25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 108/2005,

24. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 24. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	102,8
	204	84,6
	212	169,4
	248	157,0
	608	118,9
	624	221,4
	999	142,4
0707 00 05	052	148,4
	220	229,0
	999	188,7
0709 90 70	052	165,8
	204	169,4
	999	167,6
0805 10 20	052	53,0
	204	49,6
	212	51,8
	220	46,5
	448	34,2
	999	47,0
0805 20 10	204	64,4
0805 20 10	999	64,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	67,9
	204	88,7
	400	78,4
	464	142,4
	624	69,6
	999	89,4
0805 50 10	052	53,1
0805 50 10	999	53,1
0808 10 80	400	110,5
	404	91,2
	720	77,6
	999	93,1
0808 20 50	388	94,4
	400	85,6
	720	59,5
	999	79,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 109/2005,

24. jaanuar 2005,

liikmesriikide majandusterritooriumi määratluse kohta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamise eesmärgil

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrust (EÜ, Euratom) 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus), (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsuse 2000/597/EÜ (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (2) artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) turuhindades tuleb käsitada võrdsena rahvamajanduse kogutuluga turuhindades, nagu komisjon on ette näinud Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) rakendamisel. ESA 1995 (ESA95), millega asendatakse kaks varasemat, vastavalt 1970. ja 1979. aasta süsteemi, on kehtestatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta), (3) ning see on esitatud kõnealuse määruse lisas. ESA95 puhul kasutatud rahvamajanduse kogutuluga asendati rahvamajanduse kogutoodang kui omavahendite kriteerium alates 2002. eelarveaastast.

(2)	Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) 1287/2003 on sätestatud liikmesriikide poolt rahvamajanduse kogutulu andmete edastamise kord ja rahvamajanduse kogutulu arvutamise kord ja kontrollid ning on asutatud rahvamajanduse kogutulu komitee.

(3)	Rahvamajanduse kogutulu turuhindades määratlemise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklile 1 on vaja selgitada ESA95 määratlust majandusterritooriumi kohta.

(4)

Nõukogu määruse 89/130/EMÜ, Euratom (rahvamajanduse kogutoodangu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta), (4) artikli 1 kohaldamise eesmärgil on komisjon otsusega 91/450/EMÜ, Euratom (5) määratlenud liikmesriikide majandusterritooriumi. Rahvamajanduse kogutulu puhul tuleks ette näha samaväärne määratlus.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas rahvamajanduse kogutulu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ, Euratom) 1287/2003 kohaldamisel on terminil “majandusterritoorium” sellele määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisa lõigetes 2.05 ja 2.06 omistatud tähendus; kõnealustes lõigetes kasutatud termini “geograafiline territoorium” all mõistetakse käesoleva määruse lisas loetletud liikmesriikide territooriume.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.

(2) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(3) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

(4) EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5) EÜT L 240, 29.8.1991, lk 36. Otsust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

LISA

Liikmesriikide territoorium:

—	Belgia Kuningriigi territoorium,

—	Tšehhi Vabariigi territoorium,

—	Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa,

—	Saksamaa Liitvabariigi territoorium,

—	Eesti Vabariigi territoorium,

—	Kreeka Vabariigi territoorium,

—	Hispaania Kuningriigi territoorium,

—	Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas määratletud ülemeremaad ja -territooriumid, mille suhtes tal on suveräänsed õigused,

—	Iirimaa territoorium,

—	Itaalia Vabariigi territoorium,

—	Küprose Vabariigi territoorium,

—	Läti Vabariigi territoorium,

—	Leedu Vabariigi territoorium,

—	Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium,

—	Ungari Vabariigi territoorium,

—	Malta Vabariigi territoorium,

—	Madalmaade Kuningriigi territoorium, välja arvatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas määratletud ülemeremaad ja -territooriumid, mille suhtes tal on suveräänsed õigused,

—	Austria Vabariigi territoorium,

—	Poola Vabariigi territoorium,

—	Portugali Vabariigi territoorium,

—	Sloveenia Vabariigi territoorium,

—	Slovaki Vabariigi territoorium,

—	Soome Vabariigi territoorium,

—	Rootsi Kuningriigi territoorium,

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi territoorium.

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 110/2005,

24. jaanuar 2005,

millega nähakse ette tootjaorganisatsioonidele hüvitise andmine 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2003 töötlevale tööstusele tarnitud tuunikoguste eest

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja kalakasvatussektori toodete turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 27 sätestatud hüvitist antakse teatavatel tingimustel ühenduse tuunitootjate organisatsioonidele selle kvartali jooksul töötlevale tööstusele tarnitud tuunikoguste eest, mille kohta on registreeritud hinnad, tingimusel et nii ühenduse turul registreeritud kvartali keskmine müügihind kui ka vaba hind piiril koos võimalike tasakaalustusmaksudega on alla 87 % asjaomase toote ühenduse tootjahinnast.

(2)

Ühenduse turu olukorra hindamisel on selgunud, et üle 10 kg kaaluva kulduim-tuuni (Thunnus albacares) puhul olid määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 27 osutatud kvartali keskmine müügihind ja vaba hind piiril ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2003 alla 87 % kehtivast ühenduse tootjahinnast, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2346/2002. (2)

(3)	Hüvitise saamise õigus otsustatakse müügitehingute alusel, mille arvete kuupäevad jäävad asjakohasesse kvartalisse ja mida kasutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 2183//2001 (3) artiklis 4 osutatud keskmise igakuise müügihinna arvutamisel.

(4)	Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 27 lõikes 2 sätestatud hüvitise summa ei tohi mingil juhul ületada käivituskünnise ja kõnealuse toote ühenduse turul registreeritud keskmise müügihinna vahet või standardsummat, mis on 12 % kõnealusest künnisest.

(5)	Kogused, mille eest makstakse määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 27 lõikes 1 sätestatud hüvitist, ei tohi mingil juhul ületada kõnealuse artikli lõikega 3 asjaomaseks kvartaliks ettenähtud piirmäära.

(6)

Kõnealuses kvartalis ühenduse tolliterritooriumil asuvale töötlevale tööstusele müüdud ja tarnitud üle 10 kg kaaluva kulduim-tuuni (Thunnus albacares) kogused olid suuremad kui viimase kolme kalandusaasta samas kvartalis müüdud ja tarnitud kogused. Kuna need kogused ületavad määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 27 lõikes 3 sätestatud piirmäära, tuleks piirata selliste toodete üldkogust, mille eest hüvitist makstakse.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 27 lõikes 4 sätestatud ülemmääradele, mida kasutatakse igale tootjaorganisatsioonile antava hüvitise arvutamiseks, tuleks hüvitise saamiseks kõlblikud kogused jaotada asjaomaste tootjaorganisatsioonide vahel vastavalt nende toodangule 2000., 2001. ja 2002. kalandusaasta samas kvartalis.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalandustooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 27 sätestatud hüvitis antakse ajavahemikuks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2003 järgmiste toodete osas ja järgmiste piirmäärade ulatuses:

Toode

Maksimumhüvitis

(EUR/tonn)

Kulduim-tuun (Thunnus albacares), mis kaalub üle 10 kg

Artikkel 2

1. Nende liikide hüvitise saamiseks kõlblikud üldkogused on järgmised:

—	Kulduim-tuun (Thunnus albacares), mis kaalub üle 10 kg: 11 433,536 tonni.

2. Üldkogus jaotatakse asjaomaste tootjaorganisatsioonide vahel vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(2) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 3.

(3) EÜT L 293, 10.11.2001, lk 11.

LISA

Ajavahemikus 1. oktoobrist31. detsembrini 2003 hüvitise saamiseks kõlblike tuunikoguste jaotus tootjaorganisatsioonide vahel hüvitise protsendimäärade kaupa vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 27 lõikele 4

(tonnides)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares), mis kaalub üle 10 kg	Kogused, mille eest makstakse hüvitist 100 % (artikli 27 lõike 4 esimene taane)	Kogused, mille eest makstakse hüvitist 50 % (artikli 27 lõike 4 teine taane)	Üldkogused, mille eest makstakse hüvitist (artikli 27 lõike 4 esimene ja teine taane)
OPAGAC	1 880,530	0	1 880,530
OPTUC	3 837,843	445,778	4 283,621
OP 42 (CAN.)	0	0	0
ORTHONGEL	4 720,123	549,262	5 269,385
APASA	0	0	0
Madeira	0	0	0
EL – kokku	10 438,496	995,040	11 433,536

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/9

NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat

(2005/47/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	16. aprillil 2003 allkirjastatud ühinemislepingud jõustusid 1. mail 2004.

(2)

Kooskõlas nõukogu 22. detsembri 1999. aasta otsuse 2000/24/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika Vabariik), (1) artikli 1 lõike 1 kolmanda lõiguga koostatud komisjoni aruandest (2) järeldub, et selles otsuses on asjakohane teha mõned muudatused, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu laienemist.

(3)	12. ja 13. detsembril 2002 Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu otsustas, et alates 2004. aastast rahastatakse ühinemiseelset toetust Türgile eelarvejaost “ühinemiseelsed kulud”.

(4)	Otsuse 2000/24/EÜ vastuvõtmise järel on EIP kogemus investeeringukaitse tagatiste valdkonna muutuvate tavadega näidanud, et ühenduse tagatisega kaetud poliitiliste riskide ja EIP kantavate kommertsriskide ulatus tuleks läbi vaadata.

(5)

Riskijaotusskeemi kohaselt peaks eelarvetagatis katma lisaks valuutaülekannete tõkestamisest, sundvõõrandamisest, sõjast ja rahvarahutustest tulenevatele poliitilistele riskidele ka neid riske, mis tulenevad õigusemõistmise mittevõimaldamisest olukorras, kus kolmanda riigi valitsus või teised ametiasutused rikuvad teatavaid lepinguid.

(6)	Riskijaotusskeemi kohaselt peaks EIP kindlustama kommertsriskid kolmandate isikute mitteriiklike tagatiste või muude tagatistega ning tuginedes võlgniku majanduslikule tugevusele, kooskõlas oma tavapäraste kriteeriumidega.

(7)

2000.–2006. aasta finantsperspektiiv, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta), (3) seab ühenduse eelarve laenutagatisreservi ülemmääraks 200 miljonit eurot aastas (1999. aasta hindades).

(8)	Tihe koostöö EIP ja komisjoni vahel peaks tagama kooskõla ja sünergia Euroopa Liidu piirkondlike koostööprogrammidega ning tagama, et EIP laenud täiendavad ja tugevdavad Euroopa Liidu poliitikat kõnealuste piirkondade suhtes.

(9)	Seepärast tuleks otsust 2000/24/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2000/24/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Ühendus annab Euroopa Investeerimispangale (EIP) üldtagatise kõikide maksete jaoks, mis ei ole talle laekunud, kuid oleksid pidanud laekuma seoses krediitidega, mis on tavapäraste kriteeriumide alusel ning ühenduse asjaomaste välispoliitiliste eesmärkide toetamiseks avatud kagupoolsetes naaberriikides, Vahemere riikides, Ladina-Ameerikas ja Aasias ning Lõuna-Aafrika Vabariigis teostatavatele investeerimisprojektidele.”;

ii)

teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

“Avatud krediitide üldine ülemmäär on 19 460 miljonit eurot, mis jaguneb järgmiselt:

—	kagupoolsed naaberriigid: 9 185 miljonit eurot,

—	Vahemere riigid: 6 520 miljonit eurot,

—	Ladina-Ameerika ja Aasia: 2 480 miljonit eurot,

—	Lõuna-Aafrika Vabariik: 825 miljonit eurot,

—	erimeetmed, mis toetavad EÜ–Türgi tolliliidu tugevdamist ja tõhustamist: 450 miljonit eurot;

ja mida võib kasutada hiljemalt 31. jaanuarini 2007. Juba kokku lepitud krediidid arvatakse piirkondlikust ülemmäärast maha.”;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimene taane asendatakse järgmisega:

“—	kagupoolsed naaberriigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia ja Montenegro, Türgi;”

ii)	teisest taandest jäetakse välja sõnad “Küpros”, “Malta” ja “Türgi”.

2)	Artiklile 2 lisatakse järgmine lõik: “Komisjon esitab käesoleva otsuse kohaldamise kohta aruande hiljemalt 31. juuliks 2006.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1) EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24. Otsust on viimati muudetud otsusega 2001/778/EÜ (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

(2) KOM(2003)603.

(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/11

NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2004,

millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldaavias ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu

(2005/48/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu Euroopa naabruspoliitika toetuseks soovib nõukogu võimaldada Euroopa Investeerimispangal anda laene teatud tüüpi projektidele Venemaal ja läänepoolsetes uutes iseseisvates riikides (“WNIS”), nimelt Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas.

(2)

1999. aasta detsembri Helsingi ülemkogul käivitatud Põhjamõõtme algatuse toetuseks võeti vastu nõukogu 6. novembri 2001. aasta otsus 2001/777/EÜ ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere basseinis asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes. (2)

(3)	Euroopa Investeerimispanga poolt otsuse 2001/777/EÜ kohaselt väljastatud laenusummad on saavutamas oma ülempiiri.

(4)

Oma järeldustes nõustus majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 25. novembril 2003 täiendavate summade eraldamisega Euroopa Investeerimispanga poolt Venemaale ja läänepoolsetele uutele iseseisvatele riikidele laenamiseks, vaadeldes seda kui otsuse 2001/777/EÜ edasiarendamist projektidele sellistes valdkondades, kus Euroopa Investeerimispank on suhtelises eelisseisundis ja kus krediidinõudlus ületab pakkumist. Valdkonnad, kus Euroopa Investeerimispangal arvatakse olevat “suhteline eelisseisund”, on: keskkond ning samuti transport, telekommunikatsioonid ja energeetika infrastruktuur üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN) tähtsatel telgedel, millel on liikmesriigile piiriülene mõju.

(5)

Laenumandaadile tuleks kohaldada ühelt poolt asjakohase tingimuslikkuse põhimõtet, mis on vastavuses ELi poliitilisi ja makroökonoomilisi aspekte käsitlevate kõrgetasemeliste kokkulepetega ning muude rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega sõlmitud valdkondlikke ja projektiaspekte käsitlevate kõrgetasemeliste kokkulepetega, ning teiselt poolt asjakohast tööülesannete jaotamist Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) vahel.

(6)

Euroopa Investeerimispanga poolset rahastamist tuleks hallata vastavalt Euroopa Investeerimispanga tavalistele kriteeriumitele ja menetluskorrale, mis sisaldavad asjakohaseid kontrollimeetmeid, ning samuti kooskõlas Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti asjakohaste eeskirjade ja toimingutega, et toetada ühenduse poliitikaid. Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni vahel peaks toimuma regulaarsed nõupidamised, et tagada prioriteetide ja tegevuste kooskõlastamine kõnealustes riikides ning hinnata edusamme ühenduse asjaomaste poliitiliste eesmärkide saavutamisel.

(7)	Käesolevat otsust võetakse arvesse Euroopa Investeerimispangale väljaspool Euroopa Liitu läbiviidavate projektide tarbeks antud üldise laenumandaadi hindamisel 2006. aasta detsembris,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Ühendus annab Euroopa Investeerimispangale (edaspidi “EIB”) garantii kõikide saamata maksete kohta, mida pangal on õigus saada seoses krediitidega, mis avati Venemaal ja läänepoolsetes uutes iseseisvates riikides, nimelt Valgevenes, Moldaavias ja Ukrainas, läbiviidavate investeerimisprojektide tarbeks vastavalt panga tavapärastele kriteeriumitele ning ühenduse asjakohaste välispoliitiliste eesmärkide toetuseks.

Artikkel 2

Laenukõlblikud projektid

Euroopa Liidu jaoks olulist huvi pakkuvad laenukõlblikud projektid kuuluvad järgmistesse valdkondadesse:

—

keskkond;

—	transport, telekommunikatsioonid ja energeetika infrastruktuur üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN) tähtsatel telgedel, millel on liikmesriigile piiriülene mõju.

Artikkel 3

Ülemmäär ja tingimused

1. Avatavate krediitide üldine ülemmäär on 500 miljonit eurot.

2. Euroopa Investeerimispangale antakse erandlik ühenduse garantii (100 %), mis katab käesoleva otsuse kohaselt avatud krediitide kogusumma ja kõik sellega seotud summad.

3. Garantiiga kaetavate laenudega rahastatavad projektid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	laenukõlblikkus vastavalt artiklile 2;

b)	Euroopa Investeerimispanga koostöö ja vajadusel kaasrahastamine teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, eesmärgiga tagada mõistlik riskijaotus ja asjakohane projekti tingimuslikkus.

Euroopa Investeerimispank jagab vajadusel tööd Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga kooskõlas vastastikku kokkulepitud korraga ning annab aru vastavalt artiklile 5. Eelkõige kasutab Euroopa Investeerimispank ära Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kogemusi Venemaal ja läänepoolsetes uutes iseseisvates riikides.

Artikkel 4

Üksikute riikide laenukõlblikkus

Üksikud riigid on ülemmäära alusel laenukõlblikud juhul, kui nad täidavad asjakohase tingimuslikkuse kriteeriumi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu kõnealuse riigiga sõlmitud kõrgetasemeliste kokkulepetega poliitiliste ja makroökonoomiliste aspektide kohta. Komisjon otsustab iga üksiku riigi puhul, kas riik on täitnud asjakohase tingimuslikkuse kriteeriumi ja teavitab sellest Euroopa Investeerimispanka.

Artikkel 5

Aruandlus

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igal aastal käesoleva otsuse kohaselt teostatud laenuoperatsioonidest ja esitab samal ajal hinnangu käesoleva otsuse rakendamise ja projektidega seotud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vahelise kooskõlastamise kohta.

Kõnealune teave sisaldab hinnangut panusele, mida käesoleva otsuse kohaselt toimuv laenamine annab ühenduse asjakohaste välispoliitiliste eesmärkide täitmisele.

Esimese ja teise lõike kohaldamiseks edastab Euroopa Investeerimispank komisjonile asjakohase teabe.

Artikkel 6

Kestus

Garantii katab kuni 31. jaanuarini 2007 sõlmitud laene.

Juhul, kui nimetatud ajavahemiku lõppemisel ei ole Euroopa Investeerimispanga antud laenud saavutanud artikli 3 lõikes 1 osutatud ülemmäära, pikendatakse ajavahemikku automaatselt 6 kuu võrra.

Artikkel 7

Lõppsätted

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. Euroopa Investeerimispank ja komisjon kehtestavad garantii andmise tingimused.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1) Arvamus on esitatud 14. detsembril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41.

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/15

KOMISJONI OTSUS,

17. jaanuar 2005,

24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 34 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/50/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni poolt 2. juunil 2003. aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile adresseeritud teatises “Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: jagatud vastutus” (2) on esitatud Euroopa Liidu liiklusohutust käsitlev ühtne lähenemisviis. Lisaks on komisjon 15. septembril 2003. aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile adresseeritud teatises “Ohutute ja arukate sõidukite info- ja sidetehnoloogiad” (3) teatanud kavatsusest parandada Euroopa liiklusohutust algatusega “e-ohutus” (eSafety), kasutades uusi info- ja sidetehnoloogiaid ning arukaid liiklusohutuse süsteeme, näiteks sõidukite lähitoimeradarseadmeid. Nõukogu kutsus 5. detsembri 2003. aasta järeldustes liiklusohutuse kohta (4) üles täiustama sõidukite ohutust, edendades selliseid uusi tehnoloogiaid nagu elektrooniline ohutus.

(2)	Sõidukite lähitoimeradarite kiire ja kooskõlastatud väljatöötamine ja kasutuselevõtt ühenduses eeldab, et võimalikult kiiresti ja püsivalt oleks ühenduses selle rakenduse jaoks kättesaadav ühtlustatud sagedusala, et tagada tööstusharule piisav kindlus vajalike investeeringute tegemiseks.

(3)	Sellist ühtlustamist silmas pidades andis komisjon 5. augustil 2003 vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Posti- ja Elektersidetalituste Konverentsile (CEPT) volitused ühtlustada raadiospektri kasutamist ja edendada sõiduki lähitoimeradari kooskõlastatud kasutuselevõttu.

(4)

Kõnealuste volituste täitmise tulemusena on CEPT kindlaks teinud, et sõidukite lähitoimeradarite pikaajaliseks arendamiseks ja rakendamiseks on kõige sobivam sagedusala 79 GHz, mis võetakse kasutusele hiljemalt jaanuariks 2005. Sellest tulenevalt võttis komisjon 8. juulil 2004. aastal vastu otsuse 2004/545/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta sagedusalas 79 GHz seoses lähiala liiklusradarite kasutusega ühenduses. (5)

(5)	Sõidukite lähitoimeradarite tehnoloogia kasutamine sagedusalas 79 GHz on siiski alles arendusjärgus ja seda ei ole võimalik kohe kulutasuvalt kasutusele võtta, ehkki on selge, et tööstusharus edendatakse selle tehnoloogia arendamist, et seda oleks võimalik kasutusele võtta võimalikult kiiresti.

(6)

Euroopa Komisjonile 9. juulil 2004. aastal vastavalt 5. augusti 2003. aasta volitustele esitatud aruandes osutas CEPT sagedusalale 24 GHz kui ajutisele lahendusele, mis võimaldaks võtta sõidukite lähitoimeradareid varem kasutusele, et täita “e-ohutuse” eesmärke, sest tehnoloogiat peetakse kõnealuses sagedusalas kasutamiseks piisavalt arenenuks. Sellepärast peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid vastavalt raadiospektri siseriiklikule olukorrale, et sagedusalas 24 GHz (21,65–26,65 GHz) oleks võimalik piisavat raadiospektrit ühtlustatult kasutada, kaitstes samal ajal selles sagedusalas juba toimivaid teenistusi kahjulike häirete eest.

(7)

Vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjade allmärkusele 5.340 on keelatud igasugune signaalide saatmine sagedusalas 23,6–24,0 GHz, et kaitsta selle sagedusala esmast kasutamist raadioastronoomias, Maa-uuringute kosmosesides ja kosmoseuuringute passiivraadiosides. Seda keeldu õigustab asjaolu, et kahjulikke häireid, mida nendele teenistustele põhjustataks raadiosignaalide saatmisega selles sagedusalas, ei tohi taluda.

(8)

Allmärkust 5.340 rakendatakse siseriiklikult ja seda võib kohaldada koos raadioeeskirjade artikliga 4.4, mille kohaselt ei tohi ühelegi saatejaamale anda sagedust, kui sellega rikutakse kõnealuseid raadioeeskirju, välja arvatud selgesõnalisel tingimusel, et saatejaam ei põhjusta seda sagedust kasutades kahjulikke häireid teisele raadiojaamale, mis töötab kooskõlas ITU eeskirjadega. Sellest tulenevalt märkis CEPT komisjonile esitatud aruandes, et allmärkusega 5.340 ei ole sagedusadministratsioonidel rangelt keelata kasutada kõnealuse allmärkusega hõlmatud sagedusalasid, kui sellega ei mõjutata teiste sagedusadministratsioonide teenistusi ega taotleta sellise kasutamise rahvusvahelist tunnustamist ITU raames.

(9)

Sagedusala vahemikus 23,6–24,0 GHz pakub ennekõike huvi teadlastele ja meteoroloogidele seoses veeaurusisalduse mõõtmisega, mis on oluline temperatuurimõõtmistoiminguteks Maa-uuringute kosmoseside teenistuse puhul. Eriti oluline on kõnealune sagedus ülemaailmse keskkonna ja turvaseire (GMES) jaoks, mille eesmärk on operatiivne Euroopa hoiatussüsteem. Sagedusala vahemikus 22,21–24,00 GHz vajatakse ka ammoniaagi ja vee spektrijoonte mõõtmiseks ning raadioastronoomias kontiinumvaatluste jaoks.

(10)

Sagedusalad vahemikus 21,2–23,6 GHz ja 24,5–26,5 GHz on ITU raadioeeskirjadega eraldatud eelkõige paiksele teenistusele ning neid kasutatakse laialdaselt raadiosideliinide puhul olemasolevate 2G ja 3G mobiilsidevõrkude infrastruktuurivajaduste rahuldamiseks ning paiksete lairiba-raadiovõrkude arendamiseks.

(11)

Uuringute põhjal, mis käsitlesid sõidukite lähitoimeradarite ning paikse side, Maa-uuringute kosmoseside ja raadioastronoomiaside teenistuste omavahelist ühitatavust, on CEPT järeldanud, et sõidukite lähitoimeradarsüsteemide piiramata kasutamine sagedusalas 24 GHz põhjustab selles sagedusalas juba töötavatele raadiorakendustele vastuvõetamatuid kahjulikke häireid. Arvestades ITU raadioeeskirju ja kõnesolevate teenistuste olulisust, võib sõidukite lähitoimeradarid võtta kasutusele sagedusalas 24 GHz ainult juhul, kui kõnealused teenistused on selles sagedusalas piisavalt kaitstud. Ehkki sõidukite lähitoimeradarseadmetest kiiratav signaal on sagedusala 24 GHz enamikus osas äärmiselt nõrk, on selles suhtes oluline arvesse võtta kumulatiivset efekti, mis tekib seetõttu, et kasutatakse hulgaliselt seadmeid, mis üksinda ei pruugi põhjustada kahjulikke häireid.

(12)

CEPTi andmetel kannataksid sagedusalas 24 GHz või selle ümbruses juba töötavad rakendused oluliselt kahjulike häirete all, kui selles sagedusalas töötavate lähitoimeradaritega varustatud sõidukite arv peaks ületama teatava taseme. Eelkõige jõudis CEPT järeldusele, et sagedusala jagamine Maa-uuringute kosmoseside teenistuste ja sõidukite lähitoimeradarite vahel võiks olla võimalik üksnes ajutiselt, kui sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukeid ei oleks ühelgi siseriiklikul turul rohkem kui 7,0 %. Ehkki see protsendimäär on arvutatud Maa-uuringute kosmoseside pikslite põhjal, kasutatakse siseriiklikke turge võrdlusena künnisväärtuse arvutamisel, sest see on kõige tõhusam jälgimisviis.

(13)

Lisaks on CEPTi aruandes järeldatud, et paikse side teenistuse kaitse nõuetega vastavuse säilitamiseks võiks sagedusala ajutine jagamine sõidukite lähitoimeradaritega olla võimalik üksnes juhul, kui lähitoimeradariga varustatud sõidukeid oleks paikse raadiosideliini vastuvõtja nähtavusraadiuses vähem kui 10 %.

(14)

Sellest tulenevalt eeldatakse CEPTi töö põhjal, et teistele selle sagedusala kasutajatele ei tohiks põhjustada kahjulikke häireid, kui sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud registreeritud, turustatavate ja kasutuselevõetavate sõidukite koguarv ei ületa üheski liikmesriigis 7 % ringluses olevate sõidukite koguarvust.

(15)	Praeguste eelduste kohaselt ei saavutata kõnealust künnist enne kontrollkuupäeva 30. juunit 2013.

(16)

Mitmes liikmesriigis kasutatakse sagedusala 24 GHz ka radarite abil sõidukiiruse kontrollimiseks, mis aitab kaasa liiklusohutuse tagamisele. Pärast mitmete Euroopas toimivate lähitoimeradarite ühitatavuse uuringuid järeldas CEPT, et teatavatel tingimustel on ühitamine võimalik, seda eelkõige kahe süsteemi kesksageduste nihutamise teel vähemalt 25 MHz võrra, ja et raadiohäirete tekkimise oht on suhteliselt väike ning need ei põhjusta ekslikke tulemusi sõidukiiruse mõõtmisel. Lähitoimeradarseadmetega varustatud sõidukite tootjad peavad ka edaspidi võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks et sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatavatele radaritele tekitatavate häirete oht oleks minimaalne. Seetõttu ei mõjuta sõidukite lähitoimeradarite kasutamine oluliselt sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatavate radarite töökindlust.

(17)

Mõned liikmesriigid kasutavad tulevikus sagedusala vahemikus 21,4–22,0 GHz satelliitringhäälingu teenistuse jaoks suunal kosmos–Maa. Asjaomaste riikide sagedusadministratsioonid on ühitatavusuuringute tulemuste põhjal järeldanud, et ühitatavusprobleeme ei ole, kui sagedustel alla 22 GHz lähitoimeradarite saadetavate signaalide võimsustihedus on väiksem kui -61,3 dBm/MHz.

(18)

Komisjon peab eespool kirjeldatud eeldused ja ettevaatusabinõud koos liikmesriikidega pidevalt objektiivselt ja proportsionaalselt läbi vaatama, et hinnata konkreetsete tõendite põhjal, kas mingil siseriiklikul turul võidakse ületada kõnealune 7% suurune künnis enne kontrollkuupäeva ning kas mõnel siseriiklikul turul on 7 % suuruse künnise ületamise tõttu põhjustatud või tõenäoliselt põhjustatakse kahjulikke häireid selle sagedusala teistele kasutajatele või kas selle sagedusala teistele kasutajatele on põhjustatud kahjulikke raadiohäireid isegi allpool kõnealust künnist.

(19)	Seetõttu võib läbivaatamise käigus saadud teabe tulemusena osutuda vajalikuks muuta käesolevat otsust, tagamaks eelkõige, et kõnealuse sagedusala teistele kasutajatele ei põhjustata kahjulikke raadiohäireid.

(20)	Sellest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et sagedusala 24 GHz on jätkuvalt kättesaadav sõidukite lähitoimeradarite jaoks kuni kontrollkuupäevani, kui mõni eespool nimetatud eeldustest peaks kehtetuks osutuma.

(21)	Selleks et hõlbustada ja tõhustada sagedusala 24 GHz kasutamise jälgimist ja eespool mainitud läbivaatamist, võivad liikmesriigid otsustada, et läbivaatamiseks vajaliku teabe saamiseks pöördutakse otse tootjate ja importijate poole.

(22)

Vastavalt CEPTilt saadud teabele võib sagedusala 22,21–24,00 GHz jagamine sõidukite lähitoimeradarite ja raadioastronoomia teenistuse vahel põhjustada kahjulikke häireid raadioastronoomia teenistustele, kui lähitoimeradariga varustatud sõidukitel lubatakse seda radarit takistamatult kasutada teatavas kauguses raadioastronoomiajaamast. Seetõttu ja arvestades asjaolu, et direktiiviga 1999/5/EÜ nõutakse, et raadioseadmed peavad olema valmistatud nii, et välditakse raadiohäireid, tuleks raadioastronoomias kasutatavas sagedusvahemikus 22,21–24,00 GHz töötavad sõidukite lähitoimeradarid deaktiveerida kõnesolevates piirkondades liikumise korral. Riikide sagedusadministratsioonid peaksid määratlema asjaomased raadioastronoomiajaamad ja nendega seotud erandvööndid ning põhjendama oma otsust.

(23)

Tõhususe ja usaldusväärsuse huvides oleks kõige parem, kui deaktiveerimine oleks automaatne. Et võimaldada sõidukite lähitoimeradarite kiiret rakendamist sagedusalas 24 GHz, võidakse siiski lubada kasutada piiratud hulgal käsitsi deaktiveeritavaid saatjaid, sest sellise piiratud kasutuse korral on raadioastronoomia teenistustele põhjustatavate raadiohäirete tõenäosus eeldatavasti väike.

(24)

Sõidukite lähitoimeradarite ajutine kasutuselevõtt sagedusalas 24 GHz on erandlik ja seda ei tohi käsitleda kui pretsedenti muude rakenduste võimalikuks ajutiseks või alaliseks kasutuselevõtmiseks sagedusalades, mille suhtes kohaldatakse ITU raadioeeskirjade allmärkust 5.340. Lisaks ei tohi sõidukite lähitoimeradareid käsitleda inimelu ohutust tagavate seadmetena ITU raadioeeskirjade tähenduses ning need peavad toimima häirete ja kaitstuse puudumise põhimõttel. Peale selle ei tohiks sõidukite lähitoimeradarid takistada allmärkusega 5.340 kaitstud rakenduste kasutamise edaspidist arendamist sagedusalas 24 GHz.

(25)

Sagedusalas 24 GHz töötavate lähitoimeradarite turustamine ja kasutamine iseseisva tootena või juba turul olevatesse sõidukitesse hiljem paigaldatuna ei sobi kokku eesmärgiga vältida raadiohäirete põhjustamist selles sagedusalas juba töötavate raadiorakenduste suhtes, kuna selle tulemusena võivad kõnesolevad seadmed kontrollimatult levida. Seevastu peaks olema lihtsam kontrollida selliste sagedusalas 24 GHz töötavate lähitoimeradarite kasutamist, mis on paigaldatud algselt uude sõidukisse ning moodustavad osa sõiduki elektrisüsteemist, autokonstruktsioonist ja tarkvarapaketist, või millega asendatakse sõidukisse algselt paigaldatud lähitoimeradarseade.

(26)

Käesoleva otsuse kohaldamisel arvestatakse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (7) ning see ei piira kõnealuste direktiivide kohaldamist.

(27)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse eesmärk on ühtlustada raadiospektri 24 GHz sagedusala kättesaadavuse ja tulemusliku kasutamise tingimused sõidukite lähitoimeradarite jaoks.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) raadiospektri 24 GHz sagedusala– sagedusala vahemikus 24,15 ± 2,50 GHz;

2) sõidukite lähitoimeradarseadmed– maanteesõidukites kasutatavad radarseadmed, mille eesmärk on vältida kokkupõrkeid ja suurendada liiklusohutust;

3) ühenduses kasutusele võetud lähitoimeradarseadmed– ühenduses registreeritavasse, turustatavasse või kasutuselevõetavasse sõidukisse või ühenduses registreeritud, turustatud või kasutuselevõetud sõidukisse originaal- või asendusseadmena paigaldatud lähitoimeradarid;

4) häirete ja kaitstuse puudumise põhimõte– põhimõte, mille kohaselt ei tohi teistele sama sagedusala kasutajatele põhjustada raadiohäireid ega nõuda kaitset muude samal sagedusalal tegutsevate süsteemide või teenistuste tekitatavate raadiohäirete eest;

5) kontrollkuupäev– 30. juuni 2013;

6) üleminekukuupäev– 31. juuni 2007;

7) sõiduk– iga sõiduk, mis vastab direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2 esitatud määratlusele;

8) deaktiveerimine– sõiduki lähitoimeradarseadmest lähtuva kiirguse lõpetamine;

9) kaitsetsoon– raadioastronoomiajaama ümbritsev ala, mille määrab raadius, mille pikkus on võrdväärne teatava kaugusega sellest jaamast;

10) töötsükkel– suhteline ajaühik ühetunnise perioodi kohta, mille jooksul seade on saaterežiimil.

Artikkel 3

Raadiospektri 24 GHz sagedusala eraldatakse ühenduses kasutuselevõetud ning artiklites 4 ja 6 sätestatud tingimustele vastavate lähitoimeradarseadmete jaoks ning tehakse neile kättesaadavaks häirete ja kaitstuse puudumise põhimõttel võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. juuliks 2005.

Raadiospektri 24 Ghz sagedusala on kasutamiseks kättesaadav kuni kontrollkuupäevani, kui artikli 5 sätetest ei tulene teisiti.

Pärast kõnealust kuupäeva ei ole võimalik kasutada sagedusala 24 GHz sõidukitele paigaldatud lähitoimeradarseadmete jaoks, välja arvatud juhul, kui seadmed olid algselt paigaldatud ühenduses enne kõnesolevat kuupäeva registreeritud, turustatud või kasutuselevõetud sõidukitele või kui need asendavad nimetatud seadmeid.

Artikkel 4

Raadiospektri 24 GHz sagedusala tehakse ülilairiba sagedusvahemikus töötavate lähitoimeradarseadmete jaoks kättesaadavaks maksimaalse keskmise võimsustihedusega -41,3 dBm/MHz e.i.r.p. (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus) ning tipuvõimsustihedusega 0 dBm/50 MHz e.i.r.p. (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus), välja arvatud sagedustel alla 22 GHz, kus maksimaalne keskmine võimsustihedus on –61,3 dBm/MHz e.i.r.p.

Raadiosagedusala 24,05–24,25 GHz on ette nähtud kitsasribalisele režiimile/komponendile, mis võib koosneda moduleerimata kandesignaalist maksimaalse tipuvõimsusega 20 dBm e.i.r.p. ning mille töötsükkel on piiratud 10 %ga tippkiirgustele üle –10 dBm e.i.r.p.

Sagedusalas 23,6–24,0 GHz saadetud signaale, mis kiiratakse horisontaaltasandist 30o kõrgusele või kõrgemale, nõrgendatakse vähemalt 25 dB võrra enne 2010. aastat turustatavate lähitoimeradarite puhul ning pärast 2010. aastat vähemalt 30 dB võrra.

Artikkel 5

1. Sagedusala 24 GHz pidevat kättesaadavust sõidukite lähitoimeradaritele jälgitakse aktiivselt, tagamaks et jääks kehtima põhiline kõnealuste seadmete kasutamise eeldus, st et ei tekitata raadiohäireid teistele sama sagedusala kasutajatele, eelkõige kontrollides õigeaegselt järgmisi aspekte:

a)	selliste igas liikmesriigis registreeritud, turustatud ja kasutuselevõetud sõidukite koguarv, mis on varustatud sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga, veendumaks et see arv ei ületa 7 % igas liikmesriigis ringluses olevate sõidukite koguarvust;

b)	kas liikmesriigid või tootjad ja importijad on avaldanud piisavat teavet sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arvu kohta, et oleks võimalik tõhusalt jälgida sagedusala 24 GHz kasutamist sõidukite lähitoimeradarseadmete töös;

kas sagedusalas 24 GHz töötavate lähitoimeradarite individuaalne või kumuleeruv kasutamine põhjustab või võib põhjustada lühikese aja jooksul raadiohäireid teistele sagedusala 24 GHz või naabersagedusalade teistele kasutajatele vähemalt ühes liikmesriigis, hoolimata sellest, kas punktis a osutatud künnis on saavutatud või mitte;

d)	kas kontrollkuupäev on jätkuvalt asjakohane.

2. Lisaks lõikes 1 kirjeldatud läbivaatamisele viiakse 31. detsembriks 2009 läbi põhjalik läbivaatus, et kontrollida, kas algsed eeldused seoses sõidukite lähitoimeradarite tööga sagedusalas 24 GHz on endiselt asjakohased ning kas sõidukite lähitoimeradarite tehnoloogia arendamine sagedusala 79 Gz jaoks on edenenud sedavõrd, et on võimalik tagada selles raadiosagedusalas töötavate lähitoimeradarite kasutuselevõtt 1. juuliks 2013.

3. Kõnealuse põhjaliku läbivaatuse võib käivitada raadiospektrikomitee liige, esitades sellekohase põhjendatud taotluse, või komisjon omal algatusel.

4. Liikmesriigid abistavad komisjoni lõigetes 1 ja 2 osutud läbivaatamisel, tagades et vajalik teave, eelkõige lisaga ettenähtud teave kogutakse ja esitatakse komisjonile õigeaegselt.

Artikkel 6

1. Sõidukitele paigaldatud lähitoimeradarseadmed võivad töötada ainult sõiduki kasutuse ajal.

2. Ühenduses kasutuselevõetud lähitoimeradarseadmed peavad tagama artiklis 7 määratletud raadiosagedusalas 22,21-24,00 GHz töötavate raadioastronoomiajaamade kaitse, kasutades automaatset deaktiveerimist kindlaksmääratud kaitsetsoonis või muud meetodit, mis tagab nendele jaamadele samaväärse kaitse ilma juhi sekkumiseta.

3. Erandina lõikest 2 võidakse lubada käsitsi deaktiveerida raadiosagedusalas 24 GHz töötavad sõidukite lähitoimeradarseadmed, mis on ühenduses kasutusele võetud enne üleminekukuupäeva.

Artikkel 7

Iga liikmesriik määrab kindlaks asjaomased raadioastronoomiajaamad, mida tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 2 selle riigi territooriumil kaitsta, ning iga jaama suhtes kaitsetsooni andmed. See teave esitatakse koos asjakohaste põhjendustega komisjonile kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk. 1.

(2) KOM(2003) 311.

(3) KOM(2003) 542.

(4) Euroopa Liidu Nõukogu järeldused liiklusohutuse kohta, 15058/03 TRANS 307.

(5) ELT L 241, 13.7.2004, lk. 66.

(6) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(7) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

Sõidukilähitoimeradari sagedusalas 24 GHz kasutamise jälgimiseks vajalik teave

Käesoleva lisaga kehtestatakse andmed, mis on vajalikud igas Euroopa Liidu liikmesriigis lähitoimeradariga varustatud sõidukite kasutajate arvu kindlakstegemiseks vastavalt artiklile 5. Nende andmete põhjal arvutatakse välja igas liikmesriigis sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arv võrreldes ringluses olevate sõidukite koguarvuga.

Igal aastal kogutakse järgmised andmed:

1)	nende sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arv, mis on baasaasta jooksul ühenduses toodetud ja/või turustatud ja/või esmakordselt registreeritud;

2)	nende sagedusalas 24 GHz töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arv, mis on baasaasta jooksul väljastpoolt ühendust imporditud;

3)	baasaasta jooksul ringluses olnud sõidukite koguarv.

Kõikidele andmetele lisatakse kõnealuse teabe määramatuse hinnang.

Lisaks eespool nimetatud andmetele tehakse õigeaegselt teatavaks muu asjakohane teave, mis võiks aidata komisjonil paremini säilitada ülevaadet lähitoimeradarite jätkuva kasutamise kohta sagedusalas 24 GHz, sealhulgas teave, mis käsitleb järgmist:

—	kehtivad ja tulevased turusuundumused ühenduses ja väljaspool ühendust;

—	seadmete turujärgne müük ja tagantjärele paigaldamine;

—	alternatiivsete tehnoloogiate ja rakenduste, eriti otsuse 2004/545/EÜ kohaselt sagedusalas 79 GHz töötavate lähitoimeradarite väljatöötamise hetkeseis.

25.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 21/21

KOMISJONI OTSUS,

21. jaanuar 2005,

millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase sisseveo suhtes saastest puhastamise eesmärgil

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 92 all)

(2005/51/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2000/29/EÜ alusel ei tohi põhimõtteliselt ühendusse sisse tuua pinnast, mis on pärit teatavatest kolmandatest riikidest.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) rakendab aegunud ja ebasoovitavate pestitsiidide tõkestamise ja kõrvaldamise programmi, et aidata arengumaadel kindlaks teha ja kasutuselt kõrvaldada aegunud pestitsiidide varud ja nende lekke tõttu saastunud pinnas. Lisaks käsitlevad kaks rahvusvahelist õiguslikult siduvat dokumenti orgaaniliste püsisaasteainete tootmist, kasutamist ja heidet ning neid aineid sisaldavate jäätmete ohutut käitlemist, et kaitsta nende ainete eest inimeste tervist ja keskkonda. Kuna arengumaades ja üleminekujärgus majandusega riikides ei ole alati sobivaid rajatisi selliste varude ja saastunud pinnase ohutuks hävitamiseks või ümbertöötamiseks, näevad rahvusvahelised lepingud ja programmid ette sellise pinnase saatmise käitlusrajatisse töötlemiseks või hävitamiseks.

(3)

Eespool nimetatud programmi kohaselt tuleks pinnas pakendada ja märgistada vastavalt rahvusvahelisele ohtlike kaupade mereveo koodeksile (IMDG koodeks), kasutades ainult ÜRO heakskiidetud konteinereid. Saadetised peaksid ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral olema kooskõlas IMDG koodeksi ja nõukogu määrusega (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral. (2)

(4)

Komisjoni arvates puudub taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide levimise oht, kui pinnast töödeldakse selleks ettenähtud ohtlike jäätmete põletites, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta, (3) viisil, mis kindlustab pestitsiidi või orgaanilise püsisaasteaine koostise hävitamise või pöördumatu muundamise.

(5)	Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel kehtestada erandeid teatavateks piiratud ajavahemikeks ja teatavatel eritingimustel, et võimaldada sellise saastunud pinnase sissevedu.

(6)	Luba erandeid kehtestada tuleks tühistada, kui tehakse kindlaks, et käesolevas otsuses sätestatud eritingimused ei ole kahjuliku organismi ühendusse sissetoomise vältimiseks piisavad või kui kõnealused tingimused ei ole täidetud.

(7)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lubatakse liikmesriikidel kehtestada erandeid direktiivi 2000/29/EÜ artikli 4 lõikest 1 seoses kõnealuse direktiivi III lisa A osa punktis 14 osutatud keeldudega ning direktiivi 2000/29/EÜ artikli 5 lõikest 1 seoses kõnealuse direktiivi IV lisa A osa I jao punktis 34 osutatud eritingimustega teatavatest kolmandatest riikidest pärit pinnase kohta.

Luba kehtestada lõikes 1 nimetatud erandeid peab vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud eritingimustele ning erandeid kohaldatakse ainult pinnase suhtes, mis on ühendusse toodud ajavahemikul 1. märts 2005–28. veebruar 2007 ning määratud käitlemiseks selleks ettenähtud ohtlike jäätmete põletites.

Luba ei piira mingeid täiendavaid lube või menetlusi, mida võidakse nõuda muude õigusaktide alusel.

Artikkel 2

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele enne iga impordiaasta 31. detsembrit käesoleva otsuse lisa punktis 7 nõutud andmed iga pinnasesaadetise kohta, mis on käesoleva otsuse kohaselt sisse veetud enne nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Liikmesriigid teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest käesoleva otsuse kohaselt nende territooriumile toodud saadetistest, mille puhul on leitud, et need ei vasta käesolevale otsusele.

Artikkel 4

Käesoleva otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui otsuse lisas sätestatud tingimused ei ole piisavad, et vältida taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomist ühendusse.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/102/EÜ (ELT L 309, 6.10.2004, lk 9).

(2) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1).

(3) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

LISA

Eritingimused, mida kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud erandiga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit pinnase suhtes

Pinnas on:

pestitsiididega saastunud pinnas, mis on hõlmatud aegunud ja ebasoovitavate pestitsiidide tõkestamise ja kõrvaldamise FAO programmiga või sarnaste mitmepoolsete programmidega, või selliste püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnas, nagu on loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis või piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis;

b)	pakendatud suletud vaatidesse või kottidesse vastavalt IMDG koodeksile, transporditud plommitud merekonteinerites päritoluriigi pakendamiskohast ühenduses asuvasse käitlusrajatisse kooskõlas nõukogu määrusega nr 259/93;

c)	kavandatud käitlemiseks ühenduses selleks ettenähtud ohtlike jäätmete põletites, mis vastavad direktiivile 2000/76/EÜ.

2.	Pinnasele on lisatud fütosanitaarsertifikaat, mille on väljastanud päritoluriik vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktile ii. Sertifikaadil on lahtris “Täiendav kinnitus” märge “Käesolev saadetis vastab komisjoni otsuses 2005/51/EÜ sätestatud nõuetele”.

Enne ühendusse sissetoomist teavitatakse sissevedajat ametlikult käesoleva otsuse lisa punktides 1–7 sätestatud nõuetest. Kõnealune sissevedaja teatab iga sissetoomise üksikasjad piisavalt aegsasti vastava liikmesriigi vastutavatele ametiasutustele, märkides:

a)	pinnase koguse ja päritolu;

b)	sissetoomise deklareeritud kuupäeva ja ühendusse sisenemise koha kinnituse;

c)	punktis 5 nimetatud pinnasekäitlemise kohtade nimed, aadressid ja asukohad.

Sissevedaja teavitab asjaomaseid ametiasutusi viivitamatult kõikidest muutustest eespool nimetatud üksikasjades.

Pinnas tuuakse sisse nende piiriületuspunktide kaudu, mis asetsevad liikmesriigi territooriumil ja on selle liikmesriigi poolt määratud käesolevas otsuses osutatud erandi jaoks; liikmesriigid teatavad need piiriületuspunktid ning iga sellise punkti eest vastutava, direktiivis 2000/29/EÜ osutatud vastutava ametiasutuse nime ja aadressi piisavalt aegsasti komisjonile ning nõudmisel ka teistele liikmesriikidele. Piiriületuspunkti ja käitlemiskoha vahel tuleb tagada otsetransport. Juhul kui ühendusse sissetoomine toimub muu kui erandit kasutava liikmesriigi kaudu, teavitavad selle liikmesriigi kõnealused vastutavad ametiasutused, mille kaudu pinnas ühendusse tuuakse, sellist erandit kasutava liikmesriigi kõnealuseid vastutavaid ametiasutusi ning teevad nendega koostööd käesoleva otsuse sätete täitmise tagamiseks.

Pinnast töödeldakse ainult nendes ettevõtetes:

a)	mille nimed, aadressid ja asukohad on punkti 3 kohaselt teatatud asjaomastele vastutavatele ametiasutustele ja

b)	mis on asjaomastes vastutavates ametiasutustes ametlikult registreeritud ja heaks kiidetud käesoleva otsuse kohase erandi tarvis.

Juhul kui käitlemiskoht asub muus kui käesoleva otsuse kohast erandit kasutavas liikmesriigis, teatavad erandit kasutava liikmesriigi vastutavad ametiasutused sissevedajalt ülalkirjeldatud eelteatise kättesaamisel selle liikmesriigi vastutavatele ametiasutustele, kus pinnast töödeldakse, nende ettevõtete nimed, aadressid ja asukohad, kus pinnast töödeldakse.

Punktis 5 osutatud ettevõtetes:

a)	käideldakse pinnast kui ohtlikke jäätmeid, rakendades kõiki asjakohaseid kaitsemeetmeid ja

b)	töödeldakse pinnast selleks ettenähtud ohtlike jäätmete põletites, mis vastavad direktiivile 2000/76/EÜ.

7.	Käesoleva otsuse kohast erandit kasutavad liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile ja teistele liikmesriikidele punktis 3 nimetatud üksikasjad iga sissetoomise kohta.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 21

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 25. jaanuar 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 108/2005, 24. jaanuar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 109/2005, 24. jaanuar 2005, liikmesriikide majandusterritooriumi määratluse kohta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamise eesmärgil	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 110/2005, 24. jaanuar 2005, millega nähakse ette tootjaorganisatsioonidele hüvitise andmine 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2003 töötlevale tööstusele tarnitud tuunikoguste eest	5

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Euroopa Parlament
*	2005/46/EÜ, Euratom:Euroopa parlamendi otsus, 11. jaanuar 2005, Euroopa ombudsmani nimetamise kohta	8
	Nõukogu
*	2005/47/EÜ:Nõukogu otsus, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat	9
*	2005/48/EÜ:Nõukogu otsus, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldaavias ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu	11
*	2005/49/EÜ, Euratom:Nõukogu otsus, 18. jaanuar 2005, Euroopa Kohtu põhikirja protokolli I lisa artikli 3 lõikes 3 ettenähtud komitee kodukorra kohta	13
	Komisjon
*	2005/50/EÜ:Komisjoni otsus, 17. jaanuar 2005, 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses (teatavaks tehtud numbri K(2005) 34 all) ( 1 )	15
*	2005/51/EÜ:Komisjoni otsus, 21. jaanuar 2005, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase sisseveo suhtes saastest puhastamise eesmärgil (teatavaks tehtud numbri K(2005) 92 all)	21
	Euroopa Liidu üldeelarvele lisatud dokumendid
*	2005/52/EÜ, Euratom:Euroopa Ravimiameti (EMEA) 2004. aasta teine paranduseelarve	25

Kategooria ja palgaaste	Ajutised ametikohad
Kategooria ja palgaaste	2004
A*16	—
A*15	1
A*14	5
A*13	—
A*12	34
A*11	40
A*10	42
A*9	—
A*8	37
A*7	—
A*6	—
A*5	—
Kokku	159
B*11	—
B*10	6
B*9	—
B*8	10
B*7	14
B*6	12
B*5	9
B*4	—
B*3	—
Kokku	51
C*7	—
C*6	19
C*5	24
C*4	48
C*3	6
C*2	—
C*1	—
Kokku	97
D*5	—
D*4	2
D*3	5
D*2	—
Kokku	7
Kõik kokku	314


	(1) EMPs kohaldatav tekst