ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 95

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
14. aprill 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 560/2005, 12. aprill 2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 561/2005, 13. aprill 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 562/2005, 5. aprill 2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatootesektoris

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 563/2005, 13. aprill 2005, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

42

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

AKV–EÜ ministrite nõukogu otsus nr 1/2005, 8. märts 2005, AKV–EÜ ministrite nõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta

44

 

*

AKV–EÜ ministrite nõukogu otsus nr 2/2005, 8. märts 2005, AKV–EÜ ühise ministrite kaubanduskomitee töökorra kohta

48

 

*

AKV–EÜ ministrite nõukogu otsus nr 3/2005, 8. märts 2005, AKV–EÜ suursaadikute komitee töökorra vastuvõtmise kohta

51

 

*

AKV–EÜ suursaadikute komitee otsus nr 2/2005, 8. märts 2005, AKV–EÜ tollikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta

54

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 22. september 2004, riigiabi kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõttele Peugeot Citroën Automobiles UK Ltd (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3349 all)  ( 1 )

56

 

*

Komisjoni otsus, 31. märts 2005, millega muudetakse otsust 97/467/EÜ seoses Horvaatia ühe ettevõtte arvamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida silerinnaliste lindude liha (teatavaks tehtud numbri K(2005) 985 all)  ( 1 )

62

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 560/2005,

12. aprill 2005,

millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 60, 301 ja 308,

võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta ühist seisukohta 2004/852/ÜVJP Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tegutsedes ÜRO põhikirja VII peatüki alusel ning mõistes hukka sõjategevuse taasalustamist Côte d’Ivoire’is ja 3. mai 2003. aasta relvarahukokkuleppe jätkuvat rikkumist, otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu oma 15. novembri 2004. aasta resolutsioonis 1572 (2004) kehtestada Côte d’Ivoire’i suhtes teatavad piiravad meetmed.

(2)

Ühises seisukohas 2004/852/ÜVJP on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1572 (2004) sätestatud meetmete rakendamine, sealhulgas rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine pädeva ÜRO sanktsioonide komitee poolt kindlaksmääratud isikutel, kes ohustavad rahu ja riigisisest lepitusprotsessi Côte d’Ivoire’is, eriti nendel, kes tõkestavad Linas-Marcoussis’ ja Accra III lepingute rakendamist, ja kõigil teistel isikutel, keda asjakohase teabe põhjal peetakse vastutavaks inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsise rikkumise eest Côte d’Ivoire’is, avalikult vaenu ja vägivalda õhutavatel isikutel ning isikutel, keda kõnealune komitee peab resolutsiooniga 1572 (2004) kehtestatud relvaembargo rikkujateks.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad asutamislepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on konkurentsimoonutuste vältimise eesmärgil vaja ühenduse õigusakte nende meetmete rakendamiseks ühenduses. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse ühenduse territooriumina liikmesriikide territooriume, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut vastavalt asutamislepingus kehtestatud tingimustele.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   sanktsioonide komitee– ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1572 (2004) lõike 14 kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee;

2.   rahalised vahendid– kõik finantsvarad ja igat liiki hüved, sealhulgas, kuid mitte üksnes:

3.   rahaliste vahendite külmutamine– rahaliste vahendite igasuguse sellise liikumise, ülekandmise, muutmise, kasutamise, juurdepääsu või nendega kauplemise vältimine, mille tulemuseks oleks muutus nende mahus, summas, asukohas, omandiõiguses, valduses, laadis või otstarbes või muu muutus, mis võimaldaks rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas vara valitsemine;

4.   majandusressursid– igasugune vara, nii materiaalne kui mittemateriaalne, nii kinnis- kui vallasvara, mis ei ole rahalised vahendid, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

5.   majandusressursside külmutamine– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside mis tahes viisil kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas, kuid mitte üksnes, neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades.

Artikkel 2

1.   Kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele või üksustele otseselt või kaudselt kuuluvad või nende poolt kontrollitavad rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele või üksustele ega anta nende toetuseks.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda niisuguses tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest kõrvalehoidmine.

Artikkel 3

1.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused, tingimusel et nad on kõnealustele rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele juurdepääsu lubamise kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ning ei ole kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teate esitamist sanktsioonide komiteelt eitavat otsust saanud, lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist neile sobivatel tingimustel, kui nad on teinud kindlaks, et asjakohased rahalised vahendid ja majandusressursid on:

a)

põhivajaduste rahuldamiseks tehtavad vajalikud kulutused, sealhulgas maksed toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumiseks, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)

üksnes ekspertide töötasudeks mõeldud maksed mõistlikus ulatuses ja õigusabiteenuste pakkumisega seotud kulude hüvitised;

c)

tasud või teenustasud külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest.

2.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et asjakohased rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks ning tingimusel, et nad on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1572 (2004) paragrahvi 14 punktis e sätestatud tingimuste alusel.

Artikkel 4

Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused lubada teatud külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

rahalised vahendid või majandusressursid on enne 15. novembrit 2004 kohtu, haldusorgani või vahekohtu poolt põhjendatud kinnipidamisõiguse või enne seda kuupäeva mainitud asutuste poolt tehtud otsuse esemeks;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kinnipidamisõigus või otsus ei ole tehtud I lisas loetletud isiku või üksuse kasuks;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;

e)

pädevad asutused on kinnipidamisõigusest või otsusest teatanud sanktsioonide komiteele.

Artikkel 5

Asjaomane pädev asutus teavitab teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni artiklite 3 ja 4 alusel antud lubadest.

Artikkel 6

Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes on hakatud kohaldama käesoleva määruse sätteid sõlmitud või tekkinud lepingutest, kokkulepetest või kohustustest tulenevad maksed,

tingimusel, et sellised intressid, muud tulud ja maksed on külmutatud vastavalt artikli 2 lõikele 1.

Artikkel 7

Artikli 2 lõige 2 ei takista rahaasutustel külmutatud kontode krediteerimist, juhul kui kolmandatelt isikutelt kantakse rahalised vahendid I lisas loetletud isikute või üksuste kontodele, tingimusel et kõik sellistele kontodele kantavad lisasummad samuti külmutatakse. Rahaasutus teatab sellistest tehingutest viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 8

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade ja asutamislepingu artikli 284 kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning organid:

a)

esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks artikli 2 kohaselt külmutatud kontode ja rahasummade kohta, II lisas loetletud pädevatele asutustele, mis asuvad nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või kõnealuste pädevate asutuste kaudu komisjonile;

b)

tegema koostööd II lisas loetletud pädevate asutustega kõnealuse teabe kontrollimisel.

2.   Komisjonile otse esitatud lisateave edastatakse asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   Kogu käesoleva artikli kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 9

Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisega või rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemisest keeldumisega, kui seda tehakse heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei kaasne seda teinud füüsilisele või juriidilisele isikule või üksusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, väljaarvatud juhul kui on tõendatud, et rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati hooletuse tõttu.

Artikkel 10

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ning edastavad üksteisele nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe rikkumise ja jõustamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

Artikkel 11

Komisjonil on õigus:

a)

muuta I lisa sanktsioonide komitee otsuste alusel ja

b)

muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel.

Artikkel 12

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muutmisest.

Artikkel 13

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

ühenduse territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

kõikide liikmesriikide kodanike suhtes ühenduse territooriumil või väljaspool seda;

d)

kõikide juriidiliste isikute, rühmituste või üksuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)

kõikide ühenduse territooriumil ettevõtlusega tegelevate juriidiliste isikute, rühmituste või üksuste suhtes.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 12. aprill 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER


(1)  ELT L 368, 15.12.2004, lk 50.

(2)  Arvamus on esitatud 24. veebruaril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


I LISA

Artiklites 2, 4 ja 7 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute või üksuste loetelu


II LISA

Artiklites 3, 4, 5, 7 ja 8 osutatud pädevate asutuste loetelu

BELGIA

Federale Overheidsdienst Financiën

Thesaurie

Kunstlaan 30

B-1040 Brussel

Fax (32-2) 233 74 65

E-mail: Quesfinvragen.tf@minfin.fed.be

Service public fédéral des finances

Trésorerie

Avenue des Arts 30

B-1040 Bruxelles

Fax (32-2) 233 74 65

E-mail: Quesfinvragen.tf@minfin.fed.be

TŠEHHI VABARIIK

Ministerstvo financí

Finanční analytický útvar

P. O. BOX 675

Jindřišská 14

111 21 Praha 1

tel.: (420-2) 57 04 45 01

fax: (420-2) 57 04 45 02

Ministerstvo zahraničních věcí

Odbor společné zahraniční a bezpečnostní politiky EU

Loretánské nám. 5

118 00 Praha 1

tel.: (420-2) 24 18 29 87

fax: (420-2) 24 18 40 80

TAANI

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø

Tlf. (45) 35 46 62 81

Fax (45) 35 46 62 03

Udenrigsministeriet

Asiatisk Plads 2

DK-1448 København K

Tlf. (45) 33 92 00 00

Fax (45) 32 54 05 33

Justitsministeriet

Slotholmsgade 10

DK-1216 København K

Tlf. (45) 33 92 33 40

Fax (45) 33 93 35 10

SAKSAMAA

Rahaliste vahendite külmutamise osas:

Deutsche Bundesbank

Servicezentrum Finanzsanktionen

Postfach

D-80281 München

Tel.: (49) 89 28 89 38 00

Fax: (49) 89 35 01 63 38 00

Tehnilise abi osas:

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA)

Frankfurter Straße 29-35

D-65760 Eschborn

Tel: (49) 61 96 908-0

Fax: (49) 61 96 908-800

EESTI

Eesti Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

Tel: +372 6317 100

Fax: +372 6317 199

Finantsinspektsioon

Sakala 4

15030 Tallinn

Tel: +372 6680 500

Fax: +372 6680 501

KREEKA

A.

Rahaliste vahendite külmutamine

Ministry of Economy and Finance

General Directory of Economic Policy

5 Nikis Str.

GR-105 63 Athens

Tel.: (30) 210 333 27 86

Fax: (30) 210 333 28 10

A.

Δέσμευση κεφαλαίων

Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

Γενική Δ/νση Οικονομικής Πολιτικής

Νίκης 5

GR-105 63 Αθήνα

Τηλ.: (30) 210 333 27 86

Φαξ: (30) 210 333 28 10

B.

Impordi-ekspordi piirangud

Ministry of Economy and Finance

General Directorate for Policy Planning and Management

Kornaroy Str.

GR-101 80 Athens

Tel.: (30) 210 328 64 01-3

Fax: (30) 210 328 64 04

Β.

Περιορισμοί εισαγωγών — εξαγωγών

Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

Γενική Δ/νση Σχεδιασμού και Διαχείρισης Πολιτικής

Κορνάρου 1

GR-101 80 Αθήνα

Τηλ.: (30) 210 328 64 01-3

Φαξ: (30) 210 328 64 04

HISPAANIA

Dirección General del Tesoro y Política Financiera

Subdirección General de Inspección y control de Movimiento y Capitales

Ministerio de Economía

Paseo del Prado, 6

E-28014 Madrid

Tel. (34) 912 09 95 11

Subdirección General de Inversiones Exteriores

Ministerio de Industria Comercio y Turismo

Paseo de la Castellana, 162

E-28046 Madrid

Tel. (34) 913 49 39 83

PRANTSUSMAA

Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie

Direction générale du Trésor et de la politique économique

Service des affaires multilatérales et du développement

Sous-direction «Politique commerciale et investissements»

Service «Investissements et propriété intellectuelle»

139, rue de Bercy

75572 Paris Cedex 12

Tel. (33) 144 87 72 85

Fax (33) 153 18 96 55

Ministère des affaires étrangères

Direction générale des affaires politiques et de sécurité

Direction des Nations unies et des organisations internationales

Sous-direction des affaires politiques

Tel. (33) 143 17 59 68

Fax (33) 143 17 46 91

Service de la politique étrangère et de sécurité commune

Tel. (33) 143 17 45 16

Fax (33) 143 17 45 84

IIRIMAA

United Nations Section

Department of Foreign Affairs,

Iveagh House

79-80 Saint Stephen's Green

Dublin 2.

Tel. (353-1) 478 08 22

Fax (353-1) 408 21 65

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

Financial Markets Department

Dame Street

Dublin 2.

Tel. (353-1) 671 66 66

Fax (353-1) 679 88 82

ITAALIA

Ministero degli Affari esteri

Piazzale della Farnesina, 1 — 00194 Roma

D.G.A.S. — Ufficio I

Tel. (39) 06 36 91 73 34

Fax (39) 06 36 91 54 46

Ministero dell'Economia e delle finanze

Dipartimento del Tesoro

Comitato di Sicurezza finanziaria

Via XX Settembre, 97 — 00187 Roma

Tel. (39) 06 47 61 39 42

Fax (39) 06 47 61 30 32

KÜPROS

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

6 Andrea Araouzou

CY-1421 Nicosia

Tel: (357) 22 86 71 00

Fax: (357) 22 31 60 71

Central Bank of Cyprus

80 Kennedy Avenue

CY-1076 Nicosia

Tel: (357) 22 71 41 00

Fax: (357) 22 37 81 53

Ministry of Finance (Department of Customs)

M. Karaoli

CY-1096 Nicosia

Tel: (357) 22 60 11 06

Fax: (357) 22 60 27 41/47

LÄTI

Latvijas Republikas Ārlietu ministrija

Brīvības iela 36

Rīga LV-1395

Tālr.: (371) 7016 201

Fakss: (371) 7828 121

LEEDU

Financial Crime Investigation Service under the Ministry of Interior of the Republic of Lithuania

Šermukšnių g. 3

Vilnius

LT-01106

Tel. +370 5 271 74 47

Faks. +370 5 262 18 26

LUKSEMBURG

Ministère des affaires étrangères et de l’immigration

Direction des relations économiques internationales

5, rue Notre-Dame

L-2240 Luxembourg

Tel. (352) 478 2346

Fax (352) 22 20 48

Ministère des finances

3, rue de la Congrégation

L-1352 Luxembourg

Tel. (352) 478 2712

Fax (352) 47 52 41

UNGARI

Országos Rendőrfőkapitányság

1139 Budapest, Teve u. 4–6.

Magyarország

Tel./fax: +36-1-443-5554

Pénzügyminisztérium

1051 Budapest, József nádor tér 2–4.

Magyarország

Postafiók: 1369 Pf.: 481.

Tel.: +36-1-318-2066, +36-1-327-2100

Fax: +36-1-318-2570, +36-1-327-2749

MALTA

Bord ta' Sorveljanza dwar is-Sanzjonijiet

Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin

Palazzo Parisio

Triq il-Merkanti

Valletta CMR 02

Tel: +356 21 24 28 53

Fax: +356 21 25 15 20

MADALMAAD

De Minister van Financiën

De Directie Financiële Markten/Afdeling Integriteit

Postbus 20201

2500 EE DEN HAAG

Fax: (31-70) 342 79 84

Tel: (31-70) 342 89 97

AUSTRIA

Österreichische Nationalbank

Otto Wagner Platz 3

A-1090 Wien

Tel.: (+43-1) 404 20-0

Fax: (+43-1) 404 20-7399

POOLA

Põhiasutus

Ministerstwo Finansów

Generalny Inspektor Informacji Finansowej (GIIF)

ul. Świętokrzyska 12

00-916 Warszawa

Polska

Tel. (+48-22) 694 59 70

Fax (+48-22) 694 54 50

Koordineeriv asutus:

Ministerstwo Spraw Zagranicznych

Departament Prawno-Traktatowy

al. J. Ch. Szucha 23

00-580 Warszawa

Polska

Tel. (+48-22) 523 9427/9348

Fax (+48-22) 523 8329

PORTUGAL

Ministério dos Negócios Estrangeiros

Direcção-Geral dos Assuntos Multilaterais

Largo do Rilvas

P-1350-179 Lisboa

Tel.: (351) 21 394 67 02

Fax: (351) 21 394 60 73.

Ministério das Finanças

Direcção-Geral dos Assuntos Europeus e Relações Internacionais

Avenida Infante D. Henrique n.o 1, C, 2.o

P-1100 Lisboa

Tel.: (351) 218 82 33 90/8

Fax: (351) 218 82 33 99

SLOVEENIA

Ministry of Foreign Affairs

Prešernova 25

SI-1000 Ljubljana

Tel. (386-1) 478 20 00

Faks (386-1) 478 23 41

Ministry of the Economy

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

Tel. (386-1) 478 33 11

Faks (386-1) 433 10 31

Ministry of Defence

Kardeljeva pl. 25

SI-1000 Ljubljana

Tel. (386-1) 471 22 11

Faks (386-1) 431 81 64

SLOVAKKIA

Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky

Hlboká cesta 2

833 36 Bratislava

Tel.: (421-2) 59 78 11 11

Fax: (421-2) 59 78 36 49

Ministerstvo financií Slovenskej republiky

Štefanovičova 5

P. O. BOX 82

817 82 Bratislava

Tel.: (421-2) 59 58 11 11

Fax: (421-2) 52 49 80 42

SOOME

Ulkoasiainministeriö/Utrikesministeriet

PL/PB 176

FI-00161 Helsinki/Helsingfors

P./Tfn (358-9) 16 00 5

Faksi/Fax (358-9) 16 05 57 07

ROOTSI

Artiklid 3, 4 ja 5

Försäkringskassan

S-103 51 Stockholm

Tfn (46-8) 786 90 00

Fax (46-8) 411 27 89

Artiklid 7 ja 8

Finansinspektionen

Box 6750

S-113 85 Stockholm

Tfn (46-8) 787 80 00

Fax (46-8) 24 13 35

ÜHENDKUNINGRIIK

HM Treasury

Financial Systems and International Standards

1, Horse Guards Road

London SW1A 2HQ

United Kingdom

Tel. (44-20) 72 70 59 77

Fax (44-20) 72 70 54 30

Bank of England

Financial Sanctions Unit

Threadneedle Street

London EC2R 8AH

United Kingdom

Tel. (44-20) 76 01 46 07

Fax (44-20) 76 01 43 09

EUROOPA ÜHENDUS

European Commission

DG External Relations

Directorate A: Common Foreign and Security Policy (CFSP) and European Security and Defence Policy (ESDP): Commission Coordination and contribution

Unit A 2: Legal and institutional matters, CFSP Joint Actions, Sanctions,

Kimberley Process

Tel. (32-2) 295 55 85

Fax (32-2) 296 75 63


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2005,

13. aprill 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. aprillil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. aprill 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 13. aprilli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

99,7

096

105,7

204

56,3

212

146,4

624

104,1

999

102,4

0707 00 05

052

138,6

204

55,1

999

96,9

0709 10 00

220

79,0

999

79,0

0709 90 70

052

99,2

096

75,1

204

39,0

999

71,1

0805 10 20

052

52,1

204

47,0

212

51,2

220

46,7

624

56,5

999

50,7

0805 50 10

052

57,8

220

69,6

624

70,4

999

65,9

0808 10 80

388

88,9

400

111,5

404

90,4

508

64,5

512

73,7

524

72,3

528

68,2

720

67,7

804

113,4

999

83,4

0808 20 50

388

74,5

512

82,9

528

58,6

999

72,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 562/2005,

5. aprill 2005,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatootesektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamiselepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 40,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. juuli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1498/1999, mis sätestab nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatoodete sektoris, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. Määrusega (EÜ) nr 1255/1999 ja kõigi selle rakendusmäärustega on tehtud arvukalt muudatusi. Seetõttu tuleks määrus 1498/1999 selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(2)

Toodangu ja turuolukorra hindamiseks piima- ning piimatootesektoris on vajalik korrapärane teabevahetus määruses (EÜ) nr 1255/1999 sätestatud sekkumismeetmete mõju kohta, eriti muutuste kohta sekkumisametite valduses olevate ja eraladustuses hoitavate kõnealuste toodete varudes.

(3)

Abi kaseiiniks töödeldud lõssi jaoks ja toetused saab kindlaks määrata üksnes nii siseturul kui ka rahvusvahelises kaubanduses toimuvate hinnamuutuste alase teabe põhjal.

(4)

Kaubavoogude täpne ja korrapärane jälgimine toetuste mõju hindamiseks nõuab teavet nende toodete ekspordi kohta, millele on määratud toetus, eriti pakkumismenetluste alusel määratud koguste kohta.

(5)

Nõukogu otsusega 94/800/EÜ (3) heakskiidetud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (edaspidi “põllumajandusleping”) rakendamiseks on vaja esitada täiendavat ja üksikasjalikumat teavet impordi ja ekspordi kohta, eriti litsentsitaotluste ja litsentside kasutamise viisi kohta, et tagada põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kiiret teavet ekspordi suundumuste kohta on vaja nende kohustuste parimaks ärakasutamiseks. Nimetatud lepingu alusel ei kohaldata toiduabi ekspordi suhtes subsideeritud ekspordi suhtes kohaldatavaid piiranguid. Tuleks sätestada, et ekspordilitsentsi taotlusi käsitlevates teadetes tuleks täpsustada, millised litsentsitaotlused hõlmavad toiduabi.

(6)

Komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruses (EÜ) nr 174/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (4) kehtestatakse teatavate piimatoodete Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Dominikaani Vabariiki eksportimise erieeskirjad. Tuleks sätestada asjakohase teabe vahetamine.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 174/1999 kehtestatakse erikord toetuste andmiseks ühenduse päritolu koostisainetele, mida kasutatakse sisese töötlemise lepingute alusel toodetud juustus. Tuleks sätestada asjaomase teabe vahetamine.

(8)

Määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 5 sätestatakse, et teatavatel juhtudel võivad ekspordilitsentsid kehtida sellise toote ekspordi suhtes, millel on litsentsi lahtris 16 märgitud koodist erinev kood. Tuleks sätestada asjaomase teabe vahetamine.

(9)

Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordikorra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega, (5) sätestatakse teatavad kolmandate riikide ametiasutuste väljaantavate IMA 1 sertifikaatide abil hallatavad impordikvoodid. Liikmesriigid teatavad komisjonile toodete kogused, mille kohta on välja antud impordilitsentsid IMA 1 sertifikaatide alusel. Kogemused näitavad, et kõnealuse impordi iga etapi hoolikaks jälgimiseks ei piisa alati sellisest teavitamisest. Tuleks sätestada täiendava teabe vahetamine.

(10)

Aastate jooksul komisjoni saadud teabe töötlemisel saadud kogemused näitavad, et teavet edastatakse mõnikord liiga sageli. Seetõttu on mõnes valdkonnas teabevahetuse esitamissagedust vähendatud.

(11)

On oluline suuta võrrelda toodete hinnanoteeringuid, eelkõige toetuste ja abi koguste arvutamiseks. Samuti on vajalik andmeid kaaludes teada, kui usutavad need hinnanoteeringud on.

(12)

Viimastel aastatel on sidevahendid oluliselt edasi arenenud. Seda arengut tuleks arvestada teabevahetuse muutmisel kiiremaks, tõhusamaks ja turvalisemaks.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

VARUD JA SEKKUMINE

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 alusel võetud sekkumismeetmete korral edastavad liikmesriigid hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval komisjonile eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

ladustatud või kogus asjaomase kuu lõpus ning selle kuu jooksul varudesse laekunud ja neist väljaviidud kogused, kasutades käesoleva määruse I lisa A osa näidist;

b)

asjaomase kuu jooksul varudest väljaviidud või kogus, jaotatuna vastavalt seda käsitlevatele määrustele, kasutades käesoleva määruse I lisa B osa näidist;

c)

asjaomase kuu lõpus ladustatud või kogus vanuse järgi jaotatuna, kasutades käesoleva määruse I lisa C osa näidist.

2.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 alusel võetud sekkumismeetmete korral edastavad liikmesriigid, kasutades käesoleva määruse II lisa näidist, hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval komisjonile eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

asjaomase kuu jooksul varudesse laekunud ja neist väljaviidud või ja või ekvivalendiks ümberarvestatud koore kogused;

b)

ladustatud või ja või ekvivalendiks ümberarvestatud koore kogused kokku asjaomase kuu lõpus.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 7 lõike 1 alusel võetud sekkumismeetmete korral edastavad liikmesriigid hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

ladustatud lõssipulbri kogus asjaomase kuu lõpus ning selle kuu jooksul varudesse laekunud ja neist väljaviidud kogused, kasutades käesoleva määruse III lisa A osa näidist;

b)

asjaomase kuu jooksul varudest väljaviidud lõssipulbri kogus jaotatuna, kasutades käesoleva määruse III lisa B osa näidist;

c)

ladustatud lõssipulbri koguse asjaomase kuu lõpus vanuse järgi jaotatuna, kasutades käesoleva määruse III lisa C osa näidist.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklite 8 ja 9 alusel võetud sekkumismeetmete korral edastavad liikmesriigid käesoleva määruse IV lisa näidise abil hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

asjaomase kuu jooksul varudesse laekunud ja neist väljaviidud juustu kogused, jaotatuna vastavalt juustuliikidele;

b)

ladustatud juustu kogus asjaomase kuu lõpus, jaotatuna vastavalt juustuliikidele.

Artikkel 4

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

laekunud kogused – kogused, mis füüsiliselt ladustatakse, olenemata sellest, kas sekkumisamet võtab need üle või mitte;

b)

väljaviidud kogused – kõrvaldatud kogused või ülevõetud kogused, kui need on ostja poolt enne kõrvaldamist üle võetud.

II PEATÜKK

LÕSSI JA LÕSSIPULBRI TOETUSI KÄSITLEVAD MEETMED

Artikkel 5

1.   Söödas kasutatavale lõssile ja lõssipulbrile määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 11 lõike 1 alusel antava toetuse korral edastavad liikmesriigid käesoleva määruse V lisa näidise abil, komisjonile hiljemalt iga kuu 20. kuupäeval eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

segasööda tootmisel kasutatud lõssi kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetusetaotlused;

b)

denatureeritud lõssipulbri kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetusetaotlused;

c)

segasööda tootmisel kasutatud lõssipulbri kogused, mille kohta on asjaomase kuu jooksul esitatud toetustaotlused.

2.   Kaseiiniks töödeldud lõssile määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 alusel antava toetuse korral teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse V lisa näidise abil hiljemalt iga kuu 20. kuupäeval lõssi kogused, mille kohta on eelmise kuu jooksul esitatud toetusetaotlused. Need kogused jaotatakse vastavalt toodetud kaseiini või kaseinaatide kvaliteedile.

III PEATÜKK

HINNAD

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt igal kolmapäeval kella 11ks (Brüsseli aja järgi) eelmisel nädalal nende territooriumil VI lisas loetletud toodete suhtes kohaldatud tehasehinnad. Liikmesriigid teatavad ettevõtjate esitatud meiereitootehinnad, välja arvatud juustuhinnad, kui siseriiklik toodang moodustab vähemalt 2 % ühenduse toodangust või kui pädev riigiasutus peab selle toodangut siseriiklikul tasandil tüüpiliseks. Juustude kohta teatavad liikmesriigid sordi alusel nende juustude hinnad, mille toodang moodustab vähemalt 8 % juustu siseriiklikust kogutoodangust.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt kuu aega pärast eelmise kuu lõppu nende territooriumil tootjatele makstavad toorpiimahinnad.

Hinnad väljendatakse kaalutud keskmisena, mille liikmesriigi pädev asutus kehtestab valikuuringute vormis.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende teated ühenduses kohaldatavate hindade kohta on tüüpilised, täpsed ja täielikud. Selleks esitavad liikmesriigid hiljemalt iga aasta 31. maiks XII lisas toodud standardküsimustikust lähtuva aruande.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et asjaomased ettevõtjad esitavad neile nõutava teabe asjakohaste tähtaegade jooksul.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “tehasehind” hinda, millega toode ostetakse ettevõttest, välja arvatud maksud (VAT) ja muud kulud (transport, laadimine, käitlemine, ladustamine, kaubaalused, kindlustus jne). Hind väljendatakse kaalutud keskmisena, mille liikmesriigi pädev asutus kehtestab valikuuringute vormis.

IV PEATÜKK

KAUBANDUS

1. JAGU

IMPORT

Artikkel 7

Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

1.

hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kvoodiaasta lõppemist eelmise kvoodiaasta kohta määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklis 5 nimetatud kvootide alusel impordilitsentsi saanud toodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel;

2.

hiljemalt 10. jaanuariks ja 10. juuliks eelmise kuue kuu kohta määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklis 24 nimetatud kvootide alusel impordilitsentsi saanud toodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel;

3.

hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval eelmise kuu kohta ühises tollitariifistikus nimetatud soodustuseta tollimaksu kohaldamisest sõltuva impordilitsentsi saanud toodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel;

4.

hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval eelmise kuu kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2000 (6) artikli 1 ja nõukogu otsusega 2002/761/EÜ (7) heaks kiidetud ühenduse ja Liibanoni vahelise vahelepingu artikli 10 alusel impordilitsentsi saanud toodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel;

5.

hiljemalt iga kuu kümnendal kuupäeval eelmise kuu kohta määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklis 20 nimetatud kvootide alusel impordilitsentsi saanud toodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel;

6.

kord aastas, hiljemalt kolm kuud pärast iga kvoodi kehtivusaja lõppu määruses (EÜ) nr 2535/2001 nimetatud impordikvootide raames saadud kasutamata jäänud litsentside kogused, jaotatuna kvoodi numbri, CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel.

Vajaduse korral teatavad liikmesriigid komisjonile, et asjakohaste võrdlusperioodide kohta ei ole välja antud ühtegi litsentsi.

Artikkel 8

Liikmesriigid edastavad komisjonile VII lisa näidist kasutades hiljemalt 31. märtsiks eelmise aasta kohta järgmised CN-koodi alusel jaotatud andmed IMA 1 sertifikaadi esitamisel saadud impordilitsentside kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 2535/2001 2. jaotise III peatükile, täpsustades IMA 1 sertifikaadi numbrid:

a)

sertifikaadi saanud toodete kogus ja impordilitsentsi väljaandmise kuupäev;

b)

toodete kogus, mille tagatis on vabastatud.

2. JAGU

EKSPORT

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile igal tööpäeval kella 18ks järgmise teabe:

a)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta on sel päeval esitatud litsentsitaotlused:

i)

mis on nimetatud määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 1, välja arvatud kõnealuse määruse artiklis 17 nimetatud taotlused;

ii)

mis on nimetatud määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 17;

b)

vajaduse korral selle kohta, et sel päeval ei esitatud punktis a nimetatud taotlusi;

c)

piimatoodete taotluse ning eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta on sel päeval esitatud määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 8 nimetatud ajutise ekspordilitsentsi taotlused, märkides:

i)

pakkumiste esitamise lõppkuupäeva, millele on lisatud taotletavate koguste pakkumiskutset kinnitav dokument;

ii)

pakkumiskutsega hõlmatud toodete koguse või kui pakkumiskutse esitavad relvajõud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (8) artikli 36 lõike 1 punktile c ja kogust ei ole täpsustatud, jaotades ligikaudse koguse kindlaksmääratud viisil;

d)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille kohta sel päeval tehti lõplik otsus anda või tühistada määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklis 8 nimetatud ajutine ekspordilitsents, näidates pakkumiskutse esitanud asutuse, ajutise ekspordilitsentsi kuupäeva ja sellega hõlmatud koguse, kasutades käesoleva määruse VIII lisa A osa näidist;

e)

vajaduse korral punktis c nimetatud pakkumiskutsega hõlmatud toodete uuesti läbivaadatud koguse, kasutades käesoleva määruse VIII lisa A osa näidist;

f)

riigi ja eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud piimatootekogused, mille kohta on määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklite 20 ja 20a alusel antud alaliste toetustega kaetud litsentsid, kasutades käesoleva määruse VIII lisa B osa näidist.

2.   Seoses lõike 1 punkti c alapunktis i nimetatud teabega piisab ühest liikmesriigi teavitamisest juhtudel, kui sama pakkumiskutse kohta on esitatud rohkem taotlusi.

3.   Liikmesriigid ei teata iga päev kogustest, mille kohta on määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 1 lõike 1 teise lõigu ning artiklite 18, 20 ja 20a alusel esitatud ekspordilitsentsi taotlused, kui ei ole esitatud toetusetaotlust või on tegemist toiduabiga Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artikli 10 lõike 4 tähenduses.

Artikkel 10

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga nädala esmaspäeval eelmise nädala kohta piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille jaoks on taotletud määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 1 lõike 1 teises lõigus nimetatud litsentsi, ilma toetuseta, kasutades käesoleva määruse VIII lisa C osa näidist.

Artikkel 11

Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 16. kuupäeva eelmise kuu kohta järgmise teabe:

a)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud kogused, mida hõlmavad määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punkti b alusel tühistatud litsentsitaotlused, märkides toetusemäära, kasutades käesoleva määruse IX lisa A osa näidist;

b)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud kogused, mida ei eksporditud pärast asjakohaste litsentside kehtivusaja lõppu, ja asjakohase toetuse määra, kasutades käesoleva määruse IX lisa B osa näidist;

c)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mida hõlmavad ekspordilitsentsi taotlused toiduabi jaoks vastavalt Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artikli 10 lõikele 4, kasutades käesoleva määruse IX lisa C osa näidist;

d)

piimatoodete kogused, jaotatuna CN-koodi ja päritoluriigi koodi alusel, mille kohta ei kehti ükski asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 nimetatud õiguslik seisund ja mida määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 11 lõike 6 kolmanda taande kohaselt imporditakse CN-koodi 0406 30 alla kuuluvate toodete valmistamiseks ning millele on antud määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 17 lõikes 1 nimetatud luba, kasutades käesoleva määruse IX lisa D osa näidist;

e)

piimatoodete kogused, jaotatuna CN-koodi või vajaduse korral eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel, millele on määruse (EÜ) nr 174/1999 artiklite 18 ja 20 kohaselt antud alalised litsentsid ja mille kohta ei taotletud toetust, kasutades käesoleva määruse IX lisa E osa näidist.

Artikkel 12

Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga kuu (n) 16. kuupäeva kuu n–4 kohta X lisa A osa näidist kasutades CN-koodi ja sihtriigi koodi alusel jaotatud kogused, mille puhul toetusteta eksportimise formaalsused on täidetud.

Artikkel 13

Liikmesriigid edastavad komisjonile enne 16. juulit eelmise GATTi aasta kohta järgmise teabe:

a)

kogused, mille suhtes lubatakse kohaldada määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 5 lõiget 3, ja kui selle tulemuseks on erinevus antavas eksporditoetuses, märkides väljaantud ekspordilitsentsi lahtrisse 16 kantud piimatoodete toetuse määra ja eksporditoetuse nomenklatuuri koodi ning tegelikult eksporditud toote eksporditoetuse nomenklatuuri koodi, kasutades käesoleva määruse X lisa B osa näidist;

b)

piimatoodete eksporditoetuse nomenklatuuri koodi alusel jaotatud kogused, mille suhtes on kohaldatud määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõiget 3, kui tegelikult kohaldatud toetusemäär erineb litsentsil märgitust, ja litsentsil märgitud sihtkoha toetuse, mida tegelikult kohaldati, kasutades käesoleva määruse X lisa C osa näidist.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määruse alusel nõutava teabe, kasutades XI lisas sätestatud teabevahendeid.

Artikkel 15

Komisjon hoiab liikmesriikide edastatud andmeid neile kättesaadavana.

Artikkel 16

Määrus (EÜ) nr 1498/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 1498/1999 kohaldatakse jätkuvalt, et edastada andmeid käesoleva määruse kohaldamisele eelneva ajavahemiku kohta.

Viited kehtetuks tunnistatud määrusele loetakse viideteks käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XIII lisa vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2005. Artikli 6 lõiget 3 kohaldatakse alates 31. maist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 174, 9.7.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1681/2001 (EÜT L 227, 23.8.2001, lk 36).

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

(4)  EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(5)  EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 810/2004 (ELT L 149, 30.4.2004, lk 138).

(6)  EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 262, 30.9.2002, lk 1.

(8)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.


I LISA

A.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldamine

Image

B.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldamine

Image

C.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 1 lõike 1 punkti c kohaldamine

Image


II LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 1 lõike 2 kohaldamine

Image


III LISA

A.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 2 punkti a kohaldamine

Image

B.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 2 lõike b kohaldamine

Image

C.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 2 punkti c kohaldamine

Image


IV LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 3 kohaldamine

Image


V LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 5 kohaldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON – PÕLLUMAJANDUSE PEADIREKTORAAT – LOOMSETE SAADUSTE OSAKOND

Image


VI LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 6 lõikes 1 osutatud toodete nimekiri

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON – PÕLLUMAJANDUSE PEADIREKTORAAT – LOOMSETE SAADUSTE OSAKOND

Toode

CN-kood

Representatiivne mass (1)

Märkused (2)

1.

Vadakupulber

0404 10 02

25 kg

 

2.

Sekkumiseks mõeldud kvaliteedile vastav lõssipulber

0402 10 19 INTV

25 kg

 

3.

Loomasöödaks mõeldud lõssipulber

0402 10 19 ANIM

20 t

 

4.

Piimapulber

0402 21 19

25 kg

 

5.

Magustamata kondenspiim

0402 91 19

0,5 kg

 

6.

Magustatud kondenspiim

0402 99 19

0,5 kg

 

7.

Või

0405 10 19

25 kg

 

8.

Võiõli

0405 90 10

200 kg

 

9.

Juust (3)

 (3)

 

 

10.

Laktoos

1702 19 00 LACT

25 kg (kotti)

 

11.

Kaseiin

3501 10

25 kg (kotti)

 

12.

Kaseinaadid

3501 90 90

25 kg

 


(1)  Kui toote hind vastab teistsugusele massile, kui on sätestatud lisas, peab liikmesriik esitama standardmassile vastava hinna.

(2)  Kui on kasutatud teistsugust meetodit kui komisjonile teatati XII lisa küsimustiku abil, tuleb see meetod märkida.

(3)  Liikmesriigid esitavad hinnad nende juustuliikide kohta, mis moodustavad vähemalt 8 % siseriiklikust juustutoodangust.


VII LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 8 kohaldamine

Image


VIII LISA

A.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 9 lõike 1 punktide d ja e kohaldamine

Image

B.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 9 lõike 1 punkti f kohaldamine

Image

C.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 10 kohaldamine

Image


IX LISA

A.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 11 punkti a kohaldamine

Image

B.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 11 punkti b kohaldamine

Image

C.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 11 punkti c kohaldamine

Image

D.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 11 punkti d kohaldamine

Image

E.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 11 punkti e kohaldamine

Image


X LISA

A.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 12 kohaldamine

Image

B.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 13 punkti a kohaldamine

Image

C.   Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 13 punkti b kohaldamine

Image


XI LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 14 kohaldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON – PÕLLUMAJANDUSE PEADIREKTORAAT – LOOMSETE SAADUSTE OSAKOND

Asjakohane määruse jaotis

Teavitamise viis

Kõik I peatüki artiklid

E-post: AGRI-INTERV-DAIRY@cec.eu.int

Kõik II peatüki artiklid

E-post: AGRI-AID-DAIRY@cec.eu.int

Artikli 6 lõige 1

IDES

Artikli 6 lõiked 3 ja 4

E-post: AGRI-PRICE-EU-DAIRY@cec.eu.int

Artikli 7 lõige 1

määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 5 punkti a alusel antud litsentsid

IDES: kood 7

määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 5 punkti b alusel antud litsentsid

IDES: kood 5

määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 5 muude punktide alusel antud litsentsid

IDES: kood 6

Artikli 7 lõige 2

IDES: kood 6

Artikli 7 lõige 3

IDES: kood 8

Artikli 7 lõige 4

IDES: kood 6

Artikli 7 lõiked 5 ja 6

E-post: AGRI-IMP-DAIRY@cec.eu.int

Artikkel 8

E-post: AGRI-IMP-DAIRY@cec.eu.int

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i

IDES: kood 1

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii

IDES: kood 9

Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunkt i

Faks: +32.2.2953310

Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunkt ii

IDES: kood 2

Artikli 9 muu asjassepuutuv osa

E-post: AGRI-EXP-DAIRY@cec.eu.int

Artikkel 10

E-post: AGRI-EXP-DAIRY@cec.eu.int

Artikkel 11

E-post: AGRI-EXP-DAIRY@cec.eu.int

Artikkel 12

E-post: AGRI-EXP-DAIRY@cec.eu.int

Artikkel 13

E-post: AGRI-EXP-DAIRY@cec.eu.int


XII LISA

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 6 kohaldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON – PÕLLUMAJANDUSE PEADIREKTORAAT – LOOMSETE SAADUSTE OSAKOND

KÜSIMUSTIK

Aastaaruanne liikmesriikide ja komisjoni vahelises hinnaalases teabevahetuses kasutatavate toorpiima ja piimasaaduste hinnaandmeid käsitlevate menetluste kohta (artikkel 6)

1

Turu korraldus ja sruktuur:

kõnesoleva toote turu struktuuri ülevaade

2

Toote määratlus:

koostis (rasvasisaldus, kuivainesisaldus, mitterasvaine veesisaldus), kvaliteediklass, vanus või valmidusaste, esitamine ja pakendamise tingimused (nt pakendamata või 25 kg kottides), muud omadused

3

Registreerimise koht ja kord:

a)

hinnastatistika eest vastutav asutus (aadress, faks, e-post);

b)

registreerimispunktide arv ja geograafiline piirkond või regioon, mille suhtes asjakohaseid hindu kohaldatakse;

c)

vaatlusmeetod (nt esmaste ostjate otsene jälgimine). Kui hinnad kehtestab turustusnõukogu, tuleb märkida, kas hinnad põhinevad arvamusel või faktidel. Kui kasutatakse teiseseid andmeid, tuleb märkida allikas (nt turuaruanded);

d)

hindade statistiline töötlemine, kaasa arvatud muundustegurid, mida kasutatakse toote massi ümberarvutamiseks VI lisas ettenähtud representatiivmassiks.

4

Representatiivsus:

registreeritud toodete osa (nt käibes)

5

Muud olulised aspektid


XIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1498/1999

Käesolev määrus

Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 punkt a

Artikli 3 punkt b

Artikli 3 punkt a

Artikli 3 punkt c

Artikli 3 punkt a

Artikli 3 punkt d

Artikli 3 punkt b

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkt i

Artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkt ii

Artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkt iii

Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 2 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 2 punkt b

Artikli 5 lõike 1 punkt c

Artikli 5 lõike 2 punkt c

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 7 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 5

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 7

Artikli 7 lõige 4

Artikkel 7a

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikli 9 lõike 1 punkt a

Artikli 9 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 9 lõike 1 punkt b

Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunkt i

Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunkt ii

Artikli 9 lõike 1 punkt c

Artikli 9 lõike 1 punkt d

Artikli 9 lõike 1 punkt d

Artikli 9 lõike 1 punkt e

Artikli 9 lõike 2 punkt a

Artikli 11 punkt a

Artikli 9 lõike 2 punktid b ja c

Artikli 11 punkt b

Artikli 9 lõike 2 punkt d

Artikli 9 lõike 1 punkt f

Artikli 9 lõike 2 punkt e

Artikli 11 punkt c

Artikli 9 lõike 2 punkt f

Artikli 11 punkt d

Artikli 9 lõike 2 punkt g

Artikli 13 punkt a

Artikli 9 lõike 3 punkt a

Artikkel 12

Artikli 9 lõike 3 punkt b

Artikli 13 punkt b

Artikli 9 lõige 4

Artikli 11 punkt e

Artikli 9 lõige 5

Artikkel 14

Artikkel 10


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/42


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 563/2005,

13. aprill 2005,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. aprillil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. aprill 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 263/2005 (ELT L 46, 16.2.2005, lk 38).


LISA

komisjoni 13. aprilli 2005. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

“I LISA

CN-kood

Tootekirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 90

nn 65 % kanarümbad, külmutatud

81,8

11

01

101,8

5

03

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

148,2

56

01

192,7

34

02

176,5

42

03

269,0

9

04

0207 14 70

Muud kanatükid, külmutatud

138,0

54

01

160,0

43

03

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

181,0

38

01

242,4

16

04

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

154,2

47

01

173,0

38

03


(1)  Impordi päritolu:

01

Brasiilia

02

Tai

03

Argentina

04

Tšiili”


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/44


AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 1/2005,

8. märts 2005,

AKV–EÜ ministrite nõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta

(2005/297/EÜ)

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ koostöölepingut ja eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks volitatud AKV-EÜ suursaadikute komitee võttis 30. jaanuari 2001. aasta otsusega nr 1/2001 vastu AKV-EÜ ministrite nõukogu kodukorra.

(2)

Vajalikud on teatavad muudatused, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist Euroopa Liiduga.

(3)

AKV-EÜ ministrite nõukogu 29. istungil, mis toimus 6. mail 2004 Gaborones, Botswanas, võeti vastu otsus kodukorda vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Istungite aeg ja toimumiskoht

1.   Vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu, edaspidi “AKV-EÜ leping”, artikli 15 lõikes 1 sätestatule tuleb AKV-EÜ ministrite nõukogu, edaspidi “nõukogu”, tavaliselt kokku kord aastas ning vajadusel ühe lepinguosalise taotlusel.

2.   Nõukogu tuleb kokku selle eesistuja kutsel. Nõukogu istungite kuupäevad määratakse kindlaks lepinguosaliste ühisel kokkuleppel.

3.   Nõukogu tuleb oma otsuse kohaselt kokku Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas või AKV riikide rühma sekretariaadi asukohas või mõne AKV riigi linnas.

Artikkel 2

Istungite päevakord

1.   Eesistuja koostab igaks istungiks esialgse päevakorra. Päevakord saadetakse teistele nõukogu liikmetele vähemalt 30 päeva enne istungi algust. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on eesistuja saanud taotluse vähemalt 30 päeva enne kõnealuse istungi algust.

Esialgsesse päevakorda võetakse punktid, mille kohta on nõukogu sekretariaadile aegsasti saadetud dokumendid, mis edastatakse nõukogu liikmetele ja AKV-EÜ suursaadikute komitee, edaspidi “komitee”, liikmetele, vähemalt 21 päeva enne kõnealuse istungi algust.

2.   Nõukogu võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Kiireloomulistel juhtudel võib nõukogu otsustada AKV riikide või ühenduse taotlusel lisada päevakorda punkte, mille puhul ei ole järgitud lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

3.   Esialgne päevakord võib jaguneda A, B ja C osaks.

A osasse võetakse punktid, mis nõukogu saab ilma aruteluta heaks kiita.

B osasse võetakse punktid, mis käsitlevad küsimusi, mida nõukogul on vaja enne heakskiitmist arutada.

C osasse võetavaid punkte arutatakse mitteametliku arvamustevahetuse käigus.

Artikkel 3

Menetlus

1.   Kooskõlas AKV-EÜ lepingu artikli 15 lõikega 3 teeb ministrite nõukogu oma otsused lepinguosaliste ühisel kokkuleppel.

2.   Nõukogu on otsustusvõimeline üksnes juhul, kui kohal on vähemalt pool Euroopa Liidu Nõukogu liikmetest, üks Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “komisjon”) liige ja kaks kolmandikku AKV riikide valitsusi esindavatest liikmetest.

3.   Kõik nõukogu liikmed, kes ei saa ise kohale tulla, võivad saata oma esindajad. Sellisel juhul teavitavad nad sellest eesistujat ning annavad teada, milline isik või delegatsioon on volitatud neid esindama. Esindajal on kõik õigused, mis on nõukogu liikmel, kes ei saa ise kohale tulla.

4.   Nõukogu liikmetel võib kaasas olla nõunikke, kes neid abistavad.

5.   Iga delegatsiooni koosseis edastatakse eesistujale enne iga istungi algust.

6.   Euroopa Investeerimispanga, edaspidi “pank”, esindaja osaleb nõukogu istungitel, kui päevakorras on pangaga seotud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

Artikkel 4

Kirjalik menetlus

Kiireloomulistes küsimustes võib nõukogu otsustada võtta vastu otsuseid kirjavahetuse teel. Heakskiidu kõnealuse menetluse rakendamiseks võib saada nõukogu istungi käigus või komitees.

Kõnealust menetlust käsitleva otsuse vastuvõtmisega samaaegselt võib kindlaks määrata vastuste saatmise tähtaja. Nimetatud tähtaja lõppemisel otsustab nõukogu eesistuja nõukogu kahe sekretäri esitatud aruande põhjal, kas saadud vastustest lähtudes võib lugeda ühise kokkuleppe saavutatuks.

Artikkel 5

Komiteed ja töörühmad

Nõukogu võib moodustada komiteesid või töörühmi vajaliku töö tegemiseks, eelkõige vajadusel nõukogu menetluste ettevalmistamiseks koostöö valdkondades või partnerluse konkreetsetes aspektides.

Kõnealuste komiteede ja töörühmade töö üle järelevalve teostamise võib delegeerida komiteele.

Artikkel 6

Ministrite allrühmad

Ilma et see piiraks artikli 5 sätete kohaldamist, võib nõukogu oma istungitel konkreetsete päevakorrapunktide menetluse ja neid käsitlevate järelduste ettevalmistamise delegeerida võrdsetel alustel moodustatud ministrite allrühmadele.

Artikkel 7

Ministrite komiteed

1.   Kooskõlas AKV-EÜ lepingu artikliga 83 moodustatakse käesolevaga AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee. Nõukogu võtab vastu kõnealuse komitee kodukorra.

2.   Nõukogu uurib kaubanduspoliitika küsimusi ning vaatab läbi AKV-EÜ lepingu artikli 38 kohaselt moodustatud AKV-EÜ ühise ministrite kaubanduskomitee esitatud aruanded.

Artikkel 8

Vaatlejatena osalevad riigid

1.   AKV-EÜ lepingule allakirjutanud riikide, mis ei ole lepingu jõustumise kuupäeval veel lõpetanud lepingu artikli 93 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlust, esindajad võivad osaleda nõukogu istungitel vaatlejatena. Neile võib sellisel juhul anda loa osaleda nõukogu mõttevahetustes.

2.   Sama reeglit kohaldatakse AKV-EÜ lepingu artikli 93 lõikes 6 osutatud riikide suhtes.

3.   Nõukogu võib lubada AKV-EÜ lepinguga ühinemist taotleva riigi esindajatel osaleda nõukogu menetlustel vaatlejatena.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus ja ametlikud väljaanded

1.   Nõukogu istungid ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti. Nõukogu istungitele pääsemiseks on vaja luba.

2.   Ilma et see piiraks muude võimalike sätete kohaldamist, kehtib nõukogu arutelude puhul ametisaladuse hoidmise kohustus, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Iga lepinguosaline võib otsustada avaldada nõukogu otsuseid, resolutsioone, soovitusi ja arvamusi oma ametlikes väljaannetes.

Artikkel 10

Dialoog valitsusväliste osalejatega

1.   Nõukogu võib oma tavapäraste istungite toimumise ajal kutsuda AKV riikide ja Euroopa Liidu riikide kodanikuühiskonna ettevõtjate ja ühiskondlike organisatsioonide esindajaid osalema arvamustevahetusel, et jagada neile teavet ning kuulata ära nende arvamused ning ettepanekud päevakorrapunktide kohta.

2.   Arvamustevahetusi kodanikuühiskonna esindajatega korraldab nõukogu sekretariaat. Sekretariaat võib delegeerida selle ülesande komisjoni nõusolekul kodanikuühiskonda esindavatele organisatsioonidele. Eelkõige võib nõukogu sekretariaat delegeerida AKV ja EL kodanikuühiskonna ettevõtjate ja ühiskondlike organisatsioonide esindajatega peetavate arvamustevahetustega seotud töö Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele.

3.   Valitsusväliste osalejatega arutatavad päevakorrapunktid määrab kindlaks eesistuja nõukogu sekretariaadi ettepanekul. Need edastatakse nõukogu teistele liikmetele samaaegselt iga istungi esialgse päevakorraga.

Artikkel 11

Piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid

AKV piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide esindajad võivad nõukogu eelneval nõusolekul osaleda vaatlejatena nõukogu ja komitee istungitel.

Artikkel 12

Istungitega seotud teabevahetus ja istungite protokollid

1.   Kogu käesolevas kodukorras sätestatud teave edastatakse nõukogu sekretariaadi kaudu AKV riikide esindajatele, AKV riikide rühma sekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindajatele, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning komisjonile.

Nimetatud teave tuleb samuti edastada panga presidendile, kui see on seotud pangaga.

2.   Kõik istungid protokollitakse, märkides ära eelkõige nõukogu tehtud otsused.

Pärast protokolli heakskiitmist nõukogu poolt allkirjastavad protokolli nõukogu eesistuja ja kaks nõukogu sekretäri ning see antakse hoiule nõukogu arhiivi. Protokolli koopia edastatakse kõigile lõikes 1 osutatud adressaatidele.

Artikkel 13

Dokumendid

Nõukogu lähtub oma aruteludel osaliste ametlikes keeltes koostatud dokumentidest, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 14

Õigusaktide vorm

1.   Otsused, resolutsioonid, soovitused ja arvamused AKV-EÜ lepingu artikli 15 lõike 3 tähenduses jaotatakse artikliteks.

Õigusakti lõpus peab olema selle koostamise koht ja kuupäev, mil nõukogu selle vastu võttis.

2.   AKV-EÜ lepingu artikli 15 lõikes 3 määratletud otsuste pealkirjad peavad sisaldama sõna “Otsus”, millele järgnevad otsuse number, selle vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

Otsuses on sätestatud selle jõustumise kuupäev. Selles peab sisalduma järgmine lause: “AKV riigid, ühendus ja selle liikmesriigid peavad võtma omalt poolt vajalikke meetmeid käesoleva otsuse rakendamiseks.”

3.   AKV-EÜ lepingu artikli 15 lõikes 3 määratletud resolutsioonide, deklaratsioonide, soovituste ja arvamuste pealkirjad peavad sisaldama vastavalt sõna “Resolutsioon”, “Deklaratsioon”, “Soovitus” või “Arvamus”, millele järgnevad akti number, selle vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

4.   Nõukogu poolt vastu võetud õigusaktid allkirjastab eesistuja ning need antakse hoiule nõukogu arhiivi.

Kõnealused aktid edastatakse nõukogu kahe sekretäri kaudu artikli 12 lõikes 1 osutatud adressaatidele.

Artikkel 15

Eesistumine

Nõukogu eesistuja vahetub alljärgnevalt:

1. aprillist 30. septembrini AKV riigi valitsuse liige,

1. oktoobrist 31. märtsini Euroopa Liidu Nõukogu liige.

Artikkel 16

Komitee

1.   Nõukogu võib kooskõlas AKV-EÜ lepingu artikli 15 lõikega 4 delegeerida osa oma volitusi komiteele.

2.   Komitee kokkutulemise tingimused sätestatakse komitee kodukorras.

3.   Komitee vastutab nõukogu istungite ettevalmistamise ja talle nõukogu poolt pandud ülesannete täitmise eest.

Artikkel 17

Parlamentaarsel ühisassambleel osalemine

Parlamentaarsel ühisassambleel esindab nõukogu selle eesistuja.

Kui eesistujal ei ole võimalik osaleda, määrab ta teda asendava liikme.

Artikkel 18

Ühenduse poliitika järjepidevus ja selle mõju AKV-EÜ lepingu rakendamisele

1.   Kui AKV riigid taotlevad AKV-EÜ lepingu artikli 12 alusel nõupidamist, korraldatakse selline nõupidamine viivitamata, üldjuhul viieteist päeva jooksul taotluse saamisest.

2.   Sealjuures võib vastutavaks organiks olla nõukogu, komitee, üks kahest artiklis 7 osutatud ministrite komiteest või ajutine töörühm.

Artikkel 19

Sekretariaat

Nõukogu ja komitee sekretariaati juhivad ühiselt kaks sekretäri.

Kõnealused kaks sekretäri määratakse ametisse pärast ühist nõupidamist; ühe sekretäri nimetavad AKV riigid ja ühe sekretäri nimetab ühendus.

Sekretärid täidavad oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, pidades silmas üksnes lepingu huve ning ei taotle ega järgi ühegi valitsuse, organisatsiooni või asutuse juhtnööre peale nõukogu ja komitee.

Nõukogule adresseeritud kirjavahetus saadetakse selle eesistujale nõukogu sekretariaadi asukohta.

Artikkel 20

Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse AKV-EÜ suursaadikute komitee 30. jaanuari 2001. aasta otsus nr 1/2001 AKV-EÜ ministrite nõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta.

Brüssel, 8. märts 2005

AKV–EÜ ministrite nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/48


AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 2/2005,

8. märts 2005,

AKV–EÜ ühise ministrite kaubanduskomitee töökorra kohta

(2005/298/EÜ)

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous, edaspidi “leping”, eriti selle artikli 38 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 38 lõikega 1 luuakse ühine ministrite kaubanduskomitee.

(2)

AKV-EÜ suursaadikute komitee võttis delegeeritud volituse alusel 24. aprilli 2001. aasta otsusega nr 4/2001 vastu nimetatud komitee töökorra.

(3)

Uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks tuleb teha mõningaid muudatusi.

(4)

6. mail 2004 Gaborones, Botswanas toimunud AKV-EÜ ministrite nõukogu 29. istungil võeti vastu otsus töökorda vastavate muudatuste sisseviimise kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Koosseis

1.   Ühisesse ministrite kaubanduskomiteesse, edaspidi “kaubanduskomitee”, kuulub ühelt poolt üks minister igast Euroopa Ühenduse liikmesriigist ja üks Euroopa Ühenduste Komisjoni liige ning teiselt poolt võrdsetel alustel AKV riikide ministrid.

2.   Kõik lepinguosalised teatavad kaubanduskomitee sekretariaadile oma esindajate nimed.

3.   Kaubanduskomitee võib luua mitu väiksemat rühma, kuhu kuulub võrdne arv komitee AKV ja EÜ liikmeid, sealhulgas komisjoni liige, et koostada soovitusi artikli 12 lõikes 1 nimetatud valdkondades.

Artikkel 2

Eesistumine

Kaubanduskomitee eesistujateks on vaheldumisi kuuekuulise tähtaja jooksul Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduste Komisjoni liige ja AKV riikide esindaja. Esimeseks eesistujaks on AKV riikide esindaja.

Artikkel 3

Istungid

1.   Kaubanduskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas või ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel sagedamini.

2.   Kaubanduskomitee tuleb oma otsuse kohaselt kokku Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas või AKV riikide rühma sekretariaadi asukohas või mõne AKV riigi linnas.

3.   Kaubanduskomitee istungid kutsub kokku eesistuja.

4.   Kaubanduskomitee on otsustusvõimeline üksnes juhul, kui kohal on Euroopa Ühenduste liikmesriikide esindajate enamus, Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja ning komitee liikmeteks olevate AKV riikide esindajate enamus.

Artikkel 4

Esindamine

1.   Kaubanduskomitee liikmetel võivad olla esindajad, kui neil endil ei ole võimalik istungil kohal viibida.

2.   Liige, kes soovib enda sellist esindamist, peab enne istungit teatama eesistujale oma esindaja nime.

3.   Kaubanduskomitee liikme esindajal on kõik selle liikme õigused.

Artikkel 5

Delegatsioonid

1.   Kaubanduskomitee liikmetel võivad kaasas olla kaubandusküsimuste eest vastutavad ametnikud.

2.   Enne iga istungit teatatakse eesistujale iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

3.   Kaubanduskomitee võib lepinguosaliste kokkuleppel kutsuda istungitele kolmandaid isikuid.

4.   AKV piirkondade ja allpiirkondade majanduslikus integratsiooniprotsessis osalevate organisatsioonide esindajad võivad vaatlejatena istungitel osaleda, kui kaubanduskomitee on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 6

Sekretariaat

Kaubanduskomitee sekretariaadina tegutseb AKV-EÜ ministrite nõukogu sekretariaat.

Artikkel 7

Dokumendid

AKV-EÜ ministrite nõukogu sekretariaat vastutab kaubanduskomitee istungite jaoks vajalike dokumentide koostamise eest.

Kui kaubanduskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, tuleb need dokumendid nummerdada ja sekretariaat levitab neid kaubanduskomitee dokumentidena.

Artikkel 8

Kirjavahetus

1.   Kaubanduskomiteele või selle eesistujale adresseeritud kirjad edastatakse kaubanduskomitee sekretariaadile.

2.   Sekretariaat hoolitseb selle eest, et kirjad edastatakse nende adressaatidele ja artiklis 7 nimetatud dokumendid kaubanduskomitee teistele liikmetele. Sel viisil edastatav kirjavahetus saadetakse Euroopa Ühenduste Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa Liidu liikmesriikide alalistele esindustele ja AKV riikide diplomaatilistele esindustele.

Artikkel 9

Avalikustamine

Kaubanduskomitee istungid ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 10

Istungite päevakord

1.   Eesistuja koostab iga istungi esialgse päevakorra. Kaubanduskomitee sekretariaat edastab selle adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne istungi algust.

2.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on eesistuja saanud mõnelt lepinguosaliselt taotluse hiljemalt 21 päeva enne istungi algust. Ka AKV-EÜ kaubanduskoostöö allkomitee võib samuti esitada taotlusi punktide päevakorda võtmiseks. Sel puhul kutsutakse istungist osa võtma ka asjaomase allkomitee kaaseesistujad.

3.   Lepinguosaliste kokkuleppel võib sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi nõudeid.

4.   Kaubanduskomitee kiidab päevakorra heaks iga istungi alguses.

Artikkel 11

Protokoll

1.   Sekretariaat koostab iga istungi kohta nii kiiresti kui võimalik protokolli projekti.

2.   Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

a)

kaubanduskomiteele esitatud dokumendid;

b)

avaldused, mille kandmist protokolli on taotlenud kaubanduskomitee liige;

c)

antud soovitused, kokkulepitud seisukohad ja konkreetsete päevakorrapunktide kohta tehtud järeldused.

3.   Protokoll sisaldab ka istungil osalenud kaubanduskomitee liikmete või nende esindajate nimekirja.

4.   Protokolli projekt esitatakse kaubanduskomiteele kinnitamiseks järgmisel istungil. Lepinguosalised võivad protokolli projekti ka kirjalikult heaks kiita. Kui protokoll on heaks kiidetud, kirjutab sekretariaat protokolli kahele võrdselt autentsele eksemplarile alla ning need antakse hoiule lepinguosaliste kätte. Protokolli koopia edastatakse kõigile artiklis 8 märgitud adressaatidele.

Artikkel 12

Soovitused

1.   Kaubanduskomitee annab lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel soovitusi kõikides kaubandusküsimustes, sealhulgas mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi, majanduskoostöölepinguid, koostööd rahvusvahelistel foorumitel ja kaupu käsitlevates küsimustes.

2.   Istungite vahel võib kaubanduskomitee anda mõlema lepinguosalise nõusolekul soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb kirjavahetusest sekretariaadi kahe kaassekretäri vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega.

3.   Kaubanduskomitee soovitused kannavad pealkirja “Soovitus”, millele järgneb selle järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

4.   Kaubanduskomitee soovitused kinnitavad sekretariaat ja eesistuja.

5.   Soovitused edastatakse kaubanduskomitee dokumentidena kõigile artiklis 8 märgitud adressaatidele.

6.   Kaubanduskomitee esitab AKV-EÜ ministrite nõukogule korrapäraselt asjakohaseid aruandeid.

Artikkel 13

Keeled

Kui ei ole otsustatud teisiti, viib kaubanduskomitee oma arutelusid läbi lepinguosaliste ametlikes keeltes koostatud dokumentide alusel.

Artikkel 14

Kulud

Lepingu 1. protokolli lõiget 1, mis käsitleb ühisinstitutsioonide tegevuskulusid, kohaldatakse ka kaubanduskomitee kulude suhtes.

Artikkel 15

Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse AKV-EÜ suursaadikute komitee 24. aprilli 2001. aasta otsus nr 4/2001 AKV-EÜ ühise ministrite kaubanduskomitee töökorra vastuvõtmise kohta.

Brüssel, 8. märts 2005

AKV–EÜ ministrite nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/51


AKV–EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 3/2005,

8. märts 2005,

AKV–EÜ suursaadikute komitee töökorra vastuvõtmise kohta

(2005/299/EÜ)

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud AKV-EÜ partnerluslepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

AKV-EÜ suursaadikute komitee võttis oma töökorra vastu 30. jaanuari 2001. aasta otsusega nr 2/2001.

(2)

Tuleb teha teatavaid muudatusi, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist Euroopa Liiduga.

(3)

AKV-EÜ ministrite nõukogu 29. istungil, mis toimus 6. mail 2004 Botswana pealinnas Gaborones, võeti vastu otsus töökorda vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Istungite aeg ja toimumiskoht

1.   Vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu (edaspidi “AKV-EÜ leping”) artikli 16 lõikele 2 tuleb AKV-EÜ suursaadikute komitee (edaspidi “komitee”) kokku korrapäraselt eelõige AKV-EÜ ministrite nõukogu (edaspidi “nõukogu”) istungite ettevalmistamiseks ja vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

2.   Komitee kutsub kokku eesistuja. Komitee istungite kuupäevad määratakse kindlaks lepinguosaliste ühisel kokkuleppel.

3.   Komitee kohtub Euroopa Liidu Nõukogu või AKV riikide rühma sekretariaadi asukohas. Komitee võib kohtuda ka mõne AKV riigi linnas, kui on vastu võetud sellekohane eriotsus.

Artikkel 2

Komitee ülesanded

1.   Vastavalt AKV-EÜ lepingu artikli 16 lõikele 2 abistab komitee nõukogu tema töös ja täidab kõik ülesanded, mis nõukogu on talle usaldanud. Seoses sellega jälgib ta AKV-EÜ lepingu rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamist.

2.   Komitee annab nõukogule aru eelkõige nendes küsimustes, milles talle on delegeeritud pädevused.

3.   Samuti esitab ta nõukogule kõik resolutsioonid, soovitused või arvamused, mida ta peab vajalikuks või asjakohaseks.

Artikkel 3

Istungite päevakord

1.   Eesistuja koostab igaks istungiks esialgse päevakorra. See edastatakse teistele komitee liikmetele vähemalt kaheksa päeva enne istungi algust.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on eesistuja saanud taotluse kümme päeva enne istungi algust. Esialgsesse päevakorda võetakse üksnes need punktid, mille kohta nõukogu sekretariaadile on esitatud dokumendid õigeaegselt, et edastada need komitee liikmetele vähemalt kaheksa päeva enne istungi algust.

2.   Komitee võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Kiireloomulistel juhtudel võib komitee AKV riikide või ühenduse taotlusel otsustada võtta päevakorda punkte, mille puhul ei ole kinni peetud lõikes 1 sätestatud tähtaegadest.

Artikkel 4

Menetlemine

1.   Komitee teeb otsuseid ühenduse ja AKV riikide ühisel kokkuleppel.

2.   Komitee on otsustusvõimeline üksnes siis, kui kohal on vähemalt pooled ühenduse liikmesriikide alalistest esindajatest, üks Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “komisjon”) esindaja ja pooled AKV suursaadikute komitee liikmetest.

3.   Iga komitee liige, kes ei saa ise osaleda, võib saata oma esindaja. Sellisel juhul teatab ta sellest eesistujale ja nimetab teda esindama volitatud isiku või delegatsiooni. Esindajal on kõik puuduva liikme õigused.

4.   Komitee liikmetega võivad kaasas olla nõunikud.

5.   Komitee istungitel, kus arutatakse Euroopa Investeerimispangaga (edaspidi “pank”) seotud küsimusi, osaleb EIP esindaja.

Artikkel 5

Kirjalik menetlus, ametlikud väljaanded ja õigusaktide liik

Komitee poolt vastu võetud aktide suhtes kohaldatakse AKV-EÜ nõukogu töökorra artiklit 4, artikli 9 lõiget 3 ja artiklit 14.

Artikkel 6

Vaatlejastaatusega riigid

1.   Nende riikide esindajad, kes on AKV-EÜ lepingule alla kirjutanud, kuid ei ole veel selle jõustumise kuupäevaks artikli 93 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi lõpetanud, võivad osaleda komitee istungitel vaatlejatena. Sellisel juhul võib neil olla õigus võtta osa komitee aruteludest.

2.   Sama reeglit kohaldatakse AKV-EÜ lepingu artikli 93 lõikes 6 osutatud riikide suhtes.

3.   Komitee võib anda AKV-EÜ lepinguga ühinemist taotlevate riikide esindajatele õiguse osaleda komitee töös vaatlejatena.

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus

1.   Komitee istungid ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

2.   Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist, kehtib komitee aruteludel ametisaladuse hoidmise kohustus, kui komitee ei otsusta teisiti.

Artikkel 8

Teatised ja istungite protokollid

1.   Nõukogu sekretariaat edastab kõik käesolevas töökorras ette nähtud teatised AKV riikide esindajatele, AKV riikide rühma sekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindajatele, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile.

Panka puudutavad teatised edastatakse ka panga presidendile.

2.   Iga istungi kohta koostatakse protokoll, millesse märgitakse eelkõige komitee tehtud otsused.

Pärast komitee heakskiitu kirjutavad protokollile alla komitee eesistuja ja nõukogu sekretärid ning see antakse hoiule nõukogu arhiivi. Protokolli koopiad saadetakse lõikes 1 loetletud adressaatidele.

Artikkel 9

Eesistumine

Komitee eesistujaks on vaheldumisi kuuekuulise tähtaja jooksul ühenduse määratud liikmesriigi alaline esindaja ja AKV riikide määratud AKV riigi esinduse juhataja.

Artikkel 10

Kirjavahetus ja dokumentatsioon

1.   Komiteele suunatud kirjad saadetakse komitee eesistujale nõukogu sekretariaadi asukohta.

2.   Kui ei ole otsustatud teisiti, tugineb komitee oma aruteludes lepinguosaliste ametlikes keeltes koostatud dokumentidele.

Artikkel 11

Komiteed, allkomiteed ja töörühmad

1.   Komiteed abistab:

i)

AKV-EÜ lepingu V lisa 1. protokolli artikliga 37 loodud tollikoostöö komitee;

ii)

AKV-EÜ lepingu V lisa 5. protokolli artiklis 3 ette nähtud alaline banaaniküsimuste ühisrühm;

iii)

kaubanduskoostöö allkomitee;

iv)

suhkruküsimuste allkomitee;

v)

AKV-EÜ lepingu lõppakti XXIV deklaratsiooni 5. peatükis nimetatud riisiküsimuste ühistöörühm;

vi)

AKV-EÜ lepingu lõppakti XXV deklaratsiooni 6. peatükis nimetatud rummiküsimuste ühistöörühm.

2.   Komitee võib moodustada teisi asjakohaseid komiteesid, allkomiteesid või töörühmi, mis teevad AKV-EÜ lepingu artikli 16 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikuks peetavat tööd.

3.   Need komiteed, allkomiteed ja töörühmad esitavad komiteele oma tegevuse kohta aruandeid.

Artikkel 12

Komiteede, allkomiteede ja töörühmade koosseis

1.   Artiklis 11 nimetatud komiteedesse, allkomiteedesse ja töörühmadesse, v.a tollikoostöö komiteesse, kuuluvad AKV riikide suursaadikud või nende esindajad, komisjoni esindajad ja liikmesriikide esindajad.

2.   Panga esindaja osaleb komiteede, allkomiteede ja töörühmade istungitel, kui nende päevakord sisaldab pangaga seotud punkte.

3.   Kõnealuste komiteede, allkomiteede ja töörühmade liikmeid võivad nende ülesannete täitmisel abistada eksperdid.

Artikkel 13

Komiteede, allkomiteede ja töörühmade eesistumine

1.   Artiklis 11 osutatud komiteede, allkomiteede ja töörühmade eesistujateks on ühiselt AKV riikide nimel ühe AKV riigi suursaadik ja ühenduse nimel komisjoni või liikmesriigi esindaja.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib kaaseesistujaid erandjuhul ja ühisel kokkuleppel esindada mis tahes nende poolt määratud isik.

Artikkel 14

Komiteede, allkomiteede ja töörühmade istungite kokkukutsumine

Artiklis 11 osutatud komiteed, allkomiteed ja töörühmad tulevad kokku ühe lepinguosalise taotlusel pärast eesistujate vahelist konsultatsiooni; sellistest istungitest tuleb teatada seitse päeva ette, v.a kiireloomulistel juhtudel.

Artikkel 15

Komiteede, allkomiteede ja töörühmade töökord

Artiklis 11 osutatud komiteed, allkomiteed ja töörühmad võivad komitee nõusolekul kehtestada oma töökorra.

Artikkel 16

Sekretariaat

1.   Sekretariaadi tööd ja muud komitee ning artiklis 11 osutatud komiteede, allkomiteede ja töörühmade toimimiseks vajalikku tööd (päevakordade koostamine ja asjakohaste dokumentide laialisaatmine), teeb nõukogu sekretariaat.

2.   Sekretariaat koostab võimalikult kiiresti pärast iga istungi toimumist kõnealuste komiteede, allkomiteede ja töörühmade istungite protokollid.

Nõukogu sekretariaat edastab protokollid AKV riikide esindajatele, AKV riikide rühma sekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindajatele, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile.

Artikkel 17

Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse AKV-EÜ suursaadikute komitee 30. jaanuari 2001. aasta otsus nr 2/2001 AKV-EÜ suursaadikute komitee töökorra vastuvõtmise kohta.

Brüssel, 8. märts 2005

AKU–EÜ ministrite nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/54


AKV–EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE OTSUS nr 2/2005,

8. märts 2005,

AKV–EÜ tollikoostöö komitee töökorra vastuvõtmise kohta

(2005/300/EÜ)

AKV-EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE,

võttes arvesse AKV-EÜ ministrite nõukogu 8. juuni 1995. aasta otsust nr 2/1995 AKV-EÜ tollikoostöö komitee liikmelisuse ja töökorra kohta,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud AKV-EÜ partnerluslepingut, (1) edaspidi “partnerlusleping”, eriti selle V lisa 1. protokolli artiklit 37,

võttes arvesse AKV-EÜ suursaadikute komitee töökorda, eriti selle artiklit 15, mis osutab suursaadikute komiteed abistavate komiteede, allkomiteede ja töörühmade töökorra kehtestamisele,

soovides tagada AKV riikide ja Euroopa Ühenduse poolt partnerluslepingu kolmanda osa II jaotises sätestatud eesmärkide täitmist,

arvestades, et AKV riikide ja Euroopa Ühenduse vaheline tõhus tollikoostöö võib kaasa aidata AKV riikide ja Euroopa Ühenduse vahelise kaubanduse arengule,

arvestades, et komitee pädevus sätestatakse partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artiklites 37 ja 38,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Vastavalt partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artiklile 37 asutatud tollikoostöö komitee, edaspidi “komitee”, koosneb ühelt poolt Euroopa Ühenduse liikmesriikide asjatundjatest ja tolliküsimuste eest vastutavatest komisjoni ametnikest ning teiselt poolt AKV riike esindavatest asjatundjatest ja AKV riikide piirkondlike rühmade tolliküsimuste eest vastutavatest ametnikest. Komitee võib vajaduse korral kasutada asjatundjate abi.

2.   Kõik lepinguosalised teatavad AKV-EÜ ministrite nõukogu sekretariaadile oma esindajate nimed ja kaaseesistuja nime.

Artikkel 2

Komitee ülesanded, mis on kindlaks määratud partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artikli 37 lõigetes 1-6 ning artikli 38 lõigetes 8-10, on järgmised:

a)

teha halduskoostööd, et partnerluslepingu 1. protokolli kohaldataks õigesti ja ühtmoodi, ning täita kõiki muid talle antavaid tollialaseid ülesandeid;

b)

uurida korrapäraselt päritolureeglite kohaldamise mõju AKV riikidele ning soovitada ministrite nõukogule sobivaid meetmeid;

c)

otsustada päritolureeglitest erandite tegemine partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artikli 38 lõigetes 9 ja 10 sätestatud tingimustel;

d)

valmistada ette AKV-EÜ ministrite nõukogu otsuseid vastavalt partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artiklile 40.

Artikkel 3

1.   Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas AKV riikide rühma ja Euroopa Ühenduse vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratavatel kuupäevadel, üldjuhul vähemalt kaheksa päeva enne AKV-EÜ suursaadikute komitee koosolekut; vajaduse korral võib kokku kutsuda erakorralisi koosolekuid.

2.   Komitee võib vajaduse korral konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada ajutisi töörühmi.

3.   Komitee koosoleku kutsub kokku eesistuja. Komitee menetlused on konfidentsiaalsed, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 4

Komitee eesistujaks on vaheldumisi kuuekuulise tähtaja jooksul AKV riikide rühm ja Euroopa Ühendus:

1. aprillist 30. septembrini AKV kaaseesistuja;

1. oktoobrist 31. märtsini Euroopa Ühenduse kaaseesistuja.

Artikkel 5

1.   Eesistuja koostab koostöös kaaseesistujaga iga koosoleku päevakorraprojekti, mille komitee võtab vastu iga koosoleku alguses.

2.   Sekretäritöö ja muude töödega, mis on vajalikud komitee tegevuse toimimiseks, tegeleb AKV-EÜ ministrite nõukogu sekretariaat.

3.   Sekretariaat saadab komitee liikmetele koosoleku kokkukutsumise teated, päevakorra, meetmete eelnõu ja mis tahes muud töödokumendid vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist.

4.   Pärast iga koosolekut koostab sekretariaat kokkuvõtva protokolli järgmisel komitee koosolekul vastuvõtmiseks.

Artikkel 6

Komitee on otsustusvõimeline üksnes juhul, kui kohal on AKV riikide rühma poolt määratud esindajate enamus ja üks komisjoni esindaja.

Artikkel 7

1.   Komitee otsused võetakse vastu ühelt poolt AKV riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse omavahelisel kokkuleppel.

2.   Kui komitee ei ole võimeline otsust vastu võtma, suunab ta asja AKV-EÜ suursaadikute komiteele.

3.   Erandlikel asjaoludel võivad kaaseesistujad otsustada võtta otsused vastu kirjaliku menetluse teel, eelkõige partnerluslepingu V lisa 1. protokolli artikli 38 kohaselt vastu võetavate otsuste puhul.

Artikkel 8

Kui komitee peab seda vajalikuks, võib ta eriteadmisi nõudvate küsimuste aruteludele kutsuda osalema asjatundjaid.

Olenemata artikli 1 sätetest võib mis tahes AKV riik, mis ei ole komitee liige, osaleda selle töös vaatlejana, v.a juhtudel, kui komitee otsustab koguneda piiratud koosseisus.

Artikkel 9

Komitee esitab oma aruanded AKV-EÜ suursaadikute komiteele.

Artikkel 10

AKV riigid ühelt poolt ning liikmesriigid ja Euroopa Ühendus teiselt poolt kohustuvad mõlemad oma pädevuse piires võtma vajalikke meetmeid käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub selle allkirjastamise päeval. Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse AKV-EÜ ministrite nõukogu 8. juuni 1995. aasta otsus nr 2/1995 AKV-EÜ tollikoostöö komitee liikmelisuse ja töökorra kohta.

Brüssel, 8 märts 2005

AKV–EÜ suursaadikute komitee nimel

eesistuja

M. SCHOMMER


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 1.


Komisjon

14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/56


KOMISJONI OTSUS,

22. september 2004,

riigiabi kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõttele Peugeot Citroën Automobiles UK Ltd

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3349 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/301/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud asjast huvitatud isikutel vastavalt ülalnimetatud õigusaktidele esitada oma märkused, (1)

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Kirjaga 16. detsembrist 2002 teatas Ühendkuningriik komisjonile oma kavatsusest anda ettevõttele Peugeot Citroën Automobiles UK Ltd (edaspidi “PCA UK”) piirkondlikku abi. 7. veebruaril 2003 palus komisjon täiendavat informatsiooni, mille Ühendkuningriik oma kirjas 7. märtsist 2003 ka esitas.

(2)

Komisjon teatas Ühendkuningriigile oma kirjaga 30. aprillist 2003, et on otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse, kuna leiab, et nimetatud abi ühisturu põhimõtetega kokkusobivuse osas on tekkinud kahtlusi.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(4)

Pärast seda, kui Ühendkuningriik oli 25. juulil 2003 palunud menetluse algatamist käsitlevate märkuste esitamiseks antud tähtaega pikendada, esitas ta need 5. septembriks 2003. 17. oktoobril 2003 toimus Brüsselis komisjoni, Ühendkuningriigi ja abi saaja kohtumine, mille järel komisjon saatis 20. oktoobril 2003 Ühendkuningriigile uue palve informatsiooni esitamiseks. Ühendkuningriik esitas vastava informatsiooni 19. veebruaril ja 4. mail 2004. aastal.

II.   MEETME JA ABI SAAJA KIRJELDUS

(5)

Kavandatavat abi antaks Prantsuse kontserni PSA Peugeot Citroën (edaspidi “PSA”) tütarettevõttele PCA UK. PSA projekteerib, valmistab ja müüb mootorsõidukeid. 2003. aastal müüs PSA kogu maailmas kokku 3 286 100 sõidukit, tema käive oli 54,238 miljardit eurot ja kasum 2,195 miljardit eurot.

(6)

Projekt, millest komisjoni teavitati, puudutab investeeringut uue mudeli tootmisse, mis vahetab välja praeguse Peugeot 206 ja selle teisendid.

(7)

Rytoni tehase praegune tootmisvõimsus on 183 500 sõidukit aastas. Praegune mudel 206 asendatakse 2008. aastast järk-järgult uuel alusraamil oleva uue mudeliga. Plaanide kohaselt jääb tehase tootmisvõimsuseks endiselt 183 500 sõidukit aastas.

(8)

Teavitatud projekt algab plaani kohaselt 2005. aastal ja selle kavandatud lõpptähtaeg on 2010. aastal. Ühendkuningriigi andmetel tähendab projekt uue mudeli tootmiseks uute (värvitööde, metallipindade viimistluse) või ümber ehitatud (keretööde uue alusraami jaoks ümberseadmestamise, lõppmontaaži) tootmisliinide paigaldamist. Infrastruktuuritööd hõlmavad töökeskkonna, töö- ja ohutustingimuste parandamist ja uut valmissõidukite parklat. Ühendkuningriigi andmetel on vajaliku investeeringu nominaalsuurus kokku 187,760 miljonit Suurbritannia naela.

(9)

Ühendkuningriigi teatel on tegu mobiilse projektiga ja selle teiseks võimalikuks asukohaks on PSA valinud Trnava linna Slovakkias. PSA teatas 2003. aasta jaanuaris, et Trnava on valitud täiesti uue investeeringu asukohaks. Uus Trnava tehas hakkab andma toodangut 2008. aastal ja toodab aastas 300 000 väikeautot, mis on sama tüüpi nagu Peugeot 206 asendav mudel. Ühendkuningriigi teatel kaalub PSA võimalust Trnava tehase projektvõimsust suurendada ja samal ajal tootmist Rytonis järk-järgult kokku tõmmata.

(10)

Projekt viiakse läbi Lääne-Midlandsi piirkonnas Rytonis asuvas PSA tehases. Ryton-on-Dunsmore on artikli 87 lõike 3 punkti c alla kuuluv piirkond, mille toetuse netoekvivalendina väljendatud maksimaalne piirkondlik toetusmäär aastateks 2000–2006 on 10 %.

(11)

Nimetatud abi antakse kinnitatud valikulise piirkondliku abikava (3) kohaselt, mille õiguslik alus tuleneb 1982. aasta tööstuse arendamise seaduse 7. jaost.

(12)

Kavandatud abi antakse otsese rahalise toetusena, mis makstakse välja aastatel 2005–2010. Selle nominaalsuurus toetuse brutoekvivalendina väljendatuna on 19,100 miljonit Suurbritannia naela ja nüüdisväärtus toetuse brutoekvivalendina väljendatuna 14,411 miljonit Suurbritannia naela (baasaastaks võetakse 2002. aasta ja diskontomääraks 6,01 %). Abikõlblike investeeringute nominaalsuurus on 187,760 miljonit Suurbritannia naela, nüüdisväärtusega 146,837 miljonit Suurbritannia naela. Sellest tulenevalt oleks Ühendkuningriigi poolt esitatud toetusmäär toetuse brutoekvivalendina väljendatuna 9,81 %.

(13)

Muud ühenduse abi või ühendusepoolset finantseerimist ei ole projektile ette nähtud.

III.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(14)

Oma 30. aprilli 2003. aasta otsuses asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetluse algatamise kohta (4) väljendas komisjon kahtlust kavandatava abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse suhtes. Nimetatud kahtluste hajutamiseks palus komisjon esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente.

(15)

Abi vajalikkusega seoses kahtles komisjon selles, kas kõnesoleva projekti jaoks peeti Trnavat reaalseks alternatiiviks Rytonile. Komisjon palus täiendavalt esitada üksikasjalikumaid tõendeid (nt asukohauuring), mis näitaksid, et projekt on mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku mõistes tõepoolest mobiilne.

(16)

Abi proportsionaalsusega seoses väljendas komisjon kahtlust järgmistes küsimustes:

toetuse alla käivate kulude suuruse täpne arvestus,

valmistajaseadmetesse tehtavate investeeringute arvamine abikõlblike kulude hulka,

Rytoni variandi Trnavaga võrreldes suuremate maasse, ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse investeerimise kulude põhjendatus,

Trnava variandi väiksemate materjalide ja detailide kulude õigustatus,

Rytoni variandi koondamistasude täpne arvestus.

(17)

Lõpuks väljendas komisjon kahtlusi tootmisvõimsuste erinevuse arvutuste suhtes, mis Ühendkuningriik esitas seoses toetuse suuruse väljaarvutamisega.

IV.   ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(18)

Ühendkuningriik esitas omapoolsed märkused menetluse avamise kohta 5. septembril 2003 ning täiendavat teabe 19. veebruaril ja 4. mail 2004.

(19)

Abi vajalikkusega seoses kinnitas Ühendkuningriik, et projekt on mobiilne. Selle kinnituseks esitas Ühendkuningriik dokumentaalseid tõendeid, mis näitasid, et antud projekti osas on Trnava teostatav tehniline alternatiiv Rytonile.

(20)

Ühendkuningriik esitas ka lisateavet seoses komisjoni poolt menetluse avamisel abi proportsionaalsuse küsimuses väljendatud kahtlustega.

(21)

Ühendkuningriik esitas oma 5. septembri 2003. aasta kirjas uue tasuvusanalüüsi, mis erines algselt esitatust mitmes olulises küsimuses, nagu näiteks Trnava variandi senisest suuremad investeeringukulud masinatesse ja seadmetesse, Rytoni variandi varasemaga võrreldes väiksemad tööjõukulud ja Trnava variandi madalamad kulud veele ning energiale, samuti sissetulevale ja väljaminevale transpordile. Mõned neist muudatustest puudutasid küsimusi, mille suhtes komisjon menetluse avamisel kahtlusi ei väljendanud.

(22)

Ühendkuningriik esitas oma kirjas 19. veebruarist 2004 tasuvusanalüüsi uue variandi, mis langes üldjoontes kokku 2003. aasta septembris esitatuga, kuid sisaldas mõningaid erinevusi (nii näiteks oli Rytoni tööjõukulude ja Trnava väljamineva transpordi kulude osas pöördutud tagasi algselt esitatud andmete juurde). Ühendkuningriik esitas selgitused nende punktide kohta, mille suhtes komisjon oli menetluse avamisel kahtlust avaldanud ja mida oli pärast menetluse avamist muudetud. 4. mai 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriik komisjonile, et projekti ei saa alustada varem kui 2004. aasta lõpus või 2005. aasta alguses. Vastavalt oli muudetud ka 2004. aasta veebruari tasuvusanalüüsi, näidates selles esimese investeeringute tegemise aastana 2005. aastat.

(23)

Trnava variandi maa maksumuse osas väitis Ühendkuningriik, et antud kulu ei teki, kuna projekti on võimalik teostada praeguse krundi piirides. Projekti jaoks vajatakse ligikaudu 30 hektarit maad, mille nüüdisväärtus on 0,512 miljonit Suurbritannia naela.

(24)

Ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse investeerimise kulude osas tegi Ühendkuningriik 2004. aasta veebruari tasuvusanalüüsis muudatusi, milles arvestati komisjoni märkusi. Kui algselt esitatud analüüsis arvestati ainult Trnavas projekti läbiviimiseks vältimatult vajalikke kulusid, siis uues variandis arvestatakse ka üld- ja püsikulude selle osaga, mida saab projekti arvele kanda. Muudatuste tulemusena osutub Trnava variant Rytoni tehase ümberkujundamisest kallimaks.

(25)

Valmistajaseadmetesse tehtavate investeeringute kohta kinnitas Ühendkuningriik, et neid ei arvatud toetuse alla kuuluvate kulude hulka ja ei võetud 2004. aasta tasuvusanalüüsis arvesse, kuna need kulud tuleb kanda mõlema variandi puhul ja ei avalda seetõttu Rytoni variandi halvemusele mõju.

(26)

Detailide ja materjali kuluga seoses esitas Ühendkuningriik 2003. aasta maist pärit PSA firmasisese plaanidokumendi koopiad, mis näitavad detailide kulu erinevusi kontserni erinevates tootmistehastes. Varuosade kulu erinevust Rytonis ja Trnavas põhjustavad peamiselt Trnava tunduvalt madalamad tunnipalgad, millest tuleneb kohapeal ostetavate suurte detailide (nt kaitserauad, liistud, istmed, uksepaneelid ja armatuurlauad) madalam hind.

(27)

Ühendkuningriik esitas ka dokumendid, millest nähtusid Trnava variandi väiksemad kulud energiale, veele ja sissetulevale transpordile. Sissetuleva transpordi kulude osas esitas Ühendkuningriik Trnava variandi kohta koostatud firmasisese plaanidokumendi muudatuse 2003. aasta novembrist, milles on esialgset kuluprognoosi vähendatud kohapeal ostetavate komponentide prognoositava osakaalu suurendamise arvel.

(28)

Koondamistasude kohta selgitas Ühendkuningriik, et nii nagu Rytoni tehase sulgemisega seotud kulud, võeti ka koondamistasud 2004. aasta veebruari tasuvusanalüüsis Trnava variandi lisakuludena arvesse. Ühendkuningriik esitas ka põhjalikumad andmed nende kulude arvutamise kohta. Samas ei arvestatud tasuvusanalüüsis Rytoni hooldusinvesteeringuid, kuna üldhooldusse tuleb investeerida mõlema variandi puhul.

(29)

Ja lõpuks kordas Ühendkuningriik ülekattega seoses, et 2004. aasta veebruari tasuvusanalüüsi põhjal arvutatud piirkondlikku halvemustegurit tuleb suurendada 2 % võrra, kuna toetust saava projekti tulemusena toodangumaht ei kasva.

V.   MEETME HINDAMINE

(30)

PCA UK kasuks rakendatav abinõu, millest Ühendkuningriik teada andis, kujutab endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seda rahastataks riigi poolt või riiklikest vahenditest. Kuna abi katab märkimisväärse osa projekti rahastamisest, võib see ka tekitada ühenduses konkurentsimoonutusi, kuna annab PCA UK-le eelise nende konkurentide ees, kes abi ei saa. Pealegi toimub autoturul, kus PSA on mõjukas tegija, liikmesriikide vahel ulatuslik kaubavahetus.

(31)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 on üles loetud asutamislepinguga kooskõlas olevad abi liigid. Antud abi eesmärki ja iseloomu ning ettevõtte geograafilist asukohta arvestades ei saa kõnesolevale kavale kohaldada nimetatud artikli punkte a, b ja c. Asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 nimetatakse muid abi vorme, mida võib lugeda ühisturuga kooskõlas olevateks. Komisjon märgib, et projekti asukohaks on Ryton-on-Dunsmore’i piirkond, millele võib asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt abi anda, kusjuures piirkondliku abi ülemmäär on toetuse netoekvivalendina väljendatuna 10 %.

(32)

Kõnesolev abi on mõeldud PCA UK-le, kes valmistab ja paneb kokku mootorsõidukeid. Seega on tegemist mootorsõidukitööstuse ettevõttega ühenduse mootorsõidukitööstusele antava riigiabi raamistiku (5) (edaspidi “mootorsõidukitööstust käsitlev raamistik”) mõistes.

(33)

Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 2.2 punktis a on öeldud, et igasugusest abist, mida riigiasutused kavatsevad kinnitatud abiprogrammide raames anda mootorsõidukitööstuses tegutseva ettevõtte mingile üksikprojektile, tuleb asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt enne abi osutamist teatada juhul, kui saavutatakse üks kahest piirnäitajast: i) projekti kogumaksumus on 50 miljonit eurot, ii) projektile antava toetuse kogusumma, olgu siis tegemist riigiabi või ühenduse vahenditest antava toetusega, on 5 miljonit eurot. Nii projekti kogumaksumus kui ka abisumma suurus ületasid teavitamist eeldavad piirnäitajad. Seega on Ühendkuningriik PCA UK-le osutada kavatsetavast riigiabist teatades toiminud vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõike 3 nõuetele.

(34)

Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku kohaselt tuleb komisjonil tagada, et osutatav abi on projekti realiseerimiseks vajalik ja samas selle abil lahendada tahetava probleemi tõsidusega proportsionaalne. Selleks, et komisjon mootorsõidukitööstuses riigiabi osutamiseks loa annaks, peab olema täidetud nii vajalikkuse kui ka proportsionaalsuse nõue.

(35)

Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 3.2 punkti a kohaselt tuleb abi saajal piirkondliku abi vajalikkuse demonstreerimiseks selgelt tõestada, et tal on sama projekti jaoks olemas ka majanduslikult teostatav alternatiivne asukoht. Kui kontsernil ei oleks teist uut või kasutusel olevat tööstusettevõtte krunti, mis suudab kõnesolevat investeeringut vastu võtta, oleks ettevõte sunnitud projekti teostama oma ainsas sobivas tehases, seda ka juhul, kui abi ei saada. Seetõttu ei tohi anda luba piirkondliku abi osutamiseks projektile, mis ei ole geograafiliselt mobiilne.

(36)

Komisjon hindas Ühendkuningriigi esitatud teavet ja dokumente ning jõudis järeldusele, mille kohaselt Trnava tehase asendiplaanid ja krundi valikuprotsessi ning tehniliste näitajatega seonduvad dokumendid annavad tunnistust sellest, et antud tehas võib saada vaadeldava projekti asukohaks. Tegelikult on praegu tehase tootmisvõimsuseks 2006. aastast alates ette nähtud 55 autot tunnis. Samas uue tootmisliini käikuandmisel, mille tootlikkus on 32 autot tunnis, suudab tehas toota kuni 87 sõidukit tunnis. Tehase praegustes piirides on selliseks laienemiseks piisavalt ruumi ja kõik infrastruktuurirajatised on juba praegugi suuremateks toodangumahtudeks valmis.

(37)

Lisaks märgib komisjon, et pressiteadete kohaselt peab PSA kontsern vaadeldava projekti jaoks endiselt Rytoni võimalikuks alternatiiviks Trnava tehast.

(38)

Põhjendustes 36 ja 37 osutatud andmete põhjal järeldab komisjon, et vaadeldava projekti puhul kujutab Trnava endast tõepoolest teostatavat alternatiivi Rytonile.

(39)

Komisjon tegi ka kindlaks, et projekt näeb ette vanade tootmisliinide täielikku mahamonteerimist ning täiesti uute masinate ja seadmete paigaldamist senisest selgelt erinevasse üldisse tootmisrajatisse. Seega mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku kohaselt on antud projekti näol tegemist ümberkujundusprojektiga.

(40)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et antud projekt on mobiilne, mistõttu seda võib pidada piirkondliku abi tingimustele vastavaks, kuna abi on vajalik investeeringute ligimeelitamiseks toetust saavasse piirkonda.

(41)

Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 3.2 punkti b kohaselt määrab kulude abikõlblikkuse ära kõnesolevas abi saavas piirkonnas rakendatav piirkondlik programm. Olles analüüsinud Ühendkuningriigilt saadud täiendavat teavet abikõlblike kulude arvutamise ja valmistajaseadmetesse tehtavate investeeringute kohta, tegi komisjon kindlaks, et summat nüüdisväärtusega 146,837 miljonit Suurbritannia naela võib lugeda abikõlblikuks.

(42)

Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 3.2 punkti c kohaselt peab komisjon tagama kavandatava abi proportsionaalsuse piirkondlike probleemidega, mille lahendamiseks see on mõeldud. Selleks kasutatakse tasuvusanalüüsi.

(43)

Tasuvusanalüüsis võrreldakse mobiilsete elementide osas investori kulusid projekti teostamisel kõnesolevas piirkonnas tema kuludega samasuguse projekti realiseerimisel mõnes muus asukohas. Sellise võrdluse teel selgitab komisjon välja asjakohase abi saava piirkonna konkreetsed halvemused. Komisjon annab loa piirkondliku abi andmiseks nimetatud piirkondlike halvemuste piires.

(44)

Vastavalt mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 3.2 punktile c hinnatakse tasuvusanalüüsis Rytoni variandi tegevusnäitajate halvemust Trnavaga võrreldes kolmeaastase ajavahemiku põhjal, kuna kõnesolev projekt ei kujuta endast nullist alustatavat investeeringut. Ühendkuningriigi poolt esitatud tasuvusanalüüsi lõplikus variandis vaadeldakse ajavahemikku 2008–2010 ehk vastavalt mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku I lisa lõikele 3.3 ajavahemikku kolm aastat pärast tootmise alustamist. Võttes võrdlusaluseks 2002. aasta, leitakse nimetatud tasuvusanalüüsis, et Rytonis asuva tehase netokulud on Trnavas asuva tehase kuludest 18,772 miljoni Suurbritannia naela võrra suuremad. Siit saadakse projekti “piirkondlikuks halvemusteguriks” (6) 12,78 %.

(45)

Komisjon analüüsis täiendavaid andmeid ja dokumente, mida Ühendkuningriik esitas asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 kehtestatud menetluse alustamise otsuse järel. Maa hinna osas ei nõustu komisjon Ühendkuningriigi väitega, nagu ei tuleks antud kulu tasuvusanalüüsis arvesse võtta, kuna projekti on võimalik teostada Trnava krundi praegustes piirides. Kõnesoleva maatüki ostis PSA hiljaaegu selge kavatsusega teostada seal nimetatud projekt, juhul kui lõplik valik peaks tehtama Rytoni asemel Trnava kasuks. Seepärast tuleb maa hind lisada Trnava variandi kuludele, mis seetõttu suurenevad 0,512 miljoni Suurbritannia naela võrra.

(46)

2004. aasta veebruaris koostatud tasuvusanalüüsis toodud ehitistesse, masinatesse, seadmetesse ja valmistajaseadmetesse tehtavate investeeringute suurused on komisjonile vastuvõetavad. Need näitavad, et Rytoni tehase ümberkujundamine nõuab 4,522 miljoni Suurbritannia naela võrra vähem investeeringuid (nüüdisväärtuses) kui Trnava tehase laiendamine.

(47)

Detailide ja materjalide kulu osas nähtub menetluse avamise järel esitatud ettevõtte sisedokumentidest Rytoni tehase ebasoodne seis selliste sisseostetavate detailide kulude osas, mis ostetakse lähiümbrusest ja milles on oluline osa kohaliku tööjõu loodaval lisaväärtusel. Sellest erinevalt ei ilmne tasuvusanalüüsist erinevusi selliste detailide (nt mootorid või käigukastid) kulude osas, mida ostetakse kõikjal maailmas ühelt ja samalt tarnijalt. Uue teabe analüüsimise põhjal teeb komisjon järelduse, et selle punkti osas võib arvandmed lugeda tasuvusanalüüsi jaoks vastuvõetavateks.

(48)

Samuti piisab esitatud uutest andmetest, näitamaks, et 2004. aasta veebruari tasuvusanalüüsis tehtud muudatused kulutustes veele, energiale, sissetulevale transpordile ja koondamistasudele põhinevad dokumentaalsetel tõenditel ja kujutavad endast vastuvõetavaid prognoose nimetatud kulude muutumisest tasuvusanalüüsiga hõlmatud ajavahemikul.

(49)

Komisjoni analüüsi tulemusena koostatud tasuvusanalüüs erineb väga vähe sellest, mille Ühendkuningriik esitas pärast menetluse avamist, kuid algselt esitatud analüüsiga võrreldes on erinevused suuremad. Komisjoni andmetel näitab tasuvusanalüüs, et 2002. aasta hindades on Rytoni variandi netokulud 18,260 miljoni Suurbritannia naela võrra suuremad (7) (Ühendkuningriigi andmetel 18,772 miljoni Suurbritannia naela võrra). Siit tuleneb projekti piirkondlikuks halvemusteguriks 12,44 % (8) (Ühendkuningriigi andmetel 12,78 %).

(50)

Kõige lõpuks käsitleb komisjon oma analüüsis “ülekatte” küsimust, mille juures võetakse arvesse kõnesoleva mootorsõidukitootja tootmisvõimsuse suurenemist või vähenemist investeeringuperioodil. Tasuvusanalüüsil saadust suurema halvemusteguri kasutamist lubatakse tingimusel, et abi saaja ei süvenda mootorsõidukitööstust ähvardavaid tootmisvõimsuse probleeme. Ja vastupidi, kui abi saaja võib antud tööstusharu ületootmisprobleemi süvendada, alandatakse tasuvusanalüüsil saadud piirkondlikku halvemustegurit.

(51)

Komisjon ei nõustu Ühendkuningriigi väitega, nagu tuleks tootmisvõimsuse muutus arvutada üksnes vaadeldava projekti andmete põhjal ja PSA Euroopas paiknevaid tootmisvõimsusi arvestamata. Mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku kohaselt võrreldakse tasuvusanalüüsis ühesuguseid projekte, mis tähendab muuhulgas ühesuguse arvu sõidukite tootmiseks kavandatud projekte. Seetõttu on asjaolu, et vaadeldav projekt ei avalda mõju PSA summaarsele tootmisvõimsusele, küll õige, kuid ei oma tähtsust. Kuid nagu mootorsõidukitööstust käsitleva raamistiku lõike 3.2 punktis d selgelt öeldakse, on ülekatte analüüsi eesmärk välja selgitada investeeringuprojekti mõju konkurentsile, uurides selleks vaadeldava kontserni tootmisvõimsuste muutusi. Selleks on komisjon järjekindlalt võrrelnud kõnesoleva mootorsõidukitootja Euroopa tehaste summaarset tootmisvõimsust enne ja pärast projekti läbiviimist. Esitatud dokumentide põhjal suureneb PSA tootmisvõimsus märgatavalt uute tootmisrajatiste käikuandmisega Kolinis (suurendab PSA toodangut 200 000 auto võrra aastas) ja Trnavas (300 000 ühikut), ilma et oleks kavas teiste Euroopa tehaste tootmisvõimsusi vastavalt vähendada. Siit tulenevalt alandatakse tasuvusanalüüsil saadud piirkondlikku halvemustegurit 2 % võrra (artikli 87 lõike 3 punkti c alla kuuluvas piirkonnas paikneva investeeringuprojekti suur mõju konkurentsile), saades teguri lõplikuks suuruseks 10,44 %.

VI.   JÄRELDUS

(52)

Projekti toetusmäär (9,81 % toetuse brutoekvivalendina väljendatuna) on väiksem nii tasuvus-/ülekatteanalüüsi käigus leitud halvemustegurist (10,44 %) kui ka piirkondlik abi lubatud ülemmäärast (10 % toetuse netoekvivalendina väljendatuna). Seega vastab Ühendkuningriigi poolt PCA UK-le anda kavatsetav toetus nõuetele, mille põhjal seda saab lugeda ühisturu põhimõtetega kooskõlas olevaks vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi nominaalsuurusega (toetuse brutoekvivalendina väljendatuna) 19,100 miljonit Suurbritannia naela ja nüüdisväärtusega (toetuse brutoekvivalendina väljendatuna) 14,411 miljonit Suurbritannia naela (baasaastaks võeti 2002. aasta ja diskontomääraks 6,01 %), mida Ühendkuningriik kavatseb anda Rytonis asuvale ettevõttele Peugeot Citroën Automobiles UK Ltd ja millega toetatakse abikõlblikku investeeringut nominaalväärtusega 187,760 miljonit Suurbritannia naela (nüüdisväärtus 146,837 miljonit Suurbritannia naela), on kooskõlas ühisturu põhimõtetega asutamislepingu artikli 88 lõike 3 punkti c mõistes.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

Brüssel, 22. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  ELT C 147, 24.6.2003, lk 2.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Komisjoni 25. aprilli 2001. aasta otsus loobuda vastuväidetest kohtuasjale N 731/00 (EÜT C 211, 28.7.2001, lk 48).

(4)  Vt joonealune märkus 1.

(5)  EÜT C 279, 15.9.1997, lk 1. Mootorsõidukitööstust käsitlev raamistik kaotas kehtivuse 31. detsembril 2002, kuid seda kohaldatakse endiselt riigiabile, millest teavitati komisjoni enne nimetatud kuupäeva. Vt komisjoni teatis liikmesriikidele (EÜT C 258, 9.9.2000, lk 6).

(6)  

Formula

(7)  Ühendkuningriigi poolt algselt esitatud netokulude halvemustegur (18,772 miljonit Suurbritannia naela) – maa maksumus Trnavas (0,512 miljonit Suurbritannia naela) (vt eelnev põhjendus 44) = 18,260 miljonit Suurbritannia naela.

(8)  

Formula


14.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/62


KOMISJONI OTSUS,

31. märts 2005,

millega muudetakse otsust 97/467/EÜ seoses Horvaatia ühe ettevõtte arvamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriikidel lubatakse importida silerinnaliste lindude liha

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 985 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/302/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsust 95/408/EÜ vaheperioodiks nende kolmandate riikide ajutiste loetelude koostamise tingimuste kohta, millest liikmesriikidel lubatakse importida teatavaid loomseid saadusi, kalandussaadusi või elusaid kahepoolmelisi karploomi, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 7. juuli 1997. aasta otsuses 97/467/EÜ, millega on koostatakse ajutised loetelud kolmandate riikide ettevõtete kohta, millest liikmesriigid lubavad importida küülikuliha ja tehistingimustes peetavate ulukite liha, (2) sätestatakse nende kolmandates riikides asuvate ettevõtete ajutised loetelud, millest liikmesriikidel lubatakse importida tehistingimustes peetavate ulukite liha, küülikuliha ja silerinnaliste lindude liha.

(2)

Horvaatia on esitanud ühe silerinnaliste lindude liha tootva ettevõtte nime, mille kohta pädevad asutused tõendavad, et ettevõte vastab ühenduse eeskirjadele.

(3)

Seetõttu tuleks see ettevõte lisada otsuses 97/467/EÜ sätestatud loeteludesse.

(4)

Kuna asjaomast ettevõtet ei ole kohapeal veel kontrollitud, siis vastavalt nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) ei või sellest ettevõttest imporditavate toodete füüsilise kontrolli sagedust vähendada.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta otsust 97/467/EÜ.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE

Artikkel 1

Otsuse 97/467/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 21. aprillist 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 243, 11.10.1995, lk 17. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33; parandused ELT L 195, 2.6.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 199, 26.7.1997, lk 57. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/591/EÜ (ELT L 263, 10.8.2004, lk 21).

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1; parandused ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).


LISA

II lisasse lisatakse järgmine tekst:

“País: Croacia/Země: Chorvatsko/Land: Kroatien/Land: Kroatien/Riik: Horvaatia/Χώρα: Κροατία/Country: Croatia/Pays: Croatie/Paese: Croazia/Valsts: Horvātija/Šalis: Kroatija/Ország: Horvátorszag/Pajjiż: Il-Kroazja/Land: Kroatie/Państwo: Chorwacja/País: Croácia/Krajina: Chorvátsko/Država: Hrvaška/Maa: Kroatia/Land: Kroatien

1

2

3

4

5

6

1962

Klaonica nojeva Ltd.

Virje

Koprivničko križevačka županija

CP, SH”