8.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

(1)

Loomakasvatussaaduste tootmisel on ühenduse põllumajandussektoris väga tähtis osa. Selle tegevuse rahuldavad tulemused sõltuvad olulisel määral ohutu ja kvaliteetse sööda kasutamisest.

(2)

Inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemine on toidualaste õigusnormide üks põhieesmärkidest, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. (3) See määrus näeb siseriiklike ja ühenduse toidualaste õigusnormide jaoks ette ka muud ühised põhimõtted ja määratlused, sealhulgas ühenduse piires sööda vaba liikumise saavutamise eesmärgi.

(3)

Nõukogu direktiiv 95/69/EÜ (4) kehtestas loomatoidusektori teatavate kategooriate ettevõtete ja vahendajate suhtes kohaldatavad tingimused ja korra, et võimaldada neil tegutseda. Kogemused on näidanud, et need tingimused ja see kord on söödaohutuse tagamisele tugevaks aluseks. See direktiiv kehtestas ka nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiivis 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (5) loetletud teatavaid aineid tootvate ettevõtete tunnustamise tingimused.

(4)

Komisjoni 9. juuli 1998. aasta direktiivis 98/51/EÜ, (millega sätestatakse teatud rakendusmeetmed nõukogu direktiivile 95/69/EÜ, millega nähakse ette teatavate loomatoidusektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate tunnustamise ja registreerimise tingimused ja kord) (6) nähti ette teatavad meetmed, mis muu hulgas hõlmasid kolmandatest riikidest importimise korda.

(5)

Kogemused on samuti näidanud vajadust tagada, et kõik söödakäitlemisettevõtted, kaasa arvatud akvakultuuriettevõtted, tegutsevad kooskõlas ühtlustatud ohutusnõuetega, ning vajadust korraldada üldine läbivaatus, et võtta arvesse vajadust tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse kõrgem tase.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud uute hügieenialaste õigusnormide peamine eesmärk on tagada tarbijakaitse kõrge tase seoses toidu- ja söödaohutusega, võttes eriti arvesse määruses sisalduvaid järgmisi põhimõtteid:

(7)

Registreerimise ja tunnustamise süsteemi täielikuks kohaldamiseks kõikide söödakäitlejate suhtes, ning seega täieliku jälgitavuse saavutamiseks, on asjakohane tagada, et nad hangivad ja kasutavad üksnes sööta, mis on pärit käesoleva määrusega kooskõlas registreeritud ja/või tunnustatud ettevõtetest.

(8)

Söödaohutuse tagamiseks alates esmatootmisest kuni turuleviimise või eksportimiseni kaasa arvatud on vaja integreeritud lähenemisviisi. Sööda esmatootmine hõlmab tooteid, mis läbivad üksnes lihtsa füüsilise töötluse, näiteks puhastamise, pakendamise, ladustamise, loomuliku kuivatamise või sileerimise.

(9)

Proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete kohaselt ei tuleks ühenduse õigusnorme kohaldada teatavatel oma vajadusteks koduse söödatootmise juhtudel ning teatavate loomade söötmise korral ega sööda esmatoodangu väikeste koguste otsetarnimise suhtes kohalikul tasandil või lemmikloomatoidu jaemüügi suhtes.

(10)

Sööda esmatootmise tasandil esinevad terviseriskid tuleks määratleda ja neid piisavalt kontrollida, et tagada käesoleva määruse eesmärkide täitmine. Käesolevas määruse aluspõhimõtteid tuleks seepärast kohaldada põllumajandusettevõtete suhtes, mis toodavad sööta üksnes oma tootmise tarbeks, ning samuti sööta turustavate põllumajandusettevõtete suhtes. Arvesse tuleks võtta seda, et oht on väiksem, kui sööta toodetakse ja kasutatakse selliste loomade söötmiseks, keda kasutatakse üksnes koduseks tarbimiseks, või loomade tarbeks, keda toidu tootmisel ei kasutata. Väikeste söödakogustega kauplemist kohalikul tasandil ning lemmikloomatoidu jaemüüki käsitletakse käesoleva määruse raames eraldi.

(11)

HACCP põhimõtete kohaldamine sööda esmatootmise suhtes on Euroopa hügieenialaste õigusaktide keskpika tähtajaga eesmärk. Samas peaksid hea tava juhised juba julgustama täitma asjakohaseid hügieeninõudeid.

(12)

Söödaohutust mõjutavad mitmed tegurid. Õigusaktidega tuleks ette näha minimaalsed hügieeninõuded. Kontrollimaks, kas söödakäitlejad täidavad neid nõudeid, peaksid toimuma ametlikud kontrollid. Peale selle peaksid söödakäitlejad võtma meetmeid või rakendama menetlusi söödaohutuse kõrge taseme saavutamiseks.

(13)

HACCP põhimõtted võivad olla söödakäitlejatele abiks söödaohutuse kõrge taseme saavutamisel. HACCP põhimõtteid ei tohiks pidada enesekontrolli viisiks ning samuti ei asenda need ametlikke kontrolle.

(14)

HACCP põhimõtete rakendamine nõuab söödakäitlemisettevõtete töötajatelt täielikku koostööd ja pühendumust.

(15)

Sööda tootmisel peaksid HACCP põhimõtted võtma arvesse Codex Alimentarius’es sisalduvaid põhimõtteid, kuid samas võimaldama kõikides olukordades piisavat paindlikkust. Mõnikord ei ole söödakäitlemises võimalik kriitilisi kontrollpunkte kindlaks määrata ning mõningatel juhtudel võivad head tavad asendada kriitiliste kontrollpunktide seiret. Samamoodi ei tähenda Codex Alimentarius’es sätestatud “kriitiliste piiride” kehtestamise nõue seda, et igaks juhtumiks tuleb kindlaks määrata kindel arvväärtus. Selles koodeksis sätestatud dokumentide säilitamise nõue peab olema paindlik, et väga väikestele ettevõtetele ei tekiks põhjendamatult suurt koormust. Tuleks tagada, et söödakäitlemisettevõttes esmatootmise tasandil tehtavad toimingud, kaasa arvatud seonduvad toimingud ja sööda segamine söödalisanditega eranditult ettevõtte enda tarbeks, ei pea toimuma kooskõlas HACCP põhimõtetega.

(16)

Paindlikkust on vaja ka selleks, et tulla vastu eriliste geograafiliste piirangutega piirkondades asuvate söödakäitlemisettevõtete vajadustele või seoses struktuuriliste vajadustega. Paindlikkus ei tohiks aga ohustada söödahügieeni eesmärke. Vajaduse korral tuleks ette näha arutelu toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees.

(17)

Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kõikide söödakäitlemisettevõtete registreerimis- ja tunnustamissüsteem on kohane tagama jälgitavust tootjast lõppkasutajani ning hõlbustama tõhusaid ametlikke kontrolle. Käesolevas määruses ettenähtud süsteemi käivitamiseks ja kasutamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused kasutada olemasolevaid söödakäitlemisettevõtteid käsitlevate andmete kogumise süsteeme.

(18)

Asjakohane on säilitada söödakäitlemisettevõtete tunnustamissüsteem toimingute puhul, millega võib sööda tootmisel kaasneda suurem oht. Tuleks ette näha direktiivis 95/69/EÜ sätestatud tunnustamissüsteemi kohaldamisala laiendamise kord.

(19)

Tunnustuse saamiseks või registreerimiseks peaksid söödakäitlemisettevõtted vastama mitmele nende tegevuse puhul asjakohasele tingimusele ehitiste, vahendite, töötajate, tootmise, kvaliteedikontrolli, ladustamise ja dokumenteerimise kohta, et tagada nii söödaohutus kui ka toodete jälgitavus. Tuleks ette näha nende tingimuste muutmine, et tagada nende asjakohasus eri tüüpi söödakäitlemisettevõtete puhul. Liikmesriikidele tuleks anda õigus tunnustada ettevõtteid tingimuslikult, kui kohapealne kontroll näitab, et kõik infrastruktuurile ja seadmetele esitatavad nõuded on ettevõttes täidetud. Samuti on vaja määrata sellisele tingimuslikule tunnustusele maksimaalne kehtivusaeg.

(20)

Tuleks ette näha registreeringu või tunnustuse ajutine peatamine, muutmine või tühistamine juhul, kui ettevõtted muudavad oma tegevust või lõpetavad selle või ei täida enam oma tegevuse suhtes kehtivaid tingimusi.

(21)

Söödaohutuse tagamise oluliseks osaks on sööda ja söödakomponentide jälgitavus kogu söödaahelas. Määrus (EÜ) nr 178/2002 sisaldab õigusnorme sööda ja söödakomponentide jälgitavuse tagamise kohta ning sätestab eri sektorite suhtes kohaldatavate rakendussätete vastuvõtmise korra.

(22)

Järjestikused söödakriisid on näidanud, et igasugusel veal söödaahela mis tahes osas võivad olla olulised majanduslikud tagajärjed. Sööda tootmise iseloomulikud jooned ja turustusahela keerukus tähendavad, et sööda eemaldamine turult on keeruline. Majanduskahjud korvatakse sööda- ja toiduahelas sageli avalike vahendite arvel. Majandusliku kahju heastamine ühiskonna jaoks väikeste kulutustega edeneks, kui käitleja, kelle tegevus söödasektoris majanduslikku kahju tekitab, vastutaks selle eest rahaliselt. Kõikide söödakäitlejate suhtes kehtiva rahaliste kohustuste ja finantstagatiste kohustusliku süsteemi loomine näiteks kindlustuse kaudu ei pruugi aga olla teostatav või asjakohane. Seepärast peaks komisjon seda küsimust põhjalikult kaaluma, võttes arvesse vastutust reguleerivaid sätteid teiste valdkondade õigusaktides ning liikmesriikides kasutatavaid süsteeme ja tavasid. Sel eesmärgil peaks komisjon esitama aruande ja lisama sellele vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

(23)

Ühendusse imporditav sööt peab vastama määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldistele nõuetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (sööda-ja toidu alastele õigusaktidele, loomade tervise ja heaolu eeskirjadele vastavuse tõendamise tagamiseks läbi viidavate ametlike kontrollide kohta) (7) sätestatud imporditingimustele. Kaubandushäirete ärahoidmiseks on asjakohane, et kuni rakendusmeetmete elluviimiseni jätkub importimine direktiivis 98/51/EÜ sätestatud tingimustel.

(24)

Kolmandatesse riikidesse eksporditavad ühenduse tooted peavad vastama määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldistele nõuetele.

(25)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud toidu- ja söödaalast kiirhoiatussüsteemi on vaja laiendada nii, et see hõlmaks muude kui toidu tootmiseks peetavate loomade tarbeks kasutatavast söödast tulenevaid ohte loomade tervisele või keskkonnale.

(26)

Söödahügieeni käsitlevad ühenduse õigusaktid peavad põhinema teadusalastel nõuannetel. Seepärast tuleks vajaduse korral alati nõu pidada Euroopa Toiduohutusametiga.

(27)

Et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, peaks toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames toimuma komisjoni ja liikmesriikide vahel tihe koostöö.

(28)

Käesolevas määruses on arvestatud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus sätestatud rahvusvahelisi kohustusi ning Codex Alimentarius’es sisalduvaid rahvusvahelisi toiduohutusstandardeid.

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusnormid karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumise eest ja tagama nende õigusnormide rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(31)

Asjakohane on näha käesoleva määruse kohaldamise alguseks ette kaugem kuupäev, et söödakäitlemisettevõtetel, mida määrus mõjutab, oleks aega sellega kohanduda.

(32)

Eelnimetatud põhjustel tuleks direktiivid 95/69/EÜ ja 98/51/EÜ kehtetuks tunnistada,

a)

üldised söödahügieenialased õigusnormid;

b)

sööda jälgitavuse tagamise tingimused ja kord;

c)

üksuste registreerimise ja tunnustamise tingimused ja kord.

a)

söödakäitlejate tegevus kõikides etappides sööda esmatootmisest kuni turuleviimiseni;

b)

toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine;

c)

sööda import kolmandatest riikidest ja eksport kolmandatesse riikidesse.

a)

kodune sööda tootmine oma vajadusteks:

b)

koduseks isiklikuks tarbimiseks või toiduhügieenialase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (9) artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevusteks toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine;

c)

loomade söötmine, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil;

d)

sööda esmatoodangu väikeste koguste otsetarnimine kohalikul tasandil tootja poolt kohalikele põllumajandusettevõtetele nende põllumajandusettevõtete tarbeks;

e)

lemmikloomatoidu jaemüük.

a)

söödahügieen – sööda ohtlikkuse kontrollimiseks ning loomade jaoks söömiskõlblikkuse tagamiseks vajalikud meetmed ja tingimused, võttes arvesse sööda kavandatud otstarvet;

b)

söödakäitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kohustatud tagama, et tema juhitavas söödakäitlemisettevõttes täidetakse käesoleva määruse nõudeid;

c)

söödalisandid – loomasöötades kasutatavaid ained ja mikroorganismid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 181/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta; (10)

d)

üksus – söödakäitlemisettevõtte mis tahes üksus;

e)

pädev asutus – liikmesriigi või kolmanda riigi asutus, mis on määratud teostama ametlikke kontrolle;

f)

sööda esmatootmine – põllumajandussaaduste tootmine, sealhulgas eelkõige taimekasvatus, saagikoristus, lüpsmine, loomade (tapaeelne) pidamine või kalapüük, millest saadavad saadused ei läbi pärast koristust, varumist või püüki ühtki töötlust peale lihtsa füüsilise töötluse.

a)

esmatoodete transport, ladustamine ja käitlemine tootmiskohas;

b)

esmatoodete transport tootmiskohast üksusesse;

c)

sööda segamine eranditult oma majapidamiste tarbeks, kasutamata lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid,

a)

peavad kinni mikrobioloogilistest erikriteeriumidest;

b)

võtavad meetmeid või kehtestavad menetlused, et saavutada konkreetseid eesmärke.

a)

teha kindlaks ohud, mida tuleb vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele;

b)

teha kindlaks kriitilised kontrollpunktid etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks hädavajalik;

c)

kehtestada kriitilistes kontrollpunktides kriitilised piirid, mis tähistavad kindlakstehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise puhul vastuvõetava ja keelatu piiri;

d)

kehtestada ja rakendada kriitilistes kontrollpunktides tulemuslik seiremenetlus;

e)

näha ette korrigeerivad meetmed juhuks, kui seire näitab, et kriitiline kontrollpunkt ei ole enam kontrolli all;

f)

näha ette menetlus, mis võimaldaks kontrollida punktides a–e osutatud meetmete tulemuslikkust. Kontrollimismenetlust teostatakse regulaarselt;

g)

koostada söödakäitlemisettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevaid dokumente ja arhiive, mis näitaksid punktides a–f osutatud meetmete rakendamise tulemuslikkust.

a)

esitavad pädevale asutusele pädeva asutuse poolt nõutavas vormis tõenduse selle kohta, et nad järgivad artiklit 6;

b)

tagavad, et kõik kooskõlas artikliga 6 väljatöötatud menetlusi kirjeldavad dokumendid on alati ajakohased.

a)

teatavad asjaomasele pädevale asutusele selle nõutavas vormis igast oma üksusest, mis tegutseb sööda tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi või turustamise mis tahes etapis, et see registreerida;

b)

annavad pädevale asutusele ajakohast teavet oma iga punktis a osutatud üksuse kohta, sealhulgas teatades pädevale asutusele igast olulisest muutusest olemasoleva üksuse tegevuses või selle sulgemisest.

1)

need üksused tegelevad ühega järgmistest:

2)

tunnustamine on nõutav vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kus üksus asub,

või

3)

tunnustamine on nõutav vastavalt määrusele, mis on vastu võetud artikli 31 lõikes 2 osutatud korras.

a)

artiklis 9 ettenähtud registreeringuta ega

b)

tunnustuseta, kui see on artikli 10 järgi nõutav.

a)

üksus lõpetab ühe või mitu oma tegevust;

b)

on tõestatud, et üksus ei ole ühe aasta jooksul täitnud oma tegevuse suhtes kehtivaid tingimusi;

c)

ta tuvastab üksuse tegevuses korduvalt tõsiseid puudujääke või on olnud sunnitud tootmist üksuses korduvalt peatama ning söödakäitleja ei ole endiselt suuteline andma küllaldasi tagatisi edasise tootmise kohta.

a)

konsulteerides nende poolte esindajatega, kelle huvisid see võib olulisel määral mõjutada, näiteks pädevate asutuste ja kasutajarühmadega;

b)

võttes arvesse Codex Alimentarius’e vastavaid tegevusjuhiseid ning

c)

võttes arvesse I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised heade tavade kohta käsitlevad sööda esmatootmist.

a)

need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1;

b)

nende sisu on asjaomaste sektorite jaoks teostatav

c)

need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks.

a)

konsulteerides Euroopa söödasektori asjaomaste esindajate ja teiste huvipooltega, näiteks tarbijarühmadega;

b)

koostöös pooltega, kelle huvisid suunised võivad olulisel määral mõjutada, sealhulgas pädevate asutustega.

a)

Codex Alimentarius’e asjakohaseid tegevusjuhiseid ning

b)

I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised käsitlevad sööda esmatootmist.

a)

need on välja töötatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3;

b)

nende sisu on kogu ühenduses asjaomaste sektorite jaoks teostatav;

c)

need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks.

a)

kolmandast riigist lähteriik on kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud nimekirja kolmandate riikide kohta, kust on lubatud sööta importida;

b)

lähteüksus on kantud kolmanda riigi poolt vastavalt ametlikke sööda- ja toidukontrolle käsitleva määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud ja ajakohasena hoitavasse nimekirja üksuste kohta, kust on lubatud sööta importida;

c)

sööt on toodetud lähteüksuses või muus punktis b osutatud nimekirjas olevas üksuses või ühenduses,

ja

d)

sööt vastab:

a)

häid tavasid käsitlevate juhiste arengut;

b)

artikli 6 kohaste HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemusi;

c)

tehnoloogia arengut;

d)

teadusalaseid nõuandeid, eriti uusi riskihindamisi;

e)

söödaohutuse eesmärkide seadmist;

ning

f)

eritoimingutega seotud nõuete arengut.

a)

nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/69/EÜ;

b)

komisjoni 9. juuli 1998. aasta direktiiv 98/51/EÜ.

8.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/23

(1)

Vastavalt asutamislepingule peab komisjon esitama nõukogule aruanded, et nõukogu saaks jälgida iga liikmesriigi ja kogu ühenduse majanduslikku arengut, samuti majanduspoliitika kooskõla teatavate üldiste suunistega.

(2)

Vastavalt asutamislepingule peab komisjon esitama nõukogule ettepanekud ühise kaubanduspoliitika rakendamiseks ja nõukogu volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi.

(3)

Kaubanduslepingute, sealhulgas teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) (3) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPs) (4) rakendamine ja läbivaatamine, samuti praegu ja tulevikus toimuvad läbirääkimised edasiste lepingute kohta nõuavad, et asjakohane statistiline teave oleks kättesaadav.

(4)

Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (5) (ESA 95) sisaldab ühiseid standardeid, määratlusi, liigitusi ja raamatupidamiseeskirju liikmesriikide kontode koostamiseks, et rahuldada ühenduse statistika vajadusi ja saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.

(5)

2000. aasta septembris nõukogule esitatud Euroopa Majandus- ja Rahaliidu statistiliste nõuete täitmise tegevusplaan ning 3., 4. ja 5. eduaruanne, mida ka nõukogu toetas, sätestavad Euroopa rahvamajanduse arvepidamise kvartaalsete kontode esitamise institutsionaalsete sektorite lõikes 90 päeva jooksul. Kvartaalse maksebilansistatistika õigeaegne esitamine on eelduseks nimetatud kontode koostamisele.

(6)

Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 ettevõtluse struktuurinäitajate kohta (6) kehtestas ühtse raamistiku ettevõtluse struktuuri, tegevuse, konkurentsivõime ja jõudluse kohta statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks, ja sätestab kogutavad näitajad.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta (7) oli otsene mõju statistika kogumisele ja nimetatud määruses sätestatud läve suurendamisel oleks oluline mõju ettevõtjate aruandluskoormusele ja liikmesriikide maksebilansistatistika kvaliteedile eriti neis liikmesriikides, mille statistikakogumine põhineb rahavoogude (arvelduste) süsteemil.

(8)

Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamat, Euroopa Keskpanga (EKP) 2. mai 2003. aasta suunis Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide aruande standardi valdkonnas, (8) ÜRO rahvusvahelise teenuskaubandusstatistika käsiraamat ja OECD välismaiste otseinvesteeringute statistika standardid piiritlevad üldised maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika koostamise põhireeglid.

(9)

EKP ja komisjon koordineerivad vastavalt vajadusele maksebilansistatistika alast tegevust. Käesolev määrus määratleb eelkõige liikmesriikidelt kogutava statistilise teabe, mida komisjon vajab ühenduse maksebilansi-, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika tootmiseks. Nimetatud ühenduse statistika tootmiseks ja levitamiseks konsulteerivad komisjon ja liikmesriigid üksteisega edastatud teabe kvaliteedi ja levitamise küsimustes.

(10)

Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 statistiliselt konfidentsiaalsete andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (9) kehtestatakse, et siseriiklikud eeskirjad statistilise konfidentsiaalsuse kohta ei tohi takistada ühenduse ametiasutusele (Eurostat) konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist, kui ühenduse statistikat käsitleva ühenduse õigusaktiga nähakse ette selliste andmete edastamine.

(11)

Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (10) kehtestatakse konfidentsiaalsussätted, mida kohaldatakse EKPle edastatud konfidentsiaalse statistilise teabe suhtes.

(12)

Eriomase ühenduse statistika tootmist reguleeritakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (11) sätestatud eeskirjadega.

(13)

On selge vajadus toota ühenduse statistikat maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta ühtseid kvaliteedistandardeid järgiva statistika osas.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtsete statistika kvaliteedistandardite loomist maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta võrreldava statistika tootmiseks ei saa liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutada ning see on seetõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus rakendada abinõusid, mis on kooskõlas asutamislepingu artikli 5 subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei ületa käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke piire.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks võivad andmete kogumise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused vajada ligipääsu administratiivsetele andmeallikatele, näiteks teistele avaliku sektori poolt hallatavatele äriregistritele või muudele andmekogudele, mis sisaldavad teavet piiriüleste tehingute ja positsioonide kohta, kui selline teave on vajalik ühenduse statistika tootmiseks.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud abinõud tuleb võtta tarvitusele kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12),

a)

maksebilansi euronäitajad;

b)

kvartaalne maksebilansistatistika;

c)

rahvusvaheline teenuskaubandus;

d)

otseinvesteeringute (“OI”) vood;

e)

OI positsioonid.

a)

määratluste ajakohastamist (II lisa);

b)

andmetele esitatavate nõuete ajakohastamist, sealhulgas nii esitamise tähtpäevade kui andmevoogude korrigeerimise, laiendamise või tühistamise muutmist (I lisa).

a)

toodetud statistika kvaliteeti;

b)

hinnangut kasule, mida ühendus, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika tootmiseks tehtud kulutustega;

c)

potentsiaalseid täiendusi ja muudatusi vajavaid määruse valdkondi;

d)

ülevaadet komitee tööst ja soovitusi rakendamismeetmete ulatuse muutmiseks.