10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 212/2005,

9. veebruar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. veebruaril 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2005,

8. veebruar 2005,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)	Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. veebruaril 2005.

---

(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Mmäärust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

---

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/9

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 214/2005,

9. veebruar 2005,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa seoses kitsede transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seirega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse kitsede transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) seire eeskirjad.

(2)	28. jaanuaril 2005 kinnitas väikemäletsejate TSE eksperdikomisjon TSE ühenduse tugilabori juhatamisel, et Prantsusmaal tapetud kitsel avastati veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE). Tegemist on esimese looduslikes tingimustes elaval väikemäletsejal ilmnenud BSE juhtumiga.

(3)

Endine juhtiv teaduskomitee võttis oma 4.–5. aprilli 2002. aasta koosolekul vastu arvamuse väikemäletsejatelt pärit materjali turvalise hankimise kohta, kui BSE esinemine muutub väikemäletsejate puhul tõenäoliseks. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) bioloogiliste ohtude teaduskomisjon kinnitas oma 26. novembri 2003. aasta koosolekul vastu võetud arvamuses juhtiva teaduskomitee avaldust TSEga seotud ohutuse kohta teatavate väikemäletsejatest saadud toodete puhul. Nimetatud EFSA komisjon rõhutas oma 28. jaanuari 2005. aasta teatises, et kõnealust kitse BSEsse nakatumise üksikjuhtumit tuleb alles hinnata. Selleks on vaja kitsede TSE ulatuslikuma seire tulemusi.

(4)

Kooskõlas juhtiva teaduskomitee ja EFSA arvamuste ning eespool nimetatud teatisega tuleks kitsede seiret ühenduse haigustõrjeprogrammide parandamiseks laiendada. Need programmid suurendavad ka tarbijate kaitset, kuigi kitsedest saadavate toodete turvaline hankimine tagatakse edaspidi ka kehtivate meetmetega, eelkõige määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetega määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohta.

(5)

Laiendatud seire peaks põhinema ühenduse tugilabori esitatud soovitusel statistiliselt kehtiva uuringu kohta, et teha võimalikult kiiresti kindlaks BSE esinemissagedus kitsedel ning täiendada teadmisi geograafilise ja karjasisese levimise kohta. Seepärast peaks see kehtima kõikide liikmesriikide puhul, keskendudes eriti liikmesriikidele, kus esineb BSE juhtumeid.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(7)	Arvestades tarbijate võimalikult suure kaitse olulisust, ja selleks, et hinnata BSE esinemissagedust kitsedel, peaksid käesoleva määrusega tehtud muudatused jõustuma viivitamata.

(8)	Kitsede seire programmid tuleks pärast vähemalt kuuekuulist tõhusat seiret läbi vaadata, kui EFSA on esitanud arvamuse kvantitatiivse hindamise kohta seoses jääkohuga, mida tekitab kitseliha ja sellest valmistatud lihatooted.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamistEuroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 36/2005 (ELT L 10, 13.1.2005, lk 9).

---

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/13

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 215/2005,

9. veebruar 2005,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)	Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)	Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. veebruar 2005 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2005. aasta märts esimese viie päeva jooksul koguse 7 727,175 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. veebruaril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/14

---

EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU, KOMISJONI, KOHTU, KONTROLLIKOJA, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE, REGIOONIDE KOMITEE JA OMBUDSMANI OTSUS,

26. jaanuar 2005,

millega asutatakse Euroopa haldusjuhtimise kool

(2005/118/EÜ)

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, EUROOPA KOHUS, EUROOPA KONTROLLIKODA, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE, REGIOONIDE KOMITEE, EUROOPA OMBUDSMAN,

võttes arvesse nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, eriti nimetatud personalieeskirjade artikli 2 lõiget 2,

olles konsulteerinud personalieeskirjade komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Institutsioonid peavad rohkem investeerima oma töötajate ametialaste oskuste täiustamisse.

(2)	Tihedam institutsioonidevaheline koostöö selles valdkonnas võimaldab luua sünergiaid vajalike rahaliste ja inimressursside osas, tugevdades ühtlasi institutsioonidevahelist kogemustevahetust ning ühiste väärtuste ja ühtse tööpraktika levikut.

(3)	Sel eesmärgil tuleb mitmeid institutsioone ühendavale organile eraldada vahendeid Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate ametialaste oskuste täiustamiseks.

(4)

Kokkuhoiu ja tõhususe huvides peab kõnealune institutsioonidevaheline organ vähemalt töö alustamise faasis kuuluma olemasoleva institutsioonidevahelise organi haldusalasse, milleks käesoleval juhul on Euroopa ühenduste personalivaliku amet, mis asutati Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja ombudsmani otsusega nr 2002/620/EÜ, (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa haldusjuhtimise kooli asutamine

Käesolevaga asutatakse Euroopa haldusjuhtimise kool, edaspidi “kool”.

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Kooli ülesandeks on käesolevale otsusele alla kirjutanud institutsioonide (edaspidi “institutsioonid”) nimel ja nende määratud raamides rakendada mõningaid töötajate ametialaste oskuste täiustamise meetmeid seoses inimressursside arenduse ja teenistuskäigu toetamisega.

2.   Vastavalt institutsioonidelt saadud taotlustele kool:

a)	töötab välja, korraldab ja hindab koolituskursusi;

b)	hõlbustab osalemist väljaspool institutsioone korraldatavatel koolituskursustel;

c)	võib täita mis tahes muid oma tegevust täiendavaid või toetavaid ülesandeid.

3.   Kooli ülesandeks olevad koolitusvaldkonnad määravad kindlaks ja vajaduse korral muudavad neid institutsioonide peasekretärid, Euroopa Kohtu sekretär ja ombudsmani esindaja.

4.   Institutsiooni, organi, ameti või asutuse taotlusel võib kool osutada tasu eest abi koolituste korraldamisel.

Artikkel 3

Taotlused, nõudmised ja kaebused

Artikli 2 lõikes 2 osutatud ülesannetega seotud taotlused ja nõudmised esitatakse koolile. Kõnealuste valdkondadega seotud mis tahes kaebused on suunatud komisjoni vastu.

Artikkel 4

Alluvus

1.   Kool kuulub Euroopa ühenduste personalivaliku ameti (edaspidi “amet”) haldusalasse.

2.   Allumine tähendab eelkõige seda, et:

—	ameti juhatus täidab ka kooli juhatuse ülesandeid,

—	kooli direktor on ameti direktor,

—	kooli töötajad kuuluvad ameti personali hulka,

—	kooli tulud ja kulud moodustavad osa ameti eelarvest.

3.   Hiljemalt 15. veebruaril 2008, võib alluvussuhte lõpetada juhatuse otsusega, mis võetakse vastu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa Ombudsmani esindaja otsuse 2002/621/EÜ (3) artikli 5 lõikes 6 kindlaksmääratud kvalifitseeritud häälteenamusega ning tingimusel, et vähemalt viis alla kirjutanud institutsioonidest on sellega nõus.

Artikkel 5

Rakendamine

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretärid, Euroopa Kohtu sekretär, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretärid ja Euroopa Ombudsmani esindaja võtavad ühisel kokkuleppel käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).

(2)  EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53.

(3)  EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56.

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/17

---

EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI PEASEKRETÄRIDE, EUROOPA KOHTU SEKRETÄRI, EUROOPA KONTROLLIKOJA, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE JA REGIOONIDE KOMITEE PEASEKRETÄRIDE NING EUROOPA OMBUDSMANI ESINDAJA OTSUS,

26. jaanuar 2005,

Euroopa haldusjuhtimise kooli korralduse ja töö kohta

(2005/119/EÜ)

EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU NING, KOMISJONI PEASEKRETÄRID, EUROOPA KOHTU SEKRETÄR, EUROOPA KONTROLLIKOJA, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE NING, REGIOONIDE KOMITEE PEASEKRETÄRID, JA EUROOPA OMBUDSMANI ESINDAJA,

võttes arvesse nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi,

võttes arvesse 2005/118/EÜ Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 26. jaanuari 2005. aasta otsust, millega asutatakse Euroopa haldusjuhtimise kool, (2) eriti selle artiklit 5, olles konsulteerinud personalieeskirjade komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Institutsioonidevahelist koostööd koolituse vallas tuleb tugevdada eelkõige ühenduse institutsioonide ühiste väärtuste edendamiseks. Selline koostöö kujutab endast olulist lisaväärtust eelkõige koolituse kättesaadavuse, pakkumise laiendamise ja kulutuste vähendamise seisukohast.

(2)	Lähtudes tõhusa haldamise põhimõttest, tuleb Euroopa haldusjuhtimise kooli (edaspidi “kooli”) loomisel edasi minna järk-järgult.

(3)	Kooli asutamist käsitlevas otsuses jäetakse peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri ja ombudsmani esindaja otsustada koolile ülesandeks tehtavad koolitusvaldkonnad.

(4)

Kui üks alla kirjutanud institutsioonidest rakendab personalipoliitikat, mis eeldab koolitust valdkonnas, mille eest vastutab kool, tuleb kõnealuse poliitika toetamiseks selle institutsiooni töötajatele tagada teatav minimaalne kohtade arv kooli korraldatavatel kursustel, eriti juhul, kui selline koolitus on kohustuslik või kui see on teatavate tööülesannete, eelkõige juhtimisülesannete täitmise eelduseks.

(5)	Nagu iga koolitusasutus, peaks kool kasutama ära üle-euroopalisi koostöövõrgustikke.

(6)	Täpsustada tuleb kooli asutamist käsitleva otsuse artiklis 4 ettenähtud Euroopa ühenduste personalivaliku ametile allumise tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa haldusjuhtimise kooli ülesanded

1.   Euroopa haldusjuhtimise kool (edaspidi “kool”) töötab välja, korraldab ja hindab kooli asutamist käsitlevale otsusele alla kirjutanud institutsioonide (edaspidi “institutsioonid”) nimel järgmist koolitustegevust:

a)	juhtimiskoolitus ametnikele ja teenistujatele, kes töötavad või kes võivad tulevikus töötada juhtival ametikohal,

b)	uutele töötajatele suunatud sissejuhatav koolitus,

c)	personalieeskirjade artiklis 45a ettenähtud ühest ametnikerühmast teise üleminekul nõutav kohustuslik koolitus.

2.   Mis puutub lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtimis- ja sissejuhatavasse koolitusse, siis võib iga institutsioon korraldada oma vajadustele vastavalt täiendavaid kursusi lisaks kooli korraldatavatele kursustele. Kool on ainsana pädev korraldama lõike 1 punktis c osutatud koolitust.

Artikkel 2

Institutsioonide vastutus

1.   Iga institutsiooni pädev teenistus nimetab kooli alluvusse piisava hulga ametnikest koolitajaid vastavalt juhatuse poolt artikli 7 punkti g alusel vastu võetud korrale.

2.   Kooli taotlusel ja võimaluse korral annavad institutsioonid kooli käsutusse ruume vastavalt juhatuse poolt vastu võetud korrale.

Artikkel 3

Muud teenused

1.   Kooli direktori ja ühenduse mis tahes organi, ameti või asutuse vahel viimase taotlusel sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel võib kool institutsioonide tarvis korraldatavatele kursustele vastu võtta ka nende töötajaid, kui kursusel on vabu kohti.

2.   Artikli 1 lõike 1 punktis c ettenähtud koolituskursuste puhul on teatud hulk kohti igal aastal reserveeritud ühenduse organitele, ametitele ja asutustele, arvestades nende vajadusi ning tagamaks seal töötavate ametnike võrdne kohtlemine vastavalt personalieeskirjade artiklile 45a. Kohtade arvu ja osalustasu määrab igal aastal kindlaks juhatus.

3.   Kirjaliku kokkuleppe alusel võib kool oma õppeprogrammi lisada ühenduse mis tahes organi, ameti või asutuse poolt taotletud kursusi tingimusel, et see ei piira institutsioonidele mõeldud kursuste korraldamist. Igas sellises lepingus tuleb ette näha kooli pakutavate teenustega seotud rahalised tingimused ning lepingu jõustumiseks peab selle kinnitama juhatus.

4.   Vajaduse korral ning mõne institutsiooni või ühenduse mis tahes organi, ameti või asutuse taotlusel võib kool neid koolituste korraldamisel abistada muul oma pädevusse kuuluval viisil, kui kooli direktoriga on sõlmitud sellekohane leping, mis käsitleb ka abi andmise rahalisi tingimusi.

Artikkel 4

Nõudmised ja taotlused

1.   Kooli direktor täidab vastavalt personalieeskirjade artiklis 90 sätestatule ametisse nimetava ametiisiku ülesandeid seoses kõiki kooli ülesandeid puudutavate taotluste ja nõudmistega.

2.   Selliste nõudmiste korral konsulteerib kooli direktor juhatuse esimehega, kui ta kavatseb oma algse otsuse juurde jääda.

3.   Kool vastab Euroopa ombudsmani järelpärimistele mis tahes küsimuses, mis kuulub käesoleva otsuse kohaselt kooli pädevusse.

Artikkel 5

Koolitustegevuse korraldamine

1.   Üldiselt korraldab kool kursusi nii Brüsselis kui ka Luxembourg'is. Tingimusel, et arvestatakse heade juhtimistavadega võib kursusi korraldada ka mujal.

2.   Kooli juhatus jälgib, et institutsioonide töötajad pääsevad kursustele võrdsetel alustel. Eelkõige jälgib haldusnõukogu, et kool tagab mõne institutsiooni töötajatele piisavalt võimalusi koolitustel osaleda, kui selles institutsioonis on teatav kooli poolt korraldatav koolitus kohustuslik või kui see on teatavate tööülesannete, eelkõige juhtimisülesannete, täitmise eelduseks. Iga-aastase tööplaani koostamise raames teatab asjast huvitatud institutsioon oma vajadustest eespool nimetatud valdkondades. Tööplaani koostamisel on prioriteediks selliste kursuste korraldamine.

3.   Selleks, et mõni institutsioon tuleks toime üleminekust tingitud või eriolukordadega, võib ta koolilt taotleda, et võetaks vastu suurem hulk osalejaid kui tema näidatud kvoot töötajate koguhulgast, tingimusel et koolile eraldatakse eelarvelistest vahenditest vajalik summa. Käesolev ei piira artikli 3 lõike 2 kohaldamist.

4.   Kool võib teha koostööd teiste haldusjuhtimise koolidega ning samas valdkonnas tegutsevate instituutide ja ülikoolidega. Koostöö võib hõlmata vastastikust vahetust.

Artikkel 6

Juhatus

Ajal, mil kool kuulub Euroopa ühenduste personalivaliku ameti (edaspidi “amet”) haldusalasse, täidab kooli juhatuse ülesandeid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa Ombudsmani esindaja otsuse 2002/621/EÜ (3) artiklis 5 sätestatud reeglite kohaselt ameti juhatus.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

Institutsioonide ühistes huvides täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

a)	kinnitab kvalifitseeritud häälteenamusega kooli tööpõhimõtted;

b)	kinnitab kooli direktori ettepanekul lihthäälteenamusega kooli organisatsioonilise struktuuri;

c)

võtab eelarvemenetluse raames kooli direktori esitatud projekti alusel lihthäälteenamusega vastu kooli tulude ja kulude eelkalkulatsiooni, mille edastab seejärel komisjonile komisjoni tulude ja kulude eelkalkulatsiooni vastuvõtmiseks. Samaaegselt esitab juhatus komisjonile ettepanekud seoses kooli personali hulgas vajalikuks peetavate muudatustega;

d)	kinnitab lihthäälteenamusega selliste lisateenuste iseloomu ja hinna, mida kool võib tasu eest osutada institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning tingimused, millistel kool võib neid teenuseid osutada;

e)	kinnitab kooli direktori ettepanekul ühehäälselt kooli tööplaani. Tööplaan sisaldab ka koolituskursustega otseselt mitteseotud teenuseid;

f)

kinnitab kooli direktori koostatud projekti alusel kvalifitseeritud häälteenamusega juhtimise aastaaruande, milles käsitletakse kõiki tehtud tööga ja kooli osutatud teenustega seotud tulusid ja kulutusi. Enne iga aasta 1. maid esitab juhatus institutsioonidele kuluarvestuspõhimõtete alusel koostatud aruande eelmise eelarveaasta kohta;

g)	määrab lähtuvalt koolitusvajadusest kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks tingimused, millele vastavalt iga institutsioon annab kooli käsutusse piisava hulga ametnikest koolitajaid.

Artikkel 8

Töötajate ametissenimetamine

1.   Ajal, mil kool kuulub ameti haldusalasse, täidab kooli direktori ülesandeid ameti direktor.

2.   Kooli direktor nimetab ametisse kooli töötajad.

3.   Kooli direktor teavitab juhatust ametnike ja teenistujate ametissenimetamistest, lepingute sõlmimisest, edutamistest ning distsiplinaarmenetluste algatamisest.

4.   Kõikidest koolis vabanenud töökohtadest teavitatakse ühenduste kõikide institutsioonide ametnikke kohe, kui ametisse nimetav ametiisik on otsustanud ametikoha täita.

5.   Selliste ülesannete täitmiseks, mida ei peeta esmajärgulisteks, võib kool kasutada lepingulisi teenistujaid vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a lõike 1 punktile c.

Artikkel 9

Kooli direktori ülesanded ja personalijuhtimine

1.   Direktor vastutab kooli töö tõrgeteta sujumise eest. Juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes tegutseb ta juhatuse volitusel. Direktor tagab juhatuse sekretariaadi toimimise, annab juhatusele aru oma ülesannete täitmisest ning esitab talle ettepanekuid kooli töö tõrgeteta sujumise tagamiseks.

2.   Personalijuhtimisega seonduvaid haldusmenetlusi (näiteks seoses töötasu ja puhkuse, haigekassa, tööõnnetuste ja pensioniga) rakendatakse samadel tingimustel nagu komisjoni ametnike ja teenistujate puhul. Loetelu pole täielik ning kool võib komisjoniga kokku leppida muude valdkondade lisamise suhtes.

Artikkel 10

Koolijuht

1.   Ajal, mil kool kuulub ameti haldusalasse, nimetab komisjon pärast ameti juhatuse lihthäälteenamusega vastuvõetud heakskiitva arvamuse saamist ametisse koolijuhi. Juhatus osaleb koolijuhi ametissenimetamiseks vajalikes menetlustes, eriti ametikoha täitmiseks mõeldud konkursi väljakuulutamises ja kandidaatuuride läbivaatamisel.

2.   Koolijuht allub direktorile ning vastutab Euroopa haldusjuhtimise kooli asutamise otsuse artiklis 2 sätestatud ülesannete täitmise eest. Koolijuht osaleb juhatuse koosolekutel, kus arutatakse tema pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Artikkel 11

Rahastamine

1.   Kooli rahalised vahendid, mille kogumaht kirjendatakse eraldi eelarvereale komisjoni eelarveosas, esitatakse üksikasjalikult selle eelarveosa lisas. Lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui eelarveosad.

2.   Kooli ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni ametikohtade loetelule.

3.   Komisjon annab juhatuse ettepanekul kooli direktorile tulude ja kulude kinnitaja volitused lisas toodud eelarvelisi vahendite osas ning määrab kindlaks direktori volituste piirid ja tingimused. Mis puutub kooli osutatud tasulistesse lisateenustesse, siis esitab juhatus eelarveasutusele eelarveaasta lõpul sellisel viisil saadud summade jaotuse vastaval eelarvereal.

4.   Kooli eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4).

5.   Ajal, mil kool kuulub ameti haldusalasse, kohaldatakse lõigetes 1–4 osutatud finantssätteid, eriti seoses kooli rahaliste vahendite ja personaliga, ameti eelarve raames. Sellega seotud sätted kuuluvad kohaldamisele. Hõlbustamaks kooli käsutuses olevate vahendite tuvastamist, pidades samas kinni eelarvereeglitest, esitatakse kooli töötajate nimekiri ameti töötajate nimekirjale lisatud eraldi tabelis ning kooli tegevuskulud IV lisa eraldi artiklis.

Artikkel 12

Ülesannete läbivaatamine

1.   Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 nimetatud ülesanded vaadatakse läbi kõige varem kolm aastat pärast kooli asutamist.

2.   Ülesannete läbivaatamiseks on vajalik peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri ja ombudsmani esindaja ühine kokkulepe, mis tugineb juhatuse otsuse nr 2002/621/EÜ artikli 5 lõikes 6 määratletud kvalifitseeritud häälteenamusega direktori üksikasjaliku aruande alusel vastuvõetud ettepanekule.

Artikkel 13

Ameti haldusalasse kuulumise läbivaatamine

1.   Hiljemalt kooli kolmanda tegevusaasta lõpul esitab ameti direktor juhatusele üksikasjaliku aruande kooli ameti haldusalasse kuulumise kohta. Juhatus võtab kooli asutamist käsitleva otsuse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustel vastu otsuse ameti haldusalasse kuulumise lõpetamise kohta. Juhul kui juhatus otsustab haldusalasse kuulumist pikendada, tuleb asjaomasele otsusele lisada põhjendatud arvamus.

2.   Juhul kui haldusnõukogu otsustab lõikes 1 ettenähtud menetluse käigus kooli ameti haldusalasse kuulumist pikendada, näidatakse otsuses tähtaeg, mille möödudes kõnealune küsimus uuesti läbi vaadatakse.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 31/2005 (ELT L 8, 12.1.2005, lk 1).

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lehekülg 14.

(3)  EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

---

10.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/21

---

Komisjoni 14. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 63/2005 (küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta 1. märtsist kuni 31. maini 2005 kestval kvartalil) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 13, 15. jaanuar 2005 )

Leheküljel 20 II lisa tabeli veeru “Argentina” viimases reas:

asendatakse:

“11.4.2005”

järgmisega:

“4.4.2005”.

---