ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 75

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
22. märts 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 457/2005, 21. märts 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 458/2005, 21. märts 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 459/2005, 21. märts 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Austria sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

9

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 460/2005, 21. märts 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

15

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 461/2005, 21. märts 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 462/2005, 21. märts 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks

27

 

*

Komisjoni direktiiv 2005/26/EÜ, 21. märts 2005, millega koostatakse toidu koostisosade ja ainete loetelu, mis jäetakse ajutiselt välja direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisast ( 1 )

33

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 3. märts 2005, Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise turulepääsu käsitleva lepingu sõlmimise kohta

35

Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline turulepääsu käsitlev Leping

37

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 18. märts 2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust seoses Rootsi esitatud broileri kampülobakteri jälgimisprogrammiga aastaks 2005 (teatavaks tehtud numbri K(2005) 759 all)

40

 

*

Komisjoni otsus, 20. oktoober 2004, riigiabi kohta nr C 40/02 (ex N 513/01) äriühingule Hellenic Shipyards AE (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3919 all)  ( 1 )

44

 

*

Komisjoni otsus, 3. märts 2005, millega käsitletakse 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimise algatamist (teatavaks tehtud numbri K(2005) 577 all)  ( 1 )

53

 

*

Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 1/2004, 22. juuni 2004, sõidukite maksustamissüsteemi kohta Šveitsis alates 1. jaanuarist 2005 kuni Lötschbergi põhitunneli avamiseni, kuid hiljemalt 1. jaanuarini 2008

58

 

*

Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi ühiskomitee otsus nr 2/2004, 22. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe I lisa

60

 

*

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 31/2005, 14. veebruar 2005, mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega telekommunikatsiooniseadmeid käsitlevasse valdkonnalisasse

65

 

*

Komisjoni soovitus, 11. märts 2005, Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta ( 1 )

67

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 457/2005,

21. märts 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. märtsil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

96,4

204

87,3

212

124,2

624

175,4

628

124,5

999

121,6

0707 00 05

052

165,9

204

65,0

999

115,5

0709 10 00

220

144,2

999

144,2

0709 90 70

052

114,4

204

45,4

999

79,9

0805 10 20

052

53,6

204

53,8

212

57,0

220

49,8

400

56,1

421

35,9

624

59,5

999

52,2

0805 50 10

052

64,9

220

21,8

400

74,3

624

57,4

999

54,6

0808 10 80

388

61,6

400

100,5

404

76,2

508

66,2

512

80,5

524

55,3

528

70,6

720

68,2

999

72,4

0808 20 50

052

157,0

388

60,8

512

60,3

528

60,1

720

45,2

999

76,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 458/2005,

21. märts 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva 300 000 tonni pehme nisu eksportimiseks.

(3)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(4)

Kui pehme nisu äraviimine viibib rohkem kui viis päeva või kui nõutud tagatise vabastamine viibib sekkumisameti süül, peab asjaomane liikmesriik maksma hüvitist.

(5)

Ennetamaks reimporti tuleks toetust maksta ainult eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punktiga 2a nähakse ette võimalus hüvitada edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel; pidades silmas Tšehhi Vabariigi geograafilist asendit, tuleks seda sätet kohaldada.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tšehhi sekkumisamet kuulutab käesoleva määruse sätete kohaselt välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva pehme nisu eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Artikkel 2

1.   Pakkumismenetlus hõlmab kuni 300 000 tonni pehme nisu eksportimist kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (3) endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Rumeeniasse ja Šveitsi.

2.   300 000 tonni pehme nisu ladustamispiirkonnad on nimetatud I lisas.

Artikkel 3

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

2.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

4.   Kohaldades määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punkti 2a, hüvitatakse edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 31. märtsil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Iga osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine igal nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 5. mail 2005.

3.   Viimane osaline pakkumismenetlus lõpeb 23. juunil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

4.   Pakkumised tuleb esitada Tšehhi sekkumisametile:

Statní zemdlský intervenční fond

Odbor rostlinných komodit

Ve Smečkách 33

CZ-110 00, Praha 1

Tel: (420-2) 22 87 16 67/403

Faks: (420-2) 22 29 68 06 404.

Artikkel 6

1.   Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused komisjonile.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)

on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena, kui kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 75 kg/hl,

üks protsent niiskusesisalduse puhul,

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks,

edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena;

c)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

võtta partii vastu sellisena või

keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; tagatist ei vabastata siiski juhul, kui edukas pakkuja taotleb, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile;

d)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; edukas pakkuja võib siiski taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile.

2.   Kui pehme nisu viiakse ära enne analüüsitulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

4.   Välja arvatud juhul, kui analüüsi lõpptulemused näitavad sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalamat kvaliteeti, kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul lõikega 1 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 7

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 3002/92 (6) artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 järgmine kanne:

Trigo blando de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 458/2005

Intervenční pšenice obecná nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 458/2005

Blød hvede fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 458/2005

Weichweizen aus Interventionsbeständen ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 458/2005

Pehme nisu sekkumisvarudest, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 458/2005

Μαλακός σίτος παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 458/2005

Intervention common wheat without application of refund or tax, Regulation (EC) No 458/2005

Blé tendre d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 458/2005

Frumento tenero d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 458/2005

Intervences parastie kvieši bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 458/2005

Intervenciniai paprastieji kviečiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 458/2005

Intervenciós búza, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 458/2005/EK rendelet

Zachte tarwe uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 458/2005

Pszenica zwyczajna interwencyjna niedająca prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 458/2005

Trigo mole de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 458/2005

Intervenčná pšenica obyčajná nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 458/2005

Intervencija navadne pšenice brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 458/2005

Interventiovehnä, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 458/2005

Interventionsvete, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 458/2005.

Artikkel 8

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklist 17 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 9

Tšehhi sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Sellisel teavitamisel peab kasutama III lisas sätestatud näidist ning IV lisas sätestatud faksinumbrit.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3)  Sh Kosovosse, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

(6)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.


I LISA

(tonnides)

Ladustamise koht

Kogus

Stredocesky, Jihocesky, Plzensky, Karlovarsky, Ustecky, Libcrecky, Kralovehradecky, Pardubicky, Vysocina, Jihomoravsky, Olomoucky, Zlinsky, Moravskoslezsky

300 000


II LISA

Teatis Tšehhi sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise kohta

(määruse (EÜ) nr 458/2005 artikli 6 lõige 1)

Eduka pakkuja nimi:

Lepingu sõlmimise kuupäev:

Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silo aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

 

 

 

mahukaal (kg/hl)

 

 

 

kasvama läinud terade protsent

 

 

 

mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

 

 

 

laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

 

 

 

muu


III LISA

Alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

(määrus (EÜ) nr 458/2005)

1

2

3

4

5

6

7

Pakkujate järjekorranumber

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (1)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud

(EUR/t)

Sihtkoht

1

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 


(1)  See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.


IV LISA

Brüsselisse helistamisel kasutada ainult põllumajanduse peadirektoraadi (D.2) numbrit:

faks: (32-2) 292 10 34


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 459/2005,

21. märts 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Austria sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Austria sekkumisameti valduses oleva 80 663 tonni pehme nisu eksportimiseks.

(3)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(4)

Kui pehme nisu äraviimine viibib rohkem kui viis päeva või kui nõutud tagatise vabastamine viibib sekkumisameti süül, peab asjaomane liikmesriik maksma hüvitist.

(5)

Ennetamaks reimporti tuleks toetust maksta ainult eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punktiga 2a nähakse ette võimalus hüvitada edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel; pidades silmas Austria geograafilist asendit, tuleks seda sätet kohaldada.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Austria sekkumisamet kuulutab käesoleva määruse sätete kohaselt välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva pehme nisu eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Artikkel 2

1.   Pakkumismenetlus hõlmab kuni 80 663 tonni pehme nisu eksportimist kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (3) endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Rumeeniasse ja Šveitsi.

2.   80 663 tonni pehme nisu ladustamispiirkonnad on nimetatud I lisas.

Artikkel 3

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

2.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

4.   Kohaldades määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punkti 2a, hüvitatakse edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 31. märtsil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Iga osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine igal nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 5. mail 2005.

3.   Viimane osaline pakkumismenetlus lõpeb 23. juunil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

4.   Pakkumised tuleb esitada Austria sekkumisametile:

AMA (Agrarmarkt Austria)

Dresdnerstraße 70

A-1200 Wien

Faks: (43-1) 331 51 46 24, (43-1) 331 51 44 69.f

Artikkel 6

1.   Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused komisjonile.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)

on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena, kui kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 75 kg/hl,

üks protsent niiskusesisalduse puhul,

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks,

edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena;

c)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

võtta partii vastu sellisena või

keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; tagatist ei vabastata siiski juhul, kui edukas pakkuja taotleb, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile;

d)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; edukas pakkuja võib siiski taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile.

2.   Kui pehme nisu viiakse ära enne analüüsitulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

4.   Välja arvatud juhul, kui analüüsi lõpptulemused näitavad sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalamat kvaliteeti, kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul lõikega 1 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 7

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 3002/92 (6) artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 järgmine kanne:

Trigo blando de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 459/2005

Intervenční pšenice obecná nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 459/2005

Blød hvede fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 459/2005

Weichweizen aus Interventionsbeständen ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 459/2005

Pehme nisu sekkumisvarudest, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 459/2005

Μαλακός σίτος παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 459/2005

Intervention common wheat without application of refund or tax, Regulation (EC) No 459/2005

Blé tendre d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 459/2005

Frumento tenero d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 459/2005

Intervences parastie kvieši bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 459/2005

Intervenciniai paprastieji kviečiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 459/2005

Intervenciós búza, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 459/2005/EK rendelet

Zachte tarwe uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 459/2005

Pszenica zwyczajna interwencyjna niedająca prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 459/2005

Trigo mole de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 459/2005

Intervenčná pšenica obyčajná nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 459/2005

Intervencija navadne pšenice brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 459/2005

Interventiovehnä, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 459/2005

Interventionsvete, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 459/2005.

Artikkel 8

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklist 17 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 9

Austria sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Sellisel teavitamisel peab kasutama III lisas sätestatud näidist ning IV lisas sätestatud faksinumbrit.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3)  Sh Kosovosse, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

(6)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.


I LISA

(tonnides)

Ladustamise koht

Kogus

Burgenland, Niederösterreich, Oberösterreich

80 663


II LISA

Teatis Austria sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise kohta

(määruse (EÜ) nr 459/2005 artikli 6 lõige 1)

Eduka pakkuja nimi:

Lepingu sõlmimise kuupäev:

Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silo aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

 

 

 

mahukaal (kg/hl)

 

 

 

kasvama läinud terade protsent

 

 

 

mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

 

 

 

laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

 

 

 

muu


III LISA

Alaline pakkumismenetlus Austria sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

(määrus (EÜ) nr 459/2005)

1

2

3

4

5

6

7

Pakkujate järjekorranumber

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (1)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud

(EUR/t)

Sihtkoht

1

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 


(1)  See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.


IV LISA

Brüsselisse helistamisel kasutada ainult põllumajanduse peadirektoraadi (D.2) numbrit:

faks: (32-2) 292 10 34.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 460/2005,

21. märts 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva 320 000 tonni pehme nisu eksportimiseks.

(3)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(4)

Kui pehme nisu äraviimine viibib rohkem kui viis päeva või kui nõutud tagatise vabastamine viibib sekkumisameti süül, peab asjaomane liikmesriik maksma hüvitist.

(5)

Ennetamaks reimporti tuleks toetust maksta ainult eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punktiga 2a nähakse ette võimalus hüvitada edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel; pidades silmas Ungari geograafilist asendit, tuleks seda sätet kohaldada.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ungari sekkumisamet kuulutab käesoleva määruse sätete kohaselt välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva pehme nisu eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Artikkel 2

1.   Pakkumismenetlus hõlmab kuni 320 000 tonni pehme nisu eksportimist kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (3) endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Rumeeniasse ja Šveitsi.

2.   320 000 tonni pehme nisu ladustamispiirkonnad on nimetatud I lisas.

Artikkel 3

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

2.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

4.   Kohaldades määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 punkti 2a, hüvitatakse edukale pakkujale väikseimad veokulud ladustamiskoha ja tegeliku väljumiskoha vahel.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 31. märtsil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Iga osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine igal nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 5. mail 2005.

3.   Viimane osaline pakkumismenetlus lõpeb 23. juunil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

4.   Pakkumised tuleb esitada Ungari sekkumisametile:

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal

Alkotmány u. 29.

H-1385 Budapest 62

Pf. 867

Tel: (36-1) 219 62 60

Faks: (36-1) 219 62 59.

Artikkel 6

1.   Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused komisjonile.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)

on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena, kui kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 75 kg/hl,

üks protsent niiskusesisalduse puhul,

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks,

edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena;

c)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

võtta partii vastu sellisena või

keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; tagatist ei vabastata siiski juhul, kui edukas pakkuja taotleb, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile;

d)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; edukas pakkuja võib siiski taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile.

2.   Kui pehme nisu viiakse ära enne analüüsitulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

4.   Välja arvatud juhul, kui analüüsi lõpptulemused näitavad sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalamat kvaliteeti, kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul lõikega 1 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 7

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 3002/92 (6) artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 järgmine kanne:

Trigo blando de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 460/2005

Intervenční pšenice obecná nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 460/2005

Blød hvede fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 460/2005

Weichweizen aus Interventionsbeständen ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 460/2005

Pehme nisu sekkumisvarudest, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 460/2005

Μαλακός σίτος παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 460/2005

Intervention common wheat without application of refund or tax, Regulation (EC) No 460/2005

Blé tendre d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 460/2005

Frumento tenero d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 460/2005

Intervences parastie kvieši bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 460/2005

Intervenciniai paprastieji kviečiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 460/2005

Intervenciós búza, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 460/2005/EK rendelet

Zachte tarwe uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 460/2005

Pszenica zwyczajna interwencyjne nie dające prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 460/2005

Trigo mole de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 460/2005

Intervenčná pšenica obyčajná nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 460/2005

Intervencija navadne pšenice brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 460/2005

Interventiovehnä, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 460/2005

Interventionsvete, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 460/2005.

Artikkel 8

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklist 17 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 9

Ungari sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Sellisel teavitamisel peab kasutama III lisas sätestatud näidist ning IV lisas sätestatud faksinumbrit.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3)  Sh Kosovosse, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

(6)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.


I LISA

(tonnides)

Ladustamise koht

Kogus

Bács-Kiskun, Baranya, Békés, Borsod-Abaúj-Zemplén, Csongrád, Fejér, Főváros és Pest, Győr-Moson-Sopron, Hajdú-Bihar, Heves, Jász-Nagykun-Szolnok, Somogy, Szabolcs-Szatmár-Bereg, Tolna

320 000


II LISA

Teatis Ungari sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise kohta

(määruse (EÜ) nr 460/2005 artikli 6 lõige 1)

Eduka pakkuja nimi:

Lepingu sõlmimise kuupäev:

Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silo aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

 

 

 

mahukaal (kg/hl)

 

 

 

kasvama läinud terade protsent

 

 

 

mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

 

 

 

laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

 

 

 

muu


III LISA

Alaline pakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

(määrus (EÜ) nr 460/2005)

1

2

3

4

5

6

7

Pakkujate järjekorranumber

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (1)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud

(EUR/t)

Sihtkoht

1

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 


(1)  See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.


IV LISA

Brüsselisse helistamisel kasutada ainult põllumajanduse peadirektoraadi (D.2) numbrit:

faks: (32-2) 292 10 34.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 461/2005,

21. märts 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva 93 084 tonni pehme nisu eksportimiseks.

(3)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(4)

Kui pehme nisu äraviimine viibib rohkem kui viis päeva või kui nõutud tagatise vabastamine viibib sekkumisameti süül, peab asjaomane liikmesriik maksma hüvitist.

(5)

Ennetamaks reimporti tuleks toetust maksta ainult eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Poola sekkumisamet kuulutab käesoleva määruse sätete kohaselt välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva pehme nisu eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Artikkel 2

1.   Pakkumismenetlus hõlmab kuni 93 084 tonni pehme nisu eksportimist kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (3) endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Rumeeniasse ja Šveitsi.

2.   93 084 tonni pehme nisu ladustamispiirkonnad on nimetatud I lisas.

Artikkel 3

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

2.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 31. märtsil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Iga osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine igal nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 5. mail 2005.

3.   Viimane osaline pakkumismenetlus lõpeb 23. juunil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

4.   Pakkumised tuleb esitada Poola sekkumisametile:

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Produktów Roślinnych

Dział Zbóż

ul. Nowy Świat 6/12

PL-00-400 Warszawa

Tel: (48-22) 661 78 10

Faks: 48-22) 661 78 26.

Artikkel 6

1.   Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused komisjonile.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)

on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena, kui kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 75 kg/hl,

üks protsent niiskusesisalduse puhul,

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

pool protsenti komisjoni määruse (EMÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks,

edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena;

c)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

võtta partii vastu sellisena või

keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; tagatist ei vabastata siiski juhul, kui edukas pakkuja taotleb, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile;

d)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; edukas pakkuja võib siiski taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga pehmet nisu. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile.

2.   Kui pehme nisu viiakse ära enne analüüsitulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

4.   Välja arvatud juhul, kui analüüsi lõpptulemused näitavad sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalamat kvaliteeti, kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul lõikega 1 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 7

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 3002/92 (6) artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 järgmine kanne:

Trigo blando de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 461/2005

Intervenční pšenice obecná nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 461/2005

Blød hvede fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 461/2005

Weichweizen aus Interventionsbeständen ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 461/2005

Pehme nisu sekkumisvarudest, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 461/2005

Μαλακός σίτος παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 461/2005

Intervention common wheat without application of refund or tax, Regulation (EC) No 461/2005

Blé tendre d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 461/2005

Frumento tenero d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 461/2005

Intervences parastie kvieši bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 461/2005

Intervenciniai paprastieji kviečiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 461/2005

Intervenciós búza, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 461/2005/EK rendelet

Zachte tarwe uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 461/2005

Pszenica zwyczajna interwencyjna niedająca prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 461/2005

Trigo mole de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 461/2005

Intervenčná pšenica obyčajná nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 461/2005

Intervencija navadne pšenice brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 461/2005

Interventiovehnä, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 461/2005

Interventionsvete, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 461/2005.

Artikkel 8

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklist 17 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 9

Poola sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Sellisel teavitamisel peab kasutama III lisas sätestatud näidist ning IV lisas sätestatud faksinumbrit.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3)  Sh Kosovosse, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

(6)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.


I LISA

(tonnides)

Ladustamise koht

Kogus

Opolski, Kujawsko-Pomorski, Lubelski, Podkarpacki, Mazowiecki, Warmińsko-Mazurski, Zachodniopomorski, Pomorski, Lubuski, Podlaski, Wielkopolski

93 084


II LISA

Teatis Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise kohta

(määruse (EÜ) nr 461/2005 artikli 6 lõige 1)

Eduka pakkuja nimi:

Lepingu sõlmimise kuupäev:

Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silo aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

 

 

 

mahukaal (kg/hl)

 

 

 

kasvama läinud terade protsent

 

 

 

mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

 

 

 

laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

 

 

 

muu


III LISA

Alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva pehme nisu eksportimiseks

(määrus (EÜ) nr 461/2005)

1

2

3

4

5

6

7

Pakkujate järjekorranumber

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (1)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud

(EUR/t)

Sihtkoht

1

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 


(1)  See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.


IV LISA

Brüsselisse helistamisel kasutada ainult põllumajanduse peadirektoraadi (D.2) numbrit:

faks: (32-2) 292 10 34.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 462/2005,

21. märts 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)

Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva 500 693 tonni odra eksportimiseks.

(3)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(4)

Kui odra äraviimine viibib rohkem kui viis päeva või kui nõutud tagatise vabastamine viibib sekkumisameti süül, peab asjaomane liikmesriik maksma hüvitist.

(5)

Ennetamaks reimporti tuleks toetust maksta ainult eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(6)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Saksa sekkumisamet kuulutab käesoleva määruse sätete kohaselt välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva odra eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Artikkel 2

1.   Pakkumismenetlus hõlmab kuni 500 693 tonni odra eksportimist kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Albaaniasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Serbiasse ja Montenegrosse, (3) endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Liechtensteini, Rumeeniasse, Šveitsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Mehhikosse.

2.   500 693 tonni odra ladustamispiirkonnad on nimetatud I lisas.

Artikkel 3

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

2.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

3.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 31. märtsil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Iga osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine igal nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 5. ja 26. mail 2005.

3.   Viimane osaline pakkumismenetlus lõpeb 23. juunil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

4.   Pakkumised tuleb esitada Saksa sekkumisametile:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE)

Adickesallee 40

D-60322 Frankfurt am Main

Faks: (49-69) 15 64-6 24

Artikkel 6

1.   Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused komisjonile.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal. Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)

on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, peab edukas pakkuja võtma partii vastu sellisena, kui kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire:

üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 64 kg/hl,

üks protsent niiskusesisalduse puhul,

pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul ning

pool protsenti komisjoni määruse (EMÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks,

edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena;

c)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

võtta partii vastu sellisena või

keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; tagatist ei vabastata siiski juhul, kui edukas pakkuja taotleb, et sekkumisamet eraldaks talle ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga sekkumisotra. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile;

d)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit; edukas pakkuja võib siiski taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga sekkumisotra. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab sellest vastavalt II lisale viivitamata komisjonile.

2.   Kui oder viiakse ära enne analüüsitulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

3.   Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on teavitanud vastavalt II lisale viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

4.   Välja arvatud juhul, kui analüüsi lõpptulemused näitavad sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalamat kvaliteeti, kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul lõikega 1 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 7

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 3002/92 (6) artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 järgmine kanne:

Cebada de intervención sin aplicación de restitución ni gravamen, Reglamento (CE) no 462/2005

Intervenční ječmen nepodléhá vývozní náhradě ani clu, nařízení (ES) č. 462/2005

Byg fra intervention uden restitutionsydelse eller -afgift, forordning (EF) nr. 462/2005

Interventionsgerste ohne Anwendung von Ausfuhrerstattungen oder Ausfuhrabgaben, Verordnung (EG) Nr. 462/2005

Sekkumisoder, mille puhul ei rakendata toetust või maksu, määrus (EÜ) nr 462/2005

Κριθή παρέμβασης χωρίς εφαρμογή επιστροφής ή φόρου, κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 462/2005

Intervention barley without application of refund or tax, Regulation (EC) No 462/2005

Orge d'intervention ne donnant pas lieu à restitution ni taxe, règlement (CE) no 462/2005

Orzo d'intervento senza applicazione di restituzione né di tassa, regolamento (CE) n. 462/2005

Intervences rudzi bez kompensācijas vai nodokļa piemērošanas, Regula (EK) Nr. 462/2005

Intervenciniai rugiai, kompensacija ar mokesčiai netaikytini, Reglamentas (EB) Nr. 462/2005

Intervenciós árpa, visszatérítés, illetve adó nem alkalmazandó, 462/2005/EK rendelet

Gerst uit interventie, zonder toepassing van restitutie of belasting, Verordening (EG) nr. 462/2005

Jęczmień interwencyjny niedający prawa do refundacji ani do opłaty, rozporządzenie (WE) nr 462/2005

Cevada de intervenção sem aplicação de uma restituição ou imposição, Regulamento (CE) n.o 462/2005

Intervenčný jačmeň nepodlieha vývozným náhradám ani clu, nariadenie (ES) č. 462/2005

Intervencija rži brez zahtevkov za nadomestila ali carine, Uredba (ES) št. 462/2005

Interventio-ohra, johon ei sovelleta vientitukea eikä vientimaksua, asetus (EY) N:o 462/2005

Interventionskorn, utan tillämpning av bidrag eller avgift, förordning (EG) nr 462/2005.

Artikkel 8

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artiklist 17 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 9

Saksa sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Sellisel teavitamisel peab kasutama III lisas sätestatud näidist ning IV lisas sätestatud faksinumbrit.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2045/2004 (ELT L 354, 30.11.2004, lk 17).

(3)  Sh Kosovosse, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244.

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

(6)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17.


I LISA

(tonnides)

Ladustamise koht

Kogus

Schleswig-Holstein, Hamburg, Niedersachsen, Bremen, Mecklenburg-Vorpommern, Berlin, Brandenburg, Sachsen-Anhalt, Sachsen, Thüringen, Nordrhein-Westfalen, Hessen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Baden-Württemberg, Bayern

500 693


II LISA

Teatis Saksa sekkumisameti valduses oleva odra eksporti käsitleva alalise pakkumismenetluse kohastest partiidest keeldumise kohta

(määruse (EÜ) nr 462/2005 artikli 6 lõige 1)

Eduka pakkuja nimi:

Lepingu sõlmimise kuupäev:

Eduka pakkuja partiist keeldumise kuupäev:

Partii number

Kogus tonnides

Silo aadress

Ülevõtmisest keeldumise põhjus

 

 

 

mahukaal (kg/hl)

 

 

 

kasvama läinud terade protsent

 

 

 

mitmesuguste lisandite protsent (Schwarzbesatz)

 

 

 

laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade protsent

 

 

 

muu


III LISA

Alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva odra eksportimiseks

(määrus (EÜ) nr 462/2005)

1

2

3

4

5

6

7

Pakkujate järjekorranumber

Partii number

Kogus tonnides

Pakkumishind

(EUR/t) (1)

Hinnatõus

(+)

Hinnalangus

(–)

(EUR/t)

(p.m.)

Kaubanduslikud kulud

(EUR/t)

Sihtkoht

1

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 


(1)  See hind sisaldab pakkumises käsitletud partiiga seotud hinnatõuse ja -langusi.


IV LISA

Brüsselisse helistamisel kasutada ainult põllumajanduse peadirektoraadi (D.2) numbrit:

faks: (32-2) 292 10 34.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/33


KOMISJONI DIREKTIIV 2005/26/EÜ,

21. märts 2005,

millega koostatakse toidu koostisosade ja ainete loetelu, mis jäetakse ajutiselt välja direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisast

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 11 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas kehtestatakse loetelu toidu koostisosadest, mis tuleb etiketile märkida, sest need võivad tundlikel inimestel põhjustada kõrvaltoimeid.

(2)

Vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ võib komisjon ajutiselt kõnealuse direktiivi IIIa lisast välja jätta teatavad koostisosad või nendest saadud tooted, kui toiduainetootjad või nende ühendused viivad läbi teaduslikud uuringud kinnitamaks, et need koostisosad või tooted vastavad kõnealusest lisast lõplikult välja jätmise tingimustele.

(3)

Komisjon on saanud 27 taotlust 34 koostisosa või nendest saadud toote kohta, millest 32 kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja on esitatud Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) teadusliku seisukoha saamiseks.

(4)

Taotleja esitatud teabe ja muu kättesaadava teabe põhjal peab EFSA ebatõenäoliseks või mitte eriti tõenäoliseks, et teatavate koostisosadega tooted võivad tundlikel inimestel põhjustada kõrvaltoimeid. Teatavatel juhtudel on EFSA leidnud, et ei saa teha kindlat järeldust, kuigi registreeritud juhtumeid ei ole mainitud.

(5)

Nendele tingimustele vastavad kõnealused tooted või koostisosad tuleks seepärast direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisast ajutiselt välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi lisas loetletud koostisosad või ained jäetakse direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisast välja kuni 25. novembrini 2007.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 21. septembril 2005. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende õigus- ja haldusnormide teksti ning nende õigus- ja haldusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli kujul.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 25. novembrist 2005.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale direktiivile kohandatud tähtsamate õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

Komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).


LISA

Toidu koostisosade ja ainete loetelu, mis jäetakse ajutiselt välja direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisast

Koostisosad

Nendest saadud tooted, mis jäetakse ajutiselt välja

Gluteeni sisaldavad teraviljad

Nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas dekstroos (1)

Nisul põhinevad maltodekstriinid (1)

Odral põhinevad glükoosisiirupid

Teraviljad, mida kasutatakse kangete alkohoolsete jookide destillaatides

Munad

Albumiin (saadud munast), mida kasutatakse veinis

Albumiin (saadud munast), mida kasutatakse selitusainena veinis ja siidris

Kalad

Kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide ning lõhna- ja maitseainete kandeainena

Kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles, siidris ja veinis

Sojauba

Täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv (1)

Sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E306), looduslik D-alfa-tokoferool, looduslik D-alfa-tokoferoolatsetaat, looduslik D-alfa-tokoferoolsuktsinaat

Sojaoast saadud taimeõlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid

Sojaoast taimeõli steroolidest toodetud taimne stanoolester

Piim

Vadak, mida kasutatakse kangete alkohoolsete jookide destillaatides

Laktitool

Piimatooted (kaseiin), mida kasutatakse selitusainena siidris ja veinis

Pähklid

Pähklid, mida kasutatakse kangete alkohoolsete jookide destillaatides

Pähklid (mandlid, kreeka pähklid), mida kasutatakse kangetes alkohoolsetes jookides (lõhna- ja maitseainena)

Seller

Sellerilehe- ja selleriseemneõli

Selleriseemneõlivaik

Sinepiseemned

Sinepiõli

Sinepiseemneõli

Sinepiseemneõlivaik


(1)  ja nendest saadud tooted, kuivõrd nende töötlemisprotsess ei suurenda tõenäoliselt EFSA poolt hinnatud allergeenuse taset asjakohasel tootel, millest nad pärinevad.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/35


NÕUKOGU OTSUS,

3. märts 2005,

Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise turulepääsu käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2005/244/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon pidas ühenduse nimel läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, mis käsitleb Vietnami WTOga ühinemisega seotud turulepääsukohustuste varast täitmist.

(2)

Leping parafeeriti 3. detsembril 2004.

(3)

Leping sõlmitakse ajutiselt ja sui generis ning tulemuslikkuse tagamiseks peaks see jõustuma niipea kui võimalik. Lepingu sõlmimine ei mõjuta pädevuse jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel kooskõlas ühenduse õigusega nii nagu seda tõlgendab Euroopa Kohus.

(4)

Leping tuleks ühenduse nimel heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline turulepääsu käsitlev leping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikut, kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see Ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

1.   Komisjon võtab nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 3030/93 (teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta) (1) artiklis 17 osutatud korras vastu lepingu artikli 5 esimeses lõigus sätestatud meetme, mis hõlmab tekstiil- ja rõivatoodete kvootide taaskohaldamist juhul, kui Vietnam ei täida kõnealuse lepingu artiklite 2, 3 ja 4 ning 15. veebruaril 2003. aastal parafeeritud, kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe punkti 9 kohaseid kohustusi.

2.   Käesoleva otsuse sätted, mis käsitlevad lepingu heakskiitmist, on ülimuslikud määruse (EMÜ) nr 3030/93 suhtes sel määral, mil need reguleerivad samu küsimusi.

Brüssel, 3. märts 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BILTGEN


(1)  EÜT L 275, 8.11.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).


Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline turulepääsu käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ja

VIETNAMI SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VALITSUS

edaspidi koos “lepinguosalised” ja eraldi “lepinguosaline”,

TUNNUSTADES Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise sõpruse, koostöö ja suhtlemise koordineerimise ja tugevdamise olulisust, ja

SOOVIDES arendada ning laiendada Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelisi kaubandus- ja investeerimissuhteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Alates 1. jaanuarist 2005 peatab Euroopa Ühendus Vietnami suhtes kehtestatud tekstiil- ja rõivatoodete kvoodid, eesmärgiga need kõrvaldada.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 2005 Vietnami Sotsialistlik Vabariik:

kohaldab rõivaste, kangaste ja valmistoodete ning kiudude suhtes tariife tasemel, mille kohta Vietnam võttis kohustuse tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise ning muude turuavamismeetmete lepingus, mis parafeeriti Hanois 15. veebruaril 2003, (1)

kohaldab lõngade suhtes 5 % suurust tariifimäära,

kohaldab veinide ja kangete alkohoolsete jookide suhtes 65 % suurust tariifimäära,

võimaldab Euroopa Ühenduse investoritele ja teenusepakkujatele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui võimaldatakse USA investoritele ja teenusepakkujatele, nagu on sätestatud Ameerika Ühendriikide ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise kahepoolse kaubanduslepingu investeerimis- ja kaubandusalastes peatükkides ning selle asjakohastes lisades,

lubab Euroopa Ühenduse ettevõtjatel investeerida tsemendi- ja klinkritootmisse vastavalt Vietnamis kõnealuses sektoris kohaldatavatele eeskirjadele. Need eeskirjad on mittediskrimineerivad,

annab Euroopa Ühenduse telekommunikatsioonisektori investoritele, kes tegutsevad praegu Vietnamis sealsete ettevõtjatega sõlmitud ärikoostöölepingute alusel, võimaluse uuendada kehtivat korda või muuta oma ettevõtlusvormi tingimuste kohaselt, mis ei ole vähem soodsad kui tingimused, mida nende suhtes praegu rakendatakse vastavalt WTO lepingule, mille Vietnam ja Euroopa Ühendus parafeerisid 9. oktoobril 2004. aastal,

kaotab piirangud klientide suhtes, kellele praegu Vietnamis tegutsevad Euroopa Ühenduse arvutiteenuste, ehitusteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste, arhitektuuriteenuste ja linnaplaneerimisteenuste pakkujad neid teenuseid pakuvad,

kaalub tegevuslubade andmist iga juhtumi puhul eraldi ning Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004 parafeeritud WTO lepingus sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Ühenduse ettevõtjatele, et asutada Vietnamis 100 % Euroopa Ühenduse omandis olevaid ettevõtjaid arvutiteenuste, ehitusteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste, arhitektuuriteenuste ja linnaplaneerimisteenuste pakkumiseks, seadmata piiranguid klientidele, kellele neid teenuseid osutatakse,

annab neljale Euroopa Ühenduse farmaatsiaettevõtjale tegevusloa toota Vietnamis alltöövõtjana ilma tegevusluba üle andmata, säilitades loa turustada importtooteid,

lubab Euroopa Ühenduse äriühingutel asutada Vietnami partneritega ühisettevõtteid, piiramata Euroopa Ühenduse osalemist kapitalis, et investeerida büroohoonete ning müügiks ja üürimiseks mõeldud korterite ehitamisse vastavalt vara müüki ja üürimist käsitlevatele Vietnami õigusnormidele.

Artikkel 3

Hiljemalt 31. märtsiks 2005 Vietnami Sotsialistlik Vabariik:

annab ühele Euroopa Ühenduse turustajale tegevusloa 100 % Euroopa Ühenduse omandisse kuuluv ettevõtja asutamiseks Vietnamis kooskõlas Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004. aastal parafeeritud WTO lepingu tingimustega,

annab ühele Euroopa Ühenduse kindlusandjale loa tegutseda Vietnami elukindlustussektoris,

lubab asutada ühisettevõtteid Euroopa Ühenduse laevandusettevõtjatega, milles EÜ kapitalosalus on 51 %, ning lubab ühel Euroopa Ühenduse laevandusettevõtjal asutada Vietnamis 100 % Euroopa Ühenduse ettevõtjate omandis olev ettevõtja, et korraldada kogu kõnealuse laevandusettevõtja tegevust vastavalt Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004. aastal parafeeritud WTO lepingus sätestatud tingimustele,

annab ühele Euroopa Ühenduse teenusepakkujale tegevusloa arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse pakkumiseks Vietnamis vastavalt Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004. aastal parafeeritud WTO lepingus sätestatud tingimustele,

kehtestab kuni 3 500 Euroopa Ühendusest pärineva täielikult komplekteeritud mootorratta või motorolleri impordi suhtes tariifikvoodi, mis on 70 % praegusest tariifmäärast. Vähemalt 50 % nendest kvootidest eraldatakse Vietnami vahendajatele ja turustajale, keda Euroopa Ühenduse tootjad on nõuetekohaselt volitanud.

Artikkel 4

Vietnami Sotsialistlik Vabariik:

võimaldab Euroopa Ühenduse investoritele vähemalt sama soodsa kohtlemise nagu võimaldatakse Jaapani investoritele Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Jaapani vahelise kahepoolse investeerimislepinguga selle jõustumisel,

annab 2005. ja 2006. aastal Euroopa Ühenduse keskkonnateenuste pakkujatele kolm tegevusluba, mille alusel nad võivad tegutseda Vietnamis 100 % Euroopa Ühenduse omandis olevate ettevõtjatena, et pakkuda keskkonnateenuseid, välja arvatud keskkonnamõju hindamise teenused, mis kuuluvad Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004 parafeeritud WTO lepingus sätestatud tegevuste ja tingimuste reguleerimisalasse,

lubab Vietnamis seaduslikult tegutsevatel Euroopa Ühenduse turustajatel avada veel neli ladu 2005. aastal ja kaks lisaladu 2006. aastal,

annab ühele Euroopa Ühenduse turustajale 2006. aastal tegevusloa, mille alusel ta võib tegutseda Vietnamis 100 % Euroopa Ühenduse omandis oleva ettevõtjana vastavalt Vietnami ja Euroopa Ühenduse poolt 9. oktoobril 2004 parafeeritud WTO lepingus sätestatud tingimustele,

vähendab keelatud molekulide loetelu 5–7 molekulini hiljemalt 2004. aasta detsembriks ja kaotab loetelu Euroopa Ühenduse jaoks hiljemalt 31. detsembriks 2005.

Artikkel 5

Kui Vietnam ei täida mõnda käesoleva lepingu artiklites 2, 3 ja 4 või eespool mainitud 2003. aasta kokkuleppe punktis 9 esitatud kohustust, võib Euroopa Ühendus taaskehtestada tekstiil- ja rõivatoodete kvoodid Euroopa Ühenduse poolt 2004. aastal Vietnami tekstiil- ja rõivatoodete koguhulga suhtes kohaldatud tasemel, mida on suurendatud Hanois 15. veebruaril 2003. aastal parafeeritud tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise ning muude turuavamismeetmete lepingus sätestatud aastase kasvumäära võrra.

Kui Euroopa Ühendus ei täida oma käesoleva lepingu artikli 1 kohaseid või Hanois 15. veebruaril 2003. aastal parafeeritud tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise ning muude turuavamismeetmete lepingu punktist 9 tulenevaid kohustusi, võib Vietnam peatada käesoleva lepingu artiklite 2, 3 ja 4 järgsete kohustuste täitmise.

Artikkel 6

Käesolev leping jõustub, kui lepinguosalised esitavad teineteisele kirjaliku teate asjakohaste siseriiklike menetluste lõpuleviimise kohta.

Kumbki lepinguosaline võib igal ajal teha ettepaneku käesoleva lepingu muudatuste kohta või selle kuuekuulise etteteatamistähtajaga denonsseerida. Denonsseerimise korral lõpeb leping etteteatamisaja lõppemisel.

Käesolev leping kaotab kehtivuse kuupäeval, mil Vietnam ühineb WTOga.

Lepinguosalised püüavad viia lõpule oma vastavad siseriiklikud menetlused, eesmärgiga rakendada käesolevat lepingut alates 31. detsembrist 2004.

Artikkel 7

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vietnami keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Ühenduse nimel

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse nimel


(1)  Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 152, 26.6.2003, lk 42 pealkirjaga “Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelist tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise ning muude turuavamismeetmete lepingut, mida on viimati muudetud 31. märtsil 2000. aastal parafeeritud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega”.


Komisjon

22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/40


KOMISJONI OTSUS,

18. märts 2005,

mis käsitleb ühenduse rahalist toetust seoses Rootsi esitatud broileri kampülobakteri jälgimisprogrammiga aastaks 2005

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 759 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(2005/245/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikleid 19 ja 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Inimeste tervise kaitsmine loomadelt inimesele otseselt või kaudselt edasikanduvate haiguste eest (zoonoosid) omab suurt tähtsust.

(2)

Rootsi esitas 2000. aastal mitmeaastase riikliku kampülobakteri jälgimisprogrammi, et taotleda ühenduselt rahalist toetust. Programmi eesmärk on anda hinnang levimuse ulatusele esmatoodetes ja toiduahelas ning tugevdada järk-järgult hügieenimeetmeid põllumajandusettevõtetes, et vähendada levimuse ulatust põllumajandusettevõtetes ja selle tulemusena kogu toiduahelas. Komisjon kiitis programmi heaks ja selle jaoks eraldati ühenduse rahaline toetus asjakohase ajavahemiku jooksul maksimummääraga neli aastat, et katta teatavad Rootsi kantud kulud ja koguda tehniliselt ja teaduslikult väärtuslikku teavet. Programmi alustatakse 1. juulil 2001. aastal.

(3)

Eelarve tõttu vaadatakse komisjonipoolne abi igal aastal uuesti üle. Komisjoni otsusega 2001/29/EÜ (2), otsusega 2001/866/EÜ (3), otsusega 2002/989/EÜ (4) ja otsusega 2003/864/EÜ (5) andis ühendus rahalist toetust vastavalt 2001. aasta esimeseks poolaastaks ja aastateks 2002, 2003 ja 2004.

(4)

Rootsi ametivõimud esitasid 28. mail 2004. aastal programmi, et taotleda ühenduselt rahalist toetust 2005. eelarveaastaks. Nad esitasid muudetud programmi 2. ja 17. novembril 2004. aastal. Sellest lähtuvalt oleks sobilik pikendada algselt nelja aasta pikkust ühenduse rahalise toetuse perioodi kuue kuu võrra selleks, et maksta toetusi ajavahemikus 1. jaanuar–31. detsember 2005. Ühenduse poolt selleks ajavahemikuks kehtestatud toetuste maksimummäär on 160 000 eurot.

(5)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 (6) artikli 3 lõikele 2 rahastab ühenduse eeskirjade kohaselt võetud veterinaar- ja fütosanitaaralaseid meetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu. Finantskontrolli valdkonnas rakendatakse määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikleid 8 ja 9.

(6)

Ühenduse rahalist toetust antakse juhul, kui ettenähtud meetmeid on tõhusalt rakendatud ning eeldusel, et ametiasutused esitavad kogu vajaliku teabe ettenähtud tähtaja jooksul.

(7)

On vaja selgitada riigi omavääringus esitatud toetusetaotluste konverteerimisel kasutatavat kurssi, mis on määratletud nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev rahanduskord) (7) artikli 1 punktis d.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga võetakse kaheteistkümneks kuuks vastu 1. jaanuaril 2005 algav Rootsi esitatud broilerite kampülobakteri jälgimiskava.

2.   Ühendusepoolne rahaline toetus esimeses lõigus käsitatava jälgimiskava jaoks on 50 % (käibemaksuga) Rootsi kantud kulutustest seoses laboratoorsete analüüsidega, kuni 165 SEK kampülobakteri avastamistesti kohta, 330 SEK kampülobakteri loendamistesti kohta ja 330 SEK kampülobakteri geneetilise koodi määramiseks. Rahalise toetuse maksimummäär on 160 000 eurot.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 punktis 2 osutatud rahalist toetust antakse Rootsile eeldusel, et programmi rakendamine on kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktide sätetega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega, ning punktidega a–e ettenähtud tingimused on täidetud:

a)

1. jaanuariks 2005 jõustatakse programmi rakendamiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted;

b)

hiljemalt neli nädalat pärast aruandeperioodi lõppu esitatakse esimese viie kuu finants- ja tehnilisi aspekte hõlmav vahekokkuvõte. Aruanne peab vastama lisas esitatud näidisele;

c)

hiljemalt 31. märtsiks 2006 esitatakse lõplik aruanne programmi üldise teostuse ja tulemuste kohta kogu ühenduse toetatud perioodi jooksul, s.t. 1. juuli 2001–31. detsember 2005. Samuti peab aruanne sisaldama hinnangut 2005. aasta tehnilistele ja finantsaspektidele vastavalt lisas ettenähtud näidisele, millele on lisatud tõendusmaterjal kantud kulude kohta;

d)

kõnealused aruanded peavad edastama tehniliselt ja teaduslikult olulist ja väärtuslikku teavet, vastates ühenduse meetmete eesmärgile;

e)

programmi rakendatakse tõhusalt.

2.   Kui esimese lõigu punktis c määratletud tähtajast ei peeta kinni, vähendatakse toetust 25 % võrra 1. mail, 50 % võrra 1. juunil ja 75 % võrra 1. juulil ja 100 % võrra 1. septembril.

Artikkel 3

Riigi omavääringus “n” kuus esitatud taotluste konverteerimiskurss on “n+1” kuu kümnenda päeva konverteerimiskurss või kursi noteerimisele eelneva päeva kurss.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 18. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(2)  EÜT L 6, 11.1.2001, lk 22.

(3)  EÜT L 323, 7.12.2001, lk 26.

(4)  EÜT L 344, 19.12.2002, lk 45.

(5)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 59.

(6)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(7)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.


LISA

Broileri kampülobakteri jälgimisprogrammi tehnilised ja finantsandmed, Rootsi

A jagu   Kontrolli tehniline aruanne

Aruandeperiood

alates … kuni …

1.

Diagnostikalaborites läbiviidud uuring

a)

Tavapärane uuring

 

Uuritud taparühmade arv

Põllumajandusettevõtete jalatsiproovide koguarv

Tapamajade kloaagitampooniproovide koguarv

Tapamajade kaelanahaproovide koguarv

Proovide koguarv

Kampülobakteri bakterioloogia

 

 

 

 

 

b)

Põllumajandusettevõtete lisauuring kõrge levimusega hooajal

 

Analüüsitud põllumajandusettevõtete arv

Fekaaliproovide koguarv

Kampülobakteri bakterioloogia

 

 

c)

Tapamaja lisauuring kõrge levimusega hooajal

 

Uuritud taparühmade arv

Umbsoole proovide koguarv

Kampülobakteri bakterioloogia

 

 

d)

Kampülobakteri loendamisproov tapamajas

 

Uuritud taparühmade arv

Kaelanahaproovide arv

Linnupesu proovide arv

Proovide koguarv

Kampülobakteri bakterioloogia

 

 

 

 

e)

Jälgitavusuurimuste proovid

Kampülobakteri PFGE proovide arv:

2.

Uuringute järelvalve

Elektrooniliste järelevalvekirjade arv tootjatele

Põllumajandusettevõtete järelvalvekülastuste arv

3.

Toiduahela epidemioloogilise olukorra kirjeldus (uuringute tulemused ja tulemuste analüüs, põllumajandusettevõtete külastused)

4.

Inimeste epidemioloogilise olukorra kirjeldus (suundumused ja kampülobakterioosi allikad)

5.

Aruandva asutuse nimi ja aadress:

B jagu   Kontrollimisel tekkivate kulude deklaratsioon: (1)

Aruandeperiood

alates … kuni …

Finantstoetust sätestava komisjoni otsuse viitenumber:

Järgmiste toimingutega kaasnenud kulud

Aruandeperioodi jooksul tehtud kulutused (riigi omavääringus)

Kampülobakteri bakterioloogia

 

Kampülobakteri loendamine

 

Kampülobakteri geneetiline kood

 


(1)  Vastavalt artikli 2 punktile c tuleb lõpliku aruande esitamisel lisada iga kuluartikli juurde kulutuste nimekiri koos tõendava materjaliga.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/44


KOMISJONI OTSUS,

20. oktoober 2004,

riigiabi kohta nr C 40/02 (ex N 513/01) äriühingule Hellenic Shipyards AE

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3919 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/246/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1540/98, millega kehtestatakse laevaehitusele antavale abile uued eeskirjad, (1)

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused (2) eespool nimetatud sätete kohaselt ja võttes need arvamused arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

16. juuli 2001. aasta kirjas teatas Kreeka vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1540/98 (millega kehtestati laevaehitusele antavale abile uued eeskirjad) komisjonile mitmetest äriühingule Hellenic Shipyards AE kavandatavatest riigiabimeetmetest. Teade saadi pärast korduvat teabevahetust Kreeka ametiasutustega, seejärel kui komisjon oli saanud teada kõnealustest meetmetest.

(2)

5. juuni 2002. aasta kirjas, (3) mis on autentses keeles ära toodud Euroopa Ühenduste Teatajas, (4) teatas komisjon Kreeka Vabariigile oma otsusest kiita mõned asjaomased riigiabimeetmed heaks ning algatada mõne teise meetme (“vaidlustatavad meetmed”) suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust, eelkõige akti 2941/2001 artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 ettenähtud meetmete suhtes, mis reguleerivad äriühinguga Hellenic Shipyards seotud küsimusi.

(3)

Kreeka ametiasutused vastasid komisjonile 16. septembri ja 13. detsembri 2002. aasta kirjadega. Samuti sai komisjon märkusi ühelt huvitatud isikult 6. septembri 2002. aasta kirjaga. Need märkused edastati Kreeka ametiasutustele 2. oktoobri 2002. aasta kirjaga.

(4)

16. septembri 2002. aasta kirjaga taotlesid Kreeka ametiasutused huvitatud isikutele vastamise tähtaja pikendamist ning teatasid komisjonile, et Kreeka valitsus kaalub vaidlustatavate riigiabimeetmete tühistamist seadusega. Samas taotlesid nad komisjoni uurimismenetlusele vastamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.

(5)

30. jaanuari 2003. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et Kreeka valitsus on otsustanud tühistada kaks vaidlustatavat meedet ning taotles selle otsuse rakendamiseks kolmekuulist tähtaja pikendust. 3. aprilli 2003. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et kahe meetme tühistamine sisaldub “peatselt vastuvõetavas” seaduseelnõus.

(6)

1. augusti 2003. aasta kirjaga palus komisjon Kreeka ametiasutustel esitada meetmeid tühistava seaduse tekst ning teatada kuupäev, millal see võiks minna hääletamisele Kreeka parlamendis. 1. oktoobri 2003. aasta kirjaga vastasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et vaidlustavad meetmed tühistatakse seadusega.

(7)

11. novembri 2003. aasta kirjas kordas komisjon oma taotlust Kreeka ametiasutustele kahte meedet tühistava seaduse teksti ja seaduse vastuvõtmiskuupäeva kohta. 24. jaanuari 2004. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et kahe meetme tühistamine sisaldub seaduses, mille Kreeka parlament peaks vastu võtma 13. veebruariks 2004.

(8)

17. märtsi 2004. aasta kirjaga nõudis komisjon teavet meetmete tühistamise edenemise kohta. Kreeka ametiasutused teatasid 29. aprilli 2004. aasta kirjaga komisjonile, et “uue valitsuse” kavatsus on kaks kõnealust meedet tühistada. Komisjon kasutas võimalust meenutada Kreeka ametiasutuste esindajatele vaidlustatud meetmete tühistamise kohustust 28. juunil 2004 Ateenas toimunud komisjoni ametnike ja Kreeka ametiasutuste esindajate kohtumisel.

(9)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt ei ole Kreeka ametiasutused siiani astunud mingeid samme vaidlustatud meetmete tühistamiseks. Seetõttu otsustas komisjon lõpetada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus kahe vaidlustatud meetme suhtes eitava otsusega.

II.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

A.   Õiguslik alus

(10)

Akt 2941/2001 (edaspidi “akt”), mis reguleeris muuhulgas ka äriühinguga Hellenic Shipyards seotud küsimusi. Akt võeti vastu 2001. aasta augustis ning avaldati Kreeka valitsuse ametlikus teatajas 12. septembril 2001.

B.   Heakskiidetud abi

(11)

15. juuni 2002. aasta kirjaga, (5) kiitis komisjon heaks abi 29,5 miljoni euro ulatuses, mida Kreeka kavatseb vastavalt eespool viidatud aktile anda, et julgustada laevaehitustehase töötajaid lahkuma äriühingust Hellenic Shipyards. Komisjon leidis, et see abi vastab määruse (EÜ) nr 1540/98 artiklis 4 sätestatud tingimustele ning sobib seega ühisturuga kokku.

C.   EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus

(12)

Samal ajal otsustas komisjon algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 menetluse ning palus huvitatud isikutel vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks), (6) artiklile 6 esitada oma märkused. (7) Komisjon väljendas kahtlust kahe abimeetme vastavuses määrusele (EÜ) nr 1540/98.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1540/98 kohaldamise puhul vaidlustatud meetmete hindamiseks märgib komisjon, et neid ei saa käsitleda teatatud abina. Kuna vaidlustatud meetmed on 12. septembril 2001. aastal jõustunud akti sätted ning kuna kõnealuseid meetmeid ei ole vahepeal peatatud, loetakse neid ebaseaduslikuks abiks.

(14)

Ehkki määruse (EÜ) nr 1540/98 kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2003 ning see ei ole seotud komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade määramisest, (8) kohaldab komisjon käesoleval juhul järjekindluse huvides kõnealust määrust. Komisjon oleks igal juhul jõudnud samade järeldusteni ka siis, kui meetmeid oleks hinnatud praeguse laevaehitusele antavat abi käsitleva raamistiku alusel. (9)

a)   Akti artikli 5 lõige 2

(15)

Vastavalt akti artikli 5 lõikele 2 katab riik osa äriühingu tulevastest pensionikohustustest. Kreeka seaduste kohaselt saab pensionile jääv inimene ühekordse summa, mis harilikult võrdub 40 %ga summast, mida töötaja saab koondamistasuna. Kõnelause sätte kohaselt katab riik osa sellest kulust vastavalt äriühingus Hellenic Shipyards töötatud ajale, enne kui see müüdi uutele aktsionäridele. Summa makstakse äriühingule välja taotluse esitamisel. Kõnealune säte tagab seega, et riik maksab osa ühekordsest maksest kuni aastani 2035, mil võivad pensionile jääda viimased töötajad, kes on võetud tööle enne üleminekut uutele aktsionäridele.

b)   Akti artikli 6 lõige 4

(16)

Akti artikli 6 lõige 4 käsitleb äriühingu kolme bilansikirjet: “maksuvabad reservid”, “erireservid” ning “summad aktsiakapitali suurendamiseks” seisuga 31. detsember 1999. Need vabastatakse maksudest, et nendega saaks tasaarveldada eelmiste aastate kahjumit.

(17)

Kreeka ametiasutuste kinnitusel on börsil noteerimata aktsiaseltsi maksuvaba reservi maksu kapitaliseerimise määr 10 %. See tähendab, et maksuvaba reservi kasutamine varasema kahjumi tasaarveldamiseks tähendab asjaomase summa maksustamist 10 % maksuga. Kreeka ametiasutuste kinnitusel oli maksuvabade reservide suurus ühtekokku 112 miljonit eurot ning kõnealune maks oleks seega 11,2 miljonit eurot.

III.   KREEKA VABARIIGI MÄRKUSED

(18)

16. septembri 2002. aasta kirjaga esitasid Kreeka ametiasutused oma esimesed tähelepanekud vaidlustatavate meetmete kohta. (10) Eelkõige selgitasid Kreeka ametiasutused, et vastavalt Kreeka õigusaktidele, (11) maksustatakse kapitaliseeritavad erireservid eraldi 5 % maksuga (eeldusel, et neid moodustamise ajal juba maksustati) ning mitte komisjoni väidetud 10 % määraga. Seega on summa suuruseks 171 282 eurot ja mitte 342 564 eurot.

(19)

Lisaks teatasid Kreeka ametiasutused, et kapitaliseerimisel maksustatakse kapitali suurendamiseks mõeldud summad 1 % kapitalimaksuga ning neid ei maksustata seega komisjoni kirjas märgitud 10 % maksuga. Seega on asjakohane summa 255 906 eurot ja mitte 2,55 miljonit eurot, nagu arvestas komisjon uurimismenetlust algatades.

(20)

Kreeka ametiasutused jõudsid järeldusele, et komisjoni kirjas maksuvabade reservidega seoses märgitud summa 11,2 miljonit eurot tuleks asendada 8,69 miljoni euroga järgmise arvutuse alusel:

Maksuvabade reservide kapitaliseerimine

43 544 350 eurot × 10 %

4 354 435 eurot

Erireservid

39 155 498 eurot × 10 %

 

Kinnisvara müük Reserv, mis maksustati selle moodustamisel

3 525 645 eurot × 5 %

3 915 550 eurot

171 282 eurot

Aktsiad üle nominaalväärtuse (12)

Ei maksustata

Aktsionäride deposiit

25 590 609 eurot × 1 %

255 906 eurot

Kokku

 

8 697 173 eurot

(21)

Vaatamata vastuväidetele asjaomaste summade arvutamisele, teatasid Kreeka ametivõimud komisjonile sama kirjaga, et Kreeka valitsus kaalus nende seadusesätete tühistamist, mille kohta algatas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 menetluse. 30. jaanuari 2003. aasta kirjas teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile ametlikult oma otsusest kaks kõnealust sätet tühistada. Seda teavet kinnitati edasiste teatistega 3. aprillil ja 1. oktoobril 2003 ning 24. jaanuaril ja 29. aprillil 2004.

(22)

Komisjon järeldab seega, et Kreeka ametiasutused nõustuvad järeldusega, et vaidlustatavad meetmed kujutavad endast lubamatut riigiabi.

IV.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(23)

Vastuseks komisjoni teatele, millega kutsuti huvitatud isikuid esitama märkusi abi kohta, mille suhtes komisjon algatas menetluse, sai komisjon 9. septembril 2002 märkused äriühingu Elefsis Shipbuilding and Industrial Enterprises S.A., äriühingu Hellenic Shipyards otsese konkurendi esindajatelt. Need märkused edastati Kreeka Vabariigi ametiasutustele 2. oktoobri 2002 kirjaga.

(24)

Elefsis Shipyards leidis, et komisjoni järeldused annavad põhjust edasiseks uurimiseks, pidades eriti silmas äriühingu Hellenic Shipyards kapitalireservide täpset olemust ning tema osakaalu sõja- (75 %) ja kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate laevade (25 %) ehituses ning laevaremonditöödel.

(25)

Elefsis Shipyards leidis komisjoni uurimismenetluses olevate kapitalireservide kohta, et tuleks uurida, kas juhul, kui akti 2941/2001 ei oleks rakendatud, oleks Kreeka tavapäraste õigusaktide kohaselt kahjumi tasaarveldamiseks kasutavate kapitalireservide maksumäär 10 %.

V.   ABI HINDAMINE

(26)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kaubavahetuse mõjutamise kriteerium täidetud siis, kui abisaaja ettevõte teostab majandustegevust, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega.

(27)

Komisjon märgib, et laevaehitus on majandustegevus, mis hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu kuulub kõnealune abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(28)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile e võib ühisturuga kokkusobivaks pidada muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks nõukogu. Komisjon märgib, et selle alusel võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1540/98.

(29)

Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade määramisest, tuleks ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust ühisturuga hinnata abi andmise ajal jõus olnud õigusakti alusel. Ehkki praegusel juhul ei peaks kõnealust määrust kohaldama, kohaldab komisjon määrust järjekindla lähenemise huvides, sest hinnang ei muutuks siis, kui see põhineks praegusel laevaehitusele antavat abi käsitleval raamistikul. (13)

(30)

Komisjon märgib, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1540/98 tähendab “laevaehitus” kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate merelaevade ehitamist. Komisjon märgib, et Hellenic Shipyards ehitab asjaomaseid laevu, ning järelikult kuulub ta ettevõtete hulka, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1540/98.

(31)

Komisjonil tuli seega hinnata vaidlustatavaid meetmeid määruse (EÜ) nr 1540/98 alusel, sedavõrd kui need moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi tsiviilkasutusega laevade ehituses ja tsiviilkasutusega laevade remondis. Nagu eespool öeldud, moodustab 75 % Hellenic Shipyardsi laevaehitusest sõjalaevade ehitus ning see on seotud akti artikli 5 lõikes 2 sätestatud riigiabiga.

a)   Akti artikli 5 lõige 2

(32)

Kõnelause sätte kohaselt katab riik osa ühekordsest maksest vastavalt äriühingus Hellenic Shipyards töötatud ajale, enne kui see müüdi, võrrelduna seejärel töötatud ajaga. Kõnealune säte tagab seega, et riik maksab osa ühekordsest maksest kuni aastani 2035, millal viimased praegused töötajad võivad pensionile jääda.

(33)

Vastavalt Kreeka ametiasutuste esitatud teabele, on selle meetme maksimaalne kulu ligikaudu 7 miljonit eurot, ent asjaolu tõttu, et osa töölisi ei jää ametisse kuni pensionileminekuni, on hinnangkulu 4 miljonit eurot. Võttes arvesse, et Kreeka ametiasutuste kinnitusel on 75 % meetmega seotud töötajatest tegev sõjalaevade ehituses, on riigiabi hinnanguline kogusuurus tsiviilkasutusega laevade ehitamiseks ja remondiks selle meetme raames ligikaudu 1 miljon eurot (mis vastab 25 %le meetmega hõlmatud töötajatest).

(34)

Komisjon leiab, et kõnealune meede kujutab endast tegevusabi, sest see kergendab äriühingu loomulikke tegevuskulusid. Arvestades, et määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette, leiab komisjon, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(35)

Komisjon leiab, et sõja- ning tsiviilkasutusega laevade ehituse ja remondi viidatud suhe 75 %:25 %, põhineb Kreeka ametiasutuste teadetel. Seda suhet ei ole antud juhul ametliku uurimismenetluse raames uuritud. Käesolev otsus ei piira edasisi järeldusi, millele komisjon võib muude menetluste käigus jõuda.

b)   Akti artikli 6 lõige 4

(36)

Vastavalt sellele sättele võib äriühing kanda mitmeid maksuvabasid reserve üle aktsiakapitali ilma kohustuslikku 10 % maksu maksmata, juhul kui nendega tasaarveldatakse eelmiste aastate kahjumit. Need vabastatakse maksudest, et nendega saaks tasaarveldada eelmiste aastate kahjumit.

(37)

Akti artikli 6 lõige 4 käsitleb äriühingu kolme bilansikirjet: “maksuvabad reservid”, “erireservid” ning “summad aktsiakapitali suurendamiseks”. Kreeka ametiasutuste kinnitusel on börsil noteerimata aktsiaseltside maksuvabade reservide maksu kapitaliseerimise määr 10 %. See tähendab, et maksuvaba reservi kasutamine varasema kahjumi tasaarveldamiseks tähendab asjaomase summa maksustamist 10 % maksuga. Kreeka ametiasutuste kinnitusel oli maksuvabade reservide suurus ühtekokku 112 miljonit eurot ning kõnealune maks on Kreeka tavapäraste maksueeskirjade järgi 11,2 miljonit eurot.

(38)

Et kõnealuste reservide ja varasema kahjumi tasaarveldamine toob äriühingule kasu, tuleb seda lugeda riigiabiks. Et määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette, leiab komisjon, et see ei sobi kokku ühisturuga. Täpsemalt:

(39)

Kreeka ametiasutused leiavad, et äriühingu Hellenic Shipyards maksuvabade reservide ühe osa (ligikaudu 43 miljonit eurot) maksuvabastust ei saa käsitleda kui 10 % tulu saamist mahakantud summadest. Põhjuseks on asjaolu, et äriühingute osalist erastamist ja ümberkorraldamist käsitlev akt 2367/95, mille komisjoni 1997. aasta otsus (14) võlgade mahakandmisest põhines, näeb ette äriühingu võlgade mahakandmist 99 % ulatuses. Sätet kohaldati olenemata sellest, kas võlg raamatupidamises kajastus või mitte ning võlgade suhtes, mis olid tekkinud kuni 31. jaanuarini 1996.

(40)

Kreeka ametiasutused väidavad, et juhul kui Hellenic Shipyards oleks 31. jaanuariks 1996 kandnud viimaste aastate kahjumi maksuvabade reservide arvel maha, oleks sellest tulenev 10 % maks asjaomasele 43 miljoni euro suurusele summale toonud kaasa maksukohustuse, mille oleks saanud akti 2367/95 alusel 99 % ulatuses maha kanda. Nad väidavad samuti, et äriühing saab täpsustavad dokumendid esitada veel praegugi. Järelikult on ainuke soodustus, mida äriühing praegu saab, tasaarveldades 100 % maksuvabasid reserve eelmiste aastate kahjumitega, 43 000 eurot (1 % 10 %st 43 miljonist eurost).

(41)

Ametlikku uurimismenetlust algatades tõi komisjon nende väidetega seoses esile kaks probleemi. Esiteks määratleb komisjoni 1997. aasta otsus täpse võlasumma, mis Hellenic Shipyards võib maha kanda. Komisjon ei saa anda luba võlgade edasiseks mahakandmiseks komisjoni 1997. aasta otsuse alusel, sest otsuses märgitud summat ei tohi ületada. Lisaks ei ole 1997. aasta otsuses märgitud, et võlga võib ka edaspidi maha kanda, isegi kui see on seotud perioodiga enne 1996. aasta lõppu.

(42)

Seetõttu teeb komisjon talle kättesaadava teabe põhjal järelduse, et asjaomaste reservide ja varasemate kahjumite kavandatav maksuvabastus 4,3 miljoni euro ulatuses toob äriühingule kasu ning kujutab endast riigiabi. Määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette ning komisjon leiab, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(43)

Maksuvabade reservide teise osa kohta, mahus ligikaudu 39 miljonit eurot, väitsid Kreeka ametiasutused, et need pärinevad hotelli müügist aastal 1956, ning seetõttu ei maksustatud seda tolleaegsete seaduste kohaselt. Selle summaga seotud maksuvabastus 3,9 miljoni euro ulatuses tundub olevat samuti riigiabi, mis ei sobi kokku ühisturuga.

(44)

Komisjoni ametlikus uurimismenetluses viidatakse ka summale 0,2 miljonit eurot, mis on seotud aktsiatega üle nominaalväärtuse. Kreeka ametiasutused teatasid komisjonile, et kõnealused vahendid on samuti mõeldud aktsiakapitali suurendamiseks ning harilikult neid ei maksustata.

(45)

Erireservide kohta, mahus 3,4 miljonit eurot, väidavad Kreeka ametiasutused, et neid on maksustatud nende loomise ajal kehtinud maksuseaduste kohaselt ning nende tasaarveldamisel varasemate kahjumitega ei teki maksusoodustust. Komisjon märgib siiski, et bilansis asuvad erireservid reservide all. Seetõttu eeldab komisjon, et selle summa tasaarveldamisel varasemate kahjumitega tuleks see tavapäraste maksuseaduste kohaselt maksustada 10 %ga.

(46)

Maksuvabastust mahus 340 000 eurot, mis on seotud erakorraliste reservidega, loetakse samuti abiks ning komisjon leiab eelloetletud põhjustel, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(47)

“Aktsiakapitali suurendamiseks ette nähtud summad” mahus 25,6 miljonit eurot kujutavad Kreeka ametiasutuste väitel summat, mida Kreeka riik maksis Hellenic Shipyardsile kompensatsiooniks personali vähendamise eest ajavahemikus 1996–1997. Kreeka ametiasutuste kinnitusel on see summa maksuvaba ning seda kasutatakse varasemate kahjumite tasaarveldamiseks.

(48)

Kuivõrd äriühingut oleks tulnud eelnimetatud summa osas maksustada 10 %ga, teeb komisjon järelduse, et abi mahus 2,56 miljonit eurot asjaomase summa varasemate kahjumitega tasaarvestamise maksuvabastuse näol ei sobi kokku ühisturuga.

(49)

Komisjon märgib, et akti artikli 6 lõike 4 alusel tohib kasutada varasemaid kahjumeid raamatupidamises ilma ajalise piiranguta. Uurimismenetluse algatamisel kõnealuses küsimuses taotles komisjon teavet, kas see asjaolu annab äriühingule Hellenic Shipyards soodustusi võrreldes Kreeka tavapäraste maksuseadustega.

(50)

Kreeka ametiasutused ei ole asjakohast teavet esitanud. Tõsiasi, et Kreeka on korduvalt komisjonile teatanud, et ta kohustub akti artikli 6 lõike 4 tervikuna tühistama, on piisavaks tõendiks, et ka seda meedet tuleb lugeda riigiabiks, mis ei sobi kokku ühisturuga.

(51)

Kreeka poolt esitatud teave ei ole üldiselt mõjutanud komisjoni hinnangut vaidlustatud meetmete suhtes, mida kirjeldati 5. juuni 2002. aasta kirjas Kreeka Vabariigile. Näib, et Kreeka on nõustunud komisjoni analüüsiga vaidlustatud meetmete kokkusobimatusest ühisturuga, väljendades korduvalt (15) kohustust tunnistada kaks vaidlustatud meedet seadusega kehtetuks.

VI.   KAEBUS VÄIDETAVA ABI KOHTA ÄRIÜHINGULE HELLENIC SHIPYARDS

(52)

Komisjonile on esitatud ametlik kaebus väidetava abi kohta, mida Kreeka valitsus on andnud äriühingule Hellenic Shipyards. Praegu uuritakse kaebuses sisalduvaid väiteid. Komisjon märgib, et käesolev otsus ei piira mistahes muu uurimise tulemust seoses väidetava riigiabiga äriühingule Hellenic Shipyards.

(53)

Seoses kaebuse esitaja väidetega akti artikli 6 lõike 4 (16) alusel antava võimaliku abisumma arvutamise osas, märgib komisjon, et need muutusid alusetuks, kuna käesolev otsus nõuab selle sätte tühistamist.

VII.   JÄRELDUS

(54)

Kreeka ametiasutused on kaudselt nõustunud komisjoni hinnanguga, mille kohaselt kaks vaidlustatud meedet kujutavad endast riigiabi, mis on kokkusobimatu asutamislepinguga. Vaatamata Kreeka ametiasutuste võetud kohustusele kaotada kõnealused kaks sätet, esitades asjakohase seadusemuudatuse Kreeka parlamendile, ei ole seda siiani tehtud. Seetõttu peab komisjon lõpetama menetlused, mis algatati 5. juuni 2002. aasta kirjaga, võttes vastu otsuse, mis annab Kreeka Vabariigile korralduse tühistada kaks kõnealust meedet ning tagasi nõuda igasugune abi, mida on võidud nende alusel anda.

(55)

Komisjon soovib rõhutada, et need meetmed tuleb konkreetselt tühistada, et kõrvaldada nendes sisalduv riigiabi element. Kui äriühingule Hellenic Shipyards antav abi võis tuleneda ka teistest õigusaktidest, peaks Kreeka tagama ka nende tühistamise ning kui nende alusel on abi antud, siis selle tagasinõudmise.

(56)

Kreeka ametiasutused on teatanud komisjonile, et kahe vaidlustatud sätte alusel ei ole abi antud. Komisjon soovib siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et kui vaidlusaluste sätete alusel on abi antud, tuleb see täielikult viivitamata tagasi nõuda.

(57)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõige 7 võimaldab komisjonil teha kättesaadava teabe põhjal negatiivse otsuse, kui artikli 7 lõikes 6 nimetatud tähtaeg on möödunud. Kreeka ametiasutuste poolt esitatud teave ei ole muutnud komisjoni järeldust, et vaidlusalused sätted tähendavad riigiabi, mis ei ole ühisturuga kooskõlas.

(58)

Seetõttu lõpetab komisjon uurimismenetluse, mis algatati 5. juunil 2002 akti artikli 6 lõike 4 alusel võetud meetmete suhtes, millega äriühing Hellenic Shipyards sai maksuvabastust, ning artikli 5 lõike 2 alusel asjaolu suhtes, et riik katab tsiviilkasutusega laevade ehituse töötajate osa tulevastest pensionikuludest. Need meetmed kujutavad endast riigiabi, mis ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1540/98 ja seega ühisturuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Akti 2941/2002 artikli 5 lõige 2 ja artikli 6 lõige 4 kujutavad endast riigiabi äriühingule Hellenic Shipyards, mis ei ole kooskõlas ühisturuga.

Seepärast ei tohi seda abi anda.

Artikkel 2

Kui äriühingule Hellenic Shipyards on käesoleva otsuse artiklis 1 märgitud sätete alusel antud riigiabi, võtab Kreeka kõik vajalikud meetmed kõnealuse abi tagasi nõudmiseks.

Sellisel juhul toimub tagasinõudmine viivitamata ja siseriikliku õiguse menetluste kohaselt, kui need võimaldavad käesoleva otsuse viivitamatut ja tõhusat rakendamist.

Tagasinõutavatelt summadelt võetakse intressi kuupäevast, mil nad anti abisaaja käsutusse, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

Intressi arvestatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (17) V peatükile.

Käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast lõpetab Kreeka abimeetme ning tühistab kõik tegemata abimaksed.

Artikkel 3

Kreeka teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest käesoleva otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 20. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1.

(2)  EÜT C 186, 6.8.2002, lk 5.

(3)  SG(2002) D/230101.

(4)  EÜT C 186, 6.8.2002, lk 5.

(5)  SG(2002) D/230101.

(6)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7)  EÜT L 186, 6.8.2002, lk 5.

(8)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 2.

(9)  Raamistik, ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(10)  Samas kirjas taotlesid Kreeka ametiasutused ka täieliku vastuse andmise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra küsimuse “tundlikkuse, keerukuse ja olulisuse” tõttu.

(11)  Akti 2459/97 artikli 13 lõige 6.

(12)  Kreeka ametiasutuste kinnitusel sisaldab see artikkel aktsionäride makseid kapitali suurendamiseks. Makseid kapitali suurendamiseks tavaliselt ei maksustata.

(13)  Märgitakse, et praeguse raamistiku kohaldamine ei muuda menetluse lõpptulemust, sest nagu ka määruses (EÜ) nr 1540/98, ei ole selles sätestatud tegevusabi.

(14)  Menetlus C 10/94, (ex NN 104/93) Kreeka (EÜT C 306, 8.10.1997, lk 5).

(15)  Nagu on kirjeldatud punktides 4–5.

(16)  Komisjonile esitatud märgukirjas väidab kaebuse esitaja, et vaidlustatud sätte alusel Hellenic Shipyardsi poolt kokku hoitud maksusumma on ligikaudu 34 miljonit eurot. Hiljutises avalduses märgib kaebuse esitaja, et akti artikli 5 lõike 2 alusel antav abi on üle 1 miljoni euro, samal ajal kui maksusoodustused, mida Hellenic Shipyards võib saada akti artikli 6 lõike 4 alusel, võib arvutada järgmiselt: a) 14,625 miljonit eurot kapitalireservi tasakaalustamisel mahus 39 miljonit eurot; b) 4,66 miljonit eurot kapitalireservide puhul mahus 43 miljonit eurot, 0,2 miljonit eurot ja 3,4 miljonit eurot (Kreeka maksueksperdi hinnang); ja c) ning summa, mis võrdub kapitalireservidega mahus 85,6 miljonit eurot.

(17)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/53


KOMISJONI OTSUS,

3. märts 2005,

millega käsitletakse 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimise algatamist

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 577 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/247/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2408/92, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

I.   Asjaolud

(1)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõikele 1 palus Itaalia Vabariik 10. detsembril 2004. aastal komisjoni avaldada Euroopa Liidu Teatajas avaliku teenindamise kohustus Sardiinia lennuväljade ja peamiste Itaalia riiklike lennuväljade vahel. (2)

(2)

Kõnealust teenindamise kohustust iseloomustab järgmine.

See hõlmab järgmised kaheksateist lennuliini:

Alghero–Rooma ja Rooma–Alghero,

Alghero–Milano ja Milano–Alghero,

Alghero–Bologna ja Bologna–Alghero,

Alghero–Torino ja Torino–Alghero,

Alghero–Pisa ja Pisa–Alghero,

Cagliari–Rooma ja Rooma–Cagliari,

Cagliari–Milano ja Milano–Cagliari,

Cagliari–Bologna ja Bologna–Cagliari,

Cagliari–Torino ja Torino–Cagliari,

Cagliari–Pisa ja Pisa–Cagliari,

Cagliari–Verona ja Verona–Cagliari,

Cagliari–Napoli ja Napoli–Cagliari,

Cagliari–Palermo ja Palermo–Cagliari,

Olbia–Rooma ja Rooma–Olbia,

Olbia–Milano ja Milano–Olbia,

Olbia–Bologna ja Bologna–Olbia,

Olbia–Torino ja Torino–Olbia,

Olbia–Verona ja Verona–Olbia.

Loetletud kaheksateist lennuliini ja neile kehtestatud avaliku teenindamise kohustused moodustavad ühtse terviku, mis tuleb asjast huvitatud lennuettevõtjatel vastu võtta täies ulatuses ilma ühegi muutuseta, olenemata selle iseloomust või päritolust.

Iga üksik lennuettevõtja (või juhtiv lennuettevõtja), kes võtab vastu avaliku teenindamise kohustused, annab vähemalt 15 miljoni euro suuruse täitmistagatise eesmärgiga kindlustada korrektne ja pidev teenindamine; see tagatissumma peab vähemalt 5 miljoni euro ulatuses olema kaetud pangatagatisega, mis aktiveeritakse esimesel nõudmisel ja ülejäänud summa moodustab kindlustustagatise.

Minimaalne sagedus, lennuajad ja igal liinil pakutav veomaht on määratletud jaotises “2. AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSED” mis on avaldatud 10. detsembri 2004. aasta 10. detsembri 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 306, millele osutatakse käesoleva otsusega.

Lennukite minimaalne veomaht on määratletud jaotises “3. KASUTATAVAD LENNUKID” mis on avaldatud 10. detsembri 2004. Euroopa Liidu Teatajas C 306, millele osutatakse käesoleva otsusega.

Kõikide lennuliinide hinnastruktuur on määratletud jaotises “4. HINNAD”, mis on avaldatud 10. detsembri 2004. Euroopa Liidu Teatajas C 306, millele osutatakse käesoleva otsusega.

Kohustuse punktis 4.8 täpsustatakse soodushindade puhul, et avaliku teenindamise kohustusega liinidel tegutsevad lennuettevõtjad on seaduslikult kohustatud rakendama soodushindu (vastavalt jaotisele “4. Hinnad”) vähemalt järgmistele reisijate gruppidele:

Sardiinias sündinud isikud, isegi kui nad ei ela Sardiinias,

Sardiinias sündinud isikute abikaasad ja lapsed.

Avaliku teenindamise kohustused kehtivad 1. jaanuarist 2005-31. detsembrini 2007.

Lennuettevõtjad, kes kavatsevad käesolevas lisas toodud avaliku teenindamise kohustused vastu võtta, peavad esitama Itaalia pädevale ametiasutusele ametliku nõusoleku 15 päeva jooksul pärast kohustuste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(3)

Enne käesoleva otsusega ette nähtud avaliku teenindamise kohustusi oli Itaalia Vabariik kehtestanud avaliku teenindamise kohustused, mis on avaldatud 7. oktoobri 2000. aasta Euroopa Liidu Teatajas  (3) kuuel lennuliinil Sardiinia, Rooma ja Milano lennujaamade vahel. Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d anti õigus neid lennuliine teenindada pakkumismenetluse (4) teel, mille eesmärk oli valida välja lennuettevõtjad, kel lubati ainsana neid liine teenindada ja kes saavad rahalist kompensatsiooni.

(4)

Lennuettevõtjad, kellel lubati avaliku teeninduse kohustusega liine teenindada, olid järgmised:

Alitalia lennuliinidel: Cagliari–Rooma,

Air One lennuliinidel: Cagliari–Milano, Alghero–Milano ja Alghero–Rooma,

Merdiana lennuliinidel: Olbia–Rooma ja Olbia–Milano.

(5)

See teeninduskord on asendatud käesoleva otsusega ettenähtud kohustusega.

II.   Avaliku teeninduse kohustuste õigusliku korra olulised osad

(6)

Määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ette nähtud avaliku teeninduse kohustuste õigusliku korra eesmärk on määratleda teenuste vaba osutamise põhimõtte rakendamise tingimused lennuliikluse valdkonnas.

(7)

Avaliku teeninduse kohustused on erandiks määruse põhimõttest, mille kohaselt “lubab asjaomane liikmesriik/lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel”. (5)

(8)

Nende kohaldamistingimused on määratletud artikliga 4. Neid kohaldatakse tingimusteta ja järgides mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Nad peavad olema põhjendatud erapooletult vastavalt artikli 4 kriteeriumidele.

(9)

Avaliku teeninduse kohustuste õiguslik kord näeb ette, et iga liikmesriik võib neid kohaldada perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama või väheste lendudega lennuliinil piirkondlikku lennujaama suunduvail regulaarlendudel, tingimusel, et neid lennuliine käsitletakse olulisena lennujaama piirkonna majanduslikule arengule, ja määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude asjakohane teenindamine, mis vastab pidevuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.

(10)

Liikmesriigid hindavad regulaarlendude piisavust, võttes arvesse avalikku huvi, võimalust hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ning seda, kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata käsitletavatele transpordivajadustele, kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate pakkumisi koos.

(11)

Artikliga 4 nähakse ette kaheosaline süsteem: esiteks (artikli 4 lõike 1 punkt a) võib asjaomane liikmesriik kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ühel või mitmel lennuliinil, mis jäävad avatuks kõikidele ühenduse lennuettevõtjatele tingimusel, et kõnealustest kohustustest peetakse kinni. Juhul, kui ükski lennuettevõtja ei teeninda avaliku teenindamise kohustustega lennuliini, võib liikmesriik järgmise sammuna (artikli 4 lõike 1 punkt d) piirata juurdepääsu liinile ühe lennuettevõtjaga kuni kolmeaastaseks ajavahemikuks, mida võib pikendada. Lennuettevõtja valitakse ühendusesisese pakkumismenetluse teel. Väljavalitud lennuettevõtja võib sel juhul saada rahalist hüvitust avaliku teeninduse kohustuste täitmise eest.

(12)

Vastavalt artikli 4 lõikele 3 on komisjon pädev, et otsustada uurimise tulemusena liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, kas tuleb jätkata avaldatud avaliku teeninduse kohustuste kohaldamist. Komisjoni otsus tehakse teatavaks nõukogule ja liikmesriikidele. Kui liikmesriik pöördub seejärel nõukogu poole, võib nõukogu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu teistsuguse otsuse.

III.   Tõsine kahtlus Sardiinia lennuväljade ja peamiste Itaalia riiklike lennuväljade vahelise avaliku teenindamise kohustuse vastavuse suhtes määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklile 4

(13)

Määruse artikli 4 lõike 1 punkt a määratleb teatud arvu kumulatiivseid kriteeriume, millele avaliku teeninduse kohustused peavad vastama:

tingimustele vastavad lennuliinid: tegemist on oma territooriumi perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama suunduvate regulaarlendude või oma territooriumi mis tahes piirkondlikku lennujaama suunduvate väheste lendudega lennuliinidega,

iga lennuliini olulisus lennujaama piirkonna majanduslikule arengule peab olema ilmne,

tuleb kinni pidada piisavuse põhimõttest, mis on heaks kiidetud silmas pidades teisi olemasolevaid transpordiliike või asenduslennuliinide võimalusi.

(14)

Lisaks peavad avaliku teeninduse kohustused vastama proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele (vt näiteks Euroopa Kohtu 20. veebruari 2001. aasta otsust asjas C-205/99, Asociación Profesional de Empresas Navieras de Líneas Regulares (Analir) ja teised v Administración General del Estado, [2001] EKL lk I-01271).

(15)

Kõnealuse juhtumi puhul sisaldab Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avaliku teeninduse kohustus mitmeid sätteid, mille puhul tekib tõsiseid kahtlusi nende vastavuse suhtes määruse artiklile 4 ja mis võivad seepärast põhjendamatult piirata asjaomaste lennuliinide arengut, eriti:

a)

ei ole esitatud ühtki Sardiinia ja ülejäänud Itaalia vahelise õhutranspordituru majanduslikul analüüsil põhinevat üksikasjalikku selgitust, et põhjendada uue kohustuse vajadust, selle piisavust ja proportsionaalsust taotletava eesmärgiga;

b)

eelmise avaliku teeninduse kohustusega kuue lennuliini kohta, mida hõlmab uus kohustus, ei ole esitatud aruannet;

c)

ei ilmne, et asjaomased kaksteist avaliku teeninduse kohustusega lisalendu alates 1. jaanuarist 2005 on olulised Sardiinia lennujaama piirkonna majanduslikule arengule, arvestades eriti:

asjaomaste lennuliinide olemust,

lennuliinide ühendamisel puudub oluline tähtsus majandusarengule Sardiinia piirkondades, kus asjaomased lennuväljad asuvad,

Sardiiniaga rahuldavalt ühendatud Itaalia peamiste vahemaandumislennujaamade kaudu piisavat ja järjekindlat teenust pakkuvate asenduslennuliinide olemasolu;

d)

asjast huvitatud lennuettevõtjatele kehtestatud kohustus käsitleda 18 asjaomast lennuliini ühtse tervikuna on oluline piirang eelkõige teenuste vaba osutamise põhimõtte seisukohast. See on vastuolus proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, arvestades eelkõige alljärgnevaga:

lennuliinide ühendamisel puudub oluline tähtsus majandusarengule Sardiinia piirkondades, kus asjaomased lennuväljad asuvad,

põhjendamatu diskrimineerimise oht lennuettevõtjate vahel, kuna ainult kõige suurematel neist on võimalused sellistes tingimustes teenindada,

lisaks on selline kohustus ilmselt vastuolus avaliku teenindamise kohustuse kehtestanud liikmesriigi vajadusega, võtta oma hinnangus arvesse kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate pakkumisi koos. (6)

Faktidest ilmneb, et Itaalia pädevad ametiasutused soovisid kehtestada 18 lennuliini ühendamise kohustuse selleks, et rahastada puudujääki vähese liiklusega liinide teenindamisel suurimate lennuliinide teenindamisest saadava oodatud tulu kaudu. Selline ristsubsiidiumide mehhanism ei vasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 eesmärgile;

e)

kohustus anda tagatis väga suure summa ulatuses võib samuti põhjustada asjast huvitatud lennuettevõtjate vahel põhjendamatut diskrimineerimist, kuna ainult kõige suurematel neist on võimalused sellise garantii pakkumiseks;

f)

väga lühike tähtaeg võib samuti põhjustada asjast huvitatud lennuettevõtjate vahel põhjendamatut diskrimineerimist, alates kohustuste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas on asjast huvitatud lennuettevõtjatel aega 15 päeva avaliku teenindamise kohustuste vastuvõtmiseks ja 22 päeva teenindamisega alustamiseks ( 1.1.2005), Tegelikult on lennuettevõtjal, kes ei teeninda juba Sardiinia lennuliine, võimatu ettenähtud tähtaja jooksul korraldada õigus- ja haldusasjad ning koondada vajalikud ressursid sellise teenindamise sisseseadmiseks;

g)

punktis 4.8 osutatud kohustus pakkuda soodushindu vaid sünnikoha alusel (antud juhul Sardiinia), või nendega perekondlike sidemetega seotud isikutele, võib tegelikkuses näida kodakondsusel põhineva ebaseadusliku diskrimineerimisena (näiteks kohtuasi C-338/01 komisjon v Itaalia [2003] EKL lk 1-00721).

IV.   Menetlus

(16)

Vaatamata komisjoni talituste korduvatele pöördumistele, milles juhiti Itaalia pädevate ametiasutuste tähelepanu arvukatele probleemsetele üksikasjadele ning väljendati kahtlusi, et avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine ei ole vastavuses määrusega (EMÜ) nr 2408/92, otsustas Itaalia Vabariik selle avaldada.

(17)

Alates avaldamisest on paljud huvitatud isikud komisjonile mitteametlikult teatanud oma murest seoses avaliku teenindamise kohustuste mitteproportsionaalse ja diskrimineeriva iseloomuga. Komisjon sai ka ühe kaebuse, mille esitaja taotles anonüümsust ja mille eesmärk oli vaidlustada kõnealuste kohustuste õiguspärasus.

(18)

Vastavalt eespool kirjeldatud üksikasjadele ning määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõikele 3 võib komisjon läbi viia uurimise, et teha kindlaks, kas ühe või paljude lennuliinide arendamist on põhjendamatult piiratud avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise tõttu, ja sellest lähtuvalt otsustada, kas nimetatud kohustusi tuleb jätkuvalt kohaldada kõnealuste lennuliinide suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon otsustab läbi viia määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõikes 3 ettenähtud uurimise, et kindlaks teha, kas Itaalia Vabariigi taotlusel Euroopa Liidu Teatajas C 306 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustusi Sardiinia lennujaamade ja Itaalia peamiste riiklike lennujaamade vahel tuleb kõnealuste lennuliinide suhtes jätkuvalt kohaldada.

Artikkel 2

1.   Itaalia Vabariik peab komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest edastama kogu vajaliku teabe, et kontrollida artiklis 1 osutatud avaliku teenindamise kohustuste vastavust määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikliga 4.

2.   Eelkõige edastatakse:

õiguslik analüüs, milles käsitletakse tagajärgi Euroopa lennuettevõtjate liiklusõigustele seoses Euroopa Liidu Teatajas C 306 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustuste alla pandud lennuliinidega, juhul kui kõnealuseid kohustusi on täidetud,

eelkõige tuleks täpsustada, kas Itaalia pädevad ametiasutused on kavatsenud 18 lennuliini teenindamiseks luua ainuõiguse selle lennuettevõtja või nende lennuettevõtjate kasuks, kes on ametlikult kohustustega nõustunud,

ühenduse õigusest lähtuv õiguslik analüüs, milles põhjendatakse Euroopa Liidu Teatajas C 306 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustuste erinevaid tingimusi,

põhjused soodushindade kehtestamiseks ainult “Sardiinias sündinud isikutele, isegi kui nad ei ela Sardiinias, ning Sardiinias sündinud isikute abikaasadele ja lastele”,

üksikasjalik kokkuvõte Euroopa Liidu Teatajas C 284 7. oktoobril 2000 avaldatud avaliku teenindamise kohustuste rakendamisest,

üksikasjalik analüüs majandussuhete kohta Sardiinia piirkondade ja ülejäänud Itaalia piirkondade vahel, kus paiknevad lennujaamad, mis on seotud Euroopa Liidu Teatajas C 306 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustustega,

üksikasjalik analüüs jooksva õhutranspordi pakkumise kohta Sardiinia lennujaamade ja ülejäänud Itaalia lennujaamade vahel, mis on seotud Euroopa Liidu Teatajas C 306 10. detsembril 2004 avaldatud avaliku teenindamise kohustustega, kaasa arvatud ka otselendude pakkumised,

üksikasjalik analüüs teiste transpordiliikide kasutamise võimaluste kohta ja nende transpordiliikide vastavus käsitletavatele vajadustele,

õhutranspordi jooksva nõudluse analüüs kõigi kohustustega seotud lennuliinide kohta,

täpne vajamineva lennuaja kirjeldus ja sageduse tingimused, et siduda lennuliinidega erinevad kõnealuste kohustustega seotud Sardiinia lennujaamad,

kõnealuste kohustustega seotud olukorra kirjeldus käesolevast otsusest teatamise päeval ja teenindava(te) lennuettevõtja(te) nimi (nimed),

lennuettevõtja või lennuettevõtjate edastatud teenindamise prognoos (reisijatevedu, last, finantsprognoos jne),

võimalike kaebuste olemasolu siseriiklikes kohtutes käesolevast otsusest teatamise päeval ja avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise õiguslik olukord.

Artikkel 3

1.   Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

2.   Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 3. märts 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  ELT C 306, 10.12.2004, lk 6.

(3)  EÜT C 284, 7.10.2000, lk 16. Muudatus EÜT C 49, 15.2.2001, lk 2. Parandus EÜT C 63, 28.2.2001, lk 12.

(4)  EÜT C 51, 16.2.2001, lk 22.

(5)  Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 3 lõige 1.

(6)  Määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt iv.


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/58


ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2004,

22. juuni 2004,

sõidukite maksustamissüsteemi kohta Šveitsis alates 1. jaanuarist 2005 kuni Lötschbergi põhitunneli avamiseni, kuid hiljemalt 1. jaanuarini 2008

(2005/248/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet, ning eriti selle artikli 51 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt artiklile 40 maksustab Šveits alates 1. jaanuarist 2001 oma avalikuks kasutamiseks määratud maanteede kasutamist (teenuse osutamisega seotud maks raskete kaubaveokite liikluselt). Alates 1. jaanuarist 2005 kohaldatavad maksud tuleb määrata kindlaks ja liigitada kolme kategooriasse vastavalt heitgaaside EURO normidele.

(2)

Selleks sätestab leping maksude arvestusliku keskmise, maksimaalse maksutaseme kõige saastavamate sõidukite kategooriale, ning samuti suurima vahe eri kategooriate maksu vahel.

(3)

Maksude kaalumiskoefitsiendid määratakse kindlaks lähtuvalt iga euronormi alla kuuluvate Šveitsis sõitvate sõidukite hulgast. Ühiskomitee analüüsib vastavaid arvestusi ning määrab kindlaks maksusummad kolmes kategoorias lähtuvalt nendest kaalumiskoefitsientidest.

(4)

Ühiskomitee on läbi vaadanud Šveitsi poolt nende käsutusse antud andmed.

(5)

On vaja, et ühiskomitee otsustab kaalukoefitsientide üle, EURO normide jaotamise üle kolme maksustatavasse kategooriasse ja maksude taseme üle kolmes maksukategoorias.

(6)

Lõppaktis teatas Šveits lepingus lubatud maksimumsummast madalamate maksude määramisest kuni esimese põhitunneli avamiseni või hiljemalt 1. jaanuarini 2008. Seega on vaja piirata käesoleva otsuse kehtivust nimetatud perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Detsembris 2003, jaanuaris ja veebruaris 2004 üle 3,5 tonniste sõidukite poolt Šveitsi territooriumil läbisõidetud kogukilometraažist sõitsid 9,79 % EURO 0 normi alla kuuluvad sõidukid; 8,47 % EURO 1 normi alla kuuluvad sõidukid; 41,09 % EURO 2 normi ning 40,65 % EURO 3 normi alla kuuluvad sõidukid.

Artikkel 2

Teenuse osutamisega seotud maksusumma sõidukile täismassiga kuni 40 tonni ja sõidudistantsiga 300 kilomeetrit on:

346 Šveitsi franki esimeses maksukategoorias;

302 Šveitsi franki teises maksukategoorias;

258 Šveitsi franki kolmandas maksukategoorias.

Artikkel 3

Esimene maksukategooria kehtib EURO 1 normi alla kuuluvatele sõidukitele, nagu ka kõigile kasutusse lubatud sõidukitele enne EURO 1 normi kehtima hakkamist. Teine maksukategooria kehtib EURO 2 normi alla kuuluvatele sõidukitele. Kolmas maksukategooria kehtib EURO 3, EURO 4 ja EURO 5 normide alla kuuluvatele sõidukitele.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2005.

Bern, 22. juuni 2004

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

eesistuja

Max FRIEDLI

Euroopa Ühenduse nimel

delegatsiooni juht

Heinz HILBRECHT


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/60


ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2004,

22. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe I lisa

(2005/249/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo lepingut, ja eriti selle artikli 52 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Artikli 52 lõike 4 taane 1 kohustab ühiskomiteed vastu võtma I lisas väljatoodud otsused.

(2)

Ühenduse uued seadusandlikud aktid nimetatud lepinguga kaetud valdkondades on vastu võetud peale nimetatud lepingu allkirjastamist. Silmas pidades ühenduse vastavasisuliste õigusaktide arengut tuleb I lisa teksti muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu I lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva otsuse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 484/2002 (1) kohaldamisel:

a)

vabastavad Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

b)

Šveitsi Konföderatsioon saab vabastada muude kui punktis a nimetatud riikide kodanikke juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Ühendusega ning viimase nõusolekut.

Artikkel 3

Šveitsi ja ühenduse delegatsioonid lepivad kokku, et lepingu artiklis 9 osutatud nõukogu määrust (EMÜ) nr 881/92 (2) kohaldatakse muudetud kujul (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 484/2002).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub vastuvõtmisele järgneva kuu esimesel päeval.

Bern, 22. juuni 2004

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

eesistuja

Max FRIEDLI

Euroopa Ühenduse nimel

delegatsiooni juht

Heinz HILBRECHT


(1)  EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1.

(2)  EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1.


LISA

“1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

vastavalt käesoleva lepingu artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud sätetelele vastavaid seadusi:

Ühenduse õigustiku asjaomased sätted

1. JAGU –   TEGEVUSALALE LUBAMINE

Nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtjate ja reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 14.5.2004, lk 35).

2. JAGU –   SOTSIAALSED NORMID

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 432/2004 (ELT L 41, 10.3.2004, lk 3).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, 20. detsember 1985, teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1) või samasisulised rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööd puudutava Euroopa kokkuleppe (AETR) sätted, mis sisaldavad nimetatud parandusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 484/2002, 1. märts 2002, millega muudetakse juhitõendi kehtestamiseks nõukogu määrusi (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1).

Käesoleva lepinguga,

a)

on kohaldatav ainult määruse (EÜ) nr 484/2002 artikkel 1;

b)

vabastavad Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

c)

saab Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis b märgitud riikide kodanikke juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Ühendusega ning viimase nõusolekut.

Nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ, 23. november 1988, milles käsitletakse standardseid kontrolliprotseduure teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid käsitleva määruse (EMÜ) nr 3821/85 (EÜT L 325, 29.11.1988, lk 55), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2135/98 (EÜT L 274, 9.10.1998, lk 1).

Nõukogu direktiiv 76/914/EMÜ, 16. detsember 1976, mõningate maanteeveol töötavate juhtide koolituse miinimumtaseme kohta (EÜT L 357, 29.12.1976, lk 36).

3. JAGU –   TEHNILISED NORMID

Mootorsõidukid

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2411/98, 3. november 1998, mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

Nõukogu direktiiv 91/542/EÜ, 1. oktoober 1991, millega muudetakse direktiivi 88/77/EMÜ (sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (EÜT L 295, 25.10.1991, lk 1).

Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10 veebruar 1992, teatava kategooria mootorsõidukitele kiiruspiirikute paigaldamise ja nende kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

Nõukogu direktiiv 92/24/EMÜ, 31. märts 1992, milles käsitletakse kiiruspiirikuid ja samalaadseid teatavate kategooriate mootorsõidukite sisseehitatud kiiruse piiramise süsteeme (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 154), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/11/EÜ (ELT L 44, 14.2.2004, lk 19).

Nõukogu direktiiv 92/97/EMÜ, 10. november 1992, millega muudetakse direktiivi 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 371, 19.12.1992, lk 1).

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ, 20. detsember 1996, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Ohtlike kaupade autoveod

Nõukogu direktiiv 94/55/EÜ, 21. november 1994, ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7), viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/28/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 45).

Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud direktiiviga 2001/26/EÜ (EÜT L 168, 23.6.2001, lk 23).

Ohtlike kaupade raudteeveod

Nõukogu direktiiv 96/49/EÜ, 23. juuli 1996, ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25), viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/29/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 47).

Ohutusnõustajad

Nõukogu direktiiv 96/35/EÜ, 3. juuni 1996, ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta (EÜT L 145, 19.6.1996, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/18/EÜ, 17. aprill 2000, ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate eksami miinimumnõuete kohta (EÜT L 118, 19.5.2000, lk 41).

4. JAGU –   RAUDTEE JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUS

Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Nõukogu direktiiv 95/19/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/51/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164).

5. JAGU –   MUUD VALDKONNAD

Nõukogu direktiiv 92/82/EMÜ, 19. oktoober 1992 mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19), muudetud direktiiviga 1994/74/EÜ (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 46).”


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/65


EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUGA LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 31/2005,

14. veebruar 2005,

mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega telekommunikatsiooniseadmeid käsitlevasse valdkonnalisasse

(2005/250/EÜ)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse tunnustamise lepingut, eriti selle artikleid 7 ja 14,

ning arvestades, et ühiskomitee peab tegema otsuse vastavushindamisasutuse või -asutuste lisamiseks valdkonnalisasse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Lisa A vastavushindamisasutus lisatakse telekommunikatsiooniseadmeid käsitleva valdkonnalisa V jao vastavushindamisasutuste loendisse.

2.

Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi A liites nimetatud vastavushindamisasutuse loendisse lisamine puudutab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel lepingut muutma. Käesolev otsus jõustub hilisema allkirjastamise päeval.

Allkirjastatud Washingtonis 9. veebruar 2005.

Ameerika Ühendriikide nimel

James C. SANFORD

Allkirjastatud Brüsselis 14. veebruar 2005.

Euroopa Ühenduse nimel

Joanna KIOUSSI


A LISA

Telekommunikatsiooniseadmeid käsitleva valdkonnalisa V jaos esitatud vastavushindamisasutuste loendisse lisatud vastavushindamisasutus

KTL

Saxon Way

Priory Park West

Hull HU13 9PB

United Kingdom

Telefon: (44) 1482 801801

Faks: (44) 1482 801806


22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/67


KOMISJONI SOOVITUS,

11. märts 2005,

Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/251/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 165,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon pidas 2000. aasta jaanuaris (1) vajalikuks luua ühenduse edaspidise sellealase tegevuse liikumapaneva jõuna Euroopa teadusruum, pidades silmas eesmärki tugevdada ja struktureerida Euroopa teaduspoliitikat.

(2)

Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungil seati ühenduse eesmärgiks muutuda aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema teadmistepõhise majandusega piirkonnaks.

(3)

Nõukogu on käsitlenud teadlaste elukutse ja karjääriga seotud teemasid Euroopa teadusruumi kontekstis oma 10. novembri 2003. aasta resolutsioonis (2) ning suhtunud eriti soosivalt komisjoni kavatsusse töötada Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi koostamise nimel.

(4)

Kindlaks tehtud potentsiaalne teadlaste vähesus, (3) eriti teatavates kesksetes teadusvaldkondades, ohustab tõsiselt Euroopa Liidu innovatiivsust, teadmiste potentsiaali ja tootlikkuse kasvu lähitulevikus ning võib seada takistusi Lissaboni ja Barcelona eesmärkide saavutamisele. Seega peab Euroopa märkimisväärselt parandama oma ligitõmbavust teadlaste jaoks ning suurendama naisteadlaste osakaalu, aidates luua teadlaste jaoks vajalikud tingimused jätkusuutlikuma ja atraktiivsema teadus- ja arendusalase (4) karjääri tegemiseks.

(5)

Küllaldased ja väljaarendatud inimressursid teadus- ja arendusvaldkonnas on teaduslike teadmiste edasiarenemise, tehnoloogia arengu, elukvaliteedi parandamise, Euroopa kodanike heaolu kindlustamise ja Euroopa konkurentsivõime tõstmise nurgakiviks.

(6)

Tuleks tutvustada ja rakendada teadlaste karjääri arendamise uusi vahendeid, andes seega oma panuse Euroopa teadlaste karjääriväljavaadete edendamisse.

(7)

Paremad ja selgemad karjääriväljavaated aitavad ühtlasi parandada avalikkuse suhtumist teadlase elukutsesse ning julgustavad seega üha enam noori valima teadlaskarjääri.

(8)

Käesoleva soovituse poliitiline lõppeesmärk on anda oma panus ligitõmbava, avatud ning jätkusuutliku Euroopa teadlastele suunatud tööturu arendamisse, mille üldtingimused võimaldavad võtta tööle kõrgetasemelisi teadlasi ja säilitada nendega töösuhe keskkonnas, mis soodustab töö ja tootlikkuse tulemuslikkust.

(9)

Liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda teadlastele jätkusuutlikke karjääriarendamissüsteeme kõigil karjäärietappidel, sõltumata nende lepingulisest olukorrast ning valitud teadus- ja arendusalase karjääri suunast, ning nad peaksid püüdlema selle poole, et tagada teadlaste kohtlemine professionaalidena ja lahutamatu osana institutsioonidest, kus nad töötavad.

(10)

Kuigi liikmesriigid on teinud märkimisväärseid pingutusi geograafilist ja valdkondadevahelist liikuvust puudutavate halduslike ja õiguslike takistuste ületamisel, on osa neist takistustest siiani püsima jäänud.

(11)

Peaks toetama kõiki liikuvuse vorme osana teadus- ja arendustegevuse üldpersonalipoliitikast siseriiklikul, regionaalsel ja institutsionaalsel tasandil.

(12)

Liikuvuse kõikide vormide väärtust peab teadlaste tööalastes hinnangu- ja edutamissüsteemides tunnustama täiel määral, tagades seega, et niisugused kogemused soodustavad nende ametialast arengut.

(13)

Euroopa Liidust ja Euroopa Liitu liikumist käsitleva järjepideva teadlaste karjääri- ja liikuvuspoliitika (5) arendamisel tuleb arvesse võtta olukorda arengumaades ning Euroopas ja väljaspool seda asuvates piirkondades, nii et teaduspotentsiaali loomine Euroopa Liidus ei saaks teoks vähem arenenud riikide või piirkondade arvelt.

(14)

Töölevõtjatena peaksid rahastajad ja tööandjad vastutama selle eest, et teadlaste valiku- ja töölevõtmise menetlused on avatud, läbipaistvad ning rahvusvahelisel tasandil võrreldavad.

(15)

Ühiskond peaks veelgi enam hindama vastutust ja professionaalsust, mida näitavad üles teadlased, tehes tööd oma karjääri erinevatel etappidel ning mitmekesistes rollides: teadustöötajate, juhatajate, projektijuhtide, tegevjuhtide, juhendajate, karjäärinõustajate ja teadussuhete korraldajatena.

(16)

Käesolevas soovituses lähtutakse eeldusest, et nii teadlaste kui ka tööandjate ja/või rahastajate jaoks on esmatähtis kohustus tagada asjaomaste siseriiklike, piirkondlike või valdkondlike õigusaktide nõuete järgimine.

(17)

Käesolev soovitus pakub liikmesriikidele, tööandjatele, rahastajatele ja teadlastele kasuliku vahendi, mille abil teha edaspidi vabatahtlikkuse alusel ettepanekuid teadlaste karjääriväljavaadete parandamiseks ja tugevdamiseks Euroopa Liidus ning teadlastele mõeldud avatud tööturu loomiseks.

(18)

Käesolevas soovituses visandatud üldised põhimõtted ja nõuded kujunesid avaliku arutelu tulemusel, millest võtsid täiel määral osa inimressursside ja liikuvuse juhtrühma liikmed,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Liikmesriigid püüavad astuda vajalikke samme, tagamaks et teadlaste tööandjad ja rahastajad arendavad välja ja hoiavad töökorras toetava teaduskeskkonna ja töökultuuri, kus väärtustatakse, innustatakse ja toetatakse üksikisikuid ja uurimisgruppe ning antakse neile seatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikku materiaalset ja mittemateriaalset abi. Selles kontekstis peaks erilist tähelepanu pöörama noorteadlaste töö- ja koolitustingimustele, sest sellega mõjutatakse teadus- ja arendusalase karjääri tulevikuvalikuid ja ligitõmbavust.

2.

Liikmesriigid püüavad vajaduse korral alati astuda otsustavaid samme, tagamaks et teadlaste tööandjad ja rahastajad parendavad töölevõtumeetodeid ja hindamissüsteeme, et luua veelgi läbipaistvam, avatum, võrdsete võimalustega ja rahvusvaheliselt tunnustatud töölevõtmise ja karjääriarendamise süsteem kui Euroopa ühtse teadlastele mõeldud tööturu eeltingimus.

3.

Liikmesriigid võtavad jätkusuutlike teadlaskarjääride arendamisega seotud strateegiaid ja süsteeme formuleerides ja rakendades nõuetekohaselt arvesse lisas esitatud Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi üldisi põhimõtteid ja nõudeid ning lähtuvad neist.

4.

Liikmesriigid püüavad võtta need üldised põhimõtted ja nõuded oma vastutusalas üle siseriiklikesse reguleerivatesse raamistikesse või valdkondlikesse ja/või institutsionaalsetesse standarditesse ja suunistesse (teadlasi käsitlevad hartad ja/või juhised). Seda tehes peaksid nad võtma arvesse suuri erinevusi õigusaktides ja tavades, mis eri riikides ja eri valdkondades määratlevad teadlaskarjääri suuna, korralduse ja töötingimused.

5.

Liikmesriigid peavad selliseid üldisi põhimõtteid ja nõudeid institutsionaalsete kvaliteedi tagamise mehhanismide lahutamatuks osaks, suhtudes neisse kui rahastamiskriteeriumide kehtestamise vahenditesse riiklike/piirkondlike rahastamisskeemide raames ning kasutades neid avalik-õiguslike organisatsioonide auditeerimis-, järelvalve- ja hindamisprotsessides.

6.

Liikmesriigid jätkavad pingutusi, kõrvaldamaks püsivaid õiguslikke ja halduslikke takistusi tööalasele liikuvusele, sealhulgas takistused valdkonnasisesele liikuvusele ja liikuvusele erinevate ametiülesannete vahel ja piires, võttes seejuures arvesse laienenud Euroopa Liitu.

7.

Liikmesriigid püüavad tagada, et teadlased on kindlustatud piisavate sotsiaalsete tagatistega vastavalt oma õiguslikule seisundile. Selles kontekstis peaks tähelepanu pöörama eelkõige nii samas riigis avaliku ja erasektori vahel liikuvate kui ka Euroopa Liidu sees riigipiire ületavate teadlaste kohustuslike või lisapensioniõiguste ülekantavusele. Selline kord peaks tagama, et teadlased, kes oma elu jooksul vahetavad töökohta või kelle teenistuskäigus esineb katkestusi, ei kaotaks põhjendamatult sotsiaalkindlustusõigusi.

8.

Liikmesriigid rajavad vajalikud järelevalvesüsteemid, et vaadata käesolev soovitus regulaarselt läbi ning hinnata, kui suures ulatuses on tööandjad, rahastajad ja teadlased Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit kohaldanud.

9.

Asjaomased kriteeriumid luuakse ja kooskõlastatakse liikmesriikidega inimressursside ja liikuvuse juhtrühma poolt läbi viidud töö kontekstis.

10.

Liikmesriigid võtavad valitsustevahelisel tasandil loodud rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatena käesolevat soovitust nõuetekohaselt arvesse, kui nad pakuvad välja strateegiaid ja võtavad vastu otsuseid, mis puudutavad nende organisatsioonide tegevust.

11.

Käesolev soovitus on suunatud liikmesriikidele, kuid on mõeldud ka vahendiks, mis ergutaks nii sotsiaalset dialoogi kui ka dialoogi teadlaste ja sidusrühmade vahel ning ühiskonnas tervikuna.

12.

Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni võimaluse korral 15. detsembriks 2005 ja seejärel igal aastal kõigist käesoleva soovituse suhtes täiendavalt võetud meetmetest ja soovituse kohaldamise esimestest tulemustest ning tooma positiivseid näiteid selle toimimisest.

13.

Käesolev soovitus vaadatakse komisjonis avatud kooskõlastusmeetodi kontekstis korrapäraselt läbi.

Brüssel, 11. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  KOM(2000) 6 lõplik, 18.1.2000.

(2)  ELT C 282, 25.11.2003, lk 1. Nõukogu 10. novembri 2003. aasta resolutsioon (2003/C 282/01 teadlaste elukutse ja karjääri kohta Euroopa teadusruumi kontekstis).

(3)  KOM(2003) 226 lõplik ja SEK(2003) 489, 30.4.2003.

(4)  SEK(2005) 260.

(5)  KOM(2004) 178 lõplik, 16.3.2004.


LISA

1. JAGU

Euroopa teadlaste harta

Euroopa teadlaste harta on kogum üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mis määravad kindlaks teadlaste ning nende tööandjate ja/või rahastajate (1) rollid, kohustused ja õigused. Käesoleva harta sihiks on tagada, et teadlaste ja tööandjate või rahastajate vahelise suhte tulemuseks oleks teadmiste ning tehnoloogilise arengu edukas genereerimine, edasiandmine, jagamine ja levitamine ning teadlaste karjääri edendamise soodustamine. Samuti tunnustab harta kõikide tööalase liikuvuse vormide kui teadlaste ametialase arengu parendamise vahendite väärtust.

Selles tähenduses moodustab harta teadlaste, tööandjate ja rahastajate jaoks raamistiku, kutsudes neid üles käituma oma töökeskkonnas vastutustundlikult ja professionaalidena ning tunnustama sellistena ka üksteist.

Käesolev harta puudutab kõiki Euroopa Liidu teadlasi kõigil karjääritasemetel ning katab kõik uurimisalad nii avalikus kui ka erasektoris, sõltumata teadlaste ametisse nimetamise või töölevõtmise (2) iseloomust, nende tööandja õiguslikust seisundist või selle organisatsiooni või asutuse tüübist, kus teadustöö läbi viiakse. Hartas võetakse arvesse erinevaid rolle teadlaste puhul, kes on määratud ametisse mitte üksnes viimaks läbi teadustööd või arendustegevust, vaid on kaasatud ka järelevalve, juhendamise, juhtimise ja haldamisega seotud ülesannete täitmisse.

Harta seab eelduseks, et nii teadlaste kui ka tööandjate ja/või rahastajate jaoks on esmatähtis kohustus tagada asjaomaste siseriiklike ja piirkondlike õigusaktide nõuete järgimine. Kui teadlastel on staatus või õigused, mis on teatud mõttes soodsamad kui käesolevas hartas väljapakutu, ei tohiks harta sõnastus kutsuda esile juba saavutatud staatuse ja õiguste kahandamist.

Nii teadlased kui ka tööandjad ja rahastajad, kes käesoleva hartaga ühinevad, austavad ühtlasi põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (3)

TEADLASTE SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDISED PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

Uurimistöö vabadus

Teadlased peaksid oma teadustöös keskenduma inimkonna hüvangule ning teaduslike teadmiste piiride avardamisele, kasutades selleks sõna- ja mõttevabadust ning vabadust määrata meetodid, mille abil probleemid lahendatakse, kooskõlas tunnustatud eetiliste põhimõtete ja tavadega.

Hoolimata sellest peaksid teadlased tunnistama sellise vabaduse piiranguid, mis võivad kerkida esile konkreetse teadusliku töö asjaolude (sealhulgas järelevalve/juhendamine/juhtimine) või tegevuspiirangute, nt eelarvet või infrastruktuuri puudutavate põhjuste tõttu, või – eriti tööstussektoris – intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjuste tagajärjel. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.

Eetilised põhimõtted

Teadlased peaksid pidama kinni nii oma teadusharu(de)s omaks võetud eetilistest tavadest ja aluspõhimõtetest kui ka erinevates siseriiklikes, valdkondlikes ja institutsionaalsetes eetikakoodeksites dokumenteeritud eetikanormidest.

Ametialane vastutus

Teadlased peaksid tegema kõik enesest oleneva, kindlustamaks et nende teaduslik töö oleks ühiskonna seisukohast oluline ega dubleeriks juba varem mujal läbi viidud teadustööd.

Teadlased peavad vältima ükskõik missugust plagieerimist ning järgima intellektuaalomandi kaitse põhimõtet ja andmete ühise omamise põhimõtteid, kui teadustöö viiakse läbi koostöös juhendaja(te) ja/või teiste teadlastega. Uute avastuste paikapidavuse kinnitamist, milleks näidatakse, et katsed on reprodutseeritavad, ei peaks tõlgendama plagieerimisena, tingimusel et andmed on tõendatud ja täpselt tsiteeritud.

Kui mingi osa tööst on delegeeritud, peavad teadlased tagama, et isik, kellele see on delegeeritud, oleks töö läbiviimiseks piisavalt pädev.

Ametialane suhtumine

Teadlased peaksid olema kursis oma uurimisalas valitsevate strateegiliste eesmärkide ja rahastamisvõimalustega ning taotlema enne uurimistööga alustamist ja eraldatud vahendite kasutamist kõik vajalikud kinnitused.

Teadlased peaksid teavitama oma tööandjaid, rahastajaid või juhendajat, kui nende teadusprojekti puhul on tekkinud viivitus, seda on muudetud või see on valmis, või tegema teatavaks, kui see lõpetatakse varem või katkestatakse ükskõik millisel põhjusel.

Lepingujärgsed ja juriidilised kohustused

Kõikide tasemete teadlased peavad olema kursis koolitus- ja töötingimusi reguleerivate siseriiklike, valdkondlike ja institutsionaalsete eeskirjadega. Siia hulka kuuluvad ka intellektuaalomandi õigusi käsitlevad eeskirjad ning sponsorite ja rahastajate nõuded ja tingimused, olenemata nende lepingu iseloomust. Teadlased peaksid sellistest eeskirjadest kinni pidama, saavutades nõutud tulemused (nt väitekirjad, publikatsioonid, patendid, ettekanded, uute toodete arendamine jne) vastavalt lepingus või sellega võrdväärses dokumendis sätestatud tingimustele.

Aruandekohustus

Teadlased peavad olema teadlikud sellest, et neil lasub aruandekohustus nii oma tööandjate, rahastajate või muude asjaomaste avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste ees kui ka eetilisest seisukohast ühiskonna kui terviku ees. Eelkõige lasub riiklikest vahenditest rahastatud teadlastel ühtlasi kohustus anda aru maksumaksja raha säästliku kasutamise kohta. Järelikult peavad nad pidama kinni usaldusväärse, läbipaistva ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetest ning tegema koostööd ükskõik millise ametliku kontrollimise puhul, mille on ette võtnud kas nende tööandjad/rahastajad või eetikakomiteed.

Andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, uurimistulemuste ning vajaduse korral ka andmeid käsitlevad üksikasjad peaksid olema avatud nii sise- kui ka väliskontrollile, kui see osutub vajalikuks ja kui asjaomased asutused seda nõuavad.

Teadustöö hea tava

Teadlased peaksid alati järgima turvalisi töötavasid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, sealhulgas võtma tarvitusele vajalikud ohutust ja tervist puudutavad ettevaatusabinõud ning infotehnoloogiliste probleemide lahendamisega seotud ettevaatusabinõud, nt asjakohaste varukoopiate tegemise ettevalmistamine. Samuti peaksid teadlased olema kursis andmekaitse- ja konfidentsiaalsuse tagamise nõuete kohta käivate kehtivate siseriiklike juriidiliste nõuetega ning võtma alati vajalikud meetmed nende järgimiseks.

Tulemuste levitamine ja kasutamine

Kõik teadlased peaksid tagama vastavalt oma lepingutingimustele, et nende teadustöö tulemusi levitatakse ja kasutatakse, nt nendest teavitatakse ja need edastatakse teistele teadusasutustele või vajaduse korral müüakse. Eelkõige vanemteaduritelt eeldatakse, et nad võtavad juhtiva rolli teadustöö viljakuse ning tulemuste võimaluse korral kommertseesmärkidel levitamise või avalikkusele kättesaadavaks tegemise (või nende mõlema) tagamisel.

Avalikkuse kaasamine

Teadlased peaksid tagama, et nende teadustegevus oleks ühiskonnas laialdaselt tuntud viisil, millest oleks võimalik aru saada ka mitteasjatundjatel, edendades seega ühiskonna arusaamist teadusest. Avalikkuse otsene kaasamine võimaldab teadlastel paremini mõista üldist huvi teaduse ja tehnoloogia prioriteetide vastu ning ühiskonna valupunkte.

Suhted juhendajatega

Õppimisfaasis peaksid teadlased looma korrastatud ja regulaarse koostöö oma juhendaja(te) ja teaduskonna/osakonna esindaja(te)ga, et kasutada kõiki nendega suhtlemisest tulenevaid eeliseid.

See hõlmab kõigi töötulemuste ja teaduslike saavutuste dokumenteerimist, tagasisidet ettekannete ja seminaride kaudu, sellise tagasisideme kohaldamist ning tööd kooskõlas kokkulepitud ajakavade, vahe-eesmärkide, lõpptulemuste ja/või uurimistulemustega.

Juhendamis- ja juhtimiskohustused

Vanemteadurid peaksid pühendama erilist tähelepanu oma rollidele juhendaja, karjäärinõustaja, juhataja, õppekorralduse spetsialisti, projektijuhi ja teadussuhete korraldajana. Nad peaksid täitma loetletud ülesandeid kõrgeima kutsestandardi kohaselt. Pidades silmas nende juhendajarolli, peaksid vanemteadurid rajama noorteadlastega konstruktiivse ja positiivse suhte, et luua tingimused teadmiste otstarbekaks edasiandmiseks ja noorteadlaste karjääri edaspidiseks edukaks arenemiseks.

Jätkuv ametialane areng

Teadlased peaksid oma karjääri kõigis etappides püüdma end pidevalt täiendada, ajakohastades ja laiendades regulaarselt oma oskusi ja teadmisi. Seda on võimalik saavutada erinevate vahendite abil, sealhulgas, kuid mitte ainult, ametliku koolituse, seminaride, konverentside ja e-õppe kaudu.

TÖÖANDJATE JA RAHASTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDISED PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

Kutseala tunnustamine

Kõiki teadlasi peaks nende teadlaskarjääri jooksul tunnustama professionaalidena ning neid ka vastavalt kohtlema. See peaks algama nende karjääri alguses, nimelt kraadiõppes, ning hõlmama kõiki tasandeid, sõltumata nende klassifikatsioonist siseriiklikul tasandil (nt töövõtja, kraadiõppur, doktorikraadi taotleja, doktorikraadi saanud teadur, riigiteenistuja).

Mittediskrimineerimine

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad ei diskrimineeri mitte mingil viisil teadlasi nende soo, vanuse, etnilise, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, usutunnistuse või veendumuste, seksuaalse sättumuse, keele, puude, poliitiliste tõekspidamiste, sotsiaalse või majandusliku seisukorra tõttu.

Teadustöö keskkond

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et luuakse kõige stimuleerivam teadustöö- ja õppekeskkond, mis pakub asjakohaseid vahendeid, ruume ja võimalusi, sealhulgas kaudset koostööd teadusvõrgustike vahendusel, ning järgitakse teadustöö kohta kehtivaid siseriiklikke ja valdkondlikke tervisekaitse- ja ohutuseeskirju. Rahastajad peaksid tagama, et võimaldatakse kokkulepitud tööprogrammi toetamiseks vajalikud piisavad ressursid.

Töötingimused

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et teadlaste, sealhulgas puudega teadlaste töötingimused võimaldaksid edukaks teadustegevuseks hädavajalikku paindlikkust, kooskõlas olemasolevate siseriiklike õigusaktide ja siseriiklike või valdkondlike kollektiivlepingutega. Nad peaksid seadma enesele sihiks luua töötingimused, mis võimaldavad nii nais- kui ka meesteadlastel ühendada töö ja pereelu, lapsed ja karjäär. (4) Erilist tähelepanu peaks muu hulgas pöörama nii paindlikule tööajale, osalisele tööajale, kaugtööle ja teadustööks võetavale puhkusele kui ka selliseid korraldusi reguleerivatele finants- ja haldussätetele.

Töösuhte püsivus ja stabiilsus

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et teadlaste tööalaseid saavutusi ei kahjustaks nendega sõlmitud lepingute ebastabiilsus, ning peaksid seega tegema kõik enesest oleneva, suurendamaks teadlaste töötingimuste stabiilsust, rakendades ja järgides põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 1999/70/EÜ. (5)

Rahastamine ja palgad

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et teadlastel oleksid õiglased ja atraktiivsed rahastamis- ja/või palgatingimused ühes piisavate ja võrdsete sotsiaalsete tagatistega (sealhulgas haigus- ja vanemahüvitised, pensioniõigused ja töötu abirahad) kooskõlas olemasolevate siseriiklike õigusaktidega ning siseriiklike või valdkondlike kollektiivlepingutega. See peab hõlmama teadlasi kõigis karjäärietappides, sealhulgas noorteadlasi, vastavalt nende õigusliku seisundi, töötulemuste ja kvalifikatsiooni ja/või kohustuste tasemele.

Sooline tasakaal (6)

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid püüdlema arvestusväärse soolise tasakaalu poole töötajaskonna kõigil tasanditel, sealhulgas juhendamis- ja juhtimistasandil. See tuleks saavutada võrdseid võimalusi pakkuva töölevõtmis- ja edutamispoliitika alusel, laskmata sel siiski muutuda määravaks kvaliteedi- ja kompetentsuskriteeriumide üle. Võrdse kohtlemise tagamiseks peaks valiku- ja hindamiskomisjonides valitsema piisav sooline tasakaal.

Karjääriarendamine

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid – eelistatavalt oma personalijuhtimise raamistikus – kavandama eriomase karjääriarendamisstrateegia teadlaste jaoks kõigil nende karjäärietappidel, olenemata teadlaste lepingujärgsest olukorrast, sealhulgas tähtajalise lepinguga teadlaste jaoks. See peaks hõlmama ka teadlaste isikliku ja ametialase arengu toetamise ja suunamisega seotud juhendajate kättesaadavust, motiveerides sellega teadlasi ja vähendades nende ametialase tulevikuga seotud ebakindlust. Kõik teadlased tuleks viia kurssi selliste sätete ja korraldustega.

Tööalase liikuvuse väärtustamine

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peavad väärtustama nii geograafilist, valdkondadevahelist, teadusharudevahelist ning virtuaalset (7) liikuvust kui ka avaliku ja erasektori vahelist liikuvust kui olulist vahendit teadustöö tulemuste parendamiseks ja ametialaseks arenguks teadlaskarjääri igas etapis. Sellest tulenevalt peaksid teadlaste tööandjad ja/või rahastajad kaasama need võimalused karjääriarendamisstrateegiasse ning väärtustama ja tunnustama kõiki liikuvusega seotud kogemusi oma edutamis- ja hindamissüsteemis.

See omakorda nõuab, et loodaks vajalikud halduslikud vahendid, et võimaldada nii stipendiumide kui ka sotsiaalkindlustussätete ülekandmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

Võimalused koolituseks ja pidevaks arenguks

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et kõigil teadlastel on mis tahes karjäärietapil, sõltumata nende lepingujärgsest staatusest, võimalus ametialaseks arenguks ning konkurentsivõime parandamiseks oskuste ja teadmiste pidevat arengut võimaldatavate meetmete abil.

Selliseid meetmeid peaks korrapäraselt hindama, lähtudes nende ligipääsetavuse, kasutatavuse ja tõhususe seisukohast teadmiste, oskuste ja töölevõtmise parandamisel.

Võimalus karjäärinõustamiseks

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et kõigil teadlastel on mis tahes karjäärietapil, sõltumata nende lepingujärgsest staatusest, võimalus saada karjäärialast nõu ja abi töölesuunamisel kas asjaomases institutsioonis või koostöös muude struktuuridega.

Intellektuaalomandi õigused

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et kõik teadlased saaksid mis tahes karjäärietapil osa nende teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamisega kaasnevatest tuludest (juhul kui neid on) juriidilise kaitse kaudu, eelkõige intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas autoriõiguste asjakohase kaitse kaudu.

Põhimõtetes ja tavades tuleks täpsustada, millised õigused kuuluvad teadlastele ja/või vastavalt vajadusele nende tööandjatele või muudele pooltele, sealhulgas välistele kaubandus- ja tööstusettevõtetele, nagu on eeldatavasti sätestatud erikoostöölepetes või muud tüüpi kokkulepetes.

Kaasautorlus

Institutsioonid peaksid töötajaid hinnates suhtuma kaasautorlusse positiivselt, võttes seda kui tõendust konstruktiivsest lähenemisest teadustöö läbiviimisesse. Seetõttu peaksid tööandjad ja/või rahastajad arendama strateegiaid, tavasid ja menetlusi, pakkumaks teadlastele, sealhulgas noorteadlastele, vajalikke üldtingimusi, et nad võiksid nautida õigust olla tunnustatud ja mainitud või tsiteeritud oma tegelike panuste kontekstis kui uurimustööde, patentide jne kaasautorid või avaldada oma teadustöö tulemusi oma juhendaja(te)st sõltumatult.

Juhendamine

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et oleks selgelt määratud isik, kelle poole noorteadlased peaksid pöörduma seoses oma ametialaste kohustuste täitmisega, ning teadlasi tuleks sellest asjakohaselt informeerida.

Sellistes korraldustes peaks olema selgelt määratletud, et välja pakutud juhendajad on piisavalt pädevad juhendama teadustööd, neil on aega, teadmisi, kogemusi, analüüsivõimet ja pühendumust, suutmaks pakkuda teaduspraktikantidele asjakohast toetust ja võimaldada nii vajalikke arengu- ja läbivaatusmenetlusi kui ka tagasisidet.

Õpetamine

Õpetamine on oluline vahend teadmiste levitamiseks ja struktureerimiseks ning seda tuleks seega lugeda väärtuslikuks võimaluseks teadlaste karjääris. Ometi ei tohiks õpetamisega seotud kohustused olla ülemäära suured ega takistada teadlasi, eelkõige noorteadlasi, nende teadustegevuses.

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et õpetamiskohustused oleksid küllaldaselt tasustatud ja võetud arvesse hindamissüsteemides ning et töötajaskonna vanemate liikmete poolt noorteadlaste koolitamisele pühendatud aeg loetaks osaks nende õpetamiskohustustest. Teadlaste ametialase arengu üheks osaks peaks olema asjakohane koolitus õpetamis- ja juhendamisoskuste omandamiseks.

Hindamissüsteemid

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid kehtestama kõikide teadlaste, sealhulgas vanemteadurite jaoks hindamissüsteemid, mille abil sõltumatu (ja vanemteadurite puhul eelistatavalt rahvusvaheline) komisjon nende ametialast tulemuslikkust korrapäraselt ja läbipaistval viisil hindab.

Selline hindamiskord peaks asjakohaselt arvesse võtma teadlaste üldist teaduslikku loovust ning teadustööde tulemusi, nt publikatsioone, patente, teadustöö juhtimist, õpetamist, juhendamist, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, halduskohustusi, ühiskondlikku tegevust ja tööalast liikuvust, ning arvestama seda edutamisel.

Pretensioonid ja kaebused

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid kooskõlas siseriiklike reeglite ja eeskirjadega looma sobiliku korra, näiteks erapooletu (ombudsmani tüüpi) isiku kujul, tegelemaks teadlaste pretensioonide/kaebustega, sealhulgas juhendaja(te) ja noorteadlaste vahelisi konflikte puudutavate kaebustega. Selline kord peaks pakkuma teadustöötajatele konfidentsiaalset ja mitteametlikku abi tööalaste konfliktide, vaidluste ja lahkhelide lahendamisel, eesmärgiga soodustada institutsioonisisest õiglast ja võrdset kohtlemist ning parandada töökeskkonna üldist kvaliteeti.

Osalemine otsuseid tegevates organites

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid tunnistama täiel määral õiguspäraseks ja tegelikult soovitavaks, et teadlased on esindatud selle institutsiooni asjaomastes teabe-, konsultatsiooni- ja otsuseid tegevates organites, kus nad töötavad, et kaitsta ja soodustada ametialasel tasemel oma isiklikke ja kollektiivseid huvisid ning anda oma aktiivne panus institutsiooni töösse. (8)

Töölevõtmine

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et teadlaste töölevõtunõuded, eelkõige nende karjääri alguses, oleksid selgelt määratletud ning peaksid ühtlasi lihtsustama ligipääsu ebasoodsas olukorras rühmade, teadlaskarjääri juurde tagasipöörduvate teadlaste, kaasa arvatud teadlaskarjääri juurde tagasipöörduvate õpetajate (ükskõik millisel tasemel) jaoks.

Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid teadlasi tööle võttes pidama kinni teadlaste töölevõtmise juhendis esitatud põhimõtetest.

2. JAGU

Teadlaste töölevõtmise juhend

Teadlaste töölevõtmise juhend koosneb üldiste põhimõtete ja nõuete kogumist, mida peaksid tööandjad ja/või rahastajad teadlaste ametisse määramisel või tööle võtmisel järgima. Need põhimõtted ja nõuded peaksid tagama, et järgitaks selliseid väärtusi nagu töölevõtmise menetluse läbipaistvus ja kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine, pidades eelkõige silmas ligitõmbava, avatud ja jätkusuutliku Euroopa teadlastele mõeldud tööturu arengut, ja olema vastavuses Euroopa teadlaste hartas visandatud põhimõtete ja nõuetega. Juhendist kinni pidavad institutsioonid ja tööandjad näitavad avalikult üles oma head tahet käituda vastutustundlikult ja väärikalt ning võimaldada teadlastele õiglasi üldtingimusi, seades endale kindla eesmärgi anda oma panus Euroopa teadusruumi arengusse.

JUHENDI ÜLDISED PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

Töölevõtmine

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid kehtestama avatud, (9) tulemusliku, läbipaistva, toetava, rahvusvahelisel tasandil võrreldava ning ühtlasi väljakuulutatud ametikohtadele sobiva töölevõtmise menetluse.

Töökuulutused peaksid nõutud teadmiste ja oskuste kohta andma ammendava kirjelduse ega tohiks sisaldada eritingimusi, mis võiksid takistada sobilike kandidaatide kandideerimist. Tööandjad peaksid lisama töötingimuste ja õiguste kirjelduse, sealhulgas karjääriväljavaated. Lisaks peaks töökuulutuse avaldamise ja avalduse esitamise vaheline aeg olema realistlik.

Valik

Valikukomisjonil peaksid olema mitmekesised kogemused ja teadmised ning piisav sooline tasakaal ning võimaluse ja vajaduse korral peaksid komisjoni kuuluma ka erinevate sektorite (era- ja avalik-õiguslikud sektorid) ja teadusharude esindajad, sealhulgas teistest riikidest, kellel on asjaomane kogemus kandidaadi hindamiseks. Võimaluse korral tuleks kasutada suurt hulka valikumenetlusi, nagu välisekspertide hinnang ja intervjuud. Valikukomisjoni liikmed peaksid olema saanud vastava koolituse.

Läbipaistvus

Enne valiku tegemist tuleks kandidaate teavitada töölevõtukorrast, valikukriteeriumidest, pakutavate ametikohtade arvust ja karjääriväljavaadetest. Pärast valiku tegemist peaks kandidaate teavitama ka nende avalduste tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Sisuline hindamine

Valiku tegemisel peaks arvestama kandidaatide kogemust tervikuna. (10) Kuigi peamiselt keskendutakse kandidaatide üldisele teadusalasele võimekusele, peaks võtma arvesse ka nende loovust ja iseseisvalt töötamise võimet.

See tähendab, et varasemaid saavutusi peaks hindama nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses mõttes, keskendudes silmapaistvatele tulemustele mitmekesise teadustegevuse raames, mitte ainult publikatsioonide arvule. Seega peaks bibliomeetriliste näitarvude tähtsus olema tasakaalus laiahaardelisemate hindamiskriteeriumidega, nagu näiteks õpetamine, juhendamine, meeskonnatöö, teadmiste edasiandmine, teadus- ja innovatsioonitöö juhtimine ning ühiskondlik tegevus. Tööstusliku taustaga teadlaste puhul peaks eelkõige pöörama tähelepanu kõigile panustele patentide, arengu või leiutiste vallas.

Kõrvalekalded elulookirjelduse kronoloogilisest järjestusest

Teenistuskäigus esinevate katkestuste või kõrvalekallete eest elulookirjelduse kronoloogilisest järjestusest ei tohiks karistada, vaid käsitleda kui karjääri arengut ning seega kui võimalikku olulist osa nende teadlaskarjääri arengus mitmetasandilise karjääri suunas. Seega peaks lubama kandidaatidel esitada tunnistuspõhiseid elulookirjeldusi, mis peegeldavad piisavalt taotletavale ametipostile sobilikke saavutusi ja kvalifikatsiooni.

Tööalase liikuvuse kaudu saadud kogemuste tunnustamine

Igasugust liikuvuse kaudu saadud kogemust, nt viibimist mõnes teises riigis/regioonis või teadusasutuses (era- või avalik-õiguslik) või ühe teadusharu või valdkonna vahetamist teise vastu, kas siis osana esialgsest õppetööst või teadlaskarjääri mõnel hilisemal etapil, või virtuaalse liikuvuse kogemust peaks käsitlema kui olulist osa teadlase ametialasest arengust.

Kvalifikatsiooni tunnustamine

Tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et kõikide teadlaste akadeemilisele ja ametialasele kvalifikatsioonile, sealhulgas mitteametlikule kvalifikatsioonile antakse asjakohane hinnang, ja seda eelkõige rahvusvahelise ja tööalase liikuvuse kontekstis. Tööandjad ja/või rahastajad peaksid hoidma end kursis kvalifikatsiooni tunnustamise kohta kehtivate reeglite, menetluste ja normidega ning seega peaksid nad kõigi kättesaadavate kanalite (11) kaudu tutvuma kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevate kehtivate siseriiklike õigusaktide, konventsioonide ja erieeskirjadega.

Tööstaaž

Nõutud kvalifikatsioonitasemed peaksid olema vastavuses ametikoha vajadustega ega tohiks seada takistusi kandideerimisele. Kvalifikatsiooni tunnustamisel ja hindamisel peaks keskenduma isiku saavutustele, mitte aga temaga seotud asjaoludele või selle institutsiooni mainele, kus vastav kvalifikatsioon on omandatud. Et ametialane kvalifikatsioon võib olla omandatud ka pika karjääri varases etapis, tuleks arvesse võtta ka elukestvat ametialast arengut.

Doktorikraadi kaitsmise järgne ametisse määramine

Doktorikraadiga teadlasi ametisse nimetavad institutsioonid peaksid nende töölevõtmise ja ametisse määramise kohta kehtestama selged reeglid ja üheselt mõistetavad suunised, sealhulgas ametissemääramise maksimaalne kestus ja eesmärgid. Nendes suunistes tuleks arvesse võtta enne doktorikraadi saamist teistes institutsioonides ametis oldud aega ja seda, et doktorikraadijärgne etapp peaks olema üleminekuperiood, mille esmaseks eesmärgiks on pakkuda lisavõimalusi ametialase karjääri arendamiseks teadlaskarjääri osana pikaajaliste karjääriväljavaadete kontekstis.

3. JAGU

Määratlused

Teadlased

Käesolevas soovituses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud Frascati teadustöö määratlust. (12) Selle järgi on teadlased:

uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomise ja väljatöötamise ning asjaomaste projektide juhtimisega seotud professionaalid”.

Täpsemini on käesolev soovitus seotud kõigi teadus- ja arendustegevuses osalevate isikutega ükskõik millisel karjäärietapil, (13) sõltumata nende klassifikatsioonist. See hõlmab kõiki alusuuringute, strateegiliste uuringute, rakendusuuringute, eksperimentaalse arendustegevuse ning teadmiste edasiandmisega seotud tegevusi, sealhulgas innovatsioon ja nõustamine, juhendamis- ja õpetamisülesanded, teadmiste ja intellektuaalomandi õiguste haldamine, teadustöö tulemuste kasutamine või teadusajakirjandus.

Tehakse vahet noorteadlaste ja kogenud teadlaste vahel:

Mõiste “noorteadlane” (14) viitab teadlastele uurimistegevuse esimese nelja aasta jooksul (samaväärne täisajaga), kaasa arvatud uurimistöö praktika aeg.

“Kogenud teadlased” (15) on teadlased, kellel on vähemalt neli aastat teadustöö kogemust (samaväärne täisajaga) pärast doktoriõpinguid võimaldava diplomi saamist riigis, kus kraad/diplom omandati, või teadlasi, kellel juba on doktorikraad, sõltumata selle omandamisele kulunud ajast.

Tööandjad

Käesoleva määruse kontekstis tähendab mõiste “tööandjad” kõiki avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke institutsioone, kes võtavad teadlasi tööle lepingulistel alustel või kelle juures teadlased töötavad teist tüüpi lepingu või kokkuleppe alusel, kaasa arvatud teadlased, kellel tööandjaga otsene rahaline suhe puudub. Viimane tähendab eelkõige kõrgkoole, teaduskondade osakondi, laboreid, sihtasutusi või eraasutusi, kus teadlased kas osalevad teadusalases koolituses või viivad oma teadustegevust läbi kolmanda osapoole rahastamise abil.

Rahastajad

Mõiste “rahastajad” tähendab kõiki organeid, (16) mis pakuvad rahastamisvõimalusi (sealhulgas stipendiumid, auhinnad, uurimistoetused ja abirahad) era- ja avalik-õiguslikele institutsioonidele, kaasa arvatud kõrgkoolidele. Selles rollis võivad rahastajad seada rahastamise eeltingimuseks, et rahastatavad institutsioonid oleksid kehtestanud ning kohaldaksid käesoleva soovituse üldiste põhimõtete ja nõuete kohaseid tulemuslikke strateegiaid, tavasid ja mehhanisme.

Ametisse määramine või tööle võtmine

Ametisse määramine või tööle võtmine tähendab mis tahes tüüpi lepingut või stipendiumit või ka abiraha või auhinda, mida on rahastanud kolmas osapool, sealhulgas rahastamine raamprogrammi(de) kontekstis. (17)


(1)  Vt määratlust 3. jaos.

(2)  Vt määratlust 3. jaos.

(3)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(4)  Vt SEK(2005) 260. Naised ja teadus: esmaklassilisus ja innovatsioon – sooline võrdõiguslikkus teaduses.

(5)  Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43). Direktiivi eesmärk on vältida tähtajaliste töötajate ebasoodsamat kohtlemist võrreldes samaväärsel positsioonil olevate alaliste töötajatega, vältida tähtajalise lepingu pidevast pikendamisest tulenevat väärkohtlemist, parandada tähtajaliste töötajate koolitusvõimalusi ja tagada, et tähtajalisi töötajaid teavitatakse olemasolevatest alalistest töökohtadest.

(6)  Vt SEK(2005) 260. Naised ja teadus: esmaklassilisus ja innovatsioon – sooline võrdõiguslikkus teaduses.

(7)  St kaugkoostöö elektrooniliste võrgustike vahendusel.

(8)  Selles kontekstis vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

(9)  Tuleks kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, eelkõige rahvusvahelisi või üldiselt ligipääsetavaid veebipõhiseid allikaid, nagu üleeuroopaline teadlaste liikuvuse portaal: http://europa.eu.int/eracareers

(10)  Vt ka “Euroopa teadlaste harta: hindamissüsteemid” käesoleva dokumendi 1. jaos.

(11)  Vt leheküljelt http://www.enic-naric.net/ täpsemat informatsiooni NARIC-võrgustiku (akadeemilise tunnustamise riiklikud teabekeskused) ja ENIC-võrgustiku (Euroopa teabekeskused) kohta.

(12)  Dokumendis “Ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega”, Frascati Manual, OECD, 2002.

(13)  KOM(2003) 436, 18.7.2003. Teadlased Euroopa teadusruumis: üks elukutse, mitu karjäärivõimalust.

(14)  Vt Euroopa teadusruumi personali struktureerimise tööprogramm ja liikuvuse Marie-Curie-meetmed, 2004. aasta septembri väljaanne, lk 41.

(15)  Sama (vt eelmist joonealust märkust), lk 42.

(16)  Ühendus püüab kohaldada käesolevas ettepanekus sätestatud põhimõtteid rahaeraldiste saaja suhtes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi(de) kontekstis.

(17)  Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustustegevuse raamprogramm(id).