ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 25

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
28. jaanuar 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 122/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 123/2005, 26. jaanuar 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 ohratoksiini A suhtes ( 1 )

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2005, 27. jaanuar 2005, riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2005. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 125/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

8

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 126/2005, 27. jaanuar 2005, oliiviõli tootmise kvaliteedi parandamise meetmete rahastamise ülemmäärade kehtestamise kohta 2005/06 tootmistsükli ajal ja erandi tegemise kohta määruse (EÜ) nr 528/1999 artikli 3 lõikest 3

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 127/2005, 27. jaanuar 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr /2002, milles sätestatakse nõukogu määrustega (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 kehtestatud äärepoolseimate piirkondade tarnimise erikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad

12

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 128/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes

16

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 129/2005, 20. jaanuar 2005, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 955/98

37

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 130/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

41

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 131/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

45

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 132/2005, 27. jaanuar 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1210/2004 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

48

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 133/2005, 27. jaanuar 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

50

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 134/2005, 27. jaanuar 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

53

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 135/2005, 27. jaanuar 2005, millega määratakse kindlaks teravilja- ja riisisektori tootmistoetused

55

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

56

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 137/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

58

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 138/2005, 27. jaanuar 2005, millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

59

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 139/2005, 27. jaanuar 2005, millega määratakse kindlaks kaera maksimaalne eksporditoetus määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames

60

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 140/2005, 27. jaanuar 2005, määruses (EÜ) nr 2275/2004 osutatud pakkumiskutse raames sorgo importimiseks teatatud pakkumiste kohta

61

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 141/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

62

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 142/2005, 27. jaanuar 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2276/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

63

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

2005/60/EÜ:Komisjoni otsus, 20. jaanuar 2005, millega muudetakse Ameerika Ühendriikide suhtes komisjoni otsust 2003/881/EÜ, mis käsitleb loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõudeid mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) impordil kolmandatest riikidest (teatavaks tehtud numbri K(2004) 5567 all)  ( 1 )

64

 

*

2005/61/EÜ:Komisjoni otsus, 27. jaanuar 2005, kaitsemeetmete kohta seoses Newcastle’i haigusega Bulgaarias ja otsuse 2004/908/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 145 all)  ( 1 )

69

 

*

2005/62/EÜ:Komisjoni otsus, 27. jaanuar 2005, milles sätestatakse üleminekumeetmed, mida Küpros peab kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohase loomsete kõrvalsaaduste kohapealse põletamise või matmise suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2005) 133 all)  ( 1 )

71

 

*

2005/63/EÜ:Komisjoni otsus, 24. jaanuar 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa (teatavaks tehtud numbri K(2004) 2735 all)  ( 1 )

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 122/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 27. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

125,1

204

74,5

212

176,1

608

118,9

624

163,5

999

131,6

0707 00 05

052

157,0

999

157,0

0709 90 70

052

181,5

204

179,4

999

180,5

0805 10 20

052

57,9

204

35,8

212

51,1

220

36,8

421

38,1

448

35,9

624

71,7

999

46,8

0805 20 10

204

63,6

999

63,6

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

61,0

204

88,1

400

79,4

464

138,7

624

68,0

662

40,0

999

79,2

0805 50 10

052

60,2

999

60,2

0808 10 80

400

101,8

404

83,5

720

68,7

999

84,7

0808 20 50

388

72,4

400

85,3

720

36,6

999

64,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 123/2005,

26. jaanuar 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 ohratoksiini A suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 466/2001 (2) sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 466/2001 kohaselt vaatab komisjon uuesti läbi sätted, mis käsitlevad ohratoksiini A piirnorme rosinates ning et lisada röstimata ja röstitud kohvi, kohvitoodete, veini, õlle, viinamarjamahla, kakao ja kakaotoodete ning vürtside ohratoksiini A piirnorm, võttes arvesse läbiviidud uuringute tulemusi ja ennetusmeetmeid, mida on võetud ohratoksiini A sisalduse vähendamiseks kõnealustes toodetes.

(3)

Toidu teaduskomitee jõudis 17. septembril 1998. aastal esitatud arvamuses ohratoksiini A kohta seisukohale, et ohratoksiin A on kantserogeenne, nefrotoksiline, teratogeenne, immunotoksiline ja võimaliku neurotoksilise toimega mükotoksiin. Komitee mainis ühtlasi, et jätkatakse täiendavaid uuringuid ohratoksiini A kantserogeensusmehhanismide väljaselgitamiseks. Eeldatavasti lõpetatakse ohratoksiini A mõjul vallanduvaid kantserogeensusmehhanisme käsitlev Euroopa uurimisprojekt 2004. aasta lõpuks. Niipea kui selle ulatusliku uurimise tulemused on kättesaadavad, taotleb komisjon Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) toidu teaduskomitee teadusliku arvamuse ajakohastamist kõnealuste uute uurimistulemuste alusel.

(4)

Nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiivi 1993/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) (3) raames on hinnatud ohratoksiini A koguseid, mida ühenduse elanikkond toidu kaudu omastab. Ohratoksiin A satub organismi peamiselt teravilja ja teraviljasaaduste kaudu. Tehti kindlaks, et märkimisväärses koguses ohratoksiini A satub inimese organismi veini, kohvi ja õlle kaudu. Konkreetsete ohustatud tarbijarühmade, näiteks laste organismi satub ohratoksiini A suurel määral rosinate ja viinamarjamahla kaudu.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 466/2001 on kehtestatud teravilja ja teraviljasaaduste ning rosinate ohratoksiini A piirnorm. Ohratoksiini A sisaldus õlles on kaudselt kontrollitav, sest see oleneb ohratoksiini A sisaldusest linnastes, mille suhtes on kehtestatud piirnorm. Seetõttu ei ole ohratoksiini A piirnormi sätestamine õlles rahvatervise kaitseks praegu vajalik, kuid seda tuleks kaaluda tulevase läbivaatamise raames.

(6)

Arvestades veini ning röstitud ja lahustuva kohvi olulist osa ohratoksiini A sattumisel inimese organismi ning viinamarjamahla märkimisväärset mõju laste kokkupuutele ohratoksiiniga A, on tarvis juba käesoleval etapil sätestada kõnealuste toiduainete piirnormid ja kaitsta inimeste tervist liiga saastatud toiduainete leviku tõkestamise abil.

(7)

Lisaks rosinatele, kakaole ja kakaotoodetele, maitseainetele ja lagritsale on ohratoksiini A leitud ka muudes kuivatatud puuviljades. Ohratoksiini A piirnormide sätestamise vajadust kõnealustes toiduainetes, sealhulgas röstimata kohvis, ja kehtivate piirmäärade läbivaatamist arutatakse pärast seda, kui on saadud Euroopa Toiduohutusameti hinnang ohratoksiini A toksikoloogilise uuringu tulemuste kohta.

(8)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 466/2001.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 466/2001 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 4 lõike 2 punkti b tekst “ja 2.2.2” asendatakse tekstiga “2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5”.

2.

Artikli 5 lõige 2a asendatakse järgmisega:

“2a.   Komisjon vaatab hiljemalt 30. juuniks 2006 läbi I lisa 2. jao rubriigi 2.2 sätted, toetudes Euroopa Toiduohutusameti ajakohastatud riskianalüüsile ohratoksiini A kohta ning arvesse võttes ohratoksiini A sisalduse vähendamiseks kohaldatavaid ennetusmeetmeid. Vaadatakse läbi eelkõige ohratoksiini A piirnormid rosinates ja viinamarjamahlas ning kaalutlused sätestada ohratoksiini A piirnorm röstimata kohvis, muudes kuivatatud puuviljades kui rosinad, õlles, kakaos ja kakaotoodetes, liköörveinides, lihas ja lihatoodetes, maitseainetes ja lagritsas.

Liikmesriigid ja huvitatud osapooled edastavad sel eesmärgil igal aastal komisjonile tehtud uuringute tulemused ja teabe ohratoksiiniga A saastumise vältimiseks võetud ennetusmeetmetega seotud edusammude kohta. Komisjon teeb kõnealused tulemused teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.”

3.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on turule viidud enne 1. aprilli 2005 kooskõlas kohaldatavate sätetega. Toodete turuleviimise aja peab tõendama toidukäitleja.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 684/2004 (ELT L 106, 15.4.2004, lk 6).

(3)  EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.


LISA

I lisa 2. jao “Mükotoksiinid” punkt 2.2 “Ohratoksiin A” asendatakse järgmisega:

Tooted

Ohratoksiin A: piirnormid

(μg/kg või ppb)

Proovivõtumeetod

Standard-analüüsi-meetod

“2.2.   

OHRATOKSIIN A

2.2.1.   

Teraviljad (kaasa arvatud riis ja tatar) ning nendest saadud teraviljatooted

2.2.1.1.

Töötlemata teraviljad (kaasa arvatud töötlemata riis ja tatar)

5,0

Komisjoni direktiiv 2002/26/EÜ (1)

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.1.2.

Kõik teraviljasaadused (kaasa arvatud otsetarbimiseks mõeldud töödeldud teraviljasaadused ja teraviljad)

3,0

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.2.

Rosinad (korint, harilikud rosinad ja sultanad)

10,0

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.3.

Röstitud kohvioad ja jahvatatud röstitud kohv, välja arvatud lahustuv kohv

5,0

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

Lahustuv kohv (kiirkohv)

10,0

2.2.4.

Vein (punane, valge, roosa) (2) ning muud veinil ja/või viinamarjavirdel põhinevad joogid (3)

2,0 (4)

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.5.

Viinamarjamahl, viinamarjamahla koostisained muudes jookides, k.a taastatav viinamarjanektar ja kontsentreeritud viinamarjamahl (5)

2,0 (4)

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

Taastatav viinamarjavirre ja kontsentreeritud viinamarjavirre otsetarbimiseks (5)

2,0 (4)

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.6.

Imikutoidud ning imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (6)

0,50

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.7.

Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud (7) imikutele ja väikelastele

0,50

Direktiiv 2002/26/EÜ

Direktiiv 2002/26/EÜ

2.2.8.

Röstimata kohv, kuivatatud puuvili, v.a rosinad, õlu, kakao ja kakaotooted, liköörveinid, lihatooted, maitseained ja lagrits.

 


(1)  EÜT L 75, 16.3.2002, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/43/EÜ (ELT L 113, 20.4.2004, lk 14).

(2)  Veinid, kaasa arvatud vahuveinid, kuid välja arvatud liköörveinid ja veinid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1), ning puuviljaveinid.

(3)  Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid, nagu on määratletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1601/91 (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1). Kõnealuste jookide suhtes kehtestatud ohratoksiini A piirnorm sõltub veini- ja/või viinamarjavirde osakaalust valmistootes.

(4)  Piirnormi kohaldatakse nende toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aastast kogutud puuviljasaagist.

(5)  Viinamarjadest saadud puuviljamahlad, kaasa arvatud kontsentraatidest valmistatud puuviljamahlad, kontsentreeritud puuviljamahl ja puuviljanektar, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/112/EÜ (inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta) 1. ja 2. lisas (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).

(6)  Imikutoidud ning imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud, nagu on määratletud komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/5/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17), viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33) artiklis 1.

Imikutoitude ning imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude piirnorm kehtib kuivaine suhtes. Kuivaine määratletakse kooskõlas komisjoni direktiivi 2002/26/EÜ sätetega.

(7)  Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud, nagu on määratletud komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/21/EÜ (meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29), artikli 1 lõikes 2.

Imikutele meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude piirnorm kehtib

piima ja piimatoodete puhul kasutusvalmis toodete suhtes (mida turustatakse olemasoleval kujul või mis on muudetud kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt),

muude toodete, v.a piima ja piimatoodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratletakse kooskõlas komisjoni direktiivi 2002/26/EÜ sätetega.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 124/2005,

27. jaanuar 2005,

riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2005. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   2005. aasta jaanuari esimese kümne tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 327/98 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on kohaldatud käesoleva määruse lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

2.   Järgmise ossa ülekantavad kogused on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(3)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2296/2003 (ELT L 340, 24.12.2003, lk 35).


LISA

Vähendusprotsendid, mida kohaldatakse 2005. aasta jaanuari osa raames taotletud koguste suhtes, ning järgmisse ossa ülekantavad kogused

a)   CN-koodi 1006 30 alla kuuluv poolkroovitud ja kroovitud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta jaanuari osa raames

2005. aasta aprilli ülekantav kogus (tonnides)

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

3 469

Tai

0 (1)

6 937,826

Austraalia

Muu


b)   CN-koodi 1006 20 alla kuuluv kooritud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta jaanuari osa raames

2005. aasta aprilli ülekantav kogus (tonnides)

Ameerika Ühendriigid

0 (1)

1 911

Tai

Austraalia

0 (1)

2 608

Muu


c)   CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluv purustatud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2005. aasta jaanuari osa raames

2005. aasta juulisse ülekantav kogus (tonnides)

Tai

0 (1)

20 278,60

Austraalia

0 (1)

6 456

Guyana

0 (1)

4 251

Ameerika Ühendriigid

97,7778 (1)

Muu

0 (1)

3 851


(1)  Taotletava koguse osa.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 125/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 3 ja lõiget 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel võib nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda ja arengusuundi seoses ühelt poolt riisi ja purustatud riisi hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ning teiselt poolt riisi ja purustatud riisi hindadega maailmaturul. Samas artiklis on sätestatud, et on oluline tagada ka riisituru tasakaal ning hindade ja kaubanduse loomulik areng ning lisaks sellele võtta arvesse kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust ära hoida häireid ühenduse turul seoses asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevate piirangutega.

(3)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 1361/76 (2) on kehtestatud riisis sisalduva purustatud riisi maksimumosakaal, mille suhtes on kehtestatud eksporditoetus, ning on kindlaks määratud protsendimäär, mille võrra toetust tuleb vähendada, kui purustatud riisi osakaal eksporditavas riisis ületab selle maksimumosakaalu.

(4)

Ümarateralise, keskmiseteralise ja pikateralise A-riisi eksporditoetuste määramise pakkumisele tehtud pakkumised on tagasi lükatud. Seetõttu ei ole hetkel asjakohane määrata kindlaks riisi üldisi eksportditoetusi.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 5 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi ja purustatud riisi eksporditoetuste arvutamisel.

(6)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks teatavate toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(7)

Selleks et rahuldada nõudlust pakendatud pikateralise riisi järele teatavatel turgudel, tuleks kehtestada selle toote puhul eritoetus.

(8)

Toetus tuleb kindlaks määrata vähemalt kord kuus. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(9)

Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest riisituru hetkeolukorra suhtes ning eelkõige riisi ja purustatud riisi noteeringute ja hindade suhtes ühenduse turul ja maailmaturul tuleneb, et toetus tuleks kehtestada vastavalt käesoleva määruse lisas kehtestatule.

(10)

Selleks et hallata koguselisi piiranguid, mis tulenevad ühenduse kohustustest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, tuleks piirata eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist.

(11)

Käesoleva määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisaga kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 osutatud töötlemata kujul toodete eksporditoetused, välja arvatud nimetatud artikli lõike 1 punktis c osutatud toodete puhul.

Artikkel 2

Eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmine peatatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  EÜT L 154, 15.6.1976, lk 11.


LISA

Komisjoni 27. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus (1)

1006 20 11 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 13 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 15 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 17 9000

 

1006 20 92 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 94 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 96 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 98 9000

 

1006 30 21 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 23 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 25 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 27 9000

 

1006 30 42 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 44 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 46 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 48 9000

 

1006 30 61 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 61 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 63 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 63 9900

R01

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

1006 30 65 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 65 9900

R01

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

1006 30 67 9100

021 ja 023

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 67 9900

066

EUR/t

0

1006 30 92 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 92 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 94 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 94 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 96 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 96 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 98 9100

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 98 9900

 

1006 40 00 9000

 

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

R01

Šveits, Liechtenstein ning Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused.

R02

Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Süüria, Lääne-Sahara, Jordaania, Iraak, Iraan, Jeemen, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Bahrein, Katar, Saudi Araabia, Eritrea, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Norra, Fääri saared, Island, Venemaa, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Albaania, Bulgaaria, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, Ukraina, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan.

R03

Colombia, Ecuador, Peruu, Boliivia, Tšiili, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Venezuela, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Bermuda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkongi erihalduspiirkond, Singapur, A40 (välja arvatud Madalmaade Antillid, Aruba, Turks ja Caicos), A11 (välja arvatud Suriname, Guyana ja Madagaskar).


(1)  Järgmiste koguste puhul kohaldatakse olenevalt sihtkohast Komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12) alusel taotletud litsentside suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 8 lõikes 3 sätestatud korda:

sihtkoht R01:

0 tonni,

sihtkohad R02 ja R03:

0 tonni,

sihtkohad 021 ja 023:

0 tonni,

sihtkohad 066:

0 tonni,

sihtkoht A97:

0 tonni.

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

R01

Šveits, Liechtenstein ning Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused.

R02

Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Süüria, Lääne-Sahara, Jordaania, Iraak, Iraan, Jeemen, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Bahrein, Katar, Saudi Araabia, Eritrea, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Norra, Fääri saared, Island, Venemaa, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Albaania, Bulgaaria, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, Ukraina, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan.

R03

Colombia, Ecuador, Peruu, Boliivia, Tšiili, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Venezuela, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Bermuda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkongi erihalduspiirkond, Singapur, A40 (välja arvatud Madalmaade Antillid, Aruba, Turks ja Caicos), A11 (välja arvatud Suriname, Guyana ja Madagaskar).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 126/2005,

27. jaanuar 2005,

oliiviõli tootmise kvaliteedi parandamise meetmete rahastamise ülemmäärade kehtestamise kohta 2005/06 tootmistsükli ajal ja erandi tegemise kohta määruse (EÜ) nr 528/1999 artikli 3 lõikest 3

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1966. aasta määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 528/1999, millega sätestatakse meetmed oliiviõli tootmise kvaliteedi parandamiseks, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega nr 528/1999 sätestatakse iga liikmesriigi osas ja iga 1. mail algava 12kuulise tootmistsükli osas meetmete rahastamine oliiviõli tootmise kvaliteedi parandamiseks ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1807/2004 (3) kinnitatakse turustusaastaks 2003/2004 oliiviõli hinnanguline toodang, sealhulgas ka oliiviõli ekvivalendina väljendatud lauaoliivide hinnanguline toodang, 2 714 450 tonni. See vastab 343 356 tonnile Kreeka, 1 591 330 tonnile Hispaania, 3 335 tonnile Prantsusmaa, 741 956 tonnile Itaalia ja 34 473 tonnile Portugali puhul. Antud turustusaasta oliiviõli tootmistoetusest mahaarvatav summa on aluseks 1. mail 2004 algava tootmistsükli jooksul õli kvaliteedi parandamise meetmete rahastamisele.

(3)

Tuleks kindlaks määrata meetmete ülemmäärad, mis annavad õiguse hüvitise saamiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist.

(4)

Kuna meetmete miinimumkulud on suhteliselt muutumatud, võivad määruses (EÜ) nr 528/1999 artikli 3 lõikes 3 mõne liikmesriigi jaoks määratud kogurahastamise ülemmäärad olla liiga madalad. Seepärast tuleks sellistel juhtudel kehtestada asjakohased piirmäärad.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas õli- ja rasvaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. maist 2005 kuni 30. aprillini 2006 kestva tootmistsükli jooksul on määruse (EÜ) nr 528/1999 artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud meetmete rahastamise ülemmäärad järgmised:

Kreeka

6 331 014 eurot

Hispaania

11 099 557 eurot

Prantsusmaa

60 804 eurot

Itaalia

0 eurot

Portugal

644 052 eurot

Artikkel 2

Olenemata määruse (EÜ) nr 528/1999 artikli 3 lõikest 3, võivad need liikmesriigid, kelle artiklis 1 sätestatud rahastamise ülemmäär ei ületa 100 000 eurot, anda täiendavaid riiklikke rahalisi toetusi kuni 250 000 eurot.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

(2)  EÜT L 62, 11.3.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 629/2003 (ELT L 92, 9.4.2003, lk 3).

(3)  ELT L 318, 19.10.2004, lk 13.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 127/2005,

27. jaanuar 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr /2002, milles sätestatakse nõukogu määrustega (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 kehtestatud äärepoolseimate piirkondade tarnimise erikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1452/2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom), (1) ja eriti selle artikli 3 lõiget 6, artiklit 22 ja artikli 26 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1453/2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima), (2) ja eriti selle artikli 3 lõike 6 esimest ja teist lõiku, artiklit 34 ja artikli 38 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican), (3) ja eriti selle artikli 3 lõiget 6, artiklit ja artikli 26 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Seoses nõukogu 24. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1690/2004 (millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 tarnimise erikorraga hõlmatud toodete reekspordi ja edasisaatmise tingimuste osas) vastuvõtmisega tuleks määrata kindlaks kõnealuste nõukogu sätete uued üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muuta vastavalt komisjoni määrust (EÜ) nr /2002. (4)

(2)

Tuleks lihtsustada ja ühendada kõik sätted, mis puudutavad põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimise erikorra alusel reeksportimise ja edasisaatmise tingimusi.

(3)

Teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordi puhul nõutakse ekspordilitsentsi. Haldamise lihtsustamiseks tuleks loobuda ekspordilitsentsi esitamise nõudest nende toodete puhul, mis reeksporditakse tarnimise erikorra alusel ilma eksporditoetust saamata.

(4)

Tuleks täpsustada kõnealuse soodustuse tagasinõudmise tingimused ja tagajärjed registreerimise suhtes, kui ettevõtja ei pea kinni erikorra alusel tarnimise raames võetud kohustustest.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kõigi asjaomaste toodete korralduskomiteede arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr /2002 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklis 9 asendatakse lõiked 3 ja 4 järgmistega:

“3.   Registreerimise taotlemisel vastavalt lõike 2 esimesele lõigule peavad ettevõtjad, kes kavatsevad eksportida või saata töötlemata või töödeldud tooteid artiklis 16 osutatud tingimustel, teatama oma kavatsusest ja märkima pakendamisettevõtte asukoha.

4.   Registreerimise taotlemisel vastavalt lõike 2 esimesele lõigule peavad töötlejad, kes kavatsevad eksportida või saata töödeldud tooteid artiklites 16 või 17 osutatud tingimustel, teatama oma kavatsusest ja märkima töötlemisettevõtte asukoha.”

2)

VI peatükk asendatakse järgmisega:

“VI PEATÜKK

REEKSPORT JA EDASISAATMINE

Artikkel 16

Reeksport või edasisaatmine

1.   Töötlemata toodete suhtes, mis on reeksporditud või edasi saadetud tarnimise erikorra alusel, või pakendatud või töödeldud toodete suhtes, kus on kasutatud tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooteid, kehtivad järgmised tingimused:

a)

käesolevas lõikes osutatud eksporditud toodete puhul märgitakse ekspordideklaratsiooni lahtrisse 44 üks järgmistest märgetest:

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 3 lõike 5 esimese lõigu kohaselt”,

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 3 lõike 5 esimese lõigu kohaselt”,

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 3 lõike 5 esimese lõigu kohaselt”;

b)

tootekogused, mis on olnud imporditollimaksudest vabastatud ja mis on reeksporditud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi; toodete jaoks, mille puhul kehtib käesolev punkt, ei anta eksporditoetust;

c)

tootekogused, mis on olnud imporditollimaksudest vabastatud ja mis on edasi saadetud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi ning saatja kannab imporditollimaksu üle hiljemalt edasisaatmisel; asjaomaseid tooteid ei või edasi saata, kui osutatud summa ei ole üle kantud, juhul kui impordi kuupäeva ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse impordi kuupäevaks edasisaatmisele eelnenud kuuekuulise ajavahemiku see kuupäev, mil kohaldati erga omnes kõrgeimat imporditollimaksumäära;

d)

tootekogused, mille jaoks on antud toetust ja mis on reeksporditud või edasi saadetud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi ning antud toetus makstakse hiljemalt tagasi reeksportimisel või edasisaatmisel; asjaomaseid tooteid ei või reeksportida või edasi saata seni, kui osutatud hüvitamist ei ole toimunud või juhul kui ei ole võimalik kindlaks määrata makstud toetuse summat, arvestatakse, et toodetele on määratud suurimat toetust, mida ühendus on kuue kuu jooksul enne reeksportmise või edasisaatmise taotluse esitamist antud toodetele maksnud; käesolevas punktis osutatud toodete jaoks antakse eksporditoetust tingimusel, et toetuse saamiseks sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Alljärgnevate toodete reekspordi korral ei ole vaja esitada ekspordilitsentsi:

a)

lõike 1 punktis b osutatud tooted;

b)

lõike 1 punktis d osutatud tooted, mis ei vasta eksporditoetuse saamise tingimustele.

3.   Juhul kui on oht, et tavapäraseid tarneid äärepoolseimatele piirkondadele võib ohustada käesoleva artikliga hõlmatud toodete reekspordi märkimisväärne suurenemine, võivad pädevad asutused koguseid piirata, et tagada asjaomaste sektorite esmavajaduste täitmine. Kõnealuseid piiranguid kehtestatakse kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 17

Töödeldud toodete tavapärane ja piirkondliku kaubanduse raames reeksport ning tavapärane edasisaatmine

1.   Töötlejad, kes on vastavalt artikli 9 lõikele 4 deklareerinud oma kavatsuse eksportida piirkondliku kaubanduse raames või saata tavapäraste kaubavoogude raames töödeldud tooteid, mis sisaldavad tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooraineid, võivad seda teha I, III ja V lisas loetletud aastakoguste piires. Pädevad asutused väljastavad vajalikud load, et tagada kõnealuste toimingute teostamine sätestatud aastakoguste piires.

Piirkondliku kaubanduse raames eksporditud toodete kohta peab eksportija osutatud määruse artiklis 49 ettenähtud tähtaja jooksul esitama pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 800/1999 (5) artiklis 16 ettenähtud dokumendid. Kui kõnealuseid dokumente ei esitata ettenähtud tähtaja jooksul, nõuavad pädevad asutused tarnimise erikorra alusel antud soodustuse tagasi.

Tooteid, mis on tarnitud ülemeredepartemangudesse, Assooridele, Madeirale või Kanaari saartele tarnimise erikorra alusel ja mida on kasutatud laevade ja lennukite pardavarudega varustamiseks, käsitatakse kohalikult tarbituna.

2.   Pädevad asutused lubavad töödeldud toodete koguseid, välja arvatud lõikes 1 osutatud töödeldud toodete koguseid, eksportida või saata üksnes juhul, kui on tõendatud, et kõnealused tooted ei sisalda tarnimise erikorra alusel imporditud või sissetoodud toorainet.

Pädevad asutused teostavad vajalikud kontrollid, et tagada esimeses lõigus osutatud tõendite täpsus, ja nõuavad vajaduse korral tagasi tarnimise erikorra alusel antud soodustuse.

3.   Toodete töötlemisel, millele võib I, III ja V lisas kehtestatud koguste piires järgneda tavapärane või piirkondlik eksport või tavapärane edasisaatmine, tuleb mutatis mutandis täita nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (6) ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (7) täpsustatud seestöötlemise korra ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri alusel ettenähtud töötlemistingimusi, välja arvatud kõikide tavaliste toimingute puhul.

4.   Käesolevas artiklis osutatud toodete reekspordi korral ei ole vaja esitada ekspordilitsentsi.

5.   Käesoleva artiklis osutatud eksporditud toodete puhul märgitakse ekspordideklaratsiooni lahtrisse 44 üks järgmistest märgetest:

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1452/2001 artikli 3 lõike 5 teise lõigu kohaselt”,

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1453/2001 artikli 3 lõike 5 teise lõigu kohaselt”,

“toode eksporditud määruse (EÜ) nr 1454/2001 artikli 3 lõike 5 teise lõigu kohaselt”.

Artikkel 18

Suhkur

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 (8) artikli 10 lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud C-suhkru suhtes, mis on eksporditud vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2760/81 (9) asjaomastele sätetele ja mis on sisse toodud tarbimiseks Madeiral CN-koodi 1701 või Assooridel CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva valge suhkruna, käesoleva määruse alusel imporditollimaksudest vabastamise kava artiklis 3 osutatud prognoositavate tarnebilansside piires.”

3)

Artiklis 22:

asendatakse punktid d ja e järgmisega:

“d)

kogused, mis on eksporditud või edasisaadetud tavapäraste kogustena pärast töötlemist vastavalt artiklile 16 ja sissenõutud toetussummad ühiku kohta ja kokku;

e)

kogused, mis on eksporditud või edasi saadetud tavapäraste kogustena pärast töötlemist vastavalt artiklile 17;”,

punktid f ja g jäetakse välja.

4)

Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ilma et see piiraks karistuste kohaldamist siseriiklike õigusaktide alusel ja välja arvatud vääramatu jõu korral, võtavad pädevad asutused juhul, kui ettevõtja ei täida artikli 9 alusel võetud kohustusi, järgmised meetmed:

a)

antud soodustuse tagasinõudmine impordilitsentsi, vabastussertifikaadi või toetussertifikaadi omanikult;

b)

registreerimise ajutine peatamine või tühistamine olenevalt kohustuse rikkumise raskusest.

Punktis a osutatud soodustus võrdub imporditollimaksudest vabastamise summaga või artikli 16 lõike 1 punktides c ja d kindlaks määratud toetuse summaga.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(2)  ELT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(3)  ELT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004.

(4)  EÜT L 8, 11.1.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 489/2004 (ELT L 79, 17.3.2004, lk 18).

(5)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(7)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(8)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

(9)  EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 128/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (“algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

29. aprillil 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teadaande dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes ühendusse.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 2004. aasta märtsis neli ühenduse tootjat, kes valmistavad suurema osa, käesoleval juhul üle 60 % kõigist ühenduses toodetavatest kaubaaluste käsivedukitest ja nende olulistest osadest, st keredest ja hüdraulikasüsteemidest (edaspidi “taotlejad”). Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks taotluse esitanud ühenduse tootjatele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes on teadaolevalt asjaga seotud, ja HRV esindajatele. Arvestades teadaolevate eksportivate tootjate suurt arvu HRVs, kavandati algatamisteates valimi moodustamine dumpingu kindlakstegemiseks kooskõlas algmääruse artikliga 17. Uurimisel tegi aga koostööd ainult neli Hiina eksportivat tootjat ja seepärast otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Mitmed HRV eksportivad tootjad, ühenduse tootjad, importijad, kasutajad ja importijate ühendus tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Rahuldati kõigi nende isikute taotlused, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(5)

Komisjon taotles teavet küsimustike ning turumajanduse ja individuaalse kohtlemise taotluse vormide kaudu, mis saadeti vastavalt vajadusele kõigile teadaolevatele pooltele. Laekunud teavet kontrolliti võimaluste piires ja kuivõrd seda peeti vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Seoses sellega sai komisjon täidetud küsimustikud ning vajaduse korral taotluse vormid järgmistelt äriühingutelt:

a)

Ühenduse tootjad

Bolzoni-Auramo SpA, Piacenza, Itaalia

BT Products AB, Mjölby, Rootsi

Franz Kahl GmbH, Lauterbach, Saksamaa

Pramac Lifter SpA, Casole d’Elsa, Itaalia

b)

Eksportivad tootjad Hiina Rahvavabariigis

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory, Ningbo

Ningbo N.F.T.Z. E-P Equipment Co. Ltd, Hangzhou (Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory ettevõttega seotud eksportija)

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, Ninghai

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, Ninghai

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, Changxing

c)

Importijad/kauplejad ühenduses

Chadwick Materials Handling Ltd., Corsham, Ühendkuningriik

European Handling Equipment, Halesowen, Ühendkuningriik

Gigant Arbetsplats AB, Alingsås, Rootsi

Hu-Lift s.l., Barcelona, Hispaania

Jungheinrich AG, Hamburg, Saksamaa

Mangrinox S.A., Ateena, Kreeka

Manutan International S.A., Pariis, Prantsusmaa

Lagertechnik Fischer GmbH, Dinslaken, Saksamaa

Levante S.R.L., Ostiglia, Itaalia

Linde AG, Aschaffenburg, Saksamaa

RAPID Transportgeräte GmbH, Beckum, Saksamaa

Teknion Ltd, Lanchashire, Ühendkuningriik

TVH Handling Equipment N.V., Gullegem, Belgia

d)

Kasutajad

Aldi Einkauf GmdH & Co. OHG, Essen, Saksamaa

M. Uno Trading SpA, Imola, Itaalia.

(6)

Kõigi koostööd tegevate HRV eksportivate tootjate ja kõigi ühenduse tootjate valdustesse tehti kontrollkäigud.

(7)

Pidades silmas vajadust kehtestada normaalväärtus HRV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontroll võrdlusriigina kasutatud Kanada järgmise tootja valdustes:

Lift Rite Inc., Brampton, Ontario.

(8)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood” või “UP”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Üldosa

(9)

Kaubaaluste käsivedukeid kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatud kaupade ja materjalide käitlemiseks. Need ei ole iseliikuvad, st neid lükkavad ja tõmbavad inimesed. Kaubaaluste käsivedukid koosnevad neljast põhiosast: kere (mis on valmistatud terasest), hüdraulikasüsteem, käepide ja rattad. Põhitähtsusega osad on kere, mille peale asetatakse kaubaalus, ja hüdraulikasüsteem, mis võimaldab koorma tõstmist käigumehhanismiga.

2.   Vaatlusalune toode

(10)

Vaatlusalune toode on kaubaaluste käsivedukid, mitte iseliikuvad, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatud kaupade käitlemiseks, ja nende olulised osad, st kere ja hüdraulikasüsteem, mis pärinevad HRVst (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis tavaliselt kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. On olemas erinevat tüüpi kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi, olenevalt eelkõige tõstejõust, kahvliharude pikkusest, kere valmistamiseks kasutatud terase tüübist, hüdraulikasüsteemi tüübist, rataste tüübist ja piduri olemasolust. Kõigil eri tüüpidel on samad põhilised tehnilised omadused ja kasutusalad. Sellest tulenevalt käsitatakse kõiki olemasolevaid tüüpe käesoleva uurimisega seoses ühe tootena.

(11)

Uurimise käigus esitasid mõned huvitatud isikud märkusi vaatlusaluse toote määratluse kohta. Nimetatud isikud väitsid, et keret ja hüdraulikasüsteemi ei peaks kaasama vaatlusaluse toote mõistesse, kuna a) kere ja hüdraulikasüsteemi turud ning kaubaaluste käsivedukite turg on erinevad; b) kaubaaluste käsivedukeid ja/või hüdraulikasüsteeme tootvad äriühingud on erinevad, eelkõige Hiina eksportivad tootjad ei ekspordi ühendusse keresid ja hüdraulikasüsteeme ning c) nii keret kui hüdraulikasüsteemi kasutatakse ka muude toodete, mitte üksnes kaubaaluste käsivedukite tarbeks.

(12)

Seoses väitega, et kere ja hüdraulikasüsteemi turud on erinevad, tuleb märkida, et komisjonile ei ole esitatud tõendeid nende osade eraldi turgude eksisteerimise kohta kasutajate seisukohast. Kõigi poolte kommentaarid näitavad hoopis seda, et kaubaaluste käsivedukite tootjad toodavad ühtlasi nende olulisi osi ning teatavatel juhtudel tarnivad neid oma vedukite varuosadena. On väga raske, kui mitte võimatu, paigaldada ükskõik millise tootja valmistatud suvaline kere või hüdraulikasüsteem teise tootja kaubaaluste käsivedukile. Tavaliselt varustavad tootjad oma tooteid ostvaid tarbijaid oluliste osadega.

(13)

Mis puudutab teist väidet kere ja hüdraulikasüsteemi tootjate kohta, tuleb märkida, et eksportivatelt tootjatelt saadud kontrollitud teave näitab seda, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatud eksportivad tootjad toodavad ise keresid ja enamik neist toodab ise ka hüdraulikasüsteeme. Kuigi võib leiduda selliste osade sõltumatuid tootjaid, on nende toodang kohandatud spetsiaalselt kaubaaluste käsivedukite tootjate jaoks ning see on põhjus, miks neid osi avatud turul harva müüakse. Lisaks sellele on uurimine näidanud, et kõnealuseid osi on eksportinud ühendusse teatavad koostööd tegevad eksportivad tootjad. Seetõttu näitavad esitatud tõendid, et ka teine väide tuleks tagasi lükata.

(14)

Seoses kolmanda väitega, et keret ja hüdraulikasüsteemi kasutatakse ka teistes toodetes, tuleb märkida, et huvitatud isikute poolt näidetena esitatud tooted erinevad selgelt kaubaaluste käsivedukitest, mitte üksnes tehniliste omaduste, vaid ka kasutusotstarbe poolest. Isegi kui neil toodetel on samuti hüdraulikasüsteem ja terasest kere, on need teistsuguse suuruse, kuju või tõstejõuga kui kaubaaluste käsivedukites kasutatavad, ega kuulu seetõttu vaatlusaluse toote eespool toodud määratluse alla. Seepärast, tuginedes olemasolevale teabele ja eespool toodule, näib ülimalt ebatõenäoline, et kaubaaluste käsivedukite hüdraulikasüsteemi ja/või keret saaks sellisel kujul integreerida teistesse toodetesse.

(15)

Sellest tulenevalt analüüsiti huvitatud isikute märkusi, kuid need ei õigustanud esialgse järelduse muutmist vaatlusaluse toote kohta, mis on sätestatud eespool põhjenduses 10.

3.   Samasugune toode

(16)

Erinevusi ei leitud vaatlusaluse toote ning kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade vahel, mida valmistatakse ja müüakse võrdlusriigi Kanada siseturul. Neil kaubaaluste käsivedukitel ja nende olulistel osadel on samad põhilised tehnilised omadused ja kasutusalad nagu ühendusse eksporditavatel vedukitel.

(17)

Samuti ei leitud erinevusi vaatlusaluse toote ning kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade vahel, mida valmistavad kaebuse esitajad ja mida müüakse ühenduse turul. Kummalgi on samad tehnilised omadused ja kasutusalad.

(18)

Sellest tulenevalt loetakse Kanada siseturul müüdavaid kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi ning ühenduses toodetavaid ja müüdavaid kaubaaluste käsivedukeid ja nende olulisi osi vaatlusaluse tootega samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   DUMPING

1.   Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse HRVst pärineva impordi dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kooskõlas nimetatud artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes leiti vastavat algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st kui on tõestatud, et samasuguse toote tootmine ja müük toimub valdavalt turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ainult võrdluse lihtsustamiseks on need kriteeriumid esitatud allpool toodud kokkuvõtlikus vormis:

1.

ärialaseid otsuseid ja kulutusi tehakse vastusena turutingimustele ja ilma olulise riigi sekkumiseta;

2.

raamatupidamisandmeid auditeeritakse sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse igaks otstarbeks;

3.

endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole kaasa võetud olulisi moonutusi;

4.

pankrotti ja vara reguleerivad õigusaktid tagavad õigusliku kindluse ja stabiilsuse;

5.

valuutavahetus toimub turukursiga.

(20)

Neli Hiina tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja saatsid ettenähtud tähtaegade jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva täidetud taotlusvormi.

(21)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta vajalikuks pidas, ja kontrollis kogu turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(22)

Kõigi nelja äriühingu puhul tehti kindlaks, et üldiselt võeti nende otsused hindade ja kulude kohta vastu ilma riigi olulise sekkumiseta artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses ning et kulud ja hinnad kajastasid turuväärtust. Nende tootmiskulud ja finantsolukord ei kannatanud endisest mitteturumajanduslikust süsteemist kaasatoodud oluliste moonutuste all, õiguslikku kindlust ja stabiilsust tagasid pankroti- ja varaalased õigusaktid ja konverteerimine toimus turukursiga. Ükski neljast äriühingust ei vastanud aga kriteeriumile 2, mis käsitleb sõltumatult auditeeritud raamatupidamisarvestuse olemasolu, mis on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (edaspidi “IAS”). Selgus, et äriühingud rikuvad ühte või mitut järgmist standardit: IAS 1, IAS 2, IAS 8, IAS 16, IAS 21, IAS 32 ja IAS 36. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele ei vasta ükski järgmisest neljast äriühingust:

Ningbo Liftstar Material Equipment Factory, Ningbo

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, Ninghai

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, Ninghai

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, Changxing.

(23)

Asjaomastele eksportivatele tootjatele ja ühenduse tootmisharule anti võimalus teha märkusi eespool toodud järelduste kohta.

(24)

Kõik neli eksportivat tootjat väitsid, et otsus oli vale ja et nende suhtes peaks kohaldatama turumajanduslikku kohtlemist.

(25)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 7 lõppeesmärk on teha kindlaks, kas äriühingud reageerivad turu signaalidele ilma riigi sekkumiseta. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c viit kriteeriumi, eelkõige raamatupidamisstandardeid käsitlevat kriteeriumi 2, tuleks seetõttu alati tõlgendada sellest lõppeesmärgist lähtudes. Kuna riigi sekkumist ei tuvastatud, tuleks äriühingu suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(26)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c loetletud viis kriteeriumi on üksteisest sõltumatud ning turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks peab neist iga kriteerium olema täidetud. Riigi sekkumist kui sellist ei ole mainitud ei sõltumatu kriteeriumina ega kriteeriumina, mis võiks tühistada teised kriteeriumid. Kui riigi sekkumise puudumine iseenesest oleks piisav turumajandusliku kohtlemise rakendamiseks, ei oleks muid kriteeriume vaja. Lisaks sellele võib IASi ja HRVs kohaldatavate raamatupidamiseeskirjade jõustamise ilmset puudumist näha riigi turumajanduse normaalsesse toimimisse sekkumise vormina.

(27)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et komisjon ei teinud oma otsust turumajandusliku kohtlemise kohta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul. Ühtlasi väitis see eksportiv tootja, et komisjon oli juba saanud ja kontrollinud tema vastust dumpingualasele küsimustikule enne turumajandusliku kohtlemise taotluse põhiasjaolude üle otsustamist, ning see heidab tõsist kahtlust komisjoni motivatsioonile turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(28)

Seoses väitega kolmekuulise tähtaja kohta tuleb märkida, et käesoleva juhtumi algatamisfaasis nähti asjaga seotud eksportivate tootjate suure arvu tõttu ette valimi moodustamise sätete kasutamine. Enamiku eksportivate tootjate koostööst hoidumise tõttu otsustati hiljem, et valimi moodustamine ei ole vajalik ning et nii turumajandusliku kohtlemise kui dumpingu osas uuritakse ainult koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid. See menetlus tekitas uurimises viivituse, pärast mida otsustati praktilistel kaalutlustel viia üheaegselt läbi turumajandusliku kohtlemise taotluste ja dumpinguvastaste küsimustike kohapealsed kontrollimised. Pealegi tuleb seoses sellega märkida, et kõnealusest tähtajast kinnipidamata jätmine ei too kaasa mingeid ilmseid õiguslikke tagajärgi ning et eespool nimetatud eksportija ei märkinud turumajandusliku kohtlemise üle otsustamiseks vajalikust pikemast perioodist tulenevat negatiivset mõju. Lisaks sellele olid kõik laekunud turumajandusliku kohtlemise taotlused puudulikud ning nõudsid arvukalt olulisi selgitusi ja lisateavet, mis pikendas uurimist. Kolm eksportijat, sealhulgas väite arutlusele toonud eksportija, esitasid täiendavad märkused pärast turumajandusliku kohtlemise hindamise lõpuleviimist. Eespool toodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et kehtiva turumajandusliku kohtlemise otsuse saab antud juhul teha või vastu võtta samuti pärast kolmekuist perioodi.

(29)

Seoses argumendiga küsimustiku vastuse kontrollimise kohta tuleb märkida, et algmääruses ei ole sätestatud, et dumpingualane uurimine algab üksnes pärast turumajandusliku kohtlemise üle otsustamist. Tegelikult nõutakse algmääruse artikli 5 lõikes 10 ja artikli 6 lõikes 2, et kogu asjaomane teave, sealhulgas vastused dumpinguküsimustikule, tuleb esitada 40 päeva jooksul pärast algatamist või 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamist, kui valimi moodustamist rakendatakse. See toimub igal juhul enne turumajandusliku kohtlemise üle otsustamist. Komisjon vaatab läbi kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused nende põhiasjaoludest lähtudes ja algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumide alusel. Dumpingualased uurimised toimuvad tavaliselt paralleelselt turumajandusliku kohtlemise taotlustega.

(30)

Kolm eksportivad tootjat väitis, et kuna nende raamatupidamine on auditeeritud sõltumatu raamatupidamisfirma poolt ja on kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, peab kriteerium 2 olema täidetud. Samuti väitsid nad seda, et nende teguviis mitte konverteerida oma valuutat iga päev Hiina jüaanideks (renminbi) on kooskõlas IAS 21 nõuetega. Nende väitel pole vahet, kas konverteerimine toimub kord aastas või kord päevas, kuna Hiina jüaan (renminbi) on seotud USA dollariga. Lisaks sellele väitis kaks eksportivat tootjat, et IAS 21 lubab lahknevusi tavareeglist, kui vahetuskurssides ei toimu olulisi kõikumisi.

(31)

Tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumidele uurib komisjon, kas äriühingute raamatupidamist auditeeritakse kooskõlas IASiga. Vastavus või mittevastavus Hiina standarditele ei ole turumajandusliku kohtlemise individuaalsel hindamisel otsustav. Seoses kahega neljast uuritud äriühingust tuleb märkida, et audiitorite märkmed nende aastaaruannetes viitasid sellele, et raamatupidamisarvestuses eirati Hiina raamatupidamisstandardeid.

(32)

Mis puudutab võrdlust USA dollariga, on asjakohased kaks küsimust: esiteks, isegi kui enamik uuritud äriühingute tehingutest sooritati USA dollarites, oli äriühingutel, kes ei täitnud IAS 21 nõudeid, ka tehinguid teistes vääringutes, ning nendel juhtudel võisid kõikumised olla märkimisväärsed. Lisaks tuleb märkida, et asjaomaste äriühingute poolt toimus oluline eksportmüük muudele kui ühenduse turgudele ning kuna uurimine puudutab üksnes ühenduse turgu, ei ole kõnealuseid tehinguid kontrollitud. Teiseks ei puutu asjasse, kas teatavale perioodile tagasi vaadates täheldatakse kergete kõikumiste esinemist. Seda ei saa teada sama perioodi, aasta või isegi pikema aja alguses, kui asjaomased äriühingud kehtestasid valuutavahetuskursid eksportmüügi kirjendamiseks oma raamatupidamises. Kuna võib olla liikumisi, mida ei ole ette nähtud ja mis võivad avaldada märkimisväärset mõju äriühingute hinnakujundusele ja kasumile, ei saa eelnevalt kehtestatud vahetuskurss olla kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutsevate äriühingute tavadega.

(33)

Seoses IAS 21 nõuetega tuleb märkida, et IAS 21 näeb ette järgmist: “Välisvaluutatehingu esmasel kajastamisel aruandevaluutas arvestatakse välisvaluuta summa ümber aruandevaluutaks, kasutades aruandevaluuta ja välisvaluuta vahelist kurssi tehingu kuupäeval.” Selle standardiga seoses esitatakse ka järgmine selgitus: “Tehingukuupäeva valuutakurssi nimetatakse tihti hetkekursiks (spot-kursiks). Praktilistel põhjustel kasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegeliku kursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas tehtud tehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kui valuutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamine usaldusväärset tulemust”. Seega sätestab IAS 21 selgelt, et põhimõtteliselt tuleb kasutada päevakursse. Nädala või kuu keskmisi on lubatud kasutada üksnes tehingu kuupäeval kehtinud tegeliku kursi ligikaudsete väärtustena. kui vahetuskurssides ei toimu olulisi kõikumisi Käesoleval juhul aga ajakohastasid äriühingud oma raamatupidamiskurssi kord aastas või veelgi harvemini. Sellist korda ei saa lugeda standardiga IAS 21 kooskõlas olevaks. Pealegi nõuavad isegi Hiina raamatupidamisstandardid sellisel juhul päeva või kuu vahetuskursside kasutamist. Seetõttu viitab asjaolu, et audiitorid ei kommenteerinud eespool kirjeldatud välisvaluutatehinguid puudutavat teguviisi, et auditeerimine ei toimunud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. See seab kahtluse alla raamatupidamisandmete usaldusväärsuse.

(34)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et märkused, milles väidetakse, et tuleb rakendada turumajanduslikku kohtlemist, ei ole põhjendatud.

2.   Individuaalne kohtlemine

(35)

Lisaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse antud artikliga hõlmatud riikidele üleriiklik tollimaks, kui üldse, välja arvatud nendel juhtudel, kui äriühingud suudavad kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5 tõestada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratletavad, et valuutakursi arvestus toimub turukursiga ja et võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijatele kehtestatakse erinevad tollimaksumäärad.

(36)

Neli eksportivat tootjat, kes taotlesid ka turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ühtlasi individuaalset kohtlemist, kui nad ei peaks saama turumajandusliku kohtlemise osaliseks. Saadaolevale teabele tuginedes leiti, et kõik neli äriühingut vastasid kõigile individuaalse kohtlemise nõuetele, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(37)

Seetõttu leiti, et järgmise nelja HRV eksportiva tootja suhtes tuleks kohaldada individuaalset kohtlemist:

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory, Ningbo

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, Ninghai

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, Ninghai

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, Changxing.

3.   Normaalväärtus

3.1.   Võrdlusriik

(38)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ja, kuivõrd turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, üleminekumajandusega riikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(39)

Algatamisteates väljendas komisjon oma kavatsust kasutada HRV normaalväärtuse määramisel asjakohase võrdlusriigina Kanadat ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(40)

Uurimisest selgus, et Kanadal on konkurentsivõimeline kaubaaluste käsivedukite turg, kusjuures umbes 50 % turust varustatakse kohaliku toodanguga ja ülejäänu tuleb kolmandatest riikidest pärit impordist. Tootmismaht Kanadas moodustab rohkem kui 5 % Hiina vaatlusaluse toote ühendusse ekspordi mahust. Seetõttu leiti, et Kanada turg on HRV normaalväärtuse määramiseks piisavalt representatiivne.

(41)

Kaks eksportivat tootjat ja importijate/kauplejate assotsiatsioon olid vastu ettepanekule kasutada võrdlusriigina Kanadat. Argumendid Kanada valimise vastu olid, et: a) Kanada tooted on erinevad, kuna nende valmistamisel kasutatakse tugevamaid komponente, mis vastavad USA, mitte ühenduse standarditele; b) Kanada ja Hiina turg ei ole võrreldavad, kuna nende arengutase ja suurus on erinevad ning c) koostööd tegev Kanada tootja on seotud ühe ühenduse tootjaga. Kõnealused eksportivad tootjad soovitasid sobivate võrdlusriikidena Malaisiat või Indiat.

(42)

Pärast neid märkusi võttis komisjon ühendust seitsme India ja ühe Malaisia teadaoleva kaubaaluste käsivedukite tootjaga, saates neile asjaomase küsimustiku. Ükski neist tootjatest aga ei teinud uurimisel koostööd ja neist kahest riigist ei antud komisjonile normaalväärtuse kohta mingit teavet. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik kaaluda ühtki eksportivate tootjate esitatud riiki alternatiivse võrdlusriigina.

(43)

Seoses poolte märkustega Kanada toodete kvaliteedi ja standardite erinevuste kohta väideti põhiosas seda, et Kanada vedukite keskmine kaal ja kahvli laius on suurem kui Hiina vedukitel. Siiski ei tuvastanud komisjon Kanada ja Hiina toodete vahel kaalu või kahvli laiuse puhul mingeid üldisi märkimisväärseid erinevusi. Nii Kanada kui Hiina toodetel on erinevad kaalu ja kahvli laiuse kategooriad ning suur hulk toodetest olid üksteisega võrreldavad. Nende toodete puhul, mis ei olnud otseselt võrreldavad, sai teha asjakohaseid kohandusi, mida on selgitatud põhjenduses 51. Teine oluline tegur on veduki tõstejõud. Selles osas ei tuvastatud Hiina ja Kanada kaubaaluste käsivedukite tõstejõudu puudutavaid olulisi üldisi erinevusi. Seepärast järeldati, et Kanada ja Hiina toodete kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi.

(44)

Seoses eksportivate tootjate märkustega Kanada ja Hiina turu arengutaseme ja suuruse kohta tuleb otsustava elemendina arvestada, kas kõnealune turg on piisavalt suur olemaks representatiivne võrreldes vaatlusaluse toote ühendusse toimuva ekspordi mahuga. Nagu eespool põhjenduses 40 on kirjas, leitakse käesoleval juhul, et Kanada turg on piisavalt suur, et olla antud osas representatiivne. Tõsiasi, et Hiina turg on kokkuvõttes suurem kui Kanada turg, ei puutu antud juhul Kanada võimalikuks võrdlusriigiks sobivuse hindamisel asjasse. Arvestades asjaolu, et HRVd loetakse arengumaaks, samas kui Kanada seda ei ole, tuleb märkida, et Kanada ja Hiina toodete kvaliteet on võrreldav, nagu on kirjas eespool põhjenduses 43. Hiina ja Kanada tootjate valdustes tehtud kohapealsete kontrollimiste alusel jõuti järeldusele, et Hiina ja Kanada tootjate tootmisrajatiste ja -metoodika vahel puudusid olulised erinevused. Neil põhjustel ei ole HRV staatus arengumaana selles suhtes asjakohane teema ning see ei muuda põhjendamatuks otsust kasutada käesoleval juhul võrdlusriigina Kanadat.

(45)

Väitele, et Kanada koostööd tegeva tootja ja ühenduse tootja seotus heidab tõsiseid kahtlusi esitatud andmete objektiivsuse ja täpsuse suhtes, ei leitud uurimise käigus alust. Komisjon kontrollis eelkõige äriühingu andmete kohapealse kontrollimise käigus, kas seotus avaldab mingit moonutavat mõju Kanada tootja hindadele, tootmiskuludele ja tasuvusele. Viiteid sellistele moonutustele ei täheldatud. Komisjon tegi kindlaks, et esitatud teave on täpne ja usaldusväärne ning seda saab kasutada käesolevas uurimises.

(46)

Eespool toodut silmas pidades võetakse vastu esialgne otsus, et Kanada on asjakohane võrdlusriik vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

3.2.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, st Kanada siseturul võrreldavate tootetüüpide eest makstud või makstavate hindade alusel, kuivõrd leiti, et neid kujundatakse tavalise kauplemise käigus.

(48)

Selle tulemusena määrati normaalväärtus Kanada koostööd tegeva tootja sõltumatutele tarbijatele kehtiva omamaise müügihinna kaalutud keskmisena tüüpide lõikes.

4.   Ekspordihinnad

(49)

Kahe eksportiva tootja kogu eksportmüük ühendusse toimus otse ühenduse sõltumatutele tarbijatele. Seetõttu kehtestati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavatest hindadest lähtudes. Seoses kahe ülejäänud eksportiva tootjaga toimus osa nende eksportmüügist ühendusse importijatele, kellega eksportijatel olid sõlmitud kompensatoorsed lepingusuhted, mis muutis hinnad ebausaldusväärseks. Neil juhtudel määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 sõltumatutele tarbijatele ühenduses kehtivate edasimüügihindade alusel. Kõigi importimise ja edasimüügi vahel tehtud kulude, sealhulgas müügi, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta tehti kohandused. Selleks otstarbeks kasutatud kasum oli vaatlusaluse toote koostööd tegevate sõltumatute importijate teenitud keskmine kasum.

5.   Võrdlus

(50)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine toimus tehasehindade alusel ja samal kauplemistasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse erinevusi tegurites, mille puhul on tõendatud nende mõju hindadele ja hindade võrreldavusele. Sellest lähtudes tehti vajaduse korral mööndusi erinevuste osas transpordikuludes, kindlustusmaksetes, käitlemis- ja laadimiskuludes, pakendamiskuludes, krediidikuludes ja allahindluses.

(51)

Seoses võrdlusriigi Kanadaga tehti uurimisel kindlaks, et kõigis Kanada kaubaaluste käsivedukites kasutati käsipidurit, samas kui enamiku Hiina toodete puhul seda ei kasutatud. Seepärast tehti Kanada hindades asjakohane korrektiiv vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kõrvaldada käsipiduri mõju. Lisaks olid mõned Kanada tooted ka kahvliharudega, mille kõrgus oli Hiina toodetest väiksem. Seepärast tehti nende toodete Kanada hindades ka asjakohane korrektiiv vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kõrvaldada kõnealuse erinevuse mõju.

6.   Dumpingumarginaal

6.1.   Dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist

(52)

Nelja individuaalse kohtlemise saanud eksportiva tootja puhul võrreldi võrdlusriigi jaoks kehtestatud normaalväärtuse kaalutud keskmist iga ühendusse eksporditud tüübi osas eksportivate tootjate poolt ühendusse eksporditud vastava tüübi ekspordihinna kaalutud keskmisega, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

6.2.   Kõigi teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaal

(53)

Selleks et arvutada välja kõigi teiste eksportijate suhtes HRVs kohaldatav üleriiklik dumpingumarginaal, määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi HRVst pärit vaatlusaluse toote koguimporti Eurostati statistika andmetel ja nelja koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditud koguseid. Arvestades, et kogu ekspordimaht uurimisperioodil koostööd teinud eksportivate tootjate andmetel oli oluliselt madalam kui impordimaht Eurostati statistika kohaselt, jõuti esialgsele järeldusele, et eksisteerib oluline koostööst hoidumine (umbes 47 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse). Selleks et vältida eksportivate tootjate kasusaamist koostööst hoidumisest ja kuna puudusid viited sellele, nagu oleks koostööd mittetegevate tootjate dumpingumarginaalid madalamad, kehtestati üleriiklik dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate enim eksporditud tootetüüpide jaoks kehtestatud dumpingumarginaalide keskmisena, mis osutus kõrgemaks kui koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks kehtestatud individuaalne dumpingumarginaal.

6.3.   HRV ajutine dumpingumarginaal

(54)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana vabast netohinnast ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory

37,6 %

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd

29,7 %

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd

40,3 %

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd

35,9 %

Kõik muud äriühingud

49,6 %

D.   ÜHENDUSE TOOTMISHARU

1.   Ühenduse toodang

(55)

Uurimisel tehti koostööd teinud äriühingute esitatud teabe alusel kindlaks, et uurimisperioodil tootsid kaubaaluste käsivedukeid:

neli taotluse esitanud ühenduse tootjat;

veel üks tootja, kes on pärast uurimisperioodi tootmise lõpetanud ja hakanud importijaks.

Võib leiduda veel mõningaid tähtsusetu tootmismahuga väga väikseid tootjaid, kes ei ole teinud uurimisel koostööd.

(56)

Seetõttu võetakse vastu esialgne järeldus, et viie eespool nimetatud tootja toodetavad kaubaaluste käsivedukid moodustavad ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

2.   Ühenduse tootmisharu määratlus

(57)

Kaebuse esitasid neli tootjat: Bolzoni SpA, BT Products AB, Franz Kahl GmbH ja Pramac Lifters SpA, kes tegid uurimisel koostööd. Koos annavad need tootjad rohkem kui 60 % ühenduse kaubaaluste käsivedukite kogutoodangust. Selles lähtudes leitakse, et nad moodustavad “ühenduse tootmisharu” algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ja edaspidi kasutatakse nende puhul antud mõistet.

E.   KAHJU

1.   Tarbimine ühenduses

(58)

Ühenduse tarbimise aluseks oli kogu kaubaaluste käsivedukite ühendusse toimunud impordi koondmaht Eurostati statistika andmetel, ühenduse tootmisharu kogu kontrollitud müük ja ühe ühenduse tootja müük, kes lõpetas tootmise 2004. aastal.

(59)

Kaubaaluste käsivedukite tarbimine ühenduses uurimisperioodil oli ligikaudu 493 000 ühikut. See number on 17 % kõrgem kui vaatlusperioodi alguses.

Tarbimine ühenduses

2000

2001

2002

2003

UP

Kaubaaluste käsivedukid (ühikutes)

422 008

428 255

413 561

491 648

492 814

Indeks

100

101

98

117

117

2.   Kaubaaluste käsivedukite import HRVst ühendusse

a)   Impordi maht ja turuosa

(60)

Eurostati andmete põhjal kasvas HRVst pärineva impordi maht vaatlusperioodil märkimisväärselt, st 138 % võrra. Impordi kasv oli eriti märgatav aastatel 2002–2003, kui import suurenes 51 % võrra.

Dumpinguhinnaga import kokku (ühikutes)

2000

2001

2002

2003

UP

Import HRVst (ühikutes)

118 392

157 379

183 282

277 304

282 339

Indeks

100

133

155

234

238

(61)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusperioodil järsult rohkem kui 100 % võrra. Selline turuosa kasv tuli tervikuna varem ühenduse tootmisharu käes olnud turuosast.

Dumpinguhinnaga impordi turuosa

2000

2001

2002

2003

UP

HRVst pärineva impordi turuosa

28 %

37 %

44 %

56 %

57 %

Indeks

100

131

158

201

204

b)   Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(62)

Eurostati andmetel langes HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi keskmine hind 2000. aastast uurimisperioodini 34 % võrra. Hinnad olid kuni 2001. aastani stabiilsed, langedes seejärel 2002. aastal 12 % võrra ning 2002. ja 2003. aasta vahel veel 25 % võrra.

Impordi dumpinguhind ühiku kohta

2000

2001

2002

2003

UP

Ühikuhind

127

127

112

84

84

Indeks

100

100

88

66

66

c)   Hindade allalöömine

(63)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu sõltumatutele tarbijatele kehtiva tehase müügihinna kaalutud keskmist pärast allahindluste ja mahahindluste mahaarvamist võrreldi koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate võrreldavate tüüpide impordihinna kaalutud keskmisega samal kauplemistasandil, st müüki turustajatele. Impordihinnad olid CIF-tasemel ja impordiga seoses tavaliselt makstavate tollimaksude kaasamiseks tehti asjakohane korrektiiv. Kahel juhul, kui leiti, et importijad on sõlminud Hiina eksportivate tootjatega kompensatoorsed lepingusuhted, kasutati nende importijate sõltumatutele tarbijatele kehtivaid edasimüügihindu.

(64)

Sellest lähtudes tehti esialgne otsus, et HRVst pärineva impordi puhul toimub hindade allalöömine. Kõigi eksportivate tootjate hindade allalöömise tase, väljendatult protsendimäärana ühenduse tootmisharu keskmisest müügihinnast, leiti olevat üle 55 %.

3.   Ühenduse tootmisharu olukord

a)   Sissejuhatav märkus

(65)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi mõju uurimine ühenduse tööstusharule kõigi alates 2000. aastast (baasaasta) kuni uurimisperioodini tootmisharu olukorda mõjutanud majanduslike tegurite ja indeksite hindamist.

b)   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(66)

Ühenduse tootmisharu toodang kahanes vaatlusperioodil 33 % võrra. Samas kui tootmismaht püsis enam-vähem muutumatuna, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine samal perioodil kooskõlas tootmisega.

c)   Varud

(67)

Müügi kahanemise tagajärjel on laovarude üldine tase veidi tõusnud. Sellegipoolest näitas uurimine, et varude arengut ei käsitata ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra kuigivõrd asjaomase näitajana, kuna ühenduse tootjad toodavad üldiselt eritellimuste alusel ning seetõttu koosnevad varud tavaliselt klientidele lähetamist ootavatest kaupadest

d)   Müügimaht, müügihind ja turuosa

(68)

Kuigi tarbimine ühenduses kasvas 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel, on ühenduse tootmisharu müügimaht märkimisväärselt langenud. Selle tagajärjel langes turuosa järsult, nagu eespool näidatud. Seda tuleb vaadelda vastukaaluks HRVst pärineva impordi arengule, mille turuosa kasvas vaatlusperioodil märkimisväärselt.

(69)

Ühenduse tootmisharu kaotas 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel 34 % oma turuosast.

(70)

Ühenduse tootmisharu enda sõltumatutele tarbijatele ühenduses müügiks ettenähtud toodangu ühikuhinnad langesid vaatlusperioodil. Langus oli eriti märgatav aastatel 2001–2003, kui müügihind langes 6 % võrra.

(71)

Traditsiooniliselt sõltusid hinnad sellel turul toote kvaliteedist, müügijärgsest teenindusest ja tootjate pakutavatest garantiidest. Vaatlusperioodi ajal on olukord aga radikaalselt muutunud ja hind on uurimisperioodil muutunud otsustavaks müügiteguriks. Samas kui ühiku müügihinnad langesid 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 % võrra, on toodangu ühikuhind kasvanud, kuna peamise tooraine – terase – hind, mis moodustab olulise osa tootmiskuludest, on tõusnud, eriti just uurimisperioodil.

(72)

Kuna ühenduse tootmisharu hinnad ei suutnud dumpinguhinnaga impordist tuleneva hindade allasurumise tõttu kohaneda tootmiskulude tõusuga, koges ühenduse tootmisharu tasuvuse langust.

e)   Ühenduse hindu mõjutavad tegurid

(73)

Uurimisel selgus, et dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil rohkem kui 59 % võrra alla ühenduse tootmisharu keskmise allasurutud müügihinna (vt põhjendus 64 eespool). Kõnealune allalöömine tõi ühenduse tootmisharu jaoks selgelt kaasa kahjumit tootvad hinnad, seda ajal, kui nad oleksid pidanud tõusma, et katta kasvanud kulusid.

f)   Kasv

(74)

2000. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui tarbimine ühenduses kasvas 17 % võrra, langes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul 24 % võrra. Ühenduse tootmisharu turuosa langes 12 protsendipunkti võrra, samas kui, nagu eespool näidatud, dumpinguhinnaga import suurendas oma turuosa sama perioodi jooksul 29 protsendipunkti võrra.

g)   Tasuvus

(75)

Ühenduse tootmisharu tasuvus on perioodi jooksul järsult langenud, tuues kaasa kahjumi 2002. aastal, kusjuures olukord halvenes 2003. aastal ja uurimisperioodil.

Tasuvus

2000

2001

2002

2003

UP

Maksustamiseelne kasumi-/kahjumimarginaal

0,28 %

0,51 %

– 0,60 %

– 1,89 %

– 2,31 %

Indeks

100

181

– 212

– 665

– 815

h)   Investeeringud, investeeringute tasuvus, rahakäive ja kapitali kaasamise võime

(76)

Vaatlusperioodil tehti suuri investeeringuid, eriti 2001. ja 2002. aastal. Peab märkima, et ühenduse tootjad on tugevapõhjalised äriühingud, kellel on kaubaaluste käsivedukite tootmises pikaajalised traditsioonid. Seetõttu olid asendusinvesteeringud, mis moodustasid suurema osa investeeringutest, vajalikud konkurentsivõime säilitamiseks.

(77)

Turutingimuste ja konkreetsemalt müügihindade languse tõttu lükati uued investeeringud uurimisperioodil suures osas edasi või tühistati, hoolimata tarbimise üha kasvavast laienemisest ühenduses.

(78)

Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis tasuvuse suundumust, ning langes vaatlusperioodil 1 063 % võrra.

(79)

Ühenduse tootmisharu rahakäive langes vaatlusperioodil 385 % võrra, olles kooskõlas tasuvuse suundumusega.

(80)

Uurimisel tehti kindlaks, et ühenduse tootmisharu jaoks muutus raskemaks kapitali kaasamine vaatlusperioodil, eelkõige üha suuremate kõnealuse perioodi lõpupoole ja uurimisperioodil kantud kahjude tõttu.

i)   Tööhõive, tootlikkus ja palgad

(81)

Samasuguse tootega seotud tööhõive on vaatlusperioodil langenud. Tootlikkus ühe töötaja kohta (määratud toodetud ühikute arvu jagamise teel töötajate arvuga) langes 2000. ja 2002. aasta vahel 11 % võrra ja 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel veel 3 % võrra. See tuleneb siiski sellest, et tootmismahu langus on tööhõive omast kiirem. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta, mis kajastab palkasid, isegi ei tõusnud kooskõlas inflatsiooniga, vaid püsis vaatlusperioodil pigem stabiilsel tasemel.

(82)

Ühenduse tootjad on teinud jõupingutusi tootmisrajatiste optimeerimiseks, sulgedes tehaseid ja vähendades töötajate arvu. Ühenduse tootjatel on õnnestunud piirata koondamiste arvu, viies osa tööjõust üle oma ettevõtte raames tasuvamatele tegevusaladele.

j)   Dumpingu ulatus, toibumine varasemast dumpingust või subsideerimisest

(83)

Tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule ei saa lugeda tähtsusetuks, arvestades asjaomase impordi mahtu ja hindu.

(84)

Lisaks puudusid uurimisperioodil vähimadki märgid selle kohta, et ühenduse tootmisharu on toibumas võimaliku varasema dumpingu või subsideerimise tagajärgedest.

4.   Järeldus kahju kohta

(85)

Vaatlusperioodil kasvas ühenduse turul tunduvalt HRVst pärineva odava dumpinguhinnaga impordi osakaal ja kõigi ühenduse tootmisharu olukorra asjaomaste kahjunäitajate suundumus oli negatiivne.

(86)

Mõned näitajad halvenesid vaatlusperioodil väga tõsiselt. See kehtis tootmismahu, müügimahu, turuosa, tasuvuse, investeeringute tasuvuse ja rahakäibe kohta.

(87)

Võttes arvesse kõiki tegureid, eriti ühenduse tootmisharu turuosa langust kasvava tarbimise ajal ja märkimisväärset rahalist kahju, mis tõi kaasa investeeringutaseme vähenemise uurimisperioodil, järeldatakse esialgu, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõigete 1 ja 5 tähenduses.

F.   KAHJU PÕHJUSTAMINE

1.   Sissejuhatus

(88)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas HRVst pärinevate kaubaaluste käsivedukite dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule osaks saanud olulise kahju. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(89)

HRVst pärinev dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusperioodil 138 % võrra. Kõnealune kasv toimus kiiremas tempos kui tarbimine ühenduses, mis kasvas samal perioodil 17 % võrra. Suurenenud import ja tarbimise kasv toimusid samaaegselt ühenduse tootmisharu müügimahtude langusperioodiga. Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusperioodil rohkem kui 100 % võrra. Impordi turuosa kasv langes kokku ühenduse tootmisharu turuosa vastava langusega uurimisperioodil. Seetõttu on selge, et import võttis üle ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa.

(90)

Kõnealune impordi kasv viis ühtlasi väga olulise marginaali võrra alla ühenduse tootmisharu hinnad, nii et saab põhjusega öelda, et see põhjustas hindade langemise, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu kahjumi. Dumpinguhinnaga impordi madal hinnatase põhjustas samuti hindade allasurumise ning ühenduse tootmisharul ei õnnestunud tõsta oma hindu kulude kasvu katmiseks. Lisaks ei õnnestunud ühenduse tootmisharul suurendada oma tootmisvõimsuse rakendamist, mis olnuks põhjendatult võimalik, arvestades vaatlusperioodil aset leidnud tarbimise kasvu.

(91)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et vaatlusaluse impordi avaldatav surve, mis kasvatas oluliselt mahtu ja turuosa ning mis toimus madala dumpinguhinnaga, mängis otsustavat rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvendamisel, eriti ärajäänud müügi ja kaotatud turuosa, tasuvuse, investeeringute tasuvuse ja kapitali kaasamise võime osas.

3.   Muude tegurite mõju

a)   Ühenduse tootmisharu ekspordi tulemuslikkus

(92)

Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu ekspordi tulemuslikkus on uurimisperioodil langenud. Samas moodustas ekspordi maht väljaspool ühendust vaatlusperioodil ainult 11 % ühenduse tootmisharu müügi kogumahust. Leiti, et keskmiselt olid ekspordihinnad vaatlusperioodil madalamad kui hinnad ühenduses. See tuleneb peamiselt erinevast tootevalikust. Tuleb märkida, et Hiina tootjate esindatus eksporditurgudel on toonud kaasa ühenduse tootmisharu ekspordikasumi vähenemise. Vastupidiselt müügile ühenduses teeniti ekspordi pealt kuni uurimisperioodini endiselt väikest kasumit ning seetõttu ei saanud see ühenduse tootmisharule osaks saanud kahjule oluliselt kaasa aidata.

Eksportmüük väljaspool Euroopa Ühendust

2000

2001

2002

2003

UP

Maht (ühikutes)

28 454

20 996

19 774

16 714

14 736

Indeks

100

74

69

59

52

Müügihind (eurodes ühiku kohta)

245

232

223

222

226

Indeks

100

95

91

91

92

(93)

Võttes arvesse eksportmüügi väikest panust ühenduse tootmisharu äritegevusse tervikuna, ei saa seda käsitada asjaomastele äriühingutele olulist kahju põhjustava tegurina.

b)   Ühenduse tootmisharu investeeringud

(94)

On täheldatud, et vaatlusperioodil tehti suuri ja olulisi investeeringuid. 2001. ja 2002. aasta vahel tehtud suured investeeringud planeeriti juba 1999, see tähendab enne Hiina laiaulatuslikku tungimist ühenduse turule, ning neid oleks tavaolukorras dumpinguhinnaga impordi puudumisel loetud mõistlikeks otsusteks. Pealegi moodustas suurema osa investeeringust asendusinvesteering.

c)   Import muudest kolmandatest riikidest

(95)

Seoses impordiga muudest kolmandatest riikidest ei saa sellest lähtuda mingit olulist kahju, sest muudest allikatest kui HRVst pärit import on vähene. Ülejäänud import moodustab ainult 11 % koguimpordist ja turuosast, mis on langenud alates 2000. aastast, olles uurimisperioodil vaid 4 %.

 

2000

2001

2002

2003

UP

Muu import (ühikutes)

29 442

20 426

13 742

19 804

18 927

Indeks

100

69

47

67

64

Muu impordi turuosa

7 %

5 %

3 %

4 %

4 %

Indeks

100

68

48

58

55

(96)

Uurimine on näidanud ka seda, et ühenduse laienemine ei ole muutnud neid järeldusi, mis on tehtud viieteistkümne “vana” liikmesriigi alusel. Uutes liikmesriikides puudub arvestatav tootmine, kuna tegutsevad ainult mõned väiketootjad Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Sloveenias.

d)   Euro/USD vahetuskurss

(97)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju oli Hiina tootjate jaoks soodsa euro/USD vahetuskursi tagajärg.

(98)

Konkreetsel vaatlusaluse toote juhul on ka import muudest riikidest kui HRV saanud kasu euro kursi tõusust. Nende müügimahud on vaatlusperioodil siiski langenud, samas kui HRVst pärinev import on sama aja jooksul kasvanud 138 % võrra. Kuigi esmapilgul ei saa välistada, et euro kursi tõus USD suhtes võib olla soodustanud vaatlusaluse toote importi HRVst, näitab asjaolu, et kursikõikumised ei avaldanud mõju impordile teistest riikidest, et seda ei saa lugeda HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi hoogustumist põhjustanud teguriks.

e)   Müügikäitumine

(99)

Ühtlasi väitsid teatavad huvitatud isikud, et ühenduse tootmisharu pakkus mõnele nende suurimale kliendile tooteid HRVst imporditud kaubaaluste käsivedukite hindadest oluliselt madalamate hindadega. Nende sõnul on põhjuseks see, et kaubaaluste käsivedukeid kasutatakse suuremate ja kallimate käsitsemisseadmete “müügivahendina”. See võib olla ühenduse tootmisharu väidetava kahju põhjuseks.

(100)

Tuleb märkida, et kaubaaluste käsivedukit kasutatakse tihti “müügivahendina”, veenmaks tarbijaid ostma komplekti kaubaaluste käsivedukeid ja/või teisi kallimaid materjalide käsitsemise seadmeid. Samas puuduvad märgid nende oluliste koguste või eriti madalate hindade kohta.

f)   EÜ tootjate tehtud strateegilised vead; näiteks madala kvaliteediga tooted ja oma detailide tootmine

(101)

Ühenduse importijad on väitnud, et ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju põhjuseks on muu hulgas madala kvaliteediga toodete toomine ühenduse turule ja detailide tellimine allhankijatelt.

(102)

Uurimisel on koguni avastatud, et mõned ühenduse tootjad on juurutanud uusi mudeleid, mille kvaliteet ja hind on nende standardmudelitega võrreldes madalam. Samas kinnitavad nad, et see on pigem reageering kõnealuste toodete dumpinguhinnaga impordi suurele sissevoolule HRVst kui turu normaalne areng.

(103)

Sama põhjust nimetavad ühenduse tootjad seoses sellega, miks nad on kasutanud teatavate osade tarnimiseks allhankeid. Nad tajuvad sundi viia kasum maksimumini ja vähendada kahjumit, samal ajal kui Hiina dumping kestab.

4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(104)

Uurimine on näidanud, et dumpinguhinnaga impordi suured kogused on põhjustanud ühenduse tootmisharu hindade olulise languse, kuna kõnealune tootmisharu on üritanud edutult säilitada turuosa ja rahuldavat tootmisvõimsuse rakendamist, peamiselt Hiina-poolse hindade allalöömise ja allasurumise tõttu. Samal ajal on HRVst pärineva impordi maht ja turuosa järsk tõus jätkunud. Komisjon on jõudnud esialgsele järeldusele, et Hiina importijad on ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju peamine, kui mitte ainus, põhjus.

(105)

Arvestades eespool toodud analüüsi, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevate tegurite võimalik mõju ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse esialgne järeldus, et kõnealused muud tegurid ei aidanud mingil arvestataval määral kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahjule. Seepärast võetakse vastu esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharule osaks saanud oluline kahju, millest annavad tunnistust kõik kahjunäitajad ja eelkõige selle kahjumlik olukord, müügi ja investeeringute negatiivne tulem ja raskused kapitali kaasamisel, on põhjustatud HRVst pärinevast dumpinguhinnaga impordist.

G.   ÜHENDUSE HUVID

1.   Üldised märkused

(106)

Komisjon uuris, kas hoolimata ajutisest järeldusest kahjustava dumpingu olemasolu kohta leidus kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et käsitletaval juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõikide esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

2.   Ühenduse tootmisharu huvid

(107)

Varem koosnes ühenduse tootmisharu arvukatest kaubaaluste käsivedukite väike- ja suurtootjatest. Uurimisest selgus, et mitu äriühingut on vaatlusperioodi ajal, selle kestel või vahetult vaatlusperioodi järel tootmise lõpetanud. Mitmed neist endistest tootjatest on muutnud oma põhitegevusala ning tegutsevad nüüd vaatlusaluse toote importijate/kauplejatena. Ühenduse tootmisharu moodustaval neljal äriühingul on 2003. aastal ja uurimisperioodil tulnud võtta drastilisi ümberkorraldusmeetmeid, näiteks sulgeda tootmisrajatisi ja rakendada ulatuslikku koondamispoliitikat.

(108)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist eeldatakse ühenduse tootmisharu müügimahu ja müügihindade tõusu ühenduse turul. See parandab ühenduse tootmisharu tasuvust ja leevendab täiendavate sulgemiste ohtu. Lisaks sellele nähakse ette ka seda, et mõned tootmisrajatised, mis tuli sulgeda, võidakse uuesti avada, luues uusi töövõimalusi.

(109)

Teisalt, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu langus jätkub. Tõenäoliselt langeb jätkuvalt ühenduse tootmisharu turuosa ja kahjum jätkub lühiajalises perspektiivis. Pikemas perspektiivis lakkaks tootmine ühenduses.

3.   Ühenduse tarnijate huvid

(110)

Ühenduse kaubaaluste käsivedukite tarnijad ei ole käesolevas uurimises küsimustikule vastates oma seisukohti esitanud. Samas on selge, et kui meetmeid ei kehtestata, kahjustaks see tõsiselt mitmeid tarnijaid, kes peaksid tõenäoliselt oma tegevuse lõpetama. Põhjus on see, et nende hüdraulikasüsteemide tootmiseks vajalike detailide väiketarnijate või rataste tarnijate pinnalpüsimine sõltub detailide müügist kaubaaluste käsivedukite tootjatele ühenduses.

4.   Sõltumatute importijate/kauplejate huvid

(111)

Suur hulk sõltumatuid importijaid/kauplejaid vastas tähtaja jooksul küsimustikule ja tegi uurimisel koostööd. Kõik nad olid meetmete kehtestamise vastu.

(112)

Käesoleval juhul reageerinud importijad/kauplejad varieeruvad suures ulatuses olenevalt oma suurusest ja kaubaaluste käsivedukite äri tähtsusest nende tegevuses. On õige, et väike arv importijaid/kauplejaid sõltub küllaltki palju kaubaaluste käsivedukite ärist, mis võib moodustada kuni 95 % nende käibest. Enamiku importijate ja kauplejate puhul näitas uurimine, et kaubaaluste käsivedukite müük moodustab nende kogukäibest vähem kui 3 %. Kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, ei ole tõenäoline, et see mõjutaks tõsiselt neid kauplejaid, kuna kaubaaluste käsivedukite äri ei ole nende peamine tegevusala ning neil on väga kerge oma tootevaliku rõhuasetust muuta. Peale selle on või olid paljud neist importijatest/kauplejatest ühenduse tootmisharu kliendid ning saavad vajaduse korral oma äritegevuse ümber suunata, kui meetmeid peaks rakendatama.

(113)

Importijad püstitasid ka väite, et ühenduse toodang on nõudluse rahuldamiseks ebapiisav ning seetõttu on vaja importi. Samuti väitsid nad, et ühenduse tootjad ei suuda tagada sama kvaliteeti ja paindlikkust, kui rääkida vaatlusaluse toote tarnimisest. On selge, et ühenduse tootmine ei suuda rahuldada tarbimisvajadust ühenduses, kuid ühenduses on väga oluline kasutamata tootmisvõimsus ning eksisteerivad ka teised impordiallikad, mis võivad katta osa puudujäägist. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole kõrvaldada dumpinguhinnaga importi, vaid tagada impordi tulek ühendusse õiglaste hindadega.

(114)

Seetõttu võetakse vastu esialgne järeldus, et kui meetmed ka kehtestatakse, ei mõjuta need oluliselt kaubaaluste käsivedukite sõltumatute importijate ja nendega kauplevate ettevõtjate olukorda ühenduses.

5.   Kasutajate huvid

(115)

Kaubaaluste käsivedukite suuremad kasutajad on laod, kaubahallid, transpordi- ja käitlemisettevõtted. Vastused asjaomasele küsimustikule saadi kahelt kasutajalt. Kasutajad olid meetmete kehtestamise suhtes erapooletul seisukohal. Pealegi ei esitatud ühtki elementi dumpinguvastaste meetmete tõenäolise mõju kohta nende äritegevusele. Igal juhul leitakse, et kaubaaluste käsivedukid on nende äritegevuses väheolulised.

(116)

Kasutajate edasise koostöö puudumine käesoleval juhul viib esialgse järelduseni, et dumpinguvastased meetmed ei mõjutaks oluliselt ühenduse kasutajaid.

6.   Järeldus ühenduse huvide kohta

(117)

Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu muutus kahjumlikuks seetõttu, et tal oli raskusi ebaõiglaselt madala dumpinguhinnaga impordiga võistlemisel.

(118)

Arvatakse, et meetmete kehtestamine taastab turul õiglase konkurentsi. Seejärel peaks ühenduse tootmisharu suutma vähemalt suurendada müügimahtu ja võimalik, et piiratud määral müügihindu, luues seeläbi vajaliku tasemega kasumi, mis põhjendaks jätkuvat investeerimist tootmisrajatistesse. Meetmete rakendamata jätmine ohustaks tõsiselt ühenduse tootmisharu elujõulisust, mille kadumine vähendaks kasutajatele tarnimist ja konkurentsi.

(119)

Eespool esitatule tuginedes võetakse vastu esialgne järeldus, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega.

H.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(120)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(121)

Ajutiste meetmete taseme kindlakstegemiseks on arvesse võetud nii leitud dumpingumarginaali kui ka tollimaksu määra, mis on vajalik ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kõrvaldamiseks.

(122)

Ajutised meetmed tuleks kehtestada tasemel, millest piisab kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata leitud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel kaaluti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mille saavutamist võiks mõistlikuks pidada seda tüüpi tootmisharus samasuguse toote müügiga ühenduses tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Selleks arvutuseks kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 5 % käibest, kuna tõendati, et see on kasumi tase, mida võib mõistlikult eeldada kahjustava dumpingu puudumisel, sest selline oli ühenduse tootmisharu kasumi tase enne, kui Hiina import ühendusse hakkas vaatlusperioodil oluliselt kasvama. Sellest lähtudes arvutati ühenduse tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind on saadud, lisades eespool nimetatud 5protsendilise kasumimarginaali tootmiskuludele.

(123)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, tuginedes hinna allalöömise arvutuste jaoks kehtestatud kaalutud keskmise impordihinna võrdlusele ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdavate toodete keskmise mittekahjustava hinnaga. Seejärel väljendati antud võrdlusest tulenevaid erinevusi protsentidena impordi keskmisest CIF-hinnast. Need erinevused olid kõigil juhtudel leitud dumpingumarginaalist suuremad.

2.   Ajutised meetmed

(124)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldav tase on kõrgem kui kehtestatud dumpingumarginaal, peaksid ajutised meetmed vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 põhinema viimasel. HRV suhtes kohaldatava ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr peaks olema järgmine:

Hiina Rahvavabariik

Dumpinguvastase tollimaksu määr

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory, Zhouyi küla, Zhanqi linn, Yin Zhou regioon, Ningbo linn, Zhejiangi provints, 315144, HRV

37,6 %

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, 656 Põhja-Taoyuani tee, Ninghai, Zhejiangi provints, 315600, HRV

29,7 %

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, majandusarengu tsoon, Ninghai, Ningbo linn, Zhejiangi provints, 315600, HRV

40,3 %

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, 58, Jing Yi tee, majandusarengu tsoon, Changxin, Zhejiangi provints, 313100, HRV

35,9 %

Kõik muud äriühingud

49,6 %

(125)

Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nimetatud äriühingute osas tuvastati. Need tollimaksumäärad (erinevalt üleriiklikust tollimaksust, mida kohaldatakse “kõigi muude äriühingute” suhtes) on seega kohaldatavad üksnes nende asjaomasest riigist pärinevate toodete impordi suhtes, mis on toodetud nimetatud äriühingute ja seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille on tootnud või saatnud mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatutega seotud isikud, ei tohi neid määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtivad “kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksu määrad.

(126)

Taotlused kõnealuste äriühingutele määratavate individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb adresseerida komisjonile (3) viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega toomis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksumäära.

I.   LÕPPSÄTE

(127)

Laitmatu juhtimise huvides tuleks kehtestada periood, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, võivad teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et käesoleva määrusega seoses tehtud järeldused tollimaksu rakendamise kohta on esialgsed ning võivad kuuluda ümbervaatamisele lõplikku tollimaksu silmas pidades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks HRVst pärinevate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade, st kere ja hüdraulikasüsteemi, impordi suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8427900010 ja 8431200010) alla.

2.   Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist ajutist dumpinguvastast tollimaksu:

Hiina Rahvavabariik

Tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory, Zhouyi küla, Zhanqi linn, Yin Zhou regioon, Ningbo linn, Zhejiangi provints, 315144, HRV

37,6

A600

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, 656 Põhja-Taoyuani tee, Ninghai, Zhejiangi provints, 315600, HRV

29,7

A601

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, majandusarengu tsoon, Ninghai, Ningbo linn, Zhejiangi provints, 315600, HRV

40,3

A602

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, 58, Jing Yi tee, majandusarengu tsoon, Changxin, Zhejiangi provints, 313100, HRV

35,9

A603

Kõik muud äriühingud

49,6

A999

3.   Lõikes 1 osutatud toote lubamine ühenduses vabasse ringlusse sõltub tagatise esitamisest esialgse tollimaksu summa väärtuses.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmisel aluseks olnud peamiste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda suulist ärakuulamist komisjoni poolt 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad huvitatud isikud teha märkusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumiskuupäeva.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu jooksul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  ELT C 103, 29.4.2004, lk 85.

(3)  

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

J-79 5/17

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/37


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 129/2005,

20. jaanuar 2005,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 955/98

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel liigitada 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinformatsiooni saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)

Helisagedusseadme klassifitseerimine vastavalt komisjoni 29. aprilli 1998 aasta määrusele (EÜ) nr 955/98 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (3) on tinginud kodukinosüsteemi klassifitseerimist CN-koodiga 8543 89 95. Kuna antud klassifitseerimine ei ole vastavuses käesoleva määruse lisas sätestatud klassifikatsiooniga, tuleb seda lugeda ebaõigeks.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 955/98 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris 2. veerus näidatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse sätetega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 955/98 lisa punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1989/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 5).

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  EÜT L 133, 7.5.1998, lk 12.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

1.

Toode jaemüügikomplektina, millesse kuuluvad:

liitseade (võimendi, AM/FM-raadiovastuvõtja ja DVD/CD-mängija),

madalsageduskõlar,

viis kõlarit ja

kaugjuhtimispult.

Toode (“kodukinosüsteem”) on kavandatud audio- ja videoajaviiteks kodus, peamiselt DVDle salvestatud heli ja pildi taasesitamiseks.

8521 90 00

Klassifitseerimine määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8521 ja 8521 90 00 sõnastusega.

Toode on jaemüügiks pakendatud komplekt, mille põhiomaduse andev osa on liitseade (vt kombineeritud nomenklatuuri üldreegel 3b).

XVI jaotise märkuse 3 kohaselt on liitseadme põhifunktsiooni täitvaks osaks DVD/CD-mängija. Heli võimendamist ja raadiosignaalide taasesitamist loetakse video taasesitamise funktsiooniga võrreldes teisejärgulisteks funktsioonideks.

Järelikult klassifitseeritakse komplekt videotaasesitusaparatuurina CN-koodi 8521 90 00 alla.

2.

Toode jaemüügikomplektina, millesse kuuluvad:

AM/FM-raadiovastuvõtja koos võimendiga,

DVD/CD-mängija,

madalsageduskõlar,

viis kõlarit ja

kaugjuhtimispult.

Toode (“kodukinosüsteem”) on kavandatud audio- ja videoajaviiteks kodus, peamiselt DVDle salvestatud heli ja pildi taasesitamiseks.

8521 90 00

Klassifitseerimine määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 8521 ja 8521 90 00 sõnastusega.

Toode on jaemüügiks pakendatud komplekt, mille põhiomaduse andev osa on DVD/CD-mängija.

Järelikult klassifitseeritakse komplekt videotaasesitusaparaadina CN-koodi 8521 90 00 alla.

3.

Võrguanalüsaator, mis koosneb ühes korpuses paiknevatest integreeritud analüsaatormoodulist, võrguliikluse salvestamise mälust ja arvutiliidesest.

Analüsaatori ülesanne on võrgutegevuse jälgimise, kõigi peamiste protokollide dekodeerimise ja võrguliikluse tekitamise abil anda teavet võrgu jõudluse kohta.

Analüsaator esitatakse tollile ilma arvutita.

9031 80 39

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkuse 5 punktiga E, grupi 90 lisamärkusega 1 ning CN-koodide 9031, 9031 80 ja 9031 80 39 sõnastusega.

Analüsaator, mis täidab integreeritud analüsaatormooduli abil erifunktsiooni, ei kuulu grupi 84 märkuse 5 punkti E põhjal rubriiki 8471.

Analüsaator on spetsiaalselt kavandatud võrguliikluse analüüsimiseks, mitte aga elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks, ning seepärast ei või seda klassifitseerida rubriiki 9030.

4.

Võrguanalüsaator, mis koosneb ühes korpuses paiknevatest keskhaldussiinist, analüsaatormoodulist, arvutist, monitorist ja klaviatuurist.

Analüsaator on kavandatud järgmiste ülesannete täitmiseks:

olemasolevate võrkude ja võrgutoodete talitlusoleku analüüsimine,

võrguliikluse ja tõrkeolude simuleerimine olemaolevates võrkudes ja võrgutoodetes,

võrguliikluse tekitamine.

9031 80 39

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkuse 5 punktiga E, grupi 90 lisamärkusega 1 ning CN-koodide 9031, 9031 80 ja 9031 80 39 sõnastusega.

Analüsaator, mis täidab integreeritud analüsaatormooduli abil erifunktsiooni, ei kuulu grupi 84 märkuse 5 punkti E põhjal rubriiki 8471.

Analüsaator on spetsiaalselt kavandatud võrguliikluse analüüsimiseks, mitte aga elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks, ning seepärast ei või seda klassifitseerida rubriiki 9030.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/41


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 130/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses noteeritud hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (3) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Arvestades Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidest, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused sihtkoha järgi diferentseerida.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõigetega 3 ja 5 tuleb kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes komisjoni viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1722/93 (5) vastav vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kauba eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine soodustamaks ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookidena eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Vastavalt nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importimiseks ja teatavate töödeldud põllumajandustoodete eksportimiseks Bulgaariasse, (6) ei vasta Bulgaariasse eksporditavad asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadused alates 1. oktoobrist 2004 ekporditoetuste saamise tingimustele.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena eksporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Erandina artikli 1 sätetest ja alates 1. oktoobrist 2004 ei kohaldata lisas sätestatud määrasid asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodete suhtes, kui nimetatud tooted eksporditakse Bulgaariasse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 163, 1.5.2004, lk 14).

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

(6)  ELT L 301, 28.9.2004, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 28. jaanuari 2005 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (1)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

3,748

3,748

– – alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

0,751

0,751

– – muudel juhtudel

3,748

3,748

– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (4)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

2,811

2,811

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

0,563

0,563

– – muudel juhtudel

2,811

2,811

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

0,751

0,751

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata toodete eksport)

3,748

3,748

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

3,379

3,379

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

0,751

0,751

– muudel juhtudel

3,748

3,748

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(1)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 E lisas sätestatud koefitsiente (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1).

(2)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(3)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 osutatud kaubad (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6).

(4)  CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest võib eksporditoetust anda üksnes glükoosisiirupitele.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/45


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 131/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatoodete turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kehtestamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 3 nähakse ette, et toetusemäära kehtestamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele kõnealuse määruse A lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavad tööstusettevõtted võivad saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)

Vastavalt nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importimiseks ja teatavate töödeldud põllumajandustoodete eksportimiseks Bulgaariasse, (4) ei vasta Bulgaariasse eksporditavad asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadused alates 1. oktoobrist 2004 eksporditoetuste saamise tingimustele.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud ning määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas loetletud toodete suhtes nii, nagu sätestatud kõnealuse määruse lisas.

Artikkel 2

Erandina artikli 1 sätetest ja alates 1. oktoobrist 2004 ei kohaldata lisas sätestatud määrasid asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodete suhtes, kui nimetatud tooted eksporditakse Bulgaariasse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(3)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 921/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 94).

(4)  ELT L 301, 28.9.2004, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 28. jaanuarist 2005 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

26,53

28,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

33,12

35,31

b)

muu kauba eksportimisel

65,70

70,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

42,55

46,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

128,43

138,25

c)

muu kauba eksportimisel

121,18

131,00


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 132/2005,

27. jaanuar 2005,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1210/2004 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1210/2004. (3) Neid hindu ja imporditollimakse on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 17/2005. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2004/2005. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1210/2004 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 232, 1.7.2004, lk 11.

(4)  ELT L 5, 6.1.2005, lk 17.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2005

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

21,23

5,69

1701 11 90 (1)

21,23

11,09

1701 12 10 (1)

21,23

5,50

1701 12 90 (1)

21,23

10,57

1701 91 00 (2)

20,40

16,13

1701 99 10 (2)

20,40

10,68

1701 99 90 (2)

20,40

10,68

1702 90 99 (3)

0,20

0,44


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/50


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 133/2005,

27. jaanuar 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 13 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) ja mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi) artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis d ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ja määruses (EÜ) nr 1518/95 vastavale, on eksporditoetused kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

komisjoni 27. jaanuari 2005 määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C10

EUR/t

52,47

1102 20 10 9400 (1)

C10

EUR/t

44,98

1102 20 90 9200 (1)

C10

EUR/t

44,98

1102 90 10 9100

C11

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C11

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C11

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C10

EUR/t

67,46

1103 13 10 9300 (1)

C10

EUR/t

52,47

1103 13 10 9500 (1)

C10

EUR/t

44,98

1103 13 90 9100 (1)

C10

EUR/t

44,98

1103 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C12

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C11

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C10

EUR/t

59,97

1104 19 50 9130

C10

EUR/t

48,72

1104 29 01 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C10

EUR/t

56,22

1104 23 10 9300

C10

EUR/t

43,10

1104 29 11 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C10

EUR/t

9,37

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C10

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C10

EUR/t

59,97

1108 12 00 9300

C10

EUR/t

59,97

1108 13 00 9200

C10

EUR/t

59,97

1108 13 00 9300

C10

EUR/t

59,97

1108 19 10 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C10

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C10

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C10

EUR/t

58,75

1702 30 59 9000 (2)

C10

EUR/t

44,98

1702 30 91 9000

C10

EUR/t

58,75

1702 30 99 9000

C10

EUR/t

44,98

1702 40 90 9000

C10

EUR/t

44,98

1702 90 50 9100

C10

EUR/t

58,75

1702 90 50 9900

C10

EUR/t

44,98

1702 90 75 9000

C10

EUR/t

61,56

1702 90 79 9000

C10

EUR/t

42,73

2106 90 55 9000

C10

EUR/t

44,98

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/53


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 134/2005,

27. jaanuar 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003 aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995 aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)

Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)

Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud ja määrusele (EÜ) nr 1517/95 vastavad segasööda eksporditoetused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51.


LISA

Komisjoni 27. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetusi

Tootekood, mille alla kuuluvatele toodetele antakse eksporditoetust:

 

2309 10 11 9000,

 

2309 10 13 9000,

 

2309 10 31 9000,

 

2309 10 33 9000,

 

2309 10 51 9000,

 

2309 10 53 9000,

 

2309 90 31 9000,

 

2309 90 33 9000,

 

2309 90 41 9000,

 

2309 90 43 9000,

 

2309 90 51 9000,

 

2309 90 53 9000.


Teraviljatooted

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

Mais ja maisitooted:

CN-kood 0709 90 60, 0712 90 19, 1005, 1102 20, 1103 13, 1103 29 40, 1104 19 50, 1104 23, 1904 10 10

C10

EUR/t

0,00

Teraviljatooted, v.a mais ja maisitooted

C10

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C10

:

Kõik sihtkohad.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/55


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 135/2005,

27. jaanuar 2005,

millega määratakse kindlaks teravilja- ja riisisektori tootmistoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EMÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 8 putti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (3) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus nida diferentseeritakse vajaduse korral katulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)

Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1722/93 artikli 3 lõikes 2 osutatud tootmistoetuseks, on määratud.

a)

0,00 EUR/t maisi-, nisu-, odra-, kaera-, riisi- või purustatud riisitärklise puhul;

b)

0,00 EUR/t kartulitärklise puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

(3)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 216/2004 (ELT L 36, 7.2.2004, lk 13).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/56


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 136/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 25. jaanuar 2005.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 25. jaanuar 2005, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64.

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 esimeses taandes nimetatud sihtkohta

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises taandes nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9500

135,00

Või

ex ex 0405 10 19 9700

131,00

137,50

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

167,50


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/58


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 137/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus lõssipulbri eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse 25. jaanuaril 2005. lõppevas etapis.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 582/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse 25. jaanuaril 2005 lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toote ja sihtkohtade puhul makstava toetuse maksimumsumma 31,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 67.

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/59


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 138/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

21.–27. jaanuarini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse odra maksimaalseks eksporditoetuseks 17,74 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/60


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 139/2005,

27. jaanuar 2005,

millega määratakse kindlaks kaera maksimaalne eksporditoetus määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1565/2004 Soomes ja Rootsis kaera suhtes kohaldatud spetsiaalse sekkumismeetme kohta 2004/2005. turustusaastaks, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, peaks maksimaalse eksporditoetuse kindlaks määrama.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames 21.–27. jaanuarini 2005 teatatud pakkumiste puhul kinnitatakse kaera maksimaalseks eksporditoetuseks 30,90 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3)  ELT L 285, 4.9.2004, lk 3.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/61


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 140/2005,

27. jaanuar 2005,

määruses (EÜ) nr 2275/2004 osutatud pakkumiskutse raames sorgo importimiseks teatatud pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) ja eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2275/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 ja teatatud pakkumiste alusel võib komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklile 25 otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume, ei tuleks tollimaksuvähenduse ülemmäära kinnitada.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2275/2004 osutatud imporditava sorgo tollimaksu vähendamise pakkumiskutse raames 21.–27. jaanuarini 2005 teatatud pakkumisi ei arvestata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 32.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/62


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 141/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1), eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2277/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 21.–27. jaanuarini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 31,49 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 147 500 t suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 35.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/63


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 142/2005,

27. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2276/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1783/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2276/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähendamise ülemmäär. Selle ülemmäära kehtestamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teravilja praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähendamise ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 2276/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 21.–27. jaanuarini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 29,25 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 44 000 tonni suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 34.

(3)  EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/64


KOMISJONI OTSUS,

20. jaanuar 2005,

millega muudetakse Ameerika Ühendriikide suhtes komisjoni otsust 2003/881/EÜ, mis käsitleb loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõudeid mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) impordil kolmandatest riikidest

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 5567 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/60/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded direktiivi 90/425/EMÜ lisa A I jaos osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõuetega hõlmamata loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesise kaubanduse ning impordi kohta, (1) ja eriti selle artikli 17 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punkti a ning artikli 19 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuses 2003/881/EÜ (2) sätestatakse loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuded mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) importimisel kolmandatest riikidest.

(2)

Tarumardikas (Aethina tumida) ja lest liigist Tropilaelaps (Tropilaelaps spp.) on meemesilasi ja kimalasi mõjutavad haruldased kahjurid, kes on levinud mitmetes kolmandates riikides, tekitades mesindusele tõsiseid probleeme. Et ära hoida nende kahjurite levimist ELi, on otsuses 2003/881/EÜ sätestatud kaitsemeetmed, mida rakendatakse elusmesilaste importimisel.

(3)

Arvestades nende haiguste iseloomu ja asjaolu, et puudub rahvusvahelise episootiaameti kohustuslik teatamisstandard, nähakse elus mesilasemade ELi importimise nõuetega ette kohustus teatada tarumardikate ning liigi Tropilaelaps lestade esinemisest ükskõik millises eksportiva kolmanda riigi territooriumi osas. Ameerika Ühendriikide pädev asutus (APHIS – Looma- ja Taimetervishoiu Inspektsioon) on teatanud komisjoni talitustele, et Ameerika Ühendriikide kõigis osariikides seda ei tehta. Sellepärast palusid nad komisjonil teha erand, mis lubaks eksportida elusaid emamesilasi Havailt, mis on teistest ühendriikide osariikidest geograafiliselt eraldatud ja kus haiguste suhtes kehtib teatamiskohustus.

(4)

Ameerika Ühendriikide pädev asutus on edastanud kogu vajaliku teabe, mis puudutab mesilastega seotud loomatervishoiualast olukorda Havail, rõhutades, et Havai territooriumile ei ole alates 1985. aastast imporditud ühtegi mesilast ja et korrapäraselt on rakendatud vaatluskavasid mesilaste haiguste, sealhulgas ka tarumardikate (Aethina tumida) ja liigi Tropilaelaps lestade (Tropilaelaps spp.) avastamiseks.

(5)

Võttes arvesse Havai geograafilist asendit ja sealset tervishoiualast olukorda mesilaste haiguste osas, tuleks eraldatud alade jaoks kehtestada kord, mis võimaldab piirkonniti teha asjakohaseid erandeid, ja selline erand tuleks teha Havaile, et võimaldada elus mesilas- ja kimalasemade importi ainuüksi sellest ühendriikide osast.

(6)

Komisjoni otsuse 2003/881/EÜ artiklit 1 ja lisasid tuleks vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni otsust 2003/881/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Liikmesriigid lubavad importida mesilasi ja kimalasi (Apis mellifera ja Bombus spp.), nagu direktiiviga 92/65/EMÜ ette nähtud, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

mesilased ja kimalased on pärit III lisa 1. osas loetletud kolmandatest riikidest või nende osadest ja

nendega on kaasas veterinaarsertifikaat kooskõlas I lisas sätestatud näidisega ja nad vastavad selles näidises sätestatud garantiidele ja

saadetise piirsuurus on 20 saatjamesilast ühe mesilasema kohta ühe mesilasemaga tarus.

2.   Liikmesriigid lubavad importida lõikes 1 nimetatud mesilasi ja kimalasi (Apis mellifera ja Bombus spp.) kolmandast riigist ainult juhul, kui ameerika haudemädaniku, tarumardika (Aethina tumida) ja liigi Tropilaelaps lesta (Tropilaelaps spp.) esinemise suhtes kehtib selles kolmandas riigis kõikjal haigustest/kahjuritest teatamise kohustus.

Erandina võib lubada mesilasi ja kimalasi importida kolmanda riigi geograafiliselt ja epidemioloogiliselt eraldatud osast, mis on loetletud III lisa 2. osas. Kui sellist erandit on kohaldatud, on mesilaste ja kimalaste import kõnealuse kolmanda riigi kõigist ülejäänud osadest, mida ei ole III lisa 2. osas nimetatud, iseenesest välistatud.

3.   Määratud sihtkohas, kus tarusid ametlikult üle vaadatakse, viiakse mesilasemad enne kohalikesse peredesse asustamist üle uutesse tarudesse

4.   Tarud, saatjamesilased ja mesilasemaga päritolukohaks olevast kolmandast riigist kaasa tulnud materjal saadetakse laborisse tarumardikate, nende munade või vastsete ja liigi Tropilaelaps lesta tundemärkide tuvastamiseks. Pärast laborikontrolli kogu materjal hävitatakse.”

2)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

3)

Käesoleva otsuse II lisa lisatakse uue, III lisana.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 7. veebruaril 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320; parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 128).

(2)  ELT L 328, 17.12.2003, lk 26.


I LISA

“I LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis mesilasemade (Apis mellifera) ja kimalasemade (Bombus spp.) ning nende saatjamesilaste saatmiseks Euroopa Ühendusse

Märkus importijale: käesolev tõend on ette nähtud kasutamiseks ainult veterinaareesmärkidel ja see peab saadetisega piiripunktini kaasas olema.

Image

Image


II LISA

“III LISA

1. osa:

Loend kolmandatest riikidest, mis põhimõtteliselt täidavad loomatervisealaseid põhieeldusi mesilasemade eksportimiseks EÜsse:

riigid, mis on loetletud nõukogu otsuse 79/542/EMÜ II lisa 1. osas (nagu viimati muudetud).

2. osa:

Kolmanda riigi piirkonnad, mis on geograafiliselt ja epidemioloogiliselt eraldatud ameerika haudemädaniku, tarumardika ja liigi Tropilaelaps lesta suhtes ja mis täidavad nendest haigustest/kahjuritest teatamise kohustust ning mis seega võivad eksportida mesilasemasid EÜsse:

Havai osariik (Ameerika Ühendriigid).”


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/69


KOMISJONI OTSUS,

27. jaanuar 2005,

kaitsemeetmete kohta seoses Newcastle’i haigusega Bulgaarias ja otsuse 2004/908/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 145 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/61/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 7,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 22 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

23. detsembril 2004 kinnitas Bulgaaria Newcastle’i haiguse puhangut Kădžali haldusüksuses Bulgaarias. Selleks et vähendada haiguse ühendusse sissetoomise ohtu, võeti vastu komisjoni 23. detsembri 2004. aasta otsus 2004/908/EÜ kaitsemeetmete kohta seoses Newcastle’i haigusega Bulgaarias (3) viivitamatu meetmena peatada eluskodulindude, silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate või looduslike jahilindude ja nende liikide haudemunade import Bulgaariast.

(2)

Bulgaaria on edastanud lisateavet haiguse olukorra kohta ja taotleb riigi piirkondadeks jaotamist, mis võimaldaks impordi peatamise lõpetamist mujal kui Kădžali haldusüksuses, kuna olukord ülejäänud riigis näib rahuldav.

(3)

Seepärast tuleks komisjoni poolt seoses Newcastle’i haiguse puhanguga Bulgaarias võetud meetmeid vastavalt muuta ning otsus 2004/908/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid peatavad eluskodulindude, silerinnaliste lindude ning tehistingimustes peetavate või looduslike jahilindude ja nende liikide haudemunade impordi Kădžali haldusüksusest Bulgaarias.

Artikkel 2

Liikmesriigid peatavad järgmiste toodete impordi Kădžali haldusüksusest Bulgaarias:

a)

kodulindude, silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate või looduslike jahilindude värske liha ning

b)

lihavalmistised ja -tooted, mis koosnevad punktis a nimetatud liikide lihast või sisaldavad seda.

Artikkel 3

1.   Erandina artikli 2 punktidest a ja b lubavad liikmesriigid importida kõnealuses artiklis nimetatud tooteid, mis on saadud Bulgaaria Kădžali haldusüksusest pärit kodulindudelt, silerinnalistelt lindudelt, tehistingimustes peetavatelt või looduslikelt jahilindudelt, kes tapeti enne 16. novembrit 2004.

2.   Lõikes 1 nimetatud toodete kaubasaadetistega kaasasolevatele veterinaarsertifikaatidele lisatakse järgmine tekst:

“Värske kodulinnuliha/silerinnaliste lindude värske liha/looduslike jahilindude värske liha/tehistingimustes peetavate jahilindude värske liha/lihatoode, mis koosneb vastavalt otsuse 2005/61/EÜ artikli 3 lõikele 1 tapetud kodulindude, silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetavate või looduslike jahilindude lihast või sisaldab seda/lihavalmistis. (4)

3.   Erandina artikli 2 punktist b lubavad liikmesriigid jätkuvalt importida lihatooteid, mis sisaldavad kodulindude, silerinnaliste lindude ning tehistingimustes peetavate või looduslike jahilindude liha, kui kõnealuste liikide liha töötlemisel on kasutatud ühte komisjoni otsuse 97/222/EÜ (5) lisa IV osa punktides B, C või D osutatud viisidest.

Artikkel 4

Liikmesriigid muudavad kaubanduse suhtes kohaldatavaid meetmeid, et viia need käesoleva otsusega vastavusse, ning avalikustavad võetud meetmed viivitamata. Liikmesriigid teatavad meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 5

Otsus 2004/908/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 16. maini 2005.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1; parandus: ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).

(3)  ELT L 381, 28.12.2004, lk 82.

(4)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

(5)  EÜT L 89, 4.4.1997, lk 39. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/857/EÜ (ELT L 369, 16.12.2004, lk 65).


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/71


KOMISJONI OTSUS,

27. jaanuar 2005,

milles sätestatakse üleminekumeetmed, mida Küpros peab kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohase loomsete kõrvalsaaduste kohapealse põletamise või matmise suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 133 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/62/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 6 ja artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 tohib seoses loomsete kõrvalsaaduste kohapealse põletamise või matmisega erandeid teha piiratud asjaoludel. Ka on nimetatud määruses sätestatud, et erandeid ei tohi teha loomade suhtes, kelle puhul kahtlustatakse nakatumist trasmissiivsesse spongioossesse entsefalopaatiasse (TSE) või kellel TSE esinemine on ametlikult kinnitatud.

(2)

Komisjoni 12. mai 2003. aasta määruses (EÜ) nr 811/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 rakendamise kohta kalade liigisisese ringlussevõtu keelu, loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamise ning teatavate üleminekumeetmete osas (2) sätestatakse rakenduseeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta kohapealse põletamise või matmise teel.

(3)

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuses 2004/467/EÜ, milles sätestatakse üleminekumeetmed, mida Küpros ja Eesti kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohase loomsete kõrvalsaaduste kohapealse põletamise või matmise suhtes, (3) nähakse ette, et neist eeskirjadest tehtavat erandit kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2005.

(4)

Küpros on komisjoni teavitanud, et 1. jaanuariks 2005 ei ole tal toimivaid loomsete kõrvalsaaduste kogumissüsteeme. Seega on vaja säilitada otsuses 2004/467/EÜ sätestatud üleminekumeetmed täiendava ajavahemiku jooksul.

(5)

Üleminekuperioodil peab Küpros kasutusele võtma vajalikud meetmed, et vältida inimeste või loomade tervise või keskkonna ohtu seadmist, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 811/2003.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõikest 2, artikli 5 lõikest 2 ja artikli 6 lõikest 2 võib Küpros lubada kuni 1. novembrini 2005 oma territooriumil loomsete kõrvalsaaduste kohapealset põletamist või matmist.

2.   Lõikes 1 osutatud erandit ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud 1. kategooria materjali suhtes.

Artikkel 2

Küpros võtab käesoleva otsuse artikliga 1 ettenähtud kohapealset põletamist või matmist lubades vastavalt määruse (EÜ) nr 811/2003 artiklites 6 ja 9 sätestatud rakenduseeskirjadele kõik vajalikud meetmed, et vältida inimeste ja loomade tervise ning keskkonna ohtu seadmist. Küpros teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõrvaldamissüsteemi loomisel tehtud edusammudest 1. juuniks 2005.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 kuni 1. novembrini 2005.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 27. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 668/2004 (ELT L 112, 19.4.2004, lk 1).

(2)  ELT L 117, 13.5.2003, lk 14.

(3)  ELT L 160, 30.4.2004, lk 1.


28.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/73


KOMISJONI OTSUS,

24. jaanuar 2005,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2735 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/63/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punktiga a keelatakse kasutada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kuuevalentset kroomi pärast 1. juulit 2003 turule viidavate sõidukite materjalides ja osades, välja arvatud direktiivi II lisas loetletud juhtudel ning seal kindlaksmääratud tingimustel.

(2)

Kuna toodete korduskasutamine, taasvarustamine ja eluea pikendamine on kasulik, peavad varuosad olema kättesaadavad enne 1. juulit 2003 turule viidud sõidukite remondiks. Seega tuleb lubada plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamist selliste sõidukite remondiks ettenähtud varuosades, mis viiakse turule pärast 1. juulit 2003.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2000/53/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ (2) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/53/EÜ II lisas asendatakse “Märkuste” viies taane järgmisega:

“—

artikli 4 lõike 2 punkti a sätteid ei kohaldata pärast 1. juulit 2003 turule viidud varuosade suhtes, mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule viidud sõidukite remondiks. (3)

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2002/525/EÜ (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 81).

(2)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  Seda punkti ei kohaldata rataste tasakaalustusvihtide, elektrimootorite süsiharjade ja piduri hõõrdkatete suhtes, kuna nende osade kohta on kehtestatud eraldi kirjed.