26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 111/2005,

22. detsember 2004,

millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Viinis 19. detsembril 1988 vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, edaspidi “ÜRO konventsioon”, on osa ülemaailmsest võitlusest ebaseaduslike narkootikumide vastu. Ühendus osales läbirääkimistel oma pädevuse piires ja sõlmis konventsiooni ühenduse nimel nõukogu otsusega 90/611/EMÜ. (1)

(2)

ÜRO konventsiooni artikkel 12 käsitleb kauplemist ainetega, mida kasutatakse sageli narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Kuna narkootikumide lähteainetega kauplemist käsitlevad sätted on seotud ühenduse tollialaste eeskirjadega, on asjakohane kehtestada ühenduse eeskirjad ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse kohta.

(3)

ÜRO konventsiooni artikkel 12 nõuab rahvusvahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve süsteemi, võttes arvesse asjaolu, et põhimõtteliselt on kõnealuste lähteainetega kauplemine seaduslik. Sellest tulenevalt on võetud meetmed, et saavutada sobivat tasakaalu keemiatööstuse ja teiste käitajate kaubanduslike vajaduste ning soovi vahel võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud, et vältida narkootikumide lähteainete jõudmist ebaseaduslike narkootikumide valmistajate kätte.

(4)

ÜRO konventsiooni artikliga 12 ettenähtud nõuete rakendamiseks ning võttes arvesse Houstoni majandustippkohtumisel 10. juulil 1990 loodud kemikaalidega tegeleva töökonna aruannet, kehtestati nõukogu 13. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3677/90 (millega kehtestatakse meetmed, et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete levikut) (2) kahtlastest tehingutest teatamise kord. Nimetatud korda, mis põhineb tihedal koostööl käitajatega, tugevdavad meetmed, mille hulka kuuluvad dokumentatsioon ja etikettimine, käitajatele tegevuslubade andmine ja käitajate registreerimine, samuti eksporti reguleerivad menetlused ja nõuded.

(5)

Tuginedes Euroopa Liidu 2000.–2004. aasta narkootikumidealasele tegevuskavale, mille kinnitas 2000. aasta juunis Feiras kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, korraldas komisjon ühenduse narkootikumide lähteainetega kauplemise kontrollsüsteemi hindamise, et teha järeldusi nimetatud valdkonda käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamise kohta.

(6)

Kõnealuse hindamise kohaselt ning narkootikumide lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamiseks rakendatavate kontrollimehhanismide tõhustamiseks on vaja laiendada kolmandate riikide vahelist kaubandust hõlbustavate ühenduse käitajate suhtes kohaldatavaid järelevalvenõudeid, et kehtestada ühenduse poliitika tegevuslubade väljaandmise osas ning karmistada peatamismenetlust reguleerivaid järelevalvenõudeid.

(7)

Ekspordimenetlusi ja -nõudeid tuleks veelgi karmistada, et suunata ja keskendada kontrolle enim tundlikele narkootikumide lähteainetele, vähendades samas suuremahuliste saadetiste ekspordikorra lihtsustamise abil ülemääraseid halduskulusid. Ekspordieelse teatamise otstarbekust ja tõhusust tunnustatakse küll täielikult, kuid süsteemi potentsiaali võimalikult täieulatuslikuks kasutamiseks tuleks välja töötada vastav strateegia.

(8)

Amfetamiini tüüpi stimulantidega seonduvate aina tõsisemate probleemidega tegelemiseks tuleks veelgi karmistada sünteetiliste narkootikumide peamiste lähteainete suhtes rakendatavaid impordikontrolli mehhanisme, kasutades selleks ühiseid menetlusi ja nõudeid, mis võimaldaksid läbi viia individuaalseid saadetisepõhiseid kontrolle.

(9)

Et võimaldada käitajail neid nõudeid täita, tuleks viia ühendusevälist narkootikumide lähteainetega kauplemist reguleerivad õigusaktid võimalikult suurel määral vastavusse ühendusesiseste õigusaktidega, mis reguleerivad kauplemist täielikult ühenduse piires saadud või toodetud või vabasse ringlusse lubatud narkootikumide lähteainetega.

(10)	Võttes arvesse siseturuga seotud nõudeid, tuleks käesoleva määruse tõhususe huvides tagada selle sätete ühetaoline kohaldamine liikmesriikide võetavate võrreldavate ja ühesuunaliste meetmete kaudu.

(11)

Tugevdada tuleks liikmesriikide vahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist vastastikust abi, tuginedes eelkõige nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks). (3)

(12)

Peamise eesmärgi – narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate narkootikumide lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamise – saavutamiseks on vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele vajalik ja asjakohane kehtestada ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kõnealuste lähteainetega kauplemise põhjaliku järelevalve eeskirjad. Käesolev määrus ei lähe kaugemale sellest, mis on asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

(13)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(14)	Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 3677/90 kehtetuks tunnistada.

(15)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks sageli kasutatavate teatavate ainetega (edaspidi “narkootikumide lähteained”) kauplemise järelevalve eeskirjad, et tõkestada nimetatud ainete ebaseaduslikku levikut, ning seda kohaldatakse impordi, ekspordi ja vahendustegevuse suhtes.

Käesolev määrus ei piira teistes valdkondades ettenähtud ühenduse ja kolmandate riikide vahelist kaubandust puudutavate erieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   nimekirjas loetletud aine– kõik lisas loetletud ained, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused, v.a ravimid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ, (5) ravimpreparaadid, segud, loodussaadused ja muud nimekirjades loetletud lähteaineid sisaldavad preparaadid, mis on kokku segatud nii, et eespool nimetatud aineid on käepäraste või majanduslikult tasuvate vahenditega keeruline kasutada või eraldada;

b)   nimekirjas loetlemata aine– mis tahes ained, mis on küll lisas loetlemata, kuid mille kohta on teada, et neid on kasutatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;

c)   import– nimekirjas loetletud ja ühendusevälise kauba staatusega ainete sissetoomine ühenduse tolliterritooriumile, sealhulgas ajutine ladustamine, vabatsoonidesse või -ladudesse paigutamine, peatamismenetlusele suunamine ja vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) tähenduses;

d)   eksport– nimekirjas loetletud ainete väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt, sealhulgas nimekirjas loetletud, tollideklaratsiooni nõudvate lähteainete väljaviimine ning nimekirjas loetletud lähteainete väljaviimine pärast ladustamist määruses (EMÜ) nr 2913/92 nimetatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos;

e)   vahendustegevus– füüsilise või juriidilise isiku poolt läbiviidav nimekirjas loetletud ainete ost ja müük või nimetatud ainetega varustamine eesmärgiga saavutada kokkulepe kahe lepinguosalise vahel või vähemalt ühe lepinguosalise nimel, kõnealuseid aineid oma valdusse võtmata või selliste tehingute läbiviimist juhtimata; käesolev mõiste hõlmab samuti ühenduses elava füüsilise isiku või ühenduses asutatud juriidilise isiku läbiviidavaid tegevusi, mis on seotud nimekirjas loetletud lähteainete ostu, müügi või nimetatud ainetega varustamisega, ilma et need oleks toodud ühenduse tolliterritooriumile;

f)   käitaja– füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb nimekirjas loetletud ainete impordi, ekspordi või nendega seotud vahendustegevusega, sealhulgas isikud, kes esitavad füüsilisest isikust ettevõtjana oma põhi- või kõrvaltegevuse raames klientide eest tollideklaratsioone;

g)   eksportija– füüsiline või juriidiline isik, kellel on peamine vastutus ekspordi eest oma majandusliku või õigusliku suhte tõttu nimekirjas loetletud ainete ja kaubasaajaga ning kes esitab või kelle nimel esitatakse tollideklaratsioon;

h)   importija– füüsiline või juriidiline isik, kellel lasub peamine vastutus impordi eest oma majandusliku ja õigusliku suhte tõttu nimekirjas loetletud ainete ja kaubasaatjaga ning kes esitab või kelle nimel esitatakse tollideklaratsioon;

i)   lõplik kaubasaaja– füüsiline või juriidiline isik, kellele nimekirjas loetletud aineid tarnitakse; nimetatud isik võib lõppkasutajast erineda;

j)   komiteemenetlus– artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlus;

k)   Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu– nõukogu, mis asutati 1961. aasta ühtse konventsiooniga narkootiliste ainete kohta (viimati muudetud 1972. aasta protokolliga).

II PEATÜKK

KAUBAVAHETUSE JÄRELEVALVE

1. JAGU

Dokumentatsioon ja etikettimine

Artikkel 3

Käitajad dokumenteerivad kogu nimekirjas loetletud aineid hõlmava impordi, ekspordi või vahendustegevuse tolli- ja äridokumentide, näiteks ülddeklaratsioonide, tollideklaratsioonide, arvete, lastimanifestide, prahtimislepingute ning muude veodokumentide abil.

Nimetatud dokumendid sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	nimekirjas loetletud aine nimetus vastavalt lisale või segu või loodussaaduse puhul selle nimi ning nimekirjas loetletud ja segus või loodussaaduses sisalduva mis tahes aine nimetus vastavalt lisale, millele järgneb mõiste “DRUG PRECURSORS”;

b)	nimekirjas loetletud aine kogus ja kaal ning segu või loodussaaduse puhul selles sisalduva nimekirjas loetletud mis tahes aine kogus, kaal ja, kui on teada, siis mahuprotsent ning

c)	eksportija, importija, lõpliku kaubasaaja ning vajaduse korral vahendustegevusega seotud isiku nimi ja aadress.

Artikkel 4

Käitajad säilitavad artiklis 3 osutatud dokumente 3 aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal toiming sooritati. Dokumentatsioon tuleb korraldada kas elektrooniliselt või paberkandjal selliselt, et see oleks pädevate asutuste nõudmisel kontrolliks kättesaadav. Dokumente võib esitada graafilisel kujul või muul andmekandjal tingimusel, et andmed vastavad loetavaks tegemise järel dokumentidele oma välimuselt ja sisult, et need on igal ajal kättesaadavad, viivitamata loetavaks muudetavad ning automaatselt analüüsitavad.

Artikkel 5

Käitajad tagavad, et igale nimekirjas loetletud aineid sisaldavale pakendile on kinnitatud etikett, millele on märgitud aine nimetus vastavalt lisale või segu või loodussaaduse puhul selle nimi ning segus või loodussaaduses sisalduva nimekirjas loetletud mis tahes aine nimetus vastavalt lisale. Peale selle võivad käitajad kõnealustele pakenditele kinnitada oma tavalisi etikette.

2. JAGU

Käitajatele tegevuslubade andmine ja käitajate registreerimine

Artikkel 6

1.   Ühenduses asuvad või elavad käitajad (v.a tolliagendid ja transportijad), kes on seotud lisa 1. kategooriasse kuuluvate ainete impordi, ekspordi või vahendustegevusega ja tegutsevad ainult neile ettenähtud ülesannete piires, peavad omama tegevusluba. Tegevusloa annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on käitaja asu- või elukoht.

Kaaludes tegevusloa väljaandmist, võtab pädev asutus arvesse loataotleja asjatundlikkust ja usaldusväärsust.

Sätted tegevusluba mitte nõudvate juhtumite määratlemiseks, täiendavate tingimuste sätestamiseks tegevuslubade andmisel ning tegevusloa näidise koostamiseks kehtestatakse komiteemenetluse teel. Need sätted tagavad käitajate süstemaatilise ja järjepideva kontrolli ja järelevalve.

2.   Pädevad asutused võivad tegevusloa peatada või tühistada, kui tegevusloa väljaandmise tingimusi enam ei täideta või kui on alust kahtlustada, et on olemas nimekirjas loetletud ainete ebaseadusliku levitamise oht.

Artikkel 7

1.   Ühenduses asuvad või elavad käitajad (v.a tolliagendid ja transportijad), kes on seotud lisa 2. kategooriasse kuuluvate ainete impordi, ekspordi või vahendamisega või lisa 3. kategooriasse kuuluvate ainete ekspordiga, ja tegutsevad ainult neile ettenähtud ülesannete piires, peavad oma tegevuskohaks olevate tööruumide aadressi viivitamata registreerima ning vajaduse korral aadressi muutumisest teatama. Nimetatud kohustus täidetakse koostöös selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus on käitaja asu- või elukoht.

2.   Komiteemenetlust kasutatakse kontrollist vabastamise tingimuste sätestamiseks teatavate käitajate kategooriate ning nende käitajate suhtes, kes ekspordivad 3. kategooria all loetletud aineid väikestes kogustes. Nimetatud tingimused tagavad, et nimekirjas loetletud ainete ebaseadusliku levitamise oht on minimaalne.

Artikkel 8

1.   Kui nimekirjas loetletud lähteained tuuakse ühenduse tolliterritooriumile maha- või ümberlaadimiseks, ajutiseks ladustamiseks, I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos ladustamiseks või ühenduse välistransiidiprotseduurile suunamiseks, peab käitaja pädevate asutuste nõudmisel tõendama oma eesmärkide seaduslikkust.

2.   Tehingu eesmärkide seaduslikkuse tõendamise kriteeriumide kehtestamiseks kasutatakse komiteemenetlust, et tagada pädevatele asutustele võimalus kontrollida kõiki nimekirjas loetletud lähteainete liikumisi ühenduse piires ning minimeerida nende ebaseadusliku levitamise ohtu.

3. JAGU

Teabe esitamine

Artikkel 9

1.   Ühenduses asuvad või elavad käitajad teatavad pädevatele asutustele viivitamata kõikidest asjaoludest, näiteks nimekirjas loetletud ainetega seotud tavatutest tellimustest või tehingutest, mille puhul võib oletada, et selliseid impordiks, ekspordiks või vahendustegevuseks mõeldud aineid võidakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Käitajad annavad pädevatele asutustele kokkuvõtlikku teavet oma ekspordi, impordi või vahendustegevuse kohta. Komiteemenetlust kasutatakse teabe kindlaksmääramiseks, mida pädevad asutused vajavad nimetatud tegevuste jälgimiseks.

Artikkel 10

1.   Liikmesriikide pädevate asutuste, ühenduses asuvate või elavate käitajate ja keemiatööstuse vahelise koostöö hõlbustamiseks koostab komisjon koostöös liikmesriikidega eelkõige nimekirjas loetlemata ainete kohta suunised ja ajakohastab neid.

2.   Nimetatud suunistes nähakse eelkõige ette:

a)	teave kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest teatamise kohta;

b)	nimekirjas loetlemata ainete korrapäraselt ajakohastatud nimekiri, et võimaldada tööstusel vabatahtlikult jälgida selliste ainetega kauplemist.

3.   Pädevad asutused tagavad, et suuniseid levitatakse korrapäraselt kooskõlas nende suuniste eesmärkidega.

4. JAGU

Ekspordieelne teatamine

Artikkel 11

1.   Kooskõlas ÜRO konventsiooni artikli 12 lõikega 10 saadavad ühenduse pädevad asutused enne lisa 1. kategoorias ning lisa 2. ja 3. kategoorias loetletud ainete eksporti teatavatesse sihtriikidesse pädevatele asutustele ekspordieelse teate. Komiteemenetlust kasutades koostatakse sihtriikide nimekiri, et minimeerida ebaseadusliku levitamise ohtu, jälgides süstemaatiliselt ja järjepidevalt nimekirjas loetletud ainete eksporti neisse riikidesse.

Sihtriigile antakse võimalus vastata kuni 15 tööpäeva jooksul, mille lõppemisel eksportiva liikmesriigi pädevad asutused võivad anda ekspordiloa juhul, kui nad ei ole saanud sihtriigilt teavet, mis osutab sellele, et kõnealuse eksporditoimingu eesmärk võib olla narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik valmistamine.

2.   Kui nimekirjas loetletud lähteainetest tuleb teatada vastavalt lõikele 1, annavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused enne selliste ainete eksporti sihtriigi pädevatele asutustele artikli 13 lõikes 1 piiritletud teavet.

Teavet edastav asutus nõuab, et kolmanda riigi asutus, kes teabe saab, tagaks selles sisalduva kaubandus-, tööstus-, äri- või ametisaladuse või kaubandustegevusega seotud teabe konfidentsiaalsuse.

3.   Pädevad asutused võivad kohaldada lihtsustatud ekspordieelseid teatamisprotseduure juhul, kui nad on veendunud, et sellega ei kaasne nimekirjas loetletud ainete ebaseadusliku levitamise oht. Selliste protseduuride kindlaksmääramiseks ja pädevate asutuste poolt kohaldatavate ühiste kriteeriumide kehtestamiseks kasutatakse komiteemenetlust.

5. JAGU

Ekspordiluba

Artikkel 12

1.   Tollideklaratsiooni nõudvate nimekirjas loetletud ainete eksport, sealhulgas selliste nimekirjas loetletud ainete eksport, mis viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja pärast nende ladustamist I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos vähemalt 10 päeva jooksul, toimub ekspordiloa alusel.

Ekspordiluba ei nõuta, kui nimekirjas loetletud ained reeksporditakse 10 päeva jooksul alates nende suunamisest peatamismenetlusse või II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni.

Lisa 3. kategoorias loetletud ainete eksport toimub asjakohase kontrolli taseme tagamiseks ekspordiloa alusel üksnes juhul, kui nõutakse ekspordieelset teatamist või kui need ained eksporditakse teatavatesse sihtriikidesse, mis määratakse kindlaks kooskõlas komiteemenetlusega.

2.   Ekspordiloa annavad välja selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on eksportija asukoht.

Artikkel 13

1.   Artiklis 12 osutatud ekspordilubade taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	eksportija, kolmandas riigis tegutsev importija, kõikide ekspordi- ja veotoimingutega seotud muude käitajate ning lõpliku kaubasaaja nimi ja aadress;

b)	nimekirjas loetletud aine nimetus vastavalt lisale või segu või loodussaaduse puhul selle nimi ja kaheksakohaline CN-kood ning segus või loodussaaduses sisalduva nimekirjas loetletud aine nimetus vastavalt lisale;

c)	nimekirjas loetletud aine kogus ja kaal ning segu või loodussaaduse puhul selles sisalduva nimekirjas loetletud aine kogus, kaal ja, kui on teada, siis mahuprotsent;

d)	veokorralduse üksikasjad, nagu eeldatav saatekuupäev, transpordi liik, tolliasutuse nimi, kellele ekspordideklaratsioon esitatakse, ja teabe olemasolu korral ka transpordivahendid, veose teekond, ühenduse tolliterritooriumilt väljumise eeldatav koht ja importivasse riiki sisenemise koht;

e)	artiklis 17 osutatud juhtudel sihtriigis väljaantud impordiloa koopia; ning

f)	artiklites 6 ja 7 osutatud tegevusloa või registreerimisnumber.

2.   Otsus ekspordiloa taotluse kohta tehakse 15 tööpäeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui pädev asutus on toimiku täielikuks tunnistanud.

Tähtaega pikendatakse artiklis 17 kirjeldatud juhtudel, kui pädevad asutused on kohustatud tegema nimetatud artikli alusel edasisi järelepärimisi.

Artikkel 14

1.   Kui taotlus ei sisalda andmeid veose teekonna ja transpordivahendite kohta, sedastatakse ekspordiloas, et käitaja peab edastama tolliasutusele või mõnele teisele pädevale asutusele nimetatud andmed ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas enne saadetise tegelikku lahkumist. Sel juhul tehakse ekspordiloale selle väljaandmisel asjakohane märkus.

Kui ekspordiluba esitatakse tolliasutusele muus liikmesriigis kui selles, kus asub väljaandev asutus, teeb eksportija nõudmise korral kättesaadavaks osalise või kogu loas sisalduva teabe kinnitatud tõlke.

2.   Ekspordiluba esitatakse tolliasutusele tollideklaratsiooni esitamisel või tollideklaratsiooni puudumise korral tolliasutusele või mõnele teisele pädevale asutusele ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas. Luba on saadetisega kaasas kuni kolmanda sihtriigini.

Tolliasutus või mõni teine pädev asutus ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas lisab loale artikli 13 lõike 1 punktis d osutatud vajalikud üksikasjad ning varustab selle oma pitseriga.

Artikkel 15

Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaselt vastuvõetud meetmeid, ei anta ekspordiluba, kui

a)	vastavalt artikli 13 lõikele 1 esitatud teave ei ole täielik;

b)	on alust kahtlustada, et vastavalt artikli 13 lõikele 1 esitatud teave on vale või ebatäpne;

c)	artiklis 17 nimetatud juhtudel on tuvastatud, et sihtriigi pädevad asutused ei ole nimekirjas loetletud lähteainete impordiks luba välja andnud, või

d)	on alust kahtlustada, et kõnealuseid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 16

Pädevad asutused võivad ekspordiloa peatada või tühistada, kui on alust kahtlustada, et kõnealuseid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 17

Kui ühenduse ja kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel ekspordiluba ei anta, ilma et kolmanda riigi pädev asutus oleks andnud kõnealuste ainete impordiloa, edastab komisjon liikmesriigi pädevale asutusele kolmanda riigi pädeva asutuse nime ja aadressi koos sellelt riigilt saadud vahetu teabega.

Liikmesriigi pädevad asutused veenduvad impordiloa ehtsuses, nõudes vajaduse korral kinnitust kolmanda riigi pädevalt asutuselt.

Artikkel 18

Ekspordiloa kehtivusaeg, mille jooksul kaubad peavad olema ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, ei tohi ületada kuut kuud alates ekspordiloa väljaandmise kuupäevast. Erandlikel asjaoludel võib kehtivusaega taotluse korral pikendada.

Artikkel 19

Pädevad asutused võivad taotleda ekspordiloa andmise lihtsustatud korda juhul, kui nad on veendunud, et selle tulemusel ei teki nimekirjas loetletud ainete ebaseadusliku levitamise oht. Sellise korra kindlaksmääramiseks ja pädevate asutuste poolt rakendatavate ühiste kriteeriumide kehtestamiseks kasutatakse komiteemenetlust.

6. JAGU

Impordiluba

Artikkel 20

Lisa 1. kategoorias loetletud ainete import toimub impordiloa alusel. Impordiloa võib välja anda ainult ühenduses asuvale või elavale käitajale. Impordiloa annavad välja selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on importija asu- või elukoht.

Impordiluba ei nõuta, kui esimeses lõigus osutatud ained laaditakse maha või ümber, kui neid ladustatakse ajutiselt, säilitatakse I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos või kui need on suunatud ühenduse transiidiprotseduurile.

Artikkel 21

1.   Artiklis 20 osutatud impordiloa taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)	importija, kolmandas riigis tegutsev eksportija, kõikide muude asjaomaste käitajate ning lõpliku kaubasaaja nimi ja aadress;

b)	nimekirjas loetletud aine nimetus vastavalt lisale või segu või loodussaaduse puhul selle nimi ja kaheksakohaline CN-kood ning segus või loodussaaduses sisalduva nimekirjas loetletud lähteaine nimetus vastavalt lisale;

c)	nimekirjas loetletud aine kogus ja kaal ning segu või loodussaaduse puhul selles sisalduva nimekirjas loetletud lähteaine kogus, kaal ja, kui on teada, siis mahuprotsent;

d)	andmete olemasolu korral veokorralduse üksikasjad, nagu kavandatava impordi transpordiliik ja -vahendid, kuupäev ja koht ning

e)	artiklites 6 ja 7 osutatud tegevusloa või registreerimisnumber.

2.   Otsus impordiloa taotluse kohta tehakse 15 tööpäeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui pädev asutus on toimiku täielikuks tunnistanud.

Artikkel 22

Impordiluba on saadetisega kaasas ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohast kuni importija või lõpliku kaubasaaja ruumideni.

Impordiluba esitatakse tolliasutusele nimekirjas loetletud ainete deklareerimisel tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile.

Kui impordiluba esitatakse tolliasutusele muus liikmesriigis kui selles, kus asub väljaandev asutus, teeb importija nõudmise korral kättesaadavaks osalise või kogu loas sisalduva teabe kinnitatud tõlke.

Artikkel 23

Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaselt vastuvõetud meetmeid, ei anta impordiluba, kui:

a)	vastavalt artikli 21 lõikele 1 esitatud teave ei ole täielik;

b)	on alust kahtlustada, et taotluses vastavalt artikli 21 lõikele 1 esitatud teave on vale või ebatäpne, või

c)	kui on alust kahtlustada, et nimekirjas loetletud aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 24

Pädevad asutused võivad impordiloa peatada või tühistada, kui on alust kahtlustada, et kõnealuseid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 25

Impordiloa kehtivusaeg, mille jooksul nimekirjas loetletud ained peavad olema ühenduse tolliterritooriumile sisse toodud, ei tohi ületada kuut kuud alates impordiloa väljaandmise kuupäevast. Erandlikel asjaoludel võib kehtivusaega taotluse korral pikendada.

III PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE VOLITUSED

Artikkel 26

1.   Ilma et see piiraks artiklite 1 kuni 25 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätete kohaldamist, keelavad liikmesriigi pädevad asutused nimekirjas loetletud ainete ühenduse tolliterritooriumile sissetoomise või sealt väljaviimise, kui on alust kahtlustada, et neid aineid kavatsetakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Pädevad asutused peatavad kaupade vabasse ringlusse lubamise või peavad kaubad kinni ajaks, mis on vajalik nimekirjas loetletud ainete samastamise või käesolevas määruses sätestatud eeskirjade järgimise kontrollimiseks.

3.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimaldada pädevatel asutustel eelkõige:

a)	saada teavet kõikide nimekirjas loetletud ainetega seotud tellimuste või nendega sooritatud tehingute kohta;

b)	siseneda käitajate tööruumidesse, et saada tõendusmaterjali eeskirjade eiramise kohta;

c)	tõendada, et nimekirjas loetletud aineid on ebaseaduslikult levitatud või on toimunud ebaseadusliku levitamise katse.

4.   Ebaseadusliku levitamise ohu tõkestamiseks vabatsoonides ja muudes tundlikes piirkondades nagu tollilaod, tagavad liikmesriigid nimetatud piirkondades sooritatud tehingute igal etapil tõhusa kontrolli, mis on sama range kui kontroll tolliterritooriumi teistes osades.

5.   Pädevad asutused võivad käitajatelt tegevuslubade väljaandmise, registreerimise ja lubade eest nõuda tasu. Sellised tasud nõutakse sisse kedagi diskrimineerimata ja need ei tohi ületada taotluse menetlemise ligikaudset maksumust.

IV PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 27

Käesoleva määruse kohaldamisel, ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 515/97 sätteid mutatis mutandis. Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile nende pädevate asutuste nimed, kes kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2 on määratud seda kohaldama.

V PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED

Artikkel 28

Lisaks käesolevas määruses osutatud rakendusmeetmetele sätestab komitee vajaduse korral üksikasjalikud eeskirjad, et tagada ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise tõhusa järelevalve kõnealuste ainete ebaseadusliku levitamise tõkestamiseks, eelkõige ekspordiloa ja impordiloa vormide koostamist ja kasutamist silmas pidades.

Artikkel 29

Käesoleva määruse lisa kohandamiseks kasutatakse komiteemenetlust, et võtta arvesse ÜRO konventsiooni lisa muudatusi.

Artikkel 30

1.   Komisjoni abistab narkootikumide lähteainete komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 32

Liikmesriikide pädevad asutused edastavad vähemalt üks kord aastas komisjonile asjakohase teabe käesolevas määruses sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise kohta, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate nimekirjas loetletud ainete ning nende ebaseadusliku levitamise ja valmistamisviiside kohta, nende ainetega seadusliku kauplemise, nende kasutamise ja nõudluse kohta.

Selle teabe põhjal hindab komisjon koostöös liikmesriikidega käesoleva määruse tõhusust ning koostab vastavalt ÜRO konventsiooni artikli 12 lõikele 12 aastaaruande, mis esitatakse Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrollinõukogule.

Komisjon esitab nõukogule 2008. aasta augusti lõpuks aruande käesoleva määruse toimimise kohta.

Artikkel 33

Käesolevaga on komisjon volitatud võtma ühenduse nimel seisukoha ÜRO konventsiooni lisa tabelites I ja II tehtavate muudatuste kasuks, mis vastavad käesoleva määruse lisale.

Artikkel 34

Määrus (EMÜ) nr 3677/90 tunnistatakse kehtetuks alates 18. augustist 2005.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 35

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 18. augustist 2005. Artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 2, artikli 11 lõikeid 1 ja 3, artikli 12 lõiget 1, ning artikleid 19, 28 ja 30 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, et võimaldada nimetatud artiklites sätestatud meetmete vastuvõtmist. Need meetmed jõustuvad kõige varem 18. augustil 2005.

---

(1)  EÜT L 326, 24.11.1990, lk 56.

(2)  EÜT L 357, 20.12.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1232/2002 (EÜT L 180, 10.7.2002, lk 5).

(3)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).

(6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

---

---

26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/11

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 112/2005,

25. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/13

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 113/2005,

25. jaanuar 2005,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordisertifikaadi taotlusi, mis esitati jaanuaris 2005 veiseliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 19. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1279/98, milles on sätestatud Bulgaariale ja Rumeeniale nõukogu otsustega 2003/286/EÜ ja 2003/18/EÜ kehtestatud veiseliha tariifikvootide rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga impordisertifikaadi taotlus, mis esitati ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2005 kvootide piires, millele osutatakse määruses (EÜ) nr 1279/98, rahuldatakse täies ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 176, 20.6.1998, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(3)  ELT L 367, 14.12.2004, lk 21.

---

26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/14

---

KOMISJONI OTSUS,

25. jaanuar 2005,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti e kohaldamise kohta raadioseadmete suhtes, mis on ette nähtud osalemiseks automaatses identifitseerimissüsteemis (AIS)

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 110 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/53/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõike 3 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mitu liikmesriiki on rakendanud või kavatsevad rakendada ühiseid ohutuspõhimõtteid ja -eeskirju automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadmete suhtes, mis ei kuulu 1974. aasta inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS) V peatüki veoeeskirjade kohaldamisalasse.

(2)	Raadioteenuste ühtlustamine aitab kaasa SOLASega hõlmamata laevade ohutumale navigeerimisele, eriti merehäda korral ja ohutuse tagamisel, ning sellepärast kutsuvad liikmesriigid selliseid laevu osalema automaatses identifitseerimissüsteemis (AIS).

(3)	Automaatset identifitseerimissüsteemi on kirjeldatud SOLASe V peatükki käsitlevas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eeskirjas 19 “Veonõuded pardal olevate navigatsioonisüsteemide ja -seadmete jaoks”.

(4)

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioside-eeskirjadega on automaatses identifitseerimissüsteemis kasutamiseks eraldatud sagedused 161,975 MHz (AIS1) ja 162,025 MHz (AIS2). Automaatse identifitseerimissüsteemi jaoks võib kasutada ka muid meresideks eraldatud sagedusi. Kõik neid sagedusi kasutavad raadioseadmed peaksid sobima nende sageduste ettenähtud otstarbe jaoks ning nende puhul peaks olema mõistlikult tagatud, et need toimivad töö käigus nõuetekohaselt.

(5)

Komisjoni 25. märtsi 2003. aasta otsuse 2003/213/EÜ (direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti e rakendamisest raadioseadmete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks SOLASega hõlmamata laevadel ja osalemiseks automaatses identifitseerimissüsteemis (AIS)) (2) kohaldamisala piirdub SOLASega hõlmamata laevadel kasutamiseks ette nähtud seadmetega. Ollakse seisukohal, et kõrget ohutustaset on võimalik saavutada üksnes siis, kui kõik seadmed, mida kasutatakse SOLASega hõlmamata laevadel ja nendega sidet pidavates maajaamades, mis osalevad automaatses identifitseerimissüsteemis, toimivad nõuetekohaselt. Sel põhjusel peaksid kõikide AIS-jaamade suhtes kehtima samad nõuded.

(6)	Seepärast tuleks otsus 2003/213/EÜ õigusliku selguse ja läbipaistvuse huvides asendada.

(7)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada alles sellise aja möödudes, millest piisab, et tootjad saaksid kooskõlastada seadmete tootmise uue olulise nõudega.

(8)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioside-eeskirjade artiklis 1.28 määratletud mereside mobiilteenuste või ITU raadioside-eeskirjade artiklis 1.29 määratletud mereside liikuvate satelliitteenuste jaoks kasutatavad raadioseadmed peavad vastama direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 3 punktis e sätestatud olulistele nõuetele.

Selleks peavad kõnealused seadmed olema konstrueeritud nii, et oleks tagatud nende nõuetekohane toimimine ettenähtud keskkonnas, kui neid kasutatakse SOLASega hõlmamata laevadel ning maajaamades, ning need seadmed peavad vastama automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kõikidele asjakohastele toimimisnõuetele.

Artikkel 2

Otsus 2003/213/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates artiklis 3 osutatud kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 26. juulist 2005.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 81, 28.3.2003, lk 46.

---

26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/16

---

KOMISJONI OTSUS,

25. jaanuar 2005,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ, et pikendada kolmandatest riikidest pärineva puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude imporditingimustes tehtud erandit

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 114 all)

(2005/54/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 92/34/EMÜ artikli 16 lõikele 1 peab komisjon otsustama, kas kolmandas riigis toodetud ning tarnija kohustuste, identsuse, iseloomulike tunnuste, taimetervise, kasvusubstraadi, pakendi, kontrollimise korra, markeerimise ja pitseerimise osas samu tagatisi pakkuv viljapuude paljundusmaterjal ja viljapuud on eeltoodu suhtes samaväärsed ühenduses toodetud ja kõnealuse direktiivi nõuetele vastava paljundusmaterjali ja viljapuudega.

(2)	Praegu kättesaadav teave kolmandates riikides kehtivate nõuete kohta pole siiski piisav, et võimaldada komisjonil käesoleval ajal sellise otsuse vastuvõtmist mis tahes kolmanda riigi kohta.

(3)	Et vältida kaubavoogude katkemist, tuleks kolmandatest riikidest viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuid importivatel liikmesriikidel lubada jätkata sarnaste ühenduse toodete suhtes kehtivate tingimuste rakendamist vastavalt direktiivi 92/34/EMÜ artikli 16 lõikele 2.

(4)	Direktiivi 92/34/EMÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamisperioodi, mida komisjoni otsusega 2002/112/EÜ (2) pikendati 31. detsembrini 2004, tuleks seega veel kord pikendada.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas puuviljade botaanilistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja taimede alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 92/34/EMÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse kuupäev “31. detsembrini 2004” kuupäevaga “31. detsembrini 2007”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 157, 10.6.1992, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23).

(2)  EÜT L 41, 13.2.2002, lk 44.

---

26.1.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 22/17

---

KOMISJONI OTSUS,

25. jaanuar 2005,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ, et pikendada kolmandatest riikidest pärineva köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali imporditingimustes tehtud erandit

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 115 all)

(2005/55/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 1 peab komisjon otsustama, kas kolmandas riigis toodetud ning tarnija kohustuste, identsuse, iseloomulike tunnuste, taimetervise, kasvusubstraadi, pakendi, kontrollimise korra, markeerimise ja pitseerimise osas samu tagatisi pakkuv köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal on eeltoodu suhtes samaväärne ühenduses toodetud ja kõnealuse direktiivi nõuetele vastava köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjaliga.

(2)	Praegu kättesaadav teave kolmandates riikides kehtivate nõuete kohta pole siiski piisav, et võimaldada komisjonil käesoleval ajal sellise otsuse vastuvõtmist mis tahes kolmanda riigi kohta.

(3)	Et vältida kaubavoogude katkemist, tuleks kolmandatest riikidest köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemneid importivatel liikmesriikidel lubada jätkata sarnaste ühenduse toodete suhtes kehtivate tingimuste rakendamist vastavalt direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõikele 2.

(4)	Direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamisperioodi, mida komisjoni otsusega 2002/111/EÜ pikendati 31. detsembrini 2004, (2) tuleks seega veel kord pikendada.

(5)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 92/33/EMÜ artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse kuupäev “31. detsembrini 2004” kuupäevaga “31. detsembrini 2007”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 157, 10.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23).

(2)  EÜT L 41, 13.2.2002, lk 43.

---