ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 10

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
13. jaanuar 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 34/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 35/2005, 11. jaanuar 2005, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 36/2005, 12. jaanuar 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja X lisa veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate epidemioloogilise seire osas ( 1 )

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 37/2005, 12. jaanuar 2005, temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides ( 1 )

18

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 38/2005, 12. jaanuar 2005, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

20

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Teave seoses Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva lepingu jõustumisega

22

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 34/2005,

12. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

98,1

204

101,8

999

100,0

0707 00 05

052

138,3

999

138,3

0709 90 70

052

142,0

204

195,6

999

168,8

0805 10 20

052

61,6

204

51,7

220

43,0

448

34,6

999

47,7

0805 20 10

204

70,4

999

70,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

65,1

204

51,9

400

79,0

464

139,9

624

58,7

999

78,9

0805 50 10

052

49,3

608

16,0

999

32,7

0808 10 80

400

97,3

404

105,3

720

64,0

999

88,9

0808 20 50

400

102,1

999

102,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 35/2005,

11. jaanuar 2005,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)

Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Mmäärust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).


LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

59,80

34,73

1 812,23

444,93

935,72

14 865,98

206,49

41,67

25,89

244,67

14 339,11

2 308,90

540,01

42,03

 

 

 

 

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

7,28

4,23

220,61

54,16

113,91

1 809,66

25,14

5,07

3,15

29,78

1 745,53

281,07

65,74

5,12

 

 

 

 

1.40

Küüslauk

0703 20 00

123,62

71,79

3 746,07

919,72

1 934,24

30 729,53

426,84

86,14

53,52

505,76

29 640,44

4 772,73

1 116,27

86,88

 

 

 

 

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

57,07

33,14

1 729,35

424,59

892,93

14 186,14

197,05

39,77

24,71

233,48

13 683,36

2 203,31

515,32

40,11

 

 

 

 

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

48,73

28,30

1 476,67

362,55

762,46

12 113,30

168,25

33,96

21,10

199,36

11 683,99

1 881,37

440,02

34,25

 

 

 

 

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

61,43

35,67

1 861,51

457,03

961,17

15 270,27

212,11

42,80

26,59

251,32

14 729,07

2 371,69

554,70

43,17

 

 

 

 

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

75,36

43,76

2 283,63

560,67

1 179,13

18 732,99

260,20

52,51

32,62

308,31

18 069,07

2 909,50

680,49

52,96

 

 

 

 

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

26,74

15,53

810,30

198,94

418,39

6 647,03

92,33

18,63

11,58

109,40

6 411,45

1 032,38

241,46

18,79

 

 

 

 

1.140

Redised

ex 0706 90 90

55,40

32,17

1 678,72

412,15

866,79

13 770,79

191,28

38,60

23,98

226,64

13 282,73

2 138,80

500,23

38,93

 

 

 

 

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

312,06

181,21

9 456,36

2 321,70

4 882,68

77 571,92

1 077,48

217,44

135,09

1 276,70

74 822,67

12 048,02

2 817,84

219,32

 

 

 

 

1.170

Oad:

 

 

 

 

 

 

1.170.1

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

ex 0708 20 00

144,43

83,87

4 376,62

1 074,54

2 259,82

35 902,09

498,68

100,64

62,52

590,89

34 629,67

5 576,10

1 304,16

101,50

 

 

 

 

1.170.2

Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi)

ex 0708 20 00

141,05

81,91

4 274,24

1 049,40

2 206,95

35 062,21

487,02

98,28

61,06

577,06

33 819,56

5 445,66

1 273,65

99,13

 

 

 

 

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

1.190

Artišokid

0709 10 00

1.200

Spargel:

 

 

 

 

 

 

1.200.1

roheline

ex 0709 20 00

244,91

142,22

7 421,53

1 822,11

3 832,02

60 879,88

845,63

170,65

106,02

1 001,98

58 722,21

9 455,51

2 211,49

172,12

 

 

 

 

1.200.2

muu

ex 0709 20 00

552,28

320,71

16 735,87

4 108,94

8 641,37

137 286,81

1 906,93

384,83

239,08

2 259,51

132 421,18

21 322,59

4 987,02

388,15

 

 

 

 

1.210

Baklažaan

0709 30 00

122,19

70,95

3 702,58

909,04

1 911,78

30 372,77

421,88

85,14

52,89

499,88

29 296,32

4 717,32

1 103,31

85,87

 

 

 

 

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

93,50

54,30

2 833,33

695,63

1 462,96

23 242,23

322,84

65,15

40,48

382,53

22 418,50

3 609,85

844,29

65,71

 

 

 

 

1.230

Kukeseened

0709 59 10

926,44

537,98

28 073,91

6 892,62

14 495,64

230 294,46

3 198,81

645,54

401,06

3 790,25

222 132,52

35 768,00

8 365,57

651,10

 

 

 

 

1.240

Maguspipar

0709 60 10

142,68

82,86

4 323,76

1 061,56

2 232,52

35 468,46

492,66

99,42

61,77

583,75

34 211,41

5 508,76

1 288,41

100,28

 

 

 

 

1.250

Apteegitill

0709 90 50

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

93,68

54,40

2 838,85

696,99

1 465,81

23 287,52

323,47

65,28

40,56

383,27

22 462,18

3 616,88

845,93

65,84

 

 

 

 

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

82,83

48,10

2 509,91

616,23

1 295,96

20 589,16

285,99

57,71

35,86

338,86

19 859,45

3 197,79

747,91

58,21

 

 

 

 

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

127,32

73,94

3 858,29

947,27

1 992,18

31 650,10

439,62

88,72

55,12

520,91

30 528,38

4 915,71

1 149,71

89,48

 

 

 

 

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.60.1

Veri- ja poolveriapelsinid

0805 10 10

 

 

 

 

2.60.2

Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin

0805 10 30

 

 

 

 

2.60.3

Muud

0805 10 50

 

 

 

 

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.70.1

Klementiinid

ex 0805 20 10

 

 

 

 

2.70.2

Monrealid ja satsumad

ex 0805 20 30

 

 

 

 

2.70.3

Mandariinid ja vilkingid

ex 0805 20 50

 

 

 

 

2.70.4

Tangeriinid ja muud

ex 0805 20 70

ex 0805 20 90

 

 

 

 

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

172,79

100,34

5 236,07

1 285,54

2 703,58

42 952,26

596,61

120,40

74,80

706,92

41 429,98

6 671,10

1 560,26

121,44

 

 

 

 

2.90

Greipfruudid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.90.1

valged

ex 0805 40 00

71,36

41,44

2 162,42

530,91

1 116,54

17 738,67

246,39

49,72

30,89

291,95

17 109,99

2 755,07

644,37

50,15

 

 

 

 

2.90.2

roosad

ex 0805 40 00

79,23

46,01

2 400,84

589,45

1 239,65

19 694,47

273,56

55,21

34,30

324,14

18 996,47

3 058,83

715,41

55,68

 

 

 

 

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

216,38

125,65

6 557,03

1 609,86

3 385,65

53 788,29

747,12

150,78

93,67

885,26

51 881,96

8 354,08

1 953,89

152,07

 

 

 

 

2.110

Arbuusid

0807 11 00

38,25

22,21

1 159,09

284,58

598,48

9 508,19

132,07

26,65

16,56

156,49

9 171,20

1 476,76

345,39

26,88

 

 

 

 

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

2.120.1

sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro

ex 0807 19 00

59,59

34,60

1 805,66

443,32

932,33

14 812,06

205,74

41,52

25,80

243,78

14 287,10

2 300,52

538,06

41,88

 

 

 

 

2.120.2

muu

ex 0807 19 00

97,96

56,89

2 968,50

728,82

1 532,75

24 351,07

338,24

68,26

42,41

400,78

23 488,04

3 782,07

884,57

68,85

 

 

 

 

2.140

Pirnid:

 

 

 

 

 

 

2.140.1

Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia)

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.140.2

Muud

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

128,37

74,55

3 890,13

955,09

2 008,62

31 911,31

443,25

89,45

55,57

525,21

30 780,33

4 956,28

1 159,20

90,22

 

 

 

 

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

480,07

278,78

14 547,55

3 571,67

7 511,46

119 335,68

1 657,58

334,51

207,82

1 964,06

115 106,26

18 534,52

4 334,93

337,39

 

 

 

 

2.170

Virsikud

0809 30 90

203,78

118,33

6 175,09

1 516,09

3 188,43

50 655,16

703,61

141,99

88,22

833,70

48 859,88

7 867,46

1 840,08

143,22

 

 

 

 

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

158,91

92,28

4 815,53

1 182,29

2 486,44

39 502,47

548,69

110,73

68,79

650,14

38 102,45

6 135,29

1 434,95

111,68

 

 

 

 

2.190

Ploomid

0809 40 05

166,89

96,91

5 057,31

1 241,65

2 611,28

41 485,84

576,24

116,29

72,25

682,79

40 015,53

6 443,34

1 507,00

117,29

 

 

 

 

2.200

Maasikad

0810 10 00

179,43

104,19

5 437,20

1 334,92

2 807,44

44 602,16

619,53

125,03

77,67

734,08

43 021,40

6 927,35

1 620,20

126,10

 

 

 

 

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

177,08

9 240,90

2 268,80

4 771,43

75 804,47

1 052,93

212,49

132,01

1 247,61

73 117,86

11 773,51

2 753,64

214,32

 

 

 

 

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

988,97

574,29

29 968,76

7 357,84

15 474,02

245 838,16

3 414,72

689,11

428,13

4 046,07

237 125,34

38 182,15

8 930,20

695,05

 

 

 

 

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

142,14

82,54

4 307,27

1 057,51

2 224,01

35 333,16

490,78

99,04

61,53

581,52

34 080,91

5 487,74

1 283,50

99,90

 

 

 

 

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

170,93

99,26

5 179,69

1 271,70

2 674,47

42 489,78

590,19

119,10

74,00

699,31

40 983,89

6 599,27

1 543,46

120,13

 

 

 

 

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

111,15

64,54

3 368,08

826,92

1 739,07

27 628,85

383,77

77,45

48,12

454,72

26 649,64

4 291,15

1 003,63

78,11

 

 

 

 

2.250

Litšid

ex 0810 90


13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 36/2005,

12. jaanuar 2005,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja X lisa veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate epidemioloogilise seire osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) seire eeskirjad.

(2)

Juhtiv teaduskomitee esitas oma 4. ja 5. aprilli 2002. aasta arvamuses strateegia kohta, mis käsitleb veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) võimaliku esinemise uurimist väikemäletsejalistel, soovituse seoses ühenduse väikemäletsejaliste populatsiooni sellise uurimise strateegiaga.

(3)

Ühenduse tugilabor on kokku kutsunud TSE tüvede määramise ekspertide rühma eesmärgiga täpsustada juhtiva teaduskomitee poolt soovitatud strateegiat. Kõnealune strateegia näeb esmalt ette kõikide kinnitust leidnud väikemäletsejaliste TSE juhtumite suhtes sõelumismeetodi rakendamise riiklikes tugilaborites. Teiseks nähakse ette ühenduse tugilabori juhtimisel vähemalt kolme erineva meetodi alusel teostatava laboritevahelise võrdluse läbiviimine valitud laboratooriumides kõikidel juhtudel, mil esmane lausteimimine ei välista BSE esinemist. Lõpuks on nõutav hiirte kasutamine tüve määramiseks, kui molekulaarsete määramismeetoditega saadud tulemused vajavad kinnitust.

(4)

On vajalik tagada, et kinnitavaid uuringuid teostavatesse laboratooriumidesse laekuks piisavas koguses optimaalse kvaliteediga peaajumaterjali positiivsete skreipi juhtumite kohta.

(5)

Kui molekulaarne tüve määramine kinnitust leidnud skreipi juhtumite puhul osutab BSE-taolise või ebatavalise isolaadi olemasolule, on soovitav tagada pädeva asutuse juurdepääs majandi teiste nakatunud loomade peaajumaterjalile, hõlbustamaks haigusjuhtumi edasist uurimist.

(6)

Ühenduse tugilabori poolt 2003. aasta juulis ja 2004. aasta märtsis molekulaarsete tüvemääramismeetodite kasutamise taseme kontrollimiseks läbi viidud laboritevahelises võrdluses osales edukalt neli laboratooriumi. Ühenduse tugilabor peaks korraldama enne 2005. aasta aprilli ühe kõnealuse molekulaarse tüvemääramismeetodi kasutamise tasemekatse muudes laboratooriumides.

(7)

Arvestades vajadust laiendada ja kiirendada kitsede seiret pärast haiguskahtlase kitse leidmist ning võttes arvesse teatud liikmesriikide laboratooriumide poolt ühenduse tugilabori ekspertide rühmale edastatud informatsiooni nimetatud laboratooriumide suutlikkuse kohta teostada molekulaarseid katseid, tuleks vahepealsel perioodil anda sellistele laboratooriumidele kuni tasemekatse tulemuste selgumiseni ajutine luba kõnealuste katsete läbiviimiseks.

(8)

Lisaks määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikes 4 sätestatud aastaaruandele esitavad liikmesriigid vabatahtlikke TSE kuuaruandeid. Aasta- ja kuuaruannetes edastatav informatsioon tuleks ühtlustada ning BSE levimuse hindamiseks erinevates vanusegruppides tuleks esitada lisainformatsioon, eelkõige testitud veiste vanuselise jaotuse kohta.

(9)

Määrust (EÜ) nr 999/2001 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Arvestades suurenenud tungivat vajadust eristada BSEd skreipist, tuleks käesolevas määruses sätestatud muudatused viivitamata jõustada.

(11)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1993/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 12).


LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja X lisa muudetakse järgmiselt.

1)

III lisas asendatakse A peatüki II ja III osa ning B peatüki I osa järgmisega:

“II.   LAMMASTE JA KITSEDE SEIRE

1.   Üldosa

Lammaste ja kitsede seiret teostatakse kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2.   Inimtoiduks tapetud lammaste seire

Liikmesriigid, milles paaritatud uttede ja utetallede populatsioon on suurem kui 750 000 looma, testivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega aastas minimaalselt 10 000 inimtoiduks tapetud lammast. (1)

3.   Muul eesmärgil kui inimtoiduks tapetud lammaste ja kitsede seire

Liikmesriigid testivad kooskõlas punktis 4 sätestatud proovivõtmise eeskirjadega ning tabelis A ja tabelis B osutatud valimite suurusega vastavalt lambaid ja kitsi, kes on surnud või tapetud, kuid keda ei tapetud:

haiguse likvideerimise programmi raames ega

inimtoiduks.

Tabel A

Liikmesriigi paaritatud uttede ja utetallede populatsioon

Minimaalne surnud lammaste valimi suurus (2)

> 750 000

10 000

100 000–750 000

1 500

40 000–100 000

500

< 40 000

100


Tabel B

Liikmesriigi poeginud kitsede ja paaritatud kitsede populatsioon

Minimaalne surnud kitsede valimi suurus (3)

> 750 000

5 000

250 000–750 000

1 500

40 000–250 000

500

< 40 000

50

4.   Punktides 2 ja 3 osutatud loomade suhtes kehtivad proovivõtmise eeskirjad

Loomade vanus peab olema üle 18 kuu või neil peab olema enam kui kaks igemest väljunud jäävlõikehammast.

Loomade vanust hinnatakse hammastiku, nähtavate suguküpsuse tundemärkide või mis tahes muu usaldusväärse informatsiooni alusel.

Valimi puhul tuleb vältida mis tahes grupi üleesindatust päritolu, vanuse, tõu, toodangu tüübi või mis tahes muu näitaja osas.

Võimalusel tuleb vältida mitme proovi võtmist samast karjast.

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab sihtmärgist lähtuvalt või muul alusel kontrollida, et loomasid ei juhitaks proovivõtmisest kõrvale.

Proovivõtmisel võetakse arvesse iga piirkonda ja aastaaega.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta proovivõtmisel arvestamata kõrvalised piirkonnad, kus loomade tihedus on väike ja kus ei ole korraldatud surnud loomade kogumist. Kõnealust erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ning esitavad nende kõrvaliste piirkondade nimekirja, kus kõnealune erand kehtib. Kõnealune erand ei tohi hõlmata üle 10 % antud liikmesriigi lammaste ja kitsede populatsioonist.

5.   Nakatunud karjade seire

Üle 12 kuu vanuseid või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomi, kes on tapetud hävitamise eesmärgil vastavalt VII lisa punkti 2 alapunkti b alapunktide i või ii või alapunkti c sätetele, testitakse alates 2003. aasta 1. oktoobrist järgmises tabelis osutatud valimi suurusele vastava juhuslikult võetud lihtvalimi alusel.

Karjas hävitamise eesmärgil tapetud üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade arv

Minimaalne valimi suurus

70 või vähem

Kõik nõuetele vastavad loomad

80

68

90

73

100

78

120

86

140

92

160

97

180

101

200

105

250

112

300

117

350

121

400

124

450

127

500 või rohkem

150

Võimalusel viivitatakse tapmise ja sellele järgneva proovide võtmisega seni, kuni X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c alapunkti i sätete kohaselt positiivsete skreipi juhtumite edasiseks uurimiseks läbi viidud esmase molekulaarse katse tulemused saavad teatavaks.

6.   Muude loomade seire

Lisaks punktides 2, 3 ja 4 sätestatud seireprogrammidele võivad liikmesriigid teostada vabatahtlikult muude loomade seiret, eelkõige:

piima tootmiseks ettenähtud loomade puhul,

algupärase TSEga riikidest pärinevate loomade puhul,

potentsiaalselt nakatatud söötasid tarbinud loomade puhul,

TSEga nakatunud emasloomadest sündinud või pärit loomade puhul.

7.   Lammaste ja kitsede kontrollimisele järgnevad meetmed

7.1.

Kui inimtoiduks tapetud lammas või kits on vastavalt punktile 2 TSE kontrollimiseks välja valitud, ei märgistata tema korjust direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis ette nähtud tervisemärgiga seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus.

7.2.

Liikmesriigid võivad kalduda punktist 7.1 kõrvale juhul, kui tapamajas rakendatakse pädeva asutuse poolt heaks kiidetud süsteemi, mis tagab, et looma kõikide kehaosade teekonda on võimalik jälgida ja ükski kontrollitud loomade tervisemärki kandev kehaosa ei välju tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse selgumist.

7.3.

Kontrollitud looma kõiki kehaosi, sealhulgas nahka, säilitatakse ametliku kontrolli all seni, kuni kiirtesti sooritamisel on saadud negatiivne tulemus, välja arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e vahetult kõrvaldatavate loomsete kõrvalsaaduste puhul.

7.4.

Kiirtesti alusel positiivseks osutunud looma kõik kehaosad, sealhulgas nahk, kõrvaldatakse vahetult vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 4 lõike 2 punktile a, b või e, välja arvatud materjal, mida säilitatakse seoses käesoleva lisa B peatüki III osas sätestatud registri jaoks.

8.   Genotüübi määramine

8.1.

Prioonvalgu genotüüp määratakse lammastel iga positiivse TSE juhtumi korral. Resistentsetes genotüüpides (lamba genotüübid, mille mõlema alleeli 136. koodon kodeerib alaniini, mõlema alleeli 154. koodon kodeerib arginiini ja mõlema alleeli 171. koodon kodeerib arginiini) leitud TSE juhtudest teatatakse viivitamata komisjonile. Võimalusel viiakse selliste juhtumite puhul läbi tüve määramine. Kui tüve määramine selliste juhtumite puhul ei ole võimalik, teostatakse antud looma päritolukarjas ja kõikides teistes karjades, kus looma on peetud, tugevdatud seire, leidmaks teisi TSE juhtumeid tüve määramiseks.

8.2.

Lisaks loomadele, kelle genotüüp on määratud punkti 8.1 sätete kohaselt, määratakse prioonvalgu genotüüp lammaste minimaalses valimis. Liikmesriikides, kus täisealiste lammaste populatsioon on üle 750 000 looma, on kõnealuse valimi minimaalne suurus vähemalt 600 looma. Muudes liikmesriikides on valimi minimaalne suurus vähemalt 100 looma. Proove võib võtta inimtoiduks tapetud loomadelt, majandis surnud loomadelt või elusloomadelt. Proovid peavad võtma arvesse kogu lammaste populatsiooni.

III.   MUUDE LOOMALIIKIDE SEIRE

Liikmesriigid võivad vabatahtlikult teostada TSEde seiret muude loomaliikide kui veiste, lammaste ja kitsede puhul.”

“B PEATÜKK:

ARUANDLUSE JA DOKUMENTEERIMISE NÕUDED

I.   NÕUDED LIIKMESRIIKIDELE

A.   Liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 4 sätete kohases aastaaruandes esitatav informatsioon

1.

Vastavalt artikli 12 lõikele 1 ametlikele liikumispiirangutele allutatud haiguskahtlusega juhtumite arv loomaliigi kohta.

2.

Vastavalt artikli 12 lõikele 2 laboratoorseid uuringuid nõudvate haiguskahtlusega juhtumite arv loomaliigi kohta koos kiirtestide ja kinnitavate testide tulemustega (positiivsete ja negatiivsete loomade arvuga) ning veiste puhul kõikide testitud loomade hinnangulise vanusega. Vanuseline jaotus peaks võimalusel olema grupeeritud järgmiselt: alla 24 kuu vanused, jaotus iga 12 kuu kohta vanuste vahemikus 24 kuni 155 kuud ja üle 155 kuu vanused.

3.

Karjade arv, milles tuvastatud haiguskahtlusega juhtumitest lammaste ja kitsede hulgas on artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt teada antud ja neid juhtumeid uuritud.

4.

Igas A peatüki I osa punktides 2.1, 2.2, 2.3, 3.1, 4.1, 4.2, 4.3 ja 5 osutatud alampopulatsioonis testitud veiste arv. Esitatakse valimi võtmise meetod, kiirtestide ja kinnitavate testide tulemused ning punkti 2 sätete kohaselt grupeeritud testitud loomade hinnanguline vanuseline jaotus.

5.

Igas A peatüki II osa punktides 2, 3 ja 5 osutatud alampopulatsioonis testitud lammaste ja kitsede ning karjade arv koos valimi võtmise meetodi ning kiirtestide ja kinnitavate testide tulemustega.

6.

Positiivsete BSE ja skreipi juhtumite geograafiline jaotus, sealhulgas päritoluriik, kui see ei ole aruannet esitav riik. Iga TSE juhtumi kohta veiste, lammaste ja kitsede hulgas tuuakse ära sünniaasta ja võimalusel sünnikuu. Tuuakse välja TSE juhtumid, mida peetakse ebatüüpilisteks, ning sellise hinnangu põhjused. Skreipi juhtumite puhul esitatakse X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud selektiivsel immunoblotanalüüsil põhineva esmase molekulaarse katse tulemused.

7.

Muude loomade kui veiste, lammaste ja kitsede puhul proovide ja kinnitust leidnud TSE juhtumite arv loomaliigi kohta.

8.

Iga TSE suhtes positiivseks osutunud või vastavalt A peatüki II osa punktidele 8.1 ja 8.2 testitud lamba genotüüp ja võimalusel tõug.

B.   Aruandlusperioodid

Artikli 6 lõikes 4 nõutava aastaaruande võib moodustada A peatükis sätestatud informatsiooni sisaldavate ja igakuiselt või punktis 8 viidatud informatsiooni puhul kvartaalselt komisjonile edastatavate aruannete kogum, kui vastavat informatsiooni uuendatakse pidevalt lisainformatsiooni kättesaadavaks muutumisel.”

2)

X lisas asendatakse C peatükk järgmisega:

“C PEATÜKK

Proovivõtmine ja laboratoorne kontroll

1.   Proovivõtmine

Kõik TSE tuvastamiseks uuritavad proovid kogutakse Rahvusvahelise Episootiaameti (IOE/OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu “Manual for diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals” (edaspidi “käsiraamat”) viimases väljaandes sätestatud meetodeid ja protokolle kasutades. OIE meetodite ja protokollide puudumisel ja piisava materjali kättesaadavuse kindlustamiseks tagab pädev asutus ühenduse tugilabori väljatöötatud juhendile vastavate proovivõtumeetodite ja protokollide kasutamise. Eelkõige püüab pädev asutus koguda väikemäletsejaliste puhul osa väikeajust ja terve ajutüve ning säilitab vähemalt pooled kogutud kudedest värskena ja mitte külmutatult kuni kiirtesti või kinnitava testi negatiivse tulemuse selgumiseni.

Proovid märgistatakse õigesti, võimaldamaks looma tuvastamist, kellelt proovid võeti.

2.   Laboratooriumid

Kõik TSE laboratoorsed uuringud teostatakse pädevalt asutuselt sellekohase tunnustuse saanud laboratooriumides.

3.   Meetodid ja protokollid

3.1.   Laboratoorne kontroll BSE tuvastamiseks veistel

a)   Haiguskahtlusega juhtumid

Veistelt pärinevatele artikli 12 lõike 2 sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proovidele teostatakse histopatoloogiline analüüs vastavalt käsiraamatu viimases väljaandes sätestatule, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud. Kui histopatoloogilise uuringu tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, uuritakse kudesid mõne muu käsiraamatus sätestatud diagnostilise meetodi abil (immunotsütokeemia, immunoblotanalüüs või iseloomulike fibrillide tuvastamine elektronmikroskoopia abil). Samas ei ole kiirtestide kasutamine sel eesmärgil lubatud.

Kui ühe kõnealuse uuringu tulemus on positiivne, käsitletakse looma positiivse BSE juhtumina.

b)   BSE seire

Veistest pärinevaid III lisa A peatüki I osa (“Veiste seire”) sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proove analüüsitakse kiirtesti abil.

Kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, viiakse prooviga ametlikus laboratooriumis viivitamata läbi kinnitavad uuringud. Kinnitavaid uuringuid alustatakse käsiraamatu viimase väljaande sätete kohase ajutüve histopatoloogilise analüüsiga, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud või muul põhjusel histopatoloogilise analüüsi teostamiseks ebasobiv. Kui histopatoloogilise analüüsi tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, viiakse prooviga läbi uuring mõnda muud alapunktis a sätestatud diagnostilist meetodit kasutades.

Looma käsitletakse positiivse BSE juhtumina, kui kiirtesti tulemus on positiivne või ebaselge ning

järgneva histopatoloogilise analüüsi tulemus on positiivne või

mõne muu alapunktis a sätestatud diagnostilise meetodiga saadud tulemus on positiivne.

3.2.   Laboratoorne kontroll TSE tuvastamiseks lammastel ja kitsedel

a)   Haiguskahtlusega juhtumid

Lammastest ja kitsedest pärinevate artikli 12 lõike 2 sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proovidega teostatakse käsiraamatu viimase väljaande sätete kohane histopatoloogiline analüüs, välja arvatud juhul, kui materjal on autolüüsunud. Kui histopatoloogilise analüüsi tulemus on ebaselge või negatiivne või kui materjal on autolüüsunud, viiakse prooviga läbi käsiraamatu sätete kohane immunotsütokeemiline uuring, immunoblotanalüüs või iseloomulike fibrillide tuvastamine elektronmikroskoopia abil. Samas ei ole kiirtestide kasutamine sel eesmärgil lubatud.

Kui ühe kõnealuse uuringu tulemus on positiivne, käsitletakse looma positiivse skreipi juhtumina.

b)   Skreipi seire

Lammastest ja kitsedest pärinevaid III lisa A peatüki II osa (“Lammaste ja kitsede seire”) sätete kohaselt laboratoorsele testimisele saadetud proove analüüsitakse kiirtesti abil.

Kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, saadetakse ajutüvi viivitamata ametlikku laboratooriumisse alapunkti a sätete kohaste kinnitavate uuringute teostamiseks immunotsütokeemiat, immunoblotanalüüsi või elektronmikroskoopia abil iseloomulike fibrillide tuvastamist kasutades. Kui kinnitavate uuringute tulemus on negatiivne või ebaselge, viiakse vastavalt ühenduse tugilabori juhendile läbi täiendavad kinnitavad testid.

Kui ühe kõnealuse kinnitava uuringu tulemus on positiivne, käsitletakse looma positiivse skreipi juhtumina.

c)   Positiivsete skreipi juhtumite edasine uurimine

i)

Esmane molekulaarne katse selektiivse immunoblotanalüüsi abil

Proovid, mis pärinevad kliinilistest haiguskahtlusega juhtumitest ja III lisa A peatüki II osa punktide 2 ja 3 kohaselt testitud loomadelt, keda käsitletakse alapunktides a ja b sätestatud uuringute järel positiivsete skreipi juhtumitena või kellel ilmnevad kontrolli teostava laboratooriumi hinnangul uurimist väärivad tunnused, edastatakse täiendavaks uurimiseks esmase molekulaarse tüvemääramismeetodi abil ühesse järgmistest laboratooriumidest:

Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments, Laboratoire de pathologie bovine, 31, avenue Tony Garnier, BP 7033F-69342, Lyon cedex, France;

Veterinary Laboratories Agency, Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey KT15 3NB, United Kingdom;

pädeva asutuse poolt määratud laboratoorium, mis on edukalt osalenud ühenduse tugilabori poolt korraldatud molekulaarse tüvemääramismeetodi kasutamise tasemekatsel;

ajutiselt kuni 2005. aasta 1. maini ühenduse tugilabori ekspertide rühma poolt selles osas tunnustatud laboratooriumid.

ii)

Laboritevaheline võrdlus täiendavaid molekulaarseid testimismeetodeid kasutades

Skreipi juhtumite proovid, milles vastavalt ühenduse tugilaboris väljatöötatud juhendile ei saa alapunktis i viidatud esmase molekulaarse katse alusel välistada BSE esinemist, edastatakse pärast ühenduse tugilaboriga konsulteerimist koos kogu asjakohase kättesaadava informatsiooniga viivitamata alapunktis d loetletud laboratooriumidesse. Proovidega tuleb läbi viia laboritevaheline võrdlus, mis hõlmab vähemalt

teist selektiivset immunoblotanalüüsi,

selektiivset immunotsütokeemiat ja

selektiivset ELISA-testi (ensüümset immunosorbenttesti),

mida teostatakse asjakohase meetodi kasutamise osas tunnustatud, alapunktis d loetletud laboratooriumides. Kui proovid on immunotsütokeemia kasutamiseks ebasobivad, juhendab ühenduse tugilabor sobivate alternatiivsete testide läbiviimist laboritevahelise võrdluse raames.

Tulemusi tõlgendatakse ühenduse tugilaboris, keda abistab ekspertide rühm asjaomase riigi tugilabori esindaja osavõtul. Komisjoni teavitatakse viivitamata kõnealustest järeldustest. Kolme erineva meetodi abil analüüsitud, BSEle viitavaid proove ja laboritevahelises võrdluses ebaselge tulemuse andnud proove analüüsitakse lõpliku kinnituse saamiseks täiendavalt hiire biotesti kasutades.

Vastavalt III lisa A peatüki II osa punkti 5 sätetele sama majandi nakatunud karjadest võetud proovide edasine testimine viiakse pärast asjaomase riigi tugilaboriga konsulteerimist läbi kooskõlas ühenduse tugilabori nõuannetega.

d)   Molekulaarsete tüvemääramismeetodite abil täiendavate uuringute teostamise osas tunnustatud laboratooriumid

Täiendava molekulaarse tüvemääramise osas tunnustatud laboratooriumid on:

 

Agence Française de Sécurité Sanitaire des Aliments

Laboratoire de pathologie bovine

31, avenue Tony Garnier

BP 7033

F-69342 Lyon Cedex

 

Centre CEA Fontenay-aux-Roses, BP 6

F-92265 Fontenay-aux-Roses Cedex

 

Service de Pharmacologie et d’Immunologie

Centre CEA Saclay, bâtiment 136

F-91191 Gif-sur-Yvette Cedex

 

Veterinary Laboratories Agency

Woodham Lane

New Haw

Addlestone

Surrey KT15 3NB

United Kingdom

3.3.   Laboratoorne kontroll TSE tuvastamiseks muude kui punktides 3.1 ja 3.2 viidatud loomaliikide puhul

Kui muude loomaliikide kui veiste, lammaste ja kitsede puhul esineva TSE kahtluse kinnitamiseks teostatavate testide jaoks on välja töötatud meetodid ja protokollid, peavad need sisaldama vähemalt peaajukoe histopatoloogilist analüüsi. Pädev asutus võib lisaks nõuda immunotsütokeemial, immunoblotanalüüsil, elektronmikroskoopia abil iseloomulike fibrillide tuvastamisel või muudel prioonvalgu haiguseseoseliste vormide tuvastamiseks välja töötatud meetoditel põhinevate laboratoorsete testide sooritamist. Igal juhul viiakse läbi vähemalt üks täiendav laboratoorne uuring, kui esialgse histopatoloogilise analüüsi tulemus on negatiivne või ebaselge. Haiguse esmakordse esinemise korral viiakse läbi vähemalt kolm erinevat uuringut.

Eelkõige viiakse juhul, kui kahtlustatakse BSE esinemist muu loomaliigi kui veiste puhul, proovidega võimalusel läbi tüve määramine.

4.   Kiirtestid

Kiirtestide sooritamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 ja artikli 6 lõikele 1 kasutatakse järgmisi meetodeid:

immunoblotanalüüs proteaasresistentse fragmendi PrPRes tuvastamiseks (Prionics-Check Western test),

ekstraheerimist ja ELISA-tehnikat hõlmav, kemoluminestsentsil põhinev ELISA-test, milles kasutatakse tugevdatud kemoluminestsentsreaktiivi (Enferi test),

denatureerimis- ja kontsentreerimisetapile järgnev kaudne immunoanalüüs PrPRes tuvastamiseks (Bio-Rad TeSeE test, endine Bio-Rad Platelia test),

mikroplaadipõhine immunoanalüüs (ELISA) proteaasresistentse PrPRes tuvastamiseks monokloonsete antikehade abil (Prionics-Check LIA test),

automatiseeritud konformatsioonist sõltuv immunoanalüüs, võrdlemaks tuvastamiseks kasutatava antikeha reaktiivsust proteaastundlike ja proteaasresistentsete PrPSc vormide (proteaasresistentse PrPSc teatud osa on samaväärne PrPRes-ga) ning PrPC suhtes (InPro CDI-5 test).

Kiirtestide tootja peab rakendama ühenduse tugilabori tunnustatud kvaliteeditagamissüsteemi, mis kindlustab testi efektiivsuse muutumatuse. Tootja peab esitama ühenduse tugilaborile testiprotokolli.

Kiirtestides või testiprotokollides võib teha muudatusi üksnes ühenduse tugilabori eelneva teavitamise korral ning tingimusel, et vastav muudatus ei vähenda ühenduse tugilabori hinnangul kiirtesti tundlikkust, spetsiifilisust ega usaldatavust. Kõnealune hinnang edastatakse komisjonile ja riiklikele tugilaboritele.

5.   Alternatiivsed testid

(Seni määratlemata)”


(1)  Valimi minimaalse suuruse arvutamisel on lähtutud eesmärgist tuvastada 95 % tõenäosusega tapetud loomade seas 0,03 % levimusega haigus.

(2)  Valimite suuruse määramisel on võetud arvesse lammaste populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid. Valimid suurusega 10 000, 1 500, 500 ja 100 looma lubavad 95 % tõenäosusega tuvastada haiguse levimusega vastavalt 0,03 %, 0,2 %, 0,6 % ja 3 %.

(3)  Valimite suuruse määramisel on võetud arvesse kitsede populatsiooni suurust igas üksikus liikmesriigis ning need on sätestatud eesmärgiga kehtestada saavutatavad sihid. Valimid suurusega 5 000, 1 500, 500 ja 50 looma lubavad 95 % tõenäosusega tuvastada haiguse levimusega vastavalt 0,06 %, 0,2 %, 0,6 % ja 6 %. Juhul, kui liikmesriigil tekib raskusi kehtestatud valimi suurusele vastava piisava arvu surnud kitsede kogumisega, võib liikmesriik täiendada antud valimit inimtoiduks tapetud üle 18 kuu vanuste kitsede testimisega vahekorras kolm inimtoiduks tapetud kitse ühe surnud kitse kohta.


13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 37/2005,

12. jaanuar 2005,

temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/108/EMÜ inimtarbimiseks ettenähtud kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 13. jaanuari 1992. aasta direktiivis 92/1/EMÜ temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides (2) on sätestatud nõuded direktiiviga 89/108/EMÜ nõutavate temperatuuride täieliku säilitamise tagamiseks.

(2)

Komisjoni direktiivi 92/1/EMÜ vastuvõtmise ajal ei olnud veel kehtestatud Euroopa standardit temperatuuri järelevalve vahenditele inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides.

(3)

Euroopa Standardiseerimiskomitee kehtestas 1999. ja 2001. aastal õhutemperatuuri ja termomeetrinäitude salvestamise vahendite standardid. Selliste ühtsete standardite kasutamine tagaks toiduainete temperatuuri järelevalveks kasutatava varustuse vastavuse ühtlustatud tehnilistele nõuetele.

(4)

Hõlbustamaks ettevõtjatele kõnealuste meetmete järkjärgulist kohaldamist lubatakse üleminekuperioodil kasutada ka mõõtevahendeid, mis paigaldati vastavalt enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtinud õigusaktidele.

(5)

Komisjoni direktiiviga 92/1/EMÜ lubatakse teha erand raudteel transporditavate kiirkülmutatud toidukaupade puhul. Kõnealune erand pole enam õigustatud ja tuleb pärast üleminekuperioodi lõppu tühistada.

(6)

Temperatuuri salvestamise nõuete kehtestamine jaekaubanduses kasutatavate väikeste sisseseadete puhul oleks liigne ja seega säilitatakse olemaolevad erandid külmlettide ja väikeste külmkambrite puhul, mida jaemüügikohtades kasutatakse varude säilitamiseks.

(7)

Soovitav on tagada uute standardite otsene kohaldatavus direktiiviga 92/1/EMÜ juba hõlmatud mõõtmisvarustusele ja tehnilistele eeskirjadele. Ühenduse õigusaktide järjepidevuse ja ühtsuse huvides on asjakohane tunnistada direktiiv 92/1/EMÜ kehtetuks ja asendada see käesoleva määrusega.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee hinnanguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolev määrus käsitleb temperatuuri järelevalvet inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites ning nende lao- ja säilitusruumides.

Artikkel 2

Temperatuuri jälgimine ja salvestamine

1.   Kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendid ning lao- ja säilitusruumid varustatakse sobivate salvestusvahenditega, et korrapäraste ja tihedate intervallidega jälgida õhu temperatuuri, milles kiirkülmutatud toiduained paiknevad.

2.   Lõike 1 sätete kohaselt peavad kõik temperatuuri järelevalveks kasutatavad mõõtevahendid alates 1. jaanuarist 2006 vastama standarditele ET 12830, ET 13845 ja ET 13846. Toidukäitlejad säilitavad kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad eespool osutatud vahendite vastavust asjakohasele ET standardile.

Siiski võib hiljemalt 31. detsembrini 2009 jätkata mõõtevahendite kasutamist, mis kuni 31. detsembrini 2005 on paigaldatud vastavalt enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtinud õigusaktidele.

3.   Toidukäitleja varustab temperatuurisalvestuse kuupäevaga ja säilitab seda vähemalt ühe aasta jooksul või kauem, võttes arvesse kiirkülmutatud toiduainete laadi ja kõlblikkusaega.

Artikkel 3

Erandid artiklist 2

1.   Erandina artiklist 2 mõõdetakse õhutemperatuuri jaemüügikohtade külmlettides ja kohaliku turustamise ajal vähemalt ühe nähtavas kohas asuva termomeetriga.

Lahtiste külmlettide puhul:

a)

tuleb selgelt tähistada külmleti maksimaalne kaubapiir;

b)

termomeeter asetatakse selle tähise tasemele.

2.   Pädev asutus võib lubada erandeid artiklis 2 sätestatud nõudest juhul, kui jaemüügikoha säilitusruumina kasutatav hoiuruum on väiksem kui 10 m3, nii et õhutemperatuuri on võimalik mõõta ühe nähtavas kohas oleva termomeetriga.

Artikkel 4

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni direktiiv 92/1/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Siiski jõustub käesolev määrus raudteetranspordi osas 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 34. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 34, 11.2.1992, lk 30.


13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 38/2005,

12. jaanuar 2005,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. jaanuar 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(3)  EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).

(4)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2129/2004 (ELT L 368, 15.12.2004, lk 7).


LISA

komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

“I LISA

CN-kood

Tootekirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 90

nn 65 % kanarümbad, külmutatud

82,0

11

01

78,8

12

03

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

134,5

63

01

140,0

60

02

153,1

54

03

254,6

14

04

0207 25 10

nn 80 % kalkunirümbad

86,7

26

01

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

180,7

38

01

240,0

17

04

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

148,7

50

01

151,5

49

03”


(1)  Impordi päritolu:

01

Brasiilia

02

Tai

03

Argentina

04

Tšiili


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

13.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/22


Teave seoses Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva lepingu jõustumisega

Leping Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel veinide ja piiritusjookidega kauplemise kohta (1) jõustus 1. juunil 2004; lepingu artiklis 41 sätestatud menetlus on lõpule viidud 27. aprillil 2004.


(1)  ELT L 35, 6.2.2004, lk 3.