8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 380/2005,

7. märts 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. märtsil 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 381/2005,

7. märts 2005,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4 ja artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1592/2002 rakendati komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad. (2)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa punkti 21.A.163(c) praegune tekst, mis puudutab sertifitseeritud tootjaorganisatsiooni õigust anda toodete puhul välja käitamissertifikaate (EASA vorm 1), võimaldab mitmeti tõlgendamist ning ei kajasta algset eesmärki, mis on anda selline õigus toodete sertifitseeritud tootjaorganisatsioonidele.

(3)	Määrust (EÜ) nr 1702/2003 tuleb seetõttu vastavalt sellele muuta.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti poolt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punkti b ja artikli 14 lõike 1 kohaselt esitatud arvamusel. (3)

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikliga 54 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa punktis 21A.163(c) kustutatakse sõnad “punktis 21A.307 sätestatud”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

---

(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(2)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

(3)  Arvamus nr 1/2004, 24.2.2004.

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/4

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 382/2005,

7. märts 2005,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1786/2003 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1786/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (2) eriti selle artikli 71 lõike 2 teist lõiget,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna nõukogu määrus (EÜ) nr 603/95 (3) asendati määrusega (EÜ) nr 1786/2003, tuleb vastu võtta uued rakenduseeskirjad. Seega tühistatakse komisjoni 6. aprilli 1995. aasta määrus (EMÜ) nr 785/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 603/95 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (4)

(2)	Selguse huvides tuleks määratleda teatavad mõisted.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 9 sätestatud kriteeriume silmas pidades tuleks kehtestada asjaomaste toodete miinimumkvaliteet, väljendatuna niiskuse- ja valgusisaldusena; kaubandustavasid arvesse võttes tuleks niiskusesisaladus diferentseerida vastavalt teatavatele tootmisprotsessidele.

(4)	Asjakohane oleks määruse (EÜ) nr 1786/2003 kohaldamisalast välja jätta kuivsööt, mis pärineb määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise alusel toetust saavalt põllumaalt.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikliga 13 sätestatakse, et liikmesriigid peavad rajama kontrollsüsteemi, et teha kindlaks, kas kõik ettevõtjad ja kuivatatava sööda ostjad vastavad kõnealuses määruses sätestatud tingimustele; selliste kontrollimiste hõlbustamiseks ja toetuse saamise tingimuste täitmise tagamiseks tuleks töötlemisettevõtete ja kuivatatava sööda ostjate suhtes kohaldada heakskiitmise korda; samal põhjusel tuleks täpsustada üksikasjad, mis hõlmatakse toetusetaotluste, laoarvestuste ja töötlemisettevõtete tarnedeklaratsioonidega; tuleks täpsustada muud esitatavad tõendavad dokumendid.

(6)	Kuivsööda kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks tuleb teha rangeid kontrollimisi, mis põhinevad ettevõttest välja viidavatelt valmistoodetelt korrapäraste proovide võtmisel. Kui kõnealuseid tooteid segatakse muude toodetega, tuleb proovid võtta enne segamist.

(7)	Ettevõtetele tarnitud toorainete koguse ja ettevõtetest välja viidavate kuivsööda koguste vastavuse kontrollimiseks peaksid kõik kõnealused ettevõtted kogu töödeldava sööda kaaluma ning määrama selle niiskusesisalduse.

(8)

Et hõlbustada töötlemiseks ettenähtud sööda turustamist ning võimaldamaks pädevatel asutustel läbi viia toetuse saamise õiguses veendumiseks vajalikke kontrollimisi, tuleks töötlemisettevõtete ja põllumajandustootjate vahelised lepingud sõlmida enne tooraine tarnimist ning esitada pädevatele asutustele enne teatavat kuupäeva, et võimaldada neil teada eeldatavat tootmismahtu. Selleks tuleb lepingud sõlmida kirjalikult, märkida lepingu sõlmimise kuupäev, kehtivusaeg, lepinguosaliste nimed ja aadressid ja töödeldavate toodete laad ning identifitseerida põllumajanduslik maatükk, millel töödeldav sööt on kasvatatud.

(9)	Teatud juhtudel lepinguid ei kohaldata ning töötlemisettevõtted peavad koostama tarnedeklaratsioonid, mille puhul kehtivad lepingute suhtes kohaldatavad tingimused.

(10)	Toetussüsteemi ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata maksekord.

(11)

Määrusega (EÜ) nr 1786/2003 nähti ette töötlemisprotsessi igas etapis tehtavad kontrollimised, kaasa arvatud ühtne haldussüsteem ja määrusega (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud süsteem. Seepärast tuleks asjaomaste põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise kontrollimised kooskõlastada kõnealuste süsteemide alusel tehtavate kontrollimistega.

(12)

Kuna tegu on määruse (EÜ) nr 1782/2003 V lisas sätestatud süsteemiga, tuleks pädevatel asutustel teha lepingutes mainitud põllumajandusmaade ja/või tarnedeklaratsioonide ning tootjate poolt ühekordses toetusetaotlustes deklareeritu ristkontrollimisi, et vältida igasugust põhjendamata toetuste andmist.

(13)

Määruses (EÜ) nr 1786/2003 ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste, eelkõige toetuse saamise õigusega seotud tingimuste täitmise tagamiseks tuleks sätestada toetuse vähendamise või viimasest ilmajätmise karistused, et vältida rikkumisi. Samas tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning vääramatust jõust ning erakordsetest asjaoludest tulenevaid eriasjaolusid. Vähendusi ja ilmajätmisi tuleb rakendada vastavalt üleastumise raskusele ning kindlaks määratud aja jooksul näha ette toetusest täielik ilmajätmine.

(14)	Kuivsöödaturu tõhusa haldamise tagamiseks peab komisjon korrapäraselt saama teatud teavet.

(15)	Nimetatud sektori aruande ettevalmistamiseks 2008. aastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklile 23 tuleb koostada teatised söödaalade pindala ja energiatarbimise kohta kuivsööda tootmisel.

(16)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklile 21 on vaja ette näha üleminekumeede 31. märtsil 2005. aastal olemasolevate varude suhtes.

(17)	Juhul kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71 sätestatud vabatahtlikku üleminekuaega, tuleb kinnitada mainitud artiklis sätestatud toetustingimused.

(18)	Määrust (EÜ) nr 1786/2003 kohaldatakse alates 1. aprillist 2005, mil algab turustusaasta 2005/2006. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(19)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on vastavuses teraviljaturu ja otsetoetuste ühendatud korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

PEATÜKK 1

TOETUSE OBJEKT, MÕISTED JA SOBIVUSKRITEERIUMID

Artikkel 1

Toetuse objekt

Käesoleva määrusega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1786/2003 sätestatud kuivsöödaturu ühise korralduse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   kuivsööt– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 1 nimetatud tooted, mille puhul eristatakse järgmisi kategooriaid:

a)   kuivatatud sööt– eespool nimetatud artikli 1 punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud tooted, sealhulgas samalaadsed söödad – ehk teisisõnu kõik CN-koodi 1214 90 90 alla kuuluvad kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödatooted, eeskätt:

rohtsed kaunviljad,

kõrrelised heintaimed,

määruses (EÜ) nr 1782/2003 IX lisa I punktis loetletud teraviljade terved taimed, mis on koristatud rohelisena ja täisküpsemata teradega;

b)   päikesekuivatatud sööt– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 1 punkti a teises ja neljandas taandes osutatud tooted, mida pole kunstlikult kuivatatud ega jahvatatud;

c)   valgukontsentraadid– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 1 punkti b esimeses taandes osutatud tooted;

d)   kuivatatud tooted– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 1 punkti b teises taandes osutatud tooted;

2)   töötlemisettevõte– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 7 osutatud mis tahes kuivsööda töötlemise ettevõte, mille on nõuetekohaselt heaks kiitnud asukohaliikmesriik ja kus tehakse ühte järgmistest töödest:

—	õhutemperatuur sisenemiskohas on vähemalt 250 °C; lintkuivatid, mille õhutemperatuur sisenemiskohas 110 °C ja mis on heaks kiidetud enne 1999/2000. turustusaasta algust, ei pea sellele tingimusele vastama,

—	kuivatatava sööda kuivatis oleku kestus ei ületa kolme tundi,

—	sööda kihiti kuivatamisel võib iga kihi maksimumpaksus olla 1 meeter;

3)   kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostja– määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 10 punkti c alapunktis iii osutatud füüsiline või juriidiline isik, kelle on asukohaliikmesriik nõuetekohaselt heaks kiitnud ja kes ostab tootjatelt värsket sööta selle tarnimiseks töötlemisettevõtetele;

4)   partii– korraga töötlemisettevõttest välja viidud konkreetne söödakogus, mis on koostiselt, niiskusesisalduselt ja proteiinisisalduselt ühtse kvaliteediga;

5)   segu– kuivsööta sisaldavad loomatoiduks mõeldud tooted ja lisandid, mis on töötlemisettevõttes kuivatatud ja/või jahvatatud;

Lisandid – muud liiki tooted kui kuivsööt (sealhulgas sideained ja aglomeraadid) või sama liiki, kuid mujal kuivatatud ja/või jahvatatud tooted.

Lõpptoote üldkaalust maksimaalselt 3 % piirmäära ulatuses lisandeid sisaldavat kuivsööta ei loeta siiski seguks, tingimusel et lämmastiku kogusisaldus lisandi kuivmassi suhtes ei ületa 2,4 %;

6)   põllumajanduslikud maatükid– vastavalt põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemile ühtse korraldus- ja kontrollisüsteemi alusel kindlaksmääratud maatükid, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 18 ja 20 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 6; (5)

7)   ühtse toetuse taotlus– määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 22 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklites 12 ja 14 nimetatud toetuse taotlus;

8)   kuivsöödapartii lõplik kättesaaja– viimane isik, kes sai partii töötlemistehasest välja tulnud kujul, et kuivsööta töödelda või kasutada loomatoiduna.

Artikkel 3

Toetuskõlblikud tooted

Käesoleva määruse kohaldamisel on toetuse saamise kõlblik määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 4 ettenähtud kuivsööt, mis vastab turuleviimise nõuetele kasutamiseks loomatoiduna ja mis:

a)

viiakse töötlemisettevõtte maa-alalt välja muutmata kujul või seguna või juhul, kui kuivsööta ei saa kõnealusel maa-alal ladustada, siis mis tahes väljaspool olevast ladustamispaigast, kus pakutakse piisavaid tagatisi ladustatud sööda kontrollimiseks ja mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud,

b)

millel on töötlemisettevõtte maa-alalt väljaviimise hetkel järgmised omadused: i) maksimaalne niiskusesisaldus: — 12 % päikesekuivatatud sööda, kunstlikult kuivatatud jahvatatud sööda, valgukontsentraadi ja kunstlikult kuivatatud toodete puhul, — 14 % muu kunstlikult kuivatatud sööda puhul; ii) minimaalne toorvalgusisaldus kuivaines: — 15 % kunstlikult kuivatatud sööda, päikesekuivatatud sööda ja kunstlikult kuivatatud toodete puhul, — 45 % valgukontsentraatide puhul.

Toetuse saamise õigus on piiratud toodete kogustega, mis on saadud sööda kuivatamisel maa-maatükkidelt, mida kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 51 tähenduses.

Artikkel 4

Toetusest ilmajätmine

Määruse (EÜ) nr 1786/2003 kohaldamisalast jäetakse välja kuivsööt, mis pärineb määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise alusel toetust saavalt põllumaalt.

Siiski on põllumaade puhul, mis saavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis sätestatud seemnetoetust, kuivsöödaks töötlemise toetusest väljajätmine piiratud söödataimedega, millelt seemned korjati.

Teiselt poolt on põllumaadel, mis on saanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis ettenähtud põllukultuuridele pindalatoetust, juhul kui neile on kohalikele tingimustele vastavalt täies ulatuses külvatud põllukultuure, õigus saada kuivsöödaks töötlemise toetust.

PEATÜKK 2

TÖÖTLEMISETTEVÕTTED JA KUIVATATAVA JA/VÕI JAHVATATAVA SÖÖDA OSTJAD

Artikkel 5

Töötlemisettevõtete heakskiitmine

Artikli 2 lõikes 2 osutatud heakskiidu saamiseks töötlemisettevõte:

a)

esitab pädevale asutusele järgmised dokumendid: i) töötlemisettevõtte maa-ala kirjeldus koos viidetega töödeldavate toodete sisenemis- ja kuivsööda väljaviimiskohtadele, ladustamiskohtadele, toodetele, mida töötlemiseks ja lõpptoote puhul kasutati, ning töötlemistsehhide asukohtadele; ii) tehnilise varustuse, eelkõige kuivatusahjude ja jahvatusseadmete kirjeldust, milles välja tuua aurumisvõimsus tunnis ning töötlemistemperatuur, samuti artikli 2 punktis 2 ettenähtud tööde tegemiseks vajalike kaalumisseadmete kirjeldus; iii) nimekiri enne kuivatamisprotsessi või selle käigus kasutatavatest lisanditest, samuti lühinimekiri töötlemisel ja lõpptoote puhul kasutatud teistest toodetest; iv) artiklis 12 sätestatud laoarvestuste näidised;

b)	hoiab oma lao- ja rahaliste vahendite kontosid pädeva asutuse jaoks kontrollimiseks kättesaadaval;

c)	võimaldab kontrolliprotseduure;

d)	järgib määruse (EÜ) nr 1786/2003 ja käesoleva määrusega ettenähtud tingimusi.

Punkti a alapunktis i viidatud dokumentides ühe või mitme elemendi muutmise puhul hoiatab töötlemisettevõte heakskiidu saamiseks pädevat asutust kümne tööpäeva jooksul.

Artikkel 6

Kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostja heakskiitmine

Artikli 2 lõikes 3 osutatud heakskiidu saamiseks peab kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostja:

a)	pidama asjaomaste toodete kohta registrit, milles on esitatud vähemalt igapäevased ostu- ja müügiandmed iga toote kohta ja iga partii puhul asjaomane kogus, viide toote tarninud tootjaga sõlmitud lepingule ning vajadusel töötlemisettevõte, mille jaoks toode on ette nähtud;

b)	hoidma oma laoarvestust ja rahaliste vahendite kontosid pädeva asutuse jaoks kontrollimiseks kättesaadaval;

c)	võimaldama kontrolliprotseduure;

d)	järgima määruses (EÜ) nr 1786/2003 ja käesolevas määruses ettenähtud tingimusi.

Artikkel 7

Heakskiidu andmine ja tühistamine

Artikli 2 punktides 2 ja 3 mainitud heakskiitu tuleb huvitatud isikutel taotleda enne turustusaasta algust.

Liikmesriikide pädevad asutused annavad heakskiidu enne iga turustusaasta algust. Erandjuhul võib pädev asutus kohaldada ajutist heakskiitu perioodi jooksul, mis ei ületa kahte kuud pärast kõnealuse turustusaasta algust. Sel juhul on ettevõttel heakskiit kuni pädeva asutuse poolt lõpliku heakskiidu kohaldamiseni.

Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, tühistab pädev asutus heakskiidu juhul, kui vähemalt ühte artiklis 5 ja 6 ettenähtud tingimustest enam ei täideta, kui töötlemisettevõte või kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostja ei tee probleemi tõsidusest lähtudes kehtestatud tähtaja jooksul kõike vajalikku, et taas ülalmainitud tingimustele vastata.

Artikkel 8

Sööda tootmisega seotud kohustused

Kui töötlemisettevõte valmistab nii kunstlikult kuivatatud sööta ja/või valgukontsentraate kui ka päikesekuivatatud sööta:

a)	tuleb kunstlikult kuivatatud sööta valmistada eraldi neist tööruumidest või kohtadest, kus valmistatakse päikesekuivatatud sööta;

b)	tuleb kahe tootmisviisi tulemusena saadud tooteid ladustada eraldi kohtades;

c)	on ettevõttes keelatud segada ühte rühma kuuluvat toodet teise rühma kuuluva tootega.

Artikkel 9

Toodete sissetoomise ja väljaviimisega seotud kohustused

Muude toodete kui kuivatatava ja/või jahvatatava sööda sissetoomiseks segude tootmiseks peab töötlemisettevõte sellest eelnevalt teavitama asjassepuutuva liikmesriigi pädevat asutust, tuues välja sissetoodavate toodete koostise ja kogused.

Kui sisse tuuakse mõne teise töötlemisettevõtte poolt kuivatatud ja/või jahvatatud sööta, märgib ettevõte ära veel sööda päritolu ja sihtkoha. Sel juhul peab sissetoomine aset leidma pädeva asutuse kontrolli all ja kinnitatud tingimustel.

Töötlemisettevõttest väljaviidud kuivsööta võib tagasi tuua vaid selle töötlemiseks pädeva asutuse kontrolli all ja kinnitatud tingimustel.

Käesoleva artikli mõistes ei tohi tooteid, mis on töötlemisettevõttesse sisse toodud või uuesti sisse toodud, ladustada koos kõnealuse ettevõtte poolt kuivatatud ja/või jahvatatud söödaga. Vastavalt artikli 12 lõikele 1 kaasatakse need tooted muu hulgas ettevõtte raamatupidamisse.

Artikkel 10

Kuivsööda massi määramine, proovide võtmine ja analüüs

1.   Töötlemisettevõte võtab määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 13 lõikes 2 osutatud kuivsöödast proove ja määrab kindlaks kõnealuse sööda massi hetkel, mil kuivsööt viiakse ettevõttest välja.

Kui kuivsööta segatakse töötlemisettevõtte tööruumides, määratakse mass ja võetakse proovid enne segamist.

Kui segamine viiakse läbi enne kuivatamist või selle käigus, võetakse proov pärast kuivatamist; sellele lisatakse teatis, kus märgitakse, et tegu on seguga, ning tuuakse välja lisandi koostis, nimetus, lämmastiku kogusisaldus kuivaine suhtes ning lisandi sisalduse tase lõpptootes.

2.   Pädev asutus võib nõuda, et iga töötlemisettevõte teatab talle vähemalt kaks tööpäeva ette iga kord, kui kuivsööta viiakse ettevõttest välja või kui kuivsööta segatakse, täpsustades kuupäevad ja kogused, et võimaldada pädeval asutusel teha vajalikke kontrollimisi.

Pädev asutus võtab igal turustusaastal korrapäraselt proove vähemalt 5 massiprotsendi ulatuses ettevõttest väljaviidava kuivsööda puhul ja vähemalt 5 massiprotsendi ulatuses segatud kuivsööda kaalust.

3.   Artiklis 3 sätestatud niiskuse- ja toorvalgusisalduse määramiseks võetakse proov kuivsööda iga partii vähemalt 110tonnise koguse kohta, mis viiakse ettevõttest välja või mida ettevõtte tööruumides segatakse (vastavalt direktiivides 75/371/EMÜ (6), 71/393/EMÜ (7) ja 72/199/EMÜ (8) sätestatud meetodile).

Kui ettevõttest viiakse välja või segatakse ettevõtte tööruumides mitut koostise, niiskuse- ja valgusisalduse poolest samasuguse kvaliteediga partiid, mis kaaluvad kokku 110 tonni või vähem, võetakse proov igast partiist. Analüüs tehakse siiski kõnealuste proovide representatiivse kogumiga.

Artikkel 11

Söötade kaalumine ja kunstlikult kuivatatavate söötade niiskusesisalduse mõõtmine

1.   Töötlemisettevõtted määravad ettevõttesse töötlemiseks tarnitud kunstlikult kuivatatava sööda ja vajaduse korral päikesekuivatatava sööda puhul kindlaks tarnitud kogused korrapärase kaalumisega.

2.   Süstemaatilist kaalumiskohustust ei rakendata juhul, kui asjassepuutuva ettevõtte toodang ei ületa turustusaastal 1 000 tonni ja kui see ettevõte tõendab liikmesriigi pädevale asutusele, et viie kilomeetri raadiuses ei asu avalikku kaalumissüsteemi. Sel juhul võidakse väljaviidavad kogused kindlaks määrata muude meetoditega, milleks peab pädev asutus eelnevalt heakskiidu andma.

3.   Kunstlikult kuivatatava sööda keskmise niiskusesisalduse määramiseks võrreldakse kasutatud koguseid ja saadud valmistoodete koguseid.

4.   Hiljemalt iga kvartali esimese kuu lõpus edastavad töötlemisettevõtted eelmise kvartali kohta pädevale asutusele lõikes 3 nõutud keskmise niiskusetaseme söödas enne kunstlikku kuivatamist.

Artikkel 12

Töötlemisettevõtete laoarvestus

1.   Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 10 punktis a sätestatud töötlemisettevõtete laoarvestus on osa üldraamatupidamisest ning võimaldab igapäevast ülevaadet:

a)

ettevõttesse saabuva kunstlikult kuivatatava ja/või jahvatatava sööda kogustest. Arvestus peab sisaldama järgmisi üksikasju: — sissetoomise kuupäev, — kogus, — ettevõttesse saabuva ja määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 1 osutatud kunstlikult kuivatatava sööda ja vajadusel päikesekuivatatava sööda liik või liigid, — kunstlikult kuivatatava sööda niiskusesisaldus, — käesoleva määruse artiklitega 14 või 15 ettenähtud lepingu ja/või tarnedeklaratsiooni viitenumbrid;

b)	nii toodetud kogustest kui kõikide tootmisel kasutatud lisandite kogustest;

c)	iga partii puhul väljaviidud kogustest ja väljaviimiskuupäevast ning niiskuse- ja valgusisaldusest;

d)	kuivsöödakogustest, mille puhul töötlemisettevõte on juba toetust saanud ning mis on ettevõtte maa-alale sisse toodud või uuesti sisse toodud;

e)	kuivsöödavarudest iga turustusaasta lõpus;

f)	ettevõtte poolt kuivatatud ja/või jahvatatud söödale lisatud või segatud toodetest, milles välja toodud nende koostis, nimetus, lämmastiku kogusisaldus kuivaine suhtes ning sisaldus lõpptootes.

2.   Töötlemisettevõtted peavad eraldi laoarvestust kunstlikult kuivatatud sööda, päikesekuivatatud sööda, valgukontsentraatide ja kunstlikult kuivatatud toodete puhul.

3.   Kui töötlemisettevõte lisaks kuivatab või töötleb muid tooteid kui kuivsööt, peab ta selliste muude kuivatamis- või töötlemistoimingute kohta eraldi arvestust.

Artikkel 13

Laoarvestust tõendavad dokumendid

1.   Tõendavad dokumendid, mis töötlemisettevõtted peavad pädevale asutusele viimase nõudmisel kättesaadavaks tegema, sisaldavad järgmist:

a)	üksikasjad, mille abil võib kindlaks määrata ettevõtte tootmisvõimsuse;

b)	üksikasjad ettevõttes tootmise alguses ja lõpus hoitud kütusevarude kohta;

c)	kütuse ostuarved ja elektritarbimine tootmisperioodi jooksul;

d)	tundide arv, mille jooksul töötasid kuivatid ja päikesekuivatatava sööda puhul jahvatusseadmed;

e)	I lisas nõutud täielik ülevaade energiatarbimisest;

f)	lepingud ja/või tarnedeklaratsioonid.

2.   Oma toodangut müüvate töötlemisettevõtete puhul tuleb hoida lisaks punktis 1 viidatud dokumentidele pädevale asutusele kättesaadaval ka kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostu- ning kuivsööda müügiarved, kus oleks märgitud müüdud toote kogus ja koostis, samuti ostja nimi ja aadress.

Töötlemisettevõtete puhul, kus töödeldakse oma liikmete toodetud sööta ja tarnitakse liikmetele kuivsööta, hoida lisaks punktis 1 viidatud dokumentidele pädevale asutusele kättesaadaval tarnekorraldused ja muud pädeva asutuse poolt nõutavad raamatupidamisdokumendid, kus oleks märgitud tarnitud töödeldud sööda kogus ja koostis ning isikute nimed, kellele tooted tarniti.

Töötlemisettevõtted, kes töötlevad sööta ja tarnivad selle tagasi sööda kohale tarninud põllumajandustootjale, peavad hoidma lisaks punktis 1 viidatud dokumentidele pädevale asutusele kättesaadaval arved töötlemiskulude kohta, kus oleks märgitud toodetud kuivsööda kogus ja koostis ning asjaomaste põllumajandustootjate nimed.

PEATÜKK 3

LEPINGUD JA TARNEDEKLARATSIOONID

Artikkel 14

Lepingud

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 10 punktis c ning alapunktides i ja iii täpsustatud teabele sisaldab iga kõnealuse määruse artikliga 12 ettenähtud leping eelkõige järgmist:

a)	lepinguosaliste perekonna- ja eesnimi ning aadress;

b)	lepingu sõlmimise kuupäev;

c)	asjassepuutuv turustusaasta;

d)	töödeldava sööda liik või liigid ja asjaomane prognoositav kogus;

e)

selle põllumajandusliku maatüki või nende põllumajanduslike maatükkide tunnused, kus töödeldav sööt on kasvatatud, kusjuures märgitakse ühtse toetuse liik, mida nendele maatükkidele vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikele 1 taotletakse, ning juhul kui leping või tarnedeklaratsioon on sõlmitud enne ühtse toetusetaotluse esitamise kuupäeva, kohustub ettevõte need maatükid ühtses toetusetaotluses deklareerima.

2.   Kui töötlemisettevõttel on määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 12 lõikele 2 vastav töötlemisleping sõlmitud sõltumatu põllumajandustootja või vähemalt ühe oma liikmega, märgitakse lepingusse lisaks:

a)	tarnitav lõpptoode;

b)	tootja poolt makstavad kulud.

Artikkel 15

Tarnedeklaratsioonid

1.   Kui on tegemist omaenda toodangut töötleva ettevõttega või tootjarühmaga, kes töötleb oma liikmete toodangut, tuleb koostada tarnedeklaratsioon, milles esitatakse vähemalt järgmine teave:

a)	tarne kuupäev või vajaduse korral esialgne kuupäev, kui tarne peaks toimuma pärast deklaratsiooni esitamist pädevale asutusele;

b)	saadud või saadava sööda kogus;

c)	töödeldava sööda liik või liigid;

d)	vajaduse korral tarniva tootjarühma liikme nimi ja aadress;

e)

selle põllumajandusliku maatüki või nende põllumajanduslike maatükkide tunnused, kus töödeldav sööt on kasvatatud, kusjuures märgitakse ühtse toetuse liik, mida nendele maatükkidele vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikele 1 taotleti, ning juhul kui leping või tarnedeklaratsioon on sõlmitud enne ühtse toetusetaotluse esitamise kuupäeva, kohustub ettevõte need maatükid ühtses toetusetaotluses deklareerima.

2.   Kui ettevõte hangib kaupa heakskiidetud ostjalt, koostatakse tarnedeklaratsioon, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a)	heakskiidetud ostja andmed;

b)	tarne kuupäev või vajaduse korral esialgne kuupäev, kui tarne peaks toimuma pärast deklaratsiooni esitamist pädevale asutusele,

c)	saadud või saadava sööda kogus tootjate kaupa, kellega heakskiidetud ostja on lepingu sõlminud, ning lepingu viitenumber,

d)	töödeldava sööda liik või liigid,

e)

selle põllumajandusliku maatüki või nende põllumajanduslike maatükkide tunnused, kus töödeldav sööt on kasvatatud, kusjuures märgitakse ühtse toetuse liik, mida nendele maatükkidele vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 14 lõikele 1 taotleti, ning juhul kui leping või tarnedeklaratsioon on sõlmitud enne ühtse toetusetaotluse esitamise kuupäeva, kohustub ettevõte need maatükid ühtses toetusetaotluses deklareerima.

Artikkel 16

Lepingu või deklaratsiooni kuupäev

Artiklitega 14 ja 15 ettenähtud lepingud ja tarnedeklaratsioonid koostatakse kirjalikult vähemalt kaks tööpäeva enne tarnekuupäeva.

Liikmesriikidel on siiski lubatud kehtestada kahe kuni kaheksa tööpäeva pikkune periood enne tarnekuupäeva.

Artikkel 17

Teatised

Töötlemisettevõtted ja kuivatatava ja/või jahvatatava sööda ostjad esitavad pädevale asutusele hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks kokkuvõtva nimekirja eelmisel kuul sõlmitud lepingutest ja eelmise kuu tarnedeklaratsioonidest.

Nimekiri sisaldab:

a)	töötlemisettevõtte alltöövõtjate või heakskiidetud ostja andmeid või kui on tegemist omaenda toodangut töötleva ettevõttega või tootjarühmaga, kes töötleb oma liikmete toodangut, deklareerija andmeid;

b)	lepingu- või tarnedeklaratsiooni kuupäeva;

c)	põllumajanduslike maatükkide identifitseerimistunnuseid;

d)	asjaomase ühtse toetusetaotluse viitenumbreid.

Pädev asutus võib nõuda nimekirja edastamist elektronposti teel.

PEATÜKK 4

TOETUSETAOTLUSED JA TOETUSE MAKSMINE

Artikkel 18

Toetusetaotluste esitamise tähtaeg

1.   Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 4 osutatud toetuse saamiseks peavad töötlemisettevõtted esitama toetusetaotluse töötlemisettevõttest sööda väljaviimise kuule järgneva 45 päeva jooksul.

2.   Välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude puhul:

a)	kui taotlus esitatakse hilinenult, vähendatakse taotlusega hõlmatud toetuse määra, mida ettevõtjal oleks olnud õigus saada taotluse tähtaja jooksul esitamise korral, iga tööpäeva kohta 1 %;

b)	rohkem kui 25 päeva hiljem esitatud taotlusi vastu ei võeta.

3.   Turustusaasta kohta ei või toetusetaotlusi esitada pärast kõnealuse turustusaasta lõpule järgnevat 15. aprilli, välja arvatud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu.

Artikkel 19

Taotluse sisu

1.   Toetusetaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	taotleja perekonna- ja eesnimi, aadress ja allkiri;

b)	kogused, mille kohta toetusetaotlus esitatakse, partiide kaupa;

c)	iga partii ettevõttest väljaviimise kuupäev;

d)	märge selle kohta, et vastavalt artikli 10 lõikele 3 on igast partiist proovid võetud ettevõttest väljaviimise või kuivsööda segamise ajal, ning igasugune proovide identifitseerimiseks vajalik teave;

e)	üksikasjad lisandite kohta, kus oleks märgitud nende koostis, nimetus, lämmastiku kogusisaldus kuivaine suhtes ning lisandi sisalduse tase lõpptootes, partiide kaupa;

f)	segude puhul partiide kaupa kogu ettevõttes kuivatatud sööda toorvalgusisaldus, mis segus pärast lisandite mõjul lämmastikusisalduse taandumist esineb.

2.   Töötlemisettevõttele antav toetus puudutab vaid sööta, mis on kuivatatud ja/või jahvatatud nimetatud ettevõttes ning millelt arvatakse maha lisandimass.

Artikkel 20

Ettemaksed

1.   Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 7 lõike 1 kohaselt peab taotleja ettemakse saamiseks lisama toetusetaotlusele kõnealuses lõikes nõutud tagatise olemasolu tõestamiseks vastava garantiikirja.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida toetuse saamise õigust üheksakümne päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Artikkel 21

Toetuse lõppsumma

1.   Komisjon kinnitab vastavalt määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 18 lõikes 2 osutatud korrale sama määruse artikli 4 lõikes 2 toodud toetuse lõppsumma. Summa on arvutatud liikmesriikide edastatud teatiste alusel vastavalt käesoleva määruse artikli 33 lõike 1 teisele lõigule.

2.   Juhul kui hilisemale kontrollile järgnevalt esitab üks või mitu liikmesriiki vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule nõuetekohaselt põhjendatud teise teatise, mis muudab esimest koguste suurenemise suunas, võib seda teist teatist arvesse võtta üksnes juhul, kui esimese teatise põhjal arvestatud toetuse lõppsumma ei muutu. Neil asjaoludel arvessevõtmata kuivsöödakogused lisatakse sel juhul järgmise turustusaasta kogustele.

3.   Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 7 lõikes 3 osutatud lõppsumma makstakse vajadusel välja kuuekümne kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon avaldab asjassepuutuval turustusaastal eraldatava toetuse kogusumma Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Vahetuskurss

Määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 4 sätestatud toetuse puhul on põllumajandusliku vahetuskursi rakendamisjuhuks konkreetse partii osas selle kuu esimene kuupäev, mil toimub kuivsööda väljaviimine heakskiidetud töötlemisettevõtte maa-alalt.

PEATÜKK 5

KONTROLLIMINE

Artikkel 23

Kontrollimise üldpõhimõtted

1.   Käesoleva määrusega ettenähtud halduskontrollimised ja kohapealsed kontrollimised viiakse läbi viisil, mis tagab efektiivse kontrolli toetuse eraldamise tingimuste üle.

2.   Juhul kui töötlemisettevõte takistab kohapealset kontrollimist, kuuluvad tema toetusetaotlused tagasilükkamisele.

Artikkel 24

Halduskontrollimised

1.   Halduskontrolli eesmärgiks on avastada rikkumisi eeskätt ristkontrollimise rakendamise teel.

Pädevad asutused teevad ristkontrollimisi ühtses toetusetaotluses deklareeritud põllumajanduslike maatükkide, tarnelepingute ja/või -deklaratsioonide ning põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi kontrollmaatükkide vahel, et kontrollida õigust nende maatükkide kui selliste eest toetust saada ning vältida põhjendamatu abi andmist.

2.   Kõrvalekallete tuvastamisel ristkontrollimise käigus rakendatakse järgnevalt mis tahes teisi asjakohaseid haldusmenetlusi ning vajaduse korral kohapealseid kontrollimisi.

Artikkel 25

Kohapealsed kontrollimised

1.   Kohapealsed kontrollimised viiakse läbi ette teatamata. Rangelt piiratud minimaalne etteteatamine on siiski lubatud, kui see ei kahjusta kontrollimise tulemust. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhud, ei või etteteatamine ületada 48 tundi.

2.   Vajaduse korral tehakse käesoleva määrusega sätestatud kohapealsed kontrollimised koos teiste ühenduse õigusaktidega ettenähtud kontrollimistega.

3.   Juhul kui kohapealse kontrollimise käigus tuvastatakse mingis piirkonnas või töötlemisettevõttes märkimisväärseid kõrvalekaldeid, suurendab pädev asutus vastavates ettevõtetes tehtavate kohapealsete kontrollimiste arvu, sagedust ja ulatust.

4.   Liikmesriigid määravad kindlaks kontrollproovide valikukriteeriumid. Juhul kui proovide kontrollimisel tuvastatakse kõrvalekaldeid, suurendatakse vastavalt proovide arvu ja ulatust.

Artikkel 26

Töötlemisettevõtete kohapealsed kontrollimised

1.   Pädevad asutused viivad vähemalt kord turustusaasta jooksul läbi kõikide töötlemisettevõtete artiklis 12 näidatud laoarvestuse kontrolli, keskendudes eeskätt laoarvestuse ja üldraamatupidamise seostele.

2.   Pädevad asutused kontrollivad pisteliselt töötlusettevõtete laoarvestusega seotud tõendavaid dokumente.

Samas juhul, kui tegemist on uute heakskiidetud ettevõtetega, laieneb kontroll kõikidele esimese tegevusaasta jooksul esitatud taotlustele.

Artikkel 27

Teiste ettevõtete kohapealsed kontrollimised

1.   Pädevad asutused viivad süstemaatiliselt läbi tooraine tarnijate ja nende ettevõtete, kellele kuivatatud sööt tarnitakse, täiendavaid kontrollimisi.

Need kontrollimised sooritatakse:

a)	vähemalt 5 % ulatuses toetuseavaldustega hõlmatud partiidest, selleks et kontrollida jälgitavust kuni lõppadressaadini;

b)	vähemalt 5 % ulatuses tarnelepingutest ja -deklaratsioonidest, selleks et kontrollida, millistelt maatükkidelt pärineb töötlemisettevõtetesse suunatav sööt.

2.   Kohapealseks kontrollimiseks määratud ettevõtted valitakse pädeva asutuse poolt teostatava riskianalüüsi põhjal, milles võetakse arvesse:

a)	toetussummade suurust;

b)	toetussummade muutust võrreldes eelmise aastaga;

c)	eelmistel aastatel sooritatud kontrollimiste tulemusi;

d)	teisi liikmesriikide poolt kindlaksmääratud parameetreid.

Pädev asutus annab igal aastal hinnangu eelmiste aastate riskianalüüsi parameetrite efektiivsuse kohta.

3.   Pädev asutus registreerib süstemaatiliselt põhjused, mis on viinud teatava põllumehe valimisele kohapealsete kontrollimiste objektiks. Kontrolliv inspektor on nendest põhjustest enne kontrollimise algust nõuetekohaselt informeeritud.

Artikkel 28

Kontrolliaruanne

1.   Kõikide kohapealsete kontrollimiste kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis kajastab üksikasjalikult erinevaid kontrollimise aspekte.

2.   Kontrollitaval on võimalus aruandele alla kirjutada ja lisada sellele oma märkusi. Kontrollitavale edastatakse kontrolliaruande koopia.

PEATÜKK 6

VÄHENDAMISED JA TÜHISTAMISED

Artikkel 29

Töötlemisettevõtete suhtes üledeklareerimise korral rakendatavad vähendamised ja tühistamised

Juhul kui ühes või mitmes toetusetaotluses esitatud kuivsöödakogused ületavad artikli 3 põhjal toetuskõlblikke koguseid, rakendatakse järgmisi eeskirju:

a)	juhul kui kindlakstehtud erinevus toetusetaotlusest ei ületa 20 % toetuskõlblikust kogusest, arvestatakse toetuse suurus lähtudes toetuskõlblikust kogusest, millest on maha arvatud kindlakstehtud erinevuse kahekordne kogus;

b)	juhul kui kindlakstehtud erinevus toetusetaotlusest ületab 20 % toetuskõlblikust kogusest, lükatakse toetusetaotlus tagasi;

c)	juhul kui kindlakstehtud erinevus toetusetaotlusest ei ületa 20 % toetuskõlblikust kogusest, kuid sama turustusaasta jooksul on varem esinenud samalaadne kindlakstegemine, lükatakse toetusetaotlus tagasi;

d)	juhul kui kindlakstehtud erinevus toetusetaotlusest ületab 50 % toetuskõlblikust kogusest või juhul kui üle 20 % ja alla 50 % erinevus tehakse kindlaks korduvalt sama turustusaasta jooksul, ei anta selle turustusaasta jooksul ühtegi toetust.

Tagastatav summa peetakse kinni toetusena tehtavatest väljamaksetest, millele ettevõttel on õigus rikkumisele järgnevatel turustusaastatel esitatud taotluste alusel.

Juhul kui tehakse kindlaks, et esimeses lõigus toodud rikkumised on töötlemisettevõtte poolt toime pandud tahtlikult, ei anta sellele toetusesaajale toetusi jooksva turustusaasta ega järgmise turustusaasta jooksul.

Artikkel 30

Vähendamised ja tühistamised, mis on seotud teatavate heakskiitmistingimuste mittearvestamisega heakskiidetud töötlemisettevõtete ja ostjate poolt

Juhul kui tehakse kindlaks, et laoarvestus ei vasta artiklis 12 sätestatud tingimustele, või kui seoseid laoarvestuse, üldraamatupidamise ja tõendavate dokumentide vahel ei ole võimalik selgitada, rakendatakse töötlemisettevõtte suhtes jooksva turustusaasta jooksul, ilma et see piiraks artiklis 29 sätestatud vähendamisi ja tühistamisi, taotletava toetussumma vähendamist 10 %–30 % ulatuses, sõltuvalt kindlakstehtud kõrvalekallete raskusastmest.

Juhul kui samad kõrvalekalded tehakse kindlaks uuesti kahe aasta jooksul pärast esimest kindlakstegemist, peatatakse heakskiit töötlemisettevõttele pädeva asutuse poolt vähemalt üheks ja kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

PEATÜKK 7

ÜLDSÄTTED

Artikkel 31

Vääramatu jõud ja erakorralised asjaolud

Informatsioon vääramatu jõu juhtudest ja erakorralistest asjaoludest ning nendega seotud tõendavad dokumendid tuleb pädevale asutusele kinnitamiseks esitada kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil töötlemisettevõtte juhil on selleks teavitamiseks võimalus.

Artikkel 32

Täiendavad meetmed ja liikmesriikide vastastikune toetus

1.   Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud täiendavad meetmed, mis on vajalikud ühise turukorralduse rakendamiseks kuivsöödasektoris, ning osutavad vastastikust abi käesolevas määruses sätestatud kontrollimiste tegemiseks. Sealjuures võivad liikmesriigid juhul, kui käesoleva määrusega ei nähta ette toetuste vähendamist või tühistamist, rakendada asjaomaseid siseriiklikke sanktsioone toetuste saamises osalevate töötlemisettevõtete või teiste kaubanduslike osapoolte, nagu põllumehed või ostjad, suhtes, selleks et tagada toetuste andmise tingimustest kinnipidamine.

2.   Liikmesriigid osutavad vastastikust abi kontrollimiste efektiivsuse tagamiseks ning esitatud dokumentide autentsuse ja/või edastatavate andmete õigsuse kontrollimiseks.

Artikkel 33

Liikmesriikide teatised komisjonile

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kvartali alguses teatised kuivsöödakoguste kohta, mille suhtes on eelmise kvartali jooksul esitatud taotlused määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 4 ettenähtud toetuse saamiseks, rühmitatult nende koguste töötlemisettevõttest väljastamise kuude kaupa.

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. maiks teatise kuivsöödakoguste kohta, mille suhtes on eelmise turustusaasta jooksul kinnitatud õigust toetuse saamiseks.

Esimeses ja teises lõigus edastatavad andmed rühmitatakse vastavalt artikli 2 punktis 1 esitatud kategooriatele. Neid andmeid kasutab komisjon selleks, et veenduda, et järgitakse maksimaalset garanteeritavat kogust.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)	hiljemalt iga aasta 30. aprillil – jooksva aasta 31. märtsi seisuga töötlemisettevõtete ladudes olevad hinnangulised kuivsöödakogused;

b)	hiljemalt 30. aprillil 2005 – 31. märtsi 2005 seisuga töötlemisettevõtete ladudes olevad kuivsöödakogused, millele laienevad artikli 34 sätted;

c)	hiljemalt iga aasta 31. mail – eelmise turustusaasta uute heakskiitude, tühistatud heakskiitude ja ajutiste heakskiitude arvu;

d)	hiljemalt iga aasta 31. mail – statistika eelneva turustusaasta jooksul artiklite 23 kuni 28 põhjal tehtud kontrollimiste ning artiklite 29, 30 ja 31 põhjal rakendatud vähendamiste ja tühistamiste kohta vastavalt III lisale;

e)	hiljemalt iga aasta 31. mail – ülevaate kuivatatud sööda tootmiseks tarbitud energia kohta vastavalt I lisale ja informatsiooni liblikõieliste heintaimede ja teiste haljassöötade all olevate pindade muutuste kohta vastavalt II lisale eelmise turustusaasta kohta;

f)	järgmise kuu jooksul pärast iga poolaasta lõppu – eelmise poolaasta jooksul vastavalt artikli 11 lõikele 4 töötlemisettevõtete poolt mõõdetud ja edastatud kuivatatava sööda niiskusesisalduse tasemed;

g)	hiljemalt 1. mail 2005 – määruse (EÜ) nr 1786/2003 ning käesoleva määruse elluviimiseks võetud meetmetest ja eeskätt käesoleva määruse artikli 30 alusel rakendatud siseriiklike sanktsioonidega seotud meetmetest.

PEATÜKK 8

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Laoseis 31. märtsil 2005

1.   2004/2005 turustusaasta jooksul toodetud kuivsööda puhul, mis ei ole enne 31. märtsi 2005 väljunud töötlemisettevõttest või käesoleva määruse artikli 3 punktis a nimetatud ladustamispaigast, võib 2005/2006. turustusaasta jooksul anda määruse (EÜ) nr 603/95 artiklis 3 ettenähtud toetust, tingimusel et see kuivsööt:

a)	vastab käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tingimustele;

b)	viiakse töötlemisettevõttest välja pädeva asutuse kontrolli all vastavalt käesoleva määruse artiklites 10 ja 11 sätestatud tingimustele;

c)	on arvestatud asjassepuutuvatele liikmesriikidele garanteeritud siseriiklike koguste hulka turustusaastaks 2004/2005;

d)	on deklareeritud ja sertifitseeritud 2004/2005 turustusaasta jooksul.

2.   Asjassepuutuvate liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõik vajalikud kontrollimeetmed, et tagada lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.

Artikkel 35

Vabatahtlik üleminekuaeg

Liikmesriigid, kes rakendavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71 vabatahtlikku üleminekuaega, annavad töötlemisettevõtetele põllumajandustootjatele edastamiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 2 lõigus 2 nimetatud toetust määruse (EÜ) nr 1786/2003 artiklis 4 nimetatud toetuskõlblike koguste alusel ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktis D näidatud ülemmäärade piires.

Juhul kui töötlemisettevõtet varustatakse söödaga, mis pärineb teisest liikmesriigist, antakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 2 lõigus 2 sätestatud põllumajandustootjatele edasiantavat toetust töötlemisettevõtetele üksnes juhul, kui nimetatud põllumajandustootja asub liikmesriigis, kes rakendab vabatahtlikku üleminekuaega.

Selle toetuse ja määruses (EÜ) nr 1786/2003 sätestatud toetuse suurus ei või ületada määrusega (EÜ) nr 603/95 sätestatud toetuse ülemmäära selles sektoris.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 lõike 2 lõigus 2 nimetatud toetuse suurus määratakse kindlaks vastavalt menetlusele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1786/2003 artikli 18 lõikes 2, ja seda toetust antakse töötlemisettevõtetele, kes edastavad selle viieteistkümne tööpäeva jooksul põllumajandustootjatele.

Artikkel 36

2004/2005. turustusaasta suhtes kehtiv säte

Määrus (EU) nr 785/95 tunnistatakse kehtetuks.

Samas jäävad selle määruse sätted, mis reguleerivad turundusaastal 2004/2005 rakendatavaid toetusmeetmeid, jõusse kuni nimetatud turundusaasta tulemuste lõpliku kinnitamiseni.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 114. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(3)  EÜT L 63, 21.3.1995, lk 1.

(4)  EÜT L 79, 7.4.1995, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1413/2001 (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 8).

(5)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(6)  EÜT L 102, 15.4.1976, lk 1.

(7)  EÜT L 279, 20.12.1971, lk 7.

(8)  EÜT L 123, 29.5.1972, lk 6.

---

---

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/20

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 383/2005,

7. märts 2005,

millega määratakse kindlaks veinisektori toodete suhtes kohaldatavate vahetuskursside rakendusjuhud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2808/98, millega sätestatakse põllumajanduse eurol põhineva valuutasüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad põllumajandussektoris, (2) on kindlaks määratud kohaldatavate vahetuskursside rakendusjuhud vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, ilma et see piiraks asjaomaseid sektoreid käsitlevates eeskirjades vastavalt nimetatud kriteeriumidele sätestatud konkreetsete määratluste või erandite kohaldamist.

(2)	Veinituru ühise korralduse teatavate meetmete suhtes kohaldatavate vahetuskursside rakendusjuhud on spetsiifilised ja seetõttu tuleks need kindlaks määrata eraldi määrusega.

(3)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (3) artiklis 8 on sätestatud lisatasu, mida võib maksta teatavas piirkonnas viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise eest. Komisjoni 31. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1227/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul) (4) artikli 8 lõikega 5 on kehtestatud lisatasu ülemmäär hektari kohta. Halduslikel põhjustel tuleks kõnealuse lisatasu summa suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum määrata veiniaasta algusesse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 11 on loodud viinamarjaistanduste ümberkujundamise ja muutmise süsteem. Halduslikel põhjustel tuleks kõnealuse määruse artiklis 14 sätestatud rahaeraldise suhtes kohaldada viimast vahetuskurssi, mille Euroopa Keskpank on kinnitanud enne 1. juulit, mis eelneb rahandusaastale, mille jaoks rahaeraldis määratakse.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 27 ja 28 on sätestatud tootjatele makstavad kokkuostuhinnad ning toetus, mida destilleerija võib saada veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise ja kahesuguse otstarbega viinamarjasortidest saadud veini destilleerimise puhul. Arvestades majanduslikke eesmärke ja toimingute rakendamise korda, peaks kõnealuste summade suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum olema asjaomase veiniaasta esimene päev.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 29 on sätestatud tootjatele makstav miinimumhind ja toetus, mida destilleerija võib saada alkohoolsete jookide sektori jaoks ette nähtud destilleerimise puhul. Kõnealuse määruse artiklis 30 on sätestatud erakorraline destilleerimismeede, mida võib kasutada märkimisväärsest ületootmisest või kvaliteediprobleemidest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Halduslikel põhjustel peaks nendel juhtudel kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum olema kord kuus.

(7)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (5) on ette nähtud kangendatud veini valmistajatele makstav toetus. Kuna kõnealuse toetuse suurus on seotud asjaomaste destilleerimisviisidega, tuleks sama põhimõtet kasutada rakendusjuhtumi kindlaksmääramisel.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitega 34 ja 35 on ette nähtud eriotstarbelised toetused. Halduslikel põhjustel ja selleks, et rakendusjuhtum vastaks võimalikult täpselt majanduslikule eesmärgile, peaks kõnealuse määruse artiklis 34 sätestatud toetuse korral rakendusjuhtum olema esimese rikastamise kuu esimene päev, ja kõnealuse määruse artiklis 35 sätestatud toetuse korral iga töötlemiskuu esimene päev.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tootmispotentsiaal

1.   Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 8 sätestatud viinamarjakasvatusest lõpliku loobumise lisatasu suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on selle veiniaasta esimene päev, mil on esitatud kõnealuse lisatasu taotlus.

2.   Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 14 viinamarjaistanduste ümberkujundamiseks ja muutmiseks ette nähtud rahaeraldise suhtes kohaldatakse viimast vahetuskurssi, mille Euroopa Keskpank on kinnitanud enne 1. juulit, mis eelneb rahandusaastale, mille jaoks rahaeraldis määratakse.

Artikkel 2

Turumehhanismid

1.   Veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise jaoks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 27 lõikes 9 sätestatud kokkuostuhindade ja lõikes 11 sätestatud destilleerijatele antava toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on selle veiniaasta esimene päev, mille puhul makstakse kõnealust kokkuostuhinda.

2.   Kahesuguse otstarbega viinamarjasortidest saadud veini destilleerimise jaoks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 28 lõikes 3 sätestatud kokkuostuhinna ja lõikes 5 sätestatud destilleerijatele antava toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on selle veiniaasta esimene päev, mille puhul makstakse kõnealust kokkuostuhinda.

3.   Alkohoolsete jookide turule ette nähtud lauaveinide ja lauaveinide valmistamiseks kõlblike veinide destilleerimise jaoks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 29 lõikes 2 sätestatud põhitoetuse ja lõikes 4 sätestatud miinimumhinna suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on esimese lepingujärgse tarne toimumise kuu esimene päev.

4.   Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 sätestatud erakorralise destilleerimise puhul ette nähtud miinimumhinna suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on esimese lepingujärgse tarne toimumise kuu esimene päev.

5.   Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 69 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt kangendatud veini valmistajatele makstava toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on sama, mis asjaomaste destilleerimisviiside puhul.

6.   Kontsentreeritud viinamarjavirrete ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirrete kasutamise jaoks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 34 lõikega 1 ette nähtud toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on esimese rikastamise kuu esimene päev.

7.   Viinamarjavirrete ja kontsentreeritud viinamarjavirrete kasutamise jaoks määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 35 lõikega 1 ette nähtud toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuhtum on iga töötlemiskuu esimene päev.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 36. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1250/2004 (ELT L 237, 8.7.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).

(4)  EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1389/2004 (ELT L 255, 31.7.2004, lk 7).

(5)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1774/2004 (ELT L 316, 15.10.2004, lk 61).

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/23

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 384/2005,

7. märts 2005,

millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2007–2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa ühenduste asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 577/98 tuleb kindlaks määrata aastateks 2007–2009 ettenähtud lisaküsimustike kava osised.

(2)

Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/177/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta aastaks 2002 (2) on sätestatud, et liikmesriigid ja komisjon vajavad konkreetset statistilist teavet, et töötada välja asjakohased poliitilised meetmed valdkondades, mis käsitlevad tööõnnetusi ning tööga seotud tervisehäireid, võõrtööliste ja nende järeltulijate olukorda tööturul ja noorte kaasamist tööturule. Seetõttu tuleb see teave lisada aastateks 2007–2009 ettenähtud lisaküsimustikku.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu lisas sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2007–2009.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2257/2003 (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6).

(2)  EÜT L 60, 1.3.2002, lk 60.

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/25

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/21/EÜ,

7. märts 2005,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiivi 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiv 72/306/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. (2)

(2)	Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 72/306/EMÜ suhtes direktiivi 70/156/EMÜ sätteid, milles käsitletakse sõiduki süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke.

(3)

Direktiivi 70/156/EMÜ, muudetud direktiiviga 92/53/EMÜ, (3) artikli 9 lõikega 2 nähakse ette võrdväärsus kõnealuste üksikdirektiivide ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (EMK) vastavate eeskirjade vahel. Seepärast on vaja viia heitgaaside suitsususe mõõtmiseks kasutatava mõõturi valgusallikaga seotud tehnilised nõuded vastavusse EMK eeskirjaga nr 24 ja rahvusvaheliste standarditega. Samuti on asjakohane viia heitgaaside suitsususe mõõtmisel kasutatav kütus vastavusse nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ (4) kohaselt heitmete mõõtmisel kasutada lubatud kütusega.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 72/306/EMÜ lisasid muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Alates 9. märtsist 2006 liikmesriigid:

—	ei anna enam direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohast EÜ tüübikinnitust ja

—	võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest

uuele sõidukitüübile diiselmootori heitmetest tulenevatel põhjustel, kui sõidukitüüp ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 72/306/EMÜ sätetele.

Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi direktiivi 72/306/EMÜ kohaselt varem antud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist selle direktiivi alusel, mille kohaselt esialgne tüübikinnitus anti.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 8. märtsil 2006. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad käesolevat direktiivi alates 9. märtsist 2006.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/20/EÜ (EÜT L 125, 16.5.1997, lk 21).

(2)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1.

(4)  EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ (ELT L 107, 18.4.2001, lk 10).

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/28

---

KOMISJONI OTSUS,

7. märts 2005,

elusveiste transiidi kohta läbi Ühendkuningriigi

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 509 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/177/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. märtsi 1998. aasta otsusega nr 98/256/EÜ erakorraliste kaitsemeetmete kohta veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes ning otsuse 94/474/EÜ muutmise ja otsuse 96/239/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (2) nähakse ette, et Ühendkuningriik peab tagama, et elusveiseid ei lähetataks tema territooriumilt teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

(2)	Peatne teenuste pakkumise lõpetamine parvlaevafirmade poolt, kes praegu veavad elusaid kariloomi Iirimaalt Mandri-Euroopasse, mõjutab rängalt elusveistega kauplemist Iirimaa ja teiste liikmesriikide vahel.

(3)	Seega tuleb kehtestada eeskirjad võimaldamaks elusveiste transiiti Iirimaalt läbi Ühendkuningriigi. Kuid sellise transiidi suhtes tuleb kohaldada rangeid tingimusi ja kontrolli, et mitte nõrgestada (EÜ) otsusega nr 98/256/EÜ kehtestatud meetmeid.

(4)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks otsuse nr 98/256/EÜ kohaldamist, lubab Ühendkuningriik takistamatut transiiti elusveiste (“loomade”) puhul, kes on lähetatud Iirimaalt läbi Ühendkuningriigi teistesse liikmesriikidesse, arvestades käesolevas otsuses ette nähtud tingimusi.

Artikkel 2

Iirimaalt Ühendkuningriigi kaudu teistesse liikmesriikidesse veetavatel loomadel kaasasolevad veterinaarsertifikaadid, mida näeb ette nõukogu direktiiv nr 64/432/EMÜ, (3) peavad sisaldama järgmist teksti:

“Loomad, kes vastavad komisjoni 7. märtsi 2005. aasta otsusele nr 2005/177/EÜ”

Artikkel 3

Loomade transiiti Iirimaalt Ühendkuningriigi kaudu teistesse liikmesriikidesse vastavalt artiklile 1, lubatakse ainult tingimusel, et Iirimaa pädev asutus edastab vähemalt kaks tööpäeva varem teate:

a)	Ühendkuningriigi keskasutusele;

b)	kõikidele keskasutustele liikmesriikides, kust loomad transiidi korras läbi veetakse, ja

c)	lõppsihtkoha liikmesriigi keskasutusele ja kohalikule pädevale asutusele.

Artikkel 4

Iirimaa pädev asutus peab tagama, et loomi transportiv sõiduk pitseeritakse kinni ametliku plommiga, mis peab kohale jääma kogu transiidi ajaks läbi Ühendkuningriigi, välja arvatud ametlike kontrollide puhul või juhul, kui plommi eemaldamine on vajalik loomade heaolu tagamiseks vastavalt artiklile 5.

Selle plommi numbri(d) peab Iirimaa pädev asutus kirja panema artiklis 2 viidatud veterinaarsertifikaadile.

Artikkel 5

Kui loomad tuleb Ühendkuningriigis erakorralistel asjaoludel nende heaolu tagamiseks või ametlikuks kontrollimiseks maha laadida, peab transportija sellest viivitamatult teavitama selle liikmesriigi pädevat asutust.

Need loomad ei tohi oma teekonda jätkata, kui järgmised tingimused ei ole täidetud:

a)	tagasilaadimine toimub Ühendkuningriigi pädeva asutuse järelevalve all;

b)	veok pitseeritakse vahetult pärast tagasilaadimist uuesti kinni ja

c)	antakse välja täiendav sertifikaat vastavalt lisas toodud vormile.

Artikkel 6

Ühendkuningriigi pädev asutus peab käesoleva otsuse rakendamise tagamiseks teostama asjakohast kontrolli, eelkõige kontrollima plommide rikkumatust Ühendkuningriigist lahkuvatel veokitel, nagu sätestatud artiklis 5.

Pädev asutus peab kinnitama, et käesolevat otsust on järgitud, lüües ametliku pitsati artiklis 2 viidatud veterinaarsertifikaadile või andma välja täiendava sertifikaadi vastavalt lisas toodud vormile.

Käesoleva otsuse nõuete rikkumise korral ei tohi lubada loomadel jätkata teekonda nende lõppsihtkohta. Selliseid loomi võib kinni pidada seni, kuni nad, lähtudes loomade ja inimeste tervishoiu kaalutlustest kas tapetakse, hävitatakse või lähteliikmesriigilt nõusoleku saamise korral saadetakse tagasi nende lähtekohta.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1993/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 113, 15.4.1998, lk. 32. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2002/670/EÜ (EÜT L 228, 24.8.2002, lk 22).

(3)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega nr (EÜ) 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/31

---

KOMISJONI SOOVITUS,

1. märts 2005,

teraviljas ja teatavates muudes taimesaadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide järgimise tagamiseks mõeldud ühenduse 2005. aasta kooskõlastatud järelevalve programmi ning riiklike 2006. aasta järelevalveprogrammide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/178/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja selle pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimesaadustes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kehtestamise kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivides 86/362/EMÜ ja 90/642/EMÜ nähakse ette, et komisjon peaks järk-järgult välja töötama süsteemi, mis võimaldaks hinnata kokkupuudet pestitsiididega toidu kaudu. Realistlike hinnangute võimaldamiseks peaksid olema kättesaadavad andmed pestitsiidijääkide järelevalve kohta mitmetes toiduainetes, mis on Euroopas peamised toidukomponendid. Üldjuhul arvatakse, et Euroopa peamised toidukomponendid koosnevad 20–30 toiduainest. Pidades silmas riiklikul tasandil kättesaadavaid vahendeid pestitsiidijääkide kontrollimiseks, on liikmesriikidel kooskõlastatud järelevalve programmi raames võimalik igal aastal analüüsida üksnes kaheksa toiduaine proove. Pestitsiidide kasutamine on kolmeaastase ajavahemiku jooksul muutunud. Iga pestitsiidi tuleks üldiselt kontrollida 20–30 toiduaines kolmeaastaste tsüklite järel.

(2)	Käesoleva soovitusega hõlmatud pestitsiide tuleks kontrollida 2005. aastal, sest see võimaldab kasutada saadud andmeid selleks, et hinnata tegelikku kokkupuudet nendega toidu kaudu.

(3)

Igal kooskõlastatud kontrollimisel on vaja kasutada süstemaatilist statistilist lähenemist võetavate proovide arvu suhtes. Sellise lähenemise on komisjon sätestanud Codex Alimentarius’es. (3) Binomiaaljaotuse põhjal saab arvutada, et 613 proovi kontrollimine võimaldab 99 % tõenäosusega tuvastada ühe proovi, mis sisaldab pestitsiidide jääke üle määramispiiri (LOD), kui alla 1 % taimsetest toodetest sisaldab jääke üle kõnealuse piiri. Nende proovide võtmine tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt elanike ja tarbijate arvule, võttes vähemalt 12 proovi toote kohta aastas.

(4)

Komisjoni veebilehel on avaldatud “Pestitsiidijääkide analüüsi kvaliteedikontrolli korda” käsitlevad juhised. (4) Ollakse ühel meelel, et liikmesriikide analüüsilaborid peaksid kõnealuseid juhiseid rakendama võimalikult ulatuslikult ning neid tuleks järelevalveprogrammide rakendamise kogemusi silmas pidades pidevalt üle vaadata.

(5)

Direktiividega 86/362/EMÜ ja 90/642/EMÜ nõutakse, et liikmesriigid täpsustaksid oma riiklike kontrolliprogrammide koostamisel kasutatud kriteeriumid. Selline teave peaks sisaldama kriteeriume, mida on kohaldatud võetavate proovide ja tehtavate analüüside arvu kindlaksmääramisel, samuti teatamiskünniste kohaldamisel, ning kriteeriume, mille alusel teatamiskünnised on kindlaks määratud, ja üksikasju analüüse tegevate laborite akrediteerimise kohta vastavalt nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiivile 93/99/EMÜ (toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta). (5) Tuleb esitada ka asjakohaste õiguserikkumiste arv ja iseloom ning võetud meetmed.

(6)

Imikutoidu pestitsiidijääkide piirnormid määrati kindlaks vastavalt komisjoni 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/321/EMÜ (imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta) (6) artiklile 6 ning komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/5/EÜ, Euratom (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitute ja muude imikutoitude kohta) (7) artiklile 6.

(7)

Teavet järelevalveprogrammide tulemuste kohta on eriti kohane töödelda, säilitada ja edastada elektrooniliste/infotehnoloogiliste meetoditega. On välja töötatud vormid andmete edastamiseks liikmesriikidelt komisjonile elektronposti teel. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik saata oma aruanded komisjonile standardvormis. Sellise standardvormi väljatöötamine on kõige tõhusam, kui komisjon töötab välja juhised.

(8)	Käesoleva soovitusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Liikmesriike kutsutakse üles 2005. aastal võtma ja analüüsima proove I lisas kindlaksmääratud toiduaine/pestitsiidijäägi kombinatsioonide kaupa ning igale liikmesriigile iga toiduaine puhul II lisas ettenähtud proovide arvu alusel, mis kajastab vastavalt riigi, ühenduse ja kolmanda riigi osa liikmesriigi turul. Juhul kui avastatakse eriti ohtlikke pestitsiide (nt fosfororgaanilised estrid, endosulfaan ja N-metüülkarbamaadid) ja eriti, kui on tegemist ühe tootja toodetega, tuleb mõistliku arvu konkreetse toiduaine (pirnid, kartulid, porgandid, apelsinid või mandariinid, kurgid) proovide puhul analüüsida ka teise laboriproovi elemente eraldi. Elementide arv peab vastama komisjoni direktiivile 2002/63/EÜ. (8) Võetakse kaks laboriproovi. Kui esimene laboriproov sisaldab uuritavat pestitsiidi avastataval määral, analüüsitakse teise laboriproovi elemente eraldi. Köögivilja-, puuvilja- ja teraviljapõhistest imikutoitudest võtab iga liikmesriik vähemalt kümme proovi. Proovid võetakse ka mahepõllumajandustoodetest. Nende proovide arv peab olema proportsionaalne mahepõllumajandustoodete turuosaga igas liikmesriigis, kuid võtta tuleb vähemalt üks proov.

2.

Liikmesriike kutsutakse üles esitama I lisas kindlaksmääratud toiduaine/pestitsiidijäägi kombinatsioonide kaupa uuritud proovide analüüsi tulemused 31. augustiks 2006 ning seejuures märkima: a) kasutatud analüüsimeetodid ja saavutatud teatamiskünnised vastavalt “Pestitsiidijääkide analüüsi kvaliteedikontrolli korras” sätestatud kvaliteedikontrolli protseduurile; b) asjakohaste õiguserikkumiste arvu ja iseloomu ning võetud meetmed. Aruanne koostatakse vormis, kaasa arvatud elektronvorming, mis vastab toiduahela ja loomatervishoiu komitee poolt liikmesriikidele antud juhistele seoses ühenduse kooskõlastatud järelevalve programmi käsitlevate komisjoni soovituste rakendamisega. Mahepõllumajandustoodetest võetud proovide analüüsi tulemused esitatakse eraldi andmelehel.

3.

Liikmesriike kutsutakse üles saatma hiljemalt 31. augustiks 2005 komisjonile ja teistele liikmesriikidele direktiivi 86/362/EMÜ artikli 7 lõike 3 ja direktiivi 90/642/EMÜ artikli 4 lõike 3 alusel nõutud teave 2004. aasta seire kohta, et tagada vähemalt kontrollproovide võtmise abil vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele, sealhulgas: a) pestitsiidijääke käsitlevate riiklike programmide tulemused; b) teave liikmesriikide laboratooriumide kvaliteedikontrolli korra kohta, eelkõige teave “Pestitsiidijääkide analüüsi kvaliteedikontrolli korraga” seotud juhiste nende aspektide kohta, mida liikmesriik ei ole suutnud kohaldada või mille kohaldamisel on esinenud raskusi; c) teave analüüsilaboratooriumide akrediteerimise kohta vastavalt direktiivi 93/99/EMÜ artikli 3 sätetele (sealhulgas akrediteerimise liik, akrediteerimisasutus ja akrediteerimistunnistuse koopia); d) teave tasemekatsete ja laboritevaheliste võrdluskatsete kohta, milles laboratoorium on osalenud.

4.

Liikmesriike kutsutakse üles saatma hiljemalt 30. septembriks 2005 komisjonile 2006. aastaks kavandatavad riiklikud seireprogrammid direktiividega 90/642/EMÜ ja 86/362/EMÜ kindlaks määratud pestitsiidijääkide piirnormide jälgimiseks, sealhulgas järgmine teave: a) kriteeriumid, mida on kohaldatud võetavate proovide ja tehtavate analüüside arvu kindlaksmääramisel; b) kohaldatud teatamiskünnised ja nende teatamiskünniste kindlaksmääramise kriteeriumid; c) üksikasjad analüüsilaboratooriumide akrediteerimise kohta vastavalt direktiivile 93/99/EMÜ.

---

(1)  EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/61/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 81).

(2)  EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/115/EÜ (ELT L 374, 22.12.2004, lk 64).

(3)  Codex Alimentarius, Pestitsiidijäägid toiduainetes, Rooma 1994, ISBN 92-5-203271-1, 2. köide, lk 372.

(4)  Dokument nr SANCO/10476/2003, http://europa.eu.int/comm/ food/plant/protection/resources/qualcontrol_en.pdf

(5)  EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/14/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 37).

(7)  EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33).

(8)  EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30.

---

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/37

---

KOMISJONI OTSUS,

4. märts 2005,

millega muudetakse otsuseid 93/52/EMÜ ja 2003/467/EÜ seoses deklaratsiooniga, et Sloveenia on vaba brutselloosist (B. melitensis) ja veiste ensootilisest leukoosist ning Slovakkia on vaba veiste tuberkuloosist ja veiste brutselloosist

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 483 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/179/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I jao punkti 4, A lisa II jao punkti 7 ja D lisa I jao punkti E,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (2) eriti selle A lisa 1. peatüki II punkti

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsuses 93/52/EMÜ (milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus) (3) loetletakse liikmesriikide piirkondi, mis on ametlikult tunnistatud brutselloosivabaks (B. melitensis) vastavalt direktiivile 91/68/EMÜ.

(2)

Sloveenias on lamba- või kitsebrutselloosist teatamine olnud vähemalt viimase viie aasta jooksul kohustuslik ja selle aja jooksul ei ole ametlikult kinnitatud ühtegi kõnealuse haiguse juhtumit. Kõnealuses liikmesriigis on ka vaktsineerimine olnud vähemalt kolm aastat keelatud. Lisaks sellele on Sloveenia astunud samme, et järgida teatavaid muid direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimusi pisteliste kontrollide kohta, mida tuleb läbi viia pärast kõnealuse liikmesriigi brutselloosivabaks tunnistamist. Sloveenia tuleks seepärast lamba- või kitsemajandite osas ametlikult tunnistada brutselloosivabaks (B. melitensis).

(3)	Direktiivis 64/432/EMÜ sätestatakse, et teatavate kõnealuses direktiivis ettenähtud tingimuste täitmise korral võib liikmesriikide või nende osade või piirkondade veisekarjad tunnistada ametlikult vabaks tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist.

(4)

Veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks kuulutatud liikmesriikide loetelu on sätestatud komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuses 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega. (4)

(5)	Pärast komisjoni hinnangut Sloveenia poolt esitatud dokumentidele, mis tõendavad direktiivis 64/432/EMÜ ettenähtud asjakohaste tingimuste täitmist seoses veiste ensootilise leukoosi puudumisega, tuleks kogu kõnealune liikmesriik kuulutada ametlikult vabaks veiste ensootilisest leukoosist.

(6)

Pärast komisjoni hinnangut Slovakkia poolt esitatud dokumentidele, mis tõendavad direktiivis 64/432/EMÜ ettenähtud asjakohaste tingimuste täitmist seoses veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosi puudumisega, tuleks kogu kõnealune liikmesriik kuulutada ametlikult vabaks veiste tuberkuloosist ja veiste brutselloosist.

(7)	Seepärast tuleks vastavalt muuta otsuseid 93/52/EMÜ ja 2003/467/EÜ.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(2)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/554/EÜ (ELT L 248, 9.7.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/28/EÜ (ELT L 15, 19.1.2005, lk 30).

(4)  ELT L 156, 25.6.2003, lk 74. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/28/EÜ.

---

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/41

---

KOMISJONI OTSUS,

4. märts 2005,

millega lubatakse liikmesriikidel vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ teha teatavaid erandeid ohtlike kaupade raudteeveo suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 443 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/180/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 6 lõikeid 9, 11 ja 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikele 9 peavad liikmesriigid komisjonile oma eranditest ette teatama, esimest korda hiljemalt 31. detsembril 2002 või kuni kahe aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi lisa muudetud versioonide kohaldamise lõppemise kuupäeva.

(2)

Mõningad liikmesriigid teatasid komisjonile 31. detsembriks 2002 oma soovist teha erandeid direktiivist 96/49/EÜ. Oma 20. augusti 2003. aasta komisjoni otsusega 2003/627/EÜ, millega lubatakse liikmesriikidel vastavalt direktiivile 96/49/EÜ teha teatavaid erandeid ohtlike kaupade raudteeveo suhtes, (2) andis komisjon neile liikmesriikidele loa teha kõnealuse otsuse I ja II lisas loetletud erandeid.

(3)	Komisjoni direktiiviga 2003/29/EÜ (3) muudeti direktiivi 96/49/EÜ lisa. Direktiivi 2003/29/EÜ kohaselt pidid liikmesriigid siseriiklikud õigusnormid kehtestama hiljemalt 1. juuliks 2003, kuna direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõikes 9 nimetatud kohaldamise lõppemise kuupäev oli 30. juuni 2003.

(4)	Mõningad liikmesriigid teatasid oma soovist erandeid teha. Komisjon on kõnealused teated läbi vaadanud, pidades silmas vastavust direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõigetele 9, 11 ja 14, ning need heaks kiitnud. Seepärast tuleks nimetatud liikmesriikidel lubada teha kõnealuseid erandeid.

(5)	Samas on soovitav koguda kõik erandid, millele on praeguseks luba antud, ühte otsusesse. Otsus 2003/627/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning asendada.

(6)	Et tagada erandite seisu korrapärane ajakohastamine, teeb komisjon ettepaneku ajakohastada kõiki kehtivaid erandeid terviklikult vähemalt kord iga viie aasta järel.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 94/55/EÜ (4) artikli 9 alusel asutatud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas loetletud liikmesriikidel on lubatud kohaldada I lisas ettenähtud erandeid, mis käsitlevad teatavate ohtlike kaupade väikeste koguste raudteevedu nende territooriumil.

Neid erandeid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 2

II lisas loetletud liikmesriikidel lubatakse rakendada II lisas sätestatud erandeid, mis käsitlevad esiteks nende territooriumil täpselt kindlaksmääratud marsruutidel ohtlike kaupade vedusid, mis moodustavad osa teatavast tööstusprotsessist, kui sellised veod on kohalikud ja kui nende suhtes kohaldatakse ranget kontrolli selgesõnaliselt ette nähtud tingimustel, ning teiseks kohalikke vedusid, mis toimuvad lühimarsruutidel sadamate, lennujaamade või tööstusalade territooriumil.

Artikkel 3

Otsus 2003/627/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/110/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 24).

(2)  ELT L 217, 29.8.2003, lk 67.

(3)  ELT L 90, 8.4.2003, lk 47.

(4)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/111/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).

---

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/48

---

AKV-EÜ TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE, OTSUS nr 2/2005,

1. märts 2005,

erandi kohta mõistest “päritolustaatusega tooted”, arvestades AKV riikide eriolukorda seoses tuunikalapreservide ja tuunikalafilee (HS rubriik ex 16.04) tootmisega

(2005/181/EÜ)

AKV-EÜ TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjastatud AKV-EÜ koostöölepingut, eriti selle V lisa I protokolli artiklit 38,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nimetatud protokolli artikli 38 lõikes 1 sätestatakse päritolureeglitest erandid, mida lubatakse, kui olemasoleva tööstusharu või üksuse areng seda õigustab.

(2)	Nimetatud protokolli artikli 38 lõikes 8 sätestatakse erandite automaatne lubamine aastakvoodi piires: 8 000 tonni tuunikalakonservide (canned tuna) ja 2 000 tonni tuunikalafilee jaoks.

(3)

28. oktoobril 2002. aastal võeti vastu AKV-EÜ tollikoostöö komitee otsus nr 2/2002, millega kehtestatakse erandid mõistest “päritolustaatusega tooted”, arvestades AKV riikide eriolukorda tuunikalakonservide (canned tuna) ja tuunikalafilee (HS-rubriik ex 16.04) tootmisega seoses. Kõnealuse otsuse artiklis 1 sätestatud erand kehtib ajavahemikus 1. oktoobrist 2002 kuni 28. veebruarini 2005.

(4)

Arvestades kõnealuse sätte aegumist, esitasid AKV riigid 8. novembril 2004 taotluse uue üldise erandi kohta AKV-EÜ koostöölepingus seisvatest päritolureeglitest tuunikalakonservide (canned tuna) ja tuunikalafilee suhtes, mis kehtib kõigis AKV riikides, hõlmates täies ulatuses aastakogused, st 8 000 tonni tuunikalakonserve (canned tuna) ja 2 000 tonni tuunikalafileed, mis imporditakse ühendusse alates 1. märtsist 2005.

(5)	Erandit taotletakse protokolli 1 vastavate sätete, eriti artikli 38 lõike 8 alusel ja taotletud kogused on aastakvoodi piirides, mis lubatakse automaatselt AKV riikide taotlusel.

(6)	Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. märtsist 2005 kuni 2007. aasta lõpuni kuni võetakse vastu uus kauplemiskord, mis jõustub vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu artiklile 37 1. jaanuariks 2008. aastal.

(7)

Otsuses nr 2/2002 osutatakse tuunikalakonservidele (canned tuna), kuid tegelikult tuleb seda kohaldada tuunikalapreservide (preserved tuna) suhtes. Termin “tuunikalapreserv” (preserved tuna) hõlmab tuunikalakonserve ja kilekottidesse või muudesse pakenditesse vaakumpakendatud tuunikala. Euroopa ühenduste koondnomenklatuur kasutab terminit “tuunikalapreserv” (preserved tuna), mis hõlmab ka tuunikalakonserve (canned tuna). Käesolevas otsuses tuleb kasutada samu termineid.

(8)	Koguseid, mille suhtes kohaldatakse erandit, peaks haldama komisjon koostöös liikmesriikide tolliasutustega ja AKV riikide tolliasutustega. Selleks tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina AKV-EÜ koostöölepingu V lisa protokolli 1 II liite loetelu erisätetest käsitletakse AKV riikides päritolustaatuseta tuunikalast toodetud ja HS-rubriiki ex 16.04 kuuluvaid tuunikalapreserve (preserved tuna) ja tuunikalafileed AKV riikidest pärinevana vastavalt käesoleva otsuse tingimustele.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse käesoleva otsuse lisas märgitud toodete ja koguste suhtes, mida imporditakse ühendusse AKV riikidest ajavahemikus 1. märtsist 2005 kuni 31. detsembrini 2007.

Artikkel 3

Lisas nimetatud koguseid haldab komisjon, kes võtab enda peale kogu korraldustegevuse, mida peetakse vajalikuks nende tõhusaks haldamiseks. Tariifikvoodi haldamise korda käsitleva määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) artiklid 308a, 308b ja 308c kehtivad mutatis mutandis lisas osutatud koguste haldamise suhtes.

Artikkel 4

1.   AKV tolliasutused võtavad tarvitusele artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks vajalikud abinõud. Selleks peavad kõik nende käesoleva otsuse kohaselt väljastatavad sertifikaadid kandma viidet sellele otsusele.

2.   Kõnealuste maade pädevad asutused edastavad komisjonile AKV riikide rühma sekretariaadi kaudu iga kolme kuu järel aruande koguste kohta, millele on käesoleva otsuse kohaselt väljastatud liikumissertifikaat EUR.1, ning kõnealuste sertifikaatide järjekorranumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse alusel väljastatud liikumissertifikaatide EUR.1 lahtris 7 peab olema üks järgmistest märgetest:

—	“Derogation – Decision No 2/2005”,

—	“Dérogation – Décision no 2/2005”.

Artikkel 6

AKV riigid, liikmesriigid ja Euroopa Ühendus võtavad omalt poolt vajalikud meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. märtsist 2005.

---

(1)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

---

---

8.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/51

---

Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1973/2004 (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 345, 20. november 2004 )

Leheküljel 84, XXIII lisas, taandes 10 ja 11:

asendatakse:

“—	kõik artikli 146 lõikes 1 loetletud põllumajandussaadused ja -tooted ning neist vahepealsel töötlemisel saadud ning energiatootmise kütuseks kasutatavad tooted,

—	kõik artikli 146 lõikes 1 loetletud tooted ning neist saadud ja energiaga seotud otstarbeks mõeldud tooted,”,

järgmisega:

“—	kõik artikli 145 lõikes 1 loetletud põllumajandussaadused ja -tooted ning neist vahepealsel töötlemisel saadud ning energiatootmise kütuseks kasutatavad tooted,

—	kõik XXII lisas loetletud tooted ning neist saadud ja energiaga seotud otstarbeks mõeldud tooted,”.

---