ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 352
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
27. november 2004

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, 16. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2029/2004, 26. november 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

8

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

2004/800/EÜ:Komisjoni otsus, 30. märts 2004, toetuskava kohta, millega nähakse tööhõive parandamiseks ette kiireloomulised meetmed, mille Itaalia on ellu viinud (teatavaks tehtud numbri K(2004) 930 all)  ( 1 )

10

 

*

2004/801/EÜ:EÜ-Šveitsi ühiskomitee otsus nr 1/2004, 28. aprill 2004, millega muudetakse päritolustaatusega tooted määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva lepingu protokolli 3

17

 

*

2004/802/EÜ:EÜ-Šveitsi ühiskomitee otsus nr 1/2004, 30. aprill 2004, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (isikute vaba liikumise kohta) III lisa (Kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine)

18

 

 

 

*

1. november 2004 – EUR-Lexi uus versioon!(Vt tagakaane sisekülge)

s3

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 2028/2004,

16. november 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 279 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,

võttes arvesse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevat nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust nr 2000/597/EÜ, Euratom, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

1999. aasta märtsis Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel töötati välja mitmed ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevad järeldused, mille tagajärjel võeti vastu otsus 2000/597/EÜ, Euratom.

(2)

Otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 3 ja artikli 10 lõike 2 punkti c alusel peaks liikmesriikide sissenõudmiskuludena endale jäetavaks määraks olema 25 % nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud summadest, mis kehtestati pärast 31. detsembrit 2000, välja arvatud need summad, mis oleksid omavahendite määruste järgimiseks pidanud olema ühenduste käsutuses enne 28. veebruari 2001 ja mille puhul kehtib jätkuvalt 10 % määr.

(3)

Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati, et Ühendkuningriigi kasuks eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimisest tulenevate teiste liikmesriikide finantskohustuste jaotumisel tuleks Austria, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi osa muuta nii, et nende osamakse piirduks veerandiga nende tavapärasest maksest.

(4)

Kooskõlas Amsterdami lepingu ja sellele lisatud protokollidega 4 ja 5 ei pea Taani, Ühendkuningriigid ja Iirimaa osalema EÜ asutamislepingu IV jaotise alla kuuluvates meetmetes ega ole seepärast kohustatud kandma võetud meetmete tagajärjel tekkinud finantskohustusi peale halduskulude. Seega võidakse korrigeerida nende riikide omavahendite makseid aastate osas, mil nad eespool nimetatud meetmetes ei osale.

(5)

Arvestades, et liikmesriigid on võrdselt kohustatud maksma intressi omavahendite raamatupidamisarvestusse kandmisega viivitamise korral ning et hetkel esineb raskusi kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramisel, mis tegelikkuses põhjustab raskesti põhjendatavaid erinevusi majandus- ja rahaliidus osalevate liikmesriikide poolt teatatud määrade vahel, peaks nende riikide suhtes kohaldatav viitemäär olema ühtlustatud Euroopa Keskpanga poolt refinantseerimistoiminguteks kasutatava määra alusel, mis on võrreldav eurotsooni mittekuuluvatele liikmesriikidele viitemääradena soovitatud määradega.

(6)

1989. aastal loodud kahe eraldi raamatupidamisarvestuse süsteemi eesmärgiks oli teha vahet sissenõutud ja sissenõudmata maksude vahel. Eraldi raamatupidamisarvestuse kirjete eemaldamiseks kasutatava korra osas on nimetatud süsteem oma eesmärgid täitnud ainult osaliselt. Euroopa Kontrollikoja ja komisjoni kontrollide käigus on rõhutatud korduvaid kõrvalekaldeid eraldi raamatupidamisarvestuses, mille tulemusel ei peegelda arvestus tegelikku olukorda sissenõutud maksude osas. Eraldi raamatupidamisarvestusest tuleks kustutada need summad, mille sissenõudmine pärast teatavat ajavahemikku on ebatõenäoline ning mille säilitamise tulemuseks on ebaõige saldo. Lisaks sellele ei kanna liikmesriigid kulude tõhususe seisukohast lähtudes enam nende summade järelevalvega seotud halduskulusid.

(7)

Komisjon peaks tegutsema tihedas koostöös liikmesriikidega. Eelkõige peaks komisjonil olema võimalus edastada oma märkused asjaomasele liikmesriigile.

(8)

Arvestades vajadusega leida teatavatele haldusraskustele ajutisi lahendusi on soovitav ette näha teatud üleminekukord.

(9)

Arvestades kontrollikoja taotlusega ning selle tagamiseks, et eraldi raamatupidamisarvestus annaks parema ülevaate tegelikust eelarveseisundist, peaksid liikmesriigid koos konkreetse aasta viimase kvartaliaruandega edastama komisjonile hinnangu eraldi raamatupidamisarvestuses olevate nende maksude kogusummast, mille sissenõudmine on ebatõenäoline.

(10)

Otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 7 alusel on selle otsuse kohaldamisel RKT kõnealuse aasta rahvamajanduse kogutulu turuhindades, nagu komisjon on selle arvutanud ESA 95 rakendamisel kooskõlas 25. juuni 1996. aasta määrusega (EMÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta. (4) Lisaks sellele sätestatakse nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (5) eeskirjad rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades.

(11)

Otsuse 2000/597/EÜ, Euratom alusel teeb komisjon enne 1. jaanuari 2006 omavahendite süsteemi üldkontrolli. Selle kontrolli põhjal komisjoni poolt tehtavates uutes ettepanekutes tuleks erilist tähelepanu pöörata nimetatud otsuse artikli 2 lõikele 3, artiklile 4 ja artiklile 5.

(12)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (6) tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 järgmiselt.

1.

Pealkirjas, artiklites 1, 2 ja 5:

a)

viited “otsus 94/728/EÜ, Euratom” asendatakse viidetega “otsus 2000/597/EÜ, Euratom”;

b)

artiklis 1 lisatakse uuele viitele “otsus 2000/597/EÜ, Euratom” järgmine joonealune märkus: “(*) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.”

2.

Artiklis 6:

a)

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

Käibemaksu-omavahendid ja lisaomavahendid, võttes arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise mõju nendele omavahenditele, kantakse raamatupidamisarvestusse järgmisel punktis a nimetatud viisil:

—

artikli 10 lõikes 3 märgitud kaheteistkümnendikosa kantakse arvestusse iga kuu esimesel tööpäeval,

—

artikli 10 lõigetes 4 ja 7 märgitud saldod ning artikli 10 lõigetes 6 ja 8 märgitud korrigeerimised kantakse arvestusse kord aastas, välja arvatud artikli 10 lõike 6 esimeses taandes märgitud erikorrigeerimised, mis kantakse raamatupidamisarvestusse asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.”;

b)

lõike 4 punkti b lõppu lisatakse järgmine tekst:

“Liikmesriigid edastavad koos konkreetse aasta viimase kvartaliaruandega hinnangu kõnealuse aasta 31. detsembril eraldi raamatupidamisarvestuses olevate nende maksude kogusummast, mille sissenõudmine on muutunud ebatõenäoliseks.”

3.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 7

Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembrit ei või artikli 6 lõike 4 punkti a alusel liikmesriikide saadetud kõnealuse aasta kuuaruannete summat parandada, välja arvatud punktid, millest komisjon või asjaomane liikmesriik on enne nimetatud kuupäeva teatanud.”

4.

Artiklis 9:

a)

lisatakse järgmine lõige:

“1a.   Komisjon saab liikmesriikidelt või nende poolt määratud asutustelt kohasel viisil, eelistatavalt elektrooniliselt, tavaliselt omavahendite kontole kandmise päeval, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, konto väljavõtte, millel on näha omavahendite kohta tehtud kanded.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Krediteeritud summad arvestatakse eurodes Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (7) ja selle rakenduseeskirjade alusel.

5.

Artiklis 10:

a)

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“1.   Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist 29. septembri 2000. aasta otsuse 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (8) artikli 2 lõikes 3 ja artikli 10 lõike 2 punktis c ettenähtud korras tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b märgitud omavahendite kohta hiljemalt maksu käesoleva määruse artiklis 2 ettenähtud korras kindlaksmääramise kuule järgneva teise kuu 19. kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

b)

lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

“3.   Käibemaksu-omavahendid ja lisaomavahendid, võttes arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise mõju nendele omavahenditele – välja arvatud laenude ja laenutagatiste reservile ja otsetoetuste reservile vastav summa – kantakse kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjakohastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu kulude maksmisega vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1765/92 ning olenevalt ühenduse sularahajäägist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ühe või kahe kuu võrra varem kontole käibemaksu-omavahendite ja/või lisaomavahendite eelarvelistest summadest üks kaheteistkümnendik või osa sellest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise mõju nendele omavahenditele, välja arvatud nende omavahendite eelarvelised summad, mis on vajalikud laenutagatiste reservi ja otsetoetuste reservi katmiseks.”;

c)

lõike 3 kuues lõik asendatakse järgmisega:

“Otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artiklis 6 märgitud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) valuutareserviga, otsuse 94/729/EÜ (9) alusel loodud laenude ja laenutagatiste reserviga ning otsetoetuste reserviga seotud kanne tehakse selle kuu esimesel tööpäeval, mis järgneb asjaomase kulu eelarvesse kandmisele, ning piirdub kõnealuse kuluga, kui kanne tehakse enne selle kuu kuueteistkümnendat päeva. Muul juhul tehakse kanne eelarvesse kandmisele järgneva teise kuu esimesel tööpäeval.

d)

lõike 3 seitsmendas lõigus asendatakse tekst “Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse (13), edaspidi “finantsmäärus”, artiklist 6” järgmisega: “finantsmääruse artiklist 8”;

e)

lõike 3 üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes lõik asendatakse järgmisega:

“Muudatuste tegemine käibemaksu-omavahendite ühtses määras, lisaomavahendite määras ja otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artiklites 4 ja 5 märgitud Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning nende alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 8 kantakse need taaskorrigeerimised kõnealuse paranduseelarvega eelarveaasta raamatupidamisarvestusse.

Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 märgitud eelarveprojektis ettenähtud summade põhjal konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse.

Kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid siiski iga kuu, ka jaanuari esimesel tööpäeval kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksu-omavahenditest ja lisaomavahenditest, võttes arvesse Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise mõju nendele omavahenditele; korrigeerimine toimub eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu 16. päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.”;

f)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Iga liikmesriigi puhul kantakse käibemaksu-omavahendite baasi aastaaruande põhjal, mis on tehtud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõike 1 kohaselt, deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamisel kohaldatakse eelmisel eelarveaastal vastuvõetud ühtset määra, ning kantakse kreeditisse kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksu-omavahendite baas, mille suhtes rakendatakse eespool nimetatud määra, ei või siiski ületada otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõikes 1 kindlaksmääratud protsendimäära tema RKTst, millele on viidatud käesoleva artikli lõike 7 esimeses lauses. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab selle õigeaegselt liikmesriikidele, kes kannavad selle käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 märgitud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.”;

g)

lõige 5 jäetakse välja;

h)

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“6.   Pärast iga käibemaksu-omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 tehakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid korrigeerimisi võimaldav baas ei ületa otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c ja artikli 10 lõike 2 punktis b sätestatud protsendimäärasid …” (ülejäänud osa muutmata);

i)

lõike 6 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

“Käesoleva artikli lõikes 8 märgitud muudatused RKTs põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle parandusi võimaldava baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c ja artikli 10 lõike 2 punktis b.”;

j)

lisatakse järgmine lõige:

“10.   Vastavalt otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 7 on selle otsuse kohaldamisel RKT kõnealuse aasta rahvamajanduse kogutulu turuhindades kooskõlas 15. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades. (10)

6.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 10a

1.   Kui vastavalt Amsterdami lepingule ja selle protokollidele 4 ja 5 liikmesriik ei osale konkreetse liidu meetme või poliitika rahastamises, on tal õigus korrigeerimisele, mis arvutatakse lõike 2 alusel omavahendite summa põhjal, mille ta on maksnud nende aastate kohta, mil ta ei ole osalenud meetme või poliitika rahastamises. Korrigeerimine on ühekordne ja see on lõplik isegi juhul, kui RKT suurust hiljem muudetakse.

2.   Komisjon arvutab korrigeerimise välja asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal samaaegselt käesoleva määruse artiklis 10 ettenähtud RKT saldode kindlaksmääramisega.

Arvutus tehakse kõnealuse eelarveaasta arvandmete põhjal:

—

RKT kogusumma turuhindades ja selle komponendid,

—

kõnealusele meetmele või poliitikale vastavate tegevuskulude eelarve täitumine.

Korrigeerimine arvutatakse, korrutades kõnealuste kulutuste kogusumma, välja arvatud kõnealuses meetmes või poliitikas osalevate kolmandate riikide poolt rahastatud kulutused, protsendiga, mis näitab korrigeerimisele õigust omava liikmesriigi RKT osa kõikide liikmesriikide RKTst. Korrigeerimine rahastatakse meetmes või poliitikas osalevate liikmesriikide poolt vastavalt skaalale, mis määratakse kindlaks, jagades nende RKTd kõikide osalevate liikmesriikide RKTga. Korrigeerimise arvutamiseks konverteeritakse summad omavääringu ja euro vahel asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva vahetuskursi alusel.

RKT suuruse hilisema muutmise korral ei toimu korrigeerimise järgnevat läbivaatamist.

3.   Komisjon teatab liikmesriikidele õigeaegselt korrigeerimise summa suuruse, et liikmesriigid saaksid detsembri esimesel tööpäeval selle kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 märgitud kontole.”

7.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

1.   Viivituse eest summade kandmisel artikli 9 lõikes 1 märgitud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma intressi.

2.   Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide puhul võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

3.   Majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate liikmesriikide puhul võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

4.   Lõikes 1 osutatud intressi maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis.”

8.

Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.   Liikmesriigid või nende artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud asutus täidavad komisjoni korraldused maksta nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul korralduse saamisest arvates ning saadavad komisjonile kohasel viisil, eelistatavalt elektrooniliselt, konto väljavõtte hiljemalt kolme tööpäeva jooksul iga ülekande tegemisest arvates. Sularahatehingute puhul täidavad liikmesriigid korraldusi siiski komisjoni määratud aja jooksul.”

9.

V jaotis jäetakse välja.

10.

VI jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

 

“Otsuse 2000/579/EÜ, Euratom artikli 7 kohaldamise kord”

11.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 15

Otsuse 2000/579/EÜ, Euratom artikli 7 kohaldamisel moodustub asjaomase eelarveaasta saldo vahest:

—

kõnealuse eelarveaasta kogu sissenõutud tulu

ja

—

kõnealuse eelarveaasta assigneeringutest tehtud maksete summa, millele on lisatud samasse eelarveaastasse finantsmääruse artikli 9 alusel ülekantud assigneeringute summa, vahel. See vahe ühelt poolt lisatakse eelmistest eelarveaastatest ülekantud tühistatud assigneeringute netosummale või lahutatakse sellest ning teiselt poolt, tehes erandi finantsmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatust, vahe lisatakse:

—

eelmisest eelarveaastast finantsmääruse artikli 9 lõigete 1 ja 4 alusel ülekantud jaotamata assigneeringute ülemäärastele maksetele, mis tulenevad eurokursi muutustest, või lahutatakse neist,

ja

—

saldole, mis tuleneb eelarveaasta jooksul toimunud valuutakursi muutuste kasumist ja kahjumist, või lahutatakse sellest.”

12.

Artikkel 16 teine lõik asendatakse järgmisega:

“2.   Iga märkimisväärse erinevuse põhjal esialgsest hinnangust võib koostada õiendi järgmise eelarveaasta esialgse eelarveprojekti või käesoleva eelarveaasta paranduseelarve koostamiseks.”

13.

Artikkel 17:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   liikmesriigid on vabastatud kindlaksmääratud maksudele vastavate summade komisjoni käsutusse andmise kohustusest, kui neid ei ole võimalik sisse nõuda, kas:

a)

vääramatu jõu tõttu või

b)

neist mittesõltuvatel teistel põhjustel.

Pädev haldusasutus kuulutab kindlaksmääratud maksudele vastavad summad oma otsusega sissenõudmisele mittekuuluvateks, kui ta leiab, et neid ei saa sisse nõuda.

Kindlaksmääratud maksudele vastavad summad kuulutatakse sissenõudmisele mittekuuluvateks hiljemalt viis aastat pärast kuupäeva, mil kooskõlas artikliga 2 maks kindlaks määrati ning haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korral pärast lõpliku otsuse tegemise, teatamise või avaldamise kuupäeva.

Osamakse või osamaksete laekumisel algab maksimaalselt viieaastane ajavahemik viimase makse tegemise kuupäevast, kui sellega võlg ei kustunud.

Summad, mis on loetud või kuulutatud sissenõudmisele mittekuuluvateks, kustutatakse lõplikult artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud eraldi raamatupidamisarvestusest. Summad märgitakse ära artikli 6 lõike 4 punktis b osutatud kvartaliaruande lisas ja vajadusel artikli 6 lõikes 5 osutatud kvartaliaruandes.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

“3.   Kui asjaomaste kindlaksmääratud maksude suurus ületab 50 000 eurot, edastavad liikmesriigid kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 märgitud haldusotsuse tegemist või kooskõlas nimetatud lõikes osutatud tähtaegadega komisjonile aruande nende juhtumite kohta, mille suhtes on kohaldatud lõiget 2.

Liikmesriigid võivad seda tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra nende kindlaksmääratud maksude suhtes, mis on enne 1. juulit 2006 loetud või kuulutatud sellisteks, et neid ei ole võimalik sisse nõuda.

See aruanne, mis esitatakse komisjoni poolt välja töötataval vormil pärast artiklis 20 osutatud komiteega konsulteerimist, sisaldab kõiki asjaolusid, mille alusel on võimalik põhjalikult läbi vaadata lõike 2 punktides a ja b osutatud põhjused, mis takistasid asjaomasel liikmesriigil kõnealuseid summasid komisjonile kasutatavaks teha, ning liikmesriigi poolt maksude sissenõudmiseks võetud meetmed.

4.   Komisjon edastab oma märkused asjaomasele liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast lõikes 3 ettenähtud aruande kättesaamist.

Kui komisjon peab vajalikuks lisateavet taotleda, arvestatakse 6-kuulist tähtaega taotletud lisateabe kättesaamise kuupäevast.”;

c)

praegune lõige 3 muudetakse lõikeks 5 ja selle sõnastus on järgmine:

“5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile aastaaruannetes oma kontrollimiste üksikasjalikud andmed ja tulemused, kogu üldinfo ning käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kõige olulisemate probleemidega seotud põhimõttelist laadi küsimused, eelkõige vaidlusalused küsimused. Aruanded esitatakse komisjonile kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Käesoleva artikli alusel esitatud liikmesriikide teatiste koondaruanne liidetakse asutamislepingu artikli 280 lõikes 5 osutatud komisjoni aruandele. Aruanne ja selle nõuetekohaselt põhjendatud muudatused töötab komisjon välja pärast konsulteerimist artiklis 20 märgitud komiteega. Nähakse ette kõik asjakohased rakendustähtajad.”.

14.

Artikli 18 lõikes 1 asendatakse viide “otsuse 94/728/EÜ, Euratom” viitega “otsuse 2000/597/EÜ, Euratom”.

15.

Artikli 21 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

artikli 18 lõigetes 2 ja 3 märgitud kontroll.”

16.

Lisatakse järgmine IX jaotis:

“IX JAOTIS

Üleminekusätted

Artikkel 21a

Käesoleva määruse artiklis 11 ettenähtud intressimäära kohaldatakse jätkuvalt hilinenud maksete eest intressi arvutamisel, kui maksetähtpäev on enne selle kuu lõppu, millal jõustub nõukogu määrus (EÜ) nr 2028/2004, 16. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom. (11)

17.

Praegune IX jagu muutub X jaoks.

Artikkel 2

Määruse nr 1150/2000/EÜ, Euratom sätted kehtivad ulatuses, milles neid ei ole käesoleva määrusega selgesõnaliselt muudetud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM

(1)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(2)  Arvamus on esitatud 26. veebruaril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT C 318, 30.12.2003, lk 1.

(4)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003. lk 1).

(5)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.

(6)  EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

(7)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).”

(8)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.”;

(9)  Otsus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EÜ) nr 2040/2000 (EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27).”;

(10)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.”

(11)  ELT L 352, 27.11.2004, lk 1.”

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2029/2004,

26. november 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 27. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 26. novembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

79,5

070

81,3

204

102,1

999

87,6

0707 00 05

052

97,5

204

32,5

999

65,0

0709 90 70

052

91,0

204

69,6

999

80,3

0805 20 10

052

59,1

204

49,4

999

54,3

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

72,8

624

96,7

999

84,8

0805 50 10

052

48,8

388

41,4

528

25,5

999

38,6

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

052

90,5

388

139,3

400

81,2

404

82,3

720

66,0

800

194,0

999

108,9

0808 20 50

052

120,9

400

96,5

720

50,8

999

89,4

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/10

KOMISJONI OTSUS,

30. märts 2004,

toetuskava kohta, millega nähakse tööhõive parandamiseks ette kiireloomulised meetmed, mille Itaalia on ellu viinud

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 930 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/800/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiget,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

pärast huvitatud isikutele esitatud üleskutset esitada oma märkused vastavalt eespool nimetatud sätetele, (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 teatasid Itaalia ametivõimud 12. veebruari 2003 kirjas (A/31217, 14. veebruar 2003) toetuskavast, millega nähakse tööhõive parandamiseks ette kiireloomulised meetmed. Meetmed viidi ellu enne komisjonipoolset eelnevat heakskiitu ja registreeriti seetõttu ebaseadusliku abi meetmetena numbri NN 7/03 all.

(2)

12. märtsi 2003 kirjas küsis komisjon lisateavet. Pärast tähtaja pikendamise taotlust, mille komisjon rahuldas, esitasid Itaalia ametiasutused 20. mai 2003 kirjas komisjonile lisaselgitusi.

(3)

16. oktoobri 2003 kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust toetuskava suhtes. Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse toetuse kohta oma märkusi. Kolmandatelt isikutelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust.

(4)

22. detsembri 2003 kirjas esitas Itaalia omapoolsed märkused. 19. jaanuari 2004 kirjas palus komisjon lisaselgitusi, millele Itaalia ametiasutused vastasid 11. veebruari 2004 kirjas.

2.   TOETUSE KIRJELDUS

(5)

Kava eesmärgiks on töökohtade säilitamine ettevõtetes, kes on rahalistes raskustes, mis esinevad maksejõuetusmenetluse vormis, mida nimetatakse erihalduseks (amministrazione straordinaria), ja kelle töötajate arv ületab 1 000 inimest.

(6)

Toetuse juriidiline alus põhineb 14. veebruari 2003. aasta dekreetseadusel nr 23, mis 17. aprillil 2003 muudeti seaduseks nr 81.

(7)

Kõnealune kava pakub soodustusi niisuguste äriühingute ostjatele, millel on nõutavad omadused (rahalistes raskustes, erihalduses ja üle 1 000 töötajaga äriühingud).

(8)

Kui kõnealused äriühingud võetakse üle kolmandate isikute poolt, võimaldatakse hüvitisi niisugustele uutele ostjatele, kes on valmis tööle võtma kuni 550 ülevõetud äriühingu töötajat. Ostja saab iga üleviidud töötaja eest:

—

igakuist rahalist toetust, mis vastab 50 % kompensatsioonist, millele oleks töötajal õigus koondatud töötajate liikuvuskava (collocamento in mobilità) kohaselt,

—

tööandja poolt makstava sotsiaalkindlustusmaksu vähendamist, mille suurus vastab praktikandile esimese 18 töökuu eest väljamakstavale summale.

Need on hüvitised, mida antakse seaduse nr 223/1991 alusel tööandjatele, kes võtavad tööle töötajaid, kes on registreeritud koondatud töötajate liikuvuskava kohaselt, töötajaid, kelle töösuhe on lõppenud strukturaalse kriisi tõttu ja kes vastavad ettenähtud nõuetele.

Teatatud toetuskava kohaselt antakse niisuguseid hüvitisi kuni 550 töötaja puhul ostjatele, kes on valmis tööle võtma olemasoleva äriühingu töötajaid; need tööandjad ei ole abikõlblikud koondatud töötajate liikuvuskava alusel.

Hüvitisi antakse maksimaalselt 550 üleviidud töötaja eest, eeldusel et on täidetud kaks tingimust: i) töötajate üleviimine peab olema ette nähtud tööministeeriumiga enne 30. aprilli 2003 sõlmitud kollektiivlepingus ja ii) ostja ning ülevõetav ettevõte ei tohi omada ühiseid omanikke ega olla kontrollsuhetes või omavahel seotud.

(9)

Kava kohaldatakse juhul, kui töötajate üleviimine on heaks kiidetud tööministeeriumiga enne 30. aprilli 2003 sõlmitud kollektiivlepingus. 2003. aasta eraldiste üldmahuks on 9,5 miljonit eurot.

3.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(10)

Otsuses algatada ametlik uurimismenetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 arvestab komisjon, et meetmete puhul on tegemist asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluva riigiabiga. Seetõttu on meetmed riigiabi üldkeelu kohaselt keelatud ja neid võib lugeda ühisturu nõuetele vastavaks ainult juhul, kui need vastavad mõnele asutamislepingus sätestatud erandile.

(11)

Eeldusel, et meetmete eesmärgiks on kaitsta töökohti ja tuua kaasa raskustes olevate äriühingute ostmise, kontrollis komisjon nende vastavust ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi “päästmise ja ümberkorraldamise suunised”). (3) komisjoni 12. detsembri 2002 määrusele (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (4) ja lõpuks piirkondlikku riigiabi käsitlevatele suunistele (5) Komisjon väljendas kahtlust meetmete vastavuse suhtes ühisturuga kõikide eespool toodud õigusnormide kohaselt.

(12)

Komisjon väljendas kahtlust, kas vaatluse all olevate meetmete näol on tõepoolest tegemist hüvitisesaajate üldisele rühmale suunatud toetuskavaga või meetmetega, mis on suunatud väga konkreetsetele hüvitisesaajatele - arvestades teatatud kava lühikesest kestust (dekreetseadus võeti vastu 14. veebruaril 2003 ning ettevõtte ostmise ja töötajate üleviimist käsitleva ministeeriumi nõusoleku tähtaeg oli 30. aprill 2003).

(13)

Komisjon viitas samuti asjaolule, et kui Itaalia peaks olema seisukohal, et teatatud toetuskava näol on reaalselt tegemist ühe raskustes oleva äriühingu eraldi teatisega, peaksid meetmed olema sellistena ka teatatud. Niisugusel juhul tuleks selgitada, kas rahalistes raskustes olev äriühing on toetuse tegelik hüvitisesaaja. Peale selle peaks eraldi teatisega kaasnema ümberkorraldamiskava, mis taastaks äriühingu majandusliku ja rahandusliku elujõulisuse ja rahuldaks kõiki eespool nimetatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi.

4.   ITAALIA ESITATUD MÄRKUSED

(14)

22. detsembri 2003 kirjas esitas Itaalia oma märkused. Itaalia ametiasutused märkisid, et kogu kava kestuse jooksul toimus vaid ühe ettevõtte kavas kindlaksmääratud tingimuste kohane ülevõtmine, täpsemalt Verolanuovas (Brescia) asuva ASi Ocean müümine ASile Brandt Italia. Itaalia ametivõimude kohaselt ostis Brandt ASi Ocean ära turuhinnaga, saamata vaatluse all oleva kava raames otsest majanduslikku kasu.

(15)

Ka teatasid Itaalia ametivõimud, et:

—

vaatluse all olevad meetmeid ei kohaldata eri piirkondades ega eri hüvitisesaajate suhtes,

—

kuigi komisjon ei käsitle seda üldise meetmena, tuleb silmas pidada, et kõnealused meetmed ei mõjuta konkurentsi, vaid nende eesmärgiks on taaselustada raskustes olevate äriühingute tootmistegevus ja kaitsta vastavaid töökohti,

—

kava vastab päästmise ja ümberkorraldamise suunistele, kuna ei suurenda tootmisvõimsust, vaid selle eesmärgiks on taastada elujõulisus ja kaitsta töökohti.

(16)

11. veebruari 2004 kirjas märkis Itaalia, et kava raames Brandt Italiale antud toetuse summa oli selleks kuupäevaks 3 197 982,20 eurot ja et toetuse väljamaksmine algas 2003. aasta märtsis.

5.   HINNANG TOETUSELE

5.1.   Abi olemasolu

(17)

Selleks et hinnata, kas meetmete näol on tegemist toetusega asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas, tuleb kindlaks määrata, kas need soodustavad teatavaid äriühinguid, kas soodustust antakse riiklike vahendite abil, kas meetmed kahjustavad konkurentsi ja kas nad võivad mõjutada ühendusesisesest kaubandust.

(18)

Artikli 87 lõike 1 kohaldamise esimeseks tingimuseks on asjaolu, et meetmed soodustaksid teatavaid ettevõtteid. Seetõttu on oluline kindlaks teha, kas meetmed pakuvad hüvitise saajatele majanduslikku soodustust, millest need turu normaaltingimustel osa ei saaks, või kas need vabastavad nad kuludest, mis tavaliselt koormab äriühingu eelarvet, ja kas niisugust soodustust antakse konkreetsele äriühingule.

Vaatluse all oleva kavaga nähakse ette rahalise abi andmine ja sotsiaalkulude vähendamine rahalises raskustes olevate, erihalduses äriühingute ostjatele, kus töötab vähemalt 1 000 inimest. See määrab kindlaks majandusliku soodustuse ostjale, kes saab tagastamatut toetust iga üleviidud töötaja eest, samuti võimaldatakse 18 kuu jooksul tavaliselt tööandja kanda jäävate sotsiaalkulude vähendamist.

Komisjon on seisukohal, et kõnealused meetmed võivad kaasa tuua majanduslikke soodustusi ka erihalduses äriühingutele. Toetuse tegelik saaja sõltub seega mitmest asjaolust, mis Itaalia ametiasutustel selgitama jäi (kas rahalises raskustes olev äriühing on tegutsev ettevõte, kas müügiobjektide näol on tegemist äriühingu aktivatega või aktsiatega, kas ostja on rahalises raskustes äriühingust selgelt eemal seisev, kuidas määrati kindlaks müügihind jne).

Toetudes kõnealusele programmile on komisjon seisukohal, et soodustused võimaldatakse kindlale saajate rühmale, nimelt:

—

niisuguste rahalises raskustes olevate, erihalduses äriühingute ostjatele, kus on vähemalt 1 000 töötajat, kes sõlmisid tööministeeriumiga kollektiivlepingu töötajate üleviimise heakskiitmise kohta enne 30. aprilli 2003 ja/või

—

erihalduses, rahalistes raskustes müügiobjektist äriühingutele, kus on vähemalt 1 000 töötajat.

Toetudes eespool toodule on komisjon seisukohal, et vaatluse all olevad meetmed pole üldised meetmed, vaid pakuvad majanduslikku soodustust kindlatele äriühingutele, vähendades tavakulusid ja tugevdades nende finantsseisundit võrreldes konkurentidega, kes samadest meetmetest kasu ei saa. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et meetmeid kohaldati vaid ühe juhtumi puhul.

(19)

Artikli 87 lõike 1 kohaldamise teiseks tingimuseks on asjaolu, et toetust antakse riiklike vahendite kaudu. Riiklike vahendite sekkumist näitab asjaolu, et ühelt poolt rahastatakse meetmeid riiklikest tagastamatutest vahenditest ja teiselt poolt on tegu riigipoolse loobumisega ühest, tavaliselt kohustuslike sotsiaaltoetuste osast.

(20)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise kolmanda ja neljanda tingimuse kohaselt peavad meetmed kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja mõjutama ühendusesisesest kaubavahetust. Vaatluse all olev kava ähvardab kahjustada konkurentsi selliselt, et tugevdab mõnede äriühingute finantspositsiooni võrreldes nende konkurentidega. Eeskätt ähvardavad meetmed kahjustada konkurentsi ja mõjutada kaubavahetust juhul, kui hüvitisesaajad konkureerivad toodetega, mis saabuvad teistest liikmesriikidest, isegi kui nad ise oma toodangut ei ekspordi. Kui hüvitist saavad ettevõtted ei ekspordi, halveneb siseturu toodangu seisukord põhjusel, et teistes liikmesriikides asuvate äriühingute võimalused eksportida oma toodangut kõnealusel turul vähenevad. (6)

(21)

Eespool toodud põhjustel järgivad vaatluse all olevad meetmed printsiipi, mis on keelatud asutamislepingu artikli 87 lõikega 1, ja neid võib pidada ühisturu nõuetele vastavaks vaid juhul, kui need vastavad mõnele asutamislepingus ettenähtud erandile.

5.2.   Abi seaduslikkus

(22)

Et meetmete näol on tegemist riigiabiga, avaldab komisjon kahetsust, et Itaalia ametiasutused ei täitnud oma kohustust asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel ja viisid meetmed ellu enne komisjoni heakskiitu.

5.3.   Hinnang abi vastavuse kohta

(23)

Määranud kindlaks, et kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas, kaalus komisjon nende ühisturu nõuetele vastavust asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 alusel.

(24)

Komisjon on seisukohal, et toetus ei vasta erandile asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt, sest see ei ole artikli 87 lõike 2 punkti a kohane sotsiaalse iseloomuga abi ega artikli 87 lõike 2 punkti b kohane abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks, samuti ei kuulu see artikli 87 lõike 2 punkti c alla. Ka artikli 87 lõike 3 punktide b ja d erandeid ei saa arusaadavatel põhjustel kohaldada.

(25)

Tuginedes artikli 87 lõike 3 punktidele a ja c, kehtestas komisjon oma poliitika teatavate toetuse kategooriate suhtes, mis on määruste ja suuniste erandeiks. Vaatluse all olev toetus on mõeldud töökohtade kaitseks ja võimaldab raskustes olevate äriühingute müüki ning võib seega kuuluda teiseste õigusaktide mis tahes kolme akti reguleerimisalasse. Sellest tulenevalt uuris komisjon kõnealuse toetuse vastavust päästmise ja ümberkorraldamise suuniste, määruse (EÜ) nr 2204/2002 ja lõpuks piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel. Kõigi kolme puhul leidsid kinnitust komisjoni kahtlused toetuskava vastavuse kohta ühisturu nõuetega.

5.4.   Hinnang päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel

(26)

Eeldusel, et teatatud kava kohaldatakse rahalises raskustes olevate äriühingute müügi suhtes, väitsid Itaalia ametiasutused, et seda tuleks hinnata päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel. Komisjon kontrollis, kas toetuskava saaks hinnata nimetatud suuniste alusel. Päästmise ja ümberkorraldamise suunised lubavad:

—

päästmise ja ümberkorraldamise toetust, millest tuleb komisjonile eraldi teatada, olenemata äriühingu suurusest,

—

ainult väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud päästmis- ja ümberkorraldamisabi kavu.

Itaalia ametiasutused teatasid toetuskavast, mida kohaldatakse kõikide äriühingute suhtes olenemata nende suurusest. Peale selle, kuna kava käsitleb vähemalt 1 000 töötajaga äriühingute müüki, on sellest eriti huvitatud suurettevõtted. (7) Seega ei saa toetuskava tema praegusel kujul vaadelda ühisturu nõuetele vastavana päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel.

(27)

Otsuses menetluse alustamise kohta osutas komisjon asjaolule, et juhul kui Itaalia peaks olema seisukohal, et toetuskava näol on reaalselt tegemist eraldi ümberkorraldamise toetusega üksikule raskustes olevale äriühingule, siis peavad meetmed selliselt ka teatatud olema. Sellisel juhul on vaja selgitada, kas rahalistes raskustes äriühing oli tõhus toetusesaaja. Peale selle peaks teatisega kaasnema ümberkorraldamiskava, mis taastaks äriühingu elujõulisuse ja rahuldaks kõiki eespool nimetatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi.

(28)

Itaalia ametiasutused märkisid, et tegelikult müüdi kava kestuse ajal ainult üks äriühing. Hoolimata sellest jätkati meetmete kirjeldamist kavana ning komisjonile ei edastatud mingit teavet, mis oleks komisjonil lubanud seda hinnata eraldi teatisena teatavale raskustes äriühingule antava ümberkorraldamisabina. Komisjon ei saa seepärast hinnata ASi Ocean Brandt Italiale müügi eraldi juhtumit selle enda omaduste põhjal.

5.5.   Määrusel (EÜ) nr 2204/2002 põhinev hinnang

(29)

Teatatud toetuskava eesmärgiks on töökohtade säilitamine. Lisaks päästmise ja ümberkorraldamise suunistele viitavad Itaalia ametiasutused ka määrusele EÜ nr 2204/2002. Siin on Itaalia ametiasutused seisukohal, et:

—

teatatud meetmeid tuleb pidada “üldisteks meetmeteks, millega edendatakse tööhõivet, mis ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist” (võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2204/2002 6. põhjendust), sest need on üldised ja teoreetilised meetmed, mida kohaldatakse kõikide rohkem kui 1 000 töötajaga erihalduses äriühingute puhul, mis on müügiobjektid,

—

antud hüvitised on samad, mis on kättesaadavad koondatud töötajate liikuvuskava alusel, mida pole kunagi peetud riigiabiks,

—

kui meetmeid peetakse riigiabiks, tuleks neid vaadelda uute töökohtade loomise kavana. Määruse (EÜ) nr 2204/2002 artikli 4 lõike 4 punktiga c sätestatakse, et “töötajad, kes on tööle võetud uute töökohtade loomise tõttu, ei tohi olla eelnevalt töötanud või peavad olema oma töökoha kaotanud või seda kaotamas”. Vaatluse all olevad meetmed puudutavad nendest juhtudest viimast.

(30)

Esimese punkti puhul leiab komisjon, et meetmed ei ole üldised meetmed põhjustel, mida on käesoleva otsuse abi olemasolu käsitlevas osas juba nimetatud.

(31)

Mis puudutab teist punkti, siis kõnealused meetmed ei muuda koondamiskavu, nagu erikoondamisfond (Cassa integrazione straordinaria) või koondatud töötajate liikuvuskava. Tegemist on hoopis ajutiste meetmetega erilise olukorra jaoks ja neid kohaldatakse ainult kolme kuu jooksul tehtavate tehingute puhul. Seetõttu ei saa neid meetmeid pidada võrdseks üldiste koondamiskavadega, nagu erikoondamisfond või koondatud töötajate liikuvuskava, mida komisjon pole kunagi hinnanud riigiabi eeskirjade alusel.

(32)

Kolmanda punkti puhul märgib komisjon, et määruse (EÜ) nr 2204/2002 alusel on toetust uute töökohtade loomiseks väljaspool toetatavaid piirkondi lubatud anda ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Teatatud toetuskavu kohaldatakse kogu riigis ja kõikide ettevõtete suhtes, olenemata nende suurusest. Peale selle, kuna meetmed käsitlevad rohkem kui 1 000 töötajaga äriühingute müüki, on siin põhjust arvata, et sellest on eriti huvitatud suurettevõtted.

(33)

Järelikult ei saa teatatud meetmeid pidada ühisturu nõuetele vastavaks määruse (EÜ) nr 2204/2002 alusel.

5.6.   Hinnang piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel

(34)

Komisjon hindas ka seda, kas kava võib vaadelda piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel. (8) Tingimusel et ettenähtud nõudeid täidetakse, võimaldavad nimetatud suunised lubada toetusi töökohtade säilitamiseks isegi siis, kui see kuulub tegevusabi mõiste alla. On ka võimalik kiita heaks toetus investeeringuteks põhivarasse, mida tehakse ettevõtte ostmise vormis, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda poleks ostetud.

(35)

Siiski ei kuulu kava piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste reguleerimisalasse, kuna seda kohaldatakse kogu riigi territooriumil. Ainuke juhtum, mil kava kohaldati, käsitleb äriühingut Verolanuovas (Brescia), mis ei asu alal, mis kuulub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c erandite alla. Seepärast ei saa teatatud meetmeid pidada ühisturu nõuetega vastavaks piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel.

(36)

Teatatud meetmed ei vasta ühisturu nõuetele, sest need ei sisalda ühtegi sätet erinevatest allikatest pärit toetuste kattumise kohta.

6.   JÄRELDUSED

(37)

Komisjon märgib, et vaatluse all olevad meetmed kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas. Itaalia viis kõnealuse meetme ellu ebaseaduslikult, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Eespool toodud analüüsi alusel ei vasta toetus komisjoni arvates ühisturu nõuetele, lähtudes päästmise ja ümberkorraldamise suunistest, määrusest (EÜ) nr 2204/2002 ja piirkondlikku riigiabi käsitlevatest suunistest.

(38)

Käesolev otsus käsitleb toetuskava ja selle kohaldamise üksikjuhtumeid ning seda tuleb viivitamatult täita, eriti mis puudutab vastavuses mitte oleva abi tagastamist. Otsus ei piira võimalust, et kava alusel võetud üksiktoetusmeetmeid võib edaspidi pidada täielikult või osaliselt komisjoni otsusele vastavaks nende enda omaduste põhjal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mis on ette nähtud kiireloomuliste meetmete võtmiseks, et parandada tööhõivet, ning mille Itaalia viis ellu 14. veebruari 2003. aasta dekreetseaduse nr 23 alusel, muudetud seaduseks nr 81 17. aprillil 2003, ei vasta ühisturu nõuetele.

Artikkel 2

Itaalia tunnistab artiklis 1 nimetatud toetuskava kehtetuks niivõrd, kuivõrd tema toime kestab.

Artikkel 3

1.   Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed, et hüvitisesaajad hüvitaks neile artiklis 1 nimetatud kava alusel ebaseaduslikult antud abi.

2.   Alates käesoleva otsuse kuupäevast tühistab Itaalia kõik tasumata toetuste maksed.

3.   Hüvitamine toimub viivitamata vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab otsuse viivitamata ja tõhusalt ellu viia.

4.   Hüvitatav toetus sisaldab intressi alates kuupäevast, mil toetus hüvitisesaajale kättesaadavaks tehti, kuni kuupäevani, mis see hüvitatakse.

5.   Intress arvutatakse intressimäära alusel, mida kasutatakse toetuse arvutamisel, mis võrdub piirkondliku abiga kuupäeval, mil toetus tehti hüvitisesaajale kättesaadavaks.

6.   Lõikes 5 nimetatud intressimäära kohaldatakse liitintressi alusel kogu lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul.

Artikkel 4

Itaalia teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest otsuse järgimiseks võetud meetmetest, kasutades otsusele lisatud küsimustikku.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 30. märts 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

(1)  ELT C 308, 18.12.2003, lk 5.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  EÜT C 288, 9.10.1999.

(4)  EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

(5)  EÜT C 74, 10.3.1998.

(6)  Euroopa Ühenduste Kohtu otsus kohtuasjas 102/87 Prantsusmaa v komisjon [1988] ECR 4067.

(7)  Mis puudutab ASi Ocean müüki Brandt Italiale, siis ei edastanud Itaalia ametivõimud ostja, ühistu Brandt Italia, suurust. Ostetud ühistul, ASil Ocean, oli üle 1 000 töötaja.

(8)  EÜT C 74, 10.3.1998.

LISA

Teave komisjoni otsuse rakendamise kohta 2004/800/EÜ

1.   Abisaajate üldarv ja hüvitamisele kuuluva abi kogusumma

1.1.

Näidake üksikasjalikult, kuidas arvutatakse üksikute abisaajate poolt hüvitamisele kuuluva abi summa:

—

põhisumma,

—

intress.

1.2.

Kui suur on kava alusel ebaseaduslikult antud, hüvitamisele kuuluva abi kogusumma (brutoekvivalendina … hindades)?

1.3.

Kui suur on abisaajate üldarv, kes peavad hüvitama käesoleva kava alusel neile ebaseaduslikult antud abi?

2.   Abi hüvitamiseks kavandatud või võetud meetmed

2.1.

Kirjeldage üksikasjalikult, millised meetmed on kavandatud ja millised meetmeid on juba võetud abi viivitamatu ja tõhusa hüvitamise elluviimiseks. Nimetage meetmete õiguslik alus.

2.2.

Mis kuupäeval lõpetatakse abi hüvitamine?

3.   Teave konkreetsete abisaajate kohta

Palume tabelisse kanda andmed iga kava alusel ebaseaduslikult abi saanud abisaaja kohta, kes peab selle hüvitama.

Abisaaja nimi

Abisaaja aadress

Kuupäev (1)

Ebaseaduslikult antud toetuse üldsumma (2)

Valuuta: …

Hüvitamine

Ei/Jah

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)  Kuupäev(ad), mil abisaaja sai abi (või osa abist).

(2)  Abi summa, mis abisaaja sai (brutoekvivalendina … hindades).

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/17

EÜ-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2004,

28. aprill 2004,

millega muudetakse “päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva lepingu protokolli 3

(2004/801/EÜ)

Käesoleva akti eestikeelne versioon avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes, mis sisaldab institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne 1. maid vastuvõetud aktide tekste. Selle väljaande köited ilmuvad ajavahemikus 1. maist kuni 2004. aasta lõpuni.

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/18

EÜ-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2004,

30. aprill 2004,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (isikute vaba liikumise kohta) III lisa (Kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine)

(2004/802/EÜ)

Käesoleva akti eestikeelne versioon avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes, mis sisaldab institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne 1. maid vastuvõetud aktide tekste. Selle väljaande köited ilmuvad ajavahemikus 1. maist kuni 2004. aasta lõpuni.

27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/s3

1. november 2004 – EUR-Lexi uus versioon!

europa.eu.int/eur-lex/lex/

Uus sait ühendab CELEXi teenused ning võimaldab vaba ja mugavat juurdepääsu 20 keeles suurimale EL õiguse dokumentide andmebaasile.