4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 185/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 3. veebruari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	115,4
	204	83,1
	212	152,0
	624	81,6
	999	108,0
0707 00 05	052	152,0
	204	84,0
	999	118,0
0709 10 00	220	65,9
0709 10 00	999	65,9
0709 90 70	052	220,6
	204	236,0
	624	56,7
	999	171,1
0805 10 20	052	44,3
	204	44,1
	212	51,7
	220	41,6
	448	35,7
	624	44,6
	999	43,7
0805 20 10	052	76,5
	204	61,3
	624	72,5
	999	70,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	63,7
	204	85,5
	400	77,4
	464	131,4
	624	69,4
	662	36,0
	999	77,2
0805 50 10	052	57,4
0805 50 10	999	57,4
0808 10 80	052	104,3
	400	121,3
	404	103,9
	720	59,7
	999	97,3
0808 20 50	388	88,2
	400	90,0
	528	99,6
	720	41,5
	999	79,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 186/2005,

3. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordilitsentside taotlusi jaanuaris 2005, mis on esitatud kuni 80 kilogrammiste vasikate kohta määrusega (EÜ) 1201/2005 ette nähtud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EU) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1201/2004, (2) millega avatakse ja sätestatakse Bulgaariast või Rumeeniast pärit mitte üle 80 kilogrammiste vasikate tariifikvoodi korraldus (1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005) eriti selle artikli 1 lõiget 4 ja artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1201/2004 artikli 1 lõike 3 punktis a on kinnitatud Bulgaariast ja Runeeniast pärit kuni 80 kilogrammiste ja CN-koodi 0102 90 05 piiresse jäävate veiste arv 86 500, mida võib eritingimustel importida ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2005. Kogused, millele taotleti impordilisentse, on sellised, et taotlused saab täies ulatuses rahuldada.

(2)	Kogused, mille kohta impordilitsentse saab taotleda alates 1. aprillist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 178 000 pead piires, vastavalt (EÜ) nr 1201/2004 artikli 1 lõikele 4.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iga impordilitsentside taotlus, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1201/2004 artikli 3 lõike 3 alusel, rahuldatakse täies ulatuses.

2. Määruse (EÜ) nr 1201/2004 artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud kogused on 167 450 pead.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 230, 30.6.2004, lk 12.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 187/2005,

2. veebruar 2005,

millega 43. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on toodud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	28. jaanuaril 2005 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seetõttu tuleks vastavalt muuta I lisa.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Benita FERRERO-WALDNER

(1) ELT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 14/2005 (ELT L 5, 7.1.2005, lk 10).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

—	Pealkirja alla “Füüsilised isikud” lisatakse järgmine kanne: “Sulayman Khalid Darwish (teise nimega Abu Al-Ghadiya). Sünniaeg: a) 1976, b) umbes 1974. Sünnikoht: väljaspool Damaskust, Süüria. Kodakondsus: Süüria: Pass nr: a) 3936712, b) 11012.”

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 188/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade jaoks lihasektori toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsusmaa ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1453/2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja –toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima), (2) eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 22 lõikeid 4 ja 10,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican), (3) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (4) artikli 70 lõike 1 punktis b sätestatakse, et liikmesriigid võivad vastu võtta ühtsest toetuskavast erandite tegemise otsuse, eelkõige otsetoetuste maksmisel Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Assooride ja Madeira ning Kanaari saarte piirkonna põllumajandustootjatele vaatlusperioodi jooksul. Nimetatud määruse artikliga 147 muudetakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavaid otsetoetuskavu kõnealustes piirkondades tegutsevatele põllumajandustootjate jaoks artikli 70 kohaldamise korral. Tuleks kehtestada nimetatud toetuskavade üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)	Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal teatasid komisjonile oma otsusest mitte kehtestada ühtset toetuskava otsetoetuste suhtes, mis määratakse põllumajandustootjatele, kes tegutsevad vastavalt Kanaari saartel, Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 9 lõikes 1, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 5 lõikes 1 nähakse ette, et vastavad liikmesriigid esitavad komisjonile abiprogrammi tavapärase tootmistegevuse toetamise kohta seoses looma-, lamba- ja kitseliha tootmisega ja meetmed, mille eesmärgiks on parandada toodete kvaliteeti vastavalt tarbimisvajadustele äärepoolseimates piirkondades, välja arvatud Assooridel. Tuleks täpsustada selle programmi põhielemendid.

(4)	Ühendus finantseerib programmi vastavalt määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 9 lõikele 2, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 13 lõikele 2 ja artikli 22 lõikele 3 ning määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 5 lõikele 2 määratud aastase summa abil.

(5)

Nimetatud summa võrdub nende toetuste summadega, mis maksti 2003. aastal vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (5) artiklitele 4, 6, 11, 13 ja 14, nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2529/2001 (lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta) (6) artiklitele 4, 5 ja 11 ning vastavalt määrustele (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 määratud lisatoetustele. Selle alusel tuleks kindlaks määrata aastased summad, mida igas liikmesriigis kohaldatakse 2005. kalendriaastal.

(6)

Tuleks täpsustada kohaliku tootmise vastavat arengut mõõta võimaldavad näitajad, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 9 lõike 2 teises lõigus, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 13 lõike 2 teises lõigus ja artiklis 22 lõike 3 teises lõigus ning määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 5 lõike 2 teises lõigus.

(7)

Kõnealused liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal aruande programmi elluviimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1542/2001 artikli 9 lõikele 4, määruse nr 1453/2001 artikli 13 lõikele 4 ja artikli 22 lõikele 5 ning määruse nr 1454/2001 artikli 5 lõikele 4. Tuleks täpsustada põhielemendid, mida nimetatud aruanne peab sisaldama.

(8)	Abiprogrammid asendavad alates 1. jaanuarist 2005 veise- ja vasikalihasektoris praegu kehtivad lisatasukavad, mille üksikasjalikud rakenduseeskirjad on ette nähtud komisjoni määrusega (EÜ) nr 170/2002. (7)

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 22 lõikele 9 kehtestatakse toetus Assooridel sündinud noorte isasveiste müümiseks muudes ühenduse piirkondades. Selle toetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad on samuti ettenähtud määrusega (EÜ) nr 170/2002. Tõhususe huvides tuleks äärepoolseimate piirkondade loomalihasektoris toetust käsitlevad sätted koondada ühtseks tekstiks.

(10)	Seega tuleks määrus (EÜ) nr 170/2002 tunnistada kehtetuks.

(11)	Kuna määrustega (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) 1453/2001 ja (EÜ) 1454/2001 sätestatud abiprogrammide kava rakendatakse alates 1. jaanuarist 2005, tuleks ette näha käesoleva määruse rakendamine samuti alates sellest kuupäevast.

(12)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1452/2001 artiklis 9 lõikes 1, määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 5 lõikes 1 osutatud programmide üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Esimeses lõigus nimetatud programmides käsitletakse toetust veise- ja vasika-, lamba- ja kitseliha tootmisega seotud tavapärasele tootmistegevusele ja meetmeid, mille eesmärgiks on parandada toodete kvaliteeti Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral ning Kanaari saartel vastavalt nende piirkondade tarbimisvajadustele, välja arvatud Assoorid.

2. Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 22 lõikes 9 ettenähtud müügitoetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

II PEATÜKK

ABIPROGRAMMID

Artikkel 2

Abiprogrammi loomine

1. Liikmesriik võib otsustada:

a)	rakendada kõigis asjaomastes piirkondades sama programmi või

b)	rakendada vajaduse korral igas asjaomases piirkonnas või asjaomaste piirkondade grupis erinevat programmi.

Esimese lõigu punktis b ettenähtud juhul peab liikmesriik püüdma tagada samasse programmi kuuluvate tootjate võrdse kohtlemise.

2. Programmis peab eelkõige olema:

a)	asjaomases piirkonnas või asjaomaste piirkondade grupis programmi koostamise ajal eksisteerivate tarbimisvajaduste kirjeldus;

b)	kõigi kavandatavate meetmete ja nendega seotud eesmärkide üksikasjalik kirjeldus;

c)	objektiivselt mõõdetavad näitajad, mis on välja arvutatud programmi rakenduse aasta alguses ja lõpus ning mis võimaldavad hinnata eesmärkide elluviimise astet ja iga meetme mõju;

d)	iga meetme elluviimise eeskirjad, eriti toetusesaajate staatus ja eeldatav arv, toetuse määramise kriteeriumid, eeldatavad summad looma või hektari kohta, abikõlblikkuse tingimused, loomade kategooriad, asjaomased alad, elluviimise kuupäevad;

e)	iga kavandatava meetme finantskirjeldus;

f)	kontrolli- ja sanktsioonisüsteem, mis on kindlaks määratud iga kavandatava meetme korraliku elluviimise ja vastavate kulude korrektse teostamise tagamiseks, kohaldades võimaluse korral komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 sätteid, (8) millele on sel eesmärgil selgelt viidatud.

3. Artiklis 4 nimetatud summa piires võib liikmesriik kanda ühe programmi meetme üle teise programmi maksimaalselt 20 % ulatuses igale programmile määratud rahalistest vahenditest.

Artikkel 3

Programmi edastamine

2005. aastal rakendatava programmi eelnõu edastatakse komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kõik programmis järgmistel aastatel tehtavad muudatused edastatakse komisjonile heakskiitmiseks hiljemalt selle rakendamisele eelneva kalendriaasta 15. septembriks.

Artikkel 4

Programmi rahastamine

Ühendus rahastab programmi alates 2005. kalendriaastast vastavalt järgmistele aastastele summadele (miljonites eurodes):

—

Hispaania

7,00

—	Prantsusmaa

10,39

—

Portugal

16,91.

Artikkel 5

Kohaliku tootmise arendamine

1. Kohaliku tootmise arengut võrreldakse veise-, lamba- ja kitsekarja arenguga igas asjaomases piirkonnas või piirkondade grupis.

Selleks edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt jooksva aasta 30. juuniks igas asjaomases piirkonnas või piirkondade grupis oleva veise-, lamba- ja kitsekarja olukorraga seotud teabe eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

2. Kümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist edastavad liikmesriigid komisjonile nimetatud karja olukorra seisuga 1. jaanuar 2003.

Artikkel 6

Kontroll

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse ja artiklis 1 nimetatud programmi korrektne rakendamine. Nad rakendavad programmis ettenähtud kontrolli- ja sanktsioonimeetmeid vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile f.

Artikkel 7

Väljamaksmine

Pärast artikli 2 lõike 2 punktile f vastavat kontrollimist antakse toetusesaajatele programmi raames toetust täies ulatuses kord aastas ajavahemikus 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.

Artikkel 8

Majandusaasta aruanne

1. Igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile enne 15. juulit eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a)	märge iga programmis sisalduva meetme eesmärkide elluviimise astme kohta, mida mõõdetakse vastavalt artikli 2 lõike 2 punktis c nimetatud näitajatele;

b)	andmed asjaomase piirkonna aastase tarnebilansi kohta, eelkõige seoses tarbimise, karja arengu, toodangu ja muudatustega;

c)	andmed toetussummade kohta, mis programmialaste meetmete elluviimiseks liikmesriikide kindlaksmääratud kriteeriumide alusel tegelikult määrati, näiteks toetusesaajate arv, toetuse alla käivate loomade arv, asjaomased alad ja asjaomaste ettevõtete arv;

d)	teave iga programmis sisalduva meetme rahalise elluviimise kohta;

e)	statistilised andmed pädevate asutuste poolse kontrollimise kohta ja võimalikud rakendatud sanktsioonid;

f)	liikmesriigi kommentaarid programmi elluviimise kohta;

2. Aastaks 2006 sisaldab aruanne hinnangut programmi mõju kohta asjaomase piirkonna karjakasvatusele ja põllumajandusele.

III PEATÜKK

ASSOORIDELE ANTAV ERITOETUS

Artikkel 9

Toetus Assooridel sündinud noorte isasveiste müümiseks

1. Iga määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 22 lõikes 9 nimetatud toetuse taotluse esitab tootja, kes on neid loomi pidanud nõutava ajavahemiku jooksul enne saatmist.

Taotlus sisaldab eeskätt järgmist:

a)	looma identifitseerimisnumber;

b)	väljasaatja avaldus, milles on märgitud looma sihtpunkt.

2. Määruse (EÜ) nr 1453/2001 artiklis 22 lõikes 9 ettenähtud toetust võib maksta asjaomase aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

3. Portugali ametiasutused esitavad komisjonile igal aastal hiljemalt 31. juuliks eelmise kalendriaasta andmed loomade arvu kohta, kelle suhtes toetust taotleti ja kellele see määrati.

IV PEATÜKK

KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 170/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(2) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(3) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2217/2004 (ELT L 375, 23.11.2004, lk 1).

(5) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(6) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 30, 31.1.2002, lk 23.

(8) ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 189/2005,

3. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 4. veebruar 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)	Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)	Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)	Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(3) EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/1995.

LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 4. veebruari 2005

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1)
1703 10 00 (2)	10,34	—	0
1703 90 00 (2)	10,72	—	0

(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.

(2) Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 190/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)	Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)	Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)	Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)	Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)	Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 4. VEEBRUARIST 2005 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

34,72 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

34,72 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

34,72 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

34,72 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

37,75

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

37,75

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

37,75

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.

(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2) Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 191/2005,

3. veebruar 2005,

milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2135/95 (suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (2) artiklis 3 on sätestatud, et toetus määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eksporditavate toodete 100 kilogrammi kohta võrdub põhisummaga, mis on korrutatud sahharoosisisaldusega, hõlmates vajadusel ka muid sahharoosina väljendatud suhkruid. Asjaomase toote sahharoosisisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et töötlemata kujul eksporditava sorboosi toetuse põhisumma peab olema võrdne toetuse põhisummaga (millest on maha arvatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest), mida kohaldatakse vastavalt komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (3) viimati nimetatud määruse lisas loetletud toodete suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 1 peab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud muude töötlemata kujul eksporditavate toodete toetuse põhisumma olema võrdne ühe sajandikuga summast, mis on kehtestatud, võttes arvesse ühelt poolt erinevust valge suhkru kehtiva sekkumishinna (ühenduse puudujäägita aladel sellel kuul, mille kohta põhisumma on kehtestatud) ja maailmaturul kehtivate valge suhkru noteeringute või hindade vahel ning teiselt poolt vajadust saavutada tasakaal kolmandatesse riikidesse ekspordiks töödeldud kauba valmistamisel ühenduse põhisaaduste kasutamise ja neist riikidest sisese töötlemise korra alusel vastuvõetavate toodete kasutamise vahel.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 4 võib põhisumma kohaldamisel piirduda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud teatavate toodetega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 27 on sätestatud, et toetuse võib määrata kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h osutatud töötlemata toodete ekspordiks. Toetus tuleb määrata 100 kilogrammi kuivaine sisalduse kohta, võttes arvesse CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete eksporditoetust ning kavandatava ekspordi majandusaspekte. Kõnealuse lõike 1 punktides f ja g osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest ning punktis h osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest.

(7)	Eespool nimetatud toetused tuleb määrata igal kuul. Neid võib vahepealsel perioodil muuta.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(9)	Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(10)	Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkrusektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riikide puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(11)	Pidades silmas eespool sätestatut, tuleks kehtestada kõnealuste toodete toetused asjakohaste summade ulatuses.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides d, f, g ja h loetletud töötlemata kujul eksporditavate toodete eksporditoetused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 6).

(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(3) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.

LISA

4. VEEBRUARIST 2005 KOHALDATAVAD TÖÖTLEMATA SIIRUPITE JA TEATAVATE MUUDE SUHKRUSEKTORI TOODETE EKSPORDITOETUSED (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

37,75 (2)

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

37,75 (2)

1702 60 80 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

71,72 (3)

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775 (4)

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

37,75 (2)

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775 (4)

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775 (4)

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775 (4) (5)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

37,75 (2)

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3775 (4)

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduva suhkru puhul.

(2) Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud toodete suhtes.

(3) Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud toodete suhtes.

(4) Põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 % (määrus (EÜ) nr 2135/95). Sahharoosisisaldus määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(5) Summat ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 3513/92 (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12) lisa punktis 2 määratletud toodete suhtes.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 192/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 18. osaliseks pakkumismenetluseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 seoses valge suhkruga avatud 18. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 40,889 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) ELT L 246, 20.7.2004, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1685/2004 (ELT L 303, 30.9.2004, lk 21).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 193/2005,

3. veebruar 2005,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 punkti a ja lõiget 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 1. veebruarist 2005 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 167/2005. (2)

(2)	Määruses (EÜ) nr 167/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegu kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 167/2005 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) ELT L 28, 1.2.2005, lk 22.

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 4. veebruari 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	37,75	37,75

(1) Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 194/2005,

3. veebruar 2005,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)	Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)	Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)	Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

LISA

Komisjoni 3. veebruari 2005. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood	Sihtkoht	Mõõtühik	Toetuste summa
1001 10 00 9200	—	EUR/t	—
1001 10 00 9400	A00	EUR/t	0
1001 90 91 9000	—	EUR/t	—
1001 90 99 9000	A00	EUR/t	0
1002 00 00 9000	A00	EUR/t	0
1003 00 10 9000	—	EUR/t	—
1003 00 90 9000	A00	EUR/t	0
1004 00 00 9200	—	EUR/t	—
1004 00 00 9400	A00	EUR/t	0
1005 10 90 9000	—	EUR/t	—
1005 90 00 9000	A00	EUR/t	0
1007 00 90 9000	—	EUR/t	—
1008 20 00 9000	—	EUR/t	—
1101 00 11 9000	—	EUR/t	—
1101 00 15 9100	A00	EUR/t	5,48
1101 00 15 9130	A00	EUR/t	5,12
1101 00 15 9150	A00	EUR/t	4,72
1101 00 15 9170	A00	EUR/t	4,36
1101 00 15 9180	A00	EUR/t	4,08
1101 00 15 9190	—	EUR/t	—
1101 00 90 9000	—	EUR/t	—
1102 10 00 9500	A00	EUR/t	0
1102 10 00 9700	A00	EUR/t	0
1102 10 00 9900	—	EUR/t	—
1103 11 10 9200	A00	EUR/t	0
1103 11 10 9400	A00	EUR/t	0
1103 11 10 9900	—	EUR/t	—
1103 11 90 9200	A00	EUR/t	0
1103 11 90 9800	—	EUR/t	—
NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 195/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EMÜ) nr 1776/92 (3) artikli 1 lõikes 1 punktis c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)	Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)	Korrigeeriv summa tuleb kinnitada toetusega samal ajal ja samas korras. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)	Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ekspordiartiklite (välja arvatud linnaste), eksporditoetuste suhtes kohaldatav korrigeeriv summa on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).

LISA

komisjoni 3. veebruari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

(EUR/t)
Tootekood	Sihtkoht	Käesolev 2	1. ajavahemik 3	2. ajavahemik 4	3. ajavahemik 5	4. ajavahemik 6	5. ajavahemik 7	6. ajavahemik 8
1001 10 00 9200	—	—	—	—	—	—	—	—
1001 10 00 9400	A00	0	0	0	0	0	—	—
1001 90 91 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1001 90 99 9000	A00	0	– 0,46	– 0,92	– 1,38	– 1,84	—	—
1002 00 00 9000	A00	0	0	0	0	0	—	—
1003 00 10 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1003 00 90 9000	A00	0	– 0,46	– 0,92	– 1,38	– 1,84	—	—
1004 00 00 9200	—	—	—	—	—	—	—	—
1004 00 00 9400	A00	0	– 0,46	– 0,92	– 1,38	– 1,84	—	—
1005 10 90 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1005 90 00 9000	A00	0	0	0	0	0	—	—
1007 00 90 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1008 20 00 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1101 00 11 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1101 00 15 9100	A00	0	– 0,63	– 1,26	– 1,89	– 2,52	—	—
1101 00 15 9130	A00	0	– 0,59	– 1,18	– 1,77	– 2,36	—	—
1101 00 15 9150	A00	0	– 0,54	– 1,08	– 1,62	– 2,16	—	—
1101 00 15 9170	A00	0	– 0,50	– 1,00	– 1,50	– 2,00	—	—
1101 00 15 9180	A00	0	– 0,47	– 0,94	– 1,41	– 1,88	—	—
1101 00 15 9190	—	—	—	—	—	—	—	—
1101 00 90 9000	—	—	—	—	—	—	—	—
1102 10 00 9500	A00	0	0	0	0	0	—	—
1102 10 00 9700	A00	0	0	0	0	0	—	—
1102 10 00 9900	—	—	—	—	—	—	—	—
1103 11 10 9200	A00	0	0	0	0	0	—	—
1103 11 10 9400	A00	0	0	0	0	0	—	—
1103 11 10 9900	—	—	—	—	—	—	—	—
1103 11 90 9200	A00	0	0	0	0	0	—	—
1103 11 90 9800	—	—	—	—	—	—	—	—
NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 196/2005,

3. veebruar 2005,

millega määratakse kindlaks teravilja- ja riisisektori tootmistoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 8 putti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (3) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus nida diferentseeritakse vajaduse korral katulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)	Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1722/93 artikli 3 lõikes 2 osutatud tootmistoetuseks, on määratud.

a)	0,00 EUR/t maisi-, nisu-, odra-, kaera-, riisi- või purustatud riisitärklise puhul;

b)	11,60 EUR/t kartulitärklise puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

(3) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 216/2004 (ELT L 36, 7.2.2004, lk 13).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 197/2005,

3. veebruar 2005,

millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

28. jaanuar–3. veebruar 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse odra maksimaalseks eksporditoetuseks 15,74 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 198/2005,

3. veebruar 2005,

määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud kaera eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1565/2004 Soomes ja Rootsis teravilja suhtes kohaldatud spetsiaalse sekkumismeetme kohta 2004/2005. turustusaastal, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)	Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames 28. jaanuar–3. veebruar 2005 kaera eksporditoetuse kindlaksmääramiseks esitatud pakkumisi vastu ei võetud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3) ELT L 285, 4.9.2004, lk 3.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 199/2005,

3. veebruar 2005,

millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 115/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

28. jaanuarist–3. veebruarini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 4,00 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 24, 27.1.2005, lk 3.

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 200/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2275/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse raames imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2275/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäära kehtestamiseks.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 5 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada määrata imporditollimaksu vähenduse ülemmäär. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 2275/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 28. jaanuar–3. veebruar 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäär 26,65 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 46 000 tonni suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 396, 31.12.2004, lk 32.

(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 201/2005,

3. veebruar 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1), eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2277/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 28. jaanuarini–3. veebruarini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 27,44 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 35 000 t suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 396, 31.12.2004, lk 35.

(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/30

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2004,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

(2005/89/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lausega,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

10. veebruaril 2004 volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi Egiptusega, et kohandada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelist Euroopa–Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingut, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ELiga.

(2)	Läbirääkimised on komisjoni rahuldaval viisil lõpule viidud.

(3)	Egiptuse Araabia Vabariigiga kokkulepitud protokolli artikli 12 lõikes 2 on sätestatud protokolli ajutine kohaldamine enne selle jõustumist.

(4)	Protokoll tuleks alla kirjutada ühenduse nimel ja seda tuleks kohaldada ajutiselt tingimusel, et oleks võimalik protokolli sõlmimine hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel ja tingimusel et protokoll sõlmitakse, alla kirjutama ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokollile, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid nõustuvad protokolli ajutiselt kohaldama tingimusel, et oleks võimalik selle sõlmimine hilisemal kuupäeval.

Brüssel, 24. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

L. J. BRINKHORST

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

PROTOKOLL

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi “EÜ liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

ühelt poolt ning

EGIPTUSE ARAABIA VABARIIK, edaspidi “Egiptus”,

teiselt poolt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevaga saavad Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu osalisriikideks ning võtavad nagu ka teised ühenduse liikmesriigid vastavalt vastu ja teadmiseks lepingu teksti, ühisdeklaratsioonid, ühepoolsed deklaratsioonid ja kirjavahetuse.

Artikkel 2

Euroopa Liidus toimunud hiljutiste institutsiooniliste arengute arvesse võtmiseks nõustuvad osapooled, et seoses Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemisega loetakse lepingu kõikides sätetes viited Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viideteks Euroopa Ühendusele, mis on üle võtnud kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lepingujärgsed õigused ja kohustused.

I PEATÜKK

MUUDATUSED EUROOPA–VAHEMERE PIIRKONNA LEPINGU TEKSTIS NING SELLE LISADES JA PROTOKOLLIDES

Artikkel 3

Põllumajandustooted

Protokoll 1 asendatakse käesoleva protokolli lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 4

Päritolureeglid

Protokolli 4 muudetakse järgmiselt.

Artikli 18 lõige 4 asendatakse järgmisega:

Tagantjärele väljaantud kaupade liikumissertifikaatidele EUR.1 tehakse üks järgmistest märgetest:

ES	:	“EXPEDIDO A POSTERIORI”
CS	:	“VYSTAVENO DODATEČNĚ”
DA	:	“UDSTEDT EFTERFØLGENDE”
DE	:	“NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”
ET	:	“VÄLJA ANTUD TAGASIULATUVALT”
EL	:	“ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”
EN	:	“ISSUED RETROSPECTIVELY”
FR	:	“DÉLIVRÉ A POSTERIORI”
IT	:	“RILASCIATO A POSTERIORI”
LV	:	“IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”
LT	:	“RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”
HU	:	“KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”
MT	:	“MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”
NL	:	“AFGEGEVEN A POSTERIORI”
PL	:	“WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”
PT	:	“EMITIDO A POSTERIORI”
SL	:	“IZDANO NAKNADNO”
SK	:	“VYDANÉ DODATOČNE”
FI	:	“ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”
SV	:	“UTFÄRDAT I EFTERHAND”
AR	:

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

Sel viisil väljaantud duplikaadile tuleb kanda üks järgmistest märgetest:

ES	:	“DUPLICADO”
CS	:	“DUPLIKÁT”
DA	:	“DUPLIKAT”
DE	:	“DUPLIKAT”
ET	:	“DUPLIKAAT”
EL	:	“ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN	:	“DUPLICATE”
FR	:	“DUPLICATA”
IT	:	“DUPLICATO”
LV	:	“DUBLIKĀTS”
LT	:	“DUBLIKATAS”
HU	:	“MÁSODLAT”
MT	:	“DUPLIKAT”
NL	:	“DUPLICAAT”
PL	:	“DUPLIKAT”
PT	:	“SEGUNDA VIA”
SL	:	“DVOJNIK”
SK	:	“DUPLIKÁT”
FI	:	“KAKSOISKAPPALE”
SV	:	“DUPLIKAT”
AR	:

V lisa asendatakse järgmisega:

Hispaaniakeelne versioon

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no … (1)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial …. (2)

Tšehhikeelne versioon

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v …. (2)

Taanikeelne versioon

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i …. (2)

Saksakeelne versioon

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne versioon

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (1)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής …. (2)

Ingliskeelne versioon

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Prantsuskeelne versioon

L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (1)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle …. (2)

Itaaliakeelne versioon

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (1)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale …. (2)

Lätikeelne versioon

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā [muitas pilnvara Nr. … (1)], deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no …. (2)

Leedukeelne versioon

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne versioon

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … (2) származásúak.

Maltakeelne versioon

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali …. (2)

Hollandikeelne versioon

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn. (2)

Poolakeelne versioon

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne versioon

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (1)], declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial …. (2)

Sloveenikeelne versioon

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne versioon

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …. (2)

Soomekeelne versioon

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa N:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita. (2)

Rootsikeelne versioon

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung. (2)

Araabiakeelne versioon

Artikkel 5

Assotsiatsioonikomitee eesistuja

Artikli 78 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

“Assotsiatsioonikomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja ja Egiptuse Araabia Vabariigi valitsuse esindaja.”

II PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 6

Päritolutõendid ja halduskoostöö

1. Käesoleva protokolli alusel aktsepteeritakse Egiptuses või uutes liikmesriikides nende vahel kohaldatavate sooduslepingute või autonoomse korra alusel välja antud nõuetekohaseid päritolutõendeid vastavates riikides, eeldusel et:

a)	sellise päritolu omandamine annab tariifse sooduskohtlemise EL–Egiptuse lepingus sisalduvate tariifsete soodusmeetmete või ühenduse üldise soodustuste süsteemi alusel;

b)	päritolutõend ja veodokumendid anti välja hiljemalt ühinemisele eelnenud kuupäeval;

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

Kui kaup deklareeriti enne ühinemiskuupäeva importimiseks Egiptusesse või uude liikmesriiki sel ajal Egiptuse ja selle uue liikmesriigi vahel kohaldatavate sooduslepingute või autonoomse korra alusel, võib samuti aktsepteerida nende lepingute või korra alusel tagasiulatuvalt välja antud päritolutõendit, eeldusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

2. Egiptus ja uued liikmesriigid võivad säilitada load, millega anti “heakskiidetud eksportija” staatus nende vahel kohaldatavate sooduslepingute või autonoomse korra alusel, eeldusel et:

a)	selline säte on olemas lepingus, mis on sõlmitud Egiptuse ja ühenduse vahel enne ühinemiskuupäeva; ja

b)	heakskiidetud eksportija kohaldab selle lepingu alusel kehtivaid päritolureegleid.

Kõnealused load asendatakse hiljemalt ühe aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast uute lubadega, mis on välja antud käesoleva lepingu tingimuste alusel.

3. Egiptuse või uue liikmesriigi pädevad tolliasutused aktsepteerivad taotlusi lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduslepingute või autonoomse korra alusel välja antud päritolutõendi järelkontrolliks kolme aasta jooksul alates kõnealuse päritolutõendi väljaandmisest ning need asutused võivad teha järelkontrolli kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad aktsepteerisid koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi.

Artikkel 7

Transiitkaup

1. Lepingu sätteid võib kohaldada kauba suhtes, mida eksporditakse Egiptusest uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Egiptusesse ja mis vastab protokollile 4 ning mis ühinemiskuupäeval on teel või ajutiselt ladustatud Egiptuse või selle uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis.

2. Sellistel juhtudel võib sooduskohtlemist kohaldada tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast eksportiva riigi tolliasutuse tagasiulatuvalt välja antud päritolutõend.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Egiptuse Araabia Vabariik kohustub seoses ühenduse laienemisega mitte esitama nõudeid, taotlusi ega esildisi mis tahes soodustuse osas GATT 1994 artiklite XXIV.6 ja XXVIII alusel ning neid mitte muutma ega tagasi võtma.

Artikkel 9

2004. aasta uute tariifikvootide mahud ja olemasolevate tariifikvootide mahtude suurenemised arvutatakse proportsionaalselt põhimahtudest, võttes arvesse ajavahemikku, mis on kulunud enne käesoleva protokolli jõustumiskuupäeva.

Artikkel 10

Käesolev protokoll on Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu lahutamatu osa. Käesoleva protokolli lisad ja deklaratsioon moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 11

1. Käesoleva protokolli kiidavad heaks ühendused, liikmesriikide nimel Euroopa Liidu Nõukogu ja Egiptuse Araabia Vabariik vastavalt oma asjakohastele menetlustele.

2. Lepinguosalised teatavad teineteisele lõikes 1 nimetatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 12

1. Käesolev protokoll jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

2. Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 1. maist 2004.

Artikkel 13

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris igas lepinguosaliste ametlikus keeles ja kõik need tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 14

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu tekst, sealhulgas lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, lõppakt ja sellele lisatud deklaratsioonid koostatakse tšehhi, eesti, ungari, läti, leedu, malta, poola, slovaki ja sloveeni keeles ning need tekstid on autentsed originaaltekstidega samal viisil. Assotsiatsiooninõukogu kiidab need tekstid heaks.

Hecho en Bruselas, el veinte de diciembre de dos mil cuatro.

V Bruselu dne dvacátého prosince dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Bruxelles, den tyvende december to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten Dezember zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta detsembrikuu kahekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the twentieth day of December in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le vingt décembre deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì venti dicembre duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmitajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų gruodžio dvidešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kettőezer negyedik év december huszadik napján.

Magħmula fi Brussel fl-għoxrin ġurnata ta' Diċembru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Brussel, de twintigste december tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego grudnia roku dwutysięcznego czwartego.

Feito em Bruxelas, em vinte de Dezembro de dois mil e quatro.

V Bruseli dvadsiateho decembra dvetisícštyri.

V Bruslju, dvajsetega decembra leta dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den tjugonde december tjugohundrafyra.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäische Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Por la República Arabe de Egipto

Za Egyptskou arabskou republiku

For Den Arabiske Republik Egypten

Für die Arabische Republik Ägypten

Egiptuse Araabia Vabariigi nimel

Για την Αραβική Δημοκρατία της Αιγύπτου

For the Arab Republik of Egypt

Pour la République arabe d'Égypte

Per la Repubblica araba di Egitto

Eğiptes Arābu Republikas vārdā

Egipto Arabų Respublikos vardu

Az Egyiptomi Arab Köztársaság részéről

Għar-Repubblika Għarbija ta' l-Eġittu

Voor de Arabische Republiek Egypte

W imieniu Arabskiej Republiki Egiptu

Pela República Árabe do Egipto

Za Egyptskú arabskú republiku

Za Arabsko republiko Egipt

Egyptin arabitasavallan puolesta

På Arabrepubliken Egyptens vägnar

LISA

PROTOKOLL NR 1

Egiptusest pärinevate põllumajandustoodete ühendusse importimise korra kohta

1.	Egiptusest pärinevaid lisas loetletud tooteid lubatakse ühendusse importida järgmistel ja lisas sätestatud tingimustel.

a)	Tollimaksud kas kaotatakse või neid vähendatakse A veerus esitatud mahus.

Teatavate toodete puhul, millele on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline ja koguseline tollimaks, kehtivad A ja C veerus esitatud vähendusmäärad üksnes väärtuselise tollimaksu kohta.

Koodide 0703 20 00, 0709 90 39, 0709 90 60, 0711 20 90, 0712 90 19, 0714 20 90, 1006, 1212 91, 1212 99 20, 1703 ja 2302 alla kuuluvate toodete puhul tuleks soodustusi kohaldada ka koguselise tollimaksu suhtes.

Teatavate toodete puhul kaotatakse tollimaksud B veerus loetletud tariifikvoodi piires.

Neid tariifikvoote kohaldatakse aastase kehtivusajaga alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kvoote ületavate imporditavate koguste suhtes kohaldatakse ühise tollitariifistiku vastava toote täielikke või vähendatud maksumäärasid C veeru kohaselt.

Aastal 2004 arvutatakse uued tariifikvootide mahud ja olemasolevate mahtude suurendamine proportsionaalselt protokollis määratletud põhimahtudest, võttes arvesse ajavahemikku, mis on kulunud enne 1. maid 2004.

4.	Nende toodete puhul, mille korral D veerus osutatud erisätted osutavad käesolevale lõikele, suurendatakse B veerus loetletud tariifikvootide mahte igal aastal 3 % eelmise aasta mahust; esimene suurendamine tehakse kuupäeval, mil iga tariifikvoot avatakse teist korda.

34 000 tonni suuruse tariifikvoodi piires, mida kohaldatakse väärtuselise tollimaksu soodustuse puhul, on CN-koodide 0805 10 10, 0805 10 30 ja 0805 10 50, alla kuuluvate värskete magusate apelsinide Euroopa Ühenduse ja Egiptuse vahel kokkulepitud hind piiril, mille puhul alandatakse ühenduse WTOle tehtavate soodustuste nimekirjas sätestatud koguseline tollimaks nullini:

—	264 eurot tonni kohta igal järgneval ajavahemikul alates 1. detsembrist kuni 31. maini.

Kui saadetise hind piiril on 2, 4, 6 või 8 % madalam kokkuleppehinnast piiril, on koguseline tollimaks vastavalt 2, 4, 6 või 8 % nimetatud kokkuleppehinnast piiril. Kui saadetise hind piiril on alla 92 % kokkuleppehinnast piiril, kohaldatakse WTOs kindlaksmääratud koguselist tollimaksu.

Protokolli nr 1 lisa

CN-kood (1)

Kirjeldus (2)

Enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamine (3)

Tariifikvoot (netomass tonnides)

Tollimaksu vähendamine, et tollimaks ei ületaks tariifikvooti (3) %

Erisätted

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

100

2 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0603 10

Värsked lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks, 1. oktoobrist 15. aprillini

100

3 000

millest

—

Kohaldatakse kirjavahetuse teel kokkulepitud tingimusi

0603 10 80

Muud värsked lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks, 1. oktoobrist 15. aprillini

100

1 000

0604 99

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

ex 0701 90 50

Varajane kartul, värske või jahutatud, 1. jaanuarist 31. märtsini

100

1. aasta: 130 000;

2. aasta: 190 000;

3. aasta ja järgnevad aastad: 250 000

Varajased kartulid, värsked või jahutatud, 1. aprillist 30. juunini

100

1 750

0702 00 00

Tomat, värske või jahutatud, 1. novembrist 31. märtsini

100

—

0703 10

Sibul ja šalottsibul, värske või jahutatud, 1. jaanuarist 15. juunini

100

16 150

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud, 1. veebruarist 15. juunini

100

3 000

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu toiduks kasutatav kapsas, värske või jahutatud, 1. novembrist 15. aprillini

100

1 500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0705 11 00

Peasalat, värske või jahutatud, 1. novembrist 31. märtsini

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0706 10 00

Porgand ja naeris, värske või jahutatud, 1. jaanuarist 30. aprillini

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud, 1. jaanuarist veebruari lõpuni

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud, 1. novembrist 30. aprillini

100

1. aasta: 15 000;

2. aasta: 17 500;

alates 2. aastast: 20 000

—

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

—	spargel, 1. oktoobrist veebruari lõpuni

—	paprika, 1. novembrist 30. aprillini

—	muu köögivili, 1. novembrist veebruari lõpuni

100

—

ex 0710

ex 0711

Külmutatud ja lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili, välja arvatud alamrubriikidesse 0710 40 00 ja 0711 90 30 kuuluv suhkrumais ning alamrubriikidesse 0710 80 61 ja 0711 51 00 kuuluvad seened liigist Agaricus

100

1. aasta: 1 000;

2. aasta: 2 000;

3. aasta ja järgnevad aastad: 3 000

—

0712

Kuivatatud köögiviljad (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

100

16 550

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

ex 0713

Kuivatatud kaunviljad, poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata, välja arvatud alamrubriikidesse 0713 10 10, 0713 33 10 ja ex 0713 90 00 kuuluvad külvamiseks ettenähtud tooted

100

—

0714 20

Maguskartul, värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud

100

3 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0804 10 00

Värsked või kuivatatud datlid

100

—

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid, värsked või kuivatatud

100

—

0805 10

Apelsinid, värsked või kuivatatud

100

1. aasta: 58 020 (4);

2. aasta: 63 020 (4);

3. aasta ja järgnevad aastad: 68 020 (4)

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 5 erisätteid

0805 20

Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid ja muud tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud

100

—

0805 50

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia), värsked või kuivatatud

100

—

0805 40 00

Greibid, värsked või kuivatatud

100

—

0806 10

Greibid, värsked, 1. veebruarist 14. juulini

100

—

0807 11 00

Arbuusid, värsked, 1. veebruarist 15. juunini

100

—

0807 19 00

Muud melonid, värsked, 15. oktoobrist 31. maini

100

1 175

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0808 20

Värsked pirnid ja aivad

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0809 30

Virsikud, k.a nektariinid, värsked, 15. märtsist 31. maini

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0809 40

Ploomid ja laukaploomid, värsked, 15. aprillist 31. maini

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

0810 10 00

Maasikad, värsked, 1. oktoobrist 31. märtsini

100

1. aasta: 500;

2. aasta: 1 205;

3. aasta ja järgnevad aastad: 1 705

—

0810 90 95

Muu värske puuvili

100

—

0811

0812

Puuviljad ja pähklid, kuumutamata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, või lühikeseks ajaks konserveeritud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

100

1. aasta: 1 000;

2. aasta: 2 000;

3. aasta ja järgnevad aastad: 3 000

—

0904

Pipar perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta, kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad

100

—

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

100

—

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja teised vürtsid

100

—

1006

Riis

32 000

—

100

5 605

—

1202

Maapähklid

100

—

ex 1209

Seemned, viljad ja eosed külviks, v.a alamrubriikidesse 1209 10 00 ja 1209 29 60 kuuluv suhkrupeediseeme

100

—

1211

Taimed ja taimede osad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias või farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel

100

—

1212

Jaanikaunad, merevetikad jm vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, puuviljade luuseemned ja toitekude ning mujal nimetamata peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted

100

—

1515 50 11

Seesamitoorõli, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks (5)

100

1 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

1515 90

Muud taimerasvad ja -õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a linaseemne-, maisi-, kastoor-, tunga- ja seesamiõli ja selle fraktsioonid

100

500

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

1703

Melass, saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

100

350 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

2001 90 10

Mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney)

100

—

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

100

1 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

2008 11

Maapähklid

100

3 000

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

2009

Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

100

1 050

—

Kohaldatakse protokolli nr 1 lõike 4 erisätteid

2302

Kliid, pebred ja muud tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid

—

5301

Lina

100

—

(1) CN-koodid määruse (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, 30.10.2003) kohaselt.

(2) Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui nimetatakse ex CN-koode, tuleb sooduskord määrata kindlaks, kohaldades ühiselt CN-koode ja vastavaid kirjeldusi.

(3) Tollimakesu vähendamist kohaldatakse ainult väärtuselise tollimaksu suhtes. CN-koodide 0703 20 00, 0709 90 39, 0709 90 60, 0711 20 90, 0712 90 19, 0714 20 90, 1006, 1212 91, 1212 99 20, 1703 ja 2302 alla kuuluvate toodete puhul peaks siiski soodustusi tehtama ka koguseliste tollimaksude suhtes.

(4) 1. juulist 31. juunini kohaldatav tariifikvoot. Sellest mahust on 34 000 tonni on ette nähtud CN-koodide 0805 10 10, 0805 10 30 ja 0805 10 50 alla kuuluvate värskete apelsinide jaoks ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. maini.

(5) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi (vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artikleid 291 kuni 300 ja hilisemaid muudatusi).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/44

KOMISJONI OTSUS,

20. aprill 2004,

meetme kohta, mida Prantsusmaa rakendas laevaremondi- ja tööstusettevõtte AS (SORENI) kasuks

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1362 all)

(ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/90/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt nimetatud artiklitele (1) kutsunud huvitatud pooli üles esitama märkusi ja võtnud need märkused arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Ajakirjanduses ilmunud teabe tagajärjel, mille kohaselt Prantsusmaa oli võtnud rahalised meetmed laevaremonditegevuse toetamiseks Havre’i sadamas, taotles komisjon 21. detsembri 2001. a kirja teel Prantsusmaalt selgitusi. Prantsusmaa teatas 15. märtsi 2002. a kirjaga (registreeritud 19. märtsil 2002) komisjonile, et riigiorganid olid rahaliselt toetanud ühte laevaremondiettevõtet, laevaremondi- ja tööstusettevõtet (SORENI). Meede registreeriti teatamata abina (NN 53/2002), lähtudes asjaolust, et teatamise hetkel oli abi juba antud ning et pealegi oli summa 1 720 000 eurot juba makstud 2001. a detsembris.

(2)	Komisjon taotles 4. aprilli 2002. a kirjaga Prantsusmaalt täiendavat teavet. Viimane vastas 3. juuni 2002. a kirjaga, registreeritud järgmisel päeval.

(3)

Komisjon teatas 12. augusti 2002. a kirjaga Prantsusmaale oma otsusest algatada selle meetme suhtes lepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust. Asi registreeriti numbri C 55/2002 all. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduse Teatajas (2) ja huvitatud pooli kutsuti üles märkusi esitama.

(4)	Prantsusmaa esitas märkused 1. oktoobri 2002. a kirjaga, registreeritud järgmisel päeval. Ühendkuningriik esitas märkused 16. oktoobri 2002. a kirjaga, registreeritud 24. oktoobril 2002. Ühendkuningriigi märkused edastati Prantsusmaale ja talle anti võimalus neile vastata.

(5)

Komisjon esitas Prantsusmaale täiendavaid küsimusi 4. novembri 2002. a kirjaga. Prantsusmaa esitas vastused ja märkused 14. jaanuari 2003. a kirjaga, registreeritud samal päeval. Prantsusmaa edastas täiendava teabe 2. oktoobri 2003. a kirjaga, registreeritud järgmisel päeval, ja 10. oktoobri 2003. a kirjaga, registreeritud samal päeval. Komisjon esitas Prantsusmaale uusi lisaküsimusi 21. novembri 2003. a kirjaga ja Prantsusmaa vastas neile 29. detsembri 2003. a kirjaga, registreeritud 8. jaanuaril 2004, ja 29. jaanuari 2004. a kirjaga, registreeritud samal päeval.

II. ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

A. Kõnesolev ettevõte

(6)	Rahalise abi saaja on SORENI, laevaremondiettevõte, mis asub Havre’is, see tähendab piirkonnas, mis võib abi saada lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. SORENI loodi 1. novembril 2001 selleks, et üle võtta kolme laevaremondiettevõtte aktivad, nagu on alljärgnevalt selgitatud.

(7)

Havre’is asuvad ettevõte Ateliers’ tööplats ja Havre’i tööplatsid – laevaehitus (ACH-CN) suleti 2000. aastal pankroti tõttu. ACH-CN sai komisjoni otsusega 2002/132/CE (3) heakskiidetud ettevõtte sulgemise toetusi. ACH-CN’i kolm laevaremondi alal tegutsenud filiaali (SIREN, TMTM ja MECA HELIX, edaspidi nimetatud “kolm filiaali”) jäid püsima, kuid said peagi tunda majanduslikke raskusi alltöövõtulepingute kaotamise tõttu, mis ACH-CN neile varem andis, ja laevaomanike usalduse kaotamise tõttu.

(8)	2001. aastal otsustasid kolme filiaali kaksteist kohalikku alltöövõtjat luua ühiselt uue ettevõtte SORENI jätkamaks kolme filiaali laevaremonditegevust.

(9)

Kaksteist kohalikku alltöövõtjat esitas ülevõtmise taotluse 24. augustil 2001. SORENI loodi 1. novembril 2001 ja see omandas kolme filiaali aktivad 9. novembril 2001. SORENI ostis aktivad hinnaga 1 001 eurot (ehk 1 000 eurot inventari eest ja üks sümboolne euro aktivate eest). Prantsusmaa sõnul oli SORENI pakkumine ainus pärast samal aastal varem välisinvestoriga toimunud läbirääkimiste luhtumist.

(10)

Prantsusmaa oli esialgselt komisjonile osutanud, et kolm filiaali olid ülevõtmise hetkel tervendamismenetluses. Ta parandas seda teavet 29. detsembri 2003. a kirjas, täpsustades, et aktivate ülevõtmine toimus väljaspool tervendamismenetlust ja et kolmest filiaalist oli 2003. a detsembris alles vaid tühjad kestad, arvestades käimasolevaid vaidlusi ja võla jääke ja asjaolu, et neil ei toimunud enam mingit majandustegevust.

(11)

Vastavalt prantsuse sotsiaalseadusandlusele ettevõtte lõpetamise kohta (artikkel L 122-12, töökoodeksi teine lõige) kohustus SORENI kolmelt filiaalilt üle võtma kõik töölepingud, mille kvalifikatsiooni, töötasu ja tööstaaži tingimused pidid jääma muutumatuks. Järelikult võttis SORENI Prantsusmaa sõnul üle kolme filiaali 127 palgatöötajat. Sarnaselt pidi SORENI üle võtma summas 318 164 eurot tööjõukulud, mis olid tekkinud enne ülevõtmist seoses asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmisega.

(12)

Komisjon märgib, et 14. jaanuaril 2003 vähendati töötajate arvu 117 palgatöötajani, kellest 99 moodustas tootva tööjõu. Prantsusmaa osutas, et ülevõtmisele eelnenud kuue aasta jooksul oli tootva tööjõu osa vähenenud 47 % võrra, langedes 188 palgatöötajalt kolmes filiaalis kokku 1997. aastal 99-le SORENIs 2002. aastal.

B. Uue äriühingu äriplaan

(13)

Äriplaan koostati 2001. aastal. SORENI tegevusvõime pidi tagama viieaastase kestusega äriplaan. Prantsusmaa sõnul tulenesid SORENI probleemid eelkõige raskustest, mis esinesid selle aktsionäridel, kes alltöövõtjatena sõltusid varem kolmest filiaalist. Teiseks olevat SORENI pärinud aktivade ülevõtmisega seonduvaid maksekohustusi ja raskusi, nimelt kõikide töölepingute ülevõtmine, asbestiga kokkupuutumise tõttu enneaegsete pensionide rahastamine ning tootmisvahendi kohandamise ja tegevuse ratsionaliseerimise vajadus. Kuna SORENI võttis üle laevaremonditegevuse, tuli tal tõenäoliselt tegemist teha kolmel filiaalil esinenud samalaadsete probleemidega: alltöövõtulepingute saamise raskus laevaehitusettevõttelt Havre’is (nagu ACH-CN), turgude kaotus üldiselt ja Havre’i laevaremondi usalduse kaotus üldiselt.

(14)

Prantsusmaa sõnul on selle viieaastase kestusega äriplaani, mille Prantsusmaa liigitab ümberkorraldamisplaaniks, eesmärgiks lahendada need probleemid, kohaldades kolm meetmetekogu. Esimene seisneb tootmisvahendite kohaldamises investeerimisega hoonete kordaseadmisse, transporti ja kaasaskantavatesse tööriistadesse (investeeringud, mille kogused on määratletud tabeli 1 osas 1). Teine meetmetekogu seisneb ettevõtte kaubanduspoliitika ümberkorraldamises. Prantsusmaa sõnul suunatakse ettevõtte kaubanduspoliitika ümber samaaegselt kohalikele laevaomanikele ning riiklikele ja rahvusvahelistele turgudele. See poliitika taotleb üldiselt nende klientide usalduse tagasivõitmist, kellel olid minevikus ärisuhted kolme filiaaliga. SORENI kavatseb selle eesmärgi saavutada ühelt poolt, võttes tööle uut kaadrit, ja teiselt poolt, ostes uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad tal oma tegevust mitmekesisemaks muuta ja seega vastata laiemaulatuslikele vajadustele. Selle teise meetmetekogu kulud on kirjeldatud tabeli 1 osas 2. Kolmas meetmetekogu keskendub tootmise ümberkorraldamisele kahel tasemel: materjali-, inventari- ja tellimuste haldus (ratsionaliseerimine ja informatiseerimine) ja personali koolitus. Selle kolmanda meetmetekogu kulusid kirjeldatakse tabeli 1 osas 3.

(15)

Prantsusmaa peab lisaks ümberkorraldamiskuludeks, ühelt poolt, kolmelt filiaalilt üle võetud maksekohustusi seoses asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmisega ja, teiselt poolt, kolme esimese kuu palku pärast ülevõtmist. Prantsusmaa sõnul vastavad need kolm kuud ajavahemikule, mis on vajalik esimeste lepingute saamiseks. Neid kulusid kirjeldatakse tabeli 1 osas 4.

TABEL 1

SORENI viidatud ümberkorraldamiskulud

(eurodes)
Eelarveartiklid	Summa
Osa 1 – Investeeringud ja remont
Töökoja remont (2002)	[…] (4)
Kontoriruumide/hoonete remont (2002)	[…]
Õue/töökoja puhastamine	[…]
Vallasvarainvesteeringud 2002:
Sõidukid	[…]
Infotehnoloogia	[…]
Töövahendid	[…]
Kinnisvarainvesteeringud 2002–2004:
Haaveljugapuhastuse/paksu lehtmetalli töötlemise süsteemid	[…]
Värvide ja segu anum	[…]
Mitmesugused teisaldatavad mehhaanilised seadmed	[…]
Vahesumma 1	[…]
Osa 2 – Äritegevuse ümberkorraldamine
Värbamine 2002–2004
2 juhtivkaadri töötajat
1 juhtimisabi
3 insener-asjurit
4 juhtivtöötajat – tootmissektoris
Palkade ja maksude kogusumma	[…]
Turustuskulud – kuni 2002. a lõpuni
Brošüürid/logo, postitus, agentide võrk, kliendikülastused	[…]
Kulud 2003–2005
Uute litsentside omandamine	[…]
Personali staažid ja koolitus valmistajate juures, kelle litsentsi SORENI omab	[…]
Müügiagentide ja rahvusvaheliste agentide külastus	[…]
Agendilepingute läbivaatamine ja pikendamine kolmeks aastaks	[…]
Vahesumma 2	[…]
Osa 3 – Tootmise ümberkorraldamine
Organiseerimine ja informatiseerimine 2002–2003	[…]
Spetsiaalse laevaremonditarkvara ostmine 2003–2004	[…]
Koolitus: 37 450 tundi/3 aastat	[…]
Vahesumma 3	[…]
Osa 4 – Tööjõukulud ja muud kulud
Palgad pärast ülevõtmist kolme esimese kuu jooksul kehtivatele lepingute alusel	[…]
Enne ülevõtmist võetud lepingulised maksekohustused seoses töölt lahkumisega asbestiga kokkupuutumise tõttu	[…]
Vahesumma 4	[…]
KOKKU (Vahesummad 1+2+3+4)	6 495 164

(16)	Väidetavad vajalikud kogukulud SORENI käikulaskmiseks ulatuvad järelikult 6 495 164 euroni.

(17)

Prantsusmaa sõnul põhineb see plaan realistlikel käibe oletustel, mis kajastavad olemasolevat ja potentsiaalset laevaremondi nõudlust Havre’is. Prantsusmaa tõstab esile, et kolmel filiaalil oli laevaremondisektoris tunnustatud asjatundlikkus ja et nende palgatöölised, käesolevalt uuesti tööle võetud SORENI poolt, omavad viimase jaoks väärtuslikke ametioskusi. Prantsusmaa juhib ka tähelepanu sellele, et SORENI ja potentsiaalse välisinvestori äriplaanid olid sarnased, mis on realistliku hinnangu näitajaks. SORENI esimehe isiklikud sidemed peaksid olema trumbiks klientuuri arendamisel. Prantsusmaa sõnul tuleb SORENI laevaremonditegevust vaadelda Havre’i sadama arenduse kontekstis.

C. Rahalised meetmed

(18)

Prantsusmaa sõnul tuleb SORENIle vajalik summa 6 495 164 eurot rahastada subsiidiumide ja laenudena, mis antakse tabelis 2 nimetatud avalikest ja eraallikatest. Prantsusmaa võttis SORENI’le riigiabi andmise eelotsuse vastu 28. septembril 2001, see tähendab pärast kolme filiaali tühistamise avalduse esitamist, ent enne SORENI loomist ja enne üleandmise jõustumist. Õiguslikult siduv otsus abi andmise kohta võeti vastu 29. novembril 2001.

(19)	Prantsuse riik andis SORENIle subsiidiumi summas 3 430 000 eurot. Kaks osa sellest summast, üks 1 720 000 eurot ja teine 730 000 eurot, olid SORENIle juba tasutud 2003. a septembris.

(20)	Ülem-Normandia maavolikogu, Seine-Maritime’i departemangu volikogu ja Havre’i linn kõik annavad SORENIle subsiidiumi summas 380 000 eurot. Kogusummast 1 140 000 eurot oli 1 070 997 eurot SORENIle makstud juba 2003. a septembris.

(21)

Erapanuseid kirjeldatakse SORENI aktsionäride kapitalimahutusena (462 000 eurot) ja pangalaenudena (1 300 000 eurot), mis antakse käibekapitali ülekande tagatise vormis.

TABEL 2

SORENI ümberkorraldamisega seonduvad rahalised meetmed

(eurodes)

Allikas

Summa

Avalikud allikad

Prantsuse riik

3 430 000

Ülem-Normandia maavolikogu

380 000

Seine-Maritime’i departemangu volikogu

380 000

Havre’i linn

380 000

Vahesumma 1

4 570 000

Eraallikad

SORENI aktsionärid

—

kapital

462 000

—	pangalaenud (BNP Paribas)

1 300 000

Vahesumma 2

1 762 000

KOKKU (Vahesummad 1+2)

6 332 000

D. Turuteave

(22)

Prantsusmaa sõnul on Havre’i sadama arenguks vajalik laevaremonditegevust, mis tagaks stabiilse tegevustaseme. Prantsusmaa toob esile, et kõnesolevad meetmed avaldavad piiratud mõju konkurentsile tänu kolmele tegurile. Esiteks sisaldaks ümberkorraldamisplaan personali vähendamisi. Teiseks nimetab Prantsusmaa SORENI põhilisteks klientideks (5) riiklikul ja rahvusvahelisel turul ARNO Dunkerque’is ja SOBRENA Brest’is. Need kaks äriühingut, vastupidi, ei oleks konkurentsis SORENI’ga kohalike klientide suhtes. Prantsusmaa teatab selles kontekstis, et kohalikud kliendid moodustavad 40 kuni 45 % SORENI käibest. SORENI ja tema peamiste konkurentide interferentsi tase oleks seega vähene. Kolmandaks on SORENI komisjoni 12. jaanuari 2001. a määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes) artikli 2 punkti b) alusel (6) VKE.

E. Otsus menetluse algatamise kohta lepingu artikli 88 lõike 2 kohaldamisel

(23)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses (edaspidi nimetatud “menetluse algatamise otsus”) hinnati kõnesolevaid meetmeid lähtuvalt nõukogu 29. juuni 1998. a määrusest (EÜ) nr 1540/98 laevaehitusele antava abi kohta (7) (edaspidi nimetatud “laevaehituse määrus”) ning lähtuvalt ühenduse suunistest raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (8) (edaspidi nimetatud “ümberkorraldamise suunised”).

(24)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi seoses võimalusega lubada kõnesolevaid rahalisi meetmeid ümberkorraldamisabina, arvestades ühelt poolt, et SORENI paistis olema uuesti loodud ettevõte, mis tekkis kolme filiaali likvideerimise tulemusel, ja võttes arvesse teiselt poolt ümberkorraldamise suuniste punkti 7, mille järgi uuesti loodud ettevõte ei vasta päästmis- ja ümberkorraldamisabi saamise nõuetele, isegi kui selle esialgne rahaline olukord on ebakindel.

(25)

Komisjon väljendas samuti kahtlusi seoses SORENI äriplaani võimega muuta see pikaajaliselt tegevusvõimeliseks mõistliku tähtajaga ja realistlike eelduste alusel, nagu on sätestatud ümberkorraldamise suunistes. Komisjon arvestas nimelt, et Prantsusmaa poolt talle esitatud plaan ei sisaldanud turu-uuringut ega eeldatavaid müügi- ja kuluprognoose eelolevateks aastateks.

(26)

Komisjon märkis lisaks, et motiveeringupunktis 9 mainitud välisinvestor oli sarnasele plaanile tuginedes loobunud laevaremonditegevuse jätkamisest. Lõpuks tõstatas komisjon küsimuse, kas avalike allikate rahaline panus piirdus minimaalse määraga, mis oli vajalik äriplaani teostamise võimaldamiseks, ja kas abisaaja omapoolne panus oli oluline, nagu seda nõuavad ümberkorraldamise suunised.

III. HUVITATUD POOLTE MÄRKUSED

(27)

Ühendkuningriik esitas järgmised märkused. Esiteks märkis ta, et tal oli raskusi aru saada, kuidas ettenähtud meetmetekogu võiks vaadelda ümberkorraldamisabina, kui laevatööplats jätkab sama tegevust, mis selle eelkäijad ilmselt ilma võimsuse või personali olulise vähendamiseta. Teiseks hindab Ühendkuningriik, et teatavaid investeeringuid ja teatavaid kulusid ei saa arvesse võtta ümberkorraldamisabi andmiseks. Kolmandaks märgib Ühendkuningriik, et SORENI on inglise laevaremonditööstuse otsene konkurent.

IV. PRANTSUSMAA MÄRKUSED

(28)	Oma reageeringutes menetluse algatamise otsusele andis Prantsusmaa täiendavat teavet ja esitas järgmised tähelepanekud.

(29)

Küsimuse osas, kas SORENI on ettevõte, mis võib ümberkorraldamisabi saada, tõstab Prantsusmaa esile, et kuigi SORENI on uus juriidiline isik, esindab ta tegelikult eelneva laevaremonditegevuse järjepidevust ja seega peab ta võima ümberkorraldamisabi saada. Selle seisukoha põhjendamiseks osutab Prantsusmaa, et aktivate, kolme filiaali tegevusetüübi ja ärivaldkonna ning ka nende materiaalsete ressursside ja tööjõu ning eriti sotsiaalkindlustuse alasest seadusandlusest tulenevate maksekohustuste (asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmine) ülevõtmine võimaldab SORENIt assimileerida kolme filiaaliga, see tähendab olemasoleva äriühinguga.

(30)

Lisaks kinnitab Prantsusmaa, et kuigi SORENIt tuli vaadelda uue äriühinguna, ei ole ta sellepoolest ümberkorraldamise suuniste alusel vähem raskustes olev ettevõte lähtuvalt maksekohustustest (töölepingud, asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmine) ja aktivatega seotud raskustest (tootmisvahendite kohandamise ja ratsionaliseerimise vajadus).

(31)

Äriplaani rakendatavuse alaste kahtluste ja eriti turuteabe puudumise osas kirjeldab Prantsusmaa turgu, kus SORENI tegutseb, turuna, mis hõlmab järgmiseid tegevusi: laevade sadamas peatumisega seonduvad tööd väikeavariide korral, ennetuslikud hooldustööd ja kapitaalremonditööd. SORENI peamised konkurendid, ARNO Dunkerque’is ja SOBRENA Brest’is, oleks konkurentsis SORENIga riikliku ja rahvusvahelise klientuuri puhul, kuid mitte kohalike klientide puhul, kes esindavad 40 kuni 45 % SORENI käibest. Prantsusmaa osutab ka, et laevaremonditegevuse olemasolu Havre’i suuruses sadamas on sadama kui terviku toimimiseks hädavajalik element. Kuna SORENI on ainus laevaremondiettevõte Havre’is, oleks tema olemasolu Prantsusmaa sõnul sadama jaoks eluliselt oluline.

(32)

Äriplaani rakendatavuse illustreerimiseks andis Prantsusmaa käibe ja kulude arvestusliku hinnangu viie aasta perioodiks, mille vältel tuleb ümberkorraldamisplaan ellu viia. Need andmed on toodud tabelis 3.

TABEL 3

SORENI käibe ja kulude arvestuslik hinnang

Aasta	Käive (miljonit eurot)	Aastane juurdekasv (%)	Kulud (miljonit eurot)	Aastane juurdekasv (%)
2001	[…]
2002	[…]	[…]	[…]
2003	[…]	[…]	[…]	[…]
2004	[…]	[…]	[…]	[…]
2005	[…]	[…]	[…]	[…]
2006			[…]	[…]

(33)	Prantsusmaa teatab lisaks, et põhjused, mille tõttu välisinvestor loobus kolme filiaali tegevuse jätkamisest, olid sõltumatud äriplaani kvaliteedist. Need olid seotud sadama palgatöötajate ja ametivõimudega kokkulepete saavutamise raskusega ning ka investoril endal esinenud rahaliste probleemidega.

(34)

Kõnesolevate meetmete proportsionaalsuse kohta kinnitab Prantsusmaa, et summa vastab minimaalse määrale, mis on vajalik laevaremonditegevuse taaskäivitamiseks Havre’is. Prantsusmaa juhib tähelepanu, et tuleks hinnata SORENI aktsionäride panust, arvestades asjaolu, et nad on ise raskes rahalises olukorras.

(35)

Lisaks taotles Prantsusmaa komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete raamatupidamise läbivaatamist ühisturu suhtes otseselt lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel juhul, kui abi ei ole kokkusobiv ümberkorraldamise suuniste kohaldamisel. Prantsusmaa osutab, et laevaremonditegevus on Havre’i sadama heaks toimimiseks esmatähtis, kuna see on vajalik laevade vastuvõtu, sadama tegevuse jaoks hädavajalike laevade hoolduse, mereohutusega seonduvate teenuste ja turismiga seonduvate teenuste (jahtlaevade remont) tagamiseks. Prantsusmaa osutab ka, et laevaremondi alalhoidmine Havre’is on ühenduse huvides, sest see toetab ühist transpordipoliitikat, mis soodustab meretransporti. Lõpuks rõhutab Prantsusmaa ajaloolisi ja strateegilisi põhjusi, mis õigustavad laevaremondi alalhoiu Havre’i sadamas.

V. HINNANG

A. Riigiabi

(36)

Lepingu artikli 87 lõike 1 alusel on ühisturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõiks mistahes kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(37)

Esiteks kujutab Prantsuse riigi poolt SORENIle antud subsiidium 3 430 000 eurot riigi ressurssidest antud rahalist eelist. Lisaks kehtib riigiressursi kriteerium ka liikmesriikide regionaalsete või kohalike omavalitsusüksuste poolt antud majanduslikele eelistele. Järelikult on lepingu artikli 87 lõike 1 esimene rakenduskriteerium täidetud ka selles osas, mis puudutab SORENIle Ülem-Normandia regiooni, Seine-Maritime’i departemangu ja Havre’i linna poolt antud subsiidiume (kõik summas 380 000 eurot).

(38)	Teiseks, kuna kõnesolevad subsiidiumid olid suunatud ühele konkreetsele ettevõttele, SORENIle, on täidetud valikulisuse kriteerium, millest sõltub lepingu artikli 87 lõike 1 kohaldatavus.

(39)	Kolmandaks annavad kõnesolevad rahalised meetmed SORENIle majandusliku eelise, mida ei oleks talle antud erasektor. Need meetmed võivad järelikult juba oma olemuselt konkurentsi moonutada.

(40)

Neljandaks on täidetud kriteerium, mille järgi meede peab kahjustama kaubandust, juba sellepärast, et abi saaja on tegev liikmesriikidevahelist kaubandust eeldavas majandustegevuses. Nimelt see kehtib SORENIi viljeldava laevaremonditegevuse kohta. Seda punkti Prantsusmaa ei vaidlusta, ta ainult rõhutab, et SORENI “peamised” konkurendid on prantsuse konkurendid. Ja seda punkti kinnitab selgelt Ühendkuningriik, kes märgib, et SORENI on inglise laevaremonditööstuse otsene konkurent.

(41)	Komisjon järeldab sellest, et SORENIle antud subsiidiumid, selliselt nagu need on kirjeldatud osas II, moodustavad kõik riigiabi lepingu artikli 87 lõike 1 alusel.

(42)	Komisjon märgib ka, et Prantsusmaa ei täitnud lepingu artikli 88 lõike 3 kohaldamisel talle pandud kohustust teavitada komisjoni abi andmise kavatsusest ettenähtud ajal võimaldamaks komisjonil märkusi esitada. Abi loetakse seega ebaseaduslikuks.

B. Lepingu rikkumine

(43)

Kuna SORENI on tegev laevaremondisektoris, kuulub talle tema tegevuse toetamiseks antav abi laevaehitusele suunatud riigiabi suhtes kehtivate erieeskirjade kohaldusalasse. Alates 1. jaanuarist 2004 kehtivad need eeskirjad laevaehitusele. (9) antava riigiabi eeskirjades, mis asendasid laevaehituse määruse. Siiski vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kehtivate eeskirjade määratlemise kohta. (10) hinnatakse ebaseaduslikku abi, see tähendab lepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes antud abi, kõikides selle abi andmise kuupäeval kehtivates vahendites kehtestatud põhikriteeriumide alusel. Laevaehituse määrus on seega kohaldatav. Et asi oleks ammendav, kas komisjon kohaldab laevaehituse määrust või ta kohaldab määruse asendanud laevaehitusele antava riigiabi eeskirju, tuleb täpsustada, et see ei mõjuta mingil määral kokkusobivuse hindamisel tehtud järeldusi, kuna päästmis- ja ümberkorraldamisabi, regionaalabi ja koolitusabi hindamiseks olulised kriteeriumid on identsed (11).

(44)	Laevaehituse määruse artikkel 2 sätestab, et laevaremondile antavat abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab nimetatud määruse sätetele.

1. Ümberkorraldamisabi

(45)

Prantsusmaa sõnul on kõnesoleva abi eesmärgiks SORENI tegevuse ümberkorraldamine. Laevaremondisektoris tegevate ettevõtete ümberkorraldamisabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et see on kooskõlas laevaehituse määruse artikliga 5, mis viitab samal ajal ümberkorraldamise suunistele ja väljendab laevaremondisektorile kehtivaid eritingimusi.

(46)	Komisjon vaatas seejärel läbi küsimuse, kas ümberkorraldamise suunistes sätestatud kriteeriumid olid täidetud.

1.1 Ettevõtte abikõlblikkus

(47)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peab ümberkorraldamisabi saamise tingimuste täitmiseks võima asjaomast ettevõtet pidada raskustes olevaks nimetatud suuniste alusel. Kuigi ei ole olemas ühenduse definitsiooni, arvestab komisjon, et ettevõte on raskustes, kui ta ei ole võimeline oma rahaliste vahenditega või vahenditega, mida selle omanikud/aktsionärid ja võlausaldajad on valmis sellesse paigutama, pidurdama ettevõtte kahjumit, mis viivad ilma riigiorganite välise sekkumiseta peaaegu kindla majandusliku väljasuremiseni lähi- või keskmise aja perspektiivis (ümberkorraldamise suuniste punkt 4). Ettevõtte raskused väljenduvad näiteks kasvavas kahjumi tasemes, käibe kahanemises, inventari kogunemises, ülevõimsuses, enesefinantseeringu brutomarginaali vähenemises, kasvavas võlastumises, rahaliste maksekohustuste progresseerumises ja ka aktivate puhasmaksumuse nõrgenemises või kadumises.

(48)

Siiski sätestatakse ümberkorraldamise suuniste punktis 7, et uuesti loodud ettevõte ei vasta ümberkorraldamisabi saamise nõuetele, isegi kui selle esialgne rahaline olukord on ebakindel. Selline on nimelt juhtum, kui uus ettevõte tekib eelnevalt olemasoleva ettevõtte likvideerimisest või ainult selle aktivate ülevõtmisest.

(49)

Uuesti loodud ettevõtete ümberkorraldamisabi saamise õigusest ilma jätmist põhjendatakse põhimõttega, mille kohaselt peab ettevõtte loomine olema turuolukorrast tingitud otsuse vili. Äriühingut võib seega luua ainult juhul, kui sellel on võimalus oma tegevust viljeleda asjaomasel turul, teisisõnu, kui ta on kapitaliseeritud ja tegevusvõimeline algusest peale.

(50)

Uus äriühing ei saa ümberkorraldamisabi, sest kuigi sellel võib täiesti ilmselt esineda käivitusraskusi, ei saaks sellel esineda ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi. Need motiveeringupunktis 47 kirjeldatud raskused on seotud äriühingu ajalooga, sest need tulenevad selle funktsioneerimisest. Uuel äriühingul ei saaks juba selle olemuse tõttu esineda seda tüüpi raskusi.

(51)

Uuel äriühingul võib seevastu esineda asutamiskahjumeid, eeldusel et ta peab finantseerima investeeringuid ja tegevuskulusid, mida selle tegevustulud võivad esialgselt mitte katta. Need kulud on siiski seotud ettevõtte tegevuse alustamisega ja mitte selle ümberkorraldamisega. Neid ei või seega rahastada ümberkorraldamisabist, ilma et see abi minetaks nii oma eriotstarbe ja piiratud ulatuse.

(52)

See ümberkorraldamise suuniste kohaldusala piirang kehtib olemasoleva ettevõtte likvideerimisest tekkivate uute ettevõtete suhtes, või ainult nende aktivate ülevõtmisel. Sellistel juhtudel põhimõtteliselt ei võta uus äriühing üle oma eelkäijate võlgu, mis tähendab, et tal ei esine ümberkorraldamise suunistes kirjeldatud raskusi.

(53)	Menetluse algatamise otsuses oli komisjon tõstatanud küsimuse, kas SORENI oli uus äriühing.

(54)

Selle kohta märgib komisjon, et Prantsusmaa möönab, et SORENI kujutab endast uut kolmest filiaalist eraldi õigussubjektssust omavat juriidilist isikut. Prantsusmaa väidab siiski, et kuigi SORENI on oma eelkäijatest eraldiolev juriidiline isik, esindab ta kolme filiaali majanduslikku järjepidevust, kuna kolme filiaali tegevus, aktivad ja ärivaldkonnad ning sotsiaalkindlustuse seadusandlusest tulenevad maksekohustused edastati SORENIle, mida ei saa seega pidada uueks ettevõtteks. Prantsusmaa osutab ka, et isegi kui SORENIt tuleks pidada uueks äriühinguks, ei ole see sellepäras vähem raskustes olev ettevõte, eeldusel et ta tegeleb sama tüüpi tegevusvaldkonnas, mis kolm filiaali ja et ta on seotud sotsiaalkindlustuse seadusandlusest tulenevate rahaliste kohustustega.

(55)

Komisjon ei jaga Prantsusmaa seisukohta, mille kohaselt SORENI esindab kolme filiaali majanduslikku järjepidevust. Tuleks märkida, et isegi kui SORENI võttis üle kolme filiaali tegevuse, aktivad ja ärivaldkonnad ning ka nende personali ja teatavad sotsiaalkindlustuse seadusandlusest tulenevad maksekohustused (asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmine), tähistas ülevõtmine endise ja uue tegevuse katkestust. Selles annab tunnistust asjaolu, et kolme filiaali võlausaldajatele makstakse müügitoodangu pealt ja nad ei esita kaebusi SORENI kui aktivate omandaja vastu.

(56)

Mis puutub Prantsusmaa väitesse, mille kohaselt ülevõetud töölepingud ja selle juurde kuuluvad palgalt võetavad maksud (asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmine) kujutavad kohustusi, mis võimaldavad SORENIt assimileerida kolme filiaaliga, siis selles osas hindab komisjon, et need palgast võetavad maksud on pelgalt prantsuse sotsiaalseadusandluse (selles osas võrreldav paljude teiste maade omaga) juriidilised tagajärjed, mis olid samaaegselt teada investorile ja koguseliselt mõõdetavad. Järelikult oleks ostuhinna määramisel tulnud arvesse võtta kõiki omandatud aktivatega seonduvaid kulusid.

(57)

Mis puutub Prantsusmaa väitesse, mille kohaselt isegi kui SORENIt oleks tulnud pidada uueks äriühinguks, ei jääks ta sellest mitte vähem raskustes olevaks ettevõtteks, selle kohta märgib komisjon, et SORENI ei oma raskustes oleva ettevõtte tunnuseid ümberkorraldamise suuniste alusel, nagu need on kirjeldatud motiveeringupunktis 47. Tal lihtsalt esinevad tavalised asutamiskulud ja tavaline ettevõtte stardikahjum tulenevalt asjaolust, et investeeringuprojekt on alles algusjärgus.

(58)

Äritegevuse käivituskulud on vältimatud ja need ei ole seotud äriühingu ajalooga. SORENI oleks pidanud kandma sama tüüpi kulusid, kui tema aktsionärid oleksid otsustanud luua eelnevast laevaremonditegevusest täiesti sõltumatu äriühingu, oletus, mis eeldaks vältimatult asutamiskulusid, nimelt masinate ostmiseks, personali värbamiseks ja koolituseks jne.

(59)

Selles kontekstis hindab komisjon, et asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmisega seonduvad maksekohustused, mis on ainsad kolmelt filiaalilt üle võetud rahalised kohustused, ei ole sellist laadi, mis teeks SORENIst ümberkorraldamise suuniste mõistes raskustes oleva ettevõtte.

(60)

Lõpuks esindab SORENI poolt ülevõetud personal ametioskusi, mis on Prantsusmaa sõnul üks elementidest, millest sõltub SORENI äriplaani rakendatavus. Seda personali võib järelikult pidada SORENI poolt ülevõetud aktivate osaks ja mitte rahaliseks kohustuseks. Tegelikult pidi see ülevõtmine lihtsustama SORENI sisenemist turule, sest see säästis äriühingut uue personali värbamise ja koolitamise lisakuludest.

(61)	Järelduseks märgib komisjon, et SORENI ei võtnud kolmelt filiaalilt üle endise laevaremonditegevuse järjepidevuse moodustanud rahalisi kohustusi. SORENI on uuesti loodud ettevõte, mis pealegi ei ole raskustes ümberkorraldamise suuniste mõistes.

(62)

Praktika kohaselt, mida komisjoni on järginud alates ümberkorraldamise suuniste jõustumisest 1999. aastal, peetakse äriühingut “uueks” kahe aasta jooksul pärast selle loomist. Komisjon märgib, et SORENI loodi 1. novembril 2001 uue äriühinguna. Seega ei saa ettevõte ümberkorraldamisabi saada kahe aasta jooksul, arvates selle loomisest, see tähendab kuni 1. novembrini 2003. Kuna õiguslikult siduv otsus SORENIle abi andmise kohta võeti vastu 29. novembril 2001, on see tingimus täidetud.

(63)	Komisjon järeldab sellest, et SORENI ei või ümberkorraldamisabi saada.

(64)	Järgnevates motiveeringupunktides uurib komisjon, kas Prantsusmaa poolt edastatud teave võis hajutada teisi kahtlusi, mida komisjon oli väljendanud menetluse algatamise otsuses seoses abi kokkusobivusega teiste ümberkorraldamisabi suhtes kehtivate tingimustega.

1.2 Tegevusvõime taastamine

(65)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peab abi andmise tingimuseks olema ettevõtte pikaajalise tegevusvõime taastamist võimaldava ümberkorraldamisplaani teostamine mõistliku tähtaja jooksul, tulevase käituse tingimuste suhtes realistlike eelduste alusel, nii et see võimaldaks ettevõtte toime tulekut omal jõul. See eesmärk tuleb saavutada põhiliselt sisemiste meetmetega, nimelt selliste tegevuste lõpetamisega, mis jääksid struktuuriliselt puudulikeks isegi pärast ümberkorraldamist.

(66)	Komisjoni väljendatud kahtlused selle punkti kohta tuginesid asjaolule, et välisinvestor oli loobunud kõnesoleva laevaremonditegevuse ülevõtmisest ja eriti tema käsutuses oleva turu-uuringu ning käibe ja kulude hinnangu alase teabe ebapiisavusest SORENI äriplaanis kaetud tegevusaastate kohta.

(67)	Prantsusmaa selgitas, et välisinvestor oli oma pakkumise tagasi võtnud raskuste tõttu, mis ei olnud seotud ümberkorraldamisplaani olemusega, vaid tal endal esinenud rahaliste probleemidega.

(68)	Prantsusmaa andis komisjonile eelkõige teostamise tingimuste kohta üksikasjalised eelarvestuslikud andmed, nimelt käibe ja kulud määravaks ajavahemikuks.

(69)	See teave hajutas komisjoni kahtlused äriplaani rakendatavuse kohta.

1.3. Abi piirduvus minimaalse määraga

(70)

Ümberkorraldamise suuniste kohaselt peavad abi summa ja intensiivsus piirduma rangelt minimaalse määraga, mis on vajalik ümberkorraldamise võimaldamiseks vastavalt ettevõtte rahalistele võimalustele. Abisaajad peavad andma olulise panuse ümberkorraldamisplaani finantseerimiseks oma vahenditega või kaasates välisfinantseeringuid, mis on saadud turutingimustel.

(71)

Prantsusmaa sõnul ulatuvad ümberkorraldamiskulud 6 495 164 euroni. Selle summa võib jagada kolme ossa: esimese moodustab summa […] eurot, mis on pühendatud investeeringutele ja renoveerimistöödele ning ka äritegevuse ja tootmise ümberkorraldusele; teine moodustab summa […] eurot, mis on mõeldud töötasude katteks SORENI kolme esimese tegevuskuu jooksul, ning kolmas, mis on seotud asbestiga kokkupuutunud töötajate enneaegsele pensionile saatmisega, võrdub […] euroga.

(72)

Komisjon hindab, et SORENI kolmele esimesele tegevuskuule vastavate töötasude kulusid ja asbestiga kokkupuutunud töötajate hüvitamisega seonduvad maksekohustusi, mis olid võetud enne ülevõtmist, ei saa pidada ümberkorraldamiskuludeks. Tegemist on tegevuskuludega, mida äriühing peab rahastama omavahenditest.

(73)	Järelikult peab komisjon ümberkorraldamiskuludeks ainult konkreetselt ümberkorraldamisplaaniga seonduvaid kulusid ehk 3 900 000 eurot.

(74)	SORENIle anti erinevatest avalikest allikatest pärinev summa 4 570 000 eurot.

(75)	Komisjon hindab, et proportsionaalsuse kriteerium ei olnud täidetud eeldusel, et abi summa on ümberkorraldamisabikõlblikest kuludest suurem. Järelikult, isegi kui SORENI võis ümberkorraldamisabi saada, ei oleks kõnesolev abi olnud kokkusobiv ümberkorraldamise suunistega.

1.4 1994. aasta ümberkorraldamise suunised

(76)

Menetluse algatamise otsuses vaatas komisjon meetmed läbi 1999. aastal vastu võetud ümberkorraldamise suuniste suhtes. Seda lähenemist Prantsusmaa ei vaidlustanud oma vastuses nimetatud otsusele. Tuleb märkida, et laevaehituse määruse artiklis 5 viidatakse ühenduse 1994. aasta suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (12) (edaspidi nimetatud “1994. aasta ümberkorraldamise suunised”), mis asendati 1999. aasta ümberkorraldamise suunistega. Komisjon järeldab siiski, et isegi kui kohaldati 1994. aasta ümberkorraldamise suuniseid, ei oleks ülalesitatud arutlus erinev. Esiteks ei saa uus äriühing juba oma olemuse tõttu olla raskustes ettevõte. Isegi kui 1994. aasta suunised ümberkorraldamiseks on vähem selgesõnalised, on need nimelt raskustes ettevõtte definitsioonis selgesti mõeldud olemasolevate, mitte uuesti loodud ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Teiseks oli abi minimaalselt vajaliku määraga piirdumise kriteerium juba olemas 1994. aasta ümberkorraldamise suunistes (13) ja see ei ole käesoleval juhul täidetud.

(77)	Abi ei ole järelikult kokkusobiv 1994. aasta ümberkorraldamise põhisuuniste kohaldamisel.

2. Regionaalabi investeeringuks

(78)	Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon seisukohta, et kõnesolevaid meetmeid võiks pidada regionaalabiks investeeringuks.

(79)

Investeeringuks antava regionaalabi ühisturuga kokkusobivuse tingimused on sätestatud laevaehituse määruse artiklis 7. Esiteks peavad meetmed puudutama lepingu artikli 87 lõike 3 punktis a) või punktis c) osutatud regiooni. Teiseks ei tohi abi intensiivsus ületada nimetatud määrusega kehtestatud künnist. Kolmandaks peab tegemist olema meetmetega toetamaks investeeringuid, mis on suunatud tööplatside tasemele viimiseks või moderniseerimiseks eesmärgiga suurendada olemasolevate tootmissüsteemide tootlikkust. Neljandaks ei tohi abi olla seotud tööplatsi finantsalase ümberkorraldamisega. Viiendaks peab abi piirduma regionaalabi suhtes kehtivate ühenduse põhisuundade (14) alusel lubatavate kulude toetamisega.

(80)	Havre’i regioon on ala, mis võib abi saada lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Vastavalt laevaehituse määrusele ja komisjoni poolt heakskiidetud regionaalabi kaardi alusel ei või sellele regioonile antava abi intensiivsus ületada puhast 12,5 %. (15)

(81)

Vastavalt regionaalabi suhtes kehtivate ühenduse põhisuundade punktile 4.5, on abikõlblikud kulud väljendatud kulude ühtse tervikuna, mis vastab järgmistele investeeringuelementidele: maa, hooned ja seadmed. Vastavalt nimetatud põhisuundade punktile 4.6 võivad lubatavate kulude hulka kuuluda ka mõned mittemateriaalsete investeeringute kategooriad.

(82)

SORENI poolt ümberkorraldamiskuludena esitatud kogukulud on toodud tabelis 1. Olles need kulud uuesti läbi vaadanud nende lubatavuse seisukohast investeeringuks antava regionaalabi saamiseks, jõudis komisjon järeldusele, et ainult tabelis 4 esitatud kulud täidavad motiveeringupunktis 81 kirjeldatud kriteeriume.

TABEL 4

Investeeringuks antava regionaalabi saamiseks lubatavad kulud

(eurodes)

Eelarveartiklid

Summa

Hooned:

1.	Töökoja remont (2002)

[…]

2.	Kontoriruumide/hoonete remont (2002

[…]

Seadmed:

2002:

Sõidukid

[…]

4.	Infotehnoloogia

[…]

5.	Tööriistad

[…]

2002–2004:

6.	Haaveljugapuhastuse/paksu lehtmetalli töötlemise süsteemid

[…]

7.	Värvide ja segu anum

[…]

8.	Mitmesugused teisaldatavad mehhaanilised seadmed

[…]

Mittemateriaalsed investeeringud:

9.	Uute litsentside omandamine (2003–2005)

[…]

10.	Spetsiaalse laevaremonditarkvara ostmine (2003–2004)

[…]

KOKKU

1 550 000

(83)

Komisjon möönab, et need investeeringud aitavad kaasa SORENI äriplaani eesmärkide teostamisele, nagu need on kirjeldatud motiveeringupunktis 14, ja seega tööplatsi tasemele viimiseks ja moderniseerimiseks eesmärgiga suurendada tootlikkust. Need investeeringud vastavad lisaks kulude ühtsele tervikule: investeeringud hoonetesse (tabeli 4 punktid 1 ja 2) ja investeeringud seadmetesse (tabeli 4 punktid 3 kuni 8). Tabeli 4 punktid 9 ja 10 vastavad mittemateriaalsetele investeeringutele (patentide ja tarkvara omandamine).

(84)

Komisjon märgib, et muud tabelis 1 toodud kulud ei ole regionaalse investeeringuabi kõlblikud, sest tegemist on lihtsalt tegevus- või koolituskuludega. Mis puutub eelarvereasse Organisatsioon ja informatiseerimine ([…] eurot; vt tabel 1), siis komisjon ei saa talle Prantsusmaa poolt teatatud andmetest järeldada, et tegemist on kuludega, mis vastavad investeeringuks antava regionaalabi kõlblikkuse kriteeriumidele.

(85)	Kokkuvõtteks ulatuvad investeeringuks antava regionaalabi kõlblikud kogukulud 1 550 000 euroni (1 412 560 euroni päevakohastatud väärtuses, põhiaasta 2001, päevakohastamise määr 6,33 %).

(86)	Maksimaalne lubatava abi intensiivsus on neto 12,5 % (mis vastab antud juhul bruto 18,9 %. (16) Lubatav abi ulatub järelikult 266 691 euroni.

(87)	Komisjon jõuab järeldusele, et SORENIle antav abi on osaliselt lubatav investeerimiseks antava regionaalabina, mis ulatub summani 266 691 eurot.

3. Koolitusabi

(88)

Komisjon märkis, et teatavad kulud, mis SORENI oma äriplaanis esitab, seonduvad koolitusega. Abi anti pärast komisjoni 12. jaanuari 2001 määruse (EÜ) nr 68/2001 jõustumist, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (17) (edaspidi nimetatud “koolitusabi määrus”).

(89)

Koolitusabi määruse kohaldas komisjon, keda volitas selleks nõukogu 7. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes. (18) Koolitusabi määrus kui hilisem seadus muudab laevaehituse määrust, milles endas ei sätestata võimalust koolitusabi andmiseks laevaehitusele. Koolitusabi määruse artiklis 1 on sätestatud, et see kehtib kõikides sektorites antud koolitusabi suhtes, mis eeldab, et see kehtib ka laevaehitussektori suhtes.

(90)	Koolitusabi määrus sätestab, et individuaalne abi on kokkusobiv ühisturuga, kui see täidab kõiki määruses sätestatud tingimusi, nimelt et abi ei ületa maksimaalse lubatava abi intensiivsust ja et see katab määruse artikli 4 lõike 7 kohaldamisel abikõlblikud kulud.

(91)

Koolitusabi saamise nõuetele vastavad koolituskulud on ümber rühmitatud tabelis 5 ja need ulatuvad 700 000 euroni. Need täidavad koolitusabi määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud tingimusi.

TABEL 5

Koolitusabi saamise nõuetele vastavad kulud

(eurodes)
Eelarverida	Summa
Koolitus: 37 450 koolitustundi/3 aastat	600 000
Personali praktika ja koolitus tootjate juures, kelle litsentsi SORENI omab	100 000
KOKKU	700 000

(92)

Vastavalt koolitusabi määruse artiklile 4 ei või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, mis asuvad regioonides, mis võivad lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) kohaldamisel regionaalabi saada, abi intensiivsus spetsiifiliste koolitusprojektide puhul ületada 40 %. Käesoleval juhul ei täpsustanud prantsuse ametivõimud, millist osa koolitusest võis koolitusabi määruse artikli 2 punkti e) alusel pidada “üldiseks”.

(93)	Järelikult ulatub koolitusabi kogusumma 280 000 euroni.

(94)	Komisjon jõuab järeldusele, et SORENI’le antavat abi võib lubada koolitusabina, mis ulatub summani 280 000 eurot.

4. Lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) otsekohaldamine

(95)	Prantsusmaa taotles komisjonilt kõnesolevate rahaliste meetmete ühisturuga kokkusobivuse läbivaatamist otseselt lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel, osutades, et laevaremont on Havre’i suurusega sadama korralikuks toimimiseks peamine tegevus.

(96)

Esiteks märgib komisjon, et niivõrd, kuivõrd SORENI poolt osutatavad remonditeenused on tõepoolest sadama toimimiseks peamised, peaks see tegevus olema tagatud põhimõtteliselt sadama enda vahendite abil, ilma et oleks vajalik kasutada riigiabi. Lisaks lubab komisjon osa abist regionaalabina investeeringuks ja võtab selleks arvesse esinevaid regionaalprobleeme.

(97)

Lisaks kujutab laevaehituse määrus sektori suhtes, antud juhul laevaremondisektori suhtes, kehtivate eeskirjade spetsiifilist ja ammendavat tervikut, mis on lepingu suhtes lex specialis seoses. Abi lubamine lepingu otsekohaldamise teel nurjaks sektori suhtes eri- ja piiranguliste eeskirjade kehtestamisega osutatud eesmärgid.

(98)	Komisjon ei saa järelikult hinnata kõnesolevat abi otseselt lepingu alusel.

VI. JÄRELDUS

(99)

Komisjon järeldab, et Prantsusmaa andis ebaseaduslikult abi summas 4 570 000 eurot, rikkudes lepingu artikli 88 lõiget 3. Selle abi hindamise põhjal järeldab komisjon, et see abi SORENI ümberkorraldamisabina on ühisturuga kokkusobimatu, sest see ei täida laevaehituse määruses ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi. Komisjon leiab siiski, et abi on osaliselt ühisturuga kokkusobiv investeeringuks antava regionaalabina laevaehituse määruse artikli 7 alusel ja koolitusabina koolitusabi määruse alusel. Juba tasutud summa (3 520 997 eurot) ja kokkusobiva summa (266 691 euros + 280 000 eurot = 546 691 eurot) vaheline vahe tuleb tagasi nõuda (2 974 306 eurot). Antud kokkusobimatu summa (4 023 309 eurot) ja tagasi nõudmisele kuuluva summa (2 974 306 eurot) vahelist vahet (1 049 003 eurot) ei tohi välja maksta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa poolt laevaremondi- ja tööstusettevõttele (SORENI) antud abisummast 4 570 000 eurot:

a)	266 691 eurot on lepingu artikli 87 lõike 3 punkti e alusel ühisturuga kokkusobivad investeeringuks antava regionaalabina;

b)	280 000 eurot on lepingu artikli 87 lõike 3 punkti e alusel ühisturuga kokkusobivad koolitusabina;

c)	4 023 309 eurot on ühisturuga kokkusobimatud, millest 1 049 003 eurot ei ole veel välja makstud ja 2 974 306 eurot on SORENIle üle antud.

Artikkel 2

1. Prantsusmaa võtab kõik vajalikud meetmed artikli 1 punktis c osutatud ja juba ebaseaduslikult SORENIle antud abi SORENIlt tagasi saamiseks. See abi ulatub 2 974 306 euroni.

2. Abi tagastamine toimub viivitamatult kooskõlas riiklike õigusmenetlustega niivõrd, kuivõrd need võimaldavad käesoleva otsuse vahetut ja tõhusat täitmist.

3. Tagasi nõutavad summad sisaldavad intresse alates kuupäevast, mil need SORENI käsutusse anti, kuni nende tegeliku tagasi saamise kuupäevani.

4. Kohaldatav intressimäär on regionaalabi raames abi osatähtsuse arvutamisel aluseks olev intressimäär.

5. Seda aluseks olevat intressimäära kohaldatakse kogu lõikes 3 osutatud ajavahemiku kohta koostatud alusel.

Artikkel 3

Prantsusmaa teatab komisjonile kahe kuu tähtaja jooksul, arvates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast selle otsuse täitmiseks sätestatud ja juba võetud meetmetest. Prantsusmaa edastab teabe, kasutades lisas esitatud infokaarti.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 20. aprill 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

(1) EÜT C 222, 18.9.2002, lk 21.

(2) Vt märkust lehekülje 1 all.

(3) EÜT L 47, 19.2.2002, lk 37

(4) Konfidentsiaalne informatsioon.

(5) Kirjaviga: “kliendid” asemel lugeda “konkurendid”.

(6) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrusega (EÜ) nr 364/2004 muudetud määrus (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22).

(7) EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1.

(8) EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(9) ELT C 317, 30.12.2003, lk 11

(10) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22

(11) Vt selle kohta laevaehitusele antava riigiabi eeskirjade punkte 12 b, 12 f ja 26.

(12) EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12.

(13) Vt nimetatud põhisuuniste punkti 3.2.2.C.

(14) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(15) Abi netoosatähtsus (ESN).

(16) Abi brutoosatähtsus (ESB).

(17) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20. Määrusega (EÜ) nr 363/2004 muudetud määrus (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20).

(18) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

LISA

Infoleht 20. aprilli 2004. aasta otsuse täitmise kohta

1. Tagasinõutava summa arvutus

1.1.

Palun märkige alljärgnevalt abisaajale antud ebaseadusliku abi summa kohta järgnev teave:

Kuupäev(ad) (1)	Abisumma (2)	Valuuta

Märkused:

1.2.	Palun selgitage üksikasjaliselt, kuidas arvestatakse intressid tagasinõudmisele kuuluvast abisummast.

2. Abi tagasisaamiseks kavandatud ja juba teostatud meetmed

2.1.	Palun märkige üksikasjalikult, millised meetmed on kavandatud ja millised meetmed on juba võetud abi viivitamatu ja tõhusa hüvitamise tagamiseks. Vajaduse korral palun märkige ka kavandatud/juba võetud meetmete õiguslik alus.

2.2.	Palun märkige abi hüvitamise kalender ja täieliku tagastamise kuupäev.

3. Juba hüvitatud abi

3.1.

Palun märkige alljärgnevalt abisaaja poolt tagastatud abisummade kohta järgmine teave:

Kuupäev(ad) (1)	Hüvitatud abisumma	Valuuta

3.2.	Palun lisage sellele kaardile abisummade hüvitamist tõendavad dokumendid, nagu on täpsustatud punkti 3.1. tabelis.

(1) Kuupäev(ad), millal abi (eraldi osad) anti abisaajale üle.

(2) Abisaajale antud abisumma.

(3) Kuupäev(ad), millal abi tagastati

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/61

KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2005,

millega kehtestatakse marutaudivastase vaktsineerimise kehtivusperiood

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 190 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/91/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ), (1) eriti selle artikleid 10 ja 20,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad.

(2)	Asjakohase määrusega nähakse ette, et lemmikloomadega on kaasas pass, mis tõendab kehtivat vaktsineerimist marutaudi vastu või vajaduse korral korduvvaktsineerimist vastavalt valmistajalabori soovitustele.

(3)	Tootjalabori soovitused määratlevad täpselt immuunsusperioodi lõppemise ja korduvvaktsineerimise viimase võimaliku kuupäeva.

(4)	Määrusega (EÜ) nr 998/2003 ei täpsustata immuunsuse kehtestamiseks vajalikku perioodi. Ühenduse õigusaktide selguse huvides oleks vaja kehtestada aeg, mille jooksul kehtib marutaudi vastane vaktsineerimine või korduvvaktsineerimine.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklite 6 ja 8 nõudeid, vastavalt selle määruse artikli 5 lõike 1 punktile b, loetakse marutaudivastase vaktsineerimise kehtivusperioodi pikkuseks 21 päeva alates valmistajalabori poolt nõutava vaktsineerimisprotokolli lõppemisest riigis, kus teostati vaktsineerimine.

Marutaudivastast vaktsineerimist loetakse kehtivaks siiski vaid alates sellisest korduvvaktsineerimise kuupäevast, mil korduvvaktsineerimine teostati valmistajalabori poolt nõutava eelmise vaktsineerimise kehtivusperioodi jooksul riigis, kus tehti eelmine vaktsineerimine. Vaktsineermine loetakse esmaseks juhul, kui puudub veterinaartõend eelmise vaktsineerimise kohta.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 7. veebruarist 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2054/2004 (ELT L 355, 1.12.2004, lk 14).

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/62

KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2005,

loomatervishoiunõuete, sertifitseerimise ja üleminekusätete kohta seoses teatavate loomsete saaduste sissetoomise ja ladustusajaga vabatsoonis, vabaladudes ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidel

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 191 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/92/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 12 ja artikli 13 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 97/78/EÜ sätestatakse teatavate kolmandatest riikidest toodavate loomsete saaduste veterinaarkontrolli nõuded ning nähakse muu hulgas ette loomatervishoiunõuetega seotud ühenduse imporditingimustele mittevastavate toodete ladustamine vabatsoonides, vabaladudes või ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidel.

(2)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiueeskirjad (2) ning nähakse ette, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid, tagamaks, et alates 1. jaanuarist 2005 tarnitakse inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi kolmandatest riikidest ainult siis, kui need vastavad kõnealuses direktiivis kehtestatud eeskirjadele.

(3)

Direktiiv 2002/99/EÜ näeb ette loomatervishoiueeskirjade ja veterinaarsertifikaatide kehtestamise ka otsetransiidiga või pärast ladustamist veetavatele toodetele. Sellest tulenevalt on nõukogu otsuses 79/542/EMÜ (3) ning komisjoni otsustes 94/984/EÜ, (4) 97/221/EÜ, (5) 2000/572/EÜ, (6) 2000/585/EÜ, (7) 2000/609/EÜ, (8) 2003/779/EÜ (9) ja 2004/438/EÜ (10) (“asjakohased ühenduse õigusaktid”) sätestatud eeskirjad ja veterinaarsertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihasaadetistele (sealhulgas uluki- ja linnulihale) ning lihatoodetele, lihavalmististele ja piimale ning piimatoodetele, mis on mõeldud saatmiseks kas otsetransiidina või pärast ladustamist kolmandatesse riikidesse või piiriüleste meretranspordivahendite varustamiseks.

(4)

Sellest tulenevalt peavad alates 1. jaanuarist 2005 käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävad loomsete saaduste kaubasaadetised, mis esitatakse vabatsoonidesse, vabaladusesse või ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidele toomiseks, vastama eeskirjadele ja neil peab olema kaasas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud asjakohane veterinaarsertifikaat, tagades seega, et loomatervishoiunõuded on täidetud.

(5)

Seetõttu tuleb neid kaubasaadetisi, mis tuuakse ühendusse vabatsoonides, vabaladudes või ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidel ladustamiseks enne 1. jaanuarist 2005 ja mis ei vasta asjakohastele ühenduse õigusaktidele, käidelda ühtlustatud ja läbipaistval viisil, et nende saadetistega tegelevatel ettevõtetel ei tekiks probleeme, samal ajal tagades, et selliste toodete ühenduses hoidmiseks kehtestatakse kindel tähtaeg.

(6)	Seetõttu tuleb enne 1. jaanuarist 2005 vabatsoonidesse, vabaladudesse ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidele toodud toodete kõrvaldamiseks kehtestada ettevõtetele 12kuuline üleminekuperiood.

(7)

On kohane tagada, et alates 1. jaanuarist 2006 hävitataks pädeva asutuse kontrolli all kõik sellised tooted, mis ei vasta asjakohastele ühenduse õigusaktidele ja mida ikka veel hoitakse ühenduse vabatsoonides, vabaladudes ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidel. Kõik selle protseduuriga seotud kulud peab tasuma saadetise omanik.

(8)	Loomatervishoiuga seotud põhjustel on vaja, et käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 1. jaanuarist 2005 peab vabatsoonidesse, vabaladudesse ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidele toomiseks esitatavatel kaupadel, mis jäävad otsuste 79/542/EMÜ, 94/984/EÜ, 97/221/EÜ, 2000/572/EÜ, 2000/585/EÜ, 2000/609/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2004/438/EÜ reguleerimisalasse, olema nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohane veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 4 punktile b ja artikli 13 lõikele 1, tagades seega, et loomatervishoiunõuded on täidetud.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud kaubasaadetisi, mis on toodud vabatsoonisesse, vabaladudesse ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidele enne 1. jaanuari 2005, lubatakse viia tsoonidest, ladudest ja territooriumidelt välja nende sihtkohta kas täies ulatuses või osaliselt kuni 31. detsembrini 2005 direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 8 või artikli 13 lõike 2 punkti a kohaselt ilma asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud vastava veterinaarsertifikaadita.

Artikkel 3

Alates 1. jaanuarist 2006 hävitatakse pädeva asutuse kontrolli all kõik artiklis 2 osutatud kaubasaadetised, mis on veel ladudesse jäänud.

Kõik selle protseduuriga seotud kulud tasub saadetise omanik.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast alates.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (EÜT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(2) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3) EÜT L 146, 14.6.1979, lk 15. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/882/EÜ (ELT L 373, 21.12.2004, lk 52).

(4) EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ (ELT L 36, 7.2.2004, lk 34).

(5) EÜT L 89, 4.4.1997, lk 32. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/427/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 8).

(6) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/437/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 66.).

(7) EÜT L 251, 6.10.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/413/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 57).

(8) EÜT L 258, 12.10.2000, lk 49. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/415/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 73).

(9) EÜT L 285, 1.11.2003, lk 38. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/414/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 65).

(10) ELT L 154, 30.4.2004, lk 73.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/64

KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2005,

üleminekusätete kohta, mis käsitlevad teatud loomsete saaduste ühendusse toomist ja ladustusaega ühenduse tolliladudes

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 192 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/93/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002 aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2002/99/EÜ sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2005 peavad liikmesriigid võtma meetmeid tagamaks, et inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tarnitakse kolmandatest riikidest ainult siis, kui need vastavad nimetatud direktiivis sätestatud eeskirjadele.

(2)

Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted) (2) sätestatakse teatavate kolmandatest riikidest toodavate loomsete saaduste veterinaarkontrolli nõuded ning nähakse muu hulgas ette loomatervishoiunõuetega seotud imporditingimustele mittevastavate toodete ladustamine tolliladudes.

(3)

Direktiiviga 2002/99/EÜ sätestatakse loomatervishoiueeskirjade ja veterinaarsertifikaatide kehtestamine ka otsetransiidina või pärast ladustamist veetavatele toodetele. Sellest tulenevalt on nõukogu otsuses 79/542/EMÜ (3) ja komisjoni otsustes 94/984/EÜ, (4) 97/221/EÜ, (5) 2000/572/EÜ, (6) 2000/585/EÜ, (7) 2000/609/EÜ, (8) 2003/779/EÜ (9) ja 2004/438/EÜ (10) (“asjakohased ühenduse õigusaktid”) sätestatud eeskirjad ja veterinaarsertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihasaadetistele (sealhulgas uluki- ja linnulihale) ning lihatoodetele, lihavalmististele ja piimale ning piimatoodetele, mis on ette nähtud saatmiseks kas otsetransiidina või pärast ladustamist kolmandatesse riikidesse või piiriüleste meretranspordivahendite varustamiseks.

(4)

Seetõttu tuleb enne 1. jaanuari 2005 ühenduse tolliladudesse toodavaid ja asjakohastele ühenduse õigusaktidele mittevastavaid loomseid saadusi käidelda ühtlustatud ja läbipaistval viisil, et nende saadetistega tegelevatel ettevõtetel ei tekiks probleeme, samal ajal tagades, et selliste toodete ühenduses hoidmiseks kehtestatakse kindel tähtaeg.

(5)	Seetõttu tuleb enne 1. jaanuari 2005 tolliladudesse toodud toodete kõrvaldamiseks kehtestada ettevõtetele 12kuuline üleminekuperiood.

(6)	On kohane tagada, et alates 1. jaanuarist 2006 hävitataks pädeva asutuse kontrolli all kõik sellised tooted, mis ei vasta asjakohastele ühenduse õigusaktidele ja mida ikka veel hoitakse ühenduse tolliladudes. Kõik selle protseduuriga seotud kulud peab tasuma saadetise omanik.

(7)	Loomatervishoiuga seotud põhjustel on vaja, et käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

(8)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuste 79/542/EMÜ, 94/984/EÜ, 97/221/EÜ, 2000/572/EÜ, 2000/585/EÜ, 2000/609/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2004/438/EÜ reguleerimisalasse jäävaid tooteid, mis on toodud direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõike 4 punkti b kohaselt heaks kiidetud tolliladudesse enne 1. jaanuari 2005, lubatakse viia ladudest välja nende sihtkohta kas täies ulatuses või osaliselt kuni 31. detsembrini 2005 vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikele 8 või artikli 13 lõike 2 punktile a ilma asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud vastava veterinaarsertifikaadita.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 2006 hävitatakse pädeva asutuse kontrolli all kõik artiklis 1 osutatud kaubasaadetised, mis on veel ladudesse jäänud.

Kõik selle protseduuriga seotud kulud tasub saadetise omanik.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse otsuse teatavakstegemise kuupäevast alates.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(3) EÜT L 146, 14.6.1979, lk 15. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/882/EÜ (ELT L 373, 21.12.2004, lk 52).

(4) EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/118/EÜ (ELT L 36, 7.2.2004, lk 34).

(5) EÜT L 89, 4.4.1997, lk 32. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/427/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 8).

(6) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/437/EÜ (ELT L 154, 30.4.2004, lk 66).

(7) EÜT L 251, 6.10.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/413/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 57).

(8) EÜT L 258, 12.10.2000, lk 49. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/415/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 73).

(9) EÜT L 285, 1.11.2003, lk 38. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/414/EÜ (ELT L 151, 30.4.2004, lk 65).

(10) ELT L 154, 30.4. 2004, lk 73.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/66

KOMISJONI OTSUS,

3. veebruar 2005,

millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom

(2005/94/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni turvasüsteem tugineb põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad, (1) sätestatud põhimõtetel ja mille eesmärk on tagada otsustusprotsessi tõrgeteta toimimine Euroopa Liidus.

(2)	Komisjoni julgeolekualased sätted on esitatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (2) lisas.

(3)	Kõnealustele sätetele lisatud julgeolekueeskirjade liites 1 on esitatud vastavustabel, mis hõlmab siseriikliku salastatuse tasemeid.

(4)	16. aprillil 2003 kirjutasid Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia alla Euroopa Liiduga ühinemise lepingule. (3) Julgeolekueeskirjade liidet 1 tuleks muuta, et võtta arvesse kõnealuseid riike.

(5)	14. märtsil 2003 sõlmisid Euroopa Liit ja NATO teabeturvet käsitleva lepingu. (4) Seepärast on vaja julgeolekueeskirjade liide 1 viia vastavus NATO salastatuse tasemetega.

(6)	Prantsusmaa ja Madalamaad on muutnud oma salastatuse taset käsitlevat seadusandlust.

(7)	Selguse huvides tuleks julgeolekueeskirjade liide 1 asendada.

(8)	Samal ajal tuleks parandada komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisa, et tagada nelja salastatuse taseme termini ühtlane kasutus kõikides keeltes,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas sisalduv julgeolekueeskirjade liide 1 asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisa parandatakse, asendades kõikides keeltes nelja salastatuse astme terminid vastavalt vajadusele järgmiste terminitega, mis kirjutatakse alati suurte tähtedega:

—	“RESTREINT UE”,

—	“CONFIDENTIEL UE”,

—	“SECRET UE”,

—	“TRES SECRET UE/EU TOP SECRET”.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 3. veebruar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/194/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).

(2) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(3) ELT L 236, 23.9.2003, lk 17.

(4) ELT L 80, 27.3.2003, lk 36.

LISA

“Liide 1

SISERIIKLIKE SALASTATUSE TASEMETE VÕRDLUS

Euroopa Liidu salastatuse tase	TRES SECRET UE/EU TOP SECRET	SECRET UE	CONFIDENTIEL UE	RESTREINT UE
Lääne-Euroopa Liidu salastatuse tase	FOCAL TOP SECRET	WEU SECRET	WEU CONFIDENTIAL	WEU RESTRICTED
Euratomi salastatuse tase	EURA TOP SECRET	EURA SECRET	EURA CONFIDENTIAL	EURA RESTRICTED
NATO salastatuse tase	COSMIC TOP SECRET	NATO SECRET	NATO CONFIDENTIAL	NATO RESTRICTED
Austria	Streng Geheim	Geheim	Vertraulich	Eingeschränkt
Belgia	Très Secret	Secret	Confidentiel	Diffusion restreinte
Belgia	Zeer Geheim	Geheim	Vertrouwelijk	Beperkte Verspreiding
Küpros	Άκρως Απόρρητο	Απόρρητο	Εμπιστευτικό	Περιορισμένης Χρήσης
Tšehhi Vabariik	Přísn tajné	Tajné	Důvěrné	Vyhrazené
Taani	Yderst hemmeligt	Hemmeligt	Fortroligt	Til tjenestebrug
Eesti	Täiesti salajane	Salajane	Konfidentsiaalne	Piiratud
Saksamaa	Streng geheim	Geheim	VS (1) — Vertraulich	VS — Nur für den Dienstgebrauch
Kreeka	Άκρως Απόρρητο	Απόρρητο	Εμπιστευτικό	Περιορισμένης Χρήσης
Kreeka	Abr: ΑΑΠ	Abr: (ΑΠ)	Αbr: (ΕΜ)	Abr: (ΠΧ)
Soome	Erittäin salainen	Erittäin salainen	Salainen	Luottamuksellinen
Prantsusmaa	Très Secret Défense (2)	Secret Défense	Confidentiel Défense
Iirimaa	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted
Itaalia	Segretissimo	Segreto	Riservatissimo	Riservato
Läti	Sevišķi slepeni	Slepeni	Konfidenciāli	Dienesta vajadzībām
Leedu	Visiškai slaptai	Slaptai	Konfidencialiai	Riboto naudojimo
Luksemburg	Très Secret	Secret	Confidentiel	Diffusion restreinte
Ungari	Szigorúan titkos !	Titkos !	Bizalmas !	Korlátozott terjesztésű !
Malta	L-Ghola Segretezza	Sigriet	Kunfidenzjali	Ristrett
Madalmaad	Stg. (3) Zeer Geheim	Stg. Geheim	Stg. Confidentieel	Departementaalvertrouwelijk
Poola	Ściśle Tajne	Tajne	Poufne	Zastrzeżone
Portugal	Muito Secreto	Secreto	Confidencial	Reservado
Sloveenia	Strogo tajno	Tajno	Zaupno	SVN Interno
Slovakkia	Prísne tajné	Tajné	Dôverné	Vyhradené
Hispaania	Secreto	Reservado	Confidencial	Difusión Limitada
Rootsi	Kvalificerat hemlig	Hemlig	Hemlig	Hemlig
Ühendkuningriik	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted”

(1) VS = Verschlusssache.

(2) Salastatuse taset “Très Secret Défense”, mis hõlmab valitsuse prioriteetseid küsimusi, võib muuta ainult peaministri loal.

(3) Stg = staatsgeheim.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/69

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/95/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Afganistanis volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	8. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/871/ÜVJP, (1) millega pikendatakse ja muudetakse Euroopa Liidu eriesindaja Afganistanis volitusi.

(2)	28. juunil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/533/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ühismeetme 2003/871/ÜVJP kehtivust 28. veebruarini 2005.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2003/871/ÜVJP ülevaatamisele, tuleks EL eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse EL eriesindaja Afganistanis Francesco VENDRELLI volitusi kuni 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Ühismeetme 2003/871/ÜVJP artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Euroopa Liidu eriesindaja mandaadiga seotud kulutuste lähtesumma on 635 000 eurot.”

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 326, 13.12.2003, lk 41.

(2) ELT L 234, 3.7.2004, lk 17.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/70

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/96/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	8. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/869/ÜVJP, (1) millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas volitusi.

(2)	28. juunil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/530/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ühismeetme 2003/869/ÜVJP kehtivust 28. veebruarini 2005.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2003/869/ÜVJP ülevaatamisele, tuleks EL eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks.

(4)	9. detsembril 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/847/ÜVJP (3) Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL “Kinshasa”), milles määratletakse ELi eriesindaja eriline roll. Tema volitusi tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse EL eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas Aldo AJELLO volitusi kuni 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Ühismeedet 2003/869/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:

“j)	anda Euroopa Liidu Kinshasa (KDV) politseimissiooni (“EUPOL Kinshasa”) missiooni juhile/politseiülemale kohalikke poliitilisi juhtnööre.”

2)	Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Euroopa Liidu eriesindaja mandaadiga seotud kulutuste lähtesumma on 440 000 eurot”.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2 veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 326, 13.12.2003, lk 37.

(2) ELT L 234, 3.7.2004, lk 13.

(3) ELT L 367, 14.12.2004, lk 30.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/71

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/97/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	12. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/569/ÜVJP (1) Euroopa Liidu eriesindaja volituste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning nõukogu ühismeetme 2002/211/ÜVJP kehtetuks tunnistamise kohta.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2004/569/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas lord ASHDOWNI ühismeetmes 2004/569/ÜVJP sätestatud volitusi 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 252, 28.7.2004, lk 7.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/72

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/98/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	8. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/870/ÜVJP, (1) millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis volitusi.

(2)	26. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/565/ÜVJP, (2) millega Michael Sahlin määrati Euroopa Liidu eriesindajaks endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2003/870/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis Michael SAHLINI ühismeetmes 2003/870/ÜVJP sätestatud volitusi 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Ühismeetme 2003/870/ÜVJP artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 500 000 eurot”.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 326, 13.12.2003, lk 39.

(2) ELT L 251, 27.7.2004, lk 18.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/73

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/99/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	8. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/873/ÜVJP, (1) millega pikendatakse ja muudetakse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis volitusi.

(2)	28. juunil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/534/ÜVJP, (2) millega pikendatakse ühismeetme 2003/873/ÜVJP kehtivust 28. veebruarini 2005.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2003/873/ÜVJP, mida on muudetud ühismeetmega 2004/534/ÜVJP, läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja (ELE) Lähis-Ida rahuprotsessis Marc OTTE ühismeetmes 2003/873/ÜVJP sätestatud ja ühismeetmega 2004/534/ÜVJP muudetud volitusi 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Ühismeetme 2003/873/ÜVJP artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmise lähtesumma on 560 000 eurot.”

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 326, 13.12.2003, lk 46.

(2) ELT L 234, 3.7.2004, lk 18.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/74

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/100/ÜVJP,

2. veebruar 2005,

millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	8. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/872/ÜVJP, (1) millega pikendatakse ja muudetakse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias volitusi.

(2)	28. juunil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/532/ÜVJP, (2) millega pikendatakse ühismeetme 2003/872/ÜVJP kehtivust 28. veebruarini 2005.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2003/872/ÜVJP, mida on muudetud ühismeetmega 2004/532/ÜVJP, läbivaatamisele, tuleks eriesindaja volitusi pikendada veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja (ELE) Lõuna-Kaukaasias Heikki TALVITIE ühismeetmes 2003/872/ÜVJP sätestatud ja ühismeetmega 2004/532/ÜVJP muudetud volitusi 31. augustini 2005.

Artikkel 2

Ühismeetme 2003/872/ÜVJP artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmise lähtesumma on 370 000 eurot.”

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) ELT L 326, 13.12.2003, lk 44.

(2) ELT L 234, 3.7.2004, lk 16.

4.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 31/75

Komisjoni otsuse 2005/87/EÜ, 2. veebruar 2005, millega lubatakse Rootsil kasutada veisekarja statistiliste vaatluste asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotises sätestatud süsteemi, parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 30, 3. veebruar 2005 )

Ilmunud otsus 2005/87/EÜ on kehtetu.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 31

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 4. veebruar 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 185/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 186/2005, 3. veebruar 2005, millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordilitsentside taotlusi jaanuaris 2005, mis on esitatud kuni 80 kilogrammiste vasikate kohta määrusega (EÜ) 1201/2005 ette nähtud tariifikvootide raames	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 187/2005, 2. veebruar 2005, millega 43. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 188/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade jaoks lihasektori toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 189/2005, 3. veebruar 2005, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 4. veebruar 2005	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 190/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 191/2005, 3. veebruar 2005, milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 192/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 18. osaliseks pakkumismenetluseks	17
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 193/2005, 3. veebruar 2005, millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid	18
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 194/2005, 3. veebruar 2005, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused	20
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 195/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa	22
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 196/2005, 3. veebruar 2005, millega määratakse kindlaks teravilja- ja riisisektori tootmistoetused	24
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 197/2005, 3. veebruar 2005, millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega	25
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 198/2005, 3. veebruar 2005, määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud kaera eksporditoetuse pakkumiste kohta	26
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 199/2005, 3. veebruar 2005, millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega	27
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 200/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2275/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse raames imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäär	28
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 201/2005, 3. veebruar 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär	29

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu ühismeede 2005/95/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Afganistanis volitusi	69
*	Nõukogu ühismeede 2005/96/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas volitusi	70
*	Nõukogu ühismeede 2005/97/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas volitusi	71
*	Nõukogu ühismeede 2005/98/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis volitusi	72
*	Nõukogu ühismeede 2005/99/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis volitusi	73
*	Nõukogu ühismeede 2005/100/ÜVJP, 2. veebruar 2005, millega pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias volitusi	74

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2005/89/EÜ:Nõukogu otsus, 24. september 2004, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	30
	Protokoll ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	31
	Komisjon
*	2005/90/EÜ:Komisjoni otsus, 20. aprill 2004, meetme kohta, mida Prantsusmaa rakendas laevaremondi- ja tööstusettevõtte AS (SORENI) kasuks (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1362 all) ( 1 )	44
*	2005/91/EÜ:Komisjoni otsus, 2. veebruar 2005, millega kehtestatakse marutaudivastase vaktsineerimise kehtivusperiood (teatavaks tehtud numbri K(2005) 190 all) ( 1 )	61
*	2005/92/EÜ:Komisjoni otsus, 2. veebruar 2005, loomatervishoiunõuete, sertifitseerimise ja üleminekusätete kohta seoses teatavate loomsete saaduste sissetoomise ja ladustusajaga vabatsoonis, vabaladudes ja ühenduse piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavate ettevõtjate territooriumidel (teatavaks tehtud numbri K(2005) 191 all) ( 1 )	62
*	2005/93/EÜ:Komisjoni otsus, 2. veebruar 2005, üleminekusätete kohta, mis käsitlevad teatud loomsete saaduste ühendusse toomist ja ladustusaega ühenduse tolliladudes (teatavaks tehtud numbri K(2005) 192 all) ( 1 )	64
*	2005/94/EÜ, Euratom:Komisjoni otsus, 3. veebruar 2005, millega muudetakse otsust 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom	66

		Parandused
	*	Komisjoni otsuse 2005/87/EÜ, 2. veebruar 2005, millega lubatakse Rootsil kasutada veisekarja statistiliste vaatluste asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotises sätestatud süsteemi, parandus (ELT L 30, 3.2.2005)	75