ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 369

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
16. detsember 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2132/2004, 6. detsember 2004, millega kehtestatakse kalandusaastaks 2005 soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 104/2000

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2133/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2134/2004, 15. detsember 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

11

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2135/2004, 14. detsember 2004, Poola lipu all sõitvatel laevadel hariliku süvameregarneeli püügi keelamise kohta

13

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2136/2004, 14. detsember 2004, millega muudetakse Libeeria suhtes edasisi piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisa

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2137/2004, 14. detsember 2004, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

18

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2138/2004, 15. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 14/2004 Kanaari saarte piima ja koore prognoositava tarnebilansi osas

24

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2139/2004, 8. detsember 2004, millega kohandatakse ja rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega aastatel 2005 ja 2007

26

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2140/2004, 15. detsember 2004, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 1245/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kalastuslitsentsidega Gröönimaa kalastusvööndi vetes

49

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2141/2004, 15. detsember 2004, millega määratakse kindlaks toorpuuvilla tegeliku toodangu ümberhindamine ja sellest tulenev soovitushinna ajutine vähendamine turustusaastal 2004/2005

53

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2142/2004, 15. detsember 2004, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2004

55

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/853/EÜ:
Nõukogu otsus, 7. detsember 2004, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil ja Itaalia Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõikest 1

58

 

*

2004/854/EÜ:
Nõukogu otsus, 7. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2001/865/EÜ, millega lubatakse Hispaania Kuningriigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklist 11

60

 

*

2004/855/EÜ:
Nõukogu otsus, 7. detsember 2004, millega muudetakse otsuse 98/198/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil pikendada nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklitest 6 ja 17 kõrvalekalduva meetme kohaldamist, artiklit 3

61

 

*

2004/856/EÜ:
Nõukogu otsus, 7. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/746/EÜ, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklist 11

63

 

 

Komisjon

 

*

2004/857/EÜ:
Komisjoni otsus, 8. detsember 2004, millega muudetakse otsust 97/222/EÜ, milles sätestatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida lihatooteid (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4563 all)
 ( 1 )

65

 

*

2004/858/EÜ:
Komisjoni otsus, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2132/2004,

6. detsember 2004,

millega kehtestatakse kalandusaastaks 2005 soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 104/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 104/2000 kala- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 3 ja artikli 26 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 sätestatakse, et soovitushind ja ühenduse tootjahind peaksid olema kehtestatud igaks kalandusaastaks, et kindlaks määrata hinnatase sekkumiseks teatavate kalandustoodete turule.

(2)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 1 nõutakse soovitushindade kehtestamist nimetatud määruse I ja II lisas loetletud igale tootele ja tooterühmale.

(3)

Hetkel kättesaadavate andmete põhjal, mis kajastavad asjaomaste toodete hindu, ja kriteeriumide põhjal, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 2, tuleks soovitushindu kalandusaastaks 2005 liigist sõltuvalt suurendada, samal tasemel säilitada või vähendada.

(4)

Määruses (EÜ) nr 104/2000 nõutakse ühenduse tootjahinna kehtestamist igale nimetatud määruse III lisas loetletud tootele. Siiski piisab ühenduse tootjahinna kehtestamisest ühele määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas nimetatud tootele, kuna teiste toodete hindu saab arvutada komisjoni määrusega (EÜ) nr 3510/82 (2) kehtestatud ümberarvutuskoefitsientide abil.

(5)

Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõike 2 esimeses ja teises taandes ning artikli 26 lõikes 1 kehtestatud kriteeriumide põhjal tuleks ühenduse tootjahinda kalandusaastaks 2005 kohandada.

(6)

Arvestades küsimuse kiireloomulisust, on oluline anda erand Euroopa Liidu lepingule lisatud protokolli riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus, I osa punktis 3 nimetatud kuuenädalasest ajavahemikust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatakse määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 1 ettenähtud soovitushinnad 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kuni vältavaks kalandusaastaks.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas esitatakse määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 26 lõikes 1 ettenähtud ühenduse tootjahinnad 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vältavaks kalandusaastaks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

H. HOOGERVORST


(1)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(2)  EÜT L 368, 28.12.1982, lk 27. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3899/92 (EÜT L 392, 31.12.1992, lk 24).


I LISA

Lisad

Liigid

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud tooted

Kaubanduslik esitusviis

Soovitushind

(EUR/tonni)

I

1.

Heeringas liigist Clupea harengus

Terve kala

260

2.

Sardiin liigist Sardina pilchardus

Terve kala

587

3.

Harilik ogahai (Squalus acanthias)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 101

4.

Täpiline koerhai (Scyliorhinus spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

759

5.

Meriahven (Sebastes spp.)

Terve kala

1 153

6.

Tursk Gadus morhua

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 615

7.

Saida (Pollachius virens)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

751

8.

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

983

9.

Merlang (Merlangius merlangus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

937

10.

Molva (Molva spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 196

11.

Makrell liigist Scomber scombrus

Terve kala

314

12.

Makrell liigist Scomber japonicus

Terve kala

303

13.

Anšoovis (Engraulis spp.)

Terve kala

1 270

14.

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Terve kala või roogitud kala koos peaga ajavahemikul 1.1.2005–30.4.2005

1 079

Terve kala või roogitud kala koos peaga ajavahemikul 1.5.2005–31.12.2005

1 499

15.

Merluus liigist Merluccius merluccius

Terve kala või roogitud kala koos peaga

3 731

16.

Kammellased (Lepidorhombus spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 454

17.

Harilik soomuslest (Limanda limanda)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

877

18.

Lest (Platichthys flesus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

530

19.

Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

Terve kala

2 242

Roogitud kala koos peaga

2 515

20.

Seepia (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma)

Terve

1 621

21.

Merikuradid (Lophius spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 853

Ilma peata

5 869

22.

Garneel liigist Crangon crangon

Vees keedetud

2 415

23.

Süvameregarneel (Pandalus borealis)

Vees keedetud

6 315

Värske või jahutatud

1 606

24.

Taskukrabi (Cancer pagurus)

Terve

1 740

25.

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Terve

5 364

Sabad

4 258

26.

Merikeel (Solea spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

6 613

II

1.

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 956

2.

Merluus perekonnast Merluccius spp.

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 239

Külmutatud, fileeritud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 499

3.

Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.)

Külmutatud, partiidena või üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 602

4.

Mõõkkala (Xiphias gladius)

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

4 019

5.

Seepia (Sepia officinalis) (Rossia macrosoma) (Sepiola rondeletti)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 946

6.

Kaheksajalg (Octopus spp.)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

2 140

7.

Ebakalmaar (Loligo spp.)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 168

8.

Nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

961

9.

Illex argentinus

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

861

10.

Sugukonda Penaeidae kuuluvad krevetid

— krevett liigist Parapenaeus longirostris

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

3 995

— teised sugukonna Penaeidae liigid

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

8 061


II LISA

Liigid

Määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud tooted

Kaubanduslikud andmed

Ühenduse tootjahind

(EUR/tonni)

Kulduim-tuun (Thunnus albacares)

Terve, kaaluga üle 10 kg iga ühiku kohta

1 207

Ühenduse tootjahinnad teistele määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud toodetele tuleb kehtestada määruses (EMÜ) nr 3510/82 osutatud ümberarvestuskoefitsientide abil.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) Nr 2133/2004,

13. detsember 2004,

liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

21. ja 22. juunil Sevillas peetud istungil kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema tihedamat koostööd ebaseadusliku sisserändega võitlemisel ning palus komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele operatiivseid meetmeid, et tagada välispiiride kontrolli ja järelevalve võrdne tase.

(2)

14. juunil 1985 sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) ja üldkäsiraamatu (3) välispiiride ületamist käsitlevad sätted ei ole piisavalt selged ega täpsed kolmandate riikide kodanike reisidokumentide süstemaatilise tembeldamise kohustuse osas välispiiride ületamisel. Sellest tulenevalt viivad need sätted liikmesriigiti erinevate tavade tekkimiseni ja nende tõttu on keeruline kontrollida, kas järgitakse nõudeid kolmandate riikide kodanike lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse kohta, mille maksimumpikkuseks on kolm kuud mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

(3)

Nõukogu avaldas 27. ja 28. veebruaril 2003 peetud kohtumisel toetust komisjoni kavatsusele muuta kõnealuse valdkonna reeglid selgemaks, täpsustades nõukogu määruse ettepaneku abil eelkõige liikmesriikide kohustust tembeldada välispiiril asuvates piiripunktides kolmandate riikide kodanike saabumisel ja lahkumisel süstemaatiliselt nende reisidokumente.

(4)

8. mai 2003 järeldustes kutsus nõukogu üles looma viitade abil erinevad kontrollrajad erinevate riikide kodanikele. Ühenduse erieeskirjad kohaliku piiriliikluse kohta peaksid parandama välispiiride haldamist vastutavate teeninduste poolt, hõlbustades kolmandate riikide kodanike reisidokumentide süstemaatilise tembeldamise kohustusega kaasnevatest praktilistest raskustest ülesaamist. Need meetmed aitavad ka tagada, et isikute välispiiridel kontrollimist leevendavad meetmed oleksid erandlikud.

(5)

Liikmesriikide kohustus tembeldada süstemaatilistelt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide territooriumile sisenedes näeb ette - koostoimes piiranguga asjaolude kohta, mille puhul võib vastu võtta isikute välispiiridel kontrollimist leevendavaid meetmeid - võimaluse eeldada, et kui kõnealustel reisidokumentidel puudub tempel, siis nende omanik ei järgi või ei järgi enam lühiajalise liikmesriikides viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

(6)

Siiski peaks igal asjaomasel kolmanda riigi kodanikul olema võimalus see eeldus asjakohase ja usaldusväärse tõendusmaterjali abil ümber lükata. Sellistel juhtudel peavad pädevad asutused kinnitama kõnealuse piiriületuse kuupäeva ja kohta, et anda asjaomasele kolmanda riigi kodanikule tõend liikmesriigis viibimise kestuse tingimuste järgimise kohta.

(7)

Reisidokumendi tembeldamine võimaldab kindlalt tuvastada piiri ületamise kuupäeva ja koha, ilma et iga juhtumi korral oleks kindlaks tehtud, kas kõik nõutavad reisidokumendi kontrollmeetmed on rakendatud.

(8)

Käesolev määrus peaks määratlema ka nende isikute kategooriad, kelle dokumente ei ole vaja liikmesriikide välispiiride ületamisel süstemaatiliselt tembeldada. Sellega seoses tuleks rõhutada, et ettevalmistamisel on kohalikku piiriliiklust käsitlevad ühenduse eeskirjad, sealhulgas piirielanike reisidokumentide tembeldamist käsitlevad eeskirjad. Kuni kohalikku piiriliiklust käsitlevate ühenduse eeskirjade vastuvõtmiseni tuleks vastavalt kehtivatele kohalikku piiriliiklust käsitlevatele kahepoolsetele kokkulepetele säilitada võimalus loobuda piirielanike reisidokumentide tembeldamisest.

(9)

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning üldkäsiraamatu sätteid peaks vastavalt muutma.

(10)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, peab Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud käesoleva määruse, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis (4) rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ (kõnealuse lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (5) artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(12)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel Schengeni acquis (6) rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga koostoimes nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse (mis käsitleb selle lepingu alla kirjutamist Euroopa Liidu ning Euroopa Ühenduse nimel ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist) (7) artikli 4 lõikega 1.

(13)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles ei osale Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest. (8) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (9) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse eesmärk on:

rõhutada liikmesriikide pädevate asutuste kohustust tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel;

täpsustada tingimused, mille puhul sissesõidutempli puudumine kolmandate riikide kodanike reisidokumendis võib anda alust eeldada, et nad on ületanud kolmandate riikide kodanikele lubatud lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise aja.

Artikkel 2

Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni sätteid muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1.

Artikli 6 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

“e)

Kui koheseid meetmeid nõudvate erandlike või ettenägematute asjaolude tõttu ei ole selline kontroll võimalik, siis määratakse kindlaks kontrollide eelisjärjekord. Sellisel juhul on riiki sisenemise kontroll üldjuhul riigist lahkumise kontrollist olulisem.”

2.

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 6a

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud kolmandate riikide kodanike reisidokumendid tembeldatakse süstemaatiliselt riiki sisenemisel ja riigist väljumisel.

Artikkel 6b

1.   Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi omanik ei täida või ei täida enam asjassepuutuvas liikmesriigis kohaldatavaid viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

2.   Selle eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab usaldusväärsete vahenditega nagu reisipiletite või tõendiga tema väljaspool liikmesriikide territooriumit viibimise kohta, et ta on täitnud lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

Sellistel juhtudel:

a)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi territooriumilt, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud ühe sellise liikmesriigi välispiiri;

b)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse sellise liikmesriigi territooriumilt, mille suhtes ei ole vastu võetud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 2 vaadeldud otsust, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud selle liikmesriigi välispiiri;

c)

lisaks punktides a ja b nimetatud märkimisele võidakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule anda lisas toodud vorm;

d)

liikmesriigid teatavad üksteisele ning komisjonile ja nõukogu sekretariaadile oma siseriiklikest tavadest käesolevas artiklis nimetatud märkimise osas.

3.   Juhul, kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võivad pädevad asutused kolmandate riikide kodanikud asjaomase liikmesriigi territooriumilt välja saata.”

Artikkel 3

Üldkäsiraamatu II osa muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1.

Punkt 1.3.5. asendatakse järgmisega:

“1.3.5.

Kontrolle maismaapiiridel võib erandlikel ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Selline olukord võib tekkida, kui ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud liiklustiheduse tõttu muutuvad kontrollpunktideni jõudmise ooteajad liigselt pikaks ning kõik personali, vahendite ja korraldusega seotud ressursid on kasutusele võetud.”

2.

Lisatakse järgmine punkt:

“1.3.5.4.

Isegi kui kontrolle leevendatakse, peavad kohaliku piirikontrolli eest vastutavad ametnikud tembeldama kolmandate riikide kodanike reisidokumendid nii riiki sisenemisel kui riigist väljumisel.”

3.

Punkti 2.1.1. muudetakse käesolevaga järgmiselt:

a)

Esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

“2.1.1.

Liikmesriigi territooriumile sisenemisel või sealt lahkumisel lüüakse tempel järgmistesse dokumentidesse:”;

b)

Teine lõik asendatakse järgmisega:

“Sisse- või väljasõidutemplit ei lööda Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike dokumentidesse.

Lisaks sellele ei lööda sisse- ja väljasõidutemplit nende kolmandate riikide kodanike dokumentidesse, kes on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike perekonnaliikmed, kui nad esitavad vastava liikmesriigi või kolmanda riigi poolt välja antud elamisloa kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. (10)

(10)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77."

4.

Punkti 2.1.5. lisatakse järgmine taane:

“—

nende isikute reisidokumentidesse, kelle suhtes kohaldatakse kohalikku piiriliiklust käsitlevaid kahepoolseid kokkuleppeid, mis ei näe ette nende dokumentide tembeldamist, kui need kahepoolsed kokkulepped on kooskõlas ühenduse õigusega.”

5.

Punktile 3.4.2.3. lisatakse järgmine lõik:

“Isegi kontrollide leevendamise korral peavad vastutavad ametnikud toimima vastavalt punktile 1.3.5.4.”

Artikkel 4

Lisas esitatud tekst lisatakse üldkäsiraamatule.

Artikkel 5

Komisjon esitab nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta hiljemalt kolme aasta möödumisel selle jõustumisest.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 13. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT


(1)  Arvamus on esitatud 21. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

(3)  EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97. Käsiraamatut on viimati muudetud otsusega 2004/574/EÜ (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36).

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(6)  Nõukogu dokument 13054/04, kättesaadav veebilehel http://register.consilium.eu.int.

(7)  Nõukogu dokumendid 13464/04 ja 13466/04, kättesaadavad veebilehel. http://register.consilium.eu.int

(8)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.


LISA

“LISA 16

Image

Image


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2134/2004,

15. detsember 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 15. detsembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

110,3

204

86,2

624

182,9

999

126,5

0707 00 05

052

111,0

220

122,9

999

117,0

0709 90 70

052

115,2

204

69,2

999

92,2

0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50

204

35,7

382

32,3

388

43,2

528

41,6

999

38,2

0805 20 10

204

59,7

999

59,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

72,2

204

42,7

464

171,7

624

80,7

999

91,8

0805 50 10

052

56,1

528

38,6

999

47,4

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

150,3

400

78,3

404

105,9

512

105,4

720

74,2

804

167,7

999

113,6

0808 20 50

400

121,4

528

47,1

720

42,1

999

70,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2135/2004,

14. detsember 2004,

Poola lipu all sõitvatel laevadel hariliku süvameregarneeli püügi keelamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (1) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2287/2003 (millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (3) on sätestatud hariliku süvameregarneeli 2004. aasta kvoodid.

(2)

Tagamaks kvootidega reguleeritavate kalavarude koguselisi piiranguid käsitlevate sätete täitmist, peab komisjon kindlaks määrama kuupäeva, millest alates loetakse kvoot liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade saakide põhjal ammendatuks.

(3)

Komisjoni saadud info põhjal on Poola lipu all sõitvate või Poolas registreeritud laevade NAFO rajooni 3L vetes hariliku süvameregarneeli 2004. aastaks määratud kvoot täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga loetakse Poola lipu all sõitvate või Poolas registreeritud laevade NAFO rajooni 3L vetes 2004. aastaks Poolale määratud kvoot täidetuks.

Pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva on Poola lipu all sõitvatel või Poolas registreeritud kalalaevadel NAFO rajooni 3L vetes hariliku süvameregarneeli püük keelatud, samuti on keelatud eespool nimetatud laevade püütud kalavarude pardale jätmine, ümberlaadimine ja lossimine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(2)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(3)  ELT L 344, 31.12.2003, lk 1.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2136/2004,

14. detsember 2004,

millega muudetakse Libeeria suhtes edasisi piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 872/2004 edasiste piiravate meetmete kohta Libeeria suhtes, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on pandud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded.

(2)

1. mail 2004 ühinesid Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga. Ühinemisaktiga ei nähta siiski ette kõnealuse lisa muutmist.

(3)

Seepärast tuleks uute liikmesriikide pädevad asutused lisada kõnealusesse lisasse alates 1. maist 2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Benita FERRERO-WALDNER


(1)  ELT L 162, 30.4.2004, lk 32. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1580/2004 (ELT L 289, 10.9.2004, lk 4).


LISA

Määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Belgia ja Taani kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“TŠEHHI VABARIIK

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

Tel: (420-2) 24 06 27 20

Faks: (420-2) 24 22 18 11

Ministerstvo financí

Finanční analytický útvar

PO Box 675

Jindřišská 14

111 21 Praha 1

Tel: (420-2) 57 04 45 01

Faks: (420-2) 57 04 45 02”.

2.

Saksamaa ja Kreeka kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“EESTI

Finantsinspektsioon

Sakala 4

15030 Tallinn

Tel: (372-6) 68 05 00

Faks: (372-6) 68 05 01”.

3.

Itaalia ja Luksemburgi kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“KÜPROS

Υπουργείο Εξωτερικών

Λεωφ. Προεδρικού Μεγάρου

1447 Λευκωσία

Tel: (357-22) 30 06 00

Faks: (357-22) 66 18 81

Ministry of Foreign Affairs

Presidential Palace Avenue

1447 Nicosia

Tel: (357-22) 30 06 00

Faks: (357-22) 66 18 81

 

LÄTI

Latvijas Republikas Ārlietu ministrija

Brīvības iela 36

Rīga LV-1395

Tel: (371) 701 62 01

Faks: (371) 782 81 21

Noziedzīgi iegūto līdzekļu legalizācijas novēršanas dienests

Kalpaka bulvārī 6

Rīgā, LV 1081

Tel: (371) 704 44 31

Faks: (371) 704 45 49

 

LEEDU

Economics Department

Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Lithuania

J.Tumo-Vaižganto 2

LT-2600 Vilnius

Tel: (370-5) 236 25 92

Faks: (370-5) 231 30 90”.

4.

Luksemburgi ja Madalmaade kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“UNGARI

Artiklid 3 ja 4

Hungarian National Police

Országos Rendőrfőkapitányság

1139 Budapest, Teve u. 4–6.

Magyarország

Tel/Faks: (36-1) 443 55 54

Artikkel 7

Rahandusministeerium (ainult seoses vahenditega)

Pénzügyminisztérium

1051 Budapest, József nádor tér 2–4.

Magyarország

Postafiók: 1369 Pf.: 481

Tel: (36-1) 318 20 66, (36-1) 327 21 00

Faks: (36-1) 318 25 70, (36-1) 327 27 49

 

MALTA

Bord ta' Sorveljanza dwar is-Sanzjonijiet

Direttorat ta' l-Affarijiet Multilaterali

Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin

Palazzo Parisio

Triq il-Merkanti

Valletta CMR 02

Tel: (356-21) 24 28 53

Faks: (356-21) 25 15 20”.

5.

Austria ja Portugali kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“POOLA

Ministerstwo Spraw Zagranicznych

Departament Prawno – Traktatowy

Al. J. CH. Szucha 23

PL-00-580 Warszawa

Tel: (48-22) 523 93 48

Faks: (48-22) 523 91 29”.

6.

Portugali ja Soome kirjete vahele lisatakse järgmine tekst:

 

“SLOVEENIA

Bank of Slovenia

Slovenska 35

1505 Ljubljana

Tel: (386-1) 471 90 00

Faks: (386-1) 251 55 16

http://www.bsi.si

Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Slovenia

Prešernova 25

1000 Ljubljana

Tel: (386-1) 478 20 00

Faks: (386-1) 478 23 47

http://www.gov.si/mzz

 

SLOVAKKIA

Sõjaväelise tegevusega seotud finantsabi ja tehniline abi:

Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

Sekcia obchodných vzťahov a ochrany spotrebiteľa

Mierová 19

827 15 Bratislava

Tel: (421-2) 48 54 21 16

Faks: (421-2) 48 54 31 16

Rahalised vahendid ja majandusressursid:

Ministerstvo financií Slovenskej republiky

Štefanovičova 5

817 82 Bratislava

Tel: (421-2) 59 58 22 01

Faks: (421-2) 52 49 35 31”.

7.

Ühendkuningriigi kirje järele lisatakse järgmine tekst:

 

“EUROOPA ÜHENDUS

Commission of the European Communities

Directorate-General for External Relations

Directorate CFSP

Unit A.2: Legal and institutional matters for external relations – Sanctions

CHAR 12/163

B-1049 Bruxelles/Brussel

Tel: (32-2) 295 81 48, (32-2) 296 25 56

Faks: (32-2) 296 75 63”.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2137/2004,

14. detsember 2004,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)

Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 17. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2004

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Mmäärust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).


LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

 

 

 

 

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

11,47

6,64

353,91

85,20

179,39

2 840,90

39,59

7,87

4,95

48,24

2 750,21

448,16

103,35

7,92

 

 

 

 

1.40

Küüslauk

0703 20 00

110,96

64,27

3 425,24

824,57

1 736,21

27 494,66

383,14

76,12

47,89

466,90

26 616,93

4 337,36

1 000,23

76,70

 

 

 

 

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

56,11

32,50

1 732,03

416,96

877,94

13 903,11

193,74

38,49

24,22

236,10

13 459,27

2 193,26

505,78

38,78

 

 

 

 

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

13,55

7,85

418,26

100,69

212,01

3 357,42

46,79

9,30

5,85

57,01

3 250,24

529,64

122,14

9,37

 

 

 

 

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

61,43

35,58

1 896,22

456,49

961,17

15 221,13

212,11

42,14

26,51

258,48

14 735,21

2 401,18

553,73

42,46

 

 

 

 

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

75,36

43,65

2 326,21

560,00

1 179,13

18 672,70

260,20

51,70

32,53

317,09

18 076,60

2 945,67

679,30

52,09

 

 

 

 

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

26,74

15,49

825,41

198,70

418,39

6 625,64

92,33

18,34

11,54

112,51

6 414,12

1 045,21

241,03

18,48

 

 

 

 

1.140

Redised

ex 0706 90 90

53,66

31,08

1 656,52

398,78

839,67

13 297,04

185,29

36,81

23,16

225,80

12 872,55

2 097,65

483,73

37,09

 

 

 

 

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

366,90

212,51

11 325,57

2 726,46

5 740,79

90 911,30

1 266,84

251,70

158,36

1 543,82

88 009,09

14 341,52

3 307,27

253,60

 

 

 

 

1.170

Oad:

 

 

 

 

 

 

1.170.1

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

ex 0708 20 00

144,74

83,83

4 467,75

1 075,54

2 264,65

35 863,01

499,75

99,29

62,47

609,01

34 718,14

5 657,49

1 304,66

100,04

 

 

 

 

1.170.2

Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi)

ex 0708 20 00

155,62

90,14

4 803,68

1 156,41

2 434,92

38 559,52

537,32

106,76

67,17

654,80

37 328,57

6 082,87

1 402,76

107,56

 

 

 

 

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

1.190

Artišokid

0709 10 00

1.200

Spargel:

 

 

 

 

 

 

1.200.1

roheline

ex 0709 20 00

238,71

138,26

7 368,42

1 773,83

3 734,96

59 146,92

824,21

163,75

103,03

1 004,41

57 258,74

9 330,59

2 151,71

164,99

 

 

 

 

1.200.2

muu

ex 0709 20 00

527,94

305,78

16 296,38

3 923,10

8 260,43

130 812,38

1 822,86

362,17

227,86

2 221,40

126 636,39

20 636,02

4 758,83

364,91

 

 

 

 

1.210

Baklažaan

0709 30 00

97,21

56,30

3 000,68

722,37

1 521,01

24 086,69

335,65

66,69

41,96

409,03

23 317,76

3 799,74

876,25

67,19

 

 

 

 

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

83,53

48,38

2 578,40

620,71

1 306,96

20 697,06

288,41

57,30

36,05

351,47

20 036,34

3 265,02

752,94

57,74

 

 

 

 

1.230

Kukeseened

0709 59 10

926,44

536,59

28 597,35

6 884,38

14 495,64

229 553,30

3 198,81

635,54

399,85

3 898,18

222 225,16

36 212,69

8 350,93

640,36

 

 

 

 

1.240

Maguspipar

0709 60 10

156,89

90,87

4 842,97

1 165,87

2 454,84

38 874,95

541,72

107,63

67,72

660,16

37 633,92

6 132,63

1 414,23

108,44

 

 

 

 

1.250

Apteegitill

0709 90 50

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

101,08

58,55

3 120,28

751,16

1 581,63

25 046,72

349,02

69,34

43,63

425,33

24 247,14

3 951,19

911,18

69,87

 

 

 

 

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

69,10

40,02

2 133,01

513,49

1 081,20

17 121,87

238,59

47,40

29,82

290,76

16 575,28

2 701,02

622,88

47,76

 

 

 

 

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

160,36

92,88

4 949,91

1 191,61

2 509,04

39 733,31

553,68

110,01

69,21

674,73

38 464,88

6 268,04

1 445,46

110,84

 

 

 

 

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.60.1

Veri- ja poolveriapelsinid

0805 10 10

 

 

 

 

2.60.2

Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin

0805 10 30

 

 

 

 

2.60.3

Muud

0805 10 50

 

 

 

 

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.70.1

Klementiinid

ex 0805 20 10

 

 

 

 

2.70.2

Monrealid ja satsumad

ex 0805 20 30

 

 

 

 

2.70.3

Mandariinid ja vilkingid

ex 0805 20 50

 

 

 

 

2.70.4

Tangeriinid ja muud

ex 0805 20 70

ex 0805 20 90

 

 

 

 

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

214,98

124,52

6 636,01

1 597,52

3 363,71

53 267,84

742,28

147,48

92,79

904,57

51 567,35

8 403,15

1 937,83

148,59

 

 

 

 

2.90

Greipfruudid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.90.1

valged

ex 0805 40 00

72,41

41,94

2 235,05

538,05

1 132,92

17 940,93

250,01

49,67

31,25

304,67

17 368,20

2 830,23

652,67

50,05

 

 

 

 

2.90.2

roosad

ex 0805 40 00

84,68

49,05

2 613,88

629,25

1 324,94

20 981,86

292,38

58,09

36,55

356,31

20 312,05

3 309,95

763,30

58,53

 

 

 

 

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

236,28

136,85

7 293,40

1 755,77

3 696,93

58 544,69

815,82

162,09

101,98

994,18

56 675,74

9 235,59

2 129,80

163,31

 

 

 

 

2.110

Arbuusid

0807 11 00

42,82

24,80

1 321,77

318,20

669,99

10 609,94

147,85

29,37

18,48

180,17

10 271,23

1 673,75

385,98

29,60

 

 

 

 

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

2.120.1

sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro

ex 0807 19 00

51,68

29,94

1 595,41

384,07

808,69

12 806,46

178,46

35,46

22,31

217,47

12 397,63

2 020,26

465,89

35,72

 

 

 

 

2.120.2

muu

ex 0807 19 00

114,33

66,22

3 529,16

849,59

1 788,89

28 328,86

394,76

78,43

49,35

481,07

27 424,51

4 468,96

1 030,58

79,03

 

 

 

 

2.140

Pirnid:

 

 

 

 

 

 

2.140.1

Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia)

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.140.2

Muud

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

320,86

185,84

9 904,45

2 384,35

5 020,44

79 503,88

1 107,88

220,11

138,49

1 350,10

76 965,84

12 541,96

2 892,28

221,78

 

 

 

 

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

704,37

407,97

21 742,63

5 234,21

11 021,06

174 529,89

2 432,06

483,20

304,01

2 963,80

168 958,29

27 532,59

6 349,23

486,86

 

 

 

 

2.170

Virsikud

0809 30 90

241,90

140,11

7 467,08

1 797,59

3 784,97

59 938,90

835,25

165,95

104,41

1 017,86

58 025,44

9 455,53

2 180,52

167,20

 

 

 

 

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

229,01

132,64

7 068,94

1 701,74

3 583,16

56 743,01

790,71

157,10

98,84

963,59

54 931,57

8 951,37

2 064,26

158,29

 

 

 

 

2.190

Ploomid

0809 40 05

339,11

196,41

10 467,76

2 519,95

5 305,97

84 025,54

1 170,89

232,63

146,36

1 426,89

81 343,16

13 255,27

3 056,77

234,40

 

 

 

 

2.200

Maasikad

0810 10 00

389,56

225,63

12 024,86

2 894,80

6 095,25

96 524,53

1 345,06

267,24

168,13

1 639,14

93 443,13

15 227,02

3 511,47

269,26

 

 

 

 

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

176,63

9 413,20

2 266,08

4 771,43

75 560,51

1 052,93

209,20

131,62

1 283,14

73 148,36

11 919,89

2 748,82

210,78

 

 

 

 

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 243,19

720,06

38 374,79

9 238,14

19 451,70

308 037,62

4 292,49

852,83

536,56

5 230,97

298 203,99

48 593,81

11 206,11

859,29

 

 

 

 

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

118,95

68,90

3 671,85

883,94

1 861,22

29 474,27

410,72

81,60

51,34

500,52

28 533,35

4 649,65

1 072,25

82,22

 

 

 

 

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

119,24

69,06

3 680,60

886,05

1 865,65

29 544,47

411,70

81,80

51,46

501,71

28 601,31

4 660,72

1 074,80

82,42

 

 

 

 

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

68,65

39,76

2 118,96

510,11

1 074,07

17 009,06

237,02

47,09

29,63

288,84

16 466,07

2 683,23

618,77

47,45

 

 

 

 

2.250

Litšid

ex 0810 90


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2138/2004,

15. detsember 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 14/2004 Kanaari saarte piima ja koore prognoositava tarnebilansi osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 14/2004, millega kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade prognoositavad tarnebilansid ja ühenduse abi teatavate oluliste inimtoiduks, töötlemiseks ja põllumajanduslikuks sisendiks ettenähtud toodete ning elusloomade ja munade tarnimiseks nõukogu määruste (EÜ) nr 1452/2001, (2) (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 alusel, kehtestatakse prognoositavad tarnebilansid ja ühenduse toetus toodete jaoks, mis on hõlmatud Madeirale, Assooridele ja Kanaari saartele tarnimise erikorraga.

(2)

CN-koodide 0402 91 ja 0402 99 alla kuuluva piima ja koore aastase tarnebilansi praegune rakendamine näitab, et nende toodete tarnimiseks kindlaksmääratud kogused on oodatust suurema nõudluse tõttu väiksemad, kui nõutakse.

(3)

Eespool nimetatud toodete kogust tuleks seega kohandada vastavalt asjaomase piirkonna tegelikele vajadustele.

(4)

Määrust (EÜ) nr 14/2004 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 14/2004 V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1690/2004 (ELT L 305, 1.10.2004, lk 1).

(2)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1997/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 28).


LISA

Määruse (EÜ) nr 14/2004 V lisa 11. osas asendatakse tabel järgmisega:

“Kirjeldus

CN-kood

Kogus

(tonni)

Abi

(eurot tonni kohta)

I

II

III (1)

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- ja muu magusainelisandita (2)

0401

114 800 (3)

41

59

 (4)

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga (2)

0402

28 600 (5)

41

59

 (4)

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- vm magusainelisandiga, rasvata piimakuivaine sisaldusega vähemalt 15 % massist ja rasvasisaldusega alla 3 % massist (6)

0402 91 19 9310

97

Või ja muud piimarasvad ja õlid, piimarasvavõided (2)

0405

4 000

72

90

 (4)

Juust (2)

0406

0406 30

0406 90 23

0406 90 25

0406 90 27

0406 90 76

0406 90 78

0406 90 79

0406 90 81

15 000

72

90

 (4)

0406 90 86

0406 90 87

0406 90 88

1 900

Rasvavabad piimatooted

1901 90 99

800

59

 (7)

Imikutoiduks ettenähtud piimatooted, mis ei sisalda piimarasvu, jne.

2106 90 92

45”


(1)  Eurodes 100 kg netomassi kohta, kui ei ole sätestatud teisiti.

(2)  Asjaomased tooted ja nendega seotud joonealused märkused on samad, mis on hõlmatud komisjoni määrusega, milles kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 alusel eksporditoetused.

(3)  Sealhulgas 1 300 tonni töötlemiseks ja pakendamiseks.

(4)  Summa on võrdne sama CN-koodi alla kuuluvate toodete jaoks määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 alusel antava toetusega. Kui nimetatud määruse artikli 31 alusel antaval toetusel on rohkem kui üks toetusemäär vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artikli 2 lõike 1 punktides e ja l esitatud määratlusele, on summad võrdsed sama CN-koodi alla kuuluvate toodete jaoks antava toetuse maksimumsummaga (määrus (EMÜ) nr 3846/87, EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Määruse (EÜ) nr 2571/97 alusel antava või puhul on summad esitatud II veerus.

(5)  Jaotatakse järgmiselt:

CN-koodide 0402 91 ja/või 0402 99 alla kuulub 7 250 tonni, mis on ette nähtud otsetarbimiseks,

CN-koodide 0402 91 ja/või 0402 99 alla kuulub 5 350 tonni, mis on ette nähtud töötlemiseks ja/või pakendamiseks,

CN-koodide 0402 10 ja/või 0402 21 alla kuulub 16 000 tonni, mis on ette nähtud töötlemiseks ja/või pakendamiseks.

(6)  Toetust ei maksta, kui käesoleva kaubapositsiooni alla kuuluvate toodete piimavalgu sisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38) rasvata piimakuivaines on alla 34 %. Toetust ei maksta, kui käesoleva kaubapositsiooni alla kuuluvate pulbriliste toodete veesisaldus on toote massist üle 5 %. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja selleks ettenähtud deklaratsioonis piimavalgu sisalduse rasvata piimakuivaines ning pulbriliste toodete maksimaalse veesisalduse.

(7)  Summa on võrdne toetusega, mis on kehtestatud komisjoni määrusega, millega kehtestatakse I lisaga hõlmamata kaupadena eksporditavate piimatoodete suhtes kohaldatavad toetuse määrad, ning mis antakse määruse (EÜ) nr 1520/2000 alusel.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2139/2004,

8. detsember 2004,

millega kohandatakse ja rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega aastatel 2005 ja 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta aastatel 1988–1997, (1) eriti selle artikli 8 lõikeid 1 ja 4 ning II lisa punkti 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi ühinemise tõttu Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on vaja muuta määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisas toodud näitajate loetelu.

(2)

Selleks, et saavutada uut poliitilist eesmärki – jätkusuutlikku ühist põllumajanduspoliitikat – on vaja rohkem teavet, eriti maaelu arengu kohta.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (2) tuleks kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi. Seega tuleks põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute (edaspidi “põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud”) puhul määratleda piirkonnad ja alad vastavalt NUTSile.

(4)

Komisjon peaks kehtestama tähtajad põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute kinnitatud üksikandmete edastamiseks, võttes arvesse asjaolu, et uuringute korraldamise ajakava on liikmesriigiti erinev.

(5)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta nii määrust (EMÜ) nr 571/88 kui ka otsust, millega kehtestatakse kõnealuse määrusega seotud määratlused ja selgitused, nimelt komisjoni otsust 2000/115/EÜ. (3)

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (4) loodud alalise pöllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

Artikkel 2

Otsust 2000/115/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

2.

IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

1.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on piirkonnad määruses (EÜ) nr 1059/2003 nimetatud NUTSi 2. tasandi territoriaalüksused.

Erandina on Saksamaa piirkonnad kõnealuses määruses nimetatud NUTSi 1. tasandi territoriaalüksused.

2.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on alad määruses (EÜ) nr 1059/2003 nimetatud NUTSi 3. tasandi territoriaalüksused.

Erandina on Saksamaa alad kõnealuses määruses nimetatud NUTSi 2. tasandi territoriaalüksused.

3.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on haldusüksused määruse (EÜ) nr 1059/2003 III lisas nimetatud väiksemad haldusüksused. Liikmesriigid esitavad haldusüksuse iga uuritava põllumajandusettevõtte kohta.

Artikkel 4

Liikmesriigid edastavad põllumajandusettevõtete 2005. ja 2007. aasta struktuuriuuringute kinnitatud üksikandmed vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud tähtaegadele.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1435/2004 (ELT L 268, 16.8.2004, lk 1).

(2)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(3)  EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.


LISA

“I LISA

NÄITAJATE LOETELU AASTATEKS 2005 JA 2007 (1)

Selgitavad märkused:

Lisas tähtedega “NE” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides mitteesinevate või nullilähedastena.

Lisas tähtedega “NS” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides ebaolulistena.

 

 

BE

CZ

DK

DE

EE

EL

ES

FR

IE

IT

CY

LV

LT

LU

HU

MT

NL

AT

PL

PT

SI

SK

FI

SE

UK

A.   

Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht

1.

Uuringu piirkond

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Haldusüksus või osauuringu piirkond (2)

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Vähemsoodne piirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Mägipiirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Keskkonnaalaste kitsendustega põllumajanduspiirkonnad

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

NE

 

 

NE

 

 

 

B.   

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm ja juhtimine (vaatluspäeval)

1.   

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

a)

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega? (3)

jah/ei

 

 

NS

 

NS

NS

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

NS

NS

 

NE

 

NS

NS

c)

juriidiline isik?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kui vastus küsimusele B/1a on “jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Kui vastus küsimusele B/02 on ei, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

Kui vastus küsimusele B/2a on “jah”, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku abikaasa?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Ettevõtte juhatajate põllumajanduslik väljaõpe (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus, põllumajanduslik baasväljaõpe, täielik põllumajanduslik väljaõpe) (4)

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.   

Põllumajandusettevõtte valduse alus (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:

1.

omaniku poolt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

rendisuhte alusel

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

loonusrendisuhte või muul alusel

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

NS

 

NE

NE

NS

4.

Põllumajandustootmine ja põlluharimistavad:

a)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid vastavalt Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

kas põllumajandusettevõttes kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid ka loomakasvatuses?

täielikult, osaliselt, üldse mitte

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

Ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandusettevõttele tehtavad otseinvesteeringud viimase viie aasta jooksul:

i)

Kas põllumajandusettevõte sai riiklikke otsetoetusi tootlike investeeringute raames? (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ii)

Kas põllumajandusettevõte sai riiklikke otsetoetusi maaelu arendamise meetmete raames? (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

a)

Kas põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangu väärtusest? (4)

jah/ei

NS

 

NS

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

NS

NE

b)

Kas otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % kogumüügist? (4)

jah/ei

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

D.   

Viljelusmaa

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks

1.

Pehme nisu ja speltanisu

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kõva nisu

ha/a

NE

NS

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NE

 

NS

 

NE

NE

NS

3.

Rukis

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Oder

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Kaer

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Maisiterad

ha/a

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NS

7.

Riis

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

8.

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasutatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

e)

hernes, põlduba ja maguslupiin

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

f)

läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

ha/a

 

NS

NS

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

 

 

NS

 

NE

NS

 

NS

 

NS

NS

 

NE

NS

g)

muud kuivalt koristatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NS

NS

NE

 

 

NS

 

NS

NS

NS

NS

NE

10.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

Tehnilised kultuurid

23.

Tubakas

ha/a

 

NE

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

 

NE

 

NE

NE

 

 

NS

NE

NS

NE

NE

NE

24.

Humal

ha/a

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NE

NS

 

NE

NS

NE

NE

 

 

NS

 

 

NE

NE

 

25.

Puuvill

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NE

NE

NE

NE

NE

26.

Raps ja rüps

ha/a

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

27.

Päevalill

ha/a

NS

 

NS

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

NE

NS

28.

Soja

ha/a

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

NE

NE

NS

29.

Linaseemned (õlilina)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

NS

NS

NE

 

NE

NS

 

NE

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

30.

Muud õliseemnekultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NE

NS

NE

 

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

31.

Lina

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

NE

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

 

32.

Harilik kanep

ha/a

NS

NS

 

NS

NE

 

 

 

NE

 

NE

NS

NE

NS

 

NE

 

 

 

NS

NS

NS

 

NS

NS

33.

Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid

ha/a

 

 

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

NE

NE

NS

NE

NS

34.

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

 

35.

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad:

14.

mis kasvavad väljas või madala katte all (sissemineku võimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

a)

avamaal

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

aiamaal

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

15.

mis on klaasi või muu kaitsekatte all (sissemineku võimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

16.

mis kasvavad väljas või madala katte all (sissemineku võimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

17.

mis on klaasi või muu kaitsekatte all (sissemineku võimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

18.   

Söödataimed:

a)

ajutine rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muu haljassööt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

i)

haljasmais (silomais)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

iii)

muud söödataimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

19.

Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teraviljad, kuivatatud köögiviljad, kartul ja õliseemnetaimed)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.

Muud põllukultuurid

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

21.

Subsiidiumideta kesa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22.

Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetuskavasid ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Koduaiad

ha/a

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

F.

Püsirohumaa ja heinamaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Looduslik rohumaa

ha/a

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.   

Püsikultuurid

1.

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid (5)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

lähistroopikavöötme puuvilja- ja marjasordid

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

c)

pähklid

ha/a

NS

NS

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NS

NS

 

 

NS

NS

NE

NE

NS

 

2.

Tsitruseistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

 

3.

Oliiviistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

a)

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

b)

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

4.

Viinamarjaistandused

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

NE

NE

 

kus tavapäraselt toodetakse:

a)

kvaliteetveini

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NS

 

NE

 

 

 

NE

NE

NE

b)

muid veine

ha/a

NS

NE

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

NS

 

 

 

NE

NE

 

c)

lauaviinamarju

ha/a

NS

 

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NS

NE

 

NS

 

NE

NE

NE

d)

rosinaid

ha/a

NS

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NS

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NE

NE

NE

NE

NE

 

5.

Puukoolid

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Muud püsikultuurid

ha/a

 

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

NE

 

 

NE

NS

NE

NE

NS

7.

Püsikultuurid katmikalal

ha/a

 

NS

 

NE

NE

 

 

NS

NS

 

 

NS

NE

NE

NS

NS

 

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

NE

 

H.   

Muu maa

1.

Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Metsamaad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I.   

Järelkultuurid, seened, niisutamine, põllumaa tootmisest kõrvaldamine

1.

Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid) (9)

ha/a

 

 

 

NE

NS

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

NE

NE

NS

 

2.

Seened

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

 

3.

Niisutatud alad

a)

kogu niisutatav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

niisutatav haritav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

4.

Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetuskavasid järgmiselt jaotatuna:

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

kesa, mis ei ole majanduslikus kasutuses (esitatud kategooria D/22 all)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine tootmiseks (nt suhkrupeet, raps, muu kui metsamajandusliku otstarbega puud ja põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned; esitatud kategooriate D ja G all) kasutatavad alad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

alad, mis on korraldatud ümber püsirohumaaks ja heinamaaks (esitatud kategooriate F/1 ja F/2 all) (4)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NE

NE

d)

endine põllumajandusmaa, mis on korraldatud ümber metsamaaks või mida valmistatakse ette metsastamiseks (esitatud kategooria H/2 all) (6)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

e)

muud alad (kategooriate H/1 ja H/3 all esitatud) (6)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 

 

J.   

Kari (vaatluspäeval)

1.

Hobuslased

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veised

2.

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Vähemalt kaheaastased pullid

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Vähemalt kaheaastased mullikad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Lüpsilehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Muud lehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lambad ja kitsed

9.

Lambad (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

lambad, aretusuted

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muud lambad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Kitsed (igas vanuses)

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

a)

kitsed, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

b)

muud kitsed

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

Sead

11.

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

Muud sead

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kodulinnud

14.

Broilerid

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.

Munakanad

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.

Muud kodulinnud,

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kellest:

a)

kalkunid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

pardid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

c)

haned

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

 

NE

 

 

 

NS

 

d)

mujal nimetamata kodulinnud

lindude arv

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

17.

Küülikud, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NE

NE

NS

18.

Mesilased

tarude arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

NS

NS

NS

19.

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

NS

 

NE

 

NS

 

 

 

 

K.   

Traktorid, kultivaatorid, masinad ja seadmed

1.   

Mis kuuluvad vaatluspäeval täielikult ettevõttele

1.

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid vastavalt võimsusklassile (kW) (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

< 40 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

40 kuni < 60 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

60 kuni < 100 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

100 ja üle selle (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Teraviljakombainid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Niisutusseadmed (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

kui vastus on jaatav, kas seadmed on teisaldatavad? (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

kui vastus on jaatav, kas seadmed on püsiseadmed? (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   

Masinad, mida on viimase 12 kuu jooksul kasutanud mitu põllumajandusettevõtet (masinad, mis kuuluvad teisele ettevõttele, ühistule või mis kuuluvad ühiselt mitmele põllumajandusettevõttele) või mis kuuluvad vastavat teenust osutavale ettevõttele

1.

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid vastavalt võimsusklassile (kW) (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Teraviljakombainid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

L.   

Põllumajandusettevõtte tööjõud (vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Iga põllumajandusettevõttes töötava isiku kohta, kes kuulub järgmistesse põllumajandusettevõtte tööjõu kategooriatesse, kogutakse statistilist teavet, lubades mitmekordset nimetamist ja/või kattumist teiste uuringunäitajatega.

1.

Omanikud

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

füüsilised isikud

iseseisvate ettevõtete ainuomanikud (kõik isikud, kes on vastanud jaatavalt küsimusele B/1a)

põllumajandusettevõtete ühenduse liikmed, kes on identifitseeritud omanikena

juriidilised isikud:

Iga eespool nimetatud füüsilise isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1 a)

Põllumajandusettevõtte juhatajad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

iseseisvate ettevõtete juhatajad, sealhulgas abikaasad ja teised omaniku perekonnaliikmed, kes on ettevõtte juhatajad; st kui vastus küsimusele B/2a või B/2b on jaatav

põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud, kes on identifitseeritud juhatajatena

põllumajandusettevõtete juhatajad, kui omanik on juriidiline isik

(Juhatajad, kes on samal ajal ainuomanikud või põllumajandusettevõtete ühenduse liikmed, kes on identifitseeritud omanikena, registreeritakse ainult üks kord omanikuna kategoorias L/1)

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Omanike abikaasad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad ainuomanike abikaasad (vastus küsimusele B/1a on jaatav), kes ei kuulu kategooriasse L/1 ega L/1a (kes ei ole ettevõtte juhatajad: vastus küsimusele B/2b on eitav)

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3 a)

Muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

3 b)

Muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele:

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4 a)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

4 b)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele:

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0-< 25 %, 25-< 50 %, 50-< 75 %, 75-< 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. + 6.

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

tööpäevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Kui omanik on ka ettevõtte juhataja, siis kas ta tegeleb muu ettevõtlusega:

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Kas ainuomaniku abikaasa tegeleb muu ettevõtlusega:

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Kas mõni ainuomaniku pereliige, kes teeb ettevõttes põllumajandustöid, tegeleb muu ettevõtlusega? Kui vastus on “jah”, siis mitu pereliiget tegeleb:

põhitegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud punktides L/1–L/6 märgitud arv vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul. (8)

päevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

M.   

Maaelu areng

1.   

Muu ettevõtlus (v.a põllumajandus), millega ettevõttes tegeldakse ja mis on sellega otseselt seotud

a)

turism, majutusteenus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

käsitöö

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

puidutöötlemine (nt saagimine jms)

jah/ei

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

akvakultuur

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

taastuva energia tootmine (tuuleenergia, õlgede põletamine jne)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

g)

lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte seadmeid)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

h)

muud”

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  Märkus lugejale: näitajate numeratsioon on põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute pika ajaloo tulemus ja seda ei saa muuta, ilma et see mõjutaks negatiivselt uuringute võrreldavust.

(2)  Teabe esitamine vähemsoodsa piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta ei ole kohustuslik, juhul kui iga põllumajandusettevõtte kohta saadetakse haldusüksuse kood (A1a). Juhul kui põllumajandusettevõtte kohta haldusüksuse koodi (A1a) ei esitata, on teave vähemsoodsa piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta kohustuslik.

(3)  Vabatahtlik teave.

(4)  Ei kasutata 2007. aasta uuringus.

(5)  Belgia, Madalmaad ja Austria võivad lisada käesolevasse rubriiki punkti G/1c “pähklid”.

(6)  Germany may merge headings 8(c), 8(d) and 8(e).

(7)  Vabatahtlik 2005. aasta uuringus. Ei kasutata 2007. aasta uuringus.

(8)  Vabatahtlik nende liikmesriikide puhul, kes esitavad selle näitaja üldkalkulatsiooni piirkondlikul tasandil.

(9)  Vabatahtlik teave.


II LISA

OTSUSE 2000/115/EÜ MUUDATUSED

1.   Muudatused punktis A

Alapunkt A/1 II:

“Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute läbiviimisel kohaldatavad piirkonnad ja alad on loetletud IV lisas.”

ja järgmine lause alapunktis A/1a II:

“Kui neid koode ei saa edastada, esitab liikmesriik iga ettevõtte kohta kategooriates A/2, A/2 a) ja A/3 esitatud andmed.”

jäetakse välja.

2.   Muudatused punktis C

Punkti C lisatakse järgmine punkt:

“C/5   Põllumajandustootmine ja põlluharimistavad

1.   C/5 f Investeeringutoetus viimase viie aasta jooksul

I.

Riiklik investeeringutoetus on seotud maaelu arendamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 1257/1999 esitatud meetmetega.

II.

“Otse” tähendab seda, et näitaja ei hõlma investeeringutoetust, mida ei maksta otse põllumajandusettevõttele, vaid mida antakse kõrgemalt tasandilt (piirkondlik või rühma tasand), isegi kui põllumajandusettevõte oleks seda abi kaudselt saanud. Näited investeeringutest, mida näitaja ei hõlma:

põhiteenuste osutamine maapiirkondade majandusele ja rahvastikule,

põllumajanduse arenguga seotud infrastruktuuri arendamine ja parandamine,

talumajapidamise asendus- ja juhtimisteenuste loomine,

kvaliteetsete põllumajandustoodete turustamine,

maaparandus,

ümberkruntimine.

Küsimus ei hõlma ka määruses (EÜ) nr 1257/1999 nimetatud toetusi ja meetmeid, mis ei ole seotud järgmiste investeeringutega:

väljaõpe (III peatükk),

ennetähtaegselt pensionile jäämine (IV peatükk),

ebasoodsamad piirkonnad ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad (V peatükk),

põllumajanduse keskkonnapoliitika (VI peatükk).

2.   Riigiabi saamine maaelu arendamise meetmete raames

I.

Tootlike investeeringute alla kuuluvad määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaselt:

artikkel 4: investeeringud talumajapidamistesse

artikkel 8: starditoetus noortele talupidajatele

3.   C/5 f) ii)2. Riigiabi saamine maaelu arendamise meetmete raames

I.

Käesoleva küsimusega hõlmatud maaelu arendamise meetmed on teatavad meetmed, mida rakendatakse määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 33 alusel:

külade renoveerimine ja arendamine ning maapiirkondade kultuuripärandi kaitsmine ja säilitamine,

põllumajandustegevuse ja põllumajandusvaldkonnale lähedaste tegevuste mitmekesistamine täiendava tegevuse ja alternatiivse sissetuleku tagamiseks,

turismi ja käsitöönduse edendamine,

keskkonnakaitse seoses põllu- ja metsamajanduse, maastikukaitse ning loomade heaolutingimuste parandamisega,

uus finantskorraldus

ning investeeringud metsamajandusse (VIII peatükk).

C/6   Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht

4.   C/6 a) Tarbimine põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises

II.

Kingitusi perekonnale ja sugulastele ilma töötasuta tuleks käsitada kodumajapidamises tarbimisena. Lõpptoodangu puhul järgitakse põllumajanduse raamatupidamises kasutatavat määratlust (st kogutoodangu puhul ei tuleks arvesse võtta toodangut, mida kasutatakse sisendina teise toodangu, näiteks loomasööda jaoks).

50 % ei tuleks mõistagi käsitada täpse piirmäärana, vaid lihtsalt suurusjärguna.

5.   C/6 b) Otsemüük tarbijale

II.

50 % ei tuleks mõistagi käsitada täpse hinnangu tulemusena, vaid lihtsalt suurusjärguna.”


III LISA

Tähtajad uuringute kinnitatud üksikandmete edastamiseks Eurostatile

Liikmesriik

Tähtajad Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud 2005

Tähtajad Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud 2007

Belgia

30. juuni 2006

31. mai 2008

Tšehhi Vabariik

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Taani

31. mai 2006

31. mai 2008

Saksamaa

30. september 2006

30. september 2008

Eesti

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Kreeka

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Hispaania

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Prantsusmaa

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Iirimaa

30. juuni 2006

31. mai 2008

Itaalia

31. oktoober 2006

30. september 2008

Küpros

30. september 2006

30. september 2008

Läti

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Leedu

31. märts 2006

31. märts 2008

Luksemburg

31. mai 2006

31. mai 2008

Ungari

30. september 2006

30. september 2008

Malta

31. juuli 2006

31. juuli 2008

Madalmaad

31. juuli 2006

31. juuli 2008

Austria

30. september 2006

30. september 2008

Poola

31. märts 2006

31. märts 2008

Portugal

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Sloveenia

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Slovaki Vabariik

31. oktoober 2006

30. september 2008

Soome

31. august 2006

31. august 2008

Rootsi

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Ühendkuningriik

31. august 2006

31. august 2008


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/49


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2140/2004,

15. detsember 2004,

milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 1245/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kalastuslitsentsidega Gröönimaa kalastusvööndi vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1245/2004 protokolli sõlmimise kohta, millega muudetakse neljandat protokolli, millega nähakse ette ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes sätestatud kalapüügitingimused, (1) ja eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1245/2004 nähakse ette, et ühenduse kalapüügilaevade omanikud, kes soovivad saada ühenduse laevale litsentsi kalastamiseks Gröönimaa majandusvööndi vetes, maksavad litsentsitasu vastavalt neljanda protokolli artikli 11 lõikele 5.

(2)

Neljanda protokolli artikli 11 lõikega 5 nähakse ette, et kalapüügilitsentside jaotamise tehnilised üksikasjad lepitakse kokku pooltevahelise halduskokkuleppega.

(3)

Gröönimaa valitsus ja ühendus pidasid läbirääkimisi, et kindlaks määrata litsentsitaotluste ja litsentside väljaandmisega seotud formaalsused ning läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 30. septembril 2004 halduskokkulepe.

(4)

Seepärast tuleks kohaldada nimetatud halduskokkuleppega ettenähtud meetmeid.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja kalakasvatuse nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1245/2004 artiklis 4 osutatud formaalsused kalapüügilitsentsitaotluste ja litsentside väljaandmise kohta on sätestatud käesoleva määruse lisas esitatud halduskokkuleppes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  ELT L 237, 8.7.2004, lk 1.


LISA

Euroopa Komisjoni, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline halduskokkulepe litsentside kohta

Ühenduse laevade kalapüügi tingimused Gröönimaa kalastusvööndis

A.   LITSENTSI TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE FORMAALSUSED

1.

Laevaomanikud esitavad Euroopa Komisjonile riigiasutuste vahendusel 1. märtsiks või kolmkümmend päeva enne kalapüügiretke taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Taotlused esitatakse Gröönimaa poolt selleks ettenähtud vormidel, mille näidised on lisatud (1. liide). Litsentsitaotlusega koos esitatakse tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu makstud. Tasud hõlmavad kõiki kohalikke ja riiklikke kalapüügiga seotud makse. Gröönimaa kalandusamet võtab haldustasuna ühe protsendi litsentsitasust.

Euroopa Komisjon esitab Gröönimaa kalandusametile laevaomaniku koostatud taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda.

2.

Gröönimaa kalandusamet edastab enne halduskokkuleppe jõustumist kogu teabe tasu maksmisel kasutatavate pangakontode kohta.

3.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda vastavalt lõike 4 sätetele. Litsentsidele märgitakse maksimumkogus, mida on lubatud püüda ja pardale jätta. Litsentsil märgitud maksimumkoguse muudatuse puhul tuleb esitada uus litsentsitaotlus. Kui laev ületab litsentsil märgitud maksimumkoguse, maksab ta tasu litsentsil märgitud maksimumkogust ületava koguse eest. Sellele laevale ei anta uut litsentsi, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud. Nimetatud tasu arvutatakse vastavalt B osa punktile 3.

4.

Vääramatu jõu korral ja Euroopa Ühenduste Komisjoni taotlusel võib laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga. Uuele litsentsile kantakse:

väljaandmise kuupäev,

märge, et selle litsentsiga tühistatakse ja asendatakse eelmisele laevale antud litsents.

5.

Kui litsentsil märgitud maksimumkoguseid vahetatakse täielikult või osaliselt, antakse välja uus litsents ja endine litsents tühistatakse. Sel juhul litsentsitasu ei nõuta.

6.

Gröönimaa kalandusamet edastab litsentsid Euroopa Ühenduste Komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

7.

Litsentsi originaal või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädevate asutuste nõudel.

B.   LITSENTSIDE KEHTIVUSAEG JA MAKSMINE

1.

Litsentsid kehtivad alates väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal need välja anti. Need antakse välja 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest pärast seda, kui iga laeva eest on makstud nõutav litsentsitasu.

Moivapüügi puhul antakse litsentsid välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

2.

Litsentsitasud põhinevad järgmisel:

2005: 2 % liigi tonni hinnast,

2006: 3 % liigi tonni hinnast.

3.

2005. aasta litsentsitasud põhinevad protokolli VI lisal ja need on järgmised:

Liik

Eurodes tonni kohta

Meriahven

28

Süvalest

51

Krevetilised

42

Harilik hiidlest

56

Moiva

2

Kalju-tömppeakala

12

Atlandi arktikakrabi

81

Kogu litsentsitasu (maksimumkogus, mida on lubatud püüda, korrutatud tonni hinnaga) nõutakse sisse koos Gröönimaa haldustasuga, mis on üks protsent litsentsitasust.

Kui lubatud maksimumkogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud maksimumkogusele vastavat tasu.

4.

2006. aasta litsentsitasud määratakse kindlaks 2005. aasta novembris käesoleva halduskokkuleppe lisaga, mis põhineb protokolli VI lisal.

5.

Gröönimaa kalandusamet koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate tasude aruande ühenduse laevadele antud litsentside ja muu tema käsutuses oleva teabe alusel.

Aruanne saadetakse komisjonile enne järgmise aasta 5. jaanuari.

C.   PROTOKOLLI ARTIKLIS 11 NIMETATUD RAHALISE HÜVITISE MAKSMISE KORD

1.

Vastavalt protokolli artikli 11 lõikele 1 makstakse rahalist hüvitist iga kalastusaasta alguses.

Vastavalt protokolli artikli 11 lõikele 5 koosneb rahaline hüvitis pärast läbivaatamist kahest osast: EÜ rahaline hüvitis ja laevaomanike litsentsitasud.

Gröönimaa poolt laevaomanike makstavate litsentsitasudena saadavad summad arvatakse EÜ rahalisest hüvitisest maha.

2.

Pärast kalastusaasta lõppu vaadatakse laevaomanike makstud summad üle ning täieliku kasutuse ja makstud litsentsitasude vahe kantakse võimalikult kiiresti üle Gröönimaa kalandusametile lisaks järgmise aasta EÜ rahalisele hüvitisele.

D.   JÕUSTUMISKUUPÄEV

Käesolev halduskokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2005.

1. liide

Litsentsitaotlus Gröönimaa vetes kalastamiseks

1

Riikkondsus

 

2

Laeva nimi

 

3

Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number

 

4

Pardatähis

 

5

Registreerimissadam

 

6

Raadiokutsung

 

7

INMARSAT number (telefon, teleks, e-post) (1)

 

8

Ehitamise aasta

 

9

Laeva tüüp

 

10

Püügivahendite liik

 

11

Sihtliigid + kogus

 

12

Püügipiirkond (ICES/NAFO)

 

13

Litsentsi kestus

 

14

Omanikud, aadress, telefon, teleks, e-post

 

15

Laeva kasutaja

 

16

Kapteni nimi

 

17

Meeskonnaliikmete arv

 

18

Mootori võimsus (kW)

 

19

Pikkus (LOA)

 

20

Tonnaaž brutoregistertonnides

 

21

Esindaja Gröönimaal

Nimi ja aadress

 

22

Aadress, kuhu litsents tuleks postitada

Faks

Euroopa Komisjon, kalanduse peadirektoraat, Rue de la Loi 200, B-1049 Brüssel, faks (322) 296 23 38


(1)  Võib saata siis, kui taotlus on heaks kiidetud.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/53


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2141/2004,

15. detsember 2004,

millega määratakse kindlaks toorpuuvilla tegeliku toodangu ümberhindamine ja sellest tulenev soovitushinna ajutine vähendamine turustusaastal 2004/2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisakti, eriti selle protokolli nr 4 puuvilla kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuste kohta, (2) eriti selle artikli 19 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001 (puuvilla toetuskava üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta) (3) artikli 16 lõige 2 näeb ette toorpuuvilla tootmise uue hindamise, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 14 lõike 3 teises lõigus, ning ka sellest tulenev uus soovitushinna ajutine vähendamine, peavad olema määratud kindlaks enne asjaomase turustusaasta 1. detsembrit.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 19 lõige 2 sätestab, et korrigeeritud hinnanguline toodang tuleb määrata kindlaks saagikoristuse kulgemist arvestades. Seega tuleb nimetatud uus hindamine määrata kindlaks lähtudes turustusaasta 2004/2005 käesolevatest andmetest.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 14 lõike 3 teise lõiguga nähakse ette, et alates 16. detsembrist pärast turustusaasta algust määratakse ettemakse summa korrigeeritud hinnangulise toodangu põhjal, millele lisatakse vähemalt 7,5 %. Silmas pidades turustusaastal 2004/2005 liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 15 lõike 4 punkti c alapunktis i esitatud andmeid järelevalve all ladustatud koguste viimase seisu kohta ja ebakindlust Kreeka toodangu olukorra osas, tuleks kohaldada kindlusvaruna protsendi suurendamist 12 % Kreeka ning 7,5 % Hispaania ja Portugali puhul.

(4)

Soovitushinna uus ajutine vähendamine peab olema arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 7, ent asendades tegeliku toodangu suurenenud korrigeeritud hinnangulise toodanguga.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas looduslike kiudude korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Turustusaastaks 2004/2005 kehtestatakse toorpuuvilla korrigeeritud hinnanguline toodang järgmiselt:

1 103 000 tonni Kreeka puhul,

344 640 tonni Hispaania puhul,

926 tonni Portugali puhul.

2.   Turustusaastaks 2004/2005 kehtestatakse soovitushinna uus ajutine alandamine järgmiselt:

39,437 eurot /100 kg Kreeka puhul,

27,957 eurot /100 kg Hispaania puhul,

0 eurot /100 kg Portugali puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  Protokolli on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001 (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

(2)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3)  EÜT L 210, 03.08.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/55


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2142/2004,

15. detsember 2004,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2004

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme nisu seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

32,26

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

52,37

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

52,37

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

32,26


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 1.12.2004-14.12.2004

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2 (14 %)

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (1)

madal kvaliteet (2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

109,43 (3)

59,79

156,74 (4)

146,74 (4)

126,74 (4)

79,95 (4)

Lahe lisatasu (EUR/t)

11,13

 

 

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

23,12

 

 

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 35,18 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 46,26 EUR/t.

3.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).


(1)  Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(4)  FOB Duluth.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/58


NÕUKOGU OTSUS,

7. detsember 2004,

millega lubatakse Prantsuse Vabariigil ja Itaalia Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõikest 1

(2004/853/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi (77/388/EMÜ) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artiklit 27,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 alusel võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda mis tahes liikmesriigile loa võtta erimeetmeid sellest direktiivist kõrvale kaldumiseks, et lihtsustada maksustamismenetlust või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(2)

Komisjonile saadetud taotluses, mis registreeriti komisjoni peasekretariaadis 24. märtsil 2004. aastal, palusid Prantsusmaa ja Itaalia valitsused luba kalduda kõrvale direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 3.

(3)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 1. juuni 2004. aasta kirjaga muudele liikmesriikidele Prantsusmaa ja Itaalia valitsuste esitatud palvest ning komisjon teatas 3. juuni 2004. aasta kirjaga Prantsuse Vabariigile ja Itaalia Vabariigile, et komisjonil on kogu teave, mida ta peab vajalikuks selle palve hindamiseks.

(4)

Prantsusmaa ja Itaalia vahel on kaks tunnelit: Mont Blanc (Monte Bianco) ja Fréjus. Piir kahe riigi vahel on tunnelis, kuid maksukogumise korraldamine tunnelis oleks ebapraktiline. Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 3 lõike 1 esimene taane näeb ette, et “… liikmesriigi territoorium – riigi territoorium …”. Praegu kehtivate eeskirjade kohaselt peaks seetõttu teemaksude maksustatav summa sõltuma kummalegi riigile kuuluva tunneli pikkusest. Kuna oleks kulukas ja häiriv koguda teemaksu tunneli mõlemas otsas nii, et kumbki riik koguks oma osa teemaksust, kogutakse maks tervikuna tunneli sissepääsu juures. Iga tunneli kaudu toimuva sõidu peaks maksustama kahe teemaksu ja kahe erineva käibemaksumääraga: üks Prantsusmaa ja teine Itaalia territooriumi kohta. Lisaks sellele tuleks maksustatav summa ja käibemaks seejärel jagada kahe liikmesriigi vahel. Seetõttu muudab käibemaks tunneli halduskulude jagamisest tuleneva juba niigi keeruka rahalise hüvitise mehhanismi veelgi keerulisemaks.

(5)

Prantsusmaa ja Itaalia taotletava erandi mõte on paluda luba kõrvalekaldumiseks direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 3 Mont Blanci (Monte Bianco) ja Fréjusi tunneli puhul.

(6)

Mõlema tunneli puhul soovivad need kaks riiki pidada kogu sõidutee pikkust tunnelis selle riigi territooriumiks, kust algavad seda sõiduteed kasutav tunnelist läbisõit. Seega kohaldab Prantsusmaa asutus Prantsusmaa käibemaksu kogu teemaksule kõigi vedude eest, mis algavad Prantsusmaa poolelt. Itaalia asutus kohaldab sama mehhanismi kõigi vedude eest, mis algavad Itaalia poolelt.

(7)

Sellel erandil on mõju ainult teemaksude kogumise suhtes ja selleks, et lihtsustada käibemaksu arvutamist ja arvestamist. See ei mõjusta Itaalia või Prantsusmaa käibemaksuterritooriumi mis tahes muude käivete osas.

(8)

Kavandatav meede on peaasjalikult tehnilist laadi ja selle eesmärk on lahendada eespool kirjeldatud probleemid, lihtsustades maksu tasumise korda. See ei avalda negatiivset mõju käibemaksust saadavatele ühenduse omavahenditele ega mõjuta ka lõpptarbimisjärgus tasumisele kuuluvat maksusummat.

(9)

Kuna küsimus on käibemaksu suhtes kohaldatavas territooriumi määratluses, mis ei tohiks muutuda, tuleks taotletud erandit lubada määramata ajaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 3 on Prantsusmaal ja Itaalial lubatud pidada sõiduteed Mont Blanci (Monte Bianco) ja Fréjusi tunnelites kogu pikkuses selle liikmesriigi territooriumiks, kust algab seda sõiduteed kasutav tunnelist läbisõit.

Artikkel 2

Artiklit 1 kohaldatakse ainult tunnelite teemaksude suhtes.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile ja Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 7. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/60


NÕUKOGU OTSUS,

7. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 2001/865/EÜ, millega lubatakse Hispaania Kuningriigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklist 11

(2004/854/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi (77/388/EMÜ) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2001/865/EÜ (2) lubas nõukogu Hispaania Kuningriigil erandina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punktist a arvata kauba- või teenusetarnete maksustatava summa hulka tarnija kasutatud ning saaja poolt antud igasuguse kulla väärtuse, kui kullatarne saajale on maksuvaba vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artiklile 26b.

(2)

Kõnealuse erandi eesmärk oli vältida investeeringukulla maksuvabastuse kuritarvitamist ja seega ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(3)

Kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 4. augustil 2004, palus Hispaania valitsus pikendada otsuse 2001/865/EÜ kehtivusaega, mis lõpeb 31. detsembril 2004.

(4)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 9. augusti 2004. aasta kirjas teistele liikmesriikidele Hispaania Kuningriigi taotlusest. Komisjon teatas 10. augusti 2004. aasta kirjas Hispaania Kuningriigile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Vastavalt Hispaania ametiasutustele on otsusega 2001/865/EÜ lubatud erand osutunud tõhusaks eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel.

(6)

Direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevad erandid, mis tõkestavad käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, võidakse lisada hilisemasse direktiivi ettepanekusse, mis ratsionaliseeriks mõningaid kõnealusest artiklist tulenevaid erandeid.

(7)

Seepärast on vaja pikendada otsusega 2001/865/EÜ tehtud erandite kehtivusaega, kuni jõustub direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevaid erandeid ratsionaliseeriv direktiiv, mis hõlmab käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, või kuni 31. detsembrini 2009, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

(8)

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust laekuvatele ühenduse omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/865/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Artikli 1 alusel antud luba kaotab kehtivuse direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevaid erandeid ratsionaliseeriva direktiivi jõustumisel, mis tõkestavad käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, või 31. detsembril 2009, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 7. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(2)  EÜT L 323, 7.12.2001, lk 24.


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/61


NÕUKOGU OTSUS,

7. detsember 2004,

millega muudetakse otsuse 98/198/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil pikendada nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklitest 6 ja 17 kõrvalekalduva meetme kohaldamist, artiklit 3

(2004/855/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi (77/388/EMÜ) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 1 alusel võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda mis tahes liikmesriigile loa võtta või pikendada erimeetmeid sellest direktiivist kõrvalekaldumiseks, et lihtsustada maksustamismenetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(2)

Otsustega 95/252/EÜ (2) ja 98/198/EÜ (3) lubas nõukogu Ühendkuningriigil võtta meetmeid, mis kalduvad kõrvale direktiivi 77/388/EMÜ artiklitest 6 ja 17.

(3)

Kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 14. juunil 2004 ja seejärel edastati liikmesriikidele 7. juunil 2004, taotles Ühendkuningriik nimetatud erandi pikendamist.

(4)

Kõnealune erand võimaldab piirata 50 %ni rendilevõtja käibemaksu mahaarvamise õigust ametiautode renditehingute osas, kui autot kasutatakse eraotstarbel. Samuti võimaldab see Ühendkuningriigil mitte käsitleda tasu eest osutatavate teenuste tarnetena maksukohustuslase rendilevõetud ametiauto erakasutust. Nimetatud erandiga kaob vajadus pidada arvestust rendilevõtja ametiautoga tehtud erasõitude üle ja esitada maksustamise eesmärgil andmed iga auto tegeliku läbisõidu kohta. Seetõttu on tegemist lihtsustusmeetmega, mis piirab ka võimalusi ebaõige arvepidamise teel sooritatud pettusteks.

(5)

Tegelikud ja õiguslikud asjaolud, mis õigustasid esialgset erandit, pole muutunud ning on endiselt asjakohased.

(6)

Pidades silmas komisjoni ettepanekut direktiivi 77/388/EMÜ muutmiseks seoses käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangutega, on vaja pikendada loa kehtivust kuni muutmisdirektiivi jõustumiseni. Siiski lõpeb nimetatud loa kehtivus hiljemalt 31. detsembril 2007, kui direktiivi muudatused pole nimetatud kuupäevaks jõustunud, võimaldades sel ajahetkel hinnata erandi vajalikkust vastavalt kõnesoleva direktiivi suhtes nõukogus toimunud täiendavate läbirääkimiste tulemustele.

(7)

Tähtaja pikendamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid Euroopa ühenduste omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 98/198/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Käesoleva loa kehtivus lõpeb ühenduse eeskirjade jõustumisel, millega määratakse kindlaks, millistest maantee-mootorsõidukitega seotud kuludest ei või käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2007.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 7. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(2)  EÜT L 159, 11.7.1995, lk 19.

(3)  EÜT L 76, 13.3.1998, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/909/EÜ (ELT L 342, 30.12.2003, lk 49).


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/63


NÕUKOGU OTSUS,

7. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 2000/746/EÜ, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklist 11

(2004/856/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi (77/388/EMÜ) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2000/746/EÜ (2) lubas nõukogu Prantsuse Vabariigil erandina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punktist a arvata kauba- või teenusetarnete maksustatava summa hulka tarnija kasutatud ning saaja poolt antud igasuguse kulla väärtuse, kui kullatarne saajale on maksuvaba vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artiklile 26b.

(2)

Kõnealuse erandi eesmärk oli vältida investeeringukulla maksuvabastuse kuritarvitamist ja seega ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(3)

Kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 6. juulil 2004, palus Prantsusmaa valitsus pikendada otsuse 2000/746/EÜ kehtivusaega, mis lõpeb 31. detsembril 2004.

(4)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 10. augusti 2004. aasta kirjas teistele liikmesriikidele Prantsuse Vabariigi taotlusest ja teatas Prantsuse Vabariigile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Vastavalt Prantsusmaa ametiasutustele on otsusega 2000/746/EÜ lubatud erand osutunud tõhusaks eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel.

(6)

Direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevad erandid, mis tõkestavad käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, võidakse lisada hilisemasse direktiivi ettepanekusse, mis ratsionaliseeriks mõningaid kõnealusest artiklist tulenevaid erandeid.

(7)

Seepärast on vaja pikendada otsusega 2000/746/EÜ tehtud erandite kehtivusaega, kuni jõustub direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevaid erandeid ratsionaliseeriv direktiiv, mis hõlmab käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, või kuni 31. detsembrini 2009, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

(8)

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust laekuvatele ühenduse omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2000/746/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Artikli 1 alusel antud luba kaotab kehtivuse direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 27 tulenevaid erandeid ratsionaliseeriva direktiivi jõustumisel, mis tõkestavad käibemaksu vältimist seoses investeeringukulla maksuvabastusega, või 31. detsembril 2009, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 7. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(2)  EÜT L 302, 1.12.2000, lk 61.


Komisjon

16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/65


KOMISJONI OTSUS,

8. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 97/222/EÜ, milles sätestatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida lihatooteid

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4563 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/857/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 16 koostoimes artikli 21a lõike 1 esimese taandega,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ (2) osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid, eriti selle artikli 10 lõike 2 punkti a ja lõike 3 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 8 lõikeid 1 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 97/222/EÜ (4) kehtestatakse loetelu kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, kust on lubatud lihatooteid importida.

(2)

Selleks et tagada otsuse 97/222/EÜ lisa II ja III osa tabelites sätestatud töötlemise koodide läbipaistvus ja ühtlustamine, on vaja muuta ja täpsustada mõnda joonealust märkust viitega värske liha päritolule ja lähteriigile.

(3)

Otsuse 97/222/EÜ lisa I osas loetletud riikide kirjelduses esineb aegunud viiteid õigusaktidele, mis on nüüdseks tunnistatud kehtetuks ja asendatud uute õigusaktidega. Seepärast on vaja need viited ajakohastada. Otsuse 97/222/EÜ lisa II osas loetletud piirkondade ja töötlemise koode tuleks samuti vastavalt ajakohastada.

(4)

Seepärast tuleks otsuse 97/222/EÜ lisa I, II ja IV osa vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni otsust 97/222/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Lisa I osa asendatakse käesoleva otsuse I lisa tekstiga.

2.

Lisa II osa asendatakse käesoleva otsuse II lisa tekstiga.

3.

Lisa IV osa asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 23. detsembril 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(2)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 445/2004 (ELT L 72, 11.3.2004, lk 60).

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  EÜT L 89, 4.4.1997, lk 39. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/245/EÜ (ELT L 77, 13.3.2004, lk 62).


I LISA

“II ja III osas loetletud riikide piirkondade kirjeldus

Riik

Piirkond

Piirkonna kirjeldus

Kood

Versioon

Argentina

AR

 

Kogu riik

AR-1

1/2004

Kogu riik, v.a Chubuti, Santa Cruzi ja Tierra del Fuego departemangud

AR-2

1/2004

Chubuti, Santa Cruzi ja Tierra del Fuego departemangud

Bulgaaria

BG

 

Kogu riik

BG-1

Nõukogu otsuse 79/542/EÜ (1) (viimati muudetud) II lisa I osas kirjeldatud ala

BG-2

Nõukogu otsuse 79/542/EÜ (1) (viimati muudetud) II lisa I osas kirjeldatud ala

Brasiilia

BR

 

Kogu riik

BR-1

Komisjoni otsuse 94/984/EÜ (2) (viimati muudetud) I lisas kirjeldatud ala

Serbia ja Montenegro

CS

 

Kogu riik vastavalt nõukogu otsuse 79/542/EÜ (1) (viimati muudetud) II lisa I osas esitatud kirjeldusele

Malaisia

MY

 

Kogu riik

MY-1

95/1

Ainult Malaisia poolsaar (Lääne-Malaisia)”


(1)  EÜT L 146, 14.6.1976, lk 15.

(2)  EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11.


II LISA

“II OSA

Kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida Euroopa Ühendusse lihatooteid

ISO-kood

Päritoluriik või selle osa

1.

Koduveised

2.

Tehistingimustes peetavad sõralised ulukid (v.a metssead)

Kodulambad (kitsed)

1.

Kodusead

2.

Looduslikud sõralised ulukid (sead)

Kodukabjalised

1.

Kodulinnud

2.

Tehistingimustes peetavad jahilinnud

Koduküülikud ja tehistingimustes peetavad jäneslased

Looduslikud sõralised ulukid (v.a sead)

Metssead

Looduslikud kabjalised

Looduslikud jäneslased (küülikud ja jänesed)

Looduslikud jahilinnud

Looduslikud imetajatest ulukid (v.a kabiloomad, kabjalised ja jäneslased)

AR

Argentina AR

C

C

C

A

A

A

C

C

XXX

A

D

XXX

Argentina AR-1 (1)

C

C

C

A

A

A

C

C

XXX

A

D

XXX

Argentina AR-2 (1)

A (2)

A (2)

C

A

A

A

C

C

XXX

A

D

XXX

AU

Austraalia

A

A

A

A

D

A

A

A

XXX

A

D

A

BG

Bulgaaria BG

D

D

D

A

D

A

D

D

XXX

A

D

XXX

Bulgaaria BG-1

A

A

D

A

D

A

A

D

XXX

A

D

XXX

Bulgaaria BG-2

D

D

D

A

D

A

D

D

XXX

A

D

XXX

BH

Bahrein

B

B

B

B

XXX

A

C

C

XXX

A

XXX

XXX

BR

Brasiilia

C

C

C

A

D

A

C

C

XXX

A

D

XXX

Brasiilia BR-1

C

C

C

A

A

A

C

C

XXX

A

A

XXX

BW

Botswana

B

B

B

B

XXX

A

B

B

A

A

XXX

XXX

BY

Valgevene

C

C

C

B

XXX

A

C

C

XXX

A

XXX

XXX

CA

Kanada

A

A

A

A

A

A

A

A

XXX

A

A

A

CH

Šveits

A

A

A

A

A

A

A

D

XXX

A

A

XXX

CL

Tšiili

A

A

A

A

A

A

B

B

XXX

A

A

XXX

CN

Hiina Rahvavabariik

B

B

B

B

B

A

B

B

XXX

A

B

XXX

CO

Colombia

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

CS

Serbia ja Montenegro

A

A

D

A

D

A

D

D

XXX

A

XXX

XXX

ET

Etioopia

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

GL

Gröönimaa

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

A

XXX

XXX

XXX

A

A

A

HK

Hongkong

B

B

B

B

D

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

HR

Horvaatia

A

A

D

A

A

A

A

D

XXX

A

A

XXX

IL

Iisrael

B

B

B

B

D

A

B

B

XXX

A

D

XXX

IN

India

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

IS

Island

B

B

B

A

A

A

B

B

XXX

A

A

XXX

KE

Kenya

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

KR

Korea Vabariik

XXX

XXX

XXX

XXX

D

A

XXX

XXX

XXX

A

D

XXX

MA

Maroko

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

MG

Madagaskar

B

B

B

B

D

A

B

B

XXX

A

D

XXX

MK

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (3)

A

A

B

A

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

MU

Mauritius

B

B

B

B

XXX

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

MX

Mehhiko

A

D

D

A

D

A

D

D

XXX

A

D

XXX

MY

Malaisia MY

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

Malaisia MY-1

XXX

XXX

XXX

XXX

D

A

XXX

XXX

XXX

A

D

XXX

NA

Namiibia (1)

B

B

B

B

D

A

B

B

A

A

D

XXX

NZ

Uus-Meremaa

A

A

A

A

A

A

A

A

XXX

A

A

A

PY

Paraguay

C

C

C

B

XXX

A

C

C

XXX

A

XXX

XXX

RO

Rumeenia

A

A

D

A

A

A

A

D

XXX

A

A

A

RU

Venemaa

C

C

C

B

XXX

A

C

C

XXX

A

XXX

A

SG

Singapur

B

B

B

B

D

A

B

B

XXX

A

XXX

XXX

SZ

Svaasimaa

B

B

B

B

XXX

A

B

B

A

A

XXX

XXX

TH

Tai

B

B

B

B

A

A

B

B

XXX

A

D

XXX

TN

Tuneesia

C

C

B

B

A

A

B

B

XXX

A

D

XXX

TR

Türgi

XXX

XXX

XXX

XXX

D

A

XXX

XXX

XXX

A

D

XXX

UA

Ukraina

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

A

XXX

XXX

XXX

A

XXX

XXX

US

Ameerika Ühendriigid

A

A

A

A

A

A

A

A

XXX

A

A

XXX

UY

Uruguay

C

C

B

A

D

A

XXX

XXX

XXX

A

D

XXX

ZA

Lõuna-Aafrika Vabariik (1)

C

C

C

A

D

A

C

C

A

A

D

XXX

ZW

Zimbabwe (1)

C

C

B

A

D

A

B

B

XXX

A

D

XXX”


(1)  Vt käesoleva lisa III osa pastöriseeritud lihatoodete ja biltongliha töötlemise miinimumnõuete kohta.

(2)  Pärast 1. märtsi 2002 tapetud loomadelt saadud värskest lihast valmistatud lihatooted.

(3)  Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: ajutine kood, mis ei takista riigi täpsustatud nime kasutuselevõttu pärast vastavasisuliste ÜRO läbirääkimiste lõpuleviimist.

XXX: Nende liikide liha sisaldavad lihatooted ei ole lubatud.


III LISA

“IV OSA

II ja III osa tabelites kasutatud koodide tõlgendus

Muu kui eritöötlemine:

A

=

Lihatoote puhul ei ole kehtestatud miinimumtemperatuuri ega muud loomatervishoiu nõuetest tulenevat töötlemist. Selleks et toodet saaks kvalifitseerida “lihatootena”, tuleb liha töödelda nii, et lõikepinnal ei oleks enam värske liha tunnuseid, ja liha peab vastama loomatervishoiu eeskirjadele, mida kohaldatakse värske liha Euroopa Ühendusse eksportimise suhtes.

Eritöötlemine – loetletu algab tugevamast töötlemisest:

B =

Töötlemine hermeetiliselt suletud mahutis kuni Fo väärtuseni 3 või üle selle.

C = A

Lihatoote töötlemisel saavutatav sisetemperatuur peab olema vähemalt 80 oC.

D = A

Lihatoote töötlemisel saavutatav sisetemperatuur peab olema vähemalt 70 °C või toorsingi puhul peab töötlemine hõlmama vähemalt üheksa kuud loomulikku fermentatsiooni ja küpsemist, mille tulemuseks on järgmised omadused:

Aw-väärtus kuni 0,93,

pH-väärtus kuni 6,0.

E =

Biltongliha tüüpi toodete puhul töötlemine, millega saadakse:

Aw-väärtus kuni 0,93,

pH-väärtus kuni 6,0.

F = A

Töötlemine, millega tagatakse vähemalt 65 °C sisetemperatuur nii pikaks ajaks, kui on vaja, et saavutada pastöriseerimisväärtus, mis on vähemalt 40.”


16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/73


KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2004,

millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks

(2004/858/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 58/2003 annab komisjonile volitused otsustada luua täitevasutusi, mis vastavad nimetatud määrusega kehtestatud põhikirjale, ning kellele komisjon võib usaldada teatavaid ühenduse programmi(de) juhtimisega seotud ülesandeid. Käesolev otsus ei mõjuta nimetatud määruse reguleerimisala.

(2)

Täitevasutuse loomine peaks andma komisjonile võimaluse keskenduda oma põhilistele tegevustele ja ülesannetele, mida ei saa suunata alltöövõtjatele, kaotamata siiski kontrolli täitevasutuste üle ning olles nende tegevuse eest vastutav.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ (2) vastu võetud ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimise eesmärgiks on tehniliste projektide elluviimine, mis ei too endaga kaasa poliitiliste otsuste vastuvõtmist, kuid mis eeldavad põhjalikke tehnilisi ja majanduslikke teadmisi kogu projekti teostamise vältel.

(4)

Programmi elluviimisega seotud ülesannete siirmine täitevasutusele on võimalik, kui eristada üksteisest selgelt projekti ettevalmistus, mis on komisjoni talituste ülesanne, ning projekti täideviimine, mis usaldatakse täitevasutusele.

(5)

Asjakohane tasuvusanalüüs näitas, et täitevasutuse loomine võimaldaks parandada rahvatervise programmi elluviimise tõhusust, ning seda väiksema maksumuse juures. Programmi eripära tõttu on põhirõhk tehniliste ülesannete siirmisel ning põhiline eesmärk on tugevdada sidemeid nimetatud ühenduse programmi ja liikmesriikide ekspertide ühenduste vahel.

(6)

Selleks, et täita komisjoni seatud eesmärgid komisjoni järelevalve all, peab täitevasutus suutma tagada kõrgetasemelise asjatundlikkuse. Samuti peab täitevasutus võimalikult suurel määral soodustama programmi elluviimist, lihtsustades rahvatervise alal asjatundlike töötajate palkamist.

(7)

Lisaks pikaajalistele ülesannete täitmisele peab täitevasutus parandama ka programmi elluviimise paindlikkust. Täitevasutuse aastane tööplaan peab tagama asutuse toetuse rahvatervise programmi elluviimise aastaeesmärkidele, mille on paika pannud ja otsustanud komisjon vastavalt programmikomitee arvamusele.

(8)

Tänu täitevasutuse saavutatud tulemustel põhinevale juhtimisele ning vajalike järelevalve- ja kooskõlastusmeetmete ning -kanalite kasutuselevõtule on võimalik lihtsustada eeskirju, millest lähtuvalt komisjoni talitused programmi ellu viivad. Komisjoni talitused võivad kasutada ära täitevasutuse tehnilise töö tulemusi, arendades nendega paralleelselt asjakohaseid tegevusi, mis eeldavad otsustetegemist poliitilisel tasandil. Komisjoni talitused arendavad ka programmi elluviimisega seotud tegevusi, mille usaldamine täitevasutusele ei tundu asjakohane.

(9)

Täitevasutuse koostöö komisjoni talitustega ning tegevus teavitamise ja erinevate võrgustike abistamise vallas peab parandama ühenduse rahvatervisega seotud tegevuste väljapaistvust.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

1.   Käesolevaga asutatakse ühenduse rahvatervise valdkonna programmi juhtimiseks täitevamet (edaspidi “amet”), mille põhikiri on sätestatud määruses (EÜ) nr 58/2003.

2.   Ameti nimi on Rahvatervise Programmi Täitevamet.

Artikkel 2

Asukoht

Amet asub Luxembourg’is.

Artikkel 3

Ameti tegevusaeg

Amet asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2010.

Artikkel 4

Eesmärgid ja ülesanded

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ (edaspidi “raamotsus”) kehtestatud ühenduse rahvatervise valdkonna programmi raames usaldatakse ametile ülesanded, mis on seotud ühenduse toetusega programmile, v.a programmi hindamine, seadusandluse järelevalve või muud ülesanded, mis kuuluvad ainult komisjoni pädevusse. Ametile usaldatakse eelkõige järgnevad ülesanded:

a)

rahvatervise programmi erinevate etappide juhtimine kooskõlas erinevate projektidega vastavalt otsusele nr 1786/2002/EÜ ning vastavalt nimetatud otsusega kehtestatud ja komisjoni vastu võetud tööplaanile, samuti vajaliku kontrolli teostamine ning asjakohaste otsuste vastuvõtmine vastavalt komisjoni antud volitustele;

b)

eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning komisjoni volitusel rahvatervise programmi juhtimiseks vajalike tehingute (eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotute) sooritamine;

c)

logistiline, teaduslik ning tehniline toetus, mis eelkõige tähendab tehniliste kohtumiste (ekspertide töögruppide juhtimine), ettevalmistavate uuringute, seminaride ja konverentside korraldamist.

2.   Komisjoni otsusega pannakse täpselt paika ametile usaldatavad ülesanded. Otsus saadetakse teavitamiseks täitevametite komiteele.

Artikkel 5

Organisatsiooniline struktuur

1.   Ametit juhivad juhatus ja direktor. Mõlemad määrab ametisse komisjon.

2.   Juhatuse liikmed määratakse ametisse kaheks aastaks.

3.   Asutuse direktor määratakse ametisse neljaks aastaks.

Artikkel 6

Toetus

Ametile antakse toetust Euroopa Ühenduste üldeelarvest. See toetus arvatakse maha rahvatervise programmi jaoks ette nähtud vahenditest.

Artikkel 7

Kontroll ja tegevusaruanne

Amet on komisjoni kontrolli all ning peab regulaarselt aru andma talle usaldatud programmide läbiviimisest vastavalt volikirjas sätestatud tingimustele ja sagedusele.

Artikkel 8

Tegevuseelarve täitmine

Amet täidab eelarvet vastavalt standardse finantsmääruse (3) sätetele.

Brüssel, 15. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138 30.4.2004, lk 7).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 297, 22.9.2004, lk 6).