ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 325

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
28. oktoober 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1858/2004, 27. oktoober 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1859/2004, 27. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada taotlusi, mis on esitatud oktoobris 2004 noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste impordilitsentside saamiseks

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1860/2004, 6. oktoober 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1861/2004, 26. oktoober 2004, millega sätestatakse virsikute ja nektariinide turustusnorm

10

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1862/2004, 26. oktoober 2004, millega sätestatakse arbuuside turustusnorm

17

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1863/2004, 26. oktoober 2004, millega sätestatakse kultuurseente turustusnorm

23

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1864/2004, 26. oktoober 2004, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditavate konserveeritud seente tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

30

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1865/2004, 27. oktoober 2004, riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2004. aasta oktoobri esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

39

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/734/EÜ:Nõukogu otsus, 11. mai 2004, regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete nimetamise kohta

41

 

*

2004/735/EÜ:Nõukogu otsus, 24. mai 2004, majandus- ja sotsiaalkomitee uute liikmete nimetamise kohta

51

 

*

2004/736/EÜ:Nõukogu otsus, 21. oktoober 2004, millega antakse Ühendkuningriigile luba kehtestada erimeede, mis kaldub kõrvale 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklist 11

58

 

*

2004/737/EÜ:Nõukogu otsus, 21. oktoober 2004, millega lubatakse Itaalial kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 lõikest 1

60

 

*

2004/738/EÜ:Nõukogu otsus, 21. oktoober 2004, millega Portugalil lubatakse kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a ja artiklist 22

62

 

*

2004/739/ÜVJP:Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus BiH/3/2004, 29. september 2004, Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks panustajate komitee loomise kohta

64

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1858/2004,

27. oktoober 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 27. oktoobri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

56,2

204

43,2

999

49,7

0707 00 05

052

120,2

999

120,2

0709 90 70

052

92,6

204

44,5

628

48,8

999

62,0

0805 50 10

052

51,6

388

53,3

524

67,6

528

38,0

999

52,6

0806 10 10

052

91,9

400

198,2

999

145,1

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

81,7

400

103,3

404

95,0

442

61,0

512

106,0

720

99,6

800

206,0

804

105,8

999

107,3

0808 20 50

052

103,7

720

75,4

999

89,6


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1859/2004,

27. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada taotlusi, mis on esitatud oktoobris 2004 noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste impordilitsentside saamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1202/2004, millega avatakse noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005), (2) ja eriti selle artikli 1 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1202/2004 artikli 1 lõike 3 punktiga b) nähakse ette noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste kogused, mida võib eritingimustel importida 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2004. Kogused, millele taotleti impordilisentse, on sellised, et taotlused saab täies ulatuses rahuldada.

(2)

Kogused, mille kohta impordilitsentse saab taotleda alates 1. jaanuarist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 169 000 pead piires, vastavalt (EÜ) nr 1202/2004 artikli 1 lõikele 4.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordilitsentside taotlus, mis on esitatud oktoobris 2004 vastavalt määruse (EÜ) nr 1202/2004 artikli 3 lõike 3 teise lõigu kolmanda taande sätetele, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Määruse (EÜ) nr 1202/2004 artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud saadaolev kogus nimetatud perioodiks on 71 820 pead.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 230, 30.6.2004, lk 19.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1860/2004,

6. oktoober 2004,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäära, millest allapoole jäävaid abistamismeetmeid ei käsitleta kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvana, mistõttu ei eelda sellised meetmed asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 mitmes otsuses ja seejuures selgitanud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud “abi” mõistet. Komisjon on samuti selgitanud oma tegevuspõhimõtteid seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest allapoole asutamisleping artikli 87 lõiget 1 ei kohaldata, viimati komisjoni määruses (EÜ) nr 69/2001. (3) Pidades silmas põllumajanduses ja kalanduses kehtivaid erieeskirju ja ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi väikesed abisummad vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele, määrust (EÜ) nr 69/2001 nende valdkondade suhtes ei kohaldata.

(3)

Pidades silmas komisjoni seniseid kogemusi, eriti neid, mis on omandatud pärast seda, kui jõustus nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EPATF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) (4) ning rakendati ühenduse suuniseid riigiabi kohta põllumajandussektoris, (5) võib kinnitada, et põllumajandussektoris antavad väga väikesed abisummad ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kui teatavad tingimused on täidetud. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui üksiktootjale antud abisummad on väikesed ning ka põllumajandussektori abi kogusummad üldiselt ei ületa väikest protsenti toodangu väärtusest. Ühenduse põllumajandustoodangut iseloomustab tõik, et üht kaupa toodab suur arv väga väikesi tootjaid, kelle toodang on ühise turukorralduse raames suurel määral asendatav. Seetõttu tuleks teatava ajavahemiku jooksul väiketootjatele antud väikeste abisummade mõju seostada kogu sektori põllumajandustoodangu väärtusega sama ajavahemiku jooksul. Ühele liikmesriigile antava abisumma ülemmäära kehtestamine põllumajandussektori toodangu alusel võimaldab kõigis liikmesriikides rakendada järjekindlat, objektiivsel majanduslikul kontrollväärtusel rajanevat lähenemist.

(4)

Pidades silmas komisjoni seniseid kogemusi kalandussektori riigiabi hindamisel, eriti kalandusele antava riigiabi järelevalvet käsitlevate ühenduse suuniste (6) rakendamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad) (7) jõustumise järgseid kogemusi, võib kinnitada, et põllumajandussektoris antavad väga väikesed abisummad ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kui teatavad tingimused on täidetud. Arvestades kalandus- ja põllumajandussektori tootmismudelite sarnasust, on sellise juhtumiga tegemist siis, kui üksiktootjale antud abisummad on väikesed ning ka kalandussektori abi kogusummad üldiselt ei ületa väikest protsenti toodangu väärtusest.

(5)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse parandamise huvides oleks asjakohane sätestada määrusega põllumajandussektori jaoks vähese tähtsuse reegel.

(6)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põllumajanduslepingut (8) silmas pidades ei tohiks käesoleva määrusega vabastada ekspordiabi ega abi, millega eelistatakse kodumaised kaupu importtoodetele. Liikmesriigid on kohustatud hoiduma kõnealuses lepingus sisalduvate kohustustega vastuolus oleva toetuse andmisest. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud. Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta lahendist järeldub, et kui ühendus on välja andnud õigusakti ühise turukorralduse kehtestamiseks teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või sellest kõrvale kalduvad. (9) See põhimõte kehtib ka kalandussektoris. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turuleviidud toodete hinna või koguse alusel.

(7)

Komisjoni kogemuste põhjal võib kinnitada, et kui abisummad ühe abisaaja kohta on mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul väiksemad kui 3 000 eurone ülemmäär ja kui kolme aasta jooksul kõigile ettevõtetele antud abi kogusumma jääb allapoole ülemmäära, mille komisjon sätestab umbes 0,3 %-le põllumajanduse või kalanduse aastasest kogutoodangust, ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubavahetust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi ning seetõttu ei kohaldata abi suhtes asutamislepingu artikli 87 lõiget 1. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha eelmise kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Vähese tähtsusega abi tuleks käsitleda antuna ajal, mil abisaaja omandab seadusliku õiguse seda abi saada. Vähese tähtsuse reegel ei piira ettevõtte võimalust saada samaks meetmeks riigiabi, mille on heaks kiitnud komisjon või mis on hõlmatud grupierandimäärusega.

(8)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäärade õige kohaldamise huvides peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 69/2001 on asjakohane, et abisummad, mida ei anta rahas, arvestatakse ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena, tingimusel et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(9)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine ja eelkõige vähese tähtsuse reegli alusel antava abi vastavus nende eeskirjade tingimustele. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse reegli alusel antava abi kogusumma ei ületa 3 000 eurot ühe abisaaja kohta ega ka liikmesriigi kolmeaastase põllumajandus- ja kalandustoodangu väärtuse alusel komisjoni poolt kehtestatud üldist ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõttele abi vähesest tähtsusest, saama täielikud andmed viimase kolme aasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ja hoolikalt jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Selle asemel võib ülemmäärade järgimist tagada keskregistri abil.

(10)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidel olema käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abi kavade rakendamisel kuuekuuline üleminekuaeg. Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada käesoleva määruse mõju antud abile enne selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtetele antava abi suhtes, välja arvatud:

a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)

abi ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

põllumajandussektori ettevõtted – põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted;

2.

põllumajandustooted – asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud käesoleva artikli punktis 5 määratletud kalandustooted,

3.

põllumajandustoodete töötlemine – põllumajandustootega tehtav toiming, mille tulemusel saadav toode on samuti põllumajandussaadus;

4.

kalandussektori ettevõtted – kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted;

5.

kalandustooted – nii merest või siseveekogudest püütud tooted kui ka nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (10) artiklis 1 loetletud akvakultuuritooted;

6.

kalandustoodete töötlemine ja turustamine – kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1.   Kui abistamismeetmed vastavad käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 tingimustele, ei käsitleta neid asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõiki tingimusi täitvana ja seetõttu vabastatakse nad asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2.   Ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot. Seda ülemmäära kohaldatakse abi vormist või eesmärgist olenemata.

Mitmesugustele põllumajandussektori ettevõtetele selliselt antud abi kumulatiivne summa ei ületa mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul liikmesriigi jaoks I lisas sätestatud väärtust.

Mitmesugustele kalandussektori ettevõtetele antud abi kumulatiivne summa ei ületa mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul liikmesriigi jaoks II lisas sätestatud väärtust.

3.   Lõikes 2 sätestatud ülemmäärad on väljendatud rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud näitavad brutomäärasid, st neist ei ole maha arvatud otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär.

Artikkel 4

Kumuleerumine ja järelevalve

1.   Kui liikmesriik annab ettevõttele vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõttele abi vähesest tähtsusest ja hangib viimaselt täielikud andmed eelnenud kolme aasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta.

Liikmesriigid võivad uut vähese tähtsusega abi anda üksnes siis, kui nad on enne järele uurinud, et asjakohase kolmeaastase tähtaja jooksul saadud vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületa seeläbi kumbagi artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

2.   Kui liikmesriik on asutanud põllumajanduse ja kalanduse vähese tähtsusega abi keskregistri, mis sisaldab täielikke andmeid kogu käesoleva määruse rakendusalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mida ametiasutused on selles liikmesriigis andnud, ei kohaldata lõike 1 esimeses lõigus sisalduvat nõuet enam alates ajast, mil register hõlmab kolmeaastast tähtaega.

3.   Liikmesriigid registreerivad ja võtavad kokku kõik andmed, mis käsitlevad käesoleva määruse kohaldamist. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja tõendamaks, et käesoleva määruse tingimused on täidetud. Vähese tähtsusega üksiktoetust käsitlevaid andmeid säilitatakse 10 aastat alates abi andmise päevast ja vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema aja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, eelkõige ühe ettevõtte vähese tähtsusega abi kogusumma ja asjaomase liikmesriigi põllumajandus- ja kalandussektori vähese tähtsusega abi kogusumma suhtes.

Artikkel 5

Üleminekusätted

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesoleva määruse artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, pöördumiste ja teadete alusel.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toetuskavade suhtes kohaldatakse seda määrust edasi ka artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuupäevale järgneva kuuekuulise kohanemisaja jooksul.

Kohanemisajal võib jätkata kõnealuste kavade rakendamist käesoleva määruse tingimustel.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. aastal.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2008. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2)  ELT C 93, 17.4.2004, lk 9.

(3)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(4)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).

(5)  EÜT C 232, 12.8.2000, lk 19.

(6)  EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(7)  EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1421/2004 (ELT L 260, 6.8.2004, lk 1).

(8)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(9)  Kohtuasi C-113/2000 Hispaania versus komisjon, [2002] ECR 2002 I-7601, punkt 73.

(10)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.


I LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud kumulatiivsed abisummad põllumajandusele:

(EUR)

BE

22 077 000

DK

27 294 000

DE

133 470 000

EL

34 965 000

ES

106 755 000

FR

195 216 000

IE

17 637 000

IT

130 164 000

LU

789 000

NL

62 232 000

AT

17 253 000

PT

17 832 000

FI

11 928 000

SE

13 689 000

UK

72 357 000

CZ

9 696 000

EE

1 266 000

CY

1 871 100

LV

1 686 000

LT

3 543 000

HU

16 980 000

MT

474 000

PL

44 895 000

SI

3 018 000

SK

4 566 000


II LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud kumulatiivsed summad kalandussektorile:

(EUR)

BE

1 368 900

DK

6 341 400

DE

7 287 000

EL

2 036 370

ES

15 272 100

FR

11 073 300

IE

1 944 000

IT

9 413 400

LU

0

NL

3 548 100

AT

114 000

PT

2 703 300

FI

460 200

SE

1 557 900

UK

12 651 900

CZ

169 200

EE

407 400

CY

123 000

LV

510 300

LT

906 000

HU

144 180

MT

21 000

PL

1 652 100

SI

21 900

SK

86 100


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1861/2004,

26. oktoober 2004,

millega sätestatakse virsikute ja nektariinide turustusnorm

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Virsikud ja nektariinid kuuluvad nende toodete hulka, millele on kehtestatud turustamisnormid, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2200/96 I lisas. Komisjoni 3. novembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2335/1999, mis määrab kindlaks virsikute ja nektariinide suhtes rakendatava turustamisnormi, (2) on mitmeid kordi muudetud, seega ei suuda see enam tagada juriidilist selgust. Järelikult tuleb seda määrust põhjalikult muuta. Sel otstarbel ja rahvusvaheliste turgude läbipaistvuse tagamise huvides tuleb arvestada normi UN/ECE FFV-26, mis puudutab virsikute ja nektariinide turustamist ja nende kaubandusliku kvaliteedi kontrolli ning mida on soovitanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni põllumajandustoodete kvaliteedinõuete töögrupp, nagu ka viimase soovitust, mis esitab virsikutele ja nektariinidele rakendatavad küpsuse miinimumkriteeriumid.

(2)

Nende normide kohaldamine peaks ebapiisava kvaliteediga tooted turult kõrvaldama, viima tootmise vastavusse tarbijate nõudmistega ja hõlbustama ausal konkurentsil põhinevaid kaubandussuhteid, parandades seeläbi tootmise tasuvust.

(3)

Neid norme kohaldatakse kõikides turustusetappides. Toodete pikamaavedu, teatav ladustusaeg või mitmesugused toodetega tehtavad toimingud võivad kaasa tuua nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud kvaliteedi teatava halvenemise. Seda kvaliteedi halvenemist tuleks norme kohaldades arvesse võtta lähetamisjärgsetel turustusetappidel.

(4)

Kuna ekstraklassi tooteid tuleb sorteerida ja pakkida eriti hoolikalt, võib nende puhul arvesse võtta üksnes värskuse ja turdumuse vähenemist.

(5)

Seepärast, et mitte häirida ühenduse virsikute ja nektariinide turgu keset turustamisperioodi, kantakse selle määruse rakendamine edasi tähtajale 1. märts 2005.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

CN-koodi 0809 30 alla kuuluvate virsikute ja nektariinide turustamisnorm on ära toodud lisas.

Normi kohaldatakse kõikides turustusetappides määrusega (EÜ) nr 2200/96 sätestatud tingimuste kohaselt.

Siiski, lähetamisjärgsetes etappides võib toodetel võrreldes ettenähtud normidega esineda värskuse ja turdumuse kerget vähenemist; ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 2335/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 281, 4.11.1999 lk 11. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 50).


LISA

VIRSIKUTE JA NEKTARIINIDE NORM

I.   TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Prunus persica Sieb. et Zucc virsiku- ja nektariinisortide (1) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud virsikud ja nektariinid.

II.   KVALITEEDINÕUDED

Normidega määratletakse müügivalmis ja pakendatud virsikute ja nektariinide kvaliteedinõuded.

A.   Kvaliteedi miinimumnõuded

Kõikides kategooriates, võttes arvesse igale kategooriale ette nähtud erikorraldusi ja vastuvõetavaid tolerantsipiire, peavad virsikud ja nektariinid olema:

terved,

veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

puhtad, ilma nähtava võõrolluseta,

taimekahjuriteta,

taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

ebaloomuliku pinnaniiskuseta,

võõra lõhna ja maitseta.

Virsikud ja nektariinid peavad olema hoolikalt korjatud.

Virsikud ja nektariinid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et need:

kannatavad vedu ja käitlemist ja

saabuvad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B.   Küpsuse miinimumnõuded

Virsikud ja nektariinid peavad olema piisavalt arenenud ja piisavalt küpsed.

Virsikute ja nektariinide küpsusaste peab olema selline, et nende küpsemisprotsess võib jätkuda ja nad võivad saavutada piisava küpsustaseme. Selle reegli järgimiseks peab viljaliha refraktomeetriline indeks olema vähemalt 8° Brixi järgi mõõdetuna viljaliha keskelt selle kõige laiemast kohast ja tihedus peab olema vähemalt 6,5 kg mõõdetuna viljaliha kahest kõige laiemast kohast 8millimeetrise diameetriga (0,5 cm2) kolvi abil.

C.   Liigitamine

Virsikud ja nektariinid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i)

Ekstraklass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Nende kuju, valmimisaste ja värvus peab vastama sordile, võttes arvesse kasvupiirkonda. Need peavad olema veatud, välja arvatud ebaolulised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii)

I klass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sorditüüpilised, võttes arvesse kasvupiirkonda. Tühised kuju-, valmimis- ja värvusvead on siiski lubatud.

Viljaliha peab olema täiesti terve.

Varre kinnituskohalt lõhenenud virsikud ja nektariinid ei ole lubatud.

Tühised pindmised vead on siiski lubatud, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ja esitusviisi pakendis ega ületa:

pikliku kujuga pindmiste vigade puhul 1 cm,

muude vigade puhul kogupindala 0,5 cm2.

iii)

II klass

Sellesse klassi kuuluvad virsikud ja nektariinid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljalihal ei või olla suuri vigu. Varre kinnituskohalt lõhenenud vilju võib olla ainult lubatud kvaliteedihälvete piires.

Virsikutel ja nektariinidel võivad olla järgmised pindmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi-, säilivus- ja esitusviisi omadused, ning need ei ületa:

pikliku kujuga pindmiste vigade puhul 2 cm,

muude vigade puhul kogupindala 1,5 cm2.

III.   SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks:

ümbermõõdu, või

suurima ristlõike läbimõõdu alusel.

Virsikute ja nektariinide suurusklasse määratakse järgmise mõõtkava järgi:

Diameeter

Suurusklass

(kood)

Ümbermõõt

vähemalt 90 mm

AAAA

vähemalt 28 cm

vähemalt 80 mm, kuid alla 90 mm

AAA

vähemalt 25 cm, kuid alla 28 cm

vähemalt 73 mm, kuid alla 80 mm

AA

vähemalt 23 cm, kuid alla 25 cm

vähemalt 67 mm, kuid alla 73 mm

A

vähemalt 21 cm, kuid alla 23 cm

vähemalt 61 mm, kuid alla 67 mm

B

vähemalt 19 cm, kuid alla 21 cm

vähemalt 56 mm, kuid alla 61 mm

C

vähemalt 17,5 cm, kuid alla 19 cm

vähemalt 51 mm, kuid alla 56 mm

D

vähemalt 16 cm, kuid alla 17,5 cm

Ekstraklassi virsikute ja nektariinide miinimumsuurus on 17,5 cm (ümbermõõt) või 56 mm (läbimõõt).

Suurusklass D (läbimõõt vähemalt 51 mm, kuid alla 56 mm, või ümbermõõt vähemalt 16 cm, kuid alla 17,5 cm) ei ole lubatud ajavahemikul 1. juuli–31. oktoober.

Suuruse järgi sortimine on kõikide klasside puhul kohustuslik.

IV.   KÕRVALEKALDEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Igas pakendis lubatakse kvaliteedi ja suuruse osas kõrvalekaldeid toodete suhtes, mis ei vasta märgitud klassi nõuetele.

A.   Kõrvalekalded kvaliteedi osas

i)

Ekstraklass

5 % virsikute või nektariinide arvust või massist, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele, või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud kõrvalekallete piires.

ii)

I klass

10 % virsikute või nektariinide arvust või massist, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastavad II klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud kõrvalekallete piires.

iii)

II klass

10 % virsikute või nektariinide arvust või massist, mis ei vasta selle klassi nõuetele ega ka miinimumnõuetele, välja arvatud puuviljad, mida on tabanud mädanemine, tugevad muljumised või kõiksugused muud vigastused, mis muudavad puuviljad tarbimiseks kõlbmatuks.

B.   Kõrvalekalded suuruse osas

Kõikide kategooriate jaoks: 10 % arvuliselt või kaalult virsikutest või nektariinidest, mis kalduvad kõrvale pakendil märgitud suurusest, 1 cm piires rohkem või vähem ümbermõõdu suuruse puhul ning 3 mm piires rohkem või vähem diameetri suuruse puhul. Siiski, puuviljade puhul, mis on kõige väiksema suurusega, on tolerants lubatud vaid nendele virsikutele ja nektariinidele, mille suurus ei ole kindlaks määratud miinimumidest väiksem enam kui 6 mm võrra (ümbermõõdu puhul) või enam kui 2 mm võrra (diameetri puhul).

V.   ESITUSVIISI NÕUDED

A.   Ühtlikkus

Iga pakendi sisu peab olema ühtlik ning sisaldama ainult sama päritoluga, sama liiki, sama kvaliteediga, sama küpsusastmega ja sama suurusega virsikuid ja nektariine, ekstraklassi pakendis peavad need olema ka ühtlase värvusega.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

Erandina käesolevale punktile eelnevatest sätetest võib asjaomase määrusega hõlmatud tooteid pakendada koos teiste värskete puu- ja juurviljadega netokaaluga kuni 3 kilo vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 48/2003 (2) ettenähtud tingimustele.

B.   Pakendamine

Virsikud ja nektariinid peavad olema pakendatud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakendi sisematerjal peab olema uus, puhas ja niisugune, et see ei põhjusta toodetele väliseid ega sisemisi kahjustusi. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Toodetele kinnitatud etiketid peavad olema sellised, mis eemaldades ei jäta nähtavaid jälgi liimist ega kahjusta toote välispinda.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

C.   Esitusviis

Virsikuid ja nektariine võib müügiks pakkuda:

väikestes pakendites,

ekstraklassi puhul ühes kihis; iga selle klassi vili peab asetsema kõrvalolevatest viljadest eraldi,

I ja II kategoorias:

ühe või kahe kihina, või

kuni neljas kihis, kui viljad asetsevad jäikades süvendites, mis on paigutatud nii, et need ei toetu alumistes kihtides asetsevatele viljadele.

VI.   MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, kustutamatute ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed:

A.   Tunnusandmed

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Nimetatud andmeid võib asendada:

kõikide pakendite puhul (välja arvatud eelpakendid): pakendaja ja/või lähetaja kood, mille on välja andnud vastav ametiasutus ja millele eelneb märge “pakendaja ja/või lähetaja” või samaväärne lühend;

ainult eelpakendite puhul: ühendusesiseselt müüja nimi ja aadress, millele eelneb märge “pakitud … jaoks” või samaväärne lühend. Sellisel juhul peab ka etiketil olema vastav pakendaja ja/või lähetaja kood. Müüja esitab koodi tähendusega seotud vajaliku teabe kontrolliga tegelevatele ametiasutustele.

B.   Toote liik

“Virsikud” või “Nektariinid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav,

viljaliha värvus,

sordinimetus (pole kohustuslik).

C.   Toote päritolu

Päritoluriik ja võimaluse korral tootmispiirkond või riiklik, piirkondlik või kohalik kohanimi.

D.   Kaubanduslikud andmed

Klass,

suurus, mis on väljendatud minimaalsete ja maksimaalsete diameetrite või ümbermõõtudega või suuruskoodiga III osa (suurusnõuded) alusel,

tükkide arv (pole kohustuslik),

minimaalne suhkrusisaldus, mõõdetuna refraktomeetriga ja väljendatuna väärtuses Brixi järgi (pole kohustuslik),

maksimaalne tihedus, mõõdetuna penetromeetriga ja väljendatuna kg/0,5 cm2 (pole kohustuslik).

E.   Ametlik kontrollmärk (pole kohustuslik)

Esimeses lõigus ettenähtud märkeid ei pea pakenditel esitama, kui need sisaldavad väljastpoolt nähtavaid müügipakendeid, kus vastavad andmed on olemas. Kõnealustel pakenditel ei tohi olla ühtegi eksitavat märget. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.


(1)  Silmas peetud tooted on liigid, mis pärinevad kõik Prunus persica Sieb. et Zucc., nagu virsikud ja nektariinid või nende sarnased, lahtise või külgejääva viljakiviga ja udeja või sileda nahaga.

(2)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk 65.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1862/2004,

26. oktoober 2004,

millega sätestatakse arbuuside turustusnorm

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Arbuusid kuuluvad määruse (EÜ) nr 2200/96 I lisas loetletud toodete hulka, mille jaoks tuleb vastu võtta normid. Komisjoni 16. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1093/97, millega sätestatakse arbuuside turustusstandardid, (2) on muudetud palju kordi. Selguse huvides tuleb seetõttu määrus (EÜ) nr 1093/97 kehtetuks tunnistada ning asendada see alates 1. jaanuarist 2005 uue määrusega.

(2)

Sel eesmärgil ja läbipaistvuse huvides rahvusvahelisel turul tuleb arvesse võtta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) arbuuside turustamise ja kvaliteedikontrolli standardit FFV-37, mida on soovitanud UN/ECE põllumajandustoodete kvaliteedinõuete töögrupp, ning selle viimaseid muudatusi.

(3)

Uute normide kohaldamine peaks ebapiisava kvaliteediga tooted turult kõrvaldama, viima tootmise vastavusse tarbijate nõudmistega ja hõlbustama ausal konkurentsil põhinevaid kaubavahetussuhteid, parandades seeläbi tootmise tasuvust.

(4)

Neid norme kohaldatakse kõikides turustusetappides. Toodete pikamaavedu, teatav ladustusaeg või mitmesugused käitlustoimingud võivad kaasa tuua nende bioloogilisest arengust või suuremast või väiksemast riknemisohust põhjustatud kvaliteedi halvenemise. Seda riknemist tuleks seetõttu norme kohaldades arvesse võtta lähetamisjärgsetel turustusetappidel.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

CN-koodi 0807 11 alla kuuluvate arbuuside turustusnormid on esitatud käesoleva määruse lisas.

Norme kohaldatakse kõikides turustusetappides vastavalt määruses (EÜ) nr 2200/96 sätestatud tingimustele.

Lähetamisjärgsetes turustusetappides võib võrreldes ettenähtud normidega esineda:

a)

mõningane värskuse ja turdumuse vähenemine,

b)

bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähene kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 1093/97 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 158, 17.6.1997, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 907/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 50).


LISA

ARBUUSIDE NORMID

I.   TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevaid norme kohaldatakse Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. ja Nakai arbuusisortide suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud arbuusid.

II.   KVALITEEDINÕUDED

Normidega määratletakse müügivalmis ja pakendatud arbuuside kvaliteedinõuded.

A.   Kvaliteedi miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad arbuusid kõikides klassides olema:

terved,

veatud. Mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

puhtad, ilma nähtava võõrolluseta,

taimekahjuriteta,

taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

tihked ja piisavalt küpsed. Viljaliha värvus ja maitse peavad vastama piisavale küpsusastmele,

lõhedeta,

ebaloomuliku pinnaniiskuseta,

võõra lõhna ja maitseta.

Arbuusid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

kannatavad vedu ja käitlemist ning

jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B.   Küpsuse miinimumnõuded

Arbuusid peavad olema piisavalt suured ja küpsed. Viljaliha murdumisnäitaja peab olema vähemalt 8° Brix, mõõdetuna viljaliha keskpunktist ristlõike kohalt.

C.   Liigitamine

Arbuusid liigitatakse kahte järgnevalt määratletud klassi:

i)

I klass

Selle klassi arbuusid peavad olema hea kvaliteediga ning vastama sordile iseloomulikele omadustele.

Neil võib siiski olla kergeid allpool nimetatud vigu, kui need ei mõjuta toote väljanägemist, kvaliteeti, säilivust ega pakendi välimust:

kerged kujuvead,

kerged koore värvivead. Veaks ei loeta heledamat värvust arbuusikoore selles osas, mis on kasvamise ajal vastu maad,

vähesed pindmised kinnikasvanud lõhed,

vähesed pindmised vead, mis on tekkinud hõõrdumisel või käitlemisel. Vigastatud pinda ei tohi olla üle 1/16 viljast.

Viljavarre pikkus ei tohi ületada 5 cm.

ii)

II klass

Sellesse klassi kuuluvad arbuusid, mida ei saa liigitada I klassi, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõutele.

Arbuusidel võib olla järgmisi vigu (kui säilivad põhilised omadused kvaliteedi, säilivuse ja pakendamise osas):

kujuvead,

pindmised kinnikasvanud lõhed,

koore värvivead. Koore värviveaks ei loeta heledamat värvust arbuusikoore selles osas, mis on kasvamise ajal vastu maad,

kerged muljutised,

pindmised vead, mis on tekkinud hõõrdumisel, käitlemisel või taimekahjurite tegevuse või taimehaiguste tagajärjel. Vigastatud pinda ei tohi olla üle 1/8 viljast.

III.   SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks iga arbuusi kaalu alusel. Miinimumkaal on 1 kg.

Pakendis arbuuside puhul ei või samas pakendis kõige kergema ja kõige raskema arbuusi kaalu vahe ületada 2 kg (või 3,5 kg, kui kõige kergem arbuus kaalub 6 kg või rohkem).

Lahtiste arbuuside puhul ei ole kaalu ühtlikkus kohustuslik.

IV.   HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Iga pakendi või lahtise partii puhul lubatakse mõningasi hälbeid kvaliteedis ja suuruses toodete suhtes, mis ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A.   Kvaliteedihälbed

i)

I klass

10 % arbuuside arvust või kaalust, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud hälvete piires.

ii)

II klass

10 % arbuuside arvust või kaalust, mis ei vasta ei selle klassi ega miinimumnõuetele, välja arvatud mädaplekkidega või muul viisil tarbimiseks kõlbmatuks muutunud tooted.

B.   Suurushälbed

Kõikides klassides: 10 % arbuuside arvust või kaalust, mis ei vasta ettenähtud suurusnõuetele, kuid hälve on suurusjärgus 1 kg (raskem või kergem) ettenähtud suurusest.

Seda hälvet ei või mingil juhul kohaldada arbuuside suhtes, mis kaaluvad alla 800 grammi.

V.   ESITUSVIISI NÕUDED

A.   Ühtlikkus

Iga pakendi või lahtise partii sisu peab olema ühtlik ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga arbuuse.

Pakendi sisu või lahtise partii nähtav osa peab esindama kogu sisu.

I klassi arbuusid peavad lisaks olema ühtlase kuju ja ühtlase koorevärvusega.

Erandina käesolevale punktile eelnevatest sätetest võib käesoleva määrusega hõlmatud tooteid pakendada müügiks koos teiste värskete puu- ja juurviljadega netokaaluga kuni 3 kilo vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 48/2003 (1) ettenähtud tingimustele.

B.   Pakendamine

Arbuusid peavad olema pakitud nii, et need oleks nõuetekohaselt kaitstud.

Pakendi sisematerjal peab olema uus, puhas ja niisugune, et see ei põhjusta toodetele väliseid ega sisemisi kahjustusi. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Toodetele kinnitatud etiketid peavad olema sellised, mis eemaldades ei jäta nähtavaid liimijälgi ega kahjusta toote välispinda.

Pakendid või lahtised partiid peavad olema ilma igasuguse võõrolluseta.

Lahtiselt veetavad arbuusid peavad veoki põrandast ja seintest olema eraldatud sobiva kaitsematerjaliga, mis peab olema uus ja puhas ning millest ei jää arbuusidele ebameeldivat maitset ega lõhna.

C.   Esitusviis

Arbuuse võib müügiks pakkuda:

pakendis, sealhulgas suurtes kastides,

lahtiselt (otselaadimine veokile).

VI.   MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

Esimeses lõigus ettenähtud andmeid ei pea pakenditel esitama, kui need sisaldavad väljastpoolt nähtavaid müügipakendeid, millele vastavad andmed on kantud. Nimetatud pakenditel ei tohi olla ühtegi eksitavat märget. Kui nimetatud pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema nähtaval vähemalt kahel kaubaaluse küljel.

Kui arbuuse veetakse lahtiselt (otselaadimine veokile), peavad eespool nimetatud andmed sisalduma koorma saatedokumentides, mis pannakse veokis nähtavale kohale.

Sellise esitusviisi puhul ei ole suuruse märkimine kohustuslik.

A.   Tunnusandmed

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Nimetatud andmeid võib asendada:

kõikide pakendite puhul (välja arvatud eelpakendid) pakendaja ja/või lähetaja kood, mille on välja andnud vastav ametiasutus ja millele eelneb märge “pakendaja ja/või lähetaja” või samaväärne lühend;

ainult eelpakendite puhul: ühendusesiseselt müüja nimi ja aadress, millele eelneb märge “pakitud ... jaoks” või samaväärne lühend. Sellisel juhul peab etiketil olema ka vastav pakendaja ja/või lähetaja kood. Müüja esitab koodi tähendusega seotud vajaliku teabe kontrolliga tegelevatele ametiasutustele.

B.   Toote liik

“Arbuusid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

Sordinimetus (pole kohustuslik).

Viljaliha värv, kui see ei ole punane.

Vajadusel märge “seemneteta”. (2)

C.   Toote päritolu

Päritoluriik ja võimaluse korral tootmispiirkond või riiklik, piirkondlik või kohalik kohanimi.

D.   Kaubanduslikud andmed

Klass.

Suurus (kui toode sorditakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumkaaluga.

Ühikute arv (pole kohustuslik).

Netokaal (pole kohustuslik).

E.   Ametlik kontrollmärk (pole kohustuslik)


(1)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk 65.

(2)  Seemneteta arbuusid võivad sisaldada vaegarenenud seemneid ja mõnikord ka väljaarenenud seemneid.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1863/2004,

26. oktoober 2004,

millega sätestatakse kultuurseente turustusnorm

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kultuurseened kuuluvad määruse (EÜ) nr 2200/96 I lisas loetletud toodete hulka, mille jaoks tuleb vastu võtta normid. Komisjoni 7. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 982/2002, millega sätestatakse kultuurseente turustusnorm, (2) on muudetud palju kordi. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 982/2002 kehtetuks tunnistada ja asendada see uue määrusega.

(2)

Sellel eesmärgil ja läbipaistvuse huvides rahvusvahelisel turul tuleb arvesse võtta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) kultuurseente (Agaricus) turustamise ja kvaliteedikontrolli standardit FFV-24, mida on soovitanud UN/ECE põllumajandustoodete kvaliteedinõuete töögrupp.

(3)

Uute normide kohaldamine peaks ebapiisava kvaliteediga tooted turult kõrvaldama, viima tootmise vastavusse tarbijate nõudmistega ja hõlbustama ausal konkurentsil põhinevaid kaubandussuhteid, parandades seeläbi tootmise tasuvust.

(4)

Neid norme kohaldatakse kõikides turustusetappides. Toodete pikamaavedu, teatav ladustusaeg või mitmesugused toodetega tehtavad toimingud võivad kaasa tuua nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud kvaliteedi teatava halvenemise. Seda kvaliteedi halvenemist tuleks norme kohaldades arvesse võtta lähetamisjärgsetel turustusetappidel.

(5)

Kuna ekstraklassi tooteid tuleb sorteerida ja pakkida eriti hoolikalt, võib nende puhul arvesse võtta üksnes värskuse ja turdumuse vähenemist.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

CN-koodi 0709 51 00 alla kuuluvate kultuurseente turustusnorm on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Seda normi kohaldatakse kõikides turustusetappides määrusega (EÜ) nr 2200/96 sätestatud tingimuste kohaselt.

Lähetamisjärgsetes etappides võib toodetel võrreldes ettenähtud normidega esineda:

a)

värskuse ja turdumuse kerget vähenemist;

b)

ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 982/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 150, 8.6.2002, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 907/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 50).


LISA

KULTUURSEENTE (AGARICUS) NORM

I.   TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse perekonnast Agaricus (syn.Psalliota) kasvatatud tüve viljakehade suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud seened.

Seened liigitatakse järgmistesse kaubanduslikesse tüüpidesse, eelkõige kahte rühma:

lõikamata seened, mille jala alumine osa on lõikamata,

lõigatud seened, mille jala alumine osa on lõigatud.

Mõlema rühma puhul eristatakse järgmisi järjestikuseid arenguastmeid:

kinnise kübaraga (või muu samaväärse nimetusega) seened, st seened, mille kübar on täiesti kinni,

looriga seened, st seened, mille kübar kinnitub jala külge looriga,

avatud kübaraga seened, st seened, mille kübar on avatud (avatud või lame; kübara servad peavad olema pisut allapoole kaardunud),

lameda kübaraga seened, st seened, mille kübar on täiesti avatud (kuid kübara servad ei ole liiga palju allapoole ega ülespoole kaardunud).

Lisaks sellele liigitatakse seened kahte värvusrühma:

“valge”,

“pruun” või “kastanivärvi”.

II.   KVALITEEDINÕUDED

Normidega määratletakse müügivalmis ja pakendatud seente kvaliteedinõuded.

A.   Miinimumnõuded

Arvesse võttes iga kategooria jaoks ettenähtud erisätteid ja lubatud kõrvalekaldeid, peavad seened kõikides klassides olema:

terved; lõigatud seente puhul peab lõikekoht olema puhas,

veatud; mädanenud, tugevalt pruuniks värvunud jalaga või tarbimiseks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

puhtad; ilma nähtavate võõrkehadeta, välja arvatud kasvupinnas,

värsked; arvesse tuleb võtta liigile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavat eoslehekeste värvi,

taimekahjuriteta,

taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

ebaloomuliku pinnaniiskuseta,

võõra lõhna ja maitseta.

Seened peavad olema niisuguses arenguastmes ja seisukorras, et need:

taluvad vedu ja käitlemist ning

jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B.   Liigitamine

Seened liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i)

Ekstraklass

Selle klassi seened peavad olema eriti hea kvaliteediga. Seened peavad olema kaubanduslikule tüübile vastava kuju, välimuse, arenguastme ja värvusega. Seened peavad olema hästi arenenud.

Seened peavad olema veatud, välja arvatud kerged pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega välimust pakendamisel.

Lõigatud seente puhul peab lõige olema pikiteljega ligikaudselt risti.

Seened peavad olema kasvupinnasest peaaegu vabad; lõikamata seente puhul võib jalal siiski olla kasvupinnase jälgi.

ii)

I klass

Selle klassi seened peavad olema hea kvaliteediga. Seened peavad olema kaubanduslikule tüübile vastava kuju, välimuse, arenguastme ja värvusega.

Neil võivad siiski esineda kerged allpool nimetatud vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega välimust pakendamisel:

kerged kujuvead,

kerged värvusvead,

kerged pindmised vead,

kerged kasvupinnase jäljed; lõikamata seente puhul võib jalal siiski olla veidi kasvupinnast.

Lõigatud seente puhul peab lõige olema pikiteljega ligikaudselt risti.

iii)

II klass

Sellesse klassi kuuluvad seened, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Seentel võib olla järgmisi vigu, kui on säilinud põhilised kvaliteedi-, säilivus- ja esitusviisi omadused:

kujuvead,

värvusvead,

kerged muljutud kohad,

kerged vead jalaosas,

kerge niiskus jala sisemises osas,

pleekinud kübaranahk,

õõnsad jalad,

kasvupinnase jäljed; lõikamata seente puhul võib jalal olla veidi kasvupinnast.

III.   SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks kübara läbimõõdu ja jala pikkuse alusel vastavalt järgmistele nõuetele.

Miinimumsuurus

Kübara läbimõõt peab olema vähemalt 15 mm suletud, looriga ja avatud kübaraga seente puhul ning 20 mm lameda kübaraga seente puhul.

Jala pikkus

Jala pikkust mõõdetakse:

avatud ja lameda kübaraga seente puhul alates kübara all olevast eoslehekestest,

kinnise kübaraga seente puhul alates loorist.

Ekstraklassi kuuluvate seente puhul on sorteerimine järgmise tabeli alusel kohustuslik, I ja II klassi seened peavad ettenähtud suurusele vastama juhul, kui kasutatakse märkeid “väikesed”, “keskmised” või “suured”:

Kinnise kübaraga, looriga ja avatud kübaraga seened

Kübara läbimõõt

Jala maksimumpikkus

Suurus

Suuruse ülem- ja alampiir

Lõigatud seened

Lõikamata seened

Väike

15–45 mm

1/2 kübara läbimõõdust

2/3 kübara läbimõõdust

Keskmine

30–65 mm

Suur

50 mm ja enam


Lameda kübaraga seened

Kübara läbimõõt

Jala maksimumpikkus

Suurus

Suuruse ülem- ja alampiir

Lõigatud seened

Lõikamata seened

Väike

20–55 mm

2/3 kübara läbimõõdust

Suur

50 mm ja enam

IV.   KÕRVALEKALDEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Igas pakendis lubatakse kvaliteedi ja suuruse osas kõrvalekaldeid toodete suhtes, mis ei vasta märgitud klassi nõuetele.

A.   Kõrvalekalded kvaliteedi osas

i)

Ekstraklass

5 % seente arvust või massist, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele, või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud kõrvalekallete piires.

ii)

I klass

10 % seente arvust või massist, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele, või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud kõrvalekallete piires.

iii)

II klass

10 % seente arvust või massist, mis on ilma jalata, ja 10 % seente arvust või massist, mis ei vasta muudel põhjustel ei selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele, välja arvatud mädaplekkidega või muul viisil tarbimiseks kõlbmatuks muutunud tooted.

B.   Arenguastme erikõrvalekalded

i)

Ekstraklass

Lubatud on 5 % seente koguarvust või massist, mis on eelmises või järgmises arenguastmes.

ii)

I klass

Lubatud on 10 % seente koguarvust või massist, mis on eelmises või järgmises arenguastmes.

iii)

II klass

Pakendisse võib panna erinevas arenguastmes olevaid seeni. Kui arenguaste on märgitud, on lubatud kokku 25 % seente koguarvust või massist, mis on eelmises või järgmises arenguastmes.

C.   Kõrvalekalded suuruse osas

Kõikides klassides: 10 % seente arvust või massist, mis ei vasta märgitud suurustele.

V.   ESITUSVIISI NÕUDED

A.   Ühtlikkus

Iga pakendi sisu peab olema ühtlik ning sisaldama ainult sama päritoluga, sama kaubanduslikku tüüpi, samas arenguastmes (kui IV punkti alapunktist B ei tulene teisiti) ning sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode on liigitatud suuruse järgi) seeni.

Kuni 1 kg netokaaluga müügipakendid võivad sisaldada eri värvi seeni tingimusel, et seened on ühtlase kvaliteedi, arenguastme ja suurusega (kui toode on liigitatud suuruse järgi), ja iga värvi puhul sama päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

Erandina käesolevale punktile eelnevatest sätetest võib asjaomase määrusega hõlmatud tooteid pakendada koos teiste värskete puu- ja juurviljadega netokaaluga kuni 3 kilo vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 48/2003 (1) ettenähtud tingimustele.

B.   Pakendamine

Seened peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakendi sisematerjal peab olema uus, puhas ja niisugune, et see ei põhjusta toodetele väliseid ega sisemisi kahjustusi. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Toodetele kinnitatud etiketid peavad olema sellised, mis eemaldades ei jäta nähtavaid jälgi liimist ega kahjusta toote välispinda.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta, sealhulgas ülemäärase kasvupinnaseta.

VI.   MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, kustutamatute ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed:

A.   Tunnusandmed

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress.

Nimetatud andmeid võib asendada:

kõikide pakendite puhul (välja arvatud eelpakendid): pakendaja ja/või lähetaja kood, mille on välja andnud vastav ametiasutus ja millele eelneb märge “pakendaja ja/või lähetaja” või samaväärne lühend;

ainult eelpakendite puhul: ühendusesiseselt müüja nimi ja aadress, millele eelneb märge “pakitud ... jaoks” või samaväärne lühend. Sellisel juhul peab ka etiketil olema vastav pakendaja ja/või lähetaja kood. Müüja esitab koodi tähendusega seotud vajaliku teabe kontrolliga tegelevatele ametiasutustele.

B.   Toote liik

Kui pakendi sisu ei ole nähtav:

“kultuurseened”,

“lõigatud” või “lõikamata”,

“värv”, kui see ei ole valge,

arenguaste (ei ole kohustuslik),

eri värvi seente segu sisaldavate pakendite puhul kõikide eri värvide nimetused.

C.   Toote päritolu

Päritoluriik ja võimaluse korral tootmispiirkond või riiklik, piirkondlik või kohalik kohanimi,

eri värviga eri päritolu seente segu sisaldavate müügipakendite puhul peab märge iga asjaomase päritoluriigi kohta olema paigutatud vastava värvi lähedusse.

D.   Kaubanduslikud andmed

Klass,

suurus (kui toode on liigitatud suuruse järgi), väljendatuna kübara suurima ja vähima diameetrina või märkega “väike”, “keskmine” või “suur”,

netokaal.

E.   Ametlik kontrollmärk (pole kohustuslik)

Esimeses lõigus ettenähtud märkeid ei pea pakenditel esitama, kui need sisaldavad väljastpoolt nähtavaid müügipakendeid, kus vastavad andmed on olemas. Kõnealustel pakenditel ei tohi olla ühtegi eksitavat märget. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.


(1)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk. 65.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/30


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1864/2004,

26. oktoober 2004,

millega avatakse kolmandatest riikidest imporditavate konserveeritud seente tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, ja eriti selle artikli 41 esimest lõiget,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 puu- ja köögiviljatoodete turu ühise korralduse kohta, (1) ja eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru osana sõlmitud põllumajanduslepinguga (2) kohustus ühendus teatavatel tingimustel avama alates 1. juulist 1995 ühenduse tariifikvoodid CN-koodide 0711 90 40, 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate Agaricus perekonna konserveeritud seente liikide suhtes.

(2)

Nimetatud kvootide haldamise tingimused on kehtestatud komisjoni 6. septembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2125/95, millega avati konserveeritud seente tariifikvoodid ja sätestati nende haldamine. (3) Arvestades kõnealuse määruse kohaldamisel omandatud kogemusi, näib süsteemi lihtsustamise ja selguse huvides olevat vajalik mõningaid kehtivaid tingimusi muuta. Selguse tagamiseks tuleb määrus (EÜ) nr 2125/95 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega, mida kohaldataks alates 1. jaanuarist 2005.

(3)

Tuleks kindlustada võimalikult sujuv üleminek ühelt süsteemilt teisele. Sel otstarbel tuleks üle võtta komisjoni määruse (EÜ) nr 2125/95 teatavad üksikasjalikud rakendussätted ning säilitada tavapärane impordikalender.

(4)

Komisjoni 6. augusti 2001 aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001, millega muudetakse tariifide ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, (4) muudeti teatavate puu- ja köögiviljade ning nendest valmistatavate toodete, eelkõige teatavate Agaricus perekonda kuuluvate konserveeritud seente koondnomenklatuuri.

(5)

Protokoll, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide, ning teiselt poolt Rumeenia vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, ning mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 2003/18/EÜ, (5) sätestab korra teatavate Rumeeniast pärinevate Agaricus perekonda kuuluvate konserveeritud seente impordi kohta ühendusse.

(6)

Protokoll, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide, ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, ning mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 2003/286/EÜ, (6) sätestab korra teatavate Bulgaariast pärinevate Agaricus perekonda kuuluvate konserveeritud seente impordiks ühendusse.

(7)

Ilma et see kahjustaks üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT, 1994) artikli XXIV lõikele 6 vastavate läbirääkimiste tulemusi, ning säilitamaks väljakujunenud kaubavoogusid ja kindlustamaks, et ühenduse turg jääb uutele kolmandate riikide tarnijatele avatuks, tuleks tariifikvootide süsteemi järgi ühendusse imporditavate Agaricus perekonda kuuluvate konserveeritud seente koguste puhul võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeeniaga sõlmitud Euroopa lepingutes sätestatud soodustusi. Selleks tuleks koguseid, mis eraldatakse muudele kolmandatele riikidele peale Bulgaaria ja Rumeenia, selgelt eristada Bulgaariale ja Rumeeniale eraldatavatest kogustest. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 2125/95 sätestatud reservi kasutamist viimaste aastate vältel, tuleks see ühendada Hiinale eraldatava kogusega, vältimaks kaubanduse katkemist selle konkreetse tarnijariigiga.

(8)

Tuleks kehtestada sätted, võimaldamaks ühenduse tariifikvootide tõhusat kasutamist konserveeritud seente impordiks mingi kindla aasta jooksul. Et vältida mistahes katkestusi ühenduse kaubanduses kolmandate riikidega, peaksid taolised sätted põhinema konkreetse aasta esimese kuue kuu möödumisel kättesaadavatel andmetel.

(9)

Tuleks kehtestada üksikasjalik kord, tagamaks, et tariifikvoote ületavad kogused maksustatakse ühises tollitariifistikus ettenähtud tollimaksu täismääraga. Nimetatud kord peab hõlmama litsentside väljastamist selle perioodi lõpus, mille jooksul koguseid kontrollitakse ning millal liikmesriigid esitavad vajaminevad andmed. Nimetatud sätted kas täiendavad komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (7) või kalduvad nimetatud määrusest kõrvale.

(10)

Kõnealuste toodete osas peaks ühenduse turul olema jätkuvalt stabiilsete hindadega tarnitud piisav tootekogus, ning samas tuleb vältida tarbetuid turuhäireid tulenevalt tõsistest hinnakõikumistest ja negatiivsetest mõjudest ühenduse tootjatele. Sel otstarbel tuleks veelgi ulatuslikumalt soodustada importijate vahelist konkurentsi ning vähendada importijate halduskulusid.

(11)

Olemasolevate importijate huvides, kes impordivad üldjuhul kõnealust toodet olulistes kogustes, ning samuti uute importijate huvides, kes sisenevad turule ning kellel peaks olema võrdne võimalus taotleda litsentse konserveeritud seente importimiseks tariifikvootide alusel, tuleks eristada seniseid importijaid ja uusi importijaid. Tuleks sätestada selge määratlus nimetatud kahe importijate kategooria osas ning kehtestada kindlad kriteeriumid seoses taotluste esitajate seisundiga ja eraldatud litsentside kasutamisega.

(12)

Iga importijate kategooria puhul on otstarbekas lähtuda pigem tõhusalt imporditud kogustest kui väljastatud litsentsidest. Kogemused, mis on omandatud praeguse süsteemi rakendamisel mitme aasta vältel, näitavad Bulgaaria ja Rumeenia puhul senistele ja uutele importijatele eraldatavate kvootide säilitamise tarbetust, kuna ühenduse nõudlus neist riikidest imporditud konserveeritud seente osas on kvoodimääradest tunduvalt madalam.

(13)

Iga importijate kategooria poolt esitatud litsentsitaotlused konserveeritud seente impordiks muudest kolmandatest riikidest peale Bulgaaria ja Rumeenia peavad alluma teatud piirangutele. Taolised piirangud on vajalikud kindlustamaks nii importijate vahelise konkurentsi säilimist kui ka asjaolu, et igale puu- ja köögiviljaturul reaalselt tegevale importijale antaks võimalus enda õiguspäraseid kaubanduspositsioone teiste importijate ees kaitsta ning vältida võimalust, et üks importija saab turgu kontrollida.

(14)

Konserveeritud seente tariifikvootide haldamise tõhustamiseks ja lihtsustamiseks, tuleks kehtestada ühesed sätted seoses kuupäevade ja menetluskorraga litsentsitaotluste esitamiseks ja nende väljastamiseks liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

(15)

Importijate halduskulude vähendamiseks tuleks litsentsitaotlused esitada ainult selles liikmesriigis, kus importija on registreeritud.

(16)

Samuti tuleks võtta kasutusele meetmed, et hoida võimaluste piires ära spekulatiivseid litsentsitaotlusi, mis võivad põhjustada tariifikvootide mittetäielikku kasutamist. Võttes arvesse kõnealuse toote iseloomu ja väärtust, tuleks litsentsitaotluse aluseks oleva kõnealuse toote iga tonni kohta (kogukaal ilma vedelikuta) esitada tagatis, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 lõikes 2. Tagatis peaks olema piisavalt kõrge, et takistada spekulatiivsete taotluste esitamist, kuid mitte nii kõrge, et takistada taotluste esitamist nende importijate poolt, kes on puu- ja köögiviljatoodete kaubandusturul reaalselt tegevad. Kõige sobivamaks objektiivseks kriteeriumiks tagatise määra kinnitamisel on 2 % täiendava tollimaksu keskmisest määrast, mida rakendatakse CN-koodide 0711 51 00, 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate Agaricus perekonna konserveeritud seente liikide ühendusse importimisel.

(17)

Võimaldamaks importijatel konserveeritud seente järele oleva nõudlusega sammu pidada ning muutuvatele turutingimustele kiirelt reageerida, tuleks importijatele anda võimalus esitada litsentsitaotluse väljastanud liikmesriigi pädevatele asutustele palve taotluse tagasivõtmiseks, juhul kui väljastatud taotlusel märgitud kogus on väiksem kui algselt taotletud kogus.

(18)

Tagamaks kvootide õiget kasutamist, peaksid liikmesriigid regulaarselt teavitama kogustest, mille kohta importijad ei ole liikmesriikide pädevate asutuste poolt väljastatud litsentse kasutanud. Koguste puhul, mille kohta litsentsid on väljastatud, tuleks arvesse võtta importijate esitatud palveid litsentsitaotluste tagasivõtmiseks.

(19)

Konserveeritud seente tariifikvootide haldamise eesmärgil peaksid liikmesriigi pädevatele asutustele litsentsitaotlusi esitavad importijad lisama oma taotlustele deklaratsiooni, millega kinnitatakse käesolevas määruses kehtestatud piirangute tunnustamist ja järgimist. Vältimaks süsteemi mistahes kuritarvitamist, tuleks liikmesriikidele tagada teatav diskretsioonimäär, et neil oleks võimalik rakendada karistusmeetmeid importijate suhtes, kes esitavad enda pädevatele asutustele väärasid, eksitavaid või ebatäpseid taotlusi ja/või deklaratsioone.

(20)

Tuleks kehtestada üleminekumeetmed, et võimaldada Tšehhi Vabariigist, Eestist, Küproselt, Lätist, Leedust, Ungarist, Maltalt, Poolast, Sloveeniast ja Slovakkiast (edaspidi “uued liikmesriigid”) pärinevatel importijatel käesolevast määrusest kasu saada.

(21)

Tuleks kehtestada vastav kord 2005. ja 2006. aastaks, kindlustamaks ühelt poolt seniste importijate ja seisuga 30. aprill 2004 ühendusse kuuluvate uute importijate eristamist ning teiselt poolt seniste importijate ja uutest liikmesriikidest pärinevate uute importijate eristamist.

(22)

Komisjoni 27. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 359/2004, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2125/95 suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega, (8) sisaldab teatavaid üleminekumeetmeid ja abinõusid 2004. aastaks. Pärast 31. detsembrit 2004 kaotavad nimetatud üleminekumeetmed kehtivuse. Seega tuleks nimetatud määrus alates 1. jaanuarist 2005 kehtetuks tunnistada.

(23)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tariifikvootide avamine ja kohaldatavad tollimaksud

1.   Tariifikvootide süsteem avatakse seoses CN-koodide 0711 51 00, 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate Agaricus perekonna konserveeritud seente (edaspidi “konserveeritud seened”) impordiga ühendusse, mis toimub vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele. Kõigi tariifikvootide maht ning nende kehtivusaeg on täpsustatud I lisas.

2.   CN-koodi 0711 51 00 alla kuuluvate toodete (järjekorranumber 09.4062) suhtes kohaldatakse 12 % väärtuselist tollimaksu ja CN-koodide 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate toodete (järjekorranumber 09.4063) suhtes 23 % tollimaksu.

Samas kohaldatakse ühtset 8,4 % tollimaksumäära Rumeeniast pärinevate toodete (järjekorranumber 09.4726) suhtes, ning Bulgaarist pärinevate toodete (järjekorranumber 09.4725) suhtes tollimaksu ei kohaldata.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

uued liikmesriigid” – Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia;

2)

muud riigid” – kolmandad riigid, v.a Hiina, Bulgaaria ja Rumeenia;

3)

pädevad asutused” – liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaldamiseks määratud organ või organid;

4)

erikvoot” – senise importija poolt Hiinast ja/või muudest riikidest imporditud konserveeritud seente maksimaalne kogus (kogukaal ilma vedelikuta) kalendriaasta kohta, võttes arvesse ühte kolmest viimasest kalendriaastast. Uutest liikmesriikidest või seisuga 30. aprill 2004 ühendusest imporditud konserveeritud seente importi erikvoodi arvestamisel arvesse ei võeta.

Artikkel 3

Importijate kategooriad

1.   “Senised importijad” on importijad, kes suudavad tõendada, et:

a)

neile on väljastatud litsentsid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2125/95 või käesoleva määrusega igal eelnenud kolmel kalendriaastal;

b)

nad on vähemalt kahel kolmest eelnenud kalendriaastast importinud ühendusse konserveeritud seeni;

c)

nad on taotluse esitamisele eelnenud aastal importinud ühendusse ja/või eksportinud ühenduse väliselt vähemalt 100 tonni puu- ja köögiviljatooteid, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2.

2.   “Uued importijad” on importijad, kes ei kuulu lõikes 1 viidatud importijate hulka, olles füüsilised või juriidilised isikud, üksikisikud või isikute grupid, kes on mõlema eelnenud kahe kalendriaasta jooksul importinud ühendusse ja/või eksportinud ühenduse väliselt vähemalt 50 tonni puu- ja köögiviljatooteid, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2. Nimetatud tingimusele vastavust tõendatakse kandega liikmesriigi äriregistrisse või muu liikmesriigi poolt aktsepteeritud tõendiga ning tõendiga impordi ja/või ekspordi kohta.

Artikkel 4

Impordilitsentside esitamine

Kogu tariifikvootide alusel ühendusse toimuva impordi kohta, millele viidatakse artiklis 1, tuleb esitada käesoleva määruse alusel väljastatud impordilitsents, millele edaspidi viidatakse sõnaga “litsents”.

Artikkel 5

Litsentsitaotlused ja litsentsid

1.   Litsentside suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1291/2000, välja arvatud juhul kui käesolev määrus näeb ette teisiti.

2.   Litsentsid kehtivad üheksa kuud alates nende väljastamiskuupäevast vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikele 2, kuid ei kehti pärast asjaomase aasta 31. detsembrit.

3.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 lõikes 2 viidatud tagatise määraks kehtestatakse 40 eurot tonni kohta (kogukaal ilma vedelikuta).

4.   Päritoluriik sisestatakse litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 8, ja sõna “jah” märgistatakse ristiga. Litsents kehtib ainult märgitud riigist pärineva impordi kohta.

5.   Litsentside lahtris 24 sisaldub üks II lisas loetletud kannetest.

6.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1, ei või impordilitsentsidest tulenevaid õigusi loovutada.

7.   Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõiget 6.

8.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikest 4, ei tohi vabasse ringlusse lastav kogus ületada impordilitsentsi 17. ja 18. jaos märgitud kogust. Selleks tuleb litsentsi 19. jakku sisestada arv “0”.

Artikkel 6

Kogumahu jaotamine seniste ja uute importijate vahel

1.   Hiinale ja muudele I lisas loetletud riikidele eraldatud impordi kogumaht jaotatakse järgmiselt:

a)

95 % senistele importijatele;

b)

5 % uutele importijatele.

2.   Juhul kui üks importijate kategooria ei kasuta kalendriaasta teise kuuekuulise perioodi jooksul täielikult neile eraldatud kogust, eraldatakse Hiinast ja muudest riikidest pärineva impordi korral ülejäänud kogus teise kategooria importijatele.

3.   I lisa kohaselt Bulgaariale ja Rumeeniale eraldatud kogumaht jaotatakse eristusteta seniste ja uute importijate vahel.

4.   Hiinast ja muudest riikidest pärineva impordi korral näidatakse litsentsitaotluste lahtris 20 ära kas “senine importija” või “uus importija”, vastavalt olukorrale.

Artikkel 7

Erinevate importijate poolt esitatud taotluste suhtes kohaldatavad piirangud

1.   Senise importija esitatud litsentsitaotlustes näidatud kogumaht (kogukaal ilma vedelikuta) Hiinast ja/või muudest riikidest pärinevate konserveeritud seente ühendusse importimise kohta ei või kalendriaasta esimese ega teise kuuekuulise perioodi jooksul ületada 75 % erikvoodist.

2.   Uue importija esitatud litsentsitaotlustes näidatud kogumaht (kogukaal ilma vedelikuta) Hiinast ja/või muudest riikidest pärinevate konserveeritud seente ühendusse importimise kohta ei või kalendriaasta esimese ega teise kuuekuulise perioodi jooksul ületada 1 % käesoleva määruse I lisa kohaselt Hiinale ja muudele riikidele eraldatud tariifikvootide kogusummast.

Artikkel 8

Importijate poolt litsentsitaotluste esitamine

1.   Litsentsitaotlusi võivad esitada ainult importijad. Litsentsitaotlusi esitatakse ainult taotleja registreerimisjärgse liikmesriigi pädevatele asutustele.

Litsentsitaotluste põhjendamiseks edastavad importijad, ning eeskätt senised importijad, asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele vajaminevad andmed, et neil oleks võimalik kontrollida importijate vastavust artiklis 3 sätestatud tingimustele.

Kui uued importijad on omandanud litsentsid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2125/95 või kooskõlas käesoleva määrusega eelnenud kalendriaastal, esitavad nad samuti tõendid selle kohta, et vähemalt 50 % neile eraldatud kogusest on tegelikkuses ühenduse vabasse ringlusse jõudnud.

Kui uued importijad on omandanud litsentsid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2125/95 või kooskõlas käesoleva määrusega eelnenud kalendriaastal, esitavad nad samuti tõendid selle kohta, et vähemalt 50 % neile eraldatud kogusest on tegelikkuses ühenduse vabasse ringlusse jõudnud.

2.   Importijad esitavad oma litsentsitaotlused jaanuari ja/või juuli esimese viie tööpäeva jooksul.

3.   Importijad lisavad oma litsentsitaotlustele deklaratsiooni, millega kinnitatakse artiklis 7 sätestatud tingimuste tunnustamist ja järgimist.

Importija allkirjastab deklaratsioonid, kinnitades sellega nende täpsust.

Artikkel 9

Litsentsitaotlustest teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kogustest, mille kohta on esitatud litsentsitaotlused:

a)

jaanuaris esitatavate taotluste korral jaanuari seitsmendal tööpäeval;

b)

juulis esitatavate taotluste korral juuli seitsmendal tööpäeval.

Andmed esitatakse toodete lõikes, vastavalt toodete koondnomenklatuurile ning päritolule. Hiinast ja/või muudest riikidest pärineva impordi korral esitatakse eraldi ka seniste ja uute importijate taotletud koguseid puudutavad andmed iga toote kohta.

Teavitamine toimub elektroonilisel teel komisjoni poolt liikmesriikidele teatatud viisil.

Artikkel 10

Litsentside väljastamine

1.   Litsentsid väljastatakse liikmesriikide pädevate asutuste poolt seitsmendal tööpäeval artiklis 9 sätestatud teavitamisele järgnevalt, vastavalt lõikele 2.

2.   Kui jaanuaris ja/või juulis leitakse, et taotletud kogused ületavad olemasoleva koguse, kehtestab komisjon määrusega kindla vähendusprotsendi, mida rakendatakse kõnealuste litsentsitaotluste suhtes, ning peatab vajaduse korral litsentside väljastamise järgnevate taotluste osas.

Sellisel korral väljastatakse litsentsid liikmesriikide pädevate asutuste poolt kolmandal päeval pärast esimeses taandes viidatud määruse jõustumist.

Artikkel 11

Litsentsitaotluste tagasivõtmine

Kui artikli 10 lõike 2 kohaldamisel on litsents antud väiksema koguse kohta kui kogus, mille kohta litsentsitaotlus esitati, võib asjaomane importija esitada pädevatele asutustele palve litsentsitaotluse tagasivõtmiseks kolme tööpäeva jooksul alates artikli 10 lõikele 2 vastava määruse jõustumisest. Taolisel tagasivõtmisel tagastatakse koheselt kogu tagatissumma.

Artikkel 12

Kvootide kasutamise ulatust puudutav teave

Komisjon teavitab liikmesriike regulaarselt, sobival ajal ja viisil, kvootide kasutamise ulatusest.

Artikkel 13

Kasutamata litsentsidest teavitamine

Niipea kui on teada sellekohast informatsiooni, teavitavad liikmesriigid komisjoni kogustest, mille kohta nende pädevad asutused on litsentsid väljastanud, kuid mida importijad ei ole kasutanud. Koguste arvestamisel, mille kohta litsentsid on väljastatud, võetakse arvesse artiklile 11 vastavaid litsentsitaotluste tagasivõtmise palveid.

Esimeses lõikes viidatud teavitamine toimub elektroonilisel teel, komisjoni poolt liikmesriikidele teatatud viisil.

Artikkel 14

Kohaldatavad rahvusvahelised kohustused

1.   Bulgaariast ja Rumeeniast pärinevad konserveeritud seened lubatakse ühenduse turul vabasse ringlusse kooskõlas protokollidega, millega kohandatakse Bulgaaria ja Rumeeniaga sõlmitud Euroopa lepingute kaubandusaspekte.

2.   Hiinast pärinevate konserveeritud seente lubamine ühenduse turule vabasse ringlusse toimub komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (9) artiklites 55–65 sätestatud tingimustel.

3.   Hiinast pärinevate konserveeritud seente päritolusertifikaadi väljastamiseks pädevad asutused loetletakse III lisas.

Artikkel 15

Litsentside muutmine

1.   Litsentsi omaja võib taotleda selle CN-koodi muutmist, mille jaoks litsents välja anti, tingimusel, et:

a)

uus taotletav CN-kood kuulub artikli 1 lõike 1 loetellu;

b)

taotlus esitatakse originaallitsentsi väljastanud pädevatele asutustele ning sellele lisatakse nii originaal kui kõik selle väljavõtted.

2.   Lõikes 1 viidatud tingimuste korral säilitavad pädevad asutused väljastatud originaallitsentsi ning kõik selle väljavõtted ning väljastavad asenduslitsentsi ning vajaduse korral sellest ühe või mitu väljavõtet.

3.   Asenduslitsents ning vajaduse korral selle väljavõtted:

a)

väljastatakse koguse kohta, mis ei ole suurem kui asendatud litsentsis või väljavõttes olev maksimaalne saadaolev kogus;

b)

sisaldavad lahtris 20 asendatud litsentsi või väljavõtte numbrit ja kuupäeva;

c)

sisaldavad lahtrites 13, 14 ja 15 andmeid kõnealuse uue toote kohta,

d)

sisaldavad lahtris 16 uut CN-koodi;

e)

sisaldavad muudes lahtrites samasid andmeid nagu on toodud asendatud litsentsis või väljavõttes, ning eelkõige sama aegumiskuupäeva.

4.   Liikmesriigid teavitavad koheselt elektroonilisel teel komisjoni kõigist nende poolt väljastatud asenduslitsentsidest.

Artikkel 16

Importijate suhtes kohaldatavad karistusmeetmed

1.   Kui leitakse, et importija poolt liikmesriigi pädevatele asutustele esitatud taotlused ja/või deklaratsioonid on väärad, eksitavad või ebatäpsed, ning kui ei ole tegemist selge eksimusega, kõrvaldavad liikmesriikide pädevad asutused kõnealuse importija litsentsitaotluse väljastamise süsteemist kahe kuuekuulise perioodi ajaks nimetatud asjaolu tuvastamisele järgnevalt.

2.   Liikmesriigid võivad vastu võtta täiendavaid siseriiklikke sätteid seoses litsentsitaotluste esitamisega nende pädevatele asutustele, ning näha ette vastavad karistusmeetmed sõltuvalt siseriiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse kantud importijate mistahes rikkumise raskusastmest.

Artikkel 17

Liikmesriikide vaheline halduskoostöö

Liikmesriigid võtavad kasutusele vajaminevad meetmed kindlustamaks vastastikkust halduskoostööd käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks.

Artikkel 18

Üleminekumeetmed aastateks 2005 ja 2006

Erandina artiklist 3 kehtivad 2005. ja 2006 aastaks, ning ainult uutes liikmesriikides, järgmised mõisted:

1)

senised importijad”– importijad, kes suudavad tõendada, et:

a)

nad on vähemalt kahe kuni kolme eelnenud kalendriaasta jooksul importinud konserveeritud seeni teistest sihtkohtadest peale uute liikmesriikide või ühenduse, seisuga 30. aprill 2004;

b)

nad on eelneva kalendriaasta jooksul samuti importinud ja/või eksportinud vähemalt 100 tonni puu- ja köögiviljatooteid, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2;

c)

punktides a ja b viidatud import on toimunud uuest liikmesriigist, kus asub asjaomase importija peakontor;

d)

punktis b viidatud eksport on toimunud muudesse sihtkohtadesse peale uute liikmesriikide või ühenduse, seisuga 30. aprill 2004.

2)

uued importijad” muud importijad, kes ei kuulu punktis 1 nimetatud seniste importijate hulka, ning on ettevõtjad, füüsilised või juriidilised isikud, üksikisikud või isikute grupid, kes suudavad tõendada, et:

a)

nad on mõlemal kahest eelnenud kalendriaastast importinud muudest riikidest peale uute liikmesriikide või ühenduse, seisuga 30. aprill 2004, ja/või eksportinud vähemalt 50 tonni puu- ja köögiviljatooteid, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2;

b)

punktis a viidatud import on toimunud uuest liikmesriigist, kus asub asjaomase importija peakontor;

c)

punktis a viidatud eksport on toimunud muudesse sihtkohtadesse peale uute liikmesriikide või ühenduse, seisuga 30. aprill 2004.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 2125/95 ja (EÜ) nr 359/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk. 29. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 386/2004 (ELT L 64, 2.3.2004, lk 25).

(2)  EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(3)  EÜT L 212, 7.9.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 498/2004 (ELT L 80, 18.3.2004, lk 20).

(4)  EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1.

(5)  EÜT L 8, 14.1.2003, lk 18.

(6)  ELT L 102, 24.4.2003, lk 60.

(7)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

(8)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 11.

(9)  EÜT L 253, 11. 10. 1993, lk 1.


I LISA

Artikli 1 lõikes 1 viidatud kvootide kasutamise periood ja maht tonnides (kogukaal ilma vedelikuta)

Tarnijariik

Iga aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini

Bulgaaria

2 875 (1)

Rumeenia

500

Hiina

23 750

Muud riigid

3 290


(1)  Alates 1. jaanuarist 2006 suurendatakse Bulgaariale eraldatavat kogust igal aastal 250 tonni võrra.


II LISA

Artikli 5 lõikes 5 viidatud kanded

—   hispaania keeles: Derecho de aduana … % — Reglamento (CE) no 1864/2004,

—   tšehhi keeles: Celní sazba … % – nařízení (ES) č. 1864/2004,

—   taani keeles: Toldsats … % — forordning (EF) nr. 1864/2004,

—   saksa keeles: Zollsatz … % — Verordnung (EG) Nr. 1864/2004,

—   eesti keeles: Tollimaks … % – määrus (EÜ) nr 1864/2004,

—   kreeka keeles: Δασμός … % — Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1864/2004,

—   inglise keeles: Customs duty … % — Regulation (EC) No 1864/2004,

—   prantsuse keeles: Droit de douane: … % — Règlement (CE) no 1864/2004,

—   itaalia keeles: Dazio: … % — Regolamento (CE) n. 1864/2004,

—   läti keeles: Muitas nodoklis … % – Regula (EK) Nr. 1864/2004,

—   leedu keeles: Muito mokestis … % – Reglamentas (EB) Nr. 1864/2004,

—   ungari keeles: Vám: … % – 1864/2004/EK rendelet,

—   malta keeles: Dazju Doganali … % – Regolament (KE) Nru 1864/2004,

—   hollandi keeles: Douanerecht: … % — Verordening (EG) nr. 1864/2004,

—   poola keeles: Cło … % – Rozporządzenie (WE) nr 1864/2004,

—   portugali keeles: Direito aduaneiro: … % — Regulamento (CE) n.o 1864/2004,

—   slovaki keeles: Clo … % – nariadenie (ES) č. 1864/2004,

—   sloveenia keeles: Carina: … % – Uredba (ES) št. 1864/2004,

—   soome keeles: Tulli … prosenttia – Asetus (EY) N:o 1864/2004,

—   rootsi keeles: Tull … % – Förordning (EG) nr 1864/2004.


III LISA

Artikli 14 lõikes 3 viidatud Hiinast pärinevate konserveeritud seente päritolusertifikaadi väljastamiseks pädevate asutuste loetelu:

General Administration of Quality Supervision

Entry-exit Inspection and Quarantine Bureau of the People`s Republic of China in:

Peking

Jiangxi

Shenzhen

Shanxi

Zhuhai

Ningxia

Sise-Mongoolia

Sichuan

Tianjin

Hebei

Chongqing

Shanghai

Liaoning

Yunnan

Ningbo

Jilin

Guizhou

Jiangsu

Shandong

Shaanxi

Guangxi

Zhejiang

Gansu

Heilongjiang

Anhui

Qinghai

Hainan

Hubei

Tiibet

Henan

Guangdong

Fujian

Xinjiang

Xiamen

 

Hunan


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1865/2004,

27. oktoober 2004,

riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2004. aasta oktoobri esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   2004. aasta oktoobri esimese kümne tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 327/98 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on kohaldatud käesoleva määruse lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

2.   2004. aasta kvoodi lõppkasutus protsentides on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(3)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2296/2003 (ELT L 340, 24.12.2003, lk 35).


LISA

Vähendusprotsendid, mida kohaldatakse 2004. aasta oktoobri osa raames taotletud koguste suhtes, ning kogused 2004. aastaks:

a)   CN-koodi 1006 30 alla kuuluv poolkroovitud ja kroovitud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2004. aasta oktoobri osa raames

2004. aasta kvoodi lōppkasutus protsentides

Ameerika Ühendriigid

99,63

Tai

0 (1)

93,14

Austraalia

100

Muu

100


b)   CN-koodi 1006 20 alla kuuluv kooritud riis

Päritolu

Vähendusprotsent 2004. aasta oktoobri osa raames

2004. aasta kvoodi lōppkasutus protsentides

Ameerika Ühendriigid

94,90

Tai

99,72

Austraalia

3,32

Muu

100


c)   CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluv purustatud riis

Päritolu

2004. aasta kvoodi lōppkasutus protsentides

Tai

68,37

Austraalia

6,81

Guyana

0

Ameerika Ühendriigid

25

Muu

34,36


(1)  Taotletava koguse osa.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

28.10.2004   

ET XM XM XM

Euroopa Liidu Teataja

L 325/41


NÕUKOGU OTSUS,

11. mai 2004,

regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete nimetamise kohta

(2004/734/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemistingimusi käsitlevat akti ja Euroopa Liidu aluslepingute kohandusi, eriti selle artikleid 15 ja 49,

võtte arvesse nõukogu 22. jaanuari 2002. aasta otsust regioonide komitee liikmete ja asendusliikmete nimetamise kohta, (1)

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia valitsuste tehtud ettepanekuid,

ning arvestades järgmist:

(1)

Et pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemist tuleks regioonide komiteed laiendada üheksakümne viie liikme ja üheksakümne asendusliikme nimetamisega, kes esindavad uute liikmesriikide piirkondlikke ja kohalikke organeid.

(2)

Et komitee peab koosnema regionaal- ja kohalike organite esindajatest,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse kuni 25. jaanuarini 2006 regioonide komitee:

liikmeteks isikud, keda asjaomane liikmesriik on nimetanud käesoleva otsuse I lisas;

asendusliikmeteks isikud, keda asjaomane liikmesriik on loetlenud käesoleva otsuse II lisas;

Brüssel, 11. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. McCREEVY


(1)  EÜT L 24, 26.1.2002, lk 38.


LISTA DE LOS MIEMBROS Y SUPLENTES DEL COMITÉ DE LAS REGIONES

SEZNAM ČLENŮ A NÁHRADNÍKŮ VÝBORU REGIONŮ

LISTE OVER MEDLEMMERNE OG SUPPLEANTER AF REGIONERNE

LISTE DER MITGLIEDER UND STELLVERTRETER DES AUSSCHUSSES DER REGIONEN

REGIOONIDE KOMITEE LIIKMETE JA ASENDUSLIIKMETE NIMEKIRI

ΚΑΤΑΛΟΓΟΣ ΤΩΝ ΤΑΚΤΙΚΩΝ ΚΑΙ ΑΝΑΠΛΗΡΩΜΑΤΙΚΩΝ ΜΕΛΩΝ ΤΗΣ ΕΠΙΤΡΟΠΗΣ ΤΩΝ ΠΕΡΙΦΕΡΕΙΩΝ

LIST OF THE MEMBERS AND ALTERNATES OF THE COMMITTEE OF THE REGIONS

LISTE DES MEMBRES ET SUPPLÉANTS DU COMITÉ DES RÉGIONS

ELENCO DEI MEMBRI E SUPPLENTI DEL COMITATO DELLE REGIONI

REĢIONU KOMITEJAS LOCEKĻU UN TO AIZSTĀJĒJU SARAKSTS

REGIONŲ KOMITETO NARIŲ IR PAKAITINIŲ NARIŲ SĄRAŠAS

A RÉGIÓK BIZOTTSÁGA TAGJAINAK ÉS PÓTTAGJAINAK LISTÁJA

LISTA TAL-MEMBRI U SOSTITUTI TAL-KUMITAT TAR-REĠJUNI

LIJST VAN LEDEN EN PLAATSVERVANGERS VAN HET COMITÉ VAN DE REGIO’S

WYKAZ CZŁONKÓW KOMITETU REGIONÓW ORAZ ICH ZASTĘPCÓW

LISTA DOS MEMBROS EFECTIVOS E SUPLENTES DO COMITÉ DAS REGIÕES

ZOZNAM ČLENOV A ZÁSTUPCOV VÝBORU REGIÓNOV

SEZNAM ČLANOV IN NAMESTNIKOV ODBORA REGIJ

ALUEIDEN KOMITEAN JÄSENTEN JA VARAJÄSENTEN LUETTELO

FÖRTECKNING ÖVER LEDAMÖTER OCH SUPPLEANTER I REGIONKOMMITTÉN

 

ANEXO I — PŘÍLOHA I — BILAG I — ANHANG I — I LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ Ι — ANNEX I — ANNEXE I — ALLEGATO I — I PIELIKUMS — I PRIEDAS — I. MELLÉKLET — ANNESS I — BIJLAGE I — ZAŁĄCZNIK I — ANEXO I — PRÍLOHA I — PRILOGA I — LIITE I — BILAGA I

Miembros/Členové/Medlemmer/Mitglieder/Liikmed/Μέλη/Members/Membres/Membri/Locekļi/Nariai/Tagok/Membri/Leden/Członkowie/Membros/Členovia/Člani/Jäsenet/Ledamöter

ČESKÁ REPUBLIKA

 

BÉM Pavel

Lord Mayor of the Capital City of Prague

 

BŘEZINA Jan

President of the Regional Council of Olomoucký kraj

 

DOHNAL František

President of the Regional Council of Vysočina kraj

 

LÍNEK Roman

President of the Regional Council of Pardubický kraj

 

PAVEL Josef

President of the Regional Council of Karlovarský kraj

 

TOŠENOVSKÝ Evžen

President of the Regional Council of Moravskoslezský kraj

 

ZAHRADNÍK Jan

President of the Regional Council of Jihočeský kraj

 

VLASÁK Oldřich

Lord Mayor of the City of Hradce Králové, Královéhradecký kraj

 

TESAŘÍK Martin

Mayor of the City of Olomouc, Olomoucký kraj

 

GANDALOVIČ Petr

Lord Mayor of the City of Ústí nad Labem, Ústecký kraj

 

HANÁK Jaroslav

Mayor of the City of Veselí nad Moravou, Jihomoravský kraj

 

LANGŠÁDLOVÁ Helena

Mayor of the Municipality of Černošice, Středočeský kraj

EESTI

 

ANSIP Andrus

Mayor of City of Tartu, Tartu City Government

 

KALLASVEE Teet

Mayor of City of Haapsalu, Haapsalu City Government

 

KÕIV Tõnis

Mayor of City of Paide, Paide City Government

 

MÄEKER Mart

Head of Leisi Municipality, Leisi Municipality Government

 

MÜÜRSEPP Kurmet

Head of Urvaste Municipality, Urvaste Municipality Government

 

SAVISAAR Edgar

Mayor of the City of Tallinn, Tallinn City Government

 

TOBRELUTS Sirje

Head of Laheda Municipality, Laheda Municipality Government

ΚYΠΡΟΣ

 

ZAMBELAS Michael

Mayor of Nicosia

 

MESIS Christos

Mayor of Mesa Yitonia

 

SARIKAS Fidias

Mayor of Paphos

 

GEORGIOU George

Mayor of Kato Polemidia

 

IACOVOU George

President of the Community Council of Ayioi Trimithias

 

ELENODOROU Spyros

President of the Community Council of Oroklini

LATVIJA

 

PURGALE Cilda

Chairman, Trikāta Rural Municipality Council

 

BARTKEVIČS Edvīns

Chairman Ogre County Council

 

JAUNSLEINIS Andris

Chairman, Union of Local and Regional Governments of Latvia

 

KUCINS Arvīds

Chairman Dubna Pagasts Council

 

KRIEVINS Guntars

Deputy of Liepaja Town Council

 

KALNACS Janis

Deputy of Riga City Council

 

NEILANDE Lolita

Chairman of Talsi district Sabile novads Council

LIETUVA

 

GUDELIS Darius

Mayor of Anykščiai district municipality

 

GARBARAVIČIUS Ramūnas

Member of Kaunas city municipal council

 

JAKUTIS Raimundas

Mayor of Šiauliai district municipality

 

LUKOŠIENĖ Virginija

Klaipėda county governor

 

MALINAUSKAS Ričardas

Mayor of Druskininkai municipality

 

MATUZAS Vitas

Mayor of Panevėžys city municipality

 

PAVIRŽIS Gediminas Adolfas

Deputy Mayor of Vilnius city municipality

 

VAIŠNORA Aidas

Member of Kazlų Rūda municipal council

 

VIGELIS Vytautas

Mayor of Švenčioniai district municipality

MAGYARORSZÁG

 

BALOGH László Dr.

President of the Bács-Kiskun County Assembly

 

BENKŐ Ferenc

Mayor of Tiszaladány

 

BOR Imre

Member of local government, Paks

 

BOROS Imre Dr.

Vice-president of Zala County Assembly

 

DEMSZKY Gábor Dr.

Lord Mayor of Budapest

 

DIÓSSY László

Mayor of Veszprém

 

FÁBIÁN Zsolt

Member of local government, Gödöllő

 

KÁLI Sándor

Mayor of Miskolc

 

MOLNÁR Árpád

Mayor of Balatonszabadi

 

SÉRTŐ-RADICS István Dr.

Mayor of Uszka

 

SZABÓ Gyula

Member of Heves County Assembly

 

WEKLER Ferenc Dr.

Mayor of Mecseknádasd

MALTA

 

MICALLEF Ian Dr.

Councillor, Gzira Local council

 

COHEN Michael

Mayor, Kalkara Local Council

 

BORG Doris

Mayor, Birkirkara Local Council

 

FARRUGIA Antonia

Councillor, Zurrieq Local Council

 

FORMOSA Noel

Mayor, San Lawrenz Local Council

POLSKA

 

ARNDT Paweł

Chairman of the Sejmik, Wielkopolskie

 

CIACH Krzysztof

Starosta of the Poviat, Zachodniopomorskie

 

CZARSKI Michał

Marshal of Voivodship, Śląskie

 

CZERNECKI Andrzej

City Mayor, Podkarpackie

 

DUTKIEWICZ Rafał

City President, Dolnośląskie

 

GOŁĘBIEWSKI Henryk

Marshal of Voivodship, Dolnośląskie

 

KARSKI Karol

Deputy Chairman of the City Council, Mazowieckie

 

KROPIWNICKI Jerzy

City President, Łódzkie

 

LECH Mirosław

Wójt of the Commune, Podlaskie

 

MAJCHROWSKI Jacek

City President, Małopolskie

 

MAKAREWICZ Henryk

Marshal of Voivodship, Lubelskie

 

RAKOCZY Stanisław

Starosta of the Poviat, Opolskie

 

RONOWICZ Bożena

City President, Lubuskie

 

RYŃSKI Andrzej

Marshal of Voivodship, Warmińsko-Mazurskie

 

SEPIOŁ Janusz

Marshal of Voivodship, Małopolskie

 

STRUZIK Adam

Marshal of Voivodship, Mazowieckie

 

SYNAK Brunon

Chairman of the Sejmik, Pomorskie

 

SZYMANOWICZ Marian

Deputy City President, Lubelskie

 

TEODORCZYK Mieczysław

Marshal of Voivodship, Łódzkie

 

WOŁODŹKO Franciszek

Marshal of Voivodship, Świętokrzyskie

 

ZAJĄKAŁA Jerzy

Wójt of the Commune, Kujawsko-Pomorskie

SLOVENIJA

 

SOVIČ Boris

Mayor of Urban Municipality Maribor

 

KOVAČIČ Boštjan

Mayor of Urban Municipality Novo mesto

 

PEČAN Breda

Mayor of Municipality Izola

 

SMOLNIKAR Anton

Mayor of Municipality Kamnik

 

HALB Janko

Mayor of Municipality Rogašovci

 

SMRDELJ Robert

Mayor of Municipality Pivka

 

ŠTEBE Tomaž

Mayor of Municipality Mengeš

SLOVENSKO

 

BAUER Rudolf

President of Košice Self-governing Region

 

SLAFKOVSKÝ Alexander

Mayor of Liptovský Mikuláš City

 

BELICA Milan

President of Nitra Self-governing Region

 

TARČÁK Jozef

President of Źilina Self-governing Region

 

MARČOK Milan

President of Banská Bystrica Self-governing Region

 

CHUDÍK Peter

President of Prešov Self-governing Region

 

DEMETEROVÁ Mária

Elected Representative of Bratislava Self-governing Region

 

BOBÍK Jozef

Mayor of Michalovce City

 

PETUŠÍK Jozef

Mayor of Dolný Lopašov

ANEXO II — PŘÍLOHA II — BILAG II — ANHANG II — II LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ IΙ — ANNEX II — ANNEXE II — ALLEGATO II — II PIELIKUMS — II PRIEDAS — II. MELLÉKLET — ANNESS II — BIJLAGE II — ZAŁĄCZNIK II — ANEXO II — PRÍLOHA II — PRILOGA II — LIITE II — BILAGA II

Suplentes/Náhradníci/Suppleanter/Stellvertreter/Asendusliikmed/Αναπληρωτές/Alternates/Suppléants/Supplenti/Aizstājēji Pakaitiniai nariai/Póttagok/Sostituti/Plaatsvervangers/Zastępcy Suplentes/Zástupcovia/Namestniki/Varajäsenet/Suppleanter

ČESKÁ REPUBLIKA

 

BENDL Petr

President of the Regional Council of Středočeský kraj

 

SLAVÍK František

President of the Regional Council of Zlínský krajj

 

JURÁNEK Stanislav

President of the Regional Council of Jihomoravský kraj

 

DERNER Vladimír

Deputy of the President of the Regional Council of Královehradecký kraj

 

ŠULC Jiří

President of the Regional Council of Ústecký kraj

 

ZÁMEČNÍK Jaroslav, CSc.

Member of the Regional Council of Liberecký kraj

 

ZIMMERMANN Petr

President of the Regional Council of Plzeňský kraj

 

BYTEL Jiří

Mayor of the Municipality of Velká Hleďsebe, Karlovarský kraj

 

HALANOVÁ Květa

Mayor of the City of Jílové u Prahy, Středočeský kraj

 

PRŮŠA Luboš

Mayor of the City of Písek, Jihočeský kraj

 

ÚLEHLA Tomáš

Mayor of the City of Zlín, Zlínský kraj

 

DUCHOŇ Petr

Lord Mayor of the City of Brno, Jihomoravský kraj

EESTI

 

ELLRAM Jüri

Head of Imavere Municipality, Imavere Municipality Government

 

ERIKSON Urve

Chairman of Tudulinna Municipality Council

 

KALEV Saima

Head of Municipality of Jõgeva, Jõgeva Municipality Government

 

LEPIK Margus

Mayor of City of Valga, Valga City Government

 

MARIPUU Maret

Chairman of Tallinn City Council, Tallinn City Council

 

SILBERG Uno

Chairman of Kose Municipality Council, Kose Municipality Council

 

TAMKIVI Jaanus

Mayor of Kuressaare City, Kuressaare City Government

ΚYΠΡΟΣ

 

PITTAS Charalambos

Mayor of Morphou

 

PERICLEOUS Barbara

Mayor of Ayia Napa

 

HADJITOPHIS Kyriakos

Mayor of Ayios Athanasios

 

VIOLARIS Christakis

Mayor of Lakatamia

 

MICHAEL Dimitris

President of the Community Council of Ayios Ambrosios

 

KALLIS Nikos

President of the Community Council of Zoopigi

LATVIJA

 

AUGULIS Uldis

Chairman of Local Municipality Bērze

 

ZALĀNS Edgars

Mayor, Chairman of Kuldīga Town Council

 

PUKITIS Talis

Vice-Chairman of Development Council of Riga Region

 

ELKSNĪTIS Andris

Chairman of Dobele District Council

 

VĒTRA Aivars

Member of the Jūrmala City Council

 

KRASTINŠ Edmunds

Member of Riga City Council

 

VAIVODS Andris

Chairman of Līvāni District Council

LIETUVA

 

ABRAMAVIČIUS Arnoldas

Member of Zarasai district municipal council

 

GUSTAITIS Antanas

Mayor of Prienai district municipality

 

JASEVIČIUS Valdemaras

Mayor of Šilalė district municipality

 

KAUBRYS Donatas

Member of Telšiai district municipal council

 

KOLOSAUSKAS Feliksas

Vilnius county governor

 

PEKELIŪNAS Alfredas

Mayor of Panevėžys district municipality

 

ULKĖ Zenonas

Member of Šakiai district municipal council

 

ŠEDŽIUS Alvydas

Šiauliai county governor

 

ŽUKAUSKAS Liudvikas

Mayor of Skuodas district municipality

MAGYARORSZÁG

 

BIHARY Gábor

Member of local government, Budapest

 

GÉMESI György Dr.

Mayor of Gödöllő

 

IPKOVICH György Dr.

Mayor of Szombathely

 

JÓSZAI Attila

Member of local government, Szigetszentmiklós

 

KOCSIS Károlyné

Member of local government, Dunapataj

 

KOVÁCSNÉ HORVÁTH Klára Dr.

Mayor of Bábolna

 

LÁZÁR János Dr.

Mayor of Hódmezővásárhely

 

MÁTIS András

Mayor of Szirák

 

NAGY Sándor

Mayor of Kistelek

 

PAJZS József

Mayor of Szigetvár

 

SZABÓ Lóránt

Mayor of Dombóvár

 

SZAKÁCS Imre Dr.

President of Győr-Moson-Sopron County Assembly

MALTA

 

MIFSUD Malcolm Dr.

Mayor, Pieta‘ Local Council

 

GRECH Keith

Councillor, St Paul’s Bay Local Council

 

BORG Joseph

Councillor, Mellieha Local Council

 

AGIUS Joan

Deputy Mayor, Zejtun Local Council

 

BUTTIGIEG Paul

Mayor, Qala Local Council

POLSKA

 

ACHRAMOWICZ Waldemar

Marshal of Voivodship, Kujawsko-Pomorskie

 

BOROŃ Piotr

Chairman of the Sejmik, Małopolskie

 

DOMBROWICZ Konstanty

City President, Kujawsko-Pomorskie

 

FOGLER Piotr

Chairman of Sejmik, Mazowieckie

 

KOBYLIŃSKI Maciej

City President, Pomorskie

 

KROCHMAL Witold

City Mayor, Dolnośląskie

 

KRZYŻEWSKI Janusz

Marshal of Voivodship, Podlaskie

 

KUBAT Grzegorz

Marshal of Voivodship, Opolskie

 

KUŹNIAR Lucjan

Councilor of the Sejmik, Podkarpackie

 

LEWANDOWSKI Eugeniusz

Starosta of the Poviat, Kujawsko-Pomorskie

 

MIKOŁAJCZAK Stefan

Marshal of Voivodship, Wielkopolskie

 

OLSZEWSKI Marek

Wójt of the Commune, Kujawsko-Pomorskie

 

OSOWSKI Karol

Chairman of the Sejmik, Zachodniopomorskie

 

PAŃTAK Kazimierz

Deputy Chairman of the Sejmik, Lubuskie

 

PRUSZKOWSKI Andrzej

City President, Lubelskie

 

SŁOWIŃSKI Jerzy

City President, Łódzkie

 

ŚWIĘTALSKI Leszek

Wójt of the Commune, Dolnośląskie

 

TRAMŚ Marek

Starosta of the Poviat, Dolnośląskie

 

TROMBSKI Marek

Councilor of the Sejmik, Śląskie

 

WĘGRZYN Ludwik

Starosta of the Poviat, Małopolskie

 

WRONA Tadeusz

City President, Śląskie

SLOVENIJA

 

COLARIČ Anton

Member of City Council in Urban Municipality Ljubljana

 

ČELAN Štefan

Mayor of Urban Municipality Ptuj

 

ŠKRJANEC Breda

Member of Council in Municipality Grosuplje

 

ŽAGAR Ivan

Mayor of Municipality Slovenska Bistrica

 

LEDINEK Branko

Mayor of Municipality Rače — Fram

 

GERMOVŠEK Siniša

Member of Council in Municipality Bovec

 

KOVŠE Anton

Mayor of Municipality Podvelka

SLOVENSKO

 

KUBOVIČ Vladimir

Mayor of Záhorská Bystrica — Bratislava City Distict

 

ORAVEC Vladimír

Mayor of Bojnice City

 

VÍTEK Ferdinand

Mayor of Nitra City

 

ŠTEFANEC Štefan

President of Trenčin Self-governing Region

 

ĎURKOVSKÝ Andrej

Mayor of Bratislava City

 

TOMEČEK Peter

President of Trnava Self-governing Region

 

LUMTZER Ladislav

Mayor of Košice — Dargovských hrdinov City District

 

RICHTER Marián

Mayor of Medzev City

 

JANOČKO Vladimír

Mayor of Košice — Pereš City District


28.10.2004   

ET XM

Euroopa Liidu Teataja

L 325/51


NÕUKOGU OTSUS,

24. mai 2004,

majandus- ja sotsiaalkomitee uute liikmete nimetamise kohta

(2004/735/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 259,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 166,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemistingimusi käsitlevat akti ja Euroopa Liidu aluslepingute kohandusi, eriti selle artikleid 14 ja 48,

võttes arvesse nõukogu 17. septembri 2002. aasta otsust majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete nimetamise kohta ajavahemikuks 21. september 2002–20. september 2006,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia valitsuse tehtud ettepanekuid,

olles konsulteerinud komisjoniga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Et pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemist tuleks majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendada üheksakümne viie liikme nimetamisega, kes esindavad organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu erinevaid alasid.

(2)

Et komitee koosseisu määramisel tuleb võtta arvesse vajadust tagada organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu erinevate alade esindatus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Isikud, kelle nimed ja ametinimetused on nimetatud lisas, on käesolevaga nimetatud majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeteks kuni 20. septembrini 2006.

Brüssel, 24. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

D. AHERN


ANEXO — PŘÍLOHA — BILAG — ANHANG — LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜA — ANNEX — ANNEXE — ALLEGATO — PIELIKUMS — PRIEDAS — MELLÉKLET — ANNESS — BIJLAGE — ZAŁĄCZNIK — ANEXO — PRÍLOHA — PRILOGA — LIITE — BILAGA

LISTA DE LOS MIEMBROS DEL COMITE ECONÓMICO Y SOCIAL

SEZNAM ČLENŮ HOSPODÁŘSKÉHO A SOCIÁLNÍHO VÝBORU

LISTE OVER MEDLEMMERNE AF DET ØKONOMISKE OG SOCIALE UDVALG

LISTE DER MITGLIEDER DES WIRTSCHAFTS- UND SOZIALAUSSCHUSSES

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE LIIKMETE NIMEKIRI

ΚΑΤΑΛΟΓΟΣ ΤΩΝ ΜΕΛΩΝ ΤΗΣ ΟΙΚΟΝΟΜΙΚΗΣ ΚΑΙ ΚΟΙΝΩΝΙΚΗΣ ΕΠΙΤΡΟΠΗΣ

LIST OF THE MEMBERS OF THE ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE

LISTE DES MEMBRES DU COMITÉ ÉCONOMIQUE ET SOCIAL

ELENCO DEI MEMBRI DEL COMITATO ECONOMICO E SOCIALE

EKONOMIKAS UN SOCIĀLO LIETU KOMITEJAS LOCEKĻU SARAKSTS

EKONOMIKOS IR SOCIALINIŲ REIKALŲ KOMITETO NARIŲ SĄRAŠAS

A GAZDASÁGI ÉS SZOCIÁLIS BIZOTTSÁG TAGJAINAK LISTÁJA

LISTA TAL-MEMBRI TAL-KUMITAT EKONOMIKU U SOĊJALI

LIJST VAN LEDEN VAN HET ECONOMISCH EN SOCIAAL COMITÉ

LISTA CZŁONKÓW KOMITETU EKONOMICZNO-SPOŁECZNEGO

LISTA DOS MEMBROS DO COMITÉ ECONÓMICO E SOCIAL

ZOZNAM ČLENOV HOSPODÁRSKEHO A SOCIÁLNEHO VÝBORU

SEZNAM ČLANOV EKONOMSKO-SOCIALNEGA ODBORA

TALOUS- JA SOSIAALIKOMITEAN JÄSENTEN LUETTELO

FÖRTECKNING ÖVER LEDAMÖTER I EKONOMISKA OCH SOCIALA KOMMITTÉN

ČESKÁ REPUBLIKA

 

ZBOŘIL Josef

Member of the Management Board, Confederation of Industry of the Czech Republic

 

DRBALOVÁ Vladimíra

Director of the Department of International Organisations and European Affairs,

Confederation of Industry of the Czech Republic

 

ZVOLSKÁ Marie

Member of the Confederation of Employers' and Entrepreneurs' Associations of the Czech Republic

 

VOLEŠ Ivan

Deputy Secretary of the Economic Chamber of the Czech Republic

 

ČORNEJOVÁ Helena

Senior Officer of the Social and Economic Department,

Czech-Moravian Confederation of Trade Unions

 

MATOUŠEK Vladimír

Senior Officer of the International Department, Czech-Moravian Confederation of Trade Unions

 

ŠTECHOVÁ Dana

Specialist of the International Department, Czech-Moravian Confederation of Trade Unions

 

ŠMEHLÍK Ondřej

Junior Officer – Specialist of the Railways' Workers Trade Union

 

JÍROVEC Ludvík

Member of the Agrarian Chamber of the Czech Republic

 

ŠMEJKAL David

Member of the Czech Coalition of Consumer Activities

 

STULÍK David

Member of the Civil Society Development Foundation

 

PLECHATÁ Ivana

Director of the House Sue Ryde, Civic Association SKOK

EESTI

 

PÄÄRENDSON Eve

Estonian Employers’ Confederation

 

TSHISTOVA Kristina

Estonian Chamber of Commerce and Industry

 

CARR Liina

Confederation of Estonian Trade Unions

 

VIIES Mare

Estonian Employees’ Unions’ Confederation

 

HELLAM Mall

Network of the Estonian Nonprofit Associations and Foundations (NENO)

 

KREEGIPUU Kalev

Estonian Chamber of Agriculture and Commerce

 

JOOST Meelis

Estonian Chamber of Disabled People

ΚYΠΡΟΣ

 

ANTONIOU Michalis

Cyprus Employers and Industrialists Federation

 

MAVROMMATIS Manthos

Chamber of Commerce and Industry

 

KYRITSIS Pambis

Pancyprian Federation of Labour

 

KITTENIS Demetris

Cyprus Workers’ Confederation

 

VRACHIMIS Giorgos

Consumers’ Association

 

CONSTANTINIDIS Costakis

Union of Cypriot Farmers

LATVIJA

 

BĒRZIŅŠ Andris

Strategic Consultant for UNDP Latvia

ABkonsultants, owner

 

JAUNZEME Ieva

Director General Latvian Employers Confederation

 

KRĪGERS Pēteris

President – Free Trade Union Confederation of Latvia

 

HOMKO Irina

Free Trade Union Confederation of Latvia

 

ANČA Gunta

Chairperson – The Latvian Umbrella Body for Disability Organisations SUSTENTO

 

KOCIŅŠ Viesturs

Head of European Union Department

Latvian Chamber of Commerce and Industry

 

DANUSĒVIČS Henriks

Chairman of Latvian Traders Association

LIETUVA

 

ARLAUSKAS Danukas

Director General, Lithuanian Confederation of Business Employers

 

LASIAUSKAS Linas

Deputy Director General, Lithuanian Apparel and Textile Industry Association

 

MORKIS Gintaras

Deputy Director General, Lithuanian Confederation of Industrialists

 

ŽYGIS Arvydas

Consultant, Association of Lithuanian Chambers of Commerce, Industry and Crafts

 

BALSIENĖ Aldona

President, Lithuanian Trade Union “Solidarumas”

 

KVEDARAVIČIUS Algirdas Aleksandras

Vice-chairperson, Lithuanian Trade Union Confederation

 

PREIDIENĖ Inga

Vice-chairperson, Lithuanian Labour Federation Youth Organization

 

ARMANAVIČIENĖ Alvita

President, Lithuanian National Consumer Federation

 

DOMEIKA Rolandas

Director, Lithuanian Farmers’ Union

MAGYARORSZÁG

 

NAGY Tamás

National Federation of Agricultural Cooperators and Producers

 

VADÁSZ Péter GRD.

Confederation of Hungarian Employers and Industrialists

 

VÉRTES János

National Federation of Traders and Caterers

 

CSUPORT Antal

National Association of Strategic and Public Utility Companies

 

KOLLER Erika

Democratic Ligue of Independent Trade Unions

 

KAPUVÁRI József

National Confederation of Hungarian Trade Unions

 

PÁSZTOR Miklós GRD.

National Confederation of Workers Councils

 

CSER Ágnes GRD.

Cooperation Forum of Trade Unions; Trade Union Confederation of Intellectual Workers

 

HERCZOG Mária GRD.

Family, Child and Youth Organisation for Public Use

 

TÓTH János GRD.

Association of the Hungarian Industrial Parks

 

GARAI István

National Association for Consumer Protection in Hungary

 

BARABÁS Miklós

European House

MALTA

 

CALLEJA Edwin

Secretary General Federation of Industries (FOI)

 

SCIBERRAS Sylvia

Honorary Assistant Secretary

Malta Chamber of Small and Medium Enterprise (GRTU)

 

PARNIS Michael

Deputy Secretary General (Education and International Affairs)

General Workers’ Union (GWU)

 

DARMANIN Anna Maria

Chairperson Salvino Spiteri Foundation

Union Ħaddiema Maqgħudin (UĦM)

 

ATTARD Grace

President National Council of Women

POLSKA

 

MALINOWSKI Andrzej

Polish Employers’ Confederation

 

DORDA Tadeusz

Polish Employers’ Confederation

 

KRAWCZYK Jacek

Polish Confederation of Private Employers

 

KOMOROWSKI Marek

Polish Confederation of Private Employers

 

MULEWICZ Jarosław Maciej

Business Centre Club – Association of Employers

 

DONOCIK Tadeusz

Polish Chamber of Commerce

 

DRABKO Zbigniew

Federation of the Union of Agricultural Employers

 

ADAMCZYK Andrzej

Independent Self-Governing Trade Union “Solidarity”

 

KRZAKLEWSKI Marian

Independent Self-Governing Trade Union “Solidarity”

 

SOBOŃ Katarzyna

Independent Self-Governing Trade Union “Solidarity”

 

RÓŻYCKI Stanisław

All-Poland Alliance of Trade Unions

 

JASIŃSKI Tomasz

All-Poland Alliance of Trade Unions

 

SZYNAKA Edmund

Trade Unions Forum

 

TORNBERG Markus

National Union of Farmers, Circles and Agricultural Organizations

 

NIEPOKULCZYCKA Małgorzata

Polish Consumer Federation

 

SZADZIŃSKA Elżbieta

Polish Consumer Federation

 

SZYDŁOWSKI Andrzej

Union of Polish Craftsmen

 

KAMIENIECKI Krzysztof

Institute for Sustainable Development

 

CZAJKOWSKI Tomasz

Students’ Parliament of the Republic of Poland

 

MENDZA–DROZD Marzena

Polish Federation of Non-Government Organizations

 

PLAKWICZ Jolanta

Polish Women League

SLOVENIJA

 

STOJAN Dare

Association of Employers for Craft Activities of Slovenia

 

STANTIC Cveto

Chamber of Commerce and Industry of Slovenia

 

ROKSANDIC Metka

Association of Free Trade Unions of Slovenia

 

REBOLJ Dusan

Confederation of Trade Unions of Slovenia PERGAM

 

HRIBAR Bojan

Slovenian Committee of Public Sector Trade Unions

 

NOSE Martin

Cooperative Union of Slovenia

 

GREIF Tatjana

SKUC – Students’ cultural center

SLOVENSKO

 

LIŠKA Ján Ing.

President, Union of Pulp-Paper Industry of the Slovak Republic

 

MIHÓK Peter Doc. Ing.

President of the Slovak Chamber of Trade and Industry (SOPK)

 

ORAVEC Ján, PhDr., CSc.

President, Entrepreneur Association of Slovakia

 

ONDRUŠKA Peter JUDr.

Adviser for Legal Affairs, KOZ SR

 

MEŠŤANOVÁ EVA Paed.GRD.

Director of Foreign Relations Department and Protocol, KOZ SR

National Ecosoc Coordinator

 

ŠKULTÉTY Eugen

Vice-President, KOZ SR

 

PÁLENÍK Viliam PhD Doc. RNDr.

Head of the Department of Economic Modelling, Slovak Academy of Sciences (SAV)

 

ŠTERN Juraj, DrSc. GRD.h.c. prof. Ing.

Honorary Member of Slovak Rectors Conference (SRK)

Professor of the University of Economic Studies

 

ČERNÁ Marta RNDr.

President of the Union of Consumers Forum


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/58


NÕUKOGU OTSUS,

21. oktoober 2004,

millega antakse Ühendkuningriigile luba kehtestada erimeede, mis kaldub kõrvale 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklist 11

(2004/736/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artiklit 27,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

13. veebruaril 2004. aastal komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas palus Ühendkuningriik luba kohaldada direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punktist a kõrvale kalduvat erimeedet.

(2)

Meetme eesmärk on takistada käibemaksu maksmise vältimist teenuste osutamisel tegelikust madalama hinnaga. Täpsemalt soovitakse takistada direktiivi 77/388/EMÜ artikli 6 lõikest 2 kõrvalehoidumist mootorsõidukikaubanduses kasutatava skeemi abil, mille kohaselt ettevõtte töötajatel lubatakse autosid kasutada sümboolse tasu eest. Kuna nimetatud tasu saab käsitleda teenuse osutamise eest makstava tasuna, arvestatakse käibemaksu direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punkti a kohaselt töötaja tegelikult makstud summalt. Kuna aga pooled on omavahel töösuhtes, on tegelikult makstud summa kunstlikult väike ning käibemaksu laekub seetõttu oluliselt vähem kui peaks.

(3)

Ühendkuningriigile on juba antud luba kalduda artiklist 11 kõrvale juhtudel, mil tegelikust madalama hinnaga kaupu või teenuseid tarnitakse seotud pooltele ning saaja on maksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastatud. Kuna varasema loa andmise ajal ei kuulunud töötajad “seotud isikute” määratluse alla ning töötaja ei ole maksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastatud maksukohustuslane, taotletakse nüüd täiendavat ning kitsapiirilisemat erandit.

(4)

Erimeedet tuleks kohaldada ainult juhul, kui on võimalik järeldada, et artikli 11 A osa lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud maksustatava summa suurust on mõjutanud osapoolte töösuhe. Selline järeldus peab igal üksikul juhul tuginema kindlatele faktidele, mitte oletustele.

(5)

Erandi piiratud kohaldamisala arvestades on erimeede taotletava eesmärgiga proportsionaalne.

(6)

Erand ei mõju ebasoodsalt käibemaksust tulenevatele Euroopa ühenduste omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kaldudes kõrvale direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punktist a, antakse Ühendkuningriigile 31. detsembrini 2009 luba käsitleda maksustava summana teenuste turuväärtust sõiduauto kasutamise teenuse puhul kui teenuse osutaja ja saaja on mootorsõidukikaubanduses omavahel seotud isikud.

Artikkel 2

Artiklit 1 kohaldatakse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

teenuse osutajal on õigus sõiduautolt makstav käibemaks osaliselt või täielikult maha arvata;

b)

teenuse saaja ei ole täielikult maksukohustuslane ning on teenuse osutajaga seotud siseriiklikes õigusaktides määratletud töösuhte kaudu;

c)

juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et punktis b nimetatud töösuhe on mõjutanud direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A osa lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud maksustatavat summat.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Luksemburg, 21. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/60


NÕUKOGU OTSUS,

21. oktoober 2004,

millega lubatakse Itaalial kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 lõikest 1

(2004/737/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artiklit 30,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonile esitatud kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 24. märtsil 2004, palus Itaalia valitsus luba sõlmida Šveitsiga kokkulepe, mis sisaldab direktiivi 77/388/EMÜ artikli 2 lõikest 1 kõrvale kalduvaid sätteid.

(2)

Põhjuseid selleks on kaks. Esiteks on Gran San Bernardo tunneli teemaksu käibemaksustamine 1. jaanuarist 2003 viinud perioodikaartide müügi konkurentsi moonutamiseni. Teiseks põhjustab käibemaksu osas toimuv laekumiste jaotus vastavalt riikide füüsilistele piiridele suuri halduskulusid, kuna laekumised arvutatakse ja jaotatakse vastavalt majanduskriteeriumitele, mis peegeldavad tunneli haldamis- ja hoolduskulude jaotust. Tunneli hoolduskulud ei puuduta mitte üksnes tunnelit ennast, vaid ka maanteed, mis ühendab Itaalia territooriumil asuvat tunneliosa Itaalia teedevõrguga.

(3)

1. jaanuarist 2003 arvestab Gran San Bernardo tunneli Itaalia käitaja teemaksult käibemaksu ja nõuab seda ka sisse. Šveits pole teemaksule käibemaksu ega muud sarnast maksu kehtestanud; vastavalt 1958. aastal Itaalia ja Šveitsi vahel enne ühise käibemaksusüsteemi kehtestamist sõlmitud konventsioonile ei saa Šveitsi kohustada rakendama ja sisse nõudma Itaalia käibemaksu Gran San Bernardo tunneli teemaksult. Seega tingis käibemaksu kehtestamine ainult Itaalia operaatori poolt kogutavale teemaksule kasutamismaksumuse erinevuse ning perioodikaartide müügil konkurentsimoonutusi. Tee kasutajad võivad perioodikaarte osta ükskõik kummas tunneli otsas ja nad teevad seda Šveitsis, kus see on odavam.

(4)

Tunnel läbib rahvusvahelist piiri ning seda käitab Itaalia-Šveitsi ühisettevõtja ja selle kaks operaatorettevõtjat, kummaski riigis üks. Vastavalt territoriaalsuse põhimõttele peaks Itaalia operaator nõudma käibemaksu ainult Itaalia pinnal asuva tunneliosa eest. Kuid vastavalt 1963. aastal operaatorite vahel sõlmitud ja siiani kohaldatavale õiguslikult siduvale kokkuleppele ei jagata teemaksu laekumisi võrdeliselt riikide füüsilise piiridega, vaid jagatakse vastavalt majanduslikele kriteeriumitele, mis peegeldavad tunneli haldus- ja hoolduskulude jaotust. Tunneli haldus- ja hoolduskulud hõlmavad ka tunnelini viiva maantee haldus- ja hoolduskulusid. See tähendab, et nende kriteeriumite alusel jagatav ja jaotatav täpne laekum selgub alles tagantjärele. Käibemaksu osas tuleb see territoriaalsuse põhimõtet peegeldava summa saamiseks ümber arvutada, ekstrapoleerides tunnelini viiva maanteeosa haldus- ja hoolduskulud. Selline tülikas tagantjärele arvutamine ja käibemaksu sissenõudmine põhjustab suuri halduskulusid. See ei ole kooskõlas tarbimismaksu süsteemiga, mille kohaselt kohaldatakse käibemaksu ja see nõutakse sisse viivitamata.

(5)

Antud olukorras on ainsaks kohaseks lahenduseks lubada Itaalial sõlmida Šveitsiga kokkulepe, mille eesmärgiks on vabastada Gran San Bernardo tunneli teemaks käibemaksust. Erand lihtsustab Itaalia-Šveitsi ühisettevõtja ja selle kahe operaatorettevõtja tööd märkimisväärselt.

(6)

Taotletav vabastus mõjutab siiski käibemaksust laekuvaid Euroopa ühenduste omavahendeid ning seetõttu on vaja rakendada kompenseerivaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 2 lõikest 1 lubatakse käesolevaga Itaalia Vabariigil sõlmida Šveitsiga kokkulepe, mille eesmärgiks on vabastada Gran San Bernardo tunneli teemaks käibemaksust. Luba antakse tingimusel, et Itaalia Vabariik hindab igal aastal käibemaksust laekumata jäänud tulu lõpptarbimise etapis ning lisab samaväärse kompensatsiooni käibemaksubaasile, mida kasutatakse tema panuse määramisel ühenduse omavahenditesse.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Luksemburg, 21. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/62


NÕUKOGU OTSUS,

21. oktoober 2004,

millega Portugalil lubatakse kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 21 lõike 1 punktist a ja artiklist 22

(2004/738/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kirjas, mis registreeriti komisjonis 19. veebruaril 2004. aastal, palus Portugal luba kehtestada koduuksemüügi sektorit käsitlev erandmeede.

(2)

Teisi liikmesriike teavitati sellest 26. märtsil 2004.

(3)

30. märtsil 2004. aastal teatati Portugalile, et komisjonil on kogu vajalik teave otsuse tegemiseks kõnealuses küsimuses.

(4)

Nimetatud meede on mõeldud selleks, et võimaldada teatavatel koduuksemüügi alal tegutsevatel äriühingutel maksta edasimüüjate asemel oma toodetelt käibemaksu tingimusel, et kogu äriühingu käive saadakse enda nimel ja omal kulul töötavate edasimüüjate teostatud koduuksemüügist ning eelnevalt koostatakse hinnakirjad, kus on esitatud kõigi äriühingu toodete eest ostjatelt küsitavad müügihinnad, ja neist peetakse kinni.

(5)

Erandit kohaldatakse ainult juhul, kui äriühing müüb oma tooted otse edasimüüjale, kes müüb need omakorda otse lõpptarbijale.

(6)

Äriühingud, kes vastavad eelnimetatud tingimustele ja on saanud maksuametilt nõuetekohase loa, tasuvad riigikassasse käibemaksusumma, mis kuulub tasumisele vastavalt eelnevalt kehtestatud jaemüügihinnale.

(7)

Kõnealustelt edasimüüjatelt ei nõuta enam oma müügi pealt käibemaksu tasumist ning järelikult ei ole neil õigust seda maha arvata.

(8)

Kõnealune kord kujutab endast erandit kuuenda direktiivi artikli 21 lõike 1 punktist a, mis seisneb selles, et hulgimüüja on kohustatud tasuma käibemaksu kaupadelt, mida tema edasimüüjad müüvad lõpptarbijatele.

(9)

Seetõttu nõutakse hulgimüüjatelt kaupade puhul, mida nende edasimüüjad müüvad lõpptarbijale, maksudeklaratsioonide, maksuarvete, maksude maksmise jms seotud kohustuste täitmist. Edasimüüjad, kes hangivad oma kaubad nimetatud hulgimüüjatelt, on erandina artiklist 22 seega vabastatud kõnealustest kohustusest kaupade puhul, mida nad tarnivad lõpptarbijatele.

(10)

Nõukogu varasema, 18. jaanuari 1999. aasta otsusega 1999/82/EÜ, (2) mida kohaldati 1. jaanuarist 1999 – 31. detsembrini 2000, anti erikorra jaoks luba.

(11)

Komisjon on arvamusel, et kõnealune erand on lihtsustamismeede ja vastab seetõttu kuuenda direktiivi artiklis 27 ette nähtud tingimustele.

(12)

Erandiks tuleks anda luba kuni 31. detsembrini 2009.

(13)

Erand ei muuda lõpptarbimisjärgus kogutavat käibemaksu ja sellel ei ole negatiivset mõju käibemaksust saadavatele Euroopa ühenduste omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kuni 31. detsembrini 2009 lubatakse Portugalil kohaldada koduuksemüügi maksustamisel erimeedet, mis sisaldab kuuendast direktiivist 77/388/EMÜ kõrvale kalduvaid sätteid.

Äriühing, kelle kogu käive saadakse enda nimel ja omal kulul tegutsevate edasimüüjate teostatud koduuksemüügist, võib taotleda ametiasutustelt luba alljärgnevate artiklite 2 ja 3 sätete kohaldamiseks järgmistel tingimustel:

a)

kõik äriühingu müüdud tooted on esitatud eelnevalt kehtestatud hinnakirjas, mida kohaldatakse lõpptarbimisjärgus;

b)

äriühing müüb oma tooted otse edasimüüjatele, kes müüvad need omakorda otse lõpptarbijale.

Artikkel 2

Erandina kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktist a on iga äriühing, kellel on lubatud kohaldada käesolevat erimeedet, kohustatud tasuma käibemaksu kaupadelt, mida tema edasimüüjad tarnivad lõpptarbijale.

Artikkel 3

Edasimüüjad, kes hangivad oma kaubad äriühingult, kellel on lubatud kohaldada käesolevat erimeedet, on vabastatud direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 22 sätestatud kohustustest kaupade osas, mida nad tarnivad lõpptarbijatele.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Portugalile.

Luxembourg, 21. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(2)  EÜT L 27, 2.2.1999, lk 28.


28.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/64


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS BiH/3/2004,

29. september 2004,

Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks panustajate komitee loomise kohta

(2004/739/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2004/570/ÜVJP artikli 11 kohaselt andis nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteele loa teha asjaomaseid otsuseid, mis käsitlevad Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks panustajate komitee loomist.

(2)

7., 8. ja 9. detsembril 2000 Nice's ja 24. ja 25. oktoobril 2002 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustega on ette nähtud kolmandate riikide kriisiohjamisoperatsioonides osalemise ning panustajate komitee loomise kord.

(3)

Panustajate komiteel on operatsiooni igapäevases juhtimises täita võtmeroll; komitee on põhiliseks foorumiks, kus osalevad riigid käsitlevad ühiselt küsimusi, mis on seotud nende relvajõudude kasutamisega operatsioonis; poliitika- ja julgeolekukomitee, mis teostab operatsiooni üle poliitilist kontrolli ja annab strateegilisi juhiseid, peab võtma arvesse panustajate komitee seisukohti.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 6 kohaselt ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Seetõttu ei osale Taani operatsiooni rahastamises.

(5)

Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis 12. ja 13. detsembril 2002. aastal vastu deklaratsiooni, mille kohaselt “Berlin Plus” kokkulepped kehtivad ning neid rakendatakse ainult nende ELi liikmesriikide suhtes, mis on samaaegselt NATO liikmesriigid või rahupartnerlusprogrammi osalised, millest tulenevalt on nad NATOga sõlminud kahepoolsed julgeolekukokkulepped,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine

Käesolevaga asutatakse panustajate komitee Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks.

Artikkel 2

Ülesanded

Panustajate komitee pädevus on sätestatud Euroopa Ülemkogu Nice’i kohtumise (7., 8. ja 9. detsember 2000) ja Brüsseli kohtumise (24. ja 25. oktoober 2002) järeldustes.

Artikkel 3

Koosseis

1.   Panustajate komitee liikmeteks on:

need liikmesriigid, kes osalevad Euroopa Liidu operatsioonides, mis viiakse läbi kasutades NATO ühiseid vahendeid ja varustust, ning Taani;

operatsioonis osalevate ja märkimisväärse sõjalise panuse teinud kolmandate riikide, mis on lisas nimetatud, esindajad.

2.   Euroopa Liidu sõjalise staabi peadirektoril ja Euroopa Liidu operatsiooni ülemal on samuti õigus panustajate komitee koosolekutel osaleda või esindatud olla.

Artikkel 4

Eesistuja

Kooskõlas Nice’i kohtumise järeldustega ja ilma, et see piiraks eesistujariigi õigusi, on kõnealuse operatsiooni panustajate komitee eesistujaks peasekretär / kõrge esindaja või tema esindaja tihedas koostöös eesistujariigiga ja teda abistab Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees või tema esindaja.

Artikkel 5

Koosolekud

1.   Eesistuja kutsub panustajate komitee kokku regulaarselt. Kui asjaolud seda nõuavad, võib eesistuja algatusel või liikme taotlusel kutsuda kokku erakorralise koosoleku.

2.   Eesistuja jagab eelnevalt välja esialgse päevakava ja koosolekuga seotud dokumendid. Pärast iga koosolekut jagatakse välja protokoll.

3.   Vajaduse korral võib asjaomastele aruteludele kutsuda komisjoni esindajaid ja teisi isikuid.

Artikkel 6

Menetluskord

1.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti ning ilma et see piiraks poliitika- ja julgeolekukomitee pädevust ja ELi operatsiooni ülema vastutust,

kohaldatakse operatsioonis osalevate riikide esindajate ühehäälsust, kui panustajate komitee teeb otsuseid operatsiooni igapäevase juhtimise kohta,

kohaldatakse panustajate komitee liikmete ühehäälsust, kui panustajate komitee annab soovitusi tegevuse planeerimise, sealhulgas eesmärkide võimaliku kohandamise kohta.

Liikme hääletamisest loobumine ei välista ühehäälsust.

2.   Eesistuja teeb kindlaks, et kohal on enamus riikide esindajaid, kellel on õigus arutelust osa võtta.

3.   Kõik menetlusküsimused lahendatakse koosolekul kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.

4.   Taani ei osale komitee otsuste tegemisel.

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus

1.   Panustajate komitee koosolekute ja menetluste suhtes kohaldatakse nõukogu julgeolekueeskirju. Eelkõige peavad panustajate komitee esindajad olema läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2.   Panustajate komitee arutelude suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, välja arvatud kui panustajate komitee ei ole ühehäälselt teisiti otsustanud.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. september 2004

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

Esimees

A. HAMER


(1)  ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.


LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 1 NIMETATUD KOLMANDATE RIIKIDE LOEND

Argentiina

Bulgaaria

Kanada

Maroko

Norra

Rumeenia

Šveits

Tšiili

Türgi

Uus-Meremaa