9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/3

(1)

Komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse EMÜ nr 2658/87 (2) I lisa, sätestatakse muudatused koondnomenklatuuris teatavate puu- ja köögiviljade ning teatavate puu- ja köögiviljatoodete puhul.

(2)

Määrustega, millega viimastel aastatel on muudetud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (3) I lisa, on samuti kehtestatud muudatusi koondnomenklatuuris teatavate puu- ja köögiviljade ning puu- ja köögiviljatoodete puhul, kuid kõik need muudatused ei kajastu järgmistes määrustes, millega reguleeritakse puu- ja köögiviljade ning puu- ja köögiviljatoodete ühist turukorraldust: komisjoni 5. juuni 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1591/87, (4) milles sätestatakse kapsa, rooskapsa, varsselleri, spinati ja ploomide kvaliteedistandardid; komisjoni 15. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 1677/88, (5) milles sätestatakse kurkide kvaliteedistandardid; nõukogu 21. veebruari 1994. aasta määrus (EÜ) nr 399/94 kuivatatud viinamarjade suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta; (6) nõukogu 21. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta; (7) komisjoni 30. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1555/96 puu- ja köögivilja suhtes täiendavate imporditollimaksude kohaldamise eeskirjade kohta (8) ja komisjoni 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1961/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögivilja eksporditoetustega. (9)

(3)

Seepärast tuleks määruseid (EMÜ) nr 1591/87, (EMÜ) nr 1677/88, (EÜ) nr 399/94, (EÜ) nr 3223/94, (EÜ) nr 1555/96 ja (EÜ) nr 1961/2001 vastavalt muuta.

(4)

Muudatusi tuleks kohaldada samast ajast kui määrust (EÜ) nr 1810/2004.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee ning puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Tabeli viiendas reas asendatakse magusate värskete apelsinide CN-koodid “ex 0805 10 10, ex 0805 10 30 ja ex 0805 10 50” CN-koodiga “ex 0805 10 20”.

2.

Tabeli kümnendas reas asendatakse õunte CN-koodid “ex 0808 10 20, ex 0808 10 50 ja ex 0808 10 90” CN-koodiga “ex 0808 10 80”.

1.

Tabeli viiendas reas asendatakse apelsinide CN-koodid “ex 0805 10 10, ex 0805 10 30 ja ex 0805 10 50” CN-koodiga “ex 0805 10 20”.

2.

Tabeli kümnendas reas asendatakse õunte CN-koodid “ex 0808 10 20, ex 0808 10 50 ja ex 0808 10 90” CN-koodiga “ex 0808 10 80”.

1.

Viies taane asendatakse järgmisega:

2.

Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane asendatakse järgmisega:

3.

Neljateistkümnes taane asendatakse järgmisega:

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/5

(1)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni riknevate toodete standardimise ja kvaliteedi arendamise töörühm on hiljuti muutnud standardit FFV-42, mis käsitleb avokaadode turustamist ja kaubandusliku kvaliteedi kontrolli. Selguse ja rahvusvahelise arusaadavuse huvides peaksid need muudatused kajastuma komisjoni määruses (EÜ) nr 831/97. (2)

(2)

Avokaadode küpsust ja valmimisastet saab hinnata nende kuivainesisalduse järgi. Et kõrvaldada valmimiseks kõlbmatud viljad, tuleks kehtestada minimaalse kuivainesisalduse nõue.

(3)

Kauplemine väikeste “Hassi” avokaadodega kasvab ja vastab teatavate tarbijate nõudlusele. Seetõttu on vaja vähendada selle avokaadosordi jaoks kehtestatud miinimumsuurust.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 831/1997 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/7

(1)

Komisjoni 10. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 246/2003, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2004–2006, (2) on sätestatud lisaküsimustik töölt pensionile ülemineku kohta.

(2)

Töölt pensionile ülemineku kohta on vaja igakülgset ja võrreldavat andmekogumit, et jälgida, kuidas edeneb ühenduse tööhõivestrateegia ja 2001. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu Laekeni kohtumisel algatatud pensionide valdkonna avatud kooskõlastusmeetodi ühiste eesmärkide saavutamine. Aktiivse vananemise toetamine ja tööelu pikendamine on nii tööhõivestrateegia kui ka avatud kooskõlastusmeetodi prioriteedid; see kajastub eelkõige 22. juulil 2003 (3) nõukogu vastuvõetud 2003. aasta tööhõivesuuniste 5. suunises “Tööjõupakkumise kasvatamine ja aktiivse vananemise soodustamine” ning 14. ja 15. detsembril 2001 Euroopa Ülemkogu Laekeni kohtumisel heakskiidetud pensionide valdkonna eesmärke ja töömeetodeid käsitlevas ühisaruandes esitatud pensionide protsessi 5. eesmärgis, samuti 20. ja 21. märtsil 2003 Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumisel vastuvõetud komisjoni ja nõukogu ühisaruandes piisavate ja jätkusuutlike pensionide kohta.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta otsusele nr 1145/2002/EÜ (4) tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta, viiakse 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 läbi analüüsi, teadustegevuse ja liikmesriikidevahelise koostöö alased toimingud tööhõive ja tööturu vallas; nende toimingute üks eesmärkidest on arendada, jätkata ja hinnata Euroopa tööhõivestrateegiat tulevikku vaatavalt.

(4)

Samuti on vaja ajakohastada määruse (EÜ) nr 246/2003 lisa punktis 3 sätestatud valimi kirjeldust, et lisaküsimustiku jaoks kasutatud valim oleks analüüsi seisukohast võimalikult hästi kasutatav.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikleid 16 ja 18 ning komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (2) kohaldatakse teatavatesse puu- ja köögiviljatoodetesse lisatud teatavate ühise turukorraldusega hõlmatud suhkrute ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 18 lõikes 6 on sätestatud, et diferentseeritud toetuse korral makstakse toetust, kui on tõendatud, et tooted on jõudnud litsentsil näidatud sihtkohta või teise sihtkohta, mille jaoks toetus on kinnitatud. Samuti on seal sätestatud kõnealuse eeskirja võimalikud erandid, juhul kui nähakse ette tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

(3)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 3 kohaselt omandatakse õigus toetusele konkreetsesse kolmandasse riiki importimisel, juhul kui kõnealuse riigi suhtes kohaldatakse diferentseeritud toetust. Kõnealuse määruse artiklites 14, 15 ja 16 määratakse kindlaks diferentseeritud toetuse maksmise tingimused, eelkõige toodete sihtkohta jõudmise tõendamiseks esitatavad dokumendid.

(4)

Diferentseeritud toetuse kohaldamise puhul nähakse määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 18 lõigetega 1 ja 2 ette, et toetuse osa, mille arvutamisel kasutatakse kõige madalamat toetusemäära, makstakse eksportija avalduse korral kohe, kui esitatakse tõend, et toode on ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud.

(5)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 1972. aasta 22. juulil sõlmitud lepingut töödeldud põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate sätete kohta, (3) mis allkirjastati 2004. aasta oktoobris, on ajutiselt kohaldatav alates 1. veebruarist 2005 nõukogu otsuse 2005/45/EÜ (4) alusel, mis käsitleb kõnealuse lepingu sõlmimist ja ajutist kohaldamist.

(6)

Vastavalt otsusele 2005/45/EÜ ei vasta Šveitsi ja Liechtensteini eksporditavate teatavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel kasutatav suhkur (HS-rubriigid 1701, 1702 ja 1703) alates 1. veebruarist 2005 enam eksporditoetuste saamise tingimustele.

(7)

Otsusega 2005/45/EÜ heakskiidetud lepingus kehtestatakse erisätted halduskoostöö kohta, mille eesmärk on võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli ja eksporditoetusega seotud küsimustes.

(8)

Seoses nimetatud erisätetega ning ettevõtjate tarbetute kulutuste vältimiseks kolmandate riikidega kauplemisel, on asjakohane kehtestada erand määrusest (EÜ) nr 2201/96 ja määrusest (EÜ) nr 800/1999 selles osas, mis nõuab diferentseeritud toetuste korral impordi tõendamist. Kui kõnealuste konkreetsete sihtriikide suhtes ei ole eksporditoetust kindlaks määratud, on asjakohane jätta see asjaolu arvesse võtmata eksporditoetuse alammäära määramisel.

(9)

Kuna Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga kehtestatud meetmeid, mis on heaks kiidetud otsusega 2005/45/EÜ, hakatakse kohaldama 1. veebruarist 2005, tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/14

(1)

Direktiiviga 2001/25/EÜ määratakse kindlaks ühenduse laevadel teenivate meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse miinimumnõuded. Kõnealused nõuded rajanevad nõuetel, mis on sätestatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi “STCW konventsioon”) ja meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksis (edaspidi “STCW koodeks”).

(2)

STCW konventsiooni ja STCW koodeksit on muudetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni mereohutuskomitee resolutsioonidega MSC.66(68) ja MSC.67(68), mis jõustusid 1. jaanuaril 1999. aastal, resolutsiooniga MSC.78(70), mis jõustus 1. jaanuaril 2003. aastal, ja ringkirjadega STCW.6/Circ.3 ja STCW.6/Circ.5, mis hakkasid kehtima vastavalt 20. mail 1998. aastal ja 26. mail 2000. aastal.

(3)

STCW konventsiooni uus reegel V/3, mis lisati resolutsiooniga MSC.66(68), sätestab reisilaevade, välja arvatud ro-ro-reisilaevade kaptenite, ohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded.

(4)

Seetõttu tuleb direktiivi 2001/25/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 asutatud meresõiduohutuse komitee arvamusega, (2)

1.

Reegli V/2 lõikele 3 lisatakse järgmine tekst:

“… või peavad tõestama, et on viimase viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevusetaseme.”

2.

Peatüki lõppu lisatakse järgmine tekst:

“Määrus V/3

Reisilaevade, välja arvatud ro-ro-reisilaevade kaptenite, ohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/16

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarve puudujäägist. See kehtib ka liikmesriikidele, kelle suhtes on kehtestatud erand, ehk 1. mail 2004 ELiga ühinenud riikidele.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus valitsussektoris kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohases ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses nähakse ette ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta otsuse tegemine ning asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis nähakse ette ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise sätted. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust kooskõlas artikli 104 lõikega 4, jõudis komisjon 24. juuni 2004. aasta arvamuses järeldusele, et Slovakkias on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et enne kui nõukogu pärast üldhinnangut otsustab, kas ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib, peab ta kaaluma kõiki asjassepuutuva liikmesriigi võimalikke märkusi.

(6)

Üldhinnang viis järgmiste järeldusteni. Slovakkia valitsemissektori eelarve puudujääk 2003. aastal oli 3,6 % SKT st, mis ületas SKT asutamislepingujärgse kontrollväärtuse e 3 % piiri. Kontrollväärtuse ületanud valitsemissektori eelarve puudujääk ei olnud tingitud Slovakkia ametivõimude kontrolli alt väljas olevast ebatavalisest sündmusest ega tõsisest majanduslikust surutisest stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. 2004. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk jääb tõenäoliselt suuremaks kui 3 % SKT st. Komisjoni 2004. aasta kevade prognoosis ennustatakse 2004. aasta valitsemissektori eelarve puudujäägiks 4,1 % SKT st, samal ajal kui Slovakkia lähenemisprogrammis prognoositakse eelarvepuudujäägiks 4,0 % SKT st. Võla suhe, mis 2003. aastal oli 42,8 %, jääb 2004. aastal tõenäoliselt väiksemaks asutamislepingujärgsest kontrollväärtusest, mis on 60 % SKT st,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/18

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist; see laieneb ka erandi saanud liikmesriikidele, mille hulka kuuluvad kõik 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud riigid.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohane ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus sätestab otsuse tegemise ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ja asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlev protokoll näeb ette edasised sätted, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust vastavalt artikli 104 lõikele 4, järeldas komisjon oma 24. juuni 2004. aasta arvamuses, et Poolas on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu peaks kaaluma asjaomase liikmesriigi kõiki võimalikke märkuseid, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6)

Üldhinnangust järeldub, et valitsemissektori eelarvepuudujääk Poolas moodustas 2003. aastal 4,1 % SKTst, mis ületab asutamislepingu kontrollväärust (3 % SKTst). Valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis ületas kontrollväärtuse 3 % SKTst, ei põhjustanud Poola ametivõimudest sõltumatu erakorraline sündmus ega tõsine majanduslangus stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab tõenäoliselt ka 2004. aastal 3 % SKTst. Täpsemini öeldes ulatub eelarvepuudujääk komisjoni 2004. aasta kevadprognoosi kohaselt 2004. aastal 6 %ni SKTst, samas kui Poola lähenemisprogramm eeldab eelarve puudujääki 5,7 % SKTst. Võla suhe, mis oli 2003. aastal 45,4 %, jääb tõenäoliselt 2004. aastal allapoole asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest, milleks on 60 % SKTst. Eelarvepuudujäägi ja võla näitajaid tuleb korrigeerida ülespoole juhul, kui EUROSTATi tehtava pensionifondide skeemide klassifikatsioone käsitleva otsuse kohaselt ei kuulu avatud pensionifondid üldisesse valitsemissektorisse,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/19

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori puudujäägist; see kehtib ka liikmesriikidele, kelle suhtes on kehtestatud erand, st ELiga 1. mail 2004 ühinenud riikidele.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne riigi rahandus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohane ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus sätestab otsuse tegemise eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, ning asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlev protokoll näeb ette edasised sätted, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust vastavalt artikli 104 lõikele 4, järeldas komisjon oma 24. juuni 2004. aasta arvamuses, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu peaks kaaluma asjaomase liikmesriigi kõiki võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6)

Üldhinnangu tulemusel saab järeldada järgmist. Valitsemissektori eelarvepuudujääk Küprosel tõusis 2003. aastal 6,3 %ni SKTst, mis on kõrgem kui asutamislepingujärgne kontrollväärtus – 3 % SKTst. Kontrollväärtust ületavat ülemäärast valitsemissektori eelarvepuudujääki ei põhjustanud Küprose ametivõimudest sõltumatu erakorraline sündmus ega tõsine majanduslangus stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb 2004. aastal tõenäoliselt suuremaks kui 3 % SKTst. Komisjoni 2004. aasta kevadprognoosis ennustatakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi kasvu 4,6 %ni SKTst 2004. aastal, mis on madalam kui Küprose lähenemisprogrammis prognoositud 5,2 % SKTst. Võla suhe, mis 2003. aastal oli 72,2 %, eemaldub tõenäoliselt 2004. aastal veelgi enam asutamislepingujärgsest kontrollväärtusest, milleks on 60 % SKTst,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/20

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest eelarvepuudujäägist; seda nõuet kohaldatakse ka liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand, nende hulgas kõikidele ELiga 1. mail 2004 ühinenud riikidele.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohane ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus näeb ette otsuse tegemise ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ja asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlev protokoll näeb ette edasised sätted, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust vastavalt artikli 104 lõikele 4, järeldas komisjon oma 24. juuni 2004. aasta arvamuses, et Tšehhi Vabariigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu peaks kaaluma asjaomase liikmesriigi kõiki võimalikke märkusi, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6)

Üldhinnangu tulemusel saab järeldada järgmist. Valitsemissektori eelarvepuudujääk Tšehhi Vabariigis tõusis 2003. aastal 12,9 %ni SKTst (5,9 % SKTst, kui mitte arvestada ühte olulist valitsuse potentsiaalsete tagatistega seotud tehingut), mis ületas asutamislepingujärgse 3 % künnise. Kontrollväärtust ületavat eelarvepuudujääki ei põhjustanud Tšehhi Vabariigi ametivõimudest sõltumatu erakorraline sündmus ega tõsine majanduslangus stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb 2004. aastal tõenäoliselt endiselt suuremaks kui 3 % SKTst. Konkreetsemalt nähakse 2004. aasta kevadprognoosis ette üldise eelarvepuudujäägi kasvu 5,9 %ni SKTst, samas kui Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammis on kavandatud eelarvepuudujäägiks 5,3 % SKTst. Võla suhe, mis 2003. aastal oli 37,6 % SKTst, jääb 2004. aastal tõenäoliselt allapoole asutamislepingujärgset kontrollväärtust, milleks on 60 %,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/21

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist; see laieneb ka erandi saanud liikmesriikidele, mille hulka kuuluvad kõik 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud riigid.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohane ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus sätestab otsuse tegemise ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ja asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlev protokoll näeb ette edasised sätted, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust vastavalt artikli 104 lõikele 4, järeldas komisjon oma 24. juuni 2004. aasta arvamuses, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu peaks kaaluma asjaomase liikmesriigi kõiki võimalikke märkuseid, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6)

Üldhinnangust järeldub, et valitsemissektori eelarvepuudujääk Maltal moodustas 2003. aastal 9,7 % SKTst (millest 3,2 % SKTst tulenes ühest tehingust), mis ületab asutamislepingu kontrollväärust (3 % SKTst). Valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis ületas kontrollväärtuse 3 % SKTst, ei põhjustanud Malta ametivõimudest sõltumatu erakorraline sündmus ega tõsine majanduslangus stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb tõenäoliselt ka 2004. aastal kõrgemaks kui 3 % SKTst. Täpsemini öeldes ulatub eelarvepuudujääk komisjoni 2004. aasta kevadprognoosi kohaselt 2004. aastal 5,9 %ni SKTst, samas kui Malta lähenemisprogramm eeldab eelarve puudujääki 5,2 % SKTst. Võla suhe, mis oli 2003. aastal 72,0 %, eemaldub tõenäoliselt 2004. aastal veelgi enam asutamislepingujärgsest kontrollväärtusest, milleks on 60 % SKTst,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/22

(1)

Liikmesriigid tõdesid 2004. aastal, et teatavaid asjaolusid tuleks 2005. aastal kontrollida kooskõlastatud programmi raames.

(2)

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (2) kehtestati aflatoksiini B1 maksimumsisaldus söötades, puuduvad ühenduse eeskirjad teiste mükotoksiinide, näiteks ohratoksiin A, zearalenooni, desoksünivalenooli ja fumonisiinide kohta. Teabe kogumine nende mükotoksiinide esinemise kohta pistelise proovivõtu meetodil võiks olla kasulik olukorra hindamiseks õigusaktide väljatöötamise eesmärgil. Lisaks esineb koristus-, ladustamis- ja transporditingimuste tõttu teatavate söödatoorainete nagu teravilja ja õliseemnete puhul eriline mükotoksiinisaaste oht. Kuna mükotoksiinisisaldus erineb aastast aastasse, on asjakohane koguda andmeid järjestikuste aastate ning kõigi mainitud mükotoksiinide kohta.

(3)

Antibiootikume, välja arvatud koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid, võib turustada ja kasutada söödalisanditena ainult 31. detsembrini 2005. Eelmised kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatavates söötades, kus need ained ei ole lubatud, viitavad selliste rikkumiste jätkumisele. Selliste leidude sageduse ja kõnealuse küsimuse tundlikkuse tõttu on kontrollide jätkamine õigustatud.

(4)

Oluline on tagada, et tõhusalt kohaldatakse asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas.

(5)

On asjakohane tagada, et sigadele ettenähtud segasööda mikroelementide vase ja tsingi sisaldus ei ületa maksimumsisaldust, mis on ette nähtud komisjoni 25. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi. (3)

(6)

Käesoleva soovitusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Liikmesriikidel soovitatakse 2005. aastal viia läbi kooskõlastatud kontrolliprogramm, et kontrollida järgmist:

2.

Liikmesriikidel soovitatakse lisada lõikes 1 sätestatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis tuleb edastada 1. aprilliks 2006 kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 lõikega 2 ja ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/30

(1)

9. jaanuaril 2004 sai komisjon nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 ( edaspidi “Ettevõtete liitmise määrus”) tehinguartikli alusel teatise, mille kohaselt äriühing Bertelsmann AG (edaspidi “Bertelsmann”) ja Sony gruppi kuuluv äriühing Sony Corporation of America (edaspidi “Sony”), panustavad oma osapoolte ülemaailmse salvestatud muusika äri (välja arvatud Sony äritegevus Jaapanis) ühisettevõttesse. See ühisettevõte pidi tegutsema nime all Sony BMG ning tema tegevusalasse pidi kuuluma artistide väljaselgitamine ja arendamine (nn A&R (2)) ning edasine salvestatud muusika turustamine ja müük. Sony BMG tegevusalasse ei kuulu sidustegevused, nagu muusika avaldamine, valmistamine ja levitamine.

(2)

Bertelsmann on rahvusvaheline meediaäriühing, mis tegutseb ülemaailmselt muusika salvestamise ja avaldamisega, televisiooniga, raadioga, raamatute ja ajakirjade avaldamisega, trükiteenustega ning raamatu- ja muusikaklubidega. Bertelsmann tegeleb salvestatud muusikaga tema täistütarfirma Bertelsmann Music Group (edaspidi “BMG”) kaudu. BMG salvestiste kaubamärgid on Arista Records, Jive Records, Zomba ja RCA.

(3)

Sony tegeleb ülemaailmselt muusika salvestamise ja avaldamisega, tööstus- ja tarbeelektroonikaga ning meelelahutusäriga. Salvestatud muusika valdkonnas tegutseb ta äriühingu Sony Music Entertainment kaudu. Sony kaubamärgid on Columbia Records Group, Epic Records Group ja Sony Classical.

(4)

Oma 127. koosolekul 9. juulil 2004. aastal andis ettevõtjate koondumise nõuandekomitee soodsa hinnangu temale komisjoni poolt esitatud kinnitava otsuse projektile.

(5)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas 5. juuli 2004. aasta aruandes seisukoha, et poolte ärakuulamisõigus tuleb täita.

(6)

Komisjon leidis, et asjakohase salvestatud muusika tooteturu (kaasa arvatud “A&R” ning salvestatud muusika reklaamimine, müümine ja turustamine) võib jaotada kas eraldi geneeriliste toodete (nagu rahvusvaheline popmuusika, kohalik popmuusika, klassikaline muusika) turgudeks ja kompileeritud toodete turuks. Käesoleva kohtuasja tähenduses tuleks siiski jätta lahtiseks küsimus selle kohta, kas eespool mainitud geneerilised üksused või kategooriad kujutavad endast eraldi turgusid, sest kõnesolevate turumääratluste tähenduses võib ettevõtjate koondumine mitte põhjustada valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist.

(7)

Turu-uuring kinnitas, et asjakohaste salvestatud muusika geograafiliste turgude puhul käsitletakse rida tegureid (nt. A&R, hinnakujundus, peamiselt riigisisene müük ja turustamine, suur kohaliku repertuaari nõudlus ja sõltumatute salvestatud muusikaga tegelevate firmade piiratud rahvusvaheline esindatus) siseriiklikena.

(8)

Turu-uuringu tulemustele tuginedes leiab komisjon, et eelkõige toodete ja nende levitamise erinevuste tõttu ei ole on-line-muusika turg füüsiliselt salvestatud muusika turu osa. Komisjon määras kindlaks kaks erinevat on-line-muusikatoodete turgu: i) on-line-muusika litsentside hulgiturg ja ii) on-line-muusika levitamise jaeturg.

(9)

Komisjon käsitleb käesoleva kohtuasja tähenduses nii on-line-muusika litsentside hulgiturgu kui ka on-line-muusika levitamise jaeturgu ulatuselt siseriiklikuna. Edaspidi võib see käsitlus muutuda, olenevalt edasistest on-line-muusika litsenseerimise ja muusika levitamise piiriülestest arengutest.

(10)

Nõudlust ja pakkumist arvesse võttes leiab komisjon, et on olemas tõendid muusika avaldamisega seotud erinevate toodete turgude olemasolu kohta, mis vastavad erinevate avaldamisõiguste kasutamisele (nt mehaanilise taasesituse, etendamis-, sünkroniseerimis-, trükkimis- või muul viisil avaldamise õigus). Küsimuse nende toodete turgude täpse ulatuse kohta võib siiski jätta lahtiseks, sest kõikide kõnesolevate turumääratluste puhul on konkurentsimõju hindamine ühesugune.

(11)

Turu-uuring kinnitas, et vaatamata teatavate piiriüleste elementide olemasolule, on turg geograafiliselt ulatuselt siseriiklik, kui mehaanilise taasesituse õiguse ja etendamisõiguse litsentsimakse nõutakse sisse üldiselt siseriiklikul alusel. Käesoleva kohtuasja tähenduses võib küsimuse asjakohase geograafilise turu täpse ulatuse kohta jätta lahtiseks, sest kõikide kõnesolevate turumääratluste puhul on konkurentsimõju hindamine ühesugune.

(12)

Komisjoni poolt tehtud uuring ei andnud lõplikke tõendeid selle kohta, et viiel peamisel äriühingul (Sony, BMG, Universal, EMI ja Warner) on salvestatud muusika turgudel kollektiivne valitsev seisund.

(13)

Euroopa kohtute, eriti Airtoursi kohtuasja pretsedendiõiguse alusel on turul osalejate kollektiivse valitseva seisundi eeltingimused järgmised: i) ühine seisukoht kooskõlastamise tingimuste kohta; ii) võime nende tingimuste täitmist kontrollida; iii) survemehhanismi olemasolu, mida tingimustest kõrvalekaldumise korral rakendada ja iv) võimaluste puudumine eeldatava kooskõlastamisest saadava tulu ohtuseadmiseks kolmandate isikute poolt (tegelikud ja võimalikud konkurendid, kliendid).

(14)

Selle kontrollimiseks, kas viis peamist äriühingut omavad salvestatud muusika turgudel kollektiivset valitsevat seisundit, analüüsis komisjon, kas peamised äriühingud võisid viimase kolme või nelja aasta jooksul Euroopa Majanduspiirkonna riikides kehtestada kooskõlastatud hinnapoliitika.

(15)

Selleks uuris komisjon viie peamise äriühingu hulgihindade arengut müügi puhul hulgi- ja jaemüüjatele igas liikmesriigis ajavahemikul 1998–2003. Komisjoni analüüs keskendati eelkõige keskmiste neto hulgihindade (vahendajatele müümise puhul avalikustatud hinnad) arengule, bruto- ja netohindade suhtele ning kaubaarvete diskonteerimisele ja tagasiulatuvale diskonteerimisele.

(16)

Selle kontrollimiseks, kas peamised äriühingud kooskõlastasid hulgihindu, analüüsis komisjon esiteks (inflatsiooni suhtes korrigeeritud) keskmiste netohindade arengu paralleelsust viies suurimas liikmesriigis iga peamise äriühingu 100 edukama singlialbumi puhul (seda peetakse representatiivseks valimiks, kuna 100 edukamat singlialbumit moodustavad ligikaudu 70–80 % peamiste äriühingute vastavate muusikatoodete kogumahust). Teiseks uuris komisjon, kas esines hindade kooskõlastamist, mille puhul koondamispunktidena kasutati hinnakirjahindu (keskmisi neto hulgihindu). Kolmandaks uuris komisjon, kas erinevate peamiste äriühingute diskontod olid joondatud ja küllaldaselt läbipaistvad selleks, et võimaldada tõhusat järelevalvet konkurentsivastase käitumise suhtes.

(17)

Keskmiste netohindade alusel avastas komisjon peamiste äriühingute hindade teatava paralleelsuse ja suhteliselt sarnase arengu viiel suurel turul (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriik). Need tulemused ei ole siiski küllaldased selle järeldamiseks, et seni oleks esinenud kooskõlastatud hinnakujundust.

(18)

Sellepärast uuris komisjon täiendavalt, kas teatavad lisaelemendid, nimelt hinnakirjahinnad ja diskontod, olid joondatud ja kooskõlastamise piisavaks tõendamiseks küllaldaselt läbipaistvad.

(19)

Komisjon leidis teatavaid tõendeid selle kohta, et keskmisi neto hulgihindu võidi kasutada koondamispunktidena peamiste äriühingute hinnakirjahindade joondamisel kõigis viies liikmesriigis. Diskontode puhul näitas uurimine, et peamiste äriühingute diskontode määr oli mõnevõrra erinev ja mõnda liiki diskontod ei olnud konkurentsivastase koostöö kindlakstegemiseks küllaldaselt läbipaistvad.

(20)

Komisjon uuris lisaks sellele, kas salvestatud muusika turgudel oli kollektiivse valitseva seisundi saavutamist hõlbustavaid karakteristikuid, silmas pidades eriti toodete ühetaolisust, läbipaistvust ja survemehhanisme.

(21)

Toodete ühetaolisuse suhtes leidis komisjon, et üksikute albumite sisu on erinev, kuid hinnakujundus ja turustamine on teataval määral standardiseeritud. Albumite sisu erinevus avaldab siiski hindade kujunemisele teatavat mõju, vähendab turu läbipaistvust, ning raskendab vaikivat konkurentsivastast koostööd, kuna sellega kaasneb vajadus teha kontrollimisi üksikute albumite tasemel.

(22)

Läbipaistvuse kohta leidis komisjon, et iganädalaste diagrammide avaldamine, ühise kliendibaasi püsivus ja peamiste äriühingute poolne jaeturu järelevalve nädalaaruannete põhjal suurendab turu läbipaistvust ja hõlbustab järelevalvet kooskõlastatud poliitika suhtes. Uurimine näitas siiski, et järelevalve diskontokampaaniate suhtes nõuab kontrollimist albumite tasemel, mis vähendab turu läbipaistvust ja takistab vaikivat konkurentsivastast koostööd. Arvestades kõiki asjaolusid, ei leidnud komisjon küllaldasi tõendeid selle kohta, et peamised äriühingud oleks seni seda läbipaistvusdefitsiiti ületanud.

(23)

Seoses survemehhanismidega uuris komisjon, kas peamised äriühingud saavad kasutada survemeetmeid tingimustest kõrvalekaldunud peamise äriühingu suhtes eeskätt (ajutise) tagasipöördumise abil konkurentsi mittetakistava käitumise juurde või kõrvalekaldujat asjassepuutuvatest ühistegevusest ja kokkulepetest välja jättes. Komisjon ei leidnud siiski, et selliseid survemehhanisme oleks seni hoiatusvahendina rakendatud või kasutatud.

(24)

Komisjon avastas ka väiksemates liikmesriikides olulise paralleelsuse peamiste äriühingute keskmiste neto hulgihindade vahel, mida peamised äriühingud võisid põhimõtteliselt kasutada koondamispunktidena hindade joondamiseks. Uurimise tulemused näitasid siiski, et ka väiksemates liikmesriikides esineb teatavaid diskontotasemete ja diskontode läbipaistvusdefitsiidi erinevusi.

(25)

Komisjoni leidis, et eespool suurte liikmesriikide puhul esitatud kaalutlused toodete ühetaolisuse, turu läbipaistvuse ja survemehhanismide kasutusvõimaluste kohta kehtivad ka väiksemate liikmesriikide puhul.

(26)

Komisjon on seisukohal, et ta ei ole leidnud küllaldasi tõendeid viie muusikaga tegeleva peamise äriühingu kollektiivse valitseva seisundi olemasolu kohta salvestatud muusika turgudel üheski EMP riigis.

(27)

Komisjon käsitles ka küsimust selle kohta, kas ettevõtjate ühinemine võib põhjustada viie muusikaga tegeleva peamise äriühingu kollektiivse turgu valitseva seisundi loomist mõnes EMP riigis. Silmas pidades eespool esitatud tähelepanekuid eelkõige turu läbipaistvuse, toodete sisu ühetaolisuse ja survemehhanismide kohta, leidis komisjon, et peamiste äriühingute arvu ühinemisjärgne vähenemine viielt neljale ei ole piisav selleks, et põhjustada peamiste äriühingute kollektiivse valitseva seisundi loomist salvestatud muusika turgudel.

(28)

Kolmandad isikud on väljendanud muret selle suhtes, et kõnesolev ühisettevõte võib saavutada ainuvalitseva seisundi salvestatud muusika turgudel ühisettevõtte vertikaalsidemete tõttu Bertelsmanni meediahuvidega. On väidetud, et Bertelsmann võib kasutada oma positsiooni televisiooni- ja raadiojaamades konkurentide väljatõrjumiseks ja äriühingule Sony BMG soodsama seisundi andmiseks, võimaldades eeskätt sellele äriühingule soodsamaid tasumäärasid või kohtlemist või tõkestades konkurentidel oma artistide reklaamimist asjakohaste kanalite kaudu.

(29)

Komisjon teeb järelduse, et ei ole tõenäoline, et kavandatud ühisettevõte võiks saavutada ainuvalitseva seisundi salvestatud muusika turgudel Saksamaal, Madalmaades, Belgias, Luksemburgis või Prantsusmaal, kus Bertelsmann tegutseb RTL TV ja raadiojaamade kaudu. Eelised, mis tulenevad Bertelsmanni meediagrupi vertikaalsest integratsioonist (nt popiidoli formaadi abil, mille kõrgperiood selle tegevusala ekspertide hinnangul on möödas), on juba liidetud BMG 2003. aasta turuosadesse. Kavandatud ühisettevõte ei saavuta nende turuosade põhjal ainuvalitsevaks seisundiks vajalikku künnist. Peale selle ei leidnud komisjon tõendeid, et konkurentide artistide reklaami tõkestamine Bertelsmanni TV kanalite ja raadiojaamade kaudu oleks Bertelsmannile kasulik strateegia.

(30)

Komisjon märgib, et legaalse on-line-muusika turg on käesoleval ajal algusjärgus, kuna enamik on-line-muusika veebisaitidest on alles hiljuti alustanud tegevust EMPs. Sellepärast on raske teha kindlat järeldust peamiste registreeritud äriühingute seisundi kohta turgudel, eriti siseriiklikel turgudel. Peale selle ei anna tegelikult mahalaaditud või jadafaili salvestatud laulud selget pilti erinevate äriühingute seisundist turul, ning asjakohased avaliku tegevusala andmed ei ole kättesaadavad. Komisjoni poolt saadud andmete alusel võib siiski järeldada, et nähtavasti on peamiste registreeritud äriühingute seisund on-line-muusika litsentside hulgiturgudel üldiselt sarnane nende seisundiga salvestatud muusika turgudel.

(31)

Turgude kujunemise tingimustes ja silmas pidades hindade kujundamise ning olemasolevate kokkulepete erinevusi, teeb komisjon järelduse, et ei ole võimalik leida küllaldasi tõendeid peamiste registreeritud äriühingute kollektiivse valitseva seisundi kohta on-line-muusika litsentside siseriiklikel hulgiturgudel ega selle kohta, et koondumine võiks põhjustada neid turgusid kollektiivselt valitseva seisundi loomist.

(32)

Kolmandad isikud on väljendanud muret selle suhtes, et oma muusikamahalaadimise teenindussüsteemiga Sony Connect seotud tehingute tulemusena võib Sony omandada ainuvalitseva seisundi siseriiklikel on-line-muusika levitamise turgudel. On väidetud, et Sony võib kasutada kontrolli ühisettevõtte üle selleks, et konkurente on-line-muusika levitamiseks mõeldud mahalaadimisturult välja tõrjuda, eeskätt tõkestades konkureerivate on-line-platvormide juurdepääsu ühisettevõtte teegile või diskrimineerides oma konkurente näiteks seoses kasutuseeskirjade, uute laulude väljastamisaja või rajavorminguga.

(33)

Komisjon arvestab, et käesoleval ajal Sony Connect alles alustab tegevust Euroopas pärast seda, kui ta alustas tegevust USAs 2004. aasta mais. Sellepärast ei ole tal veel turuosa Euroopas. Mõned muud äriühingud (nt OD2) on juba omandanud teatava seisundi turul, mõned äriühingud on pääsenud turule hiljuti või on teatanud, et nad kavatsevad varsti turule pääseda. Peale selle, kui kavandatud äriühing Sony BMG tõkestaks juurdepääsu konkurentidele, loobuks ta olulistest konkurentide poolt müüdud radade litsentsidelt saadavatest tuludest, ja on kaheldav, kas selline strateegia oleks tulus.

(34)

Kolmandad isikud on väljendanud muret selle suhtes, et ühisettevõtte loomine võib mõjutada osapoolte konkureeriva käitumise kooskõlastamist lähedaselt seotud muusika avaldamise turgudel.

(35)

Komisjon on seisukohal, et kooskõlastamine võib leida aset ainult väga piiratud ulatuses, kuna avaldamisõigust haldavad kollektiivsed esindusorganisatsioonid (vähemalt oluliste mehaanilise taasesituse ja etendamisõiguse juhtumite puhul). Kollektiivsed esindusorganisatsioonid annavad litsentsisaaja asukohariigi õigusaktide alusel litsentse mittediskrimineerivatel tingimustel ja lepivad kokku avaldajate, autorite ja heliloojatega tasude suhtes. Komisjon leiab, et vaatamata teatavate kolmandate isikute kahtlusele, ei põhjusta koondumine esindusorganisatsioonidest möödaminemist peamiste äriühingute poolt, sest sellise strateegia kohta ei ole piisavalt kindlaid tõendeid.

(36)

Kõnesolevas otsuses tehakse järeldus, et kavandatud koondumine ei loo ega tugevda ainu- või kollektiivset valitsevat seisundit siseriiklikel salvestatud muusika ja on-line-muusika litsentside ning levitamise turgudel, mille tulemusena oleks märkimisväärselt takistatud tõhus konkurents ühisturul või selle olulisel osal. Otsuses tehakse ka järeldus, et kõnesoleva tehingu eesmärk või mõju ei seisne selles, et ühisettevõttesse koondunud äriühingud Sony ja Bertelsmann hakkaksid oma konkureerivat käitumist muusika avaldamise turgudel kooskõlastama. Sellepärast kuulutatakse kõnesolevas otsuses koondumine ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2, artikli 2 lõikele 4 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/34

(1)

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa 5. peatüki B jao punktiga a on ette nähtud, et nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ (milles käsitletakse tervishoiutingimusi värske liha tootmise ja sellega kauplemise korral) (2) I lisaga ning nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/99/EMÜ (värske lihaga ja teatud muude loomset päritolu toodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) (3) A ja B lisadega kehtestatud struktuurilisi nõudmisi ei kohaldata ühinemisakti XIV lisa liites (4) loetletud Slovakkia ettevõtete suhtes kuni 31. detsembrini 2006 teatavatel tingimustel.

(2)

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet on muudetud komisjoni otsusega 2004/463/EÜ. (5)

(3)

Slovakkia pädeva asutuse ametliku deklaratsiooni kohaselt on kolm lihatootmisettevõtet viinud lõpule ajakohastamise ja on nüüd täielikult kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Lisaks on kaks selle loetelu ettevõtet lõpetanud oma tegevuse. Seetõttu tuleks need ettevõtted jätta välja ülemineku etapil olevate ettevõtete loetelust.

(4)

Kolm ülemineku etapil olevate ettevõtete loetellu kuuluvat lihatootmisettevõtet on teinud tähelepanuväärseid jõupingutusi, et olla kooskõlas ühenduse õigusaktides sätestatud struktuuriliste nõudmistega. Siiski ei saa kõnealused ettevõtted erandlike tehniliste piirangute tõttu lõpetada ajakohastamist ettenähtud tähtajaks. Seepärast on õigustatud võimaldada neile lisaaega ajakohastamise lõpetamiseks.

(5)

Seetõttu tuleks 2003. aasta ühinemisakti XIV lisa liidet vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealune liide asendada.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/37

(1)

Euroopa Liidu eesmärgiks on turvaline, stabiilne, ühtne, jõukas ja demokraatlik Iraak, mis annab positiivse panuse piirkonna stabiilsusesse. EL toetab Iraagi rahva ja Iraagi vahevalitsuse jõupingutusi Iraagi majanduslikul, sotsiaalsel ja poliitilisel ülesehitamisel Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 8. juuni 2004. aasta resolutsiooni nr 1546 rakendamise raames.

(2)

Euroopa Ülemkogu tervitas 5. novembril 2004 ühist teabekogumismissiooni võimaliku integreeritud politsei- ja õigusriigioperatsiooni ning tsiviiladministratsiooni missiooni läbiviimiseks Iraagis ning arutas selle aruannet. Euroopa Ülemkogu tunnustas kriminaalkohtusüsteemi tugevdamise tähtsust kooskõlas õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamisega. Ülemkogu märkis Iraagi võimude soovi, et EL oleks Iraagis aktiivsemalt tegev, ning et kriminaalkohtusektori tugevdamine vastaks Iraagi vajadustele ja prioriteetidele.

(3)

Euroopa Ülemkogu nõustus, et EL saaks tõhusalt kaasa aidata Iraagi ülesehitamisele ja stabiilse, turvalise ja demokraatliku Iraagi tekkimisele integreeritud missiooni kaudu, mis muu hulgas edendaks tihedamat koostööd erinevate kriminaalkohtusüsteemis osalejate vahel, tugevdaks politsei-, kohtu- ja kinnipidamisasutuste kõrgemate ja potentsiaalsete kõrgema astme ametnike haldussuutlikkust ning parandaks eeluurimise oskusi ja menetlusi, austades täielikult õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi.

(4)

Vastavalt Euroopa Ülemkogul kokkulepitule otsustas nõukogu ühismeetmega 2004/909/ÜVJP (1) saata ekspertrühma jätkama dialoogi Iraagi ametivõimudega, eesmärgiga alustada võimaliku integreeritud politsei-, õigusriigi– ja tsiviiladministratsiooni missiooni esialgset planeerimist, mis alustaks tegevust pärast valimisi, ja eelkõige hindama sellise missiooni hädavajalikke julgeolekunõudeid.

(5)

21. veebruaril 2005 otsustas nõukogu käivitada integreeritud õigusriigimissiooni Iraagis, mis alustaks tegevust nii ruttu kui võimalik, tingimusel, et Iraagi ametivõimud saadavad ametliku kutse.

(6)

Missiooni edu sõltub tõhusast strateegilisest ja tehnilisest koostööst iraaklastega kogu operatsiooni vältel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning vastastikusest täiendavusest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.

(7)

EL peab Iraagi ja selle naaberriikidega dialoogi, et soodustada pidevat piirkondlikku osalemist ja toetust Iraagi julgeoleku parandamisele ning riigi poliitilisele ja ülesehitamisprotsessile, mis põhineb kaasatusel, demokraatlikel põhimõtetel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisel ning samuti piirkonna julgeoleku ja koostöö toetamisel.

(8)

EUJUST LEX viib oma mandaati ellu olukorras, kus on ohustatud avalik kord, üksikisikute julgeolek ja turvalisus ning Iraagi stabiilsus ja mis võib kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.

(9)

Vastavalt Euroopa Ülemkogu 7—9. detsembri 2000. aasta Nice'i kohtumise suunistele tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 18 ja 26 määrata käesoleva ühismeetmega kindlaks peasekretäri/kõrge esindaja osa.

(10)

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 1 nõuab kogu ühismeetme rakendamise perioodiks ettenähtud lähtesumma avaldamist; ühenduse eelarvest rahastatavate summade avaldamine näitab seadusandja tahet ja eeldab kulukohustuste assigneeringute kättesaadavust asjaomase eelarveaasta jooksul. EUJUST LEX saab samuti liikmesriikidelt mitterahalisi toetusi,

a)

missiooni juht;

b)

Brüsselis asuv koordineerimiskeskus;

c)

Bagdadis asuv kontaktasutus;

d)

liikmesriikide pakutavad ja EUJUST LEXi kooskõlastatud koolitused ja koolitajad.