ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 326

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
29. oktoober 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1866/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1867/2004, 28. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 29. oktoobrist 2004

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1868/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1869/2004, 28. oktoober 2004, milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused

7

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1870/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 11. osaliseks pakkumismenetluseks

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1871/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1872/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1873/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

14

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste puhul kohaldatavate piirmääradega ( 1 )

17

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1875/2004, 28. oktoober 2004, millega naatriumsalitsülaadi ja fenvaleraadi osas muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) II ja III lisa ( 1 )

19

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1876/2004, 28. oktoober 2004, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 953/2003 (teatud võtmeravimite kaubavahetuse Euroopa Liitu ümbersuunamise vältimise kohta) I lisa

22

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1877/2004, 28. oktoober 2004, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 517/94 III B lisa Serbiale ja Montenegrole kehtestatud kvootide osas

25

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1878/2004, 28. oktoober 2004, millega sätestatakse erand nõukogu määrusest 136/66/EMÜ ja nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2261/84 Küprosel, Maltal ja Sloveenias oliivi ja oliiviõli saagiste kindlaksmääramise kohta

27

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1879/2004, 28. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

28

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1880/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

31

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2004, 28. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

34

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

36

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1883/2004, 28. oktoober 2004, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

40

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1884/2004, 28. oktoober 2004, millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

43

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1885/2004, 28. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks kaera maksimaalne eksporditoetus määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames

44

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/740/EÜ:Nõukogu otsus, 4. oktoober 2004, liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta

45

 

*

2004/741/EÜ:Nõukogu soovitus, 14. oktoober 2004, liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta

47

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1866/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 28. oktoobri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

53,1

204

48,2

999

50,7

0707 00 05

052

129,6

999

129,6

0709 90 70

052

97,2

204

41,2

388

34,1

628

48,8

999

55,3

0805 50 10

052

56,4

388

48,3

524

67,5

528

53,4

999

56,4

0806 10 10

052

89,0

400

197,7

999

143,4

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

109,3

400

100,7

404

80,1

442

61,0

512

106,6

720

99,6

800

205,7

804

106,5

999

108,7

0808 20 50

052

103,7

720

75,4

999

89,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1867/2004,

28. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 29. oktoobrist 2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(3)  EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/1995 (EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12).


LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 29. oktoobrist 2004

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1)

1703 10 00 (2)

8,52

0

1703 90 00 (2)

9,77

0


(1)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.

(2)  Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1868/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.


LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 29. OKTOOBRI 2004

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

39,56 (1)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

39,56 (1)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

39,56 (1)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

39,56 (1)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

43,00

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

43,00

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

43,00

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.


(1)  Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1869/2004,

28. oktoober 2004,

milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2135/95 (suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (2) artiklis 3 on sätestatud, et toetus määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eksporditavate toodete 100 kilogrammi kohta võrdub põhisummaga, mis on korrutatud sahharoosisisaldusega, hõlmates vajadusel ka muid sahharoosina väljendatud suhkruid. Asjaomase toote sahharoosisisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et töötlemata kujul eksporditava sorboosi toetuse põhisumma peab olema võrdne toetuse põhisummaga (millest on maha arvatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest), mida kohaldatakse vastavalt komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (3) viimati nimetatud määruse lisas loetletud toodete suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 1 peab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud muude töötlemata kujul eksporditavate toodete toetuse põhisumma olema võrdne ühe sajandikuga summast, mis on kehtestatud, võttes arvesse ühelt poolt erinevust valge suhkru kehtiva sekkumishinna (ühenduse puudujäägita aladel sellel kuul, mille kohta põhisumma on kehtestatud) ja maailmaturul kehtivate valge suhkru noteeringute või hindade vahel ning teiselt poolt vajadust saavutada tasakaal kolmandatesse riikidesse ekspordiks töödeldud kauba valmistamisel ühenduse põhisaaduste kasutamise ja neist riikidest sisese töötlemise korra alusel vastuvõetavate toodete kasutamise vahel.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 4 võib põhisumma kohaldamisel piirduda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud teatavate toodetega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 27 on sätestatud, et toetuse võib määrata kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h osutatud töötlemata toodete ekspordiks. Toetus tuleb määrata 100 kilogrammi kuivaine sisalduse kohta, võttes arvesse CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete eksporditoetust ning kavandatava ekspordi majandusaspekte. Kõnealuse lõike 1 punktides f ja g osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest ning punktis h osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest.

(7)

Eespool nimetatud toetused tuleb määrata igal kuul. Neid võib vahepealsel perioodil muuta.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(9)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(10)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkrusektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riikide puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(11)

Pidades silmas eespool sätestatut, tuleks kehtestada kõnealuste toodete toetused asjakohaste summade ulatuses.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides d, f, g ja h loetletud töötlemata kujul eksporditavate toodete eksporditoetused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(3)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.


LISA

29. OKTOOBRI 2004 KOHALDATARAD TÖÖTLEMATA SIIRUPITE JA TEATAVATE MUUDE SUHKRUSEKTORI TOODETE EKSPORDITOETUSED

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

43,00 (1)

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

43,00 (1)

1702 60 80 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

81,71 (2)

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300 (3)

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

43,00 (1)

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300 (3)

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300 (3)

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300 (3)  (4)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

43,00 (1)

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4300 (3)

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduva suhkru puhul.


(1)  Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud toodete suhtes.

(2)  Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud toodete suhtes.

(3)  Põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 % (määrus (EÜ) nr 2135/95). Sahharoosisisaldus määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(4)  Summat ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 3513/92 (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12) lisa punktis 2 määratletud toodete suhtes.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1870/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 11. osaliseks pakkumismenetluseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 seoses valge suhkruga avatud 11. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 46,144 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1685/2004 (ELT L 303, 30.9.2004, lk 21).


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1871/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 27. oktoober 2004.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 27. oktoober 2004, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64.

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.


LISA

(EUR/100 kg)

Toode

Eksporditoetuste nomenklatuuri kood

Eksporditoetuse maksimumsumma

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 esimeses taandes nimetatud sihtkohta

Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises taandes nimetatud sihtkohtadesse

Või

ex ex 0405 10 19 9500

Või

ex ex 0405 10 19 9700

132,00

139,00

Võiõli

ex ex 0405 90 10 9000

170,00


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1872/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus lõssipulbri eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse 27. oktoobril 2004 lõppevas etapis.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 582/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse 27. oktoobril 2004 lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toote ja sihtkohtade puhul makstava toetuse maksimumsumma 31,00 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 67.

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1873/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatoodete turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kehtestamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 3 nähakse ette, et toetusemäära kehtestamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele kõnealuse määruse A lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavad tööstusettevõtted võivad saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)

Vastavalt nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importimiseks ja teatavate töödeldud põllumajandustoodete eksportimiseks Bulgaariasse, (4) ei vasta Bulgaariasse eksporditavad asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadused alates 1. oktoobrist 2004 eksporditoetuste saamise tingimustele.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud ning määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas loetletud toodete suhtes nii, nagu sätestatud kõnealuse määruse lisas.

Artikkel 2

Erandina artikli 1 sätetest ja alates 1. oktoobrist 2004 ei kohaldata lisas sätestatud määrasid asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodete suhtes, kui nimetatud tooted eksporditakse Bulgaariasse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(3)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 921/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 94).

(4)  ELT L 301, 28.9.2004, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 29. oktoobrist 2004 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

29,00

29,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

36,05

36,05

b)

muu kauba eksportimisel

70,00

70,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

46,00

46,00

b)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

138,25

138,25

c)

muu kauba eksportimisel

131,00

131,00


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004,

28. oktoober 2004,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste puhul kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenustesektoris tegutsevate tellijate hankemenetluste sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 69,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ riiklike ehitustöölepingute, riiklike tarnelepingute ja riiklike teenuslepingute sõlmimise korra kohta, (2) eriti selle artiklit 78,

olles nõu pidanud riigihangete nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (3) kiitis nõukogu heaks riigihankeid käsitleva lepingu, mis on ära toodud nimetatud otsuse lisas (edaspidi “leping”). Selle lepingu tähenduses tuleb järgida lepingus sätestatud eeskirju, kui asjakohase tehingu summa ulatub lepingus kehtestatud summani või ületab lepingus kehtestatud summasid (edaspidi “piirmäärad”), mida väljendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ taotlevad muu hulgas eesmärki võimaldada tarnijatel ja tellijatel, kes neid kohaldavad, pidada samal ajal kinni lepingus sätestatud kohustustest. Selleks peab komisjon direktiivides ettenähtud ja lepingus käsitletavaid piirmäärasid kontrollima ja vajaduse korral neid kas suurendama või vähendama, nii et nad eurodes allapoole lähima tuhandeni ümardatult vastaksid lepingus kehtestatud piirmääradele. Eelpool nimetatud direktiivides kehtestatud piirmäärade väärtused ei vasta lepingus sätestatud piirmäärade väärtustele, mis on ümber arvutatud, et hõlmata ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2005. (4) Seetõttu tuleb neid muuta.

(3)

Lisaks sellele on direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ järgitavate piirmäärade arvu vähendamiseks viidud vastavusse lepingust tulenevad piirmäärad ja piirmäärad, mis ei tulene lepingu piirmääradest. Järelikult tuleb ka need läbi vaadata.

(4)

Need muudatused ei mõjuta direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ siseriiklikke rakendussätteid alates piirmääradest, mis jäävad allapoole direktiivides nimetatud piirmääradest.

(5)

Seepärast tuleks direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa “499 000 eurot” summaga “473 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa “6 242 000 eurot” summaga “5 923 000 eurot”;

2.

artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse summa “499 000 eurot” summaga “473 000 eurot”;

b)

lõikes 2 asendatakse summa “499 000 eurot” summaga “473 000 eurot”;

Artikkel 2

Direktiivi 2004/18/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa “162 000 eurot” summaga “154 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa “249 000 eurot” summaga “236 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa “6 242 000 eurot” summaga “5 923 000 eurot”;

2.

artikli 8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa “6 242 000 eurot” summaga “5 923 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa “249 000 eurot” summaga “154 000 eurot”;

3.

artiklis 56 asendatakse summa “6 242 000 eurot” summaga “5 923 000 eurot”;

4.

artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa “6 242 000 eurot” summaga “5 923 000 eurot”;

5.

artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse summa “162 000 eurot” summaga “154 000 eurot”;

b)

punktis b asendatakse summa “249 000 eurot” summaga “236 000 eurot”;

c)

punktis c asendatakse summa “249 000 eurot” summaga “236 000 eurot”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Frederik BOLKESTEIN


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(3)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

(4)  ELT C 309, 19.12.2003, lk 14.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1875/2004,

28. oktoober 2004,

millega naatriumsalitsülaadi ja fenvaleraadi osas muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) II ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes, (1) eriti selle artiklit 3 ja artikli 4 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Ravimihindamisameti arvamusi, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõiki farmakoloogilisi toimeaineid, mida kasutatakse ühenduses toiduloomadele manustamiseks ettenähtud veterinaarravimites, tuleks hinnata vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2377/90.

(2)

Aine naatriumsalitsülaat on lisatud II lisasse kõikide toiduloomade liikide puhul, välja arvatud kala, kuid üksnes paikseks kasutamiseks. Kõnealust kirjet tuleks laiendada, et sellega hõlmata aine suukaudne kasutus veiste ja sigade puhul, välja arvatud inimtarbimiseks ettenähtud piima tootvate loomade puhul.

(3)

Fenvaleraadi ajutine jääkide piirnorm kaotab kehtivuse 1. juulil 2004. On osutunud otstarbekaks võimaldada lõpule viia kõnealust ainet käsitlevad teadusuuringud ning seepärast tuleks pikendada ajutisi jääkide piirnorme kuni 1. juulini 2006.

(4)

Määrust (EMÜ) nr 2377/90 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Enne käesoleva määruse kohaldamist tuleks kehtestada piisav tähtaeg, et liikmesriigid saaksid käesoleva määruse sätete arvestamiseks teha kõik käesolevat määrust silmas pidades vajalikud kohandused kõnealuste veterinaarravimite müügilubadesse, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (2)

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 28. detsembrist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1851/2004 (ELT L 323, 26.10.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).


LISA

A.   Määruse (EMÜ) nr 2377/90 II lisasse lisatakse järgmised ained.

2.   Orgaanilised ühendid

Farmakoloogilised toimeained

Loomaliik

Naatriumsalitsülaat

Veised, sead (1)

B.   Määruse (EMÜ) nr 2377/90 III lisasse lisatakse järgmised ained.

2.   Antiparasiitikumid

2.2.   Ektoparasiitide vastased ained

2.2.3.   Püretroidid

Farmakoloogilised toimeained

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnormid

Sihtkude

Fenvaleraat  (2)

Fenvaleraat (RR, SS, RS ja SR isomeeride summa)

Veised

25 μg/kg

Lihaskude

250 μg/kg

Rasv

25 μg/kg

Maks

25 μg/kg

Neer

40 μg/kg

Piim


(1)  Suukaudseks kasutuseks; ei kasutata loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima.”

(2)  Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1.7.2006.”


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1876/2004,

28. oktoober 2004,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 953/2003 (teatud võtmeravimite kaubavahetuse Euroopa Liitu ümbersuunamise vältimise kohta) I lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 953/2003 (teatud võtmeravimite kaubavahetuse Euroopa Liitu ümbersuunamise vältimise kohta), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on saanud taotlusi vastavalt määruse (EÜ) nr 953/2003 artiklile 4 seoses teatud farmaatsiatoodetega.

(2)

Komisjon on kindlaks teinud, et saadud taotlused täidavad määruses (EÜ) nr 953/2003 kehtestatud nõudeid vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

(3)

Taotlejaid on teavitatud komisjoni otsusest nende taotlused rahuldada.

(4)

Seetõttu on vaja vaatlusalused tooted lisada määruse (EÜ) nr 953/2003 I lisasse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas nimetatud tooted ja muud üksikasjad lisatakse määruse (EÜ) nr 953/2003 (teatud võtmeravimite kaubavahetuse Euroopa Liitu ümbersuunamise vältimise kohta) I lisasse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal LAMY


(1)  ELT L 135, 3.6.2003, lk 5.


LISA

Toode

Tootja/eksportija

Sihtriik

Iseloomulikud tunnused

Heakskiitmise kuupäev

CN-/TARICi kood (1)

TRIZIVIR

750 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Afganistan

Angola

Armeenia

Aserbaidžaan

Bangladesh

Benin

Bhutan

Botswana

Burkina Faso

Burundi

Kambodža

Kamerun

Cabo Verde

Kesk-Aafrika Vabariik

Tšaad

Komoorid

Kongo

Côte d’Ivoire

Djibouti

Kongo DV

Ida-Timor

Ekvatoriaal-Guinea

Eritrea

Etioopia

Gambia

Ghana

Guinea

Guinea-Bissau

Haiti

Honduras

India

Indoneesia

Kenya

Kiribati

Korea RV

Kirgiisi Vabariik

Laose RV

Lesotho

Libeeria

Madagaskar

Malawi

Maldiivid

Mali

Mauritaania

Moldova

Mongoolia

Mosambiik

Myanmar

Namiibia

Nepal

Nicaragua

Niger

Nigeeria

Pakistan

Rwanda

Samoa

São Tomé ja Príncipe

Senegal

Sierra Leone

Saalomoni saared

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

19.4.2004

3004 90 19

EPIVIR

150 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

19.4.2004

3004 90 19

RETROVIR

250 mg × 40

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

RETROVIR

300 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

RETROVIR

100 mg × 100

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Üldine ekspordipakend (sinine), ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed turud

19.4.2004

3004 90 19

COMBIVIR

300/150 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

Pudel (mitte mullpakend) Tabletid, millele on pressitud “A22”

19.4.2004

3004 90 19

EPIVIR ORAL SOLUTION

10 mg/ml 240 ml

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

19.4.2004

3004 90 19

ZIAGEN

300 mg × 60

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Somaalia

Lõuna-Aafrika

Sudaan

Svaasimaa

Tadžikistan

Tansaania

Togo

Tuvalu

Uganda

Vanuatu

Jeemen

Sambia

Zimbabwe

Üldine ekspordipakend, ELis ei kasutata

Prantsuskeelne haiglapakend – prantsuskeelsed riigid

20.9.2004

3004 90 19

RETROVIR ORAL SOLUTION

10 mg/ml

200 ml

GLAXO SMITH KLINE

GSK House

980 Great West Road

BRENTFORD, MIDDX

TW8 9GS

Ühendkuningriik

Iseloomulik pakend – kolmekeelne tekst

20.9.2004

3004 90 19


(1)  Ainult vajaduse korral.”


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1877/2004,

28. oktoober 2004,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 517/94 III B lisa Serbiale ja Montenegrole kehtestatud kvootide osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) nr 517/94 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja ühenduse impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete importimise ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 517/94 kehtestatakse iga-aastased koguselised piirnormid teatavatele Serbiast ja Montenegrost pärit tekstiiltoodetele. (2)

(2)

Reformid on praegu jõudnud Serbias ja Montenegros otsustavasse etappi. Kõnealuses etapis on oluline toetada nimetatud riigis poliitilisi ja majandusreforme ning hoida ta Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi suhtes õigel kursil.

(3)

Serbia ja Montenegro kauplemisvõimaluste parandamine valdkondades, kus tal on suhteline majanduslik eelis, on väga oluline tema majandus- ja poliitiliste reformide toetamiseks ja tema edasiseks integreerimiseks Euroopa struktuuridesse.

(4)

Kavandatav kvootide suurendamine on osa üldisest kaubandussuhete tihendamise protsessist Serbia ja Montenegroga, mis hõlmab läbirääkimisi tekstiililepingu üle, et saavutada kahepoolne kaubanduse liberaliseerimine.

(5)

Seetõttu on oluline parandada eriti tekstiiltoodete puhul turulepääsu ja vaadata läbi olemasolevad Serbiast ja Montenegrost pärit tekstiiltoodetele kehtivad kvoodid. Kõnealune täiendav turulepääsu parandamine tuleneb edusammudest, mis on seni tehtud tekstiililepingu läbirääkimistele eelnevate tehniliste läbirääkimiste käigus, ning kooskõlastatud protokolli allkirjastamisest 15. juunil 2004.

(6)

Teatavate kategooriate tekstiiltooteid ei ole praegu enam võimalik ELi importida, kuna vastavad kvoodid on ammendatud. Nii Serbia ja Montenegro kui ka liikmesriigid on taotlenud kvootide suurendamist.

(7)

Serbiale ja Montenegrole kehtestatud kvootide taset on asjakohane tõsta, et rahuldada esitatud imporditaotlused kategooriate 6, 7 ja 15 puhul ning kategooria 16 puhul, kus koguselised piirnormid on juba peaaegu ammendatud.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 517/94 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 517/94 artiklis 25 nimetatud tekstiilikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 517/94 III B lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal LAMY


(1)  EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2309/2003 (ELT L 342, 30.12.2003, lk 21).

(2)  Varem Jugoslaavia Liitvabariik.


LISA

“III B LISA

Artikli 2 lõike 1 neljandas taandes nimetatud iga-aastased ühenduse koguselised piirnormid

Serbia ja Montenegro

Kategooria

Ühik

Kogus

1

tonni

2 350

2

tonni

2 853

2a

tonni

645

3

tonni

312

5

1 000 tükki

1 326

6

1 000 tükki

713

7

1 000 tükki

386

8

1 000 tükki

1 109

9

tonni

292

15

1 000 tükki

552

16

1 000 tükki

279

67

tonni

244”


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1878/2004,

28. oktoober 2004,

millega sätestatakse erand nõukogu määrusest 136/66/EMÜ ja nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2261/84 Küprosel, Maltal ja Sloveenias oliivi ja oliiviõli saagiste kindlaksmääramise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. juuli 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 2261/84 (millega sätestatakse oliiviõli tootmistoetuse ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele makstava toetuse üldeeskirjad) (1) artikliga 18 nähakse ette, et nõukogu 22. septembri 1966. aasta määruse 136/66/EMÜ (õli ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta) (2) artikli 5 lõikes 7 nimetatud oliivi ja oliiviõli saagised määravad tootjaliikmesriigid kindlaks terviklike tootmispiirkondade kaupa.

(2)

Arvestades Küprose, Malta ja Sloveenia toodangu väikest mahtu, peaks statistilisi tulemusi saadama üheainsa piirkonna baasil ja väikese näidiskoguse alusel, mis ei võimalda saavutada piisavat täpsust riiklikul tasemel. Seega oleks saadavad andmed ühtlustamata ja kontrolli teostamiseks kasutud.

(3)

Et säästa Küprost, Maltat ja Sloveeniat mahukast haldusülesandest rakendada ainult turustusaastaks 2004/2005 saagikuse määramise metoodika, mis niikuinii ei anna piisavalt täpset tulemust, tuleb kehtestada erand nõukogu määruse 136/66/EMÜ artikli 5 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2261/84 artiklile 18 ning mitte nõuda nendelt riikidelt oliivi ja oliiviõli saagiste kindlaksmääramist turustusaastaks 2004/2005.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas õli- ja rasvaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Turustusaastaks 2004/2005 ei kohaldata Küprose, Malta ja Sloveenia suhtes määruse 136/66/EMÜ artikli 5 lõiget 7 ja määruse (EÜ) nr 2261/84 artiklit 18.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 208, 3.8.1984, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1639/1998 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 38).

(2)  EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/28


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1879/2004,

28. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 13 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) ja mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi) artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktis d ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ja määruses (EÜ) nr 1518/95 vastavale, on eksporditoetused kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).


LISA

komisjoni 28. oktoobri 2004 määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C10

EUR/t

43,13

1102 20 10 9400 (1)

C10

EUR/t

36,97

1102 20 90 9200 (1)

C10

EUR/t

36,97

1102 90 10 9100

C11

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C11

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C11

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C10

EUR/t

55,46

1103 13 10 9300 (1)

C10

EUR/t

43,13

1103 13 10 9500 (1)

C10

EUR/t

36,97

1103 13 90 9100 (1)

C10

EUR/t

36,97

1103 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C12

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C11

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C10

EUR/t

49,30

1104 19 50 9130

C10

EUR/t

40,05

1104 29 01 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C10

EUR/t

46,22

1104 23 10 9300

C10

EUR/t

35,43

1104 29 11 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C10

EUR/t

7,70

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C10

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C10

EUR/t

49,30

1108 12 00 9300

C10

EUR/t

49,30

1108 13 00 9200

C10

EUR/t

49,30

1108 13 00 9300

C10

EUR/t

49,30

1108 19 10 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C10

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C10

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C10

EUR/t

48,29

1702 30 59 9000 (2)

C10

EUR/t

36,97

1702 30 91 9000

C10

EUR/t

48,29

1702 30 99 9000

C10

EUR/t

36,97

1702 40 90 9000

C10

EUR/t

36,97

1702 90 50 9100

C10

EUR/t

48,29

1702 90 50 9900

C10

EUR/t

36,97

1702 90 75 9000

C10

EUR/t

50,61

1702 90 79 9000

C10

EUR/t

35,12

2106 90 55 9000

C10

EUR/t

36,97

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


(1)  Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2)  Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10

:

Kõik sihtkohad.

C11

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.

C12

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.

C13

:

Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/31


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1880/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 3 ja lõiget 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel võib nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 14 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda ja arengusuundi seoses ühelt poolt riisi ja purustatud riisi hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ning teiselt poolt riisi ja purustatud riisi hindadega maailmaturul. Samas artiklis on sätestatud, et on oluline tagada ka riisituru tasakaal ning hindade ja kaubanduse loomulik areng ning lisaks sellele võtta arvesse kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust ära hoida häireid ühenduse turul seoses asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevate piirangutega.

(3)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 1361/76 (2) on kehtestatud riisis sisalduva purustatud riisi maksimumosakaal, mille suhtes on kehtestatud eksporditoetus, ning on kindlaks määratud protsendimäär, mille võrra toetust tuleb vähendada, kui purustatud riisi osakaal eksporditavas riisis ületab selle maksimumosakaalu.

(4)

Alaline pakkumismenetlus riisi eksporditoetuste raames lõpetatakse antud pakkumismenetluse raames, seetõttu ei väljastata ekspordilitsentse antud toote jaoks. Seda tuleb toetuse kehtestamisel arvesse võtta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 5 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi ja purustatud riisi eksporditoetuste arvutamisel.

(6)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks teatavate toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(7)

Selleks et rahuldada nõudlust pakendatud pikateralise riisi järele teatavatel turgudel, tuleks kehtestada selle toote puhul eritoetus.

(8)

Toetus tuleb kindlaks määrata vähemalt kord kuus. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(9)

Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest riisituru hetkeolukorra suhtes ning eelkõige riisi ja purustatud riisi noteeringute ja hindade suhtes ühenduse turul ja maailmaturul tuleneb, et toetus tuleks kehtestada vastavalt käesoleva määruse lisas kehtestatule.

(10)

Selleks et hallata koguselisi piiranguid, mis tulenevad ühenduse kohustustest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, tuleks piirata eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist.

(11)

Käesoleva määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisaga kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 osutatud töötlemata kujul toodete eksporditoetused, välja arvatud nimetatud artikli lõike 1 punktis c osutatud toodete puhul.

Artikkel 2

Eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmine peatatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  EÜT L 154, 15.6.1976, lk 11.


LISA

komisjoni 28. oktoobri 2004 määrusele, millega kehtestatakse riisi ja purustatud riisi eksporditoetused ja peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus (1)

1006 20 11 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 13 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 15 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 17 9000

 

1006 20 92 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 94 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 96 9000

R01

EUR/t

0

1006 20 98 9000

 

1006 30 21 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 23 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 25 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 27 9000

 

1006 30 42 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 44 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 46 9000

R01

EUR/t

0

1006 30 48 9000

 

1006 30 61 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 61 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 63 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 63 9900

R01

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

1006 30 65 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 65 9900

R01

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

1006 30 67 9100

021 ja 023

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 67 9900

066

EUR/t

0

1006 30 92 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 92 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 94 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 94 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 96 9100

R01

EUR/t

0

R02

EUR/t

0

R03

EUR/t

0

066

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 96 9900

R01

EUR/t

0

A97

EUR/t

0

066

EUR/t

0

1006 30 98 9100

021 ja 023

EUR/t

0

1006 30 98 9900

 

1006 40 00 9000

 

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

R01

Šveits, Liechtenstein ning Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused.

R02

Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Süüria, Lääne-Sahara, Jordaania, Iraak, Iraan, Jeemen, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Bahrein, Katar, Saudi Araabia, Eritrea, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Norra, Fääri saared, Island, Venemaa, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Albaania, Bulgaaria, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, Ukraina, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan.

R03

Colombia, Ecuador, Peruu, Boliivia, Tšiili, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Venezuela, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Bermuda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkongi erihalduspiirkond, Singapur, A40 (välja arvatud Madalmaade Antillid, Aruba, Turks ja Caicos), A11 (välja arvatud Suriname, Guyana ja Madagaskar).


(1)  Järgmiste koguste puhul kohaldatakse olenevalt sihtkohast Komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12) alusel taotletud litsentside suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 8 lõikes 3 sätestatud korda:

sihtkoht R01:

0 tonni,

sihtkohad R02 ja R03:

0 tonni,

sihtkohad 021 ja 023:

0 tonni,

sihtkohad 066:

0 tonni,

sihtkoht A97:

0 tonni.

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

R01

Šveits, Liechtenstein ning Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused.

R02

Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Süüria, Lääne-Sahara, Jordaania, Iraak, Iraan, Jeemen, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Bahrein, Katar, Saudi Araabia, Eritrea, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Norra, Fääri saared, Island, Venemaa, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Albaania, Bulgaaria, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, Ukraina, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan.

R03

Colombia, Ecuador, Peruu, Boliivia, Tšiili, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Venezuela, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Bermuda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkongi erihalduspiirkond, Singapur, A40 (välja arvatud Madalmaade Antillid, Aruba, Turks ja Caicos), A11 (välja arvatud Suriname, Guyana ja Madagaskar).


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1881/2004,

28. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003 aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 13 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete puhul võib maailmaturu noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995 aasta määruse (EÜ) nr 1517/95 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljast segasööda impordi- ja ekspordikorraga ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1162/95, millega kehtestatakse impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad teravilja- ja riisisektoris (2) artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuse arvutamisel.

(3)

Toetuse arvutamisel tuleb arvesse võtta teraviljatoodete sisaldust. Lihtsustamise huvides tuleks toetust maksta kahes teraviljatoodete kategoorias, ühelt poolt mais – kõige tavalisem teravili eksporditava segasööda ja maisitoodete valmistamisel ning teiselt poolt muu teravili, mis vastab toetuse saamise tingimustele, kui mais ja maisitooted on välistatud. Toetust tuleks anda vastavalt teraviljasaaduste sisaldusele segasöödas.

(4)

Toetuse summa puhul peab arvesse võtma ka nende toodete müügitingimusi ja -võimalusi maailmaturul, vajadust vältida häireid ühenduse turul ja ekspordi majanduslikku aspekti.

(5)

Praegune olukord teraviljaturul ja eelkõige tarneväljavaated tähendavad seda, et eksporditoetused tuleks lõpetada.

(6)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud ja määrusele (EÜ) nr 1517/95 vastavad segasööda eksporditoetused määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51.


LISA

Komisjoni 28. oktoobri 2004. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljast valmistatud segasööda eksporditoetusi

Tootekood, mille alla kuuluvatele toodetele antakse eksporditoetust:

 

2309 10 11 9000,

 

2309 10 13 9000,

 

2309 10 31 9000,

 

2309 10 33 9000,

 

2309 10 51 9000,

 

2309 10 53 9000,

 

2309 90 31 9000,

 

2309 90 33 9000,

 

2309 90 41 9000,

 

2309 90 43 9000,

 

2309 90 51 9000,

 

2309 90 53 9000.


Teraviljatooted

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

Mais ja maisitooted:

CN-kood 0709 90 60, 0712 90 19, 1005, 1102 20, 1103 13, 1103 29 40, 1104 19 50, 1104 23, 1904 10 10

C10

EUR/t

0,00

Teraviljatooted, v.a mais ja maisitooted

C10

EUR/t

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C10

:

Kõik sihtkohad.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses noteeritud hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (3) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Arvestades Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidest, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused sihtkoha järgi diferentseerida.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõigetega 3 ja 5 tuleb kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes komisjoni viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1722/93 (5) vastav vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kauba eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine soodustamaks ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookidena eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Vastavalt nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importimiseks ja teatavate töödeldud põllumajandustoodete eksportimiseks Bulgaariasse, (6) ei vasta Bulgaariasse eksporditavad asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadused alates 1. oktoobrist 2004 ekporditoetuste saamise tingimustele.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena eksporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Erandina artikli 1 sätetest ja alates 1. oktoobrist 2004 ei kohaldata lisas sätestatud määrasid asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodete suhtes, kui nimetatud tooted eksporditakse Bulgaariasse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 163, 1.5.2004, lk 14).

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

(6)  ELT L 301, 28.9.2004, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 29. oktoobrist 2004 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Toote kirjeldus (1)

Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1001 10 00

Kõva nisu

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

1001 90 99

Harilik nisu ja meslin

 

 

– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena

– muudel juhtudel

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

1002 00 00

Rukis

1003 00 90

Oder

 

 

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel

1004 00 00

Kaer

1005 90 00

Mais, mida eksporditakse:

 

 

– tärklisena:

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

3,081

3,081

– – alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

3,081

3,081

– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (4)

 

 

– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

2,311

2,311

– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– – muudel juhtudel

2,311

2,311

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata toodete eksport)

3,081

3,081

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:

 

 

– määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (2)

3,081

3,081

– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (3)

– muudel juhtudel

3,081

3,081

ex 1006 30

Täielikult kroovitud riis:

 

 

– ümarateraline

– keskmiseteraline

– pikateraline

1006 40 00

Purustatud riis

1007 00 90

Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid


(1)  Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 E lisas sätestatud koefitsiente (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1).

(2)  Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(3)  Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 osutatud kaubad (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6).

(4)  CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest võib eksporditoetust anda üksnes glükoosisiirupitele.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/40


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1883/2004,

28. oktoober 2004,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 punkti a ja lõiget 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, f, g ja h loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse V lisas loetletud kaupadena. Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisas loetletud kaupadena.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõikega 3 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(4)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(5)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(6)

Vastavalt nõukogu 24. septembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1676/2004, millega võetakse vastu ühepoolsed üleminekumeetmed teatavate Bulgaariast pärit töödeldud põllumajandussaaduste importimiseks ja teatavate töödeldud põllumajandustoodete eksportimiseks Bulgaariasse, (3) ei vasta Bulgaariasse eksporditavate asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadused alates 1. oktoobrist 2004 eksporditoetuste saamise tingimustele.

(7)

Käesoleva määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõigetes 1 ja 2 loetletud ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 V lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Erandina artikli 1 sätetest ja alates 1. oktoobrist 2004 ei kohaldata lisas sätestatud määrasid asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodete suhtes, kui nimetatud tooted eksporditakse Bulgaariasse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 740/2003 (ELT L 106, 29.4.2003, lk 12).

(3)  ELT L 301, 28.9.2004, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 29. oktoobri 2004 kohaldatavad toetusemäärad

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär EUR/100 kg

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1701 99 10

Töötlemata valge suhkur

43,00

43,00


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1884/2004,

28. oktoober 2004,

millega kinnitatakse odra maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

22.–28. oktoobrini 2004 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse odra maksimaalseks eksporditoetuseks 18,80 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/44


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1885/2004,

28. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks kaera maksimaalne eksporditoetus määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1565/2004 Soomes ja Rootsis kaera suhtes kohaldatud spetsiaalse sekkumismeetme kohta 2004/2005. turustusaastaks, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, peaks maksimaalse eksporditoetuse kindlaks määrama.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames 22.–28. oktoober 2004 teatatud pakkumiste puhul kinnitatakse kaera maksimaalseks eksporditoetuseks 31,95 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3)  ELT L 285, 4.9.2004, lk 3.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/45


NÕUKOGU OTSUS,

4. oktoober 2004,

liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta

(2004/740/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

olles konsulteerinud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega,

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (2)

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide saavutamisel mängida juhtiv roll. Euroopa tööhõivestrateegia 2003. aasta reformiga pandi rõhk keskmise tähtajaga eesmärkidele ja tööhõivesuunistes soovitatud poliitika tervikliku rakendamise olulisusele.

(2)

Tööhõivesuunised tuleks täies ulatuses läbi vaadata ainult iga kolme aasta järel; samas vahepealsetel aastatel peaks nende ajakohastamine jääma rangelt piiratuks. Euroopa tööhõive töökond soovitas pigem tungivamate soovituste andmist ja tõhusamat vastastikuste eksperthinnangute kasutamist kui suuniste edasist muutmist.

(3)

Euroopa tööhõive töökonna tehtud järeldused ja liikmesriikide siseriiklike tööhõive tegevuskavade kontrollimise tulemused, mis mõlemad sisalduvad 2003.–2004. aasta tööhõive ühisaruandes, näitavad, et liikmesriigid ja tööturu osapooled peaksid esmajärjekorras suurendama töötajate ja ettevõtete võimet kohaneda muutuvate majandustingimuste ja tööturu nõudmistega; tooma rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoidma ning tagama töö kui tegeliku valikuvõimaluse kõigile, sealhulgas aidates kaasa töötute noorte esimese töökoha leidmisele ning soodustades vanemate töötajate püsimist tööturul; investeerima rohkem ja järjest tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse ning teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas tipptaseme saavutamise tegevusprogrammidesse, ja tagama reformide tõhusa ellurakendamise paremat juhtimist kasutades, tehes sealhulgas jõupingutusi demokraatliku kaasatuse suurendamiseks, kodanike veenmiseks reformide vajalikkusest ja ELi rahastamise, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, ja Euroopa tööhõivesuuniste rakendamise vaheliste seoste tugevdamiseks. Nimetatud prioriteedid on täielikult kooskõlas olemasolevate suunistega ja neid saab ellu rakendada olemasolevate suuniste raames.

(4)

Tööhõivesuuniseid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes alates ühinemisest.

(5)

Lisaks kõnealustele tööhõivesuunistele peaksid liikmesriigid täielikult ellu viima ka majanduspoliitika üldsuunised ning tagama, et nende meetmed vastavad täielikult riigi rahade mõistlikule kasutamisele ja makromajanduse stabiilsusele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevad suunised, mis on sätestatud nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta (3) lisas, jäävad jõusse ja liikmesriigid arvestavad nendega oma tööhõivepoliitikas.

Luksemburg, 4. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

A. J. DE GEUS


(1)  Arvamus on esitatud 22. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on esitatud 29. septembril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 197, 5.8.2003, lk 13.


29.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/47


NÕUKOGU SOOVITUS,

14. oktoober 2004,

liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta

(2004/741/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide saavutamisel juhtiv roll. Et Lissaboni agenda elluviimine oleks edukas, peavad liikmesriikide tööhõivepoliitikad edendama tasakaalustatult kõiki kolme üksteist vastastikku täiendavat ja toetavat eesmärki, nimelt täielikku tööhõivet, töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb struktuurireforme jätkata, keskendudes seejuures kümnele võtmeprioriteedile ja paremale halduskorraldusele.

(2)

Euroopa tööhõivestrateegia 2003. aasta reformi käigus suunati raskuspunkt keskpikale orientatsioonile ja rõhutati, et kõik tööhõivesuunistes antud soovitused tuleb ellu viia. Tööhõivesuunised tuleks seepärast läbi vaadata ainult iga kolme aasta järel, vahepealsete aastate jooksul tuleks nende ajakohastamine viia miinimumini.

(3)

Nõukogu võttis 2004. aasta otsusega 2004/740/EÜ (1) muudatusteta vastu suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta.

(4)

Nõukogu võttis 22. juulil 2003. aastal vastu soovituse liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta. (2) Ühises tööhõivet käsitlevas aruandes 2003–2004 läbi viidud siseriiklike tööhõivealaste tegevuskavade ülevaatamine näitas, et liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid on nõukogu soovitusi järginud piiratud määral.

(5)

Euroopa tööhõive töörühm soovitas, et EL peaks adresseerima liikmesriikidele jõulisemaid soovitusi. Prioriteetseks tuleks pidada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime suurendamist; suurema hulga inimeste motiveerimist tööturule minema ja jääma, töö muutmist kõigile kättesaadavaks; rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse investeerimist ning reformide efektiivse läbiviimise tagamist parema halduskorralduse kaudu. Nõukogu ja komisjon jagavad seda hinnangut ja on integreerinud tööhõive töörühma aruande poliitilised sõnumid ühisesse tööhõivet käsitlevasse aruandesse.

(6)

Ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs ning tööhõive töörühma aruande üldised ja riigispetsiifilised poliitilised sõnumid on aluseks EL soovituste sõnastamisel siseriiklike tööhõivepoliitika meetmete võtmiseks 2004. aastal.

(7)

Tööhõivesuuniseid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Kõik uued liikmesriigid on viimastel aastatel andnud aru Tööhõive Ühishinnangus (JAP) väljatoodud tööhõivesuuniseid puudutavate prioriteetide elluviimisest. Et edukalt jätkata oma majandussüsteemide ümberkorraldamist, peab enamik uusi liikmesriike koos sotsiaalpartneritega intensiivistama jõupingutusi tööhõivepoliitika ajakohastamiseks. Uus tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel, tööhõives osalemise kasv ja investeeringud inimkapitali elukestva õppe kaudu on olulise tähtsusega nagu ka vajadus tugevdada tööjõu tervislikku seisundit. Et tagada Euroopa Sotsiaalfondi, mis annab olulise panuse inimkapitali investeerimisse ja elukestvasse õppesse, vahendite optimaalne ja täielik ärakasutamine, tuleb enamikus uutes liikmesriikides mobiliseerida sotsiaalpartnerlust ja parandada oluliselt riigiasutuste haldussuutlikkust.

(8)

Euroopa tööhõive töörühma aruandes välja toodud riigispetsiifilised soovitused vastavad täielikult Tööhõive Ühishinnangu (JAP) ellurakendamise aruannete analüüsi tulemustele ja võivad olla orientiiriks tööhõivesuuniste elluviimisel uutes liikmesriikides,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA võtta liikmesriikidel meetmed, mis on iga riigi kohta eraldi välja toodud lisas, millega asendatakse komisjoni 22. juuli 2003 aasta soovitus.

Luksemburg, 14. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. VAN GEEL


(1)  Vt käesoleva ELT lk 45.

(2)  ELT L 197, 5.8.2003, lk 22.


LISA

RIIGISPETSIIFILISED SOOVITUSED JA PRIORITEEDID

Kõige hädavajalikum ülesanne on suurema hulga ja paremate töökohtade loomine. Kevadine Euroopa Ülemkogu rõhutas, et üldise tööhõivestrateegia raames tuleks liikmesriikidel pöörata eriti suurt tähelepanu neljale eraldi väljakutsele: kohanemisvõime, suurema hulga inimeste motiveerimine tööturule minemiseks, tööhõive kvaliteedi parandamine ja investeerimine inimkapitali. Euroopa Ülemkogu rõhutas ka, et toetus eestkoste muutuste elluviimiseks peab ulatuma väljapoole valitsussektorit. Et seda toetust saavutada, kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles looma partnerlust reformide elluviimiseks, milles osalevad vastavalt siseriiklikele kokkulepetele ja traditsioonidele sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja riigiasutused.

EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu (EPSCO) võtmesõnumid toetavad tööhõive töörühma hinnangut ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüsi ning kutsuvad kõiki liikmesriike ja sotsiaalpartnereid viivitamatult üles pidama prioriteetseks järgmisi meetmeid:

suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet, edendades muuhulgas paindlikkuse ja turvalisuse kombinatsiooni tööturul; ajakohastades ja laiendades töökoha kaitstuse kontseptsiooni; luues võimalikult palju uusi töökohti ning suurendades tootlikkust,

motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja sinna jääma, muuta töö kättesaadavaks kõigile, arendades muuhulgas ulatuslikke aktiivse vananemise strateegiaid; arendades välja meetmeid tööturul osalemise suurendamiseks; tõhustades aktiivseid tööturumeetmeid, pakkudes tööotsijatele individuaalseid teenuseid töö leidmiseks; tehes jõupingutusi “töötamise tasuvaks muutmiseks” nii rahaliste kui mitterahaliste stiimulite abil,

investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse, jagades muuhulgas kulusid ja vastutust avaliku sektori, ettevõtete ja üksikisikute vahel; suurendades koolituse pakkumist, eriti vähekvalifitseeritud ja vanematele töötajatele, kes seda kõige rohkem vajavad, ning

tagada reformide efektiivne elluviimine parema halduskorralduse abil, kutsudes muuhulgas ellu partnerluse sotsiaalpartnerite ja erinevate huvirühmade vahel, et mobiliseerida nende toetus ja osalus reformide elluviimisel; määrates vajaduse korral kindlaks eesmärgid, mis vastavad Euroopa tasandil ette antud eesmärkidele, ja tagades riiklike fondide efektiivse kasutamise; suurendades siseriiklike tegevuskavade tähtsust ja nende väljapaistvust; tõhustades riigispetsiifiliste soovituste rolli ja arendades efektiivsemalt vastastikust õppimist.

Selles raamistikus antakse järgmised riigispetsiifilised soovitused ja määratakse kindlaks järgmised prioriteedid:

RIIKIDELE SUUNATUD SOOVITUSED

BELGIA

Vaatamata 1997. aastast valitsenud positiivsetele trendidele on Belgia tööhõive määr tunduvalt madalam EL keskmisest ja jääb seega kaugelt alla Lissaboni strateegia eesmärkidele. Vanemate inimeste tööhõive määr on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Silmatorkavalt madal on välismaalaste tööhõive määr. Töötus, mis on mitu aastat pidevalt vähenenud, on viimasel ajal taas kasvama hakanud. Koolituses osalevate täiskasvanute arv on stagneeruv.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Belgia peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Paremini ennetada ja korraldada ettevõtete ümberstruktureerimist, eelkõige kollektiivsete koondamiste korral,

vähendada jätkuvalt tööjõu mitte-palga kulu, eelkõige madalapalgaliste töötajate osas, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise,

parandada piirkondlike tööturutalituste vahelist koostööd, et soodustada tööjõu liikuvust piirkondade vahel.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Vaadata läbi maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemid, et kõrvaldada neis esinevad töötuse ohud, ning hüvitiste saamise tingimused, et luua küllaldased ajendid aktiivseks tööotsimiseks,

suurendada täiskasvanud töötute, ebasoodsamas olukorras olevate noorte ja välismaalaste hõlmamist tööhõivetalituste poolt pakutavate tööturumeetmetega,

koostada ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, võimaldada juurdepääs pidevale koolitusele, soodustada paindlikke töötingimusi ja vanemate töötute efektiivset tööotsimist, vähendades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Võtta meetmeid, et vähendada kooli poolelijätmist,

jälgida, kas hiljuti sõlmitud kutsealaülesed kokkulepped soodustavad töötajate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osavõttu koolitusest.

TAANI

Taani tööhõive määrad, sealhulgas naiste ja vanemate inimeste tööhõive määrad ületavad tunduvalt Lissaboni strateegia tööhõiveeesmärke. Vaatamata hiljuti toimunud tööpuuduse kasvule, mis puudutas eelkõige kõrgharidusega inimesi ja suurendas pikaajalist töötust, on töötuse määr endiselt suhteliselt madal. Arvestades kõrgeid tööhõivemäärasid, on Taani jaoks esmatähtis kindlustada küllaldane tööjõupakkumine pikaajalises perspektiivis.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Taani peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Vähendada jätkuvalt tööjõu fiskaalsurvet, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Järgida aktiivse vananemise strateegiat, vajaduse korral kõrvaldada ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid,

vaadata üle maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemid, et alandada maksu piirmäärasid ning luua madalalt tasustatud töötajatele, sealhulgas töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele mõjusamad ajendid tööleasumiseks,

jälgida välismaalaste tööturule integreerimiseks hiljuti läbi viidud reformide mõju, eelkõige nende jõupingutuste mõju, mille eesmärk on tööturu nõudlusele vastavate baasoskuste arendamine.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Hiljutist koolituskulude tõusu arvestades jälgida kutsehariduse suundumusi.

SAKSAMAA

Tööhõive määr Saksamaal ületab küll EL keskmist, kuid on siiski tunduvalt madalam Lissaboni strateegia eesmärkidest. Madal on eelkõige vanemate töötajate tööhõive määr. Naiste tööhõive määr ületab EL keskmist, on aga stagneeruv. Majandusnäitajad on piirkonniti erinevad, siiski sai kogu Saksamaa tööturg kasu EL majanduskasvu aastatest 1997 kuni 2000. Järgnevatel aastatel on tööhõive vähenenud ja töötus kasvanud. Töötus ja eriti pikaajaline töötus on üks kõrgemaid ELis. Ikka veel püsivad olulised piirkondlikud erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Saksamaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Vaadata üle sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamine, et vähendada tööjõu mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise,

julgustada sotsiaalpartnereid võtma vastutust töötasusüsteemide kujundamise eest, nii et need kajastaksid kohalikke, piirkondlikke ja majandussektorite vahelisi erinevusi tootlikkuses ja tööturul valitsevates tingimustes, püüda jätkata edusamme tööaja paindlikumaks muutmisel ja koolitusvõimaluste pakkumisel, näiteks koolituskontode abil (vt Liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5),

soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, eelkõige lihtsama regulatsiooni ja rahastamisele lihtsama juurdepääsu abil; parandada ettevõtluskultuuri, eelkõige riigi idaosas.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Jätkata maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi reformi, tagades seejuures küllaldased ajendid tööle asumiseks; jälgida ja hinnata täpselt Hartzi reformi ja teisi tööturureforme, et tagada riiklike tööhõivetalituste suurem efektiivsus tööotsijate toetamisel,

vaadata üle, kas ja mil määral hoiavad maksustamisreeglid naisi tagasi tööturul osalemast; suurendada lasteasutuste arvu, eelkõige läänepoolsetes liidumaades, ja parandada vastavust koolipäeva kestuse ja tööaja vahel; õhutada sotsiaalpartnereid võtma enda peale vastutust meeste ja naiste palgavahede tunduva vähendamise eest,

arendada edasi ulatuslikku aktiivse vananemise strateegiat, et tagada eelkõige üle 60aastaste inimeste pikemaks ajaks tööhõivesse jäämine; julgustada mehi osalise tööajaga töötama ja soodustada vanemate töötajate juurdepääsu koolitusele,

tõhustada jõupingutusi immigrantide integreerimiseks.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Tõsta tööjõu haridustaset ja luua mõjusamad ajendid, et suurendada eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate ning vanemate töötajate osalemist elukestvas õppes,

jätkata duaalse õpipoisikoolituse süsteemi ajakohastamist; vähendada kooli poolelijätmist.

KREEKA

Vaatamata sellele, et töökohtade loomine on viimasel ajal suurenenud, on Kreeka tööhõive määr, eriti naiste tööhõive määr, üks madalamaid ELis. Töötuse määr küll väheneb, kuid on siiski endiselt kõrge. Suur on ebaseadusliku töö osakaal. Tööjõu tootlikkus on oluliselt tõusnud, kuid on siiski võrdlemisi madal. Väga väike on koolitusel osalevate täiskasvanute arv, eriti arvestades tööealise elanikkonna suhteliselt madalat haridustaset. Viimastel aastatel on suurenenud sisseränne aidanud kaasa tööjõupakkumise kasvule.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Kreeka peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Rakendada täies mahus ellu kokkulepitud tööturu reformipakett; suurendada veelgi osalise tööajaga töötamise atraktiivsust ja soodustada renditööjõudu kasutavate ettevõtete loomist, et suurendada töötamise vormide mitmekesisust,

vähendada tööjõu mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise; soodustada tõhusamalt ebaseadusliku töö kujundamist seaduslikuks tööks, suurendades standardsete ja mittestandardsete töölepingute atraktiivsust tööandjate ja töövõtjate jaoks ning tõhustades suutlikkust õiguse jõustamisel,

kujundada tööhõivet soosivam ärikeskkond.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Tõsta tõhusamate toetavate meetmete abil aktiivse tööturupoliitika taset ja efektiivsust, et hõlmata suuremat hulka tööturult kõrvalejäänud isikuid ja töötuid,

kiirendada tõhusalt toimivate tööhõivetalituste arengut kogu riigis, pakkudes ennetavaid ja individuaalseid teenuseid; optimeerida statistilisi seiresüsteeme,

tõhustada ajendeid naiste tööturul osalemiseks, sealhulgas osalise tööajaga töötamiseks; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, hoolitsedes paindlike töötingimuste eest ja luues ajendeid, et julgustada vanemaid töötajaid kauem tööhõives püsima ja toetades nende oskuste arendamist.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vähendada kooli poolelijätmist ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga,

vaadata üle ajendid elukestva õppe soodustamiseks ning suurendada eelkõige vähese kvalifikatsiooniga ja välismaalaste osalemist koolituses.

HISPAANIA

Aastatel 1997 kuni 2002 toimus Hispaanias liikmesriikidest kõige suurem tööhõive määrade kasv ja kõige suurem töötuse määrade vähenemine. Siiski on töötuse määr jätkuvalt tunduvalt kõrgem ja tööhõive määr madalam EL keskmisest. Arvestades väga suuri erinevusi eri piirkondade majandusliku olukorra vahel, jääb prioriteediks piirkondlike vahede vähendamine. Endiselt on väga madal naiste ja vanemate inimeste tööhõive määr. Pealegi töötab väga suur osa hõivatutest (umbes üks kolmandik töötajatest) tähtajalise töölepinguga. Tööjõu tootlikkus on endiselt madal. Silmatorkavalt madal on ka haridustase ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal. Viimastel aastatel on kasvanud sisseränne aidanud kaasa tööjõupakkumise suurenemisele.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Hispaania peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Soodustada töökorralduse ajakohastamist, et parandada töö tootlikkust ja kvaliteeti,

reformida seadusraamistikku, et muuta tähtajatud töölepingud tööandjate jaoks atraktiivsemaks ja mitte soodustada tähtajaliste töölepingute sõlmimist, tõrjumaks tööturu segmenteerumist; suurendada töötajate jaoks renditöö atraktiivsust; kõrvaldada osalise tööajaga töötamise takistused,

kasutada võimalusi palkade diferentseerimiseks kohalikul, piirkondlikul ja majandussektorite tasemel vastavalt tootlikkuse arengule (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Luua mõjusamad ajendid naiste tööturul osalemiseks; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

tagada parem juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele ebasoodsamas olukorras olevate inimeste, eelkõige noorte, puuetega inimeste, välismaalaste ja pikaajaliste töötute jaoks ning suurendada nende meetmete efektiivsust; viia lõpule riiklike tööhõivetalituste, sealhulgas statistiliste seiresüsteemide ajakohastamine; parandada piirkondlike tööhõivetalituste vahelist koordineerimist ja kõrvaldada geograafilise mobiilsuse takistused,

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, pakkudes paindlikke töötingimusi ning luues vanematele töötajatele ajendeid, mis julgustaksid neid pikemaks ajaks tööhõivesse jääma ja koolituses osalema.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vähendada kooli poolelijätmist ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga,

luua mõjusamaid ajendeid elukestvaks õppeks, suurendada eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osalemist koolituses.

PRANTSUSMAA

Prantsusmaal on üldine tööhõive määr EL keskmisest madalam. Vanemate inimeste (55–64) tööhõive määr on üks madalamaid ELis. Töötus vähenes tunduvalt aastatel 1997–2000, kuid on seoses majanduslangusega taas kasvanud. Töötuse määr on jätkuvalt üks kõrgemaid ELis ja eriti kõrge on see noorte (15–24) hulgas. Silmatorkavalt madal on sisserännanud isikute, eriti naiste tööhõive määr. Tähtajaliste töölepingute osakaal on jätkuvalt EL 15 keskmisest suurem, samal ajal kui õppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal on keskmisest veidi väiksem.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Prantsusmaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Hõlbustada üleminekut tähtajalistelt töölepingutelt tähtajatutele töölepingutele, et vältida tööturu segmentatsiooni ning suurendada tööturule jäämise ja seal edu saavutamise võimalusi,

arendada välja efektiivsem süsteem ümberkorralduste ennetamiseks ja korraldamiseks,

luua soodne ärikeskkond, mis soodustaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ning jälgida edusamme ettevõtlustegevuse alustamise soodustamisel.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Jälgida, millist mõju avaldab pensionireform tööturult päriselt lahkumise eale, ja arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, et hoida vanemaid töötajaid töötamise vormide kohandamise abil kauem tööhõives, kergendades nende juurdepääsu koolitusele ja vähendades otsustavalt ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid,

parandada tööhõivetalituste vahelist koordinatsiooni, et tõhustada individuaalsete teenuste pakkumist; pakkuda töötutele noortele ja sisserännanud isikutele, eelkõige naistele, efektiivset kutse- ja koolitusalast nõustamist,

tagada hiljuti läbi viidud töötuskindlustuse süsteemi reformi korrektne hindamine ja tagada, et selle reformi raames määratakse kindlaks asjakohased eeldused ja arendatakse tõhusaid abinõusid tööotsimiseks.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Tagada, et sotsiaalpartnerite kokkulepped kutsehariduse arendamise kohta ja kutsealase väljaõppe seadus toovad kaasa koolituses osalevate inimeste, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate arvu kasvu,

vähendada kooli poolelijätmist; hõlbustada ja laiendada juurdepääsu õpipoisiväljaõppele.

IIRIMAA

Iirimaa on alates 1997. aastast teinud muljet avaldavaid edusamme tööhõive ja töö tootlikkuse alal. Üldine tööhõive määr kasvas 56,1 %lt 65,3 %ni, samal ajal vähenes töötus peaaegu kahe kolmandiku võrra ja pikaajaline töötus langes 5,6 %lt 1,3 %ni. Naiste osalemine tööjõus on suurenenud, siiski on veel oluline erinevus meeste ja naiste tööhõive määrades, samuti meeste ja naiste palkades. Probleemiks on tööjõupuudus, mida leevendab siiski suurenenud sisseränne. Iirimaa edule on oluliselt kaasa aidanud võime muuta riik atraktiivseks välismaistele otseinvesteeringutele. Positiivsed tegurid on veel sotsiaalne partnerlus, maksusüsteem, soodsad õiguslikud raamtingimused ja investeerimine inimkapitali.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Iirimaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Tagada suuremale hulgale töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele ja kindlustada nende efektiivsus,

suurendada lasteasutuste arvu ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased ning kõrvaldada otsustavalt meeste ja naiste palgavahede põhjused.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Järgida ühtset elukestva õppe strateegiat, et vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada koolituses osalevate isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja vanemate töötajate arvu.

ITAALIA

Vaatamata majanduselu nõrgale üldseisundile püsib tööturul 1997. aastal alanud positiivne trend. Siiski on tööhõive määr üks madalamaid ELis. Ka naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Töötus on viimasel ajal vähenenud, kuid ületab siiski endiselt EL15 keskmist. Arvestades seda, et Kesk- ja Põhja-Itaalias on töötuse määr umbes 5 %, Lõuna-Itaalias aga 18 %, tuleb prioriteetseks pidada piirkondlike erinevustega tegelemist. Ebaseadusliku töö osatähtsus on endiselt silmatorkavalt suur, vaatamata sellele, et vahepeal on seadustatud 700 000 välismaalase tööhõivealane olukord. Väga madal on hariduskäigu edukalt lõpetanud või koolituses osalevate isikute osakaal.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Itaalia peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Jälgida täpselt õiguslike raamtingimuste reforme, mis peavad vähendama tasakaalu puudust tähtajatute ja tähtajaliste töölepingute vahel ning tööturu segmentatsiooni; parandada töötuskindlustuse taset, ulatust ja efektiivsust,

vähendada jätkuvalt tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise; soodustada tõhusamalt ebaseadusliku töö kujundamist seaduslikuks tööks, kõrvaldades maksudega seotud negatiivsed ajendid ja tõhustades suutlikkust seaduste rakendamisel,

kutsuda sotsiaalpartnereid üles vaatama üle palgaläbirääkimiste süsteemi, nii et see arvestaks piirkondlike tööturgude vahelisi erinevusi (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Tagada koos piirkondlike organitega efektiivsete tööhõivetalituste arendamine kogu riigis ning luua partnerlus avaliku sektori ja eraettevõtete vahel; suurendada juurdepääsu efektiivsetele individuaalsetele teenustele ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalemist, eriti riigi lõunaosas; pöörata erilist tähelepanu noorte, ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja vähekvalifitseeritud töötajate olukorrale; seada viivitamatult sisse üleriigiline elektrooniline tööturu andmebaas,

suurendada laste, eelkõige kuni kolmeaastaste laste asutuste ja muudele ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust, ning hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased, et soodustada naiste tööturul osalemist, sealhulgas osalise tööajaga töötamist,

arendada edasi kavandatud aktiivse vananemise strateegiat, ja tagada, et plaanitud reformidega loodaks piisavaid ajendeid hoidmaks töötajaid kauem tööturul ega soodustataks ennetähtaegselt pensionile jäämist.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Jälgida, kas viimasel ajal läbi viidud reformid tõstavad tööjõu haridustaset, vähendavad kooli poolelijätmist, ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga kergendamaks üleminekut koolist tööellu,

tagada piisavad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koos sotsiaalpartneritega eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osalemist koolituses, tõhustades selleks muuhulgas kutsealaüleste fondide loomist.

LUKSEMBURG

Luksemburgis on tööhõive määr peaaegu EL keskmisel tasemel, kuid siiski madalam EL eesmärkidest. Töötus on jätkuvalt madal ja pikaajalise töötuse määr on üks madalamaid ELis.

Siiski ei toonud 1990. aastate lõpu majandusbuum kaasa üleüldist tööhõivemäärade tõusu. Uued töökohad täideti peamiselt üle riigipiiri tööl käivate töötajate ja naiste poolt, samal ajal on vanemate töötajate tööhõive määr endiselt väga madal. Õppes ja koolituses osalevate isikute osakaal on väiksem EL 15 keskmisest.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Luksemburg peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Toetada uute ettevõtete loomist ja soodustada väljaõpet töökohal, et avada alternatiivseid võimalusi uute töökohtade loomiseks.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, eelkõige erasektoris, ja tõhustada viimasel ajal tekkinud initsiatiive, et töötajad püsiksid kauem tööhõives, vähendades otsustavalt ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid,

soodustada töövõimetushüvitisi saavate isikute, kes on siiski töövõimelised, tööhõives osalemist,

suurendada selliste teenuste pakkumist, mis hõlbustavad töö ja eraelu tasakaalustamist, ja julgustada naisi pärast pikemat aega töölt äraolemist tööle tagasi tulema; kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Tagada pideva kutsealase väljaõppe raamseaduse efektiivne ellurakendamine, et luua tõhusamad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koolituses osalevate isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osakaalu,

reformida elukestva õppe süsteemi, et saavutada suurem ühtsus haridus- ja koolitussüsteemi vahel ning vähendada kooli poolelijätmist.

MADALMAAD

Naiste ja meeste tööhõive määr ületab tunduvalt Lissaboni strateegia eesmärke, samal ajal on välismaalaste tööhõive määr madal. Tööturule on iseloomulik erakordselt suur osalise tööajaga töötamise osakaal (umbes 44 % tööjõust) ja töövõimetushüvitisi saavate isikute suur arv. Vanemate inimeste tööhõive määr ületab EL keskmist, kuid on siiski tunduvalt madalam EL eesmärkidest. Töötuse määr on alates 2001. aastast oluliselt suurenenud, kuid on siiski endiselt üks madalamaid ELis. 2003. aasta sügisel kirjutasid valitsus ja sotsiaalpartnerid alla kokkuleppele, mis näeb muuhulgas ette ka palkade külmutamise aastatel 2004 ja 2005.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Madalmaad peavad viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Jälgida täpselt, kas palkade areng on kooskõlas valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud sügisleppega (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Viia läbi süstemaatiline skriining töövõimetushüvitist saavate isikute töövõimelisuse väljaselgitamiseks ning aidata töövõimelistel isikutel end sobivaks tööks ette valmistada ja sobivat tööd leida; pöörata seejuures erilist tähelepanu isikute rühmadele, nt alla 40aastastele naistele, kes on töövõimetushüvitiste saajate hulgas ülemäära arvukalt esindatud,

tugevdada ennetavat lähenemisviisi täiskasvanute osas; parandada juurdepääsu aktiivsetele tööturumeetmetele sotsiaalabi saajate ja kõige suurema tööturult kõrvalejäämise riskiga isikute jaoks ning suurendada nende efektiivsust; kergendada välismaalaste integreerimist,

ühendada ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendite kõrvaldamine meetmetega, mis ajendaksid töötajaid, eelkõige vanemaid vähekvalifitseeritud töötajaid kauem tööhõives püsima ja koolituses osalema,

hõlbustada üleminekut osalise tööajaga töötamiselt täistööajaga töötamisele; kõrvaldada kõige kiiremas korras meeste ja naiste palgavahede põhjused; hoolitseda, et lasteasutused oleksid rahaliselt jõukohasemad.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vähendada kooli poolelijätmist; luua tõhusamad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koolituses osalevate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja tööturult kõrvalejäänud isikute osakaalu.

AUSTRIA

Vastavalt Lissaboni strateegia eesmärkidele on Austria saavutanud kõrge üldise tööhõive ja suhteliselt kõrge naiste tööhõive määra. Töötuse määr on üks madalamaid ELis. Sotsiaalpartnerlus mängib tähtsat rolli töökorralduse ajakohastamisel, töötamist käsitlevate õigusaktide parandamisel ja palkade tasakaalustatud arengu tagamisel. Vanemate töötajate tööhõive määr on siiski silmatorkavalt madal. Viimasel ajal on tööhõive kasv aeglustunud ja töötus on hakanud suurenema. Õppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal on allpool EL keskmist. Meeste ja naiste palgavahed on ühed suuremad ELis.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Austria peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Jälgida ja vajaduse korral täiendada koondamishüvitiste seaduse reformi ning kiirendada füüsilisest isikutest ettevõtjatele töötu abiraha maksmiseks kavandatud plaani ellurakendamist, et tõsta kutsealase mobiilsuse taset.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, kõrvaldades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid, luua vanematele töötajatele, eelkõige vanematele naistele rohkem ajendeid kauem tööhõives püsimiseks; jälgida pensionireformi mõju tööturult päriselt lahkumise eale ja siseriiklike eesmärkide elluviimisel tehtavatele edusammudele,

kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused; parandada lasteasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased ning hinnata praeguse lastetoetuste süsteemi mõju naiste tööhõive tasemele ja kvaliteedile.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vaadata üle ajendid eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja välismaalaste koolituses osalemise suurendamiseks.

PORTUGAL

Portugali üldise tööhõive määr on väga lähedal Lissaboni strateegia eesmärkidele ning naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr ületab veidi tööhõive eesmärke. Viimasel ajal aset leidnud majanduslangus on kaasa toonud tööpuuduse kasvu, siiski on töötuse määr teiste EL riikidega võrreldes endiselt suhteliselt madal. Töö tootlikkus, üldine haridustase ja koolituse kättesaadavus on endiselt võrdlemisi madalal tasemel. Peale selle töötab suur osa töötajatest (üle 20 %) tähtajalise töölepinguga. Viimastel aastatel on kasvanud sisseränne tööjõupakkumist suurendanud.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Portugal peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Soodustada töökorralduse ajakohastamist, et suurendada töö tootlikkust ja kvaliteeti,

muuta uuele tööseadustikule toetudes tähtajatud töölepingud tööandjatele ja töövõtjatele atraktiivsemaks, ning tõrjuda tööturu segmentatsiooni,

arendada välja efektiivsem süsteem ümberkorralduste ennetamiseks ja korraldamiseks.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Intensiivistada töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele suunatud aktiivseid tööturumeetmeid ja tagada nende efektiivsus; tugevdada jõupingutusi välismaalaste integreerimiseks,

kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, kõrvaldades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid, parandades koolituse kättesaadavust ja tagades sobivad töötingimused.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Tagada, et riikliku elukestva õppe strateegia tulemuseks on kogu tööjõulise elanikkonna haridustaseme tõus, elukestvaks õppeks mõjusamate ajendite loomine ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osakaalu suurenemine,

vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga.

SOOME

Soome on lähedal üldise tööhõivemäära eesmärkidele, naiste tööhõive määr ületab eesmärke. Viimase kümne aasta jooksul on saavutatud vanemate töötajate tööhõive kasv, mis on lähedal EL vanemate töötajate tööhõive määra eesmärgile. Töötuse määr ületab EL keskmist, eriti kõrge on noorte töötuse määr.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Soome peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Vähendada tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate mitte-palga kulu, samal ajal riigi rahasid mõistlikult kasutades.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Jälgida viimasel ajal läbi viidud aktiivsete tööturumeetmete reformi mõju struktuursele tööpuudusele ja piirkondlikele erinevustele; võtta spetsiaalsed meetmed, et hõlbustada ebasoodsamas olukorras olevate noorte, puuetega inimeste ja välismaalaste aktiviseerimist ja integreerimist,

reformida jätkuvalt maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteeme, et kõrvaldada töötuse ohud,

luua aktiivse vananemise riiklik strateegia, parandades töötingimusi, tööle asumise ajendeid ja pakkudes koolitusvõimalusi vähese kvalifikatsiooniga ja vanematele töötajatele.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vähendada kooli poolelijätmist ja tõhustada vähekvalifitseeritud töötajate koolitust.

ROOTSI

Rootsi ületab kõiki EL tööhõiveeesmärke, sealhulgas naiste ja vanemate töötajate tööhõive eesmärke. Üldine töötuse määr on umbes 5 %. Jõupingutused tuleks suunata tööjõupakkumise ebapiisavuse vältimisele. Silmas pidades elanikkonna vananemist, tuleb tööjõupakkumine edaspidi tagada sisserännanud isikute, noorte ja pikka aega töövõimetuslehel viibivate isikute tööjõupotentsiaali kasutades, ning tööleasumise ajendeid tõhustades.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Rootsi peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Hõlbustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, eelkõige halduskoormuse vähendamise kaudu.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Püüda töökohta puudutavate meetmete ja töötingimuste parandamise abil pidurdada pikka aega töövõimetushüvitist saavate isikute arvu kasvu,

kõrvaldada olemasolevad töötuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud,

jälgida täpselt välismaalaste tööturule integreerimiseks läbi viidud meetmete tulemusi.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vähendada kooli poolelijätmist ja hõlbustada juurdepääsu koolitusele vähekvalifitseeritud töötajate ja tööturult kõrvalejäänud töötajate jaoks; töötada vastu tööturul esinevatele kitsaskohtadele ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõladele madalama ja keskmise kvalifikatsiooniga sektoris.

ÜHENDKUNINGRIIK

Ühendkuningriik ületab kõiki tööhõivemäärade eesmärke, sealhulgas naiste ja vanemate töötajate tööhõiveeesmärke. Vaatamata ülemaailmsele majanduslangusele on tööhõive määrad jäänud üsna stabiilseks ja tööpuuduse tase on tunduvalt madalam EL keskmisest. Siiski on tööturult kõrvalejäämine, vähemal määral ka töötus, kontsentreerunud kindlatele rahvus- ja isikute rühmadele. Tootlikkuse tase, eelkõige tootlikkus ühes tunnis, on endiselt suhteliselt madal. See on osaliselt tingitud tööjõu valdavalt madalast kvalifikatsioonitasemest, sealhulgas baasoskuste madalast tasemest. Meeste ja naiste palgavahed on endiselt ühed suurimad ELis.

Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Ühendkuningriik peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Tagada, et palkade areng ei ületaks tootlikkuse arengut (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 3).

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Tagada, et aktiivne tööturupoliitika ja sotsiaalhüvitiste süsteem väldiksid tööalase kvalifikatsiooni kaotust ja parandaksid töö kvaliteeti, tõhustades tööle asumise ajendeid ja toetades tööturult kõrvalejäänud isikute ja töötute jätkusuutlikku tööturule integreerimist ja arengut; tõkestada suundumust, et haigus- ja töövõimetushüvitisi saavate inimeste arv järjest suureneb, ning pöörata erilist tähelepanu üksikvanematele ja mahajäänud piirkondades elavatele inimestele,

parandada juurdepääsu lapsehoidmis- ja muude ülalpeetavate hooldamise teenustele ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased, hõlbustada osalise tööajaga töötavate madalapalgaliste naiste juurdepääsu koolitusele, ja võtta viivitamatult meetmed meeste ja naiste palgavahede põhjuste kõrvaldamiseks.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Luua riiklike ja piirkondlike kvalifikatsioonistrateegiate abil mõjusamad ajendid elukestvaks õppeks ja tõsta seeläbi töö tootlikkust ja kvaliteeti; suunata raskuspunkt tööjõulise elanikkonna alusteadmiste (lugemine, kirjutamine, arvutamine) parandamisele, 16–19aastaste noorte ja vähekvalifitseeritud, eelkõige madalapalgaliste töötajate õppes osalemisele ja hariduskäigu lõpuleviimisele.

PRIORITEEDID UUTELE LIIKMESRIIKIDELE

KÜPROS

Küprose tööhõive tase ületab tunduvalt EL 15 keskmist ja töötuse määr on madal. Viimastel aastatel on reaktsioonina tööturu vajadustele oluliselt suurenenud võõrtööliste osakaal, kellest suur osa töötab tähtajalise töölepinguga.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Eriline väljakutse Küprose jaoks on innovatsioonivõime suurendamine ja teenustesektori mitmekesistamine.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Naiste tööhõive tase on küll EL keskmisest kõrgem, siiski on võimalik teha rohkem meeste ja naiste tööhõivevahede vähendamiseks. Selleks tuleks parandada hooldusasutuste kättesaadavust, suurendada naiste osalemist koolituses ja osalise tööajaga töötamise atraktiivsust,

suure osa töötavast elanikkonnast moodustavad Küprosel tähtajalise töölepingu alusel töötavad võõrtöölised. Seepärast tuleb üle vaadata võõrtööliste tööhõive poliitika, nii seoses nende panusega tööturu paindlikumaks muutmisesse kui ka õiguste ja töövõimalustega,

ennetavaid ja aktiivseid tööturumeetmeid tuleks tõhustada, et käsitleda individuaalseid vajadusi ja hõlmata suuremat hulka töötuid, puuetega inimesi, eakaid tööotsijaid ja naisi. Prioriteediks on ka tööhõivetalituste ajakohastamine ja nende tõhususe suurendamine.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Alates 2000. aastast läbiviidava haridussüsteemi reorganiseerimise raames peab Küpros välja arendama ulatusliku elukestva õppe strateegia. See peaks kaasa aitama kooli poolelijätmise vähendamisele, alghariduse ja järgneva hariduskäigu vahelise seose parandamisele ja koolituses osalevate täiskasvanute arvu kasvu tagamisele.

TŠEHHI VABARIIK

Tööhõive määr Tšehhi Vabariigis on veidi kõrgem EL 15 keskmisest. Töötuse määr on umbes sama kõrge kui EL 15 keskmine, kuid on alates 1990. aastate keskpaigast siiski vähehaaval tõusnud. Vanemate töötajate tööhõive määr ulatub peaaegu EL keskmiseni, kuid on siiski madal, eriti vanemate naiste tööhõive määr, mis on tingitud seadusega sätestatud madalast pensionile jäämise east. Puudub tasakaal eri piirkondade tööturgude vahel.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Majanduse ja tööhõive kasvu strateegiat jätkates peab Tšehhi Vabariik tagama, et palkade areng jääb kooskõlla tootlikkuse arenguga,

võrdlemisi suur tööjõu maksukoormus ja lisakulutused tööjõule takistavad töökohtade loomist ja lasevad vähekvalifitseeritud tööjõul liikuda tööturult sotsiaaltoetussüsteemi ja/või ebaseaduslikule tööle. Maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi ühtne reform peaks seepärast jätkuvalt vähendama sõltuvust sotsiaaltoetustest ja tagama, et regulaarne töö on tasuv.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Kuigi vastavad määrad ületavad EL keskmist, tuleks prioriteediks seada naiste ja vanemate töötajate tööjõus osalemise suurendamine. Olulise panuse võiks seejuures anda tõhusamate ajendite loomine osalise tööajaga töötamiseks,

suuremaid jõupingutusi tuleks teha kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute tööturule integreerimisel. See on vajalik kõigis piirkondades peale Praha ja eelkõige mustlaste rahvusrühma puhul. Vajalikud on ennetavad ja aktiivsed tööturumeetmed kombinatsioonis diskrimineerimisvastaste meetmetega, hariduse ja koolituse jõuline soodustamine, ettevõtluse ja töökohtade loomise toetamine. Prioriteediks tuleb pidada riiklike tööhõivetalituste ajakohastamist.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Hiljuti algatatud inimressursside arendamise strateegia raames on tähtis tõsta kõrgharidust omandavate inimeste ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osakaalu, et toetada töökohtade loomist ning kutsealast ja geograafilist mobiilsust.

EESTI

Tööhõive määr Eestis on veidi madalam EL 15 keskmisest. Töötuse määr on aastate jooksul vähenenud, kuid ületab siiski endiselt EL keskmist. Suur on pikaajaliste töötute osakaal. Eeldatakse, et Eestit mõjutab tulevikus vägagi suurel määral tööealise elanikkonna vähenemine demograafiliste muutuste tagajärjel.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Suurema hulga töökohtade loomisele võiks kaasa aidata tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate maksukoormuse alandamine, samuti lepinguliste tingimuste ja tööaegade mitmekesisuse toetamine. See peaks toimuma käsikäes jõupingutustega maksusüsteemi parandamiseks ja ebaseadusliku töö kujundamiseks seaduslikuks tööks. Tähtis on ka, et palkade areng oleks kooskõlas tootlikkuse arenguga.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Pidades silmas tööealise elanikkonna arvu kiiret vähenemist, peaks Eesti püüdma vähendada tööturult kõrvalejäänud isikute osakaalu ning motiveerima rohkem inimesi tööturule minema ja jääma. Eestis tuleks suurendada eelkõige naiste, vanemate töötajate ja vähekvalifitseeritud töötajate tööturul osalemist,

täienduseks hiljuti vastu võetud töötuskindlustusseadusele tundub olevat tähtis tõhustada aktiivseid tööturumeetmeid aktiivse tööotsimise toetamiseks, parandada töötute juurdepääsu koolitusele ja tagada, et tööturg oleks terviklikum. Riiklike tööhõivetalituste personali koosseise tuleks suurendada. Erilist tähelepanu vajavad ebasoodsamas olukorras olevad isikud, nagu pikaajalised töötud, noored, puuetega inimesed ja vanemaealised tööotsijad. Eriti suured riskifaktorid on kuulumine rahvusvähemusse ja puudulik riigikeele oskus.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Et ennetada tööjõupakkumise ja tööjõunõudluse ebavõrdsust, tuleks Eestis parandada kõigi töötajate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate juurdepääsu koolitusele. Eriliseks väljakutseks on kooli poolelijätmise vähendamine ning hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamine. Vältimatu on elukestva õppe süsteemi väljaarendamine.

UNGARI

Tööhõive määr, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate, ebasoodsamas olukorras olevate isikute, naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on Ungaris madal. Samal ajal on töötus EL 15 keskmisest tunduvalt väiksem. Selle põhjuseks on madal tööjõus osalemise määr, st tööturult kõrvalejäänud tööealise elanikkonna suur osakaal. Puudub tasakaal riigi kesk- ja lääneosa, kuhu on koondunud kaasaegne majandus, ja ülejäänud piirkondade tööturgude vahel. Tööjõu piirkondlik ja kutsealane mobiilsus on väike, samal ajal peegeldavad kitsaskohad oskustes nii kvalifitseeritud tööjõu puudust kui ka haridus- ja koolitussüsteemi ebapiisavat vastavust tööturu vajadustele.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Tööjõu maksukoormus on endiselt kõrge, takistades töökohtade loomist ja aidates oluliselt kaasa ebaseadusliku töö levimisele. Lisaks sellele on viimasel ajal aeglustunud majanduskasvu silmas pidades vajalikud täiendavad jõupingutused, et koos sotsiaalpartneritega kujundada tööhõivet soosivam palkade areng. Palkade arengu mootoriks on konkurentsivõimelisemad majandussektorid ja see areng ei pruugi soodustada töökohtade loomise võimet nõrgemates majandussektorites.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Töötajate terviseseisund on muret tekitav, see võib osaliselt seletada tööjõus osalemise madalat taset. Olukorra parandamiseks tuleb võtta meetmed töötingimuste ning ennetava tervishoiu ja ravivõimaluste parandamiseks. Sotsiaalhüvitiste, kaasa arvatud töövõimetushüvitiste süsteemide reforme tuleks jätkata, et muuta töötamine tasuvaks ja vähendada ebaseadusliku töö osakaalu,

sellega peaks kaasnema paindlikum ja peresõbralikum töökorraldus, sealhulgas osalise tööajaga töötamise atraktiivsemaks muutmine, eelkõige naiste ja vanemate töötajate jaoks. Vajalik on ka töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele suunatud ennetavate ja aktiivsete tööturumeetmete tõhustamine, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Eelduseks on ajakohaste riiklike tööhõivetalituste olemasolu, et toetada kutsealast ja geograafilist mobiilsust. Integratsioonistrateegia raames tuleb teha jõupingutusi mustlaste rahvusrühma tööturule integreerimiseks.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Jätkata tuleks jõupingutusi elukestva õppe strateegiate arendamiseks, mis peavad hõlmama meetmeid kooli poolelijätmise vähendamiseks, kõrghariduse võrdse kättesaadavuse ja koolitusele juurdepääsu tagamiseks suurema hulga isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud ja ebasoodsamas olukorras olevate isikute jaoks. Tähtis on suurendada haridussüsteemi tõhusust ja paindlikkust, et see vastaks paremini kvalifikatsioonide nõudlusele tööturul.

LEEDU

Tööhõive määr on Leedus viimasel ajal veidi tõusnud, kuid on siiski madalam EL 15 keskmisest. Töötuse määr on märkimisväärselt vähenenud, kuid ületab siiski tunduvalt EL keskmist.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Väljakutseks on teenustesektoris hõivatute endiselt võrdlemisi väike osakaal. Tööjõu maksukoormust on küll vähendatud, siiski on endiselt suhteliselt kõrge madalapalgaliste töötajate maksukoormus, mis pidurdab töökohtade loomist. Sotsiaalpartneritel on mängida tähtis roll ümberkorralduste ennetamisel ja korraldamisel.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Toetudes sotsiaalabisüsteemi reformile ja edasistele jõupingutustele töötamise tasuvaks muutmiseks, on tähtis tõhustada aktiivset tööturupoliitikat, et aidata töötutel ja tööturult kõrvalejäänud isikutel tööhõivesse tagasi pöörduda. Võtmeprioriteetideks on parem juurdepääs koolitusele, tööotsimise ja kutsealase mobiilsuse toetamine ning riiklike tööhõivetalituste ajakohastamine.

Kuigi naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on võrreldes EL keskmisega suhteliselt kõrge, võiks osalise tööajaga töötamise takistuste kõrvaldamine kaasa aidata hõivemäärade edasisele tõusule.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Vaja on teha tõsiseid jõupingutusi, et arendada edasi elukestvat õpet ja eelkõige jätkuvalt ajakohastada haridussüsteemi, vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada koolituses osalevate, eelkõige vähekvalifitseeritud isikute arvu. Tööandjate panus töövõtjate koolitusse, sealhulgas pidevasse kutsealasesse väljaõppesse, on väike.

LÄTI

Viimase kahe aasta tugev majanduskasv Lätis on oluliselt kaasa aidanud tööhõive suurenemisele. Siiski on üldine tööhõive määr endiselt madalam EL 15 keskmisest. Töötus, mida iseloomustavad suured piirkondlikud erinevused, on EL 15 keskmisest kõrgem. Samal ajal valitseb Riias tööjõupuudus ning oskustöötajate vähesus.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Et luua rohkem töökohti, on tähtis arendada teenustesektorit, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades ja käsitleda ebaseadusliku töö küsimust. Ebaseadusliku töö suur osakaal vähendab sotsiaalmaksu laekumist ja toob kaasa tööjõu suure maksukoormuse.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Palga alammäära ning maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi kombinatsioon peab inimesi piisavalt motiveerima ametlikus majanduses tööle asumiseks. Väga tähtis on innustada naisi tööturul püsima,

selleks tuleb teha suuremaid jõupingutusi töötutele suunatud aktiivsete ja ennetavate meetmete arendamisel, eelkõige tööotsimise, ettevõtluse, geograafilise mobiilsuse ja koolitusele juurdepääsu tagamise toetamisel. Prioriteediks tuleb pidada riiklike tööhõivetalituste ajakohastamist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tööturg oleks terviklikum ning pakuks eelkõige noortele ja vähese kvalifikatsiooniga isikutele võrdseid tingimusi. Eriti suured riskifaktorid on kuulumine rahvusvähemusse ja puudulik riigikeele oskus.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Eriti suureks väljakutseks on puudulike oskuste ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõlade ületamine. Parandada tuleb juurdepääsu haridusele, vähendada kooli poolelijätmist ja hõlbustada juurdepääsu koolitusele, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate jaoks. See peaks olema üks osa elukestva õppe arendamise üldstrateegiast.

MALTA

Malta tööhõive määr on võrreldes EL 15 keskmisega väga madal. Eriti madal on vanemate töötajate tööhõive määr. Naiste tööhõive määr on madalaim EL 25 liikmesriigi hulgas: vaid üks kolmandik tööealistest naistest töötab. Töötus on kahe viimase aasta jooksu veidi kasvanud, kuid on siiski endiselt madalam EL 15 keskmisest.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Malta jaoks on võtmetähtsusega väljakutseks erastamisprogrammi läbiviimine, seejuures tuleb tööjõudu vajaduse korral mujal rakendada ning tööjõu halduskulusid ja maksukoormust järk-järgult vähendada. Selles suhtes on tähtis ellu rakendada muudetud ettevõtluse soodustamise seaduse sätted ja jälgida nende mõju.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Malta jaoks on suurim väljakutse tööjõupakkumise suurendamine naiste tööhõive määra tõstmise abil. Toetudes uuesti läbi vaadatud tööhõivetingimuste seadusele, on vajalik jätkuvalt suurendada naiste osalemist ametlikus majanduses. Sellele aitaks tunduvalt kaasa laste asutuste suurem arv,

prioriteetseks tuleb pidada ka maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi reformi, sest erinevus palga alammäära ja sotsiaalhüvitise taseme vahel on liiga väike, et pakkuda piisavaid ajendeid tööle asumiseks. See reform aitaks kaasa ka ebaseadusliku töö kujundamisele seaduslikuks tööks.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Tööjõu madal haridustase ja kvalifikatsioonide pakkumise ja nõudluse ebavõrdsus on muret tekitav. Eriti muret tekitav on kooli pooleli jätnud noorte ja vähekvalifitseeritud töötajate suur osakaal ning kirjaoskamatuse kõrge tase. Võtmeprioriteetideks on üldise haridustaseme tõstmine, kooli poolelijätmise vähendamine ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute arvu suurendamine. Jätkama peaks jõupingutusi sotsiaalpartnerite kaasamiseks paremini struktureeritud üld- ja kutsehariduse süsteemi arendamisse.

POOLA

Tööhõive määr Poolas on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Olukord tööturul on halvenenud viimase nelja aasta jooksul. Eriti madal on naiste, vanemate töötajate ja vähese kvalifikatsiooniga isikute tööhõive määr. Töötuse määr on umbes 20 %, mis on kõrgeim määr alates majanduse ümberkujundamise algusest ja kõrgeim EL 25 liikmesriigi hulgas.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Eelkõige ümberkorralduste kontekstis on eriti tähtis võtta meetmeid tööhõivet soosivama majanduskeskkonna loomiseks ja ettevõtluse toetamiseks,

toetudes hiljuti läbi viidud meetmetele vähekvalifitseeritud töötajate ja noorte tööjõukulude vähendamiseks, tuleks reformida maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi, et alandada ulatuslikult tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate suurt maksukoormust. See aitaks kaasa ka ebaseadusliku töö osakaalu vähendamisele,

sotsiaalpartneritel ei ole võtmeroll mitte ainult tööhõivet soosiva palkade arengu toetamisel, vaid ka ettevõtte tasandil toimuvate muutuste ja kutsealase mobiilsuse soodustamisel.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Ühe osana jõupingutustest, luua efektiivne partnerlus tööhõive edendamiseks kohalikul tasandil ja arendada edasi aktiivset tööturupoliitikat, tuleks Poolas kiirendada uute riiklike tööhõivetalituste asutamist ja varustada need küllaldaste rahaliste vahendite, koolitatud personali ja tehnilise sisseseadega,

tähtis on jätkata erinevate sotsiaalhüvitiste süsteemide, sealhulgas töövõimetushüvitiste ja sotsiaalhoolekande süsteemide reforme, et soodustada aktiivset tööotsimist ja tagasipöördumist tööhõivesse. Erilist tähelepanu vajavad ebasoodsamas olukorras olevad noored. Ka jõupingutused osalise tööajaga töötamise takistuste kõrvaldamiseks aitaksid luua naistele ja vanematele töötajatele uusi töövõimalusi.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Elukestva õppe ühtse strateegia arendamise raames tuleb tagada, et haridus- ja koolitussüsteem annaksid tööturule tulijatele oskused, mida vajatakse struktuurset muutust läbi tegeval tööturul. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haridusele võrdse juurdepääsu tagamisele ning hariduse efektiivsuse ja kvaliteedi parandamisele. Elukestva õppe strateegia eduka elluviimise eelduseks on mõjusamad ajendid koolitusse investeerimiseks, koolitusele juurdepääsu hõlbustamine ning sotsiaalpartnerite panus.

SLOVEENIA

Tööhõive määr Sloveenias on veidi madalam EL 15 keskmisest, eriti madal on vanemate töötajate tööhõive määr. Töötuse määr on tunduvalt madalam EL keskmisest.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Palga alammäära ja tööjõu maksukoormuse erinevate komponentide vastastikust toimet tuleks hinnata selles suhtes, kuidas see võimaldab suurendada tööhõivet ja vähendada ebaseadusliku töö osakaalu. Tähtis on jätkata jõupingutusi paindlike töövormide soodustamiseks ja säilitada samal ajal sobiv tasakaal paindlikkuse ja turvatunde vahel.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Sloveenia jaoks on selgeks prioriteediks üle 55aastaste inimeste tööhõive suurendamine. Tuleks jätkata jõupingutusi ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendite vähendamiseks, maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemide reformide vahelise kooskõla tagamiseks (nt meetmed ebaseadusliku töö osakaalu vähendamiseks ja pensionireformi meetmed), et soodustada paindlikke töövorme ja vanemate töötajate juurdepääsu koolitusele,

et teha töötamine tasuvaks, tuleks üle vaadata töötuse, sotsiaalhüvitiste ja palga alammäära vastastikune toime, et luua mõjusamad ajendid tööle asumiseks ametlikus majanduses. Riiklik tööhõiveamet on välja arendanud hõlmava mudeli ennetava lähenemise ellurakendamiseks, siiski oleks vajalik tööhõivetalituste töötajate parem väljaõpe, et pakkuda efektiivset toetust tööotsimisel kõige raskemas olukorras olevatele isikutele. Eratööbüroode ja riiklike tööhõivetalituste koostöö peaks olema tihedam.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Toetudes viimasel ajal saavutatud edusammudele ja initsiatiividele elukestva õppe arendamisel, on tähtis suurendada kutsealases väljaõppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaalu. Vajalikud on küllaldased ressursid ja ajendid töövõtjate ja tööandjate jaoks, et investeerida koolitusse, samuti on vajalik kõigi huvigruppide ülesannete selge defineerimine. Suureks väljakutseks on koolist väljalangemise vähendamine.

SLOVAKKIA

Üldine tööhõive määr Slovakkias on EL 15 keskmisega võrreldes madal. Töötus küll väheneb, kuid on siiski endiselt väga suur, seejuures on silmatorkav suur pikaajalise töötuse osakaal. Madal on naiste ning eriti madal noorte, vähese kvalifikatsiooniga isikute ja vanemate töötajate (eelkõige naiste) tööhõive määr. Puudub tasakaal eri piirkondade tööturgude vahel.

 

Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Jätkuvalt tuleb alandada tööjõu suurt maksukoormust, mis on tingitud peamiselt kõrgest sotsiaalmaksust. Sotsiaalpartnereid tuleb julgustada toetama lepinguliste tingimuste ja tööaegade mitmekesistamist (nt kõrvaldades osalise tööajaga töötamise takistused), et luua rohkem töövõimalusi ja hõlbustada kutsealast mobiilsust.

 

Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks

Tähtis on efektiivselt jätkata töötuse ja tööturult kõrvalejäämise ohtude kõrvaldamist ning kujundada ebaseaduslik töö seaduslikuks tööks, jätkates maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi käsilolevaid reforme. Nende reformide elluviimist ja tulemusi tuleks täpselt jälgida,

lisaks jõupingutustele töötamise tasuvaks muutmisel tuleb jätkuvalt erilist tähelepanu pöörata vanemate töötajate tööhõives osalemise suurendamisele tööhõivet käsitlevate õigusaktide ja pensionireformi ellurakendamise, paindlikumate töövormide ning osalise tööajaga töötamise soodustamise teel. See võiks kaasa aidata ka naiste osaluse suurendamisele,

aktiivsete tööturumeetmete finantseerimist ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalevate inimeste osakaalu tuleb võrreldes praeguse madala tasemega suurendada. Tähtis on muuta tööturg terviklikumaks ja viia läbi reformid aktiivse tööotsimise soodustamiseks. See nõuab ajakohast aktiivset tööturupoliitikat, paremat juurdepääsu koolitusele töötute ja tööturult kõrvalejäänud isikute jaoks ning ajakohaseid riiklikke tööhõivetalitusi, et tagada elanikkonna ulatuslikum hõlmamine. Erilist tähelepanu vajavad riskirühmad (nt pikaajalised töötud, noored, puuetega inimesed, vanemad töötajad) ning ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad. Uued, prioriteediks kuulutatud meetmed mustlaste rahvusrühma integreerimiseks tuleb kiiresti ellu rakendada.

 

Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse

Noorte töötuse alarmeerivalt kõrge tase näitab vajadust ületada erinevus haridussüsteemis omandatud oskuste ja tööturul edu saavutamiseks vajalike oskuste vahel. Majanduse ümberkorraldamine, eri piirkondade vahelised erinevused ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõlad nõuavad suuremat kutsealast ja geograafilist mobiilsust kogu elutsükli jooksul,

kõige tähtsamad eeldused elukestva õppe strateegia arendamiseks on mõjusamate ajendite loomine koolitusse investeerimiseks ja koolitusele juurdepääsu hõlbustamine. Vajalik on õhutada investeerimist inimkapitali ja soodustada elukestvat õpet, reformides jätkuvalt haridussüsteemi ja vaagida, milliseid panuseid peavad andma üksikisikud, ettevõtted ja kogu ühiskond.