ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 100

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
20. aprill 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 603/2005, 12. aprill 2005, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 604/2005, 19. aprill 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 605/2005, 19. aprill 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise kohta

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2005, 19. aprill 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

15

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2005, 18. aprill 2005, millega neljandat korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1763/2004, millega kehtestatakse teatud eripiirangud, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist

17

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 16. märts 2004, mis käsitleb riigiabi, mida Itaalia näeb ette lahenduse leidmiseks Piemonte maakonna virsikukasvatuskriisile (teatavaks tehtud numbri K(2004) 473 all)

19

 

*

Komisjoni otsus, 22. september 2004, riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis Compagnie Marseille Réparation’le (CMR) (Riigiabi C 34/2003 (ex N 728/2002)) (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3350 all)  ( 1 )

26

 

*

Komisjoni otsus, 20. oktoober 2004, mida Itaalia rakendab 2002. aastal tugevasti loodusõnnetustest mõjutatud omavalitsusüksustes investeeringuid tegevate ettevõtjate suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3893 all)  ( 1 )

46

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

Nõukogu otsus 2005/316/ÜVJP, 18. aprill 2005, ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP (edasiste meetmete kohta, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist) rakendamise kohta

54

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 603/2005,

12. aprill 2005,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (1) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 lisades on loetletud liikmesriikide õigusaktides sätestatud menetluste ja likvideerijate nimetused, mille suhtes määrust kohaldatakse. Nimetatud määruse A lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetluste loetelu. B lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetluste loetelu ning C lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis b osutatud likvideerijate loetelu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga, et lisada sellesse ühinevate riikide maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu.

(3)

Belgia, Hispaania, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Ungari, Austria, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik on vastavalt määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklile 45 teavitanud komisjoni muudatustest kõnealuse määruse A, B ja C lisas sisalduvates loeteludes.

(4)

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(5)

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata.

(6)

Seega tuleks määrust (EÜ) nr 1346/2000 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1346/2000 muudetakse järgmiselt:

1)

A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga;

3)

C lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

Luxembourg, 12. aprill 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER


(1)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


I LISA

“A LISA

Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused

BELGIË/BELGIQUE

Het faillissement/La faillite

Het gerechtelijk akkoord/Le concordat judiciaire

De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes

De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

De voorlopige ontneming van beheer, bepaald in artikel 8 van de faillissementswet/Le dessaisissement provisoire, visé à l’article 8 de la loi sur les faillites

ČESKÁ REPUBLIKA

Konkurs

Nucené vyrovnání

Vyrovnání

DEUTSCHLAND

Das Konkursverfahren

Das gerichtliche Vergleichsverfahren

Das Gesamtvollstreckungsverfahren

Das Insolvenzverfahren

EESTI

Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

Η πτώχευση

Η ειδική εκκαθάριση

Η προσωρινή διαχείριση εταιρείας. Η διοίκηση και διαχείριση των πιστωτών

Η υπαγωγή επιχείρησης υπό επίτροπο με σκοπό τη σύναψη συμβιβασμού με τους πιστωτές

ESPAÑA

Concurso

FRANCE

Liquidation judiciaire

Redressement judiciaire avec nomination d’un administrateur

IRELAND

Compulsory winding up by the court

Bankruptcy

The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

Winding-up in bankruptcy of partnerships

Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a Court)

Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

Company examinership

ITALIA

Fallimento

Concordato preventivo

Liquidazione coatta amministrativa

Amministrazione straordinaria

ΚΥΠΡΟΣ

Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

Εκούσια εκκαθάριση από μέλη

Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

Πτώχευση κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

Bankrots

Izlīgums

Sanācija

LIETUVA

įmonės restruktūrizavimo byla

įmonės bankroto byla

įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

Faillite

Gestion contrôlée

Concordat préventif de faillite (par abandon d’actif)

Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

Csődeljárás

Felszámolási eljárás

MALTA

Xoljiment

Amministrazzjoni

Stralċ volontarju mill-membri jew mill-kredituri

Stralċ mill-Qorti

Falliment f’każ ta’ negozjant

NEDERLAND

Het faillissement

De surséance van betaling

De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

Das Konkursverfahren

Das Ausgleichsverfahren

POLSKA

Postępowanie upadłościowe

Postępowanie układowe

Upadłość obejmująca likwidację

Upadłość z możliwością zawarcia układu

PORTUGAL

O processo de insolvência

O processo de falência

Os processos especiais de recuperação de empresa, ou seja:

À concordata

A reconstituição empresarial

A reestruturação financeira

A gestão controlada

SLOVENIJA

Stečajni postopek

Skrajšani stečajni postopek

Postopek prisilne poravnave

Prisilna poravnava v stečaju

SLOVENSKO

Konkurzné konanie

Vyrovnanie

SUOMI/FINLAND

Konkurssi/konkurs

Yrityssaneeraus/företagssanering

SVERIGE

Konkurs

Företagsrekonstruktion

UNITED KINGDOM

Winding up by or subject to the supervision of the court

Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)

Administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

Voluntary arrangements under insolvency legislation

Bankruptcy or sequestration”


II LISA

“B LISA

Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused

BELGIË/BELGIQUE

––

Het faillissement/La faillite

––

De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

––

De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

ČESKÁ REPUBLIKA

––

Konkurs

––

Nucené vyrovnání

DEUTSCHLAND

––

Das Konkursverfahren

––

Das Gesamtvollstreckungsverfahren

––

Das Insolvenzverfahren

EESTI

––

Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

––

Η πτώχευση

––

Η ειδική εκκαθάριση

ESPAÑA

––

Concurso

FRANCE

––

Liquidation judiciaire

IRELAND

––

Compulsory winding up

––

Bankruptcy

––

The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

––

Winding-up in bankruptcy of partnerships

––

Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a court)

––

Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

ITALIA

––

Fallimento

––

Liquidazione coatta amministrativa

––

Concordato preventivo con cessione dei beni

ΚΥΠΡΟΣ

––

Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

––

Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

––

Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές (με την επικύρωση του Δικαστηρίου)

––

Πτώχευση

––

Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

––

Bankrots

LIETUVA

––

įmonės bankroto byla

––

įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

––

Faillite

––

Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

––

Felszámolási eljárás

MALTA

––

Stralċ volontarju

––

Stralċ mill-Qorti

––

Falliment inkluż il-ħruġ ta’ mandat ta’ qbid mill-Kuratur f’każ ta’ negozjant fallut

NEDERLAND

––

Het faillissement

––

De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

––

Das Konkursverfahren

POLSKA

––

Postępowanie upadłościowe

––

Upadłość obejmująca likwidację

PORTUGAL

––

O processo de insolvência

––

O processo de falência

SLOVENIJA

––

Stečajni postopek

––

Skrajšani stečajni postopek

SLOVENSKO

––

Konkurzné konanie

––

Vyrovnanie

SUOMI/FINLAND

––

Konkurssi/konkurs

SVERIGE

––

Konkurs

UNITED KINGDOM

––

Winding up by or subject to the supervision of the court

––

Winding up through administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

––

Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)

––

Bankruptcy or sequestration”


III LISA

“C LISA

Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad

BELGIË/BELGIQUE

De curator/Le curateur

De commissaris inzake opschorting/Le commissaire au sursis

De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes

De vereffenaar/Le liquidateur

De voorlopige bewindvoerder/L’administrateur provisoire

ČESKÁ REPUBLIKA

Správce podstaty

Předběžný správce

Vyrovnací správce

Zvláštní správce

Zástupce správce

DEUTSCHLAND

Konkursverwalter

Vergleichsverwalter

Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

Verwalter

Insolvenzverwalter

Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

Treuhänder

Vorläufiger Insolvenzverwalter

EESTI

Pankrotihaldur

Ajutine pankrotihaldur

Usaldusisik

ΕΛΛΑΣ

Ο σύνδικος

Ο προσωρινός διαχειριστής. Η διοικούσα επιτροπή των πιστωτών

Ο ειδικός εκκαθαριστής

Ο επίτροπος

ESPAÑA

Administradores concursales

FRANCE

Représentant des créanciers

Mandataire liquidateur

Administrateur judiciaire

Commissaire à l’exécution de plan

IRELAND

Liquidator

Official Assignee

Trustee in bankruptcy

Provisional Liquidator

Examiner

ITALIA

Curatore

Commissario

Liquidatore giudiziale

ΚΥΠΡΟΣ

Εκκαθαριστής και Προσωρινός Εκκαθαριστής

Επίσημος Παραλήπτης

Διαχειριστής της Πτώχευσης

Εξεταστής

LATVIJA

Maksātnespējas procesa administrators

LIETUVA

Bankrutuojančių įmonių administratorius

Restruktūrizuojamų įmonių administratorius

LUXEMBOURG

Le curateur

Le commissaire

Le liquidateur

Le conseil de gérance de la section d’assainissement du notariat

MAGYARORSZÁG

Csődeljárás

Felszámolási eljárás

MALTA

Amministratur Proviżorju

Riċevitur Uffiċjali

Stralċjarju

Manager Speċjali

Kuraturi f’każ ta’ proċeduri ta’ falliment

NEDERLAND

De curator in het faillissement

De bewindvoerder in de surséance van betaling

De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

Masseverwalter

Ausgleichsverwalter

Sachverwalter

Treuhänder

Besondere Verwalter

Konkursgericht

POLSKA

Syndyk

Nadzorca sądowy

Zarządca

PORTUGAL

Administrador da insolvência

Gestor judicial

Liquidatário judicial

Comissão de credores

SLOVENIJA

Upravitelj prisilne poravnave

Stečajni upravitelj

Sodišče, pristojno za postopek prisilne poravnave

Sodišče, pristojno za stečajni postopek

SLOVENSKO

Správca

Predbežný správca

Nútený správca

Likvidátor

SUOMI/FINLAND

Pesänhoitaja/boförvaltare

Selvittäjä/utredare

SVERIGE

Förvaltare

God man

Rekonstruktör

UNITED KINGDOM

Liquidator

Supervisor of a voluntary arrangement

Administrator

Official Receiver

Trustee

Provisional Liquidator

Judicial factor”


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 604/2005,

19. aprill 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. aprillil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 19. aprilli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

111,4

204

83,8

212

129,8

624

101,8

999

106,7

0707 00 05

052

134,3

204

52,5

999

93,4

0709 90 70

052

100,6

204

33,6

999

67,1

0805 10 20

052

46,8

204

46,7

212

50,3

220

47,8

400

53,7

624

60,6

999

51,0

0805 50 10

052

65,8

220

69,6

388

70,6

400

67,0

528

44,6

624

68,8

999

64,4

0808 10 80

388

90,2

400

134,5

404

123,2

508

66,4

512

73,3

524

63,2

528

77,5

720

72,3

804

109,7

999

90,0

0808 20 50

388

86,3

512

67,4

528

65,7

720

59,5

999

69,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 605/2005,

19. aprill 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 (2) artiklile 3 informeeritakse komisjoni liikmesriikide poolt tehtud kulutustest korrapäraselt ja järjepidevalt. Vältimaks ülearust informatsiooni, tuleks ette näha, et andmeid edastatakse kord kuus, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust tagada komisjonile kogutud andmete kättesaadavus nädalapõhiselt, et võimaldada kulude järelevalvet parimal viisil.

(2)

Osa liikmesriikide poolt edastatavaid andmeid tuleb edastada elektrooniliselt ja digitaalselt, et komisjonil oleks võimalik neid kohe raamatupidamisarvestuses kasutada. Õigustatud juhtudel peab siiski jääma võimalikuks andmete edastamine ka teisi teid pidi.

(3)

Haldustoimingute lihtsustamise huvides võib andmete edastamist samaaegselt ka paberkandjal nõuda ainult igakuiste kokkuvõtvate aruannete puhul.

(4)

Tegelikkuses ei oma teatud koguste või pindalade äranäitamine liikmesriikide poolt edastatavas üksikasjalikus deklaratsioonis igakuise avansi seisukohalt erilist tähtsust. Seega ei ole neid andmeid enam tarvis nõuda.

(5)

Komisjoni poolt tehtavad väljamaksed Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust toimuvad ainult eurodes. Liikmesriikidele jääb õigus valida, kas maksed abisaajatele toimuvad eurodes või omavääringus. Siiski peavad makseasutused mitteeurotsooni liikmesriikides maksete tegemisel omavääringus või eurodes pidama kummaski vääringus tehtud maksete kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Vältimaks maksete kahekordset konverteerimist, tuleb kaotada võimalus deklareerida eurodes makstud summasid omavääringus.

(6)

Kui liikmesriikidelt saadud kuludeklaratsioonide alusel arvutatud ettemaksude kogusumma, mis on lubatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) artikli 150 lõikega 3, ületab poolt käesoleva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon summasid vähendama. Laitmatu haldustegevuse huvides tuleb summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele.

(7)

Kui ühenduse eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, näeb määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 13 lõike 2 teine lõik ette, et maksetehinguid võib teostada igakuiselt, peatükkide kaupa, 1/12 ulatuses eelnenud eelarveaastal kõnealuses peatükis eraldatud assigneeringutest. Et ettenähtud assigneeringud liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, tuleb ette näha, et summad jaotataks teatud protsendi ulatuses peatüki kohta iga liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja et antud kuu jooksul kasutamata jäänud summasid kasutataks komisjoni otsustega teostatavateks makseteks järgnevatel kuudel.

(8)

Ühtse põllumajanduspoliitika reformi raames ja seoses ühtse toetuskava kasutuselevõtuga, on finantsdistsipliini eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks esmatähtis maksete õigeaegne teostamine liikmesriikide poolt. Seega tuleb nüüdsest ette näha erieeskirjad, mis lubaksid nii palju kui võimalik vältida ühenduse aastaeelarve ületamise ohtu.

(9)

Kui on tekkinud viivitusi tõendavate dokumentide saatmisega maksete kohta, mis on tehtud vastavalt komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 817/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) (4) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, peab laitmatu haldustegevuse tagamiseks olema võimalik komisjonilt liikmesriigile tehtavad septembrikuu maksed üle kanda järgmisse kuusse.

(10)

Septembris tekkinud ladustamiskuludest kirjendatakse 50 % oktoobri arvestusse ja ülejääk novembri arvestusse. Lihtsustamaks makseasutuste arvepidamist, tuleks sätestada, et nimetatud toimingutega seotud kulutused kirjendatakse 100 % ulatuses oktoobri arvestusse.

(11)

Ühenduse eelarvest ja liikmesriikide eelarvest kaasrahastatavad maaelu arenguga seotud kulud deklareeritakse hiljemalt teisel kuul pärast makse tegemist abisaajatele. Et harmoneerida Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu puhul rakendatavaid arvepidamiseeskirju, tuleb sätestada, et kulutused tuleb deklareerida selle kuu arvestusse, mil abisaajatele toetust maksti.

(12)

Seega tuleb vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 296/96.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas EAGGF komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 296/96 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmise tekstiga:

“1.   Liikmesriigid koguvad ja annavad komisjoni käsutusse andmed tehtud kogukulutuste kohta iga nädal.

Hiljemalt iga nädala kolmandal tööpäeval teevad nad kättesaadavaks andmed tehtud kogukulutuste kohta alates kuu algusest kuni eelmise nädala lõpuni.

Kui nädal jääb kahe kuu sisse, teevad liikmesriigid hiljemalt järgmise kuu kolmandal tööpäeval kättesaadavaks andmed eelmise kuu kogukulutuste kohta.

2.   Liikmesriigid saadavad elektroonilisel teel andmed mis tahes kuu kogukulutuste kohta ja kogu info, mis selgitab olulisi erinevusi lõike 5 kohaselt koostatud kalkulatsioonide ja tegelike kulude vahel, hiljemalt järgmise kuu kolmandaks tööpäevaks.

3.   Liikmesriigid saadavad iga kuu 10. kuupäevaks komisjonile elektrooniliselt üksikasjalikud andmed eelnenud kuu kogukulutuste kohta.

Andmed kulutuste kohta vahemikus 1.–15. oktoober tuleb siiski saata hiljemalt sama kuu 25. kuupäevaks.

3a.   Õigustatud juhtudel võib komisjon nõustuda, et lõigetes 2 ja 3 nimetatud teated saadetakse mõnel muul viisil.”

b)

Lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:

“5.   Liikmesriigid saadavad hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks komisjonile elektrooniliselt kõik dokumendid, mis võimaldavad eelmise kuu kulude kirjendamist ühenduse eelarvesse. Dokumendid, mis võimaldavad kirjendada 1. kuni 15. oktoobrini tekkinud kulusid, tuleb saata siiski hiljemalt 10. novembriks.

Kokkuvõte lõike 6 punktis b nimetatud andmetest tuleb komisjonile saata ka paberkandjal.”

c)

Lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

punktis a jäetakse välja kolmas taane;

ii)

punkt b asendatakse järgmise tekstiga:

“b)

punktis a nimetatud andmete kokkuvõte;”.

d)

Lõige 9 asendatakse järgmise tekstiga:

“9.   Mitteeurotsooni liikmesriikide makseasutused peavad pidama eraldi arvestust vastavalt vääringule, milles abisaajatele makseid tehti. Seesugune lahusus tuleb säilitada ka raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise käigus tehtavates deklaratsioonides.”

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

“1.   Vastavalt artiklile 3 saadetud andmete põhjal võtab komisjon vastu otsused ja maksab kirjendatud kulude alusel igakuist avanssi, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 (5) artikli 14 sätete kohaldamist.

Kui vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 150 lõikele 3 võetud avansikohustused ületavad pool jooksva eelarveaasta vastavatest koguassigneeringutest, tehakse liikmesriikidele ettemaksed teatud protsendi ulatuses liikmesriigi poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel. Komisjon arvestab liikmesriikidele eraldamata jäetud jääki järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

Kui ühenduse eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse ettemaksed teatud protsendi ulatuses liikmesriigi poolt iga peatüki kohta esitatud kuludeklaratsioonide alusel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 13 sätestatud piirides. Komisjon arvestab liikmesriikidele eraldamata jäetud jääki järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

b)

Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Pärast ettenähtud tähtaja möödumist tehtud kulude puhul vähendatakse avansi maksmist kirjendatud kulude alusel järgmiselt:

a)

kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulutused on kuni 4% enne tähtaega tehtud kulutustest, summat ei vähendata;

b)

4 % künnise ületamisel vähendatakse summat vastavalt tähtaja ületamise pikkusele:

ühe kuu puhul 10 %,

kahe kuu puhul 25 %,

kolme kuu puhul 45 %,

nelja kuu puhul 70 %,

viie või enama kuu puhul 100 %.

c)

Otsetoetuste korral, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (7) artiklis 12 ja III jaotises või vajaduse korral IV jaotises ja mis makstakse välja aasta n jooksul peale ettenähtud kuupäevi ja tähtaegu ja peale 15. oktoobrit aastal n+1, tuleb siiski kohaldada järgmisi tingimusi:

kui punktis a ettenähtud 4 % künnist pole täielikult kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal n+1 teostatud maksetega ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 %ni,

igal juhul on eelarveaasta n+2 ja järgmiste aastate jooksul tehtud maksed asjaomase riigi jaoks abikõlblikud ainult tema siseriikliku künnise piires, nagu on sätestatud VIII ja VIIIa lisas, või tema aastase eelarve piires, mis on kokku pandud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõikele 3 aasta osas, mis eelneb jooksvale eelarveaastale, mille jooksul makstakse toetust, millele vajaduse korral lisatakse piimatoetusega seotud summad ning artiklites 95 ja 96 sätestatud täiendavad maksed, samuti nagu nimetatud määruse artiklis 12 sätestatud täiendavad toetussummad, ning mida vähendatakse artiklis 10 sätestatud protsendimäärade võrra ja korrigeeritakse artiklis 11 sätestatud viisil, arvestades sama määruse artiklit 12a ja komisjoni määruse (EÜ) nr 188/2005 (8) artikliga 4 ette nähtud summasid,

pärast eespool nimetatud künniste kasutamist vähendatakse käesolevas punktis käsitletud summasid 100 %.

d)

Kui mõningate meetmete puhul on tegemist ebatavaliste haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud arvestatavad põhjendused, kohaldab komisjon siiski teistsugust ajagraafikut ja/või ettenähtud vähendamismääradest väiksemaid määrasid või jätab ettemaksed vähendamata. Ometigi kohaldatakse punktis c ettenähtud makseid punkti c teises taandes nimetatud künniste piires.

e)

Käesolevas artiklis toodud vähendamismäärasid kohaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2040/2000 artiklis 14 sätestatud tingimustele.

c)

Lõige 6 asendatakse järgmise tekstiga:

“6.   Kui komisjon ei ole komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 (9) artikli 55 lõikes 1 sätestatud dokumente iga aasta 30. septembriks kätte saanud, võib ta, vastavalt nimetatud määrusele, pärast asjaomase liikmesriigi teavitamist peatada avansimaksed septembris tehtud kulutuste osas kuni avansi maksmiseni oktoobris tehtud kulutuste osas.

3)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Makseasutused kirjendavad lõikes 1 nimetatud kulusummad tehingute toimumise kuu jooksul. Tehingud, mis peavad kuu lõpuks olema raamatupidamises kajastatud, peavad olema need, mis toimusid alates eelarveaasta algusest ja enne nimetatud kuu lõppu.

Septembri jooksul teostatud tehingute puhul võivad makseasutused siiski kulud kirjendada hiljemalt 15. oktoobriks.”

4)

Artikli 7 lõike 1 punkt b jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Määrust kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2005, välja arvatud artikli 1 punkti 1 alapunkt d ja punkt 4, mida kohaldatakse alates 16. oktoobrist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1655/2004 (ELT L 298, 23.9.2004, lk 3).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  ELT L 153, 30.4.2004, lk 4.

(5)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

(6)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.”

(7)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(8)  ELT L 31, 4.2.2005, lk 6.”

(9)  ELT L 153, 30.4.2004, lk 4.”


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 606/2005,

19. aprill 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 51 punkti b teist lõiku ning artikli 145 punkte c ja d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 795/2004 (2) on kehtestatud alates 2005. aastast kohaldatava ühtse otsemaksete kava rakenduseeskirjad. Kõnealuse kava halduslik ja rakenduslik kohaldamine riigi tasandil on näidanud, et teatavates valdkondades on vaja veelgi üksikasjalikumaid eeskirju ja teistes valdkondades on vaja olemasolevaid eeskirju selgitada ja kohandada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et kümne kuu pikkune ajavahemik, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 44 lõikes 3, algab iga põllumajandustootja jaoks liikmesriigi kehtestatavast kuupäevast ühtses otsemaksete kavas osalemise taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. septembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. aprillini määratud ajavahemiku jooksul või põllumajandustootja valikul kõnealuse ajavahemiku piires. On asjakohane võimaldada põllumajandustootjatele suuremat vabadust kümnekuulise ajavahemiku alguse määramisel iga maatüki tasandil, kui põllumajanduslikud eritingimused seda nõuavad.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 ja mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 394/2005 (3) alates 1. jaanuarist 2005) artiklis 51 sätestatu lubab liikmesriikidel võimaldada tingimustele vastavatel hektaritel kasvatada järelkultuure kõige rohkem kolme kuu jooksul alates 15. augustist igal aastal. On kohane tuua kõnealune kuupäev ettepoole, et võimaldada ajutiste juurviljakultuuride kasvatamist piirkondades, kus teraviljakultuurid koristatakse ilmastikust sõltuvalt tavaliselt varem, nagu on komisjonile teatanud asjaomased liikmesriigid.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 795/2004 vastavalt muuta.

(5)

Määrust (EÜ) nr 795/2004 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 ja seepärast tuleks ka käesoleva määruse sätteid kohaldada tagasiulatuvalt alates samast kuupäevast.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 795/2004 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 24 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Kui põllumajanduslikud eritingimused nõuavad, võivad liikmesriigid siiski lubada põllumajandustootjatel oma põllumajandusmaa suhtes määrata kümnekuulise ajavahemiku algusaegadeks kaks erinevat kuupäeva esimeses lõigus osutatud piiritletud ajavahemiku jooksul. Põllumajandustootjad, kes seda võimalust kasutavad, peavad ühtsel taotlusvormil oma valiku iga maatüki kohta eraldi märkima lisaks andmetele, mida nad peavad esitama vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 12.”

2.

Lisatakse artikkel 28a:

“Artikkel 28a

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 51 punktis b sätestatud kolmekuuline ajavahemik

Lisas märgitud liikmesriikidel lubatakse võimaldada kasvatada tingimustele vastavatel hektaritel järelkultuure kõige rohkem kolme kuu jooksul igal aastal alates kuupäevast, mis on liikmesriigi jaoks sätestatud käesolevas lisas.”

3.

Lisana lisatakse käesoleva määruse lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(2)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 394/2005 (ELT L 63, 10.3.2005, lk 17).

(3)  ELT L 161, 30.4.2004, lk 48.


LISA

“LISA

Liikmesriik

Kuupäev

Portugal

1. märts

Saksamaa

15. juuli

Austria

30. juuni

Taani

15. juuli

Itaalia

11. juuni”


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 607/2005,

18. aprill 2005,

millega neljandat korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1763/2004, millega kehtestatakse teatud eripiirangud, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1763/2004, millega kehtestatakse teatud eripiirangud, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist, (1) eriti selle artikli 10 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisas on toodud nende isikute loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

Komisjonil on volitus muuta kõnealust lisa, võttes arvesse nõukogu otsuseid, millega rakendatakse nõukogu 11. oktoobri 2004. aasta ühist seisukohta 2004/694/ÜVJP edasiste meetmete kohta, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist. (2) Nõukogu otsusega 2005/316/ÜVJP (3) rakendatakse kõnealust ühist seisukohta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Benita FERRERO-WALDNER


(1)  ELT L 315, 14.10.2004, lk 14. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 295/2005 (ELT L 50, 23.2.2005, lk 5).

(2)  ELT L 315, 14.10.2004, lk 52.

(3)  Vt käesoleva ELT lk 54.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Lisatakse järgmine isik:

a)

Tolimir, Zdravko. Sünniaeg: 27.11.1948.

2.

Kustutatakse järgmised isikud:

a)

Borovcanin, Ljubomir. Sünniaeg: 27.2.1960. Sünnikoht: Han Pijesak, Bosnia ja Hertsegoviina. Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina.

b)

Jankovic, Gojko. Sünniaeg: 31.10.1954. Sünnikoht: Trbuse, Foca haldusüksus, Bosnia ja Hertsegoviina. Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina.

c)

Lukic, Milan. Sünniaeg: 6.9.1967. Sünnikoht: Visegrad, Bosnia ja Hertsegoviina. Kodakondsus: a) Bosnia ja Hertsegoviina, b) võib-olla Serbia ja Montenegro.

d)

Nikolic, Drago. Sünniaeg: 9.11.1957. Sünnikoht: Bratunac, Bosnia ja Hertsegoviina. Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina.

e)

Pandurevic, Vinko. Sünniaeg: 25.6.1959. Sünnikoht: Sokolac, Bosnia ja Hertsegoviina. Kodakondsus: a) Bosnia ja Hertsegoviina, b) võib-olla Serbia ja Montenegro.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/19


KOMISJONI OTSUS,

16. märts 2004,

mis käsitleb riigiabi, mida Itaalia näeb ette lahenduse leidmiseks Piemonte maakonna virsikukasvatuskriisile

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 473 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2005/313/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles palunud huvitatud pooltel esitada nimetatud artikli kohaselt omapoolsed tähelepanekud,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

20. septembri 2002. aasta kirjas, registreeritud 25. septembril 2002, teavitas Itaalia alatine esindus Euroopa Liidu juures komisjoni abist, mille eesmärgiks oli leida lahendus Piemonte maakonna virsikukasvatuskriisile.

(2)

10. aprilli 2003. aasta kirjas, registreeritud 15. aprillil 2003, ja 7. augusti 2003. aasta kirjas, registreeritud 8. augustil 2003, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile täiendava teabe, mida komisjon oli oma 13. novembri 2002. aasta ja 5. juuni 2003. aasta kirjades Itaalia ametiasutustelt palunud.

(3)

2. oktoobri 2003. aasta kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada nimetatud abi kohta EÜ asutamislepingu endise artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. (1) Komisjon kutsus huvitatud pooli üles esitama tähelepanekuid asjaomase abi kohta.

(5)

Komisjon ei ole saanud huvitatud pooltelt asjaomase teema kohta ühtegi tähelepanekut.

II.   KIRJELDUS

(6)

Asjaomased meetmed pakuti välja Piemontet 2002. aastal tabanud halbade ilmastikutingimuste ja rahe tagajärjel, mis kahjustas virsiku ja nektariini saaki. Alguses nähti nendega ette 6 000 tonni puuvilja (virsikud ja nektariinid) turult kõrvaldamine ja kompostiks suunamine. Itaalia ametiasutuste hinnangul kuulus see asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b käsitletud erandi alla.

(7)

Kõrvaldamisoperatsioonid toimusid 25., 26., 27. ja 30. septembril 2002. aastal. Turult kõrvaldati 204,16 tonni virsikuid (väärtuses 18 782 eurot) ja 977,94 tonni nektariine (väärtuses 89 970,48 eurot). Seega kõrvaldati kokku 1 182,10 tonni puuvilja. Kuna ette nähtud abi oli 0,092 eurot iga kõrvaldatud kilogrammi kohta, oli meetmetele vastava hüvitise summa 108 752 eurot.

(8)

Vastavalt teatises esitatule kandsid meetmetest huvitatud, liitu Asprofrut (2) kuuluvad tootjad eespool nimetatud halbade ilmastikutingimuste tõttu kahju, mis on traditsioonilise keskmise toodangu kahjust 30 % suurem.

(9)

Viimasel kolmel aastal oli maakonna keskmine toodang 144 692 tonni (86 059 tonni virsikuid ja 58 633 tonni nektariine).

(10)

Teatises esitatud teabest selgub, et riigiabide andmist põhjendati järgmiselt:

nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (3) on sätestatud kõrvaldamishüvitis kuni 10 % tootjaorganisatsiooni poolt turustatud kogusest, võimalusega suurendada seda kuni 3 %, kui nimetatud 10 % on kolmeaastase ajavahemiku keskmine;

maakonna tootjaorganisatsioonid olid juba kasutanud kolmeprotsendilist lubatud piiridesse jäävat varu.

III.   MENETLUSE ALGATAMINE VASTAVALT EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKELE 2

(11)

Komisjon algatas EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse kuna kahtles abikava kokkusobivuses ühisturuga.

(12)

Esimene punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga on asjaolu, et teabest, mille Itaalia ametiasutused kirjavahetuses komisjoniga esitasid selgub, et kriisiolukorra tekkimise põhjuseks ei olnud ilmastikutingimused, vaid kaubanduse ebasoodne areng, teisiti öeldes, näitaja, mis kuulub normaalsete põllumajandustegevusega seotud riskide hulka (näiteks 7. augusti 2003. aasta kirjas kinnitasid Itaalia ametiasutused, et kriisiolukord oli tingitud pigem turust kui tootmise langusest; pealegi arvestati kahju käibe, ja mitte tootmise pealt – vt põhjendus 13).

(13)

Teine punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb asjaolus, et Itaalia ametiasutused, olles nimetanud kahju keskmise traditsioonilise toodangu suhtes, tunnistasid, et kahjud olid arvestatud talumajapidamiste käibele toetudes, samas kui põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suuniste (järgnevalt “suunised”) (4) punktis 11.3, mida võetakse aluseks talupidajatele suunatud abide arvestamisel halbadest ilmastikutingimustest tekitatud kahjude hüvitamiseks, on esitatud kahjude arvestusmeetod, mis käsitleb tootmiskahjusid (faktorit “hind” arvestatakse ainult pärast kahjude määratlemist tootmistasandil).

(14)

Kolmas punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb asjaolus, et toetudes Itaalia ametiasutuste poolt esitatud hinnangutele, selgus, et 2002. aasta virsikute ja nektariinide toodangu keskmine oli suurem kui viimase kolme aasta keskmine, samas kui suuniste punkti 11.3.1 järgi on abi lubatud üksnes juhul, kui ebasoodsates piirkondades ulatub kahjumäär 20 %ni ja teistes piirkondades 30 %ni normaalsest toodangust (nagu märgitud põhjenduses 9, vastas sündmusele eelnenud kolme aasta toodangu maakondlik keskmine 144 692 tonnile – millest 86 059 tonni virsikuid ja 58 633 tonni nektariine; 2002. aastal oli see hinnatud 147 300 tonnile – millest 86 300 tonni virsikuid ja 61 000 tonni nektariine).

(15)

Neljas asjaolu, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb valitud aastates, mida kasutati kantud kahju arvestamises normaalaasta tootmismäära määratlemiseks. Vastavalt suuniste punktile 11.3.2 võetakse normaalaasta tootmise brutomäära arvestamisel aluseks kolme viimase hooaja keskmine brutotoodang, jättes välja aastad, mil halbade ilmastikutingimuste tõttu maksti hüvitisi. Käesolevalt arvestasid Itaalia ametiasutused kantud kahju viitega nendele kolmele aastale, mis eelnesid eelnimetatud halbade ilmastikutingimuste tõttu kahjusaanud aastale, samas kui nende endi tunnistusel, kui osutub õigeks, et virsikute ja nektariinide sektoris ei lepitud kokku üheski kohases hüvitises, said neid kahte liiki puuvilja tootvad tootmisettevõtted kolme kõnealuse aasta jooksul allahindlust laenude intresside osas, mis kiideti heaks hüvitamaks halbadest ilmastikutingimustest tekitatud kahjusid, mis moodustasid vähemalt 35 % müügikõlblikust brutotoodangust. Selle teabe alusel oli raske uskuda, et virsikute ja nekatariinide saak oleks jäänud mõjutamata kõiki talumajapidamisi tabanud halbadest ilmastikutingimustest, ja et talupidaja, kelle majapidamist need tabasid, oleks sellest tulenevalt saanud abi kõikidele oma kultuuridele, välja arvatud virsikud ja nektariinid.

(16)

Viies punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb abide arvutamismeetodi vastavuses. Selleks, et arvestada üle kantavat abisummat (0,092 eurot kilogrammi kohta), kasutasid Itaalia ametiasutused ainult värskete ja pakitud toodete turuhinna 2002. aasta septembri keskmisi (0,5 eurot kilogrammi nektariinide kohta ja 0,45 eurot kilogrammi virsikute kohta), ja mitte sündmusele eelnenud kolme aasta keskmisi hindu, välja arvatud aastad, mil halbade ilmastikutingimuste tõttu maksti välja hüvitist vastavalt suuniste punktile 11.3.2. Samade ametiasutuste hinnangul võimaldas selline meetod vältida kahju kannatanud talupidajate ülekompenseerimist eeldusel, et kahju oli tingitud toodete ebasoodsast müügist ning ühe kilogrammi toote hinda võis arvestada umbes 50 % turuhinnast. Sellise teabe ees ei jäänud komisjon üle muud kui nentida, et suunise punkti 11.3.2 sätetest ei olnud kinni peetud ja järeldada, et abi näis olevat antud korvamaks kahjusid, mis polnud tingitud mitte tootmiskahjudest, vaid turu ebasoodsast arengust tulenevatest kahjudest.

(17)

Samas punktis avaldas komisjon kahtlust abi arvestamisbaasi sobivuse osas, kuna Itaalia ametiasutused polnud edastanud ühtegi täpsustust ei talupidajate poolt halbade ilmastikutingimuste tõttu sooritamata jäänud kulude mahaarvamise ega võimalike, kindlustuspoliisi raames saadud summade ega võimalikke otsetoetuste osas, samas kui nimetatud mahaarvamised on ette nähtud suuniste punktides 11.3.2 ja 11.3.6.

(18)

Kuues punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb kinni pidamises suuniste punktist 11.3.8, millega sätestatakse, et juhul kui abi on antud tootjaorganisatsioonile, ei tohi selle summa ületada kahju kannatanud talupidaja tegelikku kahju. Tegeliku kahju põhimõte võeti vaatluse alla arvestades eelnevalt tekkinud kahtlusi (kahjud käibes ja mitte tootmises; kahjude mitte eriti usaldatav arvestusmeetod). Kuna Itaalia ametiasutused teatasid lisaks sellele, et tootjaorganisatsioon kannab pärast omapoolsete kulude mahaarvestamist abi talupidajatele täies ulatuses üle, ei suutnud komisjon täiendava teabe puudumisel määratleda, kas asjaomaste kulude puhul, mille iseloom oli jäetud täpsustamata, polnud tegemist liialdustega, ja kas huvitad toojaorganisatsioonidele üle kantud abi loovutati põllumeestele proportsionaalselt nende poolt kantud kahjule.

(19)

Seitsmes punkt, mis pani komisjoni kahtlema abikava kokkusobivuses ühisturuga, seisneb oletuses, et puu- ja köögiviljaturu ühist korraldust puudutava määrusega (EÜ) nr 2200/96 sätestatud norme on rikutud. Kuna nimetatud määrusega ette nähtud kõrvaldamise võimalused oli Piemonte maakonna tootjaorganisatsioonide poolt juba ära tarvitatud (vt põhjendus 10), siis olnuks kõrvaldamisprotsessiks riigiabide võimaldamine, mis hõlmas endas sätestatud võimaluste ületamist, vastuolus puu- ja köögiviljaturu ühist korraldust reguleerivate normidega ning ühisturu korrapärane toimimine olnuks häiritud. Vastavalt suuniste punktile 3.2 ei saa komisjon ühelgi juhul heaks kiita abi, mis ei sobi kokku ühisturu korraldamist reguleerivate sätetega või häirivad viimase häireteta tööd.

(20)

Lõpetuseks ei suutnud komisjon ebapiisava teabe tõttu kindlaks teha asjaolu, kas abi oli antud, ja kas see võis langeda kokku või mitte muude samadel eesmärkidel antud toetustega.

IV.   ITAALIA TÄHELEPANEKUD

(21)

16. jaanuari kirjas, registreeritud 19. jaanuaril 2004, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles viimased andsid teada oma tähelepanekutest seoses menetluse algatamisega kõnealuse abi vastu vastavalt EÜ asutamislepingu endise artikli 88 lõikele 2.

(22)

Talupidajate kandmata jäänud kulude mahaarvestamise (vt põhjendus 17) osas rõhutasid Itaalia ametiasutused, et kuna tegemist polnud ebaõnnestunud tootmisega, siis viidi kõik viljeluse etapid lõpule ja kanti vastavad kulud.

(23)

Vajaduse osas hoiduda kantud kahjude mitmekordsest hüvitamisest (vt põhjendusi 15 ja 16) kinnitasid Itaalia ametiasutused et sõltumatult kasutatud arvestusmeetodi sobimatusest sooviti näitajaid pakkuda arvudes, mis muutsid peaaegu võimatuks igasuguse mitmekordse hüvitamise vormi, toonitades samas, et kuna abisumma ja kasutatud turuhind ei ole vastavuses ja müügihind vastab umbes poolele eelnimetatud turuhinnast, oli raske arvata, et sektori poolt kantud kahjud oleksid olnud abi andmiseks liiga väikesed.

(24)

Lõpetuseks kinnitasid Itaalia ametiasutused suuniste punkti 11.3.8 sätetest kinni pidamise (vt põhjendus 18) osas, et abi jagati vastavalt tootjaorganisatsiooni liikmete poolt kannatatud kahjule (määratletud lähtuvalt esitatud kogusest) ja jälgiti, et tootjaorganisatsiooni poolt abist kinni peetud osa oleks suunatud ainuüksi nende poolt sooritatud tegelike kulude katteks.

(25)

Euroopa Liidu juures asuva Itaalia alalise esinduse poolt 16. jaanuaril 2004. aastal edastatud kirjas sisaldub ka abist kasu saanud tootjaorganisatsiooni (Asprofrut) vastulause. Viimane kinnitab, et 2002. aasta oli eriliselt raske ja seda peamiselt augustikuu halbade ilmastikutingimuste tõttu maakonnas, lisaks tabas halb ilm samal perioodil Kesk-Euroopat, kus elavad nende tavakliendid. Ta rõhutab, et oli taotlenud ja saanud maakonnalt loa kõrvaldada turult üks toode, mis jäi küll rahest puutumata ja vastas ühenduse turustamisnormidele, kuid oli kõrvaldamistaotluse esitamise kuupäeva ja kõrvaldamisoperatsioonide alguse kuupäeva vahel toimunud halvenemise tõttu langenud tööstusliku toodangu tasemele.

V.   ABILE ANTAV HINNANG

(26)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 pole ühisturuga kokkusobiv riigiabi, või täpsemalt riiklikest vahenditest pärit igasugusel kujul antavad toetused, mis mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubavahetust, seavad eelisseisusesse konkreetseid ettevõtteid ja konkreetseid tooteid, moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi. Kõnealused meetmed vastavad sellele määratlusele, puudutades konkreetseid tooteid ja suutes mõjutada kaubavahetust Itaalia positsiooni tõttu kõnealuses tootmises (Itaalia oli ühenduses 2002. aastal virsikute tootmisel teisel ja nektariini tootmisel esimesel kohal).

(27)

Artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud juhtumitel võidakse siiski vaadelda teatud meetmeid erandina ja ühisturuga kokkusobivatena.

(28)

Erijuhtumitena tõid Itaalia ametiasutused välja selle, et asjaomastele toodetele põhjustatud kahju oli tingitud rasketest ilmastikutingimustest.

(29)

Nagu märgitud põhjenduses 12 veendus komisjon Itaalia ametiasutustega toimunud kirjavahetuse kestel selles, et kriisiolukorra tekkimise põhjuseks ei olnud ilmastikunähtus, vaid turu ebasoodne areng – teiste sõnadega näitaja, mis kuulub tavaliste, põllumajandustegevusega seotud riskide hulka.

(30)

Itaalia ametiasutuste poolt läkitatud tähelepanekud pärast menetluse algatamist vastavalt EÜ asutamislepingu endise artikli 88 lõikele 2 ei sisaldanud ühtegi üksikasja, mis oleks võimaldanud pidada nimetatud asjaolu vähem tõenäoliseks. Vastupidi, toetudes Itaalia ametiasutuste teabele, mille kohaselt, eeldusel, et kriis ei olnud tingitud ebaõnnestunud tootmisest, olid kõik viljelusetapid lõpule viidud, ja toetudes eriti organisatsiooni Asprofrut selgitustele, kes kinnitab, et küsis ja sai maakonnalt loa kõrvaldada turult üks toode, mis jäi küll rahest puutumata ja vastas ühenduse turustamisnormidele, kuid oli kõrvaldamistaotluse esitamise kuupäeva ja kõrvaldamisoperatsioonide alguse kuupäeva vahel toimunud halvenemise tõttu langenud tööstusliku toodangu tasemele (vt põhjendused 22 ja 25), ei saa komisjon teisiti kui kahelda endiselt abiga kaasnenud kõrvaldamisoperatsiooni ja halbadest ilmastikutingimustest tingitud tootmiskahju seose vahel. Pigem näivad meetmed seotud olevat turu ebasoodsa arenguga, teiste sõnadega sündmusega, mis kuulub tavaliste põllumajandustegevusega seotud riskide hulka.

(31)

Mis puutub põhjendustes 13, 14 ja 15 väljendatud kahtlustesse, mis käsitlevad kahjude arvutamismeetodi sobivust, siis isegi kui komisjon järgiks Itaalia ametiasutuste poolt kasutatud looduskatastroofidest tingitud kahjude hüvitamise kava, arvestamata põhjenduses 30 esitatud hinnanguid, pole ta kindel, et leiab nimetatud ametiasutuste tähelepanekutes teavet, mis võimaldaks õigustada kahjumäärade arvestamisel pigem käibel kui toodangul põhinevat meetodit ja viidatud aastate valikut.

(32)

Mis puudutab arvestamismeetodi valikut, siis tuleb rõhutada, et kui suuniste punkt 11.3.2 näeb ette võimalust kasutada soovitatud arvestusmeetodist erinevat meetodit, peab muu meetod võimaldama toodangukahju määratlemise (vt põhimõte (5) vastavalt millele “komisjon tunnistab vastuvõetavaks … normaaltoodangu arvestamise alternatiivmeetodid, mis hõlmavad maakondlikke viiteväärtuseid, tingimusel et peetaks silmas asjaolu, et tegemist on tüüpväärtustega ega põhine liialdatult kõrgel tagastatud toodete hulgal”). Seega ei leia viited käibele suuniste punkti 11.3.2 sätete kohaselt õigustust.

(33)

Lisaks paneb komisjon tähele, et 16. jaanuari 2004. aasta kirjas ei toonud Itaalia ametiasutused ära ühtegi õigustust kantud kahju arvestamisel kasutatud viiteaastate valikule, samuti ei selgitatud, kuidas oli tootmises võimalik 20 %line ja 30 %line vähenemine, samas kui tootmise hinnangud maakonnas näitasid aastaks 2002 toodangut, mis oli kahjumi arvestamises kasutatud kolme aasta toodangust suurem.

(34)

Selle teabe puudumise tõttu ei tea komisjon siiani, miks kasutasid Itaalia ametiasutused toetuspunktina aastaid, mille vältel, nende endi kinnitusel, said teatud virsikute ja nektariinide tootmisettevõtted halbade ilmastikutingimuste tõttu hüvitisteks antud laenude intresside vähendamise, ja mis moodustasid müügikõlblikust brutotoodangust vähemalt 35 % (nagu märgitud põhjenduses 15, on raske ette kujutada, et virsikute ja nektariinide saak jäi ettevõtete liitu tabanud halbadest ilmastikutingimustest puutumata, ja kuidas, sellest tulenevalt, talupidaja, kelle majapidamist see täielikult tabas, sai abi kõikidele oma viljelustele, välja arvatud virsikud ja nektariinid). Ka ei tea komisjon, kuidas võisid Itaalia ametiasutused õigustada 20 %list või 30 %list kahju ilmastikutingimustega, samas kui 2002. aasta tootmishinnangud olid toetuspunktina kasutatud kolme aasta arvudest soodsamad, organisatsiooni Asprofrut tähelepanekutest selgub, et kõrvaldatud tooted polnud rahest kahjustatud, vaid olid madaldatud tööstustoodangu tasemele toote halvenemise tõttu, mis leidis aset kõrvaldamise taotluse esitamise kuupäeva ja kõrvaldamisoperatsioonide alguse kuupäeva vahel (vt põhjendus 31).

(35)

Sellises olukorras, isegi kui komisjon oleks heaks tunnistanud Itaalia ametiasutuste poolt järgitud kava looduskatastroofidest tingitud kahjude hüvitamise kohta, oleks ta endiselt kahelnud abi saamiseks õiguse andud kahjumäära arvestusmeetodi sobivuses, selle kahjumäära ületamises ja virsikute ja nektariinide tootjate abile vastavuses suunitluste punkti 11.3 normide kohaselt. Käibe kasutamine (teisiti öeldes, parameeter, mida kasutatakse vahetult pärast klimaatilist sündmust) kinnitab põhjenduses 30 märgitut, et abiga kaasnenud kõrvaldamismeetmed näivad olevat seotud turu ebasoodsa arenguga, täpsemalt sündmusega, mis kuulub põllumajandustegevusega kaasas käivate normaalsete riskide hulka.

(36)

Mis puutub põhjenduses 16 tõstatatud kahtlusi abide arvutamismeetodi sobilikkuse kohta, siis 16. jaanuari 2004. aasta kirjas tunnistasid Itaalia ametiasutused ise abi arvestamismeetodi ebasobivaks rõhutades seejärel, et edastatud numbrid võimaldavad komisjonil nentida, et kannatatud kahju mitmekordset kompenseerimist ei toimu. Ka sellisel juhul, kui komisjon oleks hinnanud kohaseks Itaalia ametiasutuste poolt järgitud kava looduskatastroofist tingitud kahjude hüvitamise kohta, ei saa ta ebasobivaks tunnistatud arvutusmeetodi puhul teisiti kui kahelda antud abi kokkusobivuses ühisturuga.

(37)

Tegelikult seisneb põhiprobleem ikkagi asjaolus, nii nagu kinnitasid Itaalia ametiasutused, et huvitatud ettevõtete poolt kantud kahju oli põhjustatud toote ebaõnnestunud müügist (vt põhjendus16) ja mitte selle ebaõnnestunud tootmisest (vt põhjendus 30). Seega ei usu komisjon, et ettenähtud abi vajati muudel eesmärkidel kui turu ebasoodsast olukorrast tingitud ebaõnnestunud läbimüügi hüvitamiseks, mis kuulub põllumajandustegevuse tavaliste riskide hulka.

(38)

Põhjendustes 17 ja 18 väljendatud kahtluste (käsitlevad abi arvestamise baasi sobivust, kuna Itaalia ametiasutused ei esitanud ühtegi täpsustust ei põllumeeste poolt halbade ilmastikutingimuste tõttu sooritamata jäänud kulude mahaarvestamise ega võimalike kindlustuspoliisi raames välja makstud summade ja saadud toetuste kohta) osas võtab komisjon teadmiseks asjaolu, et 16. jaanuari 2004. aasta kirjas piirdusid Itaalia ametiasutused täpsustusega, et heakskiitmist ootavast abist ei tule maha arvestada talupidajate poolt sooritamata jäänud kulusid, sest tegemist ei olnud ebaõnnestunud toodangu probleemiga, kõik viljelusfaasid viidi lõpule ja kanti kõik vastavad kulud.

(39)

Sellise vastuse puhul nendib komisjon, et kuigi talupidajate poolt sooritamata jäänud kulude võimaliku mahaarvestamise teemat käsitleti, ei esitanud Itaalia ametiasutused siiski ühtegi täpsustust võimalike saadud otsetoetuste ja mõne muu, kindlustuspoliisi raames välja makstud summade mahaarvestamise kohta. Kui komisjon oleks hinnanud sobivaks Itaalia ametiasutuste juba mitmeid kordi nimetatud seisukohta, siis ainuüksi selliste täpsustuste puudumisest piisab, et kinnitada tema kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga, kuna ta ei saa olla kindel suuniste punkti 11.3 kõikidest tingimustest kinni pidamises.

(40)

Põhjenduses 18 tõstatatud suuniste punktiga 11.3.8 seotud kahtluste osas võtab komisjon teadmiseks Itaalia ametiasutuste esitatud täpsustused, mille kohaselt jaotati abi vastavalt tootjaorganisatsiooni liikmete poolt kantud kahjule (määratletud üle antud koguse baasil) ning kus nimetatud ametiasutused jälgivad, et tootjaorganisatsiooni poolt kinni peetud abi osa kataks üksnes reaalsed, viimaste poolt sooritatud kulud. Isegi kui komisjon oleks hinnanud sobivaks eespool nimetatud Itaalia ametiasutuste poolt järgitud kava, ei saaks komisjon sellises olukorras teisiti, kui kahelda endiselt suuniste punkti 11.3.8 sätetest kinni pidamises, kuna üle antud kogus pole kantud kahju arvestamises objektiivne faktor (kõrvaldamisoperatsioonid käsitlesid rahest puutumata jäänud, kuid kõrvaldamise taotluse esitamise kuupäeva (vt põhjendus 30) ja vastava kõrvaldamisoperatsiooni alguse vahel aset leidnud halvenemise tõttu tööstustoodangu tasemele langenud puuvilja), ning mitmeid kordi küsitud teabe puudumisel tootmisorganisatsiooni Asprofrut poolt sooritatud kulude iseloomu kohta, ei saanud komisjon olla kindel, kas nimetatud kulud poleks olnud ülehinnatud, mis oleks toonud endaga kaasa nimetatud organisatsiooni heaks võimaldatud tegevusabi.

(41)

Põhjenduses 19 väljendatud kahtlustes osas, mis said alguse oletusest, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 2200/96 sätestatud puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse norme on rikutud, saab komisjon ainult nentida, et Itaalia ametiasutused ei esitanud ühtegi tõendust, mis oleks võimaldanud seda oletust ümber lükata. Arvestades asjaolusid, milles kõrvaldamine ette võeti, täpsemalt hetke, mil Piemonte tootjaorganisatsioonid olid juba ära kasutanud eespool nimetatud määrusega ette nähtud (vt punkt 10) kõrvaldamise võimalused, ei saa komisjon teisiti kui järeldada, et riigiabi andmine kõrvaldamistele, mis toob endaga kaasa sätestatud võimaluste ületamise, on vastuolus puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse normidega ning ühisturu reguleeritud töö saaks sellest häiritud.

(42)

Lõpetuseks, mis puutub abi välja maksmisse ja selle võimalikku kuhjumisse, siis paneb komisjon tähele, et 16. jaanuari 2004. aasta kirjas täpsustasid Itaalia ametiasutused, et abi ei olnud üle kantud, ka kinnitas tootjaorganisatsioon Asprofrut, et nad polnud ühtegi rahasummat saanud. Samas ei antud vastust sellele, mis puudutab võimalust kombineerida abi teiste, samadel eesmärkidel eraldatud toetustega. Nüüd võib võimalik abide kuhjumine kaasa tuua nimetatud kahjude ülekompenseerimise, mis on vastuolus suuniste punkti 11.3 sätetega.

VI.   LÕPPJÄRELDUS

(43)

Eespool nimetatud tähelepanekud näitavad, et tootjaorganisatsiooni Asprofrut heaks ette nähtud virsikute ja nektariinide turult kõrvaldamise abi, ei saa vaadelda toetusena ilmastikutingimustest põhjustatud kahjude kompenseerimiseks, vaid tegemist on konkreetsete tootjate kasuks eraldatud hüvitusvahendiga, mis on seotud turu ebasoodsast arengust põhjustatud ebaõnnestunud läbimüügiga, kuuludes põllumajandustegevuse normaalsete riskide hulka. Katta abi näol põllumajandustegevusega seotud normaalset riski on sama, mis kiita heaks ühisturuga kokkusobimatu abi eraldamine abisaajale või abisaajatele.

(44)

Isegi kui heaks kiita Itaalia ametiasutuste poolt järgitud kava ilmastikutingimustest põhjustatud kahjude hüvitamise kohta, on samade ametiasutuste poolt antud selgitustes liiga palju varjukohti selleks, et komisjon võiks kinnitada, et abi on võimaldatud vastavalt suuniste punkti 11.3 sätetele. Sellest seisukohast vaadates ei saa abi käsitleda ei Itaalia ametiasutuste poolt esitatud EÜ asutamislepingu endise artikli 87 lõike 2 punktiga b ette nähtud erandina ega artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud erandina, kuna see ei aita kaasa sektori arengule. Seega oleks see olnud kokkusobimatu ühisturuga.

(45)

Jääb alles oletus määruse (EÜ) nr 2200/96 sätete rikkumise kohta. Kuna kõrvaldamine teostati ajal, mil Piemonte tootjaorganisatsioonid olid kõrvaldamisvõimalused ära tarvitanud, siis võib abi võimaldamine sellise tegevuse rahastamiseks, mis ületab puu- ja juurviljade Euroopa tasandil turgude reguleerimise määrusega sätestatud piiranguid, häirida viimaste reguleeritud toimimist. Vastavalt suuniste punktile 3.2 ei saa komisjon mingil juhul heaks kiita turu ühist korraldust reguleerivate sätetega vastuolus olevat või viimase laitmatut tööd takistavat abi. Seega käsitletakse abi kokkusobimatuks ühisturuga.

(46)

Kuna abi ei ole välja maksud, pole vajalik, et komisjon esitaks abi tagasinõudmise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

108 752 euro suurune riigiabi, mida Itaalia näeb ette lahenduse leidmiseks Piemonte maakonna virsikukasvatuskriisile on kokkusobimatu ühisturuga.

Seega ei tohi kõnealust abi ellu rakendada.

Artikkel 2

Itaalia teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest käesoleva otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 16. märts 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT C 266, 5.11.2003, lk 3.

(2)  Vastavalt Itaalia ametiasutuste edastatud teabele taotlesid sekkumist kaks tootjaorganisatsiooni: Asprofrut ja Lagnasco Group. Viimane neist loobus hiljem alustatud tegevuse jätkamisest.

(3)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

(4)  Pärast paranduste sisse viimist avaldati täielikult EÜTs C 232, 12.8.2000, lk 17.

(5)  Suuniste punkt 11.3.2. Vt joonealust märkust 4.


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/26


KOMISJONI OTSUS,

22. september 2004,

riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis Compagnie Marseille Réparation’le (CMR) (Riigiabi C 34/2003 (ex N 728/2002))

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3350 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/314/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt nimetatud artiklitele (1) kutsunud huvitatud isikuid üles märkusi esitama,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Prantsusmaa teatas 18. novembri 2002. aasta kuupäeva kandva ja samal päeval registreeritud kirjaga (edaspidi “teade”) komisjonile oma kavatsusest aidata rahaliselt laevaremonditehast Compagnie Marseille Réparation (CMR). Toimik registreeriti numbri N 728/02 all.

(2)

13. detsembri 2002. aasta kirjaga taotles komisjon Prantsusmaalt lisateavet. See vastas talle 6. märtsi 2003. aasta kirjaga, registreeritud 7. märtsil 2003.

(3)

13. mai 2003. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada teatatud meetmete osas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Toimik registreeriti numbri K 34/03 all.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas.  (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse meetme suhtes.

(5)

Prantsusmaa edastas märkused 31. juuli 2003. aasta kirjaga, registreeritud 4. augustil 2003. aastal. Ükski kolmas huvitatud isik ei andnud endast märku.

(6)

Prantsusmaa andis lisateavet 2. oktoobri 2003. aasta kirjaga, registreeritud 3. oktoobril 2003. aastal ja 10. oktoobri 2003. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval. Komisjon saatis Prantsusmaale veel täiendavaid küsimusi 21. novembri 2003. aasta kirjaga, millele Prantsusmaa vastas 29. detsembri 2003. aasta kirjaga, registreeritud 8. jaanuaril 2004. aastal ja 29. jaanuaril 2004. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval. Komisjon esitas veel küsimusi 10. mai 2004. aasta kirjaga, millele Prantsusmaa vastas 29. juuni 2004. aasta kirjaga, registreeritud samal päeval.

II.   ÜKSIKASJALINE KIRJELDUS

A.   Abisaaja

(7)

Rahalise abi saaja on CMR, Marseille’s asuv laevaremondiettevõte. CMR asutati 20. juunil 2002. aastal pankrotistunud laevatehase, Compagnie Marseillaise de Réparations’ (CMdR) varade ülevõtmiseks.

(8)

Enne seada tagasid laevaremondi Marseille’ sadamas kolm ettevõtet, Marine Technologie, Travofer ja CMdR. 1996. aastal töötas nendes tehastes ligi 430 inimest (310 CMdR’is, 70 Marine Technologie’s ja 50 Travofer’is). 1996. aastal ilmnesid CMdR’il raskused ning ettevõte oli sunnitud esitama pankrotiavalduse. Kui pankrotimenetlus oli algatatud, teostati sotsiaalplaan, aitamaks CMdR’il kanda personali enneaegsele pensionile mineku ja ümberõppepuhkusega seonduvaid kulusid enne seda, kui talle tehti ülevõtmisettepanek. Prantsusmaa sõnul rahastasid seda plaani riigiorganid.

(9)

1997. aastal võttis CMdR üle Itaalia äriühing Marinvest, mis müüs selle seejärel 2000. aasta juulis edasi briti grupile Cammell Laird. Samal ajal võttis Cammell Laird üle ka kaks teist Marseille’ laevaremonditehast, Marine Technologie ja Travofer’i. Cammell Laird nägi ette kolme äriühingu ümberkorraldamise üheks ainsaks CMdR’ist moodustatud ettevõtteks ning korraldada laevaremonditegevuse ümber laevade ümberehituse tegevuseks.

(10)

2000. aasta juulist 2002. aasta juulini oli CMdR’i personal märkimisväärselt vähenenud “asbesti tõttu töölt lahkumiste”, see tähendab asbestiga kokku puutunud töötajate pensionile saatmise tulemusel. Arvestades ettenähtud ümberkorraldamist, ei palgatud nende töötajate asemele uusi. CMdR’i tegevus vähenes selle tagajärjel, kuid ettevõte siiski jätkas oma laevaremonditegevust kuni pankrotiavalduse esitamiseni.

(11)

Cammell Laird’i pankroti tagajärjel 2001. aastal ilmnesid CMdR’il raskused. 31. juulil 2001. aastal algatas Marseille’ kaubanduskohus CMdR’i vastu kohtumenetluse.

(12)

20. juunil 2002. aastal loodud äriühing CMR esitas CMdR’i ülevõtmise pakkumise Marseille’ kaubanduskohtule, mis võttis ettevõtte üleminekukava vastu 20. juunil 2002. aastal.

(13)

Nii ostis CMdR’i pankrotimenetluse raames CMR viimase varad ära hinnaga 1 001 eurot (see tähendab üks sümboolne euro varade eest ja 1 000 eurot aktsiate eest). CMR’i bilansis esitatud andmed näitavad, et ta alustas oma tegevust 2002. aastal ilma võlgadeta.

(14)

Prantsusmaa oli esialgselt märkinud, et CMR oli üle võtnud ka pooleliolevad tööd.

(15)

Lisaks oli vastavalt Prantsuse äritegevuse lõpetamise alasele sotsiaalseadustikule (tööseadustiku artikli L 122-12 teine lõige) CMR kohustatud üle võtma kõik töölepingud, säilitades samad tingimused töötajate kvalifikatsiooni, tasustamise ja tööstaaži osas. Samuti pidi CMR üle võtma, ühelt poolt, kohustused enne ülevõtmist palgatud tööliste palkade suhtes summas 500 000 eurot, mis olid seotud “töölt lahkumisega asbestiga kokkupuutumise tõttu” ning, teiselt poolt, maksmisele kuuluvad palgad (palgalised puhkused) summas 620 000 eurot, kusjuures need kaks arvu vastavad Prantsusmaa poolt esialgselt konstateeritud arvudele.

(16)

Prantsusmaa teatas komisjonile, et 2003. aasta märtsis oli CMR’i palgal 100 töötajat tootmistegevuses keskmiselt 184 töötaja vastu viie eelneva aasta jooksul.

(17)

CMR kuulub viiele aktsionärile, kellest üks tegutseb peadirektori ülesannetes.

B.   Äriplaan

(18)

Prantsusmaa sõnul tuleb laevaremonditegevuse tasuvuse taastamiseks Marseille’s seada sisse rida CMR’i siseseid meetmeid. Selleks töötati välja viieaastane äriplaan.

(19)

CMR olevat pärinud CMdR’ilt teatud arvu maksekohustusi (“töölt lahkumised asbestiga kokkupuutumise tõttu”, palgad (palgalised puhkused)) ja raskusi, näiteks laevaremondisektori klientuuri kaotamine Marseille’ sadamas. See kaotus tulenevat Cammell Laird’i poliitikast, mis keskendus laevade ümberehitamisele laevaremondi arvelt. Seetõttu kinnitab Prantsusmaa, et CMR tuleb ümber korraldada. Prantsusmaa möönab, et ainult ühe laevaremondiettevõtte (nimelt CMR) olemasolu Marseille’s vastab laevaremondituru vajadustele ja võimalustele.

(20)

Äriplaan, mida Prantsusmaa nimetab ümberkorralduskavaks, näeb ette rida meetmeid vastuseks CMR’il esinevatele probleemidele. Kõigepealt muudetakse ümber Cammell Laird’i varasem strateegia, mis seisnes laevaremonditegevuse ümberkorraldamises laevade ümberehituse tegevuseks, ning CMR jätkab oma traditsioonilist laevaremonditegevust. Lisaks võtab ta järgmised meetmed, nagu kirjeldas Prantsusmaa: struktuuriliste kulude vähendamine, ettevalmistustööd arvuti abil, juhtimisülesannete ja -raamistiku tugevdamine, allhangete range juhtimine, harutööstusvõimsuste arendamine. Lõpuks teeb ta teatavad investeeringud ja pöörab erilist tähelepanu personali koolitamisele ja eriväljaõppele.

(21)

Kui äriühingu turupositsioon on taastatud, võib ta ka püüda meelitada komplekssemate laevade omanikke (näiteks kruiisilaevad, liinilaevad ja gaasitankerid), mis ei asu Marseille’s ja mille jaoks hinnad ei ole ainsaks arvestatavaks kriteeriumiks tellimuse esitamisel.

(22)

Prantsusmaa esitas kaks CMR’i äriplaani versiooni. Teade põhines kõrget käitluse oletust sisaldaval, 2006. aastal 30 miljoni euro suuruse käibega äriplaanil, samas kui teine, ettevaatlikum plaan (edaspidi “pessimistlik prognoos”), töötati välja Marseille’ kaubanduskohtu taotlusel (käive piirdub 20 miljoni euroga aastas, alates kolmandast aastast ja kuni äriplaani lõpuni). Äriühingu käitluse hinnangut muudeti seejärel ja tabelis 1 on märgitud see uus hinnang.

Tabel 1

CMR’i käitluse ettenähtud areng (pessimistlik prognoos) (4)

(eurodes)

Käitlus

2002

(6 kuud)

2003

2004

2005

2006

Käive

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Tegevuskulud

 

 

 

 

 

Kaupade ostmine

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Ostud alltöövõtjatelt

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Muud ostud ja väliskulud

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Palgad

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Palgalised puhkused

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

“Töölt lahkumine asbestiga kokkupuutumise tõttu”

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Personalikulud kokku

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Välisabi

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Tööjõu ja abi kulud kokku

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Maksud

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Tegevuskulud kokku

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Tegevustulem

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Toetused (5)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

Puhastulu

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

[…] (3)

(23)

Prantsusmaa sõnul põhineb äriplaan käibel, mida saavutasid laevaremondiettevõtted Marseille’s enne, kui Cammell Laird’i grupil esinesid raskused 2000. aastal, ning ka CMR’i võimel saavutada sarnaseid tulemusi kahe järgneva aasta jooksul. Prantsusmaa rõhutab ka, et projektis võetakse arvesse klientuuri taseme madalseisu ülevõtmise hetkel, ning et pessimistliku prognoosi korral omaksvõetud lähenemine on veelgi ettevaatlikum.

(24)

Pessimistlikul prognoosil põhineva äriplaani teostamise kulusid, st Prantsusmaa sõnul ümberkorraldamiskulusid täpsustatakse tabeli 2 osas 1.

(25)

Prantsusmaa peab lisaks ümberkorraldamiskuludeks “töölt lahkumistega asbestiga kokkupuutumise tõttu” seonduvaid kulusid ja tasuda olevaid palku (palgalisi puhkusi), kusjuures neid kulusid kandis tervikuna äriühing enne ülevõtmist. Need kulud on esitatud tabeli 2 osas 2 ning osutatud arvudes on arvesse võetud muudetud arve, mis Prantsusmaa edastas 29. jaanuaril 2004. aasta kirjas.

Tabel 2

CMRi ümberkorraldamise kulud

(eurodes)

Artikkel

Summa

Osa 1

Investeeringud ümberkorraldamisesse ja hooldusesse (2002–2006):

esialgsed

[…] (*)

iga-aastased (4 x 100 000 eurot)

[…] (*)

Varud

[…] (*)

Koolitusvajadused: 200 tundi/inimene (6)

[…] (*)

Vahesumma 1

[…] (*)

Osa 2

Kulud seoses “töölt lahkumisega asbestiga kokkupuutumise tõttu” enne ülevõtmist

[…] (*)

Enne ülevõtmist tasumisele kuuluvad palgalised puhkused

[…] (*)

Vahesumma 2

[…] (*)

 

KOKKU (vahesumma 1 + vahesumma 2)

3 649 494

(26)

CMR’i käikulaskmiseks vajalikuks peetavad kulud tervikuna ulatuvad seega 3 649 494 euroni.

C.   Rahalised meetmed

(27)

Prantsusmaa sõnul rahastatakse 3 649 494 eurot, mida CMR vajab, riiklikest ja eraallikatest antavatest laenudest ning toetustest vastavalt tabelile 3. Prantsusmaa võttis vastu eelotsuse CMR’ile riigiabi andmise kohta 3. mail 2002. aastal, see tähendab enne CMR’i loomist ja enne seda, kui ta võttis CMdR’i varad üle. Õiguslikult siduv otsus abi andmise kohta võeti vastu 26. juunil 2002. aastal.

Tabel 3

CMR’i ümberkorraldamisega seonduvad rahalised meetmed

(eurodes)

Allikas

Summa

Osa 1 – Riiklikud toetused

Prantsuse valitsus

1 600 000

Provence-Alpes-Côte d’Azur’i maavolikogu

630 000

Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu

630 000

Marseille’ linn

630 000

Vahesumma 1

3 490 000

Osa 2 – Erasektori toetus

Aktsionäride kapitalitoetused

610 000

Pangalaenud

1 830 000

Vahesumma 2

2 440 000

 

KOKKU (vahesumma 1 + vahesumma 2)

5 930 000

(28)

Prantsuse valitsus annab CMR’ile 1 600 000 euro suuruse summa intressivaba laenu kujul. Prantsusmaa määras laenule 404 640 euro suuruse abi netoosatähtsuse, mis põhineb 2002. aastal komisjoni aluseks oleval intressimääral, see tähendab 5,06 %. Prantsusmaa märgib, et selle laenu väljamakse tingimused vastavad tabelis 4 esitatud andmetele. 2003. aasta septembris maksti CMR’ile 800 000 euro suurune summa.

Tabel 4

CMR’ile laenu maksmise ja laenu tagasimaksmise tingimused

(eurodes)

Summa

Väljamaksmise aasta

Tagasimaksmise aasta

533 333

n

n+6

266 667

n

n+7

400 000

n+1

n+7

400 000

n+2

n+7

(29)

Provence-Alpes-Côte d’Azur’i maavolikogu, Bouches-du-Rhône’i departemangu volikogu ja Marseille’ linn maksavad igaüks CMR’ile 630 000 euro suuruse summa toetuse kujul. Alates 2003. aasta septembrist oli kohalike omavalitsuste toetuse kogusumma (1 890 000) välja makstud ja kasutatud äriühingu kahjumi katteks kuue esimese käitamiskuu jooksul (2002).

(30)

Toetused erasektorist esitati CMR’i aktsionäride kapitalitoetustena (610 000 eurot) ja pangalaenudena (1 830 000 eurot). Pangalaenude puhul ei nõudnud pangad erilisi tagatisi, välja arvatud järgmiste elementide osas. Ühte osa CMR’i varadest rahastatakse liisingu abil, see tähendab, see jääb pankade omandiks kuni laenu tagastamiseni. Teine osa CMR’i varadest panditi, mis eeldab, et CMR võiks selle osa omanduse kaotada pankade kasuks, kui laenu ei tagastata kokkulepitud tingimustel. Laenu andnud pank on Rahvapanga grupi hoiuühistu.

D.   Turualased andmed

(31)

Prantsusmaa sõnul toimusid Prantsuse laevahehitussektoris viimase kahekümne aasta jooksul ümberkorraldused tulenevalt selle turu tugevast halvenemisest. Marseille’s esinesid laevaremondiettevõtetel raskused, sest need ettevõtted ei olnud turu ebasoodsa arenguga arvestanud. Prantsusmaa teatab, et kolme laevaremondiettevõtte (Marine Technologie, Travofer ja CMdR) alleshoidmine Marseille’s kuni 2000. aastani, mil Cammell Laird need üle võttis, oli üle turu võimete. Prantsusmaa sõnul vastab üks laevaremondiettevõte Marseille’s siiski turu vajadustele.

(32)

Mis puudutab CMR’i tööjõudu, siis 2003. aasta märtsis töötas tootmissektoris 100 inimest, võrreldes keskmiselt 184 inimesega viiel eelneval aastal. See tööjõu vähenemine tulenes ka “töölt lahkumistest asbestiga kokkupuutumise tõttu” (30 inimest). Prantsusmaa märgib siiski, et nende inimeste asemele võetakse tööle uued töötajad, kuivõrd CMR’il on vaja töötajaid palgata.

(33)

Prantsusmaa täpsustab, et CMR’i tootmisvõimsus siiski vähenes Marine Technologie’ endise tootmiskoha ja Travofer’i tootmiskoha sulgemise tõttu, mis viidi üle Marseille’i sadamasse ning mida enam ei kasutata laevaremonditöödeks.

E.   Asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise otsus

(34)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses (edaspidi “algatamisotsus”) hindas komisjon, et kõnesolevad meetmed moodustavad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel riigiabi. Neid meetmeid hinnati seejärel vastavalt nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 1540/98 laevaehtitusele antava abi kohta (edaspidi “laevaehituse määrus”) ja ühenduse suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (7) (edaspidi “laevaehituse määrus”) ja ühenduse suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (8) (edaspidi “ümberkorraldamise suunised”).

(35)

Algatamisotsuses avaldas komisjon kahtlust kõnesolevate rahaliste meetmete ümberkorraldamisabina lubamise võimaluse suhtes, arvestades, ühelt poolt, et CMR näis olevat uuesti loodud ettevõte, mis tekkis CMdR’i likvideerimisest, ja arvestades, teiselt poolt, ümberkorraldamise suuniste punkti 7, mille kohaselt uuesti loodud ettevõte ei ole päästmise ja ümberkorraldamise abi kõlblik isegi siis, kui selle esialgne rahaline olukord on kehv.

(36)

Lisaks kahtles komisjon selles, et isegi juhul, kui CMR’i võis pidada ümberkorraldamisabi saamise nõudeid täitvaks, on teised ümberkorraldamisabi lubamiseks nõutavad kriteeriumid täidetud.

(37)

Komisjon märkis eriti, et Prantsusmaa ei kirjeldanud struktuurilisi raskusi, mida ümberkorraldamine pidi parandama, piirdudes teatega, et CMR’i raskused tulenevad peamiselt CMdR’i pankrotist. Seetõttu kahtles komisjon, et CMR’il esinesid tegelikult sellised struktuurilised raskused ja seetõttu kahtles ta ka selles, et CMR’i äriplaan on asjakohane CMR’i elujõulisuse taastamise tagamiseks mõistliku tähtajaga.

(38)

Lisaks kahtles komisjon, et laevaehituse määruse artiklis 5 nõutud võimsuse vähendamised tõepoolest toimusid. Ta märkis, et Prantsusmaa ei andnud täpsemat teavet tööjõu kohta, mis CMR üle võttis, ning paistab, et alltöövõtutegevust tuleb tunduvalt suurendada.

(39)

Komisjon kahtles ka, et abi on ümberkorraldamise kulude ja eelistega proportsionaalne. Komisjon tugines antud juhul viitele, mille kohaselt ümberkorraldamiskulud ulatuvad 3 649 494 euroni ning avaliku ja erasektori toetus kokku ulatub 5 930 000 euroni. Rahastamine on seega suurem ümberkorraldamise vajadustest, nagu need välja toodi.

(40)

Proportsionaalsuse kontekstis tõstatati algatamisotsuses riigi poolt CMR’ile antud laenu abi netoosatähtsuse määratlemise probleem, märkides, et vastavalt komisjoni teatisele intressimäärade kehtestamise ja kaasajastamise meetodi kohta (9) võib aluseks olevat määra erilise riski olukordades (näiteks raskustes oleva ettevõtte puhul) suurendada ja et sellistel juhtudel võib preemia ulatuda 400 põhipunktini ja rohkem. Komisjon kahtles seega, et kogu laenu võib pidada abiks.

(41)

Proportsionaalsuse osas kahtles komisjon siiski, et kõiki kulusid võiks pidada ümberkorraldamiskuludeks, nimetades konkreetselt CMR’i alltöövõtjate palgatöötajate koolitusega seonduvaid kulusid.

III.   PRANTSUSMAA MÄRKUSED

(42)

Vastuses algatamisotsusele ja seejärel antud lisateabes lisas Prantsusmaa järgmised märkused ja andmed.

(43)

Seoses kahtlustega asjaolu suhtes, et CMR on ümberkorraldamisabi kõlblik, märgib Prantsusmaa, et vaatamata asjaolule, et CMR on uus äriühing, on tal alati esinenud raskusi. Mööndes, et tööjõu ja materjali ülevõtmine kujutab võimalikku trumpi uue äriühingu jaoks, kinnitab Prantsusmaa, et need ressursid kujutavad ka olulist maksekohustust. Ta kinnitab selliselt oma esialgset seisukohta, mille kohaselt, kuigi CMR on uus äriühing, assimileeriti ta raskustes olevasse olemasolevasse äriühingusse.

(44)

Prantsusmaa kinnitab ka, et CMR käivitas oma tegevuse ilma võlgadeta. Ettevõtete tervendamismenetluse alase prantsuse seadusandluse järgi võib raskustes olev äriühing enne pankrotiavalduse esitamist püüda oma olukorda stabiliseerida, sõlmides kokkuleppe oma võlausaldajatega kaubanduskohtu poolt nimetatud ajutise halduri abiga. CMdR oli taotlenud ajutise halduri nimetamist. Tema kontrolli all lõpetati kõik pooleliolevad tööd ning tasuti võlausaldajatele. CMdR’i olukorra stabiliseerimise püüdlus siiski ebaõnnestus ning, varade vähendamise ja tellimuste puudumise tõttu pidi ettevõte lõpuks 31. juulil 2001. aastal pankroti välja kuulutama. Seetõttu ei olnudki CMdR’il ülevõtmise hetkel enam võlgu.

(45)

Lisaks täpsustati, et vastupidiselt Prantsusmaa esialgsele kinnitusele oli CMdR kõik pooleliolevad tööd enne pankrotiavalduse esitamist lõpule viinud ning et üks selle pankrotiavalduse põhjusi oligi nimelt asjaolu, et tema tellimuste varu oli tühi (vt motiveeringupunkti 44).

(46)

CMR’i ümberkorralduskava rakendatavusega seonduvate kahtluste osas täpsustas Prantsusmaa selle kava mitmeid elemente. CMR jätkab lõpetatud laevaremonditegevust, mille CMdR hülgas laevade ümberehitamise kasuks. Ta kavatseb osaliselt asendada “asbestiga kokkupuutumise tõttu lahkunud töötajad” noorte kvalifitseeritumate töötajatega ning teeb seniolematuid jõupingutusi töötajate koolitamiseks. Ta kavatseb ka sisse tuua tööaja aastaarvestuse töönädalat 35 tunnile piirava seadusandluse raames, ning harmoneerida töötajate erinevad staatused. Lisaks kaasajastab ta tehase sisseseaded ja töömeetodid, parandab ohutustingimusi ja töötab välja kvaliteedisüsteemi ISO 9001. Esialgselt teatatud meetmete täienduseks võimaldavad need meetmed Prantsusmaa sõnul tagada CMR’i elujõulisuse mõistliku tähtajaga.

(47)

Prantsusmaa kinnitab ka, et kava rakendatavuse tagavad realistlikud Marseille’s asuvate laevaremondiettevõtete tegelikul tegevusel põhinevad äriprognoosid enne nende ettevõtete integreerimist Cammell Laird’i. Lisaks märgib Prantsusmaa, et CMR sõlmis oma töötajatega kokkuleppe, mis tagab sotsiaalse rahu tootmiskohas. Lõpuks juhib ta tähelepanu, et CMR’i tegevustulemused 2002. aastal ja 2003. aasta esimesel poolaastal tõendavad, et äriühing on tõenäoliselt elujõuline alates 2003. aastast, nagu on ette nähtud ümberkorralduskavas.

(48)

Konkurentsimoonutuste vältimise vajaduse koha pealt osutab Prantsusmaa, et laevaremondivõimsuse vähendamise tagab kahe teise laevaremondiettevõtte (Marine Technologie ja Travofer) sulgemine Marseille’s.

(49)

Prantsusmaa kinnitab lisaks, et Vahemere põhjaosa laevaremonditehased pigem täiendavad üksteist ning et need tegelikult ei konkureeri omavahel.

(50)

Prantsusmaa kinnitab ka, et CMR on komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (10)) artikli 2 punkti b tähenduses VKE.

(51)

Lõpuks täpsustab Prantsusmaa, et CMR võttis üle CMdR’i 132 palgatöötajat ning et 58 inimest lahkuvad ettevõttest ajavahemikul 2002–2004 asbestiga kokkupuutumisega seonduvatel põhjustel.

(52)

Kõnesolevate meetmete proportsionaalsuse suhtes täpsustab Prantsusmaa, et avaliku ja erasektori abi summa 5 930 000 eurot katab, ühelt poolt, ümberkorraldamiskulud (3 649 494 eurot) ja, teiselt poolt, osa ettevõtte käibekapitalivajadusest ümberkorraldamise konteksti väliselt.

(53)

Prantsusmaa selgitab, et tema arvates kuuluvad alltöövõtjate koolituskulud ümberkorraldamiskulude hulka. Selleks märgib Prantsusmaa, et arvukalt CMR’i funktsioneerimiseks olulisi tegevusi teostavad ettevõttevälised spetsialiseerunud äriühingud. Kuna neid alltöövõtjatena puudutavad Marseille’ laevaremondisektori probleemid, ei ole nad suutelised rahastama oma palgatöötajate koolitust. Seetõttu võtab CMR kui tellimuse andjana laevaomaniku ees täiel määral vastutav isik rahastamise enda peale.

(54)

Paralleelselt ümberkorraldamisabi taotlusega taotles Prantsusmaa komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete ühisturuga kokkusobivuse uurimist otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel juhul, kui abi ei ole ümberkorraldamise suuniste alusel kokkusobiv. Prantsusmaa osutab, et laevaehitus on Marseille’ sadama heaks funktsioneerimiseks oluline tegevus, see tähendab, et see on vajalik laevade vastuvõtmise, sadamategevuse jaoks hädavajaliku laevade hoolduse ning ka mereohutusega seonduvate teenuste ja turismiteenuste tagamiseks (lõbusõidulaevade remont). Prantsusmaa osutab ka, et laevaremondi säilitamine Marseille’s on ühenduse huvides, sest see on kooskõlas ühise transpordipoliitikaga, mis soodustab meretransporti. Lõpuks rõhutab Prantsusmaa ajaloolisi ja strateegilisi põhjusi, mis õigustavad laevaremondi säilitamist Marseille’ sadamas.

IV.   HINNANG

A.   Riigiabi

(55)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel “on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(56)

Esiteks kujutab Prantsuse riigi poolt CMR’ile 1 600 000 euro summas antud toetus riigi ressurssidest antud rahalist eelist. Riigiressursside kriteerium kehtib pealegi ka liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste poolt antud majanduslike eeliste suhtes. Järelikult on täidetud ka asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise esimene kriteerium toetuste kohta (igaüks summas 630 000 eurot), mille andsid CMR’ile Provence-Alpes Côte d'Azur’i maakond, Bouches-du-Rhône’i departemang ja Marseille’ linn.

(57)

Teiseks, kuna kõnealused toetused olid mõeldud konkreetsele ettevõttele, CMRle, on täidetud valikulisuse kriteerium, mis tingib asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise.

(58)

Kolmandaks annavad kolm piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse toetust ning Prantsuse valitsuse antud intressivaba laen CMR’ile majandusliku eelise, mida erasektor ei oleks talle andnud. Need meetmed on järelikult juba oma olemuselt konkurentsi moonutavad.

(59)

Neljandaks on täidetud kriteerium, mille järgi peab meede kahjustama kaubandust, sest abisaaja teostab liikmesriikidevahelist kaubandust eeldavat majandustegevust. Nii ongi see nimelt CMR’i laevaremonditegevuse puhul. Sellises tundlikus sektoris nagu laevaremont võib oletada vähemalt võimalikku kaubanduse kahjustamist. See oletus kujutabki tegelikult jätkusuutliku poliitika alust, mida teostatakse seoses riigiabi suhtes rakendatavate erieeskirjadega laevaehitussektoris. Neid eeskirju rakendatakse täiel määral laevaehitusele, millele kehtivad samad põhimõtted mis laevaehitusele. Pealegi konkureerib CMR oma geograafilise asukoha tõttu vähemalt potentsiaalselt laevaremonditehastega Itaalias ja Hispaanias.

(60)

Komisjon järeldab sellest, et CMR’ile antud riiklikud toetused, nagu kirjeldatakse tabeli 3 osas 1, kujutavad kõik riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(61)

Komisjon märgib ka, et Prantsusmaa ei täitnud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel tema ülesandeks olevat kohustust mitte teostada kavandatud meetmeid enne menetluse lõppotsust (edasilükkav klausel). Abi peetakse järelikult ebaseaduslikuks.

B.   Erand asutamislepingu artikli 87 alusel

(62)

Kuna CMR tegutseb laevaremondisektoris, kuulub talle tegevuse toetuseks antud abi laevaehitusele antava riigiabi erieeskirjade kohaldamisalasse. Need eeskirjad on alates 2004. aasta 1. jaanuarist esitatud laevaehitusele antava riigiabi raamistikus, (11) mis asendab laevaehituse määrusega kehtestatud eeskirju. Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi (12) hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta hinnatakse ebaseaduslikku abi, see tähendab asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes antud abi siiski abi andmise kuupäeval kehtivate kõikides reguleerimisvahendites kehtestatud põhikriteeriumide järgi. Laevaehituse määrus on järelikult antud juhul kohaldatav. Kas komisjon kohaldab laevaehituse määrust või kohaldab ta selle asendanud (13) laevaehitusele antava riigiabi raamistikku, tuleks ammendatavuse taotlusest täpsustada, et see ei mõjuta mingil määral kokkusobivuse hinnangu järeldusi, kuivõrd päästmis- ja ümberkorraldusabi, piirkondliku abi ja koolitusabi hindamise põhikriteeriumid on samased. (14)

(63)

Prantsusmaa taotles komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete ühisturuga kokkusobivuse uurimist otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c põhjal, tõstes esile, et laevaremont on Marseille' suurusega sadama heaks funktsioneerimiseks oluline tegevus.

(64)

Esiteks märgib komisjon, et kui CMR’i osutatud remonditeenused olid tõepoolest olulised sadama heaks funktsioneerimiseks, tuleks see tegevus põhimõtteliselt tagada sadama omavahenditega, ilma et oleks vaja kasutada riigiabi. Lisaks lubab komisjon osa abist piirkondliku investeerimistoetusena ja võtab seetõttu arvesse esinevaid piirkondlikke probleeme.

(65)

Laevaehituse määrus kujutab pealegi konkreetses sektoris, antud juhul laevaremondisektoris, kohaldatavate eeskirjade spetsiaalset ja ammendavat tervikut, mis on asutamislepinguga lex specialis seoses. Abi lubamine asutamislepingu otsese kohaldamise kaudu oleks vastuolus sektori suhtes kohaldatavate erieeskirjade ja piiravate eeskirjade kehtestamisel taotletud eesmärkidega.

(66)

Komisjon ei saa järelikult kõnesolevat abi hinnata otseselt asutamislepingu alusel.

(67)

Laevaehituse määruse artiklis 2 sätestatakse, et laevaremondile antavat abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see täidab nimetatud määruse sätteid.

1.   Ümberkorraldamisabi

(68)

Prantsusmaa sõnul on kõnesoleva abi eesmärgiks CMR’i tegevuse ümberkorraldamine. Vastavalt laevaehituse määruse artiklile 5 võib laevaremondisektoris tegevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi erandkorras pidada ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et abi on kooskõlas ümberkorraldamise suuniste sätete ning nimetatud artiklis 5 määratletud eritingimustega.

(69)

Komisjon uuris järelikult, kas ümberkorraldamise suunistes ette nähtud kriteeriumeid täideti.

1.1.   Ettevõtte abikõlblikkus

(70)

Ümberkorraldamise suuniste järgi peab asjaomast ettevõtet selleks, et ta oleks ümberkorraldamisabi kõlblik, võima pidada raskustes olevaks ettevõtteks nimetatud suuniste tähenduses. Kuigi selle kohta ei ole ühenduse määratlust, peab komisjon ettevõtet raskustes olevaks, kui see ettevõte ei ole võimeline oma rahaliste vahenditega või vahenditega, mida omanikud/aktsionärid ja võlausaldajad on valmis talle andma, pidurdama kahjumit, mis viivad ta avaliku võimu välise sekkumise puudumisel lühiajaliselt peaaegu kindlasse majanduslikku surma (ümberkorraldamise suuniste punkt 4). Ettevõtte raskused väljenduvad näiteks kahjumi kasvavas tasemes, käibe vähenemises, varude kuhjumises, ületootluses, omafinantseerimise brutomarginaali vähenemises, kasvavas võlastumises, rahaliste kulutuste kasvus ning puhasvara väärtuse nõrgenemises või langemises või koguni kadumises.

(71)

Ümberkorraldamise suuniste punktis 7 sätestatakse siiski, et uuesti loodud ettevõte ei ole ümberkorraldamisabi kõlblik, isegi kui selle esialgne rahaline olukord on kehv. Nii on see nimelt, kui uus ettevõte tuleneb olemasoleva ettevõtte likvideerimisest või ainult selle varade ülevõtmisest.

(72)

Vastloodud ettevõtete väljajätmist ümberkorraldamisabi saamise õigusest põhjendatakse põhimõttega, mille kohaselt peab ettevõtte loomine olema turuolukorrast tingitud otsuse vili. Äriühingut võib seega luua üksnes siis, kui sel on võimalus asjaomasel turul tegutseda, teisisõnu, kui ta on algusest peale kapitaliseeritud ja elujõuline.

(73)

Uus äriühing ei saa ümberkorraldamisabi saada, kuna, kuigi tal võivad täie tõenäosusega esineda stardiraskused, ei saa tal esineda ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi. Need motiveeringupunktis 70 kirjeldatud raskused seonduvad äriühingu tegevuslooga, sest need on pärit ettevõtte funktsioneerimisest. Uus äriühing ei saaks juba olemuselt olla seda tüüpi raskustes.

(74)

Uuel äriühingul võib seevastu esineda stardikahjum, kuna ta peab rahastama investeeringuid ja tegevuskulusid, mida ei saa esialgselt katta tegevustuludega. Neid kulusid seostatakse siiski ettevõtte tegevuse käivitamisega ja mitte selle ümberkorraldamisega. Järelikult ei saa neid rahastada ümberkorraldamisabist, võtmata abilt selle eriotstarvet ja piiratud ulatust.

(75)

See ümberkorraldamise suuniste kohaldamisala piirang kehtib olemasolevate ettevõtete likvideerimisest või ainult nende varade ülevõtmisest tekkivatele uutele ettevõtetele. Sellistel juhtudel ei võta uus äriühing põhimõtteliselt üle oma eelkäijate võlgu, mis tähendab, et tal ei esine ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi.

(76)

Algatamisotsuses kahtles komisjon, et CMR võiks saada ümberkorraldamisabi, kuna see paistis olema uus äriühing.

(77)

Selle kohta märgib komisjon ning Prantsusmaa nõustub, et CMR kujutab CMdR’ist erinevat õigussubjektssust omavat uut juriidilist isikut.

(78)

Lisaks hindab komisjon, et CMR kujutab uut, CMdR’ist erinevat majandusüksust. On tõsi, et CMR jätkab CMdR’iga sama tüüpi majandustegevust (laevaremont). On aga võimatu järeldada, et CMR vastab CMdR’iga samale majandusüksusele. Vastupidi, komisjon hindab, et ülevõtmine tähistas katkestust endise ja uue tegevuse vahel, kuigi CMR võttis üle varad ja kaubandusettevõtte ning töötajad ja teatavad sotsiaalkindlustusseadustikuga seonduvad maksekohustused, ning kuigi ta tegutseb CmdR’iga samas tegevussektoris. Asjaolu, et ülevõtmisega ei kaasnenud endise tegevusega seonduvate võlgade ülevõtmist, annab tunnistust sellest järjepidevuse katkemisest. CMR ei olnud seega samas rahalises olukorras, milles oli CMdR. Selleks tuleks täpsustada, et selle olukorra põhjused, see tähendab asjaolu, et eelkäija oli võtnud võlgu või asjaolu, et ei olnud võlgu, ei oma antud juhul tähtsust. CMR’i tegelikku olukorda tegevuse alustamise hetkel võib kirjeldada kui uut algust. Järjepidevuse katkestust tunnistab ka asjaolu, et üle ei võetud ühtegi pooleliolevat tööd; kõik pooleliolevad tööd lõpetati ja tarnijatele tasuti enne CMdR’i pankrotiavaldust.

(79)

Seega tuleks järeldada, et CMR on tõepoolest uus äriühing.

(80)

Prantsusmaa ei vaidlustagi seda järeldust. Ta rõhutab siiski, et kuigi CMR on uus äriühing, esinevad tal raskused, mis võimaldavad teda samastada olemasoleva äriühinguga, kusjuures nende raskuste põhjuseks oli töötajate ja nendega seonduvate sotsiaalmaksukohustuste ülevõtmine.

(81)

Selle väite kohta märgib komisjon, et CMR’il ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes oleva ettevõtte tunnuseid, nagu neid kirjeldatakse motiveeringupunktis 70. Tal esinevad lihtsalt tavalised asutamiskulud ja tavaline stardikahjum tulenevalt asjaolust, et investeerimisprojekt on alles algusjärgus.

(82)

Äritegevuse käivitamisega seonduvad kulud on vältimatud ning need ei seondu äriühingu tegevuslooga. CMR oleks pidanud kandma samalaadseid kulusid, kui tema aktsionärid oleksid otsustanud luua eelnevast laevaremonditegevusest täiesti sõltumatu äriühingu, selle oletusega oleks vältimatult kaasnenud stardikulud, nimelt masinate ostmiseks, personali värbamiseks ja koolitamiseks jne.

(83)

Komisjon hindab nimelt, et tööjõu ülevõtmine kvalifikatsiooni, töötasude ja tööstaaži osas muutumatutes tingimustes, ning teatavate sotsiaalsete kohustuste (tasuda olevad palgalised puhkused, “töölt lahkumised asbestiga kokkupuutumise tõttu”) ülevõtmine on vaid Prantsuse sotsiaalseadustiku (15) juriidiline tagajärg (selles osas võrreldav paljude teiste maade seadustikega), mis oli investorile teada. Teisisõnu kujutas see ülevõtmine tingimust, mis määras varade ülevõtmise operatsiooni. Lisaks oleks tulnud kõiki omandatud varadega seonduvaid kulusid arvesse võtta ostuhinna määramisel.

(84)

Lisaks märgib komisjon, et CMR’i ülevõetud tööjõud kuulub ülevõetud varade hulka ja ei kujuta maksekohustust. Tegelikult peaks see ülevõtmine hõlbustama CMR’i turule sisenemist, kuivõrd see vabastab ta personali uute liikmete värbamise ja koolitamisega seonduvatest kuludest.

(85)

Prantsusmaa osutab ka, et CMR on raskustes olev ettevõte, sest ta teostab sama tegevust mis CMdR ning kuna ta peab täitma Prantsuse sotsiaalkindlustusseadustikuga kehtestatud kohustusi, mis kujutavad CMdR’il päritud maksekohustust.

(86)

Lõpuks osutab Prantsusmaa, et CMdR’i raskused seondusid tema tegevuse olemusega. Ta märgib siiski ka, et ainult ühe laevaremondiettevõtte olemasolu Marseille’s vastab turu vajadustele. On ilmne, et CMR on alates Marine Technologie’ ja Travofer’i sulgemisest tõepoolest ainus omalaadne laevaremondiettevõte Marseille’s. Seetõttu ei peaks asjaolu, et CMR teostab laevaremonditegevust, olema tema rahaliste raskuste põhjuseks ning ettevõte ei peaks vajama ümberkorraldamist.

(87)

Kokkuvõtteks märgib komisjon, et CMR ei võtnud CMdR’ilt üle passivaelemente, mis kinnitavad, et jätkatakse endist laevaremonditegevust. CMR on uuesti loodud äriühing, mis pealegi ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes. Komisjon hindab, et investeerimistoetust võib paremini kohandada teistele võimalikele rahalistele raskustele, mis võivad CMR’il esineda.

(88)

Komisjoni praktika järgi alates ümberkorraldamise suuniste jõustumisest 1999. aastal peetakse äriühingut “uueks” kaks aastat pärast selle loomist. Komisjon märgib, et CMR loodi uue äriühinguna 20. juunil 2002. aastal. Õiguslikult siduv otsus CMR’ile abi andmise kohta võeti vastu 26. juunil 2002. aastal, see tähendab äriühingu loomisele järgneva kahe aasta jooksul.

(89)

Komisjon järeldab sellest, et CMR ei või saada ümberkorraldamisabi. Järgmistes motiveeringupunktides uurib komisjon, kas Prantsusmaa antud teave võis hajutada teised kahtlused, mida ta algatamisotsuses avaldas seoses abi kokkusobivusega teiste ümberkorraldamisabi suhtes kohaldatavate tingimustega. Komisjoni järeldused nende tingimuste kohta oleks rakendatavad oletusel, et CMR ei ole uus äriühing, vaid rahalistes raskustes olev äriühing ja seega ümberkorraldamisabi saamise nõuetele vastav.

(90)

Ammendatavuse huvides märgib komisjon, et kõnesolevaid meetmeid ei saa pidada päästmisabiks. Päästmisabi saamise nõuetele vastavuse reegel on samane ümberkorraldamisabi suhtes kehtiva reegliga. Vastavalt ümberkorraldamise suuniste punktile 7 ei ole uued äriühingud päästmisabi kõlblikud. Järelikult ei või CMR kui uus äriühing, mis ei ole ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes, saada seda tüüpi abi.

1.2.   Elujõulisuse taastamine

(91)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peab abi andmine sõltuma ümberkorralduskava teostamisest, mis võimaldaks taastada mõistliku tähtajaga ettevõtte pikaajalise elujõulisuse, põhinema realistlikel prognoosidel seoses tulevase käituse tingimustega nii, et see võimaldaks ettevõttel omal jõul hakkama saada. See eesmärk tuleb põhiliselt saavutada sisemeetmetega, nimelt struktuuriliselt puudujäägiliseks jäävate tegevuste hülgamisega ka pärast ümberkorraldamist.

(92)

Komisjonil olid kahtlused, sest Prantsusmaa ei kirjeldanud, millised olid struktuurilised raskused, mida ümberkorraldamine pidi parandama, vaid piirdus teatega, et CMR’il esinenud raskused tulenesid peamiselt CMdR’i pankrotist. Seetõttu kahtles komisjon, et CMR’il esinesid sellised raskused ja et äriplaan on võimeline ettevõtte elujõulisust taastama.

(93)

Prantsusmaa täpsustas, et CMR’i raskused tulenesid Cammell Laird’i äripoliitikast, millega taotleti Marseille’ laevaremondiettevõtete ümber orienteerimist laevade ümberehitamisele. Selle ümberorienteerimise tulemuseks oli traditsioonilise laevaremondisektori klientuuri kaotamine. Selle asjaolu illustreerimiseks teatas Prantsusmaa, et CMdR jätkas laevaremonditegevust, kuigi piiratud ulatuses ning et tegevuse lõpetamise hetkel oli tema tellimuste varu täiesti tühi.

(94)

Komisjon järeldab sellest, et CMR’il esinev raskus on juba kõnesolev laevaremonditurul valitsev olukord ise, mida iseloomustab nõudluse langemine ning vajadus taastada selle tegevuse usaldusväärsus, mida endise ettevõtja praktiseeritud poliitika oli kahjustanud.

(95)

Komisjon järeldab sellest ka, et Prantsusmaa teatatud äriplaan on võimeline taastama CMR’i elujõulisuse mõistliku tähtajaga. Ta hindab siiski, et kõige sobivam vahend seda tüüpi raskuse lahendamiseks on investeerimistoetus.

1.3.   Lubamatute konkurentsimoonutuste vältimine

(96)

Komisjon kahtleb ka, et CMR vähendab tegelikult ja pöördumatult oma võimsust, nagu see on nõutav laevaehituse määruse artikli 5 lõike 1 teises lõigus.

(97)

See võimsuse vähendamine peab seonduma antud abi summaga, suletud rajatisi peab olema kasutatud regulaarselt laevaehitus-, -remondi või ümberehituse tegevuseks kuni abist teatamise kuupäevani ning need rajatised peavad jääma suletuks vähemalt kümneks aastaks alates kuupäevast, mil komisjon kiidab abi heaks. Lisaks ei võeta arvesse sama liikmesriigi teistes ettevõtetes teostatud võimsuse vähendamist, välja arvatud juhul, kui abisaaja ettevõtte kavandatud võimsuse vähendamine on võimatu. ilma et see seaks ohtu ümberkorralduskava rakendatavuse. Lõpuks määratakse vajaliku võimsuse vähendamise ulatus ümberkorraldamisele eelneva viie aasta tegeliku toodangu taseme alusel.

(98)

Esiteks hindab komisjon seoses Prantsusmaa väitega, mille kohaselt võimsuse vähendamine toimub tänu Marseille’ kahe teise laevaremonditehase (Marine Technologie ja Travofer) sulgemisele, et vastavalt laevaehituse määruse artikli 5 lõikele 2 ei tohi neid sulgemisi arvesse võtta, kuivõrd need puudutavad teisi ettevõtteid peale abisaaja, välja arvatud juhul, kui võimsuse vähendamine oli võimatu ilma ümberkorralduskava rakendatavust ohtu seadmata.

(99)

Antud juhul on Marine Technologie ja Travofer juriidiliselt CMR’ist erinevad üksused ja nende sulgemine on sellest sõltumatu sündmuse, nimelt nende emaettevõtte Cammell Laird’i pankroti tulemus. Lisaks ei kinnitanud Prantsusmaa, et võimsuse vähendamine seaks ohtu CMR’i äriplaani rakendatavuse.

(100)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda, et see väide tõestab CMR’i võimsuse vähendamist.

(101)

Teiseks tõstatati mitmeid teisi punkte, mis võiksid omada tähtsust lubamatute konkurentsimoonutuste küsimuse otsustamisel (vt põhjendusi 48–51).

(102)

Komisjon täheldab kõigepealt, et ümberkorraldamise suunised vabastavad põhimõtteliselt VKEd abisaajatele kehtestatud vajadusest leevendada abi ebasoodsaid tagajärgi konkurentidele, välja arvatud juhul, kui konkreetses sektoris antava riigiabi eeskirjad sätestavad teisiti. Laevaehituse määrustikus, milles ei ole sellist vabastust VKEdele ettenähtud, on aga sellised eeskirjad olemas.

(103)

Samamoodi ei ole otsustav asjaolu, et teised piirkonna laevaremondiettevõtted ei konkureeri CMR’iga. Laevaehituse määruses eeldatakse, et selles sektoris antud ümberkorraldamisabi mõjutab konkurentsi, ning ei võimaldata paindlikkust konkreetse turuolukorra osas, vastupidiselt ümberkorraldamise suuniste punktile 36. Abisaaja on kohustatud kohaldama meetmed, mis võimaldavad tal vähendada võimsust, ning seda antud abi tasemele kohasel määral. Neid laevaehituse alaseid rangemaid eeskirju õigustab sektorile iseloomulik ületootmine. Laevaremondi kui samuti ühe tundliku sektori suhtes kehtivad samad eeskirjad ja põhimõtted mis laevaehituse suhtes, samadel ületootmise põhjustel.

(104)

Lõpuks märgib komisjon, et CMdR’i personal oli 310 inimest 1996. aastal, hetkel, mil raskused algasid. Kui CMR võttis CMdR’i varad üle, oli töötajaid 132. See tööjõu vähendamine toimus seega CMdR’is ning enne CMR’ile ümberkorraldamisabi andmist. Seda ei saa seega pidada konkurentsimoonutusi leevendavaks meetmeks.

(105)

Väite kohta, mille kohaselt võimsust vähendati tänu “töölt lahkumistele asbestiga kokkupuutumise tõttu”, näitavad kõige hilisemad andmed (2004. aasta jaanuar), et see puudutas 58 inimest ajavahemikul 2002–2004. On ometi selge, et vähemalt osa nendest inimestest asendatakse uute töötajatega (30 vastavalt 6. märtsi 2003. aasta kirjale).

(106)

Kõik need andmed ei võimaldanud kõrvaldada komisjon kahtlusi selle kohta, kas CMR vähendas tegelikult ja pöördumatult ettevõtte võimsust vastavalt antud abi tasemele. Isegi kui CMR võis saada abi raskustes oleva ettevõttena, ei oleks see abi ometi laevaehituse määrusega kokkusobiv.

1.4.   Abi piiramine miinimumini

(107)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peavad abi summa ja intensiivsus piirduma rangelt minimaalse vajalikuga ümberkorraldamise võimaldamiseks vastavalt ettevõtte rahalistele võimalustele. Abisaajad peavad andma olulise kaaspanuse ümberkorralduskavasse omavahenditest või turutingimustel saadud välisfinantseeringust.

(108)

Komisjon kahtleb, et seda tingimust täideti, kuivõrd saadaval olevad rahalised vahendid, nii era- kui avalikust sektorist, olid deklareeritud vajadustest suuremad. Prantsusmaa oli vastanud, et riikliku ja erasektori toetuste summa ehk 5 930 000 eurot kattis, ühelt poolt, ümberkorraldamiskulud (3 649 494 eurot) ja, teiselt poolt, osa käibekapitalivajadusest, mis läks ümberkorraldamisega seonduvatest vajadustest kaugemale.

(109)

Komisjon oli tõstatanud selle kohta küsimuse, määratlemaks CMR’ile antud laenu abi netoosatähtsust. Komisjoni teatises aluseks olevate intressimäärade kehtestamise ja aktualiseerimise meetodi kohta sätestatakse, et aluseks olevat intressimäära võib suurendada erilise riski olukordades. Komisjon järeldab sellest, et kui CMR’il esinesid ümberkorraldamist vajavad raskused, millist väidet Prantsusmaa kaitseb ja millega komisjon ei nõustu, on tõepoolest tegemist erilise riskiga. Ükski erasektori laenuandja ei annaks CMR’ile laenu asjaomastes tingimustes, see tähendab ilma intressideta ja ilma ühegi garantiita. Seetõttu kujutab kogu laen abi. Abi kogusummaks oleks seega 3 490 000 eurot.

(110)

Ümberkorraldamisega seonduvad deklareeritud rahastamisvajadused ulatuvad 3 649 494 euroni. Kuna abi ulatub 3 490 000 euroni, on ümberkorraldamiseks erasektorist antud toetus abisaaja kohta 159 494 eurot. Abisaaja panus ei ole seega suur, vastupidiselt ümberkorraldamise suunistes nõutavale.

(111)

Komisjon järeldab sellest, et isegi kui CMR oleks raskustes olev ettevõte, mis võib saada ümberkorraldamisabi, ei ole proportsionaalsuse kriteerium täidetud ning abi ei oleks seega ümberkorraldamise suunistega kokkusobiv.

1.5.   1994. aasta ümberkorraldamise suunised

(112)

Algatamisotsuses uuris komisjon meetmeid 1999. aastal kohaldatud ümberkorraldamise suuniste alusel. Prantsusmaa ei vaidlustanud seda lähenemist oma vastuses nimetatud otsusele. Tuleks märkida, et laevaehituse määruse artiklis 5 viidatakse ühenduse 1994. aasta suunistele raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (16) (edaspidi “1994. aasta ümberkorraldamise suunised”), mis asendati 1999. aastal uute ümberkorraldamise suunistega. Komisjon hindab siiski, et isegi kui oleks kohaldatud 1994. aasta ümberkorraldamise suuniseid, ei oleks eespool esitatud kaalutlused erinevad. Esiteks ei saa uus äriühing juba olemuselt olla raskustes olev ettevõte. Isegi kui 1994. aasta ümberkorraldamise suunised on vähem selgesõnalised on need, nimelt raskustes oleva ettevõtte definitsiooni osas, selgelt mõeldud olemasolevate ettevõtete ja mitte vastloodud ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Teiseks oli abi miinimumiga piiritlemise kriteerium juba olemas 1994. aasta ümberkorraldamise suunistes, (17) ning see ei ole käesoleval juhul täidetud.

(113)

Abi ei ole järelikult 1994. aasta ümberkorraldamise suuniste alusel ühisturuga kokkusobiv.

2.   Piirkondlik investeerimistoetus

(114)

Piirkondlik investeerimistoetuse ühisturuga kokkusobivuse tingimused on sätestatud laevaehituse määruse artiklis 7. Esiteks peavad meetmed puudutama asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a või punktis c osutatud piirkonda. Teiseks ei või abi suurus ületada selles määruses kehtestatud künnist. Kolmandaks peab tegemist olema laevatehaste uuendamises või kaasajastamises seisnevate investeeringute toetamiseks mõeldud meetmetega olemasolevate seadmestike tootlikkuse suurendamise eesmärgil. Neljandaks ei või abi olla seotud laevatehase finantsilise ümberkorraldamisega. Viiendaks peab abi piirduma ühenduse piirkondliku abi suuniste (18) (edaspidi “piirkondlikud suunised”) alusel abikõlblike kulude toetamiseks.

(115)

Marseille’ piirkond on ala, mis võib asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel saada abi. Vastavalt laevaehituse määrusele ja komisjoni kinnitatud piirkondliku abikaardi alusel ei või abi intensiivsus selles piirkonnas ületada neto 12,5 %. (19)

(116)

Vastavalt piirkondlike suuniste punktile 4.5 väljendatakse abikõlblikke kulusid ühtse tervikuna, mis vastab järgmistele investeerimiselementidega seonduvatele kuludele: maa, hooned ja seadmed. Vastavalt nimetatud suuniste punktile 4.6 võivad abikõlblikud kulud hõlmata ka teatavaid mittemateriaalsete investeeringute kategooriaid.

(117)

Prantsusmaa kirjeldas 29. juuni 2004. aasta kirjas CMR’i investeeringuid, mis võisid saada piirkondlikku abi: varud, investeeringud seadmetesse ja hoonetesse. Kuna varudega seonduvad kulud katavad tegevuskulusid, ei saa nende kohta anda esialgset investeerimistoetust. Komisjon kirjeldab tabelis 5 kulusid, mida ta peab esialgse investeerimistoetuse saamise nõuetele vastavaks.

Tabel 5

Piirkondliku investeerimistoetuse saamise nõuetele vastavad kulud (20)

(eurodes)

Artikkel

Summa

1.

Investeeringud seadmetesse, mis jagunevad:

420 108

2.

transpordivahendid/sõidukid

162 500

3.

infotehnoloogiaseadmed

35 600

4.

erinevad muud seadmed ja seadmestikud

222 008

5.

Hooned

1 000

Kokku

421 108

(118)

Komisjon möönab, et need investeeringud aitavad kaasa CMR’i äriplaani eesmärkide teostamisele, nagu on kirjeldatud motiveeringupunktis 20, ja järelikult tehase uuendamisele ja kaasajastamisele selle tootlikkuse suurendamise eesmärgil. Need investeeringud vastavad pealegi kulude ühtsele tervikule: investeeringud hoonetesse (tabeli 5 punkt 5) ja investeeringud seadmetesse (tabeli 5 punktid 1–4).

(119)

Kokkuvõtteks ulatuvad piirkondliku investeerimistoetuse kõlblikud kogukulud 421 108 euroni (401 152 eurot päevakohastatud väärtuses, aluseks võetud aasta 2002, päevakohastamise määr 5,06 %).

(120)

Lubatav abi piirmäär on neto 12,5 % (mis vastab antud juhul bruto 18,9 % (21)). Järelikult ulatub lubatav abi 75 737 euroni.

(121)

Komisjon jõuab järeldusele, et CMR’ile antud abi võib osaliselt lubada esialgse investeerimistoetusena summas 75 737eurot.

3.   Koolitusabi

(122)

Komisjon märkis, et teatavad kulud, mis CMR esitab oma äriplaanis, seonduvad koolitusega. Abi anti pärast komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 jõustumist seoses EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisega koolitusabi suhtes (22) (edaspidi “koolitusabi määrus”).

(123)

Koolitusabi määruse võttis vastu komisjon, kes oli selleks volitatud nõukogu 7. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 994/98 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes. (23) Koolitusabi määruse kui hilisema seadusega muudetakse laevaehituse määrust, mis ei näe iseenesest ette võimalust koolitusabi andmiseks laevaehitusele. Koolitusabi määruse artiklis 1 sätestatakse, et seda määrust kohaldatakse kõikides sektorites antava koolitusabi suhtes, mis eeldab, et seda kohaldatakse ka laevaehitussektoris.

(124)

Koolitusabi määruses sätestatakse, et üksiktoetused on ühisturuga kokkusobivad, kui need täidavad kõiki määruses sätestatud tingimusi, nimelt, kui need ei ületa lubatavat piirmäära ning kui need katavad määruse artikli 4 lõike 7 alusel abikõlblikud kulud.

(125)

Prantsusmaa kirjeldas CMR’i koolitusvajadusi kui eriväljaõpet 20 töötajale aastas CMR’is ja 50 töötajale aastas CMR’i alltöövõtjate juures. Komisjon märgib, et määruse artikli 2 kohaselt määratletakse koolitusabi kui eriväljaõpet otseselt ja peamiselt töötaja praeguses või tulevases ametis abi saavas ettevõttes, see tähendab kõnealusel juhul CMR’is. CMR’i alltöövõtjate töötajaid ei koolitata nende ülesannetes CMR’i töökohas ning nad ei saa seega saada CMR’ile antud koolitusabi. Pealegi ei andnud Prantsusmaa komisjonile mingeid tagatisi selle kohta, et osa CMR’i alltöövõtjate koolituseks mõeldud abi edastatakse tervikuna tema alltöövõtjatele, kusjuures CMR oleks vaid selle abi edasitoimetaja. Neil kaalutlusil ei saa komisjon pidada seda abi kaudselt CMR’i alltöövõtjatele antud abiks. Kuna Prantsusmaa ei vastanud komisjoni küsimusele koolituskulude jagunemise kohta CMR’i töötajate ja CMR’i alltöövõtjate töötajate vahel, määrab komisjon kulud abikõlblikuks proportsionaalselt.

(126)

Prantsusmaa deklareeritud koolituskulud ulatuvad kokku 896 000 euroni. Proportsionaalselt kujutavad kulud CMR’i 20 töötaja kohta seega 256 000 eurot. Komisjon hindab, et need kulud võivad saada koolitusabi.

(127)

Vastavalt koolitusabi määruse artiklile 4 ei või asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel piirkondliku abi kõlblikes piirkondades asuvates väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes abi piirmäär eriväljaõppe projektide puhul ületada 40 %.

(128)

Järelikult ulatub koolitusabi kogusumma 102 400 euroni.

(129)

Komisjon jõuab järeldusele, et CMR’ile antud abi võib osaliselt tunnistada koolitusabiks summas 102 400 eurot.

V.   JÄRELDUS

(130)

Komisjon järeldab, et Prantsusmaa andis ebaseaduslikult abi summas 3 490 000 eurot, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Selle abi hindamise alusel järeldab komisjon, et see abi on CMR’i ümberkorraldamise abina ühisturuga kokkusobimatu, sest see ei täida laevaehituse määruses ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi. Komisjon leiab siiski, et see abi on laevaehituse määruse punkti 7 alusel piirkondliku investeerimistoetusena ja koolitusabi määruse alusel koolitusabina osaliselt ühisturuga kokkusobiv. Juba väljamakstud summa (3 490 000 eurot) ja kokkusobiva summa (75 737 eurot + 102 400 eurot = 178 137 eurot) vahe ehk 3 311 863 eurot tuleb tagasi nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abisummast 3 490 000 eurot, mille Prantsusmaa andis Compagnie Marseille Réparation’ile (CMR):

a)

75 737 eurot on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti e alusel piirkondliku investeerimistoetusena ühisturuga kokkusobivad;

b)

102 400 eurot on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel koolitusabina ühisturuga kokkusobivad;

c)

3 311 863 eurot on ühisturuga kokkusobimatud.

Artikkel 2

1.   Prantsusmaa võtab kõik vajalikud meetmed artikli 1 punktis c osutatud ja juba ebaseaduslikult CMR’ile antud abi tagasisaamiseks. See abi ulatub 3 311 863 euroni.

2.   Abi tagastamine toimub viivitamatult kooskõlas siseriiklikus õiguses kehtiva korraga, kui see võimaldab käesoleva otsuse vahetut ja tõhusat täitmist.

3.   Tagasinõutavad summad sisaldavad intresse alates kuupäevast, mil need CMR’i käsutusse anti, kuni nende tegeliku tagasisaamise kuupäevani.

4.   Intresse arvestatakse vastavalt komisjoni (EÜ) nr 794/2004 määruse (24) V peatüki sätetele. Liitintressimäära kohaldatakse kogu lõikes 3 osutatud ajavahemiku suhtes.

5.   Prantsusmaa lõpetab abimeetmed ja tühistab kõik käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval veel tasuda olevad väljamaksed.

Artikkel 3

Prantsusmaa teatab komisjonile kahe kuu jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast, selle otsuse täitmiseks ettenähtud ja juba võetud meetmetest. Prantsusmaa edastab teabe, kasutades lisas esitatud küsimustikku.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 22. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  ELT C 188, 8.8.2003, lk 2.

(2)  Vt märkust lehekülje nr 1 all.

(3)  Konfidentsiaalne informatsioon. Käesoleva teksti osad on toimetatud väljajättudega tagamaks, et ei avalikustata konfidentsiaalset teavet; kõnealused osad on lisatud nurksulgudes ja tähistatud tärniga.

(4)  Tabel 1 ei vasta kasumiaruandele tervikuna.

(5)  Kohalike omavalitsuste toetused (vt tabel 3).

(6)  20 palgatöölist aastas CMR’is ja 50 palgatöölist aastas alltöövõtjate juures.

(7)  EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1.

(8)  EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(9)  EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(10)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

(11)  ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(12)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(13)  Peale võimsuse vähendamise kriteeriumi, mis ei ole enam laevaehitusele antava riigiabi raamistiku järgi ümberkorraldamisabi andmiseks vajaliku tingimusena nõutav. Ümberkorraldamise suunised kehtestavad siiski tingimuseks lubamatu konkurentsimoonutuse vältimise, milleks on ette nähtud hüvitusmeetmed. Vt selle kohta ümberkorraldamise suuniste punkti 35 ja järgmisi.

(14)  Vt selle kohta laevaehitusele antava riigiabi raamistiku punkte 12 b ja 12 f ning punkti 26.

(15)  Komisjon hindab pärast Prantsuse kõnesoleva seadusandluse (tööseadustiku artikli L 122-12 teine lõige) põhjalikku uurimist siiski, et see seadusandlus ei kohusta kogu personali ülevõtmiseks.

(16)  EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12.

(17)  Vt punkti 3.2.2. (iii).

(18)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9. Muudetud suunised (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5).

(19)  Abi netoosatähtsus.

(20)  2002–2004 tehtud investeeringud.

(21)  Abi brutoosatähtsus.

(22)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20).

(23)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(24)  ELT C 140, 30.4.2004, lk 1.


LISA

Küsimustik … otsuse täitmise kohta

1.   Tagasinõutava summa arvutus

1.1.   Palun märkige alljärgnevalt abisaajale antud ebaseadusliku abi summa kohta järgnev teave:

Kuupäev(ad) (1)

Abisumma (2)

Vääring

Abisaaja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused

1.2.   Palun selgitage üksikasjaliselt, kuidas arvestatakse tagasinõudmisele kuuluva abisumma intressid.

2.   Abi tagasi saamiseks kavandatud ja juba teostatud meetmed

2.1.   Palun märkige üksikasjaliselt, millised meetmed on kavandatud ja millised meetmed on juba võetud abi viivitamatu ja tõhusa hüvitamise tagamiseks. Vajadusel palun märkige ka kavandatud/juba võetud meetmete õiguslik alus.

2.2.   Palun märkige abi täieliku tagastamise kuupäev.

3.   Juba hüvitatud abi

3.1.   Palun märkige alljärgnevalt abisaaja poolt tagastatud abisummade kohta järgmine teave:

Kuupäev(ad) (3)

Hüvitatud abisumma

Vääring

Abisaaja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.   Palun lisage küsimustikule punkti 3.1 tabelis osutatud abisummade hüvitamist tõendavad dokumendid.


(1)  Kuupäev(ad), millal abi (või abi osasummad) anti abisaajale üle (kui abimeede hõlmab mitut osa ja hüvitisi, kasutage erinevaid ridu).

(2)  Abisaajale antud abisumma (toetuse brutoekvivalendina).

(3)  Kuupäev(ad), millal abi tagastati.


20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/46


KOMISJONI OTSUS,

20. oktoober 2004,

mida Itaalia rakendab 2002. aastal tugevasti loodusõnnetustest mõjutatud omavalitsusüksustes investeeringuid tegevate ettevõtjate suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3893 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/315/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles pöördunud huvitatud isikute poole ettepanekuga esitada oma märkused eespoolnimetatud sätete (1) alusel ja võttes arvesse neid märkusi,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Komisjon sai 6. ja 29. märtsil 2003 kaks kaebust, mis käsitlesid 18. oktoobri 2001. aasta seaduse nr 383 pikendamist teatavates 2002. aastal tugevasti loodusõnnetustest mõjutatud Itaalia omavalitsusüksustes.

(2)

Komisjon palus 20. märtsil 2003 Itaalia ametiasutustelt teavet pikendamise kohta. Pärast vastamistähtaja pikendamise taotlemist 2. ja 21. mail 2003, vastasid Itaalia ametiasutused 10. juunil 2003. Itaalia ametiasutuste teine kiri jõudis komisjoni 4. juulil 2003.

(3)

Et toetuskava jõustus asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt enne komisjoni eelneva heakskiidu saamist, kanti toetuskava teatamata toetuste registrisse numbri NN 58/03 all.

(4)

Komisjon teavitas oma 17. septembri 2003. aasta kirjaga Itaaliat otsusest alustada kõnealuse meetme suhtes asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast menetlust. Juhtum registreeriti numbri N 57/03 all. Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) ja huvitatud isikuid kutsuti üles märkusi esitama.

(5)

Itaalia ametiasutused palusid oma 23. oktoobri 2003. aasta kirjaga märkuste esitamise tähtaja pikendamist. Komisjon nõustus oma 5. novembri ja 16. detsembri 2003 kirjas taotlusega ja saatis meeldetuletuse.

(6)

Itaalia saatis oma märkused 18. veebruari 2004. aastal saadetud ja 23. veebruaril 2004. aastal kättesaadud kirjaga ning 10. septembril 2004. aastal saadetud ja 15. septembril kättesaadud kirjaga. Asjast huvitatud kolmandatelt isikutelt märkusi ei laekunud.

II.   TOETUSKAVA ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(7)

24. detsembri 2002. aasta dekreetseaduse nr 282 (muudetud 21. veebruari 2003. aasta seaduseks nr 27) artikli 5 punktiga e pikendatakse 18. oktoobri 2001. aasta seaduse nr 383 artikli 4 lõikes 1 sätestatud soodustusi üksnes 2002. aastal tugevasti loodusõnnetustest mõjutatud omavalitsusüksustes investeeringuid tegevate ettevõtjate suhtes. Itaalia Majandus- ja Rahandusministeerium selgitas seda maksuameti 31. juuli 2003. aasta ringkirjaga nr 43/E. Asjaomased omavalitsusüksused paiknevad piirkondades, mis on määratletud:

peaministri 29. oktoobri 2002. aasta dekreediga, millega nähakse ette Etna purskest ja Catania provintsi maavärinatest põhjustatud tõsiste tagajärgede suhtes väljakuulutatud erakorralise seisukorraga seotud sätted;

peaministri 31. oktoobri 2002. aasta dekreediga, millega nähakse ette 31. oktoobril 2002 Campobasso provintsis toimunud tugevate maavärinate suhtes väljakuulutatud erakorralise seisukorraga seotud sätted;

peaministri 8. novembri 2002. aasta dekreediga, millega nähakse ette 31. oktoobril 2002 Foggia provintsis toimunud maavärinatest põhjustatud erakorralise seisukorra väljakuulutamisega seotud sätted;

peaministri 29. novembri 2002. aasta dekreediga sätete kohta, mis on seotud Liguuria, Lombardia, Piemonte, Veneto, Friuli-Venezia Giulia ja Emilia Romagna erandlikust ilmastikust (üleujutused ja maalihked) põhjustatud erakorralise seisukorra väljakuulutamisega.

(8)

Lisaks tuli kõnealustes omavalitsusüksustes anda evakueerimiskorraldused või omavalitsusüksuste peamistel juurdepääsuteedel liikluse keelamise korraldused.

(9)

Ajakirjanduses ilmunud artiklitest sai komisjon teada, et Liguuria, Lombardia, Piemonte, Veneto, Friuli-Venezia Giulia ja Emilia-Romagna erandlikust ilmastikust mõjutatud omavalitsuste nimekiri koostati peaministri 28. mai 2003. aasta määrusega, mis avaldati 3. juunil 2003. aasta Itaalia ametlikus väljaandes nr 126.

(10)

18. oktoobri 2001. aasta seadust nr 383 pikendav meede jõustus 23. veebruaril 2003, s.o järgmisel päeval pärast 21. veebruari 2003. aasta seaduse nr 27 avaldamist 22. veebruari 2003. aasta Itaalia ametliku väljaande nr 44 korralises kaasandes nr 29.

(11)

Toetuskava on ette nähtud investeeringute edendamiseks loodusõnnetustest mõjutatud piirkondades, mis on loetletud punktis 7 nimetatud peaministri dekreetides.

(12)

Mis tahes sektori ettevõtja, kes on teinud investeeringuid loodusõnnetustest mõjutatud omavalitsusüksustes, on kõlblik saama toetust. Maksuameti 31. juuli 2003. aasta ringkirjas nr 43/E täpsustatakse, et toetuskava on ette nähtud selliste ettevõtjate investeeringute edendamiseks, kes oma asukohaomavalitsusüksuses toimunud loodusõnnetuste põhjustatud tõsiste raskuste tõttu on otse või kaudselt kahju kandnud. Lisaks sedastatakse, et selline kahju loetakse enamikku antud omavalitsuse ettevõtjaid mõjutanuks ainult sel juhul, kui:

evakueerimiskorraldusega hõlmatud ehitiste arv oli nii suur, et sellel oli negatiivne mõju kogu omavalitsusüksuse majandusele;

liikluse keelamise korraldused mõjutasid kõiki omavalitsusüksuse peamisi juurdepääsuteid.

Vastavalt kõnealusele ringkirjale on muude juhtumite korral toetus ette nähtud üksnes ülalnimetatud meetmetega hõlmatud juurdepääsuteedel või ehitistes paiknenud ettevõtjatele.

(13)

Kõnealuse meetmega pikendatakse 18. oktoobri 2001. aasta seadust nr 383 kuni 25. oktoobrit 2001 hõlmavale aastale järgneva teise maksuaastani ja see meede puudutab kuni 31. juulini 2003 tehtud investeeringuid. Seaduse kohaselt võib osa pärast 1. juulit 2001 tehtud investeeringuid, mis moodustavad 50 % keskmist taset ületavatest investeeringutest eelneva viie aasta jooksul, ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tulumaksu suhtes tasaarvestada. Keskmise taseme arvutamisel ei võeta arvesse kõrgeima investeeringutasemega aastal tehtud investeeringuid. Kinnisvarainvesteeringute korral kohaldatakse pikendust selliste investeeringute suhtes, mis on tehtud kuni 25. oktoobrit 2001 hõlmavale maksuaastale järgneva kolmanda maksuaastani ja hiljemalt 31. juulil 2004.

(14)

Toetuskava on kavandatud selleks, et edendada investeeringuid uude tööstuslikku sisseseadesse ning uutesse ehitistesse, laiendustesse, olemasolevate rajatiste ümberehitamisse ja moderniseerimisse, katkestatud töö lõpuleviimisse ning uute seadmete ostmisse.

III.   ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALUSTAMISE OTSUS

(15)

Ametliku uurimise alustamise otsuses (edaspidi “menetluse alustamise otsus”) uuriti kõnealust meedet, et kontrollida, kas selle, kui loodusõnnetuste või erakordsete asjaolude põhjustatud kahju korvamiseks ettenähtud toetuse suhtes võiks kohaldada artikli 87 lõike 2 punkti b kohast erandit.

(16)

Lisaks vaatles komisjon, kas meede vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a ja/või c ettenähtud erandite tingimustele vastavalt piirkondliku riigiabi andmise juhendile (3), komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (4), ühenduse eeskirjadele riigiabi kohta põllumajandussektoris (5) ning eeskirjadele riigiabi määramise kohta kalanduses ja vesiviljeluses. (6)

(17)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b kohase erandi puhul väljendas komisjon menetluse alustamisel kahtlust, kas toetus on ette nähtud üksnes kõnealuste loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks nii, et see välistab üksikute toetuse saajate igasuguse ülemäärase hüvitamise. Seetõttu oli komisjonil võimatu lubada meedet kui loodusõnnetuste või mis tahes muude erakordsete asjaolude põhjustatud kahju korvamise toetust.

(18)

Itaalia ametiasutused ei kvantifitseerinud loodusõnnetuste põhjustatud otsest materiaalset kahju. Nad selgitasid, et toetuskava põhineb kahju makromajanduslikul mõistel, põhjendades nimetatud lähenemisviisi sellega, et ilma menetlust aeglustamata ja ebatõhusaks muutmata ei ole võimalik kvantifitseerida kahju ettevõtjate tasandil.

(19)

Seega võttis komisjon menetluse alustamise otsuses arvesse, et Itaalia ametiasutuste esitatud teabes ei antud mõista, nagu oleks vaatlusalune meede oma laadi ja praktilise korralduse poolest kavandatud loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks. Komisjonil oli võimatu praktilist korraldust silmas pidades järeldada, et:

toetuse saaja on kahju kandnud ettevõtja;

kahju oli põhjustatud üksnes ühes punktis 7 nimetatud peaministri dekreedis loetletud loodusõnnetustest;

ettevõtjale antav toetus on ette nähtud üksnes loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks nii, et see välistab üksikute toetuse saajate igasuguse ülemäärase hüvitamise. Toetuse ning ettevõtja kantud kahju vahelise seose puudumist võib näidata ka tõsiasjaga, et kõnealuse toetuskava praktilist korraldust silmas pidades, ei tarvitse loodusõnnetuste tagajärjel kahju kandnud ettevõtja olla kava raames abikõlblik. Üksnes kõnealuste loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamisse investeeriv ettevõtja ei tarvitse olla abikõlblik, kui investeeringu väärtus on väiksem kui eelneva viie aasta jooksul tehtud investeeringute keskmine väärtus. Niisamuti ei tarvitse ettevõtja, kes investeerib üksnes selliste loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamisse, kuid on jooksval aastal kahjumis, ka samal aastal olla abikõlblik.

(20)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a ja/või c sätestatud erandite kohaldatavuse osas vaatles komisjon menetluse alustamise otsuses, kas meede võiks vastata erandi nõuetele investeeringutoetusena.

(21)

Erandite puhul väljendas komisjon kõigepealt kahtlust, kas toetuskava raames antakse toetust üksnes sellistele piirkondadele, mis on kõlblikud saama piirkondlikku toetust Itaalia 2000–2006. aasta piirkondliku abi kaardi kohaselt. Komisjon kahtles ka, kas:

toetuskavas määratletud investeeringu mõiste vastab piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.4 ning määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 2 punktis c sätestatule;

toetuskava kohase toetuse määr, mille peaks välja arvutama võttes arvesse kõiki standardbaasi moodustavaid kuluartikleid, nagu on määratletud piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.5 ning määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 4 lõikes 5, vastab Itaalia 2000–2006. aasta piirkondliku abi kaardil täpsustatud piirkondlikele ülemmääradele või määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 4 lõikes 2 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ettenähtud toetuse määradele;

piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktides 4.18–4.21 ning määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerumiseeskirjad on täidetud;

piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.2 ning määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 7 nimetatud toetuse vajaduse põhimõtet on järgitud;

toetatava tootliku investeeringu elujõulisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on toetuse saaja omaosalus vähemalt 25 %, nagu on sätestatud piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.2 ning määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 4 lõikes 3;

põllumajandussektori riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades ning kalanduse ja vesiviljeluse riigiabi käsitlevates eeskirjades sätestatud juhiseid on järgitud.

IV.   ITAALIALT SAADUD MÄRKUSED

(22)

Itaalia saatis vastusena menetluse alustamise otsusele täiendavat teavet koos märkustega, mille põhipunktid on kokku võetud allpool.

(23)

Itaalia ametiasutused rõhutasid, et meetmega seotud territoorium hõlmab peaministri 29. oktoobri, 31. oktoobri ja 8. novembri 2002 dekreetides loetletud omavalitsusüksusi. 29. oktoobri 2002. aasta dekreedi artikli 1 kohaselt tuli toetust anda üksnes üleujutustest kahjustatud omavalitsusüksustes ning nendes omavalitsusüksustes, kus väljastati evakueerimiskorraldused või peamistel juurdepääsuteedel liikluse keelamise korraldused. Omavalitsusüksused loetleti peaministri korralduses nr 3290.

(24)

Seoses kahtlustega, kas toetuse saajad olid kahju kandnud ettevõtjad ning kas selline kahju oli põhjustatud üksnes loodusõnnetustest, vastasid Itaalia ametiasutused, et kahju loetakse enamikku antud omavalitsusüksuse maksumaksjaid mõjutanuks ainult sel juhul, kui:

evakueerimiskorraldustega hõlmatud ehitiste arv oli nii suur, et sellel oli negatiivne mõju kogu omavalitsusüksuse majandusele;

liikluse keelamise korraldused mõjutasid kõiki omavalitsusüksuse peamisi juurdepääsuteid.

(25)

Seetõttu järeldasid Itaalia ametiasutused, et peamised toetuse saajad olid tõepoolest sellised ettevõtjad, kes olid kandnud kahju ja kelle tegevuskoht paiknes evakueerimiskorraldustest mõjutatud teede ääres või ülalnimetatud ehitistes.

(26)

Itaalia ametiasutused olid kantud kahju ja antud toetuse seose osas samuti arvamusel, et asutamisleping ei välista võimalust võtta asjaomases piirkonnas arvesse kogu kahju. Toetuskava aluseks võeti kahjutaseme makromajanduslik määratlus, sest toetuskava tõhusat ja kiiret rakendamist silmas pidades, ei olnud võimalik eraldi hinnata iga ettevõtja kantud kahju. Seetõttu kasutasid Itaalia ametiasutused makromajanduslikke andmeid näitamaks, et toetuskava eelarve oli palju väiksem kui kahju ulatus.

(27)

Lisaks rõhutasid Itaalia ametiasutused, et komisjon oli mitmel juhul lubanud toetust teatava konkreetse sektori toibumisele kaasaaitamiseks või kaudsemate kahju vormide korvamiseks.

(28)

Itaalia ametiasutused kinnitasid oma 10. septembri 2004. aasta kirjaga, et kuigi meede põhineb makromajanduslikul lähenemisel, võidakse ettevõtjatelt nõuda tõendite või seletuste esitamist, et veenduda iga toetuse saaja kantud tegelikus kahjus. Maksuhaldurid võiksid seejärel teostada vajalikku kontrolli. Tõendites tuleks tõendada, et ettevõtjal oli õigus toetust saada oma asukoha tõttu abikõlblikus piirkonnas. Lisaks peaksid ettevõtjad tõendama, et toetus ei ületanud kantud kahju ning ülemäärast hüvitamist ei toimunud.

(29)

Seoses analüüsiga, mis käsitles toetuse kokkusobivust asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a ja/või c sätestatud eranditega ja mis tehti käesoleva otsuse punktis 16 kirjeldatud viisil, märkisid Itaalia ametiasutused üksnes seda, et meetmega hõlmatud piirkonnad olid kindlaks tehtud otseselt ja üksnes loodusõnnetuste põhjal.

(30)

Itaalia ametiasutused rõhutasid, et toetuse kokkusobivust tuleks hinnata asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b valguses, st toetusena, mis on ette nähtud loodusõnnetuste või erandlike asjaolude põhjustatud kahju korvamiseks.

(31)

Itaalia ametiasutused märkisid oma 10. septembri 2004. aasta kirjas, et selle erandi põhjal tuleks toetust lugeda ühisturuga kokkusobivaks ning seetõttu on kõrvaldatud vajadus edaspidise analüüsi järele muude erandite või juhtnööride valguses.

V.   HINNANG

(32)

Et hinnata, kas toetuskavaga ettenähtud meetmed kujutavad endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, on vaja kindlaks teha, kas need annavad abisaajale eelise, kas selle eelise annab riik, kas kõnealused meetmed mõjutavad konkurentsi ja kas need võivad mõjutada ühendusesisest kaubandust.

(33)

Esimene tingimus asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamiseks on võimalus, et toetuskava annab eelise teatavatele konkreetsetele toetuse saajatele. Seetõttu tuleb kindlaks teha, kas toetuse saajad saavad majandusliku eelise, mida nad tavalistes turutingimustes ei oleks saanud, või kas neil jäävad kandmata kulud, mis tavaliselt kaetaks ettevõtja rahalistest vahenditest, ja kas see eelis antakse ettevõtjate erikategooriale. Võimalus osa investeeringut maksu suhtes tasaarvestada, annab toetuse saajatele majandusliku eelise, sest nende tulumaksuga maksustatav tulu ja seega sellelt tulult makstav maks vähenevad, võrreldes sellega, mida ettevõtjad tavaliselt peaksid maksma. Lisaks on toetus kättesaadav sellistele ettevõtjatele, kes tegutsevad ja teevad investeeringuid Itaalia konkreetsetes piirkondades, ning annab neile eelise, sest toetust ei anta väljaspool neid piirkondi tegutsevatele ettevõtjatele.

(34)

Teine tingimus artikli 87 lõike 1 kohaldamiseks on see, et toetust peab andma riik või seda antakse riigiressursside kaudu. Käesoleval juhul tähendab riigiressursside kasutamine ametiasutuste saamatajäänud tulu: tulumaksu vähendamine vähendab riigile kogunevat maksutulu.

(35)

Kolmas ja neljas tingimus asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamiseks on järgmised: toetus moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja see võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Käesoleval juhul ähvardavad meetmed moonutada konkurentsi, tugevdades toetust saavate ettevõtjate finantsseisundit ja tegutsemisvabadust võrreldes konkurentidega, kes ei ole kõlblikud toetust saama. Kui sellist mõju on tunda ühendusesiseses kaubanduses, avaldab see mõju ka liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Sellised meetmed moonutavad eelkõige konkurentsi ja mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust, kui toetuse saajad ekspordivad osa oma toodangust teistesse liikmesriikidesse; kui nad aga ei ekspordi, on kohalik toodang eelisseisundis, sest teiste liikmesriikide ettevõtjatel on vähem võimalust eksportida oma tooteid Itaalia turule. (7) Sama juhtub siis, kui liikmesriik annab toetust teenindus- ja turustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele. (8)

(36)

Järelikult on vaatlusalused meetmed artikli 87 lõikega 1 põhimõtteliselt keelatud ja neid võib lugeda ühisturuga kokkusobivateks ainult sel juhul, kui need vastavad ühele asutamislepingus sätestatud eranditest.

(37)

Komisjon on siiski arvamusel, et toetuskava kohaselt antav toetus ei ole riigiabi, kui komisjoni määrusega (EÜ) nr 69/2001 (9) sätestatud tingimused või toetuse andmise ajal jõus olevad de minimis eeskirjad on täidetud.

(38)

Pidades silmas tõsiasja, et meetmed on juba jõustunud, avaldab komisjon kahetsust, et Itaalia ametiasutused ei ole täitnud oma kohustust teatada toetuskavast asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt.

(39)

Olles järeldanud, et kõnealused meetmed kujutavad endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peab komisjon kaaluma, kas toetus on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

(40)

Seoses asutamislepingus sätestatud erandite kohaldatavusega asub komisjon seisukohale, et toetus ei vasta artikli 87 lõike 2 punktis a sätestatud erandi tingimustele, sest see ei ole sotsiaalset laadi toetus, ning see ei ole ka artikli 87 lõike 2 punktiga c hõlmatud toetus. Ilmsetel põhjustel ei ole kohaldatavad ka artikli 87 lõike 3 punktides b ja d ettenähtud erandid.

(41)

Artikli 87 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandite kohaldatavuse osas viitab komisjon menetluse alustamise otsuses väljendatud kahtlustele ning pöörab tähelepanu Itaalia ametiasutuste poolt menetluse käigus antud seletustele, mille kohaselt kõnealune toetus ei ole suunatud ühelegi nende sätetega hõlmatud eesmärgile. Asjaomane liikmesriik ei andnud komisjonile vajalikku teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil hinnata toetuskava kokkusobivust ühisturuga nende erandite valguses. Seetõttu ei ole käesolevas otsuses võimalik toetuskava sellest seisukohast hinnata. See järeldus ei piira võimalust, et toetuskava kohaselt antav toetus võidakse individuaalse uurimise järel lugeda ühisturuga kokkusobivaks või see võidakse hõlmata erandit kehtestavate määrustega.

(42)

Komisjon kaalus, kas asjaomased meetmed võiksid vastata artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandi nõuetele ja kas neid võiks kohaldada loodusõnnetuste või erandlike asjaolude põhjustatud kahju korvamise toetusena. Itaalia rõhutas menetluse käigus, et see ongi toetuse eesmärk.

(43)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatakse, et loodusõnnetuste või erandlike asjaolude põhjustatud kahju korvamiseks võib anda toetust. Komisjon on jätkuvalt olnud seisukohal, et vulkaanipursked, maavärinad, üleujutused ja maalihked on selle artikli tähenduses loodusõnnetused.

(44)

Kõnealuse toetuskava raames antakse toetust Itaalia mitut piirkonda tabanud loodusõnnetuste tagajärjel kahju kandnud ettevõtjatele selle kahju korvamiseks. Õnnetused ja asjaomased piirkonnad täpsustati ja määratleti haldusdokumentidega.

(45)

Meede põhineb makromajanduslikul lähenemisel, nagu Itaalia ametiasutused oma 10. septembri 2004. aasta kirjas kinnitasid. Asutamislepingu kohaselt ja vastavalt komisjoni tavale peab kahju põhjustanud sündmuse ja selle kahju korvamiseks mõeldud riigiabi vahel olema otsene seos, mis tuleb määratleda ettevõtja tasandil ja mitte makromajanduslikul tasandil. (10)

(46)

Kahju kaudsemate vormide kohta nenditakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule suunatud komisjoni teatises, mis käsitleb Euroopa Ühenduse reageeringut Austrias, Saksamaal ja mitmes taotlejariigis toimunud üleujutustele, et “mis puutub üleujutuste põhjustatud kahju kaudsemate vormide, nt elektrikatkestustest tingitud tootmisseisakud ja teatavate transporditeede sulgemisest tingitud tarneraskused, hüvitamist, on täielik hüvitamine võimalik juhul, kui kahju ja üleujutuse vaheline põhjuslik seos on selgelt kindlaks tehtav”. (11) Itaalia ametiasutuste rakendatud meetme puhul kasutatud makromajanduslikku lähenemist silmas pidades ei ole siiski võimalik kindlaks teha selget põhjuslikku seost abikõlbliku kahju ja loodusõnnetuste vahel. Isegi kaudse kahju korral tuleb see seos kindlaks teha ettevõtja tasandil ja mitte makromajanduslikul tasandil.

(47)

Käesoleval juhul on toetuskavast kasu kõikidel ettevõtjatel, kes teevad investeeringuid üle teatava vastavalt eelnevate aastate keskmisele näitajale kehtestatud künnisväärtuse Itaalia ametiasutuste poolt kindlaks tehtud omavalitsustes, millest mõned on väga suured, tiheasustusega ja kõrgel majandustegevuse tasemel (nt Milano, Torino ja Genova). On selge, et paljud toetuse saajad ei kandnud otsest kahju ning puuduvad kindlad tõendid kaudse kahju kohta. Lisaks ei ole tõendeid selle kohta, et kahju oli põhjustatud üksnes Itaalia ametiasutuste nimetatud loodusõnnetuste poolt.

(48)

Toetusmehhanism ning toetuse saajatele antud toetus ei ole seotud tegelikult kantud kahjuga, vaid sõltub teatud perioodil tehtud investeeringutest, eelmiste aastate investeeringute mahust ja tulumaksuga maksustatava tulu olemasolust. Sellistel tingimustel võib toetuse suurus ületada kahju suurust isegi juhul, kui toetuse saaja kandis kõnealustest loodusõnnetustest põhjustatud kahju.

(49)

Seetõttu tuleb järeldada, et ametlik uurimine ei ole komisjoni kahtlusi kõrvaldanud ning kõnealune toetuskava kujutab sellist abi, mis on ühisturuga kokkusobimatu.

(50)

Itaalia ametiasutused lubasid oma 10. septembri 2004. aasta kirjas siiski nõuda ettevõtjatelt tõendeid või seletusi, et välja selgitada iga ettevõtja poolt tegelikult kantud kahju ja teha seejärel mis tahes vajalikku kontrolli.

(51)

Ei saa välistada, et teatavatel erijuhtudel vastab toetuskava kohaselt antud toetus ühisturuga kokkusobivuse tingimustele. Itaalia ametiasutused võivad seetõttu kontrollida iga toetust saavat ettevõtjat, et teha kindlaks kõnealuste loodusõnnetuste ja kahju korvamiseks mõeldud riigiabi vahelise selge ja otsese seose olemasolu. See peab võimaldama kindlalt välja selgitada üksikute ettevõtjate kantud kahju mis tahes ülemäärase hüvitamise.

(52)

Igasuguse ülemäärase hüvitamise välistamiseks peavad Itaalia ametiasutused nõudma, et toetuse saajatele antud toetusest arvataks maha kindlustusmaksed. Lisaks peavad nad tagama, et kõnealuse toetuskava kohane toetus ei kumuleeruks muude meetmete kohaselt antava toetusega ning välditaks igasugust kahju ülemäärast hüvitamist.

(53)

Käesolev otsus käsitleb toetuskava üldiselt ja see tuleb viivitamata täitmisele pöörata, nõudes eelkõige tagasi toetused, mis on antud õigusvastaselt ja mis on tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks. Komisjon märgib, et negatiivne otsus toetuskava kohta ei välista võimalust mitte lugeda mõnda sama toetuskava raames antud toetust riigiabiks, vaid ühisturuga kokkusobivaks selle konkreetsete omaduste alusel (nt kui üksiktoetus on hõlmatud de minimis eeskirjadega või kui toetus on antud vastavalt otsusele, mille kohaselt see on ühisturuga kokkusobiv või vastavalt erandimäärusele).

VI.   KOKKUVÕTE

(54)

Komisjon leiab, et Itaalia on kõnealust toetuskava rakendanud õigusvastaselt, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(55)

Komisjon leiab oma hinnangu põhjal, et kõnealune toetuskava on ühisturuga kokkusobimatu, sest see ei vasta artikli 87 lõike 2 punkti b kohase erandi tingimustele, et korvata loodusõnnetustest või erandlikest asjaoludest põhjustatud kahju, mis oli ainus Itaalia viidatud erand.

(56)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/99 (millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (12) artiklis 14 sätestatakse, et juhul kui õigusvastase toetuse korral võetakse vastu negatiivsed otsused, peab komisjon otsustama, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik meetmed toetuse saajalt toetuse tagasinõudmiseks. Komisjon ei või toetust tagasi nõuda, kui see oleks vastuolus ühenduse õiguse üldiste põhimõtetega. Käesoleval juhul ei ole tagasinõudmine ühegi põhimõttega vastuolus. Lisaks märgib komisjon, et ei Itaalia ametiasutused ega toetuse saajad ei ole sellistele põhimõtetele tuginenud.

(57)

Itaalia peab võtma kõik vajalikud meetmed toetuse saajatelt toetuse tagasinõudmiseks, v.a üksikutel juhtudel, mis käesoleva otsuse punktide 50, 51 ja 52 kohaselt vastavad ühisturuga kokkusobivuse tingimustele vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandile. Selleks peab Itaalia nõudma, et toetuse saajad maksaksid toetuse tagasi kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. Tagasinõutav toetus peab sisaldama intressi, mis on arvutatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (13)

Itaalia peab saatma komisjonile asjakohases vormis aruande toetuse tagasinõudmise kohta, koostama tagasinõudmisega hõlmatud toetuse saajate nimekirja ning kirjeldama täpselt toetuse viivitamatuks ja tõhusaks tagasinõudmiseks tegelikult võetud meetmeid. Lisaks peab ta kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist saatma dokumendid, mis tõendavad toetuse saajatelt õigusvastase ja ühisturuga kokkusobimatu toetuse tagasinõudmist (nt ringkirjad, väljastatud sissenõudekorraldused jne),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Toetuskava riigiabi andmiseks ettevõtjatele, kes on teinud investeeringuid 2002. aastal loodusõnnetustest mõjutatud ja 24. detsembri 2002. aasta dekreetseaduse nr 282 (mis muudeti 21. veebruari 2003. aasta seaduseks ja pikendab teatavate ettevõtjate suhtes 18. oktoobri 2001. aasta seaduse nr 383 artikli 4 lõikes 1 sätestatud soodustusi) artikli 5 punktis e loetletud omavalitsusüksustes, rakendati Itaalias õigusvastaselt, rikkudes asutamislepingu artikli 88 punkti 3, ning see on ühisturuga kokkusobimatu, ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist.

Artikkel 2

Itaalia lõpetab artiklis 1 nimetatud toetuskava rakendamise, kui sellest tekib jätkuvalt õiguslikke tagajärgi.

Artikkel 3

Toetuskava kohased artiklis 1 nimetatud üksiktoetused on asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses ühisturuga kokkusobivad sel määral, mil need ei ületa 24. detsembri 2002. aasta dekreetseaduse nr 282 artikli 5 punktis e nimetatud loodusõnnetuste tagajärjel iga toetuse saaja poolt tegelikult kantud kahju netoväärtust, võttes arvesse kindlustusmakseid või muude meetmete raames saadud summasid.

Artikkel 4

Artiklis 1 nimetatud toetuskava raames antud üksiktoetused, mis ei vasta artiklis 3 sätestatud tingimustele, on ühisturuga kokkusobimatud.

Artikkel 5

1.   Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed toetuse saajatelt artiklis 4 nimetatud toetuse tagasinõudmiseks.

2.   Alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest katkestab Itaalia kõik toetusemaksed.

3.   Tagasinõudmine teostatakse viivitamata ja vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud korrale, tingimusel et need õigusaktid lubavad käesoleva otsuse viivitamatut ja tõhusat jõustamist.

4.   Tagasinõutav toetus sisaldab intressi alates toetuse saaja käsutusse andmise kuupäevast kuni selle tagasinõudmiseni.

5.   Intress arvutatakse määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki sätete alusel.

6.   Itaalia kohustab kõiki artiklis 4 nimetatud toetuse saajaid kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest neile õigusvastaselt antud toetuse koos intressiga tagasi maksma.

Artikkel 6

Itaalia teavitab komisjoni kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest selle täitmiseks võetud meetmetest, täites otsusele lisatud küsimustiku. Eelkõige saadab Itaalia samaks tähtajaks komisjonile kõik dokumendid, mis tõendavad, et Itaalia on alustanud toetuse saajatelt õigusvastase toetuse tagasinõudmise menetlust.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 20. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  ELT C 42, 18.2.2004, lk 5.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(4)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

(5)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(6)  EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(7)  Euroopa Kohtu 13. juuli 1988. aasta otsus kohtuasjas 102/87: Prantsusmaa v. komisjon(SEB), EKL 1988, lk 4067, punkt 19.

(8)  Euroopa Kohtu 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C-310/99: Itaalia v. komisjon, EKL 2002, I-2289, punkt 85.

(9)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(10)  Vt nt riigiabi juhtumeid N 629/02, N 545/02, N 429/01, NN 62/2000, N 770/99 ja NN 87/99. Isegi Itaalia ametiasutuste poolt nimetatud juhtumi N 92/2000 puhul tegi komisjon kindlaks seose ettevõtjate tasandil.

(11)  Dokument KOM(2002)481, lõplik, 28.8.2002, lk 9.

(12)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(13)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

20.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/54


NÕUKOGU OTSUS 2005/316/ÜVJP,

18. aprill 2005,

ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP (edasiste meetmete kohta, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist) rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse ühist seisukohta 2004/694/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 teise lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/694/ÜVJP meetmed, et külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellele endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on esitanud süüdistuse.

(2)

21. veebruaril 2005 võttis nõukogu vastu otsuse 2004/148/ÜVJP, millega muudeti ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

(3)

Kuna Ljubomir BOROVCANIN, Gojko JANKOVIC, Sreten LUKIC, Drago NIKOLIC ja Vinko PANDUREVIC viidi üle vahi alla EJRKi juurde, tuleks nende nimed nimekirjast eemaldada.

(4)

EJRK lisas aga tagaotsitavate süüdistatavate nimekirja Zdravko TOLIMIR, kellele esitatud süüdistus avaldati 10. veebruaril 2005. See nimi tuleks seega lisada ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

(5)

Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud isikute nimekiri asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud nimekirjaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 18. aprill 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KRECKÉ


(1)  ELT L 315, 14.10.2004, lk 52. Ühist seisukohta on viimati muudetud otsusega 2005/148/ÜVJP (ELT L 49, 22.2.2005, lk 34).


LISA

“LISA

Artiklis 1 osutatud isikute nimekiri

 

Nimi: BOROVNICA Goran

Sünniaeg: 15.8.1965

Sünnikoht: Kozarac, Prijedori haldusüksus, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina

 

Nimi: DJORDJEVIC Vlastimir

Sünniaeg: 1948

Sünnikoht: Vladicin Han, Serbia ja Montenegro

Kodakondsus: Serbia ja Montenegro

 

Nimi: GOTOVINA Ante

Sünniaeg: 12.10.1955

Sünnikoht: Pasmani saar, Zadari haldusüksus, Horvaatia Vabariik

Kodakondsus

:

Horvaatia

Prantsuse

 

Nimi: HADZIC Goran

Sünniaeg: 7.9.1958

Sünnikoht: Vinkovci, Horvaatia Vabariik

Kodakondsus: Serbia ja Montenegro

 

Nimi: KARADZIC Radovan

Sünniaeg: 19.6.1945

Sünnikoht: Petnjica, Savnik, Montenegro, Serbia ja Montenegro

Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina

 

Nimi: LUKIC Milan

Sünniaeg: 6.9.1967

Sünnikoht: Visegrad, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus

:

Bosnia ja Hertsegoviina

Tõenäoliselt ka Serbia ja Montenegro

 

Nimi: LUKIC Sredoje

Sünniaeg: 5.4.1961

Sünnikoht: Visegrad, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus

:

Bosnia ja Hertsegoviina

Tõenäoliselt ka Serbia ja Montenegro

 

Nimi: MLADIC Ratko

Sünniaeg: 12.3.1942

Sünnikoht: Bozanovici, Kalinoviki haldusüksus, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus

:

Bosnia ja Hertsegoviina

Tõenäoliselt ka Serbia ja Montenegro

 

Nimi: PAVKOVIC Nebojsa

Sünniaeg: 10.4.1946

Sünnikoht: Senjski Rudnik, Serbia ja Montenegro

Kodakondsus: Serbia ja Montenegro

 

Nimi: POPOVIC Vujadin

Sünniaeg: 14.3.1957

Sünnikoht: Sekovici, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus: Serbia ja Montenegro

 

Nimi: TOLIMIR Zdravko

Sünniaeg: 27.11.1948

Sünnikoht:

Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina

 

Nimi: ZELENOVIC Dragan

Sünniaeg: 12.2.1961

Sünnikoht: Foca, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina

 

Nimi: ZUPLJANIN Stojan

Sünniaeg: 22.9.1951

Sünnikoht: Kotor Varos, Bosnia ja Hertsegoviina

Kodakondsus: Bosnia ja Hertsegoviina”.