

ipronidasool

metiklorpindool

metikloorpindool/metüülbensokaat

nikarbasiin

nifursool

olakvindoks

ronidasool

spiramütsiin

tetratsükliinid

tülosiinfosfaat

virginiamütsiin

tsinkbatsitratsiin

muud mikroobivastased ained

3.	Ained, mille esinemine toidulisandites on keelatud: muud ained

Kõigi nõuetele mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b viidatud näidisaruanne

Sööda liik

(loomaliik ja kategooria)

Leitud aine

Leitud tase

Rikkumise põhjus (2)

Kasutuselevõetud meede

Pädev asutus peab lisaks näitama:

—	analüüsitud proovide koguarvu,

—	uuritud ainete nimetused,

—	kasutatud analüüsimeetodid,

—	avastamispiirid.

(1) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(2) Pädeva asutuse poolt teostatud uurimise käigus tuvastatud põhjus, mis tingis keelatud aine esinemise söödas.

III LISA

Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

Ilma et see piiraks direktiivi 95/53/EÜ artiklite 3–13 ja artikli 15 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2003. aastal kohaldama kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et kindlaks määrata, kas loomse päritoluga söödatooraine tootmis- ja kasutamispiirangutest on kinni peetud.

Eelkõige selle tagamiseks, et tõhusalt kohaldataks töödeldud loomse valgu teatavatele loomadele söötmise keeldu, nagu on sätestatud EMP lepingu I lisa I peatüki punktides 7, 1 ja 12 viidatud seaduse IV lisas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad), (1) peaksid EFTA riigid rakendama konkreetset plaanilistel proovivõttudel põhinevat kontrolliprogrammi. Direktiivi 95/53/EÜ artikli 4 kohaselt peaks see kontrolliprogramm rajanema riskipõhisel strateegial, mis hõlmab kõiki tootmisetappe ja kõiki tegevuskohti, kus sööta toodetakse, käideldakse ja hallatakse. EFTA riigid peaksid erilist tähelepanu pöörama nende kriteeriumide määratlemisele, mis võivad olla seotud riskiga. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrolli sagedus ja tegevuskohas analüüsitud proovide arv peaks olema vastavuses sellele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvestada järgmisi näidistegevuskohti ja -kriteeriume:

Tegevuskoht

Kriteeriumid

Kaal

Söödaveskid

—	Kahe liiniga söödaveskid, mis toodavad mäletsejaliste ning muude loomade kui mäletsejaliste segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomset valku

—	Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

—	Söödaveskid, milles töödeldakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega imporditud sööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate

—	Söödaveskid, mille toodangust suure osa moodustab segajõusööt

—	Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisesest töökorraldusest (näiteks silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, ettevõttesisene labor, proovivõtumeetodid jne)

Piiripunktid ja muud sisenemiskohad EMPsse

—	Suur/väike sööda impordimaht

—	Kõrge valgusisaldusega söödad

Põllumajandusettevõtted

—	Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku

—	Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsaastumise oht)

—	Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta

Vahendajad

—	Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine

—	Pakendamata sööda suur kaubandusmaht

—	Välismaal toodetud segasööda vahendajad

Teisaldatavad segurid

—	Mäletsejalistele ja muudele loomadele kui mäletsejalistele sööta tootvad segurid

—	Segurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

—	Kõrge valgusisaldusega sööta töötlevad segurid

—	Suuri söödakoguseid tootvad segurid

—	Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, ka mäletsejalisi pidavaid ettevõtteid teenindavad segurid

Veovahendid

—	Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid

—	Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Alternatiivina võivad EFTA riigid edastada EFTA järelevalveametile oma riskianalüüsi 30. aprilliks 2004.

Plaanilisi proovivõtte tuleks kasutada partiide või juhtude puhul, kui ristsaastumine keelatud töödeldud valkudega on kõige tõenäolisem (nt esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis on sisaldanud kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinidetehniliste probleemide või muudatuste korral, puistematerjali mahutite või silode muudatuste korral).

EFTA riigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks EFTA riigis võtta vähemalt 20 aastas 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Alternatiivsete meetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimiseks kasutada mikroskoopuurimist, nagu on sätestatud komisjoni 13. novembri 1998. aasta direktiivis 98/88/EÜ, millega kehtestatakse mikroskoopuurimise juhised loomse päritoluga osiste kindlakstegemiseks ja määramiseks söötade ametlikul kontrollimisel. (2) Igasuguse loomse koostisosa sisaldust söödas tuleks pidada söödaga seotud keelu rikkumiseks.

Kontrolliprogrammide tulemused tuleks EFTA järelevalveametile edastada, kasutades järgmisi vorme:

Kokkuvõte loomse päritoluga sööda kasutamise piiranguid (keelatud loomsete valkude söötmist) käsitlevatest kontrollimistest

A. Dokumenteeritud kontrollimised

Etapp	Nende kontrollimiste arv, mis hõlmavad töödeldud loomse valgu sisalduse kontrollimist	Nende rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollimisel
Söödatooraine import
Söödatooraine ladustamine
Söödaveskid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Sööda vahendajad
Transpordivahendid
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi
Muud: …

B. Söödatoorainetest ja segasöötadest proovide võtmine ja kontrollimine töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

Tegevuskoht	Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrollimiseks võetud ametlike proovide arv			Nõuetele mittevastavate proovide arv
				Keelatud maismaaloomade loomsete valkude esinemine			Keelatud kalade loomsete valkude esinemine
	Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad
	Söödatoorained	mäletsejalistele	muudele kui mäletsejalistele	Söödatoorained	mäletsejalistele	muudele kui mäletsejalistele	Söödatoorained	mäletsejalistele	muudele kui mäletsejalistele
Import
Söödaveskid
Vaheladustamine/ ladustamine
Transpordivahendid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Põllumajandus-ettevõtted
Muud: …

C. Kokkuvõte mäletsejalistele ettenähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

	Proovivõtmise kuu	Saastatuse liik, määr ja päritolu	Kohaldatud karistused (või muud meetmed)
1
2
3
4
5
…

Lisaks peaksid EFTA riigid analüüsima söödaks mõeldud rasvu ja taimseid õlisid luujääkide suhtes ning lisama selliste analüüside tulemused käesoleva soovituse lõikes 2 viidatud aruandele.

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 45.

IV LISA

Tööstusliku päritoluga söödatooraine varude valiku ja hindamise kord

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama ja lühidalt kirjeldama korda, mida segasöötade tootjad järgivad tööstusliku päritoluga söödatooraine varude valikul ja hindamisel. Mõned menetluskorrad võivad olla seotud tarnitavatele toodetele või tarnijatele esitatud nõuete iseärasuste eelneva kindlaksmääramisega. Teised menetluskorrad võivad olla seotud enesekontrolliga, mille viivad läbi segasööda tootjad varude vastuvõtmisel, et kindlaks teha vastavus teatavatele parameetritele.

Iga määratletud menetluskorra (varude valiku ja hindamise korra) kohta peavad pädevad asutused näitama menetluskorra kohaldamise eelised ja puudused sööda ohutuse osas. Lõpuks peavad nad võimalikke riske arvestades hindama, kas protseduur on sööda ohutuse tagamiseks sobiv, ebapiisav või sobimatu, märkides ära põhjused, mille alusel niisuguse järelduseni jõuti.

Menetluskordade hindamine

Menetlus (lühikirjeldus, sh kriteeriumid sööda tunnustamiseks/mittetunnustamiseks)	Eelised	Puudused	Menetluskordade vastuvõetavuse hindamine

Parandused

19.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 126/68

Komisjoni 12. mai 2005. aasta määruse (EÜ) nr 718/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses) parandus

(Käesolev tekst tühistab ja asendab Euroopa Liidu Teatajas L 121, 13. mai 2005, lk 64 avaldatud teksti)

“

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 718/2005,

12. mai 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses, (1) eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tšehhi Vabariik on määranud ühenduse asutuse ning teatanud sellest komisjonile. Komisjon on jõudnud järeldusele, et on olemas piisav tõendusmaterjal, et nimetatud asutus suudab usaldusväärselt, õigeaegselt, tõhusalt ja adekvaatselt täita määruse (EÜ) nr 2368/2002 II, III ja V peatükis sätestatud ülesandeid.

(2)	Ühendkuningriik on teatanud komisjonile oma ühenduse asutuse uue aadressi.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2368/2002 artikli 22 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Benita FERRERO-WALDNER

LISA

“III LISA

Liikmesriikide pädevate asutuste ja nende ülesannete nimekiri, millele viidatakse artiklites 2 ja 19

BELGIA

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand en Energie, Dienst Vergunningen/Service Public Fédéral Economie, PME, Classes moyennes et Energie, Service Licence,

Italiëlei 124, buss 71

B-2000 Antwerpen

Tel: (32-3) 206 94 70

Faks: (32-3) 206 94 90

e-post: Diamond@mineco.fgov.be

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Belgias ainult:

The Diamond Office,

Hovenierstraat 22

B-2018 Antwerpen

TŠEHHI VABARIIK

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Tšehhi Vabariigis ainult:

Generální ředitelství cel

Budějovická 7

140 96 Praha 4

Česká republika

Tel: (420-2) 61 33 38 41, (420-2) 61 33 38 59, mob: (420-737) 213 793

Faks: (420-2) 61 33 38 70

e-post: diamond@cs.mfcr.cz

SAKSAMAA

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh ühenduse sertifikaatide väljastamine) teostab Saksamaal ainult järgmine asutus:

Hauptzollamt Koblenz

Zollamt Idar-Oberstein

Zertifizierungsstelle für Rohdiamanten

Hauptstraße 197

D-55743 Idar-Oberstein

Tel: (49-6781) 56 27 - 0

Faks: (49-6781) 56 27 - 19

e-post: zaio@hzako.bfinv.de

Käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artiklite 6, 9, 10, artikli 14 lõike 3 ning artiklite 15 ja 17 kohaldamisel, eelkõige seoses komisjonile aruandmise kohustusega tegutseb pädeva Saksamaa asutusena järgmine asutus:

Oberfinanzdirektion Koblenz

Zoll- und Verbrauchsteuerabteilung

Vorort Außenwirtschaftsrecht

Postfach 10 07 64

D-67407 Neustadt a. d. Weinstr.

ÜHENDKUNINGRIIK

Government Diamond Office

Global Business Group

Room W 3.111.B

Foreign and Commonwealth Office

King Charles Street

London SW1A 2AH

Tel: +44 (0) 207 008 6903

Faks: +44 (0) 207 008 3905

GDO@gtnet.gov.uk”

”

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 28. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 522/2005 (ELT L 84, 2.4.2005, lk 8).