4.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 117/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 647/2005,

13. aprill 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleb teha teatavaid muudatusi määrustes (EMÜ) nr 1408/71 (3) ja (EMÜ) nr 574/72, (4) et võtta arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu praktika hiljutisi arenguid, hõlbustada nimetatud määruste kohaldamist ja kajastada muudatusi liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides.

(2)	Selleks et võtta arvesse hiljutisi arenguid kohtupraktikas, tuleks teha järeldused kohtuotsustest, eelkõige kohtuasjadest Johann Franz Duchon v. Pensionsversicherungsanstalt der Angestellten (5) ja Office national de l'emploi v. Calogero Spataro. (6)

(3)

Õiguskindluse tagamise eesmärgil nõuavad rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste klassifitseerimise kohta tehtud kohtuotsused Friedrich Jauch v. Pensionsversicherungsanstalt der Arbeiter ning Ghislain Leclere, Alina Deaconescu v. Caisse nationale des prestations familiales, (7) et neid kahte arvesse võetavat kumulatiivset kriteeriumi tuleks täpsustada selliselt, et need hüvitised võiks olla kantud määruse (EMÜ) nr 1408/71 IIa lisasse. Seetõttu on põhjust lisa läbi vaadata, võttes arvesse liikmesriikides tehtud õigusaktide muudatusi, mis mõjutavad sellist tüüpi hüvitisi, mis oma keeruka olemuse tõttu vajavad erikoordineerimist. Lisaks on oluline kindlaks määrata üleminekusätted, mis on seotud Jauchi kohtuasja aluseks olnud hüvitisega, et kaitsta hüvitisesaajate õigusi.

(4)

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute sätete vaheliste suhetega seotud kohtupraktika alusel on vaja läbi vaadata kõnealuse määruse III lisa. III lisa A osa kanded on õigustatud ainult kahel juhul: kui need on võõrtöötajate osas soodsamad (8) või kui need on seotud ajaloolistest asjaoludest tulenevate konkreetsete ja erandlike olukordadega. Lisaks ei ole asjakohane lubada kandeid B osasse, välja arvatud juhul, kui erandlikud ja objektiivsed olukorrad õigustavad erandit määruse artikli 3 lõikest 1 ja asutamislepingu artiklitest 12, 39 ja 42. (9)

(5)

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 kohaldamise hõlbustamiseks tuleks ette näha teatud sätted, ühelt poolt avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes ja teiselt poolt sellise ettevõtja reisi- või lennupersonali liikmetele, kes osutab rahvusvahelist reisijate või kaupade veoteenust raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetranspordis, ning samuti tuleks täpsustada meetodid määruse artikli 23 kontekstis arvesse võetava keskmise summa kindlaksmääramiseks.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 IIa lisa läbivaatamise tulemusena mõned kanded kustutatakse ja vastavalt muudatustele mõnede liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides lisatakse teatud uued kanded. Viimasel juhul peavad need liikmesriigid otsustama üleminekumeetmete või kahepoolsete lahenduste leidmise vajalikkuse üle, et lahendada olukord isikute suhtes, kelle omandatud õigusi võidakse selle tulemusel mõjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1408/71 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja sõnad “liikmesriigi territooriumil elavatel”;

b)	lõikest 3 jäetakse välja sõnad “ja artikli 8 lõike 1 alusel sõlmitavate konventsioonide sätteid”.

Artikli 4 lõige 2a asendatakse järgmisega:

“2a. Käesolevat artiklit kohaldatakse õigusaktides ettenähtud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes, millel on nende subjektide ringi, eesmärkide ja/või saamise tingimuste tõttu nii lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kui ka sotsiaalabi tunnusjooned.

“Rahalised mitteosamakselised erihüvitised” on hüvitised:

mis on ette nähtud:

i)	pakkuma täiendavat, asendavat või lisakaitset lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustusliikidega kaetud riskide suhtes ja mis tagavad asjaomastele isikutele asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku; või

ii)	üksnes puuetega inimeste erikaitseks, mis on tihedalt seotud nimetatud isiku sotsiaalse keskkonnaga asjaomases liikmesriigis, ja

mille rahalised vahendid saadakse eranditult kohustuslikest maksudest, mis on ette nähtud üldiste avalike kulude katmiseks, ning hüvitiste määramise ja arvutamise tingimused ei sõltu ühestki hüvitisesaaja poolt makstavast maksest. Osamakselise hüvitise täiendamiseks ettenähtud hüvitisi ei loeta siiski osamakselisteks hüvitisteks ainuüksi sel põhjusel,

c)	need on loetletud IIa lisas.”

Artikli 7 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

“ sotsiaalkindlustuskonventsioonide, millega liikmesriigid on ühinenud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, teatud sätteid, tingimusel, et need on hüvitisesaajatele soodsamad või need tulenevad teatud ajaloolistest asjaoludest ja nende mõju on ajaliselt piiratud, ning kui need sätted on loetletud III lisas.”

Artikkel 9a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9a

Kontrollperioodi pikendamine

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub hüvitise saamise õigus miinimumkindlustusperioodi täitumisest kindlaks määratud ajavahemiku jooksul enne kindlustusjuhtumit, mille vastu ollakse kindlustatud (kontrollperiood) ja õigusaktid näevad ette kontrollperioodi pikendamise selle aja võrra, mille jooksul on nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisi makstud või aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb kontrollperioodi pikendada ka selle aja võrra, mille jooksul on makstud invaliidsus- või vanaduspensione või haigus-, töötus-, tööõnnetus-, või kutsehaigushüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel ning aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele teise liikmesriigi territooriumil.”

Artikli 10a lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Artikli 10 ja III jaotise sätteid ei kohaldata artikli 4 lõikes 2a osutatud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes. Isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, saavad neid hüvitisi üksnes oma elukohaliikmesriigi territooriumil kõnealuse riigi õigusaktide kohaselt juhul, kui need hüvitised on nimetatud IIa lisas. Hüvitisi maksab elukohajärgne asutus oma kulul.”

Artiklile 23 lisatakse järgmine lõige:

“2a. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse samuti siis, kui pädevate asutuste kohaldatavad õigusaktid näevad ette teatud kontrollperioodi ja see periood kattub, ühe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel asjaomase isiku täitunud kindlustusperioodidega või osaga nendest.”

7.	Artikli 35 lõige 2 jäetakse välja.

8.	Artikli 69 lõige 4 jäetakse välja.

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 95f

Üleminekusätted, mis on seotud II lisa I jao jaotistega “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”

1. II lisa I jao jaotised “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 647/2005, millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, (10) ei kehtesta ühtki õigust hüvitise saamiseks 1. jaanuarile 2005 eelnenud perioodi eest.

2. Käesoleva määruse sätete kohaselt omandatavate õiguste kindlaksmääramiseks võetakse arvesse kõiki enne 1. jaanuari 2005 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodid ning kohasel juhul ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud kindlustusjuhtumiga, mis toimus enne 1. jaanuari 2005.

4. Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mille maksmine on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. jaanuarist 2005 tingimusel, et varasemate hüvitiste määramise aluseks olevate õiguste alusel ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Isikute, kellele pension määrati enne 1. jaanuari 2005, õigused võib asjaomaste isikute taotlusel läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste hüvitiste suhtes vastavalt artiklile 78.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

Artikkel 95 g

Austria hooldustoetuse (Pflegegeld) kohta IIa lisasse tehtud kande kehtetuks tunnistamise üleminekusätted

Kui Austria föderaalseaduse (Bundespflegegeldgesetz) kohaste hooldustoetuste taotlused esitati käesoleva määruse artikli 10a lõike 3 alusel hiljemalt 8. märtsil 2001, kohaldatakse nimetatud sätet aja jooksul, mil hooldustoetuse saaja elab jätkuvalt Austrias pärast 8. märtsi 2001.

10.	II, IIa, III, IV ja VI lisad muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määrust (EMÜ) nr 574/72 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 4 lõige 11 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 10c

Formaalsused, mis on ette nähtud määruse artikli 13 lõike 2 punkti d kohaldamise korral avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes.

Artikli 13 lõike 2 punkti d kohaldamiseks väljastab liikmesriigi, kelle õigusakte kohaldatakse, pädeva võimuorgani poolt määratud asutus tunnistuse, milles teatatakse, et avaliku teenistuja või temaga võrdsustatud isiku suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid.”

Artiklit 12a muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: “Eeskirjad, mida kohaldatakse määruse artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2 kuni 4 ja artiklis 14c osutatud isikute suhtes, kes üldjuhul töötavad või tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana kahe või enama liikmesriigi territooriumil.”;

b)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: “Määruse artikli 14 lõigete 2 ja 3, artikli 14a lõigete 2 kuni 4 ja artikli 14c sätete rakendamiseks kohaldatakse järgmisi eeskirju:”;

lisatakse järgmine lõige 1a:

“1a. Kui vastavalt määruse artikli 14 lõike 2 punktile a kehtivad rahvusvahelist veoteenust osutava ettevõtja reisi- või lennupersonali kuuluva isiku suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil on tema tööandjaks oleva ettevõtja, selle filiaali või alalise esinduse registrijärgne asukoht või tegevuskoht, või kus ta elab ja peamiselt töötab, väljastab vastava liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus asjaomasele isikule tõendi, milles teatakse, et tema suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid.”

4.	Artikkel 32a jäetakse välja.

5.	Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 9 määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklit 95f puudutavas osas, I lisa lõike 1 punkte a ja b ja II lisa punkte 2 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. aprill 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. P. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) ELT C 80, 30.3.2004, lk 118.

(2) Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 15. novembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 38 E, 15.2.2005, lk 21) ja Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on ajakohastatud määrusega (EÜ) nr 118/97 (EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 631/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 1) ja tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendusmääruse jõustumisel (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(4) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 631/2004.

(5) 18. aprilli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-290/00, [EKL] 2002, lk I-3567.

(6) 13. juuni 1996. aasta otsus kohtuasjas C-170/95, [EKL] 1996, lk I-2921.

(7) 8. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C-215/99, [EKL] 2001, lk I-1901 ja 31. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-43/99, [EKL] 2001, lk I-4265.

(8) Kõige soodsama kohtlemise põhimõtet on Euroopa Ühenduste Kohus meelde tuletanud oma 7. veebruari 1991. aasta otsuses kohtuasjas C-227/89 [EKL] 1991, lk I-323; 9. novembri 1995. aasta otsuses kohtuasjas C-475/93, [EKL] 1995, lk I-3813; 9. novembri 2000. aasta otsuses kohtuasjas C-75/99, [EKL] 2000, lk I-9399 ja 5. veebruari 2002. aasta otsuses kohtuasjas C-277/99, [EKL] 2002 lk I-1261.

(9) 30. aprilli 1996. aasta otsus kohtuasjas C-214/94, [EKL] 1996, lk I-2253; 30. aprilli 1996. aasta otsus kohtuasjas C-308/96, [EKL] 1996, lk I-2097; 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-55/2000, [EKL] 2002, lk I-413.

(10) ELT L 117, 4.5.2005, lk 1.”

I LISA

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)	I jao jaotise “D. SAKSAMAA” tekst asendatakse sõnadega “ei kohaldata”;

b)	I jao jaotise “R. AUSTRIA” tekst asendatakse sõnadega “ei kohaldata”;

II jagu muudetakse järgmiselt:

i)	jaotises “G. HISPAANIA” asendatakse sõnad “ei ole” järgmisega: “Sünnitoetused (ühekordne rahaline toetus kolmanda ja iga järgneva lapse sünni korral ja ühekordne rahaline toetus mitmike sünni korral)”;

ii)	jaotise “H. PRANTSUSMAA” tekst asendatakse järgmisega: “Sünni- või lapsendamistoetus (väikelapse toetus)”;

iii)	jaotise “W. SOOME” tekst asendatakse järgmisega: “Rasedus- ja sünnituspakett, ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus ning rasedus- ja sünnitustoetuse seadusega sätestatud ühekordne hüvitis rahvusvahelise lapsendamisega seotud kulude katteks”;

d)	III jao jaotise “D. SAKSAMAA” punkt b jäetakse välja.

IIa lisa asendatakse järgmise tekstiga, mis sisaldab muutmata kujul sätteid 2003. aasta ühinemislepingust Euroopa Liiduga:

“IIa LISA

Rahalised mitteosamakselised erihüvitised

Artikkel 10a

A. BELGIA

a)	asendussissetuleku toetus (27. veebruari 1987. aasta seadus);

b)	eakatele tagatud sissetulek (22. märtsi 2001. aasta seadus).

B. TŠEHHI VABARIIK

Sotsiaaltoetus (riikliku sotsiaaltoetuse seadus nr 117/1995 Sb.).

C. TAANI

Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).

D. SAKSAMAA

Toimetulekutoetus eakatele ja piiratud töövõimega isikutele sotsiaalseadustiku XII osa 4. peatüki alusel.

E. EESTI

a)	puudega täiskasvanu toetus (27. jaanuari 1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus);

b)	töötu riiklik abiraha (1. oktoobril 2000 jõustunud töötu sotsiaalse kaitse seadus).

F. KREEKA

Erihüvitised eakatele (seadus 1296/82).

G. HISPAANIA

a)	miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82);

b)	rahalised hüvitised eakatele ja invaliididele (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81);

c)	mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on ette nähtud 20. juuni 1994. aasta kuningliku dekreet-seadusega nr 1/1994 heakskiidetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud teksti artikli 38 lõikega 1;

d)	liikuvuse parandamise ja transpordikulude hüvitamise toetused (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982).

H. PRANTSUSMAA

a)	eriinvaliidsusfondi ja eakate solidaarsusfondi lisatoetused (30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseaduse VIII osas);

b)	puudega täiskasvanu toetus (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseaduse VIII osas);

c)	eritoetus (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII osas).

I. IIRIMAA

a)	töötusabi (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 2. peatükk);

b)	(mitteosamakseline) vanaduspension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 4. peatükk);

c)	(mitteosamakseline) lesepension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 6. peatükk, mida on muudetud 1997. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse V osaga);

d)	puudetoetus (1996. aasta sotsiaalhoolekandeseadus, IV osa);

e)	liikuvustoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotis 61);

f)	pimedate pension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 5. peatükk).

J. ITAALIA

a)	varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153);

b)	töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja toetused (30. märtsi 1974. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

c)	kurtide ja tummade pensionid ja toetused (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

d)	pimedate tsiviilisikute pensionid ja toetused (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

e)	miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407);

f)	puudetoetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222);

g)	sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335);

h)	täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988 seaduse nr 544 artikli 1 lõigud 1 ja 12 ning hilisemad muudatused).

K. KÜPROS

a)	sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensioniseadus (seadus 25(I)/95), muudetud redaktsioonis);

b)	toetus raske liikumispuude korral (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38 210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41 370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46 183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53 675);

c)	eritoetus pimedatele (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96) muudetud redaktsioonis).

L. LÄTI

a)	riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (26. oktoobri 1995. aasta sotsiaalabiseadus);

b)	liikumispuuetega inimestele transpordikulude katmiseks makstav toetus (26. oktoobri 1995. aasta sotsiaalabiseadus).

M. LEEDU

a)	sotsiaalpension (1994. aasta sotsiaalpensioniseadus);

b)	eritransporditoetus liikumisraskustega isikutele (2000. aasta transpordihüvitise seaduse artikkel 7).

N. LUKSEMBURG

Sissetulek raskete puuetega inimestele (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), v.a isikutele, kes on tunnistatud puuetega töötajateks ja töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas.

O. UNGARI

a)	invaliidsustoetus (invaliidsustoetust käsitlev ministrite nõukogu määrus nr 83/1987 (XII 27));

b)	mitteosamakseline vanadustoetus (sotsiaalhaldust ja sotsiaalhüvitisi käsitlev 1993. aasta III seadus);

c)	transporditoetus (raskete füüsiliste puuetega inimeste transporditoetusi käsitlev valitsuse määrus nr 164/1995 (XII 27)).

P. MALTA

a)	täiendav toetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 73 (318. ptk));

b)	vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (ptk. 318)).

Q. MADALMAAD

a)	noorte puuetega inimeste töövõimetushüvitised (Wajong, 24. aprill 1997);

b)	6. novembri 1986. aasta täiendavate hüvitiste seadus (TW).

R. AUSTRIA

Lisakompensatsioon (9. septembri 1955. aasta riiklik seadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta — ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta riiklik seadus tööstuses ja kaubanduses töötavate isikute sotsiaalkindlustuse kohta — GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta riiklik seadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta — BSVG).

S. POOLA

Sotsiaalpension (29. novembri 1990. aasta sotsiaalabiseadus).

T. PORTUGAL

a)	mitteosamakseline riiklik vanadus- ja invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80);

b)	mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81).

U. SLOVEENIA

a)	riiklik pension (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus);

b)	pensionäride toimetulekutoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus);

c)	ülalpidamistoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus).

V. SLOVAKKIA

Pensioni kui ainsa sissetulekuallika korrigeerimine (seadus nr 100/1988 Zb.).

W. SOOME

a)	puudetoetus (puudetoetuse seadus 124/88);

b)	lapsehooldustoetus (lapsehooldustoetuse seadus 444/69);

c)	eluasemetoetus pensionäridele (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 591/78);

d)	tööturutoetus (töötushüvitiste seadus, 1290/2002);

e)	eritoetus sisserändajatele (sisserändajate eritoetuse seadus, 1192/2002).

X. ROOTSI

a)	pensioni saavate isikute eluasemekulutuste katmise täiendavad toetused (seadus 2001: 761);

b)	rahaline toetus eakatele (seadus 2001: 853);

c)	puude- ja hooldustoetus puudega lastele (seadus 1998: 703).

Y. ÜHENDKUNINGRIIK

a)	riiklik pension (riikliku pensioni seadus 2002);

b)	sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (28. juuni 1995. aasta tööotsijate seadus, I jagu artiklid (2) (d) (ii) ja 3, 18. oktoobri 1995. aasta Põhja-Iiri tööotsijate määrus, artiklid 3 (2)(d)(ii) ja 5);

c)	toimetulekutoetus (25. juuli 1986. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotised 20 — 22 ja 23 ning 5. novembri 1986. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusmäärus, artiklid 21 — 24);

d)	puuetega inimeste ülalpidamistoetus (27. juuni 1991. aasta seadus puuetega inimeste ülalpidamistoetuse ja osalise ülalpidamistoetuse kohta, jaotis 1 ja 24. juuli 1991. aasta Põhja-Iiri määrus puuetega inimeste ülalpidamistoetuse ja osalise ülalpidamistoetuse kohta, artikkel 3);

e)	hooldustoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35);

f)	hooldajatoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37).”

III lisa muudetakse järgmiselt:

lisa algusesse lisatakse järgmine lõige: “Üldised märkused”:

“3.

Võttes arvesse käesoleva määruse artikli 6 sätteid, tuleb märkida, et kahepoolsete konventsioonide sätted, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ja mis jäävad liikmesriikide vahel kehtima, sealhulgas kolmandas riigis täitunud kindlustusperioodide liitmist ette nägevad sätted, ei ole käesolevas lisas loetletud.”;

A osas jäetakse välja järgmised punktid:

Punktid 2, 3b, 5, 6, 7, 8, 9, 13, 16, 17, 19, 22, 23, 24, 48, 50, 51, 52, 53, 54, 58, 61, 62, 64, 69, 71a ja c, 73a ja b, 74, 75, 83a, b, c, d, e, f, g, 85, 88, 89, 111, 112, 113, 114, 118, 121, 122, 124, 127, 128, 129, 130, 131, 132, 136, 139, 140, 145, 146, 147, 148, 149, 153, 156, 157, 159, 162, 163, 164, 165, 169, 172, 173, 175, 178, 179, 184, 188, 190, 193, 194, 195, 237, 238, 240, 243, 244, 245, 265, 270, 271, 272, 274, 277, 278, 279, 288, 289, 299, 300;

A osa punkti 3a (Belgia — Saksamaa) tekst asendatakse järgmisega:

“7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooni kõnealuse kuupäevaga lõpp-protokolli artiklid 3 ja 4, nagu see on esitatud 10. novembri 1960. aasta lisaprotokollis (arvesse võttes mõnedel piirialadel enne ja pärast Teist maailmasõda ning selle ajal täitunud kindlustusperioode).”;

d)	A osa punkti 67 (Taani — Soome) tekst asendatakse järgmisega: “15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10, mis käsitleb lisareisikulude katmist haigestumise korral mõnes teises Põhjamaa riigis viibimise ajal, põhjustades algsest kallima tagasisõidu elukohariiki.”;

A osa punkti 68 (Taani — Rootsi) tekst asendatakse järgmisega:

“15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10, mis käsitleb lisareisikulude katmist haigestumise korral mõnes teises Põhjamaa riigis viibimise ajal, põhjustades algsest kallima tagasisõidu elukohariiki.”;

A osa punkti 71b (Saksamaa — Kreeka) tekst asendatakse järgmisega:

“31. mai 1961. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 8 lõige 1, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artiklid 9 — 11 ning nimetatud artikleid käsitlevad I ja IV peatükk, koos märkusega 14. juuni 1980. aasta protokollis (töötushüvitiste kindlustusperioodide arvesse võtmine ühest riigist teise elama asumise korral).”;

g)	A osa punkti 72 (Saksamaa — Hispaania) tekst asendatakse järgmisega: “4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 2 (diplomaatiliste ja konsulaarasutuste esindatus).”;

A osa punkti 73 (Saksamaa — Prantsusmaa) lõigete c, d, e ja f tekst asendatakse järgmisega:

“a)	10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal päeval sõlmitud täiendav leping nr 4, nagu see on esitatud 18. juuni 1955. aasta täiendavas lepingus nr 2 (arvesse võttes ajavahemikul 1. juuli 1940 kuni 30. juuni 1950 täitunud kindlustusperioode);

b)	nimetatud täiendava lepingu nr 2 I jaotis (arvesse võttes enne 8. maid 1945 täitunud kindlustusperioode);

c)	10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal päeval sõlmitud üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8 (halduskorraldused);

d)	20. detsembri 1963. aasta lepingu II, III ja IV jaotis (sotsiaalkindlustus Saarimaal).”;

i)	A osa punkti 79 (Saksamaa — Luksemburg) tekst asendatakse järgmisega: “11. juuli 1959. aasta lepingu artiklid 4, 5, 6 ja 7 (arvesse võttes ajavahemikul september 1940 kuni juuni 1946 täitunud kindlustusperioode).”;

A osa punkti 83 (Saksamaa — Austria) lõigete h ja i tekst asendatakse järgmisega:

“19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõige 5 ja artikkel 8 ning nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikkel 10 (töötu abiraha määramine piiriala töötajatele eelmise töökohariigi poolt) kohaldatakse jätkuvalt isikute suhtes, kes on 1. jaanuaril 2005 või enne seda töötanud piiriala töötajana ja jäänud töötuks enne 1. jaanuari 2011”;

A osa punkti 90 (Saksamaa — Ühendkuningriik) lõigete a, b ja c tekst asendatakse järgmisega:

“a)	20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 7 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivatele tsiviilisikutele kohaldatavad õigusaktid);

b)	20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 5 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivatele tsiviilisikutele kohaldatavad õigusaktid).”;

l)	A osa punkti 142 (Hispaania — Portugal) tekst asendatakse järgmisega: “11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikkel 22 (töötushüvitiste eksportimine).”;

m)	A osa punkti 180 (Iirimaa — Ühendkuningriik) tekst asendatakse järgmisega: “14. septembri 1971. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikkel 8 (teatud puudetoetuste ülekandmise ja arvestamise kohta).”;

n)	A osa punkti 267 (Madalmaad — Portugal) asendatakse järgmisega: “19. juuli 1979. aasta konventsiooni artikkel 31 (töötushüvitiste eksportimine).”;

A osa punkti 298 (Soome — Rootsi) tekst asendatakse järgmisega:

(p)

B osast jäetakse välja järgmised kanded:

2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 13, 16, 17, 19, 22, 23, 24, 48, 50, 51, 52, 53, 54, 58, 61, 62, 64, 67, 68, 69, 71, 72, 73, 74, 75, 79, 82, 83, 85, 88, 89, 90, 111, 112, 113, 114, 118, 121, 122, 124, 127, 128, 129, 130, 131, 132, 136, 139, 140, 142, 145, 146, 147, 148, 149, 153, 156, 157, 159, 162, 163, 164, 165, 169, 172, 173, 175, 178, 179, 180, 184, 187, 188, 190, 193, 194, 195, 237, 238, 240, 243, 244, 245, 265, 267, 270, 271, 272, 274, 277, 278, 279, 288, 289, 290, 298, 299, 300.

IV lisa B jagu muudetakse järgmiselt:

a)	jaotisse “D. SAKSAMAA” lisatakse järgmine tekst: “Talupidajate vanaduskindlustus (Alterssicherung der Landwirte)”;

jaotisse “J. ITAALIA” asendatakse järgmisega:

“Pensionikindlustusskeemid järgmiste ametialade esindajatele (Assicurazione pensioni per):

—	arstid (medici)

—	farmatseudid (farmacisti)

—	veterinaararstid (veterinari)

—	meditsiiniõed, meditsiiniala abitöötajad ja lasteõed (infermieri, assistenti sanitari, vigilatrici infanzia)

—	psühholoogid (psicologi)

—	insenerid ja arhitektid (ingegneri ed architetti)

—	maamõõtjad (geometri)

—	õigusnõustajad (avvocati)

—	majandusteadlased (dottori commercialisti)

—	raamatupidajad ja majanduseksperdid (ragionieri e periti commerciali)

—	värbamiskonsultandid (consulenti del lavoro)

—	notarid (notai)

—	tollimaaklerid (spedizionieri doganali)

—	bioloogid (biologi)

—	põllumajandustehnikud ja -teadlased (agrotecnici e periti agrari)

—	müügiesindajad ja -agendid (agenti e rappresentanti di commercio)

—	ajakirjanikud (giornalisti)

—	tööstusspetsialistid (periti industriali)

—	aktuaarid, keemikud, agronoomid, metsnikud, geoloogid (attuari, chimici, dottori agronomi, dottori forestali, geologi).”;

c)	jaotise “R. AUSTRIA” tekst asendatakse järgmisega: “Vabakutseliste ühingute pensioniasutuste pensioniskeemid (Kammern der Freien Berufe).”

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)	jaotise “C. TAANI” punkt 6 b jäetakse välja.

jaotisesse “C. TAANI” lisatakse järgmine tekst:

“11.

Ajutine hüvitis töötutele, kes töötavad paindliku töögraafiku alusel (ledighedsydelse) (10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on tagatud III jaotise 6. peatüki (töötu abirahad) alusel. Teise liikmesriiki suunduvate töötute puhul rakendatakse käesoleva määruse artikleid 69 ja 71, kui kõnealune liikmesriik rakendab sama kategooria isikute puhul sarnaseid tööhõivekavasid.”;

jaotisest “D. SAKSAMAA” jäetakse välja punktid 3, 11 ja 17 ning lisatakse järgmine tekst:

“24.

Määruse artikli 46 lõike 2 punktis a osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

25.	Määruse artiklit 79a kohaldatakse vajalike muudatustega vabakutseliste pensioniskeemides orvupensionide ja laste eest makstavate pensionide suurendamise või pensionilisandite arvutamisel.”;

jaotise “H. PRANTSUSMAA” punkt 7 asendatakse järgmisega:

“Käesoleva määruse artiklitest 73 ja 74 olenemata makstakse eluasemetoetust ja vanemate valiku kohast lapsehoolduse lisatoetust (väikelapse toetus) ainult asjaomastele isikutele ja nende Prantsusmaa territooriumil elavatele perekonna liikmetele.”;

e)	jaotisest “I. IIRIMAA” jäetakse välja punkt 11;

jaotisesse “R. AUSTRIA” lisatakse järgmised punktid:

“8.

Teoreetilise summa arvutamisel vastavalt määruse artikli 46 artikli 2 punktile a, mis käsitleb vabakutseliste assotsiatsioonide (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemide hüvitisi või hüvitiste osasid, mida rahastatakse üksnes rahastamisskeemi meetodil või mis rajanevad pensioni arvepidamissüsteemil, võtab pädev asutus arvesse, iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustuskuu eest, kapitali proportsionaalselt vastavates pensioniskeemides tegelikult omandatud kapitaliga või kapitali, mida loetakse pensionikonto skeemis omandatuks, ja asjaomase pensioniskeemi kindlustusperioodide kuude arvu.

9.	Määruse artiklit 79a kohaldatakse vajalike muudatustega vabakutseliste assotsiatsioonide (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemides orvupensionide ja laste eest makstavate pensionide suurendamise või pensionilisandite arvutamisel.”;

jaotise “Y. ÜHENDKUNINGRIIK” teksti muudetakse järgmiselt:

Punktis 2 b asendatakse alapunktid i ja ii järgmistega:

“i)

abikaasa või endine abikaasa, kui nõude on esitanud:

—	abielus naine või

—	isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm,

või

ii)

endine abikaasa, kui nõude on esitanud:

—	lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust; või

—

lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt käesoleva määruse artikli 46 lõikele 2 arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab “vanadusega seotud lesepension” vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse jaotisele 39(4) lesepensioni maksmist vähendatud määral.”;

ii)	punkt 22 jäetakse välja.

II LISA

Määruse (EMÜ) nr 574/72 lisad muudetakse järgmiselt.

Lisa 2 jaotise “X. ROOTSI” punkti 2 asendatakse järgmisega:

“2.	Töötushüvitiste osas: Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen (Rootsi töötuskindlustusnõukogu).”

Lisa 4 jaotisesse “D. SAKSAMAA” lisatakse järgmine punkt 9:

“9.	Kutseliitude pensioniskeemid: Arbeitsgemeinschaft Berufsständischer Versorgungseinrichtungen, Köln”.

Lisa 10 jaotise “C. TAANI” punkti 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

“1.	Rakendusmääruse artikli 10c, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 — 3 kohaldamisel: Den Sociale Sikringsstyrelse, København”.

Lisa 10 jaotise “R. AUSTRIA” punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel:

Bundesminister für soziale Sicherheit, Generationen und Konsumentenschutz (riigi sotsiaalkindlustuse, earühmade ja tarbijakaitse minister) kokkuleppel vastava haldusorganiga seoses eriskeemidega avalikele teenistujatele ja kokkuleppel vastavate pensioniinstitutsioonidega seoses vabakutseliste ühingute (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemidega”.

5.	Lisa 11 jäetakse välja.

4.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 117/13

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 648/2005,

13. aprill 2005,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 95, 133 ja 135,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EMÜ) nr 2913/92 (3) sätestatakse tollikäitluse eeskirjad imporditud või eksporditavatele kaupadele.

(2)

Ühenduse tolliterritooriumile toodavatele või sealt välja viidavatele kaupadele on vaja kehtestada tollikontrolli kaitse võrdväärne tase. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ühenduses kehtestada tollikontrolli võrdväärne tase ja tagada tollikontrolli ühtlustatud kohaldamine liikmesriikide poolt, kes on peamiselt vastutavad nende kontrollimeetmete kohaldamise eest. Sellised kontrollimeetmed peaksid põhinema kaupade ja ettevõtjate valiku suhtes ühiselt kokkulepitud standarditel ja riskikriteeriumitel, et minimeerida ühendusele ja selle kodanikele ning ühenduse kaubanduspartneritele ilmnevaid riske. Seepärast peaksid liikmesriigid ja komisjon kehtestama ühenduse ühise riskijuhtimise raamistiku, et toetada ühist lähenemisviisi nii, et prioriteedid oleksid määratud tulemuslikult ja vahendid jaotatud tõhusalt eesmärgiga säilitada sobiv tasakaal tollikontrolli ja seadusliku kaubavahetuse hõlbustamise vahel. Selline raamistik peaks samuti sätestama ühised kriteeriumid ja ühtlustatud nõuded volitatud ettevõtjatele ning tagama selliste kriteeriumite ja nõuete ühtlustatud kohaldamise. Kõiki liikmesriike hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks takistada liikmesriike kontrollimast kaupu pisteliselt.

(3)

Liikmesriigid peaksid andma volitatud ettevõtja staatuse igale ettevõtjale, kes vastab ettevõtja kontrollisüsteemide, finantsilise maksejõulisuse ja vastavusandmetega seotud ühistele kriteeriumitele. Teised liikmesriigid peaksid tunnustama ühe liikmesriigi antud volitatud ettevõtja staatust, kuid see ei anna automaatselt õigust saada tollieeskirjades ette nähtud lihtsustusi teistes liikmesriikides. Teised liikmesriigid peaksid siiski volitatud ettevõtjatele lubama lihtsustuste kasutamist, kui ettevõtjad vastavad teatavate lihtsustuste kasutamise kõikidele erinõuetele. Lihtsustuste kasutamise taotluse kaalumisel ei pea teised liikmesriigid kordama ettevõtja kontrollisüsteemide, finantsilise maksejõulisuse või vastavusandmete hindamist, mille on läbi viinud liikmesriik, kes andis ettevõtjale volitatud ettevõtja staatuse, kuid nad peaks tagama teatava lihtsustuse kasutamise kõikide muude erinõuete täitmise. Lihtsustuste kasutamist teistes liikmesriikides võib koordineerida ka asjaomaste tolliametite vahelise kokkuleppega.

(4)

Lihtsustused tollieeskirjade alusel ei tohiks jätkuvalt piirata ühenduse tolliseadustikus määratletud ning eelkõige turvalisuse ja julgeolekuga seotud tollikontrolli. Selliste kontrollimeetmete eest vastutab toll ja õigus kontrollida peaks jääma, kuigi samas tuleks volitatud ettevõtja staatust tunnustada nende asutuste poolt tegurina riskianalüüsi käigus ja ettevõtjale turvalisus- ning julgeolekualaste hõlbustuste andmisel.

(5)

Riskiga seotud informatsiooni import- ja eksportkaupade kohta peaks jagama liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Selleks tuleks luua ühine, turvaline süsteem, mis võimaldab pädevatel asutustel sellele informatsioonile õigeaegselt ja tulemuslikult juurde pääseda ning seda edastada ja vahetada. Sellist informatsiooni võib jagada kolmandate riikidega, kui rahvusvaheline leping näeb nii ette.

(6)

Tuleks täpsustada, millistel tingimustel võib ettevõtjatelt tollile antud informatsiooni avaldada teistele asutustele samas liikmesriigis, teistes liikmesriikides, komisjonile või kolmandate riikide asutustele. Sel eesmärgil peab olema selgelt ära märgitud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5) kohaldavad nii pädevad asutused kui ka kõik teised vastavalt tolliseadustikule andmeid saanud asutused isikuandmete töötlemise suhtes.

(7)

Selleks, et võimaldada asjakohaseid riskipõhiseid kontrollimeetmeid, on vaja kehtestada saabumis- või väljumiseelse informatsiooni nõue ühenduse tolliterritooriumile toodud või sealt välja viidud kaupade suhtes, välja arvatud õhu- või mereteid pidi liikuvatele, sellel territooriumil mittepeatuvatele kaupadele. Selline informatsioon peaks olema kättesaadav enne kaupade ühenduse tolliterritooriumile toomist või sealt välja viimist. Vastavalt kaupade, transpordi või ettevõtjate liigile või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi, saab määrata erinevaid ajakavasid ja eeskirju. Julgeolekulünkade vältimiseks peab kehtestama nõude vabatsooni toodud või sealt välja viidud kaupade suhtes.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2913/92 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2913/92 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

—

lisatakse järgmised punktid:

“4a.	sisenemistolliasutus — tolli poolt vastavalt tollieeskirjadele määratud tolliasutus, kuhu ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup tuleb viivitamata toimetada ja kus selle suhtes kohaldatakse asjakohaseid riskipõhiseid sisenemise kontrollimeetmeid;

4b.	imporditolliasutus — tolli poolt vastavalt tollieeskirjadele määratud tolliasutus, kus teostatakse formaalsused ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubale tollikäitlusviisi määramiseks, sealhulgas asjakohased riskipõhised kontrollimeetmed;

4c.	eksporditolliasutus — tolli poolt vastavalt tollieeskirjadele määratud tolliasutus, kus viiakse lõpule formaalsused ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidavale kaubale tollikäitlusviisi määramiseks, sealhulgas asjakohased riskipõhised kontrollimeetmed;

4d.	väljumistolliasutus — tolli poolt vastavalt tollieeskirjadele määratud tolliasutus, kuhu kaup tuleb esitada enne selle ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist ja kus selle suhtes kohaldatakse ekspordiformaalsustega seotud tollikontrolli ning asjakohaseid riskipõhiseid kontrollimeetmeid.”;

—

punkt 14 asendatakse järgmisega:

(14)

“tollikontroll — tolli konkreetsed toimingud tollieeskirjade ning teiste ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemist, väljumist, transiiti, edasitoimetamist ja eesmärgipärast kasutamist ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu reguleerivate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks; sellised toimingud võivad hõlmata kauba läbivaatamist, deklareerimisandmete kontrolli ning elektrooniliste või kirjalike dokumentide olemasolu ja autentsuse kontrolli, ettevõtjate raamatupidamis- ja muude dokumentide läbivaatamist, transpordivahendite läbivaatamist, pagasi ja muu isikuga kaasas liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatamist, ametlikke järelepärimisi ja muid samalaadseid toiminguid.”;

—

lisatakse järgmised punktid:

(25)

“risk — konkreetse sündmuse ilmnemise tõenäosus ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja eesmärgipärase kasutamise ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu suhtes, mis

—	takistab ühenduse või siseriiklike meetmete nõuetekohast kohaldamist või

—	seab ohtu ühenduse ja liikmesriikide finantshuvid või

—	ohustab ühenduse turvalisust ja julgeolekut, rahvatervist, keskkonda või tarbijaid.

(26)

riskijuhtimine — korrapärane riski tuvastamine ja kõigi riskiga kokkupuute piiramiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistel, ühenduse ja siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja informatsiooni kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine.”

Lisatakse järgmine jagu ja artikkel:

“1A jagu

Volitatud ettevõtjad

Artikkel 5a

1. Pärast vajaduse korral teiste pädevate asutustega konsulteerimist annab toll vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele volitatud ettevõtja staatuse igale ühenduse tolliterritooriumil asutatud ettevõtjale.

Volitatud ettevõtja saab hõlbustusi turvalisus- ja julgeolekualase tollikontrolli suhtes ja/või tollieeskirjadega ette nähtud lihtsustusi.

Ilma, et see piiraks tollikontrolli, tunnustavad liikmesriikide tollid vastavalt lõikes 2 sätestatud eeskirjadele ja tingimustele volitatud ettevõtja staatust. Volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal saada lihtsustusi.

2. Volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriumid sisaldavad:

—	asjakohaseid andmeid tollieeskirjadele vastavuse kohta;

—	asjakohast tollikontrolli võimaldavat rahuldavat äri- ja kohasel juhu ka transpordiandmete haldamise süsteemi;

—	kui see on asjakohane, siis tõestatud finantsilist maksejõulisust; ja

—	kui vajalik, siis asjakohaseid julgeoleku- ja turvalisusstandardeid.

Komiteemenetluse korras määratakse kindlaks eeskirjad

—	volitatud ettevõtja staatuse andmiseks;

—	lihtsustuste kasutamise lubade andmiseks;

—	millega sätestatakse, milline toll on sellise staatuse ja lubade andmiseks pädev;

—	turvalisuse ja julgeolekuga seotud tollikontrolli suhtes antavate hõlbustuste tüübile ja ulatusele, arvestades ühise riskijuhtimise eeskirju;

—	teiste tolliametitega konsulteerimiseks ja neile informatsiooni andmiseks;

ja tingimused, mille alusel

—	luba võib piirduda ühe või enama liikmesriigiga;

—	peatatakse või võetakse ära volitatud ettevõtja staatus; ja

—	võidakse ühenduse territooriumil asutamise nõuet mitte kohaldada konkreetset tüüpi volitatud ettevõtjatele, arvestades eriti rahvusvahelisi lepinguid.”

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 13

1. Toll võib vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud tingimustele teha mis tahes vajalikke kontrolle, et tagada tollieeskirjade ning teiste ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemist, väljumist, transiiti, edasitoimetamist ja eesmärgipärast kasutamist ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Ühenduse õigusaktide nõuetekohase kohaldamise eesmärgil võib tollikontrolli läbi viia kolmandas riigis, kui rahvusvaheline leping näeb nii ette.

2. Tollikontroll, välja arvatud pisteline kontroll, põhineb riskianalüüsil ja kasutab automatiseeritud andmetöötluse meetodit eesmärgiga teha kindlaks ja määratleda risk ning arendada vajalikud meetmed selle hindamiseks siseriiklikul, ühenduse ja kus võimalik, rahvusvahelisel tasandil arendatud kriteeriumite põhjal.

Ühise riskijuhtimise raamistiku kindlaks määramiseks ning ühiste kriteeriumite ja esmatähtsate kontrollitavate piirkondade kehtestamiseks kasutatakse komiteemenetlust.

Liikmesriigid kehtestavad koostöös komisjoniga elektroonilise süsteemi riskijuhtimise rakendamiseks.

3. Kui kontrolle teevad peale tolli ka teised asutused, tuleb neid teha tihedas koostöös tolliga, võimaluse korral samal ajal ja samas kohas.

4. Käesolevas artiklis ettenähtud kontrollide raames võivad toll ja muud pädevad asutused, näiteks veterinaar- ja politseiasutused, vahetada ühenduse ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja eesmärgipärase kasutamise ning ühenduse staatust mitteomavate kaupade olemasolu kontekstis saadud andmeid omavahel, liikmesriikide tolliametite vahel ja edastada neid komisjonile, kui see on nõutav riski minimeerimise eesmärgil.

Konfidentsiaalsete andmete edastamine kolmandate riikide tollile ja teistele asutusele (nt julgeolekuasutused) on lubatud ainult rahvusvahelise lepingu raames tingimusel, et järgitakse kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (7)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 15

Kogu konfidentsiaalse sisuga või konfidentsiaalselt antud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädevad asutused ei avalda teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Teabe edastamine on siiski lubatud, kui pädevad asutused on kohustatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti seoses kohtumenetlustega. Teabe avaldamine või edastamine toimub täielikult arvestades kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid, eriti direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001.”

5.	[Ei puuduta eestikeelset versiooni].

III jaotise 1. peatükis lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 36a

1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta peab esitama ülddeklaratsiooni, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetava kauba kohta.

2. Ülddeklaratsioon esitatakse sisenemistolliasutuses.

Toll võib võimaldada ülddeklaratsiooni esitamist teises tolliasutuses tingimusel, et see asutus edastab viivitamata sisenemistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks.

Toll võib lubada, et ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja ülddeklaratsiooni andmetega võimaldatakse tutvuda ettevõtja elektroonilise süsteemi vahendusel.

3. Ülddeklaratsioon esitatakse enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist.

4. Komiteemenetluse korras kehtestatakse

—	tähtaeg, mille jooksul ülddeklaratsioon esitatakse enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist;

—	eeskirjad esimeses taandes märgitud tähtaja osas tehtavate erandite ja sellest tähtajast kõrvalekallete kohta; ja

—	tingimused, mille puhul ülddeklaratsiooni nõudest võib loobuda või seda nõuet võib kohandada,

vastavalt eriasjaoludele ja teatavatele kaubavedude, transpordiliikide ja ettevõtjate suhtes või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi.

Artikkel 36b

1. Kasutades vajadusel rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid, luuakse komiteemenetluse korras ühine andmekogum ja ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldavad, peamiselt turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid.

2. Ülddeklaratsioonid esitatakse andmetöötluse meetodit kasutades. Kaubanduslikku, sadama- või transpordialast teavet võib kasutada tingimusel, et see sisaldab vajalikke andmeid.

Toll võib erandlikel asjaoludel võtta ülddeklaratsiooni vastu paberkandjal tingimusel, et selle suhtes kohaldatakse riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodit kasutades esitatud ülddeklaratsioonide suhtes.

3. Ülddeklaratsiooni esitab isik, kes toob kauba või on võtnud vastutuse kauba veo eest ühenduse tolliterritooriumile.

4. Olenemata lõikes 3 osutatud isiku kohustusest võib ülddeklaratsiooni esitada:

a)	isik, kelle nimel lõikes 3 märgitud isik tegutseb; või

b)	iga isik, kes suudab kõnealust kaupa pädevale tollile esitada või esitada lasta; või

c)	ühe lõikes 3 või punktis a või b märgitud isiku esindaja.

5. Lõigetes 3 ja 4 märgitud isikut võib tema taotluse korral volitada muutma ühte või mitut ülddeklaratsiooni üksikasjadest pärast selle esitamist. Muudatused ei ole siiski võimalikud pärast seda, kui toll

a)	on teatanud ülddeklaratsiooni esitanud isikule, et ta kavatseb kaupa kontrollida; või

b)	on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; või

c)	on lubanud kauba ära viia.

Artikkel 36c

1. Sisenemistolliasutus võib ülddeklaratsiooni esitamist mitte kohaldada kauba suhtes, mille kohta on enne artikli 36a lõigetes 3 või 4 märgitud tähtaja möödumist esitatud tollideklaratsioon. Sellisel juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid ja tal on ülddeklaratsiooni staatus, kuni ta aktsepteeritakse vastavalt artiklile 63.

Toll võib võimaldada tollideklaratsiooni esitamist imporditolliasutuses, mis ei ole sisenemistolliasutus, tingimusel, et see asutus edastab viivitamata sisenemistolliasutusele vajalikud üksikasjad elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks.

2. Kui tollideklaratsioon esitatakse muul moel kui andmetöötluse meetodit kasutades, kohaldab toll andmete suhtes riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodi abil tehtud tollideklaratsioonide suhtes.”

7.	[Ei puuduta eestikeelset versiooni].

Artikli 38 lõige 5 asendatakse järgmisega:

5. “ Lõikeid 1 — 4 ning artikleid 36a — 36c ja 39 — 53 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel mere või õhu teel transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel, et kaupa veetakse regulaarlennu- või laevaliini otsetrassi mööda, väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.”

Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 40

Tolliterritooriumile toodud kauba esitab tollile isik, kes tõi selle kõnealusele territooriumile, või kui see on asjakohane, siis isik, kes võtab vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, välja arvatud ühenduse territoriaalvett või tolliterritooriumi õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetavate kaupade korral. Kaupu esitav isik viitab kauba suhtes eelnevalt esitatud üld- või tollideklaratsioonile.”

10.	III jaotise 3. peatükk nimetatakse ümber järgmiselt: “Tollile esitatud kauba mahalaadimine”.

11.	Artiklid 43 — 45 jäetakse välja.

12.

Artikli 170 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. “ Kaup esitatakse tollile ja see läbib ettenähtud tolliformaalsused siis, kui:

a)	see on suunatud tolliprotseduurile, mis lõpetatakse, kui kaup paigutatakse vabatsooni või -lattu; esitamist siiski ei nõuta, kui kõnealune tolliprotseduur lubab kauba tollile esitamise kohustusest vabastada;

b)	see on paigutatud vabatsooni või -lattu imporditollimaksude tagasimaksmist või impordimaksude vähendamist lubava otsuse alusel;

c)	selle suhtes võib rakendada artikli 166 punktis b märgitud meetmeid;

d)	see tuuakse vabatsooni või -lattu vahetult väljastpoolt ühenduse tolliterritooriumi.”

13.

Artikli 176 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. “ Kui kaup laaditakse ümber vabatsoonis, peavad selle toiminguga seotud dokumendid olema tollile kättesaadavad. Sellise ümberlaadimisega seotud kauba lühiajalist ladustamist loetakse toimingu lahutamatuks osaks.

Vahetult väljapoolt ühenduse tolliterritooriumi vabatsooni toodud kauba või vabatsoonist vahetult ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta peab esitama ülddeklaratsiooni vastavalt artiklitele 36a — 36c või 182a — 182d.”

14.	Artikkel 181 asendatakse järgmisega: “Artikkel 181 Toll teeb kindlaks, et kauba vabatsoonist või -laost ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimisel järgitakse eksporti, välistöötlemist, reeksporti, peatamisprotseduure või sisetransiidiprotseduuri reguleerivaid eeskirju, samuti V jaotise sätteid.”

15.	Artikli 182 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad “Reekspordist või”.

16.

V jaotisse (Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidav kaup) lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 182a

1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetavate kaupade kohta peab esitama kas tollideklaratsiooni või ülddeklaratsiooni, kui tollideklaratsioon ei ole nõutav.

2. Komiteemenetluse korras kehtestatakse

—	tähtaeg, mille jooksul tolli- või ülddeklaratsioon esitatakse eksporditolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist;

—	eeskirjad eespool märgitud tähtaja osas tehtavate erandite ja sellest tähtajast kõrvalekallete kohta;

—	tingimused, mille korral ülddeklaratsiooni nõuet võib mitte kohaldada või seda nõuet võib kohandada; ja

—	juhud ja tingimused, kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba puhul ei pea esitama tolli- või ülddeklaratsiooni,

vastavalt erakorralistele asjaoludele ja teatavatele kaubavedude, transpordiliikide ja ettevõtjate suhtes või kui rahvusvaheline leping näeb ette erilisi julgeolekukorraldusi.

Artikkel 182b

1. Kui ühendusest väljaviidavale kaubale määratakse tollikäitlusviis, mille puhul on tollieeskirjade kohaselt nõutav tollideklaratsioon, esitatakse käesolev tollideklaratsioon eksporditolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist.

2. Kui eksporditolliasutus ei ole sama kui väljumistolliasutus, edastab eksporditolliasutus viivitamata väljumistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks.

3. Tollideklaratsioon sisaldab vähemalt artikli 182d lõikes 1 märgitud ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid.

4. Kui tollideklaratsioon esitatakse muul moel kui andmetöötluse meetodit kasutades, kohaldab toll andmete suhtes riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötluse meetodit kasutades esitatud tollideklaratsioonide suhtes.

Artikkel 182c

1. Kui ühendusest väljaviidavale kaubale ei määrata tollikäitlusviisi, mille puhul on nõutav tollideklaratsioon, esitatakse ülddeklaratsioon väljumistolliasutusele enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist.

2. Toll võib võimaldada ülddeklaratsiooni esitamist teises tolliasutuses tingimusel, et see asutus edastab viivitamata väljumistolliasutusele vajalikud andmed elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks.

3. Toll võib lubada, et ülddeklaratsiooni esitamise asemel esitatakse teade ja ülddeklaratsiooni andmetega võimaldatakse tutvuda ettevõtja elektroonilise süsteemi vahendusel.

Artikkel 182d

2. Ülddeklaratsioonid esitatakse andmetöötluse meetodit kasutades. Kaubanduslikku, sadama- või transpordialast teavet võib kasutada tingimusel, et see sisaldab vajalikke andmeid.

3. Ülddeklaratsiooni esitab:

a)	isik, kes viib kauba või on võtnud vastutuse kauba veo eest ühenduse tolliterritooriumilt välja; või

b)	iga isik, kes suudab kõnealust kaupa pädevale tollile esitada või esitada lasta; või

c)	ühe punktis a või b märgitud isiku esindaja.

4. Lõikes 3 märgitud isikut võib tema taotluse korral volitada muutma ühte või mitut ülddeklaratsiooni üksikasjadest pärast selle esitamist. Muudatused ei ole siiski võimalikud pärast seda, kui toll:

a)	on teatanud ülddeklaratsiooni esitanud isikule, et ta kavatseb kaupa kontrollida; või

b)	on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; või

c)	on lubanud kauba ära viia.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 5a lõiget 2, artikli 13 lõike 2 teist lõiku, artikli 36a lõiget 4, artikli 36b lõiget 1, artikli 182a lõiget 2 ja artikli 182d lõiget 1 kohaldatakse alates 11 maist 2005.

Kõiki teisi sätteid kohaldatakse pärast teises lõigus osutatud artiklite põhjal kehtestatud rakendussätete jõustumist. Artiklites 13, 36a, 36b, 36c, 182b, 182c ja 182d ette nähtud elektrooniline deklareerimine ning vajalikud automatiseeritud süsteemid riskijuhtimise rakendamiseks ja sisenemis-, impordi-, ekspordi- ja väljumistolliasutuste vahel andmete elektrooniliseks vahetamiseks peavad siiski olema võetud kasutusele kolm aasta jooksul kõnealuste artiklite kohaldatavaks muutumisest.

Hiljemalt kahe aasta möödumisel kohaldamise algusest hindab komisjon kõiki liikmesriikide esitatud taotlusi kolmandas lõigus osutatud tähtaja pikendamiseks elektroonilise deklareerimise ning riskijuhtimise rakendamiseks ja andmete elektrooniliseks vahetamiseks vajalike automatiseeritud süsteemide kasutuselevõtu edasilükkamiseks. Komisjon esitab aruande parlamendile ja nõukogule ning kui see on asjakohane, teeb ettepaneku kolmandas lõigus osutatud kolmeaastase tähtaja pikendamiseks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. aprill 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. P. BORELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) ELT C 110, 30.4.2004, lk 72.

(2) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 29. novembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 38 E, 15.2.2005, lk 36) ja Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 117

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 4. mai 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 647/2005, 13. aprill 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2005, 13. aprill 2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik	13
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 649/2005/EÜ, 13. aprill 2005, millega muudetakse otsust nr 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019	20

2005	Iirimaa
2006	Kreeka (1)
2007	Luksemburg
2008	Ühendkuningriik
2009	Austria	Leedu
2010	Saksamaa	Ungari
2011	Soome	Eesti
2012	Portugal	Sloveenia
2013	Prantsusmaa	Slovakkia
2014	Rootsi	Läti
2015	Belgia	Tšehhi Vabariik
2016	Hispaania	Poola
2017	Taani	Küpros
2018	Madalmaad (1)	Malta
2019	Itaalia

		Parandused
	*	Nõukogu määruse (EÜ) nr 1590/2004, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94, parandus (ELT L 304, 30.9.2004)	22