21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/1

(1)

Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (2) nõuetele sai euro 1. jaanuaril 1999. aastal osalevate liikmesriikide ja ühendusega euro kasutuselevõtu kohta kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide, nimelt Monaco, San Marino ja Vatikani, ametlikuks rahaühikuks.

(2)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98 ringlusesse lastavate euro müntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (3) on määratletud euro müntide põhijooned. Alates kasutuselevõtust 2002. aasta jaanuaris ringlevad euro mündid eurotsoonis ainsa seadusliku metallist maksevahendina.

(3)

Komisjoni 19. augusti 2002. aasta soovituses 2002/664/EÜ euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (4) soovitatakse vältida teatavate visuaalsete tunnustega medalite ja märkide, mille suurus on ligilähedane euro müntidele, müüki ning müügiks või muul kaubanduslikul eesmärgil valmistamist, hoidmist, importi ja levitamist.

(4)

Komisjoni 23. juuli 1997. aasta teatises euro tähise kasutamise kohta kehtestati tähis (€) ning soovitati kõikidel vääringu kasutajatel kasutada kõnealust tähist euros vääringustatud rahasummade kirjeldamisel.

(5)

Komisjoni 22. oktoobri 2001. aasta teatises euro müntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta (5) määratletakse euro müntide ühise külje kujunduse reprodutseerimise kord.

(6)

Komisjon avaldas euro müntide visuaalsed tunnusjooned 28. detsembril 2001. aastal. (6)

(7)

Kodanikele võib jääda mulje, et medalid ja märgid, millel on kiri “euro” või “euro sent”, euro tähis või mille kujundus sarnaneb euro müntide ühise või mis tahes euro mündi riiki tähistava külje kujundusega, on euro kasutusele võtnud mis tahes liikmesriigis või osalevas kolmandas riigis seaduslikuks maksevahendiks.

(8)

Suureneb oht, et euro müntidele sarnase suuruse ja metalliliste omadustega medaleid ja märke võidakse kasutada ebaseaduslikult euro müntide asemel.

(9)

Seetõttu on asjakohane, et medaleid ja märke, millel on euro müntidega sarnanevad visuaalsed tunnusjooned, ligilähedane suurus või sarnased metallilised omadused, ei tohiks müüa ega müügiks või muul kaubanduslikul eesmärgil valmistada, importida ega levitada.

(10)

Iga liikmesriik peab kehtestama rikkumiste korral kohaldatavad karistused eesmärgiga saavutada kogu ühenduses samaväärne euro kaitse sarnaste medalite ja märkide kasutamise vastu,

a)

euro – määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevate liikmesriikide seaduslik vääring ning nende osalevate kolmandate riikide seaduslik vääring, kes on ühendusega sõlminud kokkuleppe euro kasutuselevõtu kohta (edaspidi “osalevad kolmandad riigid”);

b)

euro tähis – euro tähis (€), nagu on näidatud ja kirjeldatud lisas I;

c)

medalid ja märgid – metallesemed, v.a toorikud müntide valmistamiseks, millel on münditaoline välimus ja/või tehnilised omadused, kuid mis ei ole emiteeritud osalevate riikide õigusnormide ega osalevate kolmandate riikide või muude välismaiste õigusnormide kohaselt, ning mis seetõttu ei ole seaduslikuks maksevahendiks;

d)

kuld, hõbe ja plaatina – kulda, hõbedat ja plaatina sisaldavad sulamid minimaalse puhtusega vastavalt 375, 500 ja 850. Käesolev mõiste ei käsitle liikmesriikides kohaldatavaid proovimärgisega märgistamise tavasid;

e)

Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (edaspidi “ETTK”) – komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsusega loodud üksus;

f)

referentsvahemik – II lisa punktis 1 antud tähenduses.

a)

kui nende pinnal on kiri “euro” või “euro sent” või euro tähis või

b)

kui nende suurus jääb sissepoole referentsvahemikku või

c)

kui medalite ja märkide pinna kujundus on sarnane mis tahes euro mündi riigi esikülje või ühise tagakülje kujundusega või on identne või sarnane 2-eurose mündi serva kujundusega.

a)

nende keskele on tehtud üle 6 millimeetrine ava või kui need on kujult hulknurksed, kuid mitte enama kui kuue nurgaga, eeldusel et punkti c alapunktis ii) sätestatud tingimused on täidetud või

b)

need on valmistatud kullast, hõbedast või plaatinast või

c)

on täidetud järgmised tingimused:

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/7

(1)

Nõukogu osutas määruse (EÜ) nr 2182/2004 (2) vastuvõtmisel, et määrust tuleks kohaldada osalevatele liikmesriikidele, nagu need on määratletud nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta. (3)

(2)

Siiski on oluline, et euro müntidele sarnanevaid medaleid ja märke käsitlev kord oleks ühtne kogu ühenduses ja selleks tuleks vastu võtta vajalikud sätted,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/8

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/10

(1)

Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ja teiselt poolt Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokollis nr 2 (3) ning EMP lepingu protokollis nr 3 (4) on määratletud lepinguosaliste vahel teatavate põllumajandussaadustega ning töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kord.

(2)

EMP lepingu protokoll nr 3, viimati muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr 138/2004, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 3, milles käsitletakse lepingu artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud tooteid, (5) on CN-koodide 2202 10 00 (vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega joogid) ning ex 2202 90 10 (muud suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut) sisaldavad mittealkohoolsed joogid) alla kuuluvate toodete suhtes ette nähtud nullmäär.

(3)

Norra suhtes on ajutiselt peatatud nullmäära kasutamine vastavalt nõukogu otsusega 2004/859/EÜ heaks kiidetud Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 käsitleva kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe IV punktile lubatakse CN-koodide 2202 10 00 (vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega joogid) ning ex 2202 90 10 (muud suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut) sisaldavad mittealkohoolsed joogid) alla kuuluvaid Norra päritoluga tooteid tollimaksuvabalt importida ainult tollimaksuvaba kvoodi piires.

(4)

Kõnealune kvoot tuleb avada aastaks 2005.

(5)

Kvoodi sisseseadmise lihtsustamiseks ning nõuetekohase haldamise tagamiseks peaks ettevõtjate huvides ajutiselt olema kvoodi piires tollimaksust vabastuse saamise tingimuseks ühenduse tolliasutustele Norra pädevate ametiasutuste väljaantud sertifikaadi esitamine.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas I lisas loetlemata töödeldud saadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/14

(1)

Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2501/2001 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002-31. detsember 2004, (3) andis ühendus Laosele üldised tariifsed soodustused.

(2)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on sätestatud siiski erandid üldiste soodustuste kavaga hõlmatud vähimarenenud riikide suhtes, kes esitavad ühendusele vastava taotluse.

(3)

Laose suhtes on sellist teatavate tekstiiltoodetega seoses antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast, viimase erandi andmise aluseks on komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1613/2000 (millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Laose eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel, (4) muudetud määrusega (EÜ) nr 291/2002 (5)), mille kehtivust pikendati kuni 31. detsembrini 2004. Laos on 4. mai 2004. aasta ja 4. augusti 2004. aasta kirjades esitanud taotluse kõnealuse erandi kehtivuse pikendamiseks.

(4)

Komisjon arutas Laose esitatud taotlust ning leidis, et see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(5)

Määruse nr (EÜ) 1613/2000 kehtivuse pikendamisel leiti, et kõnealuse määruse kehtivusaeg peaks lõppema samal ajal jooksva üldise soodustuste kava kehtivusega, mis pidi lõppema kõnealusel kuupäeval. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2211/2003 (6) pikendati üldise soodustuste kava kehtivust veel üheks aastaks kuni 31. detsembrini 2005.

(6)

Komisjon avaldas 18. detsembril 2003 kaubanduse sooduskorra päritolureeglite tulevikku käsitleva rohelise raamatu, (7) ning sellega avati kõnealuse teema kohta laiaulatuslik arutelu. Komisjon avaldas 7. juulil 2004 nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele adresseeritud teatise pealkirjaga “Arenguriigid, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldiste soodustuste süsteemi tähtsus kümneaastasel ajavahemikul 2006–2015”, (8) milles samuti tunnistati vajadust päritolureeglite muutmise järele. Siiski ei ole veel ühtegi otsust tehtud ning uusi reegleid ei kehtestata enne 31. detsembrit 2004.

(7)

Erandi pikendamine ei tohiks mõjutada ega piirata üldiste soodustuste kava võimalikke uusi päritolureegleid käsitlevate arutelude tulemusi. Siiski on vaja, võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Laoses kui ka ühenduses ning Laose majanduse püsivat ja säästvat arengut investeeringute jätkumise ja tööhõive osas, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikemaajaliste lepingute jätkamise või pikendamise võimaldamiseks ning et hõlbustataks üleminekut üldiste soodustuste kava võimalikele uutele päritolureeglitele.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1613/2000 sätted, eelkõige iga-aastaseid koguselised piirnormid, mis kajastavad ühenduse turu võimet Laose tooteid vastu võtta, Laose ekspordimahtu ja tegelikke kaubavoogusid, olid kavandatud selleks, et vältida vastavate ühenduse tööstusharude kahjustamist.

(9)

Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2006. Nii Laose kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui uued päritolureeglid on uue üldise soodustuste süsteemi raames vastu võetud.

(10)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1613/2000.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

artiklis 2 asendatakse kuupäev “31. detsember 2004” kuupäevaga “31. detsember 2006”;

—

lisatakse järgmine lõik:

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/16

(1)

Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2501/2001 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002–31. detsember 2004, (3) andis ühendus Kambodžale üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatava päritolustaatusega toodete määratlus. Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on sätestatud siiski erandid üldiste soodustuste kavaga hõlmatud vähimarenenud riikide suhtes, kes esitavad ühendusele vastava taotluse.

(3)

Kambodža suhtes on sellist teatavate tekstiiltoodetega seoses antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast, viimase erandi andmise aluseks on komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1614/2000 (millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Kambodža eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel, (4) muudetud määrusega (EÜ) nr 294/2002 (5), mille kehtivust pikendati kuni 31. detsembrini 2004. Kambodža on 10. juuni 2004. aasta kirjas esitanud taotluse kõnealuse erandi kehtivuse pikendamiseks.

(4)

Komisjon arutas Kambodža esitatud taotlust ning leidis, et see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(5)

Kui määruse (EÜ) nr 1614/2000 kehtivust pikendati, leiti, et kõnealuse määruse kehtivus peaks lõppema samaaegselt jooksva üldiste soodustuste kava kehtivusega, mis pidi lõppema kõnealusel kuupäeval. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2211/2003 (6) pikendati üldise soodustuste kava kehtivust veel üheks aastaks kuni 31. detsembrini 2005.

(6)

Komisjon avaldas 18. detsembril 2003 kaubanduse sooduskorra päritolureeglite tulevikku käsitleva rohelise raamatu, (7) ning sellega avati kõnealuse teema kohta laiaulatuslik arutelu. Komisjon avaldas 7. juulil 2004 nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele adresseeritud teatise pealkirjaga “Arenguriigid, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldise soodustuste süsteemi tähtsus kümneaastasel ajavahemikul 2006–2015”, (8) milles samuti tunnistati vajadust päritolureeglite muutmise järele. Siiski ei ole veel ühtegi otsust tehtud ning uusi reegleid ei kehtestata enne 31. detsembrit 2004.

(7)

Erandi pikendamine ei tohiks mõjutada ega piirata üldiste soodustuste kava võimalikke uusi päritolureegleid käsitlevate arutelude tulemusi. Siiski on vaja, võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Kambodžas kui ka ühenduses ning Kambodža majanduse püsivat ja säästvat arengut investeeringute jätkumise ja tööhõive osas, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikaajalisemate lepingute jätkamise või pikendamise võimaldamiseks ning et hõlbustataks üleminekut üldiste soodustuste kava võimalikele uutele päritolureeglitele.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1614/2000 sätted, eelkõige iga-aastased koguselised piirnormid, mis kajastavad ühenduse turu võimet Kambodža tooteid vastu võtta, Kambodža ekspordimahtu ja tegelikke kaubavoogusid, olid kavandatud selleks, et vältida vastavate ühenduse tööstusharude kahjustamist.

(9)

Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2006. Nii Kambodža kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui uued päritolureeglid on uue üldise soodustuse süsteemi raames vastu võetud.

(10)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1614/2000.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

artiklis 2 asendatakse kuupäev “31. detsember 2004” kuupäevaga “31. detsember 2006”,

—

lisatakse järgmine lõik:

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/18

(1)

Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2501/2001 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002–31. detsember 2004, (3) andis ühendus Nepalile üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on sätestatud siiski erandid üldiste soodustuste kavaga hõlmatud vähimarenenud riikide suhtes, kes esitavad ühendusele vastava taotluse.

(3)

Nepali suhtes on sellist teatavate tekstiiltoodetega seoses antud erandit kohaldatud alates 1997. aastast, viimase erandi andmise aluseks on komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1615/2000 (millega sätestatakse üldise soodustuste süsteemi raames kehtestatud päritolustaatusega toodete määratluse erandid määrusest (EMÜ) nr 2454/93, et võtta arvesse Nepali eriolukorda teatavate tekstiiltoodete ühendusse eksportimisel, (4) muudetud määrusega (EÜ) nr 293/2002 (5), mille kehtivust pikendati kuni 31. detsembrini 2004. Nepal on 14. juuni 2004. aasta kirjas esitanud taotluse kõnealuse erandi kehtivuse pikendamiseks.

(4)

Komisjon arutas Nepali esitatud taotlust ning leidis, et see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1615/2000 kehtivuse pikendamisel leiti, et kõnealuse määruse kehtivusaeg peaks lõppema samal ajal jooksva üldise soodustuste kava kehtivusega, mis pidi lõppema kõnealusel kuupäeval. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2211/2003 (6) pikendati üldise soodustuste kava kehtivust veel üheks aastaks kuni 31. detsembrini 2005.

(6)

Komisjon avaldas 18. detsembril 2003 kaubanduse sooduskorra päritolureeglite tulevikku käsitleva rohelise raamatu (7) ning sellega avati kõnealuse teema kohta laiaulatuslik arutelu. Komisjon avaldas 7. juulil 2004 nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele adresseeritud teatise pealkirjaga “Arenguriigid, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldise soodustuste süsteemi tähtsus kümneaastasel ajavahemikul 2006–2015”, (8) milles samuti tunnistati vajadust päritolureeglite muutmise järele. Siiski ei ole veel ühtegi otsust tehtud ning uusi reegleid ei kehtestata enne 31. detsembrit 2004.

(7)

Erandi pikendamine ei tohiks mõjutada ega piirata üldiste soodustuste kava võimalikke uusi päritolureegleid käsitlevate arutelude tulemusi. Siiski on vaja, võttes arvesse lepingulistes suhetes olevate ettevõtjate huvisid nii Nepalis kui ka ühenduses ning Nepali majanduse püsivat ja säästvat arengut investeeringute jätkumise ja tööhõive osas, et erandit pikendataks ajavahemikuks, mis on piisav pikaajalisemate lepingute jätkamise või pikendamise võimaldamiseks ning et hõlbustataks üleminekut üldiste soodustuste kava võimalikele uutele päritolureeglitele.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1615/2000 sätted, eelkõige iga-aastased koguselised piirnormid, mis kajastavad ühenduse turu võimet Nepali tooteid vastu võtta, Nepali ekspordimahtu ja tegelikke kaubavoogusid, olid kavandatud selleks, et vältida vastavate ühenduse tööstusharude kahjustamist.

(9)

Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2006. Nii Nepali kui ka muude vähimarenenud riikide õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks erandi kohaldamise jätkamise vajadust uuesti arutada, kui uued päritolureeglid on uue üldise soodustuste süsteemi raames vastu võetud.

(10)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1615/2000.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

artiklis 2 asendatakse kuupäev “31. detsember 2004” kuupäevaga “31. detsember 2006”,

—

lisatakse järgmine lõik:

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/20

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikes 1 nähakse ette, et komisjon maksab asjaomasele liikmesriigile kindlasummalist tasu iga nõuetekohaselt koostatud põllumajandusaruande kohta, mis on talle edastatud kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/2004 (3) kehtestati 2004. aruandeaastaks kindlasummalise tasu määraks 140 eurot ühe põllumajandusaruande kohta. Kulude dünaamika ja selle mõju tõttu põllumajandusaruannete koostamiskuludele on vaja kõnealuse tasu määr läbi vaadata.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/21

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1433/2003 (2) artikkel 11 sätestab, et juba tunnustatud tootjaorganisatsioonid esitavad oma rakenduskavad heakskiitmiseks liikmesriigi pädevale asutusele.

(2)

Määruse (EÜ) 2200/96 artikli 11 lõike 2 alusel tunnustamist taotlevatele tootjarühmadele peab olema tagatud võimalus esitada oma rakenduskavad samaaegselt. Kavad saab heaks kiita vaid juhul, kui asjaomane tootjaorganisatsioon on tunnustatud liikmesriigi vastava asutuse poolt hiljemalt määruse (EÜ) nr 1433/2003 artikli 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1433/2003 artiklites 13 ja 14 on sätestatud, et liikmesriigi pädev asutus teeb kavade ja fondide või nende muutmisega seotud otsused hiljemalt 15. detsembriks, lähtudes tootjaorganisatsioonide poolt vastavalt nimetatud määruse artiklitele 11 ja 14 esitatud andmetest. Viimaste aastate kogemustele tuginedes on selgunud, et haldustegevuse koormatuse tõttu ei ole teatud liikmesriigid suutelised kõiki programme läbi vaatama ja neid puudutavaid otsuseid nimetatud kuupäevaks vastu võtma.

(4)

Süstemaatilise erandite tegemise asemel ja selleks, et ettevõtjaid mitte kahjustada ning võimaldada riiklikel asutustel esitatud taotluste läbivaatamist jätkata, on asjakohane lubada liikmesriikidel ainult nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel lükata tähtaeg 15. detsembrilt edasi taotluse esitamisele järgneva aasta 20. jaanuarile. Liikmesriigid võivad kohaldada meetmeid tagamaks kulutuste abikõlblikkuse alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1433/2003 tuleb vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artiklile 11 lisatakse järgmine lõik:

“Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 11 lõike 2 alusel tootjaorganisatsioonina tunnustamist taotlevad tootjarühmad võivad esitada samaaegselt heakskiidu saamiseks esimese lõigus osutatud rakenduskavad. Nimetatud kavade heakskiitmise tingimuseks on tunnustuse saamine hiljemalt artikli 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks.”

2.

Artikli 13 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võivad liikmesriigid siiski võtta rakenduskava ja fonde käsitleva otsuse vastu hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 20. jaanuariks. Heakskiitev otsus võib ette näha, et kulutused on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.”

3.

Artikli 14 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võivad liikmesriigid siiski võtta rakenduskava muutmise taotlusi käsitleva otsuse vastu hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 20. jaanuariks. Heakskiitev otsus võib ette näha, et kulutused on abikõlblikud alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.”

4.

Artikli 16 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Artikli 13 lõike 2 või artikli 14 lõike 3 kohaldamisel ja erandina esimesest ja teisest lõigust algab vastavalt kõnealustele sätetele heakskiidetud rakenduskava elluviimine hiljemalt heakskiitmisele järgneva aasta 31. jaanuarist.”

5.

Artikli 17 kolmas lõik asendatakse järgmiste lõikudega:

“Artikli 13 lõike 2 või artikli 14 lõike 3 kohaldamisel ja erandina teisest lõigust teatavad liikmesriigid heakskiidetud abisumma hiljemalt 20. jaanuariks.

Kõikide rakenduskavade tarbeks heakskiidetud abisumma teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.”

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/23

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/25

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EMÜ) nr 1776/92 artikli 1 lõikes 1 punktis c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada toetusega samal ajal ja samas korras. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib noteeringute või maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Eksporditoetused määratakse kindlaks, arvestades komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (2) artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Linnaste puhul kohaldatav eksporditoetus tuleb arvutada arvestades teraviljakogust, mis on vajalik asjaomaste toodete tootmiseks. Need kogused on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad tekitada vajaduse teatavate toodete eksporditoetusi muuta olenevalt nende sihtkohast.

(5)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahelisel ajal võib seda muuta.

(6)

Kui neid eeskirju kohaldatakse teraviljaturu tegeliku olukorra suhtes ja eriti nende toodete noteeringute ja hindade suhtes ühenduses ja maailmaturul, tuleks eksporditoetus määrata lisas esitatud kujul.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/29

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et ekspordilitsentsi taotluse esitamise kuupäeval jõus olnud teravilja eksporditoetust tuleb taotluse korral kohaldada ekspordilitsentsi kehtivusajal toimuva ekspordi suhtes. Sel juhul kohaldatakse toetuse suhtes korrigeerivat summat.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 alusel, millega on sätestatud eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud linnaste korrigeeriva summa. Korrigeeriv summa tuleb arvutada võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud tegureid.

(3)

Eespool esitatud sätete kohaldamisest tuleneb, et korrigeeriv summa tuleb kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/31

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 3072/95 artiklis 13.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/33

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/35

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/36

(1)

Määruse nr 136/66/EMÜ artikkel 20a näeb ette tootmistoetuse andmise oliiviõlile, mida kasutatakse teatavate konservide tootmisel. Vastavalt selle artikli lõikele 6 ja ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kinnitab komisjon toetussumma iga kahe kuu tagant.

(2)

Eespool nimetatud määruse artikli 20a lõike 2 alusel tuleb tootmistoetus kehtestada maailmaturuhinna ja ühisturuhinna vahe alusel, võttes arvesse impordimaksu, mida kohaldatakse CN-alamrubriiki 1509 90 00 kuuluva oliiviõli suhtes ning nende õlide eksporditoetuste kindlaksmääramisel võrdlusperioodil kasutatud tegureid. Võrdlusperioodiks on asjakohane võtta kahekuuline ajavahemik, mis eelneb tootmistoetuse kehtivusaja algusele.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel kehtestatakse toetus järgmiselt,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/37

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga ning nagu need tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest.

(2)

Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, millele kõik liikmesriigid on alla kirjutanud.

(3)

Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ja nendega seotud toiminguid ning usuvabadust.

(4)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 23 keelavad mis tahes soolise diskrimineerimise ning nõuavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõikides valdkondades.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 2 on sätestatud, et sellise võrdõiguslikkuse edendamine on üheks ühenduse oluliseks ülesandeks. Samuti on asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 nõutud, et ühenduse eesmärgiks kogu tema tegevuses oleks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

(6)

Komisjon teatas sotsiaalpoliitika kava käsitlevas teatises oma kavatsusest esitada ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb soolist diskrimineerimist väljaspool tööturgu. See ettepanek on täielikult kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005), (4) mis hõlmab kõiki ühenduse poliitika valdkondi ja mille eesmärgiks on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine kohandades neid poliitikaid ning rakendades praktilisi meetmeid meeste ja naiste olukorra parandamiseks ühiskonnas.

(7)

Oma 7. ja 9. detsembri istungil 2000. aastal Nice'is pöördus Euroopa Ülemkogu komisjoni poole, et see võtaks võrdõiguslikkuse alaste õiguste kindlustamiseks vastu ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse edendamist väljaspool tööhõive ja tööelu valdkondi.

(8)

Ühendus on vastu võtnud mitmeid õigusakte soolise diskrimineerimise tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks tööturul. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses.

(9)

Sooline diskrimineerimine, sealhugas ahistamine ja seksuaalne ahistamine toimub ka tööturust väljapoole jäävates valdkondades. Selline diskrimineerimine võib olla sama kahjulik takistades meeste ja naiste täielikku ja edukat integreerumist majandus- ja ühiskondlikku ellu.

(10)

Probleemid on eriti ilmsed kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Seetõttu tuleks antud valdkonnas soolist diskrimineerimist vältida ja see kõrvaldada. Nagu nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ puhul, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata rassilisest või etnilisest päritolust, (5) saab nimetatud eesmärki paremini saavutada ühenduse õigusaktide abil.

(11)

Need õigusaktid peaksid keelama soolise diskrimineerimise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Kaupadena tuleks käsitleda kaupu Euroopa Ühenduse asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete tähenduses. Teenustena tuleks käsitleda teenuseid asutamislepingu artikli 50 tähenduses.

(12)

Soolise diskrimineerimise vältimiseks peaks käesolev direktiiv kohalduma nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise suhtes. Otsene diskrimineerimine leiab aset üksnes siis, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu ebasoodsamalt kui teist isikut samalaadses olukorras. Vastavalt sellele ei ole näiteks meeste ja naiste füüsilistest erinevustest tulenevate meeste ja naiste tervishoiuteenuste erinevuste puhul tegemist samalaadsete olukordadega ja seetõttu ei kujuta need endast diskrimineerimist.

(13)

Diskrimineerimise keeldu tuleks kohaldada isikute suhtes, kes pakuvad kaupu ja teenuseid, mis on üldsusele kättesaadavad ja mida pakutakse väljaspool era- ja perekonnaelu valdkondi ning nendega seotud toimingute suhtes. Seda ei tuleks kohaldada meedia või reklaami sisu ega avaliku või erahariduse suhtes.

(14)

Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Kaupu või teenuseid pakkuval isikul võib oma lepingupartneri valikul olla mitmeid subjektiivseid põhjuseid. Kui partneri valik ei põhine antud isiku sool, ei peaks käesolev direktiiv piirama isiku vabadust lepingupartneri valimisel.

(15)

On juba olemas mitmeid õigusakte meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes. Seetõttu ei kohaldata käesolevat direktiivi selles valdkonnas. Sama kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjatega seotud küsimuste suhtes, niivõrd kui need on hõlmatud kehtivate õigusaktidega. Direktiiv peaks kohalduma ainult era-, vabatahtlike ja töösuhetega mitteseotud kindlustuste ja pensionite suhtes.

(16)

Erinevust kohtlemisel võib lubada ainult siis, kui sel on õigustatud eesmärk. Õigustatud eesmärk võib näiteks olla soolise vägivalla all kannatanute kaitsmine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud varjupaikade rajamine), privaatsus- ja kõlblus (näiteks isiku poolt elusaseme pakkumisel tema kodus), soolise võrdõiguslikkuse või meeste või naiste huvide edendamine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud vabatahtlikud organisatsioonid), ühinemisvabadus (ühele sugupoolele mõeldud eraklubide liikmeks olemine) ning sporditegevuse korraldamine (näiteks ühele sugupoolele mõeldud spordiüritused). Mis tahes piirang peab sellegipoolest olema asjakohane ja vajalik vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusest tulenevatele kriteeriumidele.

(17)

Võrdse kohtlemise põhimõte seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega ei nõua, et need peaksid alati olema meestele ja naistele kättesaadavad ühtemoodi, niikaua kui neid ei pakuta ühele sugupoolele soodsamalt.

(18)

Kindlustuse ja muude sellega seotud finantsteenuste pakkumisel on laialdaselt levinud sooga seotud kindlustusmatemaatiliste (aktuaarsete) tegurite kasutamine. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks ei peaks soo kasutamine kindlustusmatemaatilise (aktuaarse) tegurina põhjustama erinevusi isikute kindlustusmaksetes ja -hüvitistes. Turu ootamatu ümberkorraldamise vältimiseks peaks seda reeglit kohaldama ainult uute lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(19)

Teatud riskikategooriad võivad erinevate sugupoolte puhul olla erinevad. Mõningatel juhtudel on sugu üks, kuid mitte tingimata ainuke määrav tegur kindlustusriskide hindamisel. Sellist tüüpi riske katvate kindlustuslepingute puhul võivad liikmesriigid otsustada lubada erandeid meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja hüvitiste reeglile, kui nad saavad tagada, et arvestuste aluseks olevad kindlustusmatemaatilised (aktuaarsed) ja statistilised andmed on usaldusväärsed, korrapäraselt ajakohastatavad ja üldsusele kättesaadavad. Erandid on lubatud ainult juhul, kui siseriiklike õigusaktidega ei ole eespool nimetatud meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglit juba kohaldatud. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist peaksid liikmesriigid selliste erandite õigustatuse läbi vaatama, võttes arvesse viimaseid kindlustusmatemaatilisi (aktuaarseid) ja statistilisi andmeid ning komisjoni poolt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist koostatud aruannet.

(20)

Naiste ebasoodsamat kohtlemist seoses raseduse ja emadusega tuleks käsitleda otsese soolise diskrimineerimise vormina ja seetõttu see kindlustusteenuste ja seotud finantsteenuste valdkonnas keelata. Raseduse ja emaduse riskidega seotud kulusid ei peaks seega kandma ainult ühe sugupoole esindajad.

(21)

Isikutele, keda on soo tõttu diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmesriigid nii määravad, esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

(22)

Tõendamiskohustuse eeskirju tuleks kohandada ilmse diskrimineerimise korral ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks; tõendamiskohustus tuleks tagasi panna vastustajale, kui sellise diskrimineerimise kohta on esitatud tõendid.

(23)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist tagakiusamise vastu.

(24)

Võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise eesmärgil peaksid liikemesriigid toetama dialoogi asjakohaste huvirühmadega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi kaasa aidata võitlusele soolise diskrimineerimise vastu seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

(25)

Kaitse soolise diskrimineerimise eest peaks tugevnema, kui igas liikmesriigis oleks organ või organid, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele konkreetse abi andmine. See organ või need organid võivad olla samad, kes siseriiklikul tasandil vastutavad inimõiguste kaitse, üksikisiku õiguste kaitse või võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.

(26)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(27)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid juhtudeks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on ühtlaselt kõrge diskrimineerimisevastase kaitstuse taseme tagamine kõikides liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Vastavalt institutsioonidevahelise paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe (6) punktile 34 soovitatakse liikmesriikidel enda tarbeks ja ühenduse huvides koostada tabelid, mis näitavad võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete omavahelist vastavust, ning need avalikustada,

a)

ei esine otsest soolist diskrimineerimist, sealhulgas naiste ebasoodsamat kohtlemist seoses raseduse ja emadusega;

b)

ei esine kaudset soolist diskrimineerimist.

a)

diskrimineerimise pärast kannatanutele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures kannatanute ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud ühingute, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

diskrimineerimist käsitleva sõltumatu uurimise korraldamine;

c)

sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses kõnealuse diskrimineerimise asjaoludega.

a)

kõigi võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide kehtetuks tunnistamine;

b)

mis tahes võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate lepinguliste sätete, ettevõtete sisekorraeeskirjade ning tulundus- või mittetulundusühingute tegevust reguleerivate eeskirjade tühisus, tühiseks tunnistamine või nende muutmine.

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/44

(1)

Laienemist arvesse võttes on vaja muuta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsieerumislepingus piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe I liite A jagu selleks, et kaitsta uute liikmesriikide uusi piiritusjookide nimetusi alates 1. maist 2004.

(2)

Sellest tulenevalt on ühendus ja Tšiili Vabariik vastavalt eespool nimetatud kokkuleppe artikli 16 lõikele 2 sõlminud kirjavahetuse teel kokkuleppe, mille kohaselt muudetakse asjaomase kokkuleppe I liite A jagu. Kõnealune kirjavahetus tuleks seetõttu heaks kiita.

(3)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas piiritusjookide rakenduskomitee arvamusega,

21.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 373/52

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1979. aasta otsus 79/542/EMÜ sätestab loetelu kolmandatest riikidest või nende osadest ning kehtestab tingimused inimeste ja loomade tervise ning veterinaarsertifikaatide kohta teatavate elusloomade ja nende värske liha impordil ühendusse. (3)

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (4) on hiljuti muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1471/2004, (5) et võtta arvesse kroonilise kõhnumise ohtu looduslikele ja tehistingimustes peetavatele hirvlastele. Määrusesse on lisatud nõuded Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast pärinevate hirvlaste värske liha impordi kohta ning määrus jõustub 1. jaanuarist 2005.

(3)

Vajalik on ühtlustada otsuse 79/542/EMÜ II lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidised “RUW” ja “RUF” ajakohastatud TSE eeskirjadega.

(4)

Krooniline kõhnumine puudutab ainult teatavaid loomaliike. Seega tuleks üle vaadata Kanadast pärinevate “muude mäletsejaliste” impordipiirangud, et võimaldada muude elusmäletsejaliste, v.a. cervidae importi.

(5)

Tšiili ametivõimud on esitanud komisjonile ametliku taotluse lisada Tšiili tehistingimustes peetavate metssigade värske liha ekspordinimekirja. Tšiilil on lubatud eksportida sigalasi, kodustamata sigalasi ja kodustatud sigade liha tulenevalt Tšiili rahuldavast loomatervishoiu olukorrast, mida on hinnatud Veterinaar- ja Toiduameti mitmete kontrollimistega, ning seega on kohane lisada Tšiili tehistingimustes peetavate kodustamata sigalaste liha ekspordinimekirja.

(6)

Tuleks üle vaadata Serbia ja Montenegro territooriumi määratlus, et see vastaks täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

(7)

Otsuse 79/542/EMÜ I lisa 1. osa ja II lisa 1. ja 2. osa tuleks muuta vastavalt.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

1)

“SG (täiendavad tagatised)” asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.

2)

Terviseohutuse sertifikaatide näidised RUF ja RUW asendatakse käesoleva otsuse IV lisa näidistega.