9.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 362/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2090/2004,

8. detsember 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 8. detsembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	109,5
	204	94,4
	999	102,0
0707 00 05	052	131,1
	204	32,5
	999	81,8
0709 90 70	052	103,1
	204	71,7
	999	87,4
0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50	052	50,8
	204	42,7
	382	32,3
	388	52,3
	528	36,4
	999	42,9
0805 20 10	204	59,0
0805 20 10	999	59,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	69,4
	204	46,4
	464	161,3
	624	95,2
	720	30,2
	999	80,5
0805 50 10	052	61,3
	528	42,4
	999	51,9
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	052	116,3
	388	150,4
	400	88,3
	404	115,5
	512	105,2
	720	63,4
	804	109,0
	999	106,9
0808 20 50	720	43,1
0808 20 50	999	43,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

9.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 362/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2092/2004,

8. detsember 2004,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha imporditariifikvoodi rakendamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppega (2) (edaspidi “kokkulepe”), mis kiideti ühenduse nimel heaks otsusega 2002/309/EÜ, Euratom, sätestatakse CN-koodi ex 0210 20 90 alla kuuluva kuivatatud kondita veiseliha tariifivaba sissevedu 1 200 tonni ulatuses aastas.

(2)

BSE-kriisi tõttu deklareerisid lepinguosalised kokkuleppe lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonis lihasektori kohta, (3) et erandkorras tuleks ühendusel avada 700 netotonni suurune kuivatatud loomaliha autonoomne aastakvoot, mille suhtes kohaldatakse väärtuselist tollimaksu ning mis vabastatakse koguselisest tollimaksust kuni teatud liikmesriikide poolt Šveitsile kehtestatud impordipiirangute kaotamiseni. Komisjoni 15. novembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2424/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2249/1999 sätestatud kuivatatud kondita veiseliha imporditariifikvoodi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, (4) avati mitmeaastane imporditariifikvoot kuivatatud kondita veiseliha sisseveoks Šveitsist 700 tonni ulatuses aastas ajavahemikuks 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

(3)

Oma kolmandal kohtumisel Brüsselis 4. detsembril 2003 otsustas põllumajanduse ühiskomitee, et Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppega asutatud ühise veterinaarkomitee 25. novembri 2003. aasta otsuse nr 2/2003, millega muudeti kokkuleppe 11. lisa liiteid 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 11, (5) vastuvõtmise ning sellele järgnenud Šveitsi suhtes liikmesriikide rakendatud piiravate meetmete kaotamise järel tuleks kokkuleppes sätestatud soodustusi kohaldada võimalikult kiiresti. Arvestades siiski muutusi päritolureeglites, väljendati ühist valmisolekut jätta ettevõtjatele piisavalt aega kohanemiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks võimalike kaubavarude suhtes. Seega lepiti kokku rakendada uusi soodustusi alates 1. jaanuarist 2005.

(4)	Seepärast tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad CN-koodi ex 0210 20 90 alla kuuluva Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha mitmeaastase tariifivaba impordikvoodi kohaldamiseks 1 200 tonni ulatuses aastas alates 1. jaanuarist 2005.

(5)

Nimetatud tariifikvoodist tuleneva soodustuse saamiseks peaksid asjaomased tooted pärinema Šveitsist vastavalt kokkuleppe artiklis 4 sätestatud reeglitele. Tuleks esitada kvoodikõlblike toodete täpne määratlus. Kontrolli huvides peaks selle kvoodi kohase impordi tingimuseks olema autentsussertifikaadi esitamine, mis kinnitab, et liha vastab täpselt kvoodikõlblikkuse määratlusele. Tuleb koostada nimetatud sertifikaadi näidis ning kehtestada selle kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(6)

Sisseveo korda tuleks juhtida impordilitsentside abil. Sel eesmärgil tuleks kehtestada taotluste esitamise eeskirjad ning määratleda taotlustes ja litsentsides esitatav informatsioon, vajaduse korral kõrvale kaldudes komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (6) ning komisjoni 1995. aasta 26. juuni määrusest (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta. (7)

(7)	Asjakohaste toodete sisseveo nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks sätestada, et impordilitsentside väljastamisel tuleb eelkõige kontrollida autentsussertifikaatide kandeid.

(8)	Määrus (EÜ) nr 2424/1999 tuleks tunnistada kehtetuks.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga avatakse CN-koodi ex 0210 20 90 alla kuuluva Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha mitmeaastane ühenduse tollivaba imporditariifikvoot 1 200 tonni ulatuses aastas ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni järgmise aasta 31. detsembrini (edaspidi “kvoot”).

Kvoodi järjekorranumber on 09.4202.

2. Lõikes 1 osutatud toodete suhtes kohaldatavad päritolureeglid on sellised, nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe artiklis 4.

3. Käesoleva määruse tähenduses on “kuivatatud kondita veiseliha” vähemalt 18 kuu vanuste veiste reieliha lõigud, nähtava lihasisese rasvata (3–7 %), pH 5,4–6,0; soolatud, maitsestatud, pressitud, kuivatatud üksnes puhtas kuivas õhus ning pinnale on moodustunud väärishallitus (mikroseente kirme). Valmistoote kuivainesisaldus on 41–53 %.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud koguste importimiseks tuleb enne vabasse ringlusse lubamist esitada impordilitsents.

2. Pädevale asutusele esitatakse vastavalt artiklile 3 koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia koos sertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.

Nimetatud asutus säilitab autentsussertifikaadi originaali.

3. Autentsussertifikaati võib sertifikaadil näidatud koguste piires kasutada mitme impordilitsentsi väljastamiseks. Kui sertifikaadiga seoses väljastatakse rohkem kui üks litsents, teeb pädev asutus autentsussertifikaadile märke kasutatud koguse kohta.

4. Pädevad asutused võivad väljastada impordilitsentse üksnes pärast veendumist, et kogu autentsussertifikaadil esitatud informatsioon vastab igal nädalal komisjonilt saadud asjakohasele teabele. Litsentsid väljastatakse viivitamata pärast seda.

Siiski võivad pädevad asutused erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamisel väljastada impordilitsentsid asjakohaste autentsussertifikaatide alusel enne komisjonilt teabe saamist. Sellistel juhtudel vastab impordilitsentside tagatise suurus ühise tollitariifistiku alusel määratud täielikule tollimaksule. Pärast sertifikaati puudutava teabe saamist asendavad liikmesriigid selle tagatise määruse (EÜ) nr 1445/1995 artiklis 4 nimetatud tagatisega.

5. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 tehakse üks I lisas loetletud märgetest.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 osutatud autentsussertifikaadid koostatakse ühe originaali ja kahe koopiana, mis on trükitud ja täidetud ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles vastavalt II lisas toodud näidisele. Sertifikaat võib olla trükitud ja täidetud ka eksportiva riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus impordilitsentsi taotlus esitatakse, võivad nõuda sertifikaadi tõlke esitamist.

2. Sertifikaadi vormi mõõtmed on 210 × 297 mm. Kasutatava paberi kaal on vähemalt 40g/m2. Originaal on valge, esimene koopia roosa ja teine koopia kollane.

3. Sertifikaadi originaali ja selle koopiad võib täita masinakirjas või käsitsi. Viimasel juhul tuleb need täita musta tindi ja trükitähtedega.

4. Igal sertifikaadil on eraldi järjekorranumber, millele järgneb väljastava riigi nimi.

Koopiatel on sama järjekorranumber ja nimi kui originaalil.

5. Artikli 1 lõikes 3 sätestatud kuivatatud kondita veiseliha määratlus märgitakse selgelt sertifikaadile.

6. Sertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui need on nõuetekohaselt kinnitanud III lisas nimetatud väljastav asutus.

Sertifikaadid loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui neil on näidatud väljastamise kuupäev ja koht ning kui neil on väljastava asutuse tempel ning allakirjutamiseks volitatud isiku(te) allkiri.

Artikkel 4

1. III lisas loetletud väljastavad asutused:

a)	on asjaomase eksportiva riigi poolt väljastava asutusena tunnustatud;

b)	kohustuvad kontrollima sertifikaatide kandeid;

c)	kohustuvad edastama komisjonile vähemalt kord nädalas informatsiooni, mis võimaldab kontrollida autentsussertifikaatide kandeid, eelkõige sertifikaadi numbrit, eksportijat, kaubasaajat, sihtriiki, toote nimetust, netomassi ja allkirjastamise kuupäeva.

2. Komisjon võib uuesti läbi vaadata III lisas toodud loetelu, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tingimust enam ei täideta või kui väljastav asutus ei suuda täita endale võetud kohustusi.

Artikkel 5

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljastamise kuupäevadest. Nende kehtivusaeg lõpeb siiski väljastamise kuupäevale järgneval 31. detsembril.

Artikkel 6

Määruste (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/1995 sätteid kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 7

Eksportijariikide asutused edastavad komisjonile nende riikide väljastavate asutuste poolt kasutatavate templijäljendite näidised ning autentsussertifikaatidele allakirjutamiseks volitatud isikute nimed ja allkirjad. Hilisematest templite või nimede muudatustest teavitatakse komisjoni samuti võimalikult kiiresti. Komisjon edastab selle teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 8

Määrus (EÜ) nr 2424/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(3) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 352.

(4) EÜT L 294, 16.11.1999, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(5) ELT L 23, 28.1.2004, lk 27.

(6) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

(7) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004.

I LISA

Artikli 2 lõikes 5 osutatud märked

— hispaaniakeelne: Carne de vacuno seca deshuesada — Reglamento (CE) no 2092/2004

— tšehhikeelne: Vykostěné sušené hovězí maso – směrnice (ES) č. 2092/2004

— taanikeelne: Tørret udbenet oksekød — forordning (EF) nr. 2092/2004

— saksakeelne: Entbeintes, getrocknetes Rindfleisch — Verordnung (EG) Nr. 2092/2004

— eestikeelne: Kuivatatud kondita veiseliha – määrus (EÜ) nr 2092/2004

— kreekakeelne: Αποξηραμένο βόειο κρέας χωρίς κόκαλα — Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 2092/2004

— ingliskeelne: Dried boneless beef — Regulation (EC) No 2092/2004

— prantsuskeelne: Viande bovine séchée désossée — Règlement (CE) no 2092/2004

— itaaliakeelne: Carni bovine disossate ed essiccate — regolamento (CE) n. 2092/2004

— lätikeelne: Žāvēta atkaulota liellopu gaļa – Regula (EK) Nr. 2092/2004

— leedukeelne: Džiovinta jautiena be kaulų – Reglamentas (EB) Nr. 2092/2004

— ungarikeelne: Szárított, kicsontozott marhahús – 2092/2004/EK rendelet

— hollandikeelne: Gedroogd rundvlees zonder been — Verordening (EG) nr. 2092/2004

— poolakeelne: Suszone mięso wołowe bez kości — Rozporządzenie (WE) nr 2092/2004

— portugalikeelne: Carne de bovino seca desossada — Regulamento (CE) n.o 2092/2004

— slovakikeelne: Vykostené, sušené hovädzie mäso – Nariadenie (ES) č. 2092/2004

— sloveenikeelne: Posušeno goveje meso brez kosti – Uredba (ES) št. 2092/2004

— soomekeelne: Kuivattua luutonta naudanlihaa – asetus (EY) N:o 2092/2004

— rootsikeelne: Torkat benfritt nötkött – förordning (EG) nr 2092/2004

II LISA

III LISA

Nimekiri, millesse on kantud asutused, kellel on lubatud ekspordiriikides autentsussertifikaate väljastada

ŠVEITS:

—	Office vétérinaire federal/Bundesamt für Veterinärwesen/Ufficio federale di veterinaria

9.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 362/17

KOMISJONI OTSUS,

7. aprill 2004,

EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/A.38284/D2

Société Air France/Alitalia Linee Aeree Italiane S.p.A. (1)

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1307 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2004/841/EÜ)

7. aprillil 2004 võttis komisjon vastu otsuse, millega tehakse Air France’i ja Alitalia koostöölepingu puhul üksikerand vastavalt asutamislepingu artikli 81 lõikele 3. Selle otsuse avalik versioon on inglise, prantsuse ja saksa keeles (autentne on üksnes ingliskeelne tekst) kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi Interneti-leheküljel http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

1. MENETLUSE KOKKUVÕTE

(1)	12. novembril 2001 andsid Air France (AF) ja Alitalia (AZ) komisjonile teada mitmest koostöölepingust ning taotlesid sekkumatustõendit määruse 3975/87 artikli 3 lõike 2 alusel ja/või vabastust sama määruse artikli 5 alusel. (2)

(2)

8. mail 2002 avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas teatatud koostöölepingute kokkuvõte ja kutsuti huvitatud kolmandaid isikuid saatma 30 päeva jooksul oma märkused vastavalt määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 5 lõikele 2. (3) Vastuseks sellele teatele avaldas mitu lennuettevõtjat huvi alustada tegevust kõnealustel marsruutidel, eeldades et turuletuleku takistused kõrvaldatakse piisavate parandusmeetmetega.

(3)	1. juuli 2002 kirjas esitas komisjon osapooltele tõsised kahtlused ja teatas, et nende koostöölepinguid ei ole praegusel kujul võimalik heaks kiita.

(4)

Komisjoni väljendatud reservatsioonide alusel ning pärast intensiivseid arutelusid pakkusid osapooled välja kohustused, mis avaldati kommentaaride saamiseks teatisena 9. detsembril 2003Euroopa Liidu Teatajas vastavalt määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 16 lõikele 3. (4) Pidades silmas esitatud kommentaare, andsid osapooled nõusoleku oma kohustuste edasiseks täiendamiseks.

(5)	Arvestades, et asjaomastel turgudel on mitmeid turuletulijaid, on täiendatud kohustused konkurentsipoliitika vaatepunktist rahuldavad. Eeldades, et osapooled täidavad võetud kohustusi, otsustas komisjon nende koostöölepingud vabastada kuueks aastaks.

2. KOOSTÖÖLEPING

(6)

Koostöö kaudu taotlevad osapooled kaugeleulatuva, pikaajalise strateegilise kahepoolse liidu loomist, mille põhieesmärgid on järgmised:

—	Euroopa suurlennujaamade süsteemi loomine, mis tugineb osapoolte Pariisi Charles de Gaulle’i, Rooma Fiumicino ja Milano Malpensa suurlennujaamadele ja mis võimaldab siduda nende ülemaailmsed võrgud.

—	Osapoolte reisiteeninduse koordineerimine, sealhulgas ulatuslik koodide jagamine, regulaarreiside võrgustiku koordineerimine, müügitöö ja tulu haldamine, vastastikune püsikliendiprogrammide tunnustamine, turustamise koordineerimine ja äriklassi ootesaali kasutuse jagamine.

—	Koostöö teistes valdkondades, näiteks lastimistoimingud, reisijate käitlus, hooldus, hanked, toitlustamine, infotehnoloogia, lennupargi arendus ja soetamine, meeskonna väljaõpe ja raamatupidamisarvestus.

(7)

Air France’i ja Alitalia vahelise liidu eesmärk on suurlennujaamade süsteemi loomine, et siduda nende ülemaailmsed võrgustikud, kuid koostöö hakkab tihedam olema pigem Prantsusmaa–Itaalia suunal, hõlmates kõiki Air France’i ja/või Alitalia poolt Prantsusmaa ja Itaalia vahel teenindatavaid marsruute, välja arvatud muud siseriiklikud või rahvusvahelised lennud. Lisaks üldisele reisiteeninduse koordineerimisele lepivad osapooled Prantsuse–Itaalia suuna osas kokku ka lennusagedused ning mahtude ja kasumi jaotamise.

3. HINDAMINE

(8)

Kokkuleppest mõjutatud tegevusalad on sõiduplaanijärgne reisijate õhutransport, kauba õhutransport ja maapealsed teenused. Kavandatav vabastamise otsus puudutab ainult esimest koostöövaldkonda, st sõiduplaanijärgset reisijate õhutransporti. Kauba õhutransport on kavandatavast otsusest välja jäetud, sest osapooled peavad alles läbirääkimisi oma koostöö ulatuse üle selles valdkonnas. Kavandatavas otsuses ei käsitleta ka maapealseid teenuseid, sest see ei kuulu määruse (EMÜ) nr 3975/87 reguleerimisalasse. (5)

(9)

Komisjon nõustub, et üldiselt aitab liit parandada transporditeenuste pakkumist ja levikut ning edendada tehnilist ja majanduslikku progressi. Koostöökokkulepe toob tõenäoliselt kasu, sest loob ulatuslikuma ülemaailmse võrgustiku, mis pakub klientidele paremaid teenuseid tänu otselendude ja vahemaandumistega lendude suuremale arvule. Kuigi lennuettevõtjate suuruse kasv ei pruugi kaasa tuua pidevast mastaabisäästust tulenevat kulude vähenemist, saab kokku hoida tänu liikluse tihenemisele kogu võrgus, lennusageduste paremale planeerimisele, suuremale täituvusele jms.

(10)	Tarbija saab eeldatavast kulude vähenemisest madalamate hindade näol õiglast kasu siiski ainult juhul, kui liidu poolt piiratud konkurentsiga turul avaldatakse osapooltele piisavat konkurentsisurvet.

(11)

Artikli 81 kohase komisjoni hinnangu põhjal võib täheldada ohtu, et liit välistab konkurentsi suure osa reisilendude puhul, mis toimuvad seitsme lähte- ja sihtkoha (6) paari vahel, st Pariis–Milano, Pariis–Rooma, Pariis–Veneetsia, Pariis–Firenze, Pariis–Bologna, Pariis–Napoli ja Milano–Lyon. Enne liidu loomist olid Air France ja Alitalia kõnealustel mõjutatud kattuvatel turgudel kaks peamist teenusepakkujat, kes teineteisega konkureerisid. Teatise koostamise ajal oli nende turuosa seitsme asjaomase lähte- ja sihtkoha paari puhul väga suur. Seda nii nende reisijate puhul, kelle jaoks olulisimad tegurid on aeg ja paindlikkus, kui ka nende puhul, kelle jaoks on olulisim hind. (7)

(12)

Lisaks sellele kaitsevad osapoolte üldist tugevat positsiooni võimalike turuletulijate eest märkimisväärsed turutõkked, mis tulenevad näiteks teenindusaegade vähesusest kõnealustes lennujaamades, osapoolte lendude sagedusest, aega oluliseks pidavate klientide suurest osakaalust ning nende püsikliendiprogrammide ühendamisest.

(13)	Seetõttu võib koostöölepingu heaks kiita vaid asjakohaste abinõude alusel, mille peamine eesmärk on kõrvaldada konkurentide turuletulekut takistavad tõkked ja tagada, et mõjutatud tarbijad saavad koostööst tulenevatest hüvedest õiglase osa.

4. KOHUSTUSED

(14)

Komisjoni tõsiseid kahtlusi käsitlenud kirjas esitatud reservatsioonide põhjal tegid osapooled ettepaneku kohustuste kohta, mis avaldati kommentaaride saamiseks 9. detsembril 2003. Kohustuste kohta esitasid kommentaare mitu lennuettevõtjat ja Ühendkuningriigi õiglase kaubanduse amet. Neid kommentaare arvestades nõustusid osapooled oma kohustusi täiendama. Eelkõige muudeti Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama teenindusaegade jaotamise tingimusi ning Orly lennujaamas teenindusaegade suhtes kehtinud piirang tühistati. Kõnealuste kohustuste peamised põhimõtted on järgmised.

(15)

Selleks, et heastada teenindusaegade nappus tiheda liiklusega lennujaamades, peavad osapooled tegema konkurentidele kättesaadavaks teatava hulga teenindusaegu, mis on mõeldud uute teenuste toetamiseks seitsmel marsruudil, millel komisjon on täheldanud konkurentsiprobleeme. Osapoolte poolt vabastatavate teenindusaegade maksimaalne arv on iga marsruudi puhul sätestatud otsuse lisas.

(16)

Lähtudes komisjoni ulatuslikust Prantsusmaa-Itaalia turu uuringust ning olles hinnanud määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 16 lõike 3 kohase komisjoni teatise peale esitatud kolmandate isikute kommentaare, peetakse igal mõjutatud marsruudil osapoolte vabastatud teenindusaegade arvu piisavaks, et otseteenuste operaatorid suudaksid neil marsruutidel osapooltega tõhusalt konkureerida. Nende abinõude eesmärk on võimaldada konkurentidel teostada otseteenuseid ning eelkõige konkureerida osapooltega lähte- ja sihtkohtadevahelistel lendudel aega ja paindlikkust hindavate reisijate transportimisel.

(17)

Võttes arvesse asjaolu, et uue teenuse alustamisest tulemuslikum on olemasolevate teenuste sageduse lisamine ning et aega ja paindlikkust hindavad reisijad vajavad piisavat päevaste sageduse hulka, tehakse teenindusajad sooduskorras kättesaadavaks konkurendile, kes teostab marsruudil kokku kõige suurema sagedusega lende (olemasolevad teenused kaasa arvatud).

(18)

Komisjoni ulatuslikust Prantsusmaa-Itaalia turu uuringust ilmneb, et Pariisi Charles de Gaulle’i (CDG) ja Orly (ORY) lennujaamad on kõnealustel marsruutidel lähte- ja sihtkoha reisijatele vajalike transporditeenuste nõudluse seisukohast asendatavad. Sama kehtib ka Milano Linate ja Malpensa lennujaamade suhtes.

(19)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine tähendaks tavaliselt seda, et osapooled võivad valida, millistes lennujaamades teenindusaegu loovutada, eeldusel et see on konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisav. Käesoleval juhul leiab komisjon siiski, et Pariisi lennujaamade puhul tuleks väljapakutud abinõude tulemuslikkuse tagamiseks loovutada teatud tingimustel Orly lennujaama teenindusaegu konkurentidele, kes juba pakuvad mõjutatud marsruutidel sellest lennujaamast lähtuvaid teenuseid, et nad saaksid oma teenuste hulka suurendada. Sel põhjusel on kohustustes sätestatud, et konkurendil on õigus saada teenindusaegu Orly’s, kui ta juba teostab mõjutatud marsruudil Orly’st lähtuvaid lende ja kui kõik tema planeeritud Pariisi lennud lähtuvad sellest lennujaamast.

(20)	Samadel põhjustel on kohustustes sätestatud, et osapooled peavad vabastama teenindusaegu Milano Linate lennujaamas vaid konkurendile, kes pakub mõjutatud marsruudil juba Linatest lähtuvaid teenuseid ning soovib antud marsruudil lisasagedusi pakkuda.

(21)	Lisaks teenindusaegadele võetakse otsuse eelnõus määratletud täiendavate tõkete kõrvaldamiseks muid abinõusid.

(22)

Mõned neist lisavad klientide jaoks osapoolte ja konkurentide poolt mõjutatud marsruutidel teostatavate lendude vahetatavust ning aitavad uutel turuletulijatel saada neil marsruutidel tegevuse alustamiseks vajaliku minimaalse reisijate hulga. Eelkõige tagatakse nende abinõudega, et osapooled peavad võimaldama uutel turuletulijatel võtta osa oma püsikliendiprogrammidest, kui nad selleks soovi avaldavad. Teine kohustus on seotud lennuettevõtjate ühistegevusega ja proportsionaalse jaotuse erikokkulepetega ning võimaldab reisijatel üht ja sama piletit kasutades lennata reisi sihtkohta osapooltega ja tulla tagasi konkurendiga või vastupidi.

(23)

Osapooled kohustusid toetama ka reisijate ühendvedude kokkuleppeid, mille kohaselt nemad tagavad osal maismaa- või veetransporti sisaldavast teekonnast õhutransporditeenused, et kindlustada tarbijatele suurem valik ja paremad ühendvedude teenused. See võimaldaks näiteks aega oluliseks pidavatel klientidel kombineerida soodsatel tingimustel ühe suuna rongisõidu tagasilennuga.

(24)	Lõpuks peavad osapooled kohustuste kohaselt külmutama esialgu sagedused (sageduste suurendamist käsitlev), et uusi turuletulijaid ei surutaks kohe pärast sisenemist turult välja.

5. KOKKUVÕTE

(25)	Eelöeldu põhjal on osapoolte esitatud kohustused piisavad, et lahendada uurimise käigus turul täheldatud konkurentsiprobleemid kolmandate isikute turuletulemise võimaldamise ja toetamise abil.

(26)

Seetõttu otsustas komisjon, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 ning eeldusel, et osapooled täidavad lisas loetletud kohustusi, ei kohaldata 12. novembril 2001 komisjonile teatatud Air France’i ja Alitalia vahelisele koostöökokkuleppe suhtes EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 alates 12. novembrist 2001 kuni 11. novembrini 2007.

(1) Kohtuistungi ettekanne avaldatud ELT C 305, 9.12.2004.

(2) Nõukogu 14. detsembri 1987. a määrus (EMÜ) nr 3975/87 (konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1)). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(3) EÜT C 111, 8.5.2002, lk 7.

(4) ELT 297, 9.12.2003, lk 10.

(5) Seetõttu ei piira see otsus edasist konkurentsi hindamist neis aspektides vastavalt asutamislepingu artiklile 81.

(6) Asjakohase turu rajamiseks lennutranspordi valdkonnas on komisjon töötanud välja lähte- ja sihtkoha paaridel põhineva lähenemise. Selle lähenemise kohaselt peaks iga lähte- ja sihtkoha kombinatsiooni võtma kliendi vaatepunktist eraldi turuna.

(7) Milano ja Lyoni vahelistel lendudel on nimetatud teist liiki reisijate puhul olemas erand, mis tuleneb teiste transpordiliikide (maanteetransport) pakutava konkurentsi piiravast mõjust.

9.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 362/21

KOMISJONI OTSUS,

1. detsember 2004,

rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4493 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/842/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemnete turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4a lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 4a lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (4) eriti selle artikli 23 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta, (5) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ õli- ja kiutaimede seemnete turustamise kohta, (6) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiividele 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ võivad liikmesriigid lubada põllumajandustaimede seemnete tootjatel turule viia nende liikide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus kõnealuse liikmesriigi kataloogi kandmiseks, nagu on sätestatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta. (7)

(2)	Lisaks võivad liikmesriigid vastavalt direktiivile 2002/55/EÜ lubada köögiviljaseemne sordiaretajatel või nende esindajatel viia turule niisuguse sordi seemet, mille kohta kõnealuse direktiivi sätete kohaselt on esitatud taotlus vähemalt ühe liikmesriigi riiklikku kataloogi kandmiseks.

(3)

Võimaldamaks liikmesriikidel niisuguseid lube anda, on vaja sätestada nende direktiivide rakenduseeskirjad, mis hõlmavad eelkõige kõnealuste lubade väljaandmise eesmärke ja tingimusi, seemnepakendite sildistamist ning põllumajandustaimede seemne puhul ka koguseid. Samuti on asjakohane, et geneetiliselt muundatud organismidest aretatud teisendite puhul peab luba neid geneetiliselt muundatud organisme turule viia olema välja antud vastavalt ühenduse õigusaktidele.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Üldsäte

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriik võib anda loa turule viia:

a)	põllumajandustaimesortide seemneid, mille kohta direktiivi 2002/53/EÜ artikli 1 lõike 2 sätete kohaselt on esitatud taotlus kõnealuse liikmesriigi riiklikku kataloogi kandmiseks, järgides käesoleva otsuse II peatükis sätestatut, või

b)	köögiviljasortide seemneid, mille kohta direktiivi 2002/55/EÜ artikli 3 lõike 3 sätete kohaselt on vähemalt ühes liikmesriigis esitatud taotlus riiklikku kataloogi kandmiseks ja mille kohta on esitatud tehnilised eriandmed, järgides käesoleva otsuse III peatükis sätestatut.

II PEATÜKK

Põllumajandustaimesordid

Artikkel 2

Lubamine

1. Direktiividega 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2002/57/EÜ hõlmatud põllumajandustaimesortide puhul võivad liikmesriigid oma territooriumil asuvatel tootjatel lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta kõnealusele liikmesriigile on esitatud taotlus põllumajandustaimesortide riiklikku kataloogi (edaspidi “riiklik kataloog”) kandmiseks, järgides käesoleva otsuse artiklites 3–18 sätestatut.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui luba on vastavalt käesolevale otsusele antud, vastab müügiloa omanik kõigile kõnealuse loa puhul kehtestatud tingimustele või piirangutele.

Artikkel 3

Kohaldamine

1. Luba võib taotleda isik, kes on esitanud nõuetekohase taotluse asjaomase sordi kandmiseks kõnealuse liikmesriigi kataloogi (edaspidi “taotleja”, sealhulgas ka taotluse esitanud isiku esindaja, tingimusel et esindaja on selleks ametlikult volitatud).

2. Taotleja esitab järgmise teabe:

a)	kavandatud testid ja katsed;

b)	liikmesriik (-riigid), kus need testid ja katsed tehakse;

c)	sordi kirjeldus;

d)	sordi säilitamine.

Artikkel 4

Eesmärk

Luba antakse üksnes testidele ja katsetele, mida tehakse põllumajandusettevõtetes sortide viljelemise või kasutamisega seotud teabe saamiseks.

Artikkel 5

Tehnilised tingimused

1. Söödakultuuride seeme peab vastama järgmistele direktiivi 66/401/EMÜ I ja II lisas sätestatud tingimustele:

a)	sertifitseeritud seeme (kõik liigid, v.a Pisum sativum ja Vicia faba); või

b)	“teise põlvkonna sertifitseeritud seeme” (Pisum sativum, Vicia faba).

2. Teraviljaseeme peab vastama järgmistele direktiivi 66/402/EMÜ I ja II lisas sätestatud tingimustele:

a)	sertifitseeritud seeme (Phalaris canariensis, v.a ristandid; Secale cereale, Sorghum bicolor, Sorghum sudanense, Zea mays ja Avena sativa ristandid, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta ja x Triticosecale muud kui isetolmlevad sordid); või

b)	“teise põlvkonna sertifitseeritud seeme” (Avena sativa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta ja x Triticosecale isetolmlevad sordid, v.a kõigi liikide ristandid).

3. Suhkrupeedi seeme peab vastama direktiivi 2002/54/EÜ I lisas sertifitseeritud seemne jaoks sätestatud tingimustele.

4. Seemnekartul peab vastama direktiivi 2002/56/EMÜ I ja II lisas sertifitseeritud seemnekartuli jaoks sätestatud tingimustele.

5. Õli- ja kiudtaimede seeme peab vastama järgmistele direktiivi 2002/57/EMÜ I ja II lisas sätestatud tingimustele:

a)	sertifitseeritud seeme (kõik liigid, v.a Linum usitatissimum);

b)	“teise ja kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seeme” (Linum usitatissimum).

Artikkel 6

Katsed

1. Kontrollida tuleb vastavust kõigile artiklis 5 osutatud tingimustele:

a)	seemnekartuli puhul ametlike katsetega;

b)	teistel juhtudel ametlike katsetega või ametliku järelevalve all tehtud katsetega.

2. Sordiehtsuse ja -puhtuse tingimustele vastavuse kontrollimiseks kasutatakse taotleja esitatud sordikirjeldust või vajaduse korral ajutist sordikirjeldust, mis põhineb direktiivi 2002/53/EÜ artiklis 7 sätestatud sordi eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse ametliku kontrolli tulemustel.

3. Kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.

4. Valimid katsete tegemiseks võetakse ametlikult või ametliku järelevalve all või seemnekartuli puhul ametlikult vastavalt asjakohastele meetoditele.

5. Valimid võetakse homogeensetest partiidest.

6. Partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud:

a)	söödakultuurid: direktiivi 66/401/EMÜ III lisas;

b)	teravili: direktiivi 66/402/EMÜ III lisas;

c)	suhkrupeet: direktiivi 2002/54/EÜ II lisas;

d)	õli- ja kiutaimed: direktiivi 2002/57/EÜ III lisas.

Artikkel 7

Kogused

Iga sordi puhul lubatud kogused ei või ületada järgmisi protsente samade liikide seemnest, mida kasutatakse aastas liikmesriigis (-riikides), mille jaoks seeme on ette nähtud:

a)	kõva nisu puhul 0,05 %;

b)	põldherne, põldoa, kaera, odra ja nisu puhul 0,3 %;

c)	kõigil muudel juhtudel 0,1 %.

Kui nendest kogustest siiski ei piisa, et külvata täis 10 ha liikmesriigis, mille jaoks seeme on ette nähtud, lubatakse kõnealuse maa-ala täiskülvamiseks vajalikke koguseid.

Artikkel 8

Pakendamine ja pitseerimine

Seemet võib turustada üksnes suletud sulguritega pakendites või konteinerites. Seemne pakendid ja konteinerid suletakse ametlikult või ametliku järelevalve all nii, et neid ei oleks võimalik avada pitseerimissüsteemi rikkumata või artikliga 9 ettenähtud ametlikule etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. Pitseerimise kindlustamiseks peab pitseerimisel kasutama vähemalt ametlikku etiketti või ametlikku pitserit.

Seemnekartuli pakendid peavad olema uued ja konteinerid puhastatud.

Artikkel 9

Märgistamine

1. Seemnepakenditel peab olema ametlik etikett ühes ühenduse ametlikus keeles.

2. Lõikes 1 sätestatud etikett sisaldab järgmist teavet:

a)	sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid;

b)	partii viitenumber;

c)	pitseerimise kuu ja aasta;

liigid;

e)	liigi nimi, mille all seemet turustatakse (sordiaretaja viide, kavandatav või heakskiidetud nimi) ning sordi katalogiseerimistaotluse ametlik number, kui on;

f)	märkus “sort ei ole veel ametlikult katalogiseeritud”;

g)	märkus “ainult testideks ja katseteks”;

h)	vajaduse korral märkus “geneetiliselt muundatud teisend”;

i)	suurus (ainult seemnekartuli puhul);

j)	deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud puhaste seemnete või vajaduse korral seemnete kogumite arv;

k)	kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne puhaste seemnete või vajaduse korral seemnete kogumite massi ja kogumassi suhe.

3. Lõikes 1 sätestatud etikett on oranž.

Artikkel 10

Keemiline töötlemine

Mis tahes keemilist töötlemist tuleb märkida kas artiklis 9 sätestatud ametlikul etiketil või tarnija etiketil ja pakendil või pakendis või konteineril.

Artikkel 11

Kehtivusaeg

Ilma et see piiraks artiklite 13 ja 14 kohaldamist, kehtib käesoleva otsuse sätete kohaselt antud luba maksimaalselt üks aasta, ning seda pikendatakse vastavalt artiklile 12.

Artikkel 12

Lubade kehtivuse pikendamine

1. Ilma et see piiraks artiklite 13 ja 14 kohaldamist, pikendatakse artiklis 2 osutatud lubade kehtivust ühe aasta pikkuste ajavahemike kaupa.

2. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	viide algsele loale,

b)	mis tahes olemasolev teave, mis täiendab juba esitatud teavet ametliku loa saanud sordi kirjelduse, säilitamise ja/või viljelemise või kasutamise kohta,

c)	tõendavad dokumendid, et asjaomase sordi hindamine kataloogi kandmiseks alles kestab, kui need pole liikmesriigile teisiti kättesaadavad.

Artikkel 13

Kehtivuse lõpetamine

Load kaotavad kehtivuse riiklikku kataloogi kandmise taotluse tagasivõtmise või tagasilükkamisega või sordi kataloogi kandmisega.

Artikkel 14

Kaitsemeetmed

Olenemata artikli 2 alusel antud loast, võib liikmesriik keelata sordi kasutamise oma territooriumil või selle osal või sätestada punktis c esitatud juhtudel sordi viljelemiseks asjakohased tingimused, mis on kooskõlas niisuguse viljelemise tulemusel saadud toodete kasutamise tingimustega:

a)	kui on tehtud kindlaks, et asjaomase sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada teiste sortide või liikide viljelemist, või

kui taotluse esitanud liikmesriigis läbiviidud ametlikud kasvatuskatsed näitavad, et asjaomase sordi katsetulemused ei vasta asjaomase liikmesriigi territooriumi üheski osas mõne asjaomase liikmesriigi territooriumil heakskiidetud võrreldava sordi katsetulemustele, või kui on selge, et asjaomane sort ei sobi kas oma tüübi või küpsusastme tõttu kasvatamiseks asjaomase liikmesriigi territooriumi üheski osas, või

c)	kui on mõjuvad põhjused oletada, et sort kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.

Artikkel 15

Aruandluskohustused

1. Loa andnud liikmesriik võib loa omanikult nõuda aruandeid:

a)	testide ja katsete tulemuste kohta, mida tehakse põllumajandusettevõtetes sortide viljelemise või kasutamisega seotud teabe saamiseks;

b)	loa kehtivuse ajal turule viidud seemne koguse kohta selles liikmesriigis, mille jaoks seeme oli ette nähtud.

2. Lõike 1 punktis b esitatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 16

Säilitamise kontroll

Loa andnud liikmesriik võib kontrollida sordi säilitamist.

Kui sorti säilitatakse muus liikmesriigis kui see, kus luba anti, abistavad asjaomased liikmesriigid üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Liikmesriik võib lubada kolmandas riigis säilitamist tingimusel, et direktiivi 2002/53/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti b alusel on otsustatud, et säilitamise tavade kontrollid annavad sama tagatise kui liikmesriikide tehtud kontrollid.

Artikkel 17

Teatamine

Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile:

a)	loa taotlusest, kohe kui see on saadud, või selle tagasilükkamisest, ja

b)	loa andmisest, pikendamisest või tühistamisest.

Artikkel 18

Teabevahetus

Liikmesriigid kasutavad olemasolevaid teabevahetuse arvutisüsteeme, et võimaldada teabe vahetamist seoses sortide riiklikesse kataloogidesse kandmise taotlustega ning lubade andmisega alles katalogiseerimata seemnele ja sortidele.

Artikkel 19

Sortide loetelu avaldamine

Komisjon võib liikmesriikide poolt esitatud teabe põhjal avaldada loa saanud sortide loetelu.

III PEATÜKK

Köögiviljasordid

Artikkel 20

Lubamine

1. Direktiiviga 2002/55/EÜ hõlmatud köögiviljasortide puhul võivad liikmesriigid oma territooriumil asuvatele sordiaretajatele anda loa turule viia niisuguste sortide seemet, mille puhul vähemalt ühes liikmesriigis on esitatud riiklikku köögiviljasortide kataloogi (edaspidi “riiklikku kataloogi”) kandmise taotlus ja mille kohta kõnealuses liikmesriigis (-riikides) on esitatud tehnilised eriandmed, järgides käesoleva otsuse artiklites 21–37 sätestatut.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui luba on vastavalt käesolevale otsusele antud, vastab müügiloa omanik kõigile kõnealuse loa puhul kehtestatud tingimustele või piirangutele.

Artikkel 21

Kohaldamine

1. Luba võib taotleda isik, kes on esitanud nõuetekohase taotluse asjaomase sordi kandmiseks vähemalt ühe liikmesriigi kataloogi (edaspidi “taotleja”, sealhulgas ka taotluse esitanud isiku esindaja, tingimusel et esindaja on selleks ametlikult volitatud).

2. Taotleja esitab järgmise teabe:

a)	sordi kirjeldus;

b)	sordi säilitamine.

Artikkel 22

Eesmärk

Luba antakse üksnes viljelemisel omandatud praktilise kogemuse saamise eesmärgil.

Artikkel 23

Tehnilised tingimused

Köögiviljaseeme peab vastama direktiivi 2002/55/EÜ II lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 24

Katsed

1. Köögiviljaseemnele tehakse sordiehtsuse ja -puhtuse tingimustele vastavuse kontroll, kasutades taotleja esitatud sordikirjeldust või vajaduse korral ajutist sordikirjeldust, mis põhineb direktiivi 2002/55/EÜ artiklis 7 sätestatud sordi eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse kontrolli tulemustel.

2. Valimid võetakse homogeensetest partiidest.

3. Partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud direktiivi 2002/55/EÜ III lisas.

Artikkel 25

Geneetiliselt muundatud sordid

Geneetiliselt muundatud teisendite puhul võib loa anda üksnes juhul, kui on võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Geneetiliselt muundatud materjalile tuleb luba anda kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (8) alusel või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel.

Artikkel 26

Tarnija

Isikud, kes vastutavad pakendite külge etikettide kinnitamise eest või pakenditele trükitud või templiga löödud märgete eest:

a)	teatavad liikmesriigile oma tegevuse alguse ja lõpu kuupäevad;

b)	peavad arvestust seemnepartiide kohta ning teevad need andmed liikmesriikidele kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks;

c)	võtavad igast turustamiseks ettenähtud partiist proovid ja hoiavad need liikmesriikide jaoks kättesaadavana vähemalt kaks aastat.

Punktides b ja c osutatud toimingute suhtes kohaldatakse pisteliselt ametlikku kontrolli.

Artikkel 27

Pakendamine ja pitseerimine

Seemet võib turustada üksnes suletud sulguritega pakendites. Seemne pakendid suletakse nii, et neid ei oleks võimalik avada sulgurit rikkumata või artikliga 28 ettenähtud etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata.

Artikkel 28

Märgistamine

1. Seemne pakenditel peab olema tarnija etikett või trükitud või templiga löödud märge ühes ühenduse ametlikus keeles.

2. Lõikes 1 sätestatud etikett sisaldab järgmist teavet:

a)	partii viitenumber;

b)	pitseerimise kuu ja aasta;

liigid;

d)	liigi nimi, mille all seemet turustatakse (sordiaretaja viide, kavandatav või heakskiidetud nimi) ning sordi katalogiseerimistaotluse ametlik number, kui on;

e)	märkus “sort ei ole veel ametlikult katalogiseeritud”;

f)	vajaduse korral märkus “geneetiliselt muundatud teisend”;

g)	deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud puhaste seemnete või vajaduse korral seemnete kogumite arv;

h)	kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne puhaste seemnete või vajaduse korral seemnete kogumite massi ja kogumassi suhe.

3. Lõikes 1 sätestatud etikett on oranž.

Artikkel 29

Keemiline töötlemine

Mis tahes keemilist töötlemist tuleb märkida kas artiklis 28 sätestatud etiketil ja pakendil või selle sees.

Artikkel 30

Kehtivusaeg

Ilma et see piiraks artiklite 32 ja 33 kohaldamist kehtib käesoleva otsuse sätete kohaselt antud luba maksimaalselt üks aasta, ning seda pikendatakse vastavalt artiklile 31.

Artikkel 31

Lubade kehtivuse pikendamine

1. Ilma et see piiraks artiklite 32 ja 33 kohaldamist, pikendatakse artiklis 20 osutatud lubade kehtivust kõige rohkem kaks korda ühe aasta pikkuste ajavahemike kaupa.

2. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	viide algsele loale;

b)	mis tahes olemasolev teave, mis täiendab juba esitatud teavet ametliku loa saanud sordi kirjelduse, säilitamise ja/või viljelemisega seotud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmiste kohta;

c)	tõendavad dokumendid, et asjaomase sordi hindamine kataloogi kandmiseks alles kestab, kui need pole liikmesriigile teisiti kättesaadavad.

Artikkel 32

Kehtivuse lõpetamine

Load kaotavad kehtivuse riiklikku kataloogi kandmise taotluse tagasivõtmise või tagasilükkamisega või sordi kataloogi kandmisega.

Artikkel 33

Kaitsemeetmed

Olenemata artikli 20 alusel antud loast võib liikmesriigil olla õigus keelata sordi kasutamist oma territooriumil või selle osal või sätestada punktis b esitatud juhtudel sordi viljelemiseks asjakohased tingimused, mis on kooskõlas niisuguse viljelemise tulemusel saadud toodete kasutamise tingimustega:

a)	kui on tehtud kindlaks, et asjaomase sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada teiste sortide või liikide viljelemist, või

b)	kui on mõjuvad põhjused oletada, et sort kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.

Artikkel 34

Aruandluskohustused

1. Loa andnud liikmesriik võib loa omanikult nõuda aruandeid:

a)	viljelemisega seotud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmiste kohta;

b)	loa kehtivuse ajal turule viidud seemne koguse kohta selles liikmesriigis, mille jaoks seeme oli ette nähtud.

2. Lõike 1 punktis b esitatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 35

Säilitamise kontroll

Loa andnud liikmesriik võib kontrollida sordi säilitamist.

Kui sorti säilitatakse muus liikmesriigis kui see, kus luba anti, abistavad asjaomased liikmesriigid üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Liikmesriik võib lubada kolmandas riigis säilitamist tingimusel, et direktiivi 2002/55/EÜ artikli 37 lõike 1 punkti b alusel on otsustatud, et säilitamise tavade kontrollid annavad sama tagatise kui liikmesriikide tehtud kontrollid.

Artikkel 36

Teatamine

Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile:

a)	loa taotlusest, kohe kui see on saadud, või selle tagasilükkamisest, ja

b)	loa andmisest, pikendamisest või tühistamisest.

Artikkel 37

Teabevahetus

Artikkel 38

Sortide loetelu avaldamine

Komisjon võib liikmesriikide poolt esitatud teabe põhjal avaldada loa saanud sortide loetelu.

IV PEATÜKK

Artikkel 39

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/55/EÜ (ELT L 114, 21.4.2004, lk 18).

(2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23).

(3) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ.

(4) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(5) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ.

(6) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/61/EÜ.

(7) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

(8) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

9.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 362/28

NÕUKOGU OTSUS 2004/843/ÜVJP,

26. juuli 2004,

salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. ja 28. novembri 2003. aasta istungil otsustas nõukogu volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/ kõrge esindaja, alustama läbirääkimisi teatavate kolmandate riikidega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 24 ja 38 Euroopa Liidu nimel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepete sõlmimiseks iga kõnealuse riigiga.

(2)	Pärast volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks, leppis eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimiste tulemusena kokku kokkuleppe osas salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta Norra Kuningriigiga.

(3)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

KOKKULEPE

Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta

NORRA KUNINGRIIK,

ühelt poolt, ning

EUROOPA LIIT,

edaspidi “EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppe osalised”,

ARVESTADES, et nii Norra Kuningriigi kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisuse alal,

ARVESTADES, et Norra Kuningriik ning EL on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seejuures on olemas pidev vajadus vahetada salastatud teavet Norra Kuningriigi ning ELi vahel,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Norra Kuningriigi ning ELi salastatud teabele ja materjalile, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist Norra Kuningriigi ning ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppe osalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppe osaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet või materjali (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi), mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Käesolevas kokkuleppes tähendab EL Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kummalgi kokkuleppe osalisel tuleb:

a)	kaitsta ja turvata käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppe osaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

tagada, et käesolevale kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppe osaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppe osaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma turvalisust käsitlevate määruste nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud julgeolekukorraldustega, mis tuleb artikli 11 ja 12 kohaselt kehtestada;

c)	mitte kasutada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet muul eesmärgil kui üksnes teabe allika ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	mitte avalikustada käesolevale kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ja artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1. Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt kokkuleppe osaliselt (“edastav kokkuleppe osaline”) teisele kokkuleppe osalisele (“vastuvõttev kokkuleppe osaline”).

2. Teabe levitamiseks muudele vastuvõtjatele, kui käesoleva kokkuleppe sõlminud kokkuleppe osalised, teeb vastuvõttev kokkuleppe osaline pärast edastava kokkuleppe osalise nõusoleku saamist salastatud teabe avalikustamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekualastes määrustes.

3. Eespool nimetatud lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avalikustamine võimalik, kui kokkuleppe osalised ei ole leppinud kokku kehtestada teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kõikidel artiklis 3 määratletud kokkuleppe osalistel ja nende üksustel peab olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt loodavates kokkuleppe osaliste julgeolekusüsteemides, eesmärgiga tagada, et käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1. Kokkuleppe osalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs käesolevale kokkuleppele vastavale edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse luba sellisele teabele juurdepääsuks, läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2. Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppe osalised annavad vastastikust abi käesolevas kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 määratletud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel

ELi puhul:

saadetakse kogu post nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B-1048 Brussels.

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kooskõlas lõikega 2;

Norra Kuningriigi puhul:

saadetakse kogu post Norra Kuningriigi Välisministeeriumi registri juhatajale (Chief Registry Officer) Norra Kuningriigi esinduse kaudu Euroopa Liidu juures järgmisel aadressil:

Mission of Norway to the European Union

Registry Officer

Rue Archimède 17

B-1000 Brussels.

2. Erandkorras võib ühe kokkuleppe osalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppe osalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppe osalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile ainuke juurdepääs, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. Euroopa Liidu osas edastatakse selline post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu.

Artikkel 10

Norra Kuningriigi Kaitseministeerium, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni peasekretärid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Norra Kuningriigi siseriiklik julgeolekuasutus, mis tegutseb Norra Kuningriigi valitsuse nimel ja alluvuses, vastutab Norra Kuningriigile käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

2.	Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja eest, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses käesoleva kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni Julgeolekudirektoraat, tegutsedes Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab käesoleva kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Julgeolekukorraldustes, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt kolme asjaomase ametkonna kokkuleppel, sätestatakse käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 13

Artiklis 11 määratletud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava ohus olemise korral.

Artikkel 14

Enne käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppe osalistele edastamist peavad artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused kokku leppima, et vastuvõttev kokkuleppe osaline suudab käesolevale kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatud korraga.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppe osalistel sõlmida muid käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused EL ning Norra Kuningriigi vahel lahendatakse kokkuleppe osaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppe osalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppe osalise taotluse korral.

3. Kõik muudatused tehakse käesolevasse kokkuleppesse kirjalikult kokkuleppe osaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppe osaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppe osalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppe osaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis 22. novembril 2004 kahes ingliskeelses eksemplaris.

Norra Kuningriigi nimel

Euroopa Liidu nimel

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 362

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 9. detsember 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2090/2004, 8. detsember 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2091/2004, 6. detsember 2004, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2092/2004, 8. detsember 2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha imporditariifikvoodi rakendamiseks	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2093/2004, 8. detsember 2004, millega määratakse kindlaks teatavate piima- ja piimatootesektori toodete 2005. aasta esimesel poolel saadaolev kogus ühenduse avatud kvootide alusel üksnes impordilitsentsil põhinevalt	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2094/2004, 8. detsember 2004, millega avatakse CN-koodi 11042298 alla kuuluvate muul viisil töödeldud kaeraterade 10000 tonni suurune tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2095/2004, 8. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate või liikidega, ja määrust (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses lõssipulbriga	14
	*	Teade kuupäeva kohta, millest alates kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 422/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 1 punkte 34 ja 35	16

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2004/843/ÜVJP, 26. juuli 2004, salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi vahel	28
	Kokkulepe Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta	29

Kvoodi number	Kogus (t)
09.4590	66 691,0
09.4591	5 300,0
09.4592	18 380,8
09.4593	5 200,0
09.4594	19 140,0
09.4595	7 500,0
09.4596	16 309,8
09.4599	6 470,3

Kvoodi number	Kogus (t)
09.4758	1 400,0

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	2004/841/EÜ:Komisjoni otsus, 7. aprill 2004, EÜ asutamislepingu artikli 81 kohase menetluse kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/A.38284/D2 – Société Air France/Alitalia Linee Aeree Italiane S.p.A. (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1307 all)	17
*	2004/842/EÜ:Komisjoni otsus, 1. detsember 2004, rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4493 all) ( 1 )	21

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus (1)	Kontingent netokaalu tonnides	Kvoodi tollimaksumäär	Päritolu
09.0043	1104 22 98	Muul viisil töödeldud kaeraterad	10 000	0	Kõik kolmandad riigid (erga omnes)

Kvoodi number	Kogus (t)
09.4155	1 100,0
09.4156	4 548,7

Kvoodi number	Kogus (t)
09.4781	2 425,0
09.4782	266,5