13.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1726/2000 Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö kohta (2) alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2003 vahearuande. Selle vahearuande alusel on soovitatud teha määrusesse (EÜ) nr 1726/2000 teatavaid muudatusi.

(2)

Vaheläbivaatus hõlmab soovitusi ja ettepanekuid Lõuna-Aafrika arengukoostöö rakendamise parandamiseks, millest mõned ettepanekud on juba esitatud 2002. aasta riigi strateegiadokumendis ning mida on arvesse võetud 2003.–2005. aasta näidisprogrammis. Need käsitlevad muuhulgas soolise võrdõiguslikkuse teema süvalaiendamist projekti kõigil tasanditel kavandamisest kuni rakendamiseni; haldusmenetluste tõhustamist; projekti hindamise ja programmi kavandamise kriteeriumite parandamist ning rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programmi (EPRD) raames toetuste andmist piirkondlikele programmidele.

(3)

Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (3) kohaselt on Lõuna-Aafrika Vabariiki võimalik rahastada otsese eelarvelise toetuse abil. Määrust (EÜ) nr 1726/2000 võib siiski tõlgendada selliselt, et suunamata eelarvelised toetused on määruse kohaldamisalast välja arvatud. Lisaks, 25. juuni 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4) teise osa IV jaotis sisaldab “Välistegevuse” erisätteid. Seega on kohane viia määrus (EÜ) nr 1726/2000 vastavusse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (5)

(4)

Pidades silmas EPRD ja eriti 2000–2002 mitmeaastase näidisprogrammi rakendamist, tuleks kohandada määrust (EÜ) nr 1726/2000, eelkõige seoses valdkonda hõlmavate programmide vastuvõtmisega, eelarvetoetuse kaudu rahastamisega ning piirkondlikku koostööd ja integreerimist puudutavate projektide ja programmide ühise rahastamisega.

(5)

Määrus (EÜ) nr 1726/2000 jõustus 2000. aastal ja kehtib 31. detsembrini 2006. Siiski tuleb ellu viia artikli 6 lõikes 1 nõutud kolme aasta näidisprogrammid. Selleks et programmid vastaksid määruse kehtivusajale, tuleks sätestada ka nelja aasta näidisprogrammid.

(6)

Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (6), mille osaline Lõuna-Aafrika on, kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal. Nimetatud lepingu protokoll 3 määratleb Lõuna-Aafrika piiratud seisundit lepingu alusel.

(7)

Nõukogu otsus 1999/753/EÜ (7) kiitis heaks Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu ajutise kohaldamise. Lepingu lisas X sätestatakse, et ühendus osutab abi Lõuna-Aafrika veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektorite ümberkujundamiseks ning Lõuna-Aafrika veinide ja kangete alkohoolsete jookide turustamiseks ja levitamiseks. Kaks lepingut vastavalt veini ja kangete alkohoolsete jookide kaubanduse kohta on heaks kiidetud vastavate nõukogu otsustega 2002/51/EÜ (8) ja 2002/52/EÜ (9). Seetõttu on vajalik lisada määruses (EÜ) nr 1726/2000 ettenähtud võrdlussummale lisasumma.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1726/2000 kontekstis on Euroopa Arengufondi komitee tegelikult tegutsenud kui “Lõuna-Aafrika komitee”. Vormiliselt on nüüd sobiv aeg on komitee loomiseks.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1726/2000 artikli 8 lõikes 5 taotletakse, et komisjon konsulteeriks komiteega rahastamisotsuste suhtes, mida kavatsetakse vastu võtta üle 5 miljoni euro ulatuvate projektide ja programmide osas. Usaldusväärse finantshalduse ja menetluste ratsionaliseerimise huvides on kohane suurendada ülempiiri 8 miljoni euroni.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1726/2000 vastavalt muuta,

1.

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Programmid keskendatakse vaesuse vastu võitlemisele, neis võetakse arvesse varem ebasoodsas olukorras olnud kogukondade vajadusi, integreeritakse arengu keskkonnamõõde ja süvalaiendatakse soolise võrdõiguslikkuse teemat, eelkõige tugevdades naiste osalust poliitika kõigil tasanditel, kavandamisel ja rakendamisel. Kõigis programmides pööratakse erilist tähelepanu institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele.”

2.

Artikli 2 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

“Käesolevamääruse järgi tehtav arengukoostöö keskendub peamiselt Cotonou lepingu Lõuna-Aafrikat puudutava 3. protokolli artiklis 8 viidatud koostöövaldkondadele ja eelkõige:”.

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4.

Artikkel 5 jäetakse välja.

5.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

Programmide koostamine

1.   Mitmeaastased näidisprogrammid koostatakse tihedas koostöös Lõuna-Aafrika valitsusega ja arvesse võttes artikli 4 lõigetes 6 ja 7 osutatud kooskõlastamise tulemusi. Näidisprogrammide koostamisel järgitakse täielikult põhimõtet, et programmi koostamist juhib abisaaja.

2.   Selleks et valmistuda iga programmi koostamiseks laiemas kooskõlastuses liikmesriikidega, sealhulgas kohapeal, koostab komisjon koostöös Lõuna-Aafrika valitsusega riigi strateegiadokumendi. Riigi strateegiadokumendis võetakse arvesse kõige värskemat üldhinnangut määruse (EÜ) nr 2259/96 ja käesoleva määruse alusel rahastatavatele tegevustele ning muid regulaarseid tegevuste hindamisi. See seostatakse probleemidele keskendatud analüüsiga ning integreeritakse selliste laiahaardeliste teemadega nagu vaesuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus, keskkond ja jätkusuutlikkus. Riigi strateegiadokumendile lisatakse mitmeaastase näidisprogrammi projekt. Valitakse piiratud arv koostöösektoreid, mis põhinevad käesoleva määruse artiklis 2 kindlaksmääratud valdkondadel. Nende sektorite tarvis kehtestatakse üksikasjalik kord ja kaasnevad meetmed. Võimaluse korral töötakse välja tulemuslikkuse näitajad, et võimaldada eesmärkide elluviimist ja mõju hindamist. Riigi strateegiadokumendi ja mitmeaastase näidisprogrammi projekti vaatab läbi artikli 8 lõikes 1 osutatud geograafilistel alustel moodustatud ja arenguküsimustes pädev komitee, edaspidi “komitee”. Komitee esitab oma arvamuse artikli 8 lõikes 2 ettenähtud korras.

3.   Komisjon ja Lõuna-Aafrika valitsus peavad läbirääkimisi mitmeaastase näidisprogrammi üle ja allkirjastavad selle. Läbirääkimiste lõpptulemus saadetakse komiteele teadmiseks. Dokumenti arutatakse komitees, kui üks või mitu komitee liiget seda soovib.

4.   Komitee vaatab kord aastas läbi riigi strateegiadokumendi ja mitmeaastase näidisprogrammi toimimise, tulemused ja asjakohasuse. Komitee võib teha komisjonile ettepaneku pidada läbirääkimisi Lõuna-Aafrika valitsusega muudatuste tegemiseks mitmeaastasesse näidisprogrammi, kui selleks annavad aluse hindamised või muud asjakohased arengud.

5.   Komisjoni ettekande põhjal arutab komitee üks kord aastas järgmisel aastal elluviidavate tegevuste üldsuuniseid.”

6.

Artikli 7 lõige 2 jäetakse välja.

7.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

8.

Artikli 10 lõikes 1 toodud summa “885,5 miljonit eurot” asendatakse summaga “900,5 miljonit eurot”.

13.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/4

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/109/EMÜ toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) kehtestati liikmesriikide kõnealuseid materjale ja esemeid käsitlevate õigusaktide vaheliste erinevuste kõrvaldamise üldpõhimõtted ning nähti ette, et vastu tuleb võtta rakendusdirektiivid kõnealuste materjalide ja esemete erirühmade kohta (eridirektiivid). Selline lähenemisviis oli edukas ja seda tuleks jätkata.

(2)

Direktiivi 89/109/EMÜ alusel vastuvõetud eridirektiivid sisaldavad üldjuhul sätteid, mis jätavad liikmesriikidele nende ülevõtmisel vähe vabadust, ning peale selle muudetakse neid seoses tehnika kiire arenguga sageli. Seepärast peaks olema võimalik väljendada selliseid meetmeid määruste või otsustena. Samal ajal on kohane lisada rida uusi teemasid. Direktiiv 89/109/EMÜ tuleks seepärast asendada.

(3)

Käesoleva määruse aluseks on põhimõte, et toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid või esemed peavad olema piisavalt inertsed, et neist ei kanduks toitu aineid kogustes, mis võiksid ohustada inimeste tervist või põhjustada vastuvõetamatut muutust toidu koostises või toidu organoleptiliste omaduste halvenemist.

(4)

Toidu aktiivseks säilitamiseks või parandamiseks loodud uut liiki materjalid ja esemed (“toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed”) ei ole erinevalt senistest toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidest ja esemetest oma ehituse poolest inertsed. Teised uut liiki materjalid ja esemed on loodud toidu seisukorra jälgimiseks (“toiduga kokkupuutuvad intelligentsed materjalid ja esemed”). Mõlemat liiki materjalid ja esemed võivad toiduga kokku puutuda. Seepärast on selguse ja õiguskindluse huvides vaja laiendada käesoleva määruse kohaldamisala toiduga kokkupuutuvatele aktiivsetele ja intelligentsetele materjalidele ja esemetele ning kehtestada põhinõuded nende kasutamisele. Muid nõudeid tuleks väljendada erimeetmetena, näiteks lubatud ainete ja/või materjalide ja esemete loeteludena, mis tuleks vastu võtta võimalikult kiiresti.

(5)

Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed on kavandatud sisaldama “aktiivseid” koostisosi, mis on ette nähtud eritama toitu või absorbeerima aineid toidust. Neid tuleks eristada materjalidest ja esemetest, mida kasutatakse tavaliselt selleks, et need eritaksid teatavat liiki toitu selle valmistamise ajal oma looduslikke koostisosi, näiteks puitvaatidest.

(6)

Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed tohivad toidu koostist või organoleptilisi omadusi muuta üksnes siis, kui see on kooskõlas toidu suhtes kohaldatavate ühenduse sätetega, näiteks toidus lubatud lisaaineid käsitleva direktiivi 89/107/EMÜ (4) sätetega. Eelkõige tuleks teatavates toiduga kokkupuutuvates aktiivsetes materjalides ja esemetes kavatsuslikult sisalduvate ainete, näiteks toidus lubatud lisaainete puhul, mis on ette nähtud eritumiseks pakendatud toitu või sellist toitu ümbritsevasse keskkonda, tagada, et selline toit on lubatud ühenduse asjaomaste, toitu käsitlevate sätete alusel, ning samuti, et nende suhtes kohaldatakse muid, erimeetmena kehtestatavaid eeskirju.

Peale selle peaks küllaldane märgistus või teave aitama kasutajatel kasutada aktiivseid materjale ja esemeid ohutult ning kooskõlas toitu käsitlevate õigusaktidega, sealhulgas toidu märgistamist käsitlevate sätetega.

(7)

Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed ja intelligentsed materjalid ja esemed ei tohiks muuta toidu koostist või organoleptilisi omadusi ega anda tarbijatele toidu seisukorra kohta eksitavat teavet. Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed ei tohiks näiteks eritada toitu ega absorbeerida toidust aineid nagu aldehüüde või amiine, et varjata sellega toidus alanud riknemist. Sellised riknemise tunnuseid manipuleerivad muutused võivad tarbijat eksitada ning seepärast ei tohiks need olla lubatud. Samamoodi võivad tarbijat eksitada toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed, mis muudavad toidu värvust, andes nii tarbijatele toidu seisukorra kohta eksitavat teavet, ja seepärast ei tohiks ka need olla lubatud.

(8)

Kõik turule toodavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed peaksid vastama käesoleva määruse nõuetele. Sellele vaatamata tuleks käesolevast nõudest vabastada materjalid ja esemed, mida tarnitakse antiikesemetena, kuna need on saadaval üksnes piiratud kogustes ning nende kokkupuude toiduga on seepärast samuti piiratud.

(9)

Katte- või pindmaterjalid, mis moodustavad toidu osa ning mida võidakse nendega koos tarbida, peaksid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Teiselt poolt peaks käesolev määrus hõlmama selliseid katte- või pindmaterjale, mis katavad juustukoorikuid, lihatooteid või puuvilju (kaasa arvatud marju), kuid mis ei moodusta toidu osa ega ole ette nähtud söömiseks koos sellise toiduga.

(10)

Käesoleva määrusega hõlmatud materjalide ja esemete kasutamise ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete kohta on vaja sätestada eri tüüpi piiranguid ja tingimusi. On asjakohane kehtestada need piirangud ja tingimused erimeetmetes, võttes arvesse igale materjali- ja esemerühmale spetsiifilisi tehnoloogilisi omadusi.

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (5), tuleks enne rahvatervist mõjutavate sätete vastuvõtmist konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (“amet”).

(12)

Kui erimeetmete hulgas on loetelu ainetest, mida on ühenduses lubatud kasutada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamisel, peaksid need ained enne kõnealusesse loetellu lülitamist läbima ohutushindamise. Nende ainete ohutushindamine ja lubamine ei tohiks piirata ühenduse õigusaktide asjaomaseid nõudeid kemikaalide registreerimise, hindamise, lubamise ja piiramise kohta.

(13)

Erinevused toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamisel kasutatavate ainete ohutushindamist ja lubamist käsitlevate siseriiklike õigus- ja haldusnormide vahel võivad takistada nende materjalide ja esemete vaba liikumist ja seega tekitada ebaausat ja ebavõrdset konkurentsi. Seepärast tuleks ühenduse tasandil kehtestada nende ainete lubamise kord. Et nende ainete ohutushindamine toimuks ühtselt, peaks seda tegema amet.

(14)

Ainete ohutushindamisele peaks järgnema riskijuhtimisotsus selle kohta, kas need ained tuleks võtta ühenduses lubatud ainete loetellu.

(15)

On kohane näha ette võimalus vaadata halduskorras läbi ameti poolt käesoleva määruse alusel sooritatud konkreetseid akte või tegevusetust. See läbivaatamine ei tohiks piirata ameti kui sõltumatu teadusasutuse rolli riski hindamise küsimustes.

(16)

Märgistus aitab kasutajatel kasutada materjale ja esemeid nõuetekohaselt. Märgistamismeetodid võivad kasutajast olenevalt erineda.

(17)

Komisjoni direktiiviga 80/590/EMÜ (6) aasta ühinemisaktiga. võeti kasutusele eristusmärk, mida võib lisada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemetele. See eristusmärk tuleks lihtsuse huvides võtta käesolevasse määrusesse.

(18)

Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete jälgitavus peaks olema tagatud igas etapis, et hõlbustada nende kontrollimist, defektsete esemete tagasikutsumist, tarbijate teavitamist ning vastutuse määratlemist. Ettevõtjad peavad vähemalt olema võimelised kindlaks määrama ettevõtted, millistelt ja millistele nad on materjale ja esemeid tarninud.

(19)

Kõnealuste materjalide ja esemete käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimisel on asjakohane võtta arvesse arengu- ja eriti vähemarenenud maade erivajadusi. Komisjonil on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 sööda- ja toiduaineid, loomade tervist ning loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ja eeskirjade täitmise tagamiseks ametlikult tehtavate kontrollide kohta (7) kohustus toetada arengumaid toiduohutuse, kaasa arvatud toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ohutuse valdkonnas. Seepärast on käesolevas määruses erisätted, mida tuleks kohaldada ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete suhtes.

(20)

On vaja kehtestada ohutusmeetmete vastuvõtmise kord olukordadeks, kus mõni materjal või ese võib tõsiselt ohustada inimese tervist.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 avalikkuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (8) kohaldatakse ameti valduses olevate dokumentide suhtes.

(22)

On asjakohane kaitsta uuenduste rakendajate investeeringuid käesoleva määruse kohast taotlust toetava teabe ja andmete kogumisse. Selleks aga, et vältida uuringute tarbetut kordamist ja eriti loomkatseid, peaks teabevahetus olema lubatud, tingimusel et huvipooled on selles kokku leppinud.

(23)

Analüüsitulemuste kõrge kvaliteedi ja ühtluse tagamise toetuseks tuleks määrata kindlaks ühenduse ja siseriiklikud referentlaborid. See eesmärk saavutatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 raames.

(24)

Ühenduses tuleks keskkonnaeesmärgil soodustada taaskasutatavate materjalide ja esemete kasutamist tingimusel, et toiduohutuse ja tarbijate kaitse tagamiseks kehtestatakse ranged nõuded. Samuti tuleks nende nõuete kehtestamisel võtta arvesse I lisas nimetatud materjali- ja esemerühmade erinevaid tehnoloogilisi omadusi. Esmajärjekorras tuleks ühtlustada eeskirjad taaskasutatavate plastmaterjalide ja -esemete kohta, kuna neid kasutatakse üha enam ning siseriiklikud õigusaktid ja sätted nende kohta kas puuduvad või erinevad. Seepärast tuleks ühenduses valitseva õigusliku olukorra selgitamiseks võimalikult kiiresti teha üldsusele kättesaadavaks taaskasutatavaid plastmaterjale ja -esemeid käsitleva erimeetme eelnõu.

(25)

Käesoleva määruse ning selle I ja II lisa muudatuste rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (9).

(26)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)

Ettevõtjatel peab olema piisavalt aega kohaneda mõne käesoleva määrusega kehtestatava nõudega.

(28)

Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva määruse eesmärke siseriiklike õigusaktide ja sätete erinevuste tõttu täielikult täita ning neid saaks paremini täita ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ tuleks seepärast tunnistada kehtetuks,

a)

mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga

või

b)

mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud

või

c)

mille puhul võib tavalistes ja prognoositavates tingimustes põhjendatult eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi.

a)

materjalide ja esemete suhtes, mida tarnitakse antiikesemetena;

b)

katte- või pindmaterjalide nagu juustukoorikuid, lihatooteid või puuvilju (kaasa arvatud marju) katvate materjalide suhtes, mis moodustavad toidu osa ning mida võib koos nendega süüa;

c)

ühis- või eraveevärgi püsiosade suhtes.

a)

jälgitavus – võimalus jälgida materjali või eseme liikumist läbi kõikide valmistamise, töötlemise ja turustamise etappide;

b)

turuleviimine – materjalide ja esemete valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üleandmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine.

a)

toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed (edaspidi “aktiivsed materjalid ja esemed”) – materjalid ja esemed, mis on ette nähtud pakendatud toidu säilimisaja pikendamiseks või nende seisukorra säilitamiseks või parandamiseks. Need on kavandatud sisaldama koostisosi, mis eritavad aineid pakendatud toitu või toitu ümbritsevasse keskkonda või absorbeerivad aineid toidust või toitu ümbritsevast keskkonnast;

b)

toiduga kokkupuutuvad intelligentsed materjalid ja esemed (edaspidi “intelligentsed materjalid ja esemed”) – materjalid ja esemed, mis jälgivad pakendatud toidu seisukorda või toitu ümbritsevat keskkonda;

c)

ettevõte – mis tahes kasumit taotlev või mittetulunduslik, avalik- või eraõiguslik ettevõte, mis tegeleb mis tahes tegevusega, mis on seotud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise mis tahes etapiga;

d)

ettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kohustatud tagama, et nende juhitavas ettevõttes täidetakse käesoleva määruse nõudeid.

a)

ohustada inimeste tervist

või

b)

põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi

või

c)

põhjustada selle organoleptiliste omaduste halvenemist.

a)

loetelu ainetest, mida tohib kasutada materjalide ja esemete valmistamisel;

b)

loetelu(sid) toiduga kokkupuutuvates aktiivsetes või intelligentsetes materjalides ja esemetes sisalduvatest lubatud ainetest või aktiivsete või intelligentsete materjalide ja esemete loetelu(sid) ning vajaduse korral nende ainete ja/või materjalide ja esemete, milles need sisalduvad, kasutamise eritingimusi;

c)

punktis a osutatud ainete puhtusstandardeid;

d)

punktis a osutatud ainete ja/või materjalide ja esemete, milles need sisalduvad, kasutamise eritingimusi;

e)

teatavate koostisosade või koostisosade rühmade toitu või toidu peale migreerumise konkreetseid piirnorme, mis peavad võtma arvesse ka muid kokkupuutumise võimalusi nende koostisosadega;

f)

koostisosade toitu või toidu peale migreerumise üldpiirnorme;

g)

sätteid inimeste tervise kaitseks ohtude eest, mis võivad tekkida, kui kokkupuude materjalide ja esemetega toimub suu kaudu;

h)

muid artikli 3 ja kohasel juhul artikli 4 järgimiseks vajalikke eeskirju;

i)

põhieeskirju punktide a–h järgimise kontrollimiseks;

j)

eeskirju punktide a–h järgimise kontrollimiseks vajalike proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohta;

k)

erisätteid materjalide ja esemete jälgitavuse tagamise kohta, kaasa arvatud sätteid dokumentide säilitamise aja kohta või sätteid, milles lubatakse vajaduse korral teha artikli 17 nõuete suhtes erandeid;

l)

täiendavaid eeskirju aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete märgistamise kohta;

m)

eeskirju, milles nõutakse, et komisjon looks ja peaks üldsusele kättesaadavat lubatud ainete, protsesside või materjalide ja esemete ühenduse registrit (edaspidi “register”);

n)

konkreetseid menetluseeskirju, millega kohandatakse vajaduse korral artiklites 8–12 osutatud menetlust või muudetakse see teatavat liiki materjalide ja esemete ja/või nende valmistamisel kasutatavate protsesside lubamise tarbeks asjakohaseks, kaasa arvatud vajaduse korral menetlus, millega loataotlejale adresseeritud otsusega antakse eraldi luba aine, protsessi või materjali või eseme jaoks.

a)

taotlus esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele koos järgmisega:

b)

punktis a osutatud pädev asutus:

c)

amet teavitab taotlusest viivitamatult teisi liikmesriike ja komisjoni ning teeb taotluse ja kogu taotleja esitatud lisateabe neile kättesaadavaks.

a)

kontrollima, kas taotleja esitatud andmed ja dokumendid on kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga a, et lugeda taotlus kehtivaks, ning samuti kontrollima, kas aine vastab artiklis 3 ja kohasel juhul artiklis 4 sätestatud ohutusnõuetele;

b)

teavitama taotlejat, komisjoni ja liikmesriike, kui taotlus ei ole kehtiv.

a)

aine nimetust ja kirjeldust

ning

b)

vajaduse korral soovitusi hinnatud aine ja/või materjali või eseme, milles seda kasutatakse, kasutamise tingimuste või piirangute kohta

ning

c)

hinnangut selle kohta, kas ettepandud analüüsimeetod on kavandatavaks kontrolliks sobiv.

a)

viide algsele taotlusele;

b)

tehniline toimik, mis sisaldab uut teavet vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud juhistele;

c)

toimiku uus täielik standardvormis kokkuvõte.

a)

sõnad “toiduga kokkupuutumiseks” või konkreetset kasutusotstarvet näitav märge, nagu “kohvimasin”, “veinipude”, “supilusikas” või II lisas kujutatud eristusmärk,

ning

b)

vajaduse korral ohutu ja asjakohase kasutamise erijuhised

ning

c)

materjalide ja esemete turule viimise eest vastutava, ühenduses asutatud tootja, käitleja või müüja nimi või ärinimi ning kummalgi juhul aadress või registreeritud asukoht

ning

d)

küllaldane märgistus või identifitseering, mis võimaldab jälgida materjali või eset artiklis 17 osutatud korras

ning

e)

aktiivsete materjalide ja esemete puhul teave nende lubatud kasutusotstarbe või otstarvete kohta ning muu asjakohane teave, näiteks aktiivsest koostisosast eritunud ainete nimi ja kogus, et toidukäitlejad, kes kasutavad neid materjale ja esemeid, saaksid täita kõiki teisi asjakohaseid ühenduse sätteid või nende puudumise korral siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse toidu, kaasa arvatud toidu märgistamise suhtes.

a)

materjalidel ja esemetel või nende pakendil

või

b)

materjalidele ja esemetele või nende pakenditele kinnitatud etikettidel

või

c)

materjalide ja esemete vahetus läheduses oleval ostjatele selgelt nähtaval sildil; lõike 1 punktis c nimetatud juhul saab viimati nimetatud võimalust kasutada siiski ainult siis, kui neid üksikasju või nendele osutavat etiketti ei saa nimetatud materjalidele ja esemetele kas tootmisel või turustamisel kinnitada tehnilistel põhjustel.

a)

saatedokumentides

või

b)

etikettidel või pakenditel

või

c)

materjalidel ja esemetel.

a)

artiklis 3 ja kohasel juhul artiklis 4 esitatud nõuetele

ning

b)

artiklis 5 osutatud erimeetmetele või nende puudumise korral mis tahes siseriiklikule sättele, mida nende materjalide ja esemete suhtes kohaldatakse.

a)

taotleja nimi ja aadress ning aine keemiline nimetus;

b)

teave, mis on otseselt seotud aine ohutushindamisega;

c)

analüüsimeetod või -meetodid.

13.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/18

(1)

Direktiivi 2003/87/EÜ (3) luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (edaspidi “ühenduse süsteem”), et vähendada säästlikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tunnistades, et pikemas perspektiivis tuleb globaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ligikaudu 70 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Direktiivi eesmärk on aidata kaasa sellele, et ühendus ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste vähendamisel vastavalt Kyoto protokollile, mis kiideti heaks nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate kohustuste ühist täitmist (4).

(2)

Direktiivis 2003/87/EÜ märgitakse, et projektipõhistest mehhanismidest tuleneva krediidisüsteemi kasutusele võtmine 2005. aasta kohustuste täitmisel aitab soodsamalt saavutada ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning see nähakse ette Kyoto projektipõhiste mehhanismide, sealhulgas ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi sidumisega ühenduse süsteemiga.

(3)

Kyoto projektipõhiste mehhanismide sidumine ühenduse süsteemiga, seejuures kaitstes ühenduse keskkonna terviklikkust, annab võimaluse heitkoguste ühikute kasutamiseks, mis on tekkinud Kyoto protokolli artiklite 6 ja 12 kohaste projektitegevuste kaudu, et täita direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3 kohaseid liikmesriikide kohustusi. Selle tulemusel tekivad ühenduse süsteemis uued odavad nõuete täitmise võimalused, mille tulemusena vähenevad üldised Kyoto protokolli täitmiskulud, seejuures parandades ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste saastekvootide turu likviidsust. Soodustades nõudlust ühise rakendamise krediidi järele, investeerivad ühenduse äriühingud keskkonnaohutute tehnoloogiate ja oskusteabe arendamisse ja edasiandmisesse. Samuti soodustatakse nõudlust puhta arengu mehhanismi krediidi järele ning sellega aidatakse saavutada säästva arengu eesmärke nendes arengumaades, kus viiakse läbi puhta arengu mehhanismi projekte.

(4)

Lisaks Kyoto projektipõhiste mehhanismide kasutamisele ühenduse ja liikmesriikide poolt ning väljaspool ühenduse süsteemi asuvate äriühingute ja eraisikute poolt, peavad need mehhanismid olema seotud ühenduse süsteemiga nii, et oleks tagatud kooskõla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi “ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”) ja Kyoto protokolliga ning nende alusel vastu võetud hilisemate otsustega, samuti direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud ühenduse süsteemi eesmärkide ja struktuuriga.

(5)

Liikmesriigid võivad käitajatel lubada kasutada ühenduse süsteemis tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid (THV) alates 2005. aastast ja heitkoguste vähendamise ühikuid (HVÜ) alates 2008. aastast. Alates 2008. aastast võidakse käitajatel lubada THVsid ja HVÜsid kasutada igale käitisele eraldatud protsendimäärani, mis täpsustatakse iga liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas. Kasutamine toimub ühe saastekvoodi väljastamise ja viivitamatu tagastamise teel, vahetades selle ühe THV või HVÜ vastu. Saastekvoot, mis on väljastatud vahetamiseks THV või HVÜ vastu, vastab kõnealusele THVle või HVÜle.

(6)

Komisjoni määrus registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, mis tuleb vastu võtta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide järelevalvesüsteemi ja Kyoto protokolli rakendamise kohta (5) artikli 6 lõike 1 kohaselt, sätestab asjakohased protsessid ja menetlused THVi kasutamise registrite süsteemi kohta ajavahemikuks 2005–2007 ja järgnevateks ajavahemikeks ning HVÜ kohta ajavahemikuks 2008–2012 ja järgnevateks ajavahemikeks.

(7)

Iga liikmesriik otsustab projektitegevustest tulenevate THVde ja HVÜde kasutamise piirangute üle, võttes nõuetekohaselt arvesse Kyoto protokolli ja Marrakeshi lepingute asjakohaseid sätteid, et täita neis kehtestatud nõudeid, mille kohaselt kõnealuste mehhanismide kasutamine peab täiendama siseriiklikke meetmeid. Seega moodustavad siseriiklikud meetmed olulise osa tehtavatest jõupingutustest.

(8)

Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile ja nende alusel vastu võetud hilisematele otsustele hoiduvad liikmesriigid THVde ja HVÜde kasutamisest tuumarajatistega seotud projektitegevuste puhul, täitmaks Kyoto protokolli artikli 3 lõike 1 ja otsuse 2002/358/EÜ alusel võetud kohustusi.

(9)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsustes 15/CP.7 ja 19/CP.7 rõhutatakse, et keskkonna terviklikkus saavutatakse muuhulgas kõnealuste mehhanismide kohta käivate kindlate reeglite ja juhistega, maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevuse kohta käivate kindlate ja tõhusate põhimõtetega ning arvestades mittepüsivuse, täiendavuse, lekete ja ebakindluse küsimusi ning sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnamõjusid, sealhulgas metsastamise ja metsa uuendamisega seotud projektitegevuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele. Komisjon peaks direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisel 2006. aastal kaaluma tehnilisi sätteid, mis on seotud krediidi ajutise iseloomuga ja 1 % piirangutega maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevuse puhul, mis on sätestatud otsusega 17/CP.7, ning samuti sätteid, mis on seotud potentsiaalse ohu hindamisega geneetiliselt muundatud organismide kasutuselevõtmise ja potentsiaalsete sissetungivate võõrliikide tekkimisega metsastamise ja metsa uuendamisega seotud projektitegevuste tulemusel, et lubada käitajatel kasutada THVsid ja HVÜsid, mis tulenevad maa kasutamise, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud projektitegevusest ühenduse süsteemis alates 2008. aastast, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsustele.

(10)

Topeltarvestuse vältimiseks ei tohiks THVsid ja HVÜsid anda välja sellise ühenduses ettevõetud projektitegevuste tulemusena, mille tagajärjel saavutatakse samuti direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitisest pärinevate heitkoguste vähendamine või piiramine, väljaarvatud kui liikmesriigi registris tunnistatakse kehtetuks sama arv THVdest või HVÜdest pärinevaid saastekvoote.

(11)

Kooskõlas asjaomaste ühinemislepingutega tuleb liiduga ühinevate riikide projektitegevuste aluste loomisel võtta arvesse acquis communautaire’i.

(12)

Iga liikmesriik, kes lubab projektitegevuses osaleda eraettevõtetel või avalik-õiguslikel asutustel, jääb vastutavaks oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmise eest ning peab seetõttu tagama, et selline osalemine oleks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud asjaomaste juhiste, meetmete ja menetlustega.

(13)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja nende rakendamiseks vastu võetava hilisema otsuse kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid toetama arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamist, et aidata neil säästva arengu strateegiaid toetades täielikult kasutada ühist rakendamist ja puhta arengu mehhanismi. Komisjon peaks selleks tehtud jõupingutused läbi vaatama ja nende kohta aruande koostama.

(14)

Kriteeriumid ja juhised, mis on asjakohased kaalumisel, kas hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevustel on negatiivset keskkonnaalast või sotsiaalset mõju, on määratletud Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta novembri aruandes “Tammid ja areng – otsusetegemise uus raamistik” OECD ja Maailmapanga poolt.

(15)

Kuna osalemine ühises rakendamises ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuses on vabatahtlik, tuleks kooskõlas ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise rakenduskava punktiga 17 tõhustada korporatiivset keskkonnaalast ja sotsiaalset vastutust ja aruandlust. Seetõttu tuleks julgustada äriühinguid täiustama sotsiaalse ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust neis ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi tegevustes, milles nad osalevad.

(16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (6) peab üldsusele kättesaadavaks tegema teabe projektitegevustest, milles liikmesriik osaleb või volitab osalema eraettevõtte või avalik-õigusliku asutuse.

(17)

Komisjon võib mainida oma heitkoguste saastekvootidega kauplemise ja projektitegevustest saadud krediitide kasutamise aruannetes mõju elektriturule.

(18)

Pärast Kyoto protokolli jõustumist peab komisjon uurima, kas on võimalik sõlmida lepinguid Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidega, kes veel ei ole protokolli ratifitseerinud, et tunnustataks saastekvoote ühenduse süsteemi ja muude kohustuslike kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide vahel, piirates neis riikides käibelolevaid absoluutseid heitkoguseid.

(19)

Kuna liikmesriigid ei saa üksinda täielikult täita kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on Kyoto projektipõhiste mehhanismide ja ühenduse süsteemi sidumine, mistõttu käesoleva direktiivi ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(20)

Seetõttu tuleks direktiivi 2003/87/EÜ vastavalt muuta,

1.

Artiklile 3 lisatakse järgmised punktid:

2.

Artikli 11 järele lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 11a

Projektitegevustest saadud THVde ja HVÜde kasutamine ühenduse süsteemis

1.   Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik lubada käitajatel ühenduse süsteemis kasutada projektitegevusest saadud THVsid ja HVÜsid igal artikli 11 lõikes 2 osutatud perioodil igale käitisele eraldatud saastekvoodi protsendimäära piires, mis täpsustatakse iga liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise kaudu, vahetades selle käitaja valduses tema liikmesriigi riiklikus registris oleva ühe THV või HVÜ vastu.

2.   Lõike 3 kohaselt võib liikmesriik artikli 11 lõikes 1 osutatud ajavahemikul lubada käitajatel kasutada ühenduse süsteemis projektitegevustest saadud THVsid. See toimub liikmesriigi poolt ühe saastekvoodi väljaandmise ja viivitamatu tagastamise teel, vahetades selle ühe THV vastu. Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks THVd, mis on käitajate poolt artikli 11 lõikes 1 viidatud ajavahemikul ära kasutanud.

3.   Kõiki THVsid ja HVÜsid, mis on välja antud ja mida võib kasutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud hilisemate otsuste kohaselt, võib ühenduse süsteemis kasutada:

Artikkel 11b

Projektitegevused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et projektitegevuste alused, nagu on määratletud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastu võetud hilisemates otsustes, mida Euroopa Liiduga ühinemislepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima, vastaksid täielikult acquis communataire’ile, kaasa arvatud selles ühinemislepingus sätestatud ajutised erandid.

2.   Projektitegevust läbiviivad liikmesriigid peavad tagama, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul, et THVsid või HVÜsid ei antaks välja käesoleva direktiiviga hõlmatud käitistest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või piiramiseks.

3.   Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis otseselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui asjaomase käitise käitaja tunnistab kehtetuks võrdse arvu saastekvoote.

4.   Kuni 31. detsembrini 2012 võib ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, mis kaudselt vähendavad või piiravad kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitiste heitkoguseid, anda TVÜsid ja SHVsid välja vaid juhul, kui liikmesriigi riiklikus registris tunnistatakse kehtetuks võrdne arv THVdest või HVÜdest tulenevaid saastekvoote.

5.   Liikmesriik, kes volitab eraettevõtteid või avalik-õiguslikke asutusi projektitegevustes osalema, jääb vastutavaks oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste kohustuste täitmise eest ning peab tagama, et selline osalemine oleks kooskõlas asjaomaste juhiste, meetmete ja menetlustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel.

6.   Hüdroenergia tootmisega seotud projektitegevuste puhul, mille tootmisvõimsus ületab 20 MW, tagavad liikmesriigid selliseid projektitegevusi heaks kiites, et kõnealuste projektitegevuste arendamisel järgitakse asjaomaseid rahvusvahelisi kriteeriumeid ja juhiseid, sealhulgas Maailma Tammide Komisjoni 2000. aasta novembri aruandes “Tammid ja areng – otsusetegemise uus raamistik” sisalduvaid juhiseid.

7.   Lõigete 3 ja 4 rakendamissätted, eriti need, mis on seotud topeltarvestuse vältimisega, ning sätted, mis on vajalikud lõike 5 rakendamiseks, mille kohaselt asukohariik järgib projektitegevuste ühise rakendamise mehhanismi nõudeid, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikele 2.”

3.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 17

Teabele juurdepääs

Direktiivi 2003/4/EÜ kohaselt teeb pädev asutus üldsusele kättesaadavaks tema valduses olevad saastekvootide eraldamise otsused, teabe projektitegevuste kohta, milles liikmesriik osaleb või volitab osalema eraettevõtet või avalik-õiguslikku asutust, ning kasvuhoonegaaside heitmeloa kohaselt nõutavad heitkoguseid käsitlevad aruanded.”

4.

Artiklile 18 lisatakse järgmine lõik:

“Eelkõige tagavad liikmesriigid kooskõlastatuse Kyoto protokolli artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt määratud projektitegevuste heakskiitmise keskuse ning Kyoto protokolli artikli 12 rakendamiseks määratud riikliku asutuse vahel, mis on määratud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tehtud hilisemate otsustega.”

5.

Artikli 19 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Kõnealune määrus sisaldab samuti sätteid ühenduse süsteemis SHVde ja HVÜde kasutamise ning identifitseerimise ja asjaomase kasutamistasandi järelevalve kohta.”

6.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

7.

Artikli 21 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 21a

Suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuse toetamine

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja nende rakendamiseks hiljem vastuvõetud otsuste kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid püüdma toetada arengumaade ning üleminekujärgus majandusega riikide suutlikkuse suurendamist, et aidata neil ühist rakendamist ja puhta arengu mehhanismi täielikult ära kasutada, toetades nende säästva arengu strateegiat, ning hõlbustada ettevõtete kohustuste täitmist ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanismi projektide väljaarendamisel ja rakendamisel.”

8.

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

9.

Lisale III lisatakse järgmine punkt: